ÜHINEMISLEHTKernu valla, Nissi valla, Saue linna ja Saue valla ühinemisläbirääkimiste ajalehtTALV 2016

ÜhinemislepingOmavalitsusjuhtide

arvamused ühinemisest Rahvaküsitlusega

seotud info LK 3-6 LK 7 LK 8

SINU ARVAMUS LOEB – TULE ANNA TEADA,

KAS TOETAD ÜHINEMIST NING MISSUGUST

NIMEVARIANTI EELISTAD!

KERNU VALLA, NISSI VALLA, SAUE LINNA JA SAUE VALLA ÜHINEMISE RAHVAKÜSITLUS

29.02.2016 - 06.03.2016

OSALE KÜSITLUSES

INTERNETIS VÕI KODULÄHEDASES

KÜSITLUSPUNKTIS! TOETAN nimevalikut Lääne-Harju valdTOETAN nimevalikut Saue vald

TOETAN Kernu valla,

Nissi valla, Saue

linna ja Saue valla

ühinemist ühiseks

omavalitsusüksuseks

EI TOETA Kernu valla,

Nissi valla, Saue

linna ja Saue valla

ühinemist ühiseks

omavalitsusüksuseks

32

VABARIIGI VALITSUS ON KÄEOLEVAKS AASTAKS KAVANDANUD MITMEID OLULISI REFORME JA OTSUSEID, MIS EESTI INIMESTE KINDLUSTUNNET SUURENDAVAD JA ELUJÄRGE PARANDAVAD. ÜHEKS SELLISEKS PRIORITEEDIKS ON JULGEOLEKU JA MAJANDUSKASVU TAGAMISE JA TÖÖVÕIMEREFORMI KÄIVITUMISE KÕRVAL JUST HALDUSREFORMI ELLUVIIMINE. Valitsus on haldusreformi elluviimises kokkuleppele jõudnud

ja see on väga põhimõtteline edasiminek võrreldes ligi kaks

aastakümmet kestnud vaidlustega reformi vajalikkuse või

eesmärkide üle. Ka kohalike omavalitsuste ühinemisläbirää-

kimiste aktiivsus näitab soovi ja vajadust muutusteks. Jaa-

nuari lõpuga on läbirääkimistesse kaasatud juba ligikaudu

150 omavalitsust.

Kui suudame eksperte ja omavalitsusjuhte kaasates koos-

tatud seaduseelnõu 2016. aastal seadusena vastu võtta, ole-

me loonud ka õigusraamistiku reformi õnnestumiseks. Olles

möödunud aastal vestelnud paljude omavalitsusjuhtidega,

olen veendunud, et erinevates Eesti piirkondades jätkub selge

visiooniga kohalikke liidreid, kes valdade ja linnade ühinemi-

sed edukalt läbi viivad. Positiivseks ja kindlasti eeskujulikuks

näiteks on siinkohal ka Saue linna ja valla, Kernu ning Nissi

valla püüdlus moodustada ühine vald.

Koos teiste planeeritavate muudatustega omavalitsuste

töös sünnivad tugevad ja võimekad vallad, mis pakuvad ini-

mestele paremaid teenuseid ja suurendavad maapiirkondade

konkurentsivõimet. Reformi jõustumisel astume olulise sam-

mu ka põhjamaise omavalitsusmudeli poole.

Vabariigi Valitsuses kavandatava riigireformi käigus vaa-

tame üle riigi tegevuse tervikuna ja lisaks haldusreformile

plaanime läbi viia riigivalitsemise reformi, mille eesmärgiks

on pakkuda paremaid teenuseid, kaotada dubleerimised,

loobuda üleliigsete ülesannete täitmisest ja kaaluda sobi-

vate ülesannete üleandmist era- või kolmandale sektorile.

Selleks on juba käimas riigiülesannete analüüs, koostamisel

on nullbürokraatia projekt, riigi kinnisvarareform, järk-järguli-

ne e-teenuste kasutuselevõtmine, riigiasutuste paindlikkuse

suurendamine ja palju muud.

Loodetavasti jõutakse 2016. aasta jooksul enamustes

omavalitsustes sarnaselt teie ühinemispüüdlustele vabataht-

like ühinemisteni, et jääks piisavalt aega valmistuda 2017.

aasta oktoobris toimuvateks kohalike omavalitsuste voliko-

gude valimisteks ja seda juba ühiselt. Just teie ise saate koos

otsustada, mis on oluline, kuidas ühist raha paremini kohalike

inimeste huvides kasutada ja kuidas suurendada elanikele

pakutavate teenuste valikut ning kvaliteeti. Olen kindel, et nii

kasvab ka Lääne-Harjumaa piirkonna konkurentsivõime. Teie

algatus Lääne-Harjumaal tugeva ühinenud omavalitsuse

moodustamiseks on olnud muljetavaldav ja heaks eeskujuks

kõigile teistele. •

Taavi Rõivas, Peaminister

Selle Ühinemislehe vahelt leitavast ühi-nemislepingu mustandist on näha kõik kaalukamad otsused ja detailsemad

nüansid, milles pea poolteist aastast kestnud läbirääkimiste käigus on kokku lepitud. Le-ping on aga oma olemuselt üks juriidiline ja bürokraatlik dokument siinkohal ning kärsitumal lugejal võib selle peensusteni lä-bitöötamine olla pisut tüütu ja aeganõudev, seepärast toome siinkohal välja vastused mõningatele ühinemisega seotud põhiküsi-mustele.

Mis üldse saama hakkab?Kui kõikide läbirääkivate omavalitsuste volikogud eelseisval kevadtalvel ühinemis-otsuse heaks kiidavad, sünnib üle 21 000 elanikuga suurvald Lääne-Harjumaal (vt väljanägemist kõrvalasuvalt kaardilt). Valla keskus saab asuma Sauel ning selleks pu-huks ehitatakse ühiste jõududega uus ja mit-meotstarbeline administratiivhoone. Kuna vald tuleb suur, siis ei taheta, et omavalit-suselu ainult Sauele koonduks. Laagrisse, Riisiperre ja Haibasse jäävad halduskesku-sed, kus korraldatakse kohaliku iseloomuga majandus- ja järelevalveteenuseid ning töö korraldatakse selliselt, et oleks tagatud ko-halike kodanike kaasarääkimisvõimalus ko-halikes ja ülevallalistes otsustusprotsessides. Ääsmäele, Turbasse ja Kaasiku piirkonda luuakse teenuskeskused, kus kohalikud ini-mesed saaksid kodulähedasi omavalitsus-teenuseid – näiteks ehitusspetsialisti või sot-siaaltöötaja vastuvõtul käia.

Kas keegi peaks kartma, et tema elu läheb kehvemaks?Ühinemise eesmärk on kohalikku elu pare-maks muuta ning see on ka lepingus kajasta-

tud. Omavalitsuste täna pakutavaid teenu-seid ja toetusi ei ole plaanis ära kaotada ning ühtlustamise ja ümberkorraldamiste käigus arvestatakse, et ühegi tänane linnalt-vallalt teenusekasutaja või toetusesaaja olukord ei halvene ning kedagi päevapealt lahti ei lasta. See tähendab, et sotsiaaltoetused ja pedagoogide palgad ühtlustatakse kõrgeima taseme järgi, täna vaid ühe omavalitsuse piires olnud soodustused eakatele (näiteks tasuta bussi- ja rongisõidud) laienevad kogu ühendomavalitsusele ning lasteaia- ja kooli-

võrku hoitakse ja arendatakse kogu ühend-vallas ega koondata ühte keskusesse. Pare-mate ühenduste tarbeks nähakse ette uusi bussiliine vallasisese transpordikorralduse hõlbustamiseks.

Kuhu kaob raha ja kust tuleb tolm?Küsimuse teist osa pole läbirääkimiste käi-gus käsitletud, aga raha-asjadele on põh-jalikult mõeldud. Koos on paika pandud, missuguste objektide rajamisse ja remonti-misse tuleks esmajärjekorras investeerida (vt lehekülg 6). Koostati analüüs, kas ühi-ses rahakotis ikka kõige kokkulepitu jaoks raha jätkub. OÜ Cumulus Consulting poolt koostatud ja ühinemise kodulehel www.laaneharjuvald.ee avalikustatud uuringust selgub, et nelja omavalituse ühendamisel tekkivad rahavood võimaldavad ühinemis-lepingus kokkulepitud plaanid ellu viia nii, et säilib investeerimis- ja arendusvõimekus. Jõuti tõdemuseni, et koos tekib võimekus

ellu viia tunduvalt suuremamahulisi projek-te kui igal omavalitsusel eraldiseisvana.

Kas hakatakse ikka targalt juhtima?Ei ole põhjust uskuda, et satuvad halvemad või rumalamad otsustajad kui need, kes täna Kernus, Nissis, Saue linnas ja vallas toime-tavad. Seega on tulevik lootustandev, sest kõik läbirääkivad omavalitsused on tublid, võimekad ja oma inimeste elu korraldamise-ga kenasti hakkama saavad. Kui ühinemine teoks saab, siis valitakse uuele vallale tuleval sügisel 27-liikmeline volikogu. Valimised on kavas läbi viia ühes ülevallalises ringkon-nas, et tekiksid erakondade ja valimisliitude meeskonnad ja valimisnimekirjad, kes on huvitatud kogu uue valla kui terviku eden-damisest ja ühinemislepingu elluviimisest. Ja et uue valla toimima hakkamine peale valimisi sujuvalt läheks, on üleminekupe-rioodil (see on aeg, mis jääks tänavukevadise ühinemisotsuse ja tulevasügiseste valimiste vahele) plaanis ära teha hulk ettevalmistus-tegevusi ja olulised alusdokumendid aegsasti valmis teha.

