UurimustööLõplik.odt - NeoOffice Writer · Sisukord Sissejuhatus 3 1. Nafta 5 1.1. Suurimad naftaettevõtted ja nafta tarbimine. 5 1.2. Nafta hinnad ja transport 7 1.3. BP (British

AUDENTESE ERAKOOL

Jonatan Hilep

Mehhiko lahe naftareostus.

Uurimistöö

Juhendaja:Tiina Kapten

Tallinn 2011

1

Sisukord

Sissejuhatus 3

1. Nafta 5

1.1. Suurimad naftaettevõtted ja nafta tarbimine. 5

1.2. Nafta hinnad ja transport 7

1.3. BP (British Petroleum) 9

2. Naftareostus Mehhiko lahes 10

2.1. Deepwater Horizon 10

3. Naftareostusest tekkivad tagajärjed 15

3.1. Majanduslikud

3.2. Ökoloogilised

3.3. Sotsiaalsed

Kokkuvõte 19

Kasutatud kirjandus 20

Lisa

2

SISSEJUHATUS.

Käesoleva uurimistöö idee tuli mulle lugedes 2010 oktoobri väljaannet ''National

Geographic''. Leheküljel 40 asetses ajakirja põhiartikkel mis käsitles Mehhiko lahes toimunud

naftareostuse põhjusete, tagajärgede ja initsiaatoritega seotud fakte.

Mehhiko lahe naftapuurijate huvisfäär kuulub Ameerika Ühendriikidele. Ameerika

Ühendriigid on riik, kus elab 5% maailma rahvastikku ja samas Ameerika Ühendriigid kasutavad

50% kogu maailma kasutatavast energiast1. Ameerika Ühendriigid ostavad suurema osa oma

vedelkütusest sisse. Suuremad lepingupartenrid on Kanada, Mehhiko, Saudi Araabia, Venetsueela,

Nigeeria, Angola, Iraak, Brasiilia, Venemaa, Kolumbia, Algeeria, Ecuador ja väiksemad riigid.2.

Louisiana, Texas on samas suuremad naftatootjad Ameerika pinnal. Urimustöös vaatluse all olev

naftapuurtorn ''Deepwater Horizon'' asub Mehhiko lahe põhjaosas, all oleval pildil keskel, kus on

kirjas approximate location of Deepwater Horizon rig - ligikaudne asukoht naftapuurimisplatvorm

Deepwater horizonist.

1 http://pandoraopen.ru/2010-06-20/teoriya-upravleniya-narodami/2 http://cricketdiane.wordpress.com/2010/05/11/marine-environments-observations-and-resources-for-the-gulf-of-mexico-dead-zones-and-oil-spill-from-deepwater-horizon-disaster/

3

Käesolevas uurimistöös uurin Deepwater Horizoni õnnetuse tekkimise objektiivseid ja

subjektiivseid põhjuseid.Lisaks annan täpse ülevaate naftapuurtorni tehnilistest üksikasjadest,

puurimisest, õnnetusest, õnnetuse likvideerimisest, veealuse lukustussüsteemi ehitusest ja

inimestest, kes nende asjadega töötasid. Uurimistöös kasutan kvantitatiivset meetodit. Liigun

küsimuste arutamisega üldiselt üksikute detailideni ja uurimistöö lõpuks püüan leida vastuse

küsimusele: Miks ülalnimetatud sügavvee naftapuurtornil õnnetus juhtus, millised olid õnnetuse

tagajärjed ja mis järeldused sellest õnnetusest vastutavad isikud peavad endale tegema?

Uurimistöö esimeses peatükis mina annan ülevaate naftast kui maavarast.

Esimesena tutvustan teile suurimaid naftaettevõtteid ja nafta tarbimisest. Teiseks teen ülevaate nafta

hindadest ja transpordist. Kolmandana tutvustan teile rahvusvahelisest nafta kompaniist British

Petroleum.

Teine peatükk uurib miks tekkis naftareostus Mehhiko lahte.

Nimelt kirjeldan naftapuurtorni Deepwater Horizoni ning toon välja tähtsaid fakte selle kohta.

Kolmas peatükk käsitleb Mehhiko lahe naftareostuse tagajärgi.

Esimesena vaatan mis kahjulikke tegureid on teinud naftareostus majandusele. Teiseks uurin

ökoloogilisi probleeme, mis tekkisid naftareostuse tõttu. Kolmandana teen ülevaate sotsiaalsetest

tagajärgedest.

4

1. NaftaNafta ehk ka maaõli on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu,

mis on tekkinud mittetäielikult lagunenud taimsest või loomsest meres või maismaal kasvanud

orgaanilisest ainest.

Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15&), väävlist (1,5%), lämmastikust

(0,5%) ning hapnikust (0,5%).

Naftaga koos esineb ka lenduvatest süsivesinikest koosnev naturaalgaas, millest olulisim on metaan.

Ammutatav nafta võib erinevatest maardlatest omada ka väga erinevat koostist, ning sellest

tulenevalt ka erinevaid omadusi, näiteks nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel.

Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu ka viskoossem kui sügaval Maa

sees olev nafta. Naftat mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on

keskmine, ning tihedusega 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta alates peaaegu värvitust

kuni mustani, enamasti pruunikas3.

