Piirist Piirini 1

Uudised

Eesti piirivalve ajakiri nr 4 (5)2008

Kirde PVP valmidusüksus on kõigeks valmis

Piiririkkujate hirm - teise astme kontroll

Eesti Piirivalve 86

Piirivalvekolledži kadetid tõid kutsemeisterlikkuse võistluselt esikoha

Piirist Piirini2

Kõikide laste isadepäev

Piltuudis

9. novembril toimus Viljandi spordihallis tasuta heategevuslik perepidu „Kõikide laste isadepäev“. Eesti kaitseväe, Siseministeeriumi, Eesti Piirivalve, Eesti Politsei, Päästeameti ja Kaitseliidu korral-datud üritus pakkus kõigile osalejatele meeleoluka ja meeldejääva päeva. Osavõtt oli ka seekord rohkearvuline. Huviliste hulk oli nii suur, et piirivalvet tutvustava väljapanekuni jõudmiseks tuli jär-jekorras oodata. Tehnikat oli külastajatel võimalik oma käega katsuda ja seest ning väljast uudistada. Spordihallis esines osalejatele teiste hulgas ka Piirivalveorkester.

Pildistas: Kaido Pungas

Piirist Piirini 3

Sisukord

T ere hea lugeja! Esmalt õnnitlen teid kõiki - Piirivalve on saanud 86-aastaseks!Piirivalve ajakiri on aga täpselt 85 aastat noorem ning tähistab oma esimest sün-nipäeva. Eelmises numbris alustatud tra-ditsioon saab jätku – seekord on luubi all Kirde Piirivalvepiirkond. Persooniloos rää-gime sealse piirkonnaülema pv-kol Aimar Kössiga. Lisaks vaatame, miks Kirde piir-kond eriline on. Nagu meil tavaks, räägi-me huvitavate ja töökate piirivalvuritega, lisaks heidame pilgu vahepeal toimunud spordivõistlustele.

Ajakirja sünnipäeva puhul võtab toimetus sõna rubriigis Piirist Piirini, seal täname ka neid, kes meile esimesel aastal kaasautori-tena abiks on olnud. Head lugemist!

Piirist Piirini toimetus

Pärnu mnt 139/1, Tallinn 11317 Telefon: 614 9025

press@pv.ee

Peatoimetaja: Tanel Saarmann

Janne Mets Kaisa Pungas,

Kaja Rand Kadri Klampe

Riin Kiik

Fotod: Jaan Rõõmus

Esikaane foto: Külliki Rooväli (Postimees)

Makett: Indrek Sarapuu

Küljendus: Walter Agentuur

Uudised lk4• Uudisedpiirkondadest• Piirikaitsjarändauhind• Paroci-nimeliseparimapiirivalvuripreemiasai

Marek Loorits• Piirivalve ja Keskkonnainspektsioon katsetasid

merereostuse jälgimispoid• Aastapäevapuhulantiülepiirivalveasutuseülemamõõgad• Auastmete andmine ja auastmes ülendamine• Piirivalve teeneteristiga autasustamine

Eesti Piirivalve 86 lk9• Eesti Piirivalve 86 • Fotokonkursstõisahtlipõhjastnähtavalehulganisti

põnevaidhetki

Piirist piirini lk11• Kuidas valmib ajakiri Piirist Piirini

Ajalugu lk12• Kirde Piirivalvepiirkonna algusajad

Kordaminek lk15• VALVEsairistitudjaõnnistatud

Persoon lk16• ParandamatuoptimistAimarKöss

Teenistus piiril lk18• MuutlikPeipsi-suvelkuimeri,talvelkuimaismaa• KirdePVPvalmidusüksusonkõigeksvalmis• Piiririkkujatehirm-teiseastmekontroll

Euroopa piiri valvates lk24• Frontexikolmaastatpiirihaldusemaastikul

Haritud piirivalvur lk26• Piirivalvekolledži raamatukogu uusi raamatuid

Noor piirivalvur lk26• Piirivalvekolledži kadetid tõid kutsemeisterlikkuse

võistluselesikoha• Piirivalvekolledžis toimusid paintballi meistrivõistlused

Teisel pool piiri lk28• MeeskondlikmerepäästevõistlusValkeakoskisSport lk28• Piirivalve korvpallimeistrivõistlused• Siseministeeriumi võrkpalliturniir• Piirivalve võistkond sai Laidoneri olümpiateatejooksul

esikoha• PiirivalveXVImeistrivõistlusedlaskejooksus• Lembitu retk sai teoks• Parimadõhkrelvadestlaskjadselgunud• Jooksukross

Summary lk31

Toimetuse veerg Sisukord

Toimetus

Uudised

Piirist Piirini4

Uudised Kagu Piirivalvepiirkond:

Piirkonna ülem võõrustas kahte töövarju

“TruunaguvariSukannulmakäin…”kõlabridaühesttuntudlaulust. 20. novembril sai kaks truud varju endale ka Kagu Pii-rivalvepiirkonna ülem piirivalvekolonelleitnant Tõnu Reinup. NimeltkutsubJuniorAchievementiArengufondigalaastalettevõtjaidüleskaasalöömanntöövarjupäeval,misannabvõimalusenoortelepoolepäevajooksuljälgidaasutusejuhitöidja tegemisi.

Sel aastal olid Tõnu Reinupi varjudeks Gerda ja Grete Põdder Kanepi Gümnaasiumist. Päev algas nagu tavaliselt: tööpäevategemistearutelu,dokumentideallkirjastamine,saabunudtööülesanneteläbivaataminePostipoisis,jooksvateprobleemidelahendaminejatelefonikõnedelevastamine.Päevateinepoolkujunestöövarjudejaoksmõnevõrrapõne-vamaks.EsimenekäikoliLätipiiriletutvumapiiriehitusega,millegaonjõutudjubaRiia-Pihkvakiviteeni.Justmahasada-nudpakslumieilasknudkahelvarjutüdrukulküllpiirkonnaülema jälgedes uusi piiriposte vaatama minna, kuid nad jälgi-sidtedavalvsalpilguleemalt.EdasiviistööpäevkõikiLuha-maapiirivalvekordonissejaLuhamaamaanteepiiripunkti,kustutvuti sealse olukorraga.

Küsimusele,kuidastüdrukudisepäevagarahulejäid,vastasidmõlemad,etolivägahuvitav.KaguPiirivalvepiirkondomaülemajatöötajategajätsidneilepositiivsemulje.Üllatavolinendejaokssee,etpiirivalvestöötabniipaljuinimesijatege-letakse väga erinevate valdkondadega. Samuti see, et piirkon-naülematööülesannetehulkakuulubkastruktuuriüksusterevideeriminejateenistusekontroll,mitteainultpaberitöö.

Piirkonnaülemolisamutinoortegarahul:„Päevoliküllvä-sitav, kuid andis võimaluse näidata Kagu Piirivalvepiirkonda ningselgitadanoorteletööandjategelikkeootusi,misannabneilekindluseedasiseskarjäärivalikus.Töövarjupäevonoluli-ne,sestvõimaldabnähajatundareaalsettöökeskkonda.“

Lääne Piirivalvepiirkond:

Lääne piirkonda külastas Leedu siseminister

19.-21.septembriniviibisidEestiskülalisedLeeduSisemi-nisteeriumist.VisiidiesimeselpäevalkülastasLeedusisemi-nister Regimantas Čiupaila koos saatjatega Piirivalveametit ningarutaskoostööküsimusipeadirektoripiirivalvekolonelRoland Peetsiga.

VisiiditeiselpäevaltutvusLeedudelegatsioonLäänePiirivalvepiirkonna Kuressaare Merevalvekeskuse piirival-vekorrapidajateigapäevatööganingkolmaspäevmöödusHiiumaal Kärdla piirivalvekordonis. Čiupaila oli väga huvitatudmeiemereseiresüsteemitoimimisestningühistestkoostöövõimalustest.

Lisakspiirivalveasutusteletutvutikapolitseiasutustetöögajavahetatimõtteidühistekogemusteüle.

Kirde Piirivalvepiirkond:

Piirivalve pidas Narvas kinni võltsitud dokumendiga India kodaniku

12. novembril pidasid piirivalvurid Narva maanteepiiripunk-tisEestissesaabumiselkinniIndiaVabariigikodaniku,kellepassistavastativõltsimistunnustegaSchengeniliikmesriigielamisloa kleebis.

Liinibussiga Eestisse sõita üritanud Indiast pärit mees esitas passikontrollisIndiakodanikupassijaTšehhiVabariigialalise elamisloa. Piirivalve tegi kindlaks, et elamisloa kleebis on võltsitud.

Käesoleva aasta jooksul on piirivalve Narva maanteepiiri-punktis võltsitud dokumentidega kinni pidanud 17 isikut. Kui varem püüti võltsida isikuttõendavaid dokumente (pas-se), siis nüüd on sagenenud nende dokumentide võltsimine, misannavadõigusesisenedaSchengeniviisaruumi(elamislu-ba, viisa).

Piirist Piirini 5

Uudised

Pv-kpt Indrek Püvi

Põhja Piirivalvepiirkond:

Deporteerimisalane koolitus aitas luua kontakte ja andis kogemusi

Aasta-aastaltkasvabEuroopasebaseaduslikultviibivateisikute arv ning nende väljasaatmine nõuab riikidelt suu-risummasid.Üksefektiivsemaidvarianteonühislendudekorraldamine.Väljasaatmistkorraldavliikmesriiktaotlebluba illegaalide deporteerimiseks läbi teiste liikmesriikide, kuslennugaühinevadmõneteiseliikmesriigiväljasaadetavadkoos eskordiga.

Selleks, et planeerida ebaseaduslikult riigis viibivate isikute väljasaatmist efektiivsemalt, organiseerib FRONTEX regu-laarseid koolitusi. Asutuse eelarvest üle 50% on planeeritud nimetatud operatsioonide korraldamisele ja spetsialistide koolitamisele.

10.–14. novembrini toimus Slovakkia pealinnas Bratislavas deporteerimisalanekoolitus„JointReturnOperations“,milleeesmärgiks oli õppida planeerima Euroopa Liidu riikide, NorrajaIslandivahelisiühisoperatsiooneillegaalidevälja-saatmiseks lennukiga.

Bratislava Politseiakadeemias toimunud koolitusel osales 21 inimest17erinevastriigist.Sihtgrupiksolideskortliidrid.Õppetööeiseisnenudainultõppejõududekuulamises,vaidkainformatsioonivahetamisesosalejatevahel.Õpetoimusloen-gutejarühmatöödevormis,miskantiettepresentatsioonide-na.Koolitusandisvägaheaülevaatesellest,kuidasplaneeridaühislendeebaseaduslikultriigisviibivateisikutedeporteerimi-seksningsellegakaasnevatestvõimalikestohtudest.

Piirikaitsja rändauhindTunnustuse eeskujuliku teenistuse eest sai piirivalvekapten IndrekPüviKirdePiirivalvepiirkonnast.VeteranidepooltEestiPiirivalvetaasloomise10.aastapäevapuhulasutatudauhindonjärjepidevusejakohusetundlikkusesümbol.

Paroci-nimelise parima piirivalvuri preemia sai Marek Loorits 31. oktoobril anti Paroci-nimeline parima piirivalvuri 16 000 krooni suurune preemia Kirde Piirivalvepiirkonna Narva-Jõesuu piirivalvekordoni vanempiirivalvurile Marek Looritsale.

Hea analüüsivõimega piirivalvenooremseersant Marek Loorits on selaastalaidanudavastada500000salasigaretti,andesseegasilma-paistva panuse riigi usaldusväärsuse ja turvalisuse edendamisse.

6. juunil kontrollis piirivalvenooremseersant Loorits Narva jõelähedusesseisvatautotjasellesviibivaidisikuid.Analüüsi-desolukordajaisikuteütlusi,tekkistalkahtlus,etpiirilõigustoimub midagi ebaseaduslikku. Piirlõigu kontrollimisel avas-tas piirivalvenooremseersant Loorits suure koguse salakaupa 400000Venemaksumärkidegasigaretti.

11. septembril avastas piirivalvenooremseersant Marek Loo-ritsradarilmärgi,misviitasvõimalikulepiiriületusele.Kohesaatistasündmuskohalekordonipiirilõigusviibinudpatrull-toimkonnadjajuhendasoskuslikultnendetegevust.Ope-ratiivse tegutsemise tulemusena tõkestas piirivalve 100 000 Venemaksumärkidegasigaretiülepiiritoimetamisekatse.

Piirivalvenooremseersant Marek Loorits alustas teenistust 2003.aastalNarva-Jõesuukordonis.

Pv-n-srs Marek Loorits

Uudised

Piirist Piirini6

Piirivalve ja Keskkonna-inspektsioon katsetasid merereostuse jälgimispoid10. oktoobril katsetasid piirivalve ja keskkonnainspekt-sioon Paldiski lahel triivpoid, mida hakatakse kasutama merereostuste liikumise jälgimiseks ning esmase reostus-proovi saamiseks.

Katsetusel visati piirvalvelennukilt merre kaks erinevat jälgimispoid, et selgitada poide omadusi ja konstruktsiooni vastupidavust.Katsetusehulkakuuluskahilisempoideväljavõtmine,midatehtipiirivalvelaevaltKati.

Triivpoikujutabendastumbespoolemeetripikkustja20-ki-lost elektroonikaga varustatud veepinnal ujuvat silindrit, mis visatakselennukiltvõihelikopteriltavastatudnaftareostuseasukohta.Poihakkabomageograafilisestasukohastmobiil-side võrgus perioodiliselt signaale saatma, mis registreeri-takseveebipõhisesprogrammis.Poideliikumistjälgidesonvõimaliksaadainformatsioonireostuselevikukohta,samutivõimaldab poi võtta reostuslaigust operatiivselt naftaproovi, et reostaja võimalikult kiiresti tuvastada.

Katsetus kulges edukalt ja triivpoi konstruktsioon pidas len-nukiltmerreheitmiselevastu.Jälgimispoitellijaksonkeskkon-nainspektsioonjasedahakkabkasutamapiirivalveamet.

Aastapäeva puhul anti üle piirivalveasutuse ülema mõõgadPiirivalveametipeadirektorijaEPOK-iesimehevastuvõtul31. oktoobril Kadrioru lossis andis Piirivalveameti peadirek-tor piirivalveasutuste ülematele üle piirivalveasutuse ülema mõõga. Piirivalveasutuse ülema mõõk sümboliseerib ülema võimu,samutitemavaprust,ausustjasõnapidamist.Töötajavahetumiselannabametistlahkuvpiirivalveasutuseülemmõõga üle ametisse nimetatud uuele ülemale.

