Viktor Juhanson kooli direktor

Väga tore, et meie kooli vilistlase ja õpetaja Kristi Värvi juhendami-sel hakkab jälle ilmuma meie oma kooli, Turba Gümnaasiumi leht. Erinevatel aegadel on koolileht ikka olnud, kuid päris pikaks ajaks ei ole siiski pidama jäänud. Arvan, et ühel heal ja soliidsel koolil peaks kindlasti oma leht ole-ma.

Mäletan, et viimati ilmunud kooli-leht - Kruvi Keeraja - oli väga loe-tav nii õpilaste kui õpetajate hulgas. Koolilehe eesmärgiks on kindlasti tuua lugejani kõik huvitav, mis koo-lis toimub. Ja sellest materjalist ei tohiks küll puudus olla, sest koolis toimub väga palju huvitavat. Alati on põnevad olnud ka interv-juud koolitöötajatega ja huvitav on lugeda õpilaste omaloomingut, jne. Oleme siis ise ka aktiivsed kaasa-lööjad lehetegemisel. Edu koolilehe toimetajatele !

Meil on nüüd jälle leht!

SISUKORD

Noored valima 2

Meie kooli valmis- 3 kandidaadid

Esimene koolipäev 5

Taas koolipinki 6

Persoon 6

Kossupoisid 7

Spordipäev 8

Okas hinges 8

Noorteorganisatsioon 9

Rebaste ristimine 10

Õpetajate ajude ragin 11

Millega tegelete, 12

kallid vilistlased?

Sudoku 12

Kohalikud

Omavalitsuse

Valimised

September 2009

Hind 2 krooni

KÄSKKIRI Turba Gümnaasiumi õpilasleht

Kristi Kaljundi Eelseisvate valimitega tuleb palju jutuks, mida minu hääl ikka muudab ja annab, eriti levi-nud on see arvamus noorte seas. Vaatasin natuke ringi ning uurisin ja puurisin noori inimest, et miks nemad lähevad valima, mida an-nab see neile. Samuti uurisin, kui-das saaksid noored, kes pole veel valimisealised, osa võtta Eesti riigi endale meeldivaks elamiskohaks muutmisest. Vastavad Mari(18), Kaspar(19) ja Ave(24). Noori in-nustab valima Ermil. Kas sina lähed valima? Mari (M): Jah, lähen valima. Kaspar (K): Jah Ave (A): Jah Miks lähed valima? M: Lähen valima, sest arvan, et on tähis anda oma hääl oma valla pa-remaksmuutmisel ja edendamisel. K: Oma hääle andmisega annan oma panuse sellele, et minu välja-valitu pääseks edasi. A: Et savisaar ei saaks nii palju hääli Kas ja kui noorelt peaks saama valida? M: Valima peaks saama valida 18-aastaselt. K: Kindlasti see piir peaks olema vanem kui 18aastaselt. Gümnaa-siumi ajaks ei ole pooltel õpilastel kindlat ülevaadet kõikide erakon-dade kohta ja neid see poliitika ei ole nooruses väga palju puudutanud. A: Arvan, et valida peaks saama isegi juba 16-aastaselt, kuna siis on juba paljud põhikooli ka lõpeta-nud ning kui nad peavad oskama siis valikuid teha, siis võiksid vali-da ka saada.

Kuidas saad infot valimiste koh-ta ja kui informeerituks Sa end pead? M: Saan informatsiooni telekast, raadiost, vanematelt, koolist. Et noored oleksid rohkem teadvus-tatud, peaks sellest ehk rohkem koolis rääkima. K: Info liigub tänapäeval igal pool - ajalehtedes, raadiosaadetes, Uudiseprogrammides... Noorte seas ei ole otstarbekas teabekust tõsta, sest noori on võimalik era-kondade poolt lihtsalt ära kasuta-da. A: Keskerakonna poolt saan eriti palju. Aga muidu saab Infot Inter-netis (Twitter), valimislehtedes, reklaamides. Et noored saaks roh-

kem informatsiooni oleks hea kui tehtaks näiteks ajakiri kus kajasta-takse erinevaid erakondi. Ermil Miggur (Valimisliit Minu Oma Vald) Kas ja kui noorelt peaks saama valida? Iseenesest võiks olla mingi alter-natiiv, et ka nooremad, kui 18-aastased, saaksid oma sõna sekka öelda, sest nendega tihti ei arvesta-ta. Seda just seetõttu, et nad ei saa valida ja mõned kohalikul tasemel poliitikud kipuvad seetõttu arva-ma, et siis võib noorte soove eira-ta. Ma otseselt ei poolda seisukoh-ta, et näiteks valmisealisuse piir

alla poole tuua. Samas, päris vastu sellele ka pole. Leian, et 18 on selline normaalne vanus, millal inimene saab piisavalt küpseks (igas mõttes) ja tal on piisavalt kogemusi ning teadmisi selleks, et teha valikuid erinevate erakonda-de, inimeste, ideoloogiate jne, va-hel. Kui praegu, seoses valimiste-ga, räägitakse palju häälte ostmi-sest, inimestele millegi pähe mää-rimisest, inimestega manipuleeri-misest jne, siis noortel on suurem oht langeda manipulatsiooni ohv-riks, mistõttu ei tundu selle vanu-sepiiri allapoole toomine väga mõistlik. Kuidas saavad infot noored vali-

miste kohta ja kui in-formeerituks Sa noori pead? Mida arvad Si-na, kuidas saaks teabekust valimiste tähtsusest noorte seas tõsta ja kui tähtis see on? Kõige lihtsam on saada infot loomulikult Inter-netist, aga tõenäoliselt oleneb see noore vanu-sest ja huvist. Kes on

asjast huvitatud, see saab infot igalt poolt (internetist, lehest, võib-olla vanematelt jne), sest seda tõesti on palju. Kes asjast huvita-tud pole, sellele ei aita ka info kan-dikul kättetoomine. Huvist lähtuvalt tulevad ka tead-mised valimistest ja nende tähtsu-sest. Keda asi ei huvita, need tihti-lugu ei saa aru, kuidas töötab näi-teks valla volikogu või miks on üldse vaja valida. Seega vastaks, et noored võiksid teada rohkem. Noorte teadlikkuse tõstmine vali-miste tähtsusest on väga oluline, sest tulevikus on ikkagi noored

2 September 2009

Noored valima!

