ÜHINEMISLEHEKESaue valla, Saue linna, Nissi valla ja Kernu valla ühinemisläbirääkimiste infolehtSÜGIS 2015

Sellest infolehest saavad Saue linna ja valla ning Kernu ja Nissi valdade elanikud teavet

ühinemiskõneluste tänasest seisust ja lähimatest tulevikuplaanidest.

Olulisematest lepingu punktidest saab aimu ka sellest “Ühinemis-lehekesest”. Oma mõtted ja ette-

panekud võib saata e-kirjaga ühinemislä-birääkimiste nõuniku Kadri Tillemannile (kadri.tillemann@sauevald.ee) või tulla mõ-nele ühinemisteemalistest avalikest arutelu-dest (vt arutelude ajakava). Lisaks võivad asjast huvitatud isikud ja organisatsioonid neil kuudel teada anda oma soovist ühine-misteemat põhjalikumalt arutada, selleks

saab läbirääkijate esindajatega kokku leppi-da eraldi kohtumisi ja koosolekuid.

Detsembri keskpaigas kogutakse kõik laekunud mõtted ja ettepanekud kokku ning nende põhjal koostatakse jaanua-riks vajadusel uuendatud lepinguversioon. Täiendustega leping saadetakse jaanuaris läbirääkivatele volikogudele teiseks lugemi-seks ning peale seda on veebruaris plaanis lõpliku lepingu avalik väljapanek ja rahva-hääletus. •

Kõik huvilised saavad ühinemislepingu kohta arvamust avaldadaNovember ja detsember on käimasolevatel ühinemisläbirääkimistel ette nähtud selleks, et kõik

huvilised saaksid lepinguga tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada. Leping ja selle lisad

on täies mahus ühinemise kodulehel www.laaneharjuvald.ee tutvumiseks väljas, lisaks leiab

lepingu materjalid kõigi läbirääkivate omavalitsuste kodulehtedelt.

AVALIKE ARUTELUDE AJAKAVA

18.11 kell 19 Riisipere kultuurimajas

24.11 kell 17 Ääsmäe koolis 26.11 kell 17 Saue valla kultuuri-

keskuses Laagris

26.11 kell 19 Turba kultuurimajas

23.11 kell 18 Kernu valla

rahvamajas

25.11 kell 18 Laitse lasteaias

“Kirsiaed”

30.11 kell 19 Saue Gümnaasiumis

Saue, Kernu ja Nissi valla ühinemisläbirääkimised algasid 2014. aasta kevadel. Tänaseks on üle aasta käinud

koos volikogude volitustega moodustatud valdkondlikud komisjonid ning kujundanud nägemust sellest,

mismoodi ühinemine võiks teoks saada. Ühe olulise tulemina on tänaseks valminud ka ühinemislepingu teksti

projekt, mille kõik volikogud oma oktoobrikuisel istungil aruteluküpseks kinnitasid ning mis nüüdseks on küps

avalikkusega jagamiseks ja arutamiseks.

ÜHINEMISKÕNELUSTE AJAKAVA

Oktoober 2015 - lepingu esimesed lugemised volikogudesNovember ja detsember 2015 - lepingu tutvustamine ja aruteludJaanuar 2016 - lepingu teised lugemised volikogudesVeebruar 2016 - lõpliku lepingu avalik väljapanek ja rahvahääletusMärts 2016 - lõplik otsustamine volikogudesOktoober 2017 - esimesed ühised valimised, uue valla moodustamine

Ühinemiskõnelused jätkusid ka suvel, läbirääkimiste teemat kajastati mitmetel suveüritustel, pildil on Ääsmäe külarahvas ühinemisteemalise fotoseinaga

32

Tänaseks on lepinguosalised jõud-nud üksmeelele, et uues vallas võiks asuda kaks gümnaasiumi

‒ riigigümnaasium Laagris ning munit-sipaalgümnaasium Saue linnas. Lisaks sellele on kokkulepitud ka praegu toimiva alg- ja põhikoolivõrgustiku säilimises – ühegi toimiva ja elujõulise kooli sulgemist ette ei nähta. Leping pöörab tähelepanu ka alusharidusele – nähakse ette, et igale lap-sele peaks kodule kõige lähemas haldus- või teenuskeskuses olema tagatud lasteaia- või lastehoiukoht. Osalised on kokku leppinud,

et haridusasutuste töötasud ühtlustatakse selliselt, et kellegi töötasu ei jääks senisest madalamaks. •

Fookuses on haridusÜheks omavalitsuste põhiülesandeks on korraldada kooli-

haridust ja lastehoidu. Ühinemislepingus on sellele teemale

palju tähelepanu pööratud ning põhjalikult kirjeldatud, kuidas

tulevases ühendvallas haridusasutuste võrgustikku nähakse.

