UPM-Kymmene Otepää AS - envir.ee · Vineeritehas asub Otepää linna lääneservas, liigniiskete võsastunud metsa- ja rohumaadega ümbritsetud krundil Hundisoos, Pühajärvest

1

UPM-Kymmene Otepää AS

Lähteolukorra aruanne

Koostanud: Kristi Uusmaa töökeskkonnaspetsialist

2015

2

Sisukord

Sisukord ................................................................................................................................................... 2

1. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3

2. Käitises kasutatavad ohtlikud ained .............................................................................................. 4

3. Käitises kasutatavate ohtlike kemikaalide saastevõime ............................................................... 5

3.1 Liimvaik Prefere 14J025 ................................................................................................................. 5

3.2 Pulberkõvendi Prefere 24J684 ...................................................................................................... 6

3.3 Jätkupressi vedelkiirendi Prefere 24J376 ...................................................................................... 7

3.4 Jätkupressi vedelkõvendi Prefere 24J260 ..................................................................................... 8

3.5 Akrüülvärv Teknol JRM .................................................................................................................. 9

3.6 Põlevkiviõli ................................................................................................................................... 10

3.7 Vedelgaas (propaan).................................................................................................................... 11

3.8 Diiselkütus ................................................................................................................................... 12

3.9 Pinnoite Imprex ja Ultim Topp .................................................................................................... 13

Lisad

Lisa 1. Pulberkõvendi Prefere 24J684

Lisa 2. Liimvaik Prefere 14J025

Lisa 3. Jätkupressi vedelkiirendi Prefere 24J376

Lisa 4. Jätkupressi kõvendi Prefere 24J206

Lisa 5. Teknol JRM

Lisa 6. Põlevkiviõli

Lisa 7. Diiselkütuse ohutuskaart

Lisa 8. Vedelgaasi (propaan) ohutuskaart

Lisa 9. Pinnoite Imprex

Lisa 10. Ultim Top

Lisa 11. Kemikaalimahutite asendiplaan

Lisa 12. Kemikaalide ringlemise tehnoloogiline skeem

Lisa 13. Keskkonnaekspertiis 2004. a

Lisa 14. Otepää vineeritehase keskkonnamõjude hindamine 2012. a

3

1. Sissejuhatus Lähteolukorra aruandes hinnatakse käitises käideldavate ohtlike kemikaalide pinnase ja põhjavee saastevõimet. Hindamise vajadus tuleneb tööstusheite seaduses1 (THS) esitatud kompleksloa nõuetest, mille kohaselt on nõutud lähteolukorra aruande koostamine juhul, kui käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega (THS §41 l 2 pt 15). Lähteolukorra aruanne on saastatuse võrdlusaluseks käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral. Vineeritehas asub Otepää linna lääneservas, liigniiskete võsastunud metsa- ja rohumaadega ümbritsetud krundil Hundisoos, Pühajärvest ~1,4 km põhja pool. Tehasest lõuna pool on telliskivitehase aegsete saviaukudega (tiikidega) madal võsastunud rohumaa, mida läbib kuivenduskraav. See kraav suubub ca 1 km pärast Pühajärvega ühenduses olevasse väikesesse soostunud kallastega Neitsijärve. Linna eramukvartal jääb tehasehoonest ~0,75 km ida poole paarikümne meetri kõrguse künka laele. Muud paikseid saasteallikad tehase lähiümbruses ja mõjupiirkonnas puuduvad. Tehase asukoht kujutab endast lamedat küngast, kus maapinna absoluutkõrgused on 123 ja 126 m vahemikus. Maapinna kalded on uuritud aladel valdavalt loodest kagusse. Ida- ja lõunaosa äärealadel kasvab rohi. Vana autoremonditöökoja territoorium oli enne vineeritehase asutamist asfalteeritud. Umbes pool territooriumist asfalteeriti 2006. aastal uuesti. 2008. aastal asfalteeriti kontorihoone ja sissepääsuvärava vaheline ala, 2009. aastal basseini setteväljak. Vineeritehase maa-ala suurus on 12,2 hektarit. Otepää vineeritehases toodetakse kasepuidust spooni ja vineeri. Ettevõttes on alates 2004. aastast juurutatud ISO 14001:2004 (keskkonnajuhtimissüsteemi standard) ja ISO 9001:2000 (kvaliteedijuhtimisesüsteemi standard). Vastavalt ISO 14001:2004 keskkonnajuhtimissüsteemile on 2012. aastal hinnatud tehase tegevuse mõju keskkonnale. Ettevõte ei kuulu kemikaaliseadusest tuleneva ohtlike ettevõtete kategooriasse.

