Tuulest ja ilmaennustamisestTaimi Paljak

sünoptik

Veidi ajalugu• Ilma jälgimise algus ulatub antiikaega• Suur tõuge- baromeetri (Torricelli, 1643) ja termomeetri

(G.Galilei termoskoop 1597, vesi-,alkohol-,elavhõbedat.vastavalt 1632,1641,1657)

• Nüüdisaegse ilmaennustuse alguseks loetakse 1860-ndaid, mil telegraafi leiutamine tegi võimalikuksvaatlusandmete kiire edastamise

• Globaalne telekommunikatsioonisüsteem (GlobalTelecommunication System- GTS)

• Numbrilised ilmaennustusmudelid (Numerical WeatherPrediction-NWP models

• NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF– piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM,

ALADIN

Ilmavaatlused nii maalt kui õhust

Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem

Sünoptiline kaart 22.08.09

Õhurõhu jaotus maapinnal• Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva

maapinna soojusliku seisundi, millest sõltub atmosfääriõhutemperatuur. Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalseltning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt→on kaõhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemalpoolkeral on 4 õhurõhuvööndit.

• Õhurõhu jaotust Maa pinnal nimetatakse baariliseksreljeefiks, sest isobaaride (samarõhujoonte) abilkujutatud õhurõhu jaotus sünoptilisel kaardil meenutabisohüpside (samakõrgusjoonte) abil kujutatudmaapinnareljeefi geograafilisel kaardil

• Baarilist moodustist atmosfääris, mille keskmes onõhurõhk kõige kõrgem, nim kõrgrõhkkonnaks(antitsüklon)- tähistatuna K, H (high, hoch) ja keeristkeskmes madalaima õhurõhuga madalrõhkkonnaks(tsüklon)- tähistatuna M, L (low), T (tief)

Atmosfääri üldine tsirkulatsioon e. globaalneõhuringlus

• Lihtsaim teoreetiline skeem- ekvaatori lähistelsoojenenud õhk tõuseb ja voolab pooluste suunas, jaheõhk liigub pooluste poolt otse ekvaatori poole

• Aga arvestada tuleb- 1.C, R muudavad õhu liikumise suunda2. Laialdaste mere ja maismaa alade erinev

soojenemine ja jahtumine→mõjutab kõrg- jamadalrõhkkondade paiknemist→õhu liikumist

3.Kõrged mäestikud-takistavad maapinnalähedasteõhumasside liikumist

• Päikesekiirguse tsonaalne jaotus+eelpoolnimetatudtegurid→ kujuneb õhurõhu ja valitsevate tuulte tsonaalnejaotus

Tuul ja miks see tekib• Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu

horisontaalse liikumise - tuule.• Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud

gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alaltmadalama rõhuga ala poole

• Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e.õhurõhu gradient seda tugevam on tuul

• Vaid gradientjõu korral õhurõhkude erinevus kiirestiühtlustuks, kuid lisanduvad– Coriolisi jõud- tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje.– hõõrdumisjõud - suunalt vastupidine õhu liikumise (tuule)

suunaga– tsentrifugaaljõud - lisandub liikumisel mööda kõverjoont

Tuul tsüklonis ja antitsüklonis• Tuul maapinna lähedal ei liigu kunagi sirgjooneliselt .

Tuul on kallutatud isobaaride tsüklonaalse/antitsüklonaalse kõveruse järgi

•...puhub tuul kellaosuti liikumisesuunas keskpunktist väljapoole

•...puhub tuul vastu kellaosutiliikumise suunda keskpunkti poole

Madalrõhkkonna e. tsükloni...• ...tekkele aitavad kaasa

– õhumassi soojenemine– → sooja õhu tõus– → õhukihi paksuse

suurenemine– → kõrgemates õhukihtides

õhu laiali voolamine -divergents

– → madalamates õhukihtidessuureneb õhu vertikaalneäravool - PVA

– → õhurõhk langeb– → ümbritevatelt kõrgema

rõhuga aladelt voolab õhkmadalama rõhu poole (Znkeskme poole) - konvergents

– → Maa pöörlemine kallutabkõrvale

– → kellaosuti liikumiselevastassuunas (põhjapoolkeral)