Kas kõik on kuld, mis hiilgab?Ei pruugi olla, ilu on tihtipeale vaataja silma-des ning on ka neid, kellele ühinemisplaan meelepärane ei ole. Läbirääkimiste eesmärk ei olnud praeguse eluga rahulolijaid ja muu-datustesse umbusklikult suhtujaid ümber veenda või nende uskumusi ümber lükata. Kõneluste tulemustena on ettevalmistatud üks alternatiivne arenguperspektiiv, kuidas siinkandis omavalitsuselu korraldada. Nüüd on kohalikel elanikel võimalik sellele plaani-le oma hinnang anda ning rahvasaadikutel vajalik otsustada, kas kavatsus väärib ellu-viimist või mitte. •

Mis meist saab? Teie algatus Lääne-Harjumaal tugeva ühinenud omavalitsuse moodustamiseks on olnud muljetavaldav ja heaks eeskujuks kõigile teistele.

PEAMINISTRI VEERG

Ühinemise eesmärk on kohalikku elu parandada.

33

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punk-ti 10, Eesti territooriumi haldusjao-tuse seaduse § 91, kohaliku omavalit-suse üksuste ühinemise soodustamise seaduse ja Saue Vallavolikogu ette-paneku Kernu Vallavolikogule, Nissi Vallavolikogule ning Saue Linnavoli-kogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemislä-birääkimised (24. aprilli 2014. a otsus nr 27) ja Kernu Vallavolikogu (19. juuni 2014. a otsus nr 25), Nissi Val-lavolikogu (15. mai 2014. a otsus nr 20) ja Saue Linnavolikogu (19. juuni 2014. a otsus nr 41) otsused ühinemis-läbirääkimistega nõustumise kohta ning sellele järgnenud ühinemisläbi-rääkimiste tulemused, Kernu vald, Nissi vald, Saue vald ja Saue linn (edaspidi nimetatud lepinguosalised ) sõlmivad käesoleva ühinemislepingu (edaspidi leping), mille eesmärgiks on moodustada ühinemise kaudu uus omavalitsusüksus (edaspidi Vald ) .

1. ÜLDSÄTTED1.1. Leping sätestab lepin-guosaliste vabatahtliku ühi-nemise tulemusena omava-litsusüksuste ühinemise aja ja eesmärgid, moodustatava omavalitsusüksuse õigusliku staatuse, nime, sümboolika, piirid, ühinenud omavalitsusük-suste õigusaktide kehtivuse, ühinemi-sega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja juhtimisstruk-tuuriga seotud muutused, avalike teenuste osutamise põhimõtted tee-nusvaldkonniti, töötajate ja teenis-tujatega seotud küsimuste lahen-damise, investeeringud ja riikliku ühinemistoetuse kasutamise.1.2. Uue haldusüksuse tegevussuun-dade kavandamisel, eesmärkide el-luviimisel, omavalitsusüksusele pan-dud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahen-dite suunamisel lähtub omavalitsus-üksuse volikogu lepingu kehtivuse ajal käesolevas lepingus sätestatust.

2. ÜHINEMISE EESMÄRGID1

2.1. Ühinemise eesmärk on tänas-te omavalitsuste kui kogukondade

jätkusuutliku arengu ja strateegilise juhtimisvõimekuse suurendamine. Sellega ühendatakse tänaste oma-valitsusüksuste arengupotentsiaal ja tugevused, et anda oluline tõuge piirkonna tasakaalustatud arengusse. Ühinemine võimaldab parandada omavalitsuse elanike elukvaliteeti, arendada igapäevaelu ja infrastruk-tuuri. 2.2. Lepinguosalised seavad eesmär-giks:2.2.1. Tagada elanikele hea ja turva-line elu jätkusuutlikus omavalitsuses.2.2.2. Muuta omavalitsusüksuste osutatavad teenused mitmekesise-maks, kvaliteetsemaks ja suurendada nende kättesaadavust. 2.2.3. Võimaldada juurdepääs tee-nustele, mis nõuavad ametnike suurt professionaalsust.2.2.4. Suurendada elanike võimekust oma probleeme iseseisvalt lahenda-da. 2.2.5. Kaasata valitsemisel elanikud ja kodanikuühendused oma elukesk-konna korraldamisse2.2.6. Korraldada ühistranspordisüs-teem selliselt, et see vastab inimeste liikumis- ja tööhõive vajadustele, on

toimiv ja tõhus ning integreerib eri-nevad transpordiliigid. Ühist-

ransport ühendab valla piirkonnad

Saue linna kui omavalitsuse

keskusega.2.2.7. Ku-

j u n d a -da uut

t ü ü p i

omavalitsuse juhtimiskorraldus, kus valla kesktasand tegeleb eelkõige strateegiliste küsimustega ja teenuste arendamisega ning osutab tsentrali-seeritud ja kõrget spetsialiseerumist nõudvaid teenuseid. Kodanikulä-hedaste igapäevateenuste osutamist teostavad haldus- ja teenuskeskused ning kogukonnad.2.2.8. Omavalitsuses toimib amet-nikkond, mis on spetsialiseeritud, asjatundlik ja motiveeritud.2.2.9. Omavalitsuse kuvand rõhutab valla kui terviku ja Saue linna kui Tallinna võimeka eeslinna tugevusi linna- ja looduslähedase elukeskkon-nana.2.2.10. Omavalitsus on võimekas ja usaldusväärne koostööpartner sise-riiklikult ja rahvusvahelisel tasandil.2.2.11. Omavalitsuse ettevõtluskesk-konna arengustrateegia elluviimisel on lisandunud kodulähedasi töökohti ning paranenud elukeskkond. 2.2.12. Omavalitsus on teenuste arendamisel riigile arvestatav part-ner.

3. ÜHINEMISE AEGKernu valla, Nissi valla, Saue valla ning Saue linna ühinemine toimub 2017. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistulemuste välja-kuulutamise päeval.

4. OMAVALITSUSÜKSUSE ÕIGUSLIK STAATUS, NIMI, PIIRID, SÜMBOOLIKA 4.1. Lepinguosaliste ühinemise ning nende alusel uue omavalitsuse moo-dustamisega lõpetavad ühinevad omavalitsused kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuse.4.2. Uus kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik valla staatuses.4.3. Uue kohaliku omavalitsuse ük-suse kui avalik-õigusliku juriidilise

isiku nimi on2 vald (lepingus edas-pidi Vald).

4.4. Vald on ühinenud omavalitsuste õigusjärg-lane. 4.5. Valla territoorium

moodustub Kernu val-la, Nissi valla, Saue

valla ja Saue lin-na territooriumi

summana ja Valla piir kul-

geb mööda

ühinenud valdade välispiiri. 4.6. Vallavolikogu ja -valitsuse jurii-diliseks asukohaks on Saue linn. 4.7. Valla sümboolika koostamiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursikomisjon alustab tööd pärast volikogude otsuste vastuvõt-mist haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemiseks. Valla vapi ja lipu kujundamisel peetakse oluli-seks, et nendes kasutatakse piirkonna ajaloolist identiteeti iseloomustavat sümboolikat. Valla vapp ja lipp esita-takse kinnitamiseks vallavolikogule.

5. HALDUSTERRITORIAAL-SE KORRALDUSE MUUTMI-SEGA KAASNEVATE ÕIGUS-AKTIDE JA DOKUMENTIDE KEHTIVUS5.1. Valla õigusaktide kehtestamiseni kehtivad lepinguosaliste õigusaktid selle lepinguosalise territooriumil, kus nad olid kehtestatud ja ulatuses, kus nad ei ole vastuolus käesoleva le-pinguga.5.2. Valla põhimääruse muutmise või uue põhimääruse kehtestamiseni tegutseb Vald põhimääruse alusel, mille kinnitavad ühinevate omava-litsuste volikogud ühiselt enne ühi-nemist. Lepinguosaliste volikogude kinnitatud valla põhimäärus jõustub 2017. aasta kohaliku omavalitsuse valimiste valimistulemuste väljakuu-lutamise päevast alates.5.3. Lepinguosaliste kõik õigused, kohustused, asjaajamise dokumen-did, omandis olevad varad ja halla-tavad asutused lähevad Vallale üle käesoleva lepingu punktis 3 sätesta-tud ajal.5.4. Valla haldusesse üleminevad hallatavad asutused tegutsevad kuni uute põhimääruste kehtestamiseni seni kehtinud põhimääruste alusel ja ulatuses, kus need ei ole vastuolus käesoleva lepinguga. 5.5. Oluliste arengudokumentide ‒ Valla arengukava, eelarvestratee-gia ja eelarve vastuvõtmiseni ning uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad lepinguosaliste arenguka-vad, eelarvestrateegiad, eelarved ja üldplaneeringud selles ulatuses, kus nad ei ole vastuolus käesoleva lepin-guga. Oluliste arengudokumentide ettevalmistamisega alustatakse ette-valmistusperioodil3, esmajärjekorras koostatakse ühise arengukava ja eel-arvestrateegia projektid.5.6. Lepingu sõlmimise järgselt võta-vad Lepinguosalised volikogud vara-lisi kohustusi, mida ei ole planeeritud eelarvestrateegias, teavitades sellest Lepinguosalisi.5.7 Ühinevate omavalitsuste oman-duses olevate ja nende asutatud jurii-dilised isikud või nende osad lähevad üle ühinenud omavalitsusele, sh asu-

tajaliikme õigused ja kohustused. 5.8. Oluliste arengudokumen-

tide, asjaajamisdokumen-tide ning töökordade üht-

lustamiseks ettevalmistusperioodil moodustavad osapooled vastava(d) komisjoni(d).