4

2. Käitises kasutatavad ohtlikud ained

UPM-Kymmene Otepää ASis kasutatakse 2002. aastast alates vineerliimi

valmistamiseks järgmisi kemikaale:

• Pulberkõvendi Prefere 24J684

• Liimvaik Prefere 14J025

Käitises kasutatakse järgmisi ohtlikke aineid spooni jätkamiseks:

• Jätkupressi vedelkiirendi Prefere 24J376;

• Jätkupressi kõvendi Prefere 24J206.

Pealistatud vineeri värvimiseks kasutatakse värvi:

Teknos JRM

Auru tootmine:

Põlevkiviõli

Sisetransport:

Vedelgaas

Diiselkütus

Pealistusmaterjalid:

Pinnoite Imprex

Ultim Top

5

3. Käitises kasutatavate ohtlike kemikaalide saastevõime

3.1 Liimvaik Prefere 14J025 Hoidmistingimused

Vaiku hoitakse kahes ühesuuruses mahutis. Ühe mahuti maht on 38 tonni. Kaks vaigu mahutit on omavahel ühenduses ja neis on pidevalt võrdses koguses vaiku. Liimvaigu aastane kasutatav kogus on 3200 m3 ning planeeritava tootmismahu (100 000 m3 /a) juures kasvab kogus 6500 m3 aastas, kuid maksimaalne üheaegselt territooriumil hoitav liimvaigu kogus jääb samaks. Normaalsetes hoiu- ja kasutamistingimustes ohtlikke reaktsioone ei toimu. Tavalistes kasutus- ja hoiutingimustes ei tohiks ohtlikke laguprodukte tekkida. Liimvaik ei sobi kokku tugevate hapete ja tugevate leeliste oksüdeerivate materjalidega, käitises ei puutu liimvaik nimetatud materjalidega kokku.

Meetmed hoidmisel tekkida võivate lekete likvideerimiseks

Mahutite hoidla põhi on betoonist ja koos betoonist 50 cm kõrguse barjääriga

moodustab see vedelikukindla vanni, mis takistab mahuti lekke korral kemikaalide

laialivalgumise hoones ja selle voolamise väliskeskkonda. Vann mahutab 20%

mahutites hoitavast kemikaali kogusest. Barjääri mõõtmed on kooskõlas mahutite

paigaldamise ajal kehtinud nõuetega 2012. aastal.

Käitisesisene transport

Mahuteid täidetatake keskmiselt 2 korda nädalas. Korraga tuuakse vaiku juurde 20-30

tonni. Vaigu transpordib tehase territooriumile tarnija. Vaigu kulu ööpäevas on umbes

10 tonni. Mahutite täitmine toimub tootmishoonest väljas tehase territooriumil

asfalteeritud pinnal. Lekete tõkestamiseks on laadimistoru all vann. Laadimispaiga

kohal on katus, mis takistab vaigul vannist koos vihmaveega keskkonda sattumast.

Kemikaali keskkonda sattumise võimalus toodete valmistamise käigus ja meetmed selle vältimiseks Vaik liigub seadmetesse kinnise torusüsteemi kaudu. Baasvineeri tsehhis on kaks

liimivaltsi, mida pestakse veega kolm korda nädalas. Liimipesuvesi kogutakse 10 m3

mahutisse ja seda kasutatakse uuesti liimi valmistamiseks. 25 m3 liimimahuti asub

pesuvee mahuti kõrval. Absorbenti hoitakse baasvineeri tsehhi õlilaos ja jätkupressi

juures, et kemikaalide lekete korral need võimalikult kiiresti likvideerida. Tootmismahu

suurenedes toimub vaigu laadimine sagedamini, kuid kohapeal hoitav maksimaalne

kogus jääb samaks.

