Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele:

kinnisvarateenused

Uuringu terviktekst

Tallinn 2019

Kutsekoda

2

Koostajad Ingrid Lepik ja Mare Uiboupin, SA Kutsekoda

Retsensendid Veronika Ilsjan, Rahandusministeerium; Tiit Jürmann, Pesuekspert OÜ; Heikki Lind,

CityHaldus OÜ, MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit; Ivo Maasik, Kobras AS; Indrek Riisaar, Haridus- ja

Teadusministeerium; Aivar Roosik, Kinnisvaraekspert OÜ, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda

Akadeemiline toimetaja Olav Aarna, SA Kutsekoda

Keeletoimetaja Airi Männik

Täname uuringu valmimisele kaasaaitamise eest: intervjueerituid, retsensente jt uuringule kaasa

aitajaid

Täname valdkonna eksperdikogu liikmeid: Ardo Lepp, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda; Aulika

Riisenberg, SA Innove; Ave-Õnne Jalakas, Riigi Kinnisvara AS; Helge Alt, OÜ Puhastusekspert; Jaak

Laanisto, Eesti Tuletõrjeliit; Jüri Kröönström, MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit; Kalle Pilt, Eesti

Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit; Katre Schmidt, SOL Baltics OÜ; Kaupo Kuusik, Eesti

Kinnisvara Hindajate Ühing; Laida Reitmann, Järvamaa Kutsehariduskeskus; Leena Paap, Tallinna

Tehnikakõrgkool; Leho Lilleorg, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool; Maarja Virks, Maa-amet; Silver

Pramann, Tallinna Majanduskool; Silvi Palmet, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing; Tarmo Kase, AS Ober-Hausi Kinnisvara; Ülle Laas, Haridus- ja Teadusministeerium; Ülle Parbo, SA Innove

Rakendusuuring on valminud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse

suuna „Prioriteetne suund 1: ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks

tööturul“ Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärgi 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas

vastavuses tööturu vajadustega“ meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse

„Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ ehk OSKuste Arendamise

koordinatsioonisüsteemi loomine (edaspidi: OSKA) eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste

saavutamiseks.

Väljaande autoriõigus kuulub sihtasutusele Kutsekoda. Väljaandes sisalduva teabe kasutamisel palume

viidata allikale: Lepik, I., Uiboupin, M. (2019). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele:

kinnisvarateenused. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda.

3

Eessõna

Tänapäeva kinnisvarakeskkonna toimimine on mitmetahuline. Ühelt

poolt mõjutavad seda osaliste nõudmised ja võimalused. Teisalt on

mitmeid väliseid tegureid, mis nõuavad uusi oskusi ja teadmisi ning

loovad uusi ameteid. Tõhusa haldusteenuse ja kvaliteetse

korrashoiuteenuse kõrval soovitakse tagada ka kasutajate rahulolu.

Kinnisvara kasutaja tahab kvaliteetset elu- ja töökeskkonda ning

kinnisvara korrashoidjatelt oodatakse sobivat ja usaldusväärset

teenust.

Kinnisvara elukaare kõige pikema osa moodustab selle kasutusaeg.

Seega on tähtis, et hoone ülalpidamiskulud oleksid madalad ning

tehtud investeeringud toodaksid tulu. Elatustaseme tõusuga

muutuvad osapoolte väärtushinnangud, järjest enam hinnatakse

hoone energiasäästlikkust ja keskkonnahoidlikke materjale.

Tööjõu demograafiline liikumine ja linnastumine on hoogustanud uute elu- ja äripindade ehitust.

Tehnoloogia areng võimaldab hoonetesse paigaldada nutiseadmeid, mida on võimalik distantsilt

jälgida ja juhtida. IT-programmid aitavad analüüsida ja koguda andmeid, mille alusel saab teha

paremaid otsuseid, ning teenuse osutamiseks kasutatakse üha enam tehnikat, sh roboteid. Otsitakse

pidevalt uusi võimalusi väiksema arvu töötajatega rohkem tööd ära teha.

Klient ootab tavapärasele teenusele lisaväärtust kas töötajate ühtse ametiriietuse, tõhusamate

töövõtete või müravabade seadmete kujul. Nutihooned vajavad erialase väljaõppega töötajaid.

Hooned peavad ühtmoodi hästi olema korras hoitud nii Tallinnas kui ka Vastseliinas. Ka meie töötamise

viisid muutuvad, järjest enam räägime töökeskkonda planeerides tegevuspõhisest kontorist,

kaugtöökohtadest ja koostöökeskustest. Lisaks tehnilistele oskustele peaks kinnisvaratöötaja olema

hea suhtleja, sest kasutaja ja omanik ootavad teenuse osutajalt nõustamist ja kogemustel põhinevat

proaktiivsust.

Eeltoodud näited on tõestus, et kinnisvaratöö ei ole lihtne ja vajadus selle järele ei kahane. Kui soovime

saada head teenust, tuleb väärtustada kinnisvara korrashoiuga seotud ameteid ja mõelda järelkasvu

arendamisele.

OSKA kinnisvarateenuste uuringust nähtubki, et kinnisvaratöö muutub ning tõhustada tuleb tööjõu

erialast õpet, täienduskoolitust ja ümberõpet. Märgitakse, millised on tööjõu- ja oskuste vajadust

mõjutavad trendid, nimetatakse teemakohaseid uuringuid ja arengukavasid ning antakse hea

statistiline ülevaade tööjõuvajadusest ja hõive prognoosist. Uuringu kokkuvõttes on hästi esile

tõstetud valdkonna kitsaskohad ja tehtud kasulikud ettepanekud nende leevendamiseks.

Uuring on asjalik lugemine kinnisvara valdkonna spetsialistile.

Evelin Sootla

Riigi Kinnisvara AS-i Lõuna piirkonna juht

4

Sisukord

Eessõna .................................................................................................................................................... 3

Sisukord ................................................................................................................................................... 4

Lühendid .................................................................................................................................................. 6

Lühikokkuvõte ......................................................................................................................................... 7

Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 10

Metoodika ............................................................................................................................................. 11

Valdkond ja põhikutsealad ........................................................................................................ 16

Valdkonna määratlus ......................................................................................................... 16

Põhikutsealade määratlus ................................................................................................. 18

Põhikutsealade kirjeldus ning levinumad õpi- ja karjääriteed .......................................... 23

Valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad trendid, uuringud ja arengukavad ............ 31

Valdkonna arengut Eestis mõjutavad üleilmsed trendid .................................................. 32

Valdkonna arengut mõjutavad õigusaktid, arengudokumendid ja uuringud ................... 46

Võimalikud tulevikuametid ............................................................................................... 56

Kokkuvõte .......................................................................................................................... 56

Ülevaade valdkonna tööhõivest ja ettevõtetest ....................................................................... 58

Hõivatud valdkonnas ......................................................................................................... 58

Ülevaade valdkonna ettevõtetest ..................................................................................... 67

Kokkuvõte .......................................................................................................................... 75

Tööjõuvajadus ja hõive prognoos ............................................................................................. 77

Hinnang kutsealadel hõivatute arvu muutusele ............................................................... 77

Tööjõuvajadus kokku ......................................................................................................... 83

Kokkuvõte .......................................................................................................................... 84

Oskuste vajadus ......................................................................................................................... 85

Oskuste vajaduse muutused ............................................................................................. 85

Kutsestandardite vajadus .................................................................................................. 90

Kokkuvõte .......................................................................................................................... 95

Koolituspakkumine .................................................................................................................... 97

Tasemeõppe õppekavad ................................................................................................... 98

Õppurite statistika tasemeõppes .................................................................................... 100

Tasemeõppe koolituspakkumine .................................................................................... 102

Valdkonna tasemeõppe kitsaskohad ja arenguvajadused .............................................. 104

Täiendus- ja ümberõppe võimalused ja vajadused ......................................................... 110

5

Kokkuvõte ........................................................................................................................ 116

Tööjõunõudluse ja -pakkumise võrdlus ................................................................................... 119

Valdkonna tööjõunõudluse ja -pakkumise võrdlus ......................................................... 119

Kokkuvõte ........................................................................................................................ 124

Valdkonna uuringu järeldused ja ettepanekud ....................................................................... 125

Valdkonna kitsaskohad ja ettepanekud .......................................................................... 125

Soovitused õppe sisu kohta ............................................................................................. 129

Soovitused täienduskoolituste kohta .............................................................................. 130

Muud tähelepanekud ja soovitused ................................................................................ 131

Kasutatud allikad ................................................................................................................................. 132

Lisa 1. OSKA põhiterminid ................................................................................................................... 138

Lisa 2. Intervjueeritud eksperdid ......................................................................................................... 141

Lisa 3. Ekspertintervjuu kava ............................................................................................................... 143

Lisa 4. Analüüsitud õppekavad ja tasemeõpet pakkuvad õppeasutused ........................................... 145

Lisa 5. Tööjõunõudluse ja -pakkumise võrdlus .................................................................................... 149

6

Lühendid

BA – bakalaureuseõpe

EHIS – Eesti hariduse infosüsteem

EKKA – Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur

EKOMAR – Ettevõtte kompleksne kalendriaasta aruanne

EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik

EL – Euroopa Liit

EMTA – Eesti Maksu- ja Tolliamet

EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

ETU – Eesti tööjõu-uuring

HTM – Haridus- ja Teadusministeerium

IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

ISCED – ingl International Standard Classification of Education, rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus

ISCO (AK) – ingl International Standard Classification of Occupations, ametite klassifikaator

KUT – kutseharidus

KUT J – kutsehariduse jätkuõpe

MA – magistriõpe

MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

OSKA – tööjõuturu seire- ja prognoosisüsteem

PKA – põhikutseala

PRÕM – Euroopa Sotsiaalfondi projekt „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse

arendamine“, projekti elluviija on SA Innove ning partnerid kutse- ja kõrgkoolid

RAK – rakenduskõrgharidus

REL2011 – rahva- ja eluruumide loendus 2011

RKAS – Riigi Kinnisvara AS

TÖR – töötamise register

VEK – OSKA valdkonna eksperdikogu

VÕTA – Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine

ÕKR – õppekavarühm

Õppeasutused

EMÜ – Eesti Maaülikool

KHK – kutsehariduskeskus

TTK – Tallinna Tehnikakõrgkool

TTÜ – Tallinna Tehnikaülikool

7

Lühikokkuvõte

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kinnisvarateenuste valdkonna (edaspidi: KV

valdkond või valdkond) rakendusuuringus otsiti vastust küsimusele, milline on valdkonna tööjõu- ja

oskuste vajadus lähema kümne aasta jooksul. Uuringuaruandes on esitatud ettepanekud, kuidas

tööjõu- ja oskuste vajadust täita. Lühikokkuvõte sisaldab uuringu olulisemaid tulemusi. KV valdkonna

uuring käsitleb ehitise kasutamist ja korrashoidu (haldamine, hooldus ja heakord) ning muid

kinnisvaraga seotud tegevusi (kinnisvara vahendamine, hindamine, maakorraldustoimingud,

pesumajateenused). Põhiosa valdkonna hõivatutest töötab kinnisvara korrashoiu kutsealadel.