KÄSKKIRI

Anne-May Kaldoja Peagi on saabumas järjekordsed valimised - nimelt valime nendel valimistel inimesi kohalikku oma-valitsusse. KOV valimised on ehk tähtsaimad, sest valitutest sõltub reaalselt meie igapäevaelu. Ka Turba Gümnaasiumist on kan-dideerimas mitu kandidaati ning järgnevalt saate ehk rohkem aimu nende inimeste soovidest ja uutest ideedest. 1. Miks otsustasite KOV valimis-tel osaleda? 2. Kas kandideerite üksikkandi-daadina või erakonna/valimisliidu nimekirjas? 3. Millel arvate Nissi vallas aren-guruumi olevat? 4. Miks peaks kõik valima mine-ma? Viktor Juhanson - Rahvaliit - nr. 123 1) Kandideerin Nissi valla voli-kokku, sest volikogus tehakse kõik tähtsad otsused nii koolide rahasta-mise osas kui ka hariduspoliitilised

otsused. Arvan, et kooli direktori ametikoht kohustab kaitsma laste-vanemate ja õpilaste huve voliko-gus. Ja siiamaani on see päris hästi õnnestunud. Meil töötab palju ta-suta tunniväliseid huviringe õpi-lastele, meil on korralikud õppeva-hendid ja koolimööbel, käivitasi-me korvpallikallaku ja kõrgel tase-mel laulukooride töö, peahoone on saanud uue välimuse jne. Nüüd on meie prioriteediks algklasside ma-ja remont. Projekt on juba valmis ja kevadel kuulutame välja riigi-hanke. Kandideerin ka sellepärast, et paljud tegemised on pooleli ja tahan need lõpule viia. 2) Kandideerin erakonna nimekir-jas, Nissi valla Rahvaliidu nime-kirjas, sest tunnen paljusid selles nimekirjas kandideerivaid inimesi juba aastakümneid ja meil, minu meelest, on väga hea meeskonna-töö, mis on väga vajalik valla elu juhtimiseks. 3) Vallas on viimastel aastatel vä-ga palju tehtud inimeste heaks (eelkõige mainiksin Turba spordi-hoonet, Nissi kooli uut hoonet, Turba kooli peahoonet), kuid palju on veel teha. Nii koolide kui laste-aedade remontimisel, meie alevi-

kud võiksid veel ilusamad välja näha, Munalaskme hooldekoduga seotud küsimused vajavad lahen-damist, jne. Nii et arenguruumi on veel küll. 4) Kindlasti peaksid tulema valima kõik, kel see õigus on. See on ko-danikukohus öelda hääletades väl-ja oma arvamus elust oma kodu-vallas. Eriti aktiivsed peaksid ole-ma just lastevanemad, sest tahame ju kõik, et meie lastel oleksid head tingimused olemiseks nii lasteaias kui koolis. Kristi Värv - Minu Oma Vald valimisliit - nr. 142 1) Otsustasin kandideerida, kuna mul on visioon, milline peaks mi-nu kodukant ning meie vald olema ning et saaksin selle arengule oma sõna ja teoga kaasa aidata. 2) Kandideerin valimisliidu Minu Oma Vald nimekirjas. Otsustasin valimisliidu kasuks, kuna seal eel-datakse, et valituks osutuv isik lähtub volikogu töös n.ö. terve mõistuse loogikast, mitte erakonna poliitilistest tõekspidamistest. 3) Meie vallas on palju valdkondi, mida on võimalik arendada. Kõige

3

Meie kooli valimiskandidaadid

need, kes valivad või ise on meie valla või riigi juhid. Täisväärtusli-kuks, aga teisalt ka ühiskonnakrii-tiliseks kodanikuks saamine ei käi üleöö, seda tuleb juba maast ja madalast harjutada. Noorte teavitamiseks valimiste tähtsusest on võimalik välja mõel-da igasuguseid asju. Peaasi, et see ei oleks noortele liiga igav, siis nad tulevad asjaga ka kaasa. Üks hea näide võiks olla ENL-i (Eesti Noorteühenduste Liidu) poolt Tal-linnas ja Tartus sel aastal korral-datavad varivalimised. Mõte sel-les, et jagatakse noortele lihtsusta-tud infot parteide valimislubadus-

te kohta ja hiljem hääletatakse. Kõik toimub, nagu õigetel valimis-tel. Ainuke vahe on see, et hääleta-da saavad kõik vähemalt 14-aastased noored. Seega saab tea-da, kelle oleksid noored valinud näiteks Tallinna linnapeaks. Kuidas saavad oma häält aval-dada mitte valimisealised noo-red? Otseselt ei saagi (kui rääkida hää-letamisest valimistel), kuid on mit-meid erinevaid võimalusi, et oma häält kuuldavaks teha. Tutvustak-sin siin ühte võimalust, milleks on kolmas sektor ehk mittetulundus-

ühingud ehk noorteühendused. Võimalus on kuuluda mõnda noor-teühendusse ja seal oma mõtteid väljendada. Meil Nissi vallas on selline noori ühendav ja nende õiguste eest seisev noorteühendus täiesti olemas. MTÜ Nissi Valla Noorte Ühendus asutati 2006. aas-tal ning peale noorte arendamise ja erinevate ürituste korraldamise on selle MTÜ üks põhieesmärkidest noorte hääle kandmine üle valla ja ka kaugemale. Usun, et kui noored ühendavad jõud ja räägivad mõist-likku juttu, siis neid ka kuulatak-se.