1.1 Suurimad naftaettevõtted ja nafta tarbimine. Suurimad naftaettevõtted.

Maailma suurimad naftaettevõtted, toodang mln tonni, 20104

3 http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta4 http://www.petrostrategies.org/Links/worlds_largest_oil_and_gas_companies.htm

5

Suurimaid naftaettevõtteid mõõdetakse eelkõige toodangu mahu järgi. Selleks on tavaliselt

nafta ekvivalent barrelit (boe) päevas. See mõõtühik võimaldab ühe mõõtühiku alla viia nafta ja

maagaasi kogutoodangu. Käibenumbrid sõltuvad tugevalt börsi koteerimisest ja ka vahetuskursi

muutustest. Maailma suurimad naftatootjad on enamuses riigi kontrolli all, kes sageli ei avalikusta

ärinumbreid. Seetõttu ei ole selle majandusharu võrdlus käibe järgi kasutusel.

Maailma suurimad naftaettevõtted, mõõdetuna toodangu järgi naftaekvivalentbarrelit (boe) päevas

2006. aastal:

Maailma suurimad naftakompaniid toodangu mahu järgi, mln boe päevas, 2006. 5

Kolm suurimad naftaettevõtet toodangu mahu järgi olid 2006. aastal Saudi Aramco, ExxonMobil ja

BP ning kuus suurimat nafta tootjat ettevõtet käibe järgi ExxonMobil, Royal Dutch Shell, BP,

Chevron Corporation, ConocoPhilips ja Total S.A.

Riikide nafta tarbimine.

Naftasaaduste tarbimine, mln tonni, 1965-20096

5 http://de.wikipedia.org/wiki/Liste_von_Mineral%C3%B6lunternehmen6 http://www.bp.com/productlanding.do?categoryId=6929&contentId=7044622

6

Ettevõte Mln boe päevasSaudi Aramco 10 270Exxon mobil 4 237BP 3 926Pemex 3 683Royal Dutch Shell 3 473China National Petroleum Corporation 3 457Petróles de Venezuela S.A. 3 300Chevron 2 667Kuwait Petroleum 2 500Total 2 356Nigeria National Petroleum Corporation 2 345Petrobras 2 298ConocoPhillips 1 936Lukoil 1 926Eni 1 770Rosneft 1 720

Riik 1 965 1 995 2 005 2 009USA 548,9 807,7 951,4 842,9Kanada 53,8 79,8 100,3 97,0Mehhiko 14,2 73,2 87,7 85,6Brasiilia 14,9 76,1 89,5 104,3Austria 5,6 11,3 14,2 13,0Belgi-Luksemburg 17,0 26,4 39,9 38,5Taani 10,2 10,5 9,2 8,2Soome 5,7 9,9 11,0 9,9Prantsusmaa 53,9 89,0 93,1 87,5Saksamaa 86,3 135,1 122,4 113,9Kreeka 4,4 17,6 21,2 20,2Ungari 3,8 7,7 7,5 7,3Itaalia 52,3 95,5 86,7 75,1Holland 25,3 39,0 50,8 49,4Norra 5,2 9,6 9,7 9,7Saudi-Araabia 19,6 58,9 91,4 121,8Hiina 11,0 160,2 327,8 404,6Jaapan 87,9 267,6 244,1 197,6Lõuna-Korea 1,3 94,8 105,4 104,3

Maailmas on määravaks kujunenud nõudlus ja tarbimine. Üha kiiremini kasvava majanduse,

eriti aga tööstuse ja transpordi puhul on kõige tähtsam küsimus: kust saada naftat ja missugustel

tingimustel? Nafta tarbimine on viimase 12 aasta jookusl maailmas järjekindlalt kasvanud. See

tähendab et keskmiselt 1,8% aastas. 2008 juuni väljaandes ''National Geographic'' ajakirjas

leheküljel 87 algav artikkel ''Tapped out'' on võetud raamatust ''The End of Oil'', mille autoriks on

Paul Roberts. Artiklis on lause, kus autor ütleb: Kui palju õli maa sees on seda ei saa me teada

kunagi, kuid ka kõige optimistlikumad stsenaariumid väidavad, et enne 21.sajandi keskpaika

jõudmist me tabame punkti, kus pool maailma naftavarude reserve on eemaldatud inimeste poolt.

British Petroleumi aruanne väidab et teadaolevate naftamaardlate koguse järgselt jätkub

naftat vaid järgmiseks 40-ks aastaks. Selline olukord ootab tulevikku muidugi siis, kui nafta

tarbimine jätkub olemasolevas tempos ja uusi maardlalid ei avastata. 7

Lahendusi ei ole nii kerge leida, kuidas me suudaksime naftat kokku hoida tuleviku jaoks.

Küll aga võib mõelda nafta tarbimise leevendamisele. Paljud Euroopa riigid tahavad planeerida nii,

et teha oma ühistransporti bensiinivabaks. Transpordi juures on üheks leevendamise viise tänasest

bensiiniautodest oluliselt kütuse efektiivsemaid elekter- ja hübriidautod. Samas, et asendada

bensiini ja diisli transpordikütust on meeletult pikk ja äärmiselt kulukas protsess. Maailmas on

hakatud sellega juba tegelema ning prognoos, et aastaks 2030 on maailmas kasutuses olevatest

autodest 30% elektriautod, on liiga optimistlik.

1.2 Nafta hinnad ja transport Arvestades minu töö teemat panen siia alljärgeva graafiku:8

7 http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=44118 http://www.tradingeconomics.com/Economics/Commodities.aspx?Symbol=COG1

7

Sellel graafikul on näha nafta hinna tõusu aastast 2008-2011.märts ning praegu on barreli

hind 114.83$. Kõige rohkem maailmas nafta hinda reguleerib OPEC-Naftat Eksportivate Riikide

Organisatsioon.Sammuti ka suurtootjad nagu Venemaa, Ladina-Ameerika riigid ja lähis-Ida.

