Tööturg ja tööpuudus - kristjanvaikkristjanvaik.weebly.com/uploads/1/1/5/6/1156868/... · Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna naggg gu iga teist turgu. Tööjõu

Tööturg ja tööpuudus

Sissejuhatus.

Kaks vastandlikku lähenemist tööturule

Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž2

Meeldetuletuseks:

Neoklassikud väidavad:

Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. g g g

Tööjõu liigne pakkumine Tööjõu liigne nõudlus toob kaasaTööjõu liigne pakkuminepõhjustab tööpuuduse.

Tööjõu liigne nõudlus toob kaasapalkade tõusu ja inflatsiooni.

Tööpuudust saaks vältidapalkade vähendamise kaudu.


Ei ole nõus sellega ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu.

Keynes:p g p , g

Kui Keynesil ei olnud õigus …Kui Keynesil oli õigus

… siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaidainult segada tööturu isereguleerivaid jõude ning isegi suurendada tööpuudust.

teisest küljest agapealesunnitud nähtus

Siis võib ühelt poolt tööpuudus olla püsiv

Seega võib valitsuse tööhõiveSeega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik


1. Langeva tulu seaduse tõttu tuluiga töötaja kohta väheneb täiendava ööjõ lk i k l jtööjõu palkamise korral ja ...

2. …firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena

W/P3. Seetõttu on ka kõvera kuju langev.

kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja produktiivsusega.

a(W/P)

Firma palkab töötajaid seni kuni tööst saadav tulu on võrdne reaalpalgaga.

4 K i l lk l b t lt (W/P)a(W/P)0

b(W/P)

4. Kui reaalpalk langeb tasemelt (W/P)0

tasemele (W/P)1 palgatakse lisatööjõudu ning L0 nihkub L1. Reaalpalk väheneb kui nominaalpalk W langeb või hinnad P tõusevad. (W/P)1

Ld

p g

Tööjõu nõudlus on tuletatud nõudlus. Firmad ei vaja töötajaid iseenesest, nad

L0 L1 L

Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž

vajavad töötajate produktiivsust. W-nominaalpalk; P-hinnaindeks; W/P –reaalpalk; L – tööjõud.

5

Tööjõu pakkumise kõvera nihkumine

1. Töö pakkumise kõver nihkub, kui palganõudlus muutub. Kui töötajad nõuavad kõrgemaid palku, nihkub tööjõu pakkumise kõver üles.

Ls0

W/PLs1 (W suureneb)

Ls2

(W/P)1

(W/P)2

2. Tööjõu aktiivsem osalemine tööturul tõstab pakkumist või kui kas ab h i töötamise ast

(W/P)0

kasvab huvi töötamise vastu (alandatakse töötute abirahasid). Tulumaks väheneb. See tõstab kojujäämise kulu, teeb töö enam

LL0LL L

j j ,väärtuslikuks ning jõudeaja kulukamaks.

LL0L2L3 L1


Reaalpalga mõju tööjõu nõudluskõverale1. Reaalpalk 20 EEK tunnis sobib 40 töötajale ning 25 EEK

i 60 öö j ltunnis 60 töötajale. Hinnaindeksi 1,0 korral ontööjõu pakkumise kõver Ls0 .

/

2. Oletame, et firmad tõstavad nominaalpalka 25 EEKtunnis. Nendel tingimustel soovivad töötada ka ülejäänud 20 inimest, eeldades, et hinnaindeks püsib 1,0 juures.

W/PLs0(Pe = P = 1.0)

Ls1(Pe = 1,0;P = 1,25)25/1.0

( )

3. Kui hinnaindeks tõuseb 1,25-ni pärast seda, kui 60 töötajat on aktsepteerinud nominaalpalga pakkumise tasemel 25 EEK tunnis, siis langeb

4. Kui 60 töötajat jätkab töötamist, näib see nagu töö/jõudeaja eelistuste muutus,

20/1.0

pakkumise tasemel 25 EEK tunnis, siis langebreaalpalk 20 tunnis (25/ 1,25).

see gu öö/jõude j ee s us e uu us,kuna Ls - kõver on nihkunud paremale.

5. Kui töötajad on alla kirjutanud töölepingud, siis ei ole L40 60


võimalik nende nominaalpalka kohe korrigeerida. Firmade seisukohast on töötajate eelistused muutunud (lühiajaliselt).

7

Tasakaal tööturul

1. Paigutades Ls - ja Ld - kõverad 2. Kui müügilootused on fikseeritud, soovivad fi d l hk öö j id id ii k i

W/P

g jkoos graafikule, võime leida ka lahenduse tasakaalule tööturul.

firmad palgata rohkem töötajaid vaid siis, kui reaalpalk langeb. Kui tööhõive on esialgsel tasemel L0, alandab hinnataseme kasv reaalpalka.

Ls0(Pe = P0)W/P

Ls1(Pe < P0)

W/P0

3. Kui töötajatel on kehtivad kokkulepped nominaalpalga kohta, nihkub Ls - kõver

W/P1

väljapoole ja tööhõive kasvab tasemeni L1. Tööhõive jääb tasemeni L1, kuni nominaalpalga nõudlused on revideeritud tõusu suunas Kui see juhtub nihkub L

Ld

tõusu suunas. Kui see juhtub, nihkub Ls -kõver üles ja tööhõive langeb.

LL0 L1


Neoklassikaline isereguleeruv tööturu mudel on ideaal.

Visioon tööturust pikaajaline ja see, et tööpuudus on olemas, arvatakse olevat lühiajaline iseenesest kaduv probleem

Teine. Palk on võrdne töö marginaalseebakasulikkusega W/P = MDU

Tööturul toimiva nõudluse ja pakkumise mudeli taandub kahele neoklassikalised postulaadile.

lühiajaline iseenesest kaduv probleem.

Esimene. Palk võrdub tööst saadava tuluga, W/P = MPL.

ebakasulikkusega, W/P = MDUt.

Iga otsus töötada sisaldab lõhet sissetuleku ja vaba aja vahel, e. kui

neoklassikalised postulaadile.

Kasumit maksimeeriv tingimus: firmad palkavad uusi töölisi, kuni viimase töölise palk on õrdne sellelt tööliselt

sissetuleku ja vaba aja vahel, e. kui tundub, et tööst tulu ei saa, siis ei tee.

