Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473

Töö number 2018_0069

Objekti aadress Otepää vald, Valgamaa

Tellija Maanteeamet

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 18.12.2018

Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste

km 26,875-33,473 asuva Otepää-Vidrike

lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

koostamine

Keskkonnamõju eelhinnang

TM 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473 rekonstrueerimise KMH eelhinnang

1 / 47

Versioon 3

Kuupäev 23.01.2019

Koostanud: Moonika Lipping, Raimo Pajula (Natura eelhindamine)

Kontrollinud: Marju Kaivapalu, Andres Brakmann

Projekti nr 2018-0069

Esikaane joonis: Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-post [email protected]

www.skpk.ee


2 / 47

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 4 1. OLEMASOLEV OLUKORD JA KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................... 5

Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...................................................................... 5 Projektiala asukoht ja olemasolev olukord ........................................................................ 5

Liiklussagedus ........................................................................................................... 6 Ristmikud ja mahasõidud ............................................................................................ 6 Bussipeatused ........................................................................................................... 8 Truubid ja sillad ......................................................................................................... 8

Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................................ 9 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ning lähipiirkonna praeguste

ja planeeritavate tegevustega .............................................................................................. 10 Arengustrateegia „Valgamaa 2020“ ............................................................................. 10 Valga maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................. 10 Otepää valla üldplaneering 2013 (endine Otepää vald) .................................................. 11 Detailplaneeringud projektiala piirkonnas ..................................................................... 12

Ressursside kasutamine................................................................................................ 13 Energiakasutus ............................................................................................................ 13 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ............................................................................ 14 Tegevusega kaasnevad muud tegurid ............................................................................. 14 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ....................................... 15 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht ............................ 15

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ............................... 16 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ....... 16 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .................... 16 Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime .................................................................. 17

Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................... 17 Kaitstavad loodusobjektid ......................................................................................... 17 Maavarad ja maardlad ............................................................................................... 20 Põhjavesi ................................................................................................................. 20 Pinnaveekogud ......................................................................................................... 21 Märgalad ja üleujutusohuga alad ................................................................................. 25 Pinnavormid ............................................................................................................. 26 Metsad ja kõrghaljastus ............................................................................................. 26 Rohevõrgustik .......................................................................................................... 27 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad .............................................................. 28 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 30 Miljööväärtuslikud alad ............................................................................................ 31 Asustus .................................................................................................................. 31

Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ............................... 31 Vee kvaliteet ............................................................................................................ 31 Välisõhu kvaliteet ...................................................................................................... 31 Müra ja vibratsioon ................................................................................................... 32 Soojus, kiirgus, lõhn .................................................................................................. 32

3. NATURA EELHINNANG ................................................................................................ 33 Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid ................................................... 33

Otepää loodusala ...................................................................................................... 34 Otepää linnuala ........................................................................................................ 34

Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ............................................................................. 34 Mõju Otepää loodusalale ............................................................................................ 35 Mõju Otepää linnualale .............................................................................................. 39

Natura eelhindamise kokkuvõte ..................................................................................... 40 4. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE ................................................................ 42

Piiriülese mõju võimalikkus ........................................................................................... 42 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas planeeritavate

tegevustega ...................................................................................................................... 42


3 / 47

Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused .............. 42 5. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ............................................................. 45 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................ 46

Kasutatud lühendid

eRT elektrooniline Riigi Teataja

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KKR keskkonnaregister

KOV kohalik omavalitsus

KSH

MP

TM

ÜP

keskkonnamõju strateegiline hindamine

maakonnaplaneering

tugimaantee

üldplaneering


4 / 47

SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu koostamise eesmärgiks on välja selgitada, kas tugimaantee

46 (TM 46) Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473 km Otepää-Vidrike lõigu rekonstrueerimise

projektile on vaja algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)1 tähenduses.

TM 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473 Otepää-Vidrike lõigu rekonstrueerimise projekti

KMH eelhinnangu kohustus tuleneb KeHJS-e § 6 lõike 2 punktist 10 (infrastruktuuri ehitamine või

kasutamine) ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 § 13 punktist 8

(tee rajamine või laiendamine, va teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja

aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku

tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või

laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul).

Keskkonnamõju eelhinnangu koostamisel lähtutakse KeHJS-e §-st 61 ja keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“3. Eelhinnangu koostamisel

järgitakse juhendeid „Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine“4, „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“5 ja „Keskkonnamõju

hindamise menetluse läbiviimise juhend“6.

Eelhindamisel on lähtutud järgmistest määratlustest (KeHJS-e § 21 ja § 22):

• keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja

heaolule, kultuuripärandile või varale;

keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

Mõju olulisuse hindamisel arvestatakse mõju suurust, ulatust, ilmnemise tõenäosust, tugevust,

kestvust, sagedust, pöörduvust ja piiriülesust, mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, kavandatava

tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ning

ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi7.

TM 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473 km Otepää-Vidrike lõigu rekonstrueerimise

põhiprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangu tellija on Maanteeamet.

1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013 2 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017?leiaKehtiv 3 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 4 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf 5 www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 6 www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_3.pdf 7 KKM 16.08.2017 määrus nr 31 § 4. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013

https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017?leiaKehtiv


https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf

http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf

http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_3.pdf



5 / 47

1. OLEMASOLEV OLUKORD JA KAVANDATAV TEGEVUS

Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

TM 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473 Otepää-Vidrike lõigu rekonstrueerimise projekti

eesmärgiks on lõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine ning tehniliselt vajaliku

teemaa määramine.

Projektiala asukoht ja olemasolev olukord8

TM 46 Tatra-Otepää-Sangaste maantee km 26,875-33,473 Otepää-Vidrike teelõik (edaspidi

projektiala) asub Otepää vallas, Otepää ja Sangaste vahelise lõigu esimeses pooles (vt Joonis 1).

Projektiala saab alguse Otepää vallasisese linna piirist ja lõpeb Vidrike külas Vidrike ristmikuga (tee

nr 23140). Projektiala kogupikkuseks on 6,598 km.

Joonis 1. Projektiala asukoht. Allikas: TM 46 Tatra-Otepää-Sangaste maantee km 26,875-

33,473 Otepää-Vidrike lõigu rekonstrueerimise eskiisprojekt

TM 46 Tatra-Otepää-Sangaste maantee näol on tegemist riigimaantee tugimaanteega. Tegemist on

IV klassi maanteega, mille katte laius varieerub 7-10 m vahel, mulde laius on kuni 12,4 meetrit.

Valdavalt on teelõigu katteks mustkate (stabiliseeritud bituumen ja asfaltbetoon), mille ehitamise

aeg jääb vahemikku 1992-2010.

Projektiala algusest kuni km 28,245 kulgeb kergliiklustee (jalgratta- ja kõnnitee), mis on maateest

eraldatud mururibaga. Kergliiklustee katteks on asfaltbetoon, katte laius on 3,5 m.

8 Skepast&Puhkim OÜ (2018). TM 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473 asuva Otepää-Vidrike lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti eskiisprojekt


6 / 47

Liiklussagedus

Projektiala alguses (km 26,875-26,995) on kiiruspiirang 50 km/h. Lõigul kuni km 27,198 on lubatav

kiirus paremal sõidureal 90 km/h ning vasakul 70 km/h, seejärel on ka vasakul sõidureal lubatud

kiirus 90 km/h.9

Kalendiraasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal oli 911 autot/ööpäevas, millest 94 %

moodustasid sõiduautod (853 sõidukit), 1% veoautod ja autobussid (14 sõidukit) ning 5% autorongid

(44 sõidukit).10

Viimased liiklusõnnetused Maa-ameti Maanteeameti kaardirakenduse alusel toimusid projektialal

2014. aastal, mil registreeriti kokku kaks õnnetust (kokkupõrge sõidukiga küljelt Vidrike ristmikul

ning sõiduki teelt väljasõit 31,905 kilomeetril)11.

Ristmikud ja mahasõidud

Projektialal olemasolevad ristmikud ja mahasõidud on toodud Tabel 1.

Tabel 1. Mahasõidud ja ristmikud projektialal. Allikas: TM 46 Tatra-Otepää-Sangaste

maantee km 26,875-33,473 Otepää-Vidrike lõigu rekonstrueerimise eskiisprojekt

Km Ristuva tee

nimi

Parem/

vasak Kinnistu

Laius,

m Kate Truup

26,842 vasak Olümpiakeskus

26,875 Tee 23160 parem Otepää-Nüpli-

Sihva

26,992 parem Sootalu 3 kruus -

27,006 vasak Tehvandi 2

27,195 vasak Tehvandi 2

27,584 Eratee "Lasketiir" vasak Tehvandi 6 kruus -

27,615 Eratee "Anso 8" vasak Anso 8 4 kruus -

27,882 vasak Ansopõllu

28,064 vasak Alamäe

28,219 Munamäe-Nüpi

tee parem Koidu 3 kruus -

28,246 Munamäe-

Jaaniorg tee vasak Uuemäe 4 kruus -

28,280 vasak Uuemäe

28,331 vasak Uuemäe

28,340 parem Tedremäe

28,383 Eratee "Silvia" parem Silvia 3 kruus -

9 Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus, seisuga 03.12.2018 10 Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus, seisuga 03.12.2018 11 Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus, seisuga 03.12.2018


7 / 47

28,577 Eratee

"Saaretipu" parem Saaretipu 4 kruus -

28,577 Eratee "Munamäe

majad vasak Murumäe

28,732 Eratee "Vahtra" vasak Munamäe

28,860 vasak Vahtraoru

29,156 Eratee "Välgi" parem Vahe-Palava 3 kruus -

29,776 vasak Väike-Palava

29,850 parem Palava 3 kruus -

29,842 vasak Kivisoo tee

30,000 Eratee "Väike

Ojamäe" vasak Ees-Ojhmäe tee 3 kruus -

30,418 Puustusmäe tee parem Rüakõrtsi 6 kruus -

30,425 Tee 23157 vasak Alaküla-Rüa tee

30,656 vasak Rüakõrtsi

30,675 vasak Rüakõrtsi 4 kruus -

30,678 Eratee "Edi

Juhani" parem Edi-Juhani

31,133 parem Tammiku

31,340 Eratee

"Tammiku" parem Tammiku 3 kruus -

31,577 Eratee "Vidrike

vahtkonna tee" vasak Räba 4 kruus -

31,765 Eratee "Vidrike

koolimaja-Mülke" parem Uibomäe 3 kruus on

31,922 parem Murru 3 kruus -

32,323 parem Tamme 2

32,486 Eratee "Mäe-

Kantsi" vasak Mäe-Kantsi 3 kruus -

32,589 Eratee "Tamme" vasak Tamme 3 kruus -

32,722 parem Kööritamme 4

33,101 Eratee

"Köörimäe" parem Kööri 3 kattega -

33,177 parem Väike-Karupea

33,270 vasak Kööri

33,296 parem Väike-Karupea

33,400 Eratee "Kööri-

Kivi" parem Ala-karupea 3 kruus -

33,467 Sihva-Vidrike-

Kärgula-Järvere

parem

33,475 vasak


8 / 47

Bussipeatused

Projektialale jääb kaheksa bussipeatust (sh neli vasak- ja neli parempoolset peatust). Kõikidel

bussipeatustel puuduvad laiendused, kõrvalesõidud ning ooteplatvormid.12

Truubid ja sillad

Projektialal on 12 ristuvat betoontruupi (vt Tabel 2).

