14
Turunduse valdkond Oliver Parts ([email protected]), Eliis Salm ([email protected]), Rein Riisalu ([email protected]); Iivi Riivits-Arkonsuo ([email protected]), Kristel Kaljund ([email protected]) 1. Tarbijate eelistused või motiivid või ostuotsustusprotsess ja seda mõjutavad tegurid mingisuguse kauba- või teenuserühma ostmise või kasutamise näitel. (Eliis) 2. Tarbijate hoiakud sotsiaalselt vastutustundlikku turundusse (toodetesse, ettevõtlusse jne). (Eliis) 3. Tarbijakäitumine seoses tervise, heaolu, toitumise, jätkusuutlikkuse, eetika, spordi ja liikumise või keskkonnaprobleemidega seoses. (Eliis) 4. Päritolumaa efekt tarbija ostuotsustes (konkreetse kauba- või teenusrühma näitel) 5. Päritolumaa efekti võrdlev analüüs riigiti konkreetse kaubarühma näitel 6. Riigi roll kodumaise kauba eelistamise propageerimises 7. Psühholoogiliste tegurite (valida konkreetselt üks tegur) mõju tarbija ostukäitumisele 8. Kliendi rahulolu mõõtmine konkreetse ettevõtte või toote suhtes kas SERVQUAL, NP või Kano mudeli alusel 9. Kliendi lojaalsuse mõõtmine konkreetse ettevõtte näitel 10. Läbiviidud kampaania efektiivsuse analüüs 11. Kultuuri roll tarbija ostuotsuse langetamisel (nt Swartzi, Hofstede või muu mudeli põhjal) 12. Elustiili mõju tarbija ostuotsustele (Eliis) 13. Rahvastiku vananemise mõju tarbijate ostukäitumisele 14. Ostuhullus kui hälbeline tarbija käitumine 15. Ostusõltlase rõõmud ja mured 16. Tviinide käitumine mingi konkreetse kaubarühma näitel 17. Tarbija mõjutamine madala osalusmääraga toote ostmisel 18. Tarbija mõjutamine kõrge osalusmääraga toote ostmisel 19. Afektiivsete tegurite mõju tarbija ostukäitumisele või hoiakutele (valida 1-3 tegurit) 20. Kognitiivsete tegurite mõju tarbija ostukäitumisele või hoiakutele (valida 1-3 tegurit) 21. Normatiivsete tegurite mõju tarbija ostukäitumisele või hoiakutele (valida 1-3 tegurit) 22. Kosmopolitism/etnotsentrismi mõju tarbija ostukäitumisele konkreetse kaubarühma või - rühmade näitel 23. Brändi tuntuse mõõtmine 24. Brändi lojaalsuse kujunemist mõjutavad tegurid Bränd X suhtes 25. Konkreetse brändi mõju tarbija ostuotsustele 26. Sotsiaalmeedia turundusuuringu platvormina 27. Sõnumi leviku jälgimine (Twitter, Facebook jm) 28. Elamusturundus sotsiaalmeedia kanalis 29. Kultuuridevaheline ärisuhtlus või turundus 30. Stereotüüpide ja eelarvamuste mõju ärikommunikatsioonile (käitumisele äris) 31. Globaliseerumise ja kultuuriliste trendide mõju (tarbimus jne) käitumisele äris 32. Tarbimiskäitumine Euroopas 33. Tarbija kultuur Euroopa riikides

Turunduse valdkond - 193.40.254.28193.40.254.28/public/m/majandusteaduskond/... · Äriühingute valitsemise ajalugu ja areng 8. Äriühingute valitsemine ja juhtimine 9. Aktsiate

  • Upload
    others

  • View
    3

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Turunduse valdkond

Oliver Parts ([email protected]), Eliis Salm ([email protected]), Rein Riisalu

([email protected]); Iivi Riivits-Arkonsuo ([email protected]), Kristel Kaljund

([email protected])

1. Tarbijate eelistused või motiivid või ostuotsustusprotsess ja seda mõjutavad tegurid

mingisuguse kauba- või teenuserühma ostmise või kasutamise näitel. (Eliis)

2. Tarbijate hoiakud sotsiaalselt vastutustundlikku turundusse (toodetesse, ettevõtlusse jne).

(Eliis)

3. Tarbijakäitumine seoses tervise, heaolu, toitumise, jätkusuutlikkuse, eetika, spordi ja

liikumise või keskkonnaprobleemidega seoses. (Eliis)

