TULEVIKU OSKUSED JA

TÖÖKOHAD

Konverents Work and Skills 2025Tallinn, 20. aprill 2016

Mark KeeseTööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse direktoraadi

tööturu analüüsi ja poliitika divisjoni juht

Megatrendid, mis mõjutavad tööhõive

tulevikku

tehnoloogiadigitaliseerimine

globaliseerumine

keskkonna muutumine

vananevad ühiskonnad

Muutused:

Milliseid töökohti

luuakse

Kuidas, kus ja kes

neid töid teeb

Oodata võib teatud tüüpi töökohtade

asendumist uutega: oskuste nõudluse

polariseerumine

Tööülesannete muutumise indeks (USA)indekseerimisväärtus: 1960 = 50

Allikas: Levy and Murnane (2013), Dancing with Robots:

Human Skills for Computerized Work, Third Way

35

40

45

50

55

60

65

70

1960 1970 1980 1990 2000 2006 2009

Routine manual

Nonroutine manual

Routine cognitive

Nonroutine analytic

Nonroutine interpersonal

Keskmine tööülesannete sisend võrreldes ülesannete jaotumisega

1960. aastal, protsentiilides

-40

-20

0

20

40

Abstract (high-skill)

Routine (middle-skill)

Non-routine manual (low-skill)

Nõudlus oskuste järelekasv (%) 1995/98-2010

Allikas: OECD (2015). In It Together: Why Less Inequality Benefits

All, OECD Publishing.

Rahvaarvu ja tööhõive suheProtsent tööealisest elanikkonnast (vanus 15/16-64)

Allikas: OECD tööjõustatistika andmebaas

Tehnika areng on muutnud meie ühiskondade tööhõive struktuuri ja vajalike

töökohtade iseloomu, aga mitte koguvajadust tööjõu järele.

0

2

4

6

8

10

12

14

AU

T

DE

U

ES

P

SV

K

EN

G /

NIR

NO

R

CZ

E

NLD IT

A

CA

N

Ave

rage

US

A

FR

A

DN

K

IRL

SW

E

PO

L

JPN

BE

L (F

l)

FIN

ES

T

Allikas: Survey of Adult Skills (PIAAC); Arntz et al (2016)

Töötajad, kelle puhul on suur oht

asendatud saadaTöötajate protsent, kelle ülesannetest üle 70% on

asendatavad

Massiline töötus tehnika arengu tõttu või

massiline tööülesannete muutumine?

0

10

20

30

40

50

60

70

80

1991 2007 2014

Suurem sissetulek,

tõhusus ja

paindlikkus?

Platvormimajandus tuleb

Või vähem

sotsiaalset

turvatunnet ja

suurem ebakindlus?

Tuleviku töökohad nõuavad meilt

teistsugust lähenemist oskustele

IKT, probleemila

hendus, sotsiaal-

emotsionaalsed

oskused

Uued oskuste kogumid uute töökohtade ja ülesannete jaoks

Otsustamisoskused

Uued tööhõive vormid

Elukestev õpe

Oskuste tundmine

Koolituspoliitikadmitme karjääri jaoks

Kas töötajatel on olemas oskused, mida

uued töökohad eeldavad?

(57)

(57)

(62)

(56)

(64)

(58)

(54)

(54)

(56)

(56)

(48)

(59)

(56)

(55)

(46)

(55)

(50)

(52)

(49)

(50)

100 80 60 40 20 0 20 40 60 80 100

POL

IRL

SVK

EST

KOR

USA

AUT

CZE

Average

BEL (Fl)

JPN

ENG / NIR

DEU

CAN

AUS

DNK

NOR

NLD

FIN

SWE

Level 1 or below Level 2 Level 3

IKT-

oskused

puuduvad

või on

elementa

artasandil

Kõrgemal

tasemel

IKT- ja

kognitiivsed

oskused,

probleemid

e ja

lahenduste

hindamine

Allikas: OECD (2013), OECD Skills Outlook 2013: First Results from

the Survey of Adult Skills , OECD Publishing.

Probleemilahendusoskused tehnoloogiarikastes keskkondadesProtsent tööealisest elanikkonnast (vanus 15/16-64)

Vähe oskuslikke

töötajaid

Palju töötajaid,

kellel IKT-

oskused

puuduvad

Laialdane oskuste sobimatus riigiti

0

5

10

15

20

Oskuste sobimatus: kirjaoskusÜle- ja alakvalifitseeritud töötajad, protsentides

Over-skilled Under-skilled

Märkus: ülekvalifitseeritud töötajad on need, kelle erialaste oskuste koondhinne on kõrgem kui 95. protsentiilil töötajatest, kelle oskuste tase on nende endi hinnangul

parajal tasemel - st töötajatest, kes ei tunne, et nende olemasolevate oskustega võiks teha nõudlikumat tööd, ega tunne ka vajadust täiendava koolituse järele, et

oma olemasolevat tööd rahuldaval tasemel teha - arvestades nende asukohariiki ja elukutset. Alakvalifitseeritud töötajad on need, kelle oskuste koondhinne on

madalam kui 5. protsentiilil töötajatest, kelle oskuste tase on nende endi hinnangul parajal tasemel, arvestades nende asukohariiki ja elukutset.