Madalaim registreeritudõhurõhk 12.10.1979.a. 870mb Vaikse o. orkaan Tipsilmas

Kõrgrõhkkonnad e. antitsüklonid...• ... on suured õhukeerised ja• tekivad, kui õhumass jahtub

kas külmema maa võiveepinna kohal– keskosas rõhk kõige kõrgem– õhu liikumine kellaosuti

suunas keskmest väljapoole• Antitsükloni arengustaadiumid

– Noor Az• madal baariline moodustis (ca

3km)• õhurõhk kasvab kiiresti

– Maksimumarengus Az• Õhurõhk püsib keskosas

muutumatuna• Ulatub vähemalt 3,5-4 km

kõrguseni• Läbimõõt võib ulatuda

tuhandete kilomeetriteni– Lagunev Az

• Õhurõhu langus

Antitsüklonid liiguvad kiirusega 4/5gradienttuule kiirusest 3-5 kmkõrguselKui antitsüklonil on isobaaridringikujulised, liigub see suurimaõhurõhu tõusu suunas

Kõrgeim registreeritud õhurõhk1083,8 mb 31.12.1968.a. Agatajärvel Siberis

Õhumassid• Pikemat aega

kindlatesaluspinna- jakiirgustingimustesseisnud õhkomandab sarnasedmeteoroloogilisedomadused(temperatuur,niiskus)- formeerubõhumass

• Erinevateomadustegaõhumasside kitsasteraldusvööndit nim.frondiks

Euroopasse jõuavad õhumassid -

• Arktiline kontinentaalne õhk-formeerub Gröönimaa ning arktilistemerede ja saarte jää kohal

• Arktiline mereline õhk- formeerubPõhja-Jäämere lääneosa vaba veekohal

• Parasvöötme kontinentaalne õhk-kujuneb Euraasia mandri kohal, sageliarktilisest õhust

• Parasvöötme mereline õhk- formeerubAtlandi ookeani põhjaosa kohal

• Troopiline kontinentaalne õhk- suvelformeerub Musta ja Kaspia mereümbruses, Kesk-Aasia ja Alam-Volgamaade kohal; talvel Põhja-Aafrika, Väike-Aasia või Afganistanikohal

• Troopiline mereline õhk-formeerubAssoori saarte piirkonnas

Frondi liigid• Eristatakse järgmisi frondi

põhitüüpe• Soe front –

– soojem õhumass liigub külmapeale

– liigub harilikult 20-30 km/h• Sooja frondile iseloomulik

– lai pilvesüsteem– pilveala põhiliselt enne fronti– laussajud

• Külm front– külmem õhumass liigub sooja alla

• Külmale frondile iseloomulik– liigub kiiremini kui soe front– 2-3 korda kitsam pilvesüsteem kui

soojal frondil– peamine pilvemass frondi taga– valdavalt hoogsajud

soe ja....

külm front

Sooja frondi ilm• Enne fronti

– õhurõhu intensiivne langus– tuule tugevnemine ja pöördumine vasakule e. vastu päeva– sadu 200-300 km enne fronti

• suvel vihmana, merelise troopilise õhu lähenemisel ka äike ja tugevadhoogsajud

• talvel lumi ja tuisk• Peale fronti- soe sektor

– Õhurõhu langused vähenevad– Tuul pöördub järsult paremale e. päripäeva, tuulekiirus veidi väheneb– Horisontaalne nähtavus halveneb, udu, uduvine– Suvel

• rünkpilved– Talvel

• madalad pilved• allajahtunud sademed, jäide

Külm front

• Frondi saabumine eiole varakult märgatav

• Külma frondigakaasnevad tugevadpuhangulised tuuled

• Külma frondi alaliigid– aktiivne külm front– väheaktiivne külm

front

Aktiivne külm front• Liigub väga kiiresti: 50-60 km/h• Frondi ees järsk õhurõhu langus• Soe õhk on sunnitud mööda

frontaaltasapinda tõusma-– Arenevad võimsad rünksajupilved

Cb– Läätsekujulised kõrgrünkpilved

Altocumulus lenticularis• Intensiivne äike• Tugevad sajud, rahe• Tormituul-pagid,tromb, vesipüks• Tugev turbulents

