Usundiline kõne ja keel: salakeel, püha keel, keeltega kõnelemine

Mare Kõiva

Usund ja keelUsukeel erineb tavalisest kõnest. Erinevad süntaks, rütmistatus ja struktuur, sõnavara, sõnajärg, grammatiliste vormide kasutamine teatatud tekstides, ennekõike aga tekstides kasutatud märgid ja sümbolid.

Loitsude ja palvete keelPüha keelKeeltega kõnelemineSalakeeled (initsiatsiooniriitustes, rituaali kindlates osades)

Edward Sapir (1884-1939) keelest

Edward Sapir 1921 Language. An introdiction to Study of Speech

Uuris indiaanlaste, sh atabaski keeli, ijdišit, rahvusvahelisi abi- ja kunstlikke keeli (esperanto, ido)

Tema õpilane Benjamin L. Whorf arendas edasi keeleteaduslikke seisukohti.

Tuntud Sapir-Whorfi hüpotees: keel on mõtlemise alus, mida keeles pole, seda ei saa väljendada, keel ja käitumine on kooskõlas, keel ja käitumine on kooskõlas, keel on süsteemne

Sapir - kultuuril keskne idee või sisu; isiksusekeskne kultuuripilt

Dell Hymes (1927) keelest

• Dell Hymes, sotsiolingvist • 1964 Language in Culture and Society – analüüsib uut

nähtust - usundiline keel. • Keel on etnograafiline nähtus, milles eristub visuaalne ehk

kirjutatud keel ja suuline ehk auditiivne keel. • Sellele lisanduvad ilmed, liigutused, käitumisreeglid (Žestid,

kinees, kroneemid, prokseemid).• Usundilist koodi sisaldavad loomulikud keeled)• Sotsiaalne keel (usundilise rühmituse oma keel)• Sümboolne keel (sümbolite sõnalised ja kogemuslikud

tõlgendused)

Wade Wheelock Sacred languge 1987 Keel ja loomine lähedased - seotud nimede andmisega Keel püha substants Pühad keeled – Piibli keeled erilises seisundis (sh kreeka,

ladina) Pühad sõnad ja üksikväljendid – põimitakse tekstidesse,

sellega muutub selle tähendus Kõneleja ja kuulaja erinevad: prohveti kõne vastandub

liturgilisele kõnele, kuid mõlemal juhul kuulaja mõistab sõnumit kõnelejast erinevalt, neil ei ole sama taust

Oluline on meedium, mille kaudu teade edastatakse – suulised ja kirjausundid olemuselt erinevad

Rituaalne kontekst eristab tavakeele ja püha keele Keel on liturgia ajal püha funktsioonis Keel ja palve – palve väljendab invariantseid põhisõnumeid

Mircea Eliade (1907-1986)

• Jumalad ja üleloomulikud olendid kasutavad teistsugust keelt

• Müütides (maailma loomine, loomise ja hävingu müüdid, monistlikud müüdid) pühad sõnumid ja keele elemendid

• Inimesed ja püha maailm alati dialoogis, kuid ka vastanduvad teineteisele

• Surm, teispoolsus ja eshatoloogia inimeste jaoks kesksed teemad

• Püha mõiste erinevates rühmades isesugune - ususpetsialistide oma erineb müstikute ja tavainimeste omast

• Inimese ja looduse suhted on kesksed igasuguste tekstide juures, kuid kõige olulisemad on inimeste omavahelised suhted

Püha keel ehk liturgiline keel

Usuga seotut ei saa väljendada harilikus keeles.Vaimulike koolitamisel orienteeruti pühale keelele,

keeleoskus tagas neile juurdepääsu teadmistele, mida ei tundnud õpetamata harilikud inimesed. Keskajal vaimulikel võimalus lugeda ladinakeelset pühakirja - preestrite eelis ja kirjaoskuse tunnus.

Pühale keelele omistatakse erilisi väärtusi; tihti kasutusel kas arhailised keelevormid või surnud keeled.

Püha keel rangelt kontrollitud, muutmistõkendid.Võib erineda kaasaegsest üldkeelest ja olla nii arhailine,

et kõnest saavad aru üksnes erilise väljaõppega isikud.

