infohaldus.readthedocs.io · Uuringu algatasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Uuring viidi läbi Riigikantselei

Lotildepparuanne

Uuring bdquoLingitud Eestildquo

Tallinn 2014

Uuringu algatasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Uuring viidi laumlbi Riigikantselei tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel

Uuringu autorid

Peep Kuumlngas

Hele-Mai Haav

Jaak Tepandi

Lauri Tepandi

Mihkel Lauk

Triin Tars

Uuringu juhtruumlhm

Juhtruumlhma liige Organisatsioonasutusettevotildete

Uuno Vallner Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaisa-Maarja Paumlrtel Riigikantselei

Siim Sikkut Riigikantselei

Hannes Kiivet Riigi Infosuumlsteemi Amet

Priit Parmakson Riigi Infosuumlsteemi Amet

Margus Puumluumla Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Peep Kuumlngas SOA Trader OUuml

Hele-Mai Haav SOA Trader OUuml

Jaak Tepandi Tepinfo OUuml

Lauri Tepandi Tepinfo OUuml

Mihkel Lauk PricewaterhouseCoopers Advisors AS

Triin Tars PricewaterhouseCoopers Advisors AS

Taumlname uuringu autoreid juhtruumlhma ja uuringus osalejaid

ISBN 978-9949-33-722-4

PricewaterhouseCoopers Advisors AS

Tallinn 2014

Lingitud Eesti

SOA Trader | PwC | Tepinfo 3

Sisukord

Motildeisted ja luumlhendid 8

Kokkuvotildete 10

Valdkonna globaalne areng 10

Linkandmete kasutuselevotildetmine 12

Linkandmete kasutamise eesmaumlrgid ja tulemused 12

Olulisemad trendid Eesti votildeimekused ja votildeimalused 13

Aktiivsus rahvusvahelistes initsiatiivides 13

Pilootprojektide kaumlivitamine 14

Linkandmete alase votildeimekuse totildestmine 14

Linkandmete alase teadlikkuse totildestmine 15

Linkandmetega kaasnevad votildeimalikud ohud ja riskid 15

Vajalikud muudatused otildeigusruumis 16

Ettepanekute elluviimise korraldamine 16

Koosvotildeime arhitektuuri arendamine 17

Linkandmetega seotud avatud standardid 17

Tehnilise infrastruktuuri lahendused 18

Koosloomel potildehinevate lahenduste loomine 18

Vajalikud semantikaressursid 18

Linkandmed avaandmete publitseerimisel 19

Sisutoumloumltlus veebisaitides ja -liidestes 19

Organisatsioonilise koosvotildeime arendamine 20

Linkandmete tehnoloogiate monitoorimine otildepetamine ja propageerimine 20

Linkandmed Eesti IKT sektori lahendustes 20

Avaliku sektori uumllesanded infosuumlsteemide tellijana 21

Soovitusi erasektorile infosuumlsteemide arendamisel 21

Vabasektor ja kodanikkonna kaasamine 22

Toumloumljaotus eri huvipoolte vahel 23

Andmetoumloumltlusprotsessid ja andmete taumlieliku elutsuumlkli toetamine 23

Sissejuhatus 25

1 Uuringu metoodika 26

11 I etapp ndash Ettevalmistus 26

12 II etapp ndash Laumlhteandmete kogumine ja esialgne analuumluumls 26

13 III etapp ndash Intervjuud kuumlsitlused ja andmete analuumluumls 27

14 IV etapp ndash Uuringutulemuste valideerimine esialgsete soovituste koostamine 28

15 V etapp ndash Uuringutulemuste kokkuvotildette koostamine ja Tellijale esitamine 28

Lingitud Eesti


2 Linkandmete ja seonduvate tehnoloogiate ning praktikate analuumluumls 29

21 Linkandmete ja nendega seotud tehnoloogiatrendide analuumluumls 30

211 Linkandmete tehnoloogia 30

212 Semantilised tehnoloogiad 36

213 Avaandmed 39

214 Suurandmete toumloumltlemise ja hotildeive tehnoloogiad 44

215 Koosloome tehnoloogiad 48

216 Tulevikuinternet 50

217 Asjade internet 52

218 Linkandmete seos teiste tehnoloogiatega 55

22 Rahvusvaheliste initsiatiivide tegevuste ja standardite analuumluumls 57

221 Majanduskoostoumlouml ja arengu organisatsiooni tegevused (OECD) 58

222 Euroopa Komisjoni ja tema peadirektoraatide algatused 59

223 Euroopa Komisjoni raamprogrammid 62

224 Standardid 65

225 Soovitused Eestile 67

23 Andme- ja teabevaumlravate analuumluumls 68

231 Ava- ja linkandmete portaalid 68

232 Portaalide ja kataloogide hetkeseis 68


24 Valdkonna juhtivate riikide parimate linkandmete alaste praktikate analuumluumls 71

241 Suurbritannia (UK) 71

242 Ameerika Uumlhendriigid (USA) 76

243 Juhtivate riikide edutegurid linkandmete kasutuselevotildetul 81

244 Kasulikke otildeppetunde vaumllisriikide parimatest praktikatest Eestile 82

3 Arhitektuurianaluumluumls 83

31 Infosuumlsteemide valim 83

32 Referentssuumlsteem juhtumiuuringuks 84

33 Juhtumiuuringud 88

331 DBpedia Live 88

332 Riiklik ehitisregister 89

333 TWC LOGD 90

34 Vastavus Linked Data Platform 10 notildeuetele 92

35 Ettepanekud 92

4 Otildeigusruumi analuumluumls 94

41 Analuumluumlsi eesmaumlrgid ulatus ja piirangud 94

411 Otildeigusruumi analuumluumlsi uumlldised eesmaumlrgid 94

412 Ava- ja linkandmete kasutuselevotildetu votildeimalike tugevuste notilderkuste votildeimaluste ja ohtude analuumluumls 95

Lingitud Eesti


413 Analuumluumlsi piirangud hotildelmatavad tehnoloogiad ja otildeigusruum 96

42 Avaandmetelinkandmete publitseerimine 98

421 Avalikustatavad andmed ja avalikustamise taumlhtajad 98

422 Avalikustatavate andmete masinloetavuse tase 99

423 Andmete avalikustamise viis ja notildeuded 99

424 Ettepanekud 100

43 Avaliku teabe taaskasutamise tasustamine 101

431 Ettepanekud 102

44 Isikuandmete kaitse ja privaatsuse tagamine linkandmete kasutuselevotildetu raames 102

441 Isikuandmete esitamine avaandmetena 102

442 Isikuandmete toumloumltlemine linkandmetena 104

443 Isikuandmete kaitse ja privaatsuse tagamine seoses linkandmetega 105

444 Ettepanekud 106

45 Otildeigused vastutused ja kohustused 106

451 Intellektuaalomandi otildeiguste kaitse tagamine 107

452 Vastutus linkandmete ja nende kaudu esitatavate teenuste kvaliteedi eest 107

453 Ettepanekud 108

46 Omandi kriitilise taristu ja riigi kaitse 108

461 Omandi andmete kaitse 108

462 Kriitiline taristu ja riigi kaitse 109

463 Ettepanekud 110

5 Kvalitatiivuuringu tulemused 111

51 Linkandmete ja seonduvate tehnoloogiate kasutuselevotildetu votildeimalused ja takistajad 111

52 Lingitud Eesti koosvotildeime arhitektuur 116

53 Organisatsiooniline koosvotildeime 118

6 Kvantitatiivuuringu tulemused 119

61 Vastanute profiil 119

62 Vastused kuumlsimustele 121

7 Vastused uurimiskuumlsimustele ettepanekud ja poliitikasoovitused 127

71 Linkandmete kasutuselevotildetu uumlldised ettepanekud 127

711 Linkandmete tehnoloogiate kasutamise eesmaumlrgid ja tulemused 127

712 Olulisemad trendid Eesti votildeimekused ja votildeimalused 129

713 Aktiivsus rahvusvahelistes initsiatiivides 130

714 Pilootprojektide kaumlivitamine 132

715 Linkandmete alase votildeimekuse totildestmine 135

716 Linkandmete alase teadlikkuse totildestmine 136

717 Linkandmete kasutuselevotildetuga kaasnevad votildeimalikud ohud ja riskid 138

718 Vajalikud muudatused otildeigusruumis 139

Lingitud Eesti


719 Ettepanekute elluviimise korraldamine 140

72 Lingitud Eesti koosvotildeime arhitektuuri arendamise ettepanekud 141

721 Linkandmetega seotud avatud standardid 141

722 Tehnilise infrastruktuuri lahendused 142

723 Koosloomel potildehinevate lahenduste loomine 144

724 Vajalikud semantikaressursid 145

725 Linkandmete tehnoloogiad andmete avaandmetena publitseerimisel 146

726 Sisutoumloumltlus veebisaitides ja -liidestes 148

73 Lingitud Eestit toetava organisatsioonilise koosvotildeime arendamise ettepanekud 149

731 Linkandmete tehnoloogiate monitoorimine otildepetamine ja propageerimine 149

732 Linkandmete tehnoloogia Eesti IKT sektori vaumlljatoumloumltatavates lahendustes 151

733 Eesti avaliku sektori taumliendavad uumllesanded infosuumlsteemide tellijana 152

734 Soovitusi erasektorile oma infosuumlsteemide tellimisel ja arendamisel 153

735 Vabasektor ja kodanikkonna kaasamine 155

736 Toumloumljaotus eri huvipoolte vahel 156

737 Andmetoumloumltlusprotsessid ja andmete taumlieliku elutsuumlkli toetamine 158

8 Kasutatud kirjandus 162

9 Lisad 173

91 Kvantitatiivkuumlsitluse ankeet 173

Lingitud Eesti


Joonised

Joonis 1 Avalike linkandmete elutsuumlkli mudel 35 Joonis 2 Semantilised tehnoloogiad 36 Joonis 3 Totildeusvad tehnoloogiad ja nende seosed 56 Joonis 4 Linkandmete tehnoloogia kui erinevate andmete ja tehnoloogiate linkija 57 Joonis 5 OECD riikide tsentraalsetes portaalides publitseeritud avaandmehulkade arvud (2013) 59 Joonis 6 Avalike andmete tehnoloogiline teekaart 63 Joonis 7 UK avalike teenuste kasutuselevotildetu kontseptuaalne mudel poliitilise konteksti jaoks 73 Joonis 8 UK avaandmete strateegia 74 Joonis 9 Referentsarhitektuur valimi lahenduste arhitektuuridest 87 Joonis 10 DBpedia Live System Architecture 88 Joonis 11 TWC LOGD portaali duumlnaamiliselt genereeritud esileht 91 Joonis 12 Vastanute profiil sihtruumlhmade jaotus 119 Joonis 13 Tehnoloogiate olulisus Eestile linkandmete kontekstis 122 Joonis 14 Sihtruumlhmade teadlikkus valitsuse plaanidest linkandmete vallas 122 Joonis 15 Eesti votildeimekus tehnoloogiatrendide raames 122 Joonis 16 Eesti arenguvajadus tehnoloogiatrendide raames 123 Joonis 17 Potentsiaalsed kasud linkandmete kasutamisest 123 Joonis 18 Linkandmete loomist ja kasutamist paumlrssivad tegurid 124 Joonis 19 Ohtude suurus seoses linkandmete laialdase kasutuselevotildetuga 125 Joonis 20 Linkandmete avamise potentsiaalne kasu valdkonniti 125 Joonis 21 Projektide ja tegevuste motildeju Eestile 126 Joonis 22 Lingitud avaandmete kasutusvotildeimaluste atraktiivsus 126

Tabelid

Tabel 1 Taumlhtsamad rahvusvaheliste organisatsioonide avaandmete portaalid 69 Tabel 2 Linkandmete kasutuselevotildetu edutegurid 81 Tabel 3 Soovitused Eestile teiste riikide edutegurite alusel (taumlhtsuse jaumlrjekorras) 83 Tabel 4 Arhitektuurianaluumluumlsi valim 83 Tabel 5 Linked Data Platform 10 notildeuete kaetus valimi lahenduste poolt 92 Tabel 6 Linkandmete kasutuselevotildetu SWOT-analuumluumls 96 Tabel 7 Ankeetkuumlsitluse sihtruumlhmade koosseis 119 Tabel 8 Vastanute profiil teadmised tehnoloogiatest 120 Tabel 9 Vastanute profiil praktilised kogemused 120 Tabel 10 Avalike linkandmete elutsuumlkli tegevused ja nende toetamine 159

Lingitud Eesti


Motildeisted ja luumlhendid

Motildeiste Motildeiste inglise keeles (vajadusel)

Selgitus

ADS Aadressiandmete suumlsteem

Avaandmed open data Andmed mis on kotildeigile antud vabalt kasutada taaskasutada ja jagada kitsendatult maksimaalselt viitamise votildei samadel tingimustel taasjagamise notildeudega (A piece of data or content is open if anyone is free to use reuse and redistribute it mdash subject only at most to the requirement to attribute andor share-alike)1

Maumlrkus 1 Motildeiste bdquoavaandmedldquo raumlaumlgib otildeiguslikust koosvotildeimest motildeiste bdquolinkandmedldquo - semantilisest ja tehnilisest koosvotildeimest2

Maumlrkus 2 Avaandmed votildeivad olla linkandmed ja votildeivad ka mitte olla

Maumlrkus 3 Vt ka bdquoAvaandmete viie taumlrni suumlsteemldquo

Avaandmete viie taumlrni suumlsteem

5 deployment scheme for open data

Tim Berners Lee poolt pakutud vormingute ja kodeeringute suumlsteem avaandmete bdquokasutajasotildebralikkuserdquo hindamiseks3

Avalik teave public sector information government data

Mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jaumlaumldvustatud ja dokumenteeritud teave mis on saadud votildei loodud avaliku sektori poolt seaduses votildei selle alusel antud otildeigusaktides saumltestatud avalikke uumllesandeid taumlites

Maumlrkus juurdepaumlaumlsu avalikule teabele votildeib seaduses saumltestatud korras piirata (sotildenal bdquoavalikldquo on eesti keeles mitu taumlhendust siinkohal kasutatakse neist uumlhte)

Avaliku sektori avaandmed

open government data

Avaliku sektori poolt avaandmetena publitseeritud teave

Avaliku sektori linkandmed

linked government data

Avaliku sektori poolt linkandmetena publitseeritud teave

Avalikustatud teave

published data Avalikkusele kaumlttesaadavaks tehtud teave

EL EU Euroopa Liit

1 httpopendefinitionorg httpwwww3org2005IncubatorlldwikiScope 2 httpwwww3org2005IncubatorlldwikiScope 3 http5stardatainfo

Lingitud Eesti



Selgitus

Linkandmed linked data Struktureeritud andmed mis on kirjeldatud ja avaldatud viisil mis lubab neid automaatselt seostada (vt ka motildeiste bdquoAvaandmedldquo ja selle maumlrkused)

Maumlrkus 1 Linkandmed votildeivad olla avaandmed ja votildeivad ka mitte olla

Maumlrkus 2 Avaandmete viie taumlrni suumlsteemis on linkandmed viiendal tasemel

Maumlrkus 3 W3C avaliku sektori linkandmete toumloumlgrupp (W3C Government Linked Data Working Group) toetub linkandmete maumlaumlratlemisel spetsiifilistele tehnoloogiatele ja standarditele (URI HTTP RDF SPARQL jt)4 Kaumlesolevas dokumendis on kasutatud laiemat motildeistet et mitte kitsendada kaumlsitlust vaid neile tehnoloogiatele

Masinloetav vorming

machine-readable format

Failivorming mis on struktureeritud selliselt et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid sealhulgas uumlksikuid faktivaumliteid ja nende sisemist struktuuri kergelt tuvastada aumlra tunda ja vaumllja lugeda5

Maumlrkus Vrd ka USA valitsusasutuste jaoks kasutatav motildeiste6

Mosaiikandmed Andmed millelt on eemaldatud isikustamist votildeimaldavad tunnused ent mitmest andmekogust paumlrinevate andmete linkimisel ja koosesitamisel tekib votildeimalus andmeid taasisikustada

RIA Riigi Infosuumlsteemi Amet

RISO Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosuumlsteemide osakond

4 Linked data httpsdvcsw3orghggldraw-filedefaultglossaryindexhtmllinked-data 5 EUROOPA PARLAMENDI JA NOtildeUKOGU DIREKTIIV 201337EL 26 juuni 2013 millega muudetakse direktiivi 200398EUuml avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta 6 httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombassetsa11_current_years200pdf

Lingitud Eesti


Kokkuvotildete

bdquoLingitud Eestildquo all motildeistetakse IKT-lahenduste toel loodud kogu Eesti inforuumi hotildelmavat hajutatud isikute organisatsioonide tarkade seadmete teadmiste infosuumlsteemide ning andmete koosvotildeimelist votildergustikku Linkandmed on struktureeritud andmed mis on kirjeldatud ja avaldatud viisil mis lubab neid automaatselt seostada Linkandmete tehnoloogia votildeimaldab seni hajutatult eksisteerivad andmebaasid sotsiaalmeedia dokumendid faktid seadmed teadmised jms integreerida uumlhtseks tervikuks ning avab seelaumlbi riikidele era- ja vabasektorile seni votildeimatud olnud ehk potildehimotildetteliselt uued votildeimalused uut tuumluumlpi teenuste loomiseks Kuid selle votildergustiku loomine eeldab laumlbimurret mitmetes suundades nagu uumllikiire andmesidevotilderk ja targad seadmed koosvotildeimelised infosuumlsteemid ja teadmusvotildergustikud semantilised votildergustikud ndash kotildeige olulisemana aga linkandmete kasutuselevotildetus

Linkandmete kontseptsiooni jaumlrgi saavad lisaks dokumentidele otselingitavaks ka andmed ise ja kotildeik fuumluumlsilised kui ka abstraktsed bdquoasjadldquo Kui praegu saavad brauserite abil teavet lugeda eelkotildeige inimesed (andmed on inimloetavad) siis kasutades linkandmeid toetavaid tehnoloogiad saavad arvutid andmeid lugeda ndash ning mis olulisemgi eri kohtades paiknevaid andmeid siduda nendes otsida ja neid toumloumldelda Linkandmete tehnoloogia votildeimaldab loobuda traditsiooniliste andmekogude loomisest ja nende seostamisest kasutades linkandmete tehnoloogiaid on see funktsionaalsus andmete avaldamisega vaikimisi saavutatav

Linkandmete kasutuselevotildetu initsiatiiv edendab laumlbipaistvust koostoumloumld riikide tasandil ja laiemalt votildeimaldab luua uusi uuenduslikke teenuseid ning totildesta otsuste tegemise kvaliteeti

Linkandmed kui tehnoloogiline suundumus on tihedalt seotud selliste uumllemaailmsete trendidega nagu tulevikuinternet (Future Internet FI) ja semantiline veeb (Semantic Web) asjade Internet (Internet of Things) ja suurandmed (Big Data) avaandmed (Open Data) ja koosloome (Crowdsourcing)

Eestis puudub terviklik Eesti konteksti ja vajadusi arvestav uuring linkandmete kasutusvotildeimaluste osas millel votildeiks potildehineda linkandmete kasutuselevotildetu poliitika Kaumlesoleva uuringu tulemused on otseseks sisendiks riigi IKT-poliitika kujundamisele jaumlrgmiste aastate infouumlhiskonna arengukava rakendusplaanide koostamisele struktuurifondide rahastamisvoorude ettevalmistamisele ja koosvotildeime raamistiku dokumentide taumliendamisele

Uuringu eesmaumlrgiks on loodava bdquoInfouumlhiskonna arengukava 2020ldquo eesmaumlrkide saavutamiseks vajalike rakendusplaanide jaoks sisendi andmine lingitud andmete loomise ja kasutamise osas ning vastavate tegevuste efektiivseks elluviimiseks vajalike muudatuste tegemiseks Eesti otildeigusruumis ja poliitilistes meetmetes

Uuringus pakume vaumllja laumlhenemise linkandmete tehnoloogiate laiemaks kasutuselevotildetuks Eestis tuues vaumllja puudused mis paumlrsivad lingitud andmete efektiivset loomist ja kasutamist See hotildelmab soovitusi avaliku sektori erasektori ja vabasektori andmekogude veebisaitide ja muude inforessursside uumlmberkorraldamiseks ning neid toetavateks poliitikameetmeteks riigi poolt Jaumlrgnevas toome vaumllja ettepanekud ja poliitikasoovitused Nende potildehjendused ja taumlpsem kontekst on esitatud uuringu taumlispikas aruandes

Valdkonna globaalne areng

Kokkuvotildetvalt votildeib oumlelda et linkandmetega seotud tehnoloogiatest on avaliku sektori avaandmed ja NoSQL andmebaasisuumlsteemid (siia alla kuuluvad ka RDF andmebaasid) ajaliselt kotildeige laumlhemal produktiivsuse platoole (2-5 a) Suurandmete hotildeive ja analuumluumltika tehnoloogiad on kasutuselevotildetu faasi alguses Gartneri

Lingitud Eesti


2012 a suurandmetega seotud tehnoloogiate kasutuselvotildetu graafikus oli MapReduce jt suurandmete tehnoloogiad kasutuselevotildetust 2-5 aasta kaugusel Teised seonduvad tehnoloogiad nagu semantikatehnoloogiad ja asjade internet on produktiivsuse platoost rohkem kui 10 aasta kaugusel

Avaandmete arengul on otsene motildeju avalike linkandmete kasutuselevotildetule ja linkandmete kasutuselevotildetule uumlldse sest ka erasektor saaks oma andmetega linkida avalikke linkandmeid ja seega linkandmete motildeju veelgi suurendada Tuleb taumlhtsustada rahvusvaheliste ja rahvuslike initsiatiivide ja tegevuste motildeju avaliku sektori andmete avalikustamisel ja avalike linkandmete edendamisel

2013 a oli avaandmete seisukohast vaumlga taumlhtis aasta avaldati G8 riikide avaandmete harta ja USA Presidendi otsekorralduse riigivalitsemise uue digitaalstrateegia kohta W3C avaldas linkandmete platvormi parimad praktikad ja juhised ODI laienemine (Prantsusmaale Dubaisse Kanadasse USA-sse Argentiinasse ja Venemaale) ja avaldati Eesti avaandmete rohelise raamatu mustand

Nii OECD kui EK oma peadirektoraatide kaudu on puumlhendanud palju initsiatiive avalikele avaandmetele ja nende linkimisele ning seotud tehnoloogiate toetamisele Eraldi votildeib maumlrkida OECD avaandmete projekti ja avaandmete indikaatorite luumllitamist OECD 2013 a uumllevaatesse bdquoGovernment at a Glanceldquo Euroopa Komisjoni tegemistest votildeib esile totildesta DG CONNECT EL digitaalarengu tegevuskava 2020 DIGIT toumloumltas vaumllja vabavara strateegia perioodiks 2011-2013 ja haldab ISA programmi

Euroopa Komisjon on toetanud tervet rida teadus- ja arendusprojekte oma FP7 IKT toumloumlprogrammi raames selleks et vaumlhendada nii linkandmete loojate kui kasutajate sisenemistotildekkeid valdkonda Nende projektide hulgas on suurema motildejuga LOD2 LATC PlanetDataTELEIOS BIG ja IKS projektid EL uus teaduse ja innovatsiooni raamprogramm Horizon 2020 perioodiks 2014-2020 rahastab aastatel 2014-2015 palju ava- ja linkandmetega seonduvaid teadus- ja arendusprojekte Potildehiline fookus on selles suurandmete teema sidumisel avalike avaandmetega Eriti palju taumlhelepanu saavad 2014-2015 tegevusprogrammis tulevikuinterneti ja asjade interneti teemad

Ava- ja linkandmete rakendamisel on taumlhtis roll rahvusvahelistel standarditel ja soovitustel mida annab vaumllja rahvusvaheline veebikonsortsium W3C Linkandmete rakendamisega seoses on taumlhtsad rahvusvahelised sotildenastikud ja ontoloogiad Praegu on W3C poolt soovitatud ontoloogiate hulgas juba inimeste ja organisatsioonide standardontoloogiad

PwC EU Services avaliku sektori lingitud avaandmete aumlrimudelite alase uuringu jaumlreldus oli et avalikud linkandmed liiguvad edasi tehnoloogia kasutuselevotildetu elutsuumlklis olles naumliteks raamatukogundusearhiivinduse alal jotildeudnud juba varajase kasutuselevotildetu faasi Lotildeppjaumlreldusena toodi uuringus vaumllja et kuna potildehilised andmete pakkujad on tootmas suures mahus avalikke linkandmeid siis on ette naumlha et ka nende andmete taaskasutajad leiavad laumlhitulevikus oma votildeimaluse innovatsiooniks

Kui poliitiline motiiv avaandmete osas oli elavdada soiku jaumlaumlnud majandust siis suurandmete osas on poliitika stimuleerida andmeanaluumluumlsil potildehinevat otsustusprotsessi ning kasutada mittestruktureeritud veebiandmeid (potildehiliselt sotsiaalmeediast) riiklike missioonikriitiliste rakenduste loomiseks

Kasulikkuse aspektist on suurandmete tehnoloogia oma kasulikkust teatud maumlaumlral juba totildeestanud Suurandmete tehnoloogiate kasutuselevotildett ja selle majanduslik kasu ettevotildetluses ja avalikus sektoris kasvab vastavalt sellele kuidas ollakse votildeimelised neid tehnoloogiaid kasutama keeruliste uumllesannete lahendamiseks Siin ei ole kitsaskohaks niivotilderd tehnoloogia kui andmetoumloumltlejate analuumluumltiline kompetentsus Just personali suurandmete analuumluumltika alast ebakompetentsust peetakse potildehiliseks suurandmete tehnoloogiate kasutuselevotildetu piirajaks

SAS-i uuringu bdquoBig-Data-in-Big-Companiesldquo jaumlrgi on selge et suured toumloumlstusettevotildetted laumlhevad uumlle suurandmete toumloumltlemise ja analuumluumltika tehnoloogiatele kuigi see votildetab aega ja notildeuab taumliesti uut tehnoloogilist laumlhenemist muutuvat organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri ning uusi oskusi Suurandmete peamine vaumlaumlrtus tuleb just nende toumloumltlemisest ja analuumluumlsist ja toodetest ning teenustest mis laumlhtuvad selle analuumluumlsi tulemustest

Lingitud Eesti


Kuigi on uumlsna selge et suurandmete tehnoloogiate kasutuselevotildett votildeimaldab suurendada majanduslikku kasvu peab siiski poumloumlrama taumlhelepanu ka selle sotsiaalsetele aspektidele Nendeks on autoriotildeiguste tagamine turvalisus ja privaatsus Seega saab suurandmete tehnoloogiate kasutuselevotildetu kriitiliseks eduteguriks balansseerimine kaumlttesaadavate andmete ja nende uumlha suureneva linkimise ning analuumluumlsimise soovi ning votildeimaliku sotsiaalse haumlirumuse vahel

Kaubamaumlrkide omajad lasevad praegu iga naumldal vaumllja tooteid teenuseid ja sisu mis on inspireeritud ja loodud internetikogukondade poolt Aastal 2014 loodetakse naumlha koosloome efektiivsuse totildeestust turunduse ja innovatsiooni valdkondades Gartner ennustab et koosloomet kasutavate firmade kasum totildeuseb 1 votilderreldes firmadega kes koosloomet ei kasuta ja seda juba aastaks 2015

Praegu on murranguline periood interneti arengus sest kommunikatsioonile orienteeritud internet peaks vastavalt muutunud notildeuetele ja vajadustele muutuma sisule orienteeritud internetiks Seoses sellega muutub aktuaalseks uute internetiarhitektuuride arendus Pragmaatilisest vaatepunktist laumlhtuvalt on praegu maailmas taumlhtis uumlleminek uuele internetiprotokollile IPv6 sest IPv4 aadresside hulk on ammendumas IPv6 votildeimaldab kasutusele votildetta uue aadressruumi ja luumllitada internetti uumlha rohkem asju so sensoreid jms

Praeguseks olemegi juba jotildeudnud olukorrani kus rohkem seadmeid (asju) kui inimesi on liitunud internetiga ja ennustatakse et internetti uumlhendatud asjade hulk uumlletab peagi inimpopulatsiooni arvu moodustades 20-50 biljonit uumlhendatud tarka seadet See taumlhendab ka uumlhtlasi seda et interneti protokoll IPv4 mis on motildeeldud 4 biljoni aadressi jaoks ammendub

Aastaks 2020 ennustatakse Internetti luumllitatud seadmete arvuks 50 biljonit kuni 1 triljon Sensor- ja votilderguvotildeimekuse lisamine asjadele on kaotanud oma tehnoloogilised ja hinnabarjaumlaumlrid Praegu toimub asjade interneti tehnoloogiate laumlbimurre tarbijaturule ja toodetakse uumlha rohkem tarku laiatarbetooteid Personaalsete jaumllgimisvahendite ja kantava tehnoloogia turg peaks kasvama uumllikiiresti just sel aastal Personaalsete jaumllgimisvahendite hinnad langevad ja erinevad targad kellad tervise ja inimkeha seisukorra naumlitajate jaumllgimise vahendid jms tooted tulevad turule Asjade interneti laialdasel kasutuselevotildetul on ka varjukuumlljed Votildergustatud asjad votildeivad saada spioneerimise objektideks Samas saab seda tehnoloogiat kasutada ka vastuluureks ja militaarsetel eesmaumlrkidel

Maailma juhtivad riigid nagu UK ja USA on oma riiklike informatsiooniliste infrastruktuurilahenduste alal uumlle minemas pilvearvutuse infrastruktuurile ja linkandmete kasutamisele info integreerimiseks Vastavad strateegilised dokumendid anti vaumllja potildehiliselt 2012 aastal Tulemused on juba praegu naumlha

Uusimad trendid USA-s ja EL-is on aju-uuringutel potildehinevate biokiipide loomine ja nende uumlhendamine votilderkudeks mille produktiivset kasutuselevotildettu ennustab Gartner 10 aasta paumlrast Jaumlrgnevad aastad on ilmselt murrangulised vaadeldud totildeusvate tehnoloogiate osas muutes oluliselt maailma meie uumlmber ja sees

Linkandmete kasutuselevotildetmine

Linkandmete kasutamise eesmaumlrgid ja tulemused

Linkandmete tehnoloogiad votildeimaldavad seostada omavahel isoleeritud andmeid ja seelaumlbi luua uusi teenuseid ja teadmisi ning edendada innovatsiooni Naumliteks on uuringutes toodud positiivsete votildeimalustena vaumllja valitsemise laumlbipaistvus ja efektiivsus innovatsioon 21 sajandi infrastruktuur Valitsustele annavad linkandmete tehnoloogiad votildeimaluse nutikamate ja efektiivsemate avaliku sektori teenuste ja rakenduste vaumlljatoumloumltamiseks Seega linkandmete tehnoloogiate kasutuselevotildettu tuleb soodustada

Linkandmete kasutamise eesmaumlrkide ja tulemuste hulka kuuluvad riigi ja kodaniku vahelise suhtluse paranemine (nt LEO Laumlbipaistev Eesti Omavalitsus) bdquonaumlhtamatudldquo teenused millele inimesele on seadusandlik otildeigus ning mida ta peab saama sotildeltumatult sellest kas ta tellib teenust votildei mitte (nt lapse riikliku suumlnnitoetuse teenus votildei riiklik vanaduspension) andmete kiirem analuumluumls (valedele otsustele on votildeimalik kiiremini reageerida ning uusi otsuseid langetada) monitooringu votildeimaldamine elutaumlhtsate

Lingitud Eesti


teenuste osutajate jaoks (lubab saada oluliselt kiiremini infot kui elutaumlhtis teenus on haumliritud) avaliku sektori kulude vaumlhenemine sh seoses teabenotildeuete vastamise vajaduse vaumlhenemisega ja kodanike kaasamisega (nt taumlnavaaukude kaardistamine mobiilirakendusega) elanikkonna elukvaliteedi totildestmine ja tervishoiu valdkonna kulude vaumlhendamine (nt geenivaramu andmete sidumisel e-Tervise andmetega)

Linkandmete ning nendega seotud tehnoloogiate temaatika tuleks ajakohastatult ja taumliendatult luumllitada riigi infosuumlsteemi koosvotildeime raamistikku ja sellega seotud dokumentidesse Arvestada tuleb et linkandmete puhul on tegemist on tuumluumlpilise innovatsiooniprotsessiga mille puhul uue tehnoloogia kuluefektiivne rakendamine eeldab eelnevat mahukat investeerimist toimiva taristu loomisesse linkandmete eelnevasse publitseerimisse kvalifitseeritud arendajate koolitamisse jne

Olulisemad trendid Eesti votildeimekused ja votildeimalused

Kaumlesolevas uuringus laumlbi viidud intervjuudes peetakse riigi infosuumlsteemide seisukohalt oluliseks peamiselt linkandmete ja semantilise veebi tehnoloogiaid Neid kahte tehnoloogiat nimetatakse sageli paaris kuna semantika loob linkandmete kasutuselevotildetuks vajalikud eeldused Samuti on nendes tehnoloogiates Eestil taumlna esialgne votildeimekus olemas ning arenguvotildeimalused vaumlga head kui arvestada olemasolevat riigi infosuumlsteemi arhitektuuri laumlbiviidud avaandmete tootmise pilootprojekte ning andmete ja teenuste semantilise metainfo esitamise juba olemasolevaid kogemusi Linkandmete kasutamise eelisena tuuakse vaumllja riigi paindlikumat reageerimist muutustele ning kvaliteetsemat poliitikakujundamist Informatsiooni kaumlttesaadavuses ja kasutamises ei naumlhta konkurentsieelist mitte ainult erasektorile vaid ka riigile Asjade interneti suurandmete ja koosloome osas arvamused hajuvad kuna kogemus ja teadmised nende tehnoloogiate kasutamisel ei ole ekspertidel sarnased Kokkuvotildettes kotildeige taumlhtsamaks linkandmete kasutuselevotildetus peetakse andmete avamist ja semantiliste tehnoloogiatele kasutuselevotildettu milleta ei ole linkandmete kasutuselevotildett votildeimalik Samuti tundub avaandmete osas olevat mahajaumlaumlmus suurim votilderreldes teiste linkandmetega seotud tehnoloogiatega Uumllejaumlaumlnud tehnoloogiate jaumlrjestuses tekivad eriarvamused ning ei joonistu vaumllja selgeid prioriteete

Aktiivsus rahvusvahelistes initsiatiivides

Aktiivsus rahvusvahelistes initsiatiivides votildeib anda uut kogemust aidata levitada oma tulemusi parandada riigi mainet ja tuua kaasa lisaressursse Samas notildeuab see omapoolset raha ja kotilderge kvalifikatsiooniga inimeste ajaressursside panustamist Eesti riigi vaumliksuse ja ressursside piiratuse totildetu tuleks initsiatiive hoolega valida Ankeetides hinnati Eesti osalemise motildeju rahvusvahelistes linkandmete ja avaandmete projektidesalgatustes keskmiseks votilderreldes teiste uuritud valdkonna alaste tegevustega

Eesti peaks olema aktiivne jaumlrgmistes linkandmetega seotud initsiatiivides (prioriteetsuse jaumlrjekorras) Euroopa Komisjoni initsiatiivid ja programmid (sh strateegiliste dokumentide loomine ISA programm Joinup foorum Horizon raamprogramm eSENS projekt jt) standardimistegevused OECD avaliku sektori avaandmete (Open Government Data) projekt Euroopa andmete foorumi konverentside seeria Euroopa avaliku sektori infotribuumluumln ePSIplatform avatud valitsemise partnerlusprogramm jne

Osavotildett Euroopa Komisjoni tegevusest vajab uumlldist link- ja avaandmete teemalist kompetentsi osavotildett EL raamprogrammist Horizon 2020 eeldab potildehjalikku tehnilist koosvotildeime linkandmete ja teadustoumlouml alast kompetentsi osavotildett standardimisest eeldab vaumlga head kompetentsi standarditavas valdkonnas teadmisi standardimise protsessist ja uumlsna palju toumloumlaega Arvestades Eesti vaumliksust ning ressursside nappust tuleks linkandmetega seotud tegevus votildeimalusel uumlhendada muude tegevustega vastavate initsiatiivide raames

Eesti erasektori esindajad (naumliteks ITL aga ka erafirmad eriti idufirmad) votildeiksid astuda ODI toetajaliikmeks (liikmemaks 720 Inglise naela aastas) ODI partnerliikmeks saamine ja olemine on suhteliselt kallis (70000 Inglise naela aastas) mis pole ilmselt jotildeukohane ja ei vasta ka ootustele

Lingitud Eesti


Pilootprojektide kaumlivitamine

Linkandmete kasutuselevotildett eeldab jaumlrgmisi etappe andmete avamist (kaumlttesaadavaks tegemist) nende puhastamist ja korrastamist (vajadusel) viimist vaumlhemalt neljanda votildei viienda taumlrni tasemele linkimist taaskasutamist (nt paumlringute votildeimaldamist) ja haldamist7 Kotildeigil neil etappidel on vaja lahendada suur hulk uurimiskuumlsimusi ning naumliteks EL uus teaduse ja innovatsiooni raamprogramm Horizon 2020 perioodiks 2014-2020 a rahastab aastatel 2014-2015 kokku enam kui poolteise miljardi euro maksumuses ITK alaseid initsiatiive sealhulgas palju ava- ja linkandmetega seonduvaid teadus- ja arendusprojekte