• Frondi järel– kiire õhurõhu tõus– tuul pöördub järsult paremale,

püsib tugevana• Hoogsademed külma frondi eel

Väheaktiivne külm front• Frondi lähenemisel

– Õhurõhk järsult langeb– Tuul muutub puhanguliseks

• Pilvesüsteemilt tagurpidipööratud soefront

– Nimbostratus– Fractonimbus– Altostratus– Cirrostratus– Cirrus

• Frondi möödumisel kiire õhurõhu tõus• Pilvetsoon 300 km• Sajutsoon 200 km, frondi järel• Talvel

– Laussademed– Pilvede ülemine piir 4-5 km

• Suvel– ka Cumulunimbus, tugevad hoogsajud,

äike,puhanguline tuul– Pilvede kõrgus kuni 10 km

Okludeerunud frondid• Soe front liigub aeglasemalt, külm

front kiiremini → jõuab soojalejärele→tekib liitfront e. oklusioonifront(lad. k. occludere - sulguma)

• Oklusioonipunkt- kohtmaapinnalähedasel sünoptiliselkaardil, kus soe ja külm front liituvad

• Soe õhk surutakse üles→tekibkeeruline pilvede süsteem

• Okludeerunud frondid täituva tsüklonipiires

• Okl. front vähem aktiivne kui soe jakülm front

• Okludeerunud frondid võivad olla– külma tüüpi– sooja tüüpi

Ilm oklusioonifrondi piires• Ilmastikuolud väga keerulised• Põhiliselt kihtpilvisus, milles selgemaid laike• Sademed mõlemal pool frondijoont – põhiliselt

laussademed• Sademete tsoon 100-200km• Keerulisem olukord suvel

– Järsult üles surutud sooja õhu niiskusest arenevadvõimsad rünkpilved (kuni tropopausini) →intensiivsedhoogsademed, äikese ja tugevneva tuule oht

Faktiline tuul• www.emhi.ee

Ilmavaatlused→Tuul• www.fmi.fi

– Testbed

Numbrilised ilmaennustusmudelid• Numerical Weather Prediction (NWP) models –

järgnevate päevade ilma väljaarvutamine– Andmed

• tänased ilmaandmed• varasemad kliimaandmed

– Arvutused• aluseks termo- ja hüdrodünaamika võrrandid• võrrandite numbrilise lahendused viiakse lõplikele vahemikele

ruumis ja ajas- mõtteline kolmemõõtmeline võrgustik– harvem võrgustik-ebatäpsem prognoos– tihedam võrgustik- arvutamisaeg pikem, vaja enam arvutimälu- ja

mahtu• Horisontaalne dimensioon – maapinnalähedane isobaarväli ja

meteoroloogilised elemenid• Vertikaalne dimensioon – kõrgemate õhukihtide isobaarväli ja

meteoroloogilised elemenid– Baasiks

• Võimas riistvara• Üha täiustatavad arvutusprogrammid

UKMO ilmamudeli maapinnalähedaneprognooskaart 23.08.09

Hüdrostaatilised ja mittehüdrostaatilised• Hüdrostaatilised mudelid

– Keskpikk prognoos (kuni 2 nädalat)– Rõhuasetus keskmistel parameetritel– Lihtsustus- hüdrostaatiline lähendus- dünaamika

võrrandeist on välja jäetud vertikaalsed kiirendused• Mittehüdrostaatilised mudelid

– Väga suure lahutuvusega– Rõhuasetus detailsusel– Dünaamika võrrandeis on arvestatud vertikaalseid

kiirendusi• Konvektiivsed protsessid• Orograafia mõju

– Vajalik detailne kliimaandmebaas

Ilmaennustusmudelite jaotus...• ...kestuse ja geograafilise ulatuse alusel• Üldtsirkulatsiooni e. kliimamudelid

– Hõlmavad terve maailma– Võrgusammu pikkus 50-400 km– Ennustuse pikkus üle 2 nädala

• Keskmise ennustusulatusega mudelid– Hõlmavad terve maailma– Võrgusammu pikkus 20-100km– Ajaline samm 2-15 min– Ennustuse pikkus kuni 2 nädalat