Tööjõu nõudluse ja pakkumise kõveratetöölise palk on võrdne sellelt tööliselt saadava tuluga.

Tööviljakus sõltub otseselt tööoskustest

Tööjõu nõudluse ja pakkumise kõveratelõikepunkt määrab tööturu tasakaalu.

Tasakaalu korral pakuvad töölisedjja seadmetest. Väheneva kasumi tõttu tööst saadav tulu väheneb koos iga uue töölise värbamisega. See idee on tööjõu

maksimaalse koguse tööjõudu vastavaltneile makstavale reaalpalgale (“selle rahaeest rohkem ei tee”) ja firmad värbavad

Tööturu tasakaalu tagab seega i k i hh i

g jnõudluse kõvera aluseks. kasumit maksimeeriva koguse tööjõudu.

Seega, kui kadusid ebanormaalsete sündmuste (ik ld t õd d liitili t i d ) õj


isekorrigeeruv mehhanism. (ikalduste, sõdade, poliitiliste vigade) mõju.

9

1. Palga paindlikkus. Majanduslikud langused on ebanormaalsed erakordsete sündmuste

Tööturu tasakaal.

(ikalduste, sõdade, poliitiliste vigade) tõttu kujunenud situatsioonid. Need sündmused vähendavad müüki, nihutavad tööjõu nõudluse kõverat sissepoole ja seega vähendavad tööhõivet, punktist L* punkti Lb.

Reaalpalk W/P

2. Tööhõive asub kohal Lb seni, kuniW/P

Ls

b ,tööjõu nõudluse kõver nihkub tagasi esialgsesse asendisse, või kui...

L

aW0/P0 b

Ls13. ... töölised nõustuvad madalama reaalpalgaga Palga vähendamine

cW1/P1reaalpalgaga. Palga vähendamine nihutab tööjõu pakkumise kõvera väljapoole ja suurendab tööhõivet seni, kuni L < L*, s.t. palgad

Ld

Ld1

langevad punkti c.


Tööjõu hulk, LL*Lb

Neoklassikute asendatavuse idee Palkade langus põhjustab mitmeid asendatavusega seotud efekte, mis aitavad majandusel end jalul hoida

Esiteks vähendavad madalamad palgad töökulutuste maksumust

See paneb firmasid igal võimalikuljuhul asendama tehnikat töölistega.

aitavad majandusel end jalul hoida.

p gpõhivahendite suhtes.

Teiseks vähendavad madalamad palgad

j g

Madalamad hinnad suurendavad p gtoodangu omahinda ja müügihindu.

Kolmandaks langeb hinnaindeks, seega Kui osa sellest “ekstra” rahast

nõudlust, seega ka tootmist ja tööhõivet.

reaalpalk kasvab ning töölised ei nõua kõrgemaid nominaalpalku.

läheb väärtpaberite turule, siis nende protsendimäärad langevad ja stimuleerivad investeerimist.

Järeldus. Neoklassikud leidsid, et kui tööline ei suuda sellistestingimuste tööd leida, siis ta eriti ei püüagi või küsib palka, mis ületabtema tootlikkuse. Mõlemal juhul öeldi, et ta on vabatahtlikult töötu.

NB! Probleem on selles, et maailm alati nii ei toimi. Väikesed langused saavad sageli suurteks enne kui oleks mingitki märki taastumisest


saavad sageli suurteks, enne kui oleks mingitki märki taastumisest.

11

Jäikade palkade probleem Neoklassikud seletasid tööpuudust ka palkade jäikuse kaudu.

1. Kui töötud on ratsionaalsed, siis nad peaks aru saama, et töö leidmiseks tuleb nõustuda madalama palgaga.2. Madalama palgaga nõustumine viib hinnad alla ning hoiab ära reaalpalga languse, vaata et isegi paremini kui jäik nominaalpalk. 3. Eeldati, et töölised on ratsionaalsed, kuid neil pole alati , , pvõimalik talitada oma huvide kohaselt. Põhjus: ametiühingud.

Kaasaegne majandusteadus nii ei arva.Kaasaegne majandusteadus nii ei arva.

1. Kaasajal on enamik palkasid jäigad, kuna kõigil

See leevendab jäikuse toimet. Kuni hindade tase tõuseb nominaalpalga p j g g

töölistel on palgalepingud, kus kasutatakse nominaalpalka.

p gomast kiiremini, langeb reaalpalk ja aitab tööturul end reguleerida.

2. Ka miinimumpalgad on palkade jäikuse tekitajaks. Seegatuleks kaotada valitsuse poolne mõju tööturule. Abirahad ???


Jäikade palkade probleem.

2 iga muudatus tööjõu nõudluses tooks kaasa2… iga muudatus tööjõu nõudluses tooks kaasa veel suurema muutuse tööhõives, L* nihkub Lc, selle asemel, et nihkuda punkti Lb.

W/P

4. Tööjõu pakkumise kõver oleks pidev punane joon.

W/P

Ls

c3. Jäikade palkade puhul tööjõu pakkumise kõver Ls ei nihku kuni L<L*. Seega tööjõu pakkumine on punktis L

aW’/P

bSeega tööjõu pakkumine on punktis Lcniikaua, kuni mingi sündmus ei nihuta tööjõu nõudluse kõverat tagasi.

W’/P

Ld1Ld

LbLc LL*

1. Jäikade palkade puhul on tööjõu kk i kõ h i l j d


pakkumise kõver horisontaalne ja seda keskmise palgataseme W’/P juures ja …

13

Keynes ei nõustu neoklassikutega.

Väitis, et töölistel ei ole võimalusi reaalpalka mõjutada endale kasulikus suunas.neoklassikutega.

Palgad võivad mitte 1. Kuigi palga langust ei soovita, peavadreageerida tööjõu liigsele pakkumisele.

töötud sellega nõustuma, eriti kui puudubtööpuuduse kompenseerimise programm.Ilmselt isegi väga ränkade majanduslike

2. Vähetõenäoline, et tööle jääjad nõustuvad

Seega neoklassikute põhieeldus ei pruugi täituda.

g g jlanguste korral enamus tööjõust ei jää tööta.

2. Vähetõenäoline, et tööle jääjad nõustuvad oma palga langusega selleks, et aidata töötuid.

Paraku võivad värbamise ja3. Kui firma oleks kindel, et saab töölisimadalama palga eest, siis ta ka nii teeks.