6

Keskkonnaohtlikkus Metanoolil puuduvad teadaolevad märkimisväärsed mõjud või kriitilised ohud. Metanool on kergesti biolagunduv ja madala bioakumulatsiooniga. Kemikaaliga töödeldud tootmisjääkide käitlus ja kemikaali enda käitlus pärast jäätmeks muutmist ning kemikaaliga saastunud pakendite käitlus. Vaigu laadimisel liimiseks saanud konteinerid ladustatakse ohtlike jäätmete konteinerisse ja antakse üle litsentsitud jäätmekäitlejale. Absorbendiga kokku kogutud vaik kogutakse ohtliku jäätme konteinerisse. Kuivanud vaiku ei peeta ohtlikuks jäätmeks ja seda käideldakse kui olmejäädet. Vineerijäätmed põletatakse käitise katlas > 850 °C juures, mis on vastavuses tootja soovitusega. Eelneva põhjal järeldades on Prefere 14J025 madala pinnase ja põhjavee saastamise võimekusega.

3.2 Pulberkõvendi Prefere 24J684

Hoidmistingimused

Pulberkõvendit Prefere 24J684 kasutatakse vineerliimi valmistamisel. Maksimaalselt

on mahutis 96 m3 pulberkõvendit. Mahuti suurus on 100 m3. Pulberkõvendi aastane

kasutatav kogus on 1500 m3 ning planeeritava tootmismahu (100 000 m3/a) juures

kasvab kogus 3000 m3/a, kuid maksimaalne üheaegselt territooriumil hoitav

pulberkõvendi kogus jääb samaks. Vaik ja pulberkõvendi jooksevad seadmetesse

kinnises süsteemis torude kaudu.


Kui pulberkõvendi mahuti torustik lekib tsehhis, siis kogutakse kõvendi kokku. Kuna

toode ei ole klassifitseeritud ohtlikuks kemikaaliks, ladustatakse see pärast kokku

pühkimist olmejäätmete konteinerisse.


Pulberkõvendit käideldakse suletud süsteemis. Kemikaali keskkonda sattumise võimalus toodete valmistamise käigus ja meetmed selle vältimiseks. Kemikaali keskkona sattumine on võimalik vaid torustiku lekete puhul.

7

Keskkonnaohtlikkus (kem. kaardi järgi, mõju veeorganismidele,

bioakumuleeruvus)

Keskkonnaohtlikkus seisneb pulbrilises saastuses. Visuaalse kontrolli põhjal ei eraldu

pulberkõvendi mahutist kõvendit välisõhku. Naatriumkarbonaadil puudub

mutageenne, kantserogeenne ja teratogeenne mõju. Bioakumulatsiooni ja pinnases

liikuvuse kohta andmed puuduvad. Pulberkõvendi ei ole klassifitseeritud ohtlikuks

aineks.

Kemikaaliga töödeldud tootmisjääkide käitlus ja kemikaali enda käitlus pärast

jäätmeks muutmist ning kem. saastunud pakendite käitlus.

Kõvendi on üks vineerliimi komponent, seega käideldakse jäätmeid nii nagu vineerliimi

jäätmeid.

Eelnevast järeldub, et pulberkõvendi Prefere 24J684 ei oma pinnase ja põhjavee

saastamise võimet.