• Piiratud ala mudelid– Hõlmavad maksimaalselt kuni ¼ maakerast– Võrgusammu pikkus 10-50 km– Ajaline samm 1-5 min– Ennustuse pikkus kuni 5 päeva

• Mesomastaapsed mudelid– Prognoositava ala läbimõõt 500-3000km– Võrgusammu pikkus 1-20 km– Arvutavad kohalikku ilma-äikesepilvede areng, mäestikemõju

Keskmise ennustusulatusega mudelid

• Liikmesriigid– Belgium, Denmark, Germany, Greece,

Spain, France, Ireland, Italy, Luxembourg,the Netherlands, Norway, Austria, Portugal,Switzerland, Finland, Sweden, Turkey,United Kingdom

• Koopereerunud liikmed– Czech Republic, Montenegro, Estonia,

Iceland, Croatia, Lithuania, Hungary,Morocco, Romania, Serbia, Slovenia andSlovakia.

ECMWF (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts) - EuroopaKeskmise Pikkusega PrognoosideKeskus. Reading (UK)(http://www.ecmwf.int/products/) –globaalmudel

Ennustusedkuni 10 päevaaastaaja (seasonal) ennustused

Võrgustik55 km

Euroopa Keskuse – ECMWF –maapinnalähedane prognooskaart

Keskmise ennustusulatusega mudelid• USA-s ilmamudelid NCEP (National Centre for Environmental Prediction),

Maryland• 4x ööpäevas• Mudeli väljund ca 1h pärast• GFS (Global Forecast System)• NGM (Nested Grid Model)

– 160 km sammuga võrgustik– 4x ööpäevas– 48h 3-tunnilise ajasammuga

• Spectral (AVN), and Global Spectral Model (GSM)– 4x ööpäevas– 120 h- globaalmudel

• Medium Range Forecast (MRF)– 2x ööpäevas– 240h

• http://www.arl.noaa.gov/ready.html– READY - The Real-time Environmental Applications and Display sYstem– http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html– http://www.westwind.ch/?page=gfs3

READY - The Real-time Environmental Applicationsand Display sYstem

http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.htmlNB! sõlmedes!

Keskmise ennustusulatusega mudelid• UKMET – UK Metoffice

– Inglise Ilmateenistuse mudel– Exeter– 70km võrgusamm– http://www.westwind.ch/?page=ukmb– http://www.metoffice.gov.uk/weather/europe/surface_

pressure.html• JMA – Jaapani Ilmateenistuse globaalmudel• GEM – Kanada Ilmateenistuse globaalmudel• GME- Saksa Ilmateenistuse globaalmudel

– http://www2.wetter3.de/fax.html

Piiratud ala mudelid• HIRLAM (High Resolution Limited Area

Model)– Holland (http://knmi.nl/hirlam), Hispaania,

Iirimaa, Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani– Eestis HIRLAM arendus http://.emhi→ilmaprognoosid→HIRLAM mudel

• koostöös EMHI, TÜ, kokkulepel FMI-ga

HIRLAM

Radari kasutus• Lühiajaliste ilmaennustuste koostamisel üldsusele

– Äikesetormide kujunemine• Rahe võimalikkus

– Rohked sademed– Järsud muutused atmosfääris – ilmanähtuste pidev

monitooring raadiuses 250-300 km (suvel suurem, talvelväiksem)

• Lühiajalisel ilmaennustusel lennunduses• Jõgede tulvavete ennustamisel• Juriidilis-õiguslike küsimuste lahendamisel ilmast tingitud

kahjustuste korral• EMHI Sürgavere radari pilt viimase 3h pilvede seisust

kättesaadav www.emhi.ee →Ilmavaatlused→Radar→CAPPI

Miks tekib tuul•Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis onsuunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole

Mida suurem onõhurõhu muutuspikkusühiku kohtae. õhurõhugradient sedatugevam on tuul

Tuul on samagradiendi korraltugevamantitsüklonaalsekui tsüklonaalsekõveruse korral

Tuulepuhangud on keskmisest tuulest 5 m/s tugevamadKülmas õhumassis võivad tuulepuhangud 10-15 m/stugevamad olla

Tuul kõrg- ja madalrõhkkonnasTuul puhub...