Paraku võivad värbamise javäljaõppega seotud kuludteha palgavahe olematuks.

4. Samas võib tööandja osa töötajaid vallandada ja tööle võtta madalamapalgalisi töölisi. Eesmärk: alandada toodangu omahinda.


NB! Sõltub faktoritest, midatöölised ei saa kontrollida.

Reaalpalktöölised ei saa kontrollida.

1. Isegi siis, kui eeldada, et leidub võimalusi tööliste nominaalpalga vähendamiseks, pole võimalik reaalpalkanominaalpalga vähendamiseks, pole võimalik reaalpalkasuunata ning just reaalpalk määrab tööjõu värbamisotsused.

2 Reaalpalga mõjutamiseks peavad Reaalpalga määramist raskendab2. Reaalpalga mõjutamiseks peavad töölised teadma hindade taset ja see sõltub teiste firmade otsustustest t d älj l k k ht

Reaalpalga määramist raskendab ajafaktor, kuna firmade tooraine hanke- ja toodete müügilepingud on õl it d t hi t t i i ttoodangu väljalaske kohta.

3. Igal prognoosil esinevad i

sõlmitud enne tehingute toimumist.

Seega ei saa keegi a priori teada, kas i ivead, mistõttu reaalpalk

võib erineda oodatust. tulevane reaalpalk on väiksem, võrdne või suurem töö marginaalsest ebakasulikkusest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et sellistes tingimustes kaotab tööjõu pakkumise kõver

Kuidas langetada otsuseid töö ja vaba aja kasutamise osas, teadmata milliseks kujuneb reaalpalk?


tööjõu pakkumise kõver oma mõtte.

milliseks kujuneb reaalpalk?

15

Nõudluse ja pakkumise sõltuvus mõjuvad majanduslikule langusele toetavalt.

1. Müük väheneb ja tööjõu nõudlus väheneb, tööturg

W/P Ls0L*

, gliigub a b ja ..

a 2. ... kui töötajad nõustuvad madalama palgaga, siis tööturg

Ls1

b palgaga, siis tööturg liigub b c, kuid ...c

d

3. ...selle tulemusena võib müük uuesti väheneda, tööturg

Ld0

Ld1

liigub c d.

LLaLb

Ld2

Ld


Nõudluse ja pakkumise sõltuvus mõjuvad majanduslikule langusele toetavalt kuni täiendavad vahendid toetuste näol võivad aidatatäiendavad vahendid toetuste näol võivad aidata.

1. Müük väheneb ja tööjõu

L*W/P L

j jnõudlus väheneb, tööturg liigub a b ja ..

W/P Ls0

a Ls1 3. ... palkade vähenemine suurendab mittepalgalist sissetulekut (abiraha) mis

b

e

mittepalgalist sissetulekut (abiraha), mis omakorda suurendab müüki ja tõstab tööjõu nõudlust, tööturg liigub ce. Tööhõive suureneb tasemeni Le > La.

Ld0c 2. ... kui töötajad nõustuvad madalama palgaga, siis tööt lii b b k id

Ld2

e

LLa

Ld1

Lb

tööturg liigub b c, kuid ...

Le


LLaLb Le

17

Tööturu alternatiivsed teooriad


Tööturu alternatiivsed teooriad 2. Kas tööviljakuse määravad ainult tööliste oskused ja seadmed?

Kuna paljud leiavad töökohaleneseteostuse võimalusi ja sõpru,

1. Kas tööjõu pakkumise kohta tehtavad otsustused on tõesti kirjeldatavad töö ja vaba aja vahel tehtava valikuga?

Reeglina peab vähemalt üks perekonnaliige tööl käima.

siis pole töö alati ebameeldiv.vaba aja vahel tehtava valikuga?

Siit probleemid:

1 Kas tööjõu pakkumise kõver vastab ikka tõele1. Kas tööjõu pakkumise kõver vastab ikka tõele. 2. Tööjõu nõudluse kõver on samuti kahtlane, kuna töötingimused jaõigluse tajumine võivad mõjutada töölise pingutusi ja tööviljakust.3. Firmadel on keeruline arvutada töö marginaalprodukti, palju lihtsam on võrdsustada see reaalpalgaga.

Alternatiivsed teooriad tuginevad:

•turuvälistel faktoritel

Põhiolemuselt erinevad, jõuavad nad siiski ühele ja samale järeldusele - tööturg võib väga


•sotsioloogilistel faktoritel•institutsioonilistel faktoritel

j g gharva kui üleüldse, olla tasakaalus.

19

PalgastruktuuridSiit ka mõisted kõrge

Palgastruktuuride analüüs on vajalikpalgataseme mõistmiseks ja seega ka tööpuuduse ning inflatsiooni mõistmiseks

Palga erinevusi mõjutavad:

Siit ka mõisted kõrge kvalifikatsiooniga töö ja kõrge palk.

tööpuuduse ning inflatsiooni mõistmiseks.PALGASTRUKTUUR PALGATASE

g j

1. Mitmed turufaktorid, näiteks uuemad ja arenevad tööstusharud peavad maksma kõrgemaid palku, et töölisi ligi meelitada.

3. Palgastruktuuride alusel töölised tunnetavad, kas neid koheldakse õiglaselt. 2. Sisseveetava tooraine (naftaaktsiis) või väljaveetava toodangu maksustamine (toll).

4 Kui nõudlus toodangu järele pole enam elastne ning palgad moodustavad väikese osa4. Kui nõudlus toodangu järele pole enam elastne ning palgad moodustavad väikese osamüügist saadavast sissetulekust, siis palgad võivad olla kõrgemad.5. Pikema aja vältel vastavad palkade ja oskuste erinevused industrialiseerimise astmeleja tööjõu nappusele

Kokkuvõte. Tööturg jaotab töötunde, mitte pingutusi. Kui töölised

Tööliste arvates on palga vähendamineülekohus. Uus on aga see, et õigluse

ja tööjõu nappusele.

p gtunnetavad, et nad saavad õiglast palka, siis nad töötavad pingelisemalt.

g , gtunnetamine tööliste poolt sõltub omavahelmitteseotud tööstusharudes makstavast palgast.

K i t töö t tõ b lk 10% ii hit tööli d


Kui metsatööstuses tõuseb palk 10%, siis ehitustöölised soovivad sama. Siit idee: igasugune palgatõus võib panna liikvele inflatsioonilise palgatõusu teistes tööstusharudes.20

Efektiivne palgateooria Kui palgamäärad võivad mõjutadatööviljakust, siis võiksid firmad makstakõ lk ööli l dkõrgemat palka oma töölistele nendetäiendavate jõupingutuste eest?