Toornafta hindade kasv on ühelt poolt tingitud sellest, et üha kasvava nõudluse rahuldamiseks

võetakse kasutusele uusi naftamaardlaid, kus tootmise kulud on senisest oluliselt kõrgemad. Kuid

teiselt poolt tõstab hinda ka turumajandusele iseloomulik soov saada senisest suuremat kasumit.

Nafta hinna tõstmine suurendab omakorda kulutusi transpordis, tööstuses, kodudes ja teistes

kohtades. Jooksavates hindades pragusel momendil on aga prognoositav hindade tõus tunduvalt

kõrgem, mis saavutab 2035.aastaks ligi kaks korda suurema väärtuse kui püsihindades:204,1USD.9

Minu uurimustööd puudutav info sellelt graafikult on see, et 20.aprillil 2010 toimunud

Mehhiko lahe naftareostusest nafta hind oluliselt ei langenud. Kuna Mehhiko lahe naftareostuse

teadustamiseks on vaja aru saada ka, kuidas nafta liigub, siis vaatleme 2-e erinevat transpordi

võimalust: veetransport ja torutransport.

Veetransport tegeleb nafta, liiva, söe, metsamaterjali ja teiste hästi säilivate ning odavate

masstoodetega. Ta on odavaim, kuid aeglaseim transpordiliik. Veetranspordi puhul võib eristada:

meretransporti ja siseveekogude transporti. Mehhiko lahe naftatranspordi juures uurin

meretransporti. Mehhiko lahe naftareostusega seoses on tähtsalt kohal nafta meretransport, sest BP-

le kuuluvad tankerid pumpasid torujuhtme kaudu naftaplatvormist naftat endasse ning siis

transportisid veo lähimasse sadamasse, kus nafta transporditi edasi kas torutranspordi kaudu või

raudteetranspordi kaudu.

Meretransport: on transpordi haru, mis hõlmab kauba- ja reisijate vedu meredel, ning

ookeanidel. Nafta veoks kasutatakse multimodaalset transporti: mere-, toru-, raudtee- ja

maanteetransporti. Toornafta veoks kasutatakse tankerlaevu ja torujuhtmeid. Ligikaudu 90%

rahvusvahelistest vedudest maailmas toimub meritsi. Käesoleval ajal meritsi veetavast kaubast ligi

1/3 on energiakandjad(nafta,naftasaadused). Esikohal on toornafta vedu tankerlaevadega. Tanker

ehk tanklaev on mere või jõe kaubalaev, mis on ette nähtud vedelate kaupade nagu vesi, toornafta,

õli, kütus, vedelgaas ja naftatoote veoks. Tankerite iseärasuseks on suur looduse reostamise oht.

9 http://www.finantsvaade.ee/uudised/peak-oil-aastaks-2035

8

Meretranspordi eelised:

• suur veovõime.

• õkonoomne suurte veomahtude ja kauguste puhul väikeste kütusekulude tõttu.

• veetee marsruutide paindlikkus võrreldes maantee, tunneli, raudtee või muu tee kohta.

• vähem piiranguid kaupadele.

Meretranspordi puudused:

• aeglane.

• sadamate ja muu vajadus, mis teeb veetranspordi kalliks.

• pikalt ette planeeritud teenus, mittepaindlik lühiajalises ajahorisondis.

• karmid nõuded pakkimisel(laadimistöö võtab aega).

Torutransport: on transpordi liik, mille puhul veos liigub mööda torujuhtmeid. Sellist

kasutamise moodust kasutatakse peamiselt vedelike nagu nafta, naftasaaduste ja gaaside

transportimiseks.

Torutranspordi eelised:

• veo madal omahind

• suhteliselt väikesed kapitalmahutused

• minimaalne kadu veol

• veo täielik automatiseeritus

1.3 BP (British Petroleum)BP on üks suurim mitteriiklik energiakompanii ehk üks maailma suurimaid

energiaettevõtteid. Nagu me teame on British Petroleum rahuvusvaheline naftakompanii, mis asub

Inglismaal ja mille peakorter on pealinnas Londonis. BP ajalugu on täis avastusi alustades 1908

aastaga, kus BP leidis naftat esimest korda. Alates sellest avastusest olid nende hiljutised avastused

suured. BP töö on otsida nafta maardlaid ja gaasi, kaevanada naftat ja gaasi, transportida naftat ja

gaasi, teha kütuseid ja tooteid, müüda kütust ja toodet ja teenida madalasüsinikusisaldusega eneriat.

BP grupp opereerib kuuel maailma mandril(Aafrika, Aasia, Austraalia, Euroopa, Põhja-Ameerika,

Lõuna-Ameerika) ning nende tooteid ja teenuseid on saadaval enam kui 80 riigis.

Firma on üks jõukamaid ettevõtteid maailma tootes ja kulutavad tohutuid rahasummasid

igasugustele teenustele, mis aitaksid firmal tuua sisse suurt tulu. BP naftapuurimise töö on üks

ohtlikumaid töid maailmas, ning seda on ka tõestatud. Nimelt äsja juhtunud naftareostuse

katastroof,juhtunud naftareostuse 20. aprillil 2010 BP heaks töötanud naftaplatvormi ''Deepwater

horizon'' peal plahvatus, kus hukkus 11 inimest ja 17 said põletada. Platvorm uppus 2 päeva hiljem

9

ning pärast seda tekkis naftareostus vee all torustikus, milles oli ventiil katki läinud. Pärast õnnetust

18. juunist võttis tegevjuhi töö üle Bob Dudley, kes juhib Deepwater Horizoni naftalekke

tagajärgedega tegelevat organisatsiooni. BP on andnud lubaduse naftareostusega võitlemiseks

kasutada vähemalt 7 miljonit USD päevas.10 11 12

2.Naftareostusest Mehhiko lahesAastal 2003 avastas BP Mehhiko lahest mitme miili sügavusel olev naftamaardla. Selle

kaevandamiseks saadeti tööd tegema puurlaev ''Discoverer Enterprise'' mis tegi seal tööd rohkem

kui 2 kuud ennem kui ta jõudis sihtpunkti. Pärast seda avastust hakati puurima suures koguses

naftat Mehhiko lahest.