Lepingu lisas on loetletud vaid need investeeringud, mille jaoks on kavas kasutada riiklikku ühinemistoetust.

See ei tähenda, et ligi kahemiljonilisest toetusest jaguks kõigi nende tööde tegemi-seks – läbirääkijatel on kohustus lepinguga paika panna need objektid, mille jaoks toe-tust kasutatakse kasvõi osaliselt. Praegused omavalitsused on kavasse ette näinud palju haridusega seotud objektide rajamist või renoveerimist (näiteks Ääsmäe kool, Saue gümnaasiumi spordivõimalused, Riisipere lasteaed ja Ruila kool), omajagu on ka taris-tuga seotud plaane, mis on seotud teede- ja veemajandusega. Samuti sisaldab investee-ringuplaan tarvidust ehitada Sauele mit-meotstarbeline keskusehoone – praegune

linnavalitsuse maja jääks uue valla tarbeks kitsaks. Läbirääkimiste käigus kokkulepi-tud investeerimisvajadused kajastuvad ka lisatud tabelis, täpsemat infot saavad huvi-lised juba lepingu endaga tutvudes. •

Leping paneb paika ka tähtsaimad investeeringudLepingumustandile on lisatud ka esialgne investeeringute

kava, milles on üles loetud iga praeguse omavalitsuse kohta

viis olulist investeeringuobjekti.

INVESTEERINGUTE KAVA

Multifunktsionaalse keskusehoone rajamine Sauele SAUE VALD

Ääsmäe Põhikooli rekonstrueerimineÄäsmäe Lasteiaia rekonstrueerimineLaagri lasteaed-põhikooli rajamineHüüru mõisa rekonstrueerimineÄäsmäe-Saue kergliiklusteeSAUE LINN

Lasteaia rajamineSpordihoone ja tööõpetuse maja rajamine, ujula rekonstrueerimineTule ja Nurmesalu tn rekonstrueerimineKultuurimaja rajamineTänavavalgustuse rekonstrueerimineNISSI VALD

Turba ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimineRiisipere lasteaia uue hoone ehitusKultuurimaja küttesüsteemi rekonstrueerimineHoolekandekeskuse rajamineTurba Jaama tn kergliikulsteeKERNU VALD

Teede mustkatete rajamine Kernu/Haiba hariduse ümberkorraldusedRuila kooli rekonstrueerimineLaitse ja Kibuna piirkonna kergkliiklusteed (10 km)Haiba keskuse uue funktsiooni realiseerimine

Praegu on nimeküsimus plaanis lahendada nii, et tuleva aasta alul aset leidva rahvaküsitluse käigus saavad kõik läbirääkivate omavalit-suste elanikud 2-3 pakutud variandi seast oma lemmiku valida. Tänaseks on sõelale jäänud kaks nimevarianti, Lääne-Harju vald ja Saue vald, aga see valik pole kaugeltki veel lõplik ja lukus. Kui kellelgi on mõttes mõni hea nimi, saatke see 15. detsembriks koos ettepaneku põhjendusega e-posti aadressile uuevallanimi@sauevald.ee Kõigi nimesaatjate vahel loosime välja 3 komplekti väärikaid munitsi-paalmeeneid. Rahvahääletuseväärilise nimevariandi väljapakkujat ootab au, kiitus ja avalik tunnustamine. •

PAKU UUELE VALLALE NIMIKõigil huvilistel on võimalik uue valla nimevalikus kaasa lüüa.

Samuti sisaldab investeeringuplaan tarvidust ehitada Sauele mitmeotstarbeline keskusehoone – praegune linnavalitsuse maja jääks uue valla tarbeks kitsaks.