6. VALLA JUHTIMISSTRUK-TUUR JA HALDUSTERRI-TORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVAD ORGANISATSIOONILISED ÜMBERKORRALDUSED6.1. Vald kujundatakse mitmetasan-dilise struktuurina, kus ühelt poolt on selgelt eristatud Valla kui terviku strateegilise valitsemise ja juhtimise tasand ning funktsioonid, teisalt tee-nuste osutamise ja nende korraldami-se funktsioonid. 6.2. Haldus ja teenuste osutamise funktsioone püütakse nii palju kui võimalik delegeerida Valla piirkond-likele asutustele, haldus- ja teenuskes-kustele ja kodanikeühendustele, aga ka erasektorile, tagades samas vald-konna professionaalse ja majandusli-kult tõhusa juhtimise. 6.3. Valla keskusesse koondatakse juhtimisfunktsioonid ja teenused, mis on oma olemuselt koordineeriva ise-loomuga või eeldavad kitsast spetsia-liseerumist. 6.4. Tasakaalustatud ja kodanikulä-hedaste otsustusprotsesside tagami-seks nähakse ette tänastel valla- ja linnakeskustel (Saue linn, Laagri, Riisipere ja Haiba) põhinev haldus-keskuste süsteem. 6.5. Halduskeskus tagab: valla vara-de, sh hallatavate asutuste käsutuses olevate varade majandamise ja aren-damise kohapeal; tagab järelevalve piirkondlike teenuste osutamise kva-liteedi üle, sh delegeeritud teenuste osas; tagab valla avaliku heakorra ja teiste haldusülesannete täitmise, mis on otstarbekas tagada kohapeal. 6.6. Halduskeskuste piirkonnas ku-jundatakse töökorraldus selliselt, et oleks tagatud kohalike kodanike kaa-sarääkimisvõimalus kohalikes ja üle-vallalistes otsustusprotsessides, et ai-data kujundada arvamusi ja koguda sisendeid ning tagasisidet otsustusor-ganitele (vallavalitsus, vallavolikogu, volikogu komisjonid) piirkonna ter-vikliku arengu küsimuste lahendami-seks ja halduse/valitsemise kvaliteedi kohata. 6.7. Valla avalike teenuste kodaniku-keskseks ja -lähedaseks osutamiseks säilitatakse ja luuakse teenuskesku-sed, mille teenuspiirkonnad moodus-tatakse otstarbekust silmas pidades ning need ei pea kattuma lepinguosa-liste omavalitsuste halduspiiridega. 6.8. Teenuskeskused luuakse Saue linna, Laagri, Ääsmäe, Haiba, Rii-sipere, Turba ja Kaasiku piirkonda.6.9. Teenuskeskustes osutatakse neid teenuseid, mida on otstarbekas osu-tada elanikule ruumiliselt lähedal. Teenuskeskuses osutatavate teenuste hulk sõltub keskuse teenuspiirkonna suurusest ja olemusest ning vajadusel võib olla erinev.

Kernu valla, Nissi valla, Saue valla ja Saue linna ühinemislepingSiin on avalikustatud ühinemislepingu terviktekst. Lepingu tekstist selgub, milles läbirääkijad on ühinemiskõneluste

käigus seni kokku leppinud. Siitsamast leiate ka lepingu olulisemad lisad – investeeringute kava ning

üleminekutegevuste ajakava. Lisaks sellele lisatakse lõplikult heakskiidetavale lepingule mitmed seadusest tulenevad

kohustuslikud lisad, mis leheveergudele ei mahtunud, nagu seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise

vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu kohta, auditeeritud aastaaruanded ja ühisvalla kaart.

34

6.10. Valla avalike teenuste osuta-miseks teenuskeskusest madalamal haldustasandil kujundatakse keskus-tasandite süsteem ja nende finantsee-rimise mudel selliselt, et külad ja kol-mas sektor iseseisvalt neid teenuseid suudaksid osutada. 6.11. Vallavolikogu koosseisus on 27 liiget, kes valitakse ühes valimis-ringkonnas, mis moodustatakse le-pinguosaliste territooriumi põhiselt4. Vallavolikogu komisjonide moodus-tamisel arvestatakse piirkondliku esindatuse põhimõtteid. 6.12. 2017. aasta valimistel avatakse valimisjaoskonnad vähemalt 2013. volikogude aastal toimunud KOV valimistel töötanud valimisjaoskon-dade asukohtades.6.13. Vallavalitsuse kui ametiasutuse töötajate ametikohtade struk-tuuri projekt töötatakse välja üleminekuperioodi jook-sul hiljemalt 15. aprilliks 2017 (6 kuud enne Valla moodustamist), selle keh-testab 2017. aastal valitav ühendvalla volikogu. 6.14 Seatakse ees-märgiks, et val-lavalitsus kui

ametiasutus kujundatakse lähtudes põhimõttest, et poliitilised ja hal-dusfunktsioonid oleksid selgelt eris-tatud.

7. KESKUSE STAATUS JA ARENDAMISE STRATEEGIA 7.1. Saue linn on Valla keskuseks ja säilitab asustusüksuse staatuse valla-sisese linnana. 7.2. Saue linnal säilib iseseisev süm-boolika linnana ning soodustatakse linna identiteedi hoidmist ja kujun-damist.7.3. Luuakse ühistranspordikorral-dus, mis seob süsteemselt Saue linna, haldus- ja teenuskeskused ja valla piirkonnad ning tagab elanikele see-läbi võimaluse kasutada teenuseid keskuses. 7.4. Arendatakse linnalist elukesk-

konda koos selle juurde kuulu-vate avaliku ruumi rajatiste-

ga.7.5. Arendatakse välja lin-naruumi sobiv ja esindus-lik linnakeskus.

7.6. Linnapiirkon-nas arendatakse ettevõtlusele vaja-

likku taristut, samas säilitades ja laiendades looduslähedast, kuid

linnalist elukeskkonda ja elamupiir-kondi.

8. AVALIKE TEENUSTE AREN-DAMINE 8.1. Haridus8.1.1. Lepinguosaliste eesmärk on tagada kõigile lastele lasteaiakoht ja anda kvaliteetset elukohalähedast alus- ja põhiharidust ning gümnaa-siumiharidust piirkonnas, lähtudes alljärgnevatest põhimõtetest:• Alusharidust ja põhiharidust saab omandada võimalikult kodu lähedal. Koolivõrk korraldatakse halduskes-kuste põhiselt. Olemasolevad koolid säilitatakse. Lasteaia- ja lastehoiu-kohtade pakkumine korraldatakse kodulähedaseima teenusekeskuse põhiselt. Olemasolevad lasteaiad säi-litatakse. • Toimib süsteemne haridusteenus kõigis kooliastmetes. Piirkondlike koolide pakutav kvaliteet ja kuvand on nii hea, et lapsed ja lapsevanemad tahavad seal käia.• Haridusvaldkonnas töötavad mo-tiveeritud, kvalifitseeritud ja head spetsialistid. • Hariduslike erivajadustega (HEV) lastele pakutakse olemasolevate laste-aedade ja koolide baasil laste võimete kohaseid ja paindlikke õpitingimusi.• Pakutakse kvaliteetset ja mitme-

külgset huviharidust ning -tegevust.

• Toimib ülevalla-line noorsootöö.

• Toetatakse lõpetamata

põhikooli- ja gümnaasiumihariduse jätkamist.• Tagatakse transport õpilaste pääse-miseks kooli ja koju. • Seatakse eesmärgiks laborite, tööõpetusklasside, ujulate jne ressursi tõhusam kasutus.• Väärtustatakse elukestvat õpet• Väärtustatakse praktilist haridust, selleks edendatakse haridusasutuste koostööd Valla ettevõtetega.8.1.2. Läbirääkivad omavalitsused peavad oluliseks riigigümnaasiumi olemasolu ühinenud omavalitsuse territooriumil. Osapooled on kokku leppinud gümnaasiumi perspektiivse asukoha osas ja toetavad Saue valla poolt Haridus- ja teadusministeeriu-mile tehtud ettepanekut vastava le-pingu sõlmimiseks5. 8.1.3 Läbirääkivad omavalitsused peavad oluliseks Saue gümnaasiumi säilitamist munitsipaalgümnaasiu-mina ühendomavalitsuse territoo-riumil ning nõustutakse sellega seon-duvate kulude katmisega ja vajalike investeeringute tegemisega sõltuma-ta sellest, milliseks kujuneb riigipool-ne munitsipaalgümnaasiumi rahas-tamise mudel6. 8.1.4. Põhjalikult analüüsitakse hari-dusasutuste pakutavaid tugiteenuseid ja vajadusel suurendatakse nende osutamise võimekust ja kättesaada-vust kõikidele asutustele nii täienda-vate spetsialistide töölevõtmisega kui teenuste sisseostmisega. 8.1.5. Kõikide lasteaedade ja kooli-de baasil luuakse hariduslike eriva-

jadustega lastele mõistlike kuludega võimetekohased ja paindlikud õpitin-gimused. 8.1.6. Tehakse koostööd Töötukassa-ga valla elanike täiend- ja ümberkoo-lituse korraldamisel, et suurendada nende tõhusat tööhõivet. 8.1.7. Eelarve tasandil ühtlustatakse õpetajate töötasude arvestamise põ-himõtted .

8.2. Huviharidus ja noorsootöö 8.2.1. Lepinguosaliste eesmärk on mitmekesiste huvitegevuse võimalus-te kättesaadavus. Selleks arendatakse välja võrgustikupõhine pakkumine, mis parandab laste ja noorte juurde-pääsu eripalgelisele huvitegevusele. 8.2.2. Huvihariduse ja huvitegevu-se arendamisel säilitatakse maksi-maalselt juba toimivad süsteemid ja otsitakse võimalusi täiendavate võimaluste pakkumiseks, kasutatak-se mitmekesiseid rahastusallikaid (KOV, tarbija, fondid).8.2.3. Toetatakse väljaspool omava-litsust pakutavat sellise huvihariduse omandamist, mida Vallas ei pakuta. Selleks tehakse koostööd ja sõlmitak-se koostöökokkulepped teiste omava-litsuste huviharidusasutustega. 8.2.4. Pööratakse eraldi tähelepanu täiskasvanute huvitegevusele. 8.2.5. Olulisteks huvitegevuse pakku-jateks, eriti täiskasvanute sihtgrupis, on piirkondlikud mittetulundusühin-gud, külaseltsid.8.2.6. Uus vald kujundab olemasole-vate noortekeskuste toel võrgustiku

INVESTEERIMISPLAANID Juhul kui riiklikku ühinemistoetust (ligikau-

du 2.2 miljonit eurot) soovitakse kasutada investeeringute tegemiseks, tuleb ühinemis-lepingule lisada investeeringute tegemise vajaduse põhjendus ja eelarve. Lääne-Har-ju valla ühinemisläbirääkimiste käigus on kokku lepitud, et investeeringuvajaduste loetelusse nimetab iga läbirääkiv omavalit-

sus viis prioriteetset investeeringut ja sellele lisatakse ühine vajadus rajada Sauele admi-nistratiivhoone. Ühinemistoetus ei võimalda rahastada kõikide loetelus olevate objektide ja rajatiste rajamist, kuid see loob võimaluse kasutada ühinemistoetust kas projektitoetu-se või laenu omafinantseeringuks.