Allikas: Survey of Adults Skills (PIAAC) (2012), tabel A4.25.

… ja sektorite ning erialade lõikes …

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

Health and welfare

Social sciences, business and law

Teacher training and education science

Engineering, manufacturing and construction

Service

Science, mathematics and computing

Humanities, languages and arts

Agriculture and veterinary

Erialade sobimatus uurimisalade lõikes - EestiErialainimeste protsent, kes töötavad teisel alal

Allikas: Montt (2015), aluseks Survey of Adults Skills (PIAAC) (2012)

… millega kaasneb oluline palgalangus

inimeste jaoks, kes töötavad teisel erialal …

Märkus: lineaarne regressioon, kus palk on sõltuv muutuja. Kontrollmuutujad kõikide riigiregressioonide puhul: vanus, kogemus, omandisuhe, lepingu tüüp, ettevõtte

suurus jne. Allikas: Montt (2015), aluseks Survey of Adults Skills (PIAAC) (2012))

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

Palgalangus ülekvalifitseeritud ja teisel erialal töötavate inimeste jaoks

Protsent tööealisest elanikkonnast, kes on viimase aasta jooksul osalenud tööalases õppes või koolitustel

Tööga seotud koolitus – kõige vähem saavad

need, kes kõige rohkem vajavad

0

20

40

60

80

100

United States England/N.Ireland (UK)

Canada Australia Japan Germany Spain Italy Korea

Below level 1 Level 1 Level 2 Level 3 Level 4/5

Allikas: OECD (2013), OECD Skills Outlook 2013: First Results from the Survey of Adult Skills , OECD Publishing.

Vajadus paremini ette näha muutusi vajaminevates

oskustes ja parandada reageerimisvõimet

Oskuste

ettenäge

mine

Tulemuse

d

Tööturu teave

Koolitus-otsused

Pakutavad koolitused

Suurem reageerimisvõime

Kaasatud on kõik sidusrühmad

Haridus- ja

koolitussüsteemid,

teised

ministeeriumid,

sotsiaalsed

partnerid

Eestis kavandatakse

kvantitatiivse analüüsi

täiendamist kvalitatiivse

teabega. Vaja on

täpsemat teavet

sektorite lõikes.

Eestis on hea koostöö

ministeeriumide vahel,

aga riiklikust tasemest

madalamal on

koordinatsioon nõrk.

Ametlik koostöö

ministeeriumide ja muude

sidusrühmade vahel

(seadusandlik baas: ITA,

USA; konsultatsioonirühmad:

DNK; spetsiaalsed

institutsioonid: ASL, IRE,

UKM) Ad hoc töörühmad (ntNLD, USA)

Vajadus tööoskusi puudutavate vajaduste sedastamise parema

ühtlustamise järele sidusrühmade lõikes

• 74% haridusepakkujatest 8 suuremas ELi riigisusub, et noored on oma tööks valmis

• Ometi on ainult35% tööandjatest uute töötajate kohta samal arvamusel

Integrated skill needs information for better

employment, education and migration policy

Haridus-poliitika

Rände-poliitika

Sotsiaalsed partnerid

Tööhõive-poliitika

Kutsestandardite

uuendamine

Koolitusprogrammide

uuendamine,

koostamine ja

määramine

Õpipoisiprogrammi

arendamine

Tööandjate jaoks

vajalike oskustega

migrantide kiire

vastuvõtt

Välismaiste talentide

ligimeelitamine tühikute

täitmiseks

Nõuanded liikmetele

eelisarendatavate

oskuste osas

Tööhõive- ja

hariduspoliitika

mõjutamine

RKR ja õppekavade

uuendamine

Teave õpilastele tööalaste

väljavaadete kohta

Koolituste korraldamist ja

rahastamist puudutavad

otsused

Contact: Mark.Keese@oecd.org

Lugege lähemalt meie töö kohta Twitter: @OECD_Social

Veebisait: www.oecd.org/els/social

Uudiskiri: www.oecd.org/els/newsletter

Aitäh

15

mailto:xxx.xxx@oecd.orghttps://twitter.com/OECD_Socialhttp://www.oecd.org/els/socialhttp://www.oecd.org/els/newsletterhttps://twitter.com/OECD_Socialhttp://www.oecd.org/els/BrochureELS-2013.pdf