Auastmes ülendamine

piirivalvekolonel•pv-kol-ltnReinOrav •pv-kol-ltnToivoSanderpiirivalvemajor•pv-kptVeigoKleepiirivalveleitnant•pv-n-ltnAnttiEensalu •pv-n-ltnTarmoNormakpiirivalvenooremleitnant

•pv-lpnRannoAllik

Auastmete andmine

Piirivalvenooremseersandi auastme said järgmised Sisekaitseakadeemia Piiri-valvekolledži lõpetajad:•AleksandrAleksejev •RaulArjo •ReimoJepišov •KerliKaravin •StanislavKovalenko •MaretNaagel •VeikoPulst •IrinaŠevnina •IljaZaitsev •KarinTeder •StanislavTsõganov

Piirist Piirini 7

Piirivalve teeneteristiga autasustamine

Piirivalve II klassi teeneterist eriti tulemusliku koostöö eest:

•nr528 EneRebaneKodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor

Piirivalve III klassi teeneteristi klassi tõstmine II-le klassile kauaaegse eeskujuliku teenistuse eest piirivalves:

•nr89 pv-kol-ltnTõnuHuntSiseministeeriumi ühendasutuse loomise personali valdkonna projektijuht•nr86 pv-kol-ltnToivoSanderPiirivalveameti personali- ja dokumendihalduse osakonna ülem•nr47 pv-mjrKerli-KatrinHirv

Piirivalveameti piiriturvalisuse osakonna piiride valve jaoskonna vanemohvitser•nr274 pv-mjrMatiTerve

Piirivalveameti piiriturvalisuse osakonna ülem•nr266 pv-kptJaanArula

Põhja PVP piirivalve merebaasi info- jakommunikatsioonitehnika teenistuse ülem•nr355 pv-kptAleksandrGagarin

Piirivalve Lennusalga helikopterite eskadrilli

helikopteri kapten

Uudised

•nr51 pv-kptVelloKüla

Piirivalveameti piiriturvalisuse osakonna piirikontrolli

jaoskonna reisidokumentide hinnangu keskuse ülem

•nr354 pv-kptAllanOksmann

Piirivalve Lennusalga ülem

•nr101 pv-kptTarmoUusorg

Kirde PVP Punamäe piirivalvekordoni ülem

•nr367 pv-ltnJanneJakobson

Piirivalveameti logistikaosakonna info- ja kommunikat-

sioonitehnika jaoskonna vanemohvitser

Piirivalve III klassi teeneteristi klassi tõstmine II-le klassile eriti tulemusliku koostöö eest:

•nr418 RaivoKüüt

Politseiameti peadirektor

Piirivalve III klassi teeneterist teenete eest piirivalve arendamisel:

•nr529 pv-mjrMadisJärv

Põhja PVP operatiivinformatsiooni-

ja mereseirekeskuse ülem

Piirist Piirini8

•nr530 pv-mjrRainoSepp

Piirivalveameti logistikaosakonna ülem

•nr531 pv-kptAhtoJutt

Põhja PVP Tallinna piirivalvekordoni ülem

•nr532 pv-kptJanekMägi

Piirivalveameti personali- ja dokumendihalduse

osakonna koolitus-arendusjaoskonna ülem

•nr533 pv-kptGeorgiSuslikov

Põhja PVP piirivalvelaeva PVL-109 VALVAS

vanemmehaanik

•nr534 pv-kptToivoTeltvei

Piirivalveameti logistikaosakonna hangete-

ja projektijuhtimise jaoskonna vanemohvitser

•nr535 pv-kptPeeterVesselov

Põhja PVP piirivalvelaeva PVL-109 VALVAS komandör

•nr536 pv-ltnTomasKazlas

Põhja PVP piirivalvelaeva PVL-106 MARU komandör

•nr537 pv-ltnEduardKips

Piirivalveameti personali- ja dokumendihalduse

osakonna koolitus-arendusjaoskonna ülem

•nr538 pv-n-ltnSanderKukk

Põhja PVP Paldiski piirivalvekordoni ülema asetäitja

•nr539 pv-n-ltnArboSillaots

Kagu PVP Mehikoorma piirivalvekordoni ülem

•nr540 pv-vblMargusAnier

Kirde PVP Mustvee piirivalvekordoni allohvitser,

ohvitseri kohusetäitja

•nr541 pv-vblStigLindeberg

Põhja PVP staabi teabejaoskonna staabiallohvitser

•nr542 pv-vblJannoMikk

Põhja PVP Tallinna piirivalvekordoni vanemallohvitser

•nr543 pv-vblIlseNikitina

Kirde PVP Narva piirivalvekordoni veebel

•nr544 pv-vblOlarPetersell

Kirde PVP valmidusüksuse vaneminstruktor

•nr545 pv-n-vblAlbertKolk

Kirde PVP staabi teabejaoskonna staabiallohvitser

•nr546 pv-v-srsEneMuttika

Põhja PVP Muuga piirivalvekordoni allohvitser,

ülema asetäitja kohusetäitja

•nr547 pv-srsMihhailVoblenko

Põhja PVP piirivalvelaeva PVL-111 VAPPER mehaanik

•nr548 pv-n-srsRometVisnapuu

Kirde PVP Varnja piirivalvekordoni allohvitser

•nr549 TõnuKasikov

Kirde Piirivalvepiirkonna logistikajaoskonna majandus

grupi energeetikaspetsialist

•nr550 JüriRüütel

Piirivalve Lennusalga helikopterite eskadrilli

operaator-spetsialist

Piirivalve III klassi teeneteristid tulemusliku

koostöö eest:

•nr551 kolNeemeVäli

Kaitsejõudude Peastaabi ülem

•nr552 MarekHelm

Siseministeeriumi sisejulgeoleku ühendasutuse

loomise juht

•nr553 ErkiNelis

Politseiameti peadirektori asetäitja

•nr554 HannesKaljuvee

Kaitsepolitsei komissar

•nr555 AinKruuse

Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna ülemkomissar

•nr556 RaulLuks

Põhja-Eesti Päästekeskuse Kriisireguleerimisbüroo

juhtivspetsialist

•nr557 PeepRausberg

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemia- ja

bioloogiaekspertiisi peaekspert

•nr558 pv-kprAndresSuurküla

Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži Teenistuskoerte

Koolituskeskuse instruktor

Uudised

9

Piirivalve 86

Peadirektor: “Kuni meis elavad piirivalve väärtused, elab ka Eesti piirivalve”

Lennukaid mõtteid Lennusalgas

V-vbl Toivo Laan

Piirist Piirini

Eesti piirivalve 86

Oktoobri viimane nädal möödus piirivalves pidulikus meele-olus – Eesti kutselise piirivalve loomisest möödus 86 aastat. Sel puhul korraldasid kõik piirivalveasutused traditsioonilisi tseremooniaid, kus tublidele ja staažikatele teenistujatele anti autasud. Mõnusas seltskonnas meenutati tehtut ning sooviti üksteisele tervist ja kordaminekuid järgmiseks aastaks. Kõige selle taustal jäi kõlama peadirektori mõte: “Kuni meis elavad piirivalve väärtused, elab ka Eesti piirivalve”.

“Piiriposti” pälvis eeskujulik piirivalvurMerle Vaab, Kagu PVP Kagu Piirivalvepiirkonnas toimunud vastuvõtul anti teiste autasudehulgasülekaaastaparimapiirivalvurirändauhindPiiripost, mille tänavu pälvis Saatse piirivalvekordoni vanemall-ohvitserv-vblToivoLaan.Tedaiseloomustataksekuiomatöö-lepühendunud,kõrgemoraalitundegajaaatelistpiirivalvurit,kes on eeskujuks nii noortele kui vanematele ametivendadele. Allüksuste poolt esitatud piirivalvurite seast valis võitja välja sa-lajanekomisjon.AuhindantiKaguPVP-sväljajuba12.korda. Meie missioonIngrid Vanem, Põhja PVP Piirivalve86.sünnipäevalootasPõhjaPiirivalvepiirkondomatöötajaidsedapuhkuEestiMeremuuseumisse.SelvastuvõtulmeenusF.Kafkamõte:„Pattontagasipõrkumi-neomaendamissiooniees“.Seda„pattu“mepoleteinud–meiemissioon on endiselt piirivalve! Peadirektori kõnest jäi kõlama, et täna me ei optimeeri mitte piirivalvet, vaid piirivalvurite potentsiaali, investeerime sellesse, millesse usume. Koguüritusjättisvägaheamuljeniikorralduslikupoolepealtkuikakõigesmuus–nutikadlahendusedruumikujunduses,valgustus, muusikavalik, kogu vastuvõtt tervikuna. Aastapäeva pidulik suursündmusLaura Veski, PVA SeekordnePiirivalveametipeadirektorijaEPOK-iesimehevastuvõtttoimusKadrioruKunstimuuseumis,kuhukogune-sidheadkoostööpartneridningteenekadpiirivalvurid. Lossisuursuguses,entõdusasmiljööstunnustasidsisemi-nister ja peadirektor piirivalve teenetemärgiga neid, kes on andnudomatöösmärkimisväärsepanusepüstitatudees-märkidesaavutamisele.Lisaksandissiseministerpv-kol-ltnRaivo Tervele kätte Kotkaristi teenetemärgi, millega tun-nustatitemariigikaitselisiteeneid.UuedomanikudleidsidkaParoci-nimelineparimapiirivalvuripreemianingparimanoorohvitseripreemiaPiirikaitsja.Uuetraditsiooninaandispeadirektor piirivalveasutuste ülematele asutuse ülema mõõgad, sümboliseerimaks nende võimu, vaprust, ausust ja sõnapidamist.AastapäevaauksesitasPiirivalveOrkesterlühi-kese kontserdikava. Frank Sinatra tuntumaid lugusid esitasid Jürmo Eespere trio koos Laura Põldvere ja Mart Mardisaluga, üllatuskülaliseksoliillusionistJürgenVeber.

Tantsusammud Kadriorus

Kategooria “Seltsielu ja sport” võidutööd:I kohtAutor:MairoldKingsepp(PõhjaPVPstaap)Raskeoli.II kohtAutor:MarekLuts(PõhjaPVPstaap)PiirivalvevõistkonnadessantKolgalahelsõjalis-sportlikulvõistlusel Erna retk 2008.III koht Autor: Aare Evisalu (Piirivalveamet)Neptun, kas selles augus on kala? Publiku lemmikAutor:MeelisEelmaa(Värskapiirivalvekordon)SrsReilant“õpetab”teenistuskoerale,kuidasjälgevõtta.N-srsKünnap“suhtleb”samutikoeraga.Iklapvkpiirilõik2003. PeaauhindAutor:AarneTasane(Varnjapiirivalvekordon)Tormieel.

Piirist Piirini10

Piirivalve 86

Üle mitme aasta oli kõigil piirivalve töötajatel võimalus osaleda fotokonkursil, mis kandis nime “Riik algab piirist”. Seda võimalust kasutas 19 inimest piirivalveametist ja kõi-gist piirivalvepiirkondadest. Võistlustöid esitati 4 kategoo-rias: Eesti riigipiir (52 tööd), piiri valvurid (46), seltsielu ja sport (19), pildid sahtlipõhjast (39).

Fotodeseastvalisomalemmikudžüriikoosseisuspv-kolReinOrav,pv-mjrGertLaanemaa,JanneMets,RiinKiikjaIngmar Muusikus (Eesti Ekspress).

Peaauhinna,fotoaparaadiOlympusE-420kerekoosZuikoDigital17.5-45mmF3.5-5.6suumobjektiivija4GBmälu-kaardigasaižüriiüksmeelselotsuselAarneTasaneVarnjakordonist fotoga “Tormi eel”. Publiku lemmiku tiitli pälvis MeelisEelmaa(Värskakordon)töö“SrsReilant“õpetab”teenistuskoerale, kuidas jälge võtta”.

Piirivalveametiavalikesuheteteenistustänabkõikikonkursilosalejaid.

Kategooria “Eesti riigipiir” võidutööd:

I kohtAutor:HarryKattai(KirdePVPstaap)

NarvajõgijapiirisildEesti-Venemaavahel.

II koht Autor: Andres Kõmmus (Kärdla piirivalvekordon)

Vanasõjasadam.

III koht Autor: Aare Evisalu (Piirivalveamet)

ÕhtuRoomassaaresadamas.

Kategooria “Piiri valvurid” võidutööd:

I kohtAutor:AareEvisalu(Piirivalveamet)Ühisjuurdlus.

II kohtAutor:MartLinnus(Mehikoormapiirivalvekordon)

Võtabpeamärjaks.

III koht Autor: Aare Evisalu (Piirivalveamet) Patrull talvisel Peipsil.

Kategooria “Pildid sahtlipõhjast” võidutööd:

I koht Autor:MeelisEelmaa(Värskapiirivalvekordon)

Laatresvalvatipiirikahobustega.

LaatresuletudkontrollpostitoimkondViljandimaalAbjakordo-nipiirilõigusajavahemikul1993–1995.Pildilvasakult:jalgrat-tagav-vblKukk,piirivalvurRuusmaa,piirivalvurMuts.Teisedpiirivalvurid on ajateenijad Abja kordonist.

II kohtAutor:AareEvisalu(Piirivalveamet)Nii,härradülemad.

III kohtAutor:MeelisEelmaa(Värskapiirivalvekordon)

SrsReilant“õpetab”teenistuskoerale,kuidasjälgevõtta.N-srs

Künnap“suhtleb”samutikoeraga.Iklapvkpiirilõik2003.

Riin Kiik

Fotokonkurss tõi sahtlipõhjast nähtavale hulganisti põnevaid hetki

Tormi eel

Srs Reilant “õpetab” teenistuskoerale, kuidas jälge võtta. N-srs Künnap “suhtleb” samuti koeraga

Autor: Meelis Eelmaa

Autor: Aarne Tasane

Piirist Piirini 11

Piirist piirini

Sellestonmöödasjubaaasta,kuiesimeneajakirjanumberteietöölaualejõudis.Seegaonkäessünnipäevapeoaeg.Naguikkapärastigaaastakäigulõppuontavakssaanudtehamöödunustkokkuvõte,niiteemekameiekokkuvõttemöödunudajakirja-aastast ja täname paremaid kaasautoreid.

Kaisa PungasKunatahtsimeajakirjaesimesenumbri veel 2007. aasta sees välja anda, oli materjali kokkupane-miseks aega vaid kaks nädalat. Esimese numbri kokkupanek käis jooksusammul–üheskäesolidiktofon, teises käes toimetamist vajavad artiklid ja samal ajal sai valitud, mis pilti kaanele panna. Suurt innustust sel teekonnal lõ-puni vastu pidada, andis nimekon-kursirohkeosavõtt–teadsime,etkui ajakiri nii paljudele inimestele kordaläheb,eisaaallaanda.

Kõigesüdamelähedasemaksminuartiklitestonläbimitmenumbrijäänudesimene–„SündmusterohkeööPuna-mäe kordonis”. Piirivalveseersant Ergo Soosaar, kellega intervjuutegin,jutustasloovägakaasahaaravaltjadetai-liderohkelt.Niipidinpärastintervjuulõppusündmustekäigu talle mitu korda ümber jutustama, et olla kindel, kas sainikkakõigestõigestiaru.Valminudartikkeloliminuarvates õnnestunud just seetõttu, et näitas, kui oluline on piirivalvuritööjuuresvaistuusaldamineningoskuslikreageerimine.Tahaksinjulgustadakõikipiirivalvureid,keloma teenistusest põnevaid lugusid on jutustada – andke toimetusele teada.

Riin KiikAjakirjakoostamisekäigusonvaheltunne,etseeelaboma elu. Kuidas? Iga uue numbri koostamise alguses on meieees32tühjalehte.Täiestimärkamatultagakogunebteemasid nende täitmiseks sedavõrd palju, et mõnda lugu tuleblõpukslühendadavõiseesootuksväljajätta.Seeonsaanud sündida nii tänu piirivalve tegevuse mitmekesisu-selekuiheadekolleegideendipooltülesnäidatudinitsia-tiivile. Selle ajakirja elu on osa piirivalvest ja vastupidi.

Et iga järgmist numbrit ikka ja jälle oodatakse, näita-vaduudishimulikudküsimusedilmumisajakohtajubatoimetusetööperioodilningrõõminimestesilmis,kuisee lõpuks neile kätte ulatatakse. See rõõm innustab ikka pliiatsit uuesti kätte võtma.

Janne Mets2008. aastale tagasi vaadates tuleb tõdeda, et meie ajakiri on võitnud lugejate usalduse. Ajakirja on kiit-nud mitmed lugejad ka väljastpoolt meie organisatsiooni.

Toreonsuheldameieorganisat-siooni inimestega, sukelduda nende mõttemaailma, teada saada nende tegevusestjahobidestväljaspooltööaeganingsellestajakirjakauduteada anda ka teistele lugejatele.