Investeeringuid tehes järgitakse kogu

piirkonna tasakaalustatud arengu põhimõ-tet, arvestades ühinevate omavalitsuste arengukavasid, seni tehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning majanduslikke või-malusi ning objekti olulisust ning oodatavat kasutamisintensiivsust. Lähtutakse ka põ-himõttest, et ühinemistoetust kasutatakse vallapoolse omafinantseeringu katmiseks.

Euroopa struktuurifondide kasutamisel läh-tutakse sealjuures vastava finantseerimis-meetme omafinantseeringu määrast. Muu-del juhtudel eeldatakse, et ühinemistoetus katab 20% investeeringu vajadusest, ülejää-nud investeeringuvajadus kaetakse ühine-nud valla eelarve positiivsest tulemist või laenukapitali kaasamise teel.

NR OBJEKT VALDKOND MAKSUMUS (€) MÄRKUSED

ÜHENDVALLA LOOMISEGA SEOTUD INVESTEERIMISVAJADUSEDMultifunktsionaalse keskusehoone rajamine Sauele (ca 2000 m2) Administreerimine 2 400 000

KERNU VALLA INVESTEERIMISVAJADUSED1. Teede mustkatted (15 km) Majandus 1 400 0002. Kernu-Haiba hariduse  investeeringud Haridus 450 000 Eeldatav omafinantseeringu määr 20%3. Ruila Põhikooli siseruumide renoveerimine  ja juurdeehitus Haridus 1 000 000    Eeldatav omafinantseeringu määr 20%4. Laitse ja Kibuna piirkonna kergliiklusteed (10 km) Majandus 1 200 000    Eeldatav omafinantseeringu määr 15%5. Laitse ja Ruila küla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine Majandus 1 400 000    Eeldatav omafinantseeringu määr 20%NISSI VALLA INVESTEERIMISVAJADUSED1. Turba ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine Majandus 4 500 000 Eeldatav omafinantseeringu määr 17%2. Riisipere lasteaia uue hoone ehitus Haridus 1 400 000

3. Riisipere kultuurimaja/ vallamaja rekonstrueerimine Kultuur/administreerimine 1 000 000

4. Turba kooli rekonstrueerimistööd (elektri- ja ventilatsioonisüsteem, kanalisatsioon, kelder) Haridus 200 0005. Turba Jaama tn kergliiklustee Majandus 58 000 Eeldatav omafinantseeringu määr 15%SAUE LINNA INVESTEERIMISVAJADUSED1. Lasteaia rajamine Haridus 1 000 000 Eeldatav omafinantseeringu määr 20%

2. Koolikompleksi laiendamine (spordi- ja tehnoloogiahoone ehitamine, ujula rekonstrueerimine) Haridus/kultuur 10 500 000 Eeldatav omafinantseeringu määr 100%

3. Tule tänava, Tule põik ja Nurmesalu tn rekonstrueerimine Majandus 2 500 000 Eeldatav omafinantseeringu määr 100%4. Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Tervishoid 1 000 000 Eeldatav omafinantseeringu määr 25-100%5. Tänavavalgustuse rekonstrueerimine Majandus 500 000 Eeldatav omafinantseeringu määr 20%SAUE VALLA INVESTEERIMISVAJADUSED1. Ääsmäe Põhikooli rekonstrueerimine Haridus 3 000 000 Eeldatav omafinantseeringu määr 20%2. Laagri lasteaed-põhikooli rajamine Haridus 5 000 000 Eeldatav omafinantseeringu määr 20%3. Ääsmäe küla teenusekeskuse rajamine Kultuur/turism 1 600 000 Eeldatav omafinantseeringu määr 20%4. Ääsmäe Lasteaia rekonstrueerimine Haridus 1 900 000 Eeldatav omafinantseeringu määr 20%5. Hüüru mõisa rekonstrueerimine Kultuur/turism 900 000 Eeldatav omafinantseeringu määr 20%

35

luues noortekeskusi ja noortetubasid valla teenuskeskustes ja suurendab noorte endi rolli noorsootöö töö ka-vandamises ja juhtimises. Selleks soodustakse eripalgelisi tegevusi erinevates noortekeskustes. Küla ta-sandil pööratakse tähelepanu selle valdkonna teenuste osutamise dele-geerimisele kodanikeühendustele. Soovitakse tõhustada koostööd noor-tekeskuste vahel.

8.3. Sotsiaalteenused ja -toetused 8.3.1 Lepinguosaliste eesmärk sot-siaaltöös on eneseteadlik, vastutus-tundlik ja iseseisvalt toimetulev val-lakodanik ning teda toetav füüsiline ja vaimne keskkond. 8.3.2 Ühinenud Valla suurem mas-taap ja väikeste sotsiaalabisihtrüh-made laienemine võimaldavad välja arendada sihtrühmaspetsiifilisi sot-siaalteenuseid (puuetega inimesed, eakad, täiskasvanute hoolekanne, asenduskoduteenus) ja suurendada juurdepääsu sotsiaalnõustamistee-nustele (võla- ja toimetulekunõusta-mine, perenõustamine, perelepitus). 8.3.3 Võetakse eesmärgiks arendada välja erineva profiiliga sotsiaalvald-konna spetsialistide ametikohad koos asjakohase tugisüsteemiga, et või-maldada spetsialiseerumist ja sellega teenuste kvaliteedi kasvu. 8.3.4 Teenuse osutamisel abivajaja-tele lähtutakse abivajaja reaalsetest vajadustest ja lähemuse printsiibist, mistõttu esmane sotsiaalnõustamise ja sotsiaalteenuste osutamine kujun-datakse teenuskeskustes.8.3.5 Valla keskusesse koondatakse administratiivse iseloomuga sotsiaal-teenused ning vastavad teenistujad, teenus- ja halduskeskustesse jäävad esmane hoolekanne ja lastekaitse ning toetuste määramise korralda-mine. 8.3.6 Sotsiaalteenused ja toetused kehtestatakse kogu vallas ühesugus-tel alustel ja määrades. Lepinguosa-liste sotsiaaltoetuste ühtlustamisel ning toetusemäärade kehtestamisel võetakse aluseks lepinguosaliste keh-testatud kõrgem toetusmäär. Toime-tulekutaseme tõstmiseks eelistatakse vajaduspõhiseid toetusi. 8.3.7 Luuakse spetsiaalne põhiko-haga sotsiaalvaldkonna juriidiliste küsimustega tegelev ametikoht (nn sotsiaaljurist: eestkoste- ja hooldusõi-guse teemad jms valdkondlik esinda-mine kohtus). 8.3.8 Arendatakse välja sotsiaaltrans-pordi teenus (nt invabuss, sotsiaaltöö-taja juurdepääs, transpordivõimalu-sed meditsiiniasutustesse). 8.3.9 Luuakse elanikule mugav ja kättesaadav sotsiaalteenuste nõusta-missüsteem ja lihtsasti arusaadav sot-siaaltoetuste ja –teenuste ülevaade. 8.3.10 Kodanikeühendustele dele-geeritakse nende sotsiaalteenuste osutamine, kus ühendustel on val-misolek ja professionaalsus teenust osutada ja selle lähedus sihtrühmale võimaldab osutada parema kvalitee-diga teenust. 8.3.11 Kaasajastatakse sotsiaalelu-ruumide võrgustik, seejuures arves-tatakse erinevate sihtgruppide vaja-dustega, pidades silmas elanikkonna vananemist ja eakate hoolduskohtade nõudluse kasvu, seatakse eesmärgiks eakate hooldekoduteenuse arenda-mine piirkondades, kus erasektor nõudlusele vastavat teenust ei paku või ei vasta teenuse hind sihtgrupi maksevõimele.

8.4. Rahvatervise ja tervishoiu korraldus8.4.1. Terviseedendus ja tervislike eluviiside propageerimine ning sel-

leks tingimuste loomine on Valla prioriteet. Selle arendamiseks koos-tatakse vastav strateegia. 8.4.2. Tagatakse ühtlaselt ja pidevalt kättesaadav perearsti- , pereõe- ja ko-duõendusteenus. 8.4.3. Tervishoiuteenuse osutamise süsteemsuse ja efektiivsuse saavu-tamiseks toetatakse kompleksse(te) perearstikeskus(t)e väljaarendamist ning teenuse koondamist vähemalt 3 nimekirjaga keskustesse, et oleks tagatud kvaliteetsed, aastaringsed ning piirkonna vajadustele vastavad meditsiini- ja tugiteenused. Seejuures seavad lepinguosalised eesmärgiks, et perearstiteenuse koondumine kes-kustesse ei vähendaks perearstiteenu-se kättesaadavust (vastuvõtu koha ja aja mõttes), võrreldes lepingu sõlmi-mise hetkel olemasolevaga.