4. Päritolumaa efekt tarbija ostuotsustes (konkreetse kauba- või teenusrühma näitel)

5. Päritolumaa efekti võrdlev analüüs riigiti konkreetse kaubarühma näitel

6. Riigi roll kodumaise kauba eelistamise propageerimises

7. Psühholoogiliste tegurite (valida konkreetselt üks tegur) mõju tarbija ostukäitumisele

8. Kliendi rahulolu mõõtmine konkreetse ettevõtte või toote suhtes kas SERVQUAL, NP või

Kano mudeli alusel

9. Kliendi lojaalsuse mõõtmine konkreetse ettevõtte näitel

10. Läbiviidud kampaania efektiivsuse analüüs

11. Kultuuri roll tarbija ostuotsuse langetamisel (nt Swartzi, Hofstede või muu mudeli põhjal)

12. Elustiili mõju tarbija ostuotsustele (Eliis)

13. Rahvastiku vananemise mõju tarbijate ostukäitumisele

14. Ostuhullus kui hälbeline tarbija käitumine

15. Ostusõltlase rõõmud ja mured

16. Tviinide käitumine mingi konkreetse kaubarühma näitel

17. Tarbija mõjutamine madala osalusmääraga toote ostmisel

18. Tarbija mõjutamine kõrge osalusmääraga toote ostmisel

19. Afektiivsete tegurite mõju tarbija ostukäitumisele või hoiakutele (valida 1-3 tegurit)

20. Kognitiivsete tegurite mõju tarbija ostukäitumisele või hoiakutele (valida 1-3 tegurit)

21. Normatiivsete tegurite mõju tarbija ostukäitumisele või hoiakutele (valida 1-3 tegurit)

22. Kosmopolitism/etnotsentrismi mõju tarbija ostukäitumisele konkreetse kaubarühma või -

rühmade näitel

23. Brändi tuntuse mõõtmine

24. Brändi lojaalsuse kujunemist mõjutavad tegurid Bränd X suhtes

25. Konkreetse brändi mõju tarbija ostuotsustele

26. Sotsiaalmeedia turundusuuringu platvormina

27. Sõnumi leviku jälgimine (Twitter, Facebook jm)

28. Elamusturundus sotsiaalmeedia kanalis

29. Kultuuridevaheline ärisuhtlus või turundus

30. Stereotüüpide ja eelarvamuste mõju ärikommunikatsioonile (käitumisele äris)

31. Globaliseerumise ja kultuuriliste trendide mõju (tarbimus jne) käitumisele äris

32. Tarbimiskäitumine Euroopas

33. Tarbija kultuur Euroopa riikides

34. Eesti tarbija profiilid mõne tootekategooria puhul.

35. Turunduse paradigma muutused - ühesuunalisest kommunikatsioonist mitmesuunasliseks (I.

Riivits-Arkonsuo)

36. Start-upide turundus (I. Riivits-Arkonsuo)

Olev Tõru ([email protected] )

1. Kaubamärgi mõju tarbija ostukäitumisele X kaubamärgi näitel X firma turundustegevuse

parandamine suhteturundust rakendades

2. Kliendisuhete juhtimise rakendamine x ettevõtte turundustegevuse parandamiseks

3. Interneti kasutamise võimalused erinevatel turunduslikel eesmärkidel X ettevõtte näitel

4. E-kaubanduse rakendusvõimalused väikeettevõtte X näitel

5. Teenindusettevõtte kvaliteet ja selle hindamine X ettevõtte näitel

6. Kuidas IKT-d rakendades on võimalik luua täiendavaid võimalusi väikeettevõttele

turundustegevuses

7. Turunduskeskkonna analüüs ja arengustrateegia kujundamine X ettevõttes

8. Töötajate töörahulolu suurendamine rakendades siseturundusepõhimõtteid X firmas

9. Teenuse kvaliteedi ja kliendirahulolu parandamise võimalused firmas X

10. Firma Z turundusanalüüs ja arengustrateegiad

11. Firma Z turundusuuring

12. Turunduse infosüsteem kui efektiivne vahend turunduskeskkonnast tulenevate võimaluste

leidmisel

13. Internet kui turundustegevuse personaalsemaks muutmise vahend X firma näitel

14. Internetiturunduse võimalused ettevõtte X jaoks

15. Eksporditurunduse võimaluste leidmine X ettevõtte jaoks

16. Hinnakujunduse probleemid X ettevõttes – võimalused nende lahendamiseks

17. Klienditeeninduse hindamise (mystery shopping’u) põhimõtete väljatöötamine X ettevõttes

18. E- turunduse probleemid ja kasutamise võimalused üritusturunduses

19. Väikeettevõtte X konkurentsivõime suurendamise võimalused turunduses läbi efektiivsema IT

kasutamise

20. Turunduskeskse tootearenduse võimalused x ettevõtte näitel

21. Klientide hinnatundlikkus X ettevõtte näitel

22. Ettevõtte X konkurentsivõime suurendamise võimalused läbi efektiivsema turundustegevuse

23. Turundusstrateegia ja tegevuskava koostamine firmale X

24. müügiefektiivsuse suurendamise võimalused X ettevõtte näitel

25. Erinevate e-turundusvahendite mõjususe hindamine

26. Tarbijakäitumise mõjutegurite analüüs mõne valdkonna brändide näitel

27. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutustase logistikaettevõtetes

Organisatsiooni ja juhtimise valdkond

Mike Wahl ([email protected]) Üldised teemad

1. Äriühingute valitsemise valdkond sh äriühingute omanikkonna uuringud (tahe, võimekus ja

väärtused)

2. Toitlustusettevõtte ärikorraldus sh Elamusgastronoomia

Täpsustatud näidisteemad

1. Omanik on surnud, elagu omanik?

2. Omaniku (shareholder) vaade vs sidusgrupi (stakeholder) vaade, või hoopis valgustatud

omaniku (enlightened shareholder) vaade?

3. Edukas omanik, edukas äriühing – mida see tähendab?

4. Organisatsiooniline edukus seostub kasvu ja arenguga, strateegia vs evolutsioon

5. Missugused peaksid olema edukate äriühingute omanikkonna alusväärtused, tahe ja

võimed?

6. Äriühingute valitsemise tsüklilisus, mis tüüpi omanikud on millises majanduse tsüklis kõige

edukamad?