Eesti siseriiklikke linkandmete kasutuselevotildetu pilootprojekte on soovitatav kavandada nii et nad arvestaksid Eesti eripaumlra (nt X-tee ja RIHA olemasolu) ei dubleeriks motildejuva vajaduseta rahvusvahelisi suuremahulisi uurimisprojekte looksid votildeimaluse kolmandatele osapooltele linkandmete rakenduste loomiseks tekitaksid lotildeppkasutajale votildei uumlldsusele demonstreeritava kasuliku naumlitetulemuse (bdquoproof of conceptldquo) annaksid asjaosalistele uusi kogemusi ja oleksid jaumltkusuutlikud Naumliteks votildeiks suhtuda ettevaatlikult linkandmete publitseerimise pilootprojektide algatamisse mis ei demonstreeri selgelt saadavat kasu ning mis ei kindlusta selle kasu jaumltkusuutlikkust sealhulgas loodud linkandmete uuendamist ja haldust

Uumlheks pilootprojektide kaumlivitamise eesmaumlrgiks on kogemuste andmine uute tehnoloogiatega toumloumltamisel Anketeerimise tulemustest selgus et kogemused avaandmetega puudusid 41 vastajatest kogemused uumllejaumlaumlnud vaadeldavate tehnoloogiatega ndash 57-68 vastajatest

Otstarbekas on kaumlivitada orienteeruvalt kuni kuus tehnilist pilootprojekti alternatiivsete linkandmete tehnoloogiate jaumlreleproovimiseks praktikas erinevate seotud tehnoloogiate votildetmes valdkonnauumlleste infouumlhiskonna arengukavas vaumlljatoodud oluliste motildeotildedikute parendamise votildetmes Uumlhe pilootprojekti maksumuse suurusjaumlrguks votildeib pakkuda kuni sada tuhat eurot Pilootprojektid votildeiksid olla soovitatavalt tervishoiu georuumilises hariduse votildei transpordi e-aumlri ja infrastruktuuri valdkondades kusjuures vaumlga oluline on vastavate organisatsioonide valmisolek projektide algatamiseks Pilootprojekte on soovitatav kavandada nii et nad arvestaksid Eesti eripaumlra ei dubleeriks motildejuva vajaduseta rahvusvahelisi suuremahulisi uurimisprojekte looksid votildeimaluse kolmandatele osapooltele linkandmete rakenduste loomiseks tekitaksid lotildeppkasutajale votildei uumlldsusele demonstreeritava kasuliku naumlitetulemuse annaksid asjaosalistele uusi kogemusi ja oleksid jaumltkusuutlikud

Jaumlrgmine suurem programm oleks enamkasutatavate andmete potildehjal linkandmete tuumiku loomine kuhu uumllejaumlaumlnud andmeid saab vastavalt vajadusele juurde linkida See programm peaks algama otildeiguslike aspektide analuumluumlsi sisaldava pilootprojektiga ning sisaldama mitmeid jaumlrjestikuseid projekte oluliste andmekogude linkimiseks Programmi mahtu saab taumlpsemalt hinnata peale tehniliste pilootprojektide laumlbiviimist

Lisaks uumllalmainitud tehnilistele pilootprojektidele tuleks kasutada linkandmete platvorme samaliigiliste andmete erinevatest allikatest kokkukogumiseks naumliteks kohalike omavalitsuste andmete uumlhendamiseks uumlldistades kohalike omavalitsuste raamatupidamise avaandmete rakendust Selliste projektide maksumus jaumlaumlb tehniliste pilootprojektide maksumuse ja linkandmete tuumiku programmi maksumuse vahepeale

Asjade Interneti ja tulevikuinterneti arendamiseks oleks esmajoones vaja poumloumlrata taumlhelepanu internetiprotokolli 6 versiooni kasutusele votildetmisele Eestis Riigi poolne initsiatiiv votildeiks seisneda uumllemineku kaumlivitamises IPv6-le avalikus sektoris Tuleb arvestada et rahalised ja toumloumljotildeu kulutused IPv6-le uumlleminekuks uumlle tuhande toumloumltajaga ministeeriumi valitsemisalas votildeivad olla maumlrkimisvaumlaumlrsed ning need tuleks eelarvesse sisse planeerida votildei rahastada eraldi projektidena

Linkandmete alase votildeimekuse totildestmine

Votildeimekuse totildestmine on kompleksne teema Nii naumlitab UK kogemus et linkandmete RDF-kujul kaumlttesaadavaks tegemisest ei piisa nende laialdaseks tarbimiseks rakenduste kaudu Seetotildettu loodi Uumlhendkuningriikides vahevara linkandmete kaumlttesaadavaks tegemiseks ka JSON ja XML andmekirjelduskeeltes Lisaks loodi valdkonnaspetsiifilised API-d vastavate andmete kasutamiseks Samuti

7 httpieeexploreieeeorgstampstampjsptp=amparnumber=6237454

Lingitud Eesti


toob aruanne vaumllja linkandmete tootjate vajaduse konkreetsete eeskirjade ja mustrite jaumlrele linkandmete tootmiseks ning vajaduse juhendamise jaumlrele linkandmete tootmisel ja haldamisel Eestis naumlitavad esialgsed Ehitisregistri linkandmete kogemused RDF-i kasutamise osas nii otildeppetoumloumls kui erasektori tarbijate poolt et piisava huvi olemasolu korral ei saa linkandmete tehnilised detailid tarkvaraarendajatele rakenduste loomisel takistuseks Pigem on kuumlsimus teadlikkuse totildestmises ja ajendi tekitamises linkandmete loomise ja kasutamise motiveerimiseks vahendite piiratust arvestades

Linkandmete alase votildeimekuse totildestmiseks tuleks eelkotildeige paralleelselt kaumlivitada linkandmete teemalised kursused ja koolitused algatada pilootprojektid ning luua tehnilise infrastruktuuri lahendused Lisaks tuleks osaleda rahvusvahelistes initsiatiivides maandada riske ning korrastada otildeigusruumi

Linkandmete alase teadlikkuse totildestmine

Tavaelanikud votildeivad taumlnu linkandmete kasutamisele saada paremaid teenuseid kuid nad pole eeldatavalt linkandmete nn toorel kujul kasutajate peamine sihtgrupp Seda arvestades peaks peamine teavitustoumlouml linkandmete olemuse osas toimuma sihtgruppides kes loovad haldavad votildei kasutavad otseselt linkandmeid (sh andmete omanikud ja rakenduste loojad)

Anketeerimine naumlitas et teadlikkuse totildestmine on Eestis oluline ndash 77-st laekunud taumlidetud ankeedist vastati kahekuumlmne uumlhes (27) et vastajal ei olnud teadmisi uumlhestki kuumlsitletud tehnoloogiast Nende seas kes olid motildenest tehnoloogiast teadlikud oli jaotus tehnoloogiate lotildeikes kuumlllaltki uumlhtlane ndash 9-25 vastajatest ei teadnud vastavast tehnoloogiast midagi 38-53 vastajatest olid uumlldisel tasemel teadmised 20-32 vastajaid hindas oma teadmisi keskmiseks

Linkandmete alase teadlikkuse totildestmiseks tuleks alustada infopoliitika ja selle rakendusplaanide uuendamisest koosvotildeime raamistiku taumliendamisest ja juhendite koostamisest Tuleks kaumlivitada esmased pilootprojektid mis demonstreerivad linkandmete kasulikkust ja mida saab koolitustel naumlidetena kasutada Koolituste esimene etapp peaks keskenduma uumlldistele (orienteeruva mahuga uumlks paumlev) ja suumlvendatud (tehniline lisakoolitus orienteeruva mahuga kaks paumleva) koolitustele Teavitustoumlouml linkandmetega seotud votildeimalustest ja ohtudest votildeiks jaumllgida haumlid praktikaid mis on tekkinud ISKE turvameetmete suumlsteemi votildei riigi IT koosvotildeime raamistiku alase teadlikkuse totildestmise kampaaniate kaumligus

Lisaks tuleks vaumllja valida andmete linkimiseks suurema potentsiaaliga andmekogud ning aidata ja motiveerida nende omanikke andmete avamisel ja linkandmete ettevalmistamisel Samuti on suurema motildejuga selliste andmete avamine votildei linkimine mis on ka teistes riikides avatud votildei lingitud

Linkandmetega kaasnevad votildeimalikud ohud ja riskid

Ankeetides hinnati kotildeige suuremateks andmete vale interpreteerimise privaatsuse vaumlhenemise ja keerukate sotildeltuvuste ning andmete muutumise ohtusid Muuhulgas linkandmete puhul votildeib piisata isikuandmetest uumlhe lingi kuumlljes selleks et tuvastada uumllejaumlaumlnud andmete seotus vastava isikuga naumliliselt ebaolulised isikulised detailid votildeivad kombineeritult anda isikust potildehjaliku pildi andmete linkimine votildeib laiendada votildeimalusi statistilise uumlksuse kaudseks tuvastamiseks isikustatud andmed kombineeritult isikustamata andmetega votildeivad kaasa tuua isikuandmete kaitse notildeuete riive linkandmed votildeimaldavad seostada isikuandmeid avaliku sektori andmete ja muude allikate (meedia sotsiaalmeedia jm) kombineerimisel oht vaumlaumlrarusaamade potildehjendamatute hinnangute inimesele suunatud vaenulike kampaaniate jms tekkeks on suurem Seetotildettu tuleb isikuandmete kaitseks tagada et uumlkski avalik lingitud andmete komplekt ei sisaldaks isikuandmeid

Taumlpsustada sellised isikuandmete kaitse aspektist kuumlsitavad olukorrad kus uumlhe otildeigusakti alusel saab isikukoode votildei muid isikuandmeid avalikustada AvTS alusel saab seda teavet taaskasutada ning isikuandmete kaitse seaduse alusel ei kohaldata tulemusele isikuandmete seadusega votildeimaldatavat kaitset Realiseerida andmekogusid saumltestatavates otildeigusaktides taumlielikumalt IKS sect 11 ja 12 pakutavad andmesubjekti

Lingitud Eesti


poolse isikuandmete avalikustamise votildeimalused Taumlpsustada millal rakendub isikuandmete kaitse seaduse sect 17 (automaatsed otsused)

Lisaks otildeigusruumi taumliendamisele naumlhtub eelnevalt linkandmeid rakendanud riikide kogemusest et linkandmete loojad vajavad kvaliteetsete andmete loomiseks ja raumlmpsandmete osakaalu vaumlhendamiseks

konkreetseid eeskirjasid ja juhendamist8 Nt Uumlhendkuningriikide ja Belgia kogemus (uumlleriigilise ja regionaalsete aadressiregistrite andmete uumlhendamine) FP7 (LOD) ja teised rahvusvahelised linkandmete projektid annavad hea sisendi parimate praktikate naumlol kvaliteetsete linkandmete loomise haldamise (sh versioneerimise) jm eeskirjade jaoks

Raumlmpsandmete vaumlhendamiseks on vaja kehtestada andmekogude potildehimaumlaumlrustes ja juhendmaterjalides avalikustatavate andmete kvaliteedi notildeuded ja maumlaumlratleda vastutus andmete uuendamise eest Publitseerida nende notildeuete ja nendele vastavuse taseme hinnangud vastavas andmekogus votildei teha nad kaumlttesaadavaks RIHA kaudu Lisada avaliku teabe seadusesse saumlte mis selgelt maumlaumlratleb vastutuse vaumlliste osapoolte toumloumldeldud andmete ja nende osutatud teenuste kvaliteedi eest

Vajalikud muudatused otildeigusruumis

Linkandmete kasutuselevotildett hotildelmab endas kokkuleppeid koosvotildeime neljal tasemel - tehnilisel semantilisel organisatoorsel ja otildeiguslikul tasemel Muudatused otildeiguslikul tasemel peavad toetama ka uumllejaumlaumlnud tasemeid ja vastupidi Naumliteks uuring bdquoOpen data an international comparison of strategiesldquo9 toob vaumllja nn suletud valitsemiskultuuri kui uumlhe barjaumlaumlridest andmete avalikuks tegemisel ndash nimelt ametnikul organisatsioonis on lihtsam andmeid mitte avada kui riskida sellest tulenevate sanktsioonidega Taoliste barjaumlaumlride mahavotildetmine eeldab muutusi nii organisatsioonides kui otildeigusruumis Vajalikud muudatused otildeigusruumis sealhulgas piirangud ja reguleerimist vajavad teemad on kokku votildeetud allpool

Viia AvTS ning andmekogude aluseks olevad vastavusse taaskasutuse printsiipidega ja direktiividega 200398EL ning 201337EL Kehtestada direktiivi 201337EL jaumlrgimiseks vajalikud otildeigus- ja haldusnormid muuhulgas taumliendades RIHA maumlaumlrust avaandmete korrastamisega seotud saumltetega

Vaadata laumlbi ja vajadusel uuendada riigi andmekogude kohta kaumlivad otildeigusaktid kus saumltestatakse andmete vaumlljastamise tasumaumlaumlrad eriti piirkulusid uumlletava tasu votildetmise osas

Saumltestada avalikustatava teabe litsentseerimise kord ja litsentsitingimused votildei litsentsituumluumlbid avaliku teabe seaduses votildeimalusel soovitades seejuures kasutada sobivat litsentsi creative commons litsentsiperest Kehtestada andmekogude potildehimaumlaumlrustes ja juhendmaterjalides avalikustatavate andmete kvaliteedi notildeuded ning publitseerida nende notildeuete ja nendele vastavuse taseme hinnangud vastavas andmekogus votildei teha nad kaumlttesaadavaks RIHA kaudu

Saumltestada konkreetsete andmekogude kohta kaumlivates otildeigusaktides votildeimalusel ka avaliku teabe seaduses (nt AvTS sect 31 sect 4 votildei sect 8) millised on otildeigused paumlringute tulemusena saadavate andmete publitseerimiseks Andmete (linkandmetena) publitseerimisel tuleks arvesse votildetta riske (sh isikutele omandile seadmetele kriitilisele taristule ja riigi julgeolekule) mis tekivad nende andmete kombineerimisel juba olemasolevate publitseeritud andmetega Votildeimalik andmete publitseerimise kitsendamine selliste riskide totildettu peaks siiski olema pigem osaline (enamikes andmekogudes on andmeid mida saab suurema riskita avalikustada) potildehjalikult laumlbi analuumluumlsitud ning detailselt potildehjendatud

Ettepanekute elluviimise korraldamine

Kuna linkandmete puhul on tegemist on tuumluumlpilise innovatsiooniprotsessiga mille puhul uue tehnoloogia kuluefektiivne rakendamine eeldab eelnevat mahukat investeerimist siis tuleks leida poliitiline tugi

8 httpeventslinkeddataorgldow2010papersldow2010_paper14pdf 9 httpwwwepracticeeufilesEuropean20Journal20epractice20Volume2012_1pdf

Lingitud Eesti


linkandmete ja avaandmete tehnoloogiate soodustamiseks Sellise toe motiveerimiseks votildeib tugineda rahvusvahelisele praktikale (nt USA-s president Obama poliitiline tugi avaandmetele ja eelmise Uumlhendkuningriikide peaministri Gordon Browni osalemine andmete avamise poliitikate loomisel) ning avaliku sektori andmete avalikustamisest saadava votildeimaliku kasu suuruse kaudsetele hinnangutele

Eraldi struktuuri loomist Eesti valitsusasutuste juurde vaid selleks et ellu viia Lingitud Eesti suunas viivaid ettepanekuid ei pea kaumlesolev uuring otstarbekaks vaumllistamata sellise keskuse votildeimalikkust laiemate uumllesannete taumlitmiseks Samas tuleks taumlhtsustada suunatud strateegiat ja konsensuslikku tegevuskava viia tegevuskava ametnikeni ning kontrollida selle taumlitmist luua valitsuse juurde ava- ja linkandmete toumloumlgrupp ning teha rahvusvahelist koostoumloumld ODI-ga

Andmete avamisel ja lingitaval kujul esitamisel tuleks eristada kolme erinevat tuumluumlpi tegevusi Spetsiifilised tegevused ava- ja linkandmete loomiseks tuleks laumlbi viia nende asutuste organisatsiooni ja vahenditega kes andmeid toodavad ja haldavad vastavalt otildeigusaktidele Eelnevaid tegevusi toetavad ettevotildetmised naumliteks koolitused tuleks finantseerida ja tellida keskselt nt RIA RISO votildei Riigikantselei poolt Konkreetseid arendusprojekte votildeib laumlbi viia nii asutuste vahenditega kui ka keskselt neid tuleks votildeimalusel teha laiemate projektide kontekstis mis viivad asutuste votildei kodanike jaoks naumlhtavate kasulike tulemusteni

Era- ja vabasektori kaasamiseks tuleks kehtestada kotildeikidele tellitavatele infosuumlsteemidele koosvotildeimelisuse avaandmete ja linkandmete osa kohustuslikkuse ning semantiliste klassifikaatorite ja URI-de olemasolu notildeuded propageerida edukaid linkandmete projekte nii era- kui ka avalikus sektoris ning arendada tarkvara linkandmete esitamiseks ja paumlringute tegemiseks ning pakkuda Eesti vabasektori ja kodanikkonna kaasamiseks linkandmete alast teavitamist ja koolitamist huvipakkuvaid rakendusi suhteliselt lihtsaid toumloumlriistu ja kaumlttesaadavaid linkandmeid Nende jaotiste samuti intervjuude ja ankeetide potildehjal ei saa prognoosida olulist era- ja vabasektori rahastuse kaasamist Lingitud Eesti suunas viivate ettepanekute elluviimisesse

Koosvotildeime arhitektuuri arendamine

Linkandmetega seotud avatud standardid

Uuring bdquoStandardiseerimise majanduslik motildejuldquo10 toob vaumllja et ligi 25 iga-aastasest Prantsusmaa SKP kasvust tuleneb standardimisest Uuringus viidatakse ka analoogilistele tulemustele teiste Euroopa toumloumlstusriikide Saksamaa ning Uumlhendkuningriikide kohta Lisaks otsestele tuludele suurendab standardimine ettevotildette vaumlaumlrtust votildeimaldab kiiremat innovatsiooni parandab vastavust regulatsioonidega muudab tulemused rahvusvaheliselt kasutatavateks ning soodustab toodete ja teenuste kvaliteeti (Rahvusvahelise) koostoumlouml votildeimaldamine on standardimise uumlks olulisemaid tulemusi Naumliteks on Eestis kokku 24003 kehtivat standardit neist vaid 275 ehk 11 on algupaumlrased Eesti standardid (8012014 seisuga) Uumllaltoodud potildehjustel on investeeringud standardite kasutuselevotildettu suhteliselt suure tulususega

Linkandmete ja semantilise veebi standardite kasutuselevotildetmine ei taumlhendaks olulisi muutusi riigi infosuumlsteemi arhitektuuris ndash standardid RDF RDFa microdata OWL SA-WSDL URI URL HTTP jt on riigi infosuumlsteemi koosvotildeime raamistikus11 juba olemas ning piisavalt kuumlpsed kasutuselevotildetuks Pigem on neist osade puhul probleemiks nende rakendamine praktikas nagu ka linkandmete puhul uumlldiselt Kuna linkandmete standardite rakendamine ei ole eesmaumlrk omaette tuleks seda korraldada seoses linkandmetega seotud projektide koolituste ja muude algatustega Ankeetide vastustes maumlrgitakse et avatud ja lingitud andmed ei ole vaumlaumlrtuslikud bdquoasjana iseenesesldquo ning mingi standardi eelistamine ei taumlhenda ilmtingimata rahalist saumlaumlstu

10 httpwwwisoorgisofrhomestandardsbenefitsofstandardsbenefits-detailhtmemid=7 11 httpwwwrisoeeetkoosvoimeraamistik

Lingitud Eesti


Tehnilise infrastruktuuri lahendused

Linkandmete tootmiseks on motildeistlik votildeimalusel aumlra kasutada olemasoleva riigi infosuumlsteemi arhitektuuri poolt pakutavaid votildeimalusi Riikliku Ehitisregistri linkandmete pilootprojektis kasutati naumliteks X-tee andmeteenuseid linkandmete komplekti ehitamiseks Kuna X-tee kaudu on riigi infosuumlsteemide andmed kaumlttesaadavad on X-tee kasutamine linkandmete tootmiseks igati otstarbekas Selline kasutamine votildeimaldab paremini korraldada ka linkandmete uuendamist Samas on X-tee andmeteenustekasutamiseks linkandmete loomisel vaja koostada andmeteenuste disainimise metoodika ja teha selle jaumllgimine kohustuslikuks laumlbi Riigi infosuumlsteemi haldussuumlsteemi maumlaumlruse et uute andmeteenuste loomisel tekiks linkandmete loomiseks vajalikud andmeteenused ning samal ajal pareneks andmeteenuste taaskasutus Lisaks on vaja luua avatud linkandmete tootmiseks infrastruktuur kus saaks avaandmeid pakkuvaid X-tee jaoks loodud andmeteenuseid rakendada sh linkandmete tootmiseks ilma turvaservereid kasutamata

Tuleks edasi arendada Eesti avaandmete portaali opendatariikee ning avatud linkandmete portaali seostades neid teiste andmeallikatega nagu Eesti geoportaal Maa-ameti geoportaal Keskkonnaagentuuri portaal ning Statistikaameti andmebaas Kuna paljud avaliku sektori asutuste andmed on portaalis registreerimata tuleks kaumlivitada projekt Eesti avaliku sektori avaandmete loetelu loomiseks ning publitseerimiseks

Suurema suumlnergia saavutamiseks nii linkandmete vallas kui seotud tehnoloogiates on motildeistlik tellida ideekonkursi kaudu avatud tehnilise pilveplatvormi (PaaS) loomine ja haldamine linkandmete kasutamise lihtsustamiseks tehnoloogilistes pilootides (nt linkandmete loomine ja haldamine koosloome kaudu linkandmete reaalajaanaluumluumltika infouumlhiskonna arengukava meetrikate pidevaks motildeotildetmiseks valdkonnauumllene linkandmete kasutamine e-aumlri lahendustes jm) ja mis uuendaks linkandmeid linkandmete portaalist ning oleks avatud linkandmetele funktsioonidele ja linkandmete rakendustele Platvorm peab toetama valdkondlike REST teenuste loomist andmete publitseerijate firmade votildei kogukonna poolt nii kommertseesmaumlrkidel kui tasuta kasutamiseks Avatud tehnilise platvormi jaumltkusuutlikkuse tagamiseks on vaja eralda eelarvelised vahendid selle organisatsiooni uumllalpidamiseks

Koosloomel potildehinevate lahenduste loomine

Riigi seisukohast on koosloome oluline instrument kodanikuuumlhiskonna kujundamisel kuna see lihtsustab indiviidide panustamist suurte probleemide lahendamisse Koosloome elluviimiseks on kriitilise taumlhtsusega mitmeotstarbelise koosloome platvormi (sh liitunud indiviidid) loomine mis lihtsustab isikute kaasamist erinevatesse initsiatiividesse Sellised platvormid eeldavad uumlhiste motildeistete ja probleemihalduse kasutamist mida saab korraldada nii linkandmete kasutamisega kui ka ilma selleta

Riik saab laumlbi viia pilootprojektid koosloome platvormi ja selle naumlidisrakenduste loomiseks kas siis uumlldiste konkurssidena votildei konkreetsete teenuste moderniseerimise eesmaumlrgil (nt seotult julgeoleku votildei keskkonna seirega) Selliste pilootprojektide raames tuleks uumlheks eesmaumlrgiks seada sellise platvormi loomine mida saaks kasutada ka vaumlljaspool avaliku sektori teenuste pakkumist See lihtsustaks tunduvalt uute koosloome lahenduste loomist

Selliste konkursside algatamisel tuleks tugineda vaumlhemalt uumlhele sisukale rakendusele kus linkandmete kasutamine annaks koosloome protsessile lisavaumlaumlrtust Kuna koosloome eelduseks olevate uumlhiste motildeistete ja probleemihalduse kasutamist saab paljudel juhtudel realiseerida ka ilma linkandmeteta pole sellise rakenduse leidmine triviaalne Eesti valitsus votildeiks koondada ava- ja linkandmete kasutajate grupid kes kasutades koosloome platvormi annaksid riigile notildeu milliseid andmeid avada ja linkida

Vajalikud semantikaressursid

Linkandmete kasutamiseks tuleks olemasolevaid semantilisi varasid taumliendada uumlhtlustada javotildei kooskotildelastada eriti valdkonnauumlleste rakenduste puhul Lisaks olemasolevate semantiliste varade

Lingitud Eesti


taumliendamisele vastavalt kehtivale semantilise koosvotildeime raamistikule tuleb kaasajastada semantilise koosvotildeime raamistiku jaumlrgmist versiooni linkandmete ja seotud tehnoloogiate vaatevinklist

Esmajoones tuleks keskenduda juriidilisi ja fuumluumlsilisi isikuid aadresse kinnistuid ning ruumiandmeid kirjeldavate ontoloogiate loomisele sest need andmed on esindatud enim riigi infosuumlsteemides neil on suurim uumlhisosa riigi infosuumlsteemide lotildeikes ja nad on eelduseks andmete linkimisele Seoses linkandmete kasutamisega peaks nende uumlleilmse lingitavuse parandamiseks votildetma kasutusele nii palju standardontoloogiaid kui votildeimalik Ka Eesti riigi infosuumlsteemi ontoloogiaid tuleks linkandmete loomise aspektist uumlle vaadata eriti just avalike linkandmete loomise notildeuetest laumlhtuvalt Lisaks tuleks luua rohkem valdkonnauumlleseid ontoloogiaid

Riigi infosuumlsteemide semantilise koosvotildeime raamistikus on viimaste esitamiseks ette naumlhtud valdkonnasotildenastikud klassifikaatorid ontoloogiad nendega seotud veebiteenuste semantilised kirjeldused ja muud semantilised varad mis tuleb publitseerida RIHA-s Kuigi RIHA maumlaumlruses on oumleldud et kotildeik uued infosuumlsteemid tuleb varustada semantiliste kirjeldustega pole selge kas see on nii laumlinud ja kas toimub vastav jaumlrelevalve Seda kuumlsimust tuleks eraldi uurida naumliteks auditi raames

Linkandmed avaandmete publitseerimisel

Kuna linkandmete uumlks potildehilisi ideid on votildeimaluse andmine kolmandatele osapooltele uute teenuste ja rakenduste loomiseks siis suur osa linkandmete tehnoloogiate kasutuselevotildetu raskusest langeb kolmandatele osapooltele Ankeetides hinnati et avaandmete rakenduste loomine kuulub projektide ruumlhma millel on Eestile kotildeige suurem motildeju

Registrites infosuumlsteemides ja andmekogudes (sh andmete avaandmetena publitseerimisel) tuleks linkandmete tehnoloogiate kasutusele votildetmiseks jaumllgida W3C linkandmete publitseerimise parimaid praktikaid modelleerida andmed nimetada asju puumlsivate URI-dega taaskasutada sotildenastikke niipalju kui votildeimalik avaldada avaandmete kohta nii inim- kui masinloetavad kirjeldused (metaandmed) teisendada andmed RDF-i maumlaumlrata sobiv litsents avalikustada avaandmed linkandmetena ja kuulutada nad vaumllja Mitteavalike andmete puhul on motildeistlik eelkotildeige lingitavana hoida see osa andmetest mille juures on naumlha vajadust kombineerida neid andmetega vaumllistest allikatest

Andmed tuleks publitseerida vastavalt kehtivatele otildeigusaktidele masinloetaval kujul ja avatud litsentsiga saumltestades vastutused andmete kvaliteedi ning nende haldamise osas jaumlrgides riigi infosuumlsteemi koosvotildeime raamistikus toodud standardeid andmete ja metaandmete publitseerimiseks kasutades valitud linkandmete kasutuselevotildettu toetavaid tehnilise infrastruktuuri lahendusi ning soovituslikult pakkudes andmete kasutajale andmeid harjumuslikus andmekirjelduskeeles uumlle kasutaja poumloumlrdumiste jaoks suhteliselt lihtsa vahekihi kasutades sobivaid semantikaressursse andmete metamudelite kirjeldamiseks vastavalt semantilise koosvotildeime raamistikule vajadusel olemasolevaid kirjeldusi taumliendades ja korrastades

Sisutoumloumltlus veebisaitides ja -liidestes

Linkandmete kasutuselevotildett veebisaitides ja -liidestes peaks algama uute vajaduste selgitamisest mida linkandmete kasutuselevotildett rahuldab eelistest mida linkandmed seejuures pakuvad ning linkandmete kasutuselevotildetu tulu-kulu analuumluumlsist Eriti tuleks olemasolevate veebisaitide puhul hinnata kas nende uumlmberkorraldamise ja linkandmete kasutuselevotildetu positiivsed efektid uumlletavad tehtavaid kulutusi

Linkandmete kasutuselevotildett veebisaitides ja -liidestes peaks algama RDFa mikroandmete votildei microformats maumlrgendite lisamisest HTML dokumentidele Konkreetne maumlrgendite keel ja sotildenavara valitakse pragmaatilistest kaalutlustest laumlhtuvalt Avaliku sektori veebides on esmajaumlrjekorras oluline maumlrgendada organisatsiooni toumloumltajate kontaktid ja suumlndmused Suuremate organisatsioonide puhul on motildeistlik selleks laiendada olemasoleva sisuhaldussuumlsteemi mooduleid mis toumloumltajate kontakte ja uudiseid veebi vaumlljastavad selliselt et vaumlljastatud andmetele lisatakse maumlrgendid automaatselt KOVide puhul annaks suurima motildeju KOVTP lahendusele analoogse toe lisamine Otstarbekas on kasutada esitusi mille puhul mitmete

Lingitud Eesti


valdkondade jaoks on loodud vastavad metamaumlrgendite komplektid nt mikroandmete jaoks loodud httpschemaorg httppurlorggoodrelations jt Linkandmete kasutuselevotildetul tuleks joondada sisutoumloumltlus LOD2 Stack poolt pakutud linkandmete elutsuumlkliga ning jaumlrgida veebide koosvotildeime raamistiku soovitusi ja W3C linkandmete publitseerimise parimaid praktikaid Uumlheks linkandmete kasutamise rakenduseks sisutoumloumltluse vaatevinklist oleks KOV-ide ja asutuste veebidest sisu automaatne kokkukogumine ja esitamine suuremates portaalides naumliteks eestiee

Kirjeldatud notildeuete ja tehnoloogiate rakendamiseks tuleks olemasolevate veebisaitide puhul kaumlivitada linkandmete kasutuselevotildettu toetavad projektid mis votildeivad olla iseseisvad votildei seotud linkandmete kasutuselevotildetu pilootprojektidega Uute veebisaitide projektide hangetesse tuleks luumllitada linkandmete kasutuselevotildettu toetavad sisutoumloumltluse notildeuded muuhulgas seoses metaandmete lisamise semantilise kirjeldamise ja andmete agregeerimisega

Organisatsioonilise koosvotildeime arendamine

Linkandmete tehnoloogiate monitoorimine otildepetamine ja propageerimine

Linkandmete semantilise veebi jt kaumlesolevas uuringus kaumlsitletud tehnoloogiate temaatikat on seni Eesti uumllikoolides kaumlsitletud vaumlheste kursuste ja tudengiprojektide raames otildeppejotildeudude initsiatiivil Uumllikoolid peaksid seda initsiatiivi votildeimendama laumlbi temaatiliste otildeppe- koolitus- ja teadusprojektide mille raames kaasataks nii eksperte vaumllismaalt kui kohalikke tudengeid Ka on vaja uumllikoolide otildeppekavasid uute trendide valguses regulaarselt kaasajastada

Koolituste esimene etapp peaks keskenduma uumlldistele (orienteeruva mahuga uumlks paumlev koolitatavate suurusjaumlrk viissada inimest ehk orienteeruvalt 20 koolituspaumleva) ja suumlvendatud (tehniline konkreetse probleemi linkandmetega lahendamise lisakoolitus orienteeruva mahuga kaks paumleva - suuremate andmekogude haldajatele kes avaldavad oma andmeid ava- ja linkandmetena orienteeruvalt 200 inimest ehk kokku 20 suumlvendatud koolituse paumleva) koolitustele

Erinevad uuringud on uumlksmeelel selle kohta et ava- ja linkandmetel on positiivsed motildejud ndash naumliteks votildeimaldades pakkuda paremaid teenuseid luues paremat investeerimiskliimat ja vaumlhendades korruptsiooni Riik peaks selliseid motildejusid toetama isegi kui taumlpsed kuludetulude uuringud ei ole kaumlttesaadavad Kindlasti otildeigustavad pakutud hinnangud uumllaltoodud koolituste laumlbiviimist ndash nende orienteeruv esimese etapi kogumaht jaumlaumlb suurusjaumlrku 50 000 eurot aastas

Linkandmed Eesti IKT sektori lahendustes

Intervjuudest naumlhtub et Eesti IKT sektori votildeimalusena naumlhakse eelkotildeige teenuste loomist Innovatsiooni vaumlga ei usaldata ning kotildeige olulisemate tegevustena tuuakse vaumllja riigi poolset eestvedamist ning vastutuse votildetmist Erasektori kaasamiseks tuleks riigihangetele lisada ava- ja linkandmeid kaumlsitlevad reeglid mis on kohustuslikud iga infosuumlsteemi tellimisel Ka ankeedivastustes hinnati avaandmete rakenduste motildeju (naumliteks teenustes) kotildergelt

Samal ajal naumlitavad globaalsed trendid kasvavat turgu (suur)andmete analuumluumlsimise lahendustele Globaalsed trendid viitavad maumlrkimisvaumlaumlrsele ja kasvavale puudusele andmete toumloumltlemise ja analuumluumlsimise oskustega toumloumljotildeu osas laumlhima 5 aasta perspektiivis Sellest tulenevalt on suurenenud (suur)andmeid kasutavate analuumluumltiliste toumloumlriistade ja SaaS lahenduste tootmine nii globaalses mastaabis Lingitud ja puhastatud andmete kasutamine lihtsustab taoliste lahenduste loomist Veelgi enam kasutades globaalselt aktsepteeritud metamudeleid linkandmetes muutub lihtsamaks nende lahenduste eksportimine teistele turgudele Eesti IKT sektor saab totildesta oma ekspordivotildeimekust linkandmetel potildehinevat tarkvara tootes ning

Lingitud Eesti


avalik sektor saab aidata sellele kaasa notildeudes enda poolt tellitud votildei toetatud toodetes jaumlrjepidevalt linkandmete kasutamist

Linkandmete kasutuselevotildetu suurendamisele aitavad kaasa temaatilised teadusarendus- tootearendus- ja innovatsioonitoetused ja Garage48-tuumluumlpi ettevotildetmised Need votildeivad aidata kaasa olukorra muutumisele Eesti IKT sektoris kus on suhteliselt vaumlhe sektorisisest tootearendust ning riskide maandamiseks tehakse uumlldiselt toumloumld klientide tellimisel Temaatilised rakendusuuringud ja tootearendusprogrammid votildeiksid tagada tootearendusele suunatud projektide jaumltkusuutlikkuse Samal ajal saab avalik sektor tellijana suunata IKT sektorit linkandmetesse rohkem panustama notildeudes uutes votildei jaumltkuprojektides motildeistlikkuse piires linkandmete kasutamist Erasektor saab tellijana suunata IKT sektorit linkandmeid kasutama kui avalikult sektorilt vajaminevad andmed on linkandmetena kaumlttesaadavad

Lisaks tuleks votildetta kasutusele meetmed avatud valdkondlike linkandmete PaaS platvormide loomise ja toumloumlshoidmise votildei valdkondlikevaldkonnauumlleste avatud teenuste olemasolevale avatud linkandmete pilveplatvormile loomise motiveerimiseks (sealhulgas e-aumlri jaoks nt CRMid finantsanaluumluumlsi turundusanaluumluumltika ja toote planeerimise lahendused mis kasutavad linkandmeid)

Vastavalt avaliku teabe seadusele tuleb avalikustamisele kuuluv teave avalikustada ajakohasena ning viisil ja vormis mis votildeimaldab selle allalaadimist masinloetaval kujul Seepaumlrast ei too taumliendav linkandmetena publitseerimise notildeue kui see lisatakse kohe projekti algatamise faasis kaasa vaumlga suuri lisakulutusi Innovatsioonitoetuste ja Garage48-tuumluumlpi meetmete maht sotildeltub pakutavatest toetust vajavatest projektidest ning seda saab hoida valitud piires naumliteks samas suurusjaumlrgus koolituste ja teavitamise mahuga Arvestades eelmises jaotises toodud linkandmete kasude hinnanguid votildeib uumllalpakutud meetmeid seega hinnata kuluefektiivseiks