8.5. Külaliikumine ja koostöö kodanikeühendustega8.5.1. Kodanikuühiskonna aren-damisel analüüsitakse ühinevate valdade kogemusi ja teisi toimivaid praktikaid mitmetasandilise kodani-kuühenduste (sh küla- ja asumiseltsi-de) süsteemi arendamisel, kes kasuta-vad valla finantsvahendeid, hoiavad töös ja arendavad avalikku taristut (nt külamaja), organiseerivad üritusi ning täidavad Valla teenuste osuta-mise rolli. Piisava võimekuse ja de-mokraatlikult valitud juhtorganitega küladele delegeeritakse kogukonna jaoks vajalike teenuste osutamise õi-gus. 8.5.2. Jätkatakse ja arendatakse küla- ja asumivanemate kui vabatahtlike valimist ja nende tegevuse toetamist ning tugevdatakse nende suuremat osalust Valla elus ja otsustuste tege-misel. 8.5.3. Tagatakse küla- ja asumi-vanemate suurem osalus Valla elu juhtimises ja suhtlemisel vallavõimu esindajatega. Moodustatakse küla- ja asumivanemaid ühendav esindusko-gu/kogud, mis on nõuandev kogu vallavalitsusele. 8.5.4. Vald peab oluliseks avalike teenuste osutamise eesmärgil demo-kraatlikult valitud juhtorganitega kodanikeühenduste toetamist val-laeelarvest ja töötab välja vastavad põhimõtted.

8.6. Vaba aeg, kultuur, sport 8.6.1. Lepinguosaliste eesmärk on tegusa kultuurielu toetamine ja tu-geva kogukonnatunde loomine ning hoidmine.8.6.2. Kultuuri- ja sporditegevus jät-kub Valla praegustes asukohtades ja seda püütakse arendada enam süs-teemselt ja terviklikult. Valdkonna juhtimisse kaasatakse kultuuri- ja spordikeskuste juhte. 8.6.3. Ühinemine võimaldab pare-mini koordineerida ja mitmekesista-da kultuuri- ja sporditegevusi, toe-tada prioriteetseid sündmusi Valla erinevates piirkondades. Jätkatakse traditsiooniliste kultuuri- ja spordi-sündmuste läbiviimist ja toetamist. 8.6.4. Olulisteks kultuuriteenuste pakkujateks on piirkondlikud mitte-tulundusühingud, külaseltsid.8.6.5. Soodustakse pärimuskultuuri-ga seotud tegevusi. KOV toetab laste tegevusi, mis on seotud pärimuskul-tuuriga 8.6.6 Soodustatakse spordiharras-tustega seotud tegevusi. KOV toetab laste ja noorte sporditegevusi.

8.7. Elamu- ja kommunaal-majandus, ühisveevarustus ja –kanalisatsioon, soojamajan-dus, jäätmemajandus8.7.1 Ühendatakse Vallale kuulu-vad kommunaalmajandusettevõtted, kui sellega saavutatakse parem tee-

nuskvaliteet ning efektiivsem ettevõ-tete toimimine ja arendamine läbi mastaabiefekti. 8.7.2. Eesmärk on Valla hoonete hal-dus- ja majanduslike tugifunktsiooni-de konsolideerimine ühte üksusesse.8.7.3. Vald arendab SA Keskkon-nainvesteeringute Keskuse (KIK) toel vee- ja kanalisatsioonitaristut piirkondades, mis jäävad reoveeko-gumisalasse, et tagada kvaliteetne ühisvee- ja kanalisatsiooniteenus ning muuta piirkond atraktiivsemaks elukeskkonnaks. Rekonstrueeritakse lokaalsed väiksemaid tiheasumeid teenindavad ühisvee- ja kanalisat-sioonirajatised piirkondades, kus sel-lised võrgud on ajalooliselt kasutusel.8.7.4. Jätkatakse hajaasustuse prog-rammi elluviimist. 8.7.5. Saue linnas ja Laagris võetakse eesmärgiks viia kaugküttekatlamajad säästlikumatele lahendustele, kasuta-des taastuvaid energiaallikaid. 8.7.6. Jätkatakse koostööd korralda-tud jäätmeveo osas. Korraldatakse jätkuvalt ohtlike jäätmete kogumis-ringe hajaasustuses ning arendatakse jäätmejaamade tööd. 8.7.7. Valla elamufond arendatakse teenuskeskustes sotsiaalelamispinda-deks ning vajaliku kasutuseta korte-rid võõrandatakse.

8.8. Ühis- ja koolitransport8.8.1. Luuakse ühtne ühistranspordisüsteem, mis ühendab olemas-olevad rongiliinid ja maakondlikud bus-siliinid süsteemselt Valla keskuse ja tee-nuskeskustega. Selleks luuakse vallasisesed transpordiühendu-sed, mis ühendavad r audteeü hendus t mitteomavad kes-kused (nt Turba ja Riisipere). 8.8.2. Arenda-takse avalike ja k o m m e r t s l i i n i d e toimimist ühtses ühistranspordisüstee-mis. 8.8.3. Võimaldatakse ühistranspordiühendu-sed valla piirkondadest haldus- ja teenuskeskustesse. 8.8.4. Arendatakse isikliku transpor-di ja ühistranspordi ühendamise ta-ristut (nt parklad rongipeatustes). 8.8.5. Luuakse õpilasesõbralik kõiki valla koolide teeninduspiirkondi ar-vestav koolitranspordisüsteem, mis kombineerib erinevaid transpordi-liike.

8.9. Kohalikud teed, tänavad ja haljastus 8.9.1. Teede hooldamise, sh teede ta-lihoolduse ning haljastuse teostami-sel säilivad vähemalt hetkel kehtivad põhimõtted ja kvaliteedinõuded, ar-vestatakse piirkondlikke eripärasid. 8.9.2. Tagatakse teede remont ja rekonstrueerimine, tali- ja suvine hooldus ning haljastus ja heakord teehoiukava ja kohalike teede inves-teeringute kava alusel. 8.9.3. Teehoolduse ja vajalike in-vesteeringute tegemisel lähtutakse põhimõttest, et jooksvad suvised ja talvised hooldustööd rahastatakse Valla tulubaasi põhjal, riigieelarvest eraldatavad teehooldusvahendid suunatakse investeeringute tegemi-seks, valla tulubaasist eraldatakse iga-aastaselt investeeringute tarbeks riigi poolt eraldatava summaga sa-maväärne hulk vahendeid. 8.9.4. Taotletakse arengukavade ja üldplaneeringutega ette nähtud prio-riteetse infrastruktuuri kaasajasta-

mist, sh riigiteede rekonstrueerimist ning elektrivarustuse ja side kvalitee-di parandamisele suunatud objektide ehitust.

8.10. Organisatsioonidesse kuulumine ja välissuhted8.10.1. Valla kuulumise koostööorga-nisatsioonidesse (nt LEADER tege-vusgrupp, EMOVL/ELL, HOL jne) otsustab Valla volikogu peale 2017. aasta kohalike omavalitsuste voliko-gude valimisi.8.10.2 Valla välissuhete aluseks olevad partnerluskokkulep-ped kiidab heaks Valla volikogu, arvestades maksimaalses ulatu-ses väljakujunenud ja toimivaid koos-töösuhteid välispart-neritega.

9. VALLA TEENIS-TUJAD JA TÖÖTA-JAD9.1. Lepinguosaliste val-lavalitsuse teenistujad (sh abivallavanemad ja abilinnapead) ja hal-

latavate asutuste töötajad jätkavad teenistust või tööd oma en-dises valdkonnas juhul, kui ühinenud omavalitsuse ametiasutuse või halla-tavate asutuste struktuurist ei tulene teisiti. 9.2. Teenistus- ja töölepingu tingimused, mis ülemi-nevatel teenistujatel ja töötajatel on kehtinud eelmise tööandja või tegevuse lõpetanud töö-andja juures, on siduvad

Vallale kui uuele tööandjale. Juhul kui ühe valdkonna juhte/spetsialiste on mitu, siis lepitakse kokku enne ühinemise jõustumist kõigile töötaja-tele selge ja kvalifikatsioonile vastav ametikoht ja töö sisu liitumise het-keks. Kui teenistuja või töötaja val-las ühinemisjärgselt tööd jätkata ei soovi, koondatakse vastav ametikoht, nähes ette täiendava lahkumishüviti-se 3 kuupalga ulatuses.9.3. Kui abivallavanemad ja abi-linnapead ei saa jätkata ühinenud

omavalitsuses tööd, komp en s eer i t a k s e

töölt lahkumine

36

LÄÄNE-HARJU VALLA ÜHINEMISLÄBI-RÄÄKIMISTE LEPINGU SÕLMIMISE JÄRGSETE ÜLEMINEKUTEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA

Üleminekuperioodi (alates ühinemislepin-gu heakskiitmisest kuni kohaliku omava-litsuste volikogude valimisteni 2017. aas-

ta 15. oktoobril ) tegevuste eesmärk on ühendomavalitsuse sujuv töö peale ühiseid kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi,

milleks loovad eeldused sünkroniseeritud olulised arengu- ja administratiivdokumen-did, töökultuuride ühtlustamine ja valdkon-

najuhtide ja spetsialistide koostöökoge-mus.

TEGEVUS VASTUTAJAD TÄHTAEG

Valla arengukava projektVallavanemate töörühm/valdkonnajuhtide töörühm/teenusepakkuja

Projekt väljatöötatud hiljemalt 30.06.2017

Valla põhimääruse projekt Vallasekretäridest koosnev töörühmProjekt väljatöötatud ja volikogude menetlusse antud hiljemalt 01.09.2016. Vastuvõetud ühinevate volikogude poolt hiljemalt 01.12.2016

Valla sümboolika Konkursikomisjon Avalik konkurss algusega hiljemalt 01.06.2016

Omavalitsuse eelarvestrateegia projektMajanduse/rahanduse abivallavanemate või osakonnajuhatajate töörühm

Projekt väljatöötatud hiljemalt 30.09.2017

Vallavalitsuse kui ametiasutuse (organogramm, mis täpsustaks allüksuste vastutusalad ja põhiülesanded, juhtimisahelad) ja ametikohtade struktuuri projekt Vallavanemate töörühm Projekt väljatöötatud hiljemalt 31.12.2016*

Peamiste hallatavate asutuste töötajate (õpetajad, kultuuritöötajad jne) palkade ühtlustamise põhimõtted Valdkonnajuhtide töörühm Projekt väljatöötatud hiljemalt 01.05.2017

Sotsiaaltoetuste ja -teenuste kordade ja ühtlustamise projektid Sotsiaalnõunike ja valdkonnajuhtide töörühm Projekt väljatöötatud hiljemalt 31.12.2016

Hallatavate asutuste kohatasude (teenustasude) ühtlustamise põhimõtted Valdkonnajuhtide töörühm Projekt väljatöötatud hiljemalt 31.12.2016Ühinemispiirkonna kodanikuühenduste initsiatiivi toetamine, mis looks eeldused lepingupunktis 8.5 (külaliikumine ja koostöö kodanikuühendustega) sisalduvate sätete elluviimiseks, sh vajaliku alusdokumentatsiooni projektide väljatöötamiseks

Läbirääkivate omavalitsuste volikogud ja valitsused Ei kohaldu

* ühinemislepingu projekti järgi 6 kuud enne 2017. aasta valimisi

täiendavalt lahkumishüvitisega 3 kuupalga ulatuses, v.a juhul, kui sea-dusandlus näeb ühinemise käigus lahkuvatele abivallavanematele ja abilinnapeadele täiendava lisakom-pensatsiooni.