KV valdkonna põhikutsealade tööjõuvajadust mõjutavad üldine majanduslik heaolu ja sissetulekute

kasv, uute hoonete ehitamisel lisanduv pindade maht, karmistuvad keskkonna- ja muud nõuded,

keerukamaks muutuvad tehnosüsteemid nii uutes kui ka renoveeritavates hoonetes ning jätkuv trend

viia osa tugiteenuseid organisatsioonist välja. Heades majandusoludes jätkub prognoosi kohaselt

lähiaastatel uute hoonete ehitus viimaste aastatega samas suurusjärgus. See loob valdkonda töökohti

juurde ja kinnisvaraturg püsib aktiivne. Heaolu ja teadlikkuse kasvades pööratakse senisest rohkem

tähelepanu kinnisvara kestlikule kasutamisele. Ehitise elukaare kõige pikem ja kulukam etapp on selle

kasutamise aeg ning selleks, et optimeerida kulusid, tagada teenuste tõhusus ja hoone jätkusuutlikkus,

on vaja professionaalset haldus- ja korrashoiuteenust. Seejuures on kinnisvaraobjektid

eripalgelisemad kui varem, hooldust vajavad nii tehnikavabad kui ka nutikate tehnosüsteemidega

hooned. See nõuab senisest laiemaid teadmisi ja toob kaasa vajaduse oskusi arendada.

Väärtushinnangute teisenemine, vaba aja väärtustamine, elustiili muutus, ühiskonna jõukuse kasv ja

suurem teadlikkus korrashoiutegevuste tähtsusest on kaasa toonud varem tasustamata koduste tööde

muutumise teenusteks (nt koristamine, krundihooldus ja korstnapühkimine). Kasvanud on

keskkonnateadlikkus, mõeldakse rohkem keskkonnasäästlikkuse ja ökoloogilise jalajälje peale.

Demograafiliste muutuste tõttu on töötajaid keerulisem leida, kuna tulevaste põlvkondade valmisolek

mitmel valdkonna põhikutsealal töötada võib olla väiksem. Majandussektorite võrdluses on

kinnisvarasektori töötajaskonnas kõige enam vanemaealisi, mistõttu on pensionile jääjate

asendamise vajadus suurem. Vanemaealiste osakaal on suurem kinnisvara hooldusmeistrite,

kinnisvarahooldajate ja -haldurite, maakorraldajate ja puhastusteenindajate seas.

Valdkonna põhikutsealade töötajate arv püsib lähema kümne aasta perspektiivis baasperioodiga

(2015‒2017) võrreldes stabiilne, suunaga väikesele kasvule (kasv 1%). Tööjõuvajadus kasvab

prognoosi kohaselt korrashoiu- ja haldusjuhtide, kinnisvarahaldurite, kinnisvara korrashoiu tööjuhtide

ja korstnapühkijate põhikutsealal. Hõive jääb prognoosi kohaselt samale tasemele maakorraldajate ja

maamõõtjate, kinnisvara hindajate, kinnisvaramaaklerite ja -hooldajate, puhastusteenindajate ja

kahjuritõrjujate põhikutsealal. Vajadus pesumajaseadmete operaatorite järele väheneb.

Põhikutsealadega seotud kõrgharidusõppes on vastuvõetute arv vähenenud ja kutsehariduses

suurenenud. Kutsehariduse õppekavade puhul on vastuvõetute seas alla 25-aastaseid kõigest

kolmandik, mida on keskmisest tunduvalt vähem.

Valdkonnas on palju erialase hariduseta töötajaid ning mitmel põhikutsealal on tasemeõppe

lõpetajate arv väiksem kui uue tööjõu vajadus või tasemeõpe puudub. Kõigil kinnisvara valdkonna

põhikutsealadel töötamise eeldus ei ole tingimata erialane tasemeõpe, see leevendab teatud määral

alapakkumist. Siiski on mitmel põhikutsealal nii koolituspakkumise arvuline puudujääk kui ka

8

tööandjate tunnetuslik puudujääk erialaste oskuste ja teadmistega töötajatest ning seda tähtsam on

pakkuda täiendus- ja ümberõppe võimalusi.

❖ Tööturul napib erialase väljaõppega kinnisvara korrashoiu tööjuhte (heakorrameister,

tehnohooldusmeister, puhastustööde juht) ning tasemeõppe lõpetajatest tööjõuvajaduse

katmiseks ei piisa. Tõhusama haldus- ja korrashoiuteenuse osutamiseks on valdkonnas

senisest rohkem vaja kompetentseid, erialase väljaõppega tööjuhte, kes suudaksid toime tulla

suureneva töömahuga ja rakendada olemasolevat tööjõudu optimaalsel viisil. Lisaks uute

tööjuhtide koolitamisele on tähtis arendada olemasolevaid töötajaid, pakkudes neile nii

taseme- kui ka täiendusõppe võimalusi. Samuti tuleb suurendada ettevõtjate teadlikkust

kompetentsete tööjuhtide olulisusest.

❖ Tulevase tööjõuvajaduse katmiseks on vaja rohkem kinnisvarahooldajaks õppijaid.

Valdkonda on vaja juurde kompetentseid spetsialiste, kes mõistavad keerukate

tehnosüsteemide koostoimimist ja hooldusvajadust.

❖ Tööturul tuntakse puudust kinnisvarahaldurite õppest. Kinnisvara korrashoidu on võimalik

õppida rakenduskõrghariduse tasemel, mis on mõeldud pigem korrashoiu- ja haldusjuhtidele.

Erialase väljaõppega spetsialistide puudujääki võiks leevendada kutseharidusõpe, kuid praegu

see puudub.

❖ Erialase haridusega korrashoiu- ja haldusjuhtide puudujäägi leevendamiseks peaksid

kõrgkoolid jätkama tegevustega õpingute katkestamise vähendamiseks.

❖ Puhastusteenindajate põhikutsealal on keskmisest suurem tööjõu voolavus ning ametialale

tullakse sageli tööle mõnelt teiselt erialalt vanemas eas, mistõttu on täiendus- ja

ümberõppekoolituste vajadus püsivalt suur. Tasemeõppe lõpetajate arv ei kata

tööjõuvajadust, kuid alati ei eeldata, et puhastusteenindaja oleks läbinud tasemeõppe. Õiged

töövõtted ja -meetodid on suhteliselt kiiresti õpitavad ja neid on lihtne omandada töökohal.

❖ Korstnapühkijate tasemeõppes õpilasi ei ole, kuid väljaõppeks sobivad ka

täienduskoolitused, mida pakutakse piisavalt.

❖ Lisaks uue tööjõu koolitamisele tuleb koolitada ka olemasolevaid töötajaid ja pakkuda

tööturul tegutsevatele valdkonna töötajatele paindlikke täienduskoolituse võimalusi.

Spetsialistide puudust aitab lähiaastatel leevendada uute õppimisvõimaluste pakkumine. Alustatud on

tööd kinnisvarahalduri 5. taseme ja kinnisvarahooldaja 3. taseme õppekavade väljatöötamisega.

Samuti aitab tagada erialase väljaõppega spetsialistide järelkasvu uus kinnisvaramaaklerite õpe. Hiljuti

avatud kinnisvara hooldusmeistrite õpe on väga vajalik, kuid ühes koolis avatud õpe tööturu nõudlust

ei kata. Kokkuvõttes leiavad valdkonna tasemeõppes aset positiivsed muutused, kuid

õppimisvõimalusi on vaja laiemalt pakkuda nii olemasolevatel erialadel kui ka avada täiesti uusi

erialasid (kinnisvarahaldur, kinnisvara tehnohoolduse meister).

KV valdkonna töötajate puhul peavad tööandjad lisaks erialastele valdkondlikele kompetentsidele

oluliseks suhtlus- ja probleemilahendusoskust ning erialaseid IKT-oskusi. Senisest märksa suuremat

tähelepanu vajab biotsiidide teadlik ja ohutu kasutamine eri tegevusaladel. Tehnoloogia areng, sh

kaughaldusprogrammide ja nutirakenduste kasutamine, automatiseerimine ja robotiseerimine ning

infomudelite kasutuselevõtt uutes hoonetes mõjutab kõiki valdkonna põhikutsealasid, kuid erineval

9

määral. Keskkonna-, energiatõhusus- ja muude nõuete karmistumise tõttu on vaja tunda valdkonna

õigusakte. Puhastusteenindajate keskmisest sagedasem töökoha vahetamine ja osaajatöö suurendab

koolitusvajadust ning eeldab tööjuhtidelt töötajate väljaõpetamiseks head juhendamisoskust.

Andmemahtude suurenemise ja andmebaaside kasutamise tõttu ning selleks, et optimeerida kulusid

ja tõhustada tööprotsesse, on mitmetel kutsealadel üha vajalikum analüüsioskus. Biotsiidide, sh

desinfitseerivate ainete kasutamise kompetentsust on vaja eri valdkondade töötajatel, kes puutuvad

biotsiididega igapäevatöös kokku. Lisaks on vaja suurendada üldist teadlikkust biotsiidide

kasutamisest.

Valdkonna mitme põhikutseala tegevus on seadusega reguleeritud (maakorraldaja, kinnisvara

hindaja, kinnisvara haldusjuht, kinnisvarahaldur, korstnapühkija, kahjuritõrjuja). Reguleeritud

kutsealal töötamine eeldab kutsetunnistuse olemasolu ning erialase väljaõppe läbimist kas taseme-

või täiendusõppes, mistõttu on vaja pakkuda mitmes vormis ja paindlikke õppimisvõimalusi.

Ohutu, säästliku ja parema kinnisvarakeskkonna tagamiseks on vaja suurendada ühiskonna (sh

omanike ja teenuse tellijate) üldist teadlikkust kinnisvara korrashoiu vajalikkusest.

10

Sissejuhatus

Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta veebruaris heaks tööturu seire ja prognoosi ning oskuste

arendamise koordinatsioonisüsteemi kontseptsiooni, mille eesmärk on paremini siduda tööturu

vajadused ja koolituspakkumine. Seda on lühidalt hakatud nimetama OSKA süsteemiks ehk lihtsalt

OSKA-ks1. OSKA arendamist koordineerib Sihtasutus Kutsekoda.

OSKA eesmärk on tööturul toimuvate muutuste ja ühiskonna vajaduste võimalikult kiire jõudmine

koolituspakkumisse. Eesti on konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ seadnud keskseks eesmärgiks

parandada Eesti tootlikkust ja tööhõivet2, kuid vajalike oskustega tööjõu nappusest on saanud

demograafiliste muutuste ja madala töötuse määra taustal ettevõtetele üks suurim arengut takistav

tegur.

OSKA seob tööturu osapoolte ekspertteadmise haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu

planeerimist toetavaks süsteemiks. Samuti toetab OSKA tööandjate ja õppeasutuste koostööd

õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturuinfo jõudmist karjääriteenustesse. Nende eesmärkide

täitmiseks tehakse OSKA raames detailsemad tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevad uuringud

keskmiselt viie majandusvaldkonna kohta aastas.

Käesolevas uuringuaruandes esitatakse OSKA kinnisvarateenuste (KV) valdkonna rakendusuuringu

tulemused. Uuringu eesmärk oli selgitada välja KV valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadus lähema viie

kuni kümne aasta perspektiivis ning esitada ettepanekud, milliseid muudatusi oleks sellest lähtudes

vaja teha koolituspakkumises jt osapooltel, et muutuvatele vajadustele paremini vastata.

Rakendusuuringu raames moodustati Kutsekoja juurde valdkonna erialaliite, tööandjaid, õppeasutusi

ja avalikku sektorit kaasav eksperdikogu (VEK). VEK-i töö eesmärk oli toetada uuringumeeskonda

uuringuprotsessis kogutud materjali tõlgendamisel ja valideerimisel. VEK-i kaasabil sõnastati

ettepanekud ja soovitused, mis aitaksid valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust rahuldada ning seda

koolituspakkumisega paremasse vastavusse viia. Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole

tegemist rakenduskava, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osapooled koostada oma tegevusplaani.