Siinkohaltahantänadakõikineidsuleseppi,kesonajakirjailmumisele kaasa aidanud panusega erinevate sündmuste kajastamiseljaleidnudaegaomapõhitöökõrvaltkõigileluge-jatele sellega rõõmu pakkuda.

Kaja RandAjakirja kõige positiivsemaks küljeks onsee,ettähelepanupöörataksekapiiriltöötavaleteenistujale,kesonandnud oma panuse organisatsiooni arengusse. Oleme püüdnud kajasta-da tublide sportlaste ettevõtmisi ja nende paremaid tulemusi.

TänankõikiPõhjaPiirivalvepiir-konnatöötajaid,kesnõujajõugaonajakirja tegemisele kaasa aidanud. Eriti tore on ajakirjale edastada artikleid, mille koostamisega on

pikemaajajooksulvaevanähtud.NäiteksJaanusTammeartikkelpiirivalvelaevValvasesteipiirdunudpõgusaülevaatega,vaidolinäha,etartiklileeelnespõhjalikeeltöö,materjalidekoguminejasüstematiseerimine.See,etinimenepärastpõhitöödjõuabveeltöömahukaartiklikallalvaevanäha,näitabtõelistpühendumust.

Tanel Saarmann Kuna olen toimetuse kõige uuem liige,polnudmakohal,kuiajakirjaideeidanemahakkasjaesimesedkaks numbrit ilmusid. Olen ainus toimetuseliige,kestööalaseltmuulmoel piirivalvega seotud ei ole ja mind hämmastab,kuisõbralikudonselleorganisatsioonitöötajad.Siinjuureseiolevahet,kasjuttkäibametistvõipiirkondadest – senini ei ole minu silm näinud inimest, kes ei oleks

naeratanudvõiomaabistkeeldunud.Võib-ollaonasivõlusõnas

Kuidas valmib ajakiri Piirist Piirini

Piirist Piirini12

Toimetuse liikmed vaatasid läbi kõik neli numbrit ja otsus-tasidpremeeridakaheksatparematkaasautoritmälupulga-ga,etoleksjärgmisiartikleidkuhugitalletada.

Suur aitäh kõigile kaasautoritele:

Piirist piirini Ajalugu

“ajakiri”,misinimesiniisõbralikuksteeb,agaolenigatahesliiguta-tud.Võiböelda,ettunnenennastpiirivalvesnagukodus.

Üllatusionolnudpalju,eritimuidugivahvadkaasautorid,kellenajal see ajakiri ju püsti seisabki. Lisaks toimetuse liikmete poolt kirjutatud artiklitele annavad ajakirjale värvi piirivalvurite endi kirjatükid. Kui keegi kirjutajatest esile tuua, siis minu arvates võiksselleksollaOlarPetersell,kesonkirjutanudeel-Ernastja2008. aasta Erna retkest. Tänan kõiki, kes on leidnud aega meile kirjutada ja loodan, et entusiasmi jätkub kõigil ka edaspidi.

Jaan Rõõmus

Kindlasti ei saa me jätta mainimata meietoimetusefotograafi,kesonalatilahkeltnõusmeidpildima-terjaliga aitama. Selles numbris on niiesi-kuikatagakaanepilttemapõhjatustfotokogust.

1.number-HeadoskusedonviinudEestipiirivalvuridtipp-tegijatehulka–HeigoVija

2.number–„Lest2008“lõppespiirivalvekadettideleedukalt–SvenSargma;RABIT–kasainultneile,keslihaeisöö?–JanekMägijaHelenNeider-Veerme

3.number–OIMSK-isjubaigaveihakka!–AivoAmmann;KirjadKosovost–VainoKõva;

4.number–PiirivalvelaevValvaseüheksaametit–JaanusTamm;ÜlipõnevErnaretksuutispiirivalvureidüllatada–Olar Petersell

AinoMaalik,AivoAmman,ArneSirel,ArviSuvi,DianaDubas,EveliisJeedas,GeorgiSkorobogatov,GerryKass,HarryKattai,HeigoVija,HeikkiMeejärv,HelenNeider-Veerme,IngridPõder,IngridVanem,JaanusTamm,JanekMägi,JuhanVoist,KalmerSütt,KülliVaher,LauriHein,LauriLuht,LeonMeier,MarekHelm,MarekLuts,MargusToomsalu,MeeliKass,MeelisKask,MeeliKivi,MerleMeier,MerleVaab,OlarPetersell,OrissaaregümnaasiumipiirivalveametnikukutseõppeIIlend,PriitJärvepõld,RaivoTerve,RihoBreivel,SiiriSiitam,SirjeKattai,SvenSargma,ToivoSander,TomasKazlas,ToomasPindis,TõnuTänav,VainoKõvajaViljarRõõm.Tänamekaselleajakirjanumbrikaasautoreid!

Kirde Piirivalvepiirkonna piirilõik jaguneb merepiiriks, jõepiiriks, järvepiiriks ja on üks pisike, 1,7 kilomeetri pikku-nelõikmaismaapiiri,miskulgebmöödaNarvajõekuivajõesängi. Piirkonna teeb eriliseks see, et järvepiiri käsitletakse kevadest sügiseseni veepiirina ja kasutatakse piiri valvamise põhimõtteid,misonomasedveepiirivalvamisel,enttalveolu-des, kui Peipsi jääga kattub, muutub 68kilomeetrine piirilõik klassikaliseks maismaapiiriks. Esile saab tuua ka idapiiri kõige suurema intensiivsusega Narva maanteepiiripunkti ja Narva raudteepiiripunkti kui ainsa piiripunkti, kus toimub reisirongide piiriületus.

Meenutame aga seda, kuidas taasiseseisvunud Eestis , Kirde PVP-spiirivalvamahakati,sedameenutabRihoBreivel.

RihoBreivelvahetas2007.aastadetsembrisPiirivalveametistaabiülematooliIda-Virumaavanemapositsioonivastu.Piirivalveonmehelagaloomulikultseninihingesjajusttema on õige mees, kellega rääkida Kirde Piirivalvepiirkonna algusaegadest.

Breivelmeenutab,kuidas1990.aastatealgusesloodiIda-ViruJuhtimiskeskusjapandiseegaalustänapäevaselepiirivalve-süsteemile.

Kirde Piirivalvepiirkonna algusajad

Alguseshakatigimoodustamasüsteemi,etmajanduspiiriedukaltkaitsta.„Mõteoliselles,etEestimaalteirändaksväljaseda kaupa ja vara, mida meil endil tarvis oli. See oli justkui äraspidinepiir.Nüüdhoolitsemeselleeest,etmeilemidagihalbasisseeituleks,”ütlebBreivel.

Riho Breivel oma praeguse töölaua taga Autor: Tanel Saarmann

Piirist Piirini 13

Ajalugu

Narva kordon 1998. aastal

Narva Piiripunkt 1992. aastal

EestimehikutsutiomalajalKodukaitsesse,kaIda-Vi-rumaal tekkis selline liikumine. Breivel ise osales sel ajal aktiivseltRahvarindes,samutiKodanikeKomitees.Ida-Viruomapäraolisee,etsealtegutsesKaitseliidualga-tusrühm,midajuhtisTõnuPõld.Breivelisõnulkasutatipiirivalveülesehitamiselkaneidmehijanendevõimekust:käidikoosjaarutati,kuhuvõikstehapiiripunktid.Raskeoli aga piirijoont paika panna – Kodukaitse ja Kaitseliit käisidpiiripostepanemasVenemaal,seal,kusTarturahujärgne piir oli olnud. Sellega kaasnesid mitmed probleemid, nimelteitahetudeestlasisinnakuidagilasta.Vahepealkäisaruteluselleüle,kastehamajanduspiirkusagileKonjukülakantivõiSillamäelähedale,selleNarvapaigutaminetundusmõttetu.

Koostöös hakati majanduspiiri valvama RihoBreiveliseläkshoopistollitööle,kusasusametissepeainspektorina. “Ma käisin ka majanduspiir II kursusel, kuhusaidsissekatollimehed,tehtijuühtejasamatööd,”räägib Breivel. Sel ajal oli Kodukaitse ülemaks Arved Pint, kes tegeles oma organisatsiooni esindajana majanduspiiri temaatikagajaniinadBreiveligakahekesiIda-Virussedaasja ajasid.

“Tolliga saime Narva linnalt bensiinijaama või parkimisplat-si, mis asus veidi maad enne Narvat. Sinna panime esimesed vagunid, olime ise sees, olid ka mõned Kodukaitse sinises vormis piirivalvurid. Saime tollile ka samasugused mundrid. HarjutasimeNarvakogukonnavaikseltomakohaolekugaära,” meenutab Breivel.

Seekõiktoimuskuniputšini.Breiveltöötasjätkuvalttollis,kuidoliparalleelseltkaRiigikaitseosakonnajuhataja.Sedakusjuuressamasmajas,kusmeespraegugitöötab.Pärastputši võeti vastu otsus tuua piir Narva linna.

Narva piiripunkti teke

Remnikul oli 1992. aastal juba toimiv õppekeskus, mis oli tegutsenudumbespoolaastat.AndrusÖövelotsuseltoodikõikkadetidIda-Virumaale.NiitulidkiRemnikumehedNarvalinnusesse.“Linnusesolimeilmeiemeelnejuhtkondees, (Eldar –toim.) Efendijev oli tol ajal Narva muuseumi direktor,”meenutabBreivel.Ühelööselmindilinnasissejajärgmiselhommikulpandijubapiirkinni.Interrinnesõdisküllvastu,aganadeiteadnud,kuipaljumehilinnuseson.„Meolimesuurejutugajahäälttegimerohkem,kuimeilolimehi,”ütlebBreivel.

VagunidtoodikohalejasiismääratiRihoBreiveljuhtimamajanduspiirijuhtimiskeskust.MoodustatiRiigi-jaPiiri-kaitseamet.“KunamaolinRiigikaitseametisjuhataja,siisläksin automaatselt uude asutusse üle,” ütleb Breivel. Selline olukord toimis ligikaudu paar kuud, siis Kaitsevägi eraldati. Tollist tuli Breivel ära ja jäi piirikaitsega tegelema.

Narva kordoni magamisruum

Piirist Piirini14

Ajalugu

Transpordivahendite, riiete ja kordonite saamislugu Algus oli organisatsioonil mõistagi raske – ei olnud transpor-divahendeid,riideid–midagieijätkunud.EestiPõlevkivistsaadisõiduvahendeid,isegiMaavalitsusandisomamaasti-kuautod.“SealtsaimekaZaporožetsimootoriga„seanina“,”meenutabBreivel.Transpordivahendeidsaadisiit-sealtveel.Keemiakombinaat andis meestele riided, omad embleemid pandi peale ja nii mindi teenistusse. Seejärelhakatikordonihooneidotsima.Esimese,Vasknarvakordoniga,olilihtne,pandilihtsaltatribuutikaPeipsiäärdepaikajahakativalvama.Sellineolukordpüsispoolaastat,siissaadikohtVasknarvaalevikus,kuskordonpraegugion.“VaremolisealOruturbakombinaadisuvila.Tegimesealsetejuhtidegadiilijanadkinkisidsellemeile,”ütlebBreivel.GorodenkakordonolienneEPTPõllumajandustehnikumisuvila.“Kunameteadsimeneidmehijaolinsealkaisekunagitöötanud,siiskauplesimesellepiirivalvele,”räägibBreivel.Mustajõe kordon saadi Narva narkoravilalt. Seal oli kordon kuniuuehoonevalmimiseni2007.aastal.NarvakordonihooneolienneTööpataljon.“EestimeesKiljak oli seal staabiülem, tänu temale saime maja endale. Venelasedläksidväljaparaadigajameietulimesamamoodisisse,”räägibBreivel.Narva-Jõesuukordonolivenelastekäes,seesaadisamutisuurevaevatakätte.„Sealolidmõistlikudmehed,nendegasaisiisräägitudnii,naguveneinimestegarääkida tuleb. Meie andsime neile kaks soojakut ja nemad andsid meile kordoni,” meenutab Breivel. Nii see kui ka Toila kordon saadi kätte täiesti tervetena.“Kõikkäismeiemeestekontaktidekauduningasutustejuhidaitasid samuti palju kaasa. Nii saime me siis rikkaks,” naljatles Breivel. Vene mudel versus Soome mudel

Piirivalveülesehitamiselkasutatialgusesvenepiirivalvuriteteadmisi.“OliüksMarati-nimelinemees,kesoliolnudSakakordoni ülem. Tema oli meil lepinguga palgal ja aitas meil koostadateenistusgraafikuidjaõpetasüldsepiirivalvetööor-ganiseerimist,” rääkis Breivel. Ta õpetas kordoniülemaid välja janiihakkaskisüsteemtoimimaVenepiirivalvamisemudelijärgi. “See kestis seni, kuni tulid Karppinen ja Saarenvesi ning hakkasidsiinjuurutamaSoomeplaneerimissüsteemi,”ütlesBreivel. Kõik kordoniülemad õppisid nüüd nende käe all ja

niihakkaskiidapiirivalvaminekäimaSoomemudelijärgi.Samaskasutatikõikeheadkavenesüsteemist.“HiljemonKarppinenmulleöelnud,etmõnedasjadolideestlastelpare-mini organiseeritud kui soomlastel. Nii me õppisime teenis-tust planeerima. Tänaseks oleme sel alal juba väga tugevad,” ütleb Breivel kindlalt.

Kohusetundlikud mehed versus õnneotsijad

Algusestulimehipiirivalvessemassiliseltasutustest,kustööjõuduülejäi,näitekspärastVokaEPTlagunemist.Sealtvõetibrigaadidekaupamehipiirivalvesse.Esmanekoolituskäidiläbijaniisaidkimeistritestallohvitserid,jaoskonnaüle-matestohvitserid.“Niinadtulid,saidkoolituse,täiendasidend ise ja nüüdseks on mõni mees jõudnud päris tippu,” viitab Breivel Roland Peetsile. TeinepunttulikalurikolhoosistOktoober(hilisemViruRand).RihoBreivelisõnuloliniiEPTkuikaOktoobrimeestegaheakoostöödteha,sestnadolidvägakohusetund-likud.Distsipliinirikkumisituliharvaette.“Mamäletan,etKiviõlisttuliükskord28-mehelinepunt,kestahtsidkõikhirmsastipiirivalvurikssaada.Hommikultulidjaõhtuksoli-melahtilasknud21meest,niisiisolikaigasuguseidõnneotsi-jaid,”räägibBreivel.Talisabkohe,etülejäänudKiviõlimehedolidsiiskikohusetundlikud. Vene poiste rühm ja “mustad baretid”

Algusespüütimoodustadakarühmavenekeelsetesteesti-meelstestpoistest.Mõnedpidasidvastu,agaüldiseltlahkusidmitmed joomise, altkäemaksude ja varguste pärast.

Piirivalvesmoodustatilöögiüksus„Mustadbaretid“.“Pärastseda, kui nemad piiri äärest olid üle käinud, läks tükk aega, etnendetööd„siluda“.Nadpanidikkakõikpiiriäärestleitudkalamehedkõhulijaolidüldse“kõvad”poisid.Eksseepuntsellepärast laiali saadetigi, et ei olnud seadusandlust ega otsest vajadust noorte tigedate meeste järele. Piirivalve on oma ole-muselt teistsugune organisatsioon,“ räägib Breivel.

Breivel ütleb intervjuu lõpus, et sel ajal tundusid kuud aas-tatena, niivõrd palju oli sündmusi. See, kes kuu aega teisest hiljemtööleasus,oli„noor“;seeoliaga„vanaolija“,kesainultmõnikümmendpäevakauemolitöötanud.“MinaolinÄärojaoksveelvägapikkaaegatolli-mees,”lisabBreivel.