suurem valupunkt on minu arvates hetkel üksteisele ära tegemise mõt-teviis. Kui kõigil valla elanikel tekiks ühtne minu valla tunne, siis saaksime kõik koos tegutseda sa-made eesmärkide nimel ning muu-ta meie valla mõnusaks elukohaks. 4) Kui kõik oma arvamuse lõpuks välja ütleks, siis on võimalik ka midagi ära teha. On oluline, et vo-likogus oleks esindatud kõik huvi-grupid. Merike Palts - Rahvaliit - nr.114 1) Kandideerimise kasuks otsustas soov kaasa rääkida valla tegemis-tes. Arvan, et suudan kasulik olla hariduselu puudutavates teemades. Samuti huvitavab mind kõik, mis puudutab külade arengut ning ini-meste ühistegevust. 2) Kandideerin Rahvaliidu nime-kirjas. Ise partei ridadesse ei kuu-lu. Arvan, et see, millises nime-kirjas kandideerida, polegi nii olu-line. Pigem on tähtis inimese enda isik. 3) Arenguruumi on vallas küllaga ja seda erinevatel elualadel. Minu arvates on kõige suurem probleem koostöö puudumine valla erinevate ettevõtete ja piirkondade vahel. Igaüks tirib endale meeldivas suu-nas ning tegelikku edasiliikumist nagu polegi. 4) Valima peaksid kindlasti kõik minema. Kui inimest huvitab oma kodukoha edasine areng, siis on valima minek tema võimalus selles kaasa rääkida. Nele Rattameister - Rahvaliit - nr. 112 1) Soov ja tahtmine oma valda paremaks muuta. 2) Kandideerin Rahvaliidu vali-misnimekirjas. Arvan, et koostöös nendega suudan oma ideed kõige paremini realiseerida. 3) Probleeme, mis lahendamist vajaksid on Nissi vallas erinevaid. Olles seni tihedalt seotud vaid Turba Gümnaasiumi huvitegevu-sega soovin noorte huvitegevust

ning sportimisvõimalusi laiendada kogu vallas. Kõige pisemad vaja-vad kaasaegset ning turvalist män-guväljakut igasse külakeskusesse. Väikelapsed vajaksid põnnituba, kus saaks üheskoos mängida ja sünnipäevi pidada. Noorukitele pakuks kindlasti huvi skatepark ja korralik rulluisutee, mida saaksid kasutada kõik valla elanikud. Ter-viserada Riisipere ja Turba vahel peaks olema valgustatud, et saaks õhtusel ajal tervisespordiga tegele-da. Lisaks noorte-probleemidele tunnen tõsist muret veekvaliteedi üle Nissi valla erinevates piirkon-dades. Täiskasvanutele võiks luua erinevaid töötubasid, kus tegevus toimuks oma ala asjatundjate ju-hendamisel. Soovin aidata meie vallal areneda kõige laste ja noor-tesõbralikumaks vallaks kogu Ees-tis. 4) Valima peaksid minema kõik Nissi valla valimisealised elani-kud, sest vaid nii saame oma valla-juhtideks need, kes meie arvates võiks meie vallaelu kõige enam edendada. Reigo Katalsepp - Minu Oma Vald - nr.153 1) Mõte oli olemas juba ammu, et Nissi vallas võiks midagi muutu-da, ka oli mul olemas veel mõte kohalikku omavalitsusse kandidee-rida, kuna jõudsin sellisesse ikka, kus ma juba võin seda teha, otsus-tasingi kandideerida. 2) Kandideerin valimisliidu Minu Oma Vald nimekirjas. Otsustasin kandideerida valimisliidu nimekir-jas seetõttu, kuna valimisliidul on minuga ühised arusaamad valla arenguks ning nimelt on üksikkan-didaadina vaja oluliselt rohkem hääli, et volikokku sisse saada. Kui peaks juhtuma selline olukord, kus ma nüüd volikokku sisse ei saa, siis need hääled ei lähe "raisku", vaid need hääled lähevad meie valimisliidule. 3) Nissi vallas on tegelikult väga palju veel arenguruumi kõigel, minu enda prioriteediks on noored,

kahjuks ei ole praegu noortel näi-teks kuskil kohta kus olla, paljud noored istuvad Pargi tänaval maja otstes, või siis seisavad poe ees, mis ei ole tegelikult üldse hea ja ka ilus. Ka valla teed on korrast ära, neid probleeme on palju mida la-hendada ja valdkondi mida arenda-da. 4) Valima peaks eelkõige minema sellepärast, et igaüks annab oma häälega oma panuse oma koduvalla arengusse. Tihti mõeldakse, et mis mõte on minna valima, ega minu häälest ju nagunii ei sõltu midagi, tegelikult sõltub palju, see üks hääl mis jääb saamata, võib mõne ini-mese volikogust välja jätta. Seega kõik valima! Katrin Jõeste - Minu Oma Vald - nr.150 1) Otsustasin KOV liituda üsna erinevatel põhjustel. Kindlasti ei teinud ma seda edevusest. Mul oleks hea meel, kui minu arvamus ja mõtted mingilgi moel mõjutaks kasvõi veidigi tegemisi meie val-las. Mulle meeldib see koht ja kant, kus ma elan ja see töö mida ma teen. 2) Kuna valimisliit, kus ma kandi-deerin, kannab just neid mõtteid ja ideid, mis mulle on hinge- ja süda-melähedased, siis seetõttu olengi nimekirjas MINU OMA VALD. Näiteks võin tuua gümnaasiumi säilimise ja kuidas saada meie gümnaasiumisse rohkem õpilasi lähikonnast, heakord kindlasti ja oleks kena, kui valla alevikes oleks rohkem ja paremini hooldatud, ohutuid ja ilusaid laste mänguväl-jakuid. 3)Arenguruumi on kindlasti palju-des asjades, aga esimese mõttena torkabki pähe heakord - inimesed hoolivad kahjuks liiga vähe oma ümbrusest ja sellest, mis koduukse taga. Rohkem hoolivust ja hooli-mist võiks olla. 4)Valima peaksid küll absoluutselt kõik, kel valimisõigus, sest kõigi arvamus ju loeb. Näitab see ju ka osavõtlikkust ja hoolimist oma ko-