1. Keskmisest kõrgemad palgad mitte ainult ei tõsta tööviljakust ja töölise moraali, vaid võivad alandada ka käibekulusid ja tööjõu koolituskulusid.

Efektiivne palgateooria nii väidabki. Seega pikema aja peale ette vaadates

2. Keskmisest kõrgemate palkadega võivad ettevõtjad olla konkurentsivõimelised, kuid nad õi ad ka s rendada tööp d st ja

j pvõivad ärimehed leida, et keskmisest kõrgemat palka maksta on nende

1 Kui firma on nõus maksma kõrgemat palka oma töölistele siis

nad võivad ka suurendada tööpuudust ja takistada tööturu tasakaalustumist.

palka maksta on nende huvides.

1.Kui firma on nõus maksma kõrgemat palka oma töölistele, siison töölistel lahkudes rohkem kaotada.

2. Kõrgem palk suurendab ka kvalifitseeritud tööjõu pakkumist.

Henry Ford ja FordMotor Company.

g p j p

3.Kui firmad on tõepoolest huvitatud töölise moraalist, siis kõhklevad nad vallandamise juures isegi siis, kui on tegemist


madala produktiivsusega töölisega. Muidu võib kaduda kõrgema palga kaudu saadav kõrgem produktiivsus.

21

Efektiivse palga teooria Seletab osaliselt pidevat tööpuudust, ei anna head seletust tööpuuduse

Teooria ei meeldi sotsioloogiakasutamise tõttu.

laialdasele kõikumisele äritsükli vältel.

Üks suuremaid efektiivse palga teooriaga seotud probleeme on poliitilised järeldused.

1. Kuna tööpuudus pole vabatahtlik, siis tuleb maksta suuremat abiraha töötutele. 2 K j htk d h i b iik i ii lk k k i t t t

3. Kui tööliste pingutused ei tõusegi koos palgaga, võib kõrge

2. Kuna juhtkond hoiab niikuinii palka keskmisest tasemest kõrgemal, siis pole vaja palgamiinimumi.

p g g p g g gpalgaga tööstusharude olemasolu olla ikkagi kasulik.

Sellised soovitused on vastu turule orienteerivate teadlaste ideedele.


Duaalsed tööturud Tööturu teooriad, mida oleme seni käsitlenud,on vähe arvestanud tööstuse struktuuri.

Duaalse majanduse hüpoteesDuaalse majanduse hüpoteesväidab, et majandus koosneb:

1. Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest

2. Väiksematest viletsama tehnoloogiaga harudest ehk perifeeriast.

tootmisharudest ehk tuumast

Tuumfirmade osatähtsus majanduses on suurem ja nad saavad üldiselt suuremaid kasumeid kui perifeeriafirmad Kõrgemad

Tuuma sektorit iseloomustavad

üldiselt suuremaid kasumeid kui perifeeriafirmad. Kõrgemad kasumid lubavad mõningast hooletust firmade käitumises.

Perifeerias on palgad madalamadTuuma sektorit iseloomustavadstabiilsus, kõrged palgad ja soodustused.

Tuumfirma kasutab tööjõu

Perifeerias on palgad madalamad ja tööjõu voolavus suur.

Perifeeriafirmad ei saa lubada sellist värbamisel sõelumismeetodit. Põhjustab diskrimineerimist.

Sõelumismeetod on ka soovituskirjad

diskrimineerimist (kulukas). Kasumid on perifeerias üldjuhul madalad, seetõttu peavad firmad võtma, keda saavad.

Sõelumismeetod on ka soovituskirjad.

•Valitakse ainult prestiižete asutuste soovitusega tööotsijaid (värbamiskulud vähenevad). •Kui oskustööliste pakkumine ületab nõudluse, siis on tulemuseks soovituskirjade

Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž•Soovituskirjade vajaduse kõrvaldamine aitaks kaasa tööturu liikumisel tasakaalu poole.

Kui oskustööliste pakkumine ületab nõudluse, siis on tulemuseks soovituskirjade inflatsioon, mitte palga kasv.

23

Tagajärjed g j j

Esiteks palga määramine ja tööhõive Seda ei reguleeri turg!Esiteks palga määramine ja tööhõive on tuuma majanduses eri protsessid.

T i k t töök ht d t k

g g

Teiseks, uute töökohtade teke majanduse ühes sektoris ei saa ära kasutada teise sektori töötuidkasutada teise sektori töötuid.

1 Tuumas tekkivaid uusi 2 Tuuma töötud mõtlevad1. Tuumas tekkivaid uusi oskustöölisi vajavaid töökohti, ei saa täita

2. Tuuma töötud mõtlevad kaks korda järele, enne kui lähevad perifeeriassetöökohti, ei saa täita

töötutega perifeeriastlähevad perifeeriasse madalapalgalisele tööle.


Tööturu alternatiivsed teooriad

1. Tööturu alternatiivsed teooriad kirjeldavad inimese käitumise täpsemalt kui majandusmatemaatilised mudelid.täpsemalt kui majandusmatemaatilised mudelid.

2. Kui need teooriad on õiged, siis on raske panna tööturgu üldse turgude hulka kuna pole näha tasakaalu tekkimise võimalusiturgude hulka, kuna pole näha tasakaalu tekkimise võimalusi.

3. Palku ja tööjõu pakkumist määravad institutsioonilised korraldused, samas tööhõivet määrab oodatav läbimüügi maht.


Kokkuvõtted ja järeldused

Seega tööturu mudelid vaatlevad inimese käitumise eriaspekte tööpuuduse, inflatsiooni ja majandusliku kasvusuhtes Mudelid baseeruvad üksteisest täiesti erinevatelj j

Neoklassikalise pakkumise ja nõudluse mudel:

suhtes. Mudelid baseeruvad üksteisest täiesti erinevatelnägemustel majandusliku reaalsuse kohta.

Tööpuuduse saab kaotada palga vähendamise kaudu.Kui palgad on seotud lepingutega, siis turg võib

p j

Poliitika: majandusse mitte sekkuda ja anda vaba voli

jõuda tasakaalu lepingute lõppemisel. Iga täiendavtöötu peab olema töölise laiskuse või palga jäikusetagajärg, millest mõlemad on lühiajalised nähtused.

isereguleerivatele jõududele.

