Ulukiohtlikud teelõigud · ilves (Lynx lynx) ja hunt (Canis lupus) on autodele ohtlikud, kuid nad satuvad liiklusõnnetustesse harva. Tähelepanu pööratakse ka väiksemakasvulistele

Ulukiohtlikud teelõigud

Ulukiõnnetuste koondumiskohtade tehniline analüüs

Töö 2017-8 | Leping 17-00120/015 [email protected] www.rewild.ee

Ulukiohtlikudteelõigud | 3

TÖÖTEOSTAMINE Kuupäev 22.03.2018

Koostaja OÜRewild

Leping 04.08.2017

Klient/tellija Maanteeamet

Juhtspetsialist JaanusRemm(PhD)

Töörühm PiretRemm(PhD),KertuJaik(MSc),

HillarLemba(MSc,OÜToner-Projekt),RaidoKont(MSc)

Kontakt [email protected]|www.rewild.ee

4 | Ulukiohtlikudteelõigud

ÜLEVAADEIgal aastal registreeritakseEesti teedel keskmiselt120 sõiduki ja loomakokkupõrget,milletagajärjeks on kahju inimestele või nende varale. Lisaks ohule inimestele põhjustavadulukiõnnetusedkahjuka loomadele jatiheda liiklusegamaanteedkillustavadmetsloomadeelupaiku.Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 registreeritakseaastaspaari tuhandelooma hukkumine, kusjuures enamus väiksemate loomadega seotud õnnetusi jääbregistreerimata. Viimastel aastatel on probleem pigem suurenenud, sest sõidukeid liigubEestiteedelrohkemjasõralistearvukusontänupehmeteletalvedeletõusnud.

Käesoleva töö eesmärk on seada pingeritta 2009–2013 aastate kõige ulukiohtlikumadmaanteelõigud Eestis, 50 kõige ohtlikuma lõigu analüüs nii liiklusohutuslikest kui kalooduslikest aspektidest lähtuvalt ning pakkuda iga koha kohta lahendused leevendavatemeetmeterakendamiseks.Tähelepanupööratieelkõigelooduskeskkonnasäästmisele.

Kõige ulukiohtlikumad teelõigud koonduvad Eestis peamiselt põhimaanteedele Tallinna javähemalmääralTartuümbrusesse.Nendepikkusvarieerub100-stmeetrist5,2kilomeetrini.Et liiklustihedusenamusel lõikudelonsuur,siisonpaljudel juhtudeleelistatudlahendusekseritasandilisedulukiläbipääsud,mis võimaldavadmetsloomadelohutultmaanteedületada.Samatasandilised ulukiläbipääsu lahendused on soovitatavad kohtades, kus liikluskoormusonmadalamvõionlähiajalplaanisteeviiauueletrassile.


SISUKORD

1 Sissejuhatus.........................................................................................................................8

2 Tööeesmärk........................................................................................................................9

3 MaanteedejaUlukiteseosed...........................................................................................10

3.1 Maanteedemõjupopulatsioonidesidususele...........................................................10

3.2 Sihtliigid......................................................................................................................10

3.2.1 Uluksõralised.......................................................................................................10

3.2.2 Suurkiskjad...........................................................................................................12

4 Loomaõnnetusiennetavadmeetmed...............................................................................13

4.1 Piirdeaiad....................................................................................................................14

4.2 Eritasandilisedläbipääsud..........................................................................................17

4.3 Sõidukijuhtehoiatavasüsteemigakombineeritudsamatasandilisedläbipääsud......19

4.4 Kiirusepiiramine.........................................................................................................20

4.5 Loomihoiatavadsüsteemid.......................................................................................20

4.6 Nähtavuseparandamine............................................................................................21

4.7 Lisameetmedulukiõnnetustevähendamiseks...........................................................22

5 Ulukiohtliketeelõikudekirjeldamine................................................................................23

5.1 Analüüsiskasutatudandmebaasidjaallikad..............................................................23

5.2 Välitööd......................................................................................................................23

5.3 Suurulukitelesobivateelualadejaliikumiskohtadepaiknemisehinnang..................23

5.4 Ulukiohtliketeelõikudepingereakoostamine............................................................24

5.5 Ulukilahendusteerisused...........................................................................................26

6 UlukiohtlikeMaanteelõikudeülevaade............................................................................28

6.1 Üldisedsoovitused.....................................................................................................32

7 Teelõikudekirjeldusjalahendused...................................................................................34

Teelõik1-22,50....................................................................................................................35

Teelõik1-26,20....................................................................................................................40

Teelõik1-30,20....................................................................................................................48

Teelõik1-32,25....................................................................................................................52

Teelõik1-42,40....................................................................................................................56


Teelõik1-49,15....................................................................................................................61

Teelõik1-50,00....................................................................................................................65

Teelõik1-57,20....................................................................................................................69

Teelõik1-62,90....................................................................................................................73

Teelõik1-63,45....................................................................................................................78

Teelõik1-64,65....................................................................................................................81

Teelõik1-115,65..................................................................................................................83

Teelõik1-168,70..................................................................................................................88

Teelõik1-170,15..................................................................................................................92

Teelõik2-23,35....................................................................................................................96

Teelõik2-47,15..................................................................................................................100

Teelõik2-48,70..................................................................................................................104

Teelõik2-52,45..................................................................................................................108

Teelõik2-54,85..................................................................................................................112

Teelõik2-58,50..................................................................................................................115

Teelõik2-72,65..................................................................................................................119

Teelõik2-84,35..................................................................................................................122

Teelõik2-115,95................................................................................................................127

Teelõik2-162,80................................................................................................................131

Teelõik2-170,30................................................................................................................135

Teelõik3-144,85................................................................................................................140

Teelõik4-17,20..................................................................................................................144

Teelõik4-18,25..................................................................................................................149

Teelõik4-19,05..................................................................................................................155

Teelõik4-21,55..................................................................................................................160

Teelõik4-26,60..................................................................................................................165

Teelõik4-31,60..................................................................................................................170

Teelõik4-34,10..................................................................................................................175

Teelõik4-41,85..................................................................................................................179

Teelõik4-43,20..................................................................................................................184

Teelõik4-45,70..................................................................................................................190


Teelõik4-50,30..................................................................................................................195

Teelõik4-75,30..................................................................................................................200

Teelõik4-75,65..................................................................................................................205

Teelõik4-76,20..................................................................................................................207

Teelõik4-88,25..................................................................................................................210

Teelõik4-119,65................................................................................................................216

Teelõik8-32,00..................................................................................................................221

Teelõik9-2,30....................................................................................................................225

Teelõik9-13,00..................................................................................................................229

Teelõik11-17,15................................................................................................................233

Teelõik92-13,25................................................................................................................237

Teelõik1181-9,60..............................................................................................................241

Teelõik11390-15,45..........................................................................................................245

Teelõik11390-16,00..........................................................................................................250

Allikad....................................................................................................................................253


1 SISSEJUHATUSEesti riigimaanteedel registreeriti aastatel 2000–2015 kokku 363 ulukitega võikoduloomadega seotud liiklusõnnetust, milles sai vigastada 488 ning hukkus 9 inimest.Seegajuhtubaastaskeskmiselt22,7inimkannatanutegaulukiõnnetust,millessaabvigastadakeskmiselt 30,5 inimest ning hukkub 0,56. Kõigist inimkannatanutega õnnetusjuhtumitestmoodustab see keskmiselt 1,34%. Inimvigastatutega loomaõnnetustes on 52,4% juhtudelpõhjustajaks põder, 17,2% juhtudel metskits ning 3,5% juhtudel metssiga. AndmestikkajastubPolitsei- jaPiirivalveameti ametlikus statistikas. Lisaks kannatanutegaõnnetusteleonsamaperioodijooksulregistreeritud1577varalisekahjugaliiklusõnnetust,kussamutionosaliseksolnudloom.Seegaregistreeritakseaastasumbes120loomadegaseotudõnnetust,kusesinebkahjuinimestelevõivarale.

Teedel vigastatud jahukkunud loomadest teatatakseKeskkonnainspektsiooni valvetelefoninumbrile1313.Aastasedastataksevalvetelefonilekeskmiselt2400teadetteelhukkunudvõivigastatud loomade kohta. Teadetest ca 85% on suursõralistest (metskits ca 1600 juhtu,põderca210juhtu,metssigaca210juhtuaastas),kesonliiklejalekokkupõrkekorralkõigeohtlikumad. Kogemus näitab, et märkimisväärne osa ulukiõnnetustest (sh valdav enamusväikeulukitega seotud õnnetustest) jääb registreerimata. Üheks põhjuseks on kindlastielanikkonnaväheneteadlikkus,kuhupeaksmaanteelhukkunudloomadestteatama.

Maanteeamet analüüsis aastatel 2009–2013 valvetelefonile 1313 saabunud teateid(koostaja: Hendrikson & Ko). Kokku oli viie aasta pikkusel perioodil registreeritud 12386õnnetust loomadega, mis valdavalt olid toimunud suurulukite ja väikeulukitega, vähemmuudeloomadega(ntkoduloomad,ulukitenamittemääratletudimetajadja linnud).Eestison 16 594 km riigimaanteid. Seega registreeritakse aastas keskmiselt 0,27 loomaõnnetustkilomeetri kohta (millest umbes 10% ehk 0,027 õnnetust km kohta on põdraõnnetused).Rootsis ja Norras registreeritakse maanteedel keskmiselt 0,05 auto ja põdra kokkupõrgetkilomeetrikohtaaastas.Õnnetustekoondumiskohtadesonneidligi10kordarohkem(Seiler,2005; Sørensen, 2017). USA-s on leitud, et tarastamine ja eritasandilised lahendusedmajanduslikult ära tasuks (arvestades inimestele ja varale tekitatud kahjusid, ei olearvestatud keskkonnale tekitatud kahju), siis peab toimuma vähemalt 0,7 põdraõnnetustkilomeetrikohtaaastas(Huijserjt,2009).

