ÜPP reformhetkeseis

Põllumajandusministeerium

Ettekande struktuur

Küsimused, mille osas liikmesriigid ei ole saavutanud konsensust

Reformiarutelu organisatsiooniline korraldus Ülevaade diskussioonide sisust

vaidlusalustes küsimustes

Poliitilised põhiküsimused, mis on lahendamata

Toetuste lahtisidumine, ehk ühtne otsemaksete süsteem

Ühtse otsemakse määramine ja ülekandmine Degressiooni ja modulatsioonipakett Teraviljaturu reform Piimaturu uuendus Riisiturg

Tehnilised küsimused, mis on lahendamata

Sundkesa Nõuetele vastavus (Cross Compliance) ja

selle sidumine IAKS-iga Nõuandeteenistus Modulatsioonifondide kasutamine Maaeluarengu uued meetmed

Reformiarutelu organisatsiooniline ülesehitus

Nõukogu töögrupid on kohtunud ja arutanud kõiki reformiküsimusi – liikmesriikidevahelised kokkulepped ei ole aga töögrupi tasemel tekkinud

SCA on samuti arutanud kõiki põhiküsimusi – samuti ilma lõplike otsusteta

Eesistuja on teinud/tegemas mitmeid kompromissettepanekuid põhiküsimuste osas

Kõrgetasemeline töögrupp

Vastavalt nõukogu otsusele moodustati liikmes- ja kandidaatriikide esindajatest nn kõrgetasemeline töögrupp käsitlemaks nn tehnilisi reformiettepanekuid

Eestit esindab põllumajandusministeeriumi kantsler

Põllumajandusministrite nõukogu 11.-13. juuni Luksemburgis

Eesmärk on jõuda ÜPP reformiettepanekute osas kokkuleppele (juuni lõpus küll veel üks ministrite nõukogu kohtumine)

Kui ei jõuta kokkuleppele, siis võib reformiarutelu tõenäoliselt jääda venima ning kokkulepped saavutatakse alles 2005, kuna 2004 on laienemise aasta ning samuti vahetub Euroopa Komisjoni koosseis

Põllumajandusministrite nõukogu 11.-13. juuni Luksemburgis (järg)

ÜPP reformile pühendatakse vähemalt kaks täis tööpäeva

Arutelu aluseks saavad olema eesistujamaa nn kompromissettepanekud reformi määruste eelnõude osas, mis esitatakse ilmselt vahetult enne nõukogu istungi algust

Ülevaade reformi sõlmküsimuste arutelude suundumustest

Ülevaade baseerub eelmisel PMAN-il ÜPP reformi kohta esitatud materjalidel

Toetuste lahtisidumine ehk ühtne otsemaksete süsteem

Liikmesriikide arvamused varieeruvad EK ettepaneku (vt eelmine PMAN materjal) toetamisest, kuni praeguse süsteemi täieliku säilitamiseni.

Kompromissina võidakse teha ettepanek nn osaliseks lahtisidumiseks, milles kaks võimalust:

– Lahti seotakse vaid mõni toetusskeem (näiteks teravili)– Lahti seotakse mingi osa otsetoetuse määrast (näiteks pool

veiselihatoetusest ilma tootmiskohustuseta (nn ajalooline toetusmäär) ning teine pool, kui vastavad veised olemas)

Toetuste lahtisidumine ja kandidaatriigid

Senini ei ole Euroopa Komisjon ega eesistuja esitanud ettepanekut selle kohta, milline oleks toetuste arvestamise alus toetuste lahtisidumisel uutele liikmesriikidele

Viidatud on, et see selgub, kui on selge, milline saab olema tegelik lahtisidumine ÜPP reformi raames praegustele liikmesriikidele (kas osaline või täielik ja millistel alustel)

Ühtse otsemakse määramine ja ülekandmine

Küsimus, kas ühtne otsemakse– arvutatakse igale tootjale, lähtuvalt

referentsperioodist – tootja toetustase otseselt seotud tema toetustasemega referentsperioodil

– või regioonile (tekib regioonile ühine otsemakse hektari kohta) – toetus jaguneb tootjate vahel ringi

Kompromiss ilmselt võib kalduda mõlema võimaluse andmisele (st liikmesriigi otsustada)

Degressiooni ja modulatsioonipakett

Diskussioon võib tekkida degressiooni ja modulatsiooni kiirusest ja tasemest, kuid ilmselt eelkõige keskendub sellele, mis alustel jagatakse modulatsiooni ressursse

– Kas raha, mis vabaneb degressiooni kaudu, jääb samasse liikmesriiki

– Või (komisjoni ettepanek), modulatsioonivahendite jagamisel kasutatakse samu põhimõtteid, mis maaeluarengu meetmete ressursside jaotamisel (see tähendaks ressursi ümberjaotamist madalama intensiivsusega, madala SKP ning kõrge põllumajandushõivega riikide suunas)

Teraviljaturu reform

Diskussioon keskendub ilmselt interventsioonihindade alandamise kiirusele ning mõnede riikide poolt tõstatatakse ilmselt üles ka küsimused, mis seotud rukkiinterventsiooni lõpetamisettepanekuga

Piimaturu uuendus

Enamus liikmesriike on nõus kvoodisüsteemi pikendamisega (2015), kuid suhtub jahedalt nende suurendamisse 2007 ja 2008.

Agenda 2000st kaugemale minevat hinnareformi (taotlushindade edasine alandamine interventsioonihindade alandamise kaudu) otsustust praegu peavad paljud liikmesriigid liiga varaseks

Sundkesa

Diskussioon sundkesa nõude vajalikkusest ühtse otsemaksete süsteemi korral– Kui ühtse otsemaksete süsteemi põhimõte on

selle tootmisega mitteseotud, siis muutub sundkesa põhimõtteliselt küsitavaks

– Mõned liikmesriigid võivad sellega seoses tõsta ka küsimuse uue nn energiakultuuride otsemakse õigustatusest, kuna kesa saab samadel alustel tulevikus toetust, kui iga maa

Nõuetele vastavus (Cross Compliance) ja selle sidumine IAKS-iga

Siin on eelkõige liikmesriikide surve nn kohuslike nõuete arvu vähendamisele (EK esialgne ettepanek hõlmas 38 õigusakti), vahepeal on eesistuja esitanud nn lühendatud nimekirja (18 õigusakti)

Teine diskussiooniteema on ettepanek leida kontrollitavad ettevõtted samast IAKS valimist millele tehakse otsemaksete kohapealse kontrolli (5% ettevõtetest, milledest 50% kontrollitaks siis ka nõuetele vastavuse osas – kompromiss võib jääda 20% IAKS valimi tasemele (st iga aasta kontrollitaks täielikult nõuetele vastavust 1%-s ettevõtetes))

Nõuandeteenistus

Nõuandeteenistuse kohustuslik kasutamine teatud suurusega ettevõtetel jääb ilmselt peamiseks diskussiooniteemaks, paljud liikmesriigid pooldaks vaid vabatahtlikku osalemist skeemis

Maaeluarengu uued meetmed

Diskussioonid, nõuetele vastavuse toetuse osas keskenduvad ilmselt sellele, kas toetada vaid nn uutele nõuetele vastavusse viimist

Metsandusmeetmete osas on põhiküsimuseks, kas peaks tulevikus toetama ka riigimetsi, kompromissina pakutakse ilmselt, et toetada küll, aga vaid majanduslikku otsetulemit mitte andvate tegevuste osas

Maaeluarengu uued meetmed

Eesistuja omalt poolt tahab tugevdada noortalunike meedet

Tänan tähelepanu eest!