Pole mehhanismi, mis reguleeriks reaalpalka. Tööjõu

Keynesi pakkumise ja nõudluse mudel:Poliitika: vajab sekkumist,agregeeritud nõudluse, g p j

nõudluse ja pakkumise vastastikune sõltuvus võibseguneda isereguleerivate jõududega neid takistades.

Al ii d i d

g gsuurenemine suurendabtööjõu nõudlust.

Alternatiivsed teooriad:

Tööturg on lahterdatud ja töölised pole sellesvahetatavad Palgad ja tööhõive on eri protsessid

Poliitika: tugevdada tegevusprogramme ning


vahetatavad. Palgad ja tööhõive on eri protsessid.Pole põhjust uskuda, et tööturg jõuab tasakaalu,kui puudub tasakaalustatav mehhanism.

tegevusprogramme ning nende rühmade väljaõpet, kellel seda on vaja.

26

Need kolm poliitikavõimalust pole võrreldavad.

1. Kui majanduse jätmine omapead on õige, siis ülejäänud kaks programmi võivad kaasasiis ülejäänud kaks programmi võivad kaasa tuua ebaefektiivsuse ja inflatsiooni.

2. Kui agregeeritud nõudluse poliitika on vajalik siis sihtprogrammid on liiga kulukadvajalik, siis sihtprogrammid on liiga kulukad.

3 Kui on vajalikud sihtprogrammid siis3. Kui on vajalikud sihtprogrammid, siis agregeeritud nõudluse stimuleerimine

õhj t b i lt i fl t i ipõhjustab ainult inflatsiooni.


Tööle värbamise kunstFirma otsib töötajat ja saab ligi viissada CV-d. Personaliosakond on h t ill l küll jõ d läbi d tahastuses, millal me küll jõuame need läbi vaadata.

Tuleb personalijuht ja vaatab seda hunnikut mõtlikult, võtab siis umbropsusu ca 90% CV –dest ja viskab paberihunti.

Osakond vaatab seda kohkunult pealt, kuna nad pole ühtegi CV läbi p p gjõudnud vaadata.

Osakonna juhataja aga küsib: ”Kas te tõesti tahate tööle võtta j j ginimesi, kellel kohe üldse pole õnne!”



Tööpuudus Miks eksisteerib töötus?

Kahjuks ei toimi makromajandus alati optimaalselt. Vaatamata agregeeritud tarbimise stabiilsusele võivad investeeringud ja finantstegurid põhjustada ebastabiilsust. Arvatakse, et tööturg ei taga täishõivet.ebastabiilsust. Arvatakse, et tööturg ei taga täishõivet.

Suur töötus paljudes riikides on muutunud faktiks. Midagi on ilmselt viltu, kuid poliitikud näivad sellest vähem muret tundvat kui peaks. p p

Eestis on töötuse probleemidega vähe tegeldud. Paraku on töötus tõsine probleem, mis nõuab täit tähelepanu ja seda tuleb uurida ülimalt objektiivselt.

Töötust iseloomustab Okuni seaduse ja Phillipsi kõvera vaatlemisel.

Neoklassikud loodavad, et tööjõuturg on isereguleeruv, nii et kõik leiaks tööd.Neoklassikud loodavad, et tööjõuturg on isereguleeruv, nii et kõik leiaks tööd.

Nüüd vaatleme, miks töötuse määr jääb kõrgeks ka täieliku tööhõive korral.

S i lüü i ii iliSuur osa esitatavast analüüsist on empiiriline.


Tööpuuduse liigid Paljud töötuse määra tõlgitsemise ja statistiliste näitajatega seotud probleemid

Tsükliline töötus esineb majandusliku languse

stat st ste ä tajatega seotud p ob ee dtulenevad püüdest eristada töötuse liike.

Nõudluse kasv likvideerib j gkorral, kui tegelik SKP on potentsiaalsest väiksem.

Struktuurselt töötuks loetakse

tavaliselt tsüklilise töötuse.

Reeglina ei õnnestu struktuurset töötust inimest, kui ta on vales regioonis või puudub tal pakutavate töökohtade tarvis oskused.

likvideerida nõudlust kujundava poliitikaga, sest loodavad töökohad ei pruugi vastata töötute kogemuste struktuurile.

Friktsionaalne (hõõrde) töötus kehtib inimeste suhtes, kes ei tööta ajutiselt.

Uue töö otsimine jne.. Osa friktsionaalsesttöötusest on normaalne ja soovitatav, sest ta annab aega parema töö otsinguiks.

Tööpuudus täishõive korral ehk “loomuliku töötaoleku määr” on ähmane termin, mis defineeritakse, kas kui tsüklilise töötaoleku puudumine või kui struktuurse ja

ta annab aega parema töö otsinguiks.

Heidutatud töötaja on see, kes on loobunud töö otsimisest ning seetõttu töötute hulka ei kuulu

friktsionaalse töötuse summa on null.


ei kuulu.

31

Probleem töötuse liikidega! Eeltoodud termineid on lihtne defineerida. Palju keerulisem

1. Kas majanduslanguse käigus töö kaotanud töötajad on tsükliliselt õi t kt lt tööt d? Ehit j d k t d li töö j d lik

on nende eristamine reaalsuses.

või struktuurselt töötud? Ehitajad kaotavad sageli töö majandusliku surutise perioodil. Oleksid nagu tsükliliselt töötud.

2 J i t üü i i l l õib täh d d t USA2. Jaapani automüügi suurenemine langusel võib tähendada, et USAautotöölistel puudus ehk vajalik kogemus Ameerika turul nõutavatemasinate valmistamiseks. Seega oleksid nad struktuurselt töötud.

3. Friktsionaalsel töötusel on tõenäoliselt ka tsükliline komponent. Inimesed otsivad paremat kohta majanduse tõusuperioodil.

Seetõttu varieerub töötuse määr täieliku tööhõive korral oluliselt, kuigi enamik majandusteadlasi hindab seda 5 – 7% vahemikus.

Arvatakse ka, et ühiskond ei saa tagada täishõivet ilma teatavatulupoliitikata inflatsiooni mõjutamiseks.


Tööpuuduse hindamisel esineb alati ebatäpsusi.