Pühad keeled on nt:

Kirikuladina keel - roomakatolikuSüüria keel - kaldea katoliiklased, süüria

õigeusklikud, süüria katoliiklasedKassikaline araabia - moslemidAvesta – zoroastridiidKlassikaline hiina keel - taoismi, konfutsianismi,

mahajaana budismi pühade tekstide keelKopti keel - kopti õigeusu ja katoliku kirikute keelKirikuslaavi – idaslaavi kirikukeelSanskrit – veedade ja hinduismi pühade tekstide

keel, dzainismi ja mahajaana budismi keel

SalakeeledKasutatakse:- suhtlemise hõlbustamiseks- teabe krüptimiseks, andmete peitmiseks,- rühmakuuluvuse markeerimiseks- usurühmitustes, üleelamiste väljendamiseks- esteetilistel kaalutlustel- konstrueeritud maailma esitlemiseks - eksperimenteerimiseks- keelemängudeks Krüpteeritud kiri või sõnumid, nn krüptolekt. Kasutatakse

rühmaliikmete poolt, omavahelise informatsiooni edastamiseks, teiste eest sõnumi sisu varjamiseks. Nt alkeemikute märkmed; šifreeringutest ja krüptimisest, nt

Laurence Smith. Cryptography, the Science of Secret Writing.New York: Dover Publications Inc. 1943.

Konheim, Alan G. Cryptography: A Primer.New York: John Wiley & Sons, 1981.

Kunstlikud keeled, sh omaloomingulised enese ja sõprade jaoks leiutatud keeled – sageli konstrueeritakse kasutades teadlikult teiste keelte grammatikat, fonoloogiat, sõnavara. Tuntumad: interlingua, esperanto, ido.

Ludwig Zamenofi loodud esperantoühendab mitme euroopa keele jooned.

Keelenäide: Jam eldoniĝis Granda Vortaro Ĉina-Esperanta, kiun kompilis la ĉina veterana esperantisto s-ro Wang Chongfang kun granda sindediĉo dum 14 jaroj. S-ro Wang Chongfang estas eminenta esperantologo kaj poligloto. Li ne nur bone posedas Esperanton, sed ankaŭ scias la anglan, rusan, francan, japanan kaj aliajn lingvojn.

Universaalne keel -

müütiline keel, mida rääkisid ja mõistsid kõik inimesed või nii inimesed, elusolendid kui elutud olendid; keel mille abil suheldi üleloomulike olenditega. Tuntud vana müüt – muistsel ajal tunti ühtainust keelt. Alternatiivina - oli aluskeel, mida kasutasid ühiskeelena üksteise mõistmiseks erinevate keelte kõnelejad.

Müüdid universaalkeelest ulatuvad tagasi piiblilegendideni Paabeli keelte segamisest, millega kaotati algne ühiskeel.

Müütides viidatakse ühele – või kolmele – kõikide olendite jaoks mõistetavale keelele. Keeleteadlaste arvates sellist keelt kunagi ei eksisteerinud.

Eesti müüdid keelte jagamisest osutavad, et iga rahvas sai Loojalt erineva keele.

Eesti pärimuses räägitakse inimestest, kellel oli kunagi lindude ja loomade keel(t)e oskamise võime. See omandati imevahenditega – nt ronga valge sule enda valdusesse saamisega, kaarnakivi abil jne.

Inimesed saanud kunagi aru loomade kõnest, mille oskus neilt aga ära võeti, sest kuulnud oma elupäevade kestusest ja surmaajast hakkasid nad laisklema.

-----Ajalooliselt on ühiskeeltena teeninud laiasid piirkondasid nt

klassikaline hiina kiri (ühendas Hiina, Vietnami, Korea, Jaapani kultuuriruumi). Ladina keel oli keskajal universaalne teaduse ja kirjakeel suuremas osas Euroopast.

Teistele tundmatu või vähetuntud kirja/keele kasutamine (nt Paul Ariste päevikutes ebadelikaatsed märkused kirjutatud kasutades jidišit).