3.3 Jätkupressi vedelkiirendi Prefere 24J376

Hoidmistingimused

Prefere 24J376 koosneb etaandioolist, paraformaldehüüdist, metanoolist ja

formaldehüüdist. Vedelkiirendit toodab Dynea Chemicals Oy. Vedelkiirendi Prefere

24J376 tuuakse territooriumile 30 kg suurustes plastist konteinerites. Kohapeal on

korraga maksimaalselt 60 kg vedelkiirendit. Vedelkiirendi aastane kasutatav kogus on

0,5 m3 ja arvestades tootmismahu kasvu on planeeritav aastane kasutatav kogus 1,5

m3. Vedelkiirendi normaalsetes hoiu- ja kasutamistingimustes ohtlikke reaktsioone ei

toimu. Tavalistes kasutus- ja hoiutingimustes ei tohiks ohtlikke laguprodukte tekkida.


Vedelkiirendit kasutatakse jätkupressi liimi valmistamiseks. Liim valmistatakse

jätkupressi juures. 30 kg konteinereid hoitakse töökohal riiulitel. Lekete koheseks

likvideerimiseks asub töökohal absorbent. Absorbendiga kokku kogutud vedelkiirendi

ladustatakse ohtlike jäätmete konteinerisse.

Käitisesisene transport Konteinerid toob tehase territooriumile jätkupressi juurde litsentsitud tarnija.

8

Kemikaali keskkonda sattumise võimalus toodete valmistamise käigus ja meetmed selle vältimiseks Keskkonda sattumise võimalus on väga väike, sest ühe konteineri suurus on vaid 30 kg ja absorbendiga saab koheselt lekke likvideerida. Keskkonnaohtlikkus

Metanoolil puuduvad teadaolevad märkimisväärsed mõjud või kriitilised ohud. Formaldehüüd on mürgine veeorganismidele. Etaandiool, metanool ja formaldehüüd on kergesti biolagunduvad. Metanooli ja formaldehüüdi bioakumuleeruvus on madal. Paraformaldehüüd arvatavasti põhjustab vähktõbe. Formaldehüüdil on katseloomade suhtes kohalik kantserogeenne toime. Kemikaaliga töödeldud tootmisjääkide käitlus ja kemikaali enda käitlus pärast

jäätmeks muutmist ning kemikaaliga saastunud pakendite käitlus

Kui avatakse üks konteiner, tellitakse kohe järgmine. Tarnija toob täis konteinerid

territooriumile kaks korda nädalas. Tühjad konteinerid kogutakse ohtlike jäätmete

konteineritesse, mida hoitakse katuse all jäätmete kogumise platsil. Jäätmed antakse

üle litsentsitud jäätmekäitlusettevõttele.

Arvestades korraga kohapeal hoitavat suhteliselt väikest kogust ja seda, et kasutusel

on eraldi väikesed konteinerid, ei ole jätkupressi vedelkiirendil Prefere 24J376 pinnase

ja põhjavee saastamise võimet.

3.4 Jätkupressi vedelkõvendi Prefere 24J260

Hoidmistingimused

Kõvendi Prefere 24J206 tuuakse territooriumile 20 kg suurustes metallist konteinerites

ja need ladustatakse baasvineeri tsehhis jätkupressi juures riiulitele. Jätkupressi

vedelkõvendi aastane kasutatav kogus on 6 m3 ja tootmismahu suurenedes 100 000

m3/a on kasutatav kogus 9 m3. Makismaalselt on tsehhis korraga kümme 20 kg

konteinerit. Täis konteinerid toob litsentsitud tarnija territooriumile keskmiselt kaks

korda nädalas.


Vedelkiirendit kasutatakse jätkupressi liimi valmistamiseks. Liim valmistatakse

jätkupressi juures. 30 kg konteinereid hoitakse töökohal riiulitel. Lekete koheseks

likvideerimiseks asub töökohal absorbent. Absorbendiga kokku kogutud vedelkiirendi

ladustatakse ohtlike jäätmete konteinerisse.

9

Käitisesisene transport Käitisesiseselt ei transpordita. Kemikaali keskkonda sattumise võimalus toodete valmistamise käigus ja meetmed selle vältimiseks Kemikaali hoitakse käitises väikestes konteinerites ja korraga mitte rohkem kui 200 kg. Kuna konteinerid on 20 kg, ei ole sellest kogusest suurema sellest lekke tekkimine tõenäoline. Töökohal hoitakse absorbenti, millega koheselt leke likvideerida. Keskkonnaohtlikkus

Resortsinool biolaguneb kergelt ja bioakumuleerub vähesel määral. Resortsinoolil

puudub mutageenne, kantserogeenne ja teratogeenne mõju. Reproduktiivtoksilisust

resortsinool ei mõjuta.