Avaliku sektori uumllesanded infosuumlsteemide tellijana

Intervjuudes rotildehutati et avalik sektor peaks kehtestama kotildeikidele tellitavatele infosuumlsteemidele koosvotildeimelisuse avaandmete ja linkandmete osa kohustuslikkuse ning semantiliste klassifikaatorite ja URI-de olemasolu notildeuded Notildeuete jaumlrelevalve peaks struktuurifondidest rahastatavate projektide puhul olema seotud rahade vaumlljamaksmisega Muude projektide uumlle votildeiks jaumlrelevalvet korraldada RISO kes kooskotildelastaks projekti rahade vaumlljamaksmist sotildeltuvalt notildeuete taumlidetusest

Eriti oluline on ontoloogiate loomine ja uute linkandmete tekitamine sest linkandmete vaumlaumlrtus kasvab huumlppeliselt votilderreldes lingitud andmete mahu kasvuga Seetotildettu votildeiks iga uus projekt kus andmeid kasutatakse javotildei uusi andmeid luuakse lisada uusi linkandmeid laumlbi tekkinud andmete linkimise Ontoloogiate loomisele on kaasa aidanud tellijapoolsed notildeuded taumlitjatele luua uute infosuumlsteemide jaoks ka sobivad ontoloogiad Lisaks on veel teisigi naumliteid nt ehitussektoris kus tellija notildeuete kaudu saab suunata valdkonna arengut

Avalik sektor peaks suurendama analuumluumltiliste rakenduste osakaalu kus kasutatakse andmeid ka vaumlljastpoolt nende endi haldusala ja kasu linkandmetest on otseselt naumlha Taoliste lahenduste tekkimise soodustamiseks on motildeistlik infosuumlsteemide laumlhteuumllesannete puumlstitustes eraldi vaumllja tuua vaumlljaspool haldusala paiknevate andmete votildeimalik motildeju rakendusele valdkondlike andmekomplektide ja avaandmete kasutamise lotildeikes Sel juhul saab infosuumlsteemide loomise finantseerimise otsuseid tehes arvestada nende valdkondadeuumllest motildeju

Soovitusi erasektorile infosuumlsteemide arendamisel

Intervjuude ja ankeetide potildehjal ei ole erasektori esindajad oma rolli hindamisel eriti optimistlikud Ei usuta et uued tehnoloogiad toovad suurt edu ndash innovatsiooni on tehtud kuid see on enne pooleli jaumletud kui tulemus tekib Kotildeige olulisemate tegevustena tuuakse vaumllja riigi poolset eestvedamist ning vastutuse votildetmist Samuti nimetatakse edulugude vajadust mis votildeimaldaks naumlidata innovatiivset probleemilahendust ning mida Euroopasse skaleerida Erasektori rolli naumlhakse eelkotildeige teenuste loomises taandades avalik sektor

Lingitud Eesti


teenuseosutaja rollist Ka ankeetides on turunduse ja muumluumlgi erasektorile tuumluumlpiliste avaandmete kasutusvotildeimaluste motildeju hinnatud keskmisest madalamana

Samas on avatud standardite kasutamine ning standardiseerimises osalemine arenenud toumloumlstusriikides andnud olulise osa SKP kasvust Erasektorile votildeiks soovitada linkandmete kaumlsitlemist avatud standardina ning nende positiivse motildeju arvestamist sarnaselt valdkondlikele metamudelitele nagu nt SID HR-XML jne Tuleks olla kursis linkandmete tehnoloogia arenguga osaleda koolitustel jaumllgida linkandmete edulugusid ja kasutada avaliku sektori poolt publitseeritavaid linkandmeid Eestis on naumliteid linkandmete kasutuselevotildetust naumliteks on Riikliku Ehitisregistri lingitud kujul andmed leidnud kasutust kinnisvaraga seotud portaalides

Kuna erasektori esindajad ei ole oma rolli hindamisel linkandmete kasutuselevotildetus eriti optimistlikud tuleks soovitada riigi poolset eestvedamist ning vastutuse votildetmist ning edulugude esiletoomist Erasektorile votildeiks soovitada linkandmete kaumlsitlemist avatud standardina ning nende positiivse motildeju arvestamist Tuleks olla kursis linkandmete tehnoloogia arenguga osaleda koolitustel jaumllgida linkandmete edulugusid ja kasutada avaliku sektori poolt publitseeritavaid linkandmeid Erasektor saab linkandmete tehnoloogiaid oma infosuumlsteemide tellimisel ja arendamisel kasutada propageerides edukaid linkandmete projekte nii era- kui ka avalikus sektoris arendades tarkvara linkandmete esitamiseks ja paumlringute tegemiseks pakkudes avaliku sektori andmete publitseerimise ja linkimise teenust ning naumlidislahendusi pakkudes ekspordipotentsiaaliga linkandmetel potildehinevaid andmeanaluumluumlsi ja pilveteenuseid kasutades ava- ja linkandmeid teenuste pakkumiseks rakendades linkandmete tehnoloogiat oma ettevotildette andmete haldamisel (linkandmed ei pruugi olla avaandmed) rakendades linkandmete tehnoloogiat firmade vaheliseks andmete vahetamiseks ning kasutades votildeimalusi mida pakuvad innovatsioonitoetused ja Garage48-tuumluumlpi ettevotildetmised

Vabasektor ja kodanikkonna kaasamine

Vabasektor ja kodanikkond on uumlle maailma olnud linkandmete alal uumlsna aktiivne Naumliteks on DBpedia Live koosloome initsiatiiv mille eesmaumlrk on teha Wikipedia andmed linkandmetena kaumlttesaadavateks ja kasutatavateks Eestis on koosloome laumlbi vastavate rakenduste leidnud kasutuse isikute poolt linkandmete loomisesse Naumliteks lisatakse veebilehtedele juba praegu maumlrgendeid (nt microdata kujul) mida otsimootorid kasutavad linkimiseks tehes samas saadud andmed otsitulemustes kaumlttesaadavaks

Uumlldiselt saab vabasektori ja eraisikute huvi (link)andmete vastu tulla nende seesmistest ajenditest naumliteks soovist teha midagi paremaks isiklikust huvist soovist saada tuntuks vms Linkandmete tehnoloogia on suhteliselt keeruline ja kompetentsi puudumine avaldab siinkohal negatiivset motildeju Inimesed kes seda tehnoloogiat haumlsti valdavad on suure totildeenaumlosusega juba mingis organisatsioonis hotildeivatud ja tegelevad sellega oma toumloumluumllesannete raames Lisaks on vabasektori ja kodanikkonna jaoks olemas ka palju muid huvitavaid teemasid

Eelnevast ning intervjuudest naumlhtub et Eesti vabasektori ja kodanikkonna kaasamiseks oleks vaja linkandmete alast teavitamist ja koolitamist huvipakkuvaid rakendusi suhteliselt lihtsaid toumloumlriistu ja kaumlttesaadavaid linkandmeid Teavitamist koolitust ja linkandmete loomist tuleks teha avaliku sektori toumloumluumllesannete taumlitmise ning eelmistes jaotistes toodud algatuste raames naumliteks eraldades koolitustele teatud protsendi kohti vabasektori ja kodanikkonna jaoks Sellise eraldamise motildeistlik maht selgub koolituste kaumligus ning sellest laumlhtudes votildeib arvestada vajalikke lisaressursse

Lisaks on vaja disainida meetmed selliste valdkondlike ja valdkonnauumlleste avatud linkandmete oumlkosuumlsteemide loomise votildei kohandamise votildeimaldamiseks kus on toetatud nii avatud kui privaatsetekonfidentsiaalsete linkandmete kooskasutamine ilma andmete privaatsustkonfidentsiaalsust ohustamata Vastavad oumlkosuumlsteemid koondaks erinevaid linkandmete komplekte valdkondlike votildei valdkonnauumlleste probleemide lahendamiseks

Lingitud Eesti


Toumloumljaotus eri huvipoolte vahel

Kirjanduse analuumluumls nt TNO avaandmete strateegiate uuring12 ning kaumlesolevas uuringus laumlbi viidud intervjuud toovad vaumllja avaliku sektori juhtiva rolli ava- ja linkandmete kasutuselevotildetus See on ka arusaadav sest erasektor naumleb andmeid kui oma strateegilisi varasid ning on vaumlga ettevaatlik nende avalikustamisega vabasektor ja kodanikkond omavad aga suhteliselt vaumlhe andmeid Samuti on naumlha tugeva poliitilise juhtfiguuri positiivne motildeju Ka see on motildeistetav sest avaliku sektori toumloumltajad ei pruugi iseenesest olla motiveeritud andmete avalikustamiseks

Toodud uumlldine rollijaotus kehtib ka Eestis Avalik sektor on enamasti initsiaator saumltestab otildeigusakte soovitab votildei kehtestab standardeid publitseerib andmeid arendab esmaseid teenuseid tellib pilootprojekte koolitab ja teavitab teisi osapooli Erasektor vabasektor ning kodanikkond on pigem jaumlrgijate teenusepakkujate ja andmete kasutajate rollis Toodud uumlldisest rollijaotusest saab tuletada ka jaumlrgneva detailsema toumloumljaotuse eri huvipoolte vahel Eestis

Taumlpsemalt RISO haldab ja arendab riigi infosuumlsteemi semantilise koosvotildeimega seotud dokumentatsiooni semantika toumloumlruumlhma materjale semantilise koosvotildeime raamistikku ning muid riigi infosuumlsteemi strateegilisi dokumente13 Riigi Infosuumlsteemi Amet koordineerib riigi infosuumlsteemi arendamist ja haldamist teostab jaumlrelevalvet riigi infosuumlsteemi haldamist reguleerivatest otildeigusaktidest tulenevate notildeuete taumlitmise uumlle ja peab riigi infosuumlsteemi haldussuumlsteemi RISO ja RIA koostoumloumls koordineeritakse metaandmete sealhulgas valdkondade vaheliste metaandmete loomist kasutades selleks valdkondade vahelisi toumloumlruumlhmi ning vajadusel hankides uuringuid votildei pilootprojekte MKM infouumlhiskonna teenuste arendamise osakond (ITAO) koordineerib linkandmete kasutamise aspekte mis on seotud avalike teenuste ning avaliku sektori asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arendamisega

Avaliku sektori (taumlpsemalt riigi kohaliku omavalitsuse votildei muu avalik-otildeigusliku juriidilise isiku votildei avalikke uumllesandeid taumlitva eraotildeigusliku isiku) andmekogude vastutavad votildei volitatud toumloumltlejad registreerivad andmekogud ning loovad ja registreerivad vastavad semantilised varad riigi infosuumlsteemi haldussuumlsteemis Samuti vastutavad avaliku sektori asutused oma infosuumlsteemide jaoks vajalike semantikavarade vaumlljatoumloumltamise ning andmete publitseerimise eest vastavalt avaliku teabe seadusele Vabariigi Valitsuse maumlaumlrusele bdquoRiigi infosuumlsteemi haldussuumlsteemldquo ja muudele otildeigusaktidele

Erasektor vabasektor ning kodanikkond hoiab ennast ava- ja linkandmete valdkonnaga kursis leiab kasulikke tulusaid javotildei huvitavaid rakendusi pakub teenuseid ja kasutab andmeid Avaliku ja erasektori koostoumloumld tuleb igati soodustada kuid riigihangete seadusele vastavaid PPP projekte linkandmete valdkonnas votildeib lugeda Eestis vaumlhetotildeenaumlolisteks ning suure mahu ja kestvuse totildettu peaksid nendele eelnema koolitused pilootprojektid ja muud eelmistes jaotistes pakutud tegevused

Toodud loomulik toumloumljaotus taaskasutab Eesti juba olemasolevaid organisatsiooni ja protsesse ning ei too kaasa taumliendavaid kulutusi lisaks juba eelpool mainitutele

Andmetoumloumltlusprotsessid ja andmete taumlieliku elutsuumlkli toetamine

Uumlldjuhul on linkandmete loomine mitte potildehieesmaumlrk vaid vahend potildehieesmaumlrkide saavutamiseks Andmeid kogutakse ja hallatakse rahuldamaks mingit vajadust ning saamaks mingit sisulist tulemust Vajadusel ja votildeimalusel publitseeritakse need andmed ava- votildei linkandmetena Seega peaks kasutatavate andmetoumloumltlusprotsesside valik eelkotildeige laumlhtuma andmekogu loomise eesmaumlrkidest Valitud protsesse taumliendatakse linkandmete loomiseks ja kasutamiseks vajalike tegevustega

Linkandmete andmetoumloumltlusprotsesside eripaumlraks andmete elutsuumlkli motildettes on andmete semantiline hajusus Seetotildettu on avaliku sektori linkandmete jaoks pakutud erinevaid elutsuumlkli mudeleid Need pakuvad erinevat elutsuumlkli ulatust (nt kas mudel kaumlsitleb vaid andmeid votildei ka aumlriprotsesse) etappide valikut ning etappide organisatsiooni (nt jaumlrjestikune votildei iteratiivne) Uumlhte kotildeikide poolt tunnustatud linkandmete elutsuumlkli

12 httpwwwepracticeeufilesEuropean20Journal20epractice20Volume2012_1pdf 13 httpwwwrisoeeetkoosvoimesemantika

Lingitud Eesti


mudelit ei ole Olukord on analoogiline tarkvara arendusega kus kasutatakse sotildeltuvalt vajadusest mitmesuguseid elutsuumlkli mudeleid

Kaumlesoleva toumlouml autorid soovitavad Eesti riigi infosuumlsteemis kasutada linkandmete tootmiseks ja publitseerimiseks iteratiivset elutsuumlkli mudelit mis hotildelmab jaumlrgmisi etappe spetsifitseerimine modelleerimine genereerimine publitseerimine ja kasutamine See on heas kooskotildelas nii TNO avaandmete elutsuumlkli mudeliga kui ka W3C soovitustega

Lingitud Eesti


Sissejuhatus

bdquoLingitud Eestildquo all motildeistetakse IKT-lahenduste toel loodud kogu Eesti inforuumi hotildelmavat hajutatud isikute organisatsioonide tarkade seadmete teadmiste infosuumlsteemide ning andmete koosvotildeimelist votildergustikku

Linkandmed on struktureeritud andmed mis on kirjeldatud ja avaldatud viisil mis lubab neid automaatselt seostada Linkandmete tehnoloogia votildeimaldab seni hajutatult eksisteerivad andmebaasid sotsiaalmeedia dokumendid faktid seadmed teadmised jms integreerida uumlhtseks tervikuks ning avab seelaumlbi riikidele era- ja vabasektorile seni votildeimatud olnud ehk potildehimotildetteliselt uued votildeimalused uut tuumluumlpi teenuste loomiseks Kuid selle votildergustiku loomine eeldab laumlbimurret mitmetes suundades nagu uumllikiire andmesidevotilderk ja targad seadmed koosvotildeimelised infosuumlsteemid ja teadmusvotildergustikud semantilised votildergustikud ndash kotildeige olulisemana aga linkandmete kasutuselevotildetus


Linkandmete kasutuselevotildetu initsiatiiv edendab laumlbipaistvust koostoumloumld riikide tasandil ja laiemalt votildeimaldab luua uusi uuenduslikke teenuseid ning totildesta otsuste tegemise kvaliteeti14




Uuringus pakume vaumllja laumlhenemise linkandmete tehnoloogiate laiemaks kasutuselevotildetuks Eestis tuues vaumllja puudused mis paumlrsivad lingitud andmete efektiivset loomist ja kasutamist See hotildelmab soovitusi avaliku sektori erasektori ja vabasektori andmekogude veebisaitide ja muude inforessursside uumlmberkorraldamiseks ning neid toetavateks poliitikameetmeteks riigi poolt

14 Ding L Peristeras V Hausenblas M Linked Open Government Data IEEE Intelligent Systems vol 27 no 3 pp 11-15 May-June 2012

Lingitud Eesti


1 Uuringu metoodika

Kaumlesoleva uuringu metoodika laumlhtub jaumlrgmistest ettenaumlhtud uurimisuumllesannetest

Lingitud Eesti esmase arengustrateegia vaumlljatoumloumltamine

Lingitud Eesti koosvotildeime arhitektuuri arenduse ettepanekute vaumlljatoumloumltamine

Lingitud Eestit toetava organisatsioonilise koosvotildeime arendamise ettepanekute vaumlljatoumloumltamine

Nimetatud uurimisuumllesannete laumlbiviimiseks viisime projekti ellu viies etapis

I etapp Ettevalmistused II etapp Laumlhteandmete kogumine ja esialgne analuumluumls III etapp Intervjuud kuumlsitlused ja andmete analuumluumls IV etapp Esialgsete soovituste koostamine ja aruteluseminar V etapp Uuringutulemuse kokkuvotildette koostamine ja Tellijale esitamine

Uurimisuumllesandeid kaumlsitlesime paralleelselt laumlbi kotildeigi etappide ning iga uumllaltoodud etapi kohta esitame kasutatud metoodika

11 I etapp ndash Ettevalmistus

Eesmaumlrk Esimene etapp kaumlsitles uuringu eesmaumlrkide ja ulatuse ning uurimismetoodika taumlpsustamist andmekogumistegevuste ettevalmistamist ja planeerimist ning intervjueeritavate ja anketeeritavate valimite moodustamist

Metoodika Relevantse dokumentatsiooni kaardistamise kaumligus kogusime projektimeeskonda kaasatud ekspertide ning tellija abiga kokku projekti tausta puudutava dokumentatsiooni (sh linkandmete ning sellega seonduvate motildeistete nt suurandmed avaandmed tulevikuinternet jmt) taumlhenduse rakendamise hetkeseisu ja tulevikutrende kaumlsitlevate uuringute statistika analuumluumlside jmt leidmine) fookusega Eestil ja muul maailmal parimate praktikate vaumlljatoomiseks

12 II etapp ndash Laumlhteandmete kogumine ja esialgne analuumluumls

Eesmaumlrk Teine etapp oli puumlhendatud uuringu teostamiseks vajalike alusmaterjalide kogumisele ja nendega tutvumisele ning sobiliku dokumentatsiooni sotildeelumisele Esialgse analuumluumlsi eesmaumlrk oli peamiste trendide ja probleemistiku tuvastamine linkandmete ja nendega seonduvate tehnoloogiate valdkonnas

Metoodika Uuringu teises etapis analuumluumlsisime temaatilist kirjandust sh Tellija soovitatud taumliendavad materjalid et tuvastada peamisi trende ja probleemistikku linkandmete ja seonduvate tehnoloogiate valdkonnas Dokumentatsioonianaluumluumlsil ja praktilistel lahendustel baseerub arhitektuurianaluumluumls mille laumlbiviimiseks kooskotildelastasime Tellijaga valimi mis koosnes kolmest juhtumiuuringust Dokumentatsioonianaluumluumlsi taumliendati kogu projekti kestel

Dokumentatsioonianaluumluumlsi teostasime kolme fookusega

Eesmaumlrgiga motildeista valdkonda kujundada taust ndash varasema kirjanduse ja statistika analuumluumlsis potildehinesime uuringutel ja analuumluumlsidel mis sisaldavad uumllevaateid ja jaumlreldusi linkandmete probleemistiku ja kasutamise ning poliitikate kohta nii Euroopa riikide kui ka teiste riikide tasemel

Lingitud Eesti


Eesmaumlrgiga anda esialgne hinnang linkandmete rakendamise votildeimalustele soodustavatele teguritele takistavatele asjaoludele ja kaasnevatele riskidele

Eesmaumlrgiga kirjeldada parimaid praktikaid

Arhitektuurianaluumluumls koosnes jaumlrgnevatest etappidest

Analuumluumlsi kaasatavate infosuumlsteemide valimi koostamine mille eesmaumlrk oli tagada et uuringusse valitakse arhitektuursed lahendused mis annavad vastused linkandmete arhitektuuriliste kuumlsimuste osas Uuringus analuumluumlsisime kolme laiemat kasutust leidva lahenduse arhitektuuri Analuumluumlsitud lahendused on valitud suuremahulisi linkandmete komplekte kasutavate rakenduste seast mille kohta on piisavalt dokumentatsiooni

Referentssuumlsteemi valikloomine infosuumlsteemide arhitektuuriliste lahenduste juhtumiuuringuks mille eesmaumlrk oli analuumluumlsi laumlbiviimise pidepunkti valik et analuumluumls annaks vastused

arhitektuurilistele uuringukuumlsimustele W3C mustandis Linked Data Platform 1015

on toodud vaumllja

notildeuded linkandmete platvormidele Linkandmete platvormide osas analuumluumlsisime nende vastavust vaumlljatoodud notildeuetele Lisaks platvormi arhitektuurile hindasime platvormide elujotildeulisust arvestades nende kasutajate ja arendajate kvantitatiivseid naumlitajaid taumlienduste tegemise intervalle ning kolmandate osapoolte komponente mida need platvormid toetavad

Juhtumiuuring mille eesmaumlrk oli arhitektuuriliste lahenduste hindamine Juhtumiuuringu (case study) puhul on peamiseks analuumluumlsiuumlhikuks uumlksikjuhtum Sellisel puhul kogutakse votildeimalikult palju relevantsed fakte analuumluumlsitava juhtumi kohta ning analuumluumlsitakse neid suumlvitsi Juhtumiuuringu tulemused ei ole uumlldistatavad kuid votildeimaldavad motildeista fenomeni potildehjuseid Juhtumiuuringu metoodikat kasutasime nii Eesti kui ka rahvusvaheliste linkandmete valdkonna lahenduste edulugude ja ebaotildennestumiste analuumluumlsil konkreetse lahenduse tasandil Analuumluumlsi laumlbiviimisel uurisime valimisse kuuluvate lahenduste dokumentatsiooni vastavalt referentssuumlsteemile

13 III etapp ndash Intervjuud kuumlsitlused ja andmete analuumluumls

Eesmaumlrk Kolmanda etapi eesmaumlrgiks oli tagada uuringu lotildeppjaumlrelduste erapooletus tegelikkusele vastavus ja terviklikkus

Metoodika Kolmandas uuringuetapis viisime laumlbi 8 intervjuud ja 2 fookusgrupiintervjuud valdkondlike ekspertidega (sihtruumlhmade esindajatega kes on loonud votildei kavatsevad laumlhiajal luua linkandmete tehnoloogiatel potildehinevaid lahendusi ning IKT-poliitikakujundajatega) Intervjuudest saadud tulemit kasutasime sisendina fookusgrupiintervjuude laumlbiviimiseks Intervjuude ja fookusgruppide tulemusi kasutasime ankeetkuumlsitluse vaumlljatoumloumltamisel

Individuaalintervjuud Intervjuu formaadi valikul eelistasime personaalset intervjuud kuna see formaat votildeimaldab intervjueeritaval anda lisainfot mis ankeetkuumlsitlusele vastates muidu edasi andmata jaumlaumlks Intervjuud viisime laumlbi pool-standardiseeritult mis taumlhendab et intervjueerijal on ees nimekiri votildetmekuumlsimustega mida ta saab kuumlsida avatud kuumlsimustena See annab votildeimaluse saada vastused potildehikuumlsimustele kuid votildeimaldab koguda ka lisainfot mida ei oleks votildeimalik koguda struktureeritult Kokku viisime laumlbi 9 intervjuud Intervjuude jaumlrgselt koondasime kokku ka intervjueeritavate poolt viidatud relevantsed lisamaterjalid ning analuumluumlsisime neid

Fookusgrupiintervjuud Fookusgrupi eesmaumlrk oli koguda infot linkandmete kasutajatelt ja pakkujatelt kes on loonud votildei kavatsevad laumlhiajal luua linkandmete tehnoloogiatel potildehinevaid lahendusi sh uurida votildeimalusi linkandmete ulatuslikumaks rakendamiseks Eestis (sh potildehimotildetteline tehnoloogiline organisatoorne juriidiline ja finantsiline valmidus) ning anda ulatuslikum sisend ankeetkuumlsitluse laumlbiviimiseks Samuti soovisime teada saada millised on selles osas votildeimalikud vajadused barjaumlaumlrid ja soodustavad tegurid Viisime laumlbi 2 fookusgrupi intervjuud

15 httpwwww3orgTRldp

Lingitud Eesti


Ankeetkuumlsitlus Ankeetide sihtruumlhmad olid organisatsioonide esindajad kes on kaalunud linkandmete tehnoloogiate kasutuselevotildettu votildei kelle infosuumlsteemides on kasutuselevotildett otstarbekas Samuti kaasasime muude organisatsioonide esindajaid kes kuuluvad uumllalnimetatud sihtruumlhmadesse (muuhulgas organisatsioonide esindajaid kes on loonud votildei kavatsevad laumlhiajal luua linkandmete tehnoloogiatel potildehinevaid lahendusi) Ankeetide kuumlsimustiku koostamise uumlheks aluseks votildetsime intervjuude laumlbiviimisel saadud tagasiside Samuti votildetsime arvesse juhtgrupi toumloumlkoosolekul ja vaheseminaril pakutavaid arvamusi ja ettepanekuid ning EL projekti LOD216 poolt laumlbi viidud linkandmete alase uuringu kuumlsimusi Ankeetkuumlsitluse laumlbiviimise kohta leiab potildehjalikuma informatsiooni jaotises 6

Esialgsete tulemuste analuumluumls Kogutud andmete potildehjal viisime laumlbi esialgse andmete analuumluumlsi mille kaumligus tuvastasime peamised linkandmete valdkonna arenguvisioonid ja trendid maailmas (sh Eesti kontekstis) esimesed vastused uurimiskuumlsimuste lotildeikes

Andmete kvaliteedikontroll Intervjuude puhul vaatasime laumlbi intervjuude tulemused ning hindasime nende jaumlrelduste erapooletust kontrollisime pisteliselt kogutud andmestikku et leida uumlles vigu andmekogumises votildei esitamises Kahtluse korral kontrollisime andmed uumlle algallikate abiga

14 IV etapp ndash Uuringutulemuste valideerimine esialgsete soovituste koostamine

Eesmaumlrk Neljanda etapi eesmaumlrgiks oli vaumllja toumloumltada jaumlreldused ja poliitikasoovitused mida oleks votildeimalik kasutada uute suundade seadmiseks linkandmete valdkonnas

Metoodika Uuringutulemuste valideerimiseks kasutasime aruteluseminare Viisime laumlbi 2 aruteluseminari millest votildetsid osa lisaks sihtruumlhmade esindajatele ka uuringu juhtruumlhma liikmed

Aruteluseminar Aruteluseminar sarnaneb oma olemuselt fookusgrupiintervjuuga kus igal osalisel on votildeimalik avaldada kaumlsitletaval teemal oma arvamust ning esitada taumliendavaid kuumlsimusi probleemistiku paremaks avamiseks Aruteluseminari potildehiuumllesanne kaumlesoleva uuringu raames oli avada osalejatele uuringu tulemusi ning valideerida tulemused arutelu kaumligus Aruteluseminari puhul ei eeldata et iga osaleja peab tingimata omapoolse sisendi andma kuumlsimusi esitades votildei taumliendavaid ettepanekuid tehes vaid laumlhtutakse osalejate isiklikust aktiivsusest ja tahtest Seetotildettu ei seata aruteluseminarile osalejate arvu piiranguid nii rangelt kui fookusgruppidele Arendusdiskussiooni kaumligus kogusime tagasisidet uuringu peamistele jaumlreldustele ja tulemitele ning testisime jaumlreldusi toetavate argumentide tugevust Saadud tagasiside suumlnteesiti kotildeigi eelnevalt kasutatud metoodikate kasutamisel saadud tulemustega lotildepparuandesse

15 V etapp ndash Uuringutulemuste kokkuvotildette koostamine ja Tellijale esitamine

Eesmaumlrk Neljanda etapi eesmaumlrgiks on vastata kotildeikidele uurimiskuumlsimustele ja prioritiseerida soovitused

Metoodika Taumliendasime uuringu lotildepparuannet vastavalt aruteluseminaride kaumligus saadud ning juhtruumlhmalt saadud tagasisidele

16 httplod2eu

Lingitud Eesti


2 Linkandmete ja seonduvate tehnoloogiate ning praktikate analuumluumls

Linkandmete ja seonduvate tehnoloogiate ning rahvusvahelise praktika analuumluumlsi eesmaumlrgiks on leida vastuseid kaumlesoleva projekti uurimiskuumlsimustele mis on seotud kas linkandmete votildei nendega seonduvate tehnoloogiatrendide kasutuselevotildetuga Eestis ning vastavate rahvusvaheliste poliitikate initsiatiivide ja praktikate kasutamisega Eesti linkandmete strateegia ja poliitika vaumllja toumloumltamisel

Kaumlesolev tehnoloogiatrendide ja nendega seonduvate rahvusvaheliste poliitikate ning praktikate analuumluumls on seotud potildehiliselt jaumlrgmiste uurimiskuumlsimustega

Millised jaumlrgnevatest trendidest on Eestile esmaselt olulised linkandmete kasutuselevotildetu plaanis tulevikuinternet semantiline veeb asjade Internet suurandmed avaandmed koosloome

Millistes rahvusvahelistes initsiatiivides peaks Eesti olema aktiivne sh riiklikul tasemel (prioriteetsuse jaumlrjekorras) Millised kompetentsid ja ressursid peaksid iga sellise initsiatiivi lotildeikes Eestil osalemiseks olemas olema

Millised linkandmetega seotud avatud standardid on Eesti jaoks olulised (sh piisavalt kuumlpsed kasutuselevotildetuks)

Kas Eesti peaks looma juurde votildei taumliendama mingeid tehnilise infrastruktuuri lahendusi (nt avaandmete X-tee votildei avaandmete portaali arendus andmeanaluumluumlsi toumloumlvahendid vm) et toetada linkandmete kasutuselevotildettu ja kogu elutsuumlkli protsessi

Kas ja kuidas korraldada Eestis linkandmete kasutuselevotildetuga seotud koosloomel potildehinevate lahenduste loomist

Kuidas korraldada Lingitud Eesti suunas viivate ettepanekute elluviimine Kas ja milliseid organisatsioonilisi (uumlmber)korraldusi selle realiseerimiseks on vaja teha sh riiklikul tasandil

Millised semantikaressursse Eesti vajab linkandmete tehnoloogia rakendamiseks

Missugune peaks olema linkandmete kasutuselevotildetu puhul andmetoumloumltlusprotsessid sh andmete taumlieliku elutsuumlkli toetamine

Lisaks sellele on kaumlesoleva analuumluumlsi tulemused abiks ka teistele uurimiskuumlsimustele vastamisel pakkudes rahvusvahelist praktikat ja motildeotildedet

Kaumlesolev jaotis annab uumllevaate erinevate linkandmetega seotud valdkondade arengust ja hetkeseisust maailmas analuumluumlsib vastavaid rahvusvahelisi initsiatiive parimaid praktikaid initsiatiivide kaumligus avatud andmeportaale ja standardeid Euroopas ning mujal Lisaks kaumlsitletakse linkandmete alaseid uuringuid nii strateegiate elutsuumlkli mudelite kasutuselevotildetu kui motildeju osas Eraldi analuumluumlsitakse UK ja USA poliitikaid ja parimaid praktikaid linkandmete kasutuselevotildetul Iga alamjaotise lotildepus tuuakse vaumllja jaumlreldused ja otildeppetunnid Eesti jaoks ning esitatakse uumlldised rahvusvahelisest praktikast laumlhtuvad huumlpoteetilised vastused eespool toodud uurimiskuumlsimustele Nimetatud uurimiskuumlsimuste taumlielikud vastused mis votildetavad arvesse ka uurimuse jooksul Eestis laumlbi viidud intervjuude ning kvantitatiivuuringu tulemusi esitatakse peatuumlkis 7 Vastused uurimiskuumlsimustele

Lingitud Eesti


21 Linkandmete ja nendega seotud tehnoloogiatrendide analuumluumls

Linkandmed kui tehnoloogiline suundumus on tihedalt seotud selliste uumllemaailmsete tehnoloogiatrendidega nagu tulevikuinternet (Future Internet) semantiline veeb (Semantic Web) asjade Internet (Internet of Things) suurandmed (Big Data) avaandmed (Open Data) ja koosloome (Crowdsourcing)

Paljud teaduse ja tehnoloogiatrendide uuringud naumlitavad et uumllikiire interneti toel on tekkimas tuleviku veeb mis on lingitud andmete ja (nende kaudu) lingitud seadmete (asjade) veeb kus on votildeimalik reaalajas agregeerida ja analuumluumlsida uumllisuuri andmehulki1718192021 Viimased on tekitatud nii inimeste kui seadmete (nt sensorite) poolt Taolise veebi toimimiseks on taumlhtis kotildeigi uumllalnimetatud tehnoloogiate areng ja kasutuselevotildett

Kuigi tehnoloogiatrendide analuumluumlsid on toodud kaumlesoleva dokumendi eraldi jaotistes on vaadeldavad tehnoloogiad laumlbipotildeimunud Seetotildettu kaumlsitletakse linkandmete tehnoloogia seoseid teiste tehnoloogiatega sellele spetsiaalselt puumlhendatud jaotises (vt 218 Linkandmete seos teiste tehnoloogiatega)

Iga tehnoloogiatrendi analuumluumlsi lotildepus esitatakse uumlldised jaumlreldused projekti bdquoLingitud Eestildquo jaoks naumlidates vajadusel aumlra ka vastava uurimiskuumlsimuse Neid jaumlreldusi on taumlpsustatud ja kasutatud peatuumlkis 7 Vastused uurimiskuumlsimustele esitatud uurimiskuumlsimustele vastamisel

211 Linkandmete tehnoloogia

Definitsioon Linkandmete tehnoloogia on uumlks semantilisi tehnoloogiaid Linkandmed kujutavad endast hajusaid seotud ja koosvotildeimelisi andmehulki mis on esitatud uumlhtses formaadis (nt RDF) on publitseeritud veebis ja omavad juurdepaumlaumlsu laumlbi paumlringupunktide ehk luumluumlside (nt SPARQL) Uumlks kuulsamatest linkandmete printsiipi kasutatavatest projektidest on DBpedia projekt22 mis teeb Wikipediast23 vaumllja eraldatud info RDF-andmetena veebis kaumlttesaadavaks Linkandmete tehnoloogia on uumlles ehitatud olemasolevatele standardsetele veebitehnoloogiatele Ta pakub minimaalset vajalikku konsensust andmete esitusel kasutades selleks URI-sid24 ja RDF-i25 ning tagades andmetele juurdepaumlaumlsu laumlbi HTTP URI-sid ei kasutata niivotilderd inimestele veebilehtede serveerimiseks kui pigem informatsiooni jagamiseks sellisel kujul mis votildeimaldab arvutitel informatsiooni lugeda See omakorda votildeimaldab uumlhendada erinevatest allikatest tulevaid andmeid ning esitada neile paumlringuid26

Tim Berners-Lee esitas linkandmete 4 printsiipi 2006 aastal27 Need printsiibid ei seosta linkandmeid avaandmetega Taoline seostamine (vt ka 213 Avaandmed) algas koos W3C lingitud avaandmete projektiga ja hiljem votildeimendus EL LOD2 projektiga28 olles praeguseks ajaks saanud vaumlga levinuks eriti avalikus sektoris Seega votildeivad linkandmed olla nii kinnised (naumliteks firmasisesed intranetis olevad andmed jt) kui avatud Viimaseid kaumlsitleme kaumlesoleva toumlouml avaandmeid kaumlsitlevas jaotises (vt 213 Avaandmed) sest linkandmed on avaandmete kontekstis lihtsalt uumlks avaandmete esitusviise

17 Gartner Hype Cycle for Big Data 2012 Published 31 July 2012 18 PwC Spinning a data Web Making Semantic Web connections PwC Technologyforecast Spring 2009 19 Gartner Gartner Says Solving Big Data Challenge Involves More Than Just Managing Volumes of Data httpwwwgartnercomitpagejspid=1731916 Gartner 2012 20 PwC Internet of Things Evolving transactions into relationships PwC TechnologyforecastIssue 1 2013 21 PwC Harnessing the Power of Crowdsourcing PwC Technologyforecast 2011 22 httpdbpediaorg 23 httpwwwwikipediaorg 24 httpwwww3orgTRuri-clarification 25 httpwwww3orgRDF 26 Bizer Heath amp Berners-Lee Linked DatamdashThe Story So Far International Journal on Semantic Web and Information Systems 5 (3) 1ndash22 doi104018jswis2009081901 27 httpwwww3orgDesignIssuesLinkedDatahtml 28 httplod2eu

Lingitud Eesti


Motivatsioon Linkandmete potildehiliseks eeliseks on erinevates kohtades paiknevate andmehulkade agregeerimise votildeimalus ilma andmeladustamiseta ja nende andmete maumlrksa otsesem ja votildeimekam analuumluumls kui seda lubavad traditsioonilised meetodid Linkandmete ja eriti avalike linkandmete (LOD)29 paradigma kasutamine on paljutotildeotav kui tegemist on erilaadilistest allikatest paumlrinevate andmete integreerimise vajadusega Naumliteks on votildeimalik linkida vaumlga erinevates formaatides andmeid nii andmebaasidest andmeaitadest kui mittestruktureeritud allikatest

Hetkeseis ja tulevikutrend Tehnoloogiliselt ja seoses kasutuselevotildetuga avalikus sektoris on linkandmete tehnoloogia laumlbinud mitmeid arengupunkte muutudes alates 2009 aastast lihtsaks votildeimaluseks parendada suumlsteemide vahelist andmevahetust