Õnnetusteanalüüsimisemetoodikavõimaldasgeopositsioneerida ja registrissekanda9688õnnetust.Vaadeldavaviie aasta loomaõnnetuste toimumiskohti analüüsides võiböelda,etligi 50% teatatudõnnetustest toimuspõhimaanteedelehkumbespooled loomaõnnetusedolid koondunud kümnele protsendile riigimaanteede võrgustikust. Perioodil on toimunudkõigerohkemloomaõnnetusiühemaanteekilomeetrikohtaTallinnaringteel–4,4õnnetustkilomeetri kohta (0,88õnnetust/kmaastas).Ringteele järgnevad teisedTallinnast lähtuvadpõhimaanteed (nr 2, 4, 9, 8, 1), kus maantee kilomeetri kohta on vaadeldaval perioodiltoimunud3–4õnnetust.Õnnetusteandmestikupõhjalviidiläbihotspotanalüüs,millekäigus


leiti õnnetuste koondumiskohad maanteelõikudena. Suurulukiõnnetustele omistatiseejuures suurem tähtsus, ehk osakaal koefitsiendiga 1, väikeulukiõnnetustele 0,5 japisiulukiõnnetustele (väiksemad kärplased) 0,2. Viie aasta (2009–2013) loomaõnnetusteandmete põhjal loodud registri ja selle ruumiandmete analüüsi tulemusel selgusid Eestiriigimaanteedel statistiliselt olulised loomaohtlikud piirkonnad.Need kajastavad kasutatudandmestiku põhjal loomadega toimunud õnnetuste koondumiskohti, nn hotspote, kusloomade teele sattumise tõenäosust võib pidada suuremaks kui muudel teelõikudel.Analüüsi tulemused on vormistatud aruande ja kaardirakendusena, mis on leitavadMaanteeametikodulehel:https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus.

2 TÖÖEESMÄRKUlukiõnnetuste andmebaasi ja kaardirakenduse loomine täidab riiklikusliiklusohutusprogrammis sisalduvaid eesmärke ja tegevusi. Liiklusohutusprogrammielluviimiskava aastateks 2016–2019 sisaldab tegevust „Ulukiõnnetuste koondumiskohtadetehniline analüüs ja eluslooduse säästmisele suunatud tegevuste väljatöötamine“, milletäitmiseksonteostatudkäesolevuuring.

Töö eesmärgiks on 2015.aastal valminud töö„Eesti riigimaanteedevõrgu loomaõnnetusteregistri loominening liiklusohtlike lõikudeselgitamine“tulemustepõhjal liiklusohutuslikest,looduslikest ja tehnilistestaspektidest lähtuvaltanalüüsida ja prioritiseerida ulukiohtlikudteelõigud ning pakkuda leevendavad meetmed liiklusohutuse parandamiseks jaelusloodusesäästmiseks.


3 MAANTEEDEJAULUKITESEOSED

3.1 Maanteede mõju populatsioonide sidususele.

Transpordivõrgustikjagabmetsloomadelesobivadelupaigadväiksematekskildudeksjaloobnendevaheleliikumisbarjäärid.Midatihedamonteedevõrkjaliiklustihedus,sedasuuremonoht elurikkuse püsimisele. Kui liiklustihedus jääb alla 1000 sõiduki ööpäevas, siismärkimisväärset takistust loomadele ei ole, samas üle 10000 sõiduki ööpäevas tekitabtugeva barjääri ka inimhäiringuga kohastunud ulukitele (metskits, rebane). Barjääriefektimõjutab ka liikluskoormuse ööpäevane jaotus. Kui see on alla 100 sõiduki tunnis, siis onloomadelvõimalikteedületada.Üle600sõidukitunnis(so10sõidukitminutisehküksiga6sekundijärel)liikluskoormusejuuresulukidväldivadteid.Maanteedeloomitakistavatmõjusuurendabtuntavaltpiirdeaedaderajamineteeäärtesse.

Juhul, kui rajatakse hea loomaläbipääsude terviklahendus võib loomapopulatsioonideolukordpiirkonnasmärkimisväärseltparaneda.Sedaeelkõigeseetõttu,etloomaläbipääsuderajaminevõimaldabulukiteleparemaühenduse teegakillustatud rohevõrgustikueriosadevahel. Lisaks on väiksematele loomadele, nii selgroogsetele kui selgrootutele, maanteedepindjateeservadtugevaksbarjääriks,ollesliikumiseksharjumatuvõiliialtsuurehäiringuga.Seega on üsna tõenäoline, et eritasandiliste suurulukiläbipääsude rajamisel ning truupidekohaldamiselväikeulukitelejakahepaiksetelesobivateksläbipääsudeksparanebelupaikadesidusus.Hästiplaneeritud ja rajatudulukiläbipääsud loovadturvalise teeületusviisikaneileliikidele, kes liiklusõnnetustesse sageli ei satu, kuidväldivad lagedat jamürarikast teed (ntnahkhiired;Klein,2010põhjal).

3.2 Sihtliigid

Uuringu sihtliikideks on Eestis esinevad suurulukid, eelkõige uluksõralised – põder (Alcesalces),metssiga(Susscrofa),metskits(Capreoluscapreolus)japunahirv(Cervuselaphus),kesonkaliiklusohutuseseisukohaltkõigetähtsamad.Kasuurkiskjad–pruunkaru(Ursusarctos),ilves (Lynx lynx) ja hunt (Canis lupus) on autodele ohtlikud, kuid nad satuvadliiklusõnnetustesse harva. Tähelepanu pööratakse ka väiksemakasvulistele ulukitele, kellepuhulonloomaõnnetusteprobleemsuuremalmääraleetilinejamoraalne,kuidonsiiskikaohtinimeludele(järsudmanöövrid,teekattelibedusjms).

3.2.1 Uluksõralised

Uluksõralised on oma arvukuse, kehasuuruse, liikuvuse ja aktiivsusperioodi tõttumaanteedele sattudes suureksprobleemiks liiklusohutusele. Teguon suurt kasvu liikidega:põdrad kaaluvad Eestis 250–500 kg, punahirved 120–210 kg, metssead 80–150 kg ja


metskitsed 25–35 kg, mistõttu maanteel avariisse sattudes on tagajärjed ka inimesteletraagilisemad. Kõige suurema arvukusega neist on metskits, kuid tänu oma väiksemalemassileeioletaniiohtlik.HirvedonEestislevinudpiirkonniti:saared,Pärnumaa,Raplamaa.Üldiselt on viimastel aastatel tänu pehmetele talvedele uluksõraliste arvukus tõusnud.Erandinaonmetssigadearvukusseosessigadeaafrikakatkugatunduvaltlangenud.

Uluksõralised liiguvad enamasti videvikus, mil maanteel liiklejatel on nähtavus halvem jaseegaonkokkupõrkeohtsuurem.Metskitsedejapõtradesuurimaktiivsuson2tundipärastpäikeseloojangut ning 1 tund enne ja pärast päikesetõusu. Metssead on rohkem öiseeluviisiga. Autojuhid ei oska sageli arvestada asjaoluga, et sõralised ületavad tihti teedmitmekesi. Jooksuajal on sõralised liikuvamad ja vähem ettevaatlikud,moodustavad karjuning satuvad seetõttu teedele sagedamini (metskits juuli ja august, põder august kunioktoober,punahirvseptemberjaoktoober,metssiganovemberjadetsember).Suvelõpusjasügiselajabuluksõralisirohkemliikvelekaalanudjahihooaeg.Sõralistesuurenenudliikuvuseperiood kattubosaliselt ajaga,mil liiklusoludmaanteedel halvenevadpäeva lühenemise jasademete hulga suurenemise tõttu. Ka õhtune tipptund langeb sügiseti kokkuvidevikuperioodiga, kui sõralisi liigub kõige rohkem. Seetõttu ei ole üllatav, et sõralistegaseotudõnnetusitoimubkõigerohkemsügiseti.

Toidu sesoonnedünaamika paneb sõralisi (eriti põtru) pidevalt elupaiku vahetama ja ringirändama. Talvel on põdra põhitoiduks võrsed ja puukoor (paju, haab, okaspuud jt), kapuhmad.Elupaiganaeelistabpõderniiskeidmetsi,raiesmikkejaveekogudelähedust,kustasööb lisaks võrsetele mitmesuguseid veetaimi. Üldiselt on põder seotud suurematemetsamassiividega. Metskitse tüüpiliseks elupaigaks on segametsaga mosaiikne maastik.Toitub avatud rohumaadel ja põldudel, kus on hea nähtavus. Talvel on olulisedpuhmarindega(mustikas,pohljm)okasmetsad.Paksemalumikattekorraltoitubkapuudejapõõsaste võrsetest. Metssead elavad suhteliselt tiheda alusmetsaga kuusikutes jasegametsades. Nad armastavad ka pillirootihnikuid, kus pilliroo risoomid on neile toiduks.Metssead on segatoidulised otsides maapinnalt ja pindmisest pinnasekihist juurikaid,selgrootuid jakaväiksemaidselgroogseid.Sügiseti toituvadkartuli- javiljapõldudel.Hirvedeelistavad tihedama alusmetsaga metsi, eriti laialehiseid. Aga nad elutsevad ka tihedamaalusrindegajaraiesmikerikastesokasmetsades.Hirvonlaiatoiduspektriga,eelistadessuvelrohttaimi ja talvel puude ning põõsaste võrseid, põllukultuure ja tammetõrusid. Sõralisteliikumisradumõjutavad ka söödaplatsid ja soolakud. Seetõttu on oluline jälgida, et nendepaiknemineeisuurendaks liiklusohtu.Talvitiahvatlebsõralisimaanteedele libedusetõrjekskasutatav sool,mistõttuonolulinepiirataulukite ligipääsu settebasseinidele ja võimaluselkasutadalibedusetõrjeksalternatiivseidkemikaale.Kasoolakutepaigutamineteesteemalevähendabsõralisteõnnetussesattumisetõenäosust.


3.2.2 Suurkiskjad

Suurkiskjate (pruunkaru, ilves ja hunt) puhul esineb samuti kasvust tingitud suurem ohtinimeludele nagu suursõraliste puhulgi. Küll aga liiguvad suurkiskjad enamasti üksi (väljaarvatudhunt)jaonmaanteelähedusessõralistestpelglikumadjaettevaatlikumad.