7. Äriühingute valitsemise ajalugu ja areng

8. Äriühingute valitsemine ja juhtimine

9. Aktsiate (osade) ost – müük – sh väärtpaberibörs

10. Võim ja juhtimisõigus, omanike tahe ja selle elluviimine

11. Omanikkonna strateegia (ownership strategy) sobivus äriühingu strateegiaga (corporate

strategy)

12. Väikeaktsionäride kaitse alused ja tegelikkus Äriühingute ühinemine ja ülevõtmine sh hedge

fund

13. Äriühingute jagunemine (jaotumine, eraldumine)

14. Omandi ja kontrolli eraldatus ning agendiprobleem

15. Äriühingute valitsemise poliitikad (institutsioonid, mudelid, teooriad)

16. Äriühingute nõukogu moodustamine

17. Äriühingu juhataja valik ja värbamine, juhatuse moodustamine

18. Toimijad äriühingute valitsemises, võimalikud konfliktid nt omanik – palgatud juht.

19. Omanike rollid (liigitused, klassifikatsioonid, klastrid, tüpoloogiad)

20. Omanikkonna struktuur ja äriühingu struktuur

21. Äriühingu registreerimine ja registrist kustutamine, asutamisleping, põhikiri

22. Äriühingu sotsiaalne vastutus (corporate social responsibility)

23. Väärtused (omanike alusväärtused vs äriühingute põhiväärtused)

24. Mida tahab (kasumit, väärtusi, tulemusi, väljundeid) kapitaliühingu aktsia või osa

lõppomanik äriühingult pikas perspektiivis?

25. Kuidas tahab kapitaliühingu aktsia või osa lõppomanik saavutada tulemusi?

26. Omanike võimed ja omanikuks olemine, õppimine ja äriühingu dünaamilised võimekused

27. Kui palju ja millist tüüpi omanikke on arvuliselt ja protsentuaalselt nt Eestis, Indias ...

28. Elamusgastronoomia kui toitlustusettevõtte arengumootor

29. Hea teenindus toitlustusvaldkonnas

30. Tootmiskorraldus toitlustusvaldkonnas

31. Toitlustusettevõtte töökorraldus

32. Toitlustusettevõtte arendamine, protseduuranalüüs

Mait Rungi ([email protected])

1. Projektijuhtimine/projektide portfellihaldus

2. Projektide vahelised seosed projektiportfellis

3. Knowledge and capabilities diffusion across projects (teadmiste vahetus projektide vahel)

4. Kannibalisatsioon ühe-ja-sama ettevõtte toodete vahel

5. R&D projektide portfellihaldus

6. Projektide portfellihalduse tehnikad

7. Projektide portfellihaldus ja strateegia (projektide valik strateegiast lähtuvalt)

8. Projektide portfellihalduse protseduuride sisseviimine/realiseerimine

9. Projektiportfelli igapäevane jooksev haldus/majandamine

10. Important project management dynamic capabilities (olulised projektijuhtimise

dünaamilised võimekused)

11. Important project portfolio management dynamic capabilities (olulised projektide

portfellihalduse dünaamilised võimekused)

12. The development of project portfolio management dynamic capabilities (projektijuhtimise

dünaamiliste võimekuste arendamine)

13. Alliancing and evolution of alliancing in project portfolio management

14. Dünaamilised võimekused

15. Dünaamiliste võimekuste elutsükkel (life-cycle)(social evolution theory)

16. Dynamic capability development (dünaamiliste võimekuste arendamine)

17. Important project management dynamic capabilities (olulised projektijuhtimise

dünaamilised võimekused)

18. Important project portfolio management dynamic capabilities (olulised projektide

portfellihalduse dünaamilised võimekused)

19. Additionally (game theory, institutional theory, social evolution theory jne.)

20. Kuidas ettevõtted balansseerivad ja tasakaalustavad exploration-it ja exploitation-it

(organizational learning)

21. Business model innovation

22. Alliancing/ecosystems (network theory)

23. Uuringud silmapaistvates MNC ICT-s.

Virve Siirde ([email protected])

1. Juhi kompetentside mõju organisatsiooni arengule

2. Juhtimisstiilide uuring

3. Emotsionaalse intelligentsuse mõju töö tulemuslikkusele

4. Organisatsioonikultuur ja sotsiaalne vastutus

5. Organisatsioonikultuuri ja liidri käitumise seosed

6. Muutuste juhtimise kompetentsid

7. Otsustustegevus organisatsioonis

8. Delegeerimisoskus organisatsioonis

9. Muutused organisatsiooni struktuuris

Maris Zernand-Vilson ([email protected])

Valdkonnad:

1. Personalijuhtimise strateegia ja poliitika

2. Personalijuhtimise roll ja ülesanded

3. Personalijuhtimise seosed teiste juhtimisvaldkondadega

4. Karjääri planeerimine

5. Organisatsiooni ja juhtimise arendamine juhtimisideede kaudu

6. Teemad:

1. Personalistrateegia koostamine

2. Tööandja mainekujundus

3. Personali planeerimine

4. Töötajate arendamise poliitika ja praktikad

5. Uute juhtimisideede (nagu väärtuspõhine juhtimine, paindlik organisatsioon, töötaja

personaalsus jne) rakendamine organisatsioonis.