Abikeeled – loodud põhimõttel, et sõnum oleks sarnaselt numbritele oleks arusaadav vaatamata keelelisele taustale. 1796. aastast kasutusel termin pasigraafia - iga sümbol märgib kontseptsiooni või helindeid.

Tuntud teadlastest töötasid abikeelte arendamisega nt Leopold Einstein (60 märki, mis täidaksid abikeele ülesandeid), Leibnitz ja Alexander von Humboldt.

Charles Bliss (1897-1985), Semantography 1949, juurutas pärast Teist maailmasõda blissümbolid, et nende abil saaksid suhelda erinevaid keeli rääkivad isikud. Ta kasutas paarisadat põhilist sümbolit-mõistet. Nende abil sai luua uusi mõisteid ja sümboleid. Blissi kirjal puudub täielikult hääldatav suuline variant. 1960. aastatest on see kasutusel abikeelena tummade ja/või ajukahjustusega isikute jaoks.

Fiktsionaalsuse edasiandmiseks on loodud 20. sajandil arvukalt kunstkeeli kunstilistel või mütoloogia loomise eesmärkidel. Keeleteadlane, mütoloogia uurija ja kirjanik J.R.R. Tolkieni (Kääbik, Sõrmuste isand jt.) kasutas haldjarasside ja muude mütoloogiliste olendite keelte loomisel vanainglise, väidetavalt ka soome keelt. Haldjakeelte kirjapildid on tema enda disainitud. Sarnaselt semiidi-hamiidi keeltele märgitakse seal vokaalid lisamärgiga konsonantide kohale.

---------Tuginetakse uskumusele vanast universaalkeelest-ühiskeelest,

millega erinevate paikkondade/tsivilisatsioonide esindajad said suhelda.

Uskumus – vanas keeles ei saa valetada.

EkskurssJ.R.R. Tolkieni loodud

tengvar jt haldjakeelte variandid on juba poolsajandi populaarsed tema raamatute, nende põhjal loodud filmide, eriti aga neist arendatud ADD ja rollimängude tõttu.

Eesti tolkieniste koondab nt Keskmaa ordu.

Tengvaris kiri sõrmusel.

Keeltega kõnelemine ehk glossolaaliaIsik hakkab äkitselt rääkima keeles, mida ta ei ole kuulnud ega

osanud. Keeltega kõnelemine kuulub nelipühilaste, Elu Sõna jm koguduste praktikasse. Samuti kasutavad seda šamaanid, ravijad, New Age’i rühmad.

Keeltega rääkimisel oluline:- situatsioon- rituaal (võidakse rituaaliga esile kutsuda)- traditsioon- eeskuju (koguduseliikmed sageli imiteerivad juhte)

Glossolaalia puhul olemas: - aktsent- rütm- pausid, sõnavahed- konsonandid, vokaalid, piiratud sõnamoodustus- pseudogrammatika- ---------

Glossolaaliat on peetud aegade jooksul vaimuhaiguseks, psüühiliseks kõrvalekaldeks, õpitud käitumiseks jm.

Keeleteaduslikud uurimused näitavad, et rääkija imiteerib enda poolt kuuldud keelte väliseid jooni (W. Samarin), kõne on tihedalt seotud rääkija emakeelega (F. Goodman).

Aju-uuringud: keeltega kõnelemise ajal on keelekeskused passiivsed, emotsionaalsed keskused aktiivsed.

---------Uue Testamendi kirjakohad nt 1Kor 12-14, Mark 16:17Keeltega kõnelemine kui pühavaimu märk ja anne, usutakse

rääkivat loomulikku mitteõpitud keelt; inglite keelt, taevakeelt.-----------Keeltega kõnelemist kasutasid ka nt šamaanid, kes suhtlesid

vaimude ilmaga erilise keele abil. Abivaime kutsudes häälitseti, imiteerides loomasid-lindusid, tähenduseta häälitsused,onomatopoeetilised keelendid loitsudes ja lauludes. Vanasse kihistusse kuuluvad nt tšuktšide arhailised tantsud - ringis liikuvad tantsijad imiteerivad merilõvide jt häälitsusi, et tagadaloomade sigivus ja muuta nad kütile kättesaadavaks.