4 September 2009

KÄSKKIRI

dukohast. Hiljem tagantjärgi targu-tada valimistulemuste üle on üsna rumal just neil, kes ise valima ei lähe või seda üldse ei plaani. Indrek Loit – Minu Oma Vald—nr.157 1) Otsustasin KOV valimistel osa-leda, kuna olid mõned inimesed, kes seda soovisid. Samas kohuse-

tundest ja huvist valla käekäigu vastu. 2) Ma kandideerin valimisliidus, kuna siiani ei ole ükski erakond minu silmis piisavalt aus, et nen-dega ühineda. 3) Nissi vallas on kindlasti palju ära tehtud, kuid teha on veel küll, näiteks lasteaiad, mänguväljakud, üldine asulate metsik haljastus.

Teemasid on palju, mille pärast muret tunda. 4) Vallavolikogu on tugev siis, kui sinna on valitud õiged inimesed. Valla asju saab paremaks muuta iga inimene, alustades iseendast. Täites kodanikukohust ja minnes valima.

5

Esimene koolipäev

Jaana Kivila Sel õppeaastal läks I klassi 21 õpi-last, nende klassijuhatajaks sai Mari-Anne Haas. Tööd alustas ka õhtukool 25 õpilasega, korvpalli-klass täienes 15 õpilase võrra. Sa-muti lisandus õpetajate perre uus ajaloo, ühiskonna ja maailma usundite õpetaja - Kairi Järve.

I klassi läksid: Aamer, Kaarel Bobrovnikov , Denis Kadak, Hannes Kaerpõld, Isabel Kallus, Egert Kraavi, Grete Kuusemets, Karl Georg Laasik, Liis Melsas, Kelli-Ly Menind , Cristin

Noortoots , Ethel Paimla, Eleri Pettai, Maris Saaliste, Tony Silla, Egle Säälik, Rain Talirand, Marta Tamm, Roosi-Matilde Uusen, Ken-Markus Vallsalu, Angeelika Väljaots, Grete

Ka

klas

siju

hata

ja sa

i A

abits

a K

õige

väi

ksem

ad ja

kõ

ige

suur

emad

Esim

ene

kool

ikel

l U

ued

korv

pallu

rid

Kristi Värv Sellel õppeaastal alustas meie koo-lis tööd õhtukool ehk kaugõpe. Kaugõpe on Turba koolis ka va-rem tegutsenud – 1960-date aasta-te algusest kuni 1987. aastani. Het-kel õpib 8.-12. klassis 32 õpilast. Uurisin uute õpilaste käest, miks otsustati jälle koolipinki istuda. 1. Millal käisite viimati koolis? Railand (10. klass): Viimati käisin koolis 1990. aastal. Liina (9. klass): 10 aastat tagasi Turba Gümnaasiumis, kui mitte arvestada Kadrioru kosmeetika kursuseid 2002. aastal. Kristo (12. klass): 1999. aastal, kui lõpetasin Tallinna Transpordi-kooli. Indrek (11. klass): Käisin koolis viimati möödunud aastal 10. klas-sis, aga enne seda 1990. aastal siinsamas Turba Keskkoolis. 2. Miks otsustasite uuesti kooli tulla? Miks peate põhi/keskhariduse saamist oluliseks? Railand: Praegusel MASU ajal on

aega rohkem ning eks seda hari-dust läheb ka hiljem vaja. L i i n a : P e a n p õ h i h a r i d u -se omandamist oluliseks enda hari-mise eesmärgil. Kristo: Kooli otsustasin tulla, et saada gümnaasiumi lõputunnistus. Leian, et keskharidus on elemen-taarne põhiharidus, mis võiks igal inimesel olla. Indrek: Otsustasin uuesti kooli tulla kuna lapsed suured ja aega rohkem, tegelikult iga inimene tunneb ise, millal on õige aeg õp-pimiseks. Pean väga oluliseks gümnaasiumi haridust.

3. Miks otsustasite just Turba Gümnaasiumisse tulla? Railand: lõpetasin Turbas kunagi ka põhikooli ning ka elukoht siin. Liina: Otsustasin tulla tagasi kuna Turba kool on lähedal ja hea liht-ne kohal käia Kristo: Ikka just seetõttu, et see on kodule kõige lähemal. Indrek: Turba Gümnaasiumi vali-sin just selle pärast, et kool on ko-dule lähedal, tase on tugev ja õpe-tajad on head. Naudin oma 34ndal eluaastal koolis käimist tohutult, sest nooruses õppisin õpetajale nüüd aga endale.

September 2009

Taas koolipinki

PERSOON Meie uus ajaloo õpetaja

Anne-May Kaldoja Uue õppeaastaga tuli Turba Güm-naasiumisse tööle uus õpetaja - nimelt õpetab ajalugu, ühiskonna-õpetust ning maailma usundeid Kairi Järve. Loodan, et tänu järgnevale interv-juule saate õpetajat paremini tundma.

1. Milline on olnud Teie haridus-tee? Olen sündinud Rakveres ja seal ka koolis käinud, täpsemalt Rakvere Reaalgümnaasiumis. Peale kesk-kooli astusin Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituuti ja õppisin seal 5 aastat. Läbisin nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe. Peaaineks oli mul ajalugu ja kõrvalaineks ühis-konnaõpetus.