Samuti tuleb märkida, et kuigi uuringus on arvesse võetud valdkonna tõenäolisi arengusuundi, võib

oluliste taustategurite muutudes teiseneda ka tööjõuvajadus.

Kutsekoda tänab suure panuse eest valdkonna eksperdikogu liikmeid, intervjueerituid, retsensente jt

valdkonna esindajaid, kes OSKA KV valdkonna analüüsi valmimisele kaasa aitasid.

1 Uuringus kasutatud OSKA põhiterminid koos seletustega on esitatud lisas 1. 2 Riigikantselei (2017). Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“. https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020

https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020

11

Metoodika

OSKA valdkondlike uuringute läbiviimiseks on töötatud välja ühtne metoodika, milles on toodud

uuringu põhialused ning kirjeldatud tulemusteni jõudmise teed. OSKA metoodika on leitav

http://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/.

Uuringuga otsitakse vastust küsimusele, mida on vaja muuta koolituspakkumises jt osapooltel, et

täita kinnisvarateenuste valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadus lähema 5–10 aasta vaates.

Püstitatud probleem on jagatud järgmisteks uurimisküsimusteks:

❖ Millisena nähakse valdkonna arengut lähema kümne aasta jooksul?

❖ Milline on valdkonna majanduslik seisund praegu (sh hõive) ja milline on olnud selle

arengudünaamika lähiminevikus?

❖ Mis on valdkonna (tuleviku) põhikutsealad3?

❖ Kui palju vajatakse põhikutsealadel tööjõudu lähemal kümnel aastal?

❖ Milliste oskustega töötajaid vajatakse lähemal kümnel aastal?

❖ Milline on valdkonna praegune koolituspakkumine?

❖ Kuidas vastab koolituspakkumine prognoositavale tööjõuvajadusele?

❖ Mida muuta õppekavade arenduses (erialade struktuur ja sisu, vajalike oskuste arendamine)

ja koolituskohtade arvus õppetasemeti, et täita valdkonna koolitusvajadust lähemal kümnel

aastal?

Uurimusküsimustele vastamiseks läbi viidud analüüse eristab traditsioonilisest uurimistegevusest

eeskätt asjaolu, et tulemusi valideeriti samm-sammult ekspertidega ja valdkonna eksperdikogus

(edaspidi VEK4). Protsess oli kahesuunaline:

❖ ühelt poolt eksperdid andsid oma hinnangu analüüsi vahetulemustele;

❖ teiselt poolt käsitleti eksperdikogus toimunud arutelusid osana kogutavast empiirilisest

materjalist, st tõlgendati ja analüüsiti paralleelselt eksperdiintervjuudega, võttes arvesse

konkreetse teema konteksti ja selle kohta kogutud taustamaterjale.

Lisaks eksperdikogu aruteludele kasutati andmeallikatena eksperdiintervjuusid, statistikat, varasemaid

uuringuid, arengukavasid, globaalsete tulevikutrendide käsitlusi ning muid asjakohaseid dokumente.

Valdkonna majandusliku seisundi analüüsis tugineti peamiselt Statistikaameti andmetele ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosile aastani 2026

(edaspidi MKM-i prognoos)5. Poolstruktureeritud eksperdiintervjuud (nii grupi- kui

individuaalintervjuud) viidi läbi ajavahemikul veebruar 2019 kuni oktoober 2019. Kokku intervjueeriti

60 eksperti era- ja avalikust sektorist, erialaliitudest ning kõrg- ja kutsekoolidest6. Intervjueeritute

hulgas oli nii eksperdikogu liikmeid kui asjatundjaid väljastpoolt. Intervjueeritavate valikul peeti silmas,

et esindatud oleks teadmus ja kogemus KV valdkonnas tööjõu- ja oskuste vajaduse kohta tööandjate

perspektiivist, valdkonna koolituspakkumisest ning ka üldisest majandus- ja hariduspoliitilisest

3 Dokumendis kasutatavate põhiterminite määratlused on esitatud lisas 1 „OSKA põhiterminid“. 4 Valdkonna eksperdikogu on moodustatud Kutsekoja juhatuse korraldusega nr 39. 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2019). Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2026. https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouprognoos_2026_lyhikirjeldus.pdf 6 Intervjueeritute nimekiri ja intervjuude kava on esitatud lisades 2 ja 3.

https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouprognoos_2026_lyhikirjeldus.pdf

12

kontekstist. Intervjuud ja eksperdikogus toimunud arutelud lindistati, transkribeeriti ning analüüsiks

kasutati programmi QDA Miner Lite.

VEK-i ülesandeks oli toetada uuringumeeskonda7 kogutud informatsiooni tõlgendamisel,

valideerimisel ja järelduste tegemisel, sh:

❖ määratleda valdkonna põhikutsealad;

❖ hinnata, kuidas globaalsed tulevikutrendid ja Eesti arengustrateegiad mõjutavad valdkonna

võimalikku arengut ning tööjõuvajadust;

❖ hinnata, milliste oskustega töötajaid vajab valdkond lähiajal ja kümne aasta pärast;

❖ hinnata valdkonna koolituspakkumist ja sõnastada valdkonna tööturu koolitustellimus;

❖ teha ettepanekuid tegevusteks ja muudatusteks, mis toetaksid tööjõu- ja oskuste nõudluse ja

pakkumise vastavust, sh koolituskohtade kujundamist ja oskuste õpetamist.

Uuringu raames Kutsekoja juurde moodustatud valdkonna eksperdikogu liikmed olid:

Tööandjate, liitude ja seltside esindajad:

Ardo Lepp, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda

Helge Alt, OÜ Puhastusekspert

Jaak Laanisto, Eesti Tuletõrjeliit

Jüri Kröönström, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit

Kalle Pilt, Eesti Desinfektsiooni- ja

Kahjuritõrjeettevõtete Liit

Katre Schmidt, SOL Baltics OÜ

Kaupo Kuusik, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing

Silvi Palmet, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing

Tarmo Kase, Ober-Haus Kinnisvara AS

Õppeasutuste esindajad:

Laida Reitmann, Järvamaa Kutsehariduskeskus

Leena Paap, Tallinna Tehnikakõrgkool

Leho Lilleorg, Tallinna Mehaanikakool

Silver Pramann, Tallinna Majanduskool

Avaliku sektori esindajad:

Aulika Riisenberg, SA Innove

Ave-Õnne Jalakas, Riigi Kinnisvara AS

Maarja Virks, Maa-amet

Ülle Laas, Haridus- ja Teadusministeerium

Ülle Parbo, SA Innove

Toimus kolm VEK-i koosolekut:

❖ 27.02.2019: ülevaade OSKA protsessist ja metoodikast; eksperdikogu tegevuskava; valdkonna

statistiline taustainfo ja põhikutsealade8 määratlemine;

❖ 10.09.2019: põhikutsealade üleilmsete tulevikutrendide mõju hindamine valdkonna tööjõu- ja

oskuste vajadusele; hõive prognoos; ülevaade koolituspakkumisest; koolituspakkumise ja

tööjõuvajaduse võrdlus ja prognoos;

❖ 26.09.2019: valdkonna eksperdikogu ettepanekute ja soovituste arutelu.

Uurimisprobleemi lahendamiseks kasutatud metoodika

Uuringu üheks oluliseks aluseks võeti MKM-i prognoos aastani 2026. MKM-i prognoosi hõivenäitajad

põhinevad REL2011 andmetel, mida on kaasajastatud 2015.–2017. a tööjõu-uuringute (ETU) keskmiste

näitajatega. Nii MKM-i kui ka käesoleva uuringu prognoos ulatub aastani 2026, kui arvestada

alguspunktiks aastat 2016. Uuringu protsessis läbiti järgmised etapid.

7 OSKA valdkonnauuringu meeskonna määratluse leiab: http://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/ 8 Põhikutseala on valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav kutseala. Vt ka http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/06/OSKA-metoodika-2.1.pdf

http://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/

13

1. Valdkonna põhikutsealade määratlemiseks koondati olemasolevaid andmeid valdkonna

ametialade kohta rahvusvahelist ametialade klassifikaatorit ISCO-089 arvestades. Analüüsi käigus

otsiti vastuseid küsimustele:

❖ Millised on tegevusvaldkonna toimimiseks olulise tähtsusega kutsealad?

❖ Millised on valdkonna jaoks spetsiifilist ettevalmistust nõudvad kutsealad (ametid)?

❖ Kui palju inimesi ja mis ametialal valdkonnas töötab?

❖ Millised on uuringus käsitletavad valdkonna põhikutsealad?

Küsimustele vastuste leidmiseks intervjueeriti erialaliitude ja ettevõtete esindajaid, analüüsiti MKM-i

prognoosis ja kehtivates kutsestandardites10 toodud valdkonna ameti- ja kutsealasid. Valdkonna

põhikutsealade struktuuri ja selle arengutrende valideeriti VEK-is.

2. Koguti ja analüüsiti infot valdkonna üldiste arengutrendide ja strateegilistes dokumentides11

kavandatud muutuste kohta. Otsiti vastuseid küsimustele:

❖ Milliseid muutusi on valdkonnas oodata ja milline on trendide mõju?

❖ Milliseid muutusi on oodata valdkonnas strateegiliste arengukavade realiseerumisel?

❖ Millised ootused tööjõuvajadusele ja tulevastele tööoskustele nende muutustega kaasnevad?

Küsimustele vastuste leidmiseks analüüsiti arengukavasid ja valdkonna tulevikutrende. Analüüsi

tulemusi valideeriti ja täiendati tööandjate intervjuude raames ning VEK-is.

3. Koostati valdkonna tööhõive prognoos aastani 2026. Otsiti vastuseid küsimustele:

❖ Milline on valdkonna hetkeseis majandusnäitajate ja hõivetrendide põhjal (hõive struktuur,

valdkonna osakaal ja positsioon majanduses, kitsaskohad ja arenguvõimalused)?

❖ Milline on valdkonna tööjõuvajaduse prognoos põhikutsealadel lähemaks 5–10 aastaks?

Uuringu käigus täpsustati ja täiendati MKM-i tööjõuvajaduse prognoosi tuginedes valdkonna

majanduslikku ja tööturu seisundit kirjeldavatele andmetele, eksperdiintervjuudel ja -aruteludel

kogutud hinnangutele, riiklikes arengukavades sätestatud eesmärkidele ja valdkonna trendidele.

Ainult tööhõive arenguid vaadates on keeruline otsustada, kas valdkonnas on tööjõudu puudu või üle.

Seejuures tuleb arvestada, et MKM-i prognoos ei võimalda sobivate sisendandmete puudumise tõttu

arvesse võtta majandussektorite ja riikide vahelist tööjõu liikumist.

4. Koguti ja analüüsiti eksperdihinnanguid põhikutsealade töötajate oskuste vajaduse kohta lähema

5–10 aasta perspektiivis. Otsiti vastuseid küsimustele:

❖ Millised on oskused, mille olulisus igal vaadeldaval põhikutsealal tegutsemiseks lähema 10

aasta jooksul kasvab? Millised neist on praegusel töötajaskonnal ebapiisavad?

❖ Millised on oskused, mis on sellel põhikutsealal tegutsemiseks praegu olulised, kuid mille

olulisus tulevikus kahaneb?

❖ Millised kutsestandardid vajavad täiendamist ja milliste kutsestandardite väljatöötamine on

vaja algatada?