Karuelutsebmetsastelaladel,suvelkasutabvarjepaiganatihedamattaimestikku.Talvelteebkaru taliuinakut (novembri keskpaik kuni märts-aprill) mõnes tuulemurrus või tihedasnoorendikus. Karu on üldiselt öise eluviisiga loom, aga päevast aktiivsust esineb rohkemjooksuajal(maikunijuuli),sügiseselmarjaperioodiljahäirimisepuhul.Karuonüksikeluviisigaloom,agaemakarudliiguvadringikoospoegadega(enamasti2–3)jakatoiduküllusekorral,võibpaljukarusidkogunedaühtepiirkonda.Karuonsegatoidulinejatematoidusedelsõltubaastaajast. Seejuures sügiseti on põhitoiduks teravili, marjad ja õunad. Ilves onüksikeluviisiga loodusmaastike liik, keda leidubpeamiselt okas- ja segametsades. Eestis onilvese peamiseks saakloomaks metskits ja seetõttu võib ilvest kohata ka metskitselemeelepärases mosaiikses maastikus. Hunt on loodusmaastikuliik, kes eelistab elupaiganametsi või vähese kultuurmaastikugaalasid. Suurematesse karjadesse koondutakse sügisestkunijooksuajani(jaanuar-veebruar).Pealejooksuaegaelavadhundidpaaridenavõiväikesteskarjades või üksikult. Karjade suurus sõltub ka saakloomade arvukusest: väiksemas karjasliigutaksekeskmisesuurusegasaakloomadekülluseajal,kuidkuipõhitoiduksonsuuremadsaakloomad (nt põder), jäävad karjad kokku kogu aastaks. Talvel on hundi toidusedelispõhiliseltsõralised,kuidomaosaonkapisiimetajatel.Võimalusekorraleipõlgahuntärakateisiselgroogseid,shrebane,jänesed,linnud,kahepaiksedjaroomajad.


4 LOOMAÕNNETUSIENNETAVADMEETMED“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” seab muuhulgas eesmärkideks ulukitemitmekesisuse ja elujõuliste populatsioonide säilitamise,milleks on vaja sidusaid elupaikuehk funktsionaalset rohevõrgustikku. Lisaks on seatud eesmärgiks vähendada vajadustmaanteetranspordi järele. Võimalike meetmetena on välja toodud alternatiivsetetranspordiliikideeelisarendaminejaasustusestruktuurikujundamine.

Ulukilahenduse väljatöötamisel tuleb jälgida, et rajatav taristu takistaks võimalikult väheulukite vaba liikumist. See on oluline niimaanteeohutuse, kui populatsioonide sidususe jaelujõulisuse tagamiseks. Läbipääsude ökoloogilise tõhususe maksimeerimiseks onplaneerimiselsoovitavarvestadapiirkonnakoguelustikku.Seetõttutulebläbipääsukohtadevalikullähtudametsloomadeväljakujunenudliikumismustritest.Läbipääsudetiheduseosaskonkreetseid juhiseid ei ole. Üldprintsiip on, et mida tihedamalt on läbipääse, sedaefektiivsemalt neid kasutatakse. Kõrge kvaliteediga elupaikades (looduslikud alad) peabläbipääse olema rohkem ja suurema inimmõjuga aladel hõredamalt. Siinkohal toomesoovituslikud vahemaad Eesti oludes, mis lähtuvad sihtliikide kodupiirkonna suurusest.Ulukipopulatsioonide sidususe tagamiseks peab sobivate elupaikade olemasolu korralpõdrale vastavaid teeületusvõimalusi olema vähemalt iga 5 km,metskitsele iga 2 kmningväikeulukitele iga 1 km järel. Näiteks Hispaanias on soovituslik läbipääsude minimaalnetihedus looduslikes elupaikades (metsad, rohevõrgustik jm väärtuslikud elupaigad)suurulukitel1kmjaväikeulukitel500m;inimmõjugaelupaikades(põllumajandusmaastikud,asulate ümbrus jne) on minimaalseks tiheduseks vastavalt 3 km ja 1 km (Ministry ofAgriculture,FoodandtheEnvironment,2016).

Millist lahendust konkreetses kohas kasutada, sõltub mitmetest asjaoludest. Kõigeolulisemad faktorid on liiklustihedus ja tee iseloom. Kui teelõiku läbib üle 5000 sõidukiööpäevas,siisoneelistatuderitasandilisedlahendused,sestsõidukitevaheonliigaväike,etloomadel tekiks tee ületamiseks võimalus. Samatasandiliste lahenduste kasutamist tuleksvältida ka teedel, kus sõidusuundi eraldabhorisontaalpiire (reeglina2+1 ja2+2 teed), sestloomadvõivadhakatateekeskelpikipiiretliikumajatekitavadniiviisivägasuureliiklusohu.Populatsioonide sidususe seisukohalt on parimaks lahenduseks viaduktid ja tee tunnelisseviimine,kuidEestipõhimaanteidümbritsevvähenereljeefnenderajamisteisoosi.Samutionnende rajamine kordades kallim alternatiivsetest ulukiläbipääsudest. Järgnevas tabelis ontoodud antud töös välja pakutud leevendusmeetmete indikatiivsed hinnad (tabel 1).Eritasandilistemeetmeteehitusehinnastpeaaegupoolonteemuldejakatendiehitamine,mistõttu tasub neid teostada siis, kui niikuinii tee mullet või katendit ehitatakse võirekonstrueeritakse.Lisaksontoodudmeetmeteefektiivsusloomaõnnetusteennetamisel.


Tabel 1. Loomaõnnetusi ennetavate meetmete indikatiivne maksumus. Hinnad põhinevad senisel Eestiteedeehituskogemusel ja kirjandusel (allikas: Hillar Lemba, Toner-Projekt OÜ). Loomaõnnetuste ennetuseefektiivsus vastavaltHuijser jt (2009), Rytwinski jt (2016), vanderRee jt (2015) ning tootja andmetele (iPTETrafficSolutionsLtd).

Meede Maksumus Efektiivsus

Eritasandilisedulukiläbipääsudkoostaradega 54–97%

Piirdeaiad(2,2mkõrged) 15€/jm;30000€/teekm

Ökodukt(shteemullejakatend) 1420000–2700000€/tk

Suurulukitunnel(shteemullejakatend) 1480000–2780000€/tk

Kallasrajadväikeulukitele(sillaümberehitus) 300000–1000000€/tk

Väikeulukitetruup(shteemullejakatend)

60000–110000€/tk

Loomafoorisüsteem 250000€/300m 33–97%

Lühikeaiakatkestus(<100m)kooshoiatusmärkidega 37–42%

Programmeeritavadmärgid 50000€/kmpl teadmata

Tavalisedliiklusmärgid 5000€/kmpl 0–34%

Ajutisedliiklusmärgid 5000€/kmpl 0–51%

Loomihoiatavadseadmed 1500–250000€/km 90%(tootjaandmed)

Vaadeteavamine(teemaaraadamine) 2€/m²;ca10000€/teekm 20–56%

4.1 Piirdeaiad

Ulukiaiafunktsioonideksonpiirataloomadepääsmaanteele,vähendadamaanteehäirivatmõju populatsioonidele ning suunata loomad ulukiläbipääsudeni. Aedade kasutamisttuleksvältidaniipaljukuivõimalik.“Loomataraonkõigeviimanejameeleheitlikum,kõigeliiklusohtlikumningelurikkuselekõigekahjulikummeede,mismõnedelpuhkudelvõibsiiskika vähendada metsloomade hukkumist teedel. Aga hästi töötab loomatara vaidkombinatsioonis loomade läbipääsudega ning tagasipääsukohtadega, mida on parajasagedusejaehitusegatervetaraulatuses(Klein,2017).”

Eestis näeb juhend “Loomad ja Liiklus Eestis” ette, etpõdra japunahirveesinemise korralpeab piirdeaia kõrgus olema minimaalselt 2,2 m, soovitavalt 2,6–2,8 m (Klein, 2010).Reeglina kasutatakse ulukitõkkeaiaks tsingitud traatvõrku, mille silmasuurus on ülevalsuuremjaallosasväiksem(etväikeulukiteteelepääsemisttõkestada).Võrkaiapuhulonoht,etloomadjalinnudeimärkasedajavigastavadennastaiaga.Sellevältimisekssoovitataksevähemalt aia ülemisse serva paigaldada hästi silmatorkav horisontaalne riba (näiteksplastikust).Sellelribalvõibollakalisafunktsioonaiatugevdamisekslangevatepuudejalumeraskuseeest.Aiadpeavadkindlastihästinähtavadolemakaitstavatekanaliste (ntmetsise)elupaikadeläheduses.


Piirdeaia alternatiiviks on hekid (eeskätt kuusehekid), mille eelisteks on ilusam välimus,tõkestavad müra, tuult ja tuisku ning pakuvad elupaika ja varjet mitmesugusele faunale.Hekid peavad paiknema teest piisavalt kaugel, et mitte piirata nähtavust. Oluline on, ethekkides ei oleks vahesid. Heki sisse võib paigaldada madala aia väikeulukite liikumisesuunamiseks.Hekkidekõigesuuremakspuuduseksvõibpidadanendekeerulisemathooldustvõrreldesaedadega.

Enamastipiiratakseaedadegaainultmaanteelõigud,kusonsuurulukiõnnetusteoht.Kuiaiadonplaneeritudjarajatudtehniliselthästi,siisonloomademaanteelepääsmärkimisväärseltpiiratud.Suurulukitepuhulvähendavadaiadõnnetustesagedust80–100%.Samaslühikesteaialõikudejapuudulikuhooldusekorralvõivadaiadõnnetusteohtuhoopissuurendada,sestloomadjäävadaedadevahele lõksu jasatuvadpaanikasse(Huijser jt,2015;vanderRee jt,2015). Aedadega kaasneb paraku populatsioonide killustumine, mille tagajärjeks onelurikkuse ning loodusresursside (nt jahiloomade ja loodusturismi sihtliikide) vähenemine.Seegaonolulinetagadaloomadeläbipääseritasandilistevõisamatasandilistelahendustega(täpsemaltonkirjeldatudallpool),misonpiisavasagedusegaarvestadessihtliikidevajadusi.