Jaumlrgnevalt on esitatud linkandmete tehnoloogia taumlhtsamad arenguetapid30

2004 ndash W3C publitseerib RDF soovituse31

2006 ndash Tim Berners-Lee publitseerib nn bdquo5 Stars of Linked Open Dataldquo32 printsiibi

2008 ndash SPARQL paumlringukeel RDF publitseeritakse kui W3C standard

2009 ndash USA ja UK avavad oma avaandmete portaalid ja UK esitab esimesed avalike linkandmete naumlited

2010 ndash Euroopa 7nda raamprogrammi projektid LOD2 ja LATC mis on puumlhendatud avalike linkandmete uurimisele saavad rahastuse

2011 ndash W3C loob linkandmete toumloumlgrupi33

2012 ndash Euroopa Komisjoni avaliku halduse koosvotildeime programmi (ISA) liikmesriikide esindus kiidab heaks avalike linkandmete spetsifikatsiooni34

2013 ndash W3C avaldas linkandmete platvormi parimad praktikad ja juhised35

2013 ndash W3C avaldas SPARQL 11 soovituse36

Linkandmete tehnoloogia hetkeseisu iseloomustab W3C aktiivsus nii paumlringukeele SPARQL uue versiooni kui ka parimate praktikate ja juhiste vaumlljaandmisel 2013 aastal Lisaks on otildennestunud standardiseerida motildened vajalikud sotildenastikud (ontoloogiaid) nagu naumliteks isiku ja organisatsiooni ontoloogiad (vt 224 Standardid) Seega votildeib oumlelda et linkandmete tehnoloogilised alused on praeguseks olemas kuid kasutuselevotildettu takistab linkandmete elutsuumlklit toetavate toumloumlvahendite nappus Linkandmete kasutuselevotildetu probleeme analuumluumlsime allpool

Linkandmete tulevikutrend on seotud eelkotildeige semantiliste tehnoloogiate tulevikuga kuid ka suurandmete ja avaandmete arenguga Praeguseks momendiks on nimetatud tehnoloogiad ja nende kasutuselevotildett erinevas arengujaumlrgus ja erinevas kuumlpsuse astmes Gartneri uuringu bdquoHype Cycle for Big Dataldquo37 jaumlrgi on linkandmete tehnoloogiatega seotud tehnoloogiates avaliku sektori avaandmed ja NoSQL andmebaasisuumlsteemid (siia alla kuuluvad ka RDF andmebaasid) ajaliselt kotildeige laumlhemal produktiivsuse platoole (2-5 a) Sellest votildeib teha jaumlrelduse et avaandmete linkandmetena publitseerimine muutub laumlhiaastatel aktuaalseks ja kasulikuks Semantikatehnoloogiad ja asjade

29 httpesww3orgtopicSweoIGTaskForcesCommunityProjectsLinkingOpenData 30 httpsjoinupeceuropaeucommunitysemicdocumentcase-study-how-linked-data-transforming-egovernment 31httpwwww3corgRDF 32 http5stardatainfo 33 httpwwww3org2011gld 34 httpsjoinupeceuropaeunewsisa-member-state-representatives-endorse-key-specifications-e-government-interoperability 35 httpsdvcsw3orghgldpwgraw-filedefaultldp-bpldp-bphtmlbib-LDP-PRIMER 36 httpwwww3orgTR2013REC-sparql11-overview-20130321 37 Gartner Hype Cycle for Big Data 2012 Published 31 July 2012

Lingitud Eesti


internet on sellest rohkem kui 10 aasta kaugusel Semantikatehnoloogiatest mis toetavad lingitud avaandmete kasutuselevotildettu tuleb eraldi esile totildesta ontoloogiate haldust ja tehnikaid38 mis maumlngivad olulist rolli linkandmete arenduses ja kasutamises

Gartneri tippennustused aastaks 201439 toovad linkandmete tehnoloogiaga seoses esile asjade interneti kui inimeste ja arvutite vahelise silla loomise vahendi ning neuroarvutuse (deep neural network technologies) Neurovotilderkudel baseeruv arvutus votildeib saada uumlheks linkandmete tehnoloogia trendi jaumltkutehnoloogiaks vastavaid ajuuuringute projekte kaumlsitleme jaotises 217 Asjade internet

Gartner ennustab et neuroarvutuste tehnoloogia kasutuselevotildetu tulemusena juba 2017 aastal 10 arvutitest pigem otildepivad kui toumloumltlevad informatsiooni See saab olema revolutsiooniline sest arvutite programmeerimise asemel tuleb neid hakata otildepetama

Kasutuselevotildett Linkandmete tehnoloogiat kasutatakse tavaliselt kui informatsioonilist infrastruktuuri andmete integreerimiseks erinevatest allikatest Votilderreldes peavoolu moodustavate relatsiooniliste andmebaasisuumlsteemide tehnoloogiaga on linkandmete tehnoloogial eelised just seal kus relatsioonilised andmebaasid on aeglased ja ebaefektiivsed so mingi objekti kohta kaumlivate andmete uumlhendamisel (ehk uumlhendi operatsioon) Peale selle votildeimaldab linkandmete tehnoloogia edukalt automaatselt uumlhendada RDF andmebaasi andmeid andmebaasi vaumlliste andmetega (naumliteks veebiandmetega sensorandmetega jms) Samas on RDF andmebaasid praegu uumlldjuhtudel (va uumlhendi operatsioon) aeglasemad kui kommertsiaalsed relatsioonilised andmebaasid kuigi leidub haumlid kommertsiaalseid RDF andmebaase (AllegroGraph Big OWLIM Marklogic jt) ja ka avatud koodiga RDF andmebaasisuumlsteeme nagu Virtuoso40 4store Bigdata jt41

Votilderreldes veebiteenuste tehnoloogiaga mis ka votildeimaldab andmeintegratsiooni teenuseid luua on linkandmete tehnoloogia kergem paindlikum kiirem ja seega odavam Kuna linkandmete tehnoloogia kasutab juba olemasolevaid veebistandardeid (ja potildehiliselt vabavaralisi RDF andmebaase) siis on selle kasutuselevotildetu votildeimalus ka paljudel vaumlikestel firmadel ja uumlksikuumlritajatel kel ei pruugi olla naumliteks vahendeid veebiteenuste-potildehise andmeintegratsiooni lahenduse ehitamiseks

LOD2 projekti materjalide jaumlrgi on ainult 5 andmete veebist lingitud mis taumlhendab et loodud linkandmete kogumid pole omavahel uumlhendatud linkide kaudu Selle potildehjusena naumleme uumlldkasutatavate ja avalike taksonoomiate (ontoloogiate) puudumist W3C on soovitanud motildened uumlldised vabad standardiseeritud ontoloogiad nagu isiku ja organisatsiooni ontoloogiad (vt 224 Standardid) mida saab kasutada teatud linkandmete kogumite linkimiseks aga seda on vaumlga vaumlhe ja lingid on seega vaumlga piiratud Parem seis on linkandmeid kasutavate infosuumlsteemide sees sest seal luuakse andmete integreerimiseks ja linkimiseks vajalik ontoloogia suumlsteemi uumllesehitamisel Teisalt on raske luua standardiseeritud uumlldisi ontoloogiaid isegi valdkondlike ontoloogiate loomine on osutunud vaumlga vaevaliseks Potildehjuseks on toumlouml keerukus teadmus- ja ajamahukus Meie arvates pole ilmselt reaalne varustada nn andmete veeb vajalike ontoloogiatega selleks et linkida enamus andmete veebi andmetest Seda probleemi puumluumltakse lahendada ontoloogiate masinotildeppe meetodite kasutamisega Paraku on ka selles valdkonnas veel pikk tee usaldusvaumlaumlrsete masinate poolt loodud ontoloogiate loomiseni Tulevikus votildeibki ehk naumlha Gartneri poolt ennustatud neuroarvutuse votildeidukaumliku mis asendab votildei taumliendab praegust linkandmete tehnoloogiat

Linkandmed on oma olemuselt avatud andmed ja seega on avaliku sektori avaandmed ideaalne testikeskkond linkandmete tehnoloogiale Kaumlesoleva toumlouml autorite arvates on see ka uumlheks avaandmete linkandmetena esitamise ja linkimise initsiatiivide motivatsiooniks Kuna linkandmete laiem kasutuselevotildett on seotud nn kaumlivitusprobleemidega (st on vaja kriitilist massi linkandmeid et saaks tekkida nende eksponentsiaalne kasv) siis on selline linkandmete loomise poliitika arusaadav

Linkandmete tehnoloogia votildeimaldab integreerida ettevotildette andmeid vastavalt selle vaumlaumlrtusahelale Sotildenastikel (ontoloogiatel) potildehinev jaumlrjepidev andmete linkimine vaumlhendab oluliselt andmete integreerimise kulusid

38 Goacutemez-Peacuterez Asuncioacuten Mariano Fernndez-Loacutepez and Oscar Corcho 2004 Ontological Engineering with examples from the areas of Knowledge Management e-Commerce and the Semantic Web Springer Heidelberg 39 Gartner Top Predictions 2014 Plan for a Disruptive but Constructive Future Gartner 2013 40 httpvirtuosoopenlinkswcomrdf-quad-store 41 httpwwwslidesharenetlod2projectthe-semantic-data-web-sren-auer-university-of-leipzig

Lingitud Eesti


ettevotildetetes ja loob eeldused rakenduste tegemiseks Linkandmete tehnoloogia sobib haumlsti meediarakenduste loomiseks Positiivne naumlide on selles vallas BBC

Linkandmete kasutuselevotildetuks on taumlhtis toetada linkandmete elutsuumlkli mudelit Erinevates projektides ja erinevate autorite poolt on vaumllja pakutud erinevaid linkandmete elutsuumlkli mudeleid Naumliteks on EL LOD2 projektis loodud suhteliselt keeruline elutsuumlkli mudel mille iga etappi projekt proovib automatiseerida niipalju kui votildeimalik ja varustada vastava tarkvara toega Lihtsam ja mitte niivotilderd automatiseerimisele rotildehuv linkandmete elutsuumlkli mudel on pakutud vaumllja nii W3C42 kui ka B Villazon-Terrazas jt poolt43

Kaasajal kasutatakse linkandmete tehnoloogiat nii era- kui riigisektoris

Erasektoris kasutavad firmad nii kinniseid linkandmeid kui ka votildeimalust taumliendada oma kinniseid linkandmeid avaandmetega votildei avalike linkandmetega votildei neist andmekaeve abil saadud sobilike andmetega Selliste notildeuete taumlitmiseks on linkandmete tehnoloogia sobiv Uumlks esimesi linkandmete kasutajaid oli BBC kes kasutas linkandmeid oluumlmpiaprogrammi koostamisel Finantssektorist votildeib nimetada firmat Garlik44 kes kasutab ekstensiivselt kinniseid eriliselt turvatud linkandmeid IBM ja Pearson kasutavad kinniseid linkandmeid Sindicetech45 aitab firmadel luua oma linkandmete pilvi mis on kinnised Naumliteks on nende klientideks kirjastus Elsivier ravimifirma AstraZeneca jt46 USA firma MarkLogic47 pakub oma klientidele kelle hulgas on palju erafirmasid linkandmete tehnoloogial potildehinevaid lahendusi

Paljud firmad kombineerivad oma kinniseid (link)andmeid avaandmetega Naumliteks Fujitsu Euroopa kombineerib avatud ja kinniseid andmeid oma sensoritel potildehinevate tervishoiu alaste rakenduste loomisel48

Kuigi paljud erasektori ettevotildetted maailmas on juba votildetnud linkandmete tehnoloogia kasutusele kui efektiivse andmete integratsiooni infrastruktuuri leidub ka pessimistlikumaid arvamusi mis tunnistavad et IT firmad pole linkandmete tehnoloogiat nii haumlsti vastu votildetnud kui suurandmete tehnoloogiat49 IBM Microsoft jt ei ole linkandmete tehnoloogiast seni eriti huvitatud olnud sest see on omaette tehnoloogiline platvorm ja IT firmad ei naumle seetotildettu votildeimalusi tulusaks koosmotildejuks oma toodetega Siiski Oracle pakub RDF andmebaasi lahendust50 Samas on IBM jt integreerinud oma tehnoloogiatega sellised suurandmete toumloumltlemise vabavaravahendid nagu Hadoop ja MapReduce Teisalt on tekkinud palju spetsiaalseid linkandmete tehnoloogiat pakkuvaid firmasid nagu naumliteks MarkLogic OpenLinks Software51 Franz52 jt

Peale selle publitseerivad paljud firmad oma RDF andmeid veebis Naumliteks Facebook The New York Times Bestbuycom Tesco Volkswagen BBC jt53 Seda votildeib ka kaumlsitleda kui linkandmete aumlrilist kasutust andes votildeimaluse naumliteks idufirmadele kes soovivad toumloumldelda (lingitud) veebiandmeid ja alustada oma aumlriga Samas kasutavad veebis saadaval olevaid linkandmeid oma aumlriks ka veebiotsingut pakkuvad firmad nagu Google

Andmebaasi tehnoloogia ja linkandmete tehnoloogia ei votildeistele omavahel sest nad on motildeeldud lahendama erinevaid uumllesandeid Andmebaasitehnoloogial on endiselt ettevotildetete infosuumlsteemides oluline osa Linkandmete tehnoloogia on motildeeldud integreerima andmeid erinevatest (ka sotildeltumatutest) allikatest ja esitama neile paumlringuid Oma linkandmeid veebis publitseerides antakse votildeimalus nende taasintegreerimiseks RDF oli algselt motildeeldud kui metaandmete formaat ja selliselt esitatud metaandmeid pidi kasutatama dokumentide jm annoteerimiseks Kaasajal on RDF muutunud universaalseks andmeformaadiks kuid leidub kuumlllalt palju rakendusi kus teda kasutatakse ikkagi tema algselt planeeritud eesmaumlrgil so metaandmete esitamiseks ja linkimiseks

42 httpsdvcsw3orghggldraw-filedefaultbpindexhtml 43 Villazoacuten-Terrazas B et al Methodological Guidelines for Publishing Government Linked Data In D Wood ed Linking Government Data Springer 44 httpwwwgarlikcom 45 httpwwwsindicetechcom 46 httpsemanticwebcomsindicetech-helps-enterprises-build-private-linked-data-clouds_b30454 47 httpwwwmarklogiccom 48 Open Data on The Web 2013 Report httpwwww3org201304odwreportclosed 49 httpblogsemantic-webat20130604theres-money-in-linked-data 50 httpwwworaclecomtechnetworkdatabaseoptionsspatialandgraphoverviewrdfsemantic-graph-1902016html 51 httpwwwopenlinkswcom 52 httpwwwfranzcom 53 httpanswerssemanticwebcomquestions14029are-semantic-technologies-ready-for-commercial-use

Lingitud Eesti


Riigisektoris kasutatakse linkandmete tehnoloogiat nii kinniste kui avaandmete votildei nende kombinatsiooni baasil toumloumltavate infosuumlsteemide loomiseks Naumliteks kinniseid linkandmeid kasutatakse julgeoleku ja riigikaitse valdkondades Ka USA tervishoiu osaliselt kinnise portaali wwwhealthcaregov hiljutisel uuendamisel kasutati linkandmete tehnoloogiat54 Seal kasutati firma MarkLogic lahendust MarkLogic pakub linkandmete semantiliste ning suurandmete tehnoloogiate lahendusi ka valitsuste missioonikriitiliste suumlsteemide loomiseks55

Ettevotildetetele kasulike avalike linkandmete naumliteks votildeib tuua OpenCorporates56 linkandmete pilve mis sisaldab andmeid 50000 ettevotildette kohta uumlle maailma Teine naumlide on Product Ontology 57 mis klassifitseerib ja sisaldab infot uumlle 1 miljoni toote kohta

USA statistikaamet naumliteks konverteeris osa 2000 aasta andmetest RDF-i saades kokku uumlle biljoni RDF kolmiku58 Nende andmete hulgas oli rahvastiku statistika andmed erinevate geograafiliste tasandite lotildeikes (osariigid linnad jne) Nad avasid ka vastava SPARQL paumlringupunkti (luumluumlsi) 59 Kaasajal on loodud portaal nimega TheDataWeb60 mis votildeimaldab kergesti leida statistilisi andmeid ja mis kasutab andmete publitseerimiseks ja integreerimiseks muu hulgas ka linkandmete tehnoloogiat

Seoses avaandmetega on viimastel aastatel avalike avaandmete linkandmetena esitamine ja linkimine teiste andmetega muutunud aktuaalseks ja trendikaks Selles seoses viis PwC EU Services ISA programmi raames laumlbi uuringu avaliku sektori lingitud avaandmete aumlrimudelite alal61

Uuringu eesmaumlrgiks oli uurida avaliku sektori lingitud avaandmete vaumlaumlrtust aumlrile kodanikele ja avaliku sektori administratsioonile nende esitamise kulude struktuure ja tarbimise kasumivooge votildeimalusi ja takistusi seoses nende andmete vaumlaumlrtuste loomisega Uuring esitab avaliku sektori lingitud avaandmete oumlkosuumlsteemi analuumluumlsimise teoreetilise raamistiku Toumlouml toob esile 37 kasutusjuhtumit kus avaliku sektori administratsioonid on kasutanud avaliku sektori lingitud avaandmeid selleks et pakkuda oma andmeid kui veebiteenust Kasutusjuhte analuumluumlsitakse uuringus esitatud raamistiku aspektide valguses 14 juhtumit 37-st valiti vaumllja potildehjalikumaks analuumluumlsiks

Uuring jotildeudis jaumlrgmistele jaumlreldustele Avalikud linkandmed liiguvad edasi tehnoloogia kasutuselevotildetu elutsuumlklis olles naumliteks raamatukogundusearhiivinduse alal jotildeudnud juba varajase kasutuselevotildetu faasi Avalike linkandmete pakkumine vaumllistele taaskasutajatele ei ole vaadeldud linkandmete loojate kasutusjuhtumites esmataumlhtis eesmaumlrk pigem kasutatakse linkandmeid sisemise andmeintegratsiooni efektiivsuse totildestmisel votildei andmete integreerimiseks oma partnerorganisatsioonidega

Avalike linkandmete pakkumist naumlhakse kui avalikku uumllesannet mida finantseeritakse avaliku sektori rahadega ja motildenede grantidega vaumlljastpoolt ja mille tulemusena loodud andmed on tasuta vabalt saadaval Uuringus vaadeldud juhtumites ei esinenud linkandmete kasutamist kolmandate osapoolte poolt uute teenuste loomiseks Sellest teevad nimetatud uuringu autorid jaumlrelduse et linkandmete taaskasutus kolmandate osapoolte poolt on alles innovaatorite faasis

Lotildeppjaumlreldusena tuuakse uuringus vaumllja et kuna potildehilised andmete pakkujad on tootmas suures mahus avalikke linkandmeid siis on ette naumlha et ka nende andmete taaskasutajad leiavad laumlhitulevikus oma votildeimaluse innovatsiooniks See jaumlreldus on korrelatsioonis eelpool toodud Gartneri uuringu tulemustega avaandmete ja semantiliste tehnoloogiate trendide osas ja meie jaumlreldusega nende trendide koosmotildejust

Kaumlesolev uuring kaumlsitleb avalikke linkandmeid potildehjalikumalt jaotistes 213 Avaandmed ja 218 Linkandmete seos teiste tehnoloogiatega 54 httpwwwnytimescom20131123uspoliticstension-and-woes-before-health-website-crashhtml_r=0 55 httpwwwmarklogiccomsolutionsgovernment 56 httpopencorporatescom 57 httpwwwproductontologyorg 58 httpdatahubiodataset2000-us-census-rdf 59 httpwwwrdfaboutcomdemocensussparqlxpd 60 httpthedatawebrmcensusgovTDWhtml 61 Phil Archer Makx Dekkers Stijn Goedertier Nikolaos Loutas Study on Business Models for Linked Open Government Data - BM4LOGD PwC EU Services httpsjoinupeceuropaeucommunitysemicdocumentstudy-business-models-linked-open-government-data-bm4logd

Lingitud Eesti


Soovitused ja jaumlreldused Eestile Arvestades luumlhiajalist (2-5 a) linkandmete arengu trendi koos avaliku sektori avaandmete trendiga votildeib teha jaumlrelduse et avalikule sektorile muutub just avaandmete linkandmetena publitseerimine aktuaalseks ja kasulikuks Seega peaks Eesti avalik sektor nimetatud trendiga kaasa minema

Rahvusvaheliste linkandmete trendide potildehjal votildeib Eestile pakkuda jaumlrgmisi soovitusi Naumliteks votildeiks REGREL projektis kasutada erinevate andmete integreerimisel linkandmete tehnoloogiat (nagu naumliteks tegi USA Statistikaamet) Eeskuju votildeiks votildetta ka DRI62 Iiri kohanimede linkandmetena esitamise projektist63 ja ka Eesti kohta midagi sellist teha Selline kohanimede esitamine masinloetaval kujul votildeimaldab kotildeigil huvigruppidel seda vabalt kasutada oma rakenduste votildei teadustoumloumlde jms tegemisel

Eesti firmades kasutatakse praegu andmete integratsiooniks ja analuumluumlsiks potildehiliselt andmeaitade tehnoloogiat Teatud juhtudel on selle asemel linkandmete tehnoloogia rakendamine ilmselt efektiivsem paindlikum ja odavam

Votilderreldes veebiteenuste tehnoloogiaga on linkandmete tehnoloogia paindlikum lihtsam standardite poolest (st kasutab ainult tavapaumlrast HTTP-d ja lisaks RDF-i ning SPARQL-i) ja odavam Probleemiks on aga linkimist (koosvotildeimet) toetavate sotildenastike (ontoloogiate) olemasolu See on uumlleilmne probleem nagu eespool juba mainitud Eesti peaks linkandmete loomisel kasutama niipalju kui votildeimalik uumlleilmseid standardontoloogiaid (nii valdkondlikke kui W3C standardeid) See tagaks meie linkandmete parema lingitavuse teiste poolt loodud linkandmete kogumitega

B Villazon-Terraras jt64 65 pakuvad oma kogemuste potildehjal avalike linkandmete elutsuumlkliks vaumllja jaumlrgmisel joonisel (vt Joonis 1) toodud iteratiivse elutsuumlkli mudeli mida kaumlesoleva toumlouml autorid soovitavad ka Eesti riigi IS-s kasutada linkandmete tootmiseks ja publitseerimiseks sest see mudel on heas kooskotildelas nii TNO avaandmete elutsuumlkli mudeliga kui ka W3C soovitustega

Joonis 1 Avalike linkandmete elutsuumlkli mudel

Peatuumlkis 737 vastatakse linkandmete elutsuumlkliga seotud uurimiskuumlsimustele selle soovitatud mudeli alusel

Linkandmetel baseeruvate rakenduste loomise aumlrimudelina votildeiks Eestis kasutada taimekaitsevahendite pilootprojekti66 aumlrimudeli kavandit taimekaitsevahendite linkandmete infrastruktuuri haldamiseks Selles

62 httpwwwdriieprojects 63 httpappsdriielocationLODer 64 httpdeliciasdiafiupmeswikiimages77a07_MGLDpdf 65 Villazoacuten-Terrazas B et al Methodological Guidelines for Publishing Government Linked Data In D Wood ed Linking Government Data Springer 66 Nikolaos Loutas Christophe Colas Stijn Goedertier Linking data about applications and decisions for authorisation of plant protection products PwC EU Services 2013 httpsjoinupeceuropaeuassetcore_businessdocumentlinking-data-about-applications-and-decisions-authorisation-ppp

Lingitud Eesti


toodi vaumllja tulevase aumlrimudeli jaumlrgmised komponendid mis on piisavalt uumlldised taaskasutamiseks ka meil Eestis

Andmete pakkumuse ja notildeudluse identifitseerimine (Andmete pakkumuse osas on riigid uumlle minemas vaikimisi avaandmete pakkumusele Siiski mingi konkreetse rakenduse aumlrimudeli loomisel on oluline andmete notildeudluse identifitseerimine)

Kulumudel

Hinnamudel ja litsentsi raamistik

Rahastamise mudel

Kasuanaluumluumls

Riskianaluumluumls

212 Semantilised tehnoloogiad

Definitsioon Semantilised tehnoloogiad votildeimaldavad lisada andmetele taumlhendust olemasoleva sotildenastiku (votildei ontoloogia) baasil votildei andmete taumlhendust andmetest automaatselt vaumllja eraldada ning esitada andmeid koos nende taumlhendustega masinloetaval kujul Potildehilised kasutuskuumlpsed tehnoloogiad on jaumlrgmised ressursside identifikaatorid (Uniform Resource Identifiers-URI) ressursside kirjeldamiseks kasutatavad keeled (The Resource Description Framework-RDF67 RDFXML ja RDF Schema-RDFS68) ning ontoloogiate (motildeistete suumlsteemide votildei metaandmete) semantilise kirjeldamise keel Web Ontology Language-OWL69 RDF on graafipotildehine andmete esitus mis on defineeritud W3C poolt koos SPARQL70 paumlringukeele ja ontoloogiate kirjelduskeele OWL-iga moodustamaks aluse semantilisele andmete veebile Viimasega seondub linkandmete motildeiste

Semantilisi tehnoloogiaid vaadeldakse tihti koos ja kihtidena nagu naumlha jaumlrgneval joonisel (vt Joonis 2)

Joonis 2 Semantilised tehnoloogiad71

67 httpwwww3orgRDF 68 httpwwww3orgTRrdf-schema 69 httpwwww3orgTRowl-features 70 httpwwww3orgTRrdf-sparql-query 71 Allikas T Berners Lee httpwwww3org2000Talks1206-xml2k-tblslide10-0html

Lingitud Eesti


Jooniselt on naumlha et eespool vaadeldud linkandmete tehnoloogia aluseks olev RDF keel on motildeeldud eelkotildeige

andmevahetuseks RDF on paindlik ja efektiivne kuid notildeuab ontoloogiate olemasolu et defineerida ja klassifitseerida olemeid ja nendevahelisi seoseid Ontoloogiate kirjeldamise keel The Web Ontology Language (OWL) baseerub RDF-il andes ette sotildenastiku kirjeldamaks objekte (olemeid) nende klasse ja seoseid See on vajalik tuletamaks uusi fakte olemasolevate faktide baasil Nii nagu inimsuhtluse korralgi votildeib ka semantilise veebi korral sotildenastik tekkida vastavalt kasutusvajadusele See votildeib kirjeldada mingit kasutusvaldkonda votildei mingeid uumlldisi seoseid andmete votildei teabe vahel Naumliteks on loodud The Simple Knowledge Organisation System (SKOS) mis baseerub ka RDF-il kuid on suunatud just hierarhilise teabe esitamiseks Lingitud andmetele (RDF andmetele) paumlringute esitamiseks kasutatakse paumlringukeelt SPARQL mis on praeguseks saanud de-facto standardiks (vt ka 224 Standardid)

Motivatsioon Masinate votildeimetus aru saada veebilehtede sisust viis mitmete seda kitsendust uumlletada proovivate initsiatiivideni Algselt oli semantilise veebi eesmaumlrk veebilehtede annoteerimine metaatribuutidega selleks et votildeimaldada masinatel osaliselt interpreteerida tekstis sisalduvat teadmust ja paigutada see teatud konteksti Mikroformaadid ja RDFa (Resource Description Framework in attributes) kannavad edasi veebilehtede annoteerimise ideed Maumlrgendamist on otildennestunud ainult osaliselt kasutada ndash naumliteks schemaorg standardsotildenastikku kasutavad Google ja teised otsimootorid Ka ontoloogiate kui veel keerukamate metaandmete kasutamine veebilehtede annoteerimiseks pole uumlldiselt vilja kandnud Potildehjus on toumlouml keerukus ja ajamahukus

Annoteerimist kasutavad laumlhenemisviisid proovivad parendada inimeste jaoks loodud veebilehtede masinloetavust Selline laumlhenemine on piiratud sest annoteerida saab ainult veebilehte ennast ja tema teatud elemente Peale veebilehtede on kaasajal olemas suur hulk struktureeritud andmehulki mis sisaldavad vaumlga palju infot Selleks et hotildeivata veebi ka need andmehulgad tekkis idee nn andmete veebist72 Kui need

andmehulgad oleksid semantiliselt kirjeldatud ja lingitud siis saaksid masinad sellise veebi andmehulgad laumlbi kaumlia ja nendest infot koguda sotildeltumata veebilehtedest

Hetkeseis ja tulevikutrend Semantiliste tehnoloogiate hetkeseis on sarnane linkandmete tehnoloogiate seisuga sest viimased moodustavad suure osa semantilistest tehnoloogiatest (vt 211 Linkandmete tehnoloogia) Gartneri eelpool mainitud ennustuste jaumlrgi on semantiliste tehnoloogiate produktiivse kasutuselevotildetuni veel vaumlhemalt 10 aastat

Gartner totildei 2013 aasta ja jaumlrgnevate aastate trendide ennustuses vaumllja 10 trendi milles semantilised tehnoloogiaid olid kolmandal kohal ja NoSQL andmebaasid (sh RDF ja graafandmebaasid) 5ndal kohal73

Gartner selgitab semantiliste tehnoloogiate taumlhtsust jaumlrgmiselt semantiliste tehnoloogiate taumlhtsus totildeuseb seoses uute aumlrinotildeuetega informatsiooni kui strateegilise vara kaumlibele laskmiseks Suurandmete toumloumltlus ja analuumluumls notildeuavad semantilisi tehnoloogiaid selleks et inimesed saaksid aru andmetest votildei selleks et automatiseerida otsustusprotsessi

Ontotext74 on uumlks tuntud semantilisi tehnoloogiaid pakkuv firma kelle poolt pakutud lahendused said 2012 aastal kiire kasutuselevotildetu osalisteks sellistes sektorites nagu publitseerimine farmaatsia e-riik toumloumlkohtade vahendamine ja kultuuripaumlrand

Esile votildeiks totildesta metaandmete uumlha suurenevat taumlhtsust seda just koosvotildeimeliste suumlsteemide ehitamisel Metaandmeid esitatakse masinloetavate ontoloogiatena Ontoloogiate alal votildeib nimetada kolme trendi

Uumlleilmselt aktsepteeritud standardontoloogiate loomine See suund on seotud linkandmete kasutuselevotildetuga

Ontoloogiakeelte ja standardite lihtsustumine (naumliteks SKOS palju kasutatakse linkandmete kontekstis ka lihtsalt RDFSi)

72 Berners-Lee T Hendler J Lassila O The semantic web Scientific American 284(5) 2837 (2001)

73 httpwwwontotextcomnewsgartner-predicts-exciting-2013-for-semantic-tech 74 wwwontotextcom

Lingitud Eesti


Ontoloogiate loomine masinotildeppe meetodeid kasutades See suund puumluumlab lahendada ontoloogiate loomise teadmus- ja toumloumlmahukuse probleemi asendades inimeksperdid masinotildeppega

Kasutuselevotildett Semantiliste tehnoloogiate kasutuselevotildett on juba vaikselt alanud sest kasutusele on votildeetud linkandmed ja nende linkimiseks vajalikud ontoloogiad (vt 211 Linkandmete tehnoloogia) Metaandmetest (eriti ontoloogia kujul) on saanud omaette intellektuaalne vara ja kaitse objekt

Samas leidub juba ka positiivseid naumliteid kus semantikatehnoloogiate kasutamine suumlsteemide koosvotildeime tagamisel on andnud majanduslikku kasu Naumliteks Wal-Mart teatas et nende 2012 aastal kasutusele votildeetud e-aumlrisuumlsteemi semantilise koosvotildeime lahendus (semantiline toodete ostimootor ja soovitaja) andis juba paari kuuga 15 muumluumlgikasvu75

Semantilisi tehnoloogiaid kasutavad edukalt ka sellised firmad nagu Google IBM ja Facebook76 Facebook-i avatud graaf on hea naumlide semantilistest metaandmetest Googlersquoi teadmiste graaf (Knowledge Graph) loodi 2012 aastal ja semantilisi tehnoloogiaid kasutatakse seal objektide vaheliste seoste leidmisel toodete ja teenuste vaheliste linkide loomisel jms Google kasutab graafi ka otsingutulemuste personaliseerimiseks kasutades semantilist maumlrgendamist standardse schemaorg sotildenastiku alusel Ka Bing Yahoo ja Yandex kasutavad schemaorg standardit IBM kasutab semantilisi tehnoloogiaid arvamuste analuumluumlsiks ja ennustamiseks

Eesti hetkeseis ja jaumlreldused Eestis on teatud tasemel eeltoumlouml tehtud selleks et kasutusele votildetta eespool mainitud semantikatehnoloogiad eriti linkandmed Naumliteks on olemas riigi infosuumlsteemi ontoloogiate loomise77 ja semantilise kirjeldamise78 metoodikad On loodud notildeuded riigi infosuumlsteemi ontoloogiatele79 Ontoloogiate loomise metoodikat80 on levitatud ka EL vastavates initsiatiivides RIHA repositooriumis on juba mitmete riigi IS-ide ontoloogiad (naumliteks Aumlriregistri ADS ontoloogiad jt) Eesti osaleb EL eSENS projektis81 Uumlheks teemaks selles projektis on semantikatehnoloogiate kasutamine selleks et anda uumlhine taumlhendus avalikus sektoris kasutatavatele definitsioonidele Konkreetsemalt on projekti eesmaumlrgiks toumloumltada vaumllja ja piloteerida EL piiriuumlleste e-teenuste taristu ndash nii taristu arhitektuur kontseptuaalsel tasandil kui ka lahendused mille abil saaks piiriuumlleseid teenuseid reaalselt kasutada

Lisaks votildeib nimetada veel riigi infosuumlsteemide koosvotildeime raamistikke so veebide82 infoturbe tarkvara ja Eesti IT koosvotildeime raamistikke83 milledest viimane naumleb ette semantikatehnoloogiate arendamise ja kasutuselevotildetu laumlhimate aastate jooksul Veebide koosvotildeime raamistikus on kaumlsitletud linkandmete teemat veebiportaalide aspektist

Laumlhtuvalt uumllalpool toodud Eesti praegusest tasemest tuleks semantikaressursside loomisel keskenduda vajalike ontoloogiate loomisele sest need on eelduseks andmete linkimisele Seoses linkandmete kasutamisega peaks nende uumlleilmse lingitavuse parandamiseks votildetma kasutusele niipalju standardontoloogiaid kui votildeimalik Ka Eesti riigi infosuumlsteemi ontoloogiaid tuleks linkandmete loomise aspektist uumlle vaadata eriti just avalike linkandmete loomise notildeuetest laumlhtuvalt Lisaks tuleks luua rohkem valdkonnauumlleseid ontoloogiaid

75httpwwwcomputerworldcomsarticle9230801Walmart_rolls_out_semantic_search_engine_sees_business_boost 76 httpwwwcmswirecomcmscustomer-experiencesemantic-technology-the-future-of-search-for-digital-marketers-022209php

77 Haav H-M 2010 Ontoloogiate loomise metoodika (A methodology for ontology development) httpwwwriaeepublicRIHAontoloogiate_loomise_metoodika_v4PDF (accessed February 03 2012) (in Estonian) 78 Kuumlngas P 2010 Semantilise kirjeldamise juhis v04 (Guidelines for semantic enrichment of data and services) httpftpriaeepubrihaSemantilise_kirjeldamise_juhis_v04pdf (accessed February 01 2013) (in Estonian) 79 Haav H-M 2010 Notildeuded RIHA ontoloogiatele (Requirements for ontologies in RIHA) httpwwwriaeepublicRIHAnouded_riha_ontoloogiatele_r26PDF (accessed February 03 2013) (in Estonian) 80 Haav H-M 2011 A practical methodology for development of a network of e-government domain ontologies In Building the e-World Ecosystem 11th IFIP WG 611 Conference on e-Business e-Services and e-Society I3E 2011 Revised Selected Papers ed T Skersys R Butleris L Nemuraite and R Suomi 113 Springer Heidelberg 81 Electronic Simple European Networked Services httpwwwesenseuhomehtml 82 httpwwwrisoeeetkoosvoimeveebide-raamistikodt 83 httpwwwrisoeeetkoosvoimeraamistik

Lingitud Eesti


Kuigi RIHA maumlaumlruses on oumleldud et kotildeik uued infosuumlsteemid tuleb varustada vastavate ontoloogiatega siis pole selge kas see on nii laumlinud ja kas toimub vastav jaumlrelevalve Seda kuumlsimust tuleks eraldi uurida naumliteks auditi raames

213 Avaandmed

Definitsioon Avaandmete (Open Data) all motildeistetakse kotildeigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetavas formaadis andmeid millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud Avaandmed on tasuta kaumlttesaadavad (lubatud on votildetta tasu kopeerimiskulude katmiseks) kotildeigile isikutele mistahes kasutuseesmaumlrgil digitaalsed masinloetavad ja ristkasutatavad teiste andmetega litsentseeritud kitsendusteta kasutamiseks ja edasilevitamiseks Seega pole avaandmed otseselt totildeusev tehnoloogiatrend vaid lihtsalt andmed mis on masinloetaval kujul avalikuks tehtud