9 Ametite klassifikaator (ISCO-08): http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=3005499&siteLanguage=ee 10 Kutsestandardid. http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/otsing 11 Valdkondlike trendide ja arengudokumentide ülevaade on ptk-s 2.

http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=3005499&siteLanguage=eehttp://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/otsing

14

5. Hinnati põhikutsealadel töötajate tööjõuvajaduse ja tasemeõppest koolituspakkumise vastavust.

Otsiti vastuseid küsimustele:

❖ Millised tasemeõppekavad valmistavad põhikutsealadele töötajaid ette?

❖ Milline on viimase kolme aasta keskmine lõpetanute ja oodatava koolilõpetajate arvu võrdlus

tööjõuvajadusega?

❖ Millised on lõpphinnangud koolituspakkumise piisavusele tööjõuvajaduse katmiseks?

Küsimustele vastamisel seostati tasemeõppekavad põhikutsealadega ning arvutati iga põhikutseala

kohta lähituleviku lõpetajate arv ehk koolituspakkumine. Koolituspakkumise statistika põhineb EHIS-e

andmetel. Kvantitatiivset tulemit ning koolituspakkumise ja tööjõuvajaduse vastavuse kvalitatiivseid

hinnanguid valideeriti VEK-is.

Tööjõuvajaduse ja -pakkumise võrdlemisel võivad ilmneda varjatud takistused tööjõu järelkasvu

tagamisel, kus vaatamata koolituskohtade olemasolule ja koolitustegevuse näilisele vastavusele

koolitusvajadusega on valdkonnas tööjõu- ja/või vajalike kompetentside puudus. Sellist olukorda

nimetatakse OSKA uuringus turutõrkeks. Turutõrke põhjuste uurimine võib eeldada lisaanalüüse

hindamaks näiteks sektoritevahelist tööjõu mobiilsust ja rännet, sisseastujate profiili, tasemeõppe

lõpetanute asumist erialasele tööle, põhjalikumalt valdkonna majanduslikke arenguid, palgataset,

töötingimusi, võimalusi lahendada tööjõuvajadus täiendõppe läbimise teel jms.

Tööjõuvajaduse arvestamine

Valdkonna vajadus uue tööjõu järele hõlmab OSKA prognoosis kahte tegurit: asendusvajadust ning

kasvu-/kahanemisvajadust. Asendusvajadus hõlmab tööjõudu, mida vajatakse vanuse tõttu tööturult

lahkuvate töötajate asendamiseks. Kasvu-/kahanemisvajadus lähtub põhikutsealal hõivatute

koguarvu prognoositavast suurenemisest või vähenemisest ning modifitseerib asendusvajadusest

tulenevat uue tööjõu vajadust (st kui kutseala on kasvav, on vaja igal aastal rohkem uut tööjõudu, kui

pensionile siirdub, ning vastupidi). Asendusvajaduse hinnangud on võetud MKM-i

prognoosimudelist12. Kasvu-/kahanemisvajaduse analüüsimisel võeti arvesse intervjuudest ja VEK-ist

pärinevaid eksperthinnanguid, valdkonna arenguperspektiive, arengutrende ja majandusnäitajate

statistilisi trende.

Tööjõuvajadust mõjutab ka töötajate liikumine majandussektorite ja ametialade vahel, kuid seda

tegurit ei ole vajalike andmete puudumisel võimalik OSKA prognoosis arvestada. Usaldusväärsete

algandmete puudumise tõttu ei ole nõudluse hindamisel arvestatud rändega. Arvesse ei ole ka võetud,

kui palju lõpetajaid reaalselt rakendub tööturul just nendel ametikohtadel, mis eeldavad saadud

ettevalmistust.

Eraldi tuleb seega rõhutada seda, et valdkonna ja põhikutsealade tööjõuvajadus ei peegelda antud

juhul kogu tööjõuvajadust, vaid ennekõike uue tööjõu vajadust tasemeõppest.

Koolituspakkumise arvestamine

Koolituspakkumist arvestatakse kutse- ja kõrghariduses valdkonna põhikutsealadega seotud

õppekavade kolme viimase õppeaasta keskmise lõpetajate arvu ning lähiaastatel (järgnevad 1–2

aastat) lõpetavate prognoosi põhjal. Valdkonna koolituspakkumisse ei hõlmata kogu vastavate

12 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2019). Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2026. https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouprognoos_2026_lyhikirjeldus.pdf

https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouprognoos_2026_lyhikirjeldus.pdf

15

õppekavade lõpetajate hulka, kuna teatud õppekavadel valmistatakse ette töötajaid ka teistele

valdkondadele. Seetõttu on tasemeõppe õppekavade lõpetajad arvestatud koolituspakkumisse

proportsionaalselt vastava õppekava spetsialiseerumistele või toetudes õppeasutuse hinnangule.

Lähiaastate prognoositava lõpetajate arvu leidmisel on viimastel aastatel sisseastujate arvus toimunud

muutus kantud proportsionaalselt üle viimase kolme õppeaasta lõpetajate arvu keskmisele. Selline

mudel eeldab ühtlast katkestamiste määra. Vältimaks erinevate õppeastmete lõpetajate liitmisest

tulenevat topeltarvestust kõrghariduses (nt magistriõppe lõpetajad on eelnevalt omandanud

bakalaureusekraadi), on vastavate näitajate summeerimisel arvestatud võimalikke liikumisi

õppeastmete vahel. Kutsehariduses (edaspidi ka KUT) puudutab topeltarvestuse vältimine ka

jätkuõppekavadele13 vastuvõetuid ning lõpetanuid, juhul kui õppimise eelduseks on kutseõppes

esmaõppe läbimine. Koolituspakkumine on läbi korrutatud 25–49-aastaste tööjõus osalemise

määraga14 (ETU andmetel).

6. Eelneva põhjal tehtud järelduste alusel sõnastati ettepanekud vajalike muutuste

esilekutsumiseks, et täita valdkonna koolitusvajadust lähema 5–10 aasta jooksul. Otsiti vastuseid

küsimustele:

❖ Milline on valdkonna koolituspakkumine praegu?

❖ Millised on peamised soovitused tasemeõppe süsteemile, et rahuldada prognoositav tööjõu-

ja oskuste vajadus (lõpetajate arv, erialade struktuur)?

❖ Millised on peamised soovitused täiend- ja ümberõppe süsteemile, et rahuldada prognoositav

tööjõu- ja oskuste vajadus?

❖ Millised on peamised soovitused taseme-, täiendus ja ümberõppes oskuste kvaliteedi

parandamiseks?

Küsimustele vastamiseks kasutati eeskätt eelnevate uurimisküsimuste vastustes tehtud järeldusi,

õppekvaliteedi hindamise aruannete põhjal tehtud analüüsi tulemusi jm andmeid. Puuduvate või

kasvava olulisusega oskuste kirjeldamisel ei ole üldjuhul eristatud taseme- ja täiendusõpet.

13 http://www.kutseharidus.ee/hea-teada/kutsehariduse-liigid-ja-oppekavad/ 14 Tööjõus osalemise määr – tööjõu (hõivatud ja töötud) osatähtsus tööealise rahvastiku hulgas.

http://www.kutseharidus.ee/hea-teada/kutsehariduse-liigid-ja-oppekavad/

16

Valdkond ja põhikutsealad Peatükis kirjeldatakse uuringuvaldkonna määratlust ja selle piire statistiliste klassifikaatorite mõistes

ning antakse ülevaade, millised põhikutsealad valdkonda kuuluvad. Peatüki lõpuosas on esitatud

põhikutsealade kirjeldused koos tavapäraste õpi- ja karjääriteedega.

Valdkonna määratlus

Kinnisvarateenuste valdkonna uuring käsitleb ehitise kasutamist ja korrashoidu (haldamine, hooldus ja

heakord) ning muid kinnisvaraga seotud tegevusi (kinnisvara vahendamine, hindamine,

maakorraldustoimingud, pesumajade tegevus). Ehitise kavandamise, projekteerimise ja ehitamise

etappi käsitleti OSKA ehituse uuringus15 (seega näiteks arhitektide, planeerijate ja torulukkseppade

tegevust käesolevas uuringus ei käsitleta, vt seost teiste OSKA valdkondadega ka ptk 1.2).

Eesti kinnisvarakeskkonna juhtimise ja korrashoiu standardis EVS 807:2016 on kinnisvara määratletud

kui ehitis ja selle juurde kuuluv maaüksus (krunt) koos nendega seotud õiguste ja kohustustega16. Kuna

käesoleva uuringu fookus on laiem kui standardis EVS 807 nimetatud korrashoiutegevused ning

kinnisvara käsitlus erineb kutsealati (nt maakorraldustegevustes), siis on eelnevast lähtudes uuringus

kinnisvara määratlus järgmine:

kinnisvara on maa koos ehitiste jt oluliste osadega ning nendega seotud õiguste ja kohustustega.

Kinnisvara käsitlus on kutsealati veidi erinev.

Uuringus kasutatakse sageli kinnisvara korrashoiu terminit, mis hõlmab nii kinnisvara haldust kui ka

hooldust ja heakorda17. Eesti kinnisvarakeskkonna juhtimise ja korrashoiu standardis EVS 807:2016 on

kinnisvara korrashoid (ingl real estate maintenance) määratletud kui kinnisvara eluea jooksul

elluviidavate tehniliste ja administratiivsete tegevuste kompleks selleks, et säilitada või taastada

olukord, mille korral korrashoitav vara säilitab oma kasutatavuse ning vastab kavandatud otstarbe

täitmiseks esitatud tingimustele18.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)19 järgi hõlmatakse käesolevasse uuringusse

tegevusalad L „Kinnisvaraalane tegevus“, N81 „Hoonete ja maastike hooldus“ ning S96011 „Tekstiil- ja

karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus“20, mis on väike osa tegevusalast „Muu teenindus“ (vt

tabel 1). Kinnisvara kasutavad nii eraõiguslikud ettevõtted ja avaliku sektori asutused oma

põhitegevuse elluviimiseks kui ka eraisikud. Omanik või ehitise kasutaja võib palgata kinnisvara

korrashoiuga tegelema asjaomase ettevõtte või korraldada kinnisvara korrashoidu ise (isehaldamise

mudel). Isehaldamise mudeli kasutamise korral on organisatsiooni palgatud korrashoiutöötajad,

mistõttu töötab uuringus käsitletavate ametialade töötajaid ka teistel tegevusaladel.

15 Lepik, I., Uiboupin, M. (2017). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus. SA Kutsekoda. http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/02/OSKA-Ehitus-terviktekst.pdf 16 Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid. EVS 807:2016. Eesti Standardikeskus. 17 Uuringu eesmärk ei ole valdkondlike terminite defineerimine, määratlustel on selgitav eesmärk ja need ei pretendeeri täielikule ühtimisele teiste käsitlustega (nt Eesti standardites ja kutsestandardites). 18 Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid. EVS 807:2016. Eesti Standardikeskus. 19 Tegevusalade klassifikaator. https://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad 20 OSKA eesmärk on analüüsida kõiki majandustegevusalasid, seetõttu ei lähe uuringuvaldkonnad alati kokku tavapärases mõttes valdkondade piiritlusega ning valdkonnauuringute fookus võib olla laiem, kitsam või kombineeritud.

http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/02/OSKA-Ehitus-terviktekst.pdfhttps://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad

17

Ametialade käsitlemisel on KV valdkonda kaasatud maakorraldajad ja maamõõtjad (vt ptk 1.2).