Aedade otsad tuleb kavandada selliselt, et loomad ei kipuks vahetult aia otste juuresmaanteedületama.Eelistatultpeaksaedlõppemasihtliikidelesobimatuselupaigas(näitekspõllul, hoonete läheduses jne) ja suunama loomad maanteest eemale või spetsiaalseläbipääsuni.Etloomadeipääseksaiaotstejuuresaedadevahele,kasutatakseteegaristuvaidmetallreste (foto 1), elektrilisi matte vms, millele astumist loomad väldivad. Metallrestidsobivad eelkõige väiksema liikluskoormusega kõrvalteedele ning elektriliste mattideefektiivsus ei ole ennast tõestanud. Vähese liiklusega kõrvalteedele võib paigaldada kaväravad,kuidsiispeabjälgima,etneideijäetakslahti.Klassikalistemetallrestideefektiivsussõltubotseseltnendelaiusest:2–3mlaiustestrestidesteiläheüleca50%sõralisi,topeltlaia(5–6m)restitõhususonüle90%(Huijserjt,2015).Põhimaanteedelesobivatheadlahendusthetkel ei ole ja seetõttu peaks aiaotsi (sh samatasandilisi ülepääse) olema nii vähe kuivõimalik.


Foto1.UlukitõkkerestTallinn-RaplamaanteeääresLuigel.

Eesmärgiga tagada loomade väljapääs aedadega piiratud teetrassilt tuleb aia lõppemisekohastca50–100meetrikauguselerajadaulukiteletagasihüppekohad.Soovitatavonlisaksaedade otste lähedusse rajatavatele tagasihüppekohtadele rajada neid struktuureregulaarselt (vähemalt iga 400 m järel) kogu aedadega piiratud trassi ulatuses.Tagasihüppekohad on ulukiaia seespool, piki aeda paiknevad kaldrajad, mis lasevadloomadelliikudaaiaülemiseäärekõrguseleningsiisüleaiaväljahüpata(foto2).Samasontakistatud loomade vastupidine liikumine. Lahendused on mõeldud suuremate loomadetarbeks.Suurtelesõralisteleonsoovitatudtagasihüppekohtadekõrguseksmitterohkemkui1,7–1,8m(Huijserjt,2015).


Foto2.UlukitetagasihüppekohtTallinn-Narvamaanteel.

Vaatamata oma otstarbele ei tõkesta aiad loomade liikumist täielikult.Maailma kogemusnäitab, et loomad pääsevad aedade vahele kas aedade otste juurest või üle aia. Aedadevahele sattunud loomad jäävad lõksu ja nende õnnetusse sattumise tõenäosus on selliseljuhulmärkimisväärseltsuurenenud.Loomadvõivadteelesattudakasiis,kuiaedonsaanudkahjustada või on väravad lahti jäetud või unustatud.Aedadeamortiseerumisepõhjusi onerinevaid: loomulik vananemine, loodusjõud (lumi, mahalangenud puud, tulvaveed jne),loomad lõhuvad, vandalism jne. Seetõttu on oluline regulaarselt aedade korrasolekutkontrollida,sealhulgasfüüsiliseltkatsudapostidetugevust,mitteainultvisuaalselthinnata(vanderRee,2015).Rootsisloetaksepiirdeaedadehoolduskuluks200eurotkilomeetrikohtaaastas (Seiler jaOlsson,2017), kuid reaalsuses võib see summapalju suuremaks kujunedajuhtudel,kuionvajasuuremasulatusesaedutaastada.

4.2 Eritasandilised läbipääsud

Hästi planeeritud ja rajatud eritasandilised läbipääsud (koos piirdeaedadega) tagavadloomadele võimaluse ületada maanteed ja vähendavad märkimisväärselt ulukiõnnetusteriski. Puudulikult planeeritud või vigaselt ehitatud läbipääs ei pruugi oma eesmärki täita.Eritasandilised läbipääsud koos piirdeaedadega on praktiliselt ainsaks mõistlikukslahenduseksohutuksloomadeliikumisekstihedaliiklusejasuurepiirkiirusegamaanteedel.


Tüüpilised maismaaloomade eritasandilised läbipääsuvariandid jagunevad põhiolemuseltkaheks:

1)Ülepääsud:! tunnel –maanteeon tunnelis (nt tunnel läbimäe),millekohale jäävad looduslikud

elupaigadmoodustavadulukiteläbipääsu;! ökodukt – ülepääs, mis seob kahel pool teed olevate maismaakoosluste kõik

elustikurühmad;ökosüsteemikandevsildülemaantee,millelaiusonvähemalt50m;! rohesild–ühelevõivähestelesarnastelesihtliikidelerajatudülepääs,milletehniline

ja ökoloogiline keerukus on ökoduktist lihtsam johtuvalt väheste sihtliikidevajadustest;

! kombineeritudsild–sildülemaantee,millelonsamaaegseltkõrvutiulukite(ühevõimõnesihtliigi)ningjalakäijateja/võiliikluseläbipääsurada;

! köistee- paigaldatakse postide või puude vahele üle tee, võimaldab võraseoselistelloomadel (näiteks orav) ületada teed ilma maapinnale laskumata, toimib suunavaelemendinakanahkhiirtele;

2)Altpääsud:! viadukt – maapinnast kõrgemale tõstetud maantee (enamasti tingitud reljeefist),

millealla jäävad looduslikudelupaigadmoodustavad läbipääsuerinevateleulukitelejateisteleliikidele;

! kallasrada(sillapikendus)–altpääs,veekogukaldal,misenamastionkombineeritudmaanteesillalahendusega;

! ulukitunnel – poolümara või nelinurkse ristlõikega tunnelikujuline altpääs (loomadliiguvad läbi tunneli), mis on rajatud kindla sihtliigi või liigirühma vajadusi silmaspidades. Ka kallasrada ja ulukitunnel võivad olla kombineeritud kergliiklus- võikohalikuteega.

! kuivad truubid–paigaldataksereeglinavett juhtivatruubikõrvaleveidikõrgemale,toimibväikeloomadejakahepaikseteläbipääsuna.

Et loomad eritasandilisi läbipääse efektiivselt kasutaks, tuleb nad sinna suunata. Sellekskasutatakse suunavaid piirdeaedu ja maastiku kujundamist (puisturibad, takistusteeemaldamine jms). Läbipääsu otstes ei tohi olla takistusi (sügavad lombid, suured kivid,liignetaimestikjms)jaläbipääspeabolemasidusümbritsevateelupaikadega.Kaläbipääsudisetulebkujundadaloomadelemeelepäraseks.Näiteksbetoonpinnadtulekskattapinnasejalehtedega, altpääsudesse tuleks paigutada mõned palgid või kivid, mis pakuvadvarjevõimalust väiksematele loomadele. Kaülepääsude taimkatepeab sobima sihtliikidele.Vajaduseltulebrajadamõnedkunstlikudveekogud.

Eritasandiliste läbipääsude rajamine sõltub paljuskimaastikulistest eeldustest. Liigendatudreljeefiga piirkondades (nt mägedes) on viaduktide ja tunnelite rajamine tihtimöödapääsmatu ja spetsiaalseidulukiläbipääseei olegi vaja. Eestis onmaapind suhteliselt


tasane (vähemalt suuremas osas põhimaanteedel) ja seetõttu tulevad üldjuhul kõne allaökoduktid/rohesillad või ulukitunnelid/kallasrajad. Ülepääsude rajamisel tuleksmaksimaalselt ära kasutada looduslikke seljandikke ja künkaid, altpääsud on üldjuhulmõistliksidudasildadegaülejõgede.

Eritasandiliste läbipääsude rajamine on suhteliselt kallis. Näiteks ökodukti hinnaks peaksarvestamaumbes2miljoniteurot.Kohaliketeedegakombineeridestulebhindodavam,kuidinimeste liikuminehäirib loomi janadeipruugi läbipääsuseetõttukasutada.Kuiarvestadaeritasandiliste lahenduste pikka eluiga, vähest hooldusvajadust ja eeliseid kooslustesidumisel võrreldes samatasandiliste lahendustega, siis lõppkokkuvõttes tasuvad algsedkulutused end ära. Näiteks samatasandiline ulukisensoritega ja interaktiivsetehoiatusmärkidegavarustatudülepääsonkooshoolduskuludegaeritasandilisestlahendusestkallim(Huijserjt,2017).

4.3 Sõidukijuhte hoiatava süsteemiga kombineeritud samatasandilised läbipääsud

Samatasandiliste läbipääsude puhul jäetakse piirdeaedadesse ja sõiduradasid eraldavassepiirdesse katkestus. Koht tähistatakse hoiatusmärkide ja vastava informatsiooniga.Lisameetmena võib paigaldada ulukite liikumisandurid ning piirata sõidukite kiirust ulukiteteeületuse korral interaktiivsete hoiatusmärkidega. Loomatuvastussüsteemiga seotudhoiatusmärke võib kasutada ka piirdeaedadeta lõikudel. Samatasandilised läbipääsud eivähendamaanteede barjääriefekti ja on rakendatavadmaanteedel, kus on liiklus piisavalthõre, et loomad jõuaks autode vahelt üle tee. Uluksõralistel on suur oht samatasandiliselteeületusel tiheda liikluse vahel sattuda paanikasse ja ekselda piki maanteed, mistõttutiheda liiklusega teedele sellised lahendused ei sobi. Samatasandilistele läbipääsudele onsobimatud ka laiad teed (2+1, 2+2), kus on sõidusuundi eristavad piirded. Seda lahendusttasub kaaluda kitsamatel maanteelõikudel, kus on palju õnnetusi suurulukitega jaliiklustihedusjääballamõnetuhandesõidukipäevas.

Aiakatkestusega samataseme läbipääspeabolemaplaneeritud ja rajatudnii, etmaastik jataimestiksuunavad loomad loomulikulmoel läbipääsuniningefektiivseltsellest läbi teiselepoole maanteed. Oluline on aiakatkestuse paiknemine nii, et see oleks kohas, kusmetsloomadsageli liiguvad.Loomadeliikumistsuunavateksmaastikuelementideksonjõed,metsaservad, hekid jm. Enamasti ületavad loomad maanteed kohtades, kus see onümbritsevamaapinnagaenam-vähemühekõrgune.Järskjakõrgemaanteetammonulukiteletakistuseks.