Tabel 2. Projektialal asuvad truubid. Allikas: Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus,

seisuga 03.12.2018

Km Avade

arv Ehitusaasta

Truubikeha

pikkus ilma

tiibmüür

Ava

läbimõõt Seisukorra hinne

27,086 1 1963 17,4 0,75 esineb üksikuid pisipuudusi

(hea)

27,427 1 1963 17,7 1 esineb üksikuid pisipuudusi

(hea)

27,970 2 1963 26,5 2x1 lüli,päis purun. või 2/3

läbim.-st umbes (halb)

28,420 1 1960 17,7 1 lüli,päis purun. või 2/3


28,805 1 1958 16,2 0,75 kuni 1/3 läbimõõdust umbes

(rahuldav)

29,066 1 1963 14,7 0,75 lüli,päis purun. või 2/3




29,955 1 1963 13,6 0,75 kuni 1/3 läbimõõdust umbes

(rahuldav)

30,568 2 1960 14,6 2x1 lüli,päis purun. või 2/3








Sildu projektialal ei ole13.

12 Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus, seisuga 03.12.2018 13 Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus, seisuga 03.12.2018


9 / 47

Kavandatava tegevuse lühikirjeldus14

TM 46 Tatra-Otepää Sangaste km 26,875-33,474 Ootepää-Vidrike teelõigu rekonstrueerimise

põhiprojektiga tõstetakse lõigu sõidumugavust ja liiklusohutuse taset ning määratakse tehniliselt

vajalik teemaa. Põhiprojekti raames projekteeritakse teelõik järgmiste põhiliste näitajatega:

• projekteerimise lähtetase rahuldav

• sõiduradade arv 2

• projektkiirus 90 km/h

• katendi tüüp püsikatend

• sõiduraja laius 3,25 m

• kindlustatud peenra laius 0,75 m

• tugipeenra laius 0,5 m

Uus teekate projekteeritakse laiusega 8 m, koos peenardega on vajalik mulde pealislaius 9 m.

Projektiala viimiseks vastavusse 90 km/h projektkiirusele, teostatakse vajalikes lõikudes kurvide

õgvendamist. Eskiisprojekti raames täpsustavalt kurvide õgvendamist ei näidata, vaid tehakse seda

järgnevates projekteerimisetappides. Kohtades, kus õgvendamist reljeefi tõttu teha ei ole võimalik,

tähistatakse kurvid liikluskorralduslikult.

Vahemikus km 27,9-28,1 (projektiala ristumiskohas Tartu Maratoni suusarajaga, Väike-Munamäe

suusakeskuse vahetus läheduses) koostatakse projekt kahes variandis: suusatunneliga ja

suusatunnelita. Eeldatavalt projekteeritava suusatunneli pikkuseks on 17 m, kõrgusgabariidiks 3,9

m, arvestatava lumekihi paksuseks 0,4 m ning tunneli elueaks 100 aastat.

Projektiga kavandatakse kuus olemasoleva mahasõidu likvideerimist:

• km 28,064 asuv mahasõit;





• km 33,400 asuv mahasõit.

Lisaks korrigeeritakse km 28,860 asuvat mahasõitu vastavat uuele projektile ning nihutatakse

Kellamäe uue juurdepääsutee eskiisprojekti olemasolevat mahasõitu u 25 m, tagamaks

tugimaanteega paremini ristuva mahasõidu.

Muuhulgas nähakse põhiprojekti raames nähakse ette kõikide truupide väljavahetamine ja kraavide

puhastamine vajalikus ulatuses.

14 Skepast&Puhkim OÜ (2018). TM 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473 asuva Otepää-Vidrike lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti eskiisprojekt


10 / 47

Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Arengustrateegia „Valgamaa 2020“15

Valga maakonna arengustrateegia „Valgamaa 2020“ eesmärgiks on Valga maakonna visiooni ja

strateegiliste eesmärkide ning nende elluviimise kava seadmine aastani 2020. Arengustrateegia on

kinnitatud Valga maakonna arengunõukogu protokollilise otsustega 01.12.2004, mida on muudetud

Valga maakonna arengunõukogu protokollilise otsusega 27.11.2015 ja 01.12.2016.

Arengustrateegia seab infrastruktuuri valdkonnaga seoses eesmärgiks maakonnasisesed ja üle

piiride kiired ning rohkem kasutatavad transpordiühendused. Meetmete ja tegevustena eesmärgi

saavutamiseks nähakse muuhulgas ette kiirete, mugavate ja turvaliste ühenduste loomist

keskustega.

Kavandatav projekt ja selle raames teostatavad tegevused on kooskõlas antud strateegilises

dokumendis infrastruktuuri valdkonnas seatud eesmärkidega.

Valga maakonnaplaneering 2030+16

Valga maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi MP) eesmärk on väljendada maakonna ruumilise

arengu vajadusi piirkondlikke eripärasid arvestades. MP on kehtestatud Valga maavanema

15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417.

MP määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja maanteevõrgu arendamiseks.

Olemasoleva teevõrgu arendamise osas toob MP välja selle parendamise vajaduse, mis toimub

Maanteeameti kava „Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020“, parendades

eelisjärjekorras keskustesse viivaid teid. Maakonnas Maanteeameti poolt kavandatud riigiteede

teeõgvendused ja teede rekonstrueerimised on antud MP joonisel Asustuse suunamine17.

MP seab põhimõtted ja tingimused maakondliku maanteevõrgu arendamiseks, mille seas rõhutab

vajadust tagada maanteevõrgu kvaliteedi parandamine (sh rekonstrueerimine) ja liikluse turvalisus

lähtuvalt maantee klassist, liikluskoosseisust, tee ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest ja

keskkonnahoiust. Maanteedega ristuvate rohelise võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimise

tagamiseks näeb MP ette, et maanteede täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada

ja vajadusel kavandada meetmed (tee ehituslikud, liikluskorralduslikud jm asjakohased meetmed)

potentsiaalsete mõjude leevendamiseks. Mh rõhutab MP, et ehitustegevusel tuleb säilitada vaated

väärtusliku maastiku elementidele, eeskätt avalikult kasutatavate teede ääres.

Muuhulgas toob MP välja, et arvestades riigiteede võimalikku teemaa laiendamise vajadust teede

rekonstrueerimise käigus, tuleks ÜP koostamisel kaaluda riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste

vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest servast tee ohutuse tagamiseks,

15 https://valgaleader.ee/images/pildid/Valgamaa_arengustrateegia_2020-1.pdf 16 http://www.maavalitsus.ee/valga-maakonnaplaneering-2030-1 17 Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020 (hõlmab üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (TEN-T) kuuluvate riigimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide, millede hulka käesolevas töös käsitletav projektiala ei kuulu). https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Yldine/riigimaanteede_teehoiukava_aastateks_2014-2020_muutmine.pdf)

https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Yldine/riigimaanteede_teehoiukava_aastateks_2014-2020_muutmine.pdf



11 / 47

perspektiivseks teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks,

avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava

veerežiimi parandamiseks.

Projektiala asukoht ja kavandatavad tegevused on kooskõlas Valga maakonnaplaneeringus

infrastruktuuri osas seatud eesmärkidega ning põhimõtete ja tingimustega olemasoleva

maanteevõrgu arendamiseks.

Otepää valla üldplaneering 2013 (endine Otepää vald)18

Üldplaneeringu (edaspidi ÜP) eesmärk on panna paika valla ruumilised arengusuunad ja määrata ära

territooriumil oleva maa kasutus tulevikus. ÜP on kehtestatud Otepää Vallavolikogu 01.10.2013

määrusega nr 1-6-4.

Infrastruktuuri osas toob ÜP välja, et endise Otepää valla territooriumil on probleemiks teede halb

tehniline seisukord (augud, vähene kruusakate teedel jne), mistõttu on esmatähtis parandada

teedevõrgu tehnilist seisukorda sõidetavuse parandamise eesmärgil.

ÜP käsitleb muuhulgas Tatra-Otepää-Sangaste tugimaanteed, tuues välja, et juurdepääsud

hoonestatavatele aladele tuleb võimalusel tagada olemasolevate juurdepääsude ja mahasõitude

kaudu. Liikluskorralduse planeerimisel detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste

väljastamisel tuleb arvestatakse veel hoonestamata, kuid elamumaana kavandatud naaberalade

vajadustega juurdepääsuks.

Muuhulgas määrab ÜP põhimõtted ja tingimused maa-ala väljaarendamisele projektialaga piirneva

Tehvandi-Väike Munamäe piirkonnas, sätestades, et puhkevõimaluste mitmekesistamise eesmärgil

tuleb Tatra-Otepää-Sangaste ja Tartu Maratoni suusaraja ristumine lahendada ristumiskohas

tunneliga. ÜP-s on välja toodud ka tunneli võimalik asukoht, mis on kantud ÜP Maakasutuse plaanile

(vt Joonis 1).

18 Otepää Vallavalitsus, Hendrikson&Ko (2013). Otepää valla üldplaneering. https://www.otepaa.ee/documents/7244916/7846208/yp_seletuskiri_kehtestatud2013.pdf/d42a88db-eaa9-4ef5-a053-6ed21cb5a053

https://www.otepaa.ee/documents/7244916/7846208/yp_seletuskiri_kehtestatud2013.pdf/d42a88db-eaa9-4ef5-a053-6ed21cb5a053



12 / 47

Joonis 2. Eeldatava tunneli asukoht Tatra-Otepää-Sangaste maantee ja Tartu maratoni

suusaraja ristumiskohas. Allikas: Otepää valla ÜP 2013

Otepää-Vidrike teelõigu rekonstrueerimine ja selle raames kavandatavad tegevused on kooskõlas ÜP

eesmärgiga parandada olemasolevate teede seisukorda sõidetavuse parendamise eesmärgil ning

kooskõlas maa-alade väljaarendamise põhimõtete ja tingimustega projektiala piirkonnas.

Detailplaneeringud projektiala piirkonnas

Projektialaga piirneval alal on 10 kehtestatud detailplaneeringut ning üks lõpetatud (kehtestamata)

detailplaneering (Hage, Põllumäe, Kirsi, Ingermanni, Saareranna ja Ees-palava kinnistute

detailplaneering). Algatatud ja taotletavaid detailplaneeringuid projektiala piirkonnas ei ole.19

Planeeringutest annab ülevaate Joonis 3.

19 Eomap detailplaneeringute kaardirakendus, seisuga 12.12.2018 https://service.eomap.ee/otepaavald/?zoom=5&lat=6433842&lon=644857&layers=B0000FTTTTTTTTTTTT&layers_upd=1,16,17,9,110&alus=eomLayer&mod=planeeringud#/planeeringud/planeeringud/240


13 / 47

Joonis 3. Detailplaneeringud projektiala piirkonnas. Allikas: Eomap detailplaneeringute

kaardirakendus, seisuga 13.12.2018

Enamus kehtestatud detailplaneeringutest jääb Väike-Munamäe suusakeskuse ümbrusesse ning

need on kehtestatud enne 2015. aastat. Projekti koostamise käigus suheldakse maaomanikega, et

tagada neile ühendused uue lahenduse raames.