10. klass füüsika tunnis

Foto: Jaana Kivila

Foto: erakogu

6

7

2. Miks valisite erialaks ajaloo? Kas jätkate õpinguid (praegu või tulevikus)? Ajaloohuvi on pärit minu isalt, tema öökapil on alati ajaloo raa-matud olnud. Juba esimesel sep-tembril võttis ta mu ajalooõpiku ja luges selle mitu korda kaanest kaa-neni läbi. Kui mul oli vaja kont-rolltööks õppida, jutustas mulle teema ette ja kohe oli kõik palju selgem. Ilmselt tema huvitavad jutud minus ajaloohuvi tekitasidki ja minu jaoks ajaloo põnevaks muutsid. See, et tahan ajalugu õp-pida ka ülikoolis, sai mulle selgeks 12. klassi alguses. Õnnestus saada ka tasuta koht ja valik oligi tehtud. Hetkel läbin Tallinna Ülikoolis veel õpetaja kutseõpinguid. Dokto-rikraadi peale praegu ei mõtle, aga

ei või iial teada, mis elu toob. 3. Miks otsustasite tulla Turba Gümnaasiumisse? Kas olete oma otsusega rahul? Turba Gümnaasiumisse sattusin täiesti juhuslikult. Panin üles kuu-lutuse, et otsin tööd õpetajana ja ühel päeval Viktor Juhanson mul-le helistaski. Käisin vestlusel ja osutusin ka valituks. Olen oma valikuga väga rahul! 4. Milline mulje on Teil siiani siinsest olustikust jäänud? Mulle meeldib Turba, väike ja ra-hulik koht. Nauding on tulla kiirest ja närvilisest Tallinnast nii huba-sesse paika tööle. Kollektiiv võttis

mind kohe väga sõbralikult vastu ja nüüdseks tunnen, et olen juba kenasti seltskonda sulandunud. Õpilased on samuti väga toredad ja meeldivad. Vahel tuleb mitu korda sisse-välja hingata, et vin-gerpussid välja kannatada, aga eks see käib asja juurde :). Eriti tegi südame soojaks, kui õpilased mul-le sünnipäevalaulu laulsid ja õnne soovisid. Sellistel hetkedel lähevad kõik mured meelest :). Loodan, et minu ja õpilaste meeldiv koostöö jätkub. Tunnen, et olen õiges kohas ja õi-gel erialal!

Kossupoisid

Kristina Turi Liisa Linnaks Meie koolis käib umbes 25 kossupoissi, 7.-12. klassini. Võis-teldakse kahes vanusegrupis. Noo-remate treener on Ago Kliimson ja vanematel Märt Kermon. Meie rääkisime Märdiga. Mida on korvpallipoisid eelmis-tel aastatel saavutanud? Võitsime Harjumaa noorte meistri-võistlused ja rahvusvahelise turnii-ri Tšehhis Ostravas. Meeste III liigast mängisime ennast II liigas-se. Noorte A-klassi meistrivõist-luste eliitgrupis tulime 10ndaks. Millised on eesmärgid selleks aastaks? Põhieesmärgiks on tulla Eesti noorte A-klassi meistrivõistlustel medalile.

Kui palju on poisid 2 aastaga arenenud? Areng on olnud väga suur. Võrrel-des esimese aastaga on meeskond nagu öö ja päev. Nüüd võime mängida juba peaaegu kõikidega Eestis.

Te olete Eestis üks parimaid treenereid. Miks valisite just Turba kooli? Ago Kliimson kutsus ja siis ma mõtlesingi, mida on võimalik sel-liste heade tingimustega ära teha. Igal pool ei ole nii häid tingimusi ja saaliaegu, et trenni teha.

Foto: Jaana Kivila

KÄSKKIRI

Turba vs. Puhhid

Anne-May Kaldoja 24. septembril toimus Turba Gümnaasiumi staadionil järje-kordne sügisene spordipäev. Kuna ilm oli külm ja pilvine, siis oli osavõtjaid vähem kui oodanud oleks. Tegelikult oli ilmataat see-kord spordipäeva poolt, sest vih-ma siin ei sadanud ja vahepeal nägid sportlased ka natuke päikest pilvede vahelt. Kõik osalejad and-sid parima, et saada head sportlik-ku tulemust. Spordipäev toimus kahes osas - enne võistlesid väikse maja õpilased ja seejärel 5. - 12. klass. Konkurents oli tihe ning tuli ka palju häid tulemusi. Võisteldi kolmel alal - kaugushüpe, pallvi-se /kuu l i tõuge j a jooksud(60m/100m).

8 September 2009

Spordipäev

jätku aegu kasutamaks spordisaali. Turba Gümnaasiumis on kaks "spordiklassi". Nende klasside moodustamine oli juba omaette humoorikas sündmus, kuid sellest mõni teine kord. Need 2 spordi-klassi kasutavad saali viiel päeval nädalas peale koolipäeva. Seega on enamus ajast saal kinni. Kas siis on tavalisel sporti teha ihkaval inimesel aega tulla ja teha trenni? Ei ole, sest ülejäänud vaba aja si-

Tervist! Nagu te kõik teate on Nissi vallas, Turba Gümnaasiumis üks pro-j e k t … N i m e t a g e m s e d a "spordiklassi" nime all. Nimelt põhjus, miks ma kirjutan, on selli-ne, et Turba Gümnaasiumi spordi-hoone, mida sooviksid kasutada paljud inimesed üle terve Nissi valla ei saa seda teha. Miks?! Põhjus on väga lihtne - tavalistele inimestele lihtsalt ei

sustavad kinnised trennid, seega tavalisel inimesel, kes kuhugi klu-bisse või seltsi ei kuulu, polegi võimalust saali kasutada. Ainus aeg, mil inimesed saaksid vähekenegi ennast liigutada on laupäeval ja osaliselt ka pühapäe-val - päevadel, mil inimene puh-kab raskest töönädalast ning pü-hendab aega kodusele elule. Kurb!

Okas hinges

Fotod: Jaana

Jevgeni (12.kl) kuuli tõukamas Võidurõõm oli nii suur...