Mustajõe kordon 2001. aastal Narva-Jõesuu kordon 2001. aastal

Piirist Piirini 15

Kordaminek

Laeva ristimine õnnestus kolmandal korral

Piirivalveameti ja Keskkonnainspektsiooni vahel allkirjastati ka koostöö-leppe lisa, mis reguleerib poolte õigusi ja kohustusi seoses uue laevaga.

21. novembril võeti Saaremaal Nasva sadamas pidulikult vastu piirivalve ja keskkonnainspektsiooni uus patrull-laev PVL-112.

Laev,milleleasetatikiil4.märtsilASBalticWorkboatsilaevatehases,saiendalenimeksValve.Valvenimitulenebtegevustest, mis on seotud valvamisega.

Ligi 24 meetri pikkuse, 5,7 meetri laiuse ja 41,9 miljonit kroonimaksvalaevahankiminetulenesEuroopaLiiduühisekalanduspoliitikanõuetest,millejärgipeabEestitagama järelevalve oma kalalaevade tegevuse üle sõltumata nendepüügikohast.PoolelaevaValveehituseksmine-vast summast kattis Eesti riik, ülejäänud summa ulatuses toetas Euroopa Komisjon. Laeva meeskonna komplek-teerisLäänePiirivalvepiirkond,keshakkabkaigapäevastteenistust korraldama.

ValvekomandöridVaidoLuksjaImreKiierjäidlaevagaigatirahule.Esimeselproovisõidultulilaevideaalselttoi-memaksimaalsekiirusearendamiseganingmanööverdus-võime oli samuti suurepärane. Kiirus, mille laev proovisõi-dul üles võttis oli 25 sõlme.

ValveristiemaksvalitiOrissaareGümnaasiumiõppeku-raator Evi Männik, kel on tänapäeva Eesti piirivalve ees mitmeidteeneid.Alates1991.aastastkureeribtamere-erialade kutseõpet Orissaare Gümnaasiumis ning 2004. aastal alustati Evi algatusel ka piirivalveametniku kutse-õppe läbiviimist. Eelnevatel aastatel on Evi olnud koolis algklassi-jaajalooõpetaja,huvijuhtningdirektor.

Laevaga,miskannabnumbrit112,hakkabkeskkonnains-pektsioon teostama kalajärelevalvet ning piirivalve ülesan-deks jääb piirikontroll, merepääste, merereostuse seire ja ohutumereliiklusetagamine.

VALVE sai ristitud ja õnnistatud Janne Mets

Valve komandör Vaido Luks Piirivalveameti staabiülemale laeva näitamas

Piirist Piirini16

Persoon

Seekordset persooni, Kirde Piirivalvepiirkonna ülemat piirivalvekolonelAimarKössiiseloomustataksemeisterlikusuhtlejana.Suuremavaevatasaabtahakkamaniialluvateleprobleemideselgitamisekui„tädiMaaliga“ühisekeeleleidmi-sega.OmatöistelkäikudelPiirivalveametisseontalikkaaegakaavalikesuheteteenistusekabinetistläbiastumiseks,etpaarsõnajuttuajadavõikasvõiukseltlehvitada.Usun,etjusttänuselliselesuhtumiseleonpiirivalvekolonelKössjõudnudpaljudepiirivalveametnikesüdamessekuihoolivjainim-kesknejuht.TeemetemagakaasamõtteliseteekonnaKirdePiirivalvepiirkonna ülemana.

TalvehommikunesõitTallinnastJõhvipoolealgas16.jaa-nuaril2006.Omaesmaneelamineautosselaaditud,oliKössvalmisuueväljakutsegasilmitsiseisma.AimarKösseivõtnudpiirkonnaülemakohtavastukaalutlemata.„Otsuseleeelnesmõtlemisperiood, sest eks väike kartus oli ikka sees: väga

vastutusrikas ja inimeste arvu poolest suur piirkond.“ TeeleasudesoliKössilagajubanägemusolemas.„Teadsin,etminu sõnum inimestele on: olen tulnud selleks, et südamega töödtehajaandaendastparimkoosmeeskonnaga,mismulleon usaldatud.“

MaapoisinasündinudAimarKösssaitööarmastusejubako-dustkaasa:„Äikesevihmagavõideldessainaabritallistkiirestihobunevõetudjaheinakorvtaharakendatud.Hanguvarsolipikemkuimeesise,agaheinasaadudolivajakiirestikorvisaadajaheinruttulakkapaigutada.Niiseeelukäis.“

Suhtlemine on osa piirkonnaülema tööst

EsimenepäevmööduspeadirektorRolandPeetsigasuuremaidkoostööpartnereidkülastades.„Õhtulvaatasinjubapearaama-tupidajagafinantsdokumenteläbi.Soovisinvõimalikultkiirestkõikpõhitõedselgeksteha,“meenutabKöss.Niialgasidkibe-kiiredpäevadpiirkonnaülemana,kustööaegkippus24-tun-niseksvenima.Kösstunnistab,etsedatulebvaheltäniniette:„Teinekordalgabpäevkellviishommikultelefonikõnega,kuspiirkonnakorrapidajateavitabasetleidnudjuhtumist.“

1991.aastastpeale,milAimarKösspiirivalvesteenistustalustas, on ta teadnud, et on liitunud organisatsiooniga sel-leks,etomariikijarahvastteenida:„Mapüüantöödtehako-husetundlikultegavaatakellaseieriliikumist,eipaneteatudkellaajal ust kinni. Ma võtan oma kolleege kui võrdväärseid, suhtlennendega,püüanarusaadanendemuredestjajagadaseda,misonhea.“

Esimenesuuremtöö,mispiirkonnaülemanatehatuli,olival-mistuminejuunikuiseksSchengenihindamiseks.„Tegelikultoli see mulle väga kasulik, sest pidin ettevalmistuse käigus ise

Parandamatu optimist Aimar KössKaisa Pungas

kõik etapid läbi käima, alustades piirivalvurist piiril ja lõpeta-despiirkonnajuhtkonnatasandiga.Seeandisenesekindlustja tänu sellele saime ekspertidega rääkida kui võrdväärsete partneritega,“ütlebKöss.

Aeg,milpiirivalvekolonelKösspiirkondajuhtimaasusolipingelinepiirivalveorganisatsiooniletervikuna.Tollekshet-keks oli selge, et aastaid räägitud muudatus on realiseerumas ja piirivalve ei jää Kaitseväeteenistuse seaduse alla ning jätkab omaõiguslikuregulatsiooniga.„Vägaraskeolisellesolukorrasinimesihoida,“tunnistabKöss.

Rasketelhetkedeleilubanudallavandudavanematekasva-tusestjuurdunudpõhimõte:kuimidagiteed,teekorralikult;kuivõtadmidagiette,siisteelõpuni.„Minukooliajalkirjutatitindiga.Isanõudis,etmuloleksmustandivihik.Sinnamasiiskirjutasintähtijalauseidningisa-emavaatasidõhtulüle:nii,poiss,käekirionkehvakene.Võtajärgminelehekülg,kirjutauuestijakuikõikonkorras,siiskirjutadpuhtassevihikusse

„Ma püüan tööd teha kohusetundlikult ega vaata kellaseieri liikumist, ei pane teatud kellaajal ust kinni...“

2007. aasta Perepäevadel said ülemad omavahel mõõtu võtta

Piirivalvekolledži vastsete lõpetajatega vestlemas

Piirist Piirini 17

PärasttöödtegelebpiirivalvekolonelKösshobidega:käinaeg-ajaltjooksmas,jalgrattagasõitmasjabasseinisujumas.„Jõhvikontserdimajasolenmitmeidhuvitavaidkultuuriüri-tusi külastanud. Kui natuke aega on, siis loen raamatuid ka,“ lausubKöss,keskoolipõlvesolisuurajaloohuviline.

Aegonläinudlinnutiivul.AimarKössiltäitubpeagikolmaastatKirdePiirivalvepiirkonnaülemana.„Juhijaoksonseeüsnalühikeaeg,“tunnistabKöss,„esimeselaastaleladallessisse – tutvud inimestega, saad aru, kus sa oled, mis toimub ja mida tegelikult on vaja muuta.“

Oleme jõudnud oma teekonnaga tänapäeva. Enne, kui diktofoni kinnipanen,soovibpiirivalvekolonelKössveelühemõttelisada:„Vanemad,vanavanemadonmindkasvatanudpõhimõttejärgi,etkunagipolemõtetkartaraskusijakunagieitohikartaprobleeme.Minumotoon:kuiraskekaeiole,eitohipeadnorgulastajamõel-da,etmidagihullematenamollaeisaa.Tulebotsidajaleidaõigedlahendusedningjulgeltedasiminna.Sellepärastolenvägatihtikapiirkonna üritustel korranud kolme märksõna: pea püsti, selg sirgu jajulgeltedasi.Maarvan,etseeaitab,vähemaltmindonaidanud.“

ümber,“meenutabKöss.„Tundubkarm,agategelikultõpetasseekorrektsustjatööeesmärgipärasust,“arvabKöss.

Piirkonnaülema algusaega jäi veel üks inimesi puudutanud muudatus: piirkonna koosseisu kuulunud Peipsi rajoon lõpetas tegevuse ning alles jäi kolm järvepiiri kordonit. Kössmeenutab:„Pidinvägahästiläbimõtlema,kellelemillistväljakutsetpakkuda.Onheameel,etsuutsimeinimesihoidajaleidsimeneilerakenduse.“

MuudatustepuhulonKössisõnulkõigeolulisem,etjuhilonselgeläbimõeldudeesmärk:„Eiolejumõtetviialäbimuuda-tustmuudatusepärast.Vägaolulineon,etinimesedeisaakseelmiselõhtulteada,ethommetulebmuudatus.Inimesedpeavad olema muudatuseks ette valmistatud.“ Seetõttu rõhutabKösssuhtlemisetähtsustkapiirkonnaülematöös:„Räägiinimestegajaselgita.Kuijulgedneilesilmavaadatesomaseisukohtipõhjendada,siissaabenamikaru,miksteatudjuhtimis-võiteenistusalaseidümberkorraldusivajaon.“

Piirkonnaülemana tuleb langetada ka ebapopulaarseid otsuseid. „Minupõhimõteon,etigaljuhultulebotsustada.Kuieiot-sustata,siisontunduvalthalvem,“lausubKössjalisab,etkõigeraskemontehainimestegaseotudotsuseid.Ehkki1991.aastagavõrreldesonpaljumuutunud,onAimarKössveendunud,etendiseltkehtibomaaegnepõhimõte:teemeära!„Seesümboli-seeribtahtejõudujateatudmõtteskafanatismi.Olemepiirivalveläbiajaloolistetraditsioonideülesehitanudjaandnudsellegaorganisatsioonileelujõu.Katulevikusuhtesolenalatioptimistolnud,“tunnistabKöss.

Raskusi ei ole mõtet karta Raskustega käsikäes käivad piirkonnaülema rõõmud. Kössisõnulonheameelkuuldauudiseidalluvatetublisttööst.OsalemineSchengenFacilityprojektidesolikülltöömahukas,kuidandisKössilesamutipõhjustrõõmus-tamiseks:„Olentõenäoliseltkõigeõnnelikumpiirivalve-asutusejuht,sestmitteüheskipiirkonnaseioleniihealtasemel infrastruktuuri ja pole nii palju investeeritud piiri valvamisetehnilistessevahenditesse,kuisedaonKirdes.“

Persoon

„Minu moto on: kui raske ka ei ole, ei tohi pead norgu lasta ja mõelda, et midagi hullemat enam olla ei saa.“

Meediaga suhtlemine on Aimar Kössi jaoks kergesti lahendatav ülesanne. Pressikonverents 1998. aastal

Teised temast:

Kirde PVP teenistusgruppi ohvitser piirivalveleitnant Tarmo Normak:

HrKösstuliKirdepiirkondajuhtima2006. aasta algul. Sama aasta algusest jätkasin ka mina pärast sõjakooli läbimist oma teenistust piirivalves. 2006. ja 2007. aastaonmullekahelpõhjuselmeeldejäänud:piirivalvuritesoovlahkudaseosesmadalapalgagajaSchengeniühinemiseettevalmistused. Sellel pingelisel ajajärgul jäid silma piirkonnaülema kaks iseloomu-joont–kohusetundlikkusjapositiivsus. Piirkonnaülemkülastastihtiallüksusi,

vestles sageli piirivalvuritega ja püüdis süstida optimismi neisse, kes olidhakanudkaotamausku,etriikpiirivalvuritestjanendetööstveelhoolib.Sellistalluvatesseoptimismisüstimisekommetontemastänagi, eriti just olukordades, kus mõned piirivalvurid on väljen-danudomaebakindlusttulevikusuhtesseosespiirivalvejapolitseiühendamisega.

Kirde PVP teabejaoskonna ülem piirivalvemajor Valeri Kiviselg:

AimarKössonvägaintelligentnejakohu- setundlik.Tapühendabendsajaprotsen- diliselttöössejasüvenebpõhjalikultprob-leemidesse. Märkimisväärne on tema algatusvõimejasoovosaledameeskonna- töös.Eelmiselaastaljättissügavamuljetemaosaleminesügiseselpiirkonnamees-konnaüritusel, kus tuli lisaks kanuuga sõitmisele, seda enda järel põlvini vees tassi-da,lohistadakanuudkaldalülekändudejavõsastikuningaeg-ajaltollakaveeskanuuall.

Piirist Piirini18

Teenistus piiril

Lumetuisune novembrikuu päev, kui kõige hulljulgemgi kalur Peipsile ei tükkinud, oli igati sobiv Mustvee kordoni külastamiseks, kus piirivalvenooremleitnant Jüri Utsar, piirivalveleitnant Olav Ojasaar ja piirivalveveebel Margus Anier rääkisid tööst Peipsi-äärsetes kordonites: Alajõel, Mustvees ja Varnjal.

Peipsi-äärsetekordonitevastutusaladjärvelonvõrdseltjao-tatud.MustveekohalteebPeipsirannajoonagakaare,niietMustveekordonipiirivalvuridhoiavadmärgatavaltsuuremalosalrannajoonestsilmapealkuikolleegidkahesülejäänudkordonis.Varnjakordonipiirivalvuritelseevastutulebjõhvi-katevalmimiseaeguinimesiotsidajapäästakalähedalasuvastEmajõe suursoost.

„Peipsi-äärsetekordoniteomapäraonsee,etsuvel,kuivesionlahti,valvataksepiirikuimerepiiri,talvelagakuimaismaa-piiri. See nõuab isikkoosseisult oskusi ja teadmisi mõlemas olukorras toimetulekuks,“ rääkis piirivalvenooremleitnant Jüri Utsar,kestäidabMustveekordoniülemaülesandeid.