Loits – vormel, historiola/lugu, rituaalne sõnaline etendus loodusega suhtlemiseks, sotsiaalsete suhete selgitamiseks, elualade ja tööde edendamiseks, tervise parandamiseks või taastamiseks, pahatahtlike olendite tõrjumiseks jm. Apelleeritakse kõrgemale abile, püütakse mõjutada konkreetset stiihiat või olendit/isikut. Loitsu saadab eriline kombestik, nende esitamise suhtes kehtivad sageli teatud aja- ja ruuminõuded, eetilised käsud ja keelud.

Palve – apellatsioon kõrgemale abile tasakaalu säilitamiseks või millegi mõjutamiseks. Tihti seotud aja-, ruumi- ja situsnõuetega. Osaliselt kattub loitsu mõistega.

Manamine, sajatamine – pahatahtlik vaenav sõnumine, sõim vmt millegi/kellega kahjustamiseks.

LoitsudKasutamisel piirangud – õige isik, kindlal aja ja kohas.Salakeele ja püha keele elemendid: jumalate nimed, ladina,

kreeka jm keeltes fraasid, piiblikohad ja –väljendid, vanemad ja arusaamatud väljendid hinnatud, neid säilitati muutmatuna, kirjalikud tekstid hinnatud.

Sünnilood Kasvusõnad/edendamissõnad Sotsiaalse ümbruse mõjutamine (saksaviha, vitsasõnad;

kohtusõnad; teiste inimeste mõjutamine) Loodusnähtuste mõjutamine (nn vihma- ja päikesesõnad) Arstimissõnad – kõige arvukam liik Manamised, kahjustamised

Loitsude vormilised tunnused - dialoogloitsud- eepika/eepika katked-legendilised ehk Piibli-ainelised, apogrüüfidel põhinevad-- kabalistika, erinevad tähtvormelid-- lühivormid-- numeraalid, loendamisel, arvumaagial põhinevad-------19. sajandil aktiivses kasutuses, peegeldavad ajastu sotsiaalset ja kultuurilist olustikku, sagedasemad arstimissõnad. 20. sajandil oskus taandumas. Väga levinud keskajal ja varasel uusajal. Osa tekste tuhandeid aastaid ringelnud, ühised nt araabia kultuuriruumiga, veedakirjanduse mudelite arendused jt.Laiemalt kasutatud hilisajani Piiblit ja lauluraamatuid, sealt memoreeritud katkeid. Oluline trükiste – maagia- ja raviraamatud, nn Seitsme Moosese raamat.

Sünnilood seletavad asja, eseme, stiihia, olendi algupära. Arhailise uskumuse järgi kaotab oma jõu see, kelle sünni algupära või pärisnimi on teada. Sünnisõnad iseloomulikud soome-karjala loitsudele, Eestist üksikuid üleskirjutusi (raua-, hundi-, ussisõnad).

Arhailised eepilised motiivid – suur härg (Mithra-müüdi analoog), kalajõgi jm. Loitsudena

Analoogia loomine Jeesuse imede ja elusündmuste, piibli imelugude (kolm meest tuleahjus, Joonas valaskala kõhus, Mooses Punasest merest läbi minemas jm VT ja UT motiivid) ja konkreetse haigusjuhtumi vahele.

Dialoogid kõrgema jõu/haiguse/olendi ja arstija/Jeesuse vahel. Pühade nimede, muukeelsete/piibliväljendite kasutamine.Numbrite ja olendite loendamine. Loendamisega kaotamine.Sõnades enda kõrgemaks/kõrgemale, paremaks seadmine.Ebameeldivate olendite tagandamine, minemasaatmine – patuoina

motiiv, haiguste ülekandmine loodusobjektidele ja loomadele-lindudele ning nende tagasisaatmine.

Loitsude toimemehhanismid ja kontrollsüsteemid

loits

rituaal sümbolid uskumusedKaika Laine – kasutab sõnamaagiat, sh piiblitekste

Roosipaberid sõnadega