...madalrõhkkonnas vastukellaosuti liikumise suunda...kõrgrõhkkonnas kellaosutiliikumise suunas

Tuule baariline seaduspõhjapoolkera jaoks (Buys-Ballot):kui seista seljaga vastu tuult, siisasub madalrõhuala vasakul janatuke eespool ning kõrgrõhualaparemal ja veidi tagapool

Briis- lokaalne tsirkulatsioon• Briisi tekke põhjuseks

– Maapind soojeneb ja jahtubkiiremini

– Meri soojeneb ja jahtubaeglasemalt

• Briisi tekkeks soodsaimadtingimused kevade lõpus ja suvealguses – temperatuurideerinevused kõige suuremad

• Briisi tekke mehhanism– maapinna kohal soojenenud õhk

tõuseb 0,5-2 km kõrgusele →tasakaaluks voolab selle asemelemerelt külmem õhk

– Ülalpool liigub õhk mere poole jalaskub mõne aja pärast allapoole

• Briisi tekkeks soodsad tingimused– Ebastabiilne ilm– Temperatuuride erinevus peaks

olema 8°C

Merebriis hakkab tekkima paar tundienne keskpäevaMerebriis vaibub umbes kella 21-ksSoome lahel merebriisi max kiirus 6-9m/sMerebriis ulatub

merel 10-15 km rannikustsisemaal 15-20 km rannikust

Maabriis• Maabriis – tekib öösel, kui maapind jahtub

kiiremini kui meri• Maabriis on tugevuselt nõrgem kui merebriis

Tuul...• ...on üks muutlikumaid ilmaelemente• Tuule prognoos põhineb

– õhurõhu välja prognoosil s.t. prognooskaartidel, kus isobaarideabil joonistuvad välja Z, Az, madalrõhulohud, kõrgrõhuharjad

– Jälgida baariliste moodustiste arengut• Zn süvenemist või täitumist• Az tugevnemist või lagunemist

– Jälgida gradienttuult• suunda, kiirust

– Tegelik tuul maapinnalähedases kihis• kaldub hõõrdejõu mõjul madalama rõhu suunas• Kiirus on väiksem gradienttuulest

– Suurte kiiruste korral erinevus väiksem– Väikeste kiiruste korral suurem

• Järgib õhutemperatuuri ööpäevast käiku– Lineaarne sõltuvus – päeval tuule kiirus suurem, öösel väiksem

Tuule kiirus• Tuule kiirust

mõõdetakse m/s• Prognoosides

kasutatakse• m/s; km/h; miili/h;

sõlmedes• 1 sõlm = 0,51 m• Inglise admirali sir

Beaufort`i tuuletugevuse skaala

Tuule kiirus• Tuule kiirust

mõõdetakse m/s• Prognoosides

kasutatakse• m/s; km/h; miili/h;

sõlmedes• 1 sõlm = 0,51 m• Inglise admirali sir

Beaufort`i tuuletugevuse skaala

Tuule suund

Tuule suunaks on ilmakaar, kust tuul puhubTuule suunda määratakse rumbides, kasutatakse 4, 8 või 16 rumbi4 põhirumbi – N, E, S, W, ülejäänud tuletatakse neist

Saksa ilmateenistuse maapinnalähedaneprognooskaart

Inglise ilmateenistuse maapinnalähedaseõhukihi kaart

Hirlam (23.08. kell 12 UTC)

http://portal.fma.fi/sivu/www/veneily/saa/tuuliennuste(23.08.09 kell 12UTC)

http://www.fmi.fi/saa/meri.html (23.08.09 kell 12UTC)

Suomenlahden itäosa:Voimistuvaa kaakonpuoleistatuulta, yöstä alkaen 4-8 m/s. Hyvänäkyvyys.Suomenlahden länsiosa:Voimistuvaa kaakonpuoleistatuulta, yöstä alkaen 6-10 m/s. Hyvänäkyvyys.Pohjois-Itämeren itäosa jaSaaristomeri:Etelän ja kaakon välistä tuulta 8-12m/s. Hyvä näkyvyys.Pohjois-Itämeren länsiosa jaAhvenanmeri:Etelän ja kaakon välistä tuulta 10-14 m/s. Huomenna tuuli heikkenee,päivällä lounaistuulta 4-8 m/s.Enimmäkseen hyvä näkyvyys

Tuuleennustushttp://ocean.dmi.dk/anim/index.php

Lainetus• Väinameri on on Läänemere teistes osades tekkivale lainetusele

hästi suletud.• Kitsad ja madalad väinad ei lase suuri laineid nõrgestamata läbi,

kohaliku lainetuse areng on Väinamere väikese pindala tõttupiiratud.