Avaandmed votildeivad olla esitatud linkandmetena (Linked Open Data) Avalikud linkandmed on avalikud avaandmed mis on publitseeritud vastavalt linkandmete printsiipidele

Vastavalt UK valitsuse dokumendile Open Data whitepaper ndash Unleashing the Potential84 peavad avalikud avaandmed vastama jaumlrgmistele tingimustele

Andmed peavad olema veebis kaumlttesaadavad ilma identiteedile ja kavatsustele seatavate piiranguteta ning maksimaalselt nende paljundamise hinna eest

Andmed peavad olema digitaalses masinloetavas vormingus votildeimaldades koosvotildeimet teiste andmetega

Andmete kasutuslitsents ei tohi piirata andmete kasutamist ja taaslevitamist

Motivatsioon Riigiasutused uumlle maailma koguvad vaumlaumlrtuslikku andmestikku mida oleks votildeimalik kasutada nii aumlriettevotildetete kui kodanike poolt Seoses nende andmestike oumlkosuumlsteemide mitmekesisuse ja keerukusega ei ole kodanikel ega aumlridel kerge ja odav leida linkida ja taaskasutada riigi poolt kogutud andmeid (isegi nende enda kohta kogutud andmeid)

Riigisektori andmete avalikustamine oli poliitiline otsus (USA seejaumlrel EL) selleks et suurendada riigivalitsemise laumlbipaistvust (toetada nn avatud valitsemise mudelit) ja aktiveerida majandust andes aumlrisektorile votildeimaluse pakkuda avalike andmete baasil loodud teenuseid kodanikkonnale

2009 aastat votildeib pidada avaliku sektori andmete avamise aastaks sest USA ja seejaumlrel UK avasid oma riigisektori andmed vabalt taaskasutamiseks spetsiaalses avaandmete portaalis (datagov ja datagovuk) Paumlrast seda on paljud riigid eriti EL-i riigid avanud riigisektori andmed (naumliteks transpordi statistika geo- ja keskkonnaandmed jm) vabaks kasutamiseks (vt naumliteks httpopen-dataeuropaeu

httppublicdataeu CensusHub85) Naumliteks USA-s on loodud lisaks avaandmete veebivaumlravale (datagov)

veel palju valdkondlikke avaandmete veebivaumlravaid energeetika hariduse avaliku julgeoleku tervishoiu jms alal86 Paljud EL riigid on jaumlrginud EL-i initsiatiivi ja Euroopa Liidu direktiivi avaliku sektori informatsiooni taaskasutuse alal (nn PSI-direktiivi87) ning teinud oma andmed avalikuks88 Suurbritannia rakendas seda direktiivi juba 2005 aastal ja seal on avaandmete oumlkosuumlsteem haumlsti arenenud (vt naumliteks httpdatagovuk)

84 httpwwwcabinetofficegovukresource-libraryopen-data-white-paper-unleashing-potential

85 CensusHub 2013 httpswebgateeceuropaeufpfismwikissdmxindexphpCensus_Hub 86 B Obama Technology httpwwwwhitehousegovissuestechnology 2011 87 PSI-directive 2003 DIRECTIVE 200398EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 17 November 2003 on the re-use of public sector information httpeceuropaeuinformation_societypolicypsidocspdfsdirectivepsi_directive_enpdf 88 httpopen-dataeuropaeu

Lingitud Eesti


TNO poolt 2011 aastal laumlbiviidud uuring USA Inglismaa Taani Hispaania ja Austraalia avaandmete strateegiate osas89 naumlitas et taumlhtsaimad motiveerivad jotildeud on teiste eesrindlike maade strateegia ja kogemused poliitiline juhtimine regionaalsed kodanike ja aumlri initsiatiivid Alles seejaumlrel omab taumlhtsust tehnoloogiline areng ja otildeiguslikud regulatsioonid Potildehilisteks totildeketeks on suletud valitsemise struktuur privaatsusega seotud otildeigusaktid andmete kvaliteedi probleemid mittepiisav kasutajamugavus ja info uumllekuumlllus ning avaandmete poliitika standardiseerimise puudumine Seejaumlrel taumlhtsustuvad turvalisuse probleemid avaliku sektori andmete avamisel

Hetkeseis ja tulevikutrend Euroopa avaliku sektori infotribuumluumln ePSIplatform90 publitseerib igakuiseid raporteid avatud valitsuse ja avaandmete erinevate teemade kohta91 Platvorm publitseerib ka avaandmete edenemise tablood92 millelt saab votilderrelda avaandmete edenemist erinevates riikides Uumlldise tulemuse jaumlrgi on hetkel 5 esimest Inglismaa Hispaania Holland Austria ja Iirimaa Viis viimast on Horvaatia Eesti Bulgaaria Malta Slovakkia

Open Data Barometer93 on avaandmete uurimisvotildergustiku94 projekt mis uurib avaandmete globaalseid trende initsiatiive rakendusi ja motildeju Avaandmete baromeetri uuring95 viidi laumlbi avaliku sektori avaandmete osas 77 riigis uumlle maailma ja selle tulemused esitati 31 oktoobril 2013 a

Uuring keskendus avaliku sektori avaandmete valmisolekule kasutuselevotildetule ja ilmnevatele motildejudele kasutades ekspertkuumlsitlusi avatud andmehulki ja teiseseid indikaatoreid vaadeldavates maades Allpool toome luumlhikokkuvotildette selle uuringu tulemustest

Avaandmete poliitika on viimastel aastatel kiirelt levinud ja jotildeudnud 55 vaadeldud 77-st riigist Samas on avaandmete initsiatiividel vaumlga erinevad vormid alates uumlksikutest avaandmete portaalidest kuni uumlldriiklike avaandmete rakendusteni Seega on avaandmete valdkonna arengul veel palju potentsiaali sest vaatamata poliitika levikule on avaandmete kaumlttesaadavus vaumlga madalal tasemel Vaumlhem kui 7 vaadeldud andmehulkadest olid kaumlttesaadavad masinloetavas vormingus ja avatud litsentsiga Seetotildettu on kasutajatel vaumlga raske toumloumldelda ja kasutada avaliku sektori andmeid ning aumlrisektoril puudub kindlus et avaandmete kasutamine aumlrilisel eesmaumlrkidel on legaalne

Uuringu tulemuste jaumlrgi on 6 esimest eesrindlikku riiki UK USA Rootsi Uus-Meremaa ning Taani ja Norra (motildelemad 5ndal kohal)

Uuringu jaumlrgi on vaadeldud maade hulgas kotildeige vaumlhem avatud andmehulgad maaregister ja aumlriregister mis naumlitab et valitsuste avaandmete initsiatiivid ei taga poliitiliselt taumlhtsate andmehulkade avamist Enamuses riikides ei ole need andmehulgad veel avatud votildei kui on siis pole nad standardses vormingus Isegi sellises standardiseeritud valdkonnas nagu transport on uuringu jaumlrgi ainult 25 riikidest need andmed avatud masinloetaval kujul Isegi kaardiandmed on tihti saadaval mittedigitaalses vormingus votildei digitaalne vorming on saadaval eraldi tasu eest Kuigi statistilised andmed peaksid totildeenaumloliselt olema kaumlttesaadavad veebis on nad tihti avatud liiga agregeeritud vormis votildei on nende litsents piirav

Uuring ei tuvastanud kindlaid totildeendeid avalike avaandmete motildeju osas Uuring kaumlsitles 6 tuumluumlpi motildeju kuid keskmine motildeju indeks 10-st oli 17 Uuringus totildedeti et kuigi avaandmete visioon on tekkinud notildeuab tema reaalsusesse viimine palju pingutusi nii otildeiguslikul sotsiaalsel majanduslikul tehnilisel organisatsioonilisel kui poliitilisel tasandil

Samas pole avaandmed reeglina lingitud vaid kasutatakse traditsioonilisi lahendusi ja andmeformaate (andmebaasid pdf xls csv xml jms) mis ei votildeimalda andmeid automaatselt linkida

89 Noor Huijboom Tijs Van den Broek Open data an international comparison of strategies European Journal of ePractice wwwepracticejournaleu Nordm 12 MarchApril 2011 90 httpepsiplatformeu 91 httpepsiplatformeutopicreports 92 httpepsiplatformeucontenteuropean-psi-scoreboard 93 httpwwwopendataresearchorgbarometer 94 Open Data Research Network httpwwwopendataresearchorg 95 Tim Davies Open data barometer 2013 Global Report 31october 2013 ODI and Web Index httpwwwopendataresearchorgdlodb2013Open-Data-Barometer-2013-Global-Reportpdf)

Lingitud Eesti


Seoses semantiliste tehnoloogiate arenguga ja eriti lingitud andmete tehnoloogia kasutatavuse totildeusuga (vastavad standardid arendusvahendid jms on juba olemas) on riigid asunud viimastel aastatel oma avaandmeid esitama lingitud andmete kujul Eesrindlikud on selles osas UK (datagovuklinked-data) ja USA (datagov)

Kaasajal on avalike linkandmete paradigma laialdaselt aktsepteeritud paljude riikide valitsuste poolt Avaliku sektori andmete publitseerimine lingitud avaandmetena votildeimaldab neid andmeid (taaskasutada nii kodanikeuumlhenduste avaliku kui erasektori organisatsioonide poolt ja seega vaumlhendada andmete integratsiooni kulusid

Avaandmete linkandmeteks uumlleviimisel on votildeimalik jaumlrgida sammhaaval uumllemineku strateegiat vastavalt Tim Berners-Lee nn 5 taumlrni printsiibile96 Avalike linkandmete oumlkosuumlsteem on avatud veebipotildehine suumlsteem mis uumlhendab nii andmete tootjad (naumliteks avalik sektor) andmete toumloumltlemise teenuse pakkujad (IT aumlri) kui ka andmete kasutajad (aumlri ja kodanikud) Naumliteks L Ding eristab oma artiklis97 3 jaumlrgmist avalike linkandmete andmetoumloumltluse taset (maumlrgitud rohelise alaga)

Avamise tase kus avalik sektor publitseerib veebis oma andmed taaskasutatavas vormingus ja haldab tsentraalset andmekataloogi aitamaks kodanikel vajalikke andmeid leida

Linkimise tase kus huvigrupid (naumliteks toumloumlstus ja akadeemia) aitavad parandada avatud andmete kvaliteeti luues ontoloogiaid sotildenastikke linke jm kasutades selleks nii inimtoumloumljotildeudu kui automaatseid suumlsteeme

Taaskasutuse tase kus arendajad koondavad publitseeritud andmestikud kokku selleks et luua kotilderge vaumlaumlrtusega rakendusi (nt mashups) Tulevikus andmete turu arenedes peaks selline vabatahtlik andmetele lisavaumlaumlrtuse lisamine saama kasumlikuks aumlrisektoriks

Vaatleme jaumlrgnevalt 3 avaandmete tulevikku motildejutavat tegurit riikide ja riikide uumlhenduste poliitilised otsused digitaalse aumlri arengutendentsid ja sotsiaalsed trendid

Esimeseks avaandmete tulevikku motildejutavaks teguriks on riikide ja riikide uumlhenduste poliitilised otsused Naumliteks avaandmete mahtu ja andmete kasutuselevotildettu hakkab tulevikus tugevasti motildejutama G8 avaandmete harta (G8 Open Data Charter) mis publitseeriti koos tehniliste lisadega 12 juunil 2013 aastal98

Harta esitab 5 printsiipi mille jaumlrgimises G8 riigid on kokku leppinud ja mis on jaumlrgmised

vaikimisi avaandmed

andmete kvaliteet ja kvantiteet

andmed peaksid olema kasutatavad kotildeigile

andmete vabastamine paremaks valitsemiseks

andmete vabastamine uuenduslikele tehnoloogiatele

G8 riigid leppisid kokku et nende eesmaumlrkide saavutamiseks koostavad G8 riigid siseriiklikud tegevuskavad kontsentreerivad oma taumlhelepanu kotilderge kasutusvaumlaumlrtusega valdkondadele ja lepivad kokku metaandmete vastavustabelites G8 riigid toovad oma dokumendis vaumllja 14 prioriteetset valdkonda millest esimesed on statistikaandmed ruumiandmed valimisandmed ja eelarveteave

96 5 Stars of Linked Open Data http5stardatainfo 97 Li Ding Qualcomm Vassilios Peristeras and Michael Hausenblas Linked Open Government Data IEEE Intelligent Systems MayJune 2012 (Vol 27 No 3) pp 11-15 1541-167212copy 2012 IEEE httpieeexploreieeeorgstampstampjsptp=amparnumber=6237454 98 httpswwwgovukgovernmentpublicationsopen-data-charterg8-open-data-charter-and-technical-annex

Lingitud Eesti


Teiseks motildejuteguriks on digitaalse aumlri arengutendentsid Digitaalse aumlri valdkonnas ennustab Gartner99 et nii firmad kui valitsused loobuvad 2020 aastaks 75 oma praegu sensitiivsete andmete kaitsest ja annavad need andmed avalikuks kasutamiseks Potildehjuseks on see et kotildeigi andmete kaitse on mitte ainult ebareaalne vaid ka mittevajalik sest muutub arusaam mis on sensitiivne andmestik ja mis seda pole

Kolmandaks motildejuteguriks on uumlha kasvav sotsiaalne trend avatuse suunas mis hotildelmab nii kodanikke kes ise jagavad oma isiklikke andmeid meelsasti teistega kui ka ettevotildetteid ja valitsusi kes jagavad oma andmeid kodanikega Gartneri uurimuse jaumlrgi pole paljud andmed mida praegu peetakse tundlikeks seda enam aastal 2020 Vabanevad ressursid suunatakse vaumlikese hulga vaumlga sensitiivsete andmete vaumlga heatasemeliseks kaitseks

Kasutuselevotildett Eespool toodud analuumluumlsist ja uuringutest jaumlreldub et paljud riigid on aktiivsed avaandmete loomises eriti Euroopas ja Ameerikas Praeguseni on potildehirotildehk olnud avaliku sektori andmete avamises ja nende masinloetavas vormingus esitamisel Vaumlhem on tegeletud avaandmete linkimisega Alles aastatel 2012 ja 2013 on selles osas toimunud murrang ning paljudes riikides on hakatud looma linkandmetel potildehinevaid rakendusi ja pakkuma linkandmehulki avatud litsentsi alusel

Lisaks on mitmed riigid laumlbi viinud votildeistlusi saamaks avaandmete taaskasutuse baasil tehtud rakendusi Naumliteks USAs oli votildeistlus bdquoApps for Democracyldquo mis kestis 30 paumleva ja mille ROI-d hinnatakse 4 000 Norras oli initsiatiiv Nettskap 20 mille tulemusel loodi 135 avaandmete rakendust100

Osa valitsusi panustavad kodanike ja riigiametnike ning avaliku sektori asutuste vahelisele koostoumloumlle kasutades koosloome ja koostoumlouml vahendeid Naumliteks Hollandis loodi vastav riigiametnike veebivotildergustik Ambetnaar 20101 EL-i Data Challenge votildeistlus 2011 a paumlaumldis 430 eri tuumluumlpi tulemusega alates ideedest rakendustest ja lotildepetades andmehulkade ja visualiseerimisega 102

Capgemini Grupi103 avaandmete ja selle majandusliku motildeju analuumluumls pakub vaumllja et peamised avaandmete initsiatiivide trendide loojad on UK USA Prantsusmaa Kanada ja Austraalia

EPSIPlatform viis 2013 a laumlbi uuringu avaliku sektori avaandmete votildeimalikust motildejust ja selle aspektidest104

Uuringu tulemusena sai selgeks et avaandmete motildejust arusaamine selle struktureerimine ja motildeotildetmine on olnud vaumlljakutse paljudele valitsustele ja organisatsioonidele Motildeju-uuring on keerukas ja praeguseks pole loodud haumlid votilderdlemist votildeimaldavaid metoodikaid Seetotildettu on vajalik viia laumlbi uurimistoumlid avaandmete potentsiaalse motildeju struktureerimiseks ja motildeotildetmiseks

Nimetatud aruanne vaatleb 3 motildeju majanduslikku poliitilist ja sotsiaalset Majanduslike motildejudena vaadeldakse uute toumloumlkohtade rajamise potentsiaali uute teenuste ja toodete loomist teadmusmajanduse kasvu avalike teenuste efektiivsuse kasvu ja seotud turgude kasvu Poliitiliste motildejudena kaumlsitletakse laumlbipaistvust ja vastutavust kodanikuosalust poliitilist teadlikkust ja informatsioonile juurdepaumlaumlsu Sotsiaalse motildeju faktoritena naumlhakse suuremat kaasatust ja aktiivset osalemist juurdepaumlaumlsu infole ja kodanikuosalust

Toumlouml toob vaumllja ka votildetmeindikaatorid motildeotildetmaks avaandmete taaskasutuse kotildeiki kolme liiki motildejusid ja pakub vaumllja kuidas neid indikaatoreid uumlldiselt motildeotildeta

99 Gartner Top Predictions 2014 Plan for a Disruptive but Constructive Future Gartner 2013 100 Ubaldi B (2013) ldquoOpen Government Data Towards Empirical Analysis of Open Government Data Initiativesrdquo OECD Working Papers on Public Governance No 22 OECD Publishing httpdxdoiorg1017875k46bj4f03s7-en httpwwwoecd-ilibraryorgdocserverdownload5k46bj4f03s7pdfexpires=1385822932ampid=idampaccname=guestampchecksum=62792E49ED3863A2CF9B8E9046597CB7 101 httpambtenaar20ningcompagewelkom-op-ambtenaar-20 102 Open Data Challenge Website httpopendatachallengeorg 103 Capgemini Group wwwcampegminicom 104 Karolis Granickas Understanding the Impact of Realesing and Re-using Open Government Data European Public Sector Information Platform Topic Report No 2013 08 httpwwwepsiplatformeusitesdefaultfiles2013-08-Open_Data_Impactpdf

Lingitud Eesti


Siiski tehakse uuringus jaumlreldus et avaandmete taaskasutuse motildejude hindamine ja sellest arusaamine jaumlaumlvad rasketeks uumllesanneteks Vastuste leidmine nendele rasketele kuumlsimustele notildeuab paljude siht- ja huvigruppide koostoumloumld ning pingutusi Seega soovitatakse edendada avaandmete motildeju-uuringuid ja motildeju haldamist selleks et luua efektiivsemaid avaandmete poliitikaid ja jaumltkusuutlikumaid avaandmete taaskasutamise puumluumldlusi

OECD uuring bdquoOpen Government Data Towards Empirical Analysis of Open Government Data Initiativesrdquo mis avaldati 2013 a mais105 analuumluumlsib avaliku sektori avaandmete motildeisteid initsiatiive nende initsiatiivide rakendamise printsiipe ja otildeppetunde

Allpool on esitatud selles uuringus vaumllja toodud motildened avaandmete kasutuselevotildetu otildeppetunnid ja soovitused

Strateegia Paljudel riikidel puudub avaandmete strateegia kuigi see votildeimaldaks kindlaks maumlaumlrata milliseid andmehulki avada ja mis eesmaumlrgil Samuti naumlitaks strateegia viisid kuidas valitsus planeerib motildejutada turgu avaandmeid kasutama

Avaandmete portaalid ja andmetele juurdepaumlaumls Paljud valitsused annavad praegu kotilderge prioriteedi avaandmete portaali arendusele jaumlttes tahaplaanile avalike andmete avamise tehnilise infrastruktuuri arendamise Seetotildettu votildeib avaandmete totildeeline vaumlaumlrtus jaumlaumlda varju ja kaumlttesaamatuks Rahvuslike avaandmete portaalide aadressil tehtud kriitika on seotud valitsuste huviga esitada avaandmeid portaalis teatud kindlal viisil mis piirab andmete potentsiaalsetel kasutajatel avaandmete kasutamist oma eesmaumlrgil

Topeltmaksustamine Uumlks totildesiseid probleeme on asjaolu et avaliku sektori avaandmete taaskasutamine votildeib kehtestada topeltmaksustamise Uumlheltpoolt kehtib printsiip et maksumaksja raha eest loodud avaliku sektori informatsioon on alati tasuta kaumlttesaadav (ainus erand on selle info kopeerimise ja edastamise tasu) Teisalt aga litsentside tasud PSI Direktiivi all vaumllja lastud andmete eest votildeivad ulatuda miljonitesse eurodesse Aastal 2009 tehtud EL uuring106 leidis et naumliteks 10 ruutkilomeetrise maatuumlki aerofoto maksumus votildeib keskmiselt olla 0-292 euro piires Totildesine rakendus aga notildeuab palju selliseid fotosid Sama uuring naumlitas et 27 geoinfo valdajat 24-st EL riigist said taoliste toodete muumluumlgi eest 2007 a tulu 356 miljonit eurot Seega tundub et osa avaliku sektori andmete kaumlttesaamine on kallis

Eesti hetkeseis ja jaumlreldused Eestis rakendus PSI-direktiiv 1 aprillil 2013 Juba varem oli loodud Eesti avaandmete portaal opendatariikee ja avatud linkandmete portaal opendatariikeeenlinked-data Positiivsetest naumlidetest vaumlaumlrib maumlrkimist Eesti geoportaal107 ja Maa-ameti geoportaal108 mille kaudu avalikustatakse ja tehakse kaumlttesaadavaks Eesti riigi ja kohalike omavalitsuste ning teiste avalik-otildeiguslike juriidiliste isikute haldusalas olevad ruumiandmed Keskkonnaagentuuri portaalis109 on avalikult kaumlttesaadavad 11 registri andmed Statistikaameti andmebaas110 esitab riiklikku statistikat Registreeritud kasutajal on votildeimalik paumlringu tulemusena saadud andmeid alla laadida Exceli CSV- XML- jm vormingutes Eestis on valminud ka lingitud avaandmete pilootprojekt (Ehitisregistri avaandmed) Eelkotildeige on tegemist uumlhe konkreetse tehnilise fookusega projektiga X-tee teenuste ja RDF andmebaasi kasutamise uurimise osas Peale selle on T Tammeti meeskonna poolt loodud potildehimaumllus opereeriv NoSQL andmebaasi C teek nimetusega WhiteDB111 millel on RDF tugi

105 Ubaldi B (2013) ldquoOpen Government Data Towards Empirical Analysis of Open Government Data Initiativesrdquo OECD

Working Papers on Public Governance No 22 OECD Publishing httpdxdoiorg1017875k46bj4f03s7-en 106 MICUS Management Consulting report on ―Assessment of the Re-use of Public Sector Information (PSI) in the Geographical Information Meteorological Information and Legal Information Sectors published March 2009 wwwmicusdepdfMICUS-Studie_PSI_EU_March_2009pdf 107 httpinspiremaaametee 108 httpgeoportaalmaaametee 109 httpwwwkeskkonnainfoee 110 httppubstateepx-web2001dialogstatfile2asp 111 httpwhitedborg

Lingitud Eesti


Eesti on avaandmete portaalide osas alustajate hulgas TNO avaandmete strateegia uuringu jaumlrgi puudus Eestil 2011 a arvestatav avaandmete strateegia 2014ndal aastal on Eestis kavas vastu votildetta Avaandmete Roheline Raamat112 mis saab olema esimene avaandmete strateegia dokument Eestis

Avaandmete temaatika on seotud seadusandlusega ja regulatsioonidega Eriti taumlhtis on totildeik et Eesti avaliku teabe seadus (AvTS) notildeuab et avalik teave sealhulgas registritesse kogutud andmed oleks bdquovaikimisi avalikustatudldquo113 Seega on Eesti valinud vaikimisi avatud avalike andmete tee nagu naumliteks USA (vt taumlpsemalt jaotis 24) mis taumlhedab et Eesti riik on selle seadusega (AvTS) votildetnud vastava kohustuse

Vastavalt uumllaltoodud Eesti hetkeseisule ja maailma trendidele avaandmete valdkonnas pakume allpool jaumlrgmisi soovitusi andmete avalikustamise strateegiate tootmise ja linkimise osas

Avaandmete tootmine ja kasutuselevotildett maailmas liigub praegu avaandmete mahu suurenemise ja kvaliteedi olulise paranemise suunas (vt naumliteks G8 harta) Alates 2012 aastast on uueks trendiks avaandmete linkimine votildei avalike linkandmete tootmise ja kasutuselevotildetu kasv Et Eestis on rakendunud PSI Direktiiv siis on Eestil kohustus selle saumltteid jaumlrgida Arvestades trende votildeiks Eesti keskenduda avalike linkandmete publitseerimisele valdkondades kus see on votildeimalik kasulik ja turvaline Selle tegevuse motildeju linkandmete kasutuselevotildetule Eestis oleks vaumlga suur Avalikud linkandmed votildeimaldaksid kodanikel ja ettevotildetetel luua endale sobivaid rakendusi

Arvestades avaandmete kasutuselevotildetu edutegureid teistes riikides peaks Eestil eelkotildeige tekkima hea riiklik avaandmete kasutuselevotildetu strateegia ja tegevusplaan Luua tuleks toimiv avaandmete portaal ja kindlaks maumlaumlrata andmete maksustamispoliitika Tuleks soodustada avaandmete linkimist ja taaskasutust laumlbi vastavate rakenduste

Gartneri ennustust arvestades peaksid ka ettevotildetted valmistuma osa oma andmete avalikustamiseks Eesti kodanikud teevad seda juba praegu kasutades Facebook-i ja muid sotsiaalse votilderksuhtluse vahendeid

PWC uuring bdquoE-aumlri ja e-kaubanduse kasutamine Eestis ja kasutamise laiendamise votildeimalused 2013ldquo114 totildei vaumllja et avaliku sektori andmeid kasutab aumlritegevuses 52 Eesti ettevotildetetest Avalikud andmed leiavad kasutust eelkotildeige raamatupidamises muumluumlgitegevuses teenuste osutamisel ja kliendiandmete haldamisel vaumliksemal maumlaumlral ka turunduses Kahjuks piirab andmete kaumlttesaadavust ja kasutamist nende hajus paiknemine erinevates andmekogudes (nt kohalike omavalitsuste andmekogud) mille puhul andmed votildeivad kuumlll kaumlttesaadavad olla tasuta kuid nende komplekteerimine ja taumliendamine notildeuab ettevotildetjalt taumliendavat ressurssi Siit tuleneb omakorda notildeudlus uumlhtse avaandmete portaali loomise jaumlrele

214 Suurandmete toumloumltlemise ja hotildeive tehnoloogiad

Definitsioon Suurandmeid iseloomustavad jaumlrgmised omadused mahukus muutuvus mitmekesisus ja lisaks ka keerukus Viimasel ajal on lisandunud suurandmetele ka totildeepaumlrasuse omadus Andmemahtude suurust motildeotildedetakse suurandmete korral tavaliselt peta-baitides Uumlldiselt raumlaumlgitakse suurandmetest sel juhul kui nende maht on nii suur et traditsiooniliste andmebaasisuumlsteemide votildeimekus pole piisav nende haldamiseks Muutuvus iseloomustab andmete kiiret ajas genereerimist kaumlibele laskmist ja analuumluumlsimiseks kohale toimetamist tavaliselt reaalajas votildei selle laumlhedaselt Mitmekesisus naumlitab et andmed mida on vaja integreerida ja analuumluumlsida on vaumlga erinevat tuumluumlpi Motildeningatel juhtudel vaadeldakse lisaks ka andmete keerukust Naumliteks andmehulka mis sisaldab 30 biljonit RDF kolmikut votildeib vaadelda kui suurandmeid Andmete totildeepaumlrasus viitab sellistele andmete omadustele nagu usaldusvaumlaumlrsus vigade puudumine kooskotildelalisus jms

Suurandmetega seotud tehnoloogiad votildeib jagada kaheks

Suurandmete hotildeive ja saumlilitamise tehnoloogiad 112 Avaandmete roheline raamat AARR Avaliku teabe avamine taaskasutamiseks versioon 04 2013-11-21 Eesti Vabariigi valitsus httpwwwrisoeeetavaandmete-roheline-raamat 113 Avaliku teabe seadus httpswwwriigiteatajaeeakt119122012005leiaKehtiv 114 httpwwwmkmeepublicLopparuanne_-_E-ari_ja_e-kaubandus_1_6_avalik_2013pdf

Lingitud Eesti


Suurandmete analuumluumltika mille kaumligus uuritakse kogutud andmeid leidmaks nendest peidetud mustreid seniteadmata korrelatsioone ja muud huvitavat teavet mida saab kasutada paremate otsuste langetamiseks Need tehnoloogiad on kotilderge jotildeudlusega andmekaevandus ennustav analuumluumltika tekstikaevandus prognoosimine ja optimeerimine

Motivatsioon Gartner115 ennustas 2010 aastal et ettevotildetete igasuguses formaadis andmete maht kasvab kuni 650 kuumlmne jaumlrgmise aasta jooksul IDC116 andmetel kahekordistub maailmas andmete maht iga 18 kuu jaumlrel Sellise andmete mahu kasvuga kaasaskaumlimine on vaumlljakutse andmetoumloumltlustehnoloogiatele

Votilderreldes relatsiooniliste andmebaasidega pole suurandmed uumlhtse ja haumlsti konstrueeritud struktuuriga Suurandmeid tekitatakse nii masinate poolt (naumliteks sensorite poolt) kui ka vaumlga erineva kogemusega inimeste poolt (naumliteks sotsiaalmeedias) See seab uued notildeuded suurandmete toumloumltlemise tehnoloogiatele analuumluumlsi vahenditele andmekaevandamise algoritmidele ja andmete visualiseerimise tehnikatele Et suurandmed on kaasajal olemas praktiliselt kotildeigis majandussektorites (naumliteks pangandus tervishoid kindlustus tootmine turundus transport jne) siis on tekkinud turunotildeudlus suurandmete toumloumltluse ja analuumluumlsi tehnoloogiate jaumlrele mis on positiivselt motildejunud vastava infotehnoloogiavaldkonna arengule Uumlks potildehilisi infotehnoloogilisi vaumlljakutseid selles vallas on andmete mastaapsuse haldamine ja vastavate skaleeruvate arhitektuuride loomine sest traditsioonilised andmebaaside tehnoloogiad selleks ei sobi Uumlks suurandmete lahendamata probleeme on semantiline koosvotildeime sest andmete mitmekesisus on vaumlga suur ja andmed paumlrinevad vaumlga erinevatest allikatest Suurandmete koosvotildeime on saanud uumlha taumlhtsamaks probleemiks suurandmete efektiivsel haldamisel Et suurandmed on potildehiliselt struktureerimata siis muutub uumllitaumlhtsaks metaandmete (andmed andmete kohta) ja koosvotildeime seisukohast ka semantiliste metaandmete olemasolu Linkandmete tehnoloogia votildeimaldab siduda erinevaid suurandmeid andes votildeimaluse tekitada laiem vaade andmetele117

Teisalt on taumlhtis suurandmete analuumluumltiline votildeimekus sest just see annab suurandmetele aumlrilise vaumlaumlrtuse votildeimaldades ammutada olemasolevatest andmetest suumlgavamat teadmust

Tassilo Pellegrin vaatleb oma artiklis bdquoEconomics of Big Data A Value Perspective on State of the Art and Future Trendsldquo 118 suurandmete makro- ja mikromajanduslikku vaumlaumlrtust Ta leiab et makrotasemel on suurandmed pigem poliitika kui tehnoloogia teema sarnaselt avaandmetega mis said alguse USA poliitikast aastal 2009 Avaandmete poliitika kandus seejaumlrel EL-i kus see sai Euroopa digitaalarengukava aluseks Poliitiline motiiv avaandmete osas oli elavdada soiku jaumlaumlnud majandust suurandmete osas aga stimuleerida andmeanaluumluumlsil potildehinevat otsustusprotsessi ning kasutada mittestruktureeritud veebiandmeid (potildehiliselt sotsiaalmeediast) riiklike missioonikriitiliste rakenduste loomiseks

Seetotildettu esitas USA 2012 aastal vaumlga jotildeuliselt oma suundumuse uumllisuurte andmemahtude toumloumltluse tehnoloogiate uurimisele arendamisele ja kasutamisele nn Big Data Initiative raames119 Vastav EL-i riikide initsiatiiv hotildelmab nii EL 7 ja Horizon2020 raamprogrammide vastavaid kutseid ja projekte kui ka laiemaid foorumeid nagu BIG Project120

Aastal 2014 aga votildeime juba raumlaumlkida uuest suurandmete tehnoloogiate kasutamise motiivist mis on seotud asjade interneti uumlha kiirema kasutuselevotildetuga ja sellega seotud sensorandmete plahvatusliku kasvuga (vt 217 Asjade internet)

Hetkeseis ja tulevikutrend Kaumlesoleval ajal votildeib oumlelda et suurandmete hotildeive ja analuumluumltika tehnoloogiad on kasutuselevotildetu faasi alguses Gartneri 2012 a suurandmetega seotud tehnoloogiate kasutuselvotildetu analuumluumlsis oli MapReduce jt tehnoloogiad kasutuselevotildetust 2-5 aasta kaugusel Aastal 2014 votildeimegi oumlelda et Gartneri ennustus on taumlide laumlinud See muidugi ei taumlhenda et suurandmete tehnoloogiatel poleks 115 httpwwwgartnercomitcontent12584001258425january_6_techtrends_rpaquetpdf 116 wwwidccom 117 Mitchell I Wilson M 2012 Linked Data Connecting and exploiting big data Fujitsu White Paper March 2012 httpwwwfujitsucomukImagesLinked-data-connecting-and-exploiting-big-data-28v1029pdf 118 Tassilo Pellegrin Economics of Big Data A Value Perspective on State of the Art and Future Trends In Big Data

Computing R Akerkar (Ed) pp 344-367 2014 by Taylor amp Francis Group LLC 119 Whitehouse 2012 Big Data Press Release httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesmicrositesostpbig_data_press_releasepdf 120 httpwwwbig-projecteu

Lingitud Eesti


arenguvajadust Suurandmete toumloumltlemise vabavaralised baastehnoloogiad nagu Hadoop121 MapReduce122 ja nendega seotud rakendused nagu Cloudera123 ja Hive124 ning nende adopteerimine suurte tarkvarafirmade nagu IBM Oracle ja IBM jt poolt on andnud oma panuse suurandmete tehnoloogiate kasutuselevotildetule ja ka usalduse tekkimisele nende suhtes

Kaasajal on suurandmete analuumluumlsiks kasutusel potildehiliselt tehnoloogia kus paralleelsele votildei NoSQL andmebaasile lisatakse Hadoop uumlhendus Hadoop-i kasutatakse mittestruktureeritud suurandmete toumloumltlemiseks Naumliteks kasutab seda Amazon Potildehjuseks on Hadoop suumlsteemi skaleeruvus nii andmete mahu kui arvutite votilderku lisandumisel ja asjaolu et tegemist on vabavaraga Viimane omadus loob head votildeimalused firmade vajadustele vastavate rakenduste loomiseks

Gartneri hiljutise 720 firmat hotildelmanud uuringu tulemuste125 jaumlrgi plaanisid 64 organisatsioonidest 2013 aastal suurandmete projekti eesotsas meedia ja kommunikatsioonifirmade ning pankadega Gartner kutsus seetotildettu 2013 aastat isegi suurandmete suureks eksperimenteerimise ja varase kasutuselvotildetu aastaks Uumlle kolmandiku meedia- ja kommunikatsioonifirmadest uumltles et nad on juba investeerinud suurandmete analuumluumltika projekti

Samas nendib Gartner et kasutuselevotildett on siiski varases staadiumis sest vaumlhem kui 8 kotildeigist vastanutest uumltlesid et nende organisatsioon juba kasutab suurandmete analuumluumltika lahendusi Samas 20 vastanutest eksperimenteerivad 18 arendavad strateegiat 19 koguvad teadmisi ja uumllejaumlaumlnud ei oma plaane votildei ei tea

Tekib kuumlsimus et mis siiski hoiab firmasid tagasi suurandmete tehnoloogiate kasutamisel Gartneri uurimuse jaumlrgi on probleemiks see et paljud firmad ei naumle suurandmete tehnoloogiate aumlrilist vaumlaumlrtust Lisaks saabuvad suurandmete tehnoloogiate kasutamise viljad firmadeni mitte kohe paumlrast projekti investeerimist vaid pika aja jaumlrel Samas pole investeeringud suurandmete projekti vaumlikesed Lisaks notildeuab suurandmete analuumluumltika kotildergepalgaliste analuumluumltikute palkamist situatsioonis kus toumloumljotildeuturg on neist tuumlhi See aga on hea aumlri konsultatsioonifirmadele Teisalt teeb konsultatsioonifirmade teenuste kasutamine suurandmete projekti firmadele veelgi kallimaks blokeerides ilmselt paljude projektide kaumlivitamise