Maanteede loomatuvastuslahendustes kasutatakse eelkõige infrapunatehnoloogialpõhinevaid süsteeme kombinatsioonis interaktiivsete hoiatusmärkidega. Uuringud on


näidanud, et erinevalt püsivatest hoiatusmärkidest vähendasid ajutiselt aktiveeritavadhoiatusmärgid (koos kiirusepiiranguga) suurulukitega toimunud õnnetusi märgatavalt (33-97%). Loomatuvastussüsteemid sobivad eelkõige suuremate ulukite (ja ka inimeste)detekteerimiseks, väikeulukitekorralei toiminadalati. Samatasandilise läbipääsu rajamisekulud on väiksemad kui eritasandiliste läbipääsude korral, kuid pikaajalised tehnoloogiagaseotud hoolduskulud on suuremad. Tehnoloogia eluiga on ka suhteliselt lühike (Huijser jt,2017).

4.4 Kiiruse piiramine

Mida suurem on kiirus, seda suurem on risk sattuda ulukiõnnetusse, millega kaasnevadinimkahjud (Seiler, 2005). Suurem osa autode kokkupõrgetest ulukitega toimub 2 tundipärast päikeseloojangut ja tund enne ja tund pärast päikesetõusu, kui põtrade jametskitsede aktiivsus on kõige suurem. Sõltuvalt aastaajast kattub see ajavahemiktipptundidega liikluses, mis märgatavalt suurendavad õnnetusriski. Ka öisel (pimedal) ajaltoimub suhteliselt rohkem õnnetusi, sest liiklus on hõredam ja loomad ületavad teedsagedamini(Kämmerlejt,2017).Soomestehtuduuringupõhjalonkõigeohtlikumaeg1tundpärast päikeseloojangut (25% õnnetustest), 50% põdraõnnetustest toimus 4 tunni jooksulalatesloojangust(HaikonenjaSummala,2001).Pimedasonkaautojuhtidenähtavushalvem,eriti kui vastu tuleb sõidukeid ja ei saa kasutada kaugtulesid. Tulenevalt eelnevast onpõhjendatud sõidukite kiiruse piiramine ulukiohtlikel lõikudel kas pidevalt võiprogrammeeritavate liiklusmärkide abil päikeseloojangust kuni tund pärast päikesetõusu.SarnastlahendustkasutatakseEuroopasnäitekskoolidejuures.Kunaulukiohtlikellõikudeleiole teadaolevalt sellist lahendust varem kasutatud, siis puudub info efektiivsuse kohta.Eeliseks võrreldes ulukisensoritega seotud hoiatusele ja kiirusepiirangule on süsteemilihtsamülesehitusjasellesttulenevaltmadalamadkuludniirajamisekskuihoolduseks.

4.5 Loomi hoiatavad süsteemid

Loomade peletamiseks teedelt on katsetatud mitmeid erinevaid meetodeid: helkurid,vilkurid,helisignaalidjaerinevadlõhnad.Suurosaneistonolnudkaheldavamõjuga.Loomadkas ei reageeri üldse või esialgu reageerivad, kuid harjuvad peletiga suhteliselt kiirelt jahiljemlahendusenameitoimi.Loomihoiatavadsüsteemidsobivadkasutamisekshõredamaliiklusega maanteedel, kus ulukitel on võimalik sõidukite vaheajal teed ületada. Võibkasutadakombinatsioonisautojuhtehoiatavatesüsteemidega.

Suhteliselt laialdaselt on kasutatud tee äärde paigaldatavaid autotulede valgust suunavaidhelkureid (nt Swareflex), kuid teaduslikud uuringud nende efektiivsust loomaõnnetuste


vältimiseks ei kinnita (Rytwinski jt, 2016). Seetõttu ei saa soovitada ka nende kasutamistEestimaanteedel.

Seniste kogumuste põhjal on perspektiivseimad erinevaid helisid kasutavad peletid. Onoluline,ethoiatussignaalile järgneks reaalneoht loomale.Vastaselkorral loomadharjuvadsignaaligajaeireageerisellele.AustriaettevõteIPTETrafficSolutions(endisenimegaSchalk& Schalk OG) toodab optoakustilisi seadmeid metsloomade peletamiseks, mida on senikasutatudpeamiseltmaanteedelhirvede jametssigadepuhul.Väikesemõõdulisedakudegavarustatud seadmed paigaldatakse maantee äärde postide külge. Süsteem aktiveerubpimedal ajal autotulede valguse peale ja seejärel hakkab seade vilkuma ja häält tegema.Valgel ajal valgusanduriga peleti ei tööta. See sobib kasutamiseks kuni 90 km/h kiirustekorral.UusmudelDD450onkaugjuhitav,säästlikjavastupidavamerinevateletingimustele,kiirusepiiranguid ei ole. Kuna DD450 on sidevahendite abil aktiveeritav, siis sobib seekasutamiseks nii öösel kui päeval ja ka suurematel kiirustel. Katsetuste käigus leiti, et kuinähtavus on hea, siis vähendab peleti õnnetuste riski 90%. Vihm ja udu vähendavadefektiivsust, kuna autotuled ei aktiveeri siis alati peleteid (Schalk ja Schalk, 2014). Alates2014. aastast on seda süsteemi testitud Põhja-Norras põdra leviku alas. Neljale suureõnnetusriskiga maanteelõigule paigaldati 25 m vahedega DeerDeter seadmed, misväljastasidkõrgsageduslikkuheli(7,2kHz)jaolidvarustatudsininstejakollasteLEDtuledega.Mingisugustmõjupõdraõnnetustevähenemiseosasei tuvastatud (Sørensen,2017). Seegapuudubtootjastsõltumatutõestusseadmeteefektiivsusekohta.

4.6 Nähtavuse parandamine

Teealalolevtaimestikeitohiollaliigakõrge,etniiautojuhtidekuikaloomadevaatevälioleksvaba.Samutituleksmaanteekoridorispiiratasõralistelemeelepärastetaimede(võsa)kasvu.Maanteeäärte niitmine umbes 10 m ulatuses on üks kuluefektiivseimaid meetmeidloomaõnnetustevältimiseks.Samassäilibteatavalmääralulukiteõnnetussesattumiseohtjaloomad,kessuurtteedväldivad,üleeisaa.

Teisalt kaasneb laia avatud teetrassiga probleem metsaliikidele, kes väldivad puude japõõsastevarjust ja lähedusestväljumist(shväiksemadimetajad,nahkhiired, linnud).Seegaonolulineplaneeridateeületamisevõimalusedkompleksseltarvestadespaljusidliigirühmi.Kui puuduvad sobivad eritasandilised ületuskohad, siis on soovitav jätta vähemalt kohatipuud ja põõsad võimalikult tee ligidusse nii, et need moodustavad võraseoseliste javarjulembeste liikide jaoks ühenduskoridori üle teetrassi. Need kohad tuleb vastavalttähistada.


4.7 Lisameetmed ulukiõnnetuste vähendamiseks.

Ulukiõnnetusi on võimalik ennetada ka kaudsemate meetmetega. Näiteks võib autojuhteteavitada suurenenud ulukiohust kas tee äärde paigaldatud infotahvlite abil või meediakaudu. Mõned autotootjad pakuvad lisavarustusena infrapuna tehnoloogial põhinevaidseadmeid, mis suudavad tuvastada teeserval liikuvat looma (või inimest) ja hoiatavadseejäreljuhti.Kaisesõitvadautodjaautomaatsedpidurdussüsteemidsuurendavadohutust.

Kuna ulukiõnnetuste juhtumise tõenäosus sõltub otseselt liiklustihedusest, siismaanteeliiklusevähenemiseljuhtubkavähemõnnetusi.Inimesivähemautogasõitmapannaon keeruline, kuid mitte võimatu. Võimalikeks lahendusteks on ühistranspordisoodustamine, hästi planeeritud asustus (kõik vajalik on kodu lähedal olemas), kaugtöö jakoduõppe soodustamine (et ei peaks iga päev tööle ja kooli sõitma). Ka Euroopa Liidueelarveperiood alates 2021. aastast soosibmeetmeidmaanteeliikluse vähendamiseks. Kuikütusehinnad on sissetulekutega võrreldes suhteliselt kõrged, siis sõidetakse ka vähem.Tulevikvõibtuuakauusitranspordivõimalusi,millelonväiksemmõjukeskkonnale.

Teine suundon loomadearvukuse reguleerimine,kunaka seemõjutabotseseltõnnetustehulka.Kuisõralisionpalju,toimubrohkemõnnetusi.Maailmapraktikasonkasutatudulukitearvukusevähendamiseksküttimist,viljakusepiiramistjaümberasustamist(Huijserjt,2009).Sõralistepopulatsioonikontrolliallhoidmiseksvõibkasutadakakiskjateabi,misEestioludestundub ka kõige mõistlikum. Ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb tagada elujõulisesuurkiskjatepopulatsioonisäilimine.


5 ULUKIOHTLIKETEELÕIKUDEKIRJELDAMINE

5.1 Analüüsis kasutatud andmebaasid ja allikad

Ulukiohu, elupaikade esinduslikkuse, elupaikade sidususe ning perspektiivide analüüsiskasutatijärgmiseidallikaid.

! „Eesti riigimaanteedevõrgu loomaõnnetuste registri loomine ning liiklusohtlikelõikudeselgitamine“(PeetjaPadrik,2015;Hendrikson&Ko).

! VäljavõteEestiriigimaanteedevõrguloomaõnnetusteregistrist(Maanteeamet).! Maanteeameti kaardirakendus “Eesti maanteed ja loomaohtlikkus”

(https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus).! Oluliste tee-elementide paiknemise määramiseks kasutati Maa-ameti

kaardirakenduseMaanteeametikihte(http://xgis.maaamet.ee).! Rohevõrgustikukaardikiht2009.aseisuga(Keskkonnaregister).! EestiTopograafiaAndmekogu(Maa-amet).