Jätkupressi juures asub absorbendi mahuti, et lekke korral oleks võimalik see kiiresti

likvideerida. Kogu tsehhi põrand on valatud betoonist, seega on võimalus, et kõvendi

satub väliskeskkonda, väga väike.

Tühjad konteinerid kogutakse ohtlike jäätmete konteineritesse, mida hoitakse katuse

all jäätmete kogumise platsil katuse all. Jäätmed antakse üle litsentsitud

jäätmekäitlusettevõttele.

Arvestades korraga kohapeal hoitavat suhteliselt väikest kogust ja seda, et kasutusel

on eraldi väikesed konteinerid, ei ole jätkupressi vedelkõvendil Prefere 24J260 pinnase

ja põhjavee saastamise võimet.

3.5 Akrüülvärv Teknol JRM

Hoidmistingimused

Teknol JRM on vesibaasil akrüülvärv, mis sisaldab < 0.25% diurooni. Värvi

kasutatakse pealistatud vineeri servade värvimiseks. Pruun värv tuuakse kohale

1000-liitrises mahutis. Teisi toone tuuakse harvem 18-liitriste metallist konteineritega.

Aastas kasutatakse kokku 10 tonni värvi. Tootmismahu suurenedes kulub Teknol JRM

kokku 20 t/a. Konteinereid hoitakse värvikambri kõrval riiulitel kinnises tootmishoones.

10


Töökohal hoitake absorbenti, et lekke tekkimisel värv koheselt kokku koguda. Värvine

absorbent kogutakse ohtlike jäätmete konteinerisse ja antakse üle litsentsitud

jäätmekäitlusettevõttele.

Käitisesisene transport Tarnija toob värvikonteinerid töökohale, kus neid kasutatakse. Mujale värve ei transpordita. Kemikaali keskkonda sattumise võimalus toodete valmistamise käigus ja meetmed selle vältimiseks Teknol JRM ei sisalda kergesti lenduvaid ühendeid. Värvikambris kasutatakse filtrit, mis on võimeline püüdma 92% tahketest osakestest. Tühje konteinereid, kus värv on kuivanud, ei käidelda vastavalt kemikaalikaardile kui ohtlikku jäädet. Keskkonnaohtlikkus

Teknol JRM on väga mürgine veeorganismidele ja võib põhjustada pikaajalist

vesikeskkonda kahjustavat toimet.



Teknol JRM värvidega töödeldud vineer ei satu tehases tekkivate jäätmete hulka, sest

värvitud vineeri puhul on tegemist valmis tootega.

Arvestades kemikaali suhteliselt väikest kohapeal hoitavat kogust, ei oma Teknol JRM

värvid pinnase ja põhjavee saastamise võimet.

3.6 Põlevkiviõli

Hoidmistingimused

Põlevkiviõli kasutatakse õlikatlamaja kütteks. Põlevkiviõli topeltseinaga mahuti maksimaalse täitmise määraks on 80% ehk 48 tonni. Ettevõttes on kehtestatud Kütteõli tellimise ja hoiustamise kord (2012), mis sätestab ka keskkonnaohutuse nõuded ettevõtte territooriumil. Planeeritav kasutatav kogus käitise laienemisel on 168 t/a. Praegune mahuti ja korraga maksimaalselt kohapeal hoitav kogus jäävad samaks.

11


Katlamaja põrand on betoonist ja territoorium on asfalteeritud, seega ei satu kütteõli

lekke korral katmata maapinnale. Katlamajal on mehitatud valve, töötajal on vastav

pädevustunnistus. Käitises ei ole kütteõlilekkeid veel esinenud. Kütteõli toob käitise

territooriumile litsentsitud tarnija.