Kasutuselevotildett Iga tehnoloogia kasutuselevotildetu edukust motildejutavad nii selle tunnetatud kasulikkus kui ka kasutamise lihtsus Kasulikkuse aspektist on suurandmete tehnoloogia ilmselt oma kasulikkust teatud maumlaumlral juba totildeestanud Suurandmete tehnoloogiate kasutuselevotildett ja selle majanduslik kasu ettevotildetluses ja avalikus sektoris kasvab vastavalt sellele kuidas ollakse votildeimelised neid tehnoloogiaid kasutama keeruliste uumllesannete lahendamiseks Siin ei ole kitsaskohaks niivotilderd tehnoloogia kui andmetoumloumltlejate analuumluumltiline kompetentsus Just personali suurandmete analuumluumltika alast ebakompetentsust peetakse potildehiliseks suurandmete tehnoloogiate kasutuselevotildetu piirajaks Selline situatsioon tekitab toumloumljotildeuturul notildeudluse analuumluumltikute jaumlrele UK Majanduse ja Ettevotildetlusuuringute Keskus ennustab et aastaks 2017 luuakse suurandmete analuumluumltika alal UKs 36000 uut idufirmat ja 60000 uut toumloumlkohta See totildestab suurandmete analuumluumltika kasutuselevotildetu maumlaumlra 2011 aasta keskmiselt 34-lt hinnanguliselt 54-ni aastaks 2017126

Suurandmete analuumluumlsi kasutusvaldkondadest ettevotildetluses votildeiks nimetada ettevotildetete ressursside planeerimist teadus- ja arendustegevusi turundust ja riskimaandamise valdkondi Eriti lai kasutusala on suurandmete analuumluumltikal jaemuumluumlgi valdkonnas kus analuumluumlsi kasutatakse ostjate segmenteerimisel jm Ka paljud veebisuhtlust pakkuvad ettevotildetted nagu Google Twitter Facebook LinkedIN jt rakendavad suurandmete toumloumltlust ja analuumluumltikat oma kasutajabaasi laiendamiseks

Paljud andmebaaside ja andmeaitade halduse tooteid muumluumlvad tarkvarafirmad (naumliteks IBM Oracle Teradata SAP EMC HP Amazon MS Google jpt127) on integreerinud on toodetega suurandmete toumloumltlemise votildeimalused potildehiliselt Hadoop ja MapReduce vabavara

121 httphadoopapacheorg 122 httpresearchgooglecomarchivemapreducehtml 123 httpwwwclouderacom 124 httphiveapacheorg 125 httpwwwgartnercomnewsroomid2593815 126 Tassilo Pellegrin Economics of Big Data A Value Perspective on State of the Art and Future Trends In Big Data Computing R Akerkar (Ed) pp 344-367 2014 by Taylor amp Francis Group LLC 127 httpwwwnetworkworldcomslideshow11413415-most-powerful-big-data-companieshtmlslide1

Lingitud Eesti


Teine leer on spetsiaalselt suurandmete toumloumltluse ja analuumluumlsi tehnoloogiatele orienteerunud firmad nagu naumliteks HaDapt128 Platfora129 YarcData130 SiSense131 Space-Time Insights132 Zettaset133 jt Suured firmad nagu eBay Bookingcom Samsung Intuit Carlsberg jpt ( ka NASA) kasutavad SiSense suurandmete tehnoloogiat

IBM Research lotildei hiljuti San Josesse suurandmete uurimise laboratooriumi Accelerated Discovery Lab134 Laboratooriumil on hallata juba 15 suurandmete projekti IBM suurandmete laboratooriumi eesmaumlrk on leida seoseid suurtes andmehulkades ja kasutada neid analuumluumlsiks ja andmetest aru saamiseks135 Laboratooriumil on projekte ja kliente nii tervishoiu kui farmaatsia alal geoinfosuumlsteemide veeressursside juhtimise maavarade kaevandamise ja sotsiaalmeedia analuumluumlsi alal

SAS uuringu bdquoBig-Data-in-Big-Companiesldquo136 jaumlrgi on selge et suured toumloumlstusettevotildetted laumlhevad uumlle suurandmete toumloumltlemise ja analuumluumltika tehnoloogiatele kuigi see votildetab aega ja notildeuab taumliesti uut tehnoloogilist laumlhenemist muutuvat organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri ning uusi oskusi Suurandmete peamine vaumlaumlrtus tuleb just nende toumloumltlemisest ja analuumluumlsist ja toodetest ning teenustest mis laumlhtuvad selle analuumluumlsi tulemustest Suurettevotildetted nagu UPS General Electric jt kasutavad suurandmete tehnoloogiaid oma tootmisprotsessi optimeerimiseks kogudes andmeid sensorite abil

IBM Research arendab muuhulgas ka kognitiivset arvutust kasutavaid vahendeid mis kombineerivad masinotildepet ja tehisintellekti (eriti loomuliku keele toumloumltlust)137 Need on suumlsteemid mis otildepivad ja suhtlevad inimestega loomulikul moel selleks et laiendada kas inimese votildei masina votildeimekust Nad aitavad inimekspertidel votildetta vastu paremaid otsuseid hotildelvates suurandmete keerukust Uumlks kuulsamaid kognitiivseid arvuteid on IBM Watson138 Kognitiivsest arvutusest raumlaumlgime taumlpsemalt jaotises 217 Asjade internet Selles kontekstis on uumlks taumlhtsaid motildeisteid kollektiivne intelligents mis taumlhendab inimeste ja arvutite kombinatsiooni mis on votildeimeline motildetlema viisil mis pole omane ei inimestele ega arvutitele eraldiseisvalt139

USA luure keskagentuur (CIA) on huvitatud suurandmete tehnoloogiatest140 Luureorganisatsiooni huviorbiidil on suurandmete tehnoloogiate rakendamine nii luurandmete kogumisel kui nende analuumluumlsil Avaandmed (eriti sotsiaalmeedia jm) votildeimaldavad vaba juurdepaumlaumlsu ka luureorganisatsioonidele mis annab neile votildeimaluse automaatseks andmete korjeks ja inimfaktoriga seotud riskide maandamiseks oma organisatsioonis Automaatne andmekaevandus ja andmeanaluumluumls votildeimaldavad leida peidetud seoseid erituumluumlbiliste andmete ja suumlndmuste vahel Loomulikult on luureorganisatsioonide huvides nende tehnoloogiate kiire kasutuselevotildett ja nende baasil tehtud rakenduste toumloumlkiirus ja turvalisus

IT-teenuste ettevotildete EMC avaldas hiljuti uuringutulemused141 milles kuumlsitleti 106 IT-juhti Eestis Laumltis ja Leedus seoses vaumlljakutsete ning votildeimalustega mida suurandmed ja vastav andmetoumloumltlus nende ettevotildetetele ja organisatsioonidele votildeiks pakkuda Uuringu tulemused naumlitasid et kotildeigest 22 vastanutest on saavutanud praeguseks konkurentsieelise taumlnu suurandmete analuumluumltilistele tehnoloogiatele kuid 44 neist uskus et edu saavutavad need majandusharud mis kasutavad just selliseid vahendeid 44 vastanutest oli notildeus et suurandmete tehnoloogia osutub haumldavajalikuks kuumlberruumlnnakute identifitseerimiseks ja nende aumlra hoidmiseks

128 httpshadaptcom 129 httpwwwplatforacom 130 httpwwwyarcdatacom 131 httpwwwsisensecom 132 httpwwwspacetimeinsightcom 133 httpwwwzettasetcom 134 httpventurebeatcom20131009ibm-launches-research-lab-for-big-data-applications 135 httpwwwresearchibmcomclient-programsaccelerated-discovery-labindexshtml 136 httpwwwsascomresourcesassetBig-Data-in-Big-Companiespdf 137 httpwwwresearchibmcomcognitive-computingindexshtmlfbid=-pHjUq5w8zr 138 httpwww-03ibmcominnovationuswatson 139 httpwwwresearchibmcomcognitive-computingwhy-cognitive-systemsshtmlfbid=-pHjUq5w8zr 140 httpswwwciagovnews-informationspeeches-testimony2012-speeches-testimonyin-q-tel-summit-remarkshtml 141 httpe24postimeesee2054986uuring-kolmveerand-balti-ettevotetest-leiab-et-suurandmed-aitavad-paremaid-

otsuseid-teha

Lingitud Eesti


Uuringu tulemustel on Balti riikides suurandmed maumlrgatavalt parandanud otsuste tegemist ja hakanud motildejutama ettevotildetete eristumist konkurentidest samuti nende votildeimet riske vaumlltida 76 vastanutest uumltles et nende organisatsioonis vastuvotildeetavaid otsuseid votildeiks parandada andmete parem kasutamine ning 40 notildeustus et nende juhtkonnad usaldavad suurandmete uumllevaateid tegemaks muutustele orienteeritud aumlriotsuseid

Siiski pole antud uuringu kontekstis paumlris selge kuidas uumllalpool nimetatud uuring suurandmete tehnoloogiaid defineeris

Big Data Scoring OY mis kuulub Eestis registreeritud Social Media Holding OUuml-le totildei hiljuti esimesena turule vaid sotsiaalmeedia andmetele tugineva laenuvotildeime hindamise (credit scoring) mudeli Euroopa turgude jaoks142 bdquoPangad uumlle maailma otsivad uumlha enam viise kuidas andmete hiidkogumeid oma toumloumls paremini rakendada Esimestena maailmas on meil neile pakkuda laumlbiproovitud ja toumloumltav lahendus Euroopa turgude jaoks mis kasutab klientide laenuvotildeime hindamiseks suurt hulka internetis ja sotsiaalmeedias leiduvat infotldquo uumltles Postimehe teatel ettevotildette juht ja kaasasutaja Erki Kert


Jaumlreldused Eestile Nagu eespool toodud andmetest ja analuumluumlsist jaumlreldub on ka Eestis vaikselt algamas suurandmete analuumluumltika ajajaumlrk Teatud notildeudlus on tekkinud ja nii motildenedki idufirmad pakuvad juba seda teenust Naumliteks DeciderLab143 Iteraction144 jt

Siiski on teadlikkus nendest tehnoloogiatest Eestis veel madalal tasemel ja seda peaks kindlasti aitama riiklike vahenditega totildesta Teadlikkus on vajalik nii erasektorile kui avalikule sektorile paremaks andmeanaluumluumlsi kasutamiseks otsustusprotsessi parendamisel Riigisektoris on potentsiaalsed suurandmete analuumluumltika vahendite kasutajad siseministeeriumi haldusalas Naumliteks Los Angeles-is kasutatakse seda tuumluumlpi analuumluumltikat kuritegevuse ennetamiseks kasutades vastavaid arvuti poolt tehtud prognoose votildeimalike kuritegevuse toimepaneku piirkondade kohta

Ka Eesti teaduse- (nt keskkonnauuringud kosmoseuuringut jm) ja aumlrivaldkondades (nt telekommunikatsioon meedia pangad kindlustusfirmad jm) on kogutud suurandmeid mille toumloumltluseks ja analuumluumlsiks saaks kasutada suurandmete tehnoloogiaid

Eesti riigikaitse jaoks on muidugi oluline omada teadlikkust suurandmete korje ja analuumluumltika turvalisuse aspektidest seda eriti seoses avalike andmete publitseerimisega

215 Koosloome tehnoloogiad

Definitsioon Koosloome (Crowdsourcing) on veebipotildehine hajutatud uumllesannete lahendamise ja toodete ning teenuste loomise mudel145 See on protsess kus toumlouml tellitakse votildei rahastus saadakse internetis tegutsevalt rahvahulgalt

Koosloome laumlbiviimise viisid votildeib jagada koosrahastuseks mikrouumllesannete lahendamiseks ja avatud innovatsiooniks146

Koosrahastus taumlhendab rahvahulkade kasutamist projekti rahastamiseks annetuste teel

142 httpe24postimeesee1225740erki-kerdi-firma-hakkab-sotsiaalmeedia-pohjal-laenuvoimet-hindama 143 httpdeciderlabcom 144 httpiteractionee 145 Brabham DarenCrowdsourcing as a Model for Problem Solving An Introduction and Cases Convergence The International Journal of Research into New Media Technologies 14 (1) 75ndash90 2008 146 httpdailycrowdsourcecomtrainingcrowdsourcingwhat-is-crowdsourcing

Lingitud Eesti


Mikrouumllesannete lahendamine taumlhendab et suur uumllesanne jagatakse vaumlikesteks uumllesanneteks ja siis antakse need rahvahulgale lahendamiseks Iga vaumlikse uumllesande lahendamise eest on ette naumlhtud pisike rahaline huumlvitis

Avatud innovatsiooni mudel on selleks et kasutada rahvahulgast tulnud ideesid mingi uue aumlri tootedisaini votildei idee ellukutsumiseks

Motivatsioon Tarbekaupade tootjad on kasutanud koosloome tehnika elemente juba enne 2006 aastat mil termin bdquokoosloomeldquo kasutusele votildeeti Potildehjuseks on see et neil on suurem vajadus kui teistel tootmisharudel olla kursis tarbijate uumlha muutuvate vajaduste ja harjumustega

Koosloome kasutamisega votildeib saada vaumlga hea kvaliteediga tulemuse sest saab kaasata palju rohkem andekaid inimesi kui see muidu oleks votildeimalik Naumliteks votildeib tuua Wikipedia kuhu paljud inimesed uumlle maailma teevad kaastoumloumld vabatahtlikult Kaasajal on koosloomel vaumlga suur taumlhtsus ja seda kasutatakse nii informatsiooni kui loominguliste ideede kogumiseks uumllesannete lahendamiseks ja infoanaluumluumlsiks Koosloome tagamiseks kasutatakse vastavaid veebipotildehiseid koosloomekoostoumlouml vahendeid ja tehnoloogiaid Potildehilisteks trendideks on koosloome kasutamine aumlrilistel eesmaumlrkidel ja koosloome vahendite loomine mobiilinutitelefonide platvormidele

Hetkeseis ja tulevikutrendid Gartneri hiljutiste ennustuste kohaselt peaks aastaks 2017 rohkem kui 50 tarbekaupade tootjaid saama 75 innovatsioonist ning teadus- ja arendustegevusest koosloome

lahenduste kaudu147

Kaubamaumlrkide omajad lasevad praegu iga naumldal vaumllja tooteid teenuseid ja sisu mis on

inspireeritud ja loodud internetikogukondade poolt Aastal 2014 loodetakse naumlha koosloome efektiivsuse totildeestust turunduse ja innovatsiooni valdkondades Gartner ennustab et koosloomet kasutavate firmade kasum totildeuseb 1 votilderreldes firmadega kes koosloomet ei kasuta ja seda juba 2015 aastaks

Kuna firmad poumloumlrduvad koosloome kasutamise poole siis hakkab seda tegema ka kogu seotud oumlkosuumlsteem On tekkinud palju koosloome firmasid ndash naumliteks TopCoder Appirio DesignCrowd Freelancercom 99designs jt

Koosloome tagavad kogukonnad mis on kasvanud kiiresti viimase 5 aasta jooksul Eyekas Francois Petavy hindab oma uuringus bdquoFive predictions for crowdsourcing in 2014ldquo et praegu panustavad koosloomesse umbes 10 miljonit inimest uumlle maailma148 Ta toob vaumllja et maailm muutub multi-modaalseks kus inimesel ei pea olema ainult uumlks toumlouml vaid ta votildeib vabalt paumlrast tavatoumloumld panustada motildenesse loovasse koosloomeprojekti On tekkinud juba motildeiste pilvetoumloumljotildeud (cloud labor) Need on virtuaalselt hajutatud toumloumltajad kes on saadaval vastavalt vajadusele nii vaumlikeste kui ka keerukamate uumllesannete taumlitmiseks Samas tekivad selle toumloumljotildeu kasutamisel ka autoriotildeiguste sotsiaalsete tagatiste jm probleemid

Deloitte toob oma industriaalse koosloome uuringus vaumllja 6 koosloome platvormi (Gigwalk oDesk Kaggle Tongal Quirky ja Kickstarter) ja nendega seotud kogukondade suurused ning laumlbiviidud projektide arvu149

Naumliteks olid kotildeige suurema kogukonna arvuga Kickstarter (54 miljonit) ja oDesk (45 miljonit) samas kui taumlidetud uumllesannete arv oli suurim Gigwalk-il (4 miljonit) Gigwalk loodi 2011 aastal mobiilseteks vaumllitoumloumldeks Deloittersquoi uuringus tehakse jaumlreldus et koosloome on praegu varases arengustaadiumis kuid kaasaegsed koosloome platvormid on piisavalt keerukad votildeimaldamaks lahendada palju erinevat tuumluumlpi uumllesandeid Siiski on esmataumlhtis et organisatsioonid ise votildetaksid omaks uusi ideid mida votildeib genereerida koosloome initsiatiivide abil

Kasutuselevotildett Kaasajal kasutavad paljud firmad uute innovatiivsete toodete loomisel rahvahulki esitades kuumlsimusi kasutajate foorumite vaumlaumlrtusahela koostoumlouml saitide ja virtuaalsete kasutajate fookusgruppide kaudu Massilist koosvotildeime kasutamist votildeimaldavad reklaamindus internetikogukonnad teaduslike probleemide lahendamine uute toodete ideede arendamine loov probleemide lahendamine tarbijate poolt loodud tooted jm Tarbijad ise kasutavad ka oma elu korraldamiseks koosloomet eriti nutitelefonide abil

147 httpwwwgartnercomnewsroomid2603215 148 httpwwwcrowdsourcingorgeditorialeyekas-francois-petavy-five-predictions-for-crowdsourcing-in-201430116 149 Tech Trends 2014 Deloitte 2014 httpdupresscomarticles2014-tech-trends-crowdsourcingcoll=6210

Lingitud Eesti


Koosloome aumlrimudeleid votildeib jagada jaumlrgmistesse klassidesse150 meedia ja andmed (nt httpdatacom) turuplatsid (nt httpfreelancercom) platvormid (nt httpklustercom) rahvahulkade ettevotildetmised (nt httpmy3pcom) rahvahulkade teenused (nt httpthinkspeedcom) mitteaumlriline kasutusmudel (nt httpkivacom) rahvahulkade protsessid (nt liveops) sisu ja toodete turud (nt httpmadecom)

Koosloomet on kasutatud selleks et saada ideid avaandmete rakenduste loomiseks ja linkandmete halduseks Naumliteks on kasutatud mikrouumllesandeid andmete linkimiseks ja ontoloogiate joondamiseks Ka on koosloomet kasutatud linkandmete kvaliteedi tagamiseks ja vigaste RDF kolmikute leidmiseks151 Koosvotildeimetoumloumlriist TripleCheckMate152 on motildeeldud avalike linkandmete kvaliteedi hindamiseks

Jaumlreldused Eestile Koosloomel on suur potentsiaal nii Eesti avaliku kui erasektori ning vabakonna jaoks Eestis saaks rakendada erinevaid koosloome aumlrimudeleid ja koosloome toumloumlriistu nii ava- kui linkandmete kvaliteedi hindamiseks Naumliteks votildeiks laumlbi viia koosloome votildeistlusi avaandmete ja linkandmete rakenduste ideede saamiseks aga ka rakenduste loomiseks Koosloome kasutamine votildeimaldab kaasata probleemide lahendamisse huvilisi kogu maailmast see aga oleks Eesti vaumliksust arvestades oluline

Eesti valitsus votildeiks koondada ava-ja linkandmete kasutajate grupid kes kasutades koosloome platvormi annaksid riigile notildeu milliseid andmeid avada ja linkida

Ka riikliku linkandmete poliitika kujundamiseks saab kasutada koosloome tehnoloogiaid

216 Tulevikuinternet

Definitsioon Tulevikuinternet (Future Internet) on uumlldine termin taumlhistamaks uumllemaailmseid teadusuuringuid ja arendustegevusi mis on puumlhendatud Interneti edasiarendamiseks Taumlhtsamad Interneti tulevikuperspektiivid on seotud uute Interneti infrastruktuuridega Internetis lingitud andmete tohutu kasvuga Interneti turvalisusega Internetipotildehise koostoimega (sh sotsiaalne suhtlus aga ka koostoime seadmetega jms) Internetipotildehiste seadmete suumlsteemide ja teenustega Interneti vahendatud innovatsiooniga

Motivatsioon Interneti edasiarendamine on vaumlga taumlhtis ja sel on suur motildeju indiviididele aumlrile ja uumlhiskonnale tervikuna Tulevikuinterneti teemadega tegeletakse nii USA-s kui EL-i riikides Selle teema uurimisele ja arendustegevusele on puumlhendatud palju EL teadus- ja arendusprojekte153

Tulevikuinterneti teemade ring on vaumlga lai ja osaliselt on nendest teemadest juttu kotildeigis kaumlesoleva aruande tehnoloogiatrende kaumlsitlevates osades Selles osas keskendume kahele vaumlga olulisele teemale uued interneti arhitektuurid ja uus internetiprotokoll IPv6

Praegu on murranguline periood Interneti arengus sest kommunikatsioonile orienteeritud internet peaks vastavalt muutunud notildeuetele ja vajadustele muutuma sisule orienteerituks Internetiks See toetaks dokumendiveebi muutumist andmete veebiks millest oli juttu jaotises 211 Linkandmete tehnoloogia Seoses sellega vaatlemegi kaumlesolevas aruandes tulevikuinterneti uute arhitektuuride trende

Pragmaatilisest vaatepunktis laumlhtuvalt on praegu maailmas taumlhtis uumlleminek uuele internetiprotokollile IPv6 sest IPv4 aadresside hulk on ammendumas IPv6 votildeimaldab kasutusele votildetta uue aadressruumi ja luumllitada internetti uumlha rohkem asju so sensoreid jms

Hetkeseis ja tulevikutrend Teadlased tegelevad uute Interneti arhitektuuridega mis peaksid muutma viise kuidas teavet Internetis jagatakse tehes Interneti kiiremaks ja turvalisemaks Naumliteks loodi EL projekti

150 httpwwwresultsfromcrowdscomfeaturescrowd-business-models 151 Dimitris Kontokostas Soumlren Auer and Jens Lehmann Crowdsourcing Linked Data quality assessment

httpjens-lehmannorgfiles2013iswc_crowd_qapdf 152 httpaksworgProjectsTripleCheckMatehtml

153 Euroopa tulevikuinterneti portal httpwwwfuture-interneteu

Lingitud Eesti


Pursuit154 kaumligus pilootlahedus Interneti protokolli IP kihi muutmiseks nii et see oleks intelligentsem ja kus kasutajad ei pea vajalikule teabele juurdepaumlaumlsemiseks omama otsest uumlhendust serveriga milles see teave oli algselt salvestatud Selle asemel on Internetti uumlhendatud arvutid ise votildeimelised kopeerima ja taaspublitseerima notildeutavat sisu votildei selle fragmente vaumlga erinevatest kohtadest See on sarnane nn bdquopeer-to-peerldquo laumlhenemisviisiga mida kasutatakse failide jagamise jm suumlsteemides aga sel juhul toimiks ta uumlle kogu Interneti155

Uue Interneti arhitektuuri projekt Nebula156 aga laumlhtub pilvearvutusest ja loodab pakkuda vaumllja turvalise ja elastse Interneti arhitektuuri selleks et toetada praegusi ja tulevasi pilvearvutuse rakendusi Turvalisus konfidentsiaalsus ja terviklikkus on selle arhitektuuri potildehiomadused157

Motildened teadlased pakuvad vaumllja nn linkandmete Interneti arhitektuuri kus Interneti rakenduste kiht asendataks kahe kihiga linkandmete kiht ja rakenduste kiht158159

Internetiprotokolli IPv6 kasutuselevotildett on taumlhtis seoses asjade Interneti levikuga mida kaumlsitleme jaumlrgmises jaotises EL projekti IoT6160 andmetel votildeib aastat 2012 vaadelda kui globaalset IPv6-le uumllemineku algust Googlersquoi kasutajatest 1 kasutab IPv6 Euroopas on samuti IPv6-le uumlleminek taumlhtis eesmaumlrk ja poliitika Seda toetab ka EK tegevuskava Rumeenia on liider IPv6 kasutuselevotildetus 843 kasutusmaumlaumlraga jaumlrgnevad Prantsusmaa 469 -ga Potildehja Ameerikas on see maumlaumlr 197 See teeb kokku 35 miljonit kasutajat mis on suurim kasutajate arv maailmas

Aasia maad (Hiina Jaapan Lotildeuna Korea) stimuleerivad IPv6 kasutuselevotildettu asjade interneti rakendustega Hiina suurim IPv6 votilderk loodi Pekingi oluumlmpiamaumlngudeks aastal 2008 See uumlhendab miljoneid seadmeid kasutajaid turva- ja transpordivotilderke uumlle kogu Hiina

Eestis on IPv6 edendamine Infouumlhiskonna 2020 aasta arengukavas161 meetme 1 all Interneti kaumlttesaadavuse

suurendamine Seal on ette naumlhtud jaumlrgmine tegevus bdquoMuu hulgas kaumlivitatakse uumlleminek IPv6-le avalikus sektoris ning aumlrgitatakse seda tegema ka erasektori teenusepakkujaidldquo

Tarmo Hanga RIA-st esines 05062012 IPv6 Forum-il ettekandega bdquo(Kas) riik on IPv6 kasutuselevotildetuks valmisldquo162 Ta uumltles oma ettekandes et riigiasutuste vahelisel magistraalvotildergul ASOnet on IPv6 votildeimekus olemas

Iga klient saaks soovi korral IPv6 vahemiku kuid erilist aktiivsust klientide poolt IPv6 aadressiruumi aktiivsema kasutuselevotildetu osas polevat naumlha Suuremat IPv6 kasutuselevotildettu prognoositakse alles siis kui tekib massiline vajadus uute aadresside jaumlrele ndash naumliteks targa maja lahendustega votildei uute nutikate teenustega

Tamo Hanga vaumlitis et niisugust olukorda kus Eesti kontekstis IPv4 privaatne aadressiruum ammenduks ja see notildeuaks IPv6 kasutuselevotildettu ei oska momendil riigisektori poolel ette naumlha

Eesti hetkeseis ja jaumlreldused Kaumlesolev jaotis keskendus uutele internetiarhitektuuridele ja IPv6 kasutuselevotildetule Meile teadaolevalt ei tegeleta Eestis uute internetiarhitektuuride vaumlljatoumloumltlusega ja seoses vastava kompetentsi puudumisega ei saa Eesti ka selles suunas tegutseda Linkandmete kasutuselevotildetu aspektist oleks hea kui uus interneti arhitektuur toetaks andmete veebi Seega Eesti tegutsemine linkandmete valdkonnas votildeib avaldada toetust ka uute sobivate internetiarhitektuuride loomisele

154 httpwwwfp7-pursuiteu 155 httpwwwcamacukresearchnewsfuture-internet-aims-to-sever-links-with-servers 156 httpnebula-fiaorg 157 T Anderson et al The NEBULA Future Internet Architecture Galis and A Gavras (Eds) FIA 2013 LNCS 7858 pp 16ndash26 2013 158 httplinkeddatafuture-interneteuimages33fDeckerIntropdf 159 httplinkeddatafuture-interneteuindexphpMain_Page 160 IoT6 European research project Deliverable D15 ldquoIoT6 Reference Modelrdquo White Paper (2012) httpwwwiot6eu 161 httpwwwrisoeesitesdefaultfileselfinderarticle_filesinfoyhiskonna_arengukava_2020_fpdf 162 (Kas) riik on IPv6 kasutuselevotildetuks valmis Tarmo Hanga 05062012 ndash IPv6 Forum IEEE Eesti sektsioon

Lingitud Eesti


Internetiprotokoll IPv6 kasutuselevotildett on eelkotildeige seotud asjade internetiga (vt jaumlrgmine jaotis 117) Eestis tuleks IPv6 vajadusel kasutusele votildetta ja mobiilioperaatorid peaksid hakkama ka seda pakkuma selleks et toetada asjade interneti kasutuselevotildettu Eestis Internetiprotokolli IPv6 koolituspraktikum toimus just hiljuti163 Ilmselt on IPv6 kasutusala laiendes vaja ka jaumltkata koolitustega

217 Asjade internet

Definitsioon Asjade internet (Internet of Things) taumlhendab fuumluumlsiliste objektide (naumliteks esemete seadmete) varustamist sensoritega mis on lingitud traadiga votildei traadita votildergu abil kasutades selleks tihti Interneti protokolli (IP) Sellised nn sensorvotildergud votildei fuumluumlsilised informatsioonisuumlsteemid tekitavad suure hulga andmeid mis saadetakse arvutitesse analuumluumlsimiseks Asjade internet on uumlks osa tulevikuinterneti tehnoloogiatest

Motivatsioon Kevin Ashton oma kuulsas 2009 a artiklis bdquoThat Internet of Things Thingbdquo164 milles ta votildettis kasutusele termini bdquoasjade internetldquo on vaumlga haumlsti toonud vaumllja asjade interneti motivatsiooni mille siinkohal teatud laumlhenduses taasesitame Internet ja veeb on peaaegu taumliesti sotildeltuvad inimestest kes loovad veebis kaumlttesaadavaid andmeid Inimestel on piiratud ajaressurss taumlhelepanu ja taumlpsus ndash seega pole nad vaumlga head reaalsetefuumluumlsiliste asjade kohta kaumlivate andmete kogujad See on probleem sest nii inimesed kui nende keskkond on fuumluumlsilised Selge on see et ideed ja info on olulised kuid kaasaegne infotehnoloogia on liiga sotildeltuv andmetest mis paumlrinevad inimestelt ja seega teavad meie arvutid rohkem ideedest kui asjadest Kui meil oleksid arvutid mis teaksid kotildeike mis on vajalik asjade kohta ning kui neid andmeid kogutakse ilma inimeste abita siis meil oleks votildeimalik jaumllgida asju ja nende asjade naumlitajate muutumist Me saaksime naumliteks teada millal asju on vaja asendada parandada kas nad on vaumlrsked votildei riknenud jms Asjade internetil on potentsiaali muuta maailma nii nagu tegi seda Internet Ehk isegi rohkem

Hetkeseis ja tulevikutrend Internetti oli aastal 2013 hinnanguliselt luumllitunud 39 maa 71 biljonist elanikust165 Arvatakse et aastaks 2015 on 3 biljonit inimest uumlhendunud Internetti Praeguseks aga oleme jotildeudnud olukorrani kus rohkem seadmeid (asju) kui inimesi on liitunud Internetiga ning ennustatakse et Internetti uumlhendatud asjade hulk uumlletab peagi inimpopulatsiooni arvu moodustades 20-50 biljonit uumlhendatud tarka seadet See taumlhendab uumlhtlasi ka et Interneti protokoll IPv4 mis on motildeeldud 4 biljoni aadressi jaoks ammendub166

Aastaks 2020 ennustatakse Internetti luumllitatud seadmete arvuks 50 biljonit kuni 1 triljon Sensor- ja votilderguvotildeimekuse lisamine asjadele on kaotanud oma tehnoloogilised ja hinnabarjaumlaumlrid Naumliteks lisatakse selline votildeimekus igapaumlevaselt kasutatavatele asjadele nagu hambahari selleks et jaumllgida suuhuumlgieeni harjumusi (vt Beam Brush167 ) jms

PwC nimetab oma hiljutises asjade interneti tehnoloogia uuringus168 asjade interneti arengut vaumlga kiireks ja vaatleb seda koosnevat kolmest eri kihist

Sensorid on asetatud seadmetesse votildei fuumluumlsilisse keskkonda ja koguvad vajalikke andmeid votildei informatsiooni suumlndmuste kohta

Votildergu- ja arvutusplatvorm jagab sensoritega informatsiooni ja toimib vastavalt sellele

informatsioonile motildejutades keskkonda

163 httpswwwriaeeipv6-koolituspraktikumop=training_detailview 164 Kevin AshtonThat Internet of Things Thing In RFID Journal 22 July 2009 httpwwwrfidjournalcomarticlesview4986 165 httpenwikipediaorgwikiList_of_countries_by_number_of_Internet_users 166Seacutebastien Ziegler1 etal IoT6 ndash Moving to an IPv6-Based Future IoTA Galis and A Gavras (Eds) FIA 2013 LNCS 7858 pp 161ndash172 2013 167 httpwwwbeamtoothbrushcomtoothbrush 168 Vinod Baya and Bo Parker The Thing Stack Technologies that guide customers to their goals in Fred Cripe Internet of Things Evolving transactions into relationships PwC Technology Forecast 2013 No 1

Lingitud Eesti


Teenusplatvorm teenindab lotildeppkasutajaid agregeerides ja analuumluumlsides andmeid ning maumlaumlratledes ja orkestreerides uumlldist kasutaja kogemust

Iga uumllaltoodud kiht areneb kiiresti nii uute tehnoloogiate kui lahenduste suunas

Sensoreid on aastaid kasutatud autotoumloumlstuses tervishoius tootmises ja mujal Praeguseks aga on sensorid muutunud vaumlga vaumlikesteks ja odavateks mis teeb votildeimalikuks nende asetamise nii kotildeigisse seadmetesse kui mistahes keskkonda Sensorite muumluumlk kasvab vaumlga kiiresti umbes 18 aastas aastatel 2011-2016 Sensorite turgu veab nende paigutamine nutitelefonidesse kus nad koguvad kontekstuaalset infot nagu naumliteks asukoht liikumine orientatsioon valgus ja teised keskkonna naumlitajad Neid naumlitajaid kasutatakse omakorda uute teenuste pakkumisel st rakenduste loomisel Innovaatorid on turule toonud seadmed mis sisaldavad palju sensoreid mis kasutavad aumlra nutitelefoni eelist hotildeivata ja integreerida andmeid pilvest ja seadmest

Votildergu- ja arvutusplatvorm pakub toumloumltlust lokaalset maumllu ja uumlhenduvust Asjade internet notildeuab internetiuumlhendust selleks et kombineerida sensoritelt saadud info pilves resideeriva infoga Naumliteks HP laborite CeNSE projekt169 kombineerib uudseid lahendusi materjalitehnoloogias nanotehnoloogias ja elektromehaaniliste mikrosuumlsteemide alal selleks et luua planeeti kattev sensorvotilderk kasutades biljoneid votildei triljoneid uumllipisikesi odavaid ja vastupidavaid sensoreid Projekti veebilehel oumleldakse et bdquoCeNSE consists of a highly intelligent network of billions of nanoscale sensors designed to feel taste smell see and hear what is going on in the worldldquo Projekti tulemuste potentsiaalsete kasutuskohtadena naumlhakse infrastruktuuri objekte nagu teed sillad ehitised Lisaks saab selliseid sensorvotilderke kasutada lennukites tootmises tervishoius turvalisuse tagamisel jm Paljudel kasutusjuhtudel piisab nendest kahest kihist Uutele totildeusvatele kasutusjuhtudele aga ei piisa ja neile on vaja lisada teenuste platvormi kiht

Teenuste platvorm votildeib sisaldada vahekihti analuumluumltikat ja rakendustarkvara mis kombineerib sensorandmeid muu kontekstis olulise infoga

Ajakirja IoT World toimetaja Rich Quinell170 ennustab asjade internetile ja masin-masin (Machine-to-machine (M2M)) kommunikatsioonile olulist kasvu 2014 aastaks Ennustus potildehineb Saksmaa telekommunikatsioonifirma Deutsche Telecom-i M2M tehnoloogiate arengu ennustustel aastaks 2014171 Kotildeigepealt on ette naumlha globaalsete alliansside laienemist sest nii M2M kui asjade interneti areng ja kasutuselevotildett notildeuavad piiriuumlleseid koosvotildeime lahendusi See taumlhendab et andmete edasitoimetajad uumlle maailma saavad kokku leppida protokollides andmete formaatides ja ligipaumlaumlsutehnoloogiates Teine trend on seotud suurandmete ja nende analuumluumltika sidumisega asjade internetiga mis peaks looma uusi teenuseid Kuna asjade internet ja M2M lahendused genereerivad pidevalt suureneva andmehulga siis kasvab ka nende andmete kaevandamise ja uuel innovatiivsel moel kasutamise votildeimalus Siiski peavad andmete kogujad sel juhul otsustama et kas teha andmed analuumluumlsimiseks kaumlttesaadavaks votildei arendada ise vaumllja suurandmete analuumluumltika votildeimekus

Gartneri 2013 aasta totildeusvate tehnoloogiatrendide ennustus172 keskendub inimese ja masina vahelise dialoogi tagamise tehnoloogiatele millest erilist taumlhelepanu paumllvivad targad masinad asjade internet ja kognitiivne arvutus

Totildeusvate tehnoloogiate kasutamisel on Gartneri jaumlrgi kolm trendi inimeste taumliendamine tehnoloogiaga (naumliteks kantava arvutusseadme kasutamine) inimeste asendamine masinatega (naumliteks virtuaalne kognitiivne muumluumlgiassistent) ning inimeste ja masinate koostoumlouml (naumliteks inimese koostoumlouml robotitega)

Gartner ennustab et 2020 aastaks on Global 1000 firmade muumluumlgist 5 motildejutatud kantavate seadmete poolt kogutud tarbijaandmetest

Kognitiivsete suumlsteemide komponentideks on neurosuumlnaptilised kiibid (Neurosynaptic chips) mille arhitektuur on inspireeritud inimaju struktuurist Selliseid kiipe kus nii maumllu toumloumltlus kui kommunikatsioon

169 httpwww8hpcomusenhp-informationenvironmentcensehtmlUue80BD8LRY 170 Rich Quinnell Predicting 2014`s IoT Trends httpwwwiotworldcomauthoraspsection_id=3150ampdoc_id=562274 171 httpwwwtelecomstechnewscomnews2013dec19what-are-deutsche-telekoms-m2m-predictions-2014 172 httpwwwgartnercomnewsroomid2575515