• Valdav lainetuse kõrgus on 0,3-0,75, harva kuni 1,2 m. Enamastitekitavad lainetuse edela- ja lõunatuuled, mille aastane korduvus on24-26%.

• Kõige sagedamini esinevad Väinameres lained pikkusega 3-7 m jakõrgusega 0,4-0,6 m.

• Tugevama tuule korral ulatub lainetus põhjani, mis takistab lainetuseedasist arengut.

• Avameres Hiiumaa lääne- ja looderannikul on lainetus märksatugevam– Kõpu poolsaare kohal (mere sügavus ulatub kuni 20 m-ni) küünib

suurimate lainete kõrgus 4-6 m-ni.– Ranna lähedal laine kõrgus väheneb. Näiteks Sõru ja Ristna kohal

muutuvad laine elemendid järsult 4-4,5 m sügavuses vees.

http://www.fimr.fi/fi/itamerinyt/fi_FI/aaltoennuste/#middle

http://www.fimr.fi/fi/itamerinyt/fi_FI/aaltoennuste/#middle

Hoovused• Meie rannikumere hoovused on äärmiselt

muutlikud, sõltudes– tuulest– veetasemest– vee erinevast tihedusest

• Läänemeres on täheldatav tsüklonaalne ehkkellaosuti likumisele vastassuunaline veeringluss.t. hoovuste kõige tõenäolisem liikumissuundmeie läänerannikul on lõunast põhja, Soomelahe lõunarannikul aga läänest itta.

Hoovused• Väinameres pikemaajaliste nõrkade tuulte korral (3 m/s)

saab jälgida püsihoovusi – tingitud põhiliselt jõgede pooltmerre kantud magedast veest

• Sageli viib hoovus Väinamerest vett Soela ja Suureväina kaudu välja.

• Tuule suuna ja tugevuse muutusega muutub kahoovuste suund ja kiirus.

• Hoovuste kiirus on väike: 5-10 cm/s. Tormi ajal ja eritiväinades võib vesi liikuda aga ka kiirusega 1 m/s.

• Suurim veevahetus on Suure väina kaudu (46%), kussisenev hoovus toob kuni 18 000 kuupmeetrit vettsekundis juurde.

• 37% veevahetust Hari kurgu kaudu

Hoovuste ennustus -http://ocean.dmi.dk/anim/index.php

Rünksajupilve ja äikese arenguksvajalikud tingimused

• Pilve vertikaalne areng peabjõudma 5-6 km kõrguseni

• Hoogsajuks on pilve ülemisesosas vajalik kristallilinestruktuur

• Äike on võimas sädelahenduspilvede või pilvede ja maavahel

• Äikese tekkimiseeeltingimuseks - intensiivnepilvede areng

• Äikesed– Frontaalsed– Õhumassisisesed

• Konvektiivsed• Advektiivsed• orograafilised

Frontaalne äike...• ...enamasti soojal aastaajal, aga erandina kogu aasta vältel- nt.

veebruar 2008• ...on seda ägedam

– mida suurem on temperatuuri kontrast õhumasside vahel, mida fronteraldab

– mida suurem on niiskusesisaldus• Paikneb kitsa vööndina atmosfäärifrondi ees

– Pikkus ca 1000 km– Laius 30-50 km– Liigub edasi koos atmosfäärifrondiga

• Frontaalne äike harilikult külmal frondil– äikese tekke põhjuseks sooja õhu tõus külma õhu survel– eriti võimas kiiresti liikuval külmal frondil- soe õhk tõuseb tormiliselt

