UURIMISTÖÖ ALUSED

UURIMISTÖÖ KEEL6. tund

04. november

TEADUSKEEL

Kasutada korrektset kirjakeelt Sõnastus korrektne ja loogiline Kasutada umbisikulist tegumoodi (vältida

mina-vormi) Näiteks: „töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse, hinnatakse” või „on käsitletud, analüüsitud”

TEADUSKEEL Kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üld-

tunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat Teaduskeeles ei saa esineda mitme-

tähenduslikkust – mõistetel ja terminitel on üks kindel tähendus

NB! Igapäevases kõnepruugis kasutusel oleval mõistel on teaduskeeles kitsam ja erialast lähtuv spetsiifiline tähendus

loomintervjuujõud

TEADUSKEEL

Kirjastiil neutraalne, emotsioonideta

Vältida konspektistiili, samuti paljusõnalisi ja sisuvaeseid lauseid

Vältida slängi, ajakirjanduslike, populistlike, poeetiliste ja käibefraaside kasutamist

Hea teadusstiil on LIHTNE, SELGE, TÄPNE ja MÕJUS.

VÕÕRKEELTE MÕJU

Hoidu võõrkeelte liigsest mõjust eestikeelsele tekstile

Võõrsõnadega ei maksa liialdada Tõlkida tuleb lause mõtet, mitte üksikuid

sõnu!

Kui võõrkeelne termin on vajalik, tuleb see märkida eestikeelse vaste järel sulgudes

Eesti keelde üle võetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena tuleb trükkida kursiivisN: curriculum vitae, vox populi

VÕÕRKEELSETELE TERMINITELE VASTETE LEIDMINE

SÕNAUS – 2010. aastal Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud sõnavõistlusOtsiti uusi eestikeelseid vasteid riigi ja ühiskonnaga seotud mõistetele

Uued sõnad: TARISTU, KESTLIK, JUHIND, TOIMEABI, KÄRGPERE jt

TUNNITÖÖ

Võta lahti TÖÖLEHT ÕPILASELE.

Täida see vastavalt juhistele.

Salvesta vastused töölehena ning saada õpetaja meilile melikakindel@gmail.com

TERVIKLIKKUS JA SIDUSUS

Uurimistöö tekst peab olema terviklik, mitte koosnema üksteise otsa lükitud tsitaatidest ja/või refereeringutest.

Teksti tervikuks sidumisele aitab kaasa sisudusväljendite tundmine.

SIDUSUSMATERJALI LOOGILISTE SEOSTE VÄLJENDAMISEKS 1/3

1. Väljendid, mis viitavad samas suunas ettepoole:

ja, nii-kui ka, ehk, või, samuti, lisaks, peale selle, teisi sõnu, ka, edasi, teisiti öeldes, niisama oluline, võiks nimetada veel, tuleks lisada

2. Väljendid, mis osutavad võrdlusele või vastandusele:

aga, kuid, ent, ometi, teisalt, vastupidi, sellest hoolimata, selle asemel et, kuigi, ehkki, peale selle, ei...ega, mitte... vaid, seevastu, tõsi küll, teiselt poolt, nagu ka, kui, võrreldes, vastupidiselt, omakorda, sellest hoolimata, oluline erinevus

SIDUSUSMATERJALI LOOGILISTE SEOSTE VÄLJENDAMISEKS 2/3

3. Väljendid, mis viitavad põhjusele, seletusele või järeldusele:

sellepärast, sest, sest et, seepärast, et, niisiis, nimelt, kuna, siit järgneb, tulemus on, järelikult, seetõttu, sel põhjusel, tuleneb sellest, johtub sellest, seletub järgnevaga, nõnda, osutab sellele, põhjendub sellega, tulemuseks on

4. Väljendid, mis sisaldavad tingimuse: kui, juhul kui, siis kui, sel juhul(kui); eeldades, et;

nii kaua kui, kui vaid, kui võimalik; tingimusel, et5. Väljendid, mis eeldavad mõttearendusele,

täpsustusele või näidetele: nagu, näiteks, muuhulgas, eriti, kõigepealt,

nimelt, õigupoolest, ennekõike, eeskätt

SIDUSUSMATERJALI LOOGILISTE SEOSTE VÄLJENDAMISEKS 3/36. Väljendid, mis näitavad aega või järjestust: kui, siis kui, samal ajal kui, nii kaua kui, kuni, eeskätt,

seejärel, samal ajal, samas, ühtlasi, mõne aja pärast, peagi, hiljem, hiljemalt, lõpuks, esiteks, järgmiseks, järgnevalt, varem, viimasena, edaspidi, tulevikus

7. Väljendid, mida kasutatakse enne kordusi: nagu (varem) öeldud, teisiti öeldes, täpsemini,

teisisõnu, niisiis8. Väljendid, mis võtavad öeldu kokku: lõpuks, lõpetuseks, kokkuvõttes, kokkuvõtlikult,

lühidalt öeldes, lühidalt öelduna, resümeerides, üleüldse, niisiis, üldiselt üldjoontes

9. Väljendid, millega rõhutatakse öeldut: on selge (et); tõsi, et; nimelt, tõepoolest, ilmslegelt,

kahtlemata, vaieldamatult(Hirsijärvi, Remes, Sajavaara, 2007, 263-

264)

LAUSEEHITUSE MUUDAB SELGEMAKS SÕNAVALIK

Ära kasuta tegevust väljendades mine-vormi, see on seisund, mitte tegevus!