33

Kuna Lääne-Harju valla ühine-misläbirääkimiste käigus sündida võiv omavalitsus oleks suuruselt

üheksas omavalitsus Eestis, on kõneluste käigus põhjalikult mõeldud sellele, kuidas ääremaastumise ohtu ära hoida. Selleks puhuks on paika pandud halduskorral-dus, mis tooks omavalitsuse osutatavad teenused inimestele senisest lähemale. Kui praegu saavad inimesed kohalikke avalik-ke teenuseid linna- ja vallavalitsustes Sauel, Laagris, Riisiperes ja Haibas, siis tulevikus nähakse eelpool mainitud paikadele lisaks teenuste pakkumise kohtadena ka Ääs-mäed, Turbat ja Kaasiku/Laitse piirkon-da.

Keskus SauelLeping näeb ette, et ühendomavalitsuse keskus hakkab asuma Saue linnas, sinna soovitakse koondada kesktasandi poliiti-line ja administratiivne juhtimine. Sauele nähakse ette keskusehoone ehitamine ning koondatakse kaasaegsele linnalisele kesku-sele omased teenused, mis tehakse trans-pordivõimaluste parandamisega kättesaa-davaks ka valla kaugematele punktidele. Eesmärk on kujundada Saue linnast tugev eeslinnaline keskus - pealinn 21 000 elani-kuga kasvava rahvaarvuga omavalitsusele. Tõenäoliselt oleks seesugune keskus atrak-tiivne ka mitmetele erasektori ettevõtjate-le ja teenusepakkujatele. Halduskeskused jääksid tänastesse vallavalitsuste asukoh-tadesse Laagris, Riisiperes ja Haibas. Hal-duskeskuste tasandil plaanitakse korralda-da piirkondlike küsimuste lahendamine ja otsustamine, leping näeb ette ka piirkond-like, volikogule nõuandvate kogude moo-dustamist. Sel viisil soovitakse tagada, et ühises vallas ei läheks inimeste igapäevaelu jaoks oluliste küsimuste korraldamine ja otsustamine (näiteks teehooldus ja muud majandusküsimused) neist väga kaugele.

Üheks uue valla loomise eesmärgiks on seatud, et inimestele osutatavad teenused läheksid paremaks ning ametnikud saaksid

spetsialiseeruda. Selleks, et need paremaks muutuvad teenused ei jääks omavalitsus-te elanikele kaugeks ja kättesaamatuks, on kavas luua teenuskeskused Ääsmäele, Turbasse ja Kaasiku/Laitse piirkonda, kus sealse kandi inimesed saaksid kodu lähedal mugavalt korda ajada näiteks ehitamisega seotud asjatoimetused või kohtuda sotsiaal-valdkonna asjatundjaga. •

Avalikud teenused soovitakse inimestele lähemale tuuaÜks põhilisi hirme ja kartusi, mis omavalitsuste ühinemisega kaasas käib, on hirm

ääremaastumise ees. Kardetakse, et suuremas vallas jäävad keskus ja sellega kaasnevad

avalikud teenused inimestest senisest kaugemale.

Nissi vald

Märjamaa vald

Saue vald

Keila vald

Kernu vald

Padise vald

Harku vald

Rapla vald

Kohila vald

Saku vald

Tallinn

Lääne-Nigula vald

Raikküla vald

Paldiski linn

Vasalemma vald

Keila linnSaue linn

Kullamaa vald

Martna vald

Keskus

Halduskeskus

Teenuskeskus

JÄLGI LÄBIRÄÄKIMISTE

KÄIKU INTERNETIS:

WWW.LAANEHARJUVALD.EE

Ühinemisläbirääkimiste kodulehelt

leiab jooksvat infot läbirääkimiste

käigust ja kõik asjassepuutuvad

taustamaterjalid

34

Täpne töötajate struktuur töötatak-se välja vähemalt pool aastat enne seda, kui uus vald võiks 2017. aas-

tal tööle hakata, lähtudes põhimõttest, et kõik praegu omavalitsustes töötavad spetsialistid saaksid võimaluse uues val-las oma teadmistele ja oskustele vastaval ametikohal tööd jätkata.