Lingitud Eesti


on toodud uumlksteisele vaumlga laumlhedale demonstreeriti juba 2011 aastal IBM ja DARPA projekti SyNAPSE

esitlusel173

IBMi pikaajaline eesmaumlrk on luua neurosuumlnaptiliste kiipide suumlsteem mis koosneb 10 biljonist

neuronist ja 100 triljonist suumlnapsist (synapses) mis kotildeik kokku kulutavad ainult 1 kilovatt energiat ja votildetavad enda alla vaumlhem kui 2 liitrit

Sellised neurosuumlnaptilised kiibid (nn biokiibid) on motildeeldud taumliendamaks kognitiivseid suumlsteeme nagu Watson Watson simuleeriks siis inimese aju vasaku poolkera tegevusi (keelest arusaamine ja analuumluumltika) ja kognitiivsed kiibid tegeleksid parema poolkera tegevustega nagu tunnetus ja kujundite tuvastus IBM-i teadlaste eesmaumlrk on uumlhendada need kaks votildeimekust uumlheks nagu see on inimaju korral174

EL-is on kognitiivsete suumlsteemidega seotud Inimaju projekt (Human Brain project)175 mille eesmaumlrk on luua taumliesti uus IKT infrastruktuur neuroteadusele ja ajuga seotud uuringutele nii meditsiini kui arvutuse valdkondades Eesmaumlrgiks on aru saada inimaju tegevusest ja haigustest ning puumluumlda simuleerida aju arvutuslikku votildeimekust

USA teatas aprillis 2013 uumlsna pea paumlrast EL Inimaju projekti algust USA ajuuuringute initsiatiivist BRAIN Initiative (Brain Research through Advancing Innovative Neurotechnologies)176 mille eesmaumlrgiks on kaardistada iga inimaju neuroni aktiivsus ja aru saada kuidas inimene motildetleb ja otildepib Projekti toetab suures mahus DARPA

Euroopa ja DARPA SyNAPSE ajuprojektidel on erinev laumlhenemine SyNAPSE projekt ei looda niipalju inimaju madalatasemeliste bioloogiliste mudelite simuleerimisele IKT eksperimentides kui EL projekt vaid modelleerib ajutegevust kasutades suurt hulka uumlhendatud neuroneid ja suumlnapse177

Gartneri jaumlrgi on biokiipide kasutuselevotildetuni aega 5-10 aastat

Kasutuselevotildett Kaasajal kasutatakse asjade interneti tehnoloogial potildehinevaid suumlsteeme naumliteks targa kodu votildei linna rakendustes transpordikorralduses meditsiinis jm Gartneri178 arvates ei seisne asjade interneti vaumlaumlrtus mitte niivotilderd seadmetes ega nende uumlhenduvuses vaid pigem andmete agregeerimises andmete toumloumltlemises ja otsuste vastuvotildetmises votildeimaldades kasutada seadmetelt tulevat andmevoogu votildei seadet distantsilt motildejutada

Autotoumloumlstus on uumlks potildehilisi M2M (machine-to-machine) tehnoloogiate kasutuselevotildetjaid Deutsche Telecom ennustab et sel aastal trend jaumltkub ja turule tuleb rohkem M2M lahendusi mis pakuvad klientidele lisandvaumlaumlrtust omavaid teenuseid ja samal ajal ei ole need seotud kindla autotootjaga Avalikus sektoris on asjade interneti arenevaks kasutusalaks targa linna lahendused (naumliteks taumlnavavalgustuse tark juhtimine) mille laumlbimurret naumlhakse ette aastal 2014

M2M ja asjade internet on seni olnud potildehiliselt B2B (business-to-business) turul Nuumluumld toimub laumlbimurre tarbijaturule ja toodetakse uumlha rohkem tarku laiatarbetooteid Personaalsete jaumllgimisvahendite ja kantava tehnoloogia turg peaks kasvama uumllikiiresti just sel aastal Personaalsete jaumllgimisvahendite hinnad langevad ja erinevad targad kellad tervise ja inimkeha seisukorra naumlitajate jaumllgimise vahendid jms tooted tulevad turule

Asjade interneti laialdasel kasutuselevotildetul on ka varjukuumlljed Votildergustatud asjad votildeivad saada spioneerimise objektideks Samas saab seda tehnoloogiat kasutada ka vastuluureks ja militaarsetel eesmaumlrkidel David Petraeus endine USA luure keskagentuuri (CIA) juht uumltleb luure kohta bdquoHuvipakkuvate objektide asukoht maumlaumlratakse kindlaks identifitseeritakse jaumllgitakse ja kaugjuhitakse kasutades selliseid tehnoloogiaid nagu RFID (radio-frequency identification) sensorvotildergud pisikesed sardserverid ja energiakorjajad mis on kotildeik

173 httpwwwresearchibmcomcognitive-computingneurosynaptic-chipsshtmlfbid=-pHjUq5w8zr 174 IBM SyNAPSE a cognitive computing project from IBM research 2011 Available from

httpwwwibmcomsmarterplanetusenbusiness_analyticsarticlecognitive_computinghtml 175 httpswwwhumanbrainprojecteu 176 httpwwwwhitehousegovsharebrain-initiative 177 httpswwwhumanbrainprojecteudocuments1018017646Vision+Document8bb75845-8b1d-41e0-bcb9-d4de69eb6603 178 Gartner Gartner Says Potential Size and Diversity of the Internet of Things Mask Immediate Opportunities httpwwwgartnercomnewsroomid2564916 Gartner 2013

Lingitud Eesti


uumlhendatud jaumlrgmise potildelvkonna internetti kasutades odavat ja kotildergvotildeimsusega arvutust (praegu pilvearvutus paljudel juhtudel superarvutus paumlaumldides kvantarvutusega)ldquo179 Oma kotildenes In-Q-Tel180 juhtide kogunemisel 2012 aastal toob David Petraeus vaumllja CIA poolt kasutatavad ja neile huvipakkuvad tehnoloogiad milleks on eelkotildeige asjade internet ja suurandmed181

CIA on potildehiliselt huvitatud tehnoloogiatest mis on asjade interneti liikumapanevad jotildeud Nendeks on jaumlrgmised tehnoloogiad

Objektide tuvastamine votildei seadmed mis votildeimaldavad maumlrgendada

Sensorid ja traadita sensorvotildergud ndash seadmed mis tajuvad ja reageerivad

Sardsuumlsteemid ndash suumlsteemid mis motildetlevad ja annavad hinnanguid

Nanotehnoloogia mis votildeimaldab kotildeiki neid seadmeid muuta piisavalt vaumlikseks nii et nad saaksid funktsioneerida igal pool

CIA on selles kontekstis huvitatud ka suurandmetest (vt 213 Avaandmed)

Eesti hetkeseis ja jaumlreldused Asjade interneti alane kompetents Eestis on koondunud praegu potildehiliselt TTUuml-sse Seal tegeletakse sardsuumlsteemidega targa tolmuga jm ELIKO-s on kompetents asjade interneti ja nutikate mobiilipotildehiste tervishoiu lahenduste alal Erasektoris pakutakse targa maja ja linna lahendusi Arvestades uumlleilmset asjade interneti kasvutrendi peaks Eesti kindlasti seda kompetentsi edasi arendama Riik votildeiks naumliteks tellida tarku infrastruktuurilahendusi

Linkandmete tehnoloogiatega seoses on asjade internet uumlks linkandmete allikatest ja samas tihti ka suurandmete allikatest Eestis loodavad asjade interneti lahendused peaksid sellega arvestama ja olema votildeimelised nii kasutama linkandmeid kui ka vaumlljastama linkandmeid

Eesti riigikaitse peaks arvestama asjade interneti arengutrendidega eriti tuleks jaumllgida biokiipide ja neurosuumlnaptiliste votilderkude uurimisprojektide tulemuste kasutuselevotildettu luureagentuuride poolt

218 Linkandmete seos teiste tehnoloogiatega

Tehnoloogiate seosed Eelnevalt arutlesime projekti skoobis antud erinevate totildeusvate tehnoloogiate nende arengusuundade ja kasulikkuse uumlle Iga tehnoloogiatrendi kaumlsitluse juures oli potildegusalt mainitud ka seoseid teiste tehnoloogiate votildei suundumustega Kaumlesolevas jaotises esitame uumlldise pildi vaadeldud tehnoloogiate seostest Peab maumlrkima et avaandmed ei kujuta endast eraldi tehnoloogiat vaid andmeid mida pakutakse uumlhel votildei teisel moel vabalt kasutamiseks

Alltoodud joonisel (vt Joonis 3) on esitatud vaadeldud tehnoloogiate lihtsustatud motildeisteline suumlsteem (ontoloogia) Ilma maumlrgendita nooled joonisel taumlhistavad alamuumllemmotildeiste (ehk taksonoomilist) seost naumliteks linkandmete tehnoloogia on semantika tehnoloogiate alamtehnoloogia Maumlrgenditega nooled naumlitavad mittetaksonoomilisi seoseid tehnoloogiate vahel kus maumlrgend taumlhistab vastavat seost

179 httpwwwdailymailcouksciencetecharticle-2115871The-CIA-wants-spy-TV-Agency-director-says-net-connected-gadgets-transform-surveillancehtml 180 httpswwwiqtorg 181 httpswwwciagovnews-informationspeeches-testimony2012-speeches-testimonyin-q-tel-summit-remarkshtml

Lingitud Eesti


Joonis 3 Totildeusvad tehnoloogiad ja nende seosed

Lingitud Eesti


Jooniselt votildeime naumlha et linkandmed maumlngivad tehnoloogiate seostaja rolli Neid kas toodavad votildei kasutavad nii asjade interneti suurandmete kui koosloome tehnoloogiad Pildil puuduvad avaandmed on seotud linkandmete tehnoloogiatega sest neid votildeib esitada linkandmete kujul Samas votildeivad ka naumliteks suurandmed olla avaandmed

Kuna Internet on muutumas uumlha enam sisukeskseks erinevalt varasemast uumlhenduste kesksusest siis muutub eriti taumlhtsaks erinevate hajutatud andmete korje ja linkimine nende taaskasutamiseks ja tihti ka andmetele uue otstarbe andmiseks Selles kontekstis on taumlhtis andmete algallika usaldusvaumlaumlrsus ja andmete kvaliteet

Linkandmete tehnoloogiat saab totildehusalt kasutada Internetis erinevatesse allikatesse laialipaisatud reaalaja-andmete vahendamiseks kaardistamiseks linkimiseks indekseerimiseks ja tarbimiseks

Linkandmed votildeimaldavad ka edukalt linkida igasuguseid andmeid nii suurandmeid traditsiooniliste andmebaaside andmeid kui ka mittestruktureeritud andmeid Jaumlrgmisel joonisel (vt Joonis 4) on seda vaumlidet illustreeritud

Suurandmete suumlsteemid

Optimaalsed

Andmebaasid (struktuursed andmed)

Andmeaidad (struktuursed andmed)

Vaumllised (avatud) andmeallikad

Mittestruktuursed andmed (NoSQL)

Linkandmed (RDF)

Joonis 4 Linkandmete tehnoloogia kui erinevate andmete ja tehnoloogiate linkija

Jaumlreldused Eestile Jaumlrgnevalt vastame uumllatoodud analuumluumlsi potildehjal jaumlrgmisele uurimiskuumlsimusele


Vaadeldud totildeusvate tehnoloogiate arengutrendide ja kasutuselevotildetu taseme jaumlrgi otsustades on linkandmete kasutuselevotildetu plaanis tehnoloogiliselt kotildeige taumlhtsam semantilise veebi ontoloogiate (sotildenastike) kirjeldamise standardite areng ja kasutuselevotildett Linkandmete laialdase kasutuselevotildetu aspektist on eelkotildeige taumlhtsad avaandmed ja suurandmed (suur osa neist on toodetud asjade interneti kaudu)

22 Rahvusvaheliste initsiatiivide tegevuste ja standardite analuumluumls

Kaumlesolevas uuringus vaadeldavad linkandmete ning nendega seonduvate tehnoloogiate alased tegevused maailmas on klassifitseeritud organisatsioonide jaumlrgi Erilist taumlhelepanu poumloumlratakse Euroopa Komisjoni ja veebikonsortsiumi W3C tegemistele ning rahvusvahelistele standarditele

Kaumlesolev jaotis on seotud jaumlrgmiste uurimiskuumlsimustega

Lingitud Eesti




221 Majanduskoostoumlouml ja arengu organisatsiooni tegevused (OECD)

Majanduskoostoumlouml ja arengu organisatsiooni (OECD)182 uumlks missioone on pakkuda riikide valitsustele uumlle maailma votildeimalust jagada kogemusi ja leida koos lahendusi uumlhistele probleemidale OECD-ga on kaumlesoleval momendil on uumlhinenud 34 riiki sh Eesti OECD on eriti huvitatud koostoumloumlst valitsustega selleks et motildeista majanduslike sotsiaalsete ja keskkonna muutuste potildehjusi Seetotildettu viib OECD laumlbi statistilisi jm uuringuid motildeotildetmaks erinevate valdkondade arengut erinevates riikides kui ka analuumluumlse tulevikutrendide ennustamiseks OECD koostab ja publitseerib ka soovitusi erinevate valdkondade arengu kohta

OECD teabevaumlrava statistika saidil183 votildeib leida erinevate valdkondade potildehimotildeotildedikute kohta andmed avalikuks kasutamiseks Exceli failidena paljudel juhtudel on andmed saadaval ka reaalajas Eesti kohta seal andmeid pole kuid riikide statistika rubriigis on andmed ka Eesti kohta184 OECD pakub ka riikide majandusuumllevaateid185

OECD avaliku sektori avaandmete (Open Government Data) projekti eesmaumlrgiks on laumlbi erinevate riikide praktika soodustada avaandmete motildejude (nii majandusliku sotsiaalse kui valitsemise motildeju) hindamise metoodika vaumlljatoumloumltamist Metodoloogia ja vastav uuring bdquoOpen Government Data Towards Empirical Analysis of Open Government Data Initiativesrdquo avaldati 2013 a mais186 See uuring analuumluumlsib avaliku sektori avaandmete initsiatiive tuues vaumllja nende initsiatiivide potildehiprintsiibid kasutatavad motildeisted ja nende printsiipide rakendamise ees seisvad probleemid Uuringus jotildeutakse jaumlreldusele et siiani on avaliku sektori avaandmete initsiatiivide motildeju ja selle suurendamise votildeimalusi vaumlhe uuritud Vaumlljapakutud metodoloogia on analuumluumltiline raamistik nende initsiatiivide ja vastavalt kogutavate avaandmestike motildeju uurimiseks OECD riikides Metodoloogia loojad on arvamusel et selle raamistiku rakendamine votildeimaldab leida piisava hulga totildeendeid OECD maade avaandmete initsiatiivide tuumlpiseerimiseks (klassifitseerimiseks) ja motildeju hindamise uumlhiste motildeotildedikute vaumlljatoumloumltamiseks

OECD avaliku halduse direktoraat annab vaumllja uumllevaadet bdquoGovernment at a Glanceldquo Novembris 2013 ilmus uus vaumlljaanne187 milles kajastuvad ka avaliku sektori avaandmete initsiatiive puudutavate motildeotildedikute vaumlaumlrtused mis on leitud uumllalmainitud metoodika jaumlrgi

Naumliteks on selles aruandes toodud OECD riikide tsentraalsetes portaalides publitseeritud avaandmehulkade arvud (30102013 seisuga) mis on esitatud alljaumlrgneval joonisel (vt Joonis 5)

182 httpwwwoecdorg 183 httpwwwoecdorgstatistics 184 httpwwwoecdorgestonia 185 httpwwwoecdorgecosurveys 186 Ubaldi B (2013) ldquoOpen Government Data Towards Empirical Analysis of Open Government Data Initiativesrdquo OECD

Working Papers on Public Governance No 22 OECD Publishing httpdxdoiorg1017875k46bj4f03s7-en

httpwwwoecd-

ilibraryorgdocserverdownload5k46bj4f03s7pdfexpires=1385822932ampid=idampaccname=guestampchecksum=62792E49

ED3863A2CF9B8E9046597CB7 187 httpwwwoecd-ilibraryorggovernancegovernment-at-a-glance-2013_gov_glance-2013-en

Lingitud Eesti


Joonis 5 OECD riikide tsentraalsetes portaalides publitseeritud avaandmehulkade arvud (2013)188

Nimetatud uumllevaates mainitakse et 56 OECD liikmesriikidest on uumlhtne rahvuslik avaliku sektori avaandmete strateegia 12-l riikidest on olemas erinevad valdkondlikud (nt ministeeriumide) strateegiad ja 28-l riikidest on olemas motildelemad strateegiad Ainult 4 -l OECD maadest pole uumlldse avaandmete strateegiat

222 Euroopa Komisjoni ja tema peadirektoraatide algatused

Euroopa Komisjoni osakondi kutsutakse peadirektoraatideks189 Iga peadirektoraat tegeleb teatud valdkonna poliitikaga Kaumlesoleva projekti teemaga on enim seotud informaatika peadirektoraat (DIGIT) sidevotilderkude sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG-CONNECT) ja Eurostat (ESTAT)

Informaatika peadirektoraadi initsiatiivid (Directorate-General for Informatics ndash DIGIT)

Informaatika peadirektoraadi uumllesanneteks on vaumllja toumloumltada Euroopa Komisjoni IT strateegia pakkuda Euroopa institutsioonidele IT infrastruktuuri lahendusi e-teenuseid tugiteenuseid ja telekommunikatsiooni vahendeid pakkuda EKle infosuumlsteeme e-komisjoni strateegia raames propageerida e-riigi teenuste kasutuselevotildettu Euroopa avalike haldusasutuste hulgas

Jaumlrgnevalt on esitatud kaumlesoleva projekti teemaga seotud DIGIT-i initsiatiivid

Vabavara strateegiate vaumlljatoumloumltamine DIGIT toumloumltas vaumllja vabavara strateegia perioodiks 2011-2013 ja on loonud ka varem kasutusel olnud vabavara alase praktika teabevaumlrava httposoreu mis nuumluumld on uumlhendatud portaaliga Joinup190

ISA DIGIT haldab Euroopa Komisjoni avaliku halduse koosvotildeime programmi (ISA)191 mille eesmaumlrgiks on toetada ja hotildelbustada totildehusat ja tulemuslikku piiriuumllest elektroonilist koostoumloumld Euroopa haldusasutuste

188 Tsentraalseid portaale mitteomavad riigid puuduvad joonisel Allikas httpdxdoiorg101787888932942868 189 Directorate-General ndashDG httpeceuropeeu 190 httpsjoinupeceuropaeucommunityosordescription

Lingitud Eesti


vahel Programmi potildehieesmaumlrgiks on avalike e-teenuste pakkumise votildeimaldamine ning uumlhiste lahenduste koosvotildeime taaskasutuse ja kaumlttesaadavuse tagamine ISA programm toetab paljusid tegevusi mis on seotud semantilise jm koosvotildeimega erinevate EL riikide haldusinfosuumlsteemide vahel192 Kaumlesoleva projektiga on tihedalt seotud jaumlrgmised ISA tegevusaladprojektid haldusandmete taaskasutuse votildeimaldamine193 ja INSPIRE194

ISA propageerib semantilist koosvotildeimet laumlbi linkandmete ISA liikmesmaade esindajad kiitsid heaks avaliku sektori linkandmete spetsifikatsiooni 2012 a ISA toumloumltab vaumllja parimaid praktikaid linkandmete tehnoloogiate kasutuselevotildetuks e-riigi valdkonnas viib laumlbi avaliku sektori linkandmete pilootprojekte koostab e-riigi valdkonna sotildenastikke ja pakub IKT spetsifikatsioonide otsimise veebiteenust mis baseerub linkandmete tehnoloogiate kasutamisel Teenus Cesar195 votildeimaldab otsida 1300 semantikavara jm spetsifikatsiooni hulgast millesse on panustanud 15 organisatsiooni See teenus kasutab Varakirjelduse Metaandmete Skeemi (ADMS)196 mis on standarditud metaandmete sotildenastik uumlhtseks semantiliste varade kirjeldamiseks

Novembris 2013 ilmusid ka ISA programmi raames tehtud uuringu bdquoStudy on Business Models for Linked Open Government Data ndash BM4LOGDldquo tulemused197 Selle uuringu kokkuvotildette esitame uuringute osas (vt 24 Valdkonna juhtivate riikide parimate linkandmete alaste praktikate analuumluumls)

Epractice EPractice on Euroopa komisjoni e-riigi lahenduste praktikate vahendamise foorum198 Epracticeeu on EK poolt loodud portaal pakkumaks infot ja teenuseid e-riigi e-kaasamise ja e-tervise asjatundjatele Portaal pakub suurt hulka juhtumiuuringuid mis on esitatud erinevate EL riikide poolt Samuti publitseeritakse portaalis Euroopa e-riigi ja e-kaasamise kohta teabelehti iga liikmesriigi jaoks199

Joinup (varem osor) Joinup200 on Euroopa Komisjoni avaliku halduse koosvotildeime lahenduste jagamise foorum See on osalus- ja koostoumloumlplatvorm mida EK finantseerib lSA programmi abil Selle potildehieesmaumlrk on koosvotildeime lahenduste alase info ja kogemuste vahendamine e-riigi ekspertide hulgas Potildehirotildehk on semantikavarade ja avatud laumlhtekoodiga tarkvara leidmisel taaskasutamisel ja arendusel Koostoumloumlplatvormiga on votildeimalik liituda ekspertidel nii EL riikidest kui vaumlljastpoolt

SEMIC Semic201 on e-riigi lahenduste semantilisele koosvotildeimele suunatud initsiatiiv mille portaal on nuumluumld uumlhendatud joinup-iga pakkudes foorumit ning votildergustikku e-riigi projektidele ja initsiatiividele Semic-u potildehiliseks vaumlaumlrtuseks on semantilise koosvotildeime varade depositoorium202

Sidevotilderkude sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (Communications Networks Content and Technology ndash DG-CONNECT)

DG Connect203 haldab EL digitaalarengu tegevuskava204 Peale selle on nimetatud peadirektoraadi uumllesandeks toetada kotildergetasemelist teadus ja arendustoumloumld ning innovatsiooni soodustada loomingulisust laumlbi Euroopa andmete vaumlaumlrtusahela edendada digitaalsete toodete ja teenuste suuremat avalikku kasutamist ning tagada nende turvalisus DG Connect uumlheks taumlhtsaks tegevuseks on ka toetada vaba Internetti uumlle kogu maailma

191 The Interoperability Solutions for European Public Administrations ISA ISA teabevaumlrav httpeceuropaeuisa 192 httpeceuropaeuisaactionsindex_enhtm) 193 httpeceuropaeuisaactions01-trusted-information-exchange1-15action_enhtm 194 httpeceuropaeuisanews2013the-benefits-of-geo-location-services-for-egovernment_enhtm 195 httpsjoinupeceuropaeucommunitycesardescription 196 Asset Description Metadata Schema ADMS httpsjoinupeceuropaeuassetadmsreleaseall 197 httpsjoinupeceuropaeucommunitysemicdocumentstudy-business-models-linked-open-government-data-bm4logd 198 httpepracticeeu 199 httpwwwepracticeeuenfactsheets 200 httpsjoinupeceuropaeu 201 httpsjoinupeceuropaeucommunitysemicdescription 202 httpsjoinupeceuropaeucommunitysemichighlightsassetall 203 httpeceuropaeudgsconnect 204 The Digital Agenda of the EU httpeceuropaeudigital-agenda

Lingitud Eesti


Euroopa Komisjoni digitaalarengu tegevuskava 2020205 lasti kaumliku 2010 a mais see sisaldab 101 tegevust mis on grupeeritud 7 prioriteetsesse valdkonda Potildehieesmaumlrk on aidata Euroopa kodanikel ja firmadel maksimaalselt aumlra kasutada digitaalseid tehnoloogiaid

Euroopa Komisjoni digitaalarengu tegevuskava 2020 on seotud kaumlesoleva projekti teemaga eelkotildeige avaandmete206 ja nende portaalide207 osas aga ka pilvearvutuse turvalisuse jm seonduvate teemade osas

Digitaalarengu tegevuskava raames anti 2003 a vaumllja avaliku sektori teabe taaskasutamise direktiiv nn PSI direktiiv208 mis andis seni reguleerimata Euroopa avaliku sektori andmete turule uumlhise otildeigusliku raamistiku Euroopa Parlament kinnitas 13 juunil 2013 a PSI direktiivi uuendatud versiooni

DG Connect uumlheks uumllesandeks on ka IKT valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide rahastamine Projektide uumllevaade on toodud eraldi jaotises (vt 223 Euroopa Komisjoni raamprogrammid)

Eurostatistika peadirektoraat (ESTAT)

Eurostat209 on EL statistikaamet kelle uumllesanne on pakkuda ELle Euroopa tasemel statistikat mis oleks votilderreldav eri riikide ja regioonide vahel

Eurostat pakub avalikele andmetele juurdepaumlaumlsu laumlbi Eurostati levitusveebiteenuse210 Teenus votildeimaldab nii juurdepaumlaumlsu andmestikele kui ka nende struktuuri maumlaumlratlustele (metaandmetele) Lisaks saab alla laadida mingi andmestiku alamhulga votildei andmestiku tervikuna See tasuta veebiteenus vaumlljastab andmed SDMX 20 ja 21 formaatides SDMX (Statistical Data and Metadata eXchange sdmxorg) standardib rahvusvaheliselt statistiliste andmete organiseerimise ja vahetamise viisid

Tervishoiu ja tarbijate peadirektoraadi tegevused (DG Health amp Consumers - DG SANCO)

Tervishoiu ja tarbijate peadirektoraat211 tegeleb rahvatervise kaitsmise ja parendamisega Euroopa toiduohutusega ning potildellumajandusloomade heaolu ja tervise ning potildellukultuuride ja metsade kaitsega

Tervishoiu ja tarbijate peadirektoraat pakub avalikke linkandmeid oma valdkonnas nt pestitsiidide ja toidulisandite andmehulgad jm Praeguseks on avatud 12 andmehulka mis on ka juurdepaumlaumlsetavad laumlbi EL avaandmete portaali212 mida haldab EL vaumlljaannete talitus213 Tervishoiu ja tarbijate peadirektoraat votildettis osa ka ISA linkandmete pilootprogrammist mis kasutas linkandmete tehnoloogiat 8 EL liikmesriigi taimekaitsevahendite andmete integreerimiseks214 (vt 24 Valdkonna juhtivate riikide parimate linkandmete alaste praktikate analuumluumls)

205 httpseceuropaeudigital-agenda 206 httpseceuropaeudigital-agendaenpublic-sector-information-raw-data-new-services-and-products 207 httpseceuropaeudigital-agendaenopen-data-portals 208 The Directive on the re-use of public sector information (Directive 200398EC tuntud kui PSI Directive httpseceuropaeudigital-agendaenlegislative-measures 209 httpeppeurostateceuropaeuportalpageportaleurostathome 210 httpeppeurostateceuropaeuportalpageportalstatisticssearch_database 211 DG Health amp Consumers is a DG of the European Commission httpeceuropaeudgshealth_consumerabout_uswho_we_are_enhtm 212 httpopen-dataeuropaeu 213 httppublicationseuropaeu 214 Linking data about applications and decisions for authorisation of plant protection products httphealthtestprojecteuPPP

Lingitud Eesti


223 Euroopa Komisjoni raamprogrammid

FP7 IKT toumloumlprogramm

Euroopa Komisjon on toetanud tervet rida teadus- ja arendusprojekte oma FP7 IKT toumloumlprogrammi raames215 selleks et vaumlhendada nii linkandmete loojate kui kasutajate sisenemistotildekkeid valdkonda

Nende projektide hulgas on suurema motildejuga LOD2216 LATC217 ja PlanetData218 projektid

LOD2 on laiaulatuslik integreeritud projekt mis uumlhendab juhtivaid lingitud avaandmete tehnoloogiate uurijaid firmasid ja teenustepakkujaid 11 EL riigist selleks et parendada veebis publitseeritud andmete sidusust ja kvaliteeti luua usaldus lingitud andmete veebi vastu muuta RDF andmete haldus efektiivsemaks ning kotildeige sellega vaumlhendada totildekkeid linkandmete loomisel ja kasutamisel LOD2 projekti uumlheks uumllesandeks oli luua EL avaandmete portaali prototuumluumlp (httppublicdataeu) Seoses sellega viidi projekti raames laumlbi sidusruumlhmade uuring219 saamaks ettekujutus erinevate sihtruumlhmade notildeuetest EL tsentraalsele avaandmete portaalile Eesmaumlrk oli jotildeuda nii kodanike avaliku halduse poliitikute kui erasektori esindajateni kotildeigis 27 EL riigis Kuumlsitlusest votildettis osa 329 inimest vastates 19le kuumlsimusele perioodil 8112009 - 15122011 Kuumlsitluse tulemused on publitseeritud ka linkandmetena veebis220

Kuumlsitluse analuumluumlsi potildehitulemused olid jaumlrgmised

Andmeformaatide eelistuste suundumus on RDFXML ja APIde suunas ka JSON leidis eraldi maumlrkimist

Andmekvaliteedi osas on taumlhtsamad andmete allikate info andmete formaat ja metaandmete taumlielikkus

Potentsiaalsed kasutajad sooviksid avaandmeid kasutada potildehiliselt uuringuksanaluumluumlsiks visualiseerimiseks ja lihtsalt kasutamiseks

Potentsiaalsed kasutajad soovivad et portaal pakuks eelkotildeige toorandmeid informatsiooni andmehulkade versiooni kohta ja votildeimalust andmehulki otsida grupeerida

Kasutajad soovivad et avaandmete kataloogis oleks vajadusel votildeimalik andmehulki salvestada (saumlilitada) Kuumlsimus portaalis ainult andmehulkade metaandmete ja linkide avaldamisest ei saanud selget vastust

LATC on spetsiaalne FP7 toetusmeede mille missioon on toetada linkandmete loomist ja kasutamist inimeste ja organisatsioonide poolt Potildehiuumllesanneteks on luua katsetander andmeid intensiivselt kasutavate rakenduste jaoks publitseerides andmestikke mis on loodud Euroopa institutsioonide poolt linkandmetena tekitades sel moel EL andmete pilve Pilve uumlhendatakse jaumlrgmiste asutuste andmed Euroopa Komisjoni finantslaumlbipaistvuse suumlsteem CORDIS EUR-Lex EL seadustele juurdepaumlaumlsu suumlsteem Eurostat ja Euroopa Keskpank jt

Planetdata projekti potildehieesmaumlrk oli luua Euroopa Komisjoni ava- ja linkandmete portaali prototuumluumlp mida vaatleme portaalide jaotises (vt 23 Andme- ja teabevaumlravate analuumluumls)

Optique projekt221 vaumlaumlrib aumlramainimist sest on puumlhendatud suurandmete lotildeppkasutajatele andmeanaluumluumlsi tarbeks skaleeruva juurdepaumlaumlsu loomisele Loodav lahendus peaks pakkuma semantilist uumlhendust kasutajate

215 FP7 Information and Communication Technologies Work Programme httpcordiseuropaeufp7ict 216 httplod2eu 217 Linked Open Data Around-The-Clock httplatc-projecteu 218 httpplanet-dataeu 219httpwikilod2eudownloadattachments3473453AnalysisSurveypdfversion=1ampmodificationDate=1329941495000 220 httpdatalod2eu2010ogd-survey 221 httpwwwoptique-projecteu

Lingitud Eesti


ja andmeallikate vahel votildeimaldades esitada kiireid intuitiivseid paumlringuid kasutades haumlstituntud sotildenastikke ja kontseptualisatsioone See lahendus kasutab laialdaselt ontoloogiaid

Suurandmete avaliku foorumi projekt BIG222 kujutab endast suurandmete tehnoloogiate uumlmber koondunud Euroopa majandustegevusharude kogukonda selleks et propageerida suurandmete tehnoloogiate kasutuselevotildetu esimesi tulemusi ja motildejutada otsustajaid ning votildeidelda poliitiliste ja otildeiguslike barjaumlaumlridega Projekti BIG uumlheks juba avaldatud tulemiks on suurandmete tehnoloogiline teekaarttegevuskava223 mis sisaldab ka jaumlrgmist avaliku sektori avaandmete tehnoloogilist teekaartitegevuskava (vt allolev joonis)

Easy to use tools for data publication and

data cleansing

Comprehensive and easy-to-use translators from all

data formats

New data curation

approaches

Schema mapping automation

Generate Open Linked Data from structured

data

Automatic ontology creation from

unstructured data

Automatic tagging of unstructured

data

Provision of specific tools (data

set browsers)

Open RampD Challenges


Available Technology


Required Functionality


Linked open data for data publication and data

cleansing

Curation analysis algorithms

Automate description of

metadata

Components of bigger tool sets

5 star linked open data

High quality data

Data anonymization

Producing data in the proper format

Providing right metadata on open

data published

Technical RoadmapOpen Government Data


Metadata browse and search functionalities

Accessibility framework for open

data sets

Value ChainValue Chain

Joonis 6 Avalike andmete tehnoloogiline teekaart224

Suurandmete tehnoloogiate rolli avalike andmete juures naumlhakse mitte toorandmete publitseerimisel vaid need on kasulikud avaandmete publitseerimisprotsessi harmoneerimisel ja aitavad uuendada duumlnaamiliselt uumlleslaetavaid avaandmeid ning luua kaumlttesaadavate andmete avaldamiseks uumlhtset juurdepaumlaumlsupunkti

Envision projekt225 on seotud keskkonnateenuste infrastruktuuri loomisega Tulem on motildeeldud tavakasutajatele semantiliseks keskkonnateenuste avastamiseks sidumiseks ja kompositsiooniks

222 httpbig-projecteu 223 httpbig-projecteusitesdefaultfilesD241_FINAL_v0_8pdf 224 Ibid 225 httpwwwenvision-projecteu

Lingitud Eesti


TELEIOS projekt226 vaatleb maa seire andmeid mis on suurandmed mille suurust iseloomustab igapaumlevane mitme terabaidi suurune andmehulk saaduna satelliitidelt Selline andmete hulk on vaumlljakutse ESA NASA ja Euroopa rahvuslikele kosmoseagentuuridele TELEIOS projekt arendas vaumllja tehnoloogiad nn virtuaalsete maa observatooriumide loomiseks Need votildeimaldavad satelliitide andmeid kombineerida teiste vaumlliste andmetega (nt maakaartide votildei muu veebis leiduva infoga) ja siis eraldada teadmisi mida saab kasutada loomaks rakendusi maa seire teadlaste otsustajate votildei uumlldsuse jaoks Virtuaalsete observatooriumide loomiseks kasutatakse selles jaumlrgmisi tehnoloogiaid ontoloogiad lingitud georuumilised ja ajalised andmed spetsiaalseid massiivandmete votildei rasterandmete andmebaasisuumlsteeme ja andmekeldri (data vault) tehnoloogiad satelliitide andmetest teadmiste tuvastamiseavastamise tehnikad visuaalsed kasutajaliidesed TELEIOS projekti raames loodi reaalajas toumloumltav metsatulekahjusid jaumllgiv suumlsteem mis kasutab semantilise veebi ja linkandmete tehnoloogiaid227

EUCLID228 on projekt mille tulemusena loodi linkandmete otildeppekava koos otildeppematerjalidega et koolitada linkandmete praktikas kasutajaid Otildeppematerjalid on avalikult kaumlttesaadavad projekti kodulehel

IKS229 on vabavara kogukond mille projektid on suunatud semantiliselt rikastatud sisuhaldussuumlsteemide jaoks vaba ja paindliku tehnoloogilise platvormi loomisele mis hotildelmab ka linkandmeid Pikemaks eesmaumlrgiks on semantiliste tehnoloogiate arengule ja kasutuselevotildetule kaasaaitamine lootusega asendada nendega praegu kasutusel olevad LAMP (Linux Apache mySQL PHP) ja Java-potildehised sisuhaldussuumlsteemid IKS-i projektide tulemusena loodud tarkvara on vabavara ja IKS kogukonnaga uumlhinemine on samuti vaba IKS-I projektid on eriti suunatud keskmistele ja vaumlikestele sisuhaldusettevotildetetele Uumlks selle kogukonna potildehiline projekt on Apache Stanbol230 mis on vabavaraline modulaarne tarkvara ja hulk taaskasutatavaid komponente semantiliseks sisuhalduseks

Horizon 2020

Horizon 2020 on uus EL teaduse ja innovatsiooni raamprogramm perioodiks 2014-2020231 Vastavad raamprogrammi dokumendid on saadaval Horizon2020 kodulehel232

Jaumlrgnevalt toome esile kaumlesoleva uuringu teemaga enimseonduvad uurimistoetuste teemad 2014-2015 programmist bdquoICT LEIT Work Programme 2014-15ldquo233