Loodusegatulebkordonitöökorraldamiselarvestada.Seeeitähendaainultmitmekesisemattööd,vaidkahoolikatteenistuseplaneerimist.„KunaPeipsilvõibilmminutitegakardinaalselt muutuda, on teenistust nädala kaupa väga raske paika panna. On olnud olukordi, kus järvele minnes on ilus selgeilmningviieminutijooksulpöördubtormiks,“ütlesUtsarninglisas:„Samutieiteakunagiettejääolusid.Eelmiseltalvel terve Peipsi ulatuses jääd ei tekkinudki.“

Ohutusvarustus paati põhja ei vii Kutselised kalurid on ajapikku piirivalve tegevuse vajalikkust mõistmahakanud,sesthoiatuseksonpiirivalvuriteltuuaniimõnigi kurb näide praktilisest elust. Piirivalvenooremleitnant JüriUtsarteabomakogemusest:„Kohalikudkõikjutunne-vad üksteist ja kui küsid, et kas mäletad, mis selle või tolle mehegajuhtus,siiseivaidlekeegivastu,etpäästevarustusontarvilik.“

Päästevarustuseülenurisejadonharrastuskalurid,kessatuvadjärveleüks-kakskordaaastas.Kuikohalikudkaluridtunnevadjärve,siis„pühapäevakalurid“mitte.Sedakumma-lisemonnendeprotestohutusnõuetevastu.Mõniaegtagasipöörduspaarsellistharrastajatlausaüleriigiliseajakirjandusepoole,kurtes,etvajalikpäästevarustuseimahupaatiära.MustveekordoniallohvitserMargusAnierütlessellepealemuiates:„Olennäinudpaljusidpaate,kuskõikvajalikpääste-varustusolemasonjavõinkinnitada,etpõhjanadvarustuse-kuhjaallküllläinudeiole.“

Varnja kordoni päästeõppus, kannatanu transport metsast välja

Varnja kordoni laskeharjutus, toimkonna tegevus relvastatud vastuhaku korral

Kordoni meeskond saabub mootorpaadil MP-39 pääste-otsinguoperatsioonilt Emajõe- Suursoost, esiplaanil piirivalvekoer Brutus

Autor: Olav Ojasaar

Autor: Aarne Tasane

Autor: Olav Ojasaar

Muutlik Peipsi – suvel kui meri, talvel kui maismaa Kaisa Pungas

Küllagaonpõhjamindudvarustusepuudumisevõijääleminekukeelueiramisetõttu.Värskeimnäide,kusjäälemineku keeldu eiranud kalur mootorsaaniga läbi jää vajusjauppus,pärinebmöödunudtalvest.Samutimee-nutasidpiirivalvuridjuhtumit2005.aastast,kusjärveleläinudkahelmehelolidpäästevestidküllolemas,entnadjätsidneedselgapanemata.Kuipaatkoosvestidegapõhjaläks,hulpisidmehedkuustundikaldapoole.Elugakaldalejõudis neist vaid üks.

Mitmekülgsusest ja mitmekeelsusest TeenistusPeipsi-äärseskordonisnõuabmitmekülg-setettevalmistust.Siinnepiirivalvurpeabolemaheadetehnilisteoskustega-võimelinejuhtimaniiväikelaeva,autot kui mootorsaani. Lisaks teenistusele järvel, toimuvad kaldapatrullid. Mõistagi on aga raske toime tulla sellel, kes merehaigekskipubjääma.

„Kuiinimenesiiatööletuleb,saabtaesmasedkogemusedteiste kõrvalt. Isegi neid noori piirivalvureid, kel Murastest tullesväikelaevajuhilubataskus,eilubatakohelaevarooli.Kõigepealtpeabkogenudjuhikõrvalharjutamajakoha-likkeolusidtundmaõppima.Üldtuntudsuuremadmada-likudontähistatud,kuidväiksemaidveealuseidkive,missamutiohtlikudon,peablihtsaltteadma,“rääkisVarnjakordoni ülem piirivalveleitnant Olav Ojasaar.

PõhiülesannetetäitmisekõrvaljälgivadpiirivalvuridkaKalapüügiseaduse täitmist. Kui veel 2005. aastal toimus Peipsilvõrdlemisiintensiivneröövpüük,siistänuhealekoostööleKeskkonnainspektsiooniga,onröövpüüdjatearvneljandikuvõrravähenenud.Samutikiidavadmehedkoos-töödKaguPiirivalvepiirkonnagajakinnitavad,etkaardilnäpugavastutusalapiiritagaeiaeta.„Kuimeiepatrulljuh- tublähemalolema,siisloomulikultreageerime,“sõnaspiirivalvenooremleitnantJüriUtsar.

Piirist Piirini 19

Autor: Olav Ojasaar

Teenistus piiril

Aastatepikkunepraktikaonilmekalttõestanud,etPeipsi-äärseteskordonitestöötadestulebvenekeeleoskuskasuks.Naguvõõrkeeltegaikka,onkanaljasaanud.„Kohalikudüri-tavadsamutiriigilelojaalsedollajakeeltõppida,agavahepealvõibniikahemõttelistesseolukordadessesattuda,“kirjeldasUtsar,„Oliükspõhimõttelinepiirivalvur,kesotsustas,ettemaonEestiVabariigipiirivalvurjaesitlebendeestikeeles.Läkssiisjaesitlesendühelekalurile,kesparajastikalapüüdisningküsistaltkalapüügiluba.Kalurtahtisnäidata,ettemaon„omamees“jasaabeestikeelestaru.Sõna„kala“tundistaäraja järeldas seepeale, et küsitakse kala. Kuna tal kala ei olnud, siis raputas ta pead. Piirivalvur sai aga aru, et kalapüügiluba eiole.Teguoliaastavahetuseperioodiga,millubasidvaheta-takseningonvõimalik,etvaheltekibolukord,kusvanalubaon juba ära antud, kuid uut ei ole veel asemele saadud. Seda silmas pidades täpsustas piirivalvur, kas eelmise aasta luba oli? Kalamees kuulas, sai aru, et mingit vana asja küsitakse ja mõtles, et eelmise aasta kala... andmaks mõista, et isegi seda ei ole, raputas ta jälle pead. Nii tekkiski koomiline olulord: kalamees istub rõõmsalt, tegeleb kalapüügiga ja kinnitab, nägu naerul, et pole tal mingisugust luba. Õnneks kõrvalt üks teine kalamees, kes paremini eesti keelt mõistis, selgitas, et egapiirivalvurkalaeiküsinud,tatahabkalapüügilubanäha.“

Kompassi tundmata järvele minna ei saa Peipsil on komapssi ja GPSi olemasolu väga vajalik. Sise-maalt pärit inimesed kipuvad mõtlema, et Peipsi on nagu PühajärvvõiSaadjärv,agaPeipsilkesetjärveolleseipaistakumbagi kallast, ei ole ka majakat, mille järgi orienteeruda.

VarnjakordoniülemaleOlavOjasaarelemeenubniimõnigioskamatujärvelliikleja:„Inimeneostisendaleuhkeuuepaadi, läks esimest korda järvele, kuid paadis puudusid navigeerimisvahendid,samutieiolnudmingisugustPeipsilliiklemisekogemust.Tormigalangesnähtavus100-200meetrini,meeskaotaskaldasilmistjaeksisVenemaale.Lae-vas oli statsionaarne kompass olemas, kuid mees ei osanud seda kasutada.“

JüriUtsarlisas:„Samasuguneolematuteoskustegalaevajuhijuhtumolimeileelmiselaastal.Järveltekkisudujalaevajuhteiteadnud,midakompassigapealehakata.Võtsimetemagaühendust,palusimetalpaigalejäädajameidäraoodata.Seehärraoliaganiipõikpäine,etliikuspidevaltedasi.Niikaua ta poole tunni jooksul liikus, kuni sõitis madalikule. Siiseiolnudtalenamkuhugiminnajataolisunnitudmeidootama.“

LugusiderinevatestjuhtumitestonPeipsi-äärsetekordonitepiirivalvuritelpalju.Kuigiigapäevatöödteheseiolepuudukamuredest,teavadJüriUtsar,OlavOjasaarjaMargusAnier,etteenistuskohanaonsiinsedkordonidpiirivalvuriteseashinnas.Lisaksmitmekesiseletöölejalooduskaunileasuko-halemeelitabsiiatööleühtehoidevmeeskond.

Varnja kordoni päästeõppus Peipsi järvel, kannatanu pardale tõstmine

Piirist Piirini20

Teenistus piiril

KuiKaguPiirivalvepiirkondtõierilisekohanaväljakol-mikpunkti, siis on ka Kirde piirkonnal oma erakordne kohttäiestiolemas.Ajutinekontrolljoon,misPeipsijär-velkulgebmöödaTarturahulepingujärgsetpiiri,puutubPeipsipõhjaosas,Narvajõealguses,kokkuhiljempaikapandudajutisekontrolljoonega,misjooksebmöödaNarvajõge.Niiontekkinudolukord,kusinimesedVenepoolel, oleksid vette astudes ebaseaduslikult Eesti riigi territooriumil.EtkohalikudjärvessuplemiseksEestiviisateipeakstaotlema,onEestijaVenepiiriesinda-jatekokkuleppelsupluskohtpoidegatähistatudningkalameesteleloodudvõimalusrahumeelseksläbisõiduksEesti territooriumilt.

Varnja kordoni toimkond Peipsi järvel piiri tähistamas

Autor: Olav Ojasaar

Narva-Jõesuus, Kirde Piirivalvepiirkonnas asub valmidusük-sus, kus juba töötavad piirivalvurid saavad täiendõpet ning äsja tulnud piirivalveametnik I taseme algõpetust. Valmi-dusüksusest rääkisime pv-kpt Indrek Püvi ja pv-n-ltn Argo Turbaga.

Argo Turba meenutab, et enne valmidusüksust oli samas paigas piirivalve õppekeskus. Seal koolitati ajateenijaid 2005. aastani. OsaterritooriumistmüüdimahaningmoodustatiKirdePVPValmidusüksus.Hetkelõpibsiinjubaneljaskursus,keslõpe-tab järgmise aasta veebruaris. Lisaks täiendkoolitusele on siia oodatud ka need, kes alles piirivalvesse tulevad. Nemad läbivad kahekuulisekursuse,kustutvutaksepiirivalvetööga.“Lõpussaabikkarelvakakatsuda,agaalgusesonpuhtaltteoreetilineosa,”räägib Turba. Ajakirja valmimise ajaks on Piirivalveametnik I järjekordne kursus juba lõpetanud – kokku 30 inimest.

IndrekPüviütleb,etpõhitööksonNarva-Jõesuusikkagivalmi-dusüksus, Piirivalveametnik I on siin sellepärast, et valmidus ja võimalused on olemas.

Esmakursuse õppepäev on nagu tavakoolis, toimuvad erinevad koolitunnid. Sõjaväelist poolt ei ole enam nii palju kui varasemal ajal. “Orienteerumist ja laskmist võib sõjaväeliseks pidada, aga põhilineõpeonikkaseotudpiirivalvamisega,”räägibTurba.

Põhiline rõhk turvataktikal

Kuinooripiirivalvureidkoherelvakasutamaeilasta,siistegevpiirivalvuriteletoimuvadlaskeharjutusedigalnäda-lal.Lastaksepüstolistningvahelharvakaautomaadist.Täiendõppesonpõhirõhkvanamaterjalimeeldetuletamisel

Kirde PVP valmidusüksus on kõigeks valmisKaisa Pungas, Tanel Saarmann

ja uue õppimisel. Näiteks kümme aastat tagasi dokumendi kontrolli õppinud piirivalvuri mälu tuleb värskendada, lisaks tutvustatakse talle uusi suundi. Praktilistest tundidest on valmidusüksusesturvataktika,käsivõitlus,laskeharjutusedjaorienteerumine.

Kagu Piirivalvepiirkonnas on samuti valmidusüksus. Indrek Püvi sõnul tegeletakse samadel alustel ja õpetatakse samu ained.Samastoobmeesvälja,etKirdesonrõhkrohkemturvataktikal ja Kagus piirikontrollil. “Sellele annab aluse õppejõududebaas,meilonlihtsaltvanaõppekeskuseaegadestallesjäänudhäidtaktikaõpetajaid,”lisabPüvi.Muiduolevataga kaks valmidusüksust sarnased.

Kui piirikontrolli õpetamine keskendub vanade teadmiste kinnistamisele ja uute seadusemuudatuste tutvustamisele, siis turvataktikaga on teised lood. Nimelt ei ole piirivalvurid

Argo Turba “kinnivõtmine”

Piirist Piirini 21

Teenistus piiril

üldjuhulpraktilistturvataktikatrennisaanudki,teadmi-sedonteoreetilised.Nadteavadpõhimõtteid,kuidaspiirivalvamiselendajakõrvalisteisikuteohutusttagada,agasituatsioonikäitumist ei ole saadud. “Iga olukord on oma olemuseltküllerinev,agaonolemastüüpkäitumisedja-la-hendid,sedapiirivalvurüldjuhulkordonisteisaa,”räägibTurbaninglisab,etpiirivalvuritööonohtlik,kusiganespiiri valvatakse – nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid käitumismudeleid.

Tule, kui tahad karjääri teha

Argo Turba räägib, et alguses tuldi valmidusüksusesse suunamisega,siisagahakkasjuttliikuma,etsellinekohtonolemasningmidasiintehakse.“Algselteiteatudsellest

kohastpaljujaeitahetudkakodukordonistajutiseltkau-gemalekolida,pärastesimesekursuselõppuhakkasagatulemakavabatahtlikke,saadiaru,etseeonheavaheldustavatööle,”räägibTurba.IndrekPüvisõnulpeabvalmidus-üksustoimimavabatahtlikkusealusel.“Algusesarvati,etsiin on ikka veel vana õppekeskus, kus pannakse roomama ja on üldiselt karm distsipliin, aga selle suutsime juba vars-ti kummutada” räägib Püvi ja lisab, et valmidusüksuses on normaalne tänapäevane täiendõpe, suurepärased tingimu-sedningheadkoolitajad.

PüvijaTurbaütlevadjustkuiühestsuust,etvalmidusük-susessetulekvõibjuvabatahtlikkusealuseltoimida,agategelikultpeabigapiirivalvur,kestahabtõustakõrgemalepositsioonile,ennasttäiendama.Üksvõimalikkekohtiongivalmidusüksus.Igalinimeselonjuvalik,kastatahabkarjääritehavõimitte,”räägibPüvi.

„Meie peame olema need, kes kõrgema riskiga olukorras operatiivselt meeskonnana töötavad ja ohu kõrvaldavad.“

Töö on põnev

Turba ja Püvi leiavad, et valmidusüksuse isikkooseis võiks ollaarvukam,sestkoormuskipubvahelsuureksminema.“Erinevad kursused jooksevad kokku ja siis on kiired ajad,” räägibTurba.IndrekPüvilisab,ethäidinstruktoreidonraskesaada,üheksprobleemiksonvalmidusüksuseasukoht.

Püvisõnulonagaolemasolevpüsikoosseisvägakokkuhoidevjatore.“Mullemeeldibselletööjuuressee,etigapäevonmidagi uut,” lisab Püvi.

ArgoTurbatulivalmidusüksusesseEesti-Lätipiiriäärestligiaastatagasi.Kuigitaonvaremtöötanudmitmetesallüksustesjaerinevatelametikohtadel,tekkivatikkamingirutiin.“Siinontööpingelisem,peabendastrohkemandma,samasonhuvitavam,saanigapäevmidagiuutteada,”lisabTurba

Eriolukordades on üksus väga oluline

Indrek Püvi räägib sellest, et turvataktika on oluline ka seetõt-tu, et üks valmidusüksuse ülesannetest on operatiivvalmiduse tagamine,meeskonnatöö.„Meiepeameolemaneed,keskõr-gemariskigaolukorrasoperatiivseltmeeskonnanatöötavadjaohukõrvaldavad,etsedakorralikultrealiseerida,peavadmehedolemakokkutöötanud.Eisaajustöelda,etoleksimemingieriüksus,agavaheleiolekordonispiisavaltinimesivõikokkutöötanudmeeskonda,siistulememeieappi,”räägibPüvi.

Valmidusüksustlähebvajanäiteksolukordades,kusmõniall-üksustahabläbiviiatugevdatudpiirikontrollijaendaisikkoos-seisust ei piisa.

Mastaapsemadtegevusedkoostöösteistejõustruktuuridegaonsamuti valmidusüksuse meeste pärusmaa. “Meil on inimesed olemas, kui kordonitest võtta, siis sealne tegevus võib samal ajal saadakahjustatud.Meilonvajaliktransportjaantudonrea-geerimiskiirus,”räägibPüvi.ViimatikäidipolitseijaKMA-gaoperatsioonil Narvas, kust võttis osa terve üksus.