Õpilased soojendusjooksul Tüdrukud jooksu alustamas

KÄSKKIRI

Kairi Värv Turba Gümnaasiumi vilistlane ja United World Colleges Eesti Ühingu juhatuse liige kairi.varv@uwc.ee United World Colleges (UWC) on kolmteist omavahel ühise prog-rammi kaudu tihedalt seotud rah-vusvahelist kooli, mis asuvad maa-ilma eri paigus. Liikumise eesmär-giks on muuta haridus võimsaks jõuks, mis ühendaks erinevaid ini-mesi, rahvuseid ja kultuure, aitaks üle saada eelarvamustest ning ku-jundaks noored vastutustundlikeks kodanikeks, kes oma tegude ja vaadetega tagaksid jätkusuutliku tuleviku. Kolledžite õppeprogramm on ing-lisekeelne ning kestab kaks aastat. Õ p i n g u d l õ p p e v a d I B (International Baccalaureate) dip-lomi saamisega. IB on rahvusva-heline tunnistus, mis võimaldab kandideerida kõikidesse ülikooli-desse, nii Eestis kui välismaal. (Lisainformatsioon IB programmi k o h t a l e i a d l e h e k ü l j e l t www.ibo.org) Kuid elu UWCs on palju enamat kui lihtsalt lõputunnistuse oman-damine. Kuigi õppimine omab koolielus olulist rolli, on samal tasemel ka huvi- ja vabatahtlik tegevus. Kuna enamus õpilastest elab kooli territooriumil paikneva-tes ühiselamutes, annab see suure-pärase võimaluse õpilaste ja nende kultuuride tundmaõppimiseks. Koos korraldatakse koolis ka mit-mesuguseid traditsioonilisi üritusi, kus tutvustatakse erinevaid rahvusi ja tavasid. Sellega kaasnevad näi-teks muusikalised, näitemänguli-sed esinemised või hoopis rahvus-köögi tutvustamine. Lisaks toimu-vad läbi kooliaasta väga huvitavad

ja silmaringi laiendavad aruteluõh-tud, kus õpilased räägivad neile tähtsatest poliitilisest ja kultuuri-listest sündmustest. Üheks UWC elu keskseks osaks on vabatahtlik tegevus, mis või-maldab õpilastel osaleda mitmetes ühiskondlikes abitöödes. Need varieeruvad suurel määral ning igal õpilasel on võimalik ise valida ala, kus ta tahab abiks olla. Selleks võib olla näiteks vanemate inimes-te külastamine või hoopis laudtee ehitamine kohalikku vihmametsa. Eesti on UWC koolide program-mis osalenud alates 1993 aastast. Iga aastal toimub konkurss 10. ja 11. klassi õpilastele, kus valitakse välja õnnelikud, kes pääsevad vä-lismaale õppima. Enamus stipen-diume antakse välja täisstipendiu-mina, seega on kaetud kõik elamis- ja õppimiskulud. Meie noored on õppinud näiteks Itaalias, Norras, Hiinas ja Costa Ricas. Konkurss 2010-2012 õppeaastaks algab jaanuaris ning selleks on vaja kirjutada ühel etteantud tee-mal essee, ning esitada see koos klassitunnistuse, õpetaja soovitus-kirja ja motivatsioonikirjaga. Nen-de järgi valitakse välja 10-15 õpi-last, kes pääsevad teise vooru. Sel-leks on kahepäevane intervjuude voor, kus UWC Eesti Ühing valib välja kõige sobilikumad kandidaadid. Lisainfo: www.uwc.ee, www.uwc.org Ootame teid kandideerima!

I n t e r v j u u K ä t l i n Sandvikuga, kes õppis 2005-2007 aastal Itaalias UWC of the Adriatic kolledžis. Kätlin on pärit Nissi vallast ning õppis Nissi põhikoolis.

1. Miks otsustasid UWCsse kan-dideerida? Ma ei teagi, mis ajen-das mind kandideerima. Õppisin Haapsalus gümnaasiumis, kui UWCst kuulsin ja mõtlesin, et see oleks mulle sobilik elukeskkond. See tundus lihtsalt loogiline elu jätk olevat. 2. Kuidas on elada kaks aastat üksi võõras riigis? Eks perest ja sõpradest eemal olek on vast kõige raskem, eriti alguskuudel. Keeruli-ne oli ka kohaneda võõra riigi transpordi- ja muude süsteemide-ga, kaasa arvatud kohalike kom-mete ning sealsete inimestega. Kuid mida aeg edasi, seda koduse-malt ma seal ennast tundma hak-kasin ja nüüd on Itaalia mulle üks südamelähedasemaid maid. 3. Milline oli meeldejäävaim kogemus, sündmus kolledži ajast? Kogu UWC elamus oli täis igasugu episoode, mida ma mee-nutan väga hea tundega. Kõige enam jätsid jälje minu südamesse teised õpilased, kellega koos ela-sin. Ükskord talvel jäi minu sõb-ranna Kanadast haigeks ja minu Tšiilist pärit toakaaslasel oli rohi kohe omast käest võtta. Nimelt kooris ta sibula ja jättis selle hai-gestunud neiu tuppa lõhna eritama.

9

NOORTEORGANISATSIOON

UWC— erakordne võimalus välismaal õppimiseks

Israeli neiu ja Argentiina poiss street marketil näitemänguga raha kogumas.

Foto: erakogu

See pidi õhku desinfitseerima ja hingamisteedele hästi mõjuma. Aga Kanadalanna tuba oli imepisi-ke ja sibula lehk nõnda tugev, et kui ta ukse avas, oli terve maja iiveldama ajavat haisu täis. Nõnda mõtlesime Põhja-Ameeriklasest sõbrannaga, kuidas sibulast nõnda lahti saada, et mitte minu toakaas-lase südant murda. Otsustasime sibula lihtsalt aknast alla visata ja väita, et too kukkus lihtsalt alla kui õhu vahetamiseks akna avasime. Mõeldud, tehtud. Paari sekundi pärast tuli tšiilitar trepist üles, si-bul käes. Nimelt oli ta sel ajal just väljas olnud, kui meie suurte kil-gete ja rõõmuhüüetega sibula va-balangemist vaatlesime. Pidime siis üles tunnistama, et me ei suut-nud seda haisu enam taluda. 4. Millist vabatahtlikku tegevust sa tegid ja mida sellest arvasid? Esimesel aastal käisin ma külasta-mas puuetega inimeste kodu. Kah-juks ei rääkinud ma itaalia keelt praktiliselt üldse, mistõttu minu suhtlusoskus piirdus kehakeelega. Samas oli meie ülesandeks sealvii-bijate meelt lahutada, niisiis män-gisime mänge ja viisime läbi eri-nevaid käelisi tegevusi. Teisel aas-tal külastasin vanadaami, kes elas kohe kooli kõrval. Temaga rääki-sime niisama sellest, mis hingel ja proovisime mõlemad üksteisele keelt õpetada. Mul oli väga kahju temast kooli lõpetades lahkuda.