9.4. Ametiasutuste töö ümberkorraldamisel ja uute teenis-tujate teenistusse võtmise vajadusel leitakse personal eelkõige sisekon-kursi teel, et tagada info, teadmiste ja oskuste kvaliteet ning nende säili-mine ja haldusprotsesside tõrgeteta jätkumine.

10. INVESTEERINGUD10.1. Investeeringuid tehes järgitak-se piirkonna tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestatakse lepinguosa-liste arengukavasid, eelarvestratee-giaid, senitehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning majanduslikke võimalusi, samuti objekti olulisust ning kasusaajate hulka ja kasutamist piirkonna elanike poolt. 10.2. Lepingosaliste poolt kokkule-pitud prioriteetsete investeeringute

loetelu koos eeldatava maksumuse ja finantseerimisallikatega on esitatud käesoleva lepingu lisas 3. Ühinenud Valla volikogul on õigus prioriteet-sete investeeringute nimekirjas teha muudatusi, kui need

tulenevad reaalselt välja kujuneva eelarve summast või kui on ilmne, et inves-teerimine on majandusli-kult ebaotstarbekas või vä-

heefektiivne või isegi kahjulik kogu Valla arengu seisukohalt.

10.3. Kaasfinantseeringuga seotud investeeringud teostatakse vaid toe-tusraha eraldamisel.

11. ÜHINEMIS-TOETUSE KA-SUTAMINE 11.1. Keskvalitsu-se poolt eraldata-vat ühinemistoe-tust (ligikaudne suurus 2,2 miljonit eurot7) kasutatakse

lisaks lepingu punk-

tis 10 toodule ka järgmisteks seaduses ettenähtud tegevusteks:11.1.1. Registrite ühildamine ja selle-ga seotud info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiliste ning tarkvara soeta-misega seotud investeeringud.;11.1.2. Valla juhtimisstruktuuri üm-berkorraldamisega seotud kulud, sh

lahkumishüvitised.11.1.3. Valla õigusaktide ühtlus-tamine ning arengu- ja stratee-giadokumentide koostamine. 11.1.4. Ametnike ja töötajate üm-

ber- ja täiendõpe.11.1.5. Organisatsioonide töökorral-duste mõistlik ühtlustamine.

12. LEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS12.1. Leping loetakse lepinguosaliste vahel sõlmituks, kui lepinguosaliste volikogud on selle oma otsusega kin-nitanud. Lepinguosaliste volikogude otsused on käesoleva lepingu lahuta-matuks osaks. 12.2. Leping jõustub Valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 12.3. Leping kehtib Valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast järgmiste korraliste kohali-ke omavalitsuste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni. 12.4. Lepingut saab muuta Valla vo-likogu koosseisu 3/4 häälteenamu-sega. Lepingu muutmise võimalus ei laiene lepingupunktidele 8.1.2 ja 8.1.312.5 Peale kohaliku omavalitsuste üksuste ühinemist toimuvad edasised territooriumiosade halduskorraldus-likud muudatused (sh võimalikud edasised jagunemised ja ühinemised)

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.

13. VAIDLUSTE LAHENDAMINEKäesoleva lepingu täitmisega seon-duvad vaidlused lahendatakse vasta-valt Eesti Vabariigi seadustega ette-nähtud korras.

14. MUUD TINGIMUSED14.1. Leping kehtestab lepingu-osaliste kohustused, mis kuuluvad tingimusteta täitmisele. Kui lepin-guosaliste õigusaktid on käesolevas lepingus sätestatuga vastuolus, loe-takse käesolev leping ülimuslikuks ja lepinguosalised järgivad oma tegevu-ses käesolevas lepingus kirjapandut.14.2. Lepingu lahutamatuks osaks on selle juurde kuuluvad lisad.14.3. Lepingut järgitakse valla aren-gudokumentide ja eelarvestrateegia koostamisel. 14.4. Lepingu lisas 4 on esitatud Val-la ühinemise üleminekuperioodis (st ühinemisotsuse ja faktilise ühinemi-se vaheline aeg) vajalikud tegevused koos tähtaegade ja vastutajatega. 14.5. Leping on koostatud neljas identses eestikeelses originaalek-semplaris, millest kõik lepinguosali-sed saavad ühe originaali. •

1 Läbi arutatud ja kokkulepitud juhtivkomisjoni (25.02.2015, 31.03.2015, 8.06.2015 ja 4.08.2015) nõupidamisel ja valdkondlike komisjonide poolt.2 Ühendvalla nime leidmiseks pakutakse rahvahääletuse käigus välja kaks nimevarianti, valituks osutub suurima hulga hääli saanud nimi.3 Ettevalmistusperioodina käsitletakse perioodi, mis jääb lepingu heakskiitmise (eeldatav aeg märts 2016) ja ühendvalla moodustamise (oktoober 2017) vahele.4 Kokkulepe juhtivkomisjoni 31.03.2015 otsusega.5 Kokku lepitud 11. septembri juhtivkomisjoni otsusega nr 3 6 Kokku lepitud 11. septembri juhtivkomisjoni otsusega nr 47 Arvesse on võetud 2016. aasta 1. jaanuari rahvaarve ning 2015. aasta detsembris kooskõlastamiseks esitatud Haldusreformi seaduse eelnõus sisalduvat

ühinemistoetuste suurendamise kavatsust.

37

Ühinemisvaldkonna eksper-did ja asjatundjad andsid ühi-nemisplaanile tunnustavaid hinnanguidÜritus algas ekspertide diskussioo-niga, kus osalesid Rivo Noorkõiv (OÜ Geomedia), Koit Kelder (Lää-ne-Saare vald) ja Kersten Kattai (Tallinna Ülikool). Rivo Noorkõiv tõi välja väikeste omavalitsuste ühe põhilise puuduse: ametnikkond on väikesemahuline ning töötajad on ülekoormatud väga eripalgelis-te tööülesannetega – nad ei saa ei spetsialiseeruda ega paremate la-henduste leidmiseks kolleegidega nõu pidada. Piltlikult öeldes pole keskkonnaspetsialistil peale puu-de kellegagi rääkida... Ta uskus, et käimasolevate läbirääkimiste käigus tekkida võiv ühendvald saab enda-le lubada tippspetsialiste ja nende meeskondi, kes saavad piirkonna elanikele pakkuda senisest paremaid teenuseid ja lahendusi erinevates valdkondades. Kersten Kattai Tal-linna Ülikoolist, kes on koos kolleeg Georg Sootlaga käimasolevate läbi-rääkimiste juures juba algusest pea-le nõu ja jõuga abiks olnud, rõhutas, et läbirääkimised on kulgenud väga professionaalselt ning on Harjumaa üldise ruumiloogikaga hästi kooskõ-las, kui arvestada Tallinna-suunalisi liikumistrajektoore. Koit Kelder, kes koordineeris Eesti värskeimat ühi-nemisprotsessi – Lääne-Saare valla moodustamist 2014. aastal Kaarma, Kärla ja Kihelkonna valdade ühine-mise teel – kinnitas, et praeguseks pole keegi ühinemisotsust kahetse-ma pidanud. Ta tõi välja, et nende läbirääkimisprotsessi edukuse tagas kõigi läbirääkijate kindel usk, et koos ollakse tugevamad ning seda usku ja veendumust on jätkunud ka ühine-misjärgsesse perioodi. Kõlama jäid mõtted, et käimasoleva ühinemise suurimaks võitjaks oleks praeguse Saue linna elanikud ning ühinemise õnnestumisel on võtmeroll osapool-te ühisel tahtel ühinemislepingus kokkulepitut ellu viia.

Riiklik omavalitsusreform kulgeb plaanipäraselt ja soo-sib vabatahtlikult ühinejaidAve Viks Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonnast andis ülevaate riikliku omavalitsusreformi käigust. Reformikava aluseks olev seaduseelnõu saadeti 2015. aasta detsembris kooskõlastusringile ning eeldatavasti on see suveks jõustumis-küps. Ta kinnitas, et eelnõu kohaselt

on omavalitsuse rahvaarvu mini-maalne alampiir 5000 elanikku, aga ta tõi välja, et kui omavalitsuses on üle 5000 elaniku, ei tähenda see ilmtingimata seda, et sel juhul riik-likku sekkumist ei kohaldata. Juhul, kui suurema keskuse kõrval on alla 5000 elanikuga väike naaber, siis võib riik omalt poolt siiski nende liit-mise algatada. Ta tõi välja, et 5000 on küll minimaalne rahvastikuarv, aga ekspertide soovitusel soositak-se suuremate, ligi 11 000 elanikuga omavalitsuste loomist. Näiteks nä-hakse neile ühinemistele, kus tekib üle 11 000 elanikuga omavalitsus, ette nähtud veerand miljoni euro suurune “lisaboonus” riiklikule ühinemistoetusele ning neil on või-malik taotleda riigilt vahendeid ühi-nemiskoordinaatori palkamiseks.