“Aprillirahutusteajalolimekolmööd-päevarakendatud,tõsimittesündmustetulipunktis,”ütlebTurba.Valmidusüksuseülesanne oli objektide ja piiripunktide kaitse, rongide tugevda-tud kontroll, soovimatute isikute piiripunkti toimetamine ning piirivalvurite julgestamine. Indrek Püvi sõnul oli pinge küll suur, aga meeskond oli olukorraks igati valmis. On käidud ka politseid abistamas kadunud inimeste otsingul.

Kuidas piirivalvele politsei kutsuti

PüviljaTurbalmeenubseosesvalmidusüksusetöögaüksnaljakasseik.Nimeltharjutatakseläbierinevaidsituatsioone–näiteksmaa-alasulgemine,tagaotsitavateinimesteleidmine

Valmidusüksuse mehed juttu ajamas

Piirist Piirini22

Teenistus piiril

jajälitamine,sedatehakseniimaastikulkuikahoonestatudalal. “Mina mängisin tagaaetavat, mind saadi kätte ja väänati pikali.Möödasõitisauto,millejuhthakkassõimama,etmikspiirivalvurid kodanikku kiusavad. Lõpuks kutsus ta välja politsei,”räägibTurba.Politseisiiskikohaleeitulnud,sestpiirivalvuridtegidselgeks,etteguonharjutusega.Inimeneoliagavalmissekkumapiirivalveametnikutöösse,niisiisonpiirivalvetööskaselliseidseiku.

IndrekPüvisõnulnäitabseejuhtumselgelt,ettavakodanikei tea, millised õigused on piirivalvuritel. “Piirivalvuritelt on küsitud, et mis õigusega ta piiripunktist eemal dokumente kontrollib,eiteata,etkarohelisesvormismeesvõibtemaltdokumente küsida,” ütleb Püvi mõtlikult.

Indrek Püvi rändauhind “Piirikaitsja”

Indrek Püvi sai piirivalve aastapäeval piirivalve veteranide asutatudrändauhinna“Piirikaitsja”.“Seeonomapäraneautasu,miseiolepiirivalvekuiorganisatsiooniauhind.Olenisenendeveteranidealluvusestöötanud,seeonpiirivalvetaasloojatepooltkahtlematasuurtunnustus.Lisaksameti-alaseletegevuseleonolulinekasuhtumine,aatelisus,misonveteranideleehkolulisemgi.Inimene,kesselleauhinnasaabon olnud piirivalvele lojaalne. Mina olen seda kindlasti olnud, sedavõibkaTurbakinnitada,”pöördubPüvikaaslasepoole.“Taontõestitihti24tundisiin,nainehelistab,etkusmeeson.Töölon,”kinnitabTurba.

Narva maanteepiiripunktis asub teise astme dokumendi-kontroll, mida pelgab iga piiririkkuja. Seal töötavad inime-sed, kelle käest juba naljalt ükski võltsing läbi ei lähe. Siin töötatakse põhimõttel “silm sirkel, nina vinkel”, aga abiks on maailmatasemel tehnika.

Teise astme kontroll loodi Narva maanteepiiripunktis 2006. aastaalguses.Algseltolisealtöölkaksinimest,nüüdseksonkontollijaid kokku viis. Grupis on neli dokumentidega tege-levat spetsialisti ja üks sõidukite teise astme ekspert. “Meie põhiülesanneteksondokumentideehtsusetuvastamine,võlt-singute avastamine ning sõidukite ekspert tegeleb varastatud sõidukite ja võltsitud dokumentide tuvastamisega,” kirjeldab omatöödMarekLiiva.

Kuipassikontrollijalonjubapisikekahtlusekübe,etdoku-mentvõibollavõltsitud,siislähebseeteiseastmekontrolli.Loomulikultonolnudkajuhuseid,kusteiseastmekontrollvõltsinguteituvasta,agakahtlusekorraltulebalatikindlaksteha,kasisikonsüüdivõisüütu–igakahtluspeableidmavastuse. Kui dokument esitatakse teise astme kontrolli, peaks lihtsamavõltsingukindlakstegeminevõtmamõneminuti.“Hiinastpäritvarastatudblankettidepuhullähebagakauemaega, siin tuleb kasutada ka päringute abi,” ütleb Liiva . Kes-kusessetehaksepäring,kusselgitataksevälja,kaselamislubaonvarastatudvõiei.Sellistejuhtumitegalähebumbespooltundi. Seega selgub inimese edasine saatus juba õige varsti.

Teise astme kontroll toimub ka piiripunktis

Teiseastmekontrolliülesanneontehadokumendistniipõhjalikülevaadekuivõimalik.Samalajalhakkabisikugategelema infoosakond, kes algatab menetluse.

Piiririkkujate hirm – teise astme kontrollTanel Saarmann

Vahelabistataksekadokumendikontrollijaidpiiripunktis,kusselekteeritakseväljariskisõidukidvõi-isikud,käiaksepassikontrollijail abiks nii rongide kui ka maantee kontrolli-misel. Peamine kontroll toimub siiski maanteedel. Alati üri-tataksekohalolla,kuisaabubliinibuss,sestsealontavaliseltkõigerohkeminimesi,kesüritavadvõltsituddokumendigaüle piiri pääseda. “Samuti kuulub teise astme kontrolli ülesan-netehulkateavitustööomakolleegideseas.Valgustameneiduutevõltsingutekohapealt,räägimeuuendustestdokumenti-de vallas, see toimub õppetunni vormis,” räägib Liiva.

Marek Liiva näitamas võltsinguid

Piirist Piirini 23

Teenistus piiril

Oluline on staaž ja kogemus

Teise astme kontrollijaks ei saa aga niisama, selleks on vaja koge-must. Kõigepealt inimest kontrollitakse, kas ta ikka sobib sellele ametile.Kindlastipeabtulevanetöötajaolemastaažikas,koge-musteganingtundmahästitrükitehnikaid.Viimastsaabpärasttööleasumistveelsüvendatultõppida.Kõigepealtkoolitataksekohapeal,antakseülevaadedokumentidestjaturvaelementidest.Edasi suunatakse inimene kolmanda astme koolitusele, seal tegelebnendegajubapiirivalvekaptenVelloKüla.Mõneljuhulantakseuueletöötajalekaväliskoolitust.“Vaistonülioluline,seetulebki staažiga – mida vaadata, keda jälgida, millised kogemu-sedonvaremolnud,needkõiktulevadaastatega,”rõhutabLiiva.

Maailmatasemel tehnika

Tehnikaonsiintõestitasemel.Olemasonvideospektraalvõrd-leja,missuurendabüle15korra,selleküljesoninfrapuna,spot-valgus,värvifiltridjaerinevalainepikkusegaUV-valgused–sellevahendigasaabdokumentevägapõhjalikultkontrollida.MarekLiivasõnuloliseeostmisehetkelüksparemaid,missaadaoli.Olemasonkaksmikroskoopi,kuni150-kordsesuurendusega.Kasutuselonkatavalinepassikontrollitöövahend,midakasutabpassikontrolörpiiripunktis.“Sellegavaatamedokumendikõige-pealtüle,etsaakshiljempassikontrollijatekoolitamiseljuhtidatähelepanu,milliseidvõltsinguidsaabtavaaparatuurigaavastada,”räägibLiiva.Lisaksontöölaualkakümnekordsesuurendusegaluup. Samuti on siin kasutusel andmebaasid, eelkõige piirivalve enda andmebaas, kus on riikide kaupa ära toodud dokumentide kirjeldused.KasutataksekarahvusvahelistandmebaasiIFADO,mida täiendavad Euroopa riigid ise, lisades sinna ka infot.

Üldiselt on võltsingud kehvad

Euroopa Liiduga liitumisest alates on võltsingute arv kasva-nud,Schengenonselleleveelgikaasaaidanud.Suurenenudondokumentidehulk,millegasaabviisavabaltEuroopasse.Kolmeviimase aastaga on võltsingute arv kasvanud. Sel aastal on teise astmekontrollavastanudjuba24võltsingut.Schengenigaliitu-mine tõi endaga kaasa elamislubade ja ka viisade võltsingud, seda onEuroopasmassiliselt,meilveelmitteniipalju.ÜldjuhulonvõltsijadpäritAasiastjaAafrikast,kaLadina-Ameerikariikidest.Hiinlastevõltsingudonpärishead,agaenamjaoltonvõltsingudlihtsamadjavilunudsilmalekergestiavastatavad.

Marek Liiva näitab erinevaid võltsinguid, dokumente, millega on üritatud riiki siseneda. Peab tunnistama, et seltskond on kirjuigasmõttes:onniinaisi,mehi,terveidperekondi.Vanu-seline ja rassiline pilt on samuti kirju.

Vajaduselpöördutaksekakolmandaastmekontrollipoole,milleksonReisidokumentidehinnangukeskus,misonkaviimane aste. Kui nende abi vaja ei ole, siis tegeleb teise astme kontrollvõltsingugaise,tehaksekirjeldusjaedastatakseReisi-dokumentidehinnangukeskusele.

“AbiosutataksenäiteksVenepooleleEuroopaLiiduelamislu-bade ja dokumentide asjus, kui tekib küsimus, siis nad saadavad meiledokumendidjameieannameomahinnangu,”räägibLiiva.

Valvsust ei tohi kunagi kaotada

Sel aastal on enamik võltsinguid avastatud raudteelt, kuna piiririkkujadteavad,etrongiseisaku-jakontrolliaegonmini-maalne. Kui 2006. aastal see grupp loodi, siis oli suurem osakaal maanteel.

Tööonhuvitav,15aastajooksulonLiivakorduvaltimestanud,kuidas inimesed piiri üritada proovivad ja milliseid pabereid selleks kasutavad. Mees väidab salakavalalt muiates, et piiri üle-tabigasuguvärvikaidkodanikke,agatäpsemalttaneistkahjuksrääkida ei saa.

“Põhilineonsee,etvalvsusteitohikaotada.Vahesteitoimumitukuud midagi, aga siis jälle tullakse mingi uue võltsinguga välja,” ütleb Liiva lõpetuseks.

TemapealtnähapisikesestööruumispeitubvägaolulineosaEes-ti riigi julgeolekust. Paljud soovimatud isikud, kes on üritanud Eestisse või siit kaudu mõnda lääneriiki pääseda, peatatakse just selles ruumis ja nende tublide inimeste poolt.

Teise astme dokumendi kontrollimise seadmed

Võltsingu kirjeldus

Piirist Piirini24

Euroopa piiri valvates

Tänavu oktoobris täitus Frontexi aktiivse tegevuse kolmas aasta. Täna nendele aastatele tagasi vaadates tuleb tun-nistada, et organisatsioon on nii kvantiteedi kui kvaliteedi osas läbi teinud tormilise arengu. Julgelt võib väita, et võr-reldes teiste Euroopa Liidu agentuuride ja ametitega, on Frontexipuhultegemistomamoodifenomeniga.Kuidasteisiti nimetada asjaolu, et kolme esimese tegevuskuu jook-sulkoordineeritiühisoperatsiooni(HERAI),toimetatikakssuunatudriskianalüüsi,mahukasaastaohuhinnangningkorraldatiesimesedühiskoolitusedliikmesriikidepiirivalveametnikele.

Kiire kasv arvestatavaks organisatsiooniks

AgentuuripeadirektoriIlkkaLaitineniesimeseltkohtu-miseltrahvuslikeekspertidegaonmeeldejäänudpöördu-mine,millestalausus:„Igakaasaegsearvestatavaorgani-satsioonialustamise,tõhusategutsemise,püsivaarengukandvaks jõuks ja arengumootoriks on selle teadlik, moti-veeritudjapühendunudisikkoosseis“.Seemääratlussobishästiesimese30Frontexi„pioneeri“iseloomustamiseks.Alguspäevadele tagasi mõeldes võib paralleele tõmmata EestiPiirivalvetaasloomisega,kussadakondteotahtelistmeest ja naist tänasele piirivalveorganisatsioonile alus-müüri ladusid.

Nii nagu Eesti Piirivalvel kulus aega, et tõestada oma tõsiseltvõetavustjakuuluvustrahvusvahelissepiirivalve-organisatsioonide perre, oli ka Frontexile esimene aasta tule-javeeproov.Seeolisuhteliseltvaevarikasperiood,kus strateegilisel tasandil tuli tegeleda liikmesriikide veen-misega, et Frontexi isikkoosseisu tasub panustada ning

Frontexi kolm aastat piirihalduse maastikulAgo Tikk piirivalvemajor missiooniohvitser

selle ressurssi ja potentsiaali kasutada. Aastad 2007 ja 2008 on tõestuseks, et partnerorganisatsioonid ja kolmandad riigid näevad FrontexitarvestatavakoostööpartnerinaEuroopaLiidu välispiiride valve korraldamisel ja liikmesriikide sisejul-geoleku tagamisel.

Frontexi 2005. aasta lõpuks ligi 60 inimeseni küündinud isik-koosseisontänasekskasvanudpeaaegu300töötajani.Koosisikkoosseisu kasvamisega on suurenenud ka planeeritud ning läbiviidudtegevustearv,miskajastubselgeltühisoperatsioo-nidega seotud tegevusstatistikas.

Liikmesriikide osalus on aastate lõikes muutunud ak-tiivsemaks.Frontexipooltrahastatudvõikaasrahastatudoperatsioonid ja koolitused võimaldavad minimeerida piirivalveorganisatsioonidekulutusi,vähendamatasamasvõimalustrahvusvahelisekoostöökogemuseomandami-seks. Eriti avaldub Fontexi olulisus kulukate mereoperat-sioonide või naasmislendude korraldamisel.

Frontexi 2005. aasta lõpuks ligi 60 inimeseni küündinud isikkoosseis on tänaseks kasvanud peaaegu 300 töötajani.

Frontexi konverents “Tactics of Green Border Surveillance” Võrus 27.11-1.12.2006

AastaÜhisope-ratsioonid

Riskianalüüsid ja ohuhinnangud

Piloot- projektid

2005 2 3 12006 11 8 92007 26 15 122008 u. 30 26 18

Piirist Piirini 25

Euroopa piiri valvates

Frontexi mõju piiriturvalisusele ja rahvusvahelisele koostööle

KuidasonFrontexitegevusmõjutanudpiiriturvalisustjarahvus-vahelistkoostööd?Paremaülevaatesaamisekstulekssedalahataniistrateegiliselkuioperatiiv-taktikaliseltasandil.

Kõik liikmesriikide piirivalveorganisatsioonid on Frontexi juhatuse(ManagementBoard1) näol esindatud ning koondatud ühekatuseallajaneilonvõimalikkaasarääkidaorganisatsioonistrateegilistearengu-jategevussuundademääratlemisel.Frontexomakorda tagab riskianalüüsi kaudu otsustamiseks vajaliku luu-re-jateabepagasi,mishõlmabniiregionaalsettasanditkuikoguvälispiirininglisakshetkeolukorralevisandabkavõimalikudtulevikustsenaariumid. Frontexi poolt korraldatud koolitused tagavad erinevate liikmesriikide piirvalvurite tegevusmetoodika ningkoolitusstandarditeühtlustamise.

Operatiiv-taktikaliseltasandilonFrontexühisoperatsioonide,kiirreageerimisüksuste (RABIT 2)õppeharjutuste,koolitustejapraktilisteõppekogunemistekaudulähendanuderinevateliikmesriikidepiirivalvuriteteenistuspraktikatjatöömetoodikaid.Esimesteühisoperatsioonideajalkohatiilmnenudmõninganeumbusk ja kartus teistest liikmesriikidest saabunud kolleegide pädevuse ja oskuste osas on asendunud vastastikuse usalduse ja sooviga üksteiselt õppida.

