20
Uuendused kutsehariduses Meeli Murasov Kutsehariduse osakond, HTM

Uuendused kutsehariduses

  • Upload
    norm

  • View
    57

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Uuendused kutsehariduses. Meeli Murasov Kutsehariduse osakond, HTM. Taustast. Töö uue kutseõppeasutuse seadusega (KÕS) algas 2010. a Riigikogus võeti vastu 12.06.2013 Uus KÕS jõustus 1.09.2013 Seadus annab volitusnormi 22 erinevale rakendusaktile (VV ja ministri määrused). - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: Uuendused kutsehariduses

Uuendused kutsehariduses

Meeli MurasovKutsehariduse osakond, HTM

Page 2: Uuendused kutsehariduses

Taustast

• Töö uue kutseõppeasutuse seadusega (KÕS) algas 2010. a

• Riigikogus võeti vastu 12.06.2013• Uus KÕS jõustus 1.09.2013 • Seadus annab volitusnormi 22 erinevale

rakendusaktile (VV ja ministri määrused)

Page 3: Uuendused kutsehariduses

• Kutseõppeasutuse seadus – kutseõppeasutuse asutamise, pidamise, tegevuse lõpetamise tingimused, õppe läbiviimise, juhtimise, õppekorralduse, riikliku koolitustellimuse ja rahastamise alused

https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001?leiaKehtiv

• Kutseharidusstandard (KHS, kinnitatud VV määrusega): kutseõppe tasemeõppe ühtsete nõuete kogum (õpiväljundid, nõuded õppekavadele, õppe alustamise ja lõpetamise tingimused, VÕTA)

https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013?leiaKehtiv

3

Page 4: Uuendused kutsehariduses

Kõige olulisemad uuendused

• Uus õppeliikide ja õppekavade süsteem• Läbiv väljundipõhisuse printsiibi rakendamine• Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP)

kasutuselevõtt• Suurem tähelepanu kvaliteedile (õppe

läbiviimise õiguse andmine ja pikendamine ehk akrediteerimine)

• Eestikeelsele kutsekeskharidusõppele üleminek

4

Page 5: Uuendused kutsehariduses

Uus õppeliikide süsteem

• Kutseõppeliigid on otseselt seostatud Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga (EKR)

• EKRi taseme nimi kajastub ka kutseõppeliigi nimes

5

Page 6: Uuendused kutsehariduses

Kutseõppe liigid kuni 01.09.2013

EKRi tase Kutseõppe liigid alates 01.09.2013

1

Põhihariduse nõudeta kutseõpe

2

2. taseme kutseõpe

Kutseõpe põhihariduse baasil

3

3. taseme kutseõpe

Kutsekeskharidusõpe

4

4. taseme kutseõpe(sh. kutsekeskharidusõpe)

Kutseõpe keskhariduse baasil

5

5. taseme kutseõpe

(kutseeriharidusõpe)

6

7

8 6

UUS!

Page 7: Uuendused kutsehariduses

Uus õppekavade süsteem

Õppekavad jagunevad (1): riiklikud õppekavad – kutsekeskharidusõpekooli õppekavad – kõik teised kutseõppe liigid

Õppekavad jagunevad (2):esmaõppe õppekavadjätkuõppe õppekavad (4. ja 5. taseme kutseõppes)

7

Page 8: Uuendused kutsehariduses

• Õppekava koostatakse reeglina lähtuvalt kutsestandardist

Kutsestandard Kutseõppe õppekavaAbikokk, tase 3 Abikokk, 3. taseme kutseõpe

Kokk, tase 4 Kokk, 4. taseme kutseõpe

Meisterkokk, tase 5 Meisterkokk, 5. taseme kutseõpe (jätkuõpe)

8

Page 9: Uuendused kutsehariduses

• Üleminek sisendipõhiselt lähenemiselt väljundipõhisele

• Enam pole esmatähtis, milline on õpilase varasem haridustase, vaid see, millise kvalifikatsiooni ta omandab.