5.2 Välitööd

Välitöödviidiläbiajavahemikusoktoober2017kunijaanuar2018.Välitöödekäigusfikseeritiolukord maanteelõigul, olemasolevad ulukiohtu leevendavad meetmed ja ulukiohtusuurendavad tegurid. Kirjeldati ümbritsevad elupaigad ja maastik. Ulukite tegevusjälgedeolemasoluuuritivähemaltkahelsõltumatulkorral.Välitöölläbitiuuritavmaanteelõikedasi-tagasi otsides ulukite tegevusjälgi tee vahetus läheduses, kuid pigem mitte otsemaanteeservalt. Seda seetõttu, et enamasti on jäljed maanteepervelt raskesti leitavad(võimalik ka, et suure liikluskoormusega teed kipuvad ulukid vältima) ja rohkem infotümbritsevate elupaikade ja ulukite liikumiste osas andis jälgede otsimine teega piirnevastmaastikust. Sellises mahus väliuuring ei anna küll täielikku ülevaadet loomaderuumikasutusest, kuid aitab siiski kujundada arusaama uurimisala ümbritsevatestelupaikadestjavõimalikestulukiteliikumisteedest.

5.3 Suurulukitele sobivate elualade ja liikumiskohtade paiknemise hinnang

Käesolevauuringukõigeolulistemateks sihtliikideksonpõder,metskits jametssiga.Nendeliikidesobivadelu-jaliikumisaladkaardistatiteelõikudekaupamaastikuläbilõikenavastavaltelupaikadepaiknemiseleolemasolevateandmekogudealusel–eesmärkselgitadateelõikudekõrval olevate elupaikade esinduslikkus sihtliikidele. Elupaikade esinduslikkuse ruumiline


jaotusmäärati vastavalt tee naabruses kuni 2,5 km ulatuses olevate keskkonnatingimustesarnasusele liikide elupaigakasutusega masinõppe põhimõttel mitmetasemelise üldistatudaditiivsete mudelite (GAM) meetodil. GAM on paljude elupaiga modelleerimismeetoditehulgasheaoptimumarvestadessisendandmetetüüpe,arvutuskomplekssustjapopulaarsustteadlastehulgas(HastiejaTibshirani,1986;Wood,2011;LijaWang,2013;Remmjt,2017).AnalüüsialuseksoliEesti topograafiaandmekogu(Maa-amet),Eestimullastikukaart (Maa-amet), Eesti looduse infosüsteem (Keskkonnaagentuur), jahiulukite talvine ruutloendusaastatest 2007–2017 (Keskkonnaagentuur) ning 5862 uluksõralise kirjet WildArloomavaatluste andmebaasist (OÜ Rewild, 2008–2018). Maastiku koosseisus arvestatiinimmõju ja elupaigatüüpide paiknemist. Tulemuseks saadi liikide kaupa elupaigaesinduslikkuse hinnang vahemikus 0–1, vastavalt liigile sobimatu keskkond kuni vägaesinduslik(sobiv)koht.

5.4 Ulukiohtlike teelõikude pingerea koostamine

Analüüsi käigus valiti 1983-st ulukiohtlikust teelõigust viiskümmend edasiseks analüüsiksning järjestati need lähtuvalt kahest põhikomponendist: liiklusohutusest ning elupaikadekvaliteedistjasidususest.Lõikudeeelvalikullähtutiulukiõnnetustehulgastmaanteelõiguljaselle vahetus naabruses, kaasnevast kulukusest (liigist sõltuv ohukaal), lubatudmaksimaalsestkiirusestningliiklussagedusestvastavaltjärgmiselevalemile.

Ohuskoor=∑(Õnnetustearv×Ohukaal)/Teepikkus×Piirkiirus²×log10(Liiklussagedus)

Moodustus ulukiohtlike teelõikude pingerida, millest edasiseks analüüsiks võeti vastavaltlähteülesandele 50 kõige suurema skoori saanud teelõiku. Enne lõpliku valimi fikseerimisthinnatikõrgeimaohuskoorigateelõikudeadekvaatsust.Kokkuasendati5teelõikupingereasjärgmistega. Tulemusena tekkis teelõikude valim, mis arvestab nii liiklusohutuse kuielurikkusetagamisevajadust.

Lõpliku teelõikude pingerea koostamisel arvestati lisaks eelvaliku kriteeriumitele elupaigaesinduslikkusega (sobivusega) sihtliikidele (vt ptk 5.3) ja planeeritud rohevõrgustikupaiknemisega. Tulemusena leiti iga teelõigu prioriteetsus-skoor vastavalt ohuskoori jaelupaigaskoorikorrutisenajärgnevalt.

Prioriteetsus-skoor=Ohuskoor×Elupaigaesinduslikkus×Seosrohevõrgustikuga


Järgnevaltonseletatudeelmainitudvalemitekomponendid.

! Õnnetustearvloendativarasemaltmääratletudulukiohtliketeelõikudeümber500mulatuses võttes aluseks aastatel 2009–2013 registreeritud ulukiõnnetustepaiknemise. Seega arvestati ka õnnetuskohtade piirkondliku koondumisega.Loomaõnnetustearvarvestatimaanteekilomeetrikohta.

! Ohukaal, mis vastab liikide kaupa eeldatavale õnnetuse suhtelisele kulukusele.Rootsison2010aastalarvestatudühepõdraõnnetusekahjukeskmiselt34426eurot,metskitseõnnetuse kahju keskmiselt 4360 eurot (0,127 korda võrreldespõdraõnnetustega). Seejuures on arvestatud sõidukiirusega 100 km/h (SwedishNationalRoadAdministration2013;vanderReejt,2015).USA-son2009arvestuslikpõdraõnnetusekulukeskmiselt30773dollaritningmetskitsegasarnase(kuni2kordasuurem) kehasuurusega mustsaba-hirvega (Odocoileus hemionus) toimunudõnnetuse kulu 3085–8388 dollarit (0,100–0,273 korda võrreldes põdraõnnetusega;vanderRee jt, 2015).Arvestades,etmustsaba-hirvonmetskitsest kuni kakskordaraskem,siisseostubpõdragavõrreldeskuluerinevushästiloomakehamassiga.Teistesuurulukiliikide kohta kuluarvestusi teada ei ole, kuid eelnevast johtuvalt võetiohukaalude arvestuse aluseks liikide keskmise kehamassi suhe võrreldes põdraga(Eesti suurimakehagauluk).KehamassiarvestusealusenakasutatiEesti JahimeesteSeltsi andmeid liikide kohta Eesti populatsioonides (www.ejs.ee/ulukid). Vastavadkaalud kajastavad eeldatavasti hästi ka toimunud õnnetuste seostinimkannatanutega.

o Põder(Alcesalces) kehamass:275–600kg ohukaal:1,000o Hirv(Cervuselaphus) kehamass:150–350kg ohukaal:0,600o Karu(Ursusarctos) kehamass:150–200kg ohukaal:0,600o Metssiga(Susscrofa) kehamass:125–130kg ohukaal:0,400o Hunt(Canislupus) kehamass:18–60kg ohukaal:0,190o Metskits(Capreoluscapreolus) kehamass:16–35kg ohukaal:0,125o Ilves(Lynxlynx) kehamass:18–25kg ohukaal:0,125

! Piirkiiruseruutväärtuskirjeldabeeldatavatkokkupõrkekahjustusteraskustvastavaltvabanevale energiale (kokkupõrkeenergia ≈ mass × kiirus²). Lisaks varalistelekahjudele on põdraõnnetuste puhul leitud, et kiiruse kasvades suurenebinimkannatanutegaulukiõnnetustearv(Seiler,2005).

! Liiklussagedus,miskirjeldabeeldatavatbarjääriefekti.Kõrgeliiklussagedusegateedepopulatsioone killustav mõju ja sellest tulenev kahju keskkonnale on suurem. Kuisõidukeidliigubkuni1000ööpäevas,siisolulisttakistustloomadeleeiole.1000–4000sõidukit ööpäevas peletab häiringu suhtes tundlikumad liigid, ulukiõnnetustetõenäosus suureneb.4000–10000sõidukitööpäevasonulukiõnnetuste seisukohaltkõige ohtlikum vahemik, suur osa loomadest, kes julgevad teed ületada, satuvadõnnetustesse.Paljud loomadväldivadteed.Kui liiklustihedusületab10000sõidukitööpäevas,siisedukaltületavadteedvaidüksikudisendid,valdavalthakkavadloomad


teedvältimajasellesttulenevalt langebkaüldineulukiõnnetustearv(Iuell jt,2003;COST341). Väga suurtel liiklussagedustel barjääriefekt enam oluliselt ei tõuse jasellisteteelõikudeebaproportsionaalseltsagedaseesindatusevältimiseks lograitmitiliiklussageduseväärtus.

! Elupaikade esinduslikkus kirjeldab eeldatavat ulukite arvukust teemõjuulatuses jakoha tähtsust piirkonna populatsioonidele. Väga otseseltmõjutab loomaõnnetustehulka ulukite arvukus piirkonnas. Viimastel aastatel on mitme liigi arvukus ajastugevalt muutunud (sh metskits ja metssiga). Seetõttu kasutati lõpliku pingereakoostamisel teelõikude naabruses olevate elupaikade ja maastiku koosseisuvastavust liikide elupaigakasutusele, nö elupaiga esinduslikkuse (sobivuse)mudelit,mis sisaldas ka käesoleva töö käigus tehtud vaatlusandmeid (vt ptk 5.2 ja 5.3).Pingerea moodustamisel arvestati kolme sihtliigi, põdra, metskitse ja metssea,keskmistatudelupaigasobivuseväärtustteelõiguulatuses.

! Rohevõrgustikupaikneminenäitabpiirkonnamaakasutusejalooduskaitseruumilisekorralduse perspektiivi. Ulukitele ohutu läbipääsu tagamine on olulisem kohtades,kusmaanteelõikubvõipiirnebrohevõrgustikuga.Prioriteetsus-skoorteelõikudel,miskattuvadrohevõrgustikukoridoridevõituumaladega,kaaluti2kordaüles.

Lisaks eelkirjeldatud parameetritele, mida arvestati prioriteetsuse pingerea koostamisel,lähtuti ulukilahenduste soovituste koostamisel tee arendamise seisust (vt ptk 5.5) jaristlõikest(2+2,2+1,1+1).Midalaiemtee,sedakeerulisemonulukitelsedaületada.Seegaon 2+2 ja 2+1 teedele spetsiaalsete ulukiläbupääsude rajamine olulisem. Üldpingereakoostamiselteeristlõigeteraldiarvesseeivõetud,sestosalõikudestonvahepealseperioodijooksul ümber ehitatud ja osa on projekteerimisel. Küll aga on laiema ristlõikega teedüldjuhul suurema liikluskoormusega ning see tõstab eelpool esitatud ohuskoori väärtust.Lahenduste puhul on välja toodud, kas see on arvestatud olemasoleva 1+1 tee võikavandatavalaiemateekorral.