Ressursside kasutamine

Kavandatava tegevuse elluviimisega (rekonstrueerimistöödel) kaasneb loodusvarade kasutamine

(kruus, liiv, muld jne), mis üldjuhul hangitakse maardlatest. Projektiala läheduses maardlaid ei asu,

mistõttu hangitakse ehitustöödeks vajalik materjal kaugematest maardlatest.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja ulatust, toimub tegevuseks vajalike ressursside

kasutamine mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju.

Energiakasutus

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus ehitusmaterjalide, kütuse, elektrienergia jms järele, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist negatiivset keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse

autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Energiavajadus on lühiajaline

(rekonstrueerimistöödel).


14 / 47

Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine

Rekonstrueerimistöödega kaasneb jäätmeteke. Peamisteks tekkivateks jäätmeteks on eemaldatav

pinnas, olemasolev teekate, kraavide puhastamise jäägid ning ehitusmaterjalide jäägid.

Tööde käigus tekkivad jäätmed kogutakse liigiti, taaskasutatakse võimalusel kohapeal või

suunatakse käitlusesse. Väljakaevatud pinnas, freespuru ning muud taaskasutamiseks sobivad

jäätmed taaskasutatakse objekti korrastamiseks ja/või täitematerjalina. Jäätmed, mis ei sobi

taaskasutamiseks, käideldakse vastavalt jäätmeseadusele ja Otepää valla jäätmehoolduseeskirjale.

Jäätmete käitlemiseks üleandmisel jälgitakse, et vastuvõtja omab jäätmekäitluseks vastavaid

tegevuslube (jäätmeluba/keskkonnakompleksluba ja ohtlike jäätmete puhul ka ohtlike jäätmete

käitluslitsents).

Jäätmete keskkonda sattumise vältimiseks peavad nende ajutised kogumiskohad olema sellised, kust

on välistatud jäätmete laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

Kui rekonstrueerimistöödel tekkivate jäätmete kogumisel, ajutisel ladustamisel ning edasisel

käitlemisel järgitakse jäätmeseadusest ja Otepää valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevaid nõudeid,

ei põhjusta tegevusega kaasnev jäätmeteke olulist negatiivset mõju piirkonna keskkonnataluvusele.

Tegevusega kaasnevad muud tegurid

Rekonstrueerimistöödega kaasneb õhusaaste, mis mõjutab peamiselt inimesi, kelle elamud piirnevad

rekonstrueeritavate teelõikudega. Peaasjalikult kaasneb õhusaaste masinate ja seadmete töötamise,

materjalide transpordi ja kasutamisega ning kaevetöödega. Rekonstrueerimistööde ajal tekkivad

häiringud on lühiajalised ja kaovad pärast tööde lõppu. Ehitustöödel kasutatavad masinad ja tehnika

peavad vastama kehtivatele normidele ning olema heas korras. Inimeste tervist ja heaolu silmas

pidades tuleb rekonstrueerimistöödel vajadusel ette näha meetmed tekkiva tolmu vähendamiseks

(nt tee kastmine). Kui kasutatakse heas korras kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja

seadmeid ning rakendatakse vajadusel täiendavaid meetmeid (tee niisutamine), ei kaasne

rekonstrueerimistöödega inimeste tervist ja heaolu ohustavat õhusaastet.

Teelõigu hilisemal kasutamisel ei ole ette näha õhukvaliteedi halvenemist võrreldes praeguse

olukorraga, kuna kavandatava tegevuse eesmärk on liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse

tõstmine. Tegevusega kaasnev kasutusaegne mõju on seega pigem positiivne, kuna sujuvam

liiklemine vähendab kütusekulu ning heitgaaside koguste vähenemisel paraneb õhukvaliteet.

Rekonstrueerimistöödega kaasneb tee-ehitusmasinate tööst tulenevalt müra ja vibratsioon, mis

mõjutab samuti peamiselt inimesi, kelle elamud piirnevad rekonstrueeritavate teelõikudega.

Tegemist on lühiajalise häiringuga, mis kaob pärast tööde lõppu. Müra negatiivse mõju vältimiseks

tuleb kasutada heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning kinni

pidada õigusaktides kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas.

Müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud nõuetele.

Vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud

nõuetele. Kui rekonstrueerimistöödel kasutatakse heas korras olevaid kehtivatele normidele

vastavaid ehitusmasinaid- ja seadmeid ning peetakse kinni ehitustöid lubavatest kellaaegadest, siis

ei põhjusta rekonstrueerimistöödega kaasnev müra ja vibratsioon olulist negatiivset mõju.

Kuna projektiga parandatakse teekatet, on pärast rekonstrueerimistööde lõppu teelõigul eeldada

müra- ja vibratsioonitasemete vähenemist. Siledam ja tasasem teekate ning sujuvam liiklus on


15 / 47

peamised müra leevendavad tegurid. Samuti, arvestades rekonstrueeritava teelõigu klassi ning

liiklussagedusi, mis on üsna madalad (vt ptk 1.2. ), siis ei ole selle kasutamise ajal eeldada piirnorme

ületavate müratasemete levikut lähimate elamuteni.

Rekonstrueerimistöödel ning rekonstrueeritud teelõigu kasutamisel ei kaasne valgusreostust ega

soojuse, kiirguse ning lõhna heidet keskkonda.

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud rekonstrueerimisperioodil ehitusmasinate

poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest ning jäätmete ja ehitusmaterjalide sattumisest pinnasesse

ning pinnavette (nt laialikandumine hoiualadelt ja ajutistest ladustamiskohtadest, jäätmete või

ehitusmaterjalide konteineri purunemine). Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on

tehniliselt korras ja nõuetekohaselt hooldatud, kasutatakse korrektseid töömeetodeid,

ehitusmaterjale ja jäätmeid ladustakse nõuetekohaselt ning ladustamiskohti kontrollitakse pidevalt

visuaalselt. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks

ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse.

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht

Kavandatava tegevusega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu ning õnnetuste riski oluliselt

tõstvaid tegevusi ei planeerita. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu

tõenäoliselt ei esine.


16 / 47

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Rekonstrueeritav Tatra-Otepää teelõik km 26,875-33,472 piirneb peamiselt maatulundusmaadega

(kokku 33 üksust). Lisaks jääb teelõigule kaks ühiskondliku ehitusmaa üksust, viis elamumaa üksust,

neli ärimaa üksust, neli transpordimaa üksust ning üks kaitsealuse maa üksus.20

Kaitsealuse maa näol on tegemist riigi kaitse all oleva ja riigi kaitse all olevate objektide juurde

kuuluv maaga, millel on majandustegevus õigusaktidega keelatud21. Üksusel asub kaitstavate

loodusobjektide nimekirja kuuluv Otepää looduspark (vt ptk 2.3.2. ). Looduspargi kaitseks on

kehtestatud Otepää looduspargi kaitse-eeskiri, mis seab tingimused alal läbiviidavatele

tegevustele22. Kui ehitustegevus jääb looduspargi territooriumile, tuleb selle kavandamisel ja

läbiviimisel juhinduda eelnimetatud kaitse-eeskirjas sätestatud tingimustest.

Maaparandusehitisi projektialale ei jää23.

Projektialaga (28,88 kilomeetril) on seotud Kellamäe tee juurdepääsutee eskiisprojekt, mille eesmärk

on lahendada ligipääs Kellamäe kinnistule (koostatud 2009, koostaja Merilo Grupp OÜ). Projektiala

rekonstrueerimisprojekti raames nihutatakse eskiisprojektis Kellamäe kinnistule ettenähtud

mahasõitu u 25 m, mis tagab tugimaanteega paremini ristuva mahasõidu.

Projektialale jääva teelõigu rekonstrueerimine toimub valdavalt olemasoleva teemaa ja

teekaitsevööndi piires, projektiga ei ole ette nähtud maade võõrandamist, mis võiks muuta

maaomanike jaoks senist maakasutust ega halvendata tee rekonstrueerimisega ligipääsu

tugimaanteedele, kõrvalmaanteedele, kohalikele teedele ega erateedele. Sellest tulenevalt puudub

kavandataval tegevusel oluline negatiivne mõju maakasutusele.

Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Projektiala piirkonnas puuduvad arvele võetud maavarad. Ehitustöödeks vajalikud maavarad

hangitakse kaugematest maardlatest ning loodusvarasid kasutatakse mahus, mis ei too kaasa olulist

negatiivset keskkonnamõju.

Kavandatav tegevus ei põhjusta märkimisväärset pinna- ja põhjavee reostumise riski. Põhjavesi on

hästi kaitstud. Kui rekonstrueerimistöödel kasutatakse nõuetekohaseid ja heas korras masinad,

järgitakse veekaitsenõudeid ning jäätmehooldusnõudeid, ei kaasne tegevusega olulist negatiivset

mõju pinna- ja põhjaveele.

20 Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus, seisuga 10.12.2018 21 Maakatastriseaduse § 18 lõike 8; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018026 22 kehtestatud VV 01.12.2016 määrusega nr 135, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016001&LeiaKehtiv 23 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, seisuga 10.12.2018


17 / 47

Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne (seotud otsese ehitustegevusega) ja jääb mitteolulisele

tasemele.

Kavandatav tegevus mõjutab projektialale jäävat kõrghaljastust raietegevuse, kasvupinnase

hävimise ning pinnase niiskusrežiimi muutmisega. Projektiala osades, kus on vajalik raadamine

(eeldatavalt rajatava suusatunneli, mahasõitude ja teelaienduste asukohas) kaasneb mõningane

kõrghaljastuse vähenemine. Arvestades kavandatava tegevuse sisu ja ulatust, siis on maha

raiutavate puude maht väike ning olulist keskkonnamõju sellega ei kaasne.

Veekaitsemeetmete rakendamisel ei kaasne olulist mõju projektiale jäävate Natura 2000 võrgustiku

aladel kaitstavatele liikidele ja elupaikadele, samuti kaitstavatele loodusobjektidele.

Projekti rakendamisega ei ole näha, et tegevus mõjutab oluliselt väärtuslike põllu- ja rohumaade

otstarbeline kasutust ning väärtuslike maastike vaadeldavust.

Projektiala rohevõrgustiku koridoriga ristumise alal ei planeerita tegevusi, mis võiks avaldada olulist

negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele.

Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime

Natura 2000 võrgustiku alad

Projektialale jääb kaks Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala Otepää loodusala (RAH0000582) ja

Otepää linnuala (RAH0000103). Natura alade kirjeldus ja mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on

toodud punktis 2.3.13.

Kaitstavad loodusobjektid24 25

Projektiala jääb ühe maastikukaitseala territooriumile: Otepää looduspark (registrikood

KLO1000559), millega projektiala kattub lõigus km 26,875-32 (Joonis 4).

24 Keskkonnaregister, seisuga 11.12.2018 25 Maa-ameti X-GIS looduskaitse ja Natura alade kaardirakendus, seisuga 11.12.2018


18 / 47

Joonis 4. Otepää looduspargi paiknemine projektialal. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga

11.12.2018

Otepää looduspargi kaitsekord on määratud Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga26 ning kaitse

korraldamine kinnitatud Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala

kaitsekorralduskavaga 2017-202627.