Tegevusala mõttes töötavad maakorraldajad enamasti avalikus sektoris ning katastrimõõdistusi ja

maakorraldusteenuseid pakuvad põhi- või kõrvaltegevusena ka eraettevõtted. Osal organisatsioonidel

(nt Maanteeamet, Riigimetsa Majandamise Keskus) on põhitegevuse olemuse tõttu enda tarbeks

maakorraldusega tegelevad töötajad.

Tabel 1. KV valdkond Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori järgi

Kinnisvarateenuste valdkond

L „Kinnisvaraalane tegevus“

L681 „Enda kinnisvara ost ja müük“

L682 „Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus“

L683 „Kinnisvaraalane tegevus tasu eest või lepingu alusel“ (sh kinnisvarabüroode tegevus, kinnisvara haldus tasu eest)

N81 „Hoonete ja maastike hooldus“

N811 „Hoonehalduse abitegevused“ (sh kombineeritud hoonehaldusteenus)

N812 „Puhastustegevus“ (hoonete üldpuhastus, välispindade puhastus, eripuhastustööd, kahjuritõrje, tänavakoristus, korstnapühkimine)

N813 „Maastiku hooldus ja korrashoid“

S96 „Muu teenindus“*

S96011 „Tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus“

Muud sektorid** * Uuring hõlmab tegevusala osaliselt. ** Uuring hõlmab osaliselt ka teiste majanduse tegevusalade töötajaid.

Kuigi EMTAK-i piiritluse järgi sisaldavad KV valdkonna tegevusalad ka hoonestamata maa (põllu- ja

metsamaa) üürileandmist ja käitust, siis ei käsitleta uuringus põllumajandusobjektide ja

metsakinnistute korrashoidu või muid nendega seotud tegevusi. Need tegevused nõuavad asjaomase

erialataustaga töötajaid, keda on käsitletud varasemates OSKA uuringutes21. Kinnisvarakeskkonna

juhtimise ja korrashoiu standardis22 on samuti esile tõstetud, et põllumajanduses ja metsanduses

kasutatakse eri termineid ning juhindutakse erisugustest tegevuskriteeriumitest kui ehitisega

kinnisvara puhul. Seega on valdkonna piiritlemise üks kriteerium objekti kasutusotstarve: kas

ehitis(alune) või mitte (nt mets või põld). Käesoleva uuringu fookus on eelkõige ehitisega kinnisvaral,

kuigi mõni analüüsis käsitletav kutseala puutub kokku ka ehitisteta kinnisvaraga (nt maaklerid,

maakorraldajad ja maamõõtjad).

Hoonestusprojektide arendus on tegevusalade klassifikaatoris23 liigitatud kinnisvaraalase tegevuse või

ehituse alla sõltuvalt sellest, kas kinnisvara omandiõigus ja edasine käitamine jääb omanikule või

ehitatakse ehitis edasimüügi eesmärgil. Kutsealade mõttes on kinnisvaraarendusega seotud osalised

mitmekesisemad. Kinnisvaraarenduse projektimeeskond koosneb tavaliselt mitme eluala esindajatest,

hõlmates näiteks finants-, arhitektuuri-, ehitus-, müügi- ja turundustausta või kinnisvara korrashoiu

taustaga inimesi. Seega osalevad hoonestusprojektide arenduses erinevad OSKA valdkonnauuringutes

21 Kitt, E., Leoma, R. (2016). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: metsandus ja puidutööstus. SA Kutsekoda. http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/METSPUIT-Raport-OK.pdf; Jõers-Türn, K., Krusell, S. (2017). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus. SA Kutsekoda. http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/04/OSKA_PMTT_terviktekst.pdf 22 Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid. EVS 807:2016. Eesti Standardikeskus. 23 Tegevusalade klassifikaator. https://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad

http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/METSPUIT-Raport-OK.pdfhttp://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/04/OSKA_PMTT_terviktekst.pdfhttps://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad

18

käsitletud kutsealade esindajad, sh mõni käesolevas uuringus hõlmatud kutseala esindaja. Käesoleva

uuringu fookuses ei ole siiski otseselt kinnisvara arendustegevus, vaid (olemasoleva) kinnisvaraga

seotud tegevused.

Põhikutsealade määratlus

OSKA uuringutes on tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsimise peamine ühik põhikutseala.

Põhikutsealadeks nimetatakse valdkonnaspetsiifilisi oskusi nõudvaid ametialade rühmi.

Põhikutsealade moodustamiseks analüüsiti kehtivaid kutsestandardeid, ametite klassifikaatoris

esitatud ametite tööülesannete kirjeldusi ja õppekavu ning kasutati ekspertide abi. Põhikutsealade

moodustamiseks valiti koostöös ekspertidega kogu valdkonna hõivestatistikast välja

valdkonnaspetsiifilisi oskusi nõudvad ametialad24 ning rühmitati need peamise funktsiooni,

kvalifikatsioonitaseme25, väljaõppe ja töö sisu sarnasuse alusel põhikutsealadeks.

Põhikutsealadel hõivatute arv erineb valdkonna ettevõtetes ja asutustes hõivatute üldnäitajast (vt

ptk 3.1), kuna põhikutsealade hulka (ning seega ka käesoleva uuringu raames lähemasse analüüsi) ei

hõlmatud ametialasid, mille põhikompetentse ei peetud piisaval määral valdkonnaga seotuks või mida

analüüsitakse detailselt teistes OSKA valdkonnauuringutes (nt elektrikud, sekretärid,

personalitöötajad, raamatupidajad, IT-spetsialistid ja torulukksepad). Ametiala universaalsuse tõttu

majanduses on mõni ametiala hõlmatud uuringusse tervikuna, st kõikidel tegevusaladel kokku (nt

kinnisvaramaaklerid ja -haldurid ning korstnapühkijad).

OSKA uuringute põhikutsealadesse ei kaasata tavaliselt lihttöötajaid, kuna nende väljaõpe on üldjuhul

lühiajaline ja sellele ei pea eelnema tasemeõpe. KV valdkonna tegevusalad on aga ühed suurima

lihttöötajate osakaaluga tegevusalad: hõivatutest üle 40% on lihttöölised, majanduses keskmiselt on

lihttöötajate osakaal umbes 9%. Suurema osa lihttöötajate ametialadest moodustavad koristajad ja

abilised kontorites, hotellides jms asutustes. Arvestades KV valdkonna erandlikult suurt lihttöötajate

osakaalu, võimalikke muutusi ametistruktuuris ning soovi täpsustada ka täiskasvanukoolituse vajadust

(nt Töötukassa pakutavad koolitused), on käesolevasse uuringusse hõlmatud osa lihttöötajate

ametialadest (puhastusteenindajate põhikutsealas).

Tabelis 2 esitatakse käsitletavate põhikutsealade seosed ametite klassifikaatori (ISCO-08)

ametialadega. Kokku hõlmab uuring 18 ametiala, mis on rühmitatud 11 põhikutsealaks.

KV valdkonna uuringus käsitletavatel põhikutsealadel töötab kokku umbes 25 000 inimest, kellest

umbes pooled töötavad väljaspool valdkonna tegevusalasid. Põhiosa valdkonna hõivatutest töötab

kinnisvara korrashoiu kutsealadel.

24 Ametite klassifikaatori AK 2008ap järgi (tugineb rahvusvahelisele klassifikaatorile ISCO-08). 25 Põhikutsealad võivad teatud juhtudel olla siiski võrdlemisi laia oskustasemete ulatusega.

19

Tabel 2. KV põhikutsealade seos ametite klassifikaatori (ISCO-08) järgi ja hõivatute arv K

uts

eal

arü

hm

Oskustase Põhikutseala, eeldatav EKR-i

tase, haridustase Ametinimetuste näited

ISCO kood

ISCO ametiala

Hõivatute arv, 2015/2017

keskmine (sh vajaduse

korral sisemine

jagunemine)26

Kin

nis

vara

ko

rras

ho

id

Juhid ja tipp-spetsialistid

Juhid kinnisvara valdkonna ettevõtetes ja korrashoius EKR 6, 7, 8 BA, MA, RAK, täiendus

Ettevõtte juht, haldusgrupi juht, haldusnõunik, halduskonsultant, haldusjuht, hooldusjuht, hoolduskonsultant, puhastuse teenindusjuht, puhastustööde juht

1219 1439

Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata Teenuste juhid, mujal liigitamata

2 640

sh muud juhid sh 1 270

sh korrashoiu- ja haldusjuhid

sh 1 370

Keskastme-spetsialistid

Kinnisvarahaldurid EKR 4, 5 KUT, BA, MA, RAK, täiendus

Kinnisvarahaldur, majahaldur, objektihaldur, haldur, kinnisvara haldusspetsialist, halduskonsultant, majandusjuhataja, halduri abi, nooremhaldur, halduri assistent, korteriühistu tegevjuht, korteriühistu juhatuse liige

3334* Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid

2 140

sh kinnisvara-haldurid

sh 1 500

sh korteriühistu-juhid

sh 640

Keskastme-juhid

Kinnisvara korrashoiu tööjuhid EKR 5 KUT, täiendus

Tööjuht, töödejuhataja, hooldusmeister, hooldusjuht, tehnohoolduse meister, heakorrameister, objektijuht, objektivanem, puhastustööde juht

5153 1219 5151

Hoonete haldajad Äriteenindus- ja haldusjuhid, mujal liigitamata Kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad

1 330

sh hooldusmeistrid sh 575

sh puhastustööde juhid

sh 755

Oskustöötajad

Kinnisvara-hooldajad EKR 3, 4 KUT, täiendus

Kinnisvarahooldaja, üldremondimees, hooldustöötaja, avariitehnik, hooldustehnik

5153 Hoonete haldajad 2 305

Oskus- ja lihttöötajad

Puhastus-teenindajad EKR 2, 3, 4 KUT, täiendus

Puhastusteenindaja, puhastusteenindaja-juhendaja, vanemkoristaja, koristaja, puhastusteenindaja abiline, koristaja-abiline, eripuhastustööde spetsialist, eripuhastustöötaja

9111* 9112 9123* 9129*

Kodukoristajad ja -abilised Koristajad ja abilised kontoris, hotellis jms asutustes Aknapesijad Muid puhastustöid tegevad lihttöölised

14 430

Oskustöötajad

Korstnapühkijad EKR 3, 4, 5 KUT, täiendus

Korstnapühkija, korstnapühkija-meister, korstnapühkija õpipoiss

7133* Ehitustarindite puhastajad

110

26 2015‒2017 keskmine töötajate arv OSKA alusandmestiku põhjal, kus tööjõu-uuringu hõiveandmed on ühendatud REL2011 ametialade andmestikuga.