Võimalikkuõnnetustesesoonsusteiolnudvõimalikarvestada,sesttoimunudõnnetustearvoli vastavaks analüüsiks liiga väike. Sesoonsusel võib tugineda kirjanduse andmetele,millekohaseltsõralistegatoimubrohkemõnnetusisügisel(kattubjooksuajajajahihooajaga).

5.5 Ulukilahenduste erisused

Ulukiohu ja populatsioonide sidususe tagamiseks soovitatavate lahenduste väljatöötamiselarvestati teede arendamise perspektiivi. Kuna algandmed pärinevad aastatest 2009–2013,siis olukord valitud lõikudel on kohati oluliseltmuutunud. Teede arendamise info pärinebMaanteeametist ja vastavatest ulukiuuringutest (Villu Lükk). Sellest johtuvalt rakendatijärgnevaiderisusi.


! Juhul, kui teelõik on vahepealse aja jooksul täielikult rekonstrueeritud ja rajatudadekvaatsed leevendusmeetmed ulukite populatsioonide sidususe tagamiseks, siistäiendavaidmeetmeidetteeinähtud.

! Juhulkui teelõikonküll rekonstrueeritud,kuidulukiohtu leevendavadmeetmedonebapiisavad,siisonesitatudsoovitusnendetäiustamiseks.

! Juhul, kui teelõigu projekt on valmis ja ehitus käib või algab lähiajal, siis kirjeldatiplaneeritudmeetmedningvõimalikudalternatiivid.Kuiarendatavmaanteeasubuueltrassil ning ulukiohtlik lõik jääb vanale trassile, siis on soovitatud rakendadalihtsamaid leevendusmeetmeid, eeldusel et uuele trassile planeeritud lahendus onpiisav(ntTartumntKose-Mäovahelisedlõigud).

! Juhul, kui teelõik on varajases projekteerimisfaasis ja on võimalik teha veelparandusettepanekuid, siispakuti lahendusedtäismahusanaloogiliselt teelõikudele,misplaneerimiselegaarendamiseleiole.


6 ULUKIOHTLIKEMAANTEELÕIKUDEÜLEVAADEKäesolevas analüüsis analüüsitud 50 kõige ulukiohtlikumat teelõiku paiknevad reeglinapõhimaanteedel ja on suures osas koondunud Tallinna ümbrusesse (enamuses 100 kmulatuses;joonis1,tabel2).Teelõigudjagunevadpõhimaanteedevahelvastavalt:

! Tallinn-Narva(mnt1) 14 teelõiku! Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa(mnt2) 11 teelõiku! Jõhvi-Tartu-Valga(mnt3) 1 teelõik! Tallinn-Pärnu-Ikla(mnt4) 16 teelõiku! Tallinn-Paldiski(mnt8) 1 teelõik! Ääsmäe-Haapsalu(mnt9) 2 teelõiku! Tallinnaringtee(mnt11) 1 teelõik! Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme(mnt92) 1 teelõik

Vaid kolm 50-st kõige ulukiohtlikumast lõigust ei ole põhimaanteedel (1181-9,60 Tallinn-Rapla-Türi maanteel Luige liiklussõlmes ning 11390-15,45 ja 11390-16,00 Tallinn-Rannamõisa-KloogarannamaanteelSuurupikandis).

Joonis1.Viiekümneanalüüsitudulukiohtlikuteelõiguasukohad,märgitudpunasega.


Tabel2.Analüüsitudulukiohtliketeelõikudeprioriteetsus jaulukilahenduseolukord.Teelõigudon järjestatudvastavalt koondprioriteetsusele, st ohuskoori ja elupaigasobivuse korrutisele, mis on kahekordistatudrohevõrgustikusasuvateteelõikudepuhul.Elupaigasobivusvastabkolmesihtliigi,põdra,metsseajametskitsekeskmistatudelupaigaesinduslikkuselevahemikus0–1.

Jrk Teelõik

Paiknemineteel Ohuskoor Elupaiga-sobivus

Rohe-võrgustik

Priori-teetsus-skoor

Ulukilahendusejateearenduseseis

1 4-75,65JõeääreII

Tallinn-Pärnu-Iklakm75,6–75,7

130,1 0,663 Jah 172,5 Puudub

2 4-75,30JõeääreI


120,0 0,639 Jah 153,4 Puudub

3 1-170,15Toilateerist

Tallinn-Narvakm169,9–170,4

146,6 0,479 Jah 140,4 Puudub

4 4-76,20JõeääreIII


107,9 0,526 Jah 113,6 Puudub

5 2-84,35Kükita

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaakm83,9–84,8

118,9 0,476 Jah 113,0 Projekteeritud,shulukilahendus,kuidtõenäoliselteiolepiisav,trasssamaskohas

6 1-26,20Jägala


146,2 0,362 Jah 105,8 Olemasolevulukilahendusrajatud2005,kuideiolepiisav

7 1-168,70Jõhvi


94,5 0,538 Jah 101,6 Projekteerimisel,kuidseniilmaulukilahenduseta

8 9-13,00Hingu

Ääsmäe-Haapsalu-Rohukülakm12,8–13,2

80,5 0,631 Jah 101,6 Puudub

9 4-21,55Rahula


99,3 0,498 Jah 98,8 Puudub

10 2-162,80Valmaotsa


82,3 0,570 Jah 93,8 Väljaehitamisel2+1lahendus,shulukilahendus,midatulebseiratajavajaduseltäiendada

11 4-34,10Metsanurga


104,0 0,437 Jah 90,9 Olemasolevulukilahendusrajatud2017

12 3-144,85Külitse

Jõhvi-Tartu-Valgakm144,5–145,2

114,8 0,393 Jah 90,1 Eskiisprojektkoostamisel,shulukilahendus

13 1-30,20KodasooI



14 1-57,20Kemba


118,6 0,347 Jah 82,4 Puudub

15 1-50,00VahastuII



16 4-50,30Varbola


83,8 0,471 Jah 78,9 Projekteeritud2+1lahendus,shulukilahendus,trasssamaskohas

17 2-48,70Rõõsa


80,9 0,458 Jah 74,1 Väljaehitamiseluustrass,shulukilahendus

18 1-49,15VahastuI


102,1 0,361 Jah 73,7 Puudub

19 1-42,40Kuusalu


143,1 0,241 Jah 69,0 Puudub


Jrk Teelõik

Paiknemineteel Ohuskoor Elupaiga-

sobivusRohe-

võrgustikPriori-teetsus-skoor


20 2-47,15Sae



21 4-31,60Muusika


84,0 0,378 Jah 63,5 Olemasolevulukilahendusrajatud2017,võibollavajabtäiendamist

22 4-17,20Saue


84,1 0,337 Jah 56,7 Puudub

23 4-43,20Kustja


106,7 0,483 Ei 51,5 Puudub

24 8-32,00Niitvälja

Tallinn-Paldiskikm31,6–32,4

110,9 0,450 Ei 50,0 Puudub

25 2-23,35Vaidasoo


117,7 0,411 Ei 48,4 Olemasolevulukilahendusrajatud2008,kuideiolepiisav

26 1-62,40LaukasooI


128,4 0,187 Jah 47,9 Puudub

27 2-170,30Kärevere


103,0 0,224 Jah 46,1 Projekteerimisel,shulukilahendus

28 92-13,25Ulila

Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmmekm12,8–13,7

87,5 0,256 Jah 44,8 Puudub

29 11390-16,00SuurupiII

Tallinn-Rannamõisa-Kloogarannakm15,7–16,3

112,2 0,391 Ei 43,9 Puudub

30 1181-9,60Luigeliiklussõlm

Tallinn-Rapla-Türikm9,6–9,7


31 2-72,65Puiatu


119,8 0,361 Ei 43,2 Väljaehitamiseluustrass,shulukilahendus

32 9-2,30Pällu

Ääsmäe-Haapsalu-Rohukülakm1,5–3,1

92,5 0,451 Ei 41,7 Puudub

33 4-88,25Jädivere


90,7 0,457 Ei 41,4 Projekteerimisel,shulukilahendus

34 2-115,95Adavere


78,7 0,251 Jah 39,5 Puudub

35 11390-15,45SuurupiI

Tallinn-Rannamõisa-Kloogarannakm15,3–15,6

85,2 0,458 Ei 39,1 Puudub

36 4-119,65Nurme


91,2 0,427 Ei 39,0 Projekteerimisel,shulukilahendus

37 2-52,45Paunkülaveehoidla



38 4-45,70Käbiküla


86,3 0,421 Ei 36,3 Puudub

39 4-26,60Ääsmäe


95,1 0,378 Ei 36,0 Puudub

40 1-115,65Varudi


90,1 0,385 Ei 34,7 Puudub

41 2-54,85Silmsi


90,8 0,379 Ei 34,4 Väljaehitamiseluustrasssenisevahetusnaabruses,shulukilahendus

42 1-22,50Jõelähtme


103,6 0,300 Ei 31,1 Projekteerimisel,kuidilmaulukilahenduseta


Jrk Teelõik

Paiknemineteel Ohuskoor Elupaiga-sobivus

Rohe-võrgustik

Priori-teetsus-skoor


43 1-64,65LaukasooIII


124,5 0,241 Ei 30,0 Puudub

44 4-41,85Haiba


85,2 0,335 Ei 28,6 Puudub

45 1-63,45LaukasooII


101,4 0,140 Jah 28,4 Puudub

46 11-17,15Luige

Tallinnaringteekm16,8–17,5

103,7 0,247 Ei 25,6 Olemasolevulukilahendusrajatud2014,kuideiolepiisav

47 4-18,25KanamaI


94,9 0,264 Ei 25,0 Puudub

48 1-32,25KodasooII


80,2 0,297 Ei 23,8 Puudub

49 4-19,05KanamaII


100,6 0,229 Ei 23,1 Puudub

50 2-58,50Nõmmeri


84,6 0,265 Ei 22,4 Väljaehitamiseluustrass,shulukilahendus

Analüüsitud teelõigud olid väga erineva pikkusega, alates 100-stmeetrist ja lõpetades 5,2kilomeetriga.Keskminehotspotipikkusoli796m(mediaan600m).Liiklustihedusvarieerusvahemikus3839–21242sõidukitööpäevas(keskmine9303jamediaan8080).29teelõikuonotseselt seotud rohevõrgustikuga ning 21 lõiku ei paikne rohevõrgustikus. Arvestadesulukiõnnetusiümberkaalutunapõdraõnnetusteekvivalendinaolineid0,54–4,25kilomeetrikohtaaastas.Vaidkolmeljuhuljäiseenäitajaalla0,7,millestsuurematelväärtustelonUSA-sleitud, et eritasandilised ulukiläbipääsud on majanduslikult tasuvad (Huijser jt, 2009).Statistiliselt olulisi seoseid lõpliku paigutusega pingereas konkreetsete parameetritega eileitud. Seega kujunes pingerea järjestus tulenevalt erinevate faktorite kombineeritudkoosmõjust.