Käitisesisene transport Käitisesesiseselt kütteõli ei transpordita. Kemikaali keskkonda sattumise võimalus Kemikaali sattumine keskkonda on ebatõenäoline. Keskkonnaohtlikkus

Põlevkiviõlil on madal bioakumulatsioonirisk (põlevkiviõli raske fraktsioon). Eeldatakse mõõdukat absorbtsiooni mulla/pinnasega. Mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet.



Jäätmeid ei teki.

Eelnevast järeldub, et põlevkivõli pinnase ja põhjavee saastamise võime on madal.

3.7 Vedelgaas (propaan) Hoidmistingimused

Vedelgaasi hoitakse käitise territooriumil 6,3 m3 suuruses mahutis. Vedelgaasi mahuti

kaitsevöönd on kuni 7,5 meetrit.


Käitisesiseselt ei transpordita.

Keskkonnaohtlikkus

12

Vedelgaas ei ole mürgine ega keskkonnaohtlik. Vedelgaas ei oma pinnase ja põhjavee

saastamise võimet.

3.8 Diiselkütus

Hoidmistingimused

Diiselkütust hoitakse selleks sobivas mahutis, mille suurus on 4,9 tonni. Diiselkütuse

mahuti asub asfalteeritud pinnal käitise territooriumi põhjapoolses osas. Käitise

laienemisel võib mahuti asukoht muutuda.


Lekete likvideerimiseks kasutatakse absorbenti. Diiselkütuse lekkeid ei ole veel

tekkinud.


Diiselkütust kasutatakse frontaallaadurite tankimiseks. Kütuse tarnija täidab mahutit 1-

2 korda kuus.

Keskkonnaohtlikkus

Toodet ei tohi juhtida pinnasesse, vette ja kanalisatsiooni. Diiselkütus on vees

mittelahustuv, aeglaselt lagunev. Gaasiõli tüüpi süsivesinikud võivad pinnavees

laguneda fotokeemiliselt. Organismides võib akumuleeruda. Kahjulik

veeorganismidele (LC50 =7-230 mg/l kala,96h). Otsene kokkupuude mõjub kahjulikult

lindudele ja taimedele.



Toodet sisaldavad jäätmed (absorbent diiselkütusega) on ohtlikud jäätmed, mis

antakse üle litsentsitud jäätmekäitlejale.

Diiselkütuse sattumine keskkonda on ebatõenäoline ja seega on pinnase ning

põhjavee saastamise võime madal.

13

3.9 Pinnoite Imprex ja Ultim Topp

Hoidmistingimused

Ultim Topi korraga kohapeal hoitav maksimaalne kogus on käitise laienemisel 36 ja

Pinnoite Imprexil 51 tonni. Pealistusmaterjalid Pinnoite Imprex ja Ultim Top on

fenoolvaikudega immutatud paber, mida käitise territooriumil hoitakse pealistustsehhi

laos rullidena.

Kemikaali keskkonda sattumise võimalus

Pinnoite Imprexis sisalduvate kemikaalide sattumine välskeskkonda on

ebatõenäoline.

Keskkonnaohtlikkus

Pinnoite Imprex on kergesti biolagunev. Pinnoite Imprexit tuleb hoida kuivas ruumis,

sest märjast materjalist võivad fenoolvaigud eralduda. Ultim Topi koostises olevad

vaigud biolagunevad aeglaselt. Toksilise toime ja bioakaumuleeruvuse kohta infot ei

ole.



Pealistatud vineerijäätmed põletatakse käitise katlas > 850 °C juures. Pealistatud

vineerijäätmeid ei anta üle jäätmekäitlusettevõttele ega müüda jäätmena.

Peamiselt tahke oleku tõttu ei oma vineeri pealistusmaterjalid Pinnoite Imprex ja Ultim

Top pinnase ja põhjavee saastamise võimekust.

Documents

UPM-Kymmene Otepää AS - envir.ee · Vineeritehas asub Otepää linna lääneservas, liigniiskete võsastunud metsa- ja rohumaadega ümbritsetud krundil Hundisoos, Pühajärvest