Esiteks on märkimisväärne hulk inimesi hõivatud põrandaaluses majanduses, saades tulu

Need inimesed pole välja jäänud mitte üksi hõivatute arvestusest, vaid sageli näidatakse neid j ,

kuritegevusest või varimajandusesvältimaks makse.

gtöötutena. Seega töötuse arvestuslik määr võib olla reaalsest suurem.

Teine allikas on seotud illegaalsete immigrantidega ja keegi ei tea, kui suur on nende arv. Eestis ?? USA-s

Illegaalsed immigrandid asuvad tavaliselt tööle minimaalselt või alla selle tasustatud kohtadele, mis mõjubsuur on nende arv. Eestis ?? USA s

ca 500 000. selle tasustatud kohtadele, mis mõjub üldist palgataset alandavalt ja kui neid arvestada töötuse hindamisel, alandaks see töötuse määraalandaks see töötuse määra.

Kui nad leiavad töö, siis suurendavad nad töötavat rahvastikku.

Töötuse demograafia: Riskigrupid?Puhas diskrimineerimineR i l di k i i i i


Ratsionaalne diskrimineerimine, see on soovituste alusel või nende puudumise tõttu

33

Töötuse põhjused Esmakordsed tööjõuressurssi sisenejadTööjõuressurssi taassisenejad

Kes on töötud?

Töölt lahkunudTöölt vallandatud

Esiteks lahkuvad täiskasvanud naised töölt suurema tõenäosusega kui täiskasvanud mehed. Naiste töölt lahkumise üks põhjusi on lapsed. Eestis vastupidi!

Teiseks on kõikide rühmade esindajate tööjõuressurssi taassisenemine suurema tõenäosusega, kui täiskasvanud meestel.

Kolmandaks põhjuseks võiks olla asjaolu, et riskirühmadele makstakse madalamat palka ning pakutakse kohti, kus puuduvad ametialase karjääri võimalused. Perspektiivi puudumise tõttu on selliselt kohalt kerge lahkuda.

Uuesti sisenemise kõrge tase kujuneb seetõttu, et inimesed vahetavad sageli kohta, mis arusaadavalt ei luba

Kõrgema töötuse määraga rühmi iseloomustab kõrge töölt lahkumise ja tööle uuesti sisenemise tase.

Lahkumise kõrge tase ütleb tööandjale, et see töötaja ei püsi ametikohal kaua,

kohta, mis arusaadavalt ei luba töökogemusi omandada.

ja tööle uuesti sisenemise tase.

j p ,mistõttu tal on puudunud võimalus ka täiendavate kogemuste omandamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks.

Tulemus: tööandjad maksavad töötajatele madalamat palka, vähendades sellega tema motivatsiooni säilitada antud kohta.


Tööpuuduse peamised põhjused


Tööotsimise teooria

Tööotsimise teooria, üritab selgitada püsivat kõrget töötaolekut.

Koos töötuse kompensatsiooniga annab otsimise teooria raamistiku, põhjendamaks töötaoleku kasvu.

1. Pärast vallandamist hakkavad inimesed tööd otsima. Kuna täielik info puudub, siis võtab sobiva töökoha ja palga leidmine aega. Probleem on selles,

p j

et info on kallis, sest tööotsimisele kulub aega, mille vältel tulu ei saa.2. Inimesed sisenevad tööturule teatud ettekujutusega soovitavast palgast.3 Turul pakutakse palka konkreetses vahemikus3. Turul pakutakse palka konkreetses vahemikus.4. Soovitav palk sõltub sellest, kuidas töötaja tunneb oma kvalifikatsiooni sobivat turunõudlusega, aga ka tema rahavajadusest.5. Oluliseks on ka hoiused.6. Aktsepteeritav miinimumpalk kasvab või alaneb otsimisprotsessis tänu täiendava info saamiseletäiendava info saamisele.7. Ratsionaalselt käituvad inimesed otsivad seni, kuni otsimise täiendava päeva kulu on võrdne otsimise täiendavast päevast tuleneva kasuga (kuigi


otsimise täiendavast päevast tulenev kasu ei saa eriti täpselt hinnata).

36

Kompensatsioon

Töötaoleku kompensatsioon võibpikendada töökoha otsimise aega.Uurimused: kompensatsioon pikendaböö i i k 16 31 % õ

Kasutatakse argumendina töötaolekukompensatsiooni vähendamiseks.Arvatakse ka, et töötu abiraha on liigaäik öö k l d k i ktööotsimise kestust 16-31 % võrra. väike töötu kulude katmiseks.

Kompensatsiooni mõju töötusele:Tulemus: töötuse

1. Selle saaja peab tõendama, et otsib tööd. Välja langevad inimesed, kes seda ei söanda.

statistiliste näitajate alanemine.

2. Töötaoleku kompensatsioon võib julgustada tööandjaid vallandama. Kompensatsiooni saamisel on töötute

Järelikult on võimalik, et nad jäävad tööandjale vajaduse tekkimisel kättesaadavaksKompensatsiooni saamisel on töötute

uuele kohale asumise tõenäosus väiksem kui selle puudumisel.

tekkimisel kättesaadavaks.

Eestis töötu kompensatsiooni suurus ilmselt ei stimuleeri kõiki töötuid end arvele võtma

Sagedased vallandajad on mõnikord maksustatud kõrgemalt.


kõiki töötuid end arvele võtma.

37

Struktuuritegurid, struktuurse töötuse tekitajana

Tööt t j l li lt kõ tööhõiTöötust ajalooliselt kõrge tööhõivegademograafilise grupi e. täiskasvanud meestehulgas peetakse struktuurseks töötuseks.

1. Struktuurse töötuse põhjuseks võib olla pikaajaline areng töötlevast tööstusest teenustesfääri suunas.

Mitte kõik uued teenindajad pole rahul, sest palgad on teeninduses madalamad kui tööstuses.

2. Arvatakse veel, et struktuurse töötuse põhjuseks onüldine rasketööstuse taandareng.

Tagajärg: rahvusvaheline konkurents ning tehnoloogiline muutus on tinginud tööjõuturu tasakaalustamatuse, mis muudab töökoha vahetamise raskeks.


St kt tööt õhj 1970 t t l ii id lj d

Geograafilised põhjused struktuurse töötuse põhjustajana

Struktuurse töötuse põhjusena rõhutatakse tööstuse ümberpaiknemist.

1970. aastatel viisid paljud Kirdes paiknenud USA firmad oma tootmise üle Lõunasse.