Helina Vigla ([email protected])

1. Personalipoliitika väljatöötamine konkreetses organisatsioonis

2. Personali värbamise ja valiku protsessi täiustamine konkreetses organisatsioonis

3. Töötajate koolitustegevuse täiustamine konkreetses organisatsioonis

4. Arenguvestluste (tulemusvestluste) läbiviimise korra väljatöötamine konkreetses

organisatsioonis

5. Töötajate hindamise põhimõtete (kriteeriumite, meetodite) väljatöötamine konkreetses

organisatsioonis

6. Palgakorralduse täiustamine konkreetses organisatsioonis

Toomas Piliste ([email protected])

1. Kaugtöö ja kodukontor vs traditsiooniline töökorraldus

2. Avatud vs traditsiooniline kontor

3. Ametnike töökorralduse täiustamine organisatsioonis

Doktorant Valeria Stulova ([email protected])

1. Organisatoorse õppimise sisendid.

2. Strateegilised liidud: Organisatsioonide vaheline infovahetus ja õppimine.

3. Organisatoorse õppimise mõjud ettevõtte tulemustele.

Tootmis- ja teeninduskorralduse valdkond

Aleksandr Miina ([email protected])

1. Protsesside kavandamine ettevõttes

2. Protsesside juhtimine ja parendamine ettevõttes

3. Protsesside mõõtmine ja analüüs

4. Innovatsioon ja ettevõtte

5. Kulusäästliku mõtlemise (Lean thinking) rakendamine ettevõttes

6. Protsesside parendamise tulemuste hindamine ettevõttes

7. Ettevõtte ärijuhtimise süsteemi loomine

8. Ettevõtte informatsiooni ja materjali voogude analüüs ja parendamine

Jelena Hartšenko ([email protected])

1. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) toetuste analüüs Eestis

2. X ettevõtte väliskeskkonna analüüs

3. Tootlikkuse hindamine, dünaamika ja analüüs

Ingrid Joost ([email protected])

1. Protsesside kavandamine ettevõttes

2. Protsesside juhtimine ja parendamine ettevõttes

3. Protsesside mõõtmine ja analüüs

4. Innovatsioon ja ettevõtte

5. Kulusäästliku mõtlemise (Lean thinking) rakendamine ettevõttes

6. Protsesside parendamise tulemuste hindamine ettevõttes

7. Ettevõtte ärijuhtimise süsteemi loomine

8. Ettevõtte informatsiooni ja materjali voogude analüüs ja parendamine

Merle Ojasoo ([email protected])

1. Sotsiaalse vastutuse aruandlus ja selle organiseerimine ettevõttes

2. Eetika auditi rakendamine ettevõtetes

3. Sotsiaalne tegevusluba

4. Eetika rahvusvahelises kaubanduses/tööstuses/tootmises.

5. Ettevõtte sotsiaalne vastutus (ettevõtte X näitel)

6. Sotsiaalselt vastutustundlik ja eetiline tarneahel (ettevõtte näitel)

7. Tarbijasuhete/tarbimiseetika

8. Pankrot ja ettevõtte sotsiaalne vastutus

9. Reklaam ja eetika. Kõlvatu konkurents

10. Eetika töösuhetes

11. Juhtimiseetika

Ettevõtluse, kinnisvara ja logistika valdkond

Ene Kolbre ([email protected])

1. Kinnisvara arendusprojektide analüüs

2. Kinnisvaraturu analüüs

3. Investeerimisprojekti analüüs

4. Risk ja investeerimisotsused

5. Kinnisvarainvesteeringute võimalused välisturgudel

6. Kinnisvaraturu tsüklid (erinevate maade võrdlus)

7. Kinnisvara erinevate väärtuste hindamine

8. Kinnisvara hindamisstandardid ja nende kasutamine

9. Kinnisvaraprojektide finantseerimine

Urve Venesaar ([email protected])

1. Ettevõtlusõppe mõju hindamine üliõpilaste hoiakutele ja kavatsusele luua oma ettevõte

(saab kasutada rahvusvahelise uuringu andmebaasi)

2. TTÜ üliõpilaste ettevõtlusaktiivsus ja hoiakud ettevõtluse suhtes (saab kasutada

rahvusvahelise uuringu andmebaasi)

3. Innovatsioon ja rahvusvahelistumine Eesti ettevõtetes (saab kasutada ettevõtlusuuringu

4. andmebaasi)

5. Ettevõtete hinnangud e-valitsuse teenuste kasutamise kohta Eestis

6. Naisettevõtlus Eestis (saab kasutada ettevõtlusuuringu andmebaasi)

7. Ettevõtliku ülikooli arendamine (saab kasutada TTÜ küsitluse tulemusi)

Juhan Teder ([email protected])

1. Uue ettevõtte ärikontseptsiooni väljatöötamine (konkreetse ettevõtte/äriidee näitel)

2. Äriidee teostatavuse analüüs (konkreetse idee näitel)

3. Väikeettevõtte arengukava väljatöötamine/ strateegia täiustamine

4. Ettevõtluspoliitika ja ettevõtluse tugisüsteem (võib keskenduda üksikute meetmete

analüüsile)

5. Kindlat liiki ettevõtete (nt sotsiaalne ettevõtlus, loomemajandus, pereettevõtlus vms)

eripära ja arengutendentsid

6. Alustavate ettevõtete turundustegevuse eripära

7. Start-up ettevõtted ja nende tugisüsteem

8. Alustava ettevõtte meeskonna moodustamisega ja juhtimisega seotud probleemid

Rünno Lumiste ([email protected])

1. Väike- ja keskettevõtete kapitali laiendamise võimalused, nende hindamine erinevate

2. kapitaliallikate poolt

3. Edutegurid eksportimisel X turule

4. Ekspordimeetodite kvalitatiivne analüüs

5. Ülikoolid ja ettevõtlus. Akadeemiline ettevõtlus.