20

Ku

tse

alar

üh

m

Oskustase Põhikutseala, eeldatav EKR-i

tase, haridustase Ametinimetuste näited

ISCO kood

ISCO ametiala

Hõivatute arv, 2015/2017

keskmine (sh vajaduse

korral sisemine

jagunemine)26

Kahjuritõrjujad EKR 4, 5 täiendus

Kahjuritõrjuja, ehitiste konserveerija, fumigeerija, desinfektor

7544* Kahjuri- ja umbrohutõrjujad

30

Mu

ud

kin

nis

vara

va

ldko

nn

a te

gevu

sed

Tipp- ja keskastme-spetsialistid

Maakorraldajad ja maamõõtjad EKR 5, 6, 7 BA, MA

Maamõõtja, maakorraldaja, maanõunik, katastrispetsialist, katastrimõõdistuse kontrolli spetsialist, maaspetsialist

2165 Kartograafid ja maamõõtjad

390

Kinnisvara hindajad EKR 5, 6, 7 BA, MA, RAK, täiendus

Kinnisvara hindaja, hindamisekspert, kutseline hindaja, maahindaja, hindaja assistent, kinnisvara nooremhindaja

3315 Hindajad ja kahjuhindajad

80

Kinnisvara-maaklerid EKR 5, 6 KUT, BA, MA, RAK, täiendus

Kinnisvaramaakler, kutseline maakler, äripindade maakler, elamispindade maakler

3334* Kinnisvaramaaklerid ja -haldurid

910

Seadme- ja masina-operaatorid

Pesumajaseadmete operaatorid EKR 3, 4 täiendus

Pesumasinate operaator, pesupesija, keemilise puhastuse operaator, kalandermasina operaator, triikimismasina operaator, keemik-plekieemaldaja

8154 8157

Pleegitus-, värvimis- ja puhastusmasinate operaatorid Pesumasinate operaatorid

580

Lihttöötajad

Muud kinnisvara heakorraga tegelevad lihttöötajad**

Muud kinnisvara heakorraga tegelevad lihttöötajad (nt kojamehed)

9613* 9622*

Välikoristajad, tootmishoonete koristajad jms lihttöölised Halduse abitöölised

7500 (ei ole põhikutseala)

Kokku põhikutsealadel hõivatuid 24 945

sh korrashoiu kutsealadel 22 985

sh muude kinnisvara valdkonna kutsealadel 1 960

* Nende ametialade hõivatud on uuringusse hõlmatud tervikuna, st sõltumata ettevõtte tegevusalast. ** Ei ole põhikutseala, kuid on esitatud taustteabena osutamaks, kui paljude inimeste tööd on vaja juhtivatel positsioonidel

olevatel põhikutsealade töötajatel koordineerida. Hõivatute arv kogu majanduses.

Allikas: Statistikaamet, ETU, REL2011; MKM; autorite arvutused, eksperthinnang

Tabeli täpsustused

❖ Kinnisvara korrashoiu ettevõtted kasutavad kinnisvara hooldamise teenuseid osutades sageli lisaks

oma töötajatele kitsama tegevussuunaga koostööpartnereid. Paljud ettevõtted on ärimudeli üles

ehitanud koostööle partnerettevõtetega ning ettevõttes endas on palgal üksikud töötajad. See

aitab tagada teenuse kvaliteedi ning teenuse osutamise ka ulatuslikumate rikete ja muude

probleemide korral. Koostööpartnerid võivad olla näiteks ehitusettevõtted või

automaatikalahendusi, tehnosüsteeme või -seadmeid müüvad ja paigaldavad ettevõtted, mis muu

21

hulgas osutavad ka hooldusteenust. Sageli kehtib ehitise või seadmete garantiiajal nõue, et ehitist

või selle osasid, süsteeme ja seadmeid peab hooldama konkreetne ettevõte (nt ehitaja või

paigaldaja, tunnustatud partner või tootja koolituse läbinud alltöövõtja). Seega on kinnisvaraga

seotud hooldustööd ka teiste sektorite ettevõtete lisategevus. Käesolev analüüs ei käsitle teistes

OSKA valdkondade ettevõtetes olevaid ametialasid, kelle tööülesanneteks võivad olla samuti

hooldustööd. Näiteks elektripaigaldise korrapärane hooldamine on elektrikute ülesanne, keda

käsitletakse OSKA energeetikauuringus27. Torulukkseppi jm ehituse oskustöötajaid käsitletakse

OSKA ehitusuuringus28 ning aednikke OSKA põllumajandusuuringus29.

❖ Hõivatute arvu lähteandmed pärinevad MKM-i prognoosist (vt ptk „Metoodika“). Andmete

detailsusaste ei ole alati piisav ja ISCO klassifikaatori ametialad ei ühildu täielikult valdkonna

tegeliku ametite jaotusega. Lisaks tuleb arvestada, et alusandmed näitavad peamist töökohta ja

andmetes ei kajastu kõrvaltöö, mille kohta vajaliku detailsusega statistikat ei ole. Nimetatud

probleemi lahendusena on kasutatud hõivatute arvu hindamiseks ka kaudseid meetodeid.

Hõivatute arvu on valideeritud eksperdikogudes, kelle hinnangud on siinses peatükis esitatud

lisateabena.

❖ Juhid kinnisvara valdkonna ettevõtetes ja korrashoius: põhikutseala tervikuna hõlmab KV

tegevusaladel hõivatud juhtimisfunktsiooni täitvaid töötajaid ja lisaks on hinnanguna kaasatud

teistel tegevusaladel töötavad KV korrashoiuga kokku puutuvad töötajad. Seejuures peab

arvestama, et KV korrashoiuga tegelevad sageli ka teiste valdkondade kutsealade töötajad, nt

üheotstarbelises hoones võib neid tööülesandeid täita büroojuht ja väikeettevõttes võib üks töötaja

täita väga erinevaid, sh korrashoiuga seotud tööülesandeid. Seetõttu on statistilistest andmetest

keeruline eristada, kui palju on tegelikult KV korrashoiuga seotud töötajaid. Põhikutseala sees

tehakse vahet korrashoiu- ja haldusjuhtidel, püüdes konkreetsemalt eristada neid töötajaid, kellel

on tööülesannete täitmiseks otsesem kokkupuude KV korrashoiu või haldamisega, esitatud

hõivatute arv on hinnanguline.

❖ Kinnisvara hindajad: hõivatute arv on ekspertide arvates alusandmetes liiga väike.

Kutsetunnistusega inimesi on umbes paarsada, neist kutselise hindajana töötab ekspertide

hinnangul umbes 120. Koos assistentidega on ekspertide arvates põhikutsealal kokku umbes 200

inimest30.

❖ Kinnisvaramaaklerid: hõivatute arv on hinnanguline, arvestades, et ISCO ametiala hõlmab

maaklereid ja haldureid kokku ning nende jagunemist ei ole võimalik täpselt eristada. Hõivatute arv

on ekspertide hinnangul alusandmetes liiga väike. Aktiivselt maaklerina tegutsevaid inimesi on

ekspertide arvates umbes 1500, sh kõrvaltöö tegijad, mis alusandmetes ei kajastu. Maaklerite

ettevõtlusvormi arvestades võib osa töötajaid olla alusandmetes kirjas ettevõtte juhtidena.

Võrdluseks: kehtiva kutsetunnistusega maaklereid on paarsada ning Eesti Kinnisvaramaaklerite

Koja peetavasse maaklerite registrisse on 11.11.2019 seisuga kantud 738 inimest.

27 Sõmer, K., Rosenblad, Y. (2017). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: energeetika ja kaevandamine. SA Kutsekoda. http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/energeetika-ja-kaevandamine-raporti-terviktekst-1.pdf 28 Lepik, I., Uiboupin, M. (2017). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus. SA Kutsekoda. http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/02/OSKA-Ehitus-terviktekst.pdf 29 Jõers-Türn, K., Krusell, S. (2017). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus. SA Kutsekoda. http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/04/OSKA_PMTT_terviktekst.pdf 30 Kehtivate väljastatud kutsetunnistuste täpsem arv on esitatud peatükis 5.2.

http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/energeetika-ja-kaevandamine-raporti-terviktekst-1.pdfhttp://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/energeetika-ja-kaevandamine-raporti-terviktekst-1.pdfhttp://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/02/OSKA-Ehitus-terviktekst.pdfhttp://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/04/OSKA_PMTT_terviktekst.pdfhttp://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/04/OSKA_PMTT_terviktekst.pdf

22

❖ Kinnisvarahaldurid: hõivatute arv on hinnanguline, arvestades, et ISCO ametiala hõlmab maaklereid

ja haldureid kokku ning nende jagunemist ei ole võimalik täpselt eristada. Põhikutseala sees

eristatakse ka korteriühistujuhte. Korteriühistu juhtimine on seadusest tulenev kohustus, mis

sõltuvalt töökorraldusest ja -mahust võib olla eraldi töökoht, aga alati mitte. Ühistut võivad juhtida

kortermaja elanikud ise (tasustamata või tasustatult, põhi- või kõrvaltööna) või osutab valitsemise

teenust juriidiline isik, kes määrab majahalduri. Majahalduril peab olema kinnisvarahalduri või

korteriühistu juhi kutse (kutsetunnistuse nõue kehtib kümne või enama korteriga majade puhul),

kui tegemist on valitsejaga korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 26 mõistes ning ta võib olla

samal ajal mitme korteriühistu majahaldur. Kuna kasutatavad lahendused on erinevad, ei ühti

põhitööna ühistut juhtivate inimeste arv korteriühistute arvuga ning korteriühistu juhtimist ei saa

võtta alati arvesse kui kutsealal töötamist.

❖ Kinnisvara korrashoiu tööjuhid: sellesse põhikutsealasse on hõlmatud kinnisvara tehnohoolduse ja

heakorraga tegelevad hooldusmeistrid ja puhastustööde juhid. Neid käsitatakse ühise

põhikutsealana, kuna neil on ühiseid tööülesandeid ja ühesugune kompetentsuse tase.

Tööjõuvajaduse prognoosimisel ja koolituspakkumise piisavuse hindamisel käsitletakse neid

selgema ülevaate saamiseks eraldi.

❖ Kinnisvarahooldajad: erialast väljaõpet vajavate töötajate arvu paremaks eristamiseks on siit välja

jäetud kojamehed jms heakorraga tegelevad lihttöötajad, kes ei vaja tingimata erialast väljaõpet.

Tabeli 2 lõpus on esitatud muude kinnisvara heakorraga tegelevate lihttöötajatena hõivatute arv.

❖ Puhastusteenindajad: puhastusteenindajate põhikutseala ei hõlma majutusasutuste toateenijaid ja

kajutiteenindajaid laevadel, keda käsitletakse OSKA majutuse, toitlustuse ja turismi uuringus31.

❖ Korstnapühkijad: hõivatute arvu on ekspertide hinnangul alusandmetes alahinnatud.

Korstnapühkimine võib olla kõrvaltöö, mis alusandmetes ei kajastu. Hinnanguliselt pakub aktiivselt

põhitööna korstnapühkimise teenust umbes 200 inimest. Tegemist on reguleeritud kutsega ning

kehtiva kutsetunnistusega korstnapühkijaid on umbes 350.

❖ Kahjuritõrjujad: hõivatute arv on ekspertide hinnangul alusandmetes liiga väike. Kehtiv

kutsetunnistus on umbes 45 inimesel. Koos fumigeerijatega töötab kutsealal hinnangute kohaselt

umbes 200 inimest.

❖ Muud kinnisvara heakorra lihttöötajad: valdkonnas töötavad muud kinnisvara heakorraga

tegelevad lihttöötajad, kellele ei pakuta ja kes ei vaja väljaõpet tasemeõppes. Ei käsitata uuringus

põhikutsealana, kuid on esitatud taustteabena, et näidata, kui paljude töötajate tööd on vaja

juhtivatel positsioonidel olevatel põhikutsealade töötajatel koordineerida. Tegemist on

täienduskoolitustel või töökohal ümberõppekssobiliku ametialaga, näiteks pensionieas inimestele.

Joonisel 1 on esitatud KV valdkonna tegevuste ja põhikutsealade skeem.