Eelmisel aastal käivitunud Frontexi Riskianalüüsi võrgustiku (FRAN 3)raamesülesehitatudregulaarneteabevahetussüsteemtagab agentuuri analüütilise materjali järjepideva laekumise ning annab liikmesriikidele võimaluse saada naabermaade piiridel toimuvakohtaajakohastatudülevaade.Ainuüksikäesolevaaastaesimese10kuugaonsüsteemisalvestatud80juhtumikirjeldust,96kuupõhistanalüütilistülevaadetja302kuupõhiststatisti-listülevaadet.StrateegilisesperspektiivisonFRAN-iliikmetelolulinejakandevosavälispiirideanalüütiliseteabe-jasuhtlusvõr-gustiku (FRONBAC 4) arendamisel ja toimimisel.

Kõik eelpool kirjeldatu on kaasa aidanud liikmesriikide piirival-vuriteintegreerumiseleningühtseeuroopalikudimensioonijaidentiteedi tunnetamisele. Liikmesriigid on teadvustanud, et val-vates oma piiri, valvavad nad kõigi liikmesriikide piire. Samuti on heateada,etmõnesteisesliikmesriigisonteenistusesühisope-ratsiooni käigus tuttavaks saanud kolleeg, kellega võib vajadusel kiireltteavetvahetada.

Frontexonheanäideintegreeritudorganisatsioonist.Vaatamataselgele valdkondade eristatusele organisatsiooni struktuuris, millekohaseltniimaismaa-,mere-jaõhupiirisektorkuiriski-analüüsi,koolitus-janaasmissektoroneraldiseisvadüksused,onpraktilisetegevusekäiguserisusedvähemmärgatavadvõipuuduvadüldse.Ühisoperatsioonidekäigusonkõigieespoolnimetatud üksuste kooslus iseenesestmõistetav. Organisatsiooni mastaabis toob lõimumine kaasa erinevatesse üksustesse kuulu-vate kolleegide teadlikkuse kasvu üksteise tegevustest, ülesanne-te iseloomust ja olulisusest ning tugeva ja usaldusliku sideme tekkimise.

Tulevik toob tegevusvaldkonna laienemise

Nii liikmesriikide piirivalvuritel kui ka agentuuril terviku-napolepõhjusttööpuuduseülekurta.Loodusõnnetused,epideemiad,terrorism,kodusõjad,rassilinejausulinevihka-mine, loodusvarade puudumine või ammendumine, majan-duslikebavõrdsusjakontrollimaturahvastikujuurdekasvonjätkuvalt nendeks tõukejõududeks, mis sunnivad inimesi oma riiki,regioonivõikontinentivahetama.Organiseeritudkuri-tegevus,mistoitubpaljudeinimestetragöödiast,õnnetustestja kannatustest, kasseerib aastas miljardeid eurosid loodus-õnnetuste või sõdade läbi kannatada saanud inimeste edasi-toimetamise või kaubitsemise eest Euroopa Liitu, Ameerika Ühendriikidesse,KanadassevõiAustraaliasse.

Oleks naiivne arvata, et välispiiride valve tugevdamine tooks kaasa illegaalse immigratsiooni – probleemi kadumise. Küll agaaitabliikmesriikidevahelinekoostöökoordineerimine,töötõhustamineningteabevahetusearendaminekaasakuri-tegelikerühmitustejavõrgustikeparemaletuvastamiseleninglikvideerimisele.

KuigisenionFrontexitkäsitletudrohkemillegaalseim-migratsiooniga tegeleva institutsioonina, käsitleb mandaat tegevusvaldkonda laiemana. See tuleneb integreeritud piirihalduseneljatasemelisestmudelist,millekohaseltvahetukontrollvälispiiridelmoodustabainultühetaseme.Tegevuskolmandates riikides, samuti piiriülene, piirikontrolli asutuste vahelinejasiseriiklikkoosööonelemendid,mismoodustavadühtseterviku.Järk-järgultonplaneeritudteisteametkondadekaasamine Frontexi tegevusse. Nende plaanide elluviimist võikskikäsitledaFrontexihomsepäevanajasellesonkohus-tuskaasarääkidakõigilliikmesriikidel,sealhulgasEestil.

LähiperioodilseisabEestiPiirivalvetõsisteväljakutseteees.Aasta pärast leiab aset viimaste aastate suurim ja kardetuim muudatus–ühendasutusemoodustamine.Kaseeonprotsess,midavõiblugedaüheksarenguetapiks,misvaatamatakõiki-delehirmudelejaeelarvamusteletulebsiiskiläbida?Samalajaltulebmõista,etühendamineeimuudaolematukstõsiasja,etpiir jääb. Jääb sinna, kus ta on täna, koos kõigi oma eeliste ja ohtudeningsellesttulenevatekohustustegakaitstaomamaadjarahvastningeuroopalikkeväärtusi.Olenalatiolnudseisu-kohal,etpiirivalvuriksolemineonmidagienamatkuipelgaltomatöökohustetäitmineningetpiirivalvuriidentiteetkajastubolekusjaühtekuuluvustundes,mitteorganisatsiooninimesjavälises atribuutikas. Seda on tõestanud Frontexi teenistuses kogetu, kus identiteedi tunnuseks on asjatundlikkus, tõsine töössesuhtuminejakolleegidepanuseväärtustamine.

Ainuüksi käesoleva aasta esimese 10 kuuga on süsteemi salvestatud 80 juhtumikirjeldust, 96 kuupõhist analüü- tilist ülevaadet ja 302 kuupõhist statistilist ülevaadet.

1 Esindatudonliikmesriikidepiirivalveasutustetegevjuhid2 Rapid Border Intervention Team3 FrontexRiskAnalysisNetwork4 FrontexBordersAnalyticalCommunity

Piirist Piirini26

Noor piirivalvur

Haritud piirivalvur . Piirivalvekolledži raamatukogu uusi raamatuid

Kajastamist leiavad kõik olulisemad teemad leegionäride võitlustest alatesvabatahtlikevärbamisest1942.aastalkuniveteranidetegevu-seni kaasajal. Eesti leegionäride võitlus oli sisuliselt vabadusvõitlus, kuseestimehedtäitsidomakodanikukohust,takistadeskogujõugapunavägedesissetungiEestialadele.„EestiLeegionsõnasjapildis”ontagasihoidlikuksmälestusmärgiksneileigavestinooreksjäänudmeestele, kes andsid Eesti eest kõige kallima – elu.

Vapratesõduritejakodumaakaitsjaterollsõjapidamisesonmuutumas.Tulevikusõduridonpigemkõrgeltharitudkuimusklisjahambunirelvas-tatudsõjamehed.Praegusedsõjalisedstrateegiadeeldavadjärjestrohkemriigitehnoloogilisepotentsiaalijavaimseeliidikasutamist. Sõjatehnoloogiaplahvatuslikarengonlaiendanudsõjatandrit.Tehnoloo-giamuudablahinguväljapiiramatuks.Ühaenamsulandubmilitaarsektorkokkutsiviileluga.Infosõjasonhaavatavigaüks.

Laar, Mart.

EESTI LEEGION SÕNAS JA PILDIS + CD. – Tallinn : Grenader Grupp, 2008

INFOSÕDA: VISIOON JA TEGELIKKUS. –Tallinn : Eesti Ekspress, 2008

“Eesti Leegion sõnas ja pildis” on mahukas,600ilustratsiooniga pildialbum. Raamatu tekst on eesti ja inglise keeles.

Käesolevraamatannabülevaatesõjapi- damises toimunud muutustest ajaloos ningsellest,kuhuonsõjandusliikumas. Eralditähelepanualloninfosõjaaren-gudVenemaaljaHiinas.

29. ja 30. septembril peeti Läti Riiklikus Piirivalvekol-ledžis juba kuuendat korda piirivalve kutsemeisterlikkuse võistlusi.

Teist aastat järjest oli sinna osalema kutsutud ka Sisekait-seakadeemia Piirivalvekolledži võistkond. Meie võistkond piirivalvemajorHeikiSuomalainenijuhtimiselkoosnespiirivalveteenistuserakenduskõrgharidusõppe3.kursusekadettidestningvõistlejateksolidTimoSALUMÄE,EvaldBRENNERjaDmitriKURASJOV.LisaksüheksaleLätiPiirivalvepiirkonna meeskonnale ning meie võistkonnale oli kohalkaLeeduIgnalinaPiirivalvepiirkonnavõistkondjaKętrzyniPiirivalveÕppekeskusevõistkondPoolast.Nagueelmisel korral, nii väärib ka sel aastal märkimist, et ainult meie võistkond koosnes kadettidest.

Kahepäevajooksultulikaheteistkümnelvõistkonnalvõistelda kümnel erineval alal, kusjuures sõidukite iden-tifitseerimises ja dokumendi turvaelementide määramises saavutasimeesikoha,võõrkeele(inglisekeele)tundmisesteisekoha,teenistusautovigursõidujaomariigipiirival-vettutvustavapresentatsioonieestkolmandakoha.Kaülejäänudaladel(dokumentidekontroll,lahinglaskmine,esmaabi osutamine, relvastatud kurjategija kinnipidamine piiritsooni kontrollimise käigus ja takistusriba läbimine) saavutasime keskmisest paremad tulemused.

Piirivalvekolledži kade-tid tõid kutsemeisterlik-kuse võistluselt esikohaTimo Salumäe BS060 rühma kadett

Takistusribal järjekordset tõket eemaldamas

Seljatati väga tugevad vastased

Hoolimatasellest,etmekahelalal(normatiivaktidetundmi-nejaelektroonilisteseadmetegatöötamine)kaasaeiteinud,edestasimelõpuksteisekohavõistkondaviiepunktiganingsaavutasimeüldarvestusesesimesekoha.Esikohasaavuta-miseleihoidnudmeidtagasikateadmine,etLätipiirivalve-piirkondade meeskonnad koosnesid piirkonna parimatest kutselistest piirivalvuritest, Leedu meeskond Ignalina Piirival-vepiirkonna kiirreageerimisüksuse liikmetest ning Poola võist-kond lausa õppekeskuse õppejõududest. Kuna aga külalised võistlesidväljaspoolüldistarvestust,jäikahjuksjubateistaastatmeilkarikassaamata.Siiskioliuhketunnejaheameelnäidatapiirivalvekadettideheadfüüsilistvormijapiirivalvekolledžisomandatud koolituse kõrget taset. Autasustamisel oli ülev tunne pälvida kiidusõnu nii korraldajate kui ka konkurentide poolt ning võtta vastu viie võistlusala diplomid.

Selline patrullvõistlus on pigem võitlus iseendaga. Rada tuleb läbida nii kiiresti kui võimalik, ülesanded peab täitma täpselt ningmõistuspeabkoguaegtöötamajamaastikkuanalüüsima.Kaitseliidu Lääne Maleva esindusvõistlusel osales kokku üle kolmekümnevõistkonna.Noorte,kuni18-aastasteseasoli

Piirist Piirini 27

langedavastase„ellujäänute“varitsuseohvriks.Seetõttusuudetivastase lipp koju tuua kuuest mängust ainult kolmes.

Edasiviiv konkurents Kõrgema Sõjakooliga

VõistlusemuutiseritipingeliseksKõrgemaSõjakooli11.põhikursuseosalemine.Nendevõistkondmängistaktikaliseltväga professionaalselt ning oli kardetud vastaseks igale Piiri-valvekolledži võistkonnale. Paraku oli nende võistkonnal see-kordvähesõduriõnne,sestühtegimänguneilvõitaeiõnnes-tunudningnadpididleppimaneljandakohaga.MeistrikstuliBS060õpperühmavõistkond,järgnesidGS080jaGS073.

Kõrgema Sõjakooliga võistlemine erinevatel võistlustel on kuju-nenud viimastel aastatel meeldivaks traditsiooniks. Piirivalveka-detid on osalenud edukalt Kõrgema Sõjakooli ujumisvõistlusel „Lest2008“ningpakkunudkaitseväevõistkondadelekonkurent-sipatrullvõistlusel„121meetrit“.Ootamehuvigauusijõukatsu-misiningmeeldivakoostööjätkumistKSKKadetikoguga.

parim võistkond Piirivalve I meeskond, kus võistlesid Haapsalu poisid Andri Alasoo, Kristo Priske, Sander Pukk ja Jan Sosenko. TublidepoistejuhendajaonLäänePiirivalvepiirkonnaHaapsalupiirivalvekordoniallohvitserpiirivalvevanemveebelReneKark.Võistlejadjäidretkegavägarahule.

Haritud piirivalvur . Piirivalvekolledži raamatukogu uusi raamatuid

Noor piirivalvur

Artiklid ligi kolmekümnelt tänase Eesti arvamusliidrilt. Erinevatel teemadel – “Eesti jätkusuutlikkus”, “Eesti aastal 2007 ja 2027” ja “Integratsioon. Lõimumine” – autorid Margit Sutrop, Jaak Kan-gilaski,BiruteKlaas,VelloPettai,AllarJõks,ReinTaagepera,AidiVallik,ErikTerk,MarekStrandberg,MatiHeidmets,MarjuLauristin, Mart Laar, Andrei Hvostov jt. Saatesõna Metsaülikooli juhatajaltMareTaageperalt.

Rither,Steven. VAIMNE PSÜHHOLOOGIA. –Tartu:Sibylle,2008

Põhjalikkogumikannabvõimaluseosasaada aastail 2005–2007 Eestis toimu-nud Metsaülikooli mõttetalgutest.

Raamat on koostatud laiemale lugejaskonnale.

Seeraamateiolemõeldudmitteainultpsühholoogidelevõineile,kes peavad end nn vaimseteks inimesteks. Me kõik oleme vaimsed, kuigipaljudeiteaseda,sestonunustanud.RavijadvõivadS.Rithe-ri“pioneeritööd”lugedesleidaenduueväljakutseees:õppidajuurdejaomandadauusiteadmisi,etabistadaomahoolealuseidneiltnen-dejõuduäravõtmata.Nüüd,uuelaastatuhandelonkohaneaidataabivajajaid nii, et nad ise tunnetaksid oma sisemist jõudu.

EESTI JÄTKUSUUTLIKKUS JA LÕIMUMINE: METSAÜLIKOOL 2005-2007. – Tallinn : SE&JS, 2008

26. septembril toimusid Piirivalvekolledžis esimesed meistrivõistlused paintballis, kus osales neli võistkonda, nende seas ka võistkond Kõrgemast Sõjakoolist.

Võistlusedtoimusid400x100meetrithõlmavaltihedaalus-met-saga kaetud alal. Maastiku muutsid keeruliseks vanad kaeviku-liinid, kraavid ning mõned lagedad alad. Tänu sellele oli võimalik varjatult kasutada mitmesuguseid taktikalisi võtteid nagu varitsus jatiibamine.Võistlustealaolikõigilevõistkondadelevõrdselttundmatu ning sellega tutvumiseks oli aega 30 minutit.

Mängudosutusidüleootusteraskeksjatasavägiseks.Võit-miseksläksvajaheadtaktikatjasõduriõnne.Igavõistkonnapeamineeesmärkolivastaselipuhõivamineningendaalassetoomine. Enamasti tekkis vastaspooltel esimene kontakt võist-luste ala keskosas, kus üritati vastast taktikaliselt üle mängida, üllatades kas varitsuse või aktiivse pealetungiga. Neil võistleja-tel, kellel õnnestus läbi murda, seisis ees võitlus vastase kait-sega,kesigahinnaeestomalippuhoidapüüdis.Isegipärastkaitsemahasurumistjalipuhõivamisteiolnudvõitkindel,sestlippolivajaveelkojutuua.Lipuhõivanudkangelanevõis

Ülemine rida vasakult paremale: pv-kdt Aleksei Zaitsev, pv-kdt Sven Sargma, pv-kdt Anton Golubjov, pv-kdt Andrei Kisseljov, pv-kdt Veljo Soome Alumine rida vasakult paremale: pv-kdt Kalmer Janno, pv-kdt Timo Salumäe, pv-kdt Janar Kaljus

Piirivalvekolledžis toimu-sid paintballi võistlusedSven Sargma piirivalvekadett kadettide esinduse juhatuse esimees

Piirist Piirini28

Iga-aastast meeskondlikku merepäästevõistlust korraldas Soome Merepääste Selts tänavu juba 23. korda. Võistlus toimub vaheldumisi merel ja siseveekogudel. Sel augustil oli mõõtu võtma tulnud 22 3-liikmelist meeskonda. Osa võtsid vabatahtlikud merepäästjad, ametivõimud ja teised merepäästega tegelevad organisatsioonid.