6. Erinevate kapitaliallikate kasutamine ettevõtte rajamise ja kasvu faasis (sh pangalaen,

7. riskikapital, äriinglid jne), nende hindamine erinevate kapitaliallikate poolt

Tarvo Niine ([email protected])

1. Tarneahela sooritusvõime mõõdistamine, läbimisaja ja protsesside analüüs ja parendamine

2. Ettevõtte logistika konfigureerimine - klienditeenindustaseme ja kulude optimeerimine

3. Kliendite ootused ja tagasiside logistikateenusele ning teenuse arendamine

4. Logistikatehnoloogiate juurutamine

5. Tarnija valiku kriteeriumid ja protsess

6. Laovarude analüüs, optimaalsed varude ja käibekiiruse tasemed, üleliigsete varude kulukus

ja parendamine

7. Tarneaukude tervikmõju hindamine ja tarnekindluse parendamise võimalused

8. Prognoosimise metoodika ja prognoosimise täpsuse parandamine

9. Tarnija juhitud laovarud

10. „Roheliste printsiipide” rakendamine logistikaettevõttes

Martin Toding ([email protected])

1. Tudengite ettevõtlike hoiakute ja mõtteviisi kujundamine

2. Ettevõtlusõppe mõju tudengite ettevõtlikele hoiakutele ja oskustele

3. Õppejõudude arusaamad ettevõtlusõppest

4. Ettevõtlusõppe mõju Eesti majandusele

Marianne Kallaste ([email protected])

1. Ülikoolide koostöö ettevõtetega (saab kasutada Eesti ettevõtete küsitluse andmeid)

Merle Küttim ([email protected])

1. Ülikooli ja ettevõtete koostöö (institutsionaalsed aspektid, kaugus, võrgustikud)

2. Ettevõtlusaktiivsus ja ettevõtlusega seotud kavatsused

Merli Reidolf ([email protected])

1. Maapiirkonna innovatsioonisüsteemis osalejate rollid

2. Regionaalsete arengustrateegiate muutumine Läänemaa näitel

3. Innovatsioon maapiirkonna väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes

4. Ettevõtete sotsiaalse võrgustiku analüüs ja roll maapiirkonna innovatsioonis

5. Ettevõtluse edendamist soodustavad ja takistavad tegurid Vormsi saarel

Krõõt Kilvet ([email protected])

1. Koostöövõrgustik ettevõtte tulemi mõjutajana

Äriuuringute- ja arenduskeskus

Äriuuringute ja arenduskeskus pakub teemasid uurimis- ja lõputöödele, kus on võimalik kasutada

juba läbiviidud uuringute andmeid

Merli Reidolf ([email protected])

1. Innovatsioonisüsteemis osalejad ja nende rollid

2. Regionaalsed arengustrateegiad

3. Innovatsioon maapiirkonna väike ja keskmise suurusega ettevõtetes

Merle Küttim ([email protected])

1. Partnerite vaheline kaugus ülikoolide ja ettevõtete vahelises teadmiste siirdes

2. Rahvusvaheline ülikooli ja ettevõtete vaheline teadmiste siire institutsionaalse teooria

kontekstis

Urve Venesaar ([email protected])

1. Ettevõtlusõpe Eesti ülikoolides ja võrdlus teiste riikide ülikoolidega (saab kasutada

rahvusvahelise uuringu andmebaasi)

2. Ettevõtlusõppe mõju hindamine üliõpilaste hoiakutele ja kavatsusele luua oma ettevõte

(saab kasutada rahvusvahelise uuringu andmebaasi)

3. Üliõpilaste ettevõtlikkus ja karjäärivaliku motiivid (Eesti ja Euroopa riikides) (saab kasutada

rahvusvahelise uuringu andmebaasi)

4. TTÜ üliõpilaste ettevõtlusaktiivsus ja hoiakud ettevõtluse suhtes (saab kasutada

rahvusvahelise uuringu andmebaasi)

5. Innovatsioon ja rahvusvahelistumine Eesti ettevõtetes (saab kasutada ettevõtlusuuringu

andmebaasi - GEM)

6. Eesti ettevõtete rahvusvahelistumine ja seda mõjutavad tegurid

7. Ettevõtete hinnangud e-valitsuse teenuste kasutamise kohta

8. Naisettevõtlus Eestis (saab kasutada ettevõtlusuuringu andmebaasi – GEM, Amway)

9. Ettevõtlusaktiivsus Eestis võrdluses Euroopa riikidega (sh ettevõtlusalased kavatsused ja

tegevus ettevõtjana, ettevõtjaid ja ettevõtlust iseloomustavad tegurid) (saab kasutada

ettevõtlusuuringu andmebaasi - GEM)

10. Ettevõtliku ülikooli arendamine (saab kasutada TTÜ küsitluse tulemusi)

Urve Venesaar ([email protected]), Marianne Kallaste ([email protected])

1. Ülikoolide koostöö ettevõtetega (saab kasutada Eesti ettevõtete küsitluse andmeid)

Töökeskkonna ja –ohutuse valdkond

Karin Reinhold ([email protected])

1. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete hea tava töötervishoiu ja –ohutuse alal

2. Ergonoomiliste kulude hindamine töökohtadel

3. Ohutuse ja ergonoomika kasumlikkuse hindamise meetodid

4. Tootlikkuse tõstmine läbi töökohtade ergonoomilise uuringu ja parendamise (juhtumi

5. uuringud)

6. Üldvibratsiooni parameetrite hindamine olenevalt töötaja kehakaalust

7. Tolmu mõju töötaja tervisele puidutööstuses

8. Töökohtade loomuliku valgustuse hindamine ja parandamine arvestades valguskiirte suunda

9. töötajale.