Visiooniharjutuste käigus kaaluti ühinemisega seotud ohtusid ja reaalseid mõjusid inimeste igapäevaeluleSeminari teises osas mõeldi ühes-koos, missugused on ühinemise pea-mised riskid ja kuidas neid vältida. Kõige suuremate ohtudena nähti olukordi, kus riik ei pea rahastami-sega seotud lubadusi või muudab seadusi omavalitsustele ebasoodsas suunas. Ohuna nähti ka seda, kui ootused paremini ja efektiivsemalt toimiva haldusaparaadi osas ei rea-liseeru või kui uues volikogus ei ole poliitilist ja regionaalset tasakaalu.

Teise visiooniharjutuse käigus mõeldi, mismoodi võiks praegu-se ühinemislepingu järgi toimuma saav ühinemine reaalselt kohalike inimeste elu mõjutada. Osalejad “äratasid ellu” väljamõeldud, aga piirkonnaga seotud tegelased ja

mõtlesid, kuidas võiks nende elu-olu ühinenud suurvallas kümne aasta pärast välja näha. Koos mõeldi selle peale, kuidas võiks ühinemine mõju-tada 22-aastast ninakat Noorat Nis-sist, kes nokitseb Nurga puukoolis noori nulge ja naitub peatselt Norra naftapuurijaga või 10-aastast rüblik Rolandit Ruilast, kes ratsutab, rallib rattaga ja ja laenutab raamatuko-gust röövlijutte. Tulevikunägemus kujundati ka sõnakale 65-aastasele suguvõsa-uurijast Sulevile Sauelt, kes sorteerib Santa Marias safranit ja selgitab seenioritele Scharenber-gi salasepitsusi ning varajases kesk-eas lasterikkale leluärimees Laurile Laagrist, kes leiutab koos lätlastega loodussõbralikku jõelaeva ja loodab läänelikule lähitulevikule

Jõuti järeldusele, et inimeste iga-päevaelu läheb ikka omasoodu eda-si ning nende töö-, kooli- ja eraelu ühinemine suurt ei mõjutagi. Küll aga leiti mõningaid soodsaid aren-gud, mis erinevast soost ja vanusest inimeste elu paremaks võiksid teha. Näiteks paremad transpordiühen-dused või laiemad huviharidusvõi-malused.

Seminari teisel päeval käidi kü-las Audru vallas. Audru vald liitus 2013. aastal väikese naabri Lavas-saare vallaga. Sealne vallavanem Siim Suursild jagas oma ühinemise ja vallajuhtimisega seotud koge-musi. Tema sõnul võinuks nende ühinemine naabritega Lavassaa-rest aset leida palju varem ja sellest oleks võitnud mõlemad osapooled. Siiski on ühinemine kaasa aidanud piirkonna terviklikule arengule ja täna mõeldakse juba sellele, kuidas Pärnumaal haldusreformiga edasi minna ning missuguseid ühinemisi edaspidi läbi viia. •

Visiooniseminaril tehti läbirääkimistest kokkuvõtteid14.-15. jaanuaril olid läbirääkimistega seotud osapooled Pärnus

visiooniseminaril. Osales üle 40 inimese kõikidest läbirääkimistel

osalevatest omavalitsustest, kaasas oli nii volikogude liikmeid,

linna- ja vallavalitsuste töötajaid kui valdkondlikes komisjonides

kaasalöönud asjatundjaid. Seminariosalisi tervitas Pärnu abilinnapea

Rainer Aavik, kes kinnitas, et ka Pärnu kandis mõeldakse käimasoleva

omavalitsusreformi valguses ühinemistele naabritega.

KADRI TILLEMANN

JUHTIDE ARVAMUSED

Paneeldiskussioonis osalenud eksperdid ja asjatundjad vasakult: Rivo Noorkõiv, Kersten Kattai ja Koit Kelder (foto: Birgit Tammjõe-Tulp)

NISSI VALD

VALLAVANEM PEEDO KESSEL Olen omavalitsuste ühinemist algusest peale pooldanud. Omavalitsustele on minu arvates aja jooksul hulgaliselt ülesandeid pandud, mis suuremaid majandusüksusi eeldavad. Rääkimata praeguste omavalitsuste piire ületavatest ülesannetest ja pakutavatest avalikest teenustest, mida ühes omavalitsuses mõistusepärasemalt ja loogilisemalt korraldada saaks.Läbirääkimiste käigus on mu esialgne arvamus kinnitust saanud, et ühinemine on piirkondliku arengu ning piirkonna elaniku

jaoks kasulik ja vajalik. Lisandunud on veel veendumus, et meie - Kernu, Nissi ja Saue(de) - kavandatavast ühinemisest väiksemas mastaabis ühinemisplaanid ei ole mõttekad, nad on tõenäoliselt juba ühinemise hetkeks ajast maas.

KERNU VALD

VALLAVANEM ENN KARU Toetan ühinemist kahe käe ja terve habemega (aga maha ajada ei luba). Iseseisvus peale Kernu ja Nissi valla lahutamist kaks aastakümmet tagasi on olnud hea aeg, täis vabaduseiha ja tegusat tööd. Kuid vahepeal on palju muutunud ning jõudu ja vaimu hakkab väheseks jääma. Taaskord kokku tulla on igati mõistlik. Nüüd siis juba suuremas koosseisus. Olla vaba koos naabritega, ka see on suur asi. Saabub ehk uus ärkamisaeg ka küladele ja kogukondadele.

SAUE VALD

VALLAVANEM ANDRES LAISK Toetan ühinemist. Pooleteise aasta jooksul on suur töö läbirääkimiste laua taga ära tehtud. Paberile on saanud korralik ja läbimõeldud leping, mille kallal töötas vahetult kaasa üle viiekümne inimese. Lisaks olid kaasatud konsultandid ning põhjalikult tutvuti senise ühinemispraktikaga Eestis. Rahvaarutelud on olnud julgustavad, kuigi Saue linna avalikul koosolekul andis endast selgelt märku ka Saue linna üksi jäämist toetav tugigrupp. Eriarvamused on

loomulikud. Kui päris aus olla, siis minu tänase hinnangu kohaselt oleks ühinejate otsene ja lühiajaline kasu suurem, kui Saue linn otsustaks, nii nagu osa linnavolikogu liikmetest õigeks peab, ühinemisest loobuda. Väikese kohaliku pealinna välja arendamine on omajagu ambitsioonikas ja parasjagu kallis ka. Seda ei saa teha maa ja linnapiirkonda nagu kahte Eestit vastandades, vaid mõistes linna ja tagamaa loomulikus koosluses peituvat lisaväärtust.

Selle ühinemise fookus on aga alati olnud pikemaajalisel tulemusel, loogilisel halduskorraldusel, mitte lühiajalisel majanduslikul efektil. Seetõttu ei muuda see kindlasti mu veendumust, et ühinemine on õigeaegne ja kasulik kõigile osapooltele ning see vanker peaks igal juhul lõpuni veerema neljal rattal ja sellel raamistikul, mille ühinemisleping sellele on andnud. Kui aga Saue linna volikogu peaks ühinemise asemel valima üksi jätkamise tee, siis toetan igal juhul ühinemise lõpuni viimist ülejäänud läbirääkimispartnerite vahel.

Muudatused on mõistagi natuke ärevust tekitavad. Alati on kindel tunne on süüa vanaema tehtud moosisaia. Aga need, kes ainult moosisaia juurde jäävadki, ei saa kunagi tundma juustukoogi maitset. Ühinemine ei ole lihtne koolipingi aritmeetika. Et keegi saab vähem ja keegi saab rohkem, keegi jääb üldse ilma. Eesmärk pole vaielda, kuidas jagada nelja moosisaia, vaid küpsetada ühiselt hõrk ja isuäratav tort.

SAUE LINN

LINNAPEA TÕNU URVA Kindlasti ei ole ma haldusreformi läbiviimise vastane, kuid Saue linna ühinemine - isegi ühist piiri mitteomavate valdadega - ei tundu mulle eriti mõistlik. Loogikat näeksin jätkamises iseseisvalt või pigem Saue linna ühinemisel Saue vallaga.

Eelistaksin iseseisvana jätkamist, sest Saue linnavalitsus on suuteline osutama tasemel avalikke teenuseid ning võim on inimestele lähedal. Meil on korralikud tugiteenused eakatele, peredele ja noortele ning väljaarendatud taristu, mis teevad linna

atraktiivseks nii elanikele kui ettevõtjatele. Meil on võimet ja tahet taotleda toetusfondidest raha erinevate objektidele kaasrahastamise vahendite hankimiseks. Saue linn on edukas ja Eesti omavalitsuste võimekuse tipus ning viimane linnaelanike rahuloluküsitlus näitas, et 97 % Saue linna inimestest oli seisukohal, et Sauel on hea või väga hea elada.

Kahtlemata on ühisvalla eelarve mahud suuremad, aga ka vajadused on suuremad. Suuremate rahaliste mahtudega saab vallas teha suuri asju. Kui me rajame spordikeskuse või kultuurikeskuse näiteks Kernu või Nissi valda, kas siis ka linna elanikud seda kasutama hakkavad või vastupidi, kui objektid rajatakse Saue linna, kas neid siis ka näiteks Nissi või Kernu valla elanikud kasutama hakkavad?

38

Läbirääkijad on oma tööga suures plaanis ühele poole saanud ja ette val-mistanud ühinemislepingu projekti ja see on kõigile huvilistele internetis ja piirkonna omavalitsuskontorites, val-lamajades ja raamatukogudes väljas ning käesoleva Ühinemislehega ka kodudesse läkitatud. Nüüd on koha-like elanike kord arvamust avaldada ning volikogudesse valitud rahvasaa-dikutel ühinemisotsus langetada.