Ala kaitse-eesmärk on:

• kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke

loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva

puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele;

• kaitsta nende liikide elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab

I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia),

mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),

musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk

(Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus),

kolmvarvas-rähn ehk laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus) ning

händkakk (Strix uralensis) ja kanakull (Accipiter gentilis);

• kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50)

nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe-

kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised

26 kehtestatud VV 01.12.2016 määrusega nr 135, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016001&LeiaKehtiv 27 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kkk_otepaa_lp_lk_14122016_0.pdf


19 / 47

kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad

(3260), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde-

ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised salumetsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud

(9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);

• kaitsta järgmiste nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku:

saarmas (Lutra lutra), harivesilik (Triturus cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus

bilineatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis

kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas

flexilis), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ja

läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus);

• kaitsta järgmiste esinduslikke asurkondi moodustavate kaitsealuste liikide elupaiku:

sinikael-part (Anas platyrhynchos), viupart (Anas penelope), väike-kirjurähn

(Dendrocopos minor), hallhaigur (Ardea cinerea), väiketüll (Charadrius dubius),

roherähn ehk meltsas (Picus viridis), mudakonn (Pelobates fuscus), vareskaera-

aasasilmik (Coenonympha hero), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), hännak-

rabakiil (Leucorrhinia caudalis), mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), veelendlane

(Myotis daubentonii), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza

baltica), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata cruenta), kuradi-sõrmkäpp

(Dactylorhiza maculata), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), soo-neiuvaip

(Epipactis palustris), sookäpp (Hammarbya paludosa), väike käopõll (Listera cordata),

ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kärbesõis (Ophrys insectifera),

ohakasoomukas (Orobanche pallidiflora), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-

carolinum), Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum), sulgjas õhik (Neckera

pennata), süstjas skapaania (Scapania apiculata), Wulfi turbasammal (Sphagnum

wulfianum), purpur-maakeel (Geoglossum atropurpureum) ja limatünnik (Sarcosoma

globosum);

• kaitsta ja säilitada Pühajärve mõisa parki ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse

üksikobjekte.

Kaitseala omab ka suurt puhkemajanduslikku väärtust. Väärtuslikud on kaitsealal kasvavad tamme,

saare ja pärna enamusega puistud. Looduspark on elupaigaks ka mitmetele kaitstavatele lindudele

(väike-konnakotkas, sookurg, valge-toonekurg) ning taimedele (kõdu-koralljuur, mitmed

sõrmkäpad, neiuvaibad). Lisaks leidub looduspargis hulgaliselt arheoloogiliselt ja kultuurilooliselt

tähtsaid objekte.

Kaitsealal pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Alcedo atthis, Ciconia ciconia, Ciconia nigra, Circus

aeruginosus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Grus grus, Pernis apivorus, Podiceps auritus, Porzana

porzana, Podiceps grisegena, Tetrao urogallus. Lisaks on registreeritud: Aquila pomarina, Pelobates

fuscus.

Kaitseala kaitsealused taimeliigid: Epipactis helleborine, Epipactis palustris, Dactylorhiza incarnata

var. cruenta, Dactylorhiza fuchsii, Dactylorhiza incarnata, Dactylorhiza Maculata, Daphne mezereum,

Goodyera repens, Gymnadenia conopsea, Huperzia selago, Listera ovata, Neottia nidus-avis,

Platanthera bifolia, Najas flexil.

Otepää looduspargi kaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet.


20 / 47

Otepää looduspark ühtib Natura 2000 võrgustikku kuuluva Otepää loodusala territooriumiga.

Võimaliku olulise keskkonnamõju esinemise hinnang looduspargile on antud Natura eelhinnangu

peatükis 3.1.1. Ehitustegevuse planeerimisel looduspargi aladel tuleb silmas pidada, et tegevus on

vajalik kooskõlastada kaitseala valitsejaga.

Hoiualasid KKR andmetel projektiala piirkonnas ei ole.

Projektiala läheduses on registreeritud ühe III. kategooria kaitsealuse liigi leiukoht – Balti sõrmkäpp

(Dactylorhiza baltica), asukohaga projektiala põhjapoolses osas, ca 70 m kaugusel sõidutee

välissservast28. Kavandatava tegevuse mõju leiukohani ei ulatu ning otsesed või kaudsed negatiivsed

mõjud leiupaigale puuduvad.

Kaitsealuseid kivistisi ning kaitstavaid looduse üksikobjekte KKR andmetel projektiala piirkonnas ei

ole.

Maavarad ja maardlad29

Projektialal ja selle läheduses ei ole registreeritud maavarade leiukohti, maardlaid ega mäeeraldisi.

Põhjavesi30

Projektiala asub Ida-Eesti vesikonna Võrtsjärve ja Peipsi alamvesikonnas31. Tegemist on kaitstud

põhjaveega alaga, kus põhjavee reostusohtlikkus on väga madal (vt Joonis 5).

Joonis 5. Põhjavee kaitstus projektiala piirkonnas. Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart

28 Keskkonnaregister, seisuga 11.12.2018 29 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 10.12.2018 30 Keskkonnaregister, seisuga 11.12.2018 31 VV 09.09.2010 määrus nr 132 „Vesikondade ja alamvesikondade määramine“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1335/7292/13357455.pdf#


21 / 47

Lähimad puurkaevud asuvad TM 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473 Otepää-Vidrike lõigu

sõidutee välisservast umbes 50 m kaugusel (PRK0022360, ligikaudu 28,5 km juures, katastriüksus

63602:002:0450) ja 85 m kaugusel (PRK0012214, ligikaudu 28,3 km juures, katastriüksus

63602:002:0580). Tegemist on töötavate puurkaevudega, mille otstarve on olmevee saamine.

Kaevudele on kehtestatud sanitaarkaitsealad vastavalt 10 m (PRK0022360) ja 50 m (PRK0012214).

Mõlema puurkaevu sanitaarkaitsealad jäävad projektiala teekaitsevööndisse, teemaale need ei ulatu.

Ülejäänud puurkaevud jäävad sõidutee välisservast enam kui 200 m kaugusele.32

Veekaitseseadusest tulenevalt kehtivad põhjavee sanitaarkaitsealal laiusega 30 m ja enam

kitsendused tegevustele33. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30 meetri,

rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi34. Tee

ehitusetapis teekaitsevööndis tegevuste teostamisel tuleb jälgida, et ehitusaegsed ajutised kontorid,

laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate

parkimiskohad ei oleks rajatud puurkaevu sanitaarkaitsealale (puurkaev PRK0012214). Kui nõudeid

järgitakse, ei kaasne tegevusega negatiivset mõju.

Tagada tuleb ümberkaudsete hoonete joogiveega varustatuse jätkumine.

Oht põhjaveele võib avalduda ehitusmaterjalide (kütus, bituumen) ja jäätmete pinnasesse sattumisel

(rekonstrueerimistöödel ja ajutisel ladustamisel) ning masinatest ja seadmetest tulenevate kütte- ja

määrdeainete lekkimisest pinnasesse. Kui ehitustööde teostamisel järgitakse õigusaktidega seatud

keskkonnakaitse ja ohutustehnilisi nõudeid materjalide, jäätmete ja ohtlike ainete sattumise

vältimiseks pinnasesse, siis ei kaasne projekti elluviimisega olulist negatiivset mõju põhjaveele.

Põhjavee võimalikku alanemist projekteerimistöödega eeldata ei ole.

Pinnaveekogud35

Projektialale lähim järv on Haukajärv (VEE2105220), mis jääb rekonstrueeritava teelõigu 27.

kilomeetrile. Järve pindala on 0,3 ha. Ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Kalda

veekaitsevööndi ulatus 10 m, kalda piiranguvööndi ulatus 50 m ning ehituskeeluvööndi ulatus 25 m.

Kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd ulatuvad projektiala teekaitsevööndisse (vt Joonis 6).

32 Keskkonnaregister, seisuga 10.12.2018 33 Looduskaitseseaduse § 37 l 3. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008 34 Veekaitseseaduse § 37 l 3. eRT: 35 Keskkonnaregister, seisuga 11.12.2018


22 / 47

Joonis 6. Haukajärve paiknemine ja selle kaitse- ja keeluvööndite ulatus projektiala

suhtes. Allikas: Otepää valla ÜP 2013

Projektiala 28. ja 29. kilomeetril ca 250 m kaugusele teest jääb Nüpli järv (VEE2105200). Järve

kaitse- ja keeluvööndid ei ulatu projektiala teekaitsevööndisse, kuid järv on oluline ära märkida,

kuna selles on registreeritud kaitsealuseid elupaigatüüpe (vt ptk 3.2. ) ning sinna suubuvad mitmed

maanteelõigu äärest lähtuvad kraavid. Järv on avalikult kasutatav veekogu.

Jõgesid Keskkonnaregistri (KKR) andmete projektialal ei ole.

Projektialal ületab tee kahte oja:

➢ Marguse oja (VEE1008400), mida teelõik ületab 27. kilomeetril. Oja valgala pindala on 10 km2.

Ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Suubub Pühajärve. Oja kalda veekaitsevööndi

ulatus 10 m, kalda piiranguvööndi ulatus 50 m ning ehituskeeluvööndi ulatus 25 m. Vööndid

ulatuvad projektialal teemaale ja teekaitsevööndisse (vt Joonis 7).


23 / 47

Joonis 7. Marguse oja paiknemine ja selle kaitse- ja keeluvööndite ulatus projektiala

suhtes. Allikas: Otepää valla ÜP 2013

➢ Mülke oja (VEE1008600), mida maanteelõik ületab 32. kilomeetril. Oja valgala pindala on 18,5

km2. Oja kalda veekaitsevööndi ulatus 10 m, kalda piiranguvööndi ulatus 50 m ning

ehituskeeluvööndi ulatus 25 m. Vööndid ulatuvad projektialal teemaale ja teekaitsevööndisse (vt

Joonis 8). Suubub Pühajärve. Ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu.


24 / 47

Joonis 8. Mülke oja paiknemine ja selle kaitse- ja keeluvööndite ulatus projektiala suhtes.

Allikas: Otepää valla ÜP 2013

Veekogu kalda piiranguvööndi, kalda ehituskeeluvööndi ja kalda veekaitsevööndi eesmärgiks on

kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna

eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine36. Kalda

piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste

säilitamine.

Kalda piiranguvööndis on seatud kitsendused majandustegevusele, sh ei tohi lageraielangi pindala

olla suurem kui kaks hektarit ning valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses

sätestatud tingimustega37.

Veekaitsevööndi eesmärk on kaitsta vett hajureostuse eest ja vältida veekogu kallaste uhtumist.

Veekaitsevööndis on keelatud majandustegevus ning puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti

nõusolekuta38. Kui vastavat raiet planeeritakse, tuleb see kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Ehituskeeluvööndis on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Ehituskeeld ei laiene

kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale

teele39. Ehitusseadustiku kohaselt kuulub Tatra-Otepää-Sangaste maantee ametliku riigimaanteena

36 Looduskaitseseaduse § 34; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008 37 Looduskaitseseaduse § 37; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008 38 Veeseaduse § 29 lõiked 1 ja 4; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017030?leiaKehtiv 39 Looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 punkt 10; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008






25 / 47

avalikult kasutatavate teedel hulka40, millest tulenevalt ei kehti teelõigus ehituskeeluvööndist

tulenevad piirangud.