31 Lepik, I., Uiboupin, M. (2018). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: majutus, toitlustus ja turism. SA Kutsekoda. http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/12/Majutuse-toitlustuse-turismi-uuring.pdf

http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/12/Majutuse-toitlustuse-turismi-uuring.pdf

23

Joonis 1. KV valdkonna piiritlus tegevuste kaupa ja põhikutsealad Allikas: autorite koostatud

Põhikutsealade kirjeldus ning levinumad õpi- ja karjääriteed

Järgnevalt on kirjeldatud KV valdkonna põhikutsealasid ning nende levinumaid õpi- ja karjääriteid

(analüüsitud põhikutsealadega seotud kutse- ja kõrghariduse õppekavade täpne loetelu ja seos

põhikutsealaga on esitatud lisas 4). Lisaks intervjuudest ja VEK-i töörühmadest saadud teabele on

põhikutsealade kirjeldamisel tuginetud töökirjeldustele kutsestandardites32, ametite klassifikaatoris,

õppeasutuste veebilehtedel ja tööpakkumistes.

Põhikutseala kirjelduses on loetletud peamised tööülesanded ja uuringu fookusest lähtudes on

vajaduse korral kirjeldatud ka põhikutsealasse hõlmatud ametite põhitegevusi. Ametinimetuste

näiteid on esitatud ka peatüki 1.2 tabelis 2. Põhikutsealade levinumate õpi- ja karjääriteede kirjeldus

annab ülevaate, millise hariduse, töökogemuse ja (täiendus)koolitusega valdkonda ja selle

põhikutsealadele tööle jõutakse. Sõltuvalt ettevõtte, asutuse või organisatsiooni suurusest ja

spetsiifilistest tegevustest võivad konkreetse ametikoha tööülesanded sisaldada mitme lähedase

kutseala tegevusi.

Kinnisvara valdkonna ettevõtete juhid ja korrashoiujuhid

Juhtide põhikutsealasse kuuluvad KV valdkonna tegevusalade ettevõtete juhitasandi töötajad (nt

ettevõtte juhid, kinnisvara haldus- ja korrashoiujuhid) ning ka muu (mitte kinnisvara) põhitegevusega

organisatsioonides kinnisvara korrashoiu eest vastutavad struktuuriüksuste juhid (nt ettevõtete

majandusjuhid, haldusosakonna juhatajad, korrashoiu- ja haldusjuhid). Sõltuvalt ettevõtte suurusest

võivad juhid täita erinevaid rolle. Väikeettevõtetes vastutab juht üldjuhtimise eest, täites samal ajal ka

haldus- ja korrashoiujuhi ülesandeid. Juhtide peamised tööülesanded on seotud süsteemide ja

protsesside arendamise ja koordineerimise, eelarvestamise, juriidiliste küsimuste, turundustegevuse,

strateegiate väljatöötamise, analüüsi, planeerimise, personali värbamise ja meeskonna juhtimisega.

32 SA Kutsekoda veebileht. https://www.kutseregister.ee/standardid/standardid_top2/?

24

Ekspertide hinnangul eeldab juhtimisfunktsiooni täitmine sobivate isikuomaduste ja valdkondlike

teadmiste kombinatsiooni. Analüüsis keskendutakse korrashoiu- ja haldusjuhtidele.

Kinnisvara haldusjuhi (nt haldusgrupi juht, haldusnõunik ja halduskonsultant) peamised tööülesanded

on kinnisvara korrashoiu tegevuste strateegiline haldamine (sh objekti korrashoiustrateegia

koostamine, tegevuste ajakava koostamine, hooldusraamatu koostamine ja elluviimine,

korrashoiuteenuste lepingute ettevalmistamine, ehitusprojektide korraldamine, pikaajalise

investeeringute ajakava koostamine) ja taktikaline haldamine (sh korrashoiutegevuste

eelkalkulatsiooni koostamine, järelevalve, hangete ja tarbimisteenuste korraldamine, aruannete

koostamine ja esitamine, üürilepingute sõlmimine, objekti kasutusohutuse korraldamine) ning

kinnisvara korrashoiu tegevuste operatiivne haldamine.

Kinnisvara korrashoiujuhi (nt hooldusgrupi juht, hoolduskonsultant, teenindusjuht, puhastuse

teenindusjuht) peamised tööülesanded on ehitiste, tehnosüsteemide, krundihoolduse ning heakorra

tagamine, hooldus- ja heakorraprotsesside juhtimine ning tegevuste korraldamine, lisaks tööjuhtide

juhendamine. Tööülesannete hulka kuulub veel teenuse efektiivsuse analüüsimine, protsessi

strateegiate väljatöötamine ning pikaajaliste tegevusstrateegiate elluviimine.

Õpi- ja karjääritee

Kinnisvara haldus- ja korrashoiujuhtidel on tavapäraselt kõrgharidus ning erialased oskused on nad

omandanud täienduskoolitustel ja tööpraktika käigus. Sageli on neil ehitus-, tehnika-, majandus- või

ärindus- ja haldusalane haridus. Kõrgharidust ei ole tingimata vaja, tähtis on pikaajaline valdkonnas

töötamise kogemus. Tööandjad eelistavad kõrghariduse ja erialase väljaõppega haldus- ja

korrashoiujuhte ning rakenduskõrgharidusega kinnisvara korrashoiu eriala lõpetajatel on lihtsam

valdkonda siseneda. Haldus- ja korrashoiujuhiks kasvatakse ka valdkonna seest, näiteks

kinnisvarahooldajast või haldurist.

Kinnisvarateenuste juhtimist ja korrahoidu on võimalik õppida Tallinna Tehnikakõrgkoolis

rakenduskõrghariduse tasemel. Õppekava läbimine annab ettevalmistuse nii haldus-, hooldus- kui ka

heakorrateenuste juhtimiseks.

Maakorraldajad ja maamõõtjad

Maakorraldajad, sh maamõõtjad (nt maanõunik, katastrispetsialist, maakorralduse järelevalve

spetsialist (kontrollispetsialist)), töötavad nii avalikus sektoris (nt kohalikes omavalitsustes ja

riigiasutustes) kui ka eraettevõtluses. Põhilised tööülesanded on maakorraldustoimingute ja

katastrimõõdistustööde tegemine, sh maa kohta käiva teabe kogumine ja haldamine, nõustamine

maakorraldusküsimustes ning planeeringute väljatöötamises osalemine. Eraettevõtluses

keskendutakse rohkem maamõõdistustöödele. Kõrgema taseme maakorraldaja (EKR, tase 7) juhib

lisaks maakorralduslikke töid ning vajaduse korral lahendab piirivaidlusi ja koostab eksperdiarvamusi.

Tema töö hõlmab ka osalemist valdkondlikus seadusloomes ja maakorralduslike uuringute tegemist.

Avalikus sektoris töötavate maakorraldajate tööülesannete hulka võib kuuluda ka muid ülesandeid,

näiteks riigi- või munitsipaalomandis oleva hoonestamata kinnisvara haldamine või riigihangete

korraldamine.

Õpi- ja karjääriteed

Maakorraldajatel, sh maamõõtjatel, on üldjuhul erialane kõrgharidus, praktiline töökogemus

maakorralduse valdkonnas ja läbitud täienduskoolitused. Kasuks tuleb praktiline töökogemus

25

geodeesia valdkonnas. Maakorraldust on võimalik õppida EMÜ-s geodeesia, kinnisvara- ja

maakorralduse õppekaval. Sõltuvalt tööülesannetest sobib väljaõppeks ka TÜ geograafia eriala

(maamõõtmise alused ja kartograafia), keskkonnakorralduse eriala, maastikuarhitektuuri eriala

(planeerimine) ning ka Kehtna KHK maamõõdutehniku eriala (katastrimõõdistustööd), kuid sellisel

juhul on vaja erialased teadmised ja oskused omandada täienduskoolitustel või töökohal.

Maakorraldaja taustaga võib töötada ka planeerimisettevõtetes.

Maakatastriseaduse33 kohaselt kaotavad 2020. a juuliks kõik enne 2018. aasta 1. juulit välja antud

maakorraldustööde tegevuslitsentsid kehtivuse ning maakorraldustööde tegemise ja

katastrimõõdistamise õigus on isikul, kellel on kutseseadusele vastav maakorraldaja kutse.

Kinnisvara hindajad

Kinnisvara hindajate (nt hindamisekspert, kutseline hindaja) peamised tööülesanded on varade

väärtuse leidmine ning turuanalüüsi ja hindamisaruannete koostamine. EKR-i 6. taseme kinnisvara

hindaja koostab ja allkirjastab peamiselt eluotstarbelise vara hindamise aruandeid ning juhendab

nooremhindajaid. Oma kutsetaset ületavate varaliikide hindamise aruanded esitab ta kõrgema taseme

varahindajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks. Vara hindaja, tase 7, koostab ja allkirjastab kõikide

varaliikide hindamisaruandeid. Hindajad tuginevad töös Eesti vara hindamise standardile EVS 87534 ja

juhinduvad Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ) heade tavade koodeksist35.

Õpi- ja karjääritee

Kinnisvara hindajatel on üldjuhul kõrgharidus (eelistatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või

kinnisvaraalane) ning praktiline töökogemus kinnisvara hindaja kutsealal ja läbitud kutsealane

täiendusõpe. Kinnisvara nooremhindajatel on tavapäraselt keskharidus ja läbitud erialane

täienduskoolitus.

Kinnisvara hindaja kutseala on reguleeritud. Üldjuhul viib hindamise läbi ja kinnitab hindamisaruande

kutseline hindaja, kellele on kutseseaduse kohaselt välja antud 6. taseme kinnisvara hindaja või

7. taseme vara hindaja kutse. Teatud juhtudel (nt krediidiasutustes) on lubatud, et hindamise viib läbi

asutusesisene hindaja, sel juhul ei nõuta kutsetunnistust36.

Kinnisvaramaaklerid

Kinnisvaramaakleri tööülesanded on kinnisvara ostu-, müügi-, üüri- ja renditehingute vahendamine,

selleks vajaliku turuteabe kogumine ja analüüsimine, läbirääkimiste pidamine ja kinnisvara

valdkonnaga seotud nõustamine, objekti turundamine ning tehingute ja lepingute vormistamine (v.a

müügilepingud). Maaklerid juhinduvad töös õigusaktidest, standardist EVS 1573337 ja Eesti

Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade koodeksist.38

33 Maakatastriseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018026?leiaKehtiv 34 Eesti Standardikeskus. https://www.evs.ee/EVS/Kontakt/tabid/85/Default.aspx 35 Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeks. http://www.ekhy.ee/regulatsioonid/heade-tavade-koodeks/ 36 Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele. Rahandusministri 15. juuni 2016 määrus nr 25. https://www.riigiteataja.ee/akt/117062016008 37 Nõuded kinnisvaramaaklerite teenuste pakkumisele. EVS-EN 15733:2010. Eesti Standardikeskus. https://www.evs.ee/eelvaade/evs-en-15733-2010-et.pdf 38 Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade koodeks. http://www.maakleritekoda.ee/heade-tavade-koodeks

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018026?leiaKehtivhttps://www.evs.ee/EVS/Kontakt/tabid/85/Default.aspxhttp://www.ekhy.ee/regulatsioonid/heade-tavade-koodeks/http://www.ekhy.ee/regulatsioonid/heade-tavade-koodeks/https://www.riigiteataja.ee/akt/117062016008https://www.evs.ee/eelvaade/evs-en-15733-2010-et.pdfhttp://www.maakleritekoda.ee/heade-tavade-koodekshttp://www.maakleritekoda.ee/heade-tavade-koodeks

26

Maaklerid on tavapäraselt spetsialiseerunud kas elamis- või äripindade vahendamisele (nt elamis- või

äripindade maakler). Eesti äärealadel, kus tehinguid on vähem, peab maakler olema mitmekülgsem ja

vahendama kõiki pindasid. Maakleritöös on üha suurem roll nõustamisel, näiteks tuleb nõustada

tehingu põhiaspektides (nt keskkonnasäästlikkus, energiatõhusus ja õigusaktidest tulenevad nõuded)

ning kliendi soovidest ja vajadustest lähtudes (nt vanemaealised, lastega pered, mikrokorterid või

jagatud büroo). Kinnisvaramaaklerite seas on palgatöötajad vähemuses. Enamasti tegutsetakse

füüsilisest isikust ettevõtjana või osaühingu kaudu ning kinnisvarabürood ostavad maakleritelt teenust

sisse, mis annab maaklerile võimaluse teenust osutades kasutada ettevõtte kaubamärki. Sageli on

maakleritöö kõrvaltegevus või tegelevad maaklerid kõrvaltööna kinnisvara hindamisega (lihtsamate

tüüpobjektide puhul).