• Loodud on võimalus vähemalt 22aastastele põhihariduseta isikutele alustada kutsekeskhariduse õpinguid.

• E:\tabel_kutseoppe liigid.pdf9

Page 10: Uuendused kutsehariduses

• Võimalik koostada senisest lühemaid õppekavu (15 EKAPi ehk ~3 kuud; siiani 6 kuud)

• Tervikkutse vs osakutse

• Nt Maastikuehitaja, tase 4 kutsestandard

10

Page 11: Uuendused kutsehariduses

11

Page 12: Uuendused kutsehariduses

Õppevormid

• Statsionaarne õppevorm – iseseisva töö maht 15-50% õpingute kogumahust

• Mittestatsionaarne õppevorm – iseseisva töö maht üle 50% õpingute kogumahust

• Iseseisev töö – kindlate eesmärkidega õppe- ja tööülesannete iseseisev täitmine, mis on õpetaja poolt tagasisidestatud

• Statsionaarne õppevorm jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppeks

12

Page 13: Uuendused kutsehariduses

• Õpiväljundid – õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud

• KHSis on kirjeldatud kutseõppe liikide õpiväljundid lähtuvalt elukestva õppe võtmepädevustest

• Kõigis õppekavades kohustuslik karjääri planeerimise ja ettevõtluse aluste moodul

• Õpiväljundid on õppekavas kirjeldatud miinimumtasemel

13

Page 14: Uuendused kutsehariduses

8-5-2013

Muutused hindamises

14

Page 15: Uuendused kutsehariduses

Õpingute lõpetamine

• Õpingud lõpetatakse reeglina kutseeksamiga• Kui erialal kutseeksami sooritamise võimalust

ei ole, siis lõpetatakse õpingud koolieksamiga• Üleminek 3 aastat (kuni 2016/17 õa-ni)

• Kutsekeskhariduse õppekava kiitusega lõpetamine

15

Page 16: Uuendused kutsehariduses

• 2013.a alustati õppekavade reformi, mille eesmärgiks on minna kiirendatud korras üle uutele õppekavadele

• Kõik uued/ uuendatud õppekavad laaditakse EHISesse

• Kutseharidus.ee • Üleminek 4 aastat: alates 01.09.2017 võetakse

õpilasi vastu ainult uutele õppekavadele

16

Page 17: Uuendused kutsehariduses

Vastuvõtt kutseharidusse õppeliikide lõikes 2007/08. - 2013/14. õppeaastal

Õppeliik 2007/08

2008/09

2009/10

2010/11

2011/12

2012/13

2013/14

Kutseõpe keskhariduse baasil 4 492 4 589 5 603 5 331 5 568 5 721 6 006

Kutsekeskharidusõpe 6 469 6 357 6 389 5 497 5 273 5 083 4 578

Kutseõpe põhihariduse baasil 98 158 326 246 351 542 467

Põhihariduse nõudeta kutseõpe 255 352 291 245 279 303 273Viienda taseme kutseõppe esmaõpe 1

Kokku 11 314 11 456 12 609 11 319 11 471 11 649 11 325

Vanus 25+ 2045 2084 2332 2373 2616 3079 3330% 18,1% 18,2% 18,5% 21,0% 22,8% 26,4% 29,4%

Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)

17

Page 18: Uuendused kutsehariduses

Õpingute katkestamine kutseõppes

18

2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/1310%

12%

14%

16%

18%

20%

22%

24%22.4%

22.0%

19.1%

20.2%

16.6%

18.1%

19.8%

12.0%

kutseõpe keskhariduse baasil

keskmine

kutsekeskharidusõpe

arengukava eesmärk

Page 19: Uuendused kutsehariduses

Olulisimad uue perioodi väljakutsed

• Õpipoisiõppe laiendamine (8000 täiendavat õppekohta kuni 2020.a)

• Praktikasüsteemi arendamine

• Väljalangevuse vähendamine (EÕS 2020 eesmärk - <20% õpingute esimesel aastal)

19