Vabatahtlikuna töötades avastasin, et nii vähesega on võimalik kelle-gi teise elu rõõmsamaks ja pare-maks teha lihtsalt koos aega veetes ja kohal käies. 5. Kas ja kuidas tutvustasid kol-ledžis eesti kultuuri ja tavasid? Ida-Euroopa nädalal proovisin näi-teks süüa teha (mis nüüd küll väga hästi välja ei tulnud). Koos õpilas-tega teistes Balti riikidest andsime loengu Balti riikide ajaloost ja ise-seisvumisest. Kuid eks Eestist rääkisin ma ka igasugustel mitte-ametlikel koosviibimistel, sest õpi-lastel on kombeks väga tihti aruta- da oma riigis toimuvat. Kui

Pronkssõdur ka välismaalehtedes-se jõudis, pidin pidevalt selgitama, miks monument teisaldatakse. Mi-nu egiptlasest sõber küsis naljatle-des, et kuna talle raamatukogus

olev Nelson Mandela büst ei meel-di, kas ta peaks selle teise ruumi viima. 6. Millised on suurimad erine-vused kolledži ja eesti haridus-süsteemi vahel? IB süsteemis pead sa võtma endale sobival tase-mel kolm põhiainet: matemaatika, emakeel (mis põhineb kaugõppel) ja inglise keel. Lisaks saad valida endale kolm lisaainet, millest üks peab olema teadus, teine sotsiaal-teadus ja kolmas humanitaaraine. Osadel koolidel peab võtma ka neljanda lisaaine milleks on selle maa keel, kus kool asub. Lisaks on klassi suurus väga väike ja eel-datakse, et teed tunnis palju kaasa

ja võtad sõna. Ehk oligi kõi-ge raskem harjuda sellega, et koolitöö pidi kindlasti tehtud olema ja kõik ülesan-ded õigeaegselt sooritatud. 7. Mida soovitad uutele kandideerijatele? Soovitan lihtsalt võimalusest kinni haarata ja vajalikud doku-mendid UWC Eesti Ühingu poole teele saata. Kui Sa

oled aktiivne, rõõmsameelne ja väljakutseteks valmis, siis UWC on kindlasti sinu jaoks õige koht.

Palju edu kandideerimisel!

kostüümid ja ka näost tehti meid m a a l i n g u t e g a r e b a s t e k s . Igaks vahetunniks oli meile huvi-tavaid katsumusi ette nähtud. Kõi-ge enam jääb meelde ehk 'söögivahetund' - meile anti ämb-rid, mis olid täis peamiselt puuvil-ju, aga ka midagi vähem meeldivat - suur sibul. Meid oli jagatud ka-heks tiimiks ja anti ülesandeks

Anne-May Kaldoja Septembrikuu viimasel reedel toi-mus Turba Gümnaasiumis järje-kordne rebaste ristimise päev, kus oma võimu sai demonstreerida praegune 12. klass. Koolipäev algas meeleolukalt - enne tundide algust saime selga

10

Meeleolukas rebaste ristimine

September 2009

Viimane koolipäev Foto: erakogu

Foto: Jaana

Õp. Maimu aktsioonis

KÄSKKIRI

Kelly Kruup Testisime Turba kooli kolme töö-taja teadmiseid. Selleks esitasime neile kõigile kümme küsimust, millele nad ka vastasid. Küsimus-tele vastasid õpetajad Maimu Torn ja Anti Rohtoja ning huvijuht Nele Rattameister. Küsimused ja õiged vastused: 1) Mitu kromosoomi on inimesel? (46) 2) Mitu liiget võib jalgpallis ühes võistkonnas väljakul olla? (11)

3) Kes pani aluse mõjukale evolut-siooniteooriale, esitades loodusli-ku valiku mõiste? (Charles Dar-win) 4) Mitmest osast koosneb A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus”? (5) 5) Muusikaline kõrgendusmärk, mis kõrgendab nooti poole tooni võrra? (Diees) 6) Millal toimus Teine Maailmasõ-da? (1.sept. 1939 – 2.sept. 1945) 7) Mis on Navitrolla päris nimi? Lisapunkt, kui tead, kuidas see nimi sündis. (Heiki Trolla + Elas lapsena Navi külas)

8) Kes oli Eduard Wiiralt? Oskad nimetada ka mõne teose? (Eesti graafik. „Põrgu” ; „Lamav tiiger” ; “Absindi-joojad” ; „Kaameli pea” ; „Kabaree” ; „Neegripead” ; „Eesti neiu” ; „Virve” ; „Viljandi maastik” ; „Monika” ; „Claude” ; „Jutlustaja” jne) 9) Purjekas seilas 6 miili lõunasse ja seejärel 8 miili itta. Kui kaugel on purjekas nüüd algpunktist? (10 miili) 10) Nele läbib ¾ oma koduteest 18 minutiga. Kui palju aega kulub tal ülejäänud tee läbimiseks, kui liiku-miskiirus jääb samaks?