Paljud firmad arenenud maades paigutavad ettevõtted välismaale,

Ümberpaigutamine vähendas kulusid mitmel viisil:p g ,

et lõigata veelgi suuremat kasu.kulusid mitmel viisil:

1) soojad talved nõudsid äh i t küt i kvähem energiat kütmiseks,

2) ametiühingutesse

Tagajärg: töötuse kasv arenenud riikides.

) gmittekuuluvad töötajad nõustusid madalama palgaga.

Tagajärg: töötuse märkimisväärne kasv.


märkimisväärne kasv.

39

Tööjõu kvaliteetTöötus ei suureneks, kui töötajate oskused ja kogemused oleksid hõlpsasti

Konveiersüsteemi kujunemisel19. sajandil oli kogemus tõestioskused ja kogemused oleksid hõlpsasti

rakendatavad uutel töökohtadel. ülekantav. Tänapäeval on seeerandjuhtum.

Kogemustega töötu autotöölineõi k k t t

Süvenev probleem, sest tehnoloogia kii b j k k b või kaevur on kogemusteta

igasuguse muu töö jaoks.areng kiireneb ja konkurents muutub veelgi rahvusvahelisemaks.

Arvatakse, et 20% USA tööjõuressurssideston funktsionaalselt kirjaoskamatu, samaon funktsionaalselt kirjaoskamatu, samanumber Jaapanis on 1 %.


Eesti tööjõu kvaliteet tervikuna ja regionaalselt?

40

Töötuse hind Okuni seadus ei ole rakendatav struktuurse töötuse korral.

Midagi enamat kui SKPvähenemise hindamist. Ilmselt 2. SKP suhtelist vähenemist

õõd t k Ok i d bil

s u uu se öö use o .

erineb tsüklilise töötaoleku hindstruktuurse töötuse omast.

mõõdetakse Okuni seaduse abil.

Tsüklilise töötusega seotud kahju tekib firma1. Töötusega kaasneb määratusotsiaalne kahju ningemotsionaalne pinge, mida on

g jväiksemast tootmismahust. Kui majanduslikolukord paraneb ning tsükliline töötus alaneb,siis tekib lühiajaline võit tänu tootluse kasvule.emotsionaalne pinge, mida on

võimatu mõõta.j

Kui töötus langeb, nii et kaob ka pikaajalinetsükliline töötus pole selle mõju tootlusele selgetsükliline töötus, pole selle mõju tootlusele selge.

U* - st madalam töötus võib muuta it t i i tööjõ t l i li kS lli t õib õhj t d situatsiooni tööjõuturul pingeliseks.

Väljumise määr kasvab, kuna suur osa inimestest otsib paremini tasustatavat tööd.

Selline muutus võib põhjustada ebaefektiivsust ja madalamat tootlust.


Struktuurne töötus

Probleem: struktuurselt töötud on üldiselt madalama kvalifikatsiooniga kuihõivatud töötajad. Kui nad lähevad tööle, siis tootlus langeb.

Siiski, kui hoida töötus madalana, saavad uued töötajad omandada kogemusija selline praktikas omandatud kogemus tõstab kokkuvõttes tootlust.

Struktuurse töötuse kaks kaudset efekti.

Esiteks on pikaajalise struktuurse töötuse vähendamineEsiteks on pikaajalise struktuurse töötuse vähendamine võimalik vaid täiendavate investeeringute korral. Täiendõpe, ümberõpe, uute firmade toetamine jne.

Teiseks annab töötuse alanemine valitsusele fiskaalset kasu, sest tööga hõivatud ei vaja väljamakseid sotsiaaltoetustena. Vastupidi nad ise maksavad valitsusele makseVastupidi, nad ise maksavad valitsusele makse.


Töötaoleku “voorused” Vähesed arvavad, et töötusest saadakse kasu.Töötusest tuleneb potentsiaalne kasu, miskokkuvõttes alandab kogukahju Tekib vabakokkuvõttes alandab kogukahju. Tekib vabaaega, mis lubab otsida paremat tööd javähendada survet palgale ning inflatsioonile.

1. Ideaaljuhul töötavad inimesed seni, kuni täiendava töötunni maksimaalne kasu võrdsustub täiendavalt tööksvõrdsustub täiendavalt tööks muudetud vaba aja tunni kasulikkusega.

2. Eeldades, et inimesed käituvad nimetatud viisil,ei tähenda töö kaotus muud kui vaba aja kasvutänu tööaja asendamisele vaba ajaga. Kuigi samas

t l

olete kaotanud võimaluse valida töö ja vaba ajavahel. Täiendavalt kasu ei tuleks üle hinnata.

3. Töövalik on olemuselt “kõik

vaba aeg

tuluvaba aeg

3. Töövalik on olemuselt kõikvõi mitte midagi” otsus.Rohkem vaba aega oleks ilus,kui see aga tähendaks ka

tööaeg

palga puudumist, siis...

Lembit Viilup Ph.D IT KolledžTööturu mudelis kompromiss töö ning vaba aja vahel.

aeg

43

Töö ja vaba aja võrdlus

Veelgi huvitavam - nimetatud eelistus einäi seostuvat ametiga - isegikvalifitseerimata töölised nautisid

Paraku on uurimused paljude maadestõestanud, et inimesed hindasid töö ajalsaadud sisemist rahulolu kõrgemalt kvalifitseerimata töölised nautisid

tööaega vabast ajast enam. Kui saadudtulemused osutuvad usaldusväärseks,järeldub sellest kaks olulist asjaolu.

saadud sisemist rahulolu kõrgemalt,kui vaba aja veetmisest saadudrahulolu.

Esiteks on see täiendav seletus naiste tööhõivekasvule, kuna naised tulevad tööle mitte raha vaid

Palganõudluse alanemine.

Tööpuuduse kaheldava väärtusega plussid:

seltskonna tõttu. USA hinnang. Eestis see ei pruuginii olla.

väärtusega plussid:Teiseks suureneb tähendatud väite kehtimiseltöötaoleku hind komponendi võrra, mida ei olevõimalik täpselt mõõta.Otsimise aeg.