2.1. ''Deepwater Horizon''Käesolevas peatükis analüüsin BP naftapuurtorni ''Deepwater Horizon'' peal tekkinud

avariid, mis toimus 20. aprill 2010 kell 22:00, asudes Louisiana rannikust 80 kilomeetri kaugusel.

Juba eelnevalt võib öelda, et terve Deepwater Horizonil juhtunud katastroofi vastutus lasub BP

juhtidel ja tegemist on pikaajalise ja kestvalt tehtud juhtimis vigadega. Ameerika respons täpsustas

juhtumit olevat mismanagemendiks. Nüüd jutustan õnnetusest pikaajaliselt ja toon välja kõik

tähtsad faktid, mis olid väga olulised naftareostuse tekkimise protsessil.

Sügavee Horizon oli ultra süvavee poolveelalune naftaplatvorm, kuhu olid paigutatud nafta

puurseadmed. Tema eesmärk oli puurida seal, kus veealused naftavarud on kuni 10 000 jala

sügavuses, liikudes vajaduse korral ühest asukohast teise. See paltvorm valmis 2001.aastal ja kuulus

''Transoceanile'' ning oli renditud BP-le.

Registreerimissadam: Majuro, Marshalli saared. Hind: USA $ 350 mln. Mahutavus: 32 588

tonni. Töömaht: 52 587 tonni. Pikkus: 112m, Laius: 78m, Kõrgus: 97,4m. Meeskond: 146. Töötas

Mehhiko lahes.

Septembris 2009 teostati seal ajaloo sügavaim nafta puurimine: üle 35 000 jala ehk üle 10 000 m.13

Süvavee Horizonil toimus 20.aprillil 2010 kell 22:00(Ameerika kellaaja järgi) plahvatus,

10 http://et.wikipedia.org/wiki/BP11 http://www.bp.com/bodycopyarticle.do?categoryId=1&contentId=705205512 http://et.wikipedia.org/wiki/Bob_Dudley13 http://www.deepwater.com/fw/main/Ideepwater-Horizon-i-Drills-Worlds-Deepest-Oil-ans-Gas-Well-419C1.html?LayoutID=6

10

mis põhjustas tulekahju, ja see naftaplatvorm vajus pärast 36 tundi kestnud tulekahju 22.aprill 2010

Mehhiko lahe põhja Louisiana ranniku lähistel 1,5 kilomeetri sügavusse. Platvormil töötas sellel

ajal 128 inimest, neist päästeti 100, 17 said põletushaavu, kuid 11 inimest hukkus.

See avarii põhjustas USA ajaloo kõige ulatuslikuma keskkonnareostuse. 1525 meetri

sügavusel toimus naftaleke ja mõne päevaga oli naftalaik laienenud 74 000 km2-ni. 14

Reostus jõudis USA Louisiana, Mississippi, Alabama ja Florida rannikuteni, mis põhjustas

seal keskonnakatastroofi sadade kilomeetrite ulatuses, tekitas tohutut kahju floorale ja faunale ning

seeläbi mitmetele majandusvaldkondade nagu turism, kalandus jms. Ohus olid piirkonna

looduskaitsealad, kus pesitsesid väga palju veelinde. 21. juunil 2010 oli kalastuseks suletud 86 985

ruutmiili, mis teeb 225 290 km2 ehk 36% Mehhiko lahe föderaalvetest .15 16

Alguspäevadel voolas uppunud naftaplatvormilt merre ligi 1000, hiljem juba kuni 5000,

edasi hinnanguliselt juba iga päev merre 12 000 kuni 24 000 barrelit naftat. See teeb päevas 3 816

000 liitrit naftat .17

Pärast 3. juunit pani BP lekkekohta naftakogumispaagi, mille abil muutus nafta kogumine

efektiivsemaks, kuid naftaleke jätkus. Peale seda võis päevas merre valguda 4000 barrelit naftat,

14 http://de.wikipedia.org/wiki/Deepwater_Horizon15 http://sero.nmfs.noaa.gov/bulletins/pdfs/2010/FB10-055_BP_Oil_Spill_Closure_062110.pdf16 http://sero.nmfs.noaa.gov/ClosureSizeandPercentCoverage.htm17 http://www.postimees.ee/?id=273341

11

kuid see arv võis olla ka 25 000 barrelit. Arvatakse et kokku oli selle ajaga Mehhiko lahte jõudnud

umbes 40 miljonit barrelit naftat .18

Hiljem suurendati oletatav lekke maht 40 tuhande ja siis 60 tuhandeni päevas. 20 juunil

teatati BP sisearuande põhjal, mille avalikustas Reuters, et lekke maht võib olla kuni 100 tuhat

barrelit päevas. 19 See teeb 14 000 tonni ehk 16 mln liitrit naftat päevas. Alates 20 aprillist kuni 16.

juulini on hinnanguliselt Macondo naftamaardla puuraugust Mehhiko lahte voolanud 500 000 kuni

1 miljon tonni naftat.

Alustati avarii kõrvaldamisega. BP poolt lekkekohta paigaldatud toru oli lekke kogust mõnel

määral vähendanud. Nii õnnestus ühel päeval toru abil kokku koguda 8000 barrelit naftat, kuigi

3000 barrelit läks toru kõrvalt mööda. Arvatakse et kokkuvõttes on toru abil kinni püütud 26 000

barrelit naftat.