11

Matemaatikaõpetaja Anti Rohtoja 1) Ei tea. (0 punkti) 2) Üksteist liiget. (1 punkt) 3) Darwin. (1 punkt) 4) Viis osa. (1 punkt) 5) Diees. (1 punkt) 6) 1.sept. 1939 – 1945. (1 punkt) 7) Nimi südis sellest, et ta elas Navi külas. Perekonnanimi Trolla. (1,5 punkti) 8) Graafik. Kuulsaim „Põrgu” ja „Üks neiu, kes istus puu all”. (2,5 punkti) 9) Kümme miili. (1 punkt) 10) Kuus minutit. (1 punkt)

Kokku: 11 punkti

Huvijuht Nele Rattameister 1) 46 kromosoomi. (1 punkt) 2) Kaheksa liiget. (0 punkti) 3) Darwin (Küsis Paltsilt vastust). (0,5 punkti) 4) Viis osa. (1 punkt) 5) Ei tea. (0 punkti) 6) 1920. (0 punkti) 7) Ei tea. (0 punkti) 8) Kunstnik. „Tiiger” (1,5 punkti) 9) Kuus miili. (0 punkti) 10) Ei tea. (0 punkti)

Kokku: 4 punkti

Füüsikaõpetaja Maimu Torn 1) 28 kromosoomi. (0 punkti) 2) Viis liiget. (0 punkti) 3) Darwin. (1punkt) 4) Viis osa. (1 punkt) 5) Ei tea. (0 punkti) 6) 1939 – 1941. (0.5 punkti) 7) Päris nime ei tea. Ta elas Navi külas. (1 punkt) 8) Eesti graafik. „Põrgu”. (2 punkti) 9) Purjekas on alguspunktist 10 miili kaugusel. (1 punkt) 10) Kuus minutit. (1 punkt)

Kokku: 7,5 punkti

Õpetajate ajude ragin

süüa ämber tühjaks. See ei õnnes-tunud, aga pole hullu, enamuse sõime siiski ära. Korraldati rohkelt tiimidevahelisi võistlusi, kaotajad said karistada kaelas rippuvate sokkidega. Õhtu-ne üritus oli väga mitmekesine - saime nii laulda, joosta, käed mus-taks teha ning muidugi löödi ka mune meile pähe puruks. Õhtu

lõpul ristiti meid täieõigluslikeks gümnasistideks, andsime vande ning saime ka oma tunnistused kätte. Terve päev oli väga meeldejääv ning enamjaolt ka lõbus. On kind-lasti mida aastate pärast meenuta-da. Tore, et traditsioonid ei ole veel kadunud! Jahune rebane Jaana Foto: erakogu

KÄSKKIRI

Kelly Kruup

Kaspar Aas: Tere kallis Turba Gümnaasiumi õpilane! Mina, Kaspar, olen ennast sisse seadnud Tallinnasse. Elukohaks on hea ja rahulik piirkond Kristiine linna-osas. Astusin sisse Tallinna Polü-tehnikumi sessioonõppesse, mille teemaks IT. Kuna sess kestab vaid ühe nädala kuus, olen leidnud omale ka töökoha arvutifirmas TeleData. Mida edaspidine elu toob, eks seda ole näha ja kuulda. Plaanis on minna ülikooli aga seda peale Polütehnikumi. Turba Güm-naasiumi 12. klass, õppige-õppige hoolega, siis saate Rootsi sõbra-ga ;) Santa Ramula: Hetkel otsin tööd, kuid plaan on järgmine aasta edasi õppima minna. Teele Maurer: Mina õpin mööbli-restauraatoriks. Rasmus Sarapuu: Õpin TTÜs

tsiviil ja tööstusliku ehitust (kaugõpe) ja ülejäänud aja.... olen oma tegemistega Rootsi kolinud. ...muidu meeldivad koerad, viina-marjakook meeldib, kukerpalli võin teha ja eesti hümni oskan ka ümiseda (värsivormis) ....pidage vastu seal Turpsis ja kui mingi üritus on, andke mulle ka märku... Ja kuna Eesti majandus on praegu kuristiku serva peal, valigem Keskerakond, sellega astume me pika sammu edasi :P hehehe :P ...aga olgu ma nüüd lähen (lehed vaja riisuda, õunapuud lubjatada, ja kartulgi on kaunis kauaks mulda jäänud) Anna Ošnats: Käin tööl Stock-mannis ning olen Kalev/Cromo ergutustüdruk :) Maarja Kadakas: Mina tegelen tudengielu nautimisega ;) Õpin Tallinna Majanduskoolis õigustee-nistust. Kairit Brandmeister: Õpin Tal-linna Majanduskoolis riigieelarve-

lisel kohal raamatupidamist ja õp-pimine ongi hetkel põhitegevus. Mirko Kruusma: Ma käin Tallin-na Tehnikakõrgkoolis hoonete ehi-tuse erialal, lisaks sellel käin vabal ajal klubides rokkimas ja hoian keha vormis :) Marko Viik: Hetkel töötan Keilas laste juhendajana ja õpin kaugõp-pes Tallinna Pedagoogilises Semi-naris. Vabal ajal, muidugi kui aega üle jääb, aitan vanuritel raskeid asju tassida ja kodututel jalule saa-da, lisaks leidsin endale uue hobi, milleks on kudumine ja see tuleb mul nii nunnult välja. Veel võtsin endale kilpkonna, kelle nimeks on Anu. Olge te ka tublid seal! Annika Kormik: Õpin Majandus-koolis õigusteenistust ja naudin tudengielu ;) Jaana Batšinskaja: Mina õpin Eesti Iluteenindus Erakoolis juuk-suriks :)

12

Sudoku

Millega tegelete, kallid vilistlased?

OOTAME TEIE ARVAMUSI NING ETTEPANEKUID AADRESSIL KASKKIRI@TURBA.EDU.EE Toimetus: Birgit Kaarma Anne-May Kaldoja Kristi Kaljundi Raigo Katalsepp Reigo Katalsepp Jaana Kivila Kelly Kruup Liisa Linnaks Kristina Turi Tõnis Umbsaar Kristi Värv