6.1 Üldised soovitused

Järgnevalt on esitatud üldised soovitused valitud teelõikudel ulukilahendusteks jaliiklusohutuse tagamiseks vastavalt varasemale praktikale ja tulemustele Eestis, Euroopas,Põhja-Ameerikasningmujalmaailmas.

Ulukilahendused! Tarastamist kasutada ainult äärmise vajaduse korral ja koos eritasandiliste

ulukiläbipääsulahendustega.! Kuiliiklustihedusonüle5000sõidukiööpäevaseelistadaeritasandilisiulukiläbipääse,

ettagadaloomadeleohutuvõimalusteeületamiseks.! Loomade liikumisvõimaluste seisukohalt võib suurulukitunneli üldjuhul asendada

ökoduktiga(javastupidi)sõltuvaltsellest,millist lahendustontehniliseltmõistlikumteostada.

! Kui silla alla väikeulukitele kallasradade rajamine (silla ümberehitus) osutubebamõistlikult kalliks, siis on odavamaks alternatiiviks paigaldada silla kõrvaleveepiiristkõrgemaleväikeulukitunnelid.

Planeerimine! Suurulukite läbipääsud tulebkavandada johtuvalt laiemaulatuslikust rohevõrgustiku

planeeringustnii, et läbipääsude sagedusoleks liigirühmadekaupapiisav tagamaksrohevõrgustikusidusus.

! Põhimaanteederekonstrueerimiseltulebjälgida,etväikeulukitelesobivaidläbipääseoleksvähemaltüksigakilomeetrikohta.

! Ulukilahendused tuleb planeerida korraga võimalikult pikale teelõigule (vähemalt5km). Nii on võimalik sobitada lahendused piirkonna loodusesse terviklikunalähtudes sihtliikide liikumisulatusest ja loomade liikumist suunavatestmaastikuelementidest.

! Piirkonnaulukiuuringningvõimalikudulukilahendusedonotstarbekasvälja töötadaenne tee põhilahenduse projekti koostamist või projekteerimise algfaasis. Teepõhilahendust (trassi asupaik, kogujateed, risted, tee ristlõige jms) on üldjuhulkeskkondasobitadalihtsam,kuikorraldadasuuremaulatusegaulukipopulatsioonidepaiknemistjasidusust.

! Tehnilise projekteerimise protsessi ja ehituse järelvalvesse on vajalik kaasataloomastiku ekspert. Samuti on eksperdi kaasamine vajalik hoolduskavadekoostamiseljaväljaehitatudlahendustejärelseirel.


Perspektiivsedtegevused! Otsidalahendusiloomaõnnetusteandmetekvaliteetsemaksregistreerimiseks.Vajalik

on tõsta õnnetuste asukoha positsioneerimise täpsust, mis telefoni teel edastatudteadetekorralontihtivägaumbmäärane.

! Vajalik on olemasolevate ja planeeritavate ulukilahenduste järelseire ja regulaarnehooldus. Sellisel juhul toimib rajatud rohetaristuoluliselt efektiivsemaltning täidabomaeesmärki.

! Vähendada erinevate meetmete abil üldist liikluskoormust, et piirata vajadustmaanteedelaiendamiseksjaspetsiaalseteulukilahendusterajamiseks.


7 TEELÕIKUDEKIRJELDUSJALAHENDUSEDJärgnevalt on esitatud teelõikude kirjeldused ja pakutud lahendused. Järjekord onalfabeetilinelähtuvaltteelõigukoodist,miskoosnebmaanteenumbristjateelõigukeskkohakilomeetipunktist.Igalõigukohtaonkoostatudankeettuuesväljaulukiõnnetustegaseotudaspektid, teelõigu arendamise perspektiiv ning võimalikud liiklusohtu leevendavad japopulatsioonide sidusust parandavad meetmed koos indikatiivsete maksumustega.Kirjelduselejärgnevadlahendusvariantideskeemid,uluksõraliste(põder,metssiga,metskits)elupaiga esinduslikkuse diagrammid ja fotod. Pakutud lahendusvatiantide skeemidelkasutatudsümboolikalegendonesitatudjoonisel2.

Joonis2.Järgnevaltpakutudulukilahendusteskeemidelkasutatudsümbolid.


ALLIKADHaikonen, H., Summala, H., 2001. Deer-vehicle crashes: Extensive peak at 1 hour aftersunset.AmericanJournalofPreventiveMedicine,21(3)October2001:209-213.

Hastie,T.,Tibshirani,R.,1986.Generalizedadditivemodels.StatisticalScience,1:297–318.

Huijser,M.P.,Duffield,J.W.,Clevenger,A.P.,Ament,R.J.andMcGowen,P.T.,2009.Cost–benefitanalysesofmitigationmeasuresaimedatreducingcollisionswithlargeungulatesintheUnitedStatesandCanada;adecisionsupporttool.EcologyandSociety14(2):15.

Huijser,M.P.,Kociolek,A.V.,Allen,T.D.H.,McGowen,P.,2015.Constructionguidelinesforwildlifefencingandassociatedescapeandlateralaccesscontrolmeasures.WesternTransportationInstitute–MontanaStateUniversity.Veebileht:http://onlinepubs.trb.org/onlinepubs/nchrp/docs/NCHRP25-25(84)_FR.pdf.

Huijser,M.P.,Fairbank,E.R.,Abra,F.D.,2017.Thereliabilityandeffectivenessofaradar-basedanimaldetectionsystem.IdahoTransportationDepartmentresearchreportno.FHWA-ID-17-247.Veebileht:http://itd.idaho.gov/alt-programs/?target=research-program.

Iuell,B.,Bekker,H.,Cuperus,R.,Dufek,J.,Fry,G.,Hicks,C.,Hlaváč,V.,Keller,V.,Rosell,C.,Sangwine,T.,Tørsløv,N.,Wandall,B.,(Eds.),2003.COST341HabitatFragmentationDuetoTransportationInfrastructure.WildlifeandTraffic:AEuropeanHandbookforIdentifyingConflictsandDesigningSolutions.EuropeanCommission.

Kämmerle,J.-L.,Brieger,F.,Kröschel,M.,Hagen,R.,Storch, I.,Suchant,R.,2017.Temporalpatternsinroadcrossingbehaviourinroedeer(Capreoluscapreolus)atsiteswithwildlifewarningreflectors.PLoSONE12(9):e0184761.

Li, X., Wang, Y., 2013. Applying various algorithms for species distribution modelling.InteractiveZoology,8:124–135.

MinistryofAgriculture,FoodandtheEnvironment,2016.Technicalprescriptionsforwildlifecrossing and fence design (second edition, revised and expanded). Documents for themitigationofhabitatfragmentationcausedbytransportinfrastructure,number1.MinistryofAgriculture,FoodandtheEnvironment.124pp.Madrid.

Peet,K.jaPadrik,J.,2015.Eestiriigimaanteedevõrguloomaõnnetusteregistriloomineningliiklusohtlikelõikudeselgitamine.Hendrikson&Kotöönr2310/15.

Peet, K., Kartau, K., Reimets,Ü., Parrest,O., 2008. Looduslikeohuteguriteuuring T4 (E67)Tallinn-Pärnu-IklamaanteeÄäsmäe-Uulu lõigul (13. km–142. km).Hendrikson&KoOÜtöönr1097/08.


Remm,J.,Hanski,I.K.,Tuominen,S.,Selonen,V.,2017.MultilevellandscapeutilizationoftheSiberian flying squirrel: Scale effects on species habitat use. Ecology and Evolution, 7:8303–8315.

Rytwinski,T.,Soanes,K.,Jaeger,J.A.G.,Fahrig,L.,Findlay,C.S.,Houlahan,J.,vanderRee,R.,vanderGrift,E.A.,2016.Howeffectiveisroadmitigationatreducingroad-kill?Ameta-analysis.PLoSONE11(11):e0166941.

Schalk,A.,Schalk,R.,2014.Wildlife-Vehicle-Collision(WVC)avoidancebycooperativesmartITS-sensor/actuators.IENEinternationalconference2014,Malmö,Sweden.Veebileht:http://iene2014.iene-conferences.info/index.php/conferences/2014/paper/viewFile/193/50.

Seiler,A.Olsson,M.,2017.WildlifeDeterrentMethodsforRailways–AnExperimentalStudy.peatükkraamatustBorda-de-Água,L.,Barrientos,R.,Beja,P,Pereira,H.M.(toimetajad),RailwayEcology,277–291.

Seiler, A., 2005. Predicting locations of moose–vehicle collisions in Sweden. Journal ofAppliedEcology,42:371–382.

Sørensen,J.B.,2017.Moose-VehicleCollisionsinNorthernNorway:Causes,HotspotDetectionandMitigation.Masterthesis,NorwegianUniversityofLifeSciences.

vanderRee,R.,Smith,D.J.,Grilo,C.,2015.HandbookofRoadEcology.JohnWiley&Sons.

Wood, S. N., 2011. Fast stable restricted maximum likelihood and marginal likelihoodestimation of semiparametric generalized linear models. Journal of the Royal StatisticalSociety.SeriesB,StatisticalMethodology,73:3–36.