Projektialale lähim allikas asub teest 130 m kaugusel (VEE4610800, nimi teadmata). Veekogu ei jää

projektiala mõjupiirkonda.

KKR andmetel ei ole projektialal registreeritud jõgesid, peakraave ja kraave41. Küll asub projektialal

mitmeid teelõigust lähtuvaid registreerimata kraave ning tiike42. Sealhulgas lähtub teelõigust kraave,

mis suubuvad Nüpli järve ja projektiala põhjapoolse osa naabruses paiknevates tiikidesse, kus on

registreeritud Natura-aladel kaitstavaid liike ja elupaiku (vt täpsemalt Natura eelhinnangu peatükis

3. ).

Kuna rekonstrueerimistöid tehakse veekogude lähedal, võib mõju pinnaveekogudele avalduda

veekogude kallastelt pinnase varisemisel veekogudesse, ehitusmaterjalide ja jäätmete sattumisel

veekogudesse ning sellest tulenevalt vee olemasoleva kvaliteedi ning veekogu hüdroloogilise režiimi

rikkumises. Vältida tuleb pinnase varisemist, ehitusmaterjalide ja jäätmete sattumist kraavidesse ja

ojadesse ning kraavide kaudu järve ja tiikidesse.

Tööde kavandamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada teelõigu ristumisega Marguse oja ja Mülke ojaga

(vt ptk 2.3.5. ) ning Haukajärvega ja järgida tegevuste kavandamisel ja tööde teostamisel nimetatud

veekogude kaitseks kehtestatud kaitse- ja keeluvöönditest tulenevaid piiranguid. Kuna eeldatav

suusatunnel on kavandatud Marguse oja peale/vahetusse lähedusse, tuleb selle projekteerimisel ja

ehitamisel tagada, et tööde käigus ei rikutaks veekogu hüdroloogilist režiimi. Vajadusel tuleb

suusatunneli rajamiseks taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba vastavalt veeseaduse § 8 lg

2 p 7 (tahkete ainete vette uputamisega seotud tegevus) ja § 8 lg 2 p 9 (vee kasutamisel muudetakse

vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi).

Kui projekteerimislahenduste väljatöötamisel ja rekonstrueerimistööde käigus lähtutakse veekogude

olemasoleva hüdroloogilise režiimi säilitamisest, järgitakse veekaitsemeetmeid,

jäätmehooldusnõudeid ning ehitustöödele kehtestatud ohutusnõudeid, siis ei ole näha, et projekti

elluviimisega kaasneks oluline negatiivne mõju pinnaveele.

Olemasolevate truupide asendamine uutega parandab pinnaveevoolu teemulde alt läbi, mis on

pinnavee seisundile positiivse mõjuga. Vajadusel tuleb uute truupide paigaldamiseks taotleda

Keskkonnaametilt vee erikasutusluba vastavalt veeseaduse § 8 lg 2 p 7 (tahkete ainete vette

uputamisega seotud tegevus).

Märgalad ja üleujutusohuga alad

Suuremaid ja väiksemaid märgalasid asub projektiala kõikidel kilomeetritel. Kõikide märgalade puhul

on tegemist puistuta madalsooga. Suurim projektialaga piirnev märgala on Vidrike soo, millega

projektiala piirneb 32. kilomeetril.43

Üleujutusohuga alasid projektialal ja selle läheduses registreeritud ei ole44.

40 Ehitusseadustiku § 92 lõige 5; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018010 41 Keskkonnaregister, seisuga 11.12.2018 42 Maa-ameti geoportaal, seisuga 11.12.2018 43 Maa-ameti geoportaal, seisuga 11.12.2018 44 Keskkonnaregister, seisuga 11.12.2018


26 / 47

Kui rekonstrueerimistööde käigus säilitatakse praegune veerežiim, siis ei ole eeldada olulist

negatiivset mõju projektialaga piirnevatele märgaladele.

Pinnavormid

Geoloogiliselt asub projektiala Kesk-Devoni ladestikul, Burtnieki ladestul, kus pinnakatte kivimites

domineerivad moreen, liivakivi, aleuroliit ja savi.

Maastikutüübilt paikneb projektiala Otepää kõrgustikul. Pinnamood on künklik, maapinna

absoluutkõrgused jäävad 20-80 m vahele. Mullastikust on valdavalt esindatud inimtegevuse käigus

muudetud mullad/pinnas, erodeeritud mullad, madalsoomullad ning leostunud ja leetjad mullad45.

Rekonstrueerimistöödega kaasneb teatud määral pinnase kahjustumine ja füüsilise struktuuri

muutmine (pinnasetöödel, raadamistel ning tee tehnoloogilises vööndis raskete tee-

ehitusmasinatega töötades). Sademevee infiltratsioon väheneb ning aeroobsed tingimused

asenduvad pinnase ülemistes kihtides anaeroobsete tingimustega. Pinnase tihendamise ja asfaldiga

katmisega kaovad pinnase looduslikud funktsioonid, mis enam ei taastu.

Tegevuse kavandamisel ja rekonstrueerimistööde teostamisel tuleb võimalusel lähtuda

olemasolevate pinnavormide säilitamisest maksimaalses võimalikus ulatuses. Mullatööde teostamisel

tuleks kasutada olemasoleva muldega võimalikult sarnast täitematerjali vältimaks hilisemaid

külmakerkelisi erinevusi. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt oluline negatiivne mõju

pinnavormidele.

Metsad ja kõrghaljastus

Projektiala ääres on hajaasustusega maalähedase iseloomuga keskkond metsade, põldude ja

rohumaaga, vähemal määral ka soiste aladega46. Eeldatav rajatav suusatunneli asukohas piirneb

teelõik vasakult rohumaa ning paremalt metsaga.

Rekonstrueerimistöödega võib kaasneda teatav mõju metsadele ja kõrghaljastusele tulenevalt

raadamise vajalikkusest metsa/kõrghaljastusega hõlmatud alal. Raadamise käigus hävitatakse osa

olemasolevast metsast/kõrghaljastusest ning lõhutakse puude juurestik.

Raadamine võib osutuda vajalikuks eeldatava suusatunneli asukohas, kus teelõik piirneb paremalt

metsaga, samuti teeõgvendustel ja mahasõitude rajamisel, kui need läbivad metsatukkasid.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja ulatust, on maha raiutavate puude ja lõhutava

juurestiku hulk väike. Samuti toimuvad raadamistööd valdavas osas olemasoleva teemaa ja

teekaitsevööndi piires, mistõttu ei mõjuta tegevus eeldatavalt kaitsevööndiga piirnevatel

katastriüksustel olemasolevaid metsi ja kõrghaljastust.

Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalses ulatuses. Raadamisel tuleb järgida

metsaseadusega sätestatud tingimusi ning keskkonnakaitsenõudeid raie tegemisele. Kui tegevuse

läbiviimisel järgitakse keskkonnakaitsenõudeid, ei kaasne sellega pöördumatuid muutusi piirkonna

looduskeskkonnale. Rekonstrueerimistööde mõju metsadele ja kõrghaljastusele on seega

väheoluline.

45 Maa-ameti mullastiku kaardirakendus, seisuga 11.12.2018 46 Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus, seisuga 11.12.2018


27 / 47

Rohevõrgustik

Roheline võrgustik projekti piirkonnas on määratud Valga maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”47. Otepää valla

üldplaneeringuga on muudetud rohelise võrgustiku piire – kus võrgustiku sidusus puudub, on

võrgustikku tugevdatud ja juurde tekitatud koridore loomade liikumisteedest tulenevalt nii

metsaribade kui jõgede ja ojade abil.48

Projektialale jääb üks rohevõrgustiku koridor - Raudsepa-Truuta koridor (K2, väikese riikliku

tähtsusega), mis ühendab Kooraste ning Restu-Mäeküla-Märdi tugialasid. Projektiala ristumine

koridoriga saab alguse ligikaudu 30,5. kilomeetril ning lõpeb projektiala lõpuga (km 33,473).

Ristumiskoht on ühtlasi ka võimalik konfliktala ehk rohevõrgustikus kui väljaspool võrgustikku asuv

ala, kus tuleb arvestada metsloomade liikumisteedega ning võimalusega, et metsaloomad satuvad

sõiduteele. Selliseks probleemseks kohaks on ka Tatra-Otepää-Sangaste tugimaantee, mistõttu võib

teelõiku käsitleda looduskeskkonna seisukohal konflikti ohuga maanteena. Ülevaate projektiala

paiknemisest rohevõrgustiku suhtes annab Joonis 9.

Maanteeameti loomaõnnetuste kaardirakenduse49 kohaselt jääb projektialale kaks ohtlikku teelõiku,

mis asuvad 32. kilomeetril (vahemikus ca 32,5-32,7) ja 33. kilomeetri (vahemikus ca 33,1-33,473).

Loomaõnnetuste arv jääb mõlemal lõigul vahemikku 4-9 ühikut/km kohta.

Joonis 9. Projektiala paiknemine rohevõrgustiku konfliktalade suhtes. Allikas: Otepää

valla üldplaneering 2013

47 Otepää valla üldplaneering, Henrikson&Ko, 2013 48 Otepää valla üldplaneering, Hendrikson&Ko, 2013 49 Maanteeameti loomaõnnetuste veebirakendus. http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1dcf3c736f7eb5


28 / 47

Projektiala rohevõrgustiku koridoriga ristumise alal ei planeerita tegevusi, mis võiks avaldada mõju

rohevõrgustiku toimimisele. Kui tegevusega säilitatakse loomade liikumisvõimalused, ei kaasne

tegevusega rohevõrgustikule eeldatavasti olulist negatiivset keskkonnamõju.

Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad 50 51

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole registreeritud kultuurimälestisi (sh ajaloo-, arhitektuuri,

ehitis- ja tehnika- ja kunstimälestisi, UNESCO maailmapärandi objekte ning muinsuskaitsealasid).

Projektialale lähim kultuurimälestis asub alast ca 500 m kaugusel Nüpli külas (arheoloogiamälestis,

mälestise nimi: Kivikalme, reg nr: 13156), ülejäänud mälestiste asukohad jäävad veelgi kaugemale.

Projektiala äärde jääb üks XX sajandi arhitektuuripärandi objekt: Tehvandi suusaspordibaas

asukohaga Nüpli külas (reg nr 1005, katastritunnus 63602:002:2032)52. Projektiala piirneb objektiga

väikeses osas ala alguses. Objekt on kasutusel ja selle seisukord hea.

Maaehituspärandi objekte projektialal ja selle läheduses ei asu.

Projektiala äärde ja lähedusse jääb viis pärandkultuuriobjekti (vt Tabel 3).