Kui on töötajaid ja ametnikke, kes seda ei soovi, siis neile on ette nähtud koonda-misvõimalus ja täiendav lahkumishüvitis kolme kuupalga ulatuses. Küll aga on selge, et poliitilisi ametikohti jääb uues vallas vähemaks ‒ kindlasti ei saa samal positsioonil jätkata kõik täna linnapea või vallavanemate ja volikogude esimeeste

ametites olevad isikud. Nendeks puhkudeks on riik parasjagu

täiendamas vabatahtlikke ühinemisi soo-dustavat seadusandlust selliselt, et poliiti-liste ametikohtade puhul rakenduks lah-kumishüvitis 12 kuu senise tasu ulatuses ning seda kulu saab kanda riigi antavast ühinemistoetusest. •

Muudatused töökorralduses on vältimatudÜhiselt on jõutud tõdemuseni, et omavalitsuste ühendamisega töid-tegemisi vähemaks ei jää

ning ametnike ja töötajate arvu vähendamist ette ei nähta.

Analüüsi tegi konsultatsiooniettevõ-te OÜ Cumulus Consulting. Uu-ringu eesmärgiks oli välja selgita-

da, missuguseks võiks kujuneda uue valla finantsvõimekus, võttes arvesse kokkulepi-tud plaanide ligikaudseid kulusid. Vaatluse all olid järgmised ühise rahakotiga seotud teemad: juhtimiskulud, haridustöötajate palkade ühtlustamine, ühistranspordi-korraldus, teedevõrguga seotud kulud, sotsiaaltoetuste ühtlustamine ja ühinemis-toetus.

Tänaseks on uuring valmis ning ühi-nemise kodulehel avalikustatud. Analüüsi teostajad on jõudnud järeldusele, et ühi-nemise käigus tekib rahvaarvult ja eelar-vemahult suurim omavalitsus Tallinna ta-gamaal, mida võrreldes suuruselt järgmise,

Viimsi vallaga iseloomustab oluliselt ma-dalam netovõlakoormuse tase ja kõrgem investeerimisvõimekus. Seeläbi tekib või-mekus ellu viia tunduvalt suuremamahulisi projekte kui igal omavalitsusel eraldiseis-vana. Suures pildis on analüüsi koosta-jad veendunud, et tegu on igati positiivse protsessiga. Peamised efektid on vähemalt esialgu pigem peidus juhtimise ja teenuste kvaliteedi tõusus (strateegiline võimekus), mitte otseselt finantsides. Suurem mõju finantsvaates võiks avalduda pikaajaliselt – seda juba seetõttu, et tegu on tugevama ja atraktiivsema partneriga nii erasektorile, riigile kui ka tavakodanikule. Omavalit-suste ühinemislepingu elluviimine ei oma strateegiliselt negatiivset mõju ühineva omavalitsuse finantsvõimekusele. •

Esimene revisjon ühises rahakotis on tehtudSelleks, et veenduda, kas kõigeks, milles läbirääkimiste käigus kokkulepitud on, ka ühises

rahakotis raha jagub, koostati oktoobris finantsanalüüs.

Selle ajakava alusel soovitakse 1. juu-liks 2016. aastaks jõuda niikaugele, et Riigikogu kiidaks heaks haldus-

reformi seaduse. Seejärel on kavas omava-litsuste vabatahtlike ühimiste etapp enne 2017. aasta oktoobris toimuvaid kohalikke

valimisi. Vabatahtlikke ühinemiste soo-dustamiseks on plaanis muuta seadus-andlust ning näha muuhulgas ette senisest poole kõrgem ühinemistoetus.

Peale vabatahtlike ühinemiste etappi jätkatakse protsessi selliselt, et hinnatak-

se, kas selleks ajaks allesjäänud omavalit-sused vastavad riiklikult väljatöötavatele kriteeriumitele.

Nende osas, kes kriteeriumitele ei vas-ta, viiakse hiljemalt 1. augustiks 2018 läbi sundliitmine. •

Ühinemisplaan klapib riikliku haldusreformikavagaVabariigi Valitsus kiitis 2015. aasta juulis heaks haldusreformi ajakava, mille alusel lähiajal

omavalitsustasandit ümberkorraldada soovitakse.

Analüüsi teostajad on jõudnud järeldusele, et ühinemise käigus tekib rahvaarvult ja eelarvemahult suurim omavalitsus Tallinna tagamaal, mida võrreldes suuruselt järgmise, Viimsi vallaga iseloomustab oluliselt madalam netovõlakoormuse tase ja kõrgem investeerimisvõimekus.