10. Müraspektri uurimine ettevõtte näitel

11. Avatud või traditsiooniline kontor: milline on mõju töötingimustele?

12. Tootlikkuse tõstmine läbi terviseedenduse

13. Töökeskkonna õhu kvaliteedi parendamine

Marina Järvis ([email protected])

1. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete hea tava töötervishoiu ja –ohutuse alal

2. Kaugtöö ohutus ja tervishoid

3. Ohutuse ja majandusliku väljundi seoste uurimine ettevõtte tasemel

4. Integreeritud ohutuskultuuri mudel toomisettevõttes

5. Ohutuse ja teadmusjuhtimine tööõnnetuste ennetamiseks

6. Ohutuskultuuri osa ohutusjuhtimises ohutusauditeid kasutades

7. Ohutuse juhtimine ohutusalaste teadmiste tõstmise kaudu

8. Korporatiivse ohutuskultuuri loomine

Piia Tint ([email protected])

1. Kontoritöö füsioloogiliste ohutegurite uurimine, luulihaskonna-haiguste ennetamine

2. Ohutuse juhtimine ohutusalaste teadmiste parendamise kaudu (Intervjuude läbiviimine

3. ettevõttes)

4. Töökeskkonna spetsilistide ja –volinike osa ettevõtetes ohutuse parendamisel

5. Riskianalüüs väikeettevõttes.

Virve Siirak ([email protected])

1. Kaugtöö ohutus ja tervishoid

2. Tööohutuse ja –tervishoiu-alaste kulude uurimine andmebaaside abil veebis

3. Psühhosotsiaalsete ohutegurite uurimine töökohal küsimustike abil

Sigrid Kalle ([email protected])

1. Müraspektrite uurimine ettevõttes

2. Töökoha mikrokliima parendamise majanduslik kasu.

3. Ettevõtjate nägemus ohutusalasest õppest ülikoolis

4. Avatud kontorite mõju töötervisele ja –tulemuslikkusele

5. Töötervise teadused töökeskkonnas

Finantsarvestuse ja maksunduse valdkond

Lehte Alver ([email protected])

1. Finantsaruandluse rahvusvaheliste standardite (IAS/IFRS) areng (teema täpsustada)

2. Majandusarvestuse alane haridus Eestis aastail 1945–1991 (teema täpsustada)

3. Majandusarvestuse alane haridus Eestis aastail 1992–2017 (teema täpsustada)

4. Eestikeelne raamatupidamiskirjandus aastail 1945–1991

5. Finantsarvestuse kontseptuaalsed alused (teema täpsustada)

Jaan Alver ([email protected])

1. Majandusarvestuse alane haridus Eestis aastail 1945–1991 (teema täpsustada)

2. Majandusarvestuse alane haridus Eestis aastail 1992–2017 (teema täpsustada)

3. Eestikeelne raamatupidamiskirjandus aastail 1945–1991

4. Raamatupidamisarvestus Eestis aastail 1940–1941

5. Raamatupidamisarvestus Eestis aastail 1941–1944

Natalja Gurvitš ([email protected])

1. IFRSi areng (teema täpsustada)

2. Raamatupidamise Toimkonna juhendi areng (teema täpsustada)

3. Sotsiaalarvestuse hetkeolukord ja arengu perspektiivid (teema täpsustada)

4. Raamatupidaja kutse-eetika areng

5. Keskkonnaarvestuse areng

6. Inimressursside arvestuse areng ja eriaspektid

Monika Nikitina-Kalamäe ([email protected])

1. Majandusarvestuse alane haridus Eestis aastail 1940–1991 (teema täpsustada)

2. Majandusarvestuse alane haridus Eestis aastail 1992–2012 (teema täpsustada)

3. Majandusaasta aruande areng II Eesti Vabariigi ajal

4. Immateriaalse vara arvestuse tekkimine ja areng

5. Raamatupidamise Toimkonna juhendi areng (teema täpsustada)

Kaidi Kallaste ([email protected])

1. Metalltoodete maksustamine ja sellega kaasnenud probleemid

2. Teede kasutamise maksustamisest Euroopa Liidus (kaardistusuuring)

3. Siduvad eelotsused ja nende analüüs

4. Maksukorralduse seaduses sätestatud kohustuste täitmisega kaasnenud kulude hüvitamine

kolmandale isikule

Iivi Maspanov ([email protected])

1. E-arved ja nende kasutamine Eesti

2. Renditööjõu ettevõtjate raamatupidamine ja selle erisused.

3. Raamatupidamise seadus ja selle areng aastatel 1990-2016

Ester Vahtre ([email protected]), Pille Kaarlõp ([email protected])

1. XXX arvestusvaldkonna arendamine ettevõttes (ettevõtte X näitel)

2. Vastutuspõhise arvestussüsteemi kujundamine (ettevõtte X näitel)

3. XXX arvestusvaldkonna töötajate tööprotsesside analüüs ja arendamine (ettevõtte X

näitel)

4. Raamatupidaja töö kvaliteedisüsteemi kujundamine (ettevõtte X näitel)

Juhtimis- ja kuluarvestuse valdkond

Jaan Alver ([email protected])