BP käivitas lekke peatamiseks operatsiooni ''Top Kill'', pumbates lekkivasse puurkaevu

suurtes kogustes täitematerjali, peamiselt muda, et see hiljem betoneerida. BP andmeil pumbati

puurkaevu purunenud kaitseventiili kuni 65 barrelit täitematerjali minutis. Samas teatati, et

vähemalt süsivesinikke enam ei tule sealt üles. Kuid 2010 mai lõpus teatas BP, et hoolimata

esialgsetest julgustavates tulesmustest ei õnnestunud leket lõpetada. Teatati, et nüüd võetakse

naftalekke peatamiseks kasutusele uus strateegia ning saadeti leket blokeerima allveerobot. 20 21 22

Peaaegu aasta tagasi juhtunud naftapaltvormi õnnetuse järel on merre voolanud vähealt 75 miljonit

liitrit naftat. Samas selle kogumine: 7.juunil koguti juba 14 000 barrelit.23

Osaliselt peatati naftaleke robotite abil nii, et saaks lekkekohale kinnitada kogumiskanistri.

Oli vaja ära lõigata puuraugu toru ja lekkekohale asetatud kanistri abil loodeti olukord kontrolli all

hoida. Kuid nafat ja gaasi lekkis puuraugust siiski edasi. 04.06.2010 õnnestus allveerobotite abil

katkine naftatoru puuraugult ära lõigata. Sellega avanes võimalus 1,5 km sügavusel välja pursatav

nafta koguda ning tankerlaeva pumbata. 24 Nüüd tuleb esile küsimus, millele terve BP üritab vastata

juba pikka aega. Nimelt kuidas õnnestus BP-l peatada nafta vool Mehhiko lahte?

18 http://www.postimees.ee/?id=27488919 http://www.reuters.com/20 http://www.rigzone.com/data/21 http://www.spiegel.de/politik/ausland/0,1518,697554,00.html22 http://www.bp.com/bodycopyarticle.do?categoryId=1&contentId=705205523 http://www.bp.com/genericarticle.do?categoryId=2012968&contentId=706279924 http://www.postimees.ee/?id=271873

12

Üldiselt kokkuvõtteks õnnestus paigaldada kütusekoguja, mis peaks puuraugust lekkiva

nafta kokku koguma, kuid selle katsetamine venis. Loodeti uue ja täiustatud kattesüsteemi abil

senise 25 000 barreli asemel kinni püüda peaaegu kogu lekkiv kütus ehk umbes 80 000 barrelit

päevas, mis veepinnal seisvatele konteinerlaevadele juhitakse. Samas hoiatas BP, et kuna

kattesüsteemi pole varem nii sügaval ehk 1500 meetri sügavuses vees paigaldatud, siis pole selle

efektiivsus ning nafta- ja gaasikogumise võime tagatud. Püsivat lahendust ei tule aga enne, kui

valmis saab üks kahest uuest puurkaevust.

15. juulil 2010 teatas BP, et hetkel on nafta lekkimine Mehhiko lahte peatatud. See sai teoks

uue lekkemütsi paigaldamisega lekkekohale. Lekke peatumine on osa uue naftakoguja katsetusest,

mille käigus koguja ventiilid suleti ja prooviti, kas lekkiv puurauk peab rõhule vastu, kui nafta

koguja alt enam välja ei pääse. Veealused videokaadrid kinnitasid samuti, et enam ei pääsenud

naftat merre. Edasi tuli vähemalt kahe ööpäeva jooksul katsetada, kas lekkemüts ikka peab nafta

kinni. Selleks mõõdetakse rõhku lekkemütsi all. Kui rõhk suureneb, näitab see, et nafta koguneb

lekkemütsi sisse. Kui aga rõhk jääb madalaks, lekib naftat kusagil teisest otsast välja. Katsetuse

käigus võib osutuda vajalikuks ventiilide ajutine avamine. Kui lekkemüts toimib, hakatakse

lekkemütsi all kogunenud toornaftat pumpama. Kui hakatakse lekkemütsi alt naftat pumpama, siis

tuuakse kohale laev, mis suudab pardale võtta kuni 80 000 barrelit naftat päevas.

Testi käigus kogutud rõhuandmed on andnud vajalikku informatsiooni selle kohta, kuidas ajutiselt

sulgeda puurkaeve näiteks orkaanide ajal.

Lõplikult lootis aga BP lekke kõrvaldada kahe viltuse päästepuuraugu rajamisega, mis

lõikuksid sügaval maa all lekkiva puurauguga. Päästepuuraukude kaudu kavatsetakse pumbata

lekkepuurauku betooni, mis peaks püsivalt takistama nafta välja purskamise. Kui ka sellisel viisil ei

suudeta nafta väljavoolu peatada, kavatseb BP paigaldada lekkekohale veel ühe kogumiskupli ning

hakatagi sellel moel naftat välja pumpama.

16. juulil jätkus alanud uue naftakoguja testimine, seni on hoitud kõik ventiilid suletuna,

naftat merre ei leki, kuid rõhk kogujas ei ole tõusnud päris nii kõrgele kui selleks ajaks loodeti.

Rõhu kerkimine näitab, et puurauk ei leki kuskilt mujalt ja puuraugu seinad peavad pealesuruva

nafta rõhule vastu.