Osalejateoskusimõõdeti6erinevaharjutusesooritamisel,kusnad pidid näitama oma parimat taset. Selle aasta võistlus oli füüsiliselt raskem ning ajaliselt pikem kui eelnevatel aastatel. Võistlusalgasmeremeheoskustehindamisega:karileolisõitnudkaaterningsellesseolihakanudvettsissevoolama.Võistlejadpididkaatriveesttühjakspumpama,kariltlahtitõmbama ja pukseerimiseks ette valmistama.Teisel osavõist-lusel pandi proovile osalejate meremärkide tundmine ning päästealuse navigeerimisoskus kaardi abil. Kolmanda ülesan-detäitmisekstuliesmaltületadatugevahoovusegajõgiajutisesillaabil.Ülesandekäigustulipinnaltpäästjaabilpäästaveestkaks väikealuselt vette kukkunud kalurit, kellest üks oli jää-nud paadi alla. Neljandas ülesandes tuli näidata oma sidepi-damiseoskusiVirveabilpäästetegevusesningviiendastestitivõistlejate esmaabioskusi. Lõpetuseks tuli aurulaevalt päästa masinaruumi kinni jäänud ja teadvuse kaotanud inimene. Sellekstuliköiteabilhooldusluugikaudumasinaruumilas-kuda ning kannatanu üles tõsta.

Finišisse jõudmiseks pidid võistlejad paarsada meetrit päästeülikon-dadesujumaningilmaabivahenditetasadamakaileronima.Võistlusolitasavägine,kuidparimaksosutusHelsingimerepäästerühm,kessaiaastaksajaksomavaldusesserändauhinnaMerikarhu.

Teisel pool piiri Sport

Meeskondlik merepäästevõistlus ValkeakoskisPv-n-ltn Kristo Kotkas

Refereeritud artikli täisversiooni leiate Soome Piirivalve ajakirjastRajammeVartijat4/2008lk44-45

Võitjameeskond tõstab aurulaeva masinaruumist teadvuseta inimest.

Foto: Eero Nurmikko

24.-25.11.2008 toimusid Murastes piirivalve 2008. aasta meistrivõistlused korvpallis

Tulemused:

1.KirdePVP(finaalmängutulemus48:38) 2.KaguPVP 3.PõhjaPVP(pronksimängutulemus40:33) 4. SKA Piirvalvekolledž 5.LäänePVP 6. Piirivalveamet

Võitjameeskondakuulusid:KaidoIngver,ViktorVariksoo,MeelisPille,AndrusSojone,ToomasUibokand,VitaliBudi-lov,StanislavPupkevitš,ReinViiol,MargusManne.

Piirivalve korvpalli- meistrivõistlused

29.11.2008 toimus Murastes Siseministeeriumi 2008. aasta võrkpalliturniir

Tulemused:

1. Päästeamet 2. Siseministeerium 3. Piirivalveamet 4. Kaitsepolitseiamet

Piirivalveameti meeskonda kuulusid: Aare Evisalu, Raino Sepp,JagnarJaaska,AndrusGraf,ViiviToomla,ÜlleVäina,Marika Ilves, Indrek Jõgi, Gert Laanemaa.

Siseministeeriumi võrkpalliturniir

5. Politseiamet 6. Sisekaitseakadeemia 7.Kodakondsus-ja migratsiooniamet

Piirist Piirini 29

2.–4. septembrini toimusid Mõedaku spordibaasis piiri-valve meistrivõistlused laskejooksus. Kolmel päeval jagati välja medalid erinevates vanuseklassides. Osalejaid tuli kokku kõikjalt piirivalvest ja ka väljastpoolt.

Ekstreemsustlisaspidevvihmasadu,mismuutisrajalibedaksmudarenniks, kuid seda magusam oli pärast saun.

Seeolivihmavõistlus.Kunalaskejooksjalaskesuusata-mineonpaljuskitehnilisedalad,siisvihmmõjutasniilaskmistkuikaala„igavamat“poolt–jooksmist.Ennestarti lasti relvad sisse kummikud jalas. Rajal tuli tõusudel jalaskumistelvalidahoolikalttrajektoori,etvältidarohusees olevaid sügavaid lompe ning laskumistel ette tulevaid libedaidkurve.Kunavihmasadas,siispolnudlaskmisegarahulisegimedalivõitjad.TrahviringnägiväljanaguEndu-ro-radajaniimõnelgivõisselleläbiminetundudaraskemkui kogu distants kokku.

Esimesel võistluspäeval toimus 7,5 km eraldistardist võistlus, teisel võistluspäeval oli teatevõistlus ning meistrivõistlused lõppesidkolmandalpäevaltoimunud5kmpikkuseühisstar-dist distantsiga.

Kaasaelajadvarjusidvihmaeestsaunajaergutasidrajalolijaidläbiakna,millestpaistsidniitiir,trahviringkuikafinišijoon.MeeleoluhoidisülevalpiirivalvekoerBrutus.

Sport

Foto: Põhja PVP

20. septembril 2008 toimus Viimsi pargis IX kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooks, millest piirivalve võistkond väljus võitjana.

Kui traditsiooniliselt toimub Laidoneri olümpiateatejooks marsruudilViimsi–Pirita,siisseekordviidivõistlusläbihoopisViimsipargis.Võistlusdistantsipikkusoliumbes7,5kilomeetrit.Võistkonnasolikokku10inimest.Joostiviisrin-gi,igalringiltulijoostakakslõiku,üks500-ja1000-meetrine.

Võistkondiolikokkutulnud17.EsindatudolidEestikaitse-jõud,erinevadfirmad,kõrgkoolid,gümnaasiumid,põhikoo-lid,skaudid-gaidid.Arvestustpeetiginendeskuuesklassis.

Firmade arvestuses sai Eesti Piirivalve võistkond esimese kohaajaga22:54.Üldkokkuvõttesoldisellegaviiendad,eespool olid ainult kaitsejõudude meeskonnad. Meie rivaalid firmadearvestusesolidjulgestuspolitseist,keskaotasidmeile51 sekundiga.

VõistluseüldvõidusaikaitsejõududearvestusesÜksikSide-pataljon ajaga 21:29.

Lõppsõnas ütlesid korraldajad, et võistlus läks igati korda jajärgmiselaastaltahetaksekindlastitehatraditsioonilineteatejooksfinišigaPirital.

Piirivalve võistkond sai Laidoneri olümpiateate-jooksul esikoha

Piirivalve XVI meistrivõistlused laskejooksus

Marek Luts Põhja PVP personalijaoskonna staabiallohvitser

Oliver Prits

Piirivalve võistkond. Tagumises reas vasakult : Andres Isakar, Kunnar Kuuder, Olar Petersell, Christjan Lään, Raivo Võip, Grigori Mussatov. Esimeses reas vasakult: Marek Luts, Margo Peenema, Märt Orro

Anna nüüd jalgadele valu!

Piirist Piirini30

Sport

Iga võistluspäeva lõpus toimus pidulik autasustamistseremoo-nia, mille viis läbi piirivalve laskespordi grand old man Matti Kanep.

Võistlustelolikasotsiaalnepool.PärastlõunalkülastatiRak-verelinnustjamuuseumi,õhtulolilõõgastusejameelelahu-tuseaeg.Saunasanalüüsitipõhjalikultvõistlustningarutatijärgmise päeva võistlustaktikat, räägiti järgmistest võistlustest jatehtitulevikuplaane.

Koguüritusolihästikorraldatud,majutusjasöökolidheadning kõigil oli võimalus tunda ennast laskesuusakuulsuste Bjorndaleni või Poireena.

Võistlustules.

Katsumusteks valmis. Autor: Lääne PVP arhiiv

Autor: Lääne PVP arhiiv

Esmaspäeval, 22. septembril sai alguse uus traditsioon – Lembitu retk. See on üle-eestiline piirivalveklasside vaheli-ne võistlusmäng.

Esimene võistlusmäng toimus Saaremaal, Karujärve ümb-rusesasuvatelvõistlusradadel.OsalejadolidtulnudkohaleIisaku, Abja, Muraste ja Orissaare koolidest, kus tegeletakse piirivalve kutseõppega.

KoolidevahelisevõistlusmänguLembituretkalgatajaonOris-saare Gümnaasiumi kutseõppe kuraator Evi Männik. Männiku sõnulsairetkomanimeMadisepäevalahinguslangenudmuistseeestlastejuhiLembitujärgi.Samanimekannabkavõistlusmän-guükskorraldajatestjarajamahamärkijatest–LäänePiirivalve-piirkonnaPiiriturvalisuseohvitserpiirivalvekaptenLembitMitt.KunaMadisepäevalahingtoimus21.septembril,korraldatiedaspidi traditsiooniks saav üritus septembri lõpupoole.

Raja pikkus, mis võistlejatel tuli läbida, oli ligi 11 kilomeet-rit.Osavõtjateltulikontrollpunktideslahendadaerinevaidülesandeid,milleasukohadtuliülesleidakaardijärgi.Tegevusteksolid:piirivalve-javalitsustegelastetundmine,laskmine 50 meetrilt, noolevise, petanque, meeskondlik võtmetoomine, mälumäng ja jooks.

Lembitu retk sai teoksJanne Mets

Oktoobri teises pooles toimusid järjekordsed piirivalve aastapäeva karikavõistlused laskmises. Tegu oli juba 15. sellenimelise võistlusega ja osalejaid oli üle vabariigi.

Võistluseteeberilisekstemapaindlikkus,kunaosalejadeipeakuhugikindlaksajakskohalesõitma,üritusviiakseläbivastavaltvõimalustelekohapeal.Külalisvõistlejaidolisellelaastalniinoorkotkaste-kodutütardeseastjaisegiinvasportlastehulgast.

Meesteindividuaalarvestusessaavutasõhupüstolistlask-misesalla40-aastasteseasülekaalukaesikohaPVSKKlaskur Erik Amann 385 silmaga. Meesveteranidest

Parimad õhkrelvadest laskjad selgunudMeelis Kask vanemveebel Kunda piirivalvekordoni seireallohvitser

Sihtmärkidele tuld!

Seekordse võistluse võitjaks tuli Iisaku Gümnaasiumi võist-kond, kes kogus kokku 600 punkti. Teiseks jäi 565 punktiga Murastes asuv Siseakadeemia Piirivalvekolledž ja kolmandaks Orissaare Gümnaasiumi abiturientide võistkond 450 punkti-ga. Kokku võistles kuus võistkonda.

Piirist Piirini 31

Sport Summary

ThefiftheditionofthePiiristPiirinimagazineisaNortheastBorderGuarddistrictspecial.EstonianBorderGuardhasreached86yearsrecentlysothiseditionistalkingaboutthepartyatmospherearoundtheborderguardareasandabigeventthattookplaceinKadriorg’sArtMuseum.TheHeadoftheEstonianBorderGuardandtheHeadoftheEstonianBorderGuardsOfficersCouncilheldareceptionthere.Win-ningpicturesofourbigphotocontestarepublishedinthemagazinewithastoryaswell.

TheNortheastBorderGuarddistrictspecialconsistsofmanyarticlesabouttheplacenexttoourneighboursRussia.HeadoftheNortheastDistrictAimarKössisinourPersonasection.RihoBreivelistalkingabouthowborderguardes-tablisheditselfinthenortheastdistrict.Wealsohavestoriesaboutsecondinstanceborder-control,atrainingcentrefornewandoldborderguardsandauniqueplacenearriverPeipsi.

UnfortunatelyoursectionTeiselpoolpiiri,whichmeans„theothersideoftheborder“doesn’tfeatureanarticlefromRus-siathistimeandsincewestillhavenoLatvianarticle,storyfromtheFinnishBorderGuardmagazine„Rajavartiolaitos“istheonlyarticlefromourneighbours,itisaninterestingreadthough.

EstonianBorderGuardhasanewshipcalledValve,PiiristPiirinihasanarticleaboutit’sinauguration.AgaintheEsto-nianBorderGuardhashadalotofsportseventsandwehavethemallinourmagazine.

PiiristPiiriniishavingabirthday;wearenowaoneyearoldmagazine.Inthis5thissuewelookbackatthefirstfouredi-tionsandrememberhowitallstarted,whatwethinkofourmagazineandgiveprizestoourbestco-writers.

1.-2. oktoobril toimusid Jõulumäel piirivalve meistrivõist-lused jooksukrossis. Parimad olid:

Summary

Jooksukross

N21 3200m HeidiSosi(LäänePVP)MariaAu(LäänePVP) HelenPiirisalu(KirdePVP)

N31 2000m IÜlleVäina(PVA) II Merje Meerits (SiM) IIILeilaMägi(KirdePVP)

N31+ 3200m Merje Meerits (SiM) IlmeKülanurk(PõhjaPVP)VelvePõldoja(PVA)

M21 3200m I Henri Kilg (Piirivalvekolledž) IIJaanusMüür(LäänePVP)IIIEdgarPeganov(PVA)

M21 8000m JaanusMüür(LäänePVP)Henri Kilg (Piirivalvekolledž) KunnarKuuder(PõhjaPVP)

M31 3200m IMarekLuts(PõhjaPVP)IIOlarPetersell(KirdePVP) IIIChristjanLään(PõhjaPVP)

M31 8000m OlarPetersell(KirdePVP)MarekLuts(PõhjaPVP)ChristjanLään(PõhjaPVP)

M41+ 3200m RaivoVõip(KirdePVP)ViidasKõnd(KirdePVP)ÜlarTruu(LäänePVP)

M41+ 8000m RaivoVõip(KirdePVP)ViidasKõnd(KirdePVP)ÜlarTruu(LäänePVP)

Teatejooks PõhjaPVPI KirdePVPI Piirivalvekolledž

vanuses41–59aastatsaavutasesikohaNeemePajusaar(PVSKK,372s.)ningüle60-aastastearvestusesvana-meisterLeigarSorokin(PVSKK,362s.).

ÕhupüssiharjutusevõitismeestearvestusesMeelisKask(PõhjaI,385s.),meesveteranidenooremasgrupisAinMuru(KLMÄLKI,386s.)javanemasvanuserühmasJüriKilvits(KLMÄLKII,377s.).

NaisteõhupüstolistlaskmisesoliparimHeiliJohanson(KLMÄLKI,368s.)kuni40-aastastearvestusesningüle41-aas-tasteseasolitäpseimMalleVooljärv(PõhjaMerebaas,346s.).

NaisteõhupüssiharjutusevõitisnooremasvanusegrupisLjudmillaKortšagina(KLMÄLKI,394s.)javanemasLiivi Erm (Kaiu LK, 378 s.).

VõistkondlikusarvestusetulimeestestvõitjaksKLMÄLKI,PõhjaIjaKNHK(KuressaareNoorteHuvi-Keskus)ees.NaiskondadestvõitisKLMÄLKI,PVSKKjaKaguPVPIees.

Võistlustvõiblugedakordaläinuksjajääbvaidloota,etjärgmisel aastal saab jällegi üksteisest mõõtu võtta.

Eesti Piirivalve soovib teile kauneid ja rahulikke pühi ning kordaminekuid uuel aastal!