1. Kuluarvestussüsteemi täiustamise võimalusi X ettevõttes

Tarmo Kadak ([email protected])

1. Tegevuspõhise kuluarvestuse rakendamine X ettevõttes

2. Kuluarvestussüsteemi täiustamise võimalusi X ettevõttes

3. Mitterahaliste näitajate kasutamine ettevõtte juhtimisinfosüsteemis

4. Elutsükli kuluarvestuse rakenduslahendused ettevõtetes

5. Sihtkuluarvestuse rakenduslahendused ettevõtetes

6. Strateegilise juhtimisarvestuse toetus organisatsiooni strateegia elluviimisel

7. Organisatsiooni tegevusedukuse (tulemuslikkuse) mõõtmis- ja juhtimissüsteemi toime

uurimine ja täiendamise võimalused

8. Eesti ettevõtete või mõne sektori ettevõtete kuluarvestuspraktikate uurimine Ester Vahtre ([email protected]), Pille Kaarlõp ([email protected])

1. Kuluarvestussüsteemi loomine (arendamine) ettevõtte X näitel

2. Tooteühiku omahinna kujunemist mõjutavad faktorid (ettevõtte X näitel)

3. XXX valdkonna arvestusjuhendi väljatöötamine (ettevõtte X näitel)

4. Toodete (teenuste) hinnakujundus (ettevõtte X näitel)

5. Eelarvestussüsteemi kujundamine ettevõttes (ettevõtte X näitel)

6. Tooteportfelli analüüs (ettevõtte X näitel)

Välis- ja siseauditi valdkond Ester Vahtre ([email protected])

1. Ettevõtte siseauditisüsteemi analüüs ja arendusvõimalused (ettevõtte X näitel)

2. Auditi valdkonna uuringud (soovitatavad audiitorettevõtetes praktiseerivatele tudengitele)

Finantsanalüüsi ja –planeerimise valdkond (Ester Vahtre, Kristo Krumm, Pille Kaarlõp)

Ester Vahtre ([email protected]), Pille Kaarlõp ([email protected])

1. Tasakaalus tulemuskaardi süsteemi rakendamine (ettevõtte X näitel)

2. Investeeringute analüüs ja planeerimine (ettevõtte X või projekti XX näitel)

Tööstuspsühholoogia valdkond

Tiiu Kamdron

1. Töötajate motiveerimine

2. Tööga rahulolu ja selle väljundid

3. Tööga seotus

4. Pühendumine (individuaalne, gruppide)

5. Võimustamine (individuaalne, gruppide)

6. Stress ja selle väljundid

Rahanduse valdkonna lõputööde teemad ja juhendajad Bakalaureusetöö teema Juhendaja

Ettevõtete pankrotiriski tegurid Helery Tasane

Majandustsüklite mõju ettevõtete investeerimisotsustele Helery Tasane

Teadus- ja arendustegevuste mõju ettevõtete konkurentsieelise kujunemisele

Helery Tasane

Finantsplaanide kujunemine- kas ettevõtete finantsplaanid peegeldavad reaalsust või investorite ootuseid?

Helery Tasane

Kapitali hinna leidmine (ettevõttele/projektile) Kaido Kepp

Investeeringute tootluse hindamine (ettevõtte/projekti seisukohast)

Kaido Kepp

Optimaalne kapitalistruktuur (ettevõttele/projektile) Kaido Kepp

Reaaloptsioonid Kaido Kepp

Riskijuhtimine ja ettevõtte väärtus Kaido Kepp

Riskijuhtimissüsteemi kujundamine ettevõttes Kaido Kepp

Kindlustuse nõudlust ja/ või ja kasumlikkust mõjutavad tegurid - võimalik nii makro- kui mikrokäsitlus - võimalik vaadelda kogu kindlustusturg või üksikuid segmente nagu nt elukindlustus, liikluskindlustus - erinevad geograafilised piirkonnad võrdluses Eesti või teiste Balti riikidega

Kaido Kepp

Kahjukindlustusturu kasumlikkuse tsüklilisus Kaido Kepp

Pikaealisuse risk, selle hindamine ja juhtimine kindlustusettevõtte kasumlikkuse/solventsuse seisukohast

Kaido Kepp

Ettevõtte väärtuse hindamine (noteeritud või noteerimata ettevõte)

Kalle Ahi

Ettevõtte äriprojekti teostatavuse hindamine Kalle Ahi

Krediidiriski hindamine ja modelleerimine Kalle Ahi

Pankroti prognoosimise mudelite hindamine Kalle Ahi

Volatiilsus finantsturgudel ja seda mõjutavad tegurid Kalle Ahi

Valitud sektori ettevõtete kasumlikkust, võõrkapitali kasutamist, likviidust vms mõjutavate tegurite hindamine

Kalle Ahi

Finantssektori ettevõtete (n pankade) kasumlikkust, krediidiriski vms mõjutavate tegurite hindamine

Kalle Ahi

Pankade riskivõtmist mõjutavate tegurite modelleerimine Kalle Ahi

Finantsturgude efektiivsuse testimine Kalle Ahi

Portfelliteooria või turutasakaalu mudelite rakendamisvõimalused finantsturgudel

Kalle Ahi

Käibekapitali juhtimine ettevõtte X näitel Kalle Ahi

Kinnisvarahindu mõjutavad tegurid valitud riikide grupi näitel Kalle Ahi

Hedoonilise hinna mudeli (ingl hedonic pricing) rakendamine kinnisvaraturul

Kalle Ahi

Sündmuse uuringu (event study) metoodika rakendamine hinnareaktsioonide hindamisel