Tabel 3. Projektiala läheduses asuvad pärandkultuuriobjektid. Allikas: Maa-ameti X-GIS

pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 12.12.2018

Nimetus Asustus-

üksus

Objekti

tüüp Reg number

Objekti

ulatus

(m)

Seisund Kirjeldus

Paikne-

mine

projekti-

ala

suhtes

Männi

külv

kultuur-

vagudesse

Nüpli

küla

Eripärase

maapinna

ettevalmistu

sega või

tehnoloogia

ga rajatud

puistud

636:ETM:003 400

Hästi või

väga

hästi

säilinud

Ilus tihe

männik

Kellamäe

nõlval.

Külvivaod pole

enam

tuvastatavad,

kuuse

järelkasv.

Tihedust

arvestades

võiks teha

harvendusraide

.

28. ja 29.

kilomeetril

, 5-10 m

kaugusel

teest

Vidrike

kool

Nüpli

küla Koolihooned 636:KOO:007 20

Hästi või

väga

hästi

säilinud

-

31.

kilomeetril

, ca 50 m

kaugusel

teest

50 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.12.2018 51 Maa-ameti X-GIS kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 12.12.2018 52 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.12.2018


29 / 47

Kantsi-

Kõrtsi

kõrts

Nüpli

küla Kõrtsid 636:KOR:006 30

Säilinud

alla 20%

Praegune maja

asub vana

kõrtsihoone

kohal, kuid

kõrts oli

mõlemast

otsast pikem.

Maja ees vana

Otepää-Valga

tee.

32.

kilomeetril

, ca 25 m

kaugusel

teest

Ülevaate projektiala läheduses paikevatest pärandkultuuriobjektidest annab Joonis 10.

Joonis 10. Projektiala paiknemine pärandkultuuriobjektide suhtes. Allikas: Maa-ameti X-

GIS pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 12.12.2018

Projektiala piirkonnas ei ole registreeritud kultuurimälestisi ja maaehituspärandi objekte, mistõttu

puudub kavandataval tegevusel neile avalduv mõju.

Rekonstrueerimistööde käigus tuleb võimalusel arvestada piirkonda jäävate arhitektuuripärandi ja

pärandkultuuriobjektidega ning vältida nende kahjustamist. Kui seda tehakse, siis oluline negatiivne

mõju kultuuriväärtustele puudub.


30 / 47

Väärtuslikud maastikud

Maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud projekti piirkonnas on määratud Valga maakonna

teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (kehtestatud 2002),

mis võeti üle Valga maakonnaplaneeringusse uusi väärtuslikke maastikke määramata.

Maakonnaplaneeringuga on määratud väärtuslike maastike kasutustingimused.53

Otepää valla väärtuslikud maastikud on määratud Otepää üldplaneeringuga, mille käigus täpsustati

Valgamaa väärtuslike maastike teemaplaneeringus eristatud väärtmaastikke Otepää vallas.

Väärtusliku maastikuna käsitletakse eelkõige kultuurmaastikku (kus on säilinud 1920-30 aastate

asustus- ja maakasutusstruktuur, kus ajalooliste elementide kontsentratsioon on suur) –

põllumajandusmaastik, asustus ja teedevõrk koos seal sisalduvate looduslikku päritolu elementidega.

Projektiala jääb kahe maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku territooriumile - Otepää

looduspark (sh võimaliku riikliku tähtsusega maastik) ja Ilmjärve-Vidrike (Joonis 11). Otepää

looduspargi maa-ala kasutamistingimused on sätestatud looduspargi kaitse-eeskirjas ja

kaitsekorralduskavas. Ilmjärve-Vidrike väärtusliku maastiku osas ütleb Otepää valla ÜP, et

esmatähtis on hoida kasutuses kõiki põllu- ja rohumaid, säilitada olemasolevad metsatukad ning

maastiku vaadeldavus.

Tingimused ja põhimõtted ehitustegevuseks väärtuslike maastike aladel on sätestatud Otepää valla

ÜP-ga 54.

Joonis 11. Projektiala paiknemine väärtuslike maastike suhtes. Allikas: Valga maakonna

teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2002)

53 Valga Maavalitsus, Hendrikson&Ko (2017). Valga maakonnaplaneering 2030+. http://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18413177/Valga+maakonnaplaneeringu+2030%2B%20seletuskiri.pdf/e4e7d88e-199e-47f4-a9c5-8c632fa33135 54 Otepää Vallavalitsus, Hendrikso&Ko (2013). Otepää valla üldplaneering. https://www.otepaa.ee/documents/7244916/7846208/yp_seletuskiri_kehtestatud2013.pdf/d42a88db-eaa9-4ef5-a053-6ed21cb5a053


31 / 47

Rekonstrueerimistöödel tuleb säilitada väärtuslike põllu- ja rohumaade otstarbeline kasutus, säilitada

olemasolevad metsatukad ning tagada väärtuslike maastike vaadeldavus. Kui rekonstrueerimistöödel

peetakse kinni väärtuslike maastike kaitseks kehtestatud tingimustest, sh kaitse-eeskirjades ja

kaitsekavades sätestatust, ei kaasne tegevusega olulist negatiivset mõju väärtuslikele maastikele.

Ehitustegevuse planeerimisel looduspargi aladel tuleb tegevus kooskõlastada kaitseala valitsejaga.

Miljööväärtuslikud alad

Projektiala piirkonda ei jää miljööväärtuslikke puhkealasid ega miljööväärtuslikke hoonestusalasid55.

Asustus

Rekonstrueeritav teelõik saab alguse Otepää linna piirist (endise Otepää valla ÜP kohaselt ainuke

tiheasustusega ala piirkonnas) ning läbib hajaasustusega Nüpli ja Vidrike külasid. Pärast

maanteelõigu rekonstrueerimist paranevad sealsed liiklemis- ja ohutustingimused, mis tähendab, et

kavandataval tegevusel on positiivne mõju tiheasustusaladele.

Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale

Vee kvaliteet

Ülevaade pinna- ja põhjaveest ning sellele potentsiaalselt avalduvatest mõjudest on antud

peatükkides 2.3.4. ja 2.3.5.

Välisõhu kvaliteet

Rekonstrueerimistöödega kaasneb õhusaaste, mis mõjutab peamiselt inimesi, kelle elamud piirnevad

rekonstrueeritavate teelõikudega. Rekonstrueerimistööde ajal tekkivad häiringud on lühiajalised ja

kaovad pärast tööde lõppu. Inimeste tervist ja heaolu silmas pidades tuleb rekonstrueerimistöödel

vajadusel ette näha meetmed tekkiva tolmu vähendamiseks (nt tee kastmine) ning ehitustöödel

kasutatavad masinad ja tehnika peavad vastama kehtivatele normidele ning olema heas korras. Kui

kasutatakse heas korras kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning rakendatakse

vajadusel täiendavaid meetmeid, ei kaasne rekonstrueerimistöödega inimeste tervist ja heaolu

ohustavat õhusaastet.

Teelõigu hilisemal kasutamisel ei ole ette näha õhukvaliteedi halvenemist võrreldes praeguse

olukorraga, kuna kavandatava tegevuse eesmärk on liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse

tõstmine.

55 Otepää Vallavalitsus, Hendrikso&Ko (2013). Otepää valla üldplaneering. https://www.otepaa.ee/documents/7244916/7846208/yp_seletuskiri_kehtestatud2013.pdf/d42a88db-eaa9-4ef5-a053-6ed21cb5a053


32 / 47

Müra ja vibratsioon

Rekonstrueerimistöödega kaasneb tee-ehitusmasinate tööst tulenevalt müra ja vibratsioon, mis

mõjutab samuti peamiselt inimesi, kelle elamud piirnevad rekonstrueeritavate teelõikudega.

Tegemist on lühiajalise häiringuga, mis kaob pärast tööde lõppu. Müra negatiivse mõju vältimiseks

tuleb kasutada heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning kinni

pidada õigusaktides kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas.

Müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud nõuetele.

Vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud

nõuetele. Kui rekonstrueerimistöödel kasutatakse heas korras kehtivatele normidele vastavaid

ehitusmasinaid- ja seadmeid ning peetakse kinni ehitustöid lubavatest kellaaegadest, siis ei põhjusta

rekonstrueerimistöödega kaasnev müra ja vibratsioon olulist negatiivset mõju.

Kuna projektiga parandatakse teekatet, on pärast rekonstrueerimistööde lõppu teelõigul eeldada

müra- ja vibratsioonitasemete vähenemist ning arvestades rekonstrueeritava teelõigu klassi ning

liiklussagedusi, siis ei ole selle kasutamise ajal eeldada piirnorme ületavate müratasemete levikut

lähimate elamuteni.

Soojus, kiirgus, lõhn

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi muutusi seoses valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga.


33 / 47

3. NATURA EELHINNANG

Kavandatav tegevus (TM 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473 Otepää-Vidrike lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine) ei ole Natura-alade kaitsekorraldusega otseselt seotud

või selleks vajalik.

Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid56

Projektialale jääb kaks Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala:

➢ Otepää loodusala (RAH0000582). Ala pindala on 22 565,5 ha (sh veeosa pindala 839,5 ha).

Kattub projektialaga lõigus km 26,875-32;

➢ Otepää linnuala (RAH0000103). Ala pindala on 22 565,5 ha (sh veeosa pindala 839,5 ha).

Kattub projektialaga lõigus km 26,875-32.

Joonis 12. Projektiala paiknemine Natura 2000 võrgustiku alade suhtes. Allikas: Maa-

ameti X-GIS looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus, seisuga 11.12.2018

56 Teave Natura-alade kohta pärineb Maa-ameti X-GIS looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusest ning keskkonnaregistrist (http://register.keskkonnainfo.ee; seisuga 01.03.2018)

http://register.keskkonnainfo.ee/


34 / 47

Otepää loodusala

Loodusala kaitsekord on määratud Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga57 ning kaitse korraldamine

kinnitatud Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskavaga 2017-

202658.

Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on:

• I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni

kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised

järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud

(6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),

okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0);

• II lisas nimetatud liikide kaitse: saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa),

läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) ja nõtke näkirohi (Najas flexilis).

Otepää linnuala

Linnuala kaitsekord on määratud Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga59 ning kaitse korraldamine

kinnitatud Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskavaga 2017-

202660.

Otepää linnuala kaitse-eesmärk on kaitsta järgmiste liikide isendite elupaiku:

• kanakull (Accipiter gentilis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),

väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa

bonasia), väiketüll (Charadrius dubius), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum),

punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus) ja roherähn e meltsas (Picus

viridis).

Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse tegevuse

iseloomust ning projektialale jäävate Natura alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks asjakohased

andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

57 kehtestatud VV 01.12.2016 määrusega nr 135, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016001&LeiaKehtiv 58 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kkk_otepaa_lp_lk_14122016_0.pdf 59 kehtestatud VV 01.12.2016 määrusega nr 135, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016001&LeiaKehtiv 60 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kkk_otepaa_lp_lk_14122016_0.pdf


35 / 47

Mõju hindamise tulemused on esitatud peatükkides 3.2.1. ja 3.2.2.

Mõju Otepää loodusalale

Natura eelhindamise tulemused Otepää loodusalale on esitatud Tabel 4.