Sellel ajal oli rõhk 455 atmosfääri, arvutuste kohaselt peaks rõhk aga olema tõusnud 510

13

atmosfäärini. Siin kohal tuleb esile küsimus, kas kuskilt siiski lekib? Eksperdid pole selles päris

kindad. Kuskilt võib tõesti lekida, kuid natuke liiga madala rõhu põhjus võib olla ka selles, et

lihtsalt nii suurel määral naftat on leiukohast juba merre pursanud ja loodetud rõhuni jõudmine

võtab seega kauem aega.

Järgnevatel päevadel tuli kiiresti naftakoguja lekkinud puuraugult kas eemaldada või mõni

surveklapp avada, sest puuraugust kaugemal oli avastatud võimalik uus lekkekoht. Seni üle 48 tonni

Mehhiko lahe naftaleket kinni hoidnud lekkemüts võis siiski ebaõnnestuda. Rõhk ei olnud veel

katsetuses ette nähtud tasemel, kuid juba on avastatud võimalik uus leke puuraugust eemal. 25 26

27 28

Eelnevalt rida katastroofi kõrvaldamise katseid ebaõnnestus, sest kavandatud tehnilised

lahendused ei osutunud töökindlateks.

BP suutis kolbidesüsteemiga lekkiva puuraugu sulgeda ja siis hakati selle kaudu naftat välja

pumpama. Kolbsulgur ühendati nelja naftapuurimislaevaga merepinnal, mis suutsid üheskoos

pumbata 60-80 tuhat barrelit päevas, kust see pumbati omakorda naftatankeritsesse. Merepinnalt

koguti tulekindlate poomide süsteemiga naftat ja põletati kohapeal kontrollitud tingimustes.

Selle tõrjetöö mahtu iseloomustab, et lekke kõrvaldamisel osales 6870 laeva, 119 lennukit ja 44 000

inimest. Tõrjepoome paigaldati kokku 975 km. 29

Reostuse likvideerimisel tuli ette vahel ka takistusi nagu näiteks torme. 22. juulil oli reostuse

likvideerimise eest vastutav admiral Thad Allen silmitsi rake otsusega. Prognooside kohaselt

lähenes troopiline torm Bonnie, seetõttu osutus hädavajalikuks, et kõik abilaevad ja platvormid

pidid Mehhiko lahelt lahkuma, kaasa arvatud puurtorn, mis juba kuude kaupa uut puurauku kaevas.

Lekkekoht jääks järelvalveta mitmeks päevaks. Ohutu variant oleks olnud avatud klapiga ja

vabastada lekkemüts. T.Allen, konsulteerides Energia sekretär Steven Chuga otsustas lahkudes

ventiilid sulgeda, et lekkinud puurauk jääks siiski kaetuks ja naftakogujat mitte maha monteerida.

Kuni kaheks nädalaks peatus teise puuraugu rajamine, kuhu taheti purunenud puuraugust nafta

suunata. Viimase seitsme päeva jooksul ei ole naftat lahte juurde lekkinud. Tormihoiatuse tõttu

katkestati naftalekke pidurdustööd. BP on aga kindel, et isegi kehvade ilmastikuolude tingimustes

25 http://www.epl.ee/artikkel/58020326 http://www.epl.ee/artikkel/58027027 http://www.epl.ee/artikkel/58030428 http://www.epl.ee/artikkel/58036129 http://www.bp.com/bodycopyarticle.do?categoryId=1&contentId=7052055

14

suudetakse takistada nafta lekkimist. 30 31

Täielikult peatati naftaleke Mehhiko lahes augustikuu alguses! 32

USA rannavalve ülema admiral Thad Alleni hinnangul võtab Mehhiko lahe puhastamine naftast ja

igasuguse keskkonnakahju kõrvaldamine aastaid.

Mehhiko lahel naftakatastroofi eest vastutav naftafirma BP lubab anda keskonnakaitsele

kõik probleemsest puuraugust saadava nafta müügi tulud. Eesmärgiks on selle abil Mehhiko lahelt

kogu reostus likvideerida. BP teatel annavad nad saadavad summad keskkonnakaitsefondi, mis aitab

Louisiana, Mississippi, Alabama ja Florida looduskeskkonda puhastada, kaitsa ning arendada.

BP rahalised kahjud on tohutud. Esialgu nimetatud summad kasvasid kiiresti. 25. juunil tõusid

kulud 2 mld euroni, juuli alguses aga 2,5 mld euroni. 12. juulil nimetas BP avarii

likvideerimiskuludeks juba 3,5 mld USD.

BP müüs ligi 30 mld USD eest oma aktivaid ja osa temale kuuluvat vara katastroofi kahjude

hüvitamiseks. Samal ajal peeti mõnede USA pankadega läbirääkimised 20 mld USD suuruse laenu

saamiseks.33 34 35

BP-l oli ''Deepwater Horizoni'' naftapuurtorni töökindluse kohta kahtlusi juba 2009. aastal.

Mõned nende insenerid arvasid, et metallkonstruktsioon, mida plaaniti kasutada ühes puurtornis, ei

pea suurele pingele vastu. BP võttis siiski erikorras kasutusele just kahest võimalusest riskantsema

konstruktsiooni. Enne 20. aprilli plahvatust tekkisid naftaplatvormil probleemid just sama

metallkonstruktsiooniga.36 37 38

3. Naftareostusest tekkinud tagajärjed

20. aprillil 2010 juhtunud plahvatusest naftaplatvormil Mehhiko lahes tekkinud

naftareostusel on 3 sorti tagajärgi. Need on: Esiteks ökoloogilised tagajärjed.