Töötaoleku kaasnevad täiendavad kulud:

g

Osalise koormusega töö Sotsiaalne kahju

Lembit Viilup Ph.D IT KolledžVäiksemad karjääri võimalused

Alahõive

44

Tööpuuduse vastu võitlemise programmid

Tööhõive tagamiseks kasutatakse mitmesuguseid sotsiaal- ja tööprogramme. p g

Mineviku programme on kritiseeritud kulutuste

Neid kasutatakse, kuna arvatakse, et ainult turujõud pole piisavad töökritiseeritud kulutuste

ebaefektiivsuse pärast.

S tõtt ü it t k id lt kk d it id tii l id

ainult turujõud pole piisavad töö pakkumiseks krooniliselt töötutele.

Tööt t t i lt t j ühi k dlik töö id

Seetõttu üritatakse pidevalt pakkuda mitmesuguseid stiimuleid ja subsiidiume turujõudude toime korrigeerimiseks.

•Töötute sotsiaalteenuste ja ühiskondliku töö programmid

•Palga subsideerimine

•Ümberpaiknemise subsideerimine

•Koolituse subsideerimine

•Ettevõtluse tsoonid Üksikud ettevõtlustsooniga seotud üritused on osutunud edukaks. Siiski on enamik tööhõive kasvust

t d l l t tt õt t l i d i V id


seotud olemasolevate ettevõtete laiendamisega. Vaid üksikud firmad on ümber paiknenud ettevõtlustsooni.

45

Kasumi jaotamine1984. aastal soovitas Weitzman kasumijagamiseks meetodit, mis genereerivattööjõu pidevat lisanõudlust ning alandab

Weitzmani ettepaneku kohaselt tulekspalgad määrata mitte tunnitasuna, vaidvastavalt töötajale osale kasumistööjõu pidevat lisanõudlust ning alandab

järsult töötuse määra. Võrreldi Keynesiga.vastavalt töötajale osale kasumis.

Weitzmani ideede plussid:

1. Teades oma palga sõltuvust firma rentaablusest, tekib töötajal sügavam töömotivatsioon

Weitzmani ideede plussid:

töömotivatsioon.

2. Kasumi jaotamisel saadav palk on püsivast palgast paindlikum. See võimaldab palkadel ja hindadel kohanduda tööhõive asemel nõudluse hälvetegavõimaldab palkadel ja hindadel kohanduda tööhõive asemel nõudluse hälvetega.

3. Firma jaoks kujuneb stiimuliks palgata just niipalju töötajaid, kui on kvalifitseeritud taotlejaid mistõttu töötus langeb nullinikvalifitseeritud taotlejaid, mistõttu töötus langeb nullini.


Weitzmani ideede miinused:

Esiteks arvatakse, et tegemist onpalga alandamise järjekordse

Nii võib juhtuda üksikus firmas, mitteaga siis, kui suurem osa

võttega, sest järjest uutetöötajate palkamine alandabinimese kasumiosa.

rahvamajandusest on korraldatudsoovitaval viisil. Et lükata pallveerema, soovitab ta maksusoodustusi.,

Teiseks kardetakse, et töötajate ja aktsionäride vahel tekib konflikt tingituna töötajate huvist

Loodetakse, et seda võis vältida töö ja kapitali partnerlusega, mis tekib, kui töötajad omandavad dividende g j

investeerida, kuna aktsionärid tahaksid tööjõudu juurde palgata.

jandvaid ettevõtte aktsiaid, kuid pole müüdavad tavalise kapitalina.

Seda ideed on mõnevõrra teisel kujul kasutatud Suurbritannias.


Töö jaotamine1. Majandusliku langusega kaasnevad töölt vallandamised.

2. Töö jaotamise ettepaneku idee kohaselt on õiglasem, kui igaüks kannab väikese osa majanduslangusega seotud raskustest, sellekannab väikese osa majanduslangusega seotud raskustest, selle asemel, et need langeksid täies ulatuses vaid mõne õnnetu kanda.

See ettepanek realiseerub kui raskuste korral rakendada kõikiSee ettepanek realiseerub, kui raskuste korral rakendada kõikitöötajaid osalise koormusega.

Töö jaotamise programmid on ellu viidud USA viiesTöö jaotamise programmid on ellu viidud USA viies osariigis - Arizonas, Californias, Floridas, Oregonis ja Washingtonis. Kanada seadustas üldrahvaliku tööj t i 1981 t d t b itööjaotuse programmi 1981. aasta detsembris.

Tulemus. Töö jaotamine võimaldab vältida vallandamisttingituna kõikide töötajate tööaja vähendamisest


tingituna kõikide töötajate tööaja vähendamisest.

48

Oletame näiteks et 100 töötajaga firma läbimüük väheneb mis tingib

Näide

Oletame näiteks, et 100 töötajaga firma läbimüük väheneb, mis tingib toodangu alanemise 20% võrra. Rakendades tööjaotuse programmi vähendatakse kõikide töötajate töö 20% õ ll l t ll d d 20 tööt j ttööaega 20% võrra, selle asemel et vallandada 20 töötajat. Töötajate palga alanemist võib osaliselt kompenseerida töötute toetusrahaga, mis kulunuks 20 vallandatu toetuseks. Kui töötule makstav toetus moodustab 50% sissetulekust, siis kõikide töötajate palk alaneb kokkuvõttes vaid 10% võrra.

Kokkuvõte. Raske on öelda, kas selline kompenseerimineon õiglasem kui 20 töötaja vallandamine.

1. Tööjaotus ei lase masul hoogustuda. Kuna töö kaotus väiksem, siis on

Tööjaotuse eelised võrreldes vallandamisega.

sissetuleku vähenemine madalam, säilitatakse kulutuste varasem tase.

2. Vallandamisega kaob tegutsemise positiivsus, tööjaotuse korral jääb ü i


see püsima.

49

Kokkuvõtteks

Ühiselt ollakse aga seda meelt, et parim töötusevastane poliitika onÜhiselt ollakse aga seda meelt, et parim töötusevastane poliitika on äärmiselt lihtne, tuleb tagada stabiilne majanduslik kasv.




“Kellena teie isa töötab?” küsib õpetaja lastelt. “Minu isa on autojuht.”Minu isa on autojuht. “Minu isa töötab insenerina.” “Minu isa on surnud.” “Mida ta enne surma tegi?”Mida ta enne surma tegi? “Oigas.”





Documents

Tööturg ja tööpuudus - kristjanvaikkristjanvaik.weebly.com/uploads/1/1/5/6/1156868/... · Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna naggg gu iga teist turgu. Tööjõu