Kaua tehtud kaunikene – ühinemislepingÜhinemislepingu esimene versioon sai ühinemist nõustavate konsul-tantide abiga valmis juba mullu kevadel. Siis asusid lepinguga tööd tegema valdkondlikud komisjonid: tublit täiendust tuli nii hariduse-, sotsiaal-, huvitegevuse-, majandu-se-, kodanikuühiskonna kui ka va-litsemisteemadel. Suve lõpus saadeti leping volikogudele üle vaatamiseks ja täiendamiseks ning tutvustati seda novembris-detsembris avalikel arut- eludel piirkonna elanikele. Siinkohal aitäh kõigile, kes aruteludel osalesid ja arvamust avaldasid! Alanud aasta alguses viidi lepingusse rahvalt tul-nud tagasiside põhjal taas täiendused sisse ning jaanuarikuus andsid kõik volikogud heakskiidu lepinguprojekt avalikule väljapanekule suunata ning rahvaküsitlus läbi viia.

Avalik väljapanek ja rahvaküsitlusVeebruarikuus, enne rahvaküsitlust, saavad kõik huvilised omale sobilikul moel lepinguprojektiga tutvuda – hu-vilised leiavad lepingu kas oma ko-du-omavalitsuse kantseleist, piirkon-na raamatukogudest või koduvalla või -linna internetikodulehelt, samuti ühinemisläbirääkimiste kodulehelt www.laaneharjuvald.ee. Soovi korral saab lepingu kohta veel ka ettepane-kuid ja vastuväiteid edastada, saates need vastava volikogu poolt määra-tud tähtajaks kas tavaposti või e-kir-jaga elukohajärgsesse omavalitsusse.

Rahvaküsitlus algab 29. veeb-ruaril – hääletada saab nii internetis kui küsitluspunktides. Küsitluse käi-gus saavad 16-aastased ja vanemad 1. jaanuari 2016.a seisuga Kernu valla, Nissi valla, Saue valla ja Saue linna elanike registrisse kantud ini-mesed avaldada arvamust kahes küsimuses: esmalt saab teada anda, kas ühinemist toetatakse või mitte ja teiseks saab märkida, kas ühendvalla nimeks eelistatakse nimetust Lää-ne-Harju vald või Saue vald.

Hääletamine internetisInternetis hääletamine toimub ajava-hemikul 29. veebruar kuni 4. märts 2016. Hääletamiseks leiavad huvili-sed oma koduomavalitsuse veebile-helt hääletuslingi ning peavad end ID-kaardi või mobiil-ID abil tuvas-tama, seeläbi kontrollitakse rahvas-tikuregistri kaudu, kas hääletajal on

arvamuse avaldamise õigus. Elekt-rooniliselt antud häält saab kuni e-hääletuse lõpuni (4. märts) inter-netis ka ümber muuta. Juhul kui ar-vamuse avaldaja on andnud e-hääle, aga ka küsitluspunktis hääletamas käinud, arvestatakse küsitluspunktis antud hääl ja e-hääl tühistatakse. E-hääletamise läbiviimiseks kasuta-taks AS Andmevara poolt välja aren-datud internetikeskkonda VOLIS – see on ainus lahendus, mis võimaldab

ühildamist rahvastikuregistriga ning seda on ka varem sarnaseks otstar-beks kasutatud.

Hääletamine küsitluspunktidesSedeliga hääletamine toimub ühine-mispiirkonna küsitluspunktides kol-mel päeval. 29. veebruaril ja 1. märt-sil toimub eelhääletamine, hääletada saab ajavahemikul 12-19.

6. märtsi põhihääletuspäeval saab küsitluspunktides arvamust avaldada ajavahemikul 10-20. Sedeliga hää-

letamine toimub üsna sarnaselt har-jumuspärasele valimisprotseduurile – küsitluspunktide teenindamiseks moodustatakse komisjonid, kes kont-rollivad, kas hääletaja on valimisni-mekirja kantud ning väljastab hää-letussedelid. Neid on kaks – mõlema hääletusküsimuse kohta saab eraldi sedelid, et hiljem küsitlustulemuse kindlakstegemist hõlbustada. Hää-letuses osaleja saab privaatselt sedeli

täita ning selle pitseeritud valimis-kasti sisestada. Kui küsitlus 6. märtsi õhtul lõpeb, avatakse hääletuskastid, loetakse sedelid ja fikseeritakse tule-mused.

Peale rahvaküsitlustKui sedelihääletus on läbi ja tule-mused kokku loetud, siis liidetakse neile 4. märtsil lõppenud e-hääletuse tulemused ning koostatakse küsitlus-tulemuste protokollid, tõenäoliselt selguvad esialgsed küsitlustulemused juba 7. märtsiks. Seejärel peab iga

läbirääkiv omavalitsus oma otsusega küsitlustulemused kinnitama. Fiksee-ritakse küsitluse osalusaktiivsus ning kuidas jagunevad ühinemise poolt- ja vastuhääled ning missuguseks kuju-nes arvamus nimeküsimuses.

Praeguste plaanide kohaselt valmistatakse kohe peale hääletus-tulemuste selgumist volikogudele lõplikuks ühinemisotsuseks tarvili-kud materjalid ette ning otsuse lan-getamine toimub eeldatavasti juba märtsi- või aprillikuus. Siinkohal tuleb märkida, et need valla- ja lin-navolinikud, kes ühinemisotsuseid volikogudes langetama peavad, ei ole seadusjärgselt kohustatud rahva-küsitluse tulemusi arvestama. Siiski loodavad läbirääkijad, et kohalikud inimesed võtavad küsitlusest ak-tiivselt osa ning kui arvestatav hulk

piirkonna elanikke on oma arvamust avaldanud, siis võib eeldada, et sellest lähtuvad ka volikogudesse valitud rahvaesindajad.

Läbirääkijad on arvestanud ka võimalusega, et mõni läbirääkiva omavalitsuse volikogu ühinemis-plaani heaks ei kiida. Sellisel puhul saavad jätkuva ühinemissooviga omavalitsused läbi mõelda, kas ühi-nemisplaan väärib jätkuvalt elluvii-mist ning neil on sellekohase soovi ja kohaliku rahva toetuse korral pii-savalt aega, et ühinemisleping ajako-hastada ning tarvilikud protseduurid tähtaegselt läbi viia. •

Ühinemisläbirääkimiste otsustavad lõppakordid – lepingu avalik väljapanek ja rahvaküsitlusLigi poolteist aastat kestnud läbirääkimised Kernu valla, Nissi valla, Saue linna ja Saue valla esindajate vahel on

jõudmas otsustavasse faasi.

JÄLGI LÄBIRÄÄKIMISTE KÄIKU INTERNETIS:

KÜSITLUSPUNKTID KERNU VALLAS:

KÜSITLUSPUNKT NR 1, mis asub Kernu Valla Rahvamajas Haiba külas ja mille piiridesse jäävad Haiba, Kernu, Kirikla, Kohatu, Kustja ja Mõnuste külad.

KÜSITLUSPUNKT NR 2, mis asub Ruila raamatukogus Ruila külas ja mille piiridesse jäävad Allika, Kabila, Laitse, Metsanurga, Muusika ja Ruila külad.

KÜSITLUSPUNKT NR 3, mis asub Laitse seltsimajas Kaasiku külas ja mille piiridesse jäävad Hingu, Kaasiku, Kibuna, Pohla ja Vansi külad.

Isik, kelle elukoha andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse Kernu valla täpsusega, saab küsitluses osaleda küsitluspunktis nr 1.

KÜSITLUSPUNKTID NISSI VALLAS:

KÜSITLUSPUNKT NR 1, mis asub Riisiperes Nissi tee 53c (Riisipere kultuurimaja) ja mille piiridesse jäävad Riisipere alevik, Aude, Jaanika, Kivitammi, Madila, Munalaskme, Mustu, Nurme, Odulemma, Siimika, Tabara, Vilumäe, Ürjaste küla.

KÜSITLUSPUNKT NR 2, mis asub Turbas Lehetu tee 12 (Turba kultuurimaja) ja mille piiridesse jäävad Turba alevik, Ellamaa, Lehetu, Lepaste, Rehemäe, Viruküla.

Isik, kelle elukoha andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse Nissi valla täpsusega, saab küsitluses osaleda küsitluspunktis nr 1.

KÜSITLUSPUNKTID SAUE LINNAS:

Saue linna haldusterritooriumi piirides toimub küsitluspäeval küsitlus (sedelitega)

29. veebruaril ja 1. märtsil 2016 kell 12.00 - 19.00 Saue Päevakeskuses (Kütise 4, Saue linn) ja 6. märtsil 2016 kell 10.00- 20.00 Saue Gümnaasiumis (Nurmesalu tn 9, Saue linn).

KÜSITLUSPUNKTID SAUE VALLAS:

KÜSITLUSPUNKT NR 1, mis asub Ääsmäe külas Kasesalu 16 (Ääsmäe Põhikool) ja mille piiridesse jäävad Aila, Jõgisoo, Koppelmaa, Maidla, Pärinurme, Pällu, Tagametsa, Tuula ja Ääsmäe külad.

KÜSITLUSPUNKT NR 2, mis asub Laagri alevikus Veskitammi 8 (Saue Valla Kultuurikeskus) ja mille piiridesse jäävad Laagri alevik ning Alliku, Hüüru, Kiia, Koidu, Püha, Valingu, Vatsla ja Vanamõisa külad.

Isik, kelle elukoha andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse Saue valla täpsusega, saab küsitluses osaleda küsitluspunktis nr 2.

Nissi vald

Saue vald

Kernu vald

Saue linn

Nissi vald

Saue vald

Kernu vald

Saue linn

Nissi vald

Saue vald

Kernu vald

Nissi vald

Saue vald

Kernu vald

Saue linn

29.02.2016 1.03.2016 2.03.2016 3.03.2016 4.03.2016 5.03.2016 6.03.2016

Elektrooniline hääletamine 29.02 kell 9 kuni 4.03 kell 20Hääletust ei toimuEelhääletamine küsitlus-

punktides toimub kell 12-19.00Hääletamine küsitlus-punktides kell 10-20

WWW.LAANEHARJUVALD.EE

NISSI VALD

KERNU VALD

SAUE VALD

SAUE LINN

NISSI VALD

KERNU VALD

SAUE VALD

SAUE LINN

NISSI VALD

KERNU VALD

SAUE VALD

SAUE LINN

NISSI VALD

KERNU VALD

SAUE VALD

SAUE LINN