Kalle Ahi

Muud teemad, mis on seotud finantsjuhtimise, finantsturgude või pangandusega (sh aegridadel või paneelandmetel tuginevate mudelite ökonomeetriline hindamine)

Kalle Ahi

Tööstusettevõtete kapitali struktuuri analüüs Karin Jõeveer

Tööstusettevõtete kohustuste ajalise struktuuri analüüs Karin Jõeveer

Tööstusettevõtete kasumlikkuse analüüs Karin Jõeveer

Tööstusettevõtete pankroti mõjutegurid Karin Jõeveer

Financial crises Karsten Staehr

Contagion of financial crises Karsten Staehr

Interest parity Karsten Staehr

Monetary union Karsten Staehr

Cost-benefit analysis Karsten Staehr

Erainvestorite investeerimisotsused erinevates majandustsüklites Kristjan Liivamägi

Erainvestorite riskikäitumine Tallinna börsil Kristjan Liivamägi

Tallinna börsi esmase avaliku pakkumise ja erainvestorite investeerimiskäitumise analüüs

Kristjan Liivamägi

Tallinna börsi ettevõtete esmase avaliku pakkumise ja majandustsükli analüüs

Kristjan Liivamägi

Hariduse mõju erainvestori investeerimiskäitumisele ja riskiga korrigeeritud tootlusele

Kristjan Liivamägi

Erinevate varaklasside optimaalsete osakaalude leidmine erainvestori portfellis

Kristjan Liivamägi

Investorkalendri kasutamine Baltikumi börsiettevõtete seas. Laivi Laidroo

Analüütikute hinnaootuste erisus naiivsetel mudelitel põhinevatest NASDAQ OMX Baltikumi börsidel noteeritud ettevõtete kontekstis.

Laivi Laidroo

Analüütikute hinnaootuste erisus naiivsetel mudelitel põhinevatest NASDAQ OMX Põhjamaade börsidel noteeritud ettevõtete kontekstis.

Laivi Laidroo

Teabe avaldamise regulatsioonide muutuste seos NASDAQ OMX Baltikumi börsidel noteeritud ettevõtete teabe avaldamise praktikaga.

Laivi Laidroo

Teabe avaldamise regulatsioonide muutuste seos NASDAQ OMX Põhjamaade börsidel noteeritud ettevõtete teabe avaldamise praktikaga.

Laivi Laidroo

Teabe avaldamise regulatsioonide erisuse kajastus Euroopa olulisematel börsidel noteeritud ettevõtete teabe avaldamise praktikas.

Laivi Laidroo

Valitud NASDAQ OMX Põhjamaade börsidel noteeritud ettevõtete kasumiteadete loetavuse muutusi selgitavad tegurid.

Laivi Laidroo

Valitud Lääne-Euroopa suurpankade tegevusaruannete loetavuse ning pikkuse muutused perioodil 2005-2016.

Laivi Laidroo

Rahvusvaheliste pankade sotsiaalselt vastutustundlike toodete analüüs.

Laivi Laidroo

Eelarvestamise poliitikad ülikoolides. Laivi Laidroo

Käibekapitali juhtimise seosed X tegevusvaldkonna ettevõtete kasumlikkusega.

Laivi Laidroo

Omandistruktuuri seosed X tegevusvaldkonna ettevõtete kasumlikkusega.

Laivi Laidroo

Ettevõtte X finantsjuhtimisega (kapitali struktuuri muutmise, varude juhtimise, käibekapitali juhtimise, saneerimise, ühinemise, jagunemise jms) seotud kaasus

Laivi Laidroo

Ettevõtte X saneerimisprotsessi tõhususe analüüs Laivi Laidroo

Did unconventional monetary policy have positive spill overs on emerging economics?

Nicolas Reigl

How did asset purchases impact the spreads between euro area long-term yields?

Nicolas Reigl

Market size and (the lack of) competition. Evidence from Estonia Nicolas Reigl

Investor’s age and portfolio performance Pavlo Illiashenko

Determinants of household borrowing: the role of credit availability

Pavlo Illiashenko

Buying a second home: capital preservation or betting on price appreciation

Pavlo Illiashenko

Various topics related to financial markets, alternative investments and asset management

Pavlo Illiashenko

Various topics in behavioural finance Pavlo Illiashenko

How culture, personality traits, and socio-economic factors influence investors' preferences, beliefs, and behaviour

Pavlo Illiashenko

Households’ investment and borrowing decisions Pavlo Illiashenko Tarbijakrediidilepingute lubatud intressimäära reguleerimine Ilzija Ahmet Eestis tegutsevate pensionifondide tulemuslikkuse analüüs ( nt. võrdlus passiivsete investeerimisstrateegiatega jt.)

Ilzija Ahmet

Klienditeeninduse kvaliteedi hindamine Eesti panganduses Ilzija Ahmet Eraisikute investeerimisotsust mõjutavad tegurid Ilzija Ahmet Ettevõtte XXX investeerimisprojekti tasuvuse ja riski analüüs Ilzija Ahmet Ettevõtte XXX väärtuse hindamine diskonteeritud rahavoogude meetodil

Ilzija Ahmet

Börsiettevõtte XXX fundamentaalse väärtuse hindamine väärtussuhtarvude alusel

Ilzija Ahmet

Säästmisega seotud käitumuslikud aspektid Ilzija Ahmet