Tabel 4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Otepää loodusala kaitse-

eesmärkidele

Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele

Liiva-alade vähetoitelised järved (3110) Elupaika kavandatava tegevuse alal ja

mõjupiirkonnas ning ühe kilomeetri

raadiuses ei esine. Igasugused otsesed

või kaudsed negatiivsed mõjud elupaigale

puuduvad.

Vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega

järved (3130)

Elupaika kavandatava tegevuse alal ja




puuduvad.

Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) Elupaika kavandatava tegevuse alal ja




puuduvad.

Looduslikult rohketoitelised järved (3150) Elupaik asub lähimas punktis teelõigu

põhjapoolsest osas 260 m kaugusel

läänes Nüpli järve alal. Kuna maantee

juurest lähtuvad kraavid, mis suubuvad

järve, on oluline veekaitse meetmete

järgimine vältimaks reostuse või sette

järve kandumist. Järve suunduvatesse

kraavidesse ei tohi ehitusperioodil ilma

settetiike või puhastuslodusid läbimata

juhtida setterikast vett. Veekaitse

meetmete järgimisel järvele arvestatavad

mõjud puuduvad ning samuti puuduvad

ebasoodsad mõjud elupaigatüübile

tervikuna.

Jõed ja ojad (3260) Elupaika kavandatava tegevuse alal ja




puuduvad.

Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) Elupaik asub lähimas punktis teest 170 m

kaugusel (Väike-Munamäe jalamil).

Kavandatav tegevus ei avalda elupaigale

mingeid otseseid ega kaudseid

negatiivseid mõjusid.

Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), Elupaik asub lähimas punktis maanteest

460 m kaugusel, väljaspool kavandata


36 / 47


tegevuse mõjupiirkonda. Igasugused

otsesed või kaudsed negatiivsed mõjud

elupaigale puuduvad.

Lamminiidud (6450) Elupaika kavandatava tegevuse alal ja




puuduvad.

Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) Elupaik asub lähimas punktis teest 280 m

kaugusel, väljaspool võimalike mõjude

piirkonda. Igasugused otsesed või

kaudsed negatiivsed mõjud elupaigale

puuduvad.

Siirde- ja õõtsiksood (7140) Elupaik asub lähimas punktis teest ca 1

km kaugusel, väljaspool võimalike

mõjude piirkonda. Igasugused otsesed


puuduvad.

Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210) Elupaika kavandatava tegevuse alal ja




puuduvad.

Liigirikkad madalsood (7230) Elupaik asub lähimas punktis teest 690 m

kaugusel, väljaspool võimalike mõjude

piirkonda. Igasugused otsesed või

kaudsed negatiivsed mõjud elupaigale

puuduvad.

Vanad loodusmetsad (*9010), Elupaik asub lähimas punktis tee algusest

75 m kaugusel. Otsesed või kaudsed

mõjud elupaigale ja selle soodsale

seisundile puuduvad.

Rohunditerikkad kuusikud (9050) Elupaik asub lähimas punktis teest 35 m

kaugusel, kõrgemal reljeefivormil.

Kavandataval tegevusel puutumus

elupaiga alaga puudub ning puuduvad

faktorid mis võiks elupaika mõjutada.

Seega otsesed või kaudsed negatiivsed

mõjud elupaigale ja selle soodsale

seisundile puuduvad.

Soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) Elupaik asub lähimas punktis teest 50 m

kaugusel. Otsesed või kaudsed mõjud

elupaigale ja selle soodsale seisundile

puuduvad.

Siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) Elupaik asub lähimas punktis maanteest






37 / 47


lammi-lodumetsad (*91E0) Elupaika kavandatava tegevuse alal ja




puuduvad.

Okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel

(sürjametsad - 9060)

Elupaika kavandatava tegevuse alal ja




puuduvad.

Vanad laialehised metsad (*9020) Elupaik asub lähimas punktis maanteest





Saarmas (Lutra lutra) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse alal

ja mõjupiirkonnas ning ühe kilomeetri


või kaudsed negatiivsed mõjud liigile

puuduvad.

Harilik hink (Cobitis taenia) Liigi lähim elupaik asub Nüpli järves teest

260 m kaugusel. Kuna maantee juurest

lähtuvad kraavid, mis suubuvad järve on

oluline veekaitse meetmete järgimine

vältimaks reostuse või sette järve

kandumist. Veekaitse meetmete

järgimisel järvele ning hingi elupaikadele

arvestatavad mõjud puuduvad ning

samuti puuduvad ebasoodsad mõjud

liigile tervikuna.

Harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse alal




puuduvad.

Harivesilik (Triturus cristatus) Harivesiliku elupaigad paiknevad teelõigu

põhjapoolse osa naabruses paiknevates

tiikides, mis asuvad kavandatava

tegevuse alast 10 ja 20 m kaugusel.

Kolmas elupaik asub teelõigu alguse

lähedal, sellest 65 m kaugusel.

Negatiivseid mõjusid ei avaldu juhul kui

tiikidesse ei juhita ehitusperioodil

teekraavide vett ega muul viisil

setterikast või reostunud vett. Mullatööde

puhul tuleb tiikide kallastele jätta

vähemalt 5 m laiune taimestunud riba,

vältimaks erosiooniga settete kandumist

tiiki. Juhul kui nimetatud tingimused on

täidetud ning järgitakse kõiki muid


38 / 47


veekaitse nõudeid (sh õli- ja kütuselekete

ning muude õnnetuste riski vähendamise

osas) siis olulisi negatiivseid mõjusid

tiikide veekeskkonnale ja liigile ei avaldu.

Liigi soodsale seisundile tervikuna

negatiivseid mõjusid ei avaldu.

paksukojaline jõekarp (Unio crassus) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse alal

ega mõjupiirkonnas ning ühe kilomeetri



puuduvad.

tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

nõtke näkirohi (Najas flexilis). Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

Eelhindamisest järeldub, et kavandatava tegevuse ala naabruses paiknevad loodusala kaitse-

eesmärgiks oleva liigi harivesiliku elupaigad, millele veekaitse meetmete (sh õli- ja kütuselekete ning

muude õnnetuste riski vähendamise osas) rakendamise korral negatiivseid mõjusid ei avaldu. Mõjude

vältimiseks ei tohi tiikidesse ehitusperioodil juhita teekraavide vett ega muul viisil setterikast või

reostunud vett. Mullatööde puhul tuleb tiikide kallastele jätta vähemalt 5 m laiune taimestunud riba,

vältimaks erosiooniga settete kandumist tiiki. Samuti ei avaldu veekaitsemeetmete rakendamise

korral mõjusid mõjutsoonis paiknevale elupaigale looduslikult rohketoitelised järved (3150). Järve

suunduvatesse kraavidesse ei tohi ehitusperioodil ilma settetiike või puhastuslodusid läbimata

juhtida setterikast vett.

Kokkuvõtte võib järeldada, et projektiga ei kavandata tegevusi, millega leevendusmeetmete

rakendamise korral kaasneks Otepää loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide

vähenemine, killustamine, veerežiimi muutmine või muul viisil mõjutamine. Rekonstrueeritav teelõik

läbib küll loodusala, kuid paikneb olemasoleva tee kohal ning täiendavat killustavat mõju ega

barjääriefekti suurenemist loodusalale ei põhjusta.


39 / 47

Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu, mõjutegureid ja nende leviku ulatust,

loodusala kaitse-eesmärke ja nende ohutegureid ning rakendatavaid leevendusmeetmeid ei ole

tõenäoline, et kavandatav tegevus võiks avaldada ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkidele.

Mõju Otepää linnualale

Alljärgnevas tabelis (Tabel 5) on esitatud Natura eelhindamise tulemused Otepää linnualale.

Tabel 5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Otepää linnuala kaitse-eesmärkidele


kanakull (Accipiter gentilis) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse alal




puuduvad.

viupart (Anas penelope) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

sinikael-part (Anas platyrhynchos) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

väike-konnakotkas (Aquila pomarina) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

hallhaigur (Ardea cinerea) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

laanepüü (Bonasa bonasia) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

väiketüll (Charadrius dubius) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

must-toonekurg (Ciconia nigra) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.


40 / 47


roo-loorkull (Circus aeruginosus) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

värbkakk (Glaucidium passerinum) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

punaselg-õgija (Lanius collurio), Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

herilaseviu (Pernis apivorus) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

roherähn e meltsas (Picus viridis) Liigi elupaiku kavandatava tegevuse




puuduvad.

Projektiga ei kavandata tegevusi, millega kaasneks Otepää linnu kaitse-eesmärgiks olevate

linnuliikide elupaikade vähenemine, killustamine, häiringutega või muul viisil mõjutamine.

Rekonstrueeritav teelõik läbib linnuala, kuid paikneb olemasoleva tee kohal ning täiendavat

killustavat mõju ega barjääriefekti suurenemist linnualale ei põhjusta.

Natura eelhindamise kokkuvõte

Kavandatava tegevuse ala naabruses paiknevad loodusala eesmärgiks oleva liigi harivesiliku

elupaigad, millele veekaitse meetmete rakendamise korral negatiivseid mõjusid ei avaldu. Samuti ei

avaldu veekaitse meetmete rakendamisel mõjusid mõjutsoonis paiknevale elupaigale looduslikult

rohketoitelised järved (3150).

Eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et veekaitsemeetmete järgimisel ei kaasne kavandatava

tegevusega ebasoodsat mõju piirkonna Natura-aladel kaitstavatele liikidele ja elupaikadele.

Tegevusega ei põhjustata elupaigatüüpide pindala vähenemist, kadu ja killustamist, samuti liikide

või nende elupaikade hävinemist, seisundi halvenemist või häiringut, liikide elupaigavahetust jms.

Kavandatava tegevuse ehitus- ja kasutusaegne mõju ei kahjusta piirkonnas olevate Natura-alade

terviklikkust. Kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade soodne seisund on tagatud. Piirkonnas


41 / 47

ei ole teada muid kavasid ja projekte, mille elluviimisel koos kavandatava tegevusega võiksid saada

kahjustatud piirkonna Natura-alade kaitse-eesmärgid.

Kavandatava tegevusega kaasneva võimaliku mõju eelhindamiseks piirkonnas asuvatele Natura-

aladele ja nende kaitse-eesmärkidele oli eksperdi arvates piisavalt alusinformatsiooni Natura-alade

ja sealsete liikide/elupaikade kohta ning täiendavaid Natura-alade inventeerimisi ei ole vajalik läbi

viia.

Eelhindamise tulemusena võib järeldada, et ebasoodne mõju Otepää loodusala ja Otepää linnuala

kaitse-eesmärkidele on välistatud ja täismahulist ehk asjakohast hindamist ei ole vajalik läbi viia.


42 / 47

4. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Piiriülese mõju võimalikkus

Arvestades projektiala asukohta ja kavandatava tegevuse iseloomu, ei ole tõenäoline, et

kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi

keskkonnaseisundile.

Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Eelhinnangu koostamise käigus ei tuvastatud objekte või tegevusi, mis võiksid koos kavandatava

tegevusega põhjustada olulist keskkonnamõju.

Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning projektiala ja selle läheduse olemasolevast

keskkonnast ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda oluline negatiivne

keskkonnamõju. Et mõju keskkonnale oleks siiski võimalikult väike, on alljärgnevalt toodud

meetmed, millele tuleb tähelepanu pöörata projekteerimisel ja ehitusstöödel. Tegemist on esialgsete

meetmetega, mida vajadusel täpsustatakse projektlahenduse valmimise käigus.