Näiteks: laulmine on mis; laulda –mida teha!

Ole keelekasutuses lihtne, ära muutu bürokraatlikuks!

Kasuta lühemat väljendust, mitte tühiverbi ja nimisõna ühendit!

TÜHIVERBI JA NIMISÕNA ASEMEL: annab luba → lubab põhjustab häireid → häirib teostas uurimist → uuris esitab küsimusi → küsib tõuseb esile→ ilmneb teeb otsuse→ otsustab teeb ettepaneku→ paneb ette teostab remonti→ remondib tegeleb kalapüügiga → püüab kala tutvumine olümpiavõitjaga toimus → tutvuti

olümpiavõitjaga sooritas otsasõidu jalakäijale → sõitis jalakäijale

otsa (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara, 2007, 266)

abil: Uue juhendi abil loodeti arveldus korrastada. → Uue

juhendiga loodeti arveldus korrastada.raames: Konverentsi raames korraldati osavõtjaile

linnaekskursioon. → Konverentsist osavõtjaile korraldati linnaekskursioon.

tõttu: Arvutite kasutuselevõtu tõttu on töö muutunud

hõlpsamaks. → Arvutid (arvutite kasutuselevõtt) on muutnud töö hõlpsamaks.

arvel: Erki Noole arvel on üsna palju suurvõistluste medaleid. →

Erki Noolel on üsna palju suurvõistluste medaleid.läbi: Muinasjuttude läbi õppisid lapsed mõndagi. →

Muinasjuttudest õppisid lapsed mõndagi.poolt: Finantsosakonna poolt tehti ettepanek tööaega muuta. →

Finantsosakond tegi ettepaneku tööaega muuta.

(Hirsijärvi, Remes, Sajavaara, 2007, 267-268)

MOESÕNU piloot-→ katse-, näidis-, eel- antud→ see, kõnealune, silmaspeetav praktiliselt→ tegelikult, õigupoolest reeglina→ üldjuhul, tavaliselt, harilikult rida→ hulk, palju loetud minutid→ vähesed minutid (aja)hetkel, momendil→ nüüd, nüüdisajal, praegu realiseerima→ ära kasutama, saavutama välja tooma→ esitama, esile tooma paika panema→ ostustama välja pakkuma→ arvama, ettepanekut tegema läbi viima → korraldama alla kriipsutama→ rõhutama toonitama

(Hirsijärvi, Remes, Sajavaara, 2007, 269)

LÜHENDITE KASUTAMINE Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see

defineerida täieliku kirjapildi kaudu. Näiteks: sisemajanduse koguprodukt (SKP); Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni-ja Arengupank (IBRD —International Bank of Reconstruction and Development).

Teine võimalus on esitada koondloend koos vastavate määratlustega sisukorra järel, millele iga lühendi korral viidatakse.

Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks: USA, ÜRO, DEM jt.).

Pealkirjades üldjuhul lühendeid ei kasutata. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb

kogu töö ulatuses kinni pidada.

ARVUDE ESITAMINE TEKSTIS Ühekohalised arvud on soovitatav kirjutada sõnadega,

ülejäänud arvud numbritega. Näiteks: kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või

tähis, siis kirjutatakse ta numbriga. Käändelõppe arvudele harilikult ei lisata. Järgarvu järele pannakse punkt. Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte „eelmisel

aastal” või „käesoleval aastal”. Nii tekstis kui tabelites peaks loobuma rohkema kui 3–

4 tüvenumbriga arvude kasutamisest. Suurte arvude korral on soovitatav kasutada

kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arv on märgitud numbritega ja suurusjärk sõnadega.

Näiteks: 1,42 milj elanikku või 211,3 tuh kr. Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga.

KIRJAVIGADE VÄLTIMINE

Autor peab oma teksti korduvalt hoolikalt lugema

Hea on kasutada võõra lugeja abi, sest kõiki vigu autor ise ei märka

Kasuta sõnaraamatuid

KASUTATUD ALLIKAD

Hirsijärvi, S. Remes, P. Sajavaara, P. (2007). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina

Katt, N. (2011) Uurimistöö alused. http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/uurimused/Uurimistoo_alused_2011.pdf

Äike, N. (2010). Uurimistöö alused. [Slaidiesitlus]. Kolga: Kolga Keskkool

Äike, N. (2008).Uurimistööde koostamine ning vormistamine. Kolga: Kolga Keskkool

KODUNE TÖÖ 11. NOVEMBRIKS

Võta uurimistöö, mida sa juba varasemalt oled käsitlenud ning tee ülevaade (minimaalselt 20 lauset) selle sõnastuse, sõnavara, terminoloogia, sidususvahendite, lühendite jms kasutamise kohta.

Saada kodune töö õpetaja meilile melikakindel@gmail.com