• ... tihti oklusioonifrondil• ...harvem soojal frondil

– aga kui, siis äge ja ohtlik– maismaa kohal öösel pilvede ülemine pind jahtub→kasvab temperatuuri

vertikaalne gradient→kujunevad vertikaalvoolud→äikesepilved– merede ja ookeanide kohal ka päeval

Õhumassisisesed äikesed...• ...tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel• Konvektiivsed äikesed tekivad harilikult

– Suvel maismaa kohal pealelõunasel ajal– Talvel merede ja ookeanide kohal

• Termilised e. kohalikud äikesed• Eelduseks - maapind on tugevasti soojenenud

» Õhumass alumistes kihtides on soe ja niiske» ülemistes kihtides õhumass suhteliselt jahe, niiskuse sisaldus ka

väiksem• Tulemuseks - tugevad tõusvad õhuvoolud → kondensatsioonipinnalt algab

pilvede areng• Termilise äikese teket võib oodata, kui

– Õhutemperatuur langeb 0,75°C või rohkem 100 m kohta– Õhutemperatuur on üle 20°C– Kastepunkt on üle 16°C– eriniiskus on üle 12g/kg kohta

Õhumassisisesed äikesed• Advektiivsed äikesed arenevad

– suvisel ajal, kui jahe ja suhteliselt niiske õhk voolabsooja aluspinna kohale

– Sünoptiline olukord – tihti seotud kõrgrõhuharjaga• Orograafilised äikesed on iseloomulikud

liigestatud reljeefiga aladele– Moodustuvad labiilses õhumassis, kui õhk on

sunnitud tõusma piki tuulepealset nõlva – erititugevad päikesepoolsetel nõlvadel

– Õhk soojeneb kiiresti→tõuseb→õhutemperatuurlangeb→tekib kondensatsioon→arenevad võimsadrünksajupilved

Äike ja pugi e. pagi (tuuleiil, -puhang)• Pugi – tugev tuulepuhang, mis ilmub äkki ja kaob sama kiiresti. Hõlmab

500-600 meetrise ala• Nõrk tuul võib muutuda 30 m/s• Suured muutused – õhutemperatuuri langus (võimalik kuni 20°C)→õhurõhk

tõuseb. Kui pugi möödunud, siis õhutemperatuur tõuseb, õhurõhk hakkabuuesti langema.

• Tuuleiilide prognoosil jälgitakse tuule andmeid 925 mb pinnal (s.o. ca 600-700 m kõrgusel)

• Tuuleiilid– Massisisesed– Frontaalsed

• Tuuleiilidest– 80-85% esineb kiirelt liikuvatel külmadel frontidel ja pealelõunasel ajal– 5-10% esineb statsionaarsetel või aeglaselt liikuvatel külmadel ja

oklusioonifrontidel– 5-10% kaasneb õhumassisisese äikesega

• soojas, niiskes ja ebapüsivas õhumassis (t +30°C, kastepunkt 10-15°C)• päeva teisel poolel• väikese gradiendiga õhurõhu väljas (nii madal- kui kõrgrõhuväli)

Äike ja tromb• Maapinna kohal tekkinud õhukeeris - tromb,

veepinna kohal vesipüks• Keerise läbimõõt mõnikümmend meetrit• Õhu liikumise kiirus keerises 50-100 m• Trombi teke

– esimese sammuna tekib äikesepilve allalehtrikujuline rippuv pilvesopp, mis laskubmaapinna suunas – (elevandi londi sarnane)

– maapinnalt (veepinnalt) tõuseb sellel vastulehtritaoline moodustis (tolm,praht,veepiisad)

– keskelt peenem• Trombi tekkeks soodsad tingimused

– kiirelt liikuv külm front, kus külm õhk tungibkeelena sooja õhu sisse (nt. 300-600 mkõrgusel) – tekib õhu turbulentnesegunemine – loob soodsad tingimusedkeeriste tekkeks

– Liigestatud reljeef (Pandivere, Haanja)– Vesipüksid Väinameres, Pärnu, ka Soome

lahel)• USA-s tornaadod – tekkemehhanism sama,

aga märksa võimsamad keerised

• Tänan kannatlikke kuulajaid aktiivseosavõtu eest!