Meetmed projekteerimistöödel

• Projektilahenduse väljatöötamisel tuleb järgida veekogude kaitseks kehtestatud kaitse- ja

keeluvöönditest tulenevaid piiranguid;

• projektilahenduse väljatöötamisel tuleb järgida, et uue lahenduse rakendamisega ei kaasne

veekogude ja märgalade olemasoleva hüdroloogilist režiimi rikkumist;

• projektilahenduse väljatöötamisel tuleb võimalusel lähtuda olemasolevate pinnavormide

säilitamisest maksimaalses võimalikus ulatuses;

• projektilahenduse väljatöötamisel tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada maksimaalses

ulatuses;

• Natura 2000 alade kaitseks tuleb projektilahenduse väljatöötamisel tiikide kallastele

planeerida vähemalt 5 m laiune taimestunud riba, vältimaks erosiooniga setete kandumist

tiiki;

• projektilahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada rohevõrgustiku koridoriga paiknemisega

ja säilitada selle toimimine;

• projekteerimistöödel tuleb arvestada väärtuslike põllu- ja rohumaadega ning säilitada nende

otstarbeline kasutus;

• projekteerimistöödel tuleb võimalusel arvestada piirkonda jäävate arhitektuuripärandi ja

pärandkultuuriobjektidega ning vältida nende kahjustamist;

• uue lahenduse raames tuleb tagada ühendused ümberkaudsetele maavaldustele.


43 / 47

Meetmed ehitustöödel

• Enne tööde alustamist tuleb koostada ehitusprojekti keskkonnajuhtimiskava;

• ehitustööd Otepää looduspargi aladel tuleb enne tööde alustamist kooskõlastada

kaitseala valitsejaga;

• uute truupide paigaldamiseks veekogudesse ja suusatunneli rajamiseks tuleb vajadusel

taotleda keskkonnaametilt vee erikasutusluba vastavalt veeseaduse § 8 lg 2 p 7 (tahkete

ainete vette uputamisega seotud tegevus) ja § 8 lg 2 p 9 (vee kasutamisel muudetakse

vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi);

• veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie tegemiseks tuleb taotleda nõusolek

Keskkonnaametilt;

• töödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb

transpordi- ja ehitusmasinatest kütte- ning määrdeainete lekkimist pinnasesse ja

veekogudesse;

• jälgida tuleb, et ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse

ja bituumeni hoidmise alad, tee-ehitusmasinate parkimiskohad jms ei oleks rajatud

puurkaevude sanitaarkaitsealale;

• eemaldatava olemasoleva teekatte, ehitusmaterjalide ja jäätmete ajutised

kogumiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud materjalide ja jäätmete

laialikandumine, sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ohtlike ainete

pinnasesse sattumisel tuleb reostus kiiresti likvideerida;

• eemaldatava teekatte, ehitusmaterjalide või jäätmete ajutisel hoiustamisel tuleb

minimeerida nende laialikandumine hoiualadelt. Materjalide ja jäätmete sattumisel

hoiualast väljaspoole (nt kandumine tuule, vee või autorataste mõjul) tuleb

laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda ning pinnase- või veereostuse

tekkimisel see koheselt likvideerida;

• tööde kavandamisel ja läbiviimisel veekogude lähedal tuleb järgida tegevuste

kavandamisel ja tööde teostamisel veekogude kaitseks kehtestatud kaitse- ja

keeluvöönditest tulenevaid piiranguid;

• tööde käigus ei tohi rikkuda veekogude ja märgalade olemasolevat hüdroloogilist režiimi;

• Natura 2000 võrgustikku kuuluva Otepää loodusala elupaigatüüpide kaitseks ei tohi Nüpli

järve suunduvatesse kraavidesse ehitusperioodil ilma settetiike või puhastuslodusid

läbimata juhtida setterikast vett;

• Natura 2000 võrgustiku kuuluva Otepää loodusala elupaiga tüüpide kaitseks ei tohi

teelõigu põhjapoolse osa naabruses paiknevates tiikides, mis asuvad kavandatava

tegevuse alast 10 ja 20 m kaugusel, juhtida ehitusperioodil teekraavide vett ega muul

viisil setterikast või reostunud vett ning kraavidesse settetiike või puhastuslodusid

läbimata setterikast vett. Mullatöödel tiikide läheduses tuleb tiikide kallastele jätta

vähemalt 5 m laiune taimestunud riba, vältimaks erosiooniga setete kandumist tiiki;

• truupide väljavahetamisel tuleb jälgida, et veekogusse variseks võimalikult vähe pinnast;

• ehitustööde käigus tuleb säilitada olemasolevad pinnavormid;

• tööde käigus tekkiva tolmu vähendamiseks tuleb vajadusel rakendada vastavaid

meetmeid (nt tee kastmine, tuule suunaga arvestamine);

• töödega kaasneva müra negatiivse mõju vältimiseks tuleb kasutada heas korras ja

kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning kinni pidada õigusaktides

kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas. Müratasemed

peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra


44 / 47

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud

nõuetele;

• vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ toodud nõuetele;

• tööde käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja trassikoridori

jääva omavalitsuse (Otepää vald) jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb üle anda

jäätmekäitluseks nõuetekohaseid tegevuslube (ohtlike jäätmete käitluslitsentsi või

jäätmeluba) omavatele jäätmekäitlejatele. Jäätmete taaskasutamisel ja kõrvaldamisel

nende tekkekohas peab töövõtja registreerima end Keskkonnaametis vastavalt

jäätmeseaduse § 74;

• võimalusel tuleb rakendada ehitusmaterjalide (muld, pinnas) maksimaalset

taaskasutamist. Kõlbulik kasvumuld tuleb ladustada teemaal ja kasutada hiljem nõlvade

ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel;

• tööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele

maavaldustele;

• tagada tuleb ümberkaudsete hoonete joogiveega varustatuse jätkumine.


45 / 47

5. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED

Keskkonnamõju eelhindamisel jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist

negatiivset keskkonnamõju piirkonna looduskeskkonnale, kultuurilisele keskkonnale ning inimeste

tervisele ja heaolule. Eeldatavalt ei ületa kavandatava tegevusega kaasnev mõju mõjuala

keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi ega sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit või vara.

Eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et veekaitsemeetmete järgimisel ei kaasne kavandatava

tegevusega ebasoodsat mõju piirkonna Natura-aladel kaitstavatele liikidele ja elupaikadele.

Tegevusega ei põhjustata elupaigatüüpide pindala vähenemist, kadu ja killustamist, samuti liikide

või nende elupaikade hävinemist, seisundi halvenemist või häiringut, liikide elupaigavahetust jms.

Kavandatava tegevuse ehitus- ja kasutusaegne mõju ei kahjusta piirkonnas olevate Natura-alade

terviklikkust. Kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade soodne seisund on tagatud. Piirkonnas

ei ole teada muid kavasid ja projekte, mille elluviimisel koos kavandatava tegevusega võiksid saada

kahjustatud piirkonna Natura-alade kaitse-eesmärgid.

Eelhindamise tulemusena võib järeldada, et ebasoodne mõju Otepää loodusala ja Otepää linnuala

kaitse-eesmärkidele on välistatud ja täismahulist ehk asjakohast hindamist ei ole vajalik läbi viia.

Eelhinnangus on välja toodud meetmed ja soovitused ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja

vähendamiseks (ptk 2.3.13. ), millega on otstarbekas ja asjakohane arvestada projekti koostamisel

ja rekonstrueerimistööde käigus.


46 / 47

KASUTATUD KIRJANDUS

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (22.02.2005).


• Vabariigi Valitsuse määrus 29.05.2005 nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.


• Keskkonnaministri määrus 16.08.2017 nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.


• Kutsar. R (2017). KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-

eelhindamine.


• Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend (2015). Keskkonnaministeerium.

https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_1307.pdf

• Skepast&Puhkim OÜ (2018). TM 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473 asuva

Otepää-Vidrike lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti eskiisprojekt

• Valga Maavalitsus, Hendrikson&Ko (2017). Valga maakonnaplaneering 2030+.

http://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18413177/Valga+maakonnaplaneerin

gu+2030%2B%20seletuskiri.pdf/e4e7d88e-199e-47f4-a9c5-8c632fa33135

• Otepää Vallavalitsus, Hendrikson&Ko (2013). Otepää valla üldplaneering.

https://www.otepaa.ee/documents/7244916/7846208/yp_seletuskiri_kehtestatud2013.pdf

/d42a88db-eaa9-4ef5-a053-6ed21cb5a053

• Valga Maavalitsus, Valgamaa Omavalitsuse Liit (2014). Arengustrateegia „Valgamaa 2020“.

https://valgaleader.ee/images/pildid/Valgamaa_arengustrateegia_2020-1.pdf

• Riigimaantee teehoiukava aastateks 2014-2020.

https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-

editors/Failid/Yldine/riigimaanteede_teehoiukava_aastateks_2014-2020_muutmine.pdf

• Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001

• Ehitusseadustik (05.03.2015). https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018010?leiaKehtiv

• Looduskaitseseadus (21.04.2004). https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008

• Maakatastriseadus (12.10.1994). https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018026

• Metsaseadus (07.06.2006). https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018032

• Veeseadus (11.05.1994). https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017051

• Vabariigi Valitsuse 09.09.2010 määrus nr 132 „Vesikondade ja alamvesikondade

määramine“. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1335/7292/13357455.pdf

• Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 135 „Otepää looduspargi kaitse-eeskiri.

https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016001&LeiaKehtiv

• Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026.

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kkk_otepaa_lp_lk_14122016_0.pdf

• Keskkonnaregister

• Kultuurimälestiste riiklik register

• Maaameti X-GIS kaardirakendused





https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_1307.pdf

http://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18413177/Valga+maakonnaplaneeringu+2030%2B%20seletuskiri.pdf/e4e7d88e-199e-47f4-a9c5-8c632fa33135

http://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18413177/Valga+maakonnaplaneeringu+2030%2B%20seletuskiri.pdf/e4e7d88e-199e-47f4-a9c5-8c632fa33135



https://valgaleader.ee/images/pildid/Valgamaa_arengustrateegia_2020-1.pdf








https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016001&LeiaKehtiv

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kkk_otepaa_lp_lk_14122016_0.pdf


47 / 47

• Maanteeameti loomaõnnetuste veebirakendus.

http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894

a6ea1dcf3c736f7eb54

• Eomap detailplaneeringute kaardirakendus.

https://service.eomap.ee/otepaavald/?zoom=5&lat=6433842&lon=644857&layers=B0000

FTTTTTTTTTTTT&layers_upd=1,16,17,9,110&alus=eomLayer&mod=planeeringud#/planeeri

ngud/planeeringud/240

http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1dcf3c736f7eb54

http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1dcf3c736f7eb54

https://service.eomap.ee/otepaavald/?zoom=5&lat=6433842&lon=644857&layers=B0000FTTTTTTTTTTTT&layers_upd=1,16,17,9,110&alus=eomLayer&mod=planeeringud#/planeeringud/planeeringud/240



Documents

Tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473