Katastroofi tulemusena paiskus merre ligi viis miljonit barrelit naftat. Naftareostus mõjutab raskelt30 http://www.epl.ee/artikkel/58062231 http://www.postimees.ee/?id=29096632 http://www.bp.com/sectionbodycopy.do?categoryId=41&contentId=7067505&nicam=vanity&redirect=www.bp.com/gulfofmexicoresponse 33 http://www.postimees.ee/?id=27384834 http://www.finanznachrichten.de/nachrichten-2010-06/17177056-wsj-bp-setzt-dividendenzahlungen-fuer-

mindestens-drei-quartale-aus-015.htm35 http://www.lenta.ru/news/2010/06/14/bp/36 http://www.postimees.ee/?id=26947537 http://www.postimees.ee/?id=26978338 http://www.e24.ee/?Id=269085

15

looduse ökoloogilist tagajärge. Looduse all mõistame me käesolevas uuringus eelkõige: merd,

mereelu. Kuigi kalad võivad üle elada naftareostuse, siis ei ole hea neid enam süüa.See tähendab, et

kalandus on keelatud Mehhiko lahes responsi käsule.

Ökoloogiliste tagajärgede likvideerimisega tegeles BP mitu kuud ja tegeleb ka siiamaani.

Bp lubas iga päev maksta 7 mln USD likvideerimise heaks. USA president Barack Obama kutsus

vabatahtlikke aitama Mehhiko lahe ranniku ohvreid. Likvideerimisel aitasid kaasa vabatahtlikud,

töölised, looduskaitsjad kes puhastasid rannaäärseid alasid ning osutasid abi linnustikule ja

mereloomadele, kes olid hädas. On märgatav ka see, et õhus on tuntud toksilist gaasi, mida

tunnevad isegi ranniku äärsed inimesed. Selline gaas on ohtlik ka linnustikule, mis kiirendavad

nende surma ning on mürgine ka inimestele ja kõik Mehhiko lahe juures olevad inimesed kannavad

ohutuse nõuetele vastavaid loore.

Majanduslikud tagajärjed.

On kahte sorti majanduslikke tagajärgi. Esimesed puudutavad BP kui ettevõtet kes tänu

katastroofile kaotas oma turundust, lisaks kaudsed majanduslikud tagajärjed, mis tänu Ameerika

valitsuse kõrgendatud tähelepanu halvasid ka teiste naftapuurtornide töö. Barack Obama, kui

Ameerika Ühendriikide president ütleb, et nad ei lõpeta tööd ennem , kui see on lõpetatud. See

tähendab, et kuni nafta on likvideeritud täielikult Mehhiko lahest. Obama survestas BP sõnaliselt, et

firma annaks abi sajaprotsendiliselt. BP lõi ka fondi, mille eesmärgiks on likvideerida kõik nafta

Mehhiko lahest ja rannikutelt ja mis läks maksma 20 mld USD. 39

Teist laadi majanduslikud tagajärjed, mis puudutavad Mehhiko lahe rannikute aladel

töötavaid kalamehi. Kuna terve Mehhiko laht on reostatud laialdaselt, siis ei saa enam tegeleda seal

kalandusega, ning see on meeletu kahjum kalameestele. Inimestele, kes armastasid oma tööd,

peavad leidma nüüd uue viisi kuidas oma peresid toita. Sellised tagajärjed võivad mõjutada ka

sotsiaalseid tagajärgi. Kuna mõjuvad kaugematele rannaäärsetele elanikkonnale erinevates

sotsiaalsetes kihtides. Üldiselt ei kannatanud mitte ainult kalurid, vaid kogu sotsiaalsfäär.

Sotsiaalsete tagajärgede parandamiseks võttis Ameerika valitsus vastu mitmeid täiendavaid

koolitusi, uusi töökohti ning palju programme.

Seoses selle naftakatastroofiga on tõstatatud järjekordselt tänapäeva eetiline äriprobleem:

äriinimesed jahivad maksimaalset kasumit, arvestamata negatiivsete tagajärgedega inimestele ja

loodusele, millest saavad alguse suured,sageli globaalsed probleemid ning katastroofid.

Nafta ja gaas mida leidub Põhja-Norra lähedal tohutult palju õhutab väga palju

39 http://www.e24.ee/?id=299967

16

naftatöösturite kirgi. See näitab et inimestel tekib nafta janu, millele nad ei saa ei öelda.40

Kuid teiselt poolt tsivilisatsiooni arengu tagamisega kaasnevad paratamatult ka tagasilöögid.

Võib öelda, et inimkonna teadmiste tase ei küündinud veel selliste keeruliste tehniliste süsteemide

kõrge töökindluse tagamise kindlustamisega. Samas rikastas nii raske katastroofi kõrvaldamine

meie teadmisi selles valdkonnas, sest seal kasutati tipptehnoloogia süsteemi, mida varem ei ole

kasutatud. Kuid samas esines tagant järel öeldes ka rida lihtsaid juhtkonna valeotsuseid, mis olid

nagu juhtimisvead. Naftareostusele vastu vaadates sai inimkond selle kogemusega hulga targemaks.

Uurimustöös otsustasin läbi viia ka analüüsi küsimustikust, mille kogusin ma oma

klassiõpilaste ja interneti teel. Küsitlusest võttis kokkuvõtteks osa täpselt 100 inimest.

Küsimustikule vastas 36 naist ja 64 meest.

''Kas oled teadlik Mehhiko lahe naftareostusest?''- Sellele küsimusele 52% vastas, et nad on

teadlikud Mehhiko lahe naftareostusest. 32% vastas, et jah, kuid vähe ning 16% ei olnud Mehhiko

lahe naftareostusega kursis. Märkimisväärne on see et üle poolte vastajatest vastasid, et nad on

kindlasti teadlikud Mehhiko lahe naftareostusest. 52% vastajatest olid 38 meest ja 14 naist.