Õpi- ja karjääritee

Kinnisvaramaakler on üldjuhul läbinud erialase täienduskoolituse ja tal on erialane töökogemus.

Vähestel maakleritel on erialane tasemeharidus, sest senised õppimisvõimalused on olnud kasinad

(seonduv eriala on EMÜ maakorralduse õpe). 2017/2018. õppeaastast on avatud kinnisvaramaakleri

kutsehariduse õpe Tallinna Majanduskoolis.

Erialane väljaõpe on tööle asumisel eelistatud, kuid mitte nõutud, ja kinnisvarabürood panustavad ise

uute töötajate koolitamisse. Maaklerina töötamisel on vaja müügitöötajale sobivaid isikuomadusi,

peab tundma tehinguid puudutavaid õigusakte, olema suutlik kinnisvara vahendamisel nõustama ning

olema teenindusvalmis, kasuks tulevad baasteadmised ehitusest ja kinnisvara korrashoiust.

Kinnisvarahaldurid

Kinnisvarahaldurite põhikutsealasse kuuluvad kinnisvarahaldurid ja korteriühistu juhtimisega

tegelevad inimesed, kui see on nende põhitöö. Kinnisvarahaldurite (sh majahaldur, objektihaldur,

haldusspetsialist, majandusjuhataja ja nooremhaldur) peamised tööülesanded on kinnisvaraobjekti

majandamiseks vajalike tegevuste kavandamine, korraldamine ja järelevalve, tööde eelarve ja

vajaduse korral remondiplaani koostamine. Kinnisvarahaldurid vastutavad kinnisvaraobjekti säilimise

eest ja haldavad kinnisvaraobjekti puudutavat dokumentatsiooni, sh lepinguid. Haldur osaleb ehitus-

ja remondiprojektide planeerimises. Korteriühistu juhi (majahaldur, elamuhaldur, korteriühistu

tegevjuht või korteriühistu juhatuse liige) tööülesanded on ühistu juhtimine ja korterelamu

majandamise säästlik ja plaanipärane kavandamine ja korraldamine.

Kinnisvarahalduri tööaeg sõltub objektist ning mõnikord tuleb tööülesandeid täita ka väljaspool

tööaega. Kinnisvarahalduritelt eeldatakse töökogemust või teadmisi ehituse või tehnika valdkonnast,

sh teadmisi ehitise eriosadest, tehnosüsteemidest ja valdkonda puudutavate õigusaktide tundmist.

Õpi- ja karjääritee

Kinnisvarahalduritel on üldjuhul keskharidus või erialane kutseharidus või läbitud täienduskoolitus ja

töökogemus. Eelistatud on erialase väljaõppega töötajaid, kuid see ei ole nõue. Kinnisvara haldamise

õpet on pakkunud varem TTÜ ning alates 2017. aastast on võimalik kinnisvara korrashoiu eriala õppida

Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakenduskõrghariduse tasemel. Lisaks on võimalik halduritööd õppida

täienduskoolitustel ja töökohal. Kui korteriühistut juhib ja esindab juriidiline isik, peab korteriomandi-

ja korteriühistuseaduse39 järgi tema määrataval majahalduril olema kinnisvarahalduri või korteriühistu

39 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017015?leiaKehtiv

https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017015?leiaKehtiv

27

juhi kutse kutseseaduse tähenduses, muul juhul on see soovituslik. Korteriühistujuhtidel on üldjuhul

keskharidus või läbitud kutsealane täienduskoolitus.

Kinnisvara korrashoiu tööjuhid

Kinnisvara korrashoiu tööjuhtide põhikutsealasse kuuluvad kinnisvara hooldusmeister (jaguneb

spetsialiseerumise järgi tehnohoolduse ja heakorrameistriks) ja puhastustööde juht. Kasutatavad

ametinimetuste näited on veel töödejuht, hooldusjuht, töödejuhataja, objektijuht ja objektivanem.

Kinnisvara korrashoiu tööjuhid on multifunktsionaalsed töötjad, kes vastutavad tööprotsessi tõrgeteta

toimimise, kvaliteetsete töötulemuste ja töö korraldamise eest, juhendavad töötajaid ning annavad

edasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi. Vajadusel täidavad ise korrashoiu tööülesandeid. Töö eeldab

valmisolekut töötada väljaspool tööaega.

Kinnisvara tehnohoolduse meistri peamised tööülesanded on ehitise, krundi rajatiste ja hoone

tehnosüsteemide hooldamise korraldamine ning hooldustööliste juhendamine. Lisaks

kinnisvaraobjekti kõikide tehnosüsteemide korralisele hooldamisele teevad järelevalvet ja tagavad

nende igapäevase toimimise. Nad lokaliseerivad ja likvideerivad rikked või vajaduse korral tellivad

parandus- ja remonditööd.

Kinnisvara heakorrameistrite peamised tööülesanded on ehitiste, sh ehituskonstruktsioonide ja

siseruumide ning krundi heakorra korraldamine ning heakorratööliste, sh koristajate ja kojameeste

juhendamine. Töö seisneb ehitise ja selle juurde kuuluva krundi puhastamises ja koristamises

heakorratööde kavast, eelarvest ja tööandja juhistest lähtudes. Töötada tuleb nii sise- kui ka

välitingimustes.

Puhastustööde juht töötab peamiselt siseruumides, kuid sõltuvalt objektist ka välisterritooriumil.

Tema tööülesanded on heakorratööde planeerimine, korraldamine ja juhtimine, töö kvaliteedi

hindamine ja teenuse arendamine, puhastusteenindajate juhendamine, klientidega suhtlemine ja info

vahetamine. Puhastustööde juht kavandab asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende elluviimist,

koostab eelarved, leiab otstarbekad tehnoloogiad lähtuvalt olukorrast, oskab ka ise koristada.

Õpi- ja karjääriteed

Kinnisvara tehnohoolduse meistritel on üldjuhul keskharidus või erialane kutseharidus, läbitud

erialane täienduskoolitus ning töökogemus kinnisvara korrashoiu valdkonnas. Tehnohoolduse

meistriks on võimalik kasvada end erialaselt täiendades ja töökogemuse lisandudes ka valdkonna

seest, alustades tööd näiteks kinnisvarahooldajana. Kinnisvara tehnohoolduse meistrid peavad olema

kursis ehitise konstruktsioonide, eriosade ja tehnosüsteemidega, mistõttu on vaja osaleda

täienduskoolitustel. Kinnisvara tehnohoolduse meistriks saab õppida Tallinna Lasnamäe

Mehaanikakoolis ja täienduskoolitustel. Kinnisvara heakorrameistritena töötavad üldjuhul inimesed,

kellel on keskharidus või erialane kutseharidus või läbitud erialane täienduskoolitus ning kellel on

pikaajaline töökogemus kinnisvara korrashoiu valdkonnas.

Puhastustööde juhtidel on vähemalt keskharidus ja töökogemus. Tööjuhi ametikohale on võimalik

liikuda puhastusteenindaja ametikohalt. Puhastusteenindajast puhastustööde juhiks saamiseks on

vaja juhile omaseid isikuomadusi, juhtimiskompetentse ja majanduslikku mõtlemist. Puhastustööde

juht peab olema ennekõike juhendaja ja protsesside juhtija, tal ei piisa heast koristusoskusest.

Puhastustööde juhiks saab õppida kutseõppeasutuses, täienduskoolitustel ja töökohal.

Sageli nõutakse heakorrateenuste tellimise hangetes kutsetunnistuse olemasolu.

28

Kinnisvarahooldajad

Kinnisvarahooldaja ametinimetuste hulka kuuluvad veel hooldustehnik, heakorratöötaja,

üldremondimees ja hooldustöötaja. Kinnisvarahooldaja tööülesanded on seotud ehitise krundi,

ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja siseruumide korrashoiuga. Kinnisvarahooldaja

spetsialiseerub kas hoonete ja krundi rajatiste tehnosüsteemide hooldustöödele (ehitise

konstruktsioonide, küttesüsteemide ja soojussõlmede, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide,

ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide, elektripaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete

tehnohooldus) või hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratöödele (krundi heakord ja

haljastus, ehitise konstruktsioonide puhastamine, sisepuhastus- ja koristustööd). Elektritööde puhul

piirdub kinnisvarahooldaja pädevus tavaisikule lubatud elektritöödega. Kinnisvarahooldaja teeb

tehnosüsteemide ülevaatust hooldusgraafiku alusel, lokaliseerib rikked ja teeb vajaduse korral

pisiremonttöid. Kinnisvarahooldaja peab hoonet hästi tundma ja teadma lokaliseerimispunkte.

Tavapäraselt ei valda tehnosüsteemidele spetsialiseerunud kinnisvarahooldajad ainult ühte

tehnosüsteemi, vaid tunnevad mitut tehnosüsteemi.

Õpi- ja karjääritee

Enamasti on tehnohooldusele spetsialiseerunud kinnisvarahooldajad ehitusalase väljaõppega (võib

olla omandatud kas koolis või töökohal) või on õppinud töö käigus tehnosüsteeme tundma. Erialane

väljaõpe on eelistatud, kuid pole nõutud. Tehnohoolduse töötajatelt eeldatakse teadmisi

tehnosüsteemidest ja tehnohooldus nõuab ka töökogemust. Kvaliteetse teenuse tagamiseks tuleb

täiendada erialaseid oskusi ja teadmisi täienduskoolitustel (nt tuleohutuskoolitused ja evakuatsioon,

hoone tehnosüsteemid, torutööd ja elektriohutus). Kinnisvarahooldajal on võimalik kasvada kinnisvara

hooldusmeistriks, kui ta end erialaselt täiendab ja kui lisandub töökogemust.

Kinnisvarahooldajaks saab õppida Kuressaare Ametikoolis, Tallinna Kopli Ametikoolis ja Tallinna

Lasnamäe Mehaanikakoolis ning täienduskoolitustel või praktilise töö käigus.

Puhastusteenindajad

Puhastusteenindaja tööülesanded on töö- ja elukeskkondade puhastamine, korrastamine ja

hooldamine, tervisliku ja turvalise keskkonna tagamine ning kliendi heaolu loomine. Töötatakse

peamiselt siseruumides, kuid sõltuvalt objektist ka välisterritooriumil. Puhastusteenindaja tunneb

määrdumise ja saastumise põhjuseid ja pinnakattematerjale ning kasutab puhastamisel ökonoomselt,

tervist ja keskkonda säästvalt puhastusaineid, töövahendeid, seadmeid ja masinaid. Töö eeldab

valmisolekut