40 Jaak Kangilaski: Norra maa, rahvas, kunst. Lk 100.

17

Mehed Naised

0

5

10

15

20

25

30

35

40

Jah Jah, kuid väheEi

''Kas oled kuulnud midagi suurest rahvusvahelisest naftakompaniist BP(Britsih Petroleum), kes on

naftareostuse korraldaja?''-Sellele küsimusele 31% vastas, et nad on kuulnud suurest

rahvusvahelisest naftakompaniist BP. 33% vastanutest vastas, et teavad vähe ning 36 % vastajatest

vastasid, et nad pole kuulnudki rahvusvahelisest naftakompaniist BP. Mind isiklikult üllatab see, et

suurem protsent kaldub mitte teadlikuse juurde.

''Mida arvate teie üldse Mehhiko lahe naftareostusest?''-Üldistan vastuse kaheks pooleks, kus 74

inimest vastas, et naftareostus ei ole hea. Nimelt see kahjustab keskonda,loodust ja linnustikku.

Sammuti ka naftatööstuse reklaami. Teine pool, millele vastas 26 inimest, nende vastus oli, et

nemad ei oska vastata väga täpselt ning neid see ei puuduta.

18

Mehed Naised

0

5

10

15

20

25

30

Jah VäheEi

Kokkuvõte

Uurimustööd ''Mehhiko lahe naftareostus'' kirjutades lugesin läbi töö lisaleheküljel 18

märgitud allikad ja lisaks sellel nimetamata allikad paljudelt erinevatelt uudisteagentuuridelt ja

uudiste portaalidest. Mehhiko lahe naftareostus on põhjalikult uuritud. Järeldusi on väga erinevaid.

Kõige rohkem sõltub see uurijast. Tagajärgede likvideerimise infot on suhteliselt vähe, sammuti ka

poliitilisi artikleid nafta puurimise kohta.

Töös jõudsin järeldusele, et avalikus ruumis väljaöeldu süüdlased ei ole alati need mis

tegelikult ja infovoog katastroofi korral on pgem kontrollitud kui demokraatlik.

Minu arvates on käesolev naftareostuse peasüüdlaseks nii BP kui ka Transoceanile, kellele

see tegelikult kuulus. Juhtimis ahelas esines puudujääk ja seda nii enne katastroofi, katastroofi ajal,

ja ka pärast katastroofi. Katastroofi likvideerimise käigus ilmsiks tulnud vajalikud õppetunnid

võetakse loodetavasti õppeks veel olemata ja tulemata juhtuvatel katastroofide teel.

19

Kasutatud kirjandus:

1. Jaak Kangilaski: Norra maa, rahvas, kunst

2. National Geographic June 2004

3. National Geographic October 2010

4. National Geographic june 2008

5. http://pandoraopen.ru/2010-06-20/teoriya-upravleniya-narodami/

6. http://cricketdiane.wordpress.com/2010/05/11/marine-environments-observations-and-resources-

for-the-gulf-of-mexico-dead-zones-and-oil-spill-from-deepwater-horizon-disaster/

7. http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta

8. http://www.petrostrategies.org/Links/worlds_largest_oil_and_gas_companies.htm

9. http://de.wikipedia.org/wiki/Liste_von_Mineral%C3%B6lunternehmen

10. http://www.bp.com/productlanding.do?categoryId=6929&contentId=7044622

11. http://www.tarbijakaitse.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=4411

12. http://www.tradingeconomics.com/Economics/Commodities.aspx?Symbol=COG1

13. http://www.finantsvaade.ee/uudised/peak-oil-aastaks-2035

14. http://et.wikipedia.org/wiki/BP

15. http://www.bp.com/bodycopyarticle.do?categoryId=1&contentId=7052055

16. http://et.wikipedia.org/wiki/Bob_Dudley

17. http://www.deepwater.com/fw/main/Ideepwater-Horizon-i-Drills-Worlds-Deepest-Oil-ans-Gas-

Well-419C1.html?LayoutID=6

18. http://de.wikipedia.org/wiki/Deepwater_Horizon

19. http://sero.nmfs.noaa.gov/bulletins/pdfs/2010/FB10-055_BP_Oil_Spill_Closure_062110.pdf

20. http://sero.nmfs.noaa.gov/ClosureSizeandPercentCoverage.htm

21. http://www.postimees.ee/?id=273341


23. http://www.reuters.com/

20

24. http://www.rigzone.com/data/

25. http://www.spiegel.de/politik/ausland/0,1518,697554,00.html


27. http://www.bp.com/genericarticle.do?categoryId=2012968&contentId=7062799


29. http://www.epl.ee/artikkel/580203







36.http://www.bp.com/sectionbodycopy.do?

categoryId=41&contentId=7067505&nicam=vanity&redirect=www.bp.co m/gulfofmexicoresponse


38. http://www.finanznachrichten.de/nachrichten-2010-06/17177056-wsj-bp-setzt-

dividendenzahlungen-fuer-mindestens-drei-quartale-aus-015.htm

39. http://www.lenta.ru/news/2010/06/14/bp/



42. http://www.e24.ee/?Id=269085

43. http://www.e24.ee/?id=299967

21

Lisa:

Mehhiko lahe naftareostus nagu näha on

pindalalt suurem kui Eesti. Sellise naftareostuse

suuruse jaoks on vaja peaaegu 5 miljonit

barrelit naftat.

22

Documents

UurimustööLõplik.odt - NeoOffice Writer · Sisukord Sissejuhatus 3 1. Nafta 5 1.1. Suurimad naftaettevõtted ja nafta tarbimine. 5 1.2. Nafta hinnad ja transport 7 1.3. BP (British