Tulevikuinterneti vaumlljakutse all pakutakse rahastamiseks jaumlrgmisi teemasid uued mitte potildehiarvutipeaarvuti kesksed internetiarhitektuurid uued optilised ja traadita uumlhendused uued kotildergjotildeudlusega pilvelahendused (sh turvalisus) ja teenused (sh automaatne teenuste kompositsioon ja suurandmete tugi) avaliku sektori produktiivsuse ja innovaatilisuse totildestmine pilvearvutuse teenuste kasutuselevotildetuga kollektiivse teadvuse platvormid jaumltkusuutliku ja sotsiaalse innovatsiooni jaoks veebiettevotildetlus 5G integreeritud uumlldlevinud ja ultra-suure votildeimsusega votildergud (seotud asjade internetiga)

Sisutehnoloogiate ja infohalduse vaumlljakutse all on jaumlrgmised neli votildetmevaldkonda suurandmete alane innovatsioon (nii tooted kui teenused) ja suurandmete kasutuselevotildett masintotildelge vahendid loomemajanduse teadmus- ja haridussektori innovatsiooni toetuseks multimodaalne ja loomulik suhtlus arvutiga

Suurandmete teema on selles programmis tihedalt seotud avaandmetega pakkudes rahastust vaumlike- ja keskmistele ettevotildetetele Euroopa avaandmete integratsiooni ja taaskasutuse inkubaatorite tekitamiseks eesmaumlrgiga kiirendada avaandmete tarneahelate arengut

226 httpwwwearthobservatoryeu 227 Koubarakis M et al Real-time wildfire monitoring using scientific database and linked data technologies In In the 16th International Conference on Extending Database Technology (EDBT 2013) Genoa Italy (March 18-22 2013) 228 httpeuclid-projecteu 229 Interactive Konowledge Stack httpwwwiks-projecteu 230 httpwwwiks-projecteuprojectsapache-stanbol 231 httpeceuropaeuresearchhorizon2020index_encfm 232 httpeceuropaeuresearchhorizon2020index_encfmpg=h2020-documents 233 httpseceuropaeudigital-agendasitesdigital-agendafilesH202020LEIT-ICT20WP202014-1520-20312010202013pdf

Lingitud Eesti


Horisontaalsed tegevused on eelkotildeige seotud asjade interneti ja nutikate objektide uumlhendamise platvormidega Naumliteks on aktuaalsed jaumlrgmised teemad nutikate suumlsteemide integratsioon nutikad votildergud suurandmed jt Nimetatud tehnoloogiate kasutusvaldkondadena naumlhakse e-tervist toiduahelat intelligentset transporti ja logistikat

Asjade internetti mis on uumlks nutika keskkonna ja nutikate platvormide osa naumlhakse kui uumlhte jaumlrgmistest taumlhtsatest motildeistetest mis toetab sotsiaalseid vaumlljakutseid ja majanduslikku kasvu hinnanguliselt 20 aastas

224 Standardid

W3C standardid ja soovitused

Rahvusvaheline veebikonsortsium W3C234 on vaumllja arendanud ja soovitanud terve rea standardeid235 millest osa on kaumlesoleva projekti teema ja uurimiskuumlsimustega otseselt seotud Peale selle on W3C ellu kutsunud e-riigi huvigrupi236 kes korraldab internetis koosolekuid erinevatel e-riigiga seotud teemadel Naumliteks toimus 2013 a aprillis avaliku sektori avaandmete alane koosolek millel esitatud ettekannetest nii motildenedki oleks Eestile otildepetlikud Naumliteks ettekanne bdquoOpen Government Data W3C Discussion Summaryldquo237 votildetab kokku 20 avaliku sektori avaandmete juhtumit mis olid esitatud varasematel koosolekutel ja analuumluumlsib neid W3C e-riigi huvigrupi loodud teekaardi valguses

W3C lotildei 2011 a spetsiaalse avalike linkandmete toumloumlgrupi238 Toumloumlgrupp andis novembris 2013 vaumllja linkandmete parimate publitseerimispraktikate teadaande239 mis sisaldab peale notildeuannete ka linkandmete elutsuumlkli mudeli See on jaumlrg 2011 a avaldatud dokumendile bdquoW3Crsquos Cookbook for Open Government Linked Dataldquo240 2013 a avaldati ka linkandmete terminite sotildenastik241 W3C poolt pakutud parimad linkandmete publitseerimise praktikad votildeib kokku votildetta jaumlrgmiselt

Modelleeri andmed

Taaskasuta sotildenastikke niipalju kui votildeimalik

Nimeta asju puumlsivate URI-dega

Avalda andmete kohta nii inim- kui masinloetavad kirjeldused (metaandmed)

Teisenda andmed RDF-i

Maumlaumlra sobiv litsents

Avalikusta linkandmed ja kuuluta nad vaumllja Toumloumlgrupp haldab ka avalike linkandmetega seotud organisatsioonide ja projektide kataloogi242 Eraldi vaumlaumlrib maumlrkimist W3C Biomeditsiiniliste andmete alamtoumloumlgrupp243 kes tegeleb ka biolinkandmetega

Kaumlesoleva projekti teemaga seotud W3C standardid ja soovitused on jaumlrgmised

RDF httpwwww3orgTRrdf-concepts

234 httpwwww3org 235 httpwwww3orgstandards 236 httpwwww3orgegov 237 Tomasz Janowski Jeanne Holm Elsa Estevez Open Government Data W3C Discussion Summary httpwwww3orgegovwikiimages55bOpen_government_data_5pdf 238 The Government Linked Data (GLD) Working Group httpwwww3org2011gld 239 httpsdvcsw3orghggldraw-filedefaultbpindexhtml 240 httpwwww3org2011gldwikiLinked_Data_Cookbook 241 httpsdvcsw3orghggldraw-filedefaultglossaryindexhtml 242 httpdirw3org 243 httpwwww3orgwikiHCLSIG_BioRDF_Subgroup

Lingitud Eesti


Hyper Text Markup Language (HTML) httpwwww3orghtml

Resource Description Framework (RDF) httpwwww3orgRDF

Web Ontology Language (OWL) httpwwww3orgTRowl2-overview

Extensible Markup Language (XML) httpwwww3orgXML

Linked data principles httpwwww3orgstandardssemanticwebdata httpwwww3orgDesignIssuesLinkedData

Cool URIs for the Semantic Web httpwwww3orgTRcooluris

Publishing Open Governmental Data httpwwww3orgTRgov-data

Linked Data Platform (LDP) Linked Data Platform Best Practices and Guidelines httpsdvcsw3orghgldpwgraw-filedefaultldp-bpldp-bphtmlbib-LDP-PRIMER

Linked Data Platform (LDP) 10 Primer httpsdvcsw3orghgldpwgraw-filedefaultldp-primerldp-primerhtml

Data catalog vocabulary (DCAT) httpwwww3orgTRvocab-dcat

Data Cube Vocabulary httpwwww3orgTRvocab-data-cube

R2RML RDB to RDF Mapping Language httpwwww3orgTRr2rml

XGR-geo httpwwww3org2005IncubatorgeoXGR-geo

Sotildenastikud ja ontoloogiad

Jaumlrgmised sotildenastikud ja ontoloogiad on seotud kaumlesoleva projektiga

Lihtne teadmuse organiseerimise suumlsteem (Simple Knowledge Organization System ndash SKOS) httpwwww3org200402skos

Dublincore metaandmete skeem httpdublincoreorg

Friend of a Friend (FOAF) sotildenastik httpxmlnscomfoafspec

Linkandmetega seotud terminite sotildenastik httpsdvcsw3orghggldraw-filedefaultglossaryindexhtml

Organisatsiooniontoloogia (Organisation ontology 2013) httpwwww3orgTRvocab-org

Varakirjelduse Metaandmete Skeem (Asset Description Metadata Schema ADMS) httpsjoinupeceuropaeuassetadmsreleaseall

Isikute kirjeldamise sotildenastik httpwwww3orgTRvocab-people

Statistika standardid

Statistikaametid kasutavad rahvusvahelist standardit SDMX244 mis kujutab endast statistiliste andmete kirjeldamise loogilist mudelit ja tagab arvutitevahelise automaatse kommunikatsiooni andmete vahetusel ja

244 httpwwwsdmxorg

Lingitud Eesti


toumloumltlusel SDMX-iga kaasneb ka vastav tehnoloogia mis toetab standardiseeritud IT vahendeid mida statistiliste andmete vahetuses ja toumloumltluses osalevad pooled peavad kasutama

Georuumiliste andmete standardid

Avatud georuumiline konsortsium (Open Geospatial Consortium ndash OGC) lasi hiljuti (2012 a) vaumllja standardi staatiliste georuumiliste andmete jaoks so geograafilise paumlringukeele GeoSPARQL RDF andmetele245

OGC standardi baasil on loodud stRDF ja stSPARQL (SPARQL 11 laiendus) mis on motildeeldud paumlringute esitamiseks ajas muutuvatele georuumilistele linkandmetele246 Seda kasutatakse suumlsteemis Strabon mis on geolinkandmete andmebaas247

Lisaks kasutatakse georuumilises valdkonnas vektor- ja rasterformaate nagu KML GeoJSON GeoTIFF jt LinkedGeoData projekt kasutab OpenStreetMap projekti poolt kogutud andmeid selleks et teha need avatud linkandmetena kaumlttesaadavaks ja linkida siis teiste avatud linkandmetega248

225 Soovitused Eestile

Rahvusvaheliste initsiatiivide ja standardite analuumluumlsi tulemusena esitame soovitused jaumlrgnevate uurimiskuumlsimuste lotildeikes


Eesti osaleb juba mitmetes rahvusvahelistes initsiatiivides mis tegelevad muuhulgas ka ava- ja linkandmete valdkonna edendamisega Nendest initsiatiividest votildeiks nimetada OECD Avatud riigi partnerlusprogramm249 EK digitaalne tegevuskava ja e-valitsemise tegevuskava 2011-2015250 EK koosvotildeime programm ja Euroopa koosvotildeime raamistik251 ning Euroopa avaliku sektori info tribuumluumln (ePSIplaform)

Et ODI laieneb praegu erinevatesse riikidesse (sh Venemaa) siis votildeiksid ka Eesti aumlriettevotildetted idufirmad ja organisatsioonid astuda ODI liikmeks Naumliteks votildeiks Eesti ITL astuda ODI liikmeks ODI toetajana (liikmemaks 720 Inglise naela aastas) ODI partneri liikmemaks on ilmselt liiga suur Eesti firmadele (70000 Inglise nael aastas)

Eesti riigiasutused teadusasutused ja erasektor votildeiksid aktiivselt osaleda H2020 projektikonkurssidel ja kasutada FP7 projektide tulemusi


Linkandmete standardid on rahvusvahelised ja eelkotildeige tuleks laumlhtuda jaumlrgmistest W3C ja teiste organisatsioonide rahvusvahelistest standarditest URI HTTP RDF RDFS OWL SKOS SPARQL 11 W3C isiku ja organisatsiooni ontoloogiad Dublin Core Varakirjelduse Metaandmete Skeem

Lisaks peaks laumlhtuma statistika ja ruumiandmete standarditest

245 Open Geospatial Consortium OGC GeoSPARQL - A geographic query language for RDF data OGCR Implementation Standard (2012) GeoSPARQL httpwwwgeosparqlorg 246 httpwwwstrabondiuoagrstSPARQL 247 K Bereta P Smeros and M Koubarakis Representing and Querying the Valid Time of Triples for Linked Geospatial Data In the 10th Extended Semantic Web Conference (ESWC 2013) Montpellier France May 26-30 2013 248 httplinkedgeodataorg 249 httpwwwopengovpartnershiporg 250 httpseceuropaeudigital-agendaeneuropean-egovernment-action-plan-2011-2015 251 httpeceuropaeuisadocumentsisa_annex_ii_eif_enpdf

Lingitud Eesti


23 Andme- ja teabevaumlravate analuumluumls

Andme- ja teabevaumlravate analuumluumls votildeimaldab naumlha milline osa on ava-ja linkandmete portaalidel linkandmete publitseerimisel ja kasutuselevotildetus Lisaks on teabevaumlravate analuumluumls seotud uurimiskuumlsimusega sisutoumloumltluse uumlmberkorraldamisest veebisaitides ja ndashliidestes

231 Ava- ja linkandmete portaalid

Viimastel aastatel on plahvatuslikult suurenenud huvi avaliku sektori informatsiooni avamiseks selle taaskasutuse eesmaumlrgil Seoses sellega on paljudes riikides uumlle maailma loodud tsentraalsed avaandmete portaalid selleks et lihtsustada avalikkuse juurdepaumlaumlsu riigi avaandmetele Naumliteks votildeib tuua UK datagovuk portaali Prantsusmaa datagouvfr portaali votildei USA portaali wwwdatagov Avaliku sektori informatsiooni publitseerimine veebis vastavalt avaandmete printsiipidele on esimene samm mis veel ei taumlhenda et andmed on tehtud inimestele kergesti leitavaks Avaandmete portaalid kujutavad endast keskset kohta andmete lehitsemiseks ja allalaadimiseks paljudel juhtudel ka andmete saumlilitamiseks tehes andmete leidmise taaskasutuse eesmaumlrgil lihtsamaks Taoliste portaalide loomist votildeib julgelt ennustada ka jaumlrgnevateks aastateks Vastavalt Euroopa avaandmete kataloogi (httpdatacatalogsorg) andmetele oli oktoobriks 2013 a loodud 363 avaandmete portaali nii rahvuslikul kui lokaalsel tasemel EL liikmesriikides oli oktoobriks 2013 a registreeritud 117 EL liikmesriikide kataloogi (vt httpdatacatalogsorggroupeu-official)

Kaumlesolevas jaotises vaatlemegi nii motildeningate taumlhtsamate riikide kui ka EL uumlleseid avaandmete katalooge ja nende votildeimalusi avaandmete taaskasutuseks

Tavaliselt koondavad tsentraalsed avaandmete kataloogid automaatselt (ingl harvest) palju erinevaid andmehulki erinevatest hajutatud avaliku sektori asutustest uumlhte tsentraalsesse portaali Kuna paljud avaandmete initsiatiivid omavad oma avaandmete katalooge kasutades oma spetsiifilist tarkvara siis sellistes riikides kus tsentraalne kataloog puudub on votildeimalik avaandmete andmehulkade nimekiri paigutada motildenda uumlldisesse kataloogi nagu wwwdatahubio votildei wwwdatamarketcom selle asemel et investeerida oma kataloogi pidamise infrastruktuuri252

Arvukate kataloogide tekkimisega kerkib kataloogidevaheline andmete vahetuse ja koosvotildeime probleem Seda probleemi on puumluumltud lahendada initsiatiividega mis notildeuavad standardiseeritud andmete ja andmevahetusprotokollide kasutamist Eesmaumlrgiks on votildeimaldada uumlhendatud otsingut uumlle mitmete kataloogide (indeksite) ja lihtsat metaandmete ning andmete vahetust

Paljud avaandmete portaalid eriti aga riiklikud (nt USA UK jt) avaandmete portaalid on teinud kas oma metaandmed votildei osa andmeid kaumlttesaadavaks ka linkandmete kujul RDF formaadis Tavaliselt on sel juhul linkandmete portaal vaadeldav kui avaandmete portaali osa Teisalt aga leidub ka riiklikke linkandmete portaale nagu naumliteks Soomes253 Tihti on loodud ka vastav SPARQL luumluumls Seetotildettu vaatleme allpool ava- ja linkandmete portaale koos Samas vaatleme ka spetsiaalseid (ka vadlkondlikke) linkandmete portaale

232 Portaalide ja kataloogide hetkeseis

Riiklikud portaalid ja kataloogid

Esimene riiklik avaandmete portaal Euroopas oli Inglismaa avaandmete portaal (httpdatagovuk) mis loodi 2009 a Olles esimene Euroopas andis see eeskuju teistele riikidele oma portaalide loomisel 2012 aastal portaal taaskaumlivitati selle taumliustamise eesmaumlrgil ja praegu on see Euroopa kotildeige kuulsam ava- ja linkandmete portaal (httpdatagovuklinked-data) Portaal on loodud kasutades CKAN-i (httpckanorg) avaandmete publitseerimise platvormi

252 httpwwwepsiplatformeusitesdefaultfilesFinal20TR20Europes20Data20Catalogspdf 253 httpwwwldffiindexhtml

Lingitud Eesti


Kaumlesoleval ajal on paljudel riikidel oma avaandmete portaalid ndash naumliteks EL-i avaandmete portaalis (httpopen-dataeuropaeu) on lingid 16 EL riigi (sh Eesti) avaandmete portaalidele Sealt puuduvad aga Soome (httpwwwjulkinendatafi) Norra (httpdatanorgeno) jt riikide portaalide lingid

Ameerika Uumlhendriikides loodi foumlderaalvalitsuse avaandmete portaal (httpwwwdatagov) 2009 aastal Portaal pakub 18112013 seisuga 87787 andmestikku potildehiliselt georuumilisest keskkonna ja transpordi valdkondadest (kokku 55 andmestikest) Populaarsemad andmeformaadid on HTML XML ZIP JSON KML CSV Excel Praeguseks on portaal osaliselt uumlmbertehtud kasutades CKAN platvormi

Rahvusvahelised portaalid ja kataloogid

EK avaandmete portaal Euroopa Komisjoni avaandmete portaal (httpopen-dataeuropaeu) on uumlhine juurdepaumlaumlsupunkt EL institutsioonide avaandmetele mis on vabaks kasutamiseks ja taaskasutamiseks nii aumlrilistel kui mitteaumlrilistel eesmaumlrkidel Portaali eesmaumlrgiks on aidata kaasa EL institutsioonide ja muude asutuste tegevuse laumlbipaistvuse suurendamisele Praegu on tegemist portaali beeta versiooniga mis avati kasutamiseks 2012 a detsembris ja milles oli 23102013 seisuga 6138 allalaaditavat avatud andmehulka ja 7 visuaalset rakendust Potildehiline andmete publitseerija on Eurostat (5970) Rakendustest on IKT alal huvitav DG-Connect poolt tellitud The Digital Agenda Scoreboard mis votildeimaldab analuumluumlsida Euroopa infouumlhiskonna indikaatoreid nii maade kui teemade jaumlrgi Portaal on teinud oma kataloogi metaandmed kaumlttesaadavaks linkandmete kujul (httpopen-dataeuropaeuenlinked-data) Lisaks kogutakse ka linkandmeid On olemas SPARQL paumlringupunkt metaandmete otsinguks Portaal sisaldab linke EL liikmesriikide avaandmete saitidele ja votildeimaldab oma andmestikke portaali lisada

See portaal on loodud ainult vabavara kasutades Drupal sisuhaldussuumlsteemi (httpsdrupalorg) CKAN avaandmete publitseerimise platvormi ja LAMP tarkvarapaketti ning OKF poolt loodud tarkvara Portaali metaandmete kataloog on loodud Dublin Core metaandmete skeemi andmekataloogi sotildenastikku DCAT ja varakirjelduse metaandmete skeemi ADMS kasutades

Euroopa Komisjoni avaandmete portaali eelkaumlija ja prototuumluumlp oli portaal publicdataeu mis loodi 7nda raamprogrammi projekti LOD2 tulemusena OKF-i poolt 2011 a Portaal on ka praegu avatud Sinna saab lisada oma andmekataloogi linki Portaal on loodud kasutades CKAN-i (httpckanorg) avaandmete publitseerimise platvormi Seal oli 23102013 seisuga 19568 andmehulka Kotildeige rohkem oli andmehulki UK-st so 11063 Vormingutest kasutatakse kotildeige rohkem CSV (3865) XLS RDF ainult 136 faili Portaalis on viited 79 rakendusele

Muud rahvusvahelised avaandmete portaalid Paljudel rahvusvahelistel organisatsioonidel on oma avaandmete portaalid Allpool esitatud tabelis on toodud nimekiri motildenedest taumlhtsamatest portaalidest

Tabel 1 Taumlhtsamad rahvusvaheliste organisatsioonide avaandmete portaalid

Nimetus Link

EUR-Lex Access to European Union law httpeur-lexpublicdataeu

Eurostat httpeurostatlinked-statisticsorg

European Central Bank (ECB) httpecbpublicdataeu

European Data Cloud httplatc-projecteudatasets

United Nations httpdataunorg

World Bank httpdataworldbankorg

Linkandmete kogukonna sait httplinkeddataorg

Datamarket (Andmed kui teenus (DaaS) firma) httpdatamarketcom

Datacatalogs (peetakse kotildeige ulatuslikumaks avaandmete kataloogiks)

httpdatacatalogsorg

Veebikogukonna avaandmete portaal Datahub httpdatahubio

Lingitud Eesti


Veebiindeksi veebi motildeju uurimise kataloog httpthewebindexorg

Semantilise veebi indeks httpsindicecom

Valdkondlikud portaalid

Georuumiliste andmete portaalid Viimastel aastatel on andmete veebi tekkinud hulgaliselt georuumilisi andmeid Ordnance Survey UK rahvuslik kaardistamisamet oli esimene kes tegi UK georuumilised andmed avalikuks kui linkandmed254 Teine naumlide selles valdkonnas on LinkedGeoData255 kus on kaumlttesaadavaks tehtud OpenStreetMap (OSM) andmed RDF kujul ja paumlringuid saab neile esitada SPARQL abil Votildeib veel lisada Hispaania georuumiliste linkandmete avalikustamise saidi GeoLinked Data256 ja Kreeka avaandmete portaali257 kus on publitseeritud osa Kreeka georuumilisi andmeid linkandmetena258

Arhiivide ja raamatukogude portaalid Paljudel raamatukogudel ja maumlluasutustel on oma linkandmete ja avaandmete portaalid Jaumlrgnevalt vaatleme neist taumlhtsamaid

Europeana Europeana (httpwwweuropeanaeu) on Euroopa muuseumide raamatukogude arhiivide ja audio-visuaalsete kollektsioonide digiressursside varamu mida rahastavad Euroopa Komisjon ja 21 liikmesriigi kultuuriministeeriumid

Europeana linkandmete pilootprojekt (Europeana Linked Open Data Pilot259) sisaldab kaumlesoleval ajal (20112013) avatud metaandmeid 25 miljoni Europeana saumlilitusuumlhiku (teksti pildi video ja helisalvestise) kohta Potildehiline juurdepaumlaumls lingitud metaandmetele on laumlbi veebiteenuse liidese Europeana API (httpproeuropeanaeuapi) Rakendusliides kasutab standardseid tehnoloogiaid nagu REST uumlle HTTP Vastused tagastatakse JSON-i vormingus Selle pilootprojekti SPARQL paumlringupunkt on httpeuropeanaontotextcom

USA Kongressi Raamatukogu Kongressi raamatukogu pakub linkandmete teenust260 mis votildeimaldab nii inimloetavat kui masinloetavat juurdepaumlaumlsu autoriandmetele

Saksamaa Rahvusraamatukogu Saksamaa rahvusraamatukogu pakub avatud litsentsiga linkandmete teenust bibliograafiliste andmete osas261 Alates 2010 a pakutakse autorite andmeid ja nuumluumld ka lisaks pealkirjade andmeid262

Muud valdkondlikud portaalid Peale uumllaltoodud valdkondlike portaalide on loodud palju teisi valdkondlikke avaandmete portaale nii riiklikke kui rahvusvahelisi Naumliteks USA tervishoiu andmete portaal (httphealthdatagov) kus andmed on saadaval potildehiliselt CSV XLS ja RDF vormingus


Portaalide ja andmevaumlravate analuumluumls naumlitas et kesksed avaandmete portaalid on vajalikud selleks et tagada parem juurdepaumlaumls avalikele avaandmetele sh avalikele linkandmetele Linkandmetele on sellistes portaalides tavaliselt avatud juurdepaumlaumls SPARQL luumluumlsi kaudu Lisaks luuakse palju linkandmete luumluumlse otse andmete

254 httpwwwordnancesurveycoukoswebsiteproductsos-opendatahtml 255 httplinkedgeodataorg 256 httpgeolinkeddataes 257 httplinkedopendatagr 258 C Nikolaou K Dogani K Kyzirakos and M Koubarakis Sextant Browsing and Mapping the Ocean of Linked Geospatial Data In the 10th Extended Semantic Web Conference (ESWC 2013) Montpellier France May 26-30 2013 Demo paper 259 httpdataeuropeanaeu 260 Library of Congress Linked Data Service httpidlocgov 261 Linked Data service of the DNB httpwwwdnbdeENlds 262 httpwwwepsiplatformeusitesdefaultfilesFinal20TR20Linked20Datapdf

Lingitud Eesti


tootja portaalis vastava valdkondliku teenusena (naumliteks raamatukogud arhiivid jt) votildei on juurdepaumlaumls linkandmetele organiseeritud vastava API abil

Eesti votildeiks sellist rahvusvahelist praktikat jaumlrgida oma avaandmete portaali(de) loomisel ja avalikele linkandmetele juurdepaumlaumlsu tagamisel Rahvusraamatukogu ja rahvusarhiiv votildeiksid votildetta eeskujuks USA UK votildei Saksamaa raamatukogude ja arhiivide kogemused Eriti peaks poumloumlrama taumlhelepanu valdkonnas rahvusvaheliselt kasutatavate metaandmete standardite ja ontoloogiate kasutuselevotildetmisele selleks et tagada koosvotildeimelisus teiste riikide linkandmetega (st et oleks votildeimalik linkida naumliteks meie ja teiste riikide raamatukogude ja arhiivide andmeid)

Eesti avalikud avaandmed peaksid olema kaumlttesaadavad ka EL keskse avaandmete portaali kaudu

24 Valdkonna juhtivate riikide parimate linkandmete alaste praktikate analuumluumls

Riiklikul tasandil on linkandmete loomine seotud avaandmete poliitikatega Nagu eespool (vt 211 Linkandmete tehnoloogia) mainitud on linkandmed oma olemuselt avatud andmed sest nende kasutegur avaldub just siis kui kriitiline mass andmeid on omavahel lingitud ja teistele kasutatavaks tehtud See ei takista linkandmeid ka kinniste suumlsteemide puhul kasutamast nagu ka eespool vaatlesime

Seega kaumlsitledes juhtivate riikide poliitikaid linkandmete valdkonnas naumleme et need on otseselt seotud avaandmete poliitikatega mis omakorda on seotud avatud valitsemise poliitikaga Linkandmeid vaadeldakse nendes kui avaandmete uumlhte votildeimalikku esitusviisi

Nii linkandmete kui seonduvate totildeusvate tehnoloogiate alal on maailmas esikohal USA ja UK Avaandmete ja linkandmete alal on eriti eesrindlik UK Naumliteks avaandmete baromeetri (Open Data Barometer) hiljutise globaalse uuringu jaumlrgi mis avaldati oktoobris 2013 on avaandmete valdkonnas uumlldkokkuvotildettes esikohal UK USA Rootsi Uus-Meremaa Norra ja Taani Seega on analuumluumlsitavateks riikideks valitud UK ja USA

Allpool toodud analuumluumls on abiks jaumlrgmisele uurimiskuumlsimusele vastamisel


241 Suurbritannia (UK)

UKs on linkandmete kasutuselevotildett just viimastel aastatel hoo sisse saanud taumlnu UK valitsuse poolt 2012 aastal vastu votildeetud mitmetele jaumlrgmistele riigi IKT strateegiadokumentidele263

UK valitsuse IKT strateegia ndash UK government ICT strategy 2011264

UK valitsuse referentsarhitektuur ndash UK government reference architecture (UKRA) 27 April

2012265

UK avaliku sektori infoprintsiibid ndash Information principles for the UK public sector 30 April 2012266

263 httpswwwgovukgovernmentcollectionsict-strategy-resources 264 httpswwwgovukgovernmentuploadssystemuploadsattachment_datafile85968uk-government-government-ict-strategy_0pdf 265 httpswwwgovukgovernmentuploadssystemuploadsattachment_datafile266257UK-Reference-Architecture-V1-0-HMG-Brandedpdf

Lingitud Eesti


UK avaliku sektori kontseptuaalne mudel ndash Concept model for the UK public sector 30 April 2012267

Avaandmete valge raamat ndash Open data white paper June 2012 268

UK valitsuse IKT strateegia aastast 2011 uumltleb et valitsus loob uumlhtse ja turvalise IKT infrastruktuuri mis baseerub uumlhistel avatud standarditel mis muudavad IKT lahendused taumliesti koosvotildeimelisteks Selle eesmaumlrgi taumlitmiseks lubati publitseerida referentsarhitektuur avada andmed ja rakendusliidesed selleks et ettevotildetteid ja kodanikke julgustada arendama uusi turuvotildeimalusi UK valitsus lubas luua uue organisatsiooni Public Data Corporation

UK valitsuse referentsarhitektuur (UKRA) on loodud tagamaks valitsuse info taaskasutuse ja koosvotildeime See sisaldab taumlielikku teenuste taksonoomiat Referentsarhitektuur on suur ettevotildetmine ja selle tegemine pidev protsess UKRA sisaldab muuhulgas ka informatsiooni referentsmudelit (IRM) See kujutab endast standardseid vahendeid info kirjeldamiseks kategoriseerimiseks ja jagamiseks Selles osas juhindutakse omakorda UK avaliku sektori informatsiooni printsiipidest ja kontseptuaalsest mudelist

Loodi spetsiaalne referentsarhitektuuriga tegelev toumloumlgrupp kelle uumlheks uumllesandeks oli leida konsensus erinevate valitsusametite ja organisatsioonide vahel Referentsarhitektuuri dokumendis nenditi et konsensuse leidmine oli vaumlljakutse

Avaliku sektori informatsiooni printsiipide dokument toob vaumllja 7 printsiipi millest tuleb laumlhtuda UK avaliku sektori informatsiooni toumloumltlemise elutsuumlkli vaumlltel Nendest neljas printsiip uumltleb et informatsioon peab olema standardiseeritud ja lingitav Seal saumltestatakse avatud standarditele puumlhendumust ja uumlhiste organisatsiooni standardite kehtestamist informatsiooni linkimise raamistiku ja informatsiooni standardiseeritud linkandmeteks uumlleviimise pragmaatilise laumlhenemisviisi kehtestamist Lisaks on linkandmetega seotud ka avaandmete publitseerimise ja info taaskasutamise printsiibid

UK avaliku sektori kontseptuaalne mudel on vaumlga huvitav ainulaadne dokument mis esitab kontseptuaalsed mudelid 4 avaliku sektori informatsiooni konteksti kohta operatsiooniline statistiline analuumluumltiline ja poliitiline Neid kontseptuaalseid mudeleid saab kasutada jagatavatest ja taaskasutatavatest andmetest uumlhtmoodi aru saamiseks avaandmete kataloogide tegemisel samade andmete mitmekordse kogumise vaumlltimiseks avaliku sektori lahenduste ressursside kokkuhoidmiseks jpm

Iga konteksti jaoks on dokumendis esitatud vastav mudel lihtsa ontoloogiana nii graafilisel kujul kui RDFS formaadis Naumliteks jaumlrgmisel joonisel (vt Joonis 7) on toodud poliitilise informatsiooni kontseptuaalne mudel teenuste kasutuselevotildetuks

266httpswwwgovukgovernmentuploadssystemuploadsattachment_datafile266284Information_Principles_U

K_Public_Sector_finalpdf 267 httpswwwgovukgovernmentuploadssystemuploadsattachment_datafile266279A-Concept-Model-for-the-

UK-Public-Sectorpdf 268 Open Data White Paper ndash Unleashing the Potential HM UK Government June 2012 httpdatagovuksitesdefaultfilesOpen_data_White_Paperpdf

Lingitud Eesti


Metric

Entity Deliverable

Period

applies to applies to

has

Stakeholder Group

contains

hashas

Decision

has

Strategy

applies to

affects

has

Assessment

applies to

has

Service

Location

at

Organization

contains

takes

has

Function

contains

applies to

Objective

delivers

influences

has

provides

applies to

contains

Legislation

enables

commissions

Agreement

has

Resource

uses

has

applies to

contains

PSCM Statistical

PSCM Political

PSCM Prime

PSCM Analytical

Joonis 7 UK avalike teenuste kasutuselevotildetu kontseptuaalne mudel poliitilise konteksti jaoks269

269 Joonis on reprodutseeritud vastavalt UK Avatud Valitsuse Litsentsile httpwwwnationalarchivesgovukdocopen-government-licenceversion2

Lingitud Eesti


Joonisel toodud mudelilt on naumlha kuidas liigub info avalike teenuste kasutuselevotildetus ja kuidas selleks uumlhendatakse erinevatest allikatest tulev info

UK avaandmete valge raamat esitab UK avaandmete strateegia mis on uumlles ehitatud jaumlrgmisele skeemile (vt Joonis 8)

Joonis 8 UK avaandmete strateegia

UK on panustanud avaandmete potentsiaalile toetada innovatsiooni ja majanduskasvu ODI kaudu toetatakse avaandmete aumlrilist kasutust Selleks et stimuleerida valitsusasutuste panustamist UK avaandmete portaali notildeutakse igalt osakonnalt avaandmete strateegiat ja tegevuskava Viimaste taumlitmist kontrollitakse regulaarselt ministeeriumide tasemel

UK valitsuse avaandmete valges raamatus vaumlljendas valitsus uumlksmeelt luua uus valitsuse tasandi linkandmete toumloumlgrupp270 Selle toumloumlgrupi potildehirolliks on toumloumltada koos andmete valdajatega kasutajatega ja organisatsioonidega nagu W3C linkandmete toumloumlgrupp et kehtestada standardid uumlhistele valitsusetasandi URI-dele ja propageerida nende omaksvotildetmist kogu valitsuse tasandil Samas dokumendis peetakse taumlhtsaks andmete uumlhendamist votildeimaldavate potildehiliste autoridatiivsete identifikaatorite loomist sellistes valdkondades nagu aumlri lepingud postikoodid georuumilised objektid nagu teed ja bussipeatused Valges raamatus vaumlljendati ka soovi kasutada Sir Tim Berners-Lee poolt pakutud 5 taumlrni skeemi271 avaandmete taaskasutatavuse hindamiseks

UK on avalike linkandmete publitseerimise liider Seda on poliitiliselt motildejutanud lisaks avaandmete valgele raamatule ka Euroopa Liidu direktiiv avaliku sektori informatsiooni taaskasutuse alal272 mida UK-s rakendati juba 2005 aastal UK kesk- ja omavalitsuste avaandmete portaal (httpdatagovuk) loodi 2009 a olles Euroopas esimene ja USA jaumlrel maailmas teine UK-s on haumlsti arenenud lingitud andmete loomine ja neile juurdepaumlaumlsu tagamine (vt httpdatagovuklinked-data) Peale selle avas Suurbritannia kaardistamise amet Ordance Survey osa oma andmeid 2010 aastal luues vastava portaali273 Kaumlesoleval ajal on erinevate valdkondade linkandmeid votildeimalik tarbida ka vastavatelt valdkondlikelt saitidelt nagu naumliteks environmentdatagovuk locationdatagovuk legislationdatagovuk educationdatagovuk transportdatagovuk jt

2012 aastal toimus muutus UK avaandmete portaali linkandmete tehnilise lahenduse osas Andmestikud ja vastavad rakendusliidesed viidi uumlle uude vabavara abil loodud lahendusse mis toumloumltab pilvearvutuse infrastruktuuri baasil Kasutatud vabavara oli Apache Jena RDF halduseks kasutati Jena TDB ja linkandmete rakendusliideste tegemiseks kasutati suumlsteemi Elda274

Veebikonsortsiumi (W3C) linkandmete toumloumlgrupi aastaaruanne 2012 a linkandmete alal275 totildei vaumllja jaumlrgmised UK tugevused linkandmete publitseerimise vallas

UK on linkandmete publitseerimise liider (vt httpdatagovuk) samas kui USA teeb edusamme 4-5 taumlrni276 avaandmete loomisel ja EK finantseerib projekte andmehulkade linkimiseks ja vastavate toumloumlriistade loomiseks UK keskkonnaamet (httpenvironmentdatagovuk) publitseerib 5 taumlrni andmeid veekvaliteedi kohta Suplusvee kvaliteedi andmed (httpenvironmentdatagovukbwq)

270 httpdatagovuklinked-dataUKGovLD 271 wwww3orgDesignIssuesLinkedDatahtml 272 PSI-directive 2003 DIRECTIVE 200398EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 17 November 2003 on the re-use of public sector information httpeceuropaeuinformation_societypolicypsidocspdfsdirectivepsi_directive_enpdf 273 wwwordnancesurveycoukoswebsiteproductsos-opendatahtml 274 httpdatagovukbloglinked-data-pilot-implementations-update 275 (httpwwwslidesharenet3roundstonesprogress-update-on-government-linked-data-world 276 wwww3orgDesignIssuesLinkedDatahtml

Laienda juurdepaumlaumlsu

Loo usaldus Kasuta nutikalt

Lingitud Eesti


publitseeriti avalike linkandmetena 2011 a Veenaumlite votildeetakse uumlle 500 asukoha Suurbritannia rannikult Andmemudel on suhteliselt lihtne votildeimaldades identifitseerida asukohti reostusohtu ja vaatluste aegridu Andmed on kaumlttesaadavad laumlbi SPARQL paumlringupunkti ja linkandmete rakendusliidese277

UK University of Southampton avaandmete teenus (httpdatasouthamptonacukdatasetshtml) pakub valiku 5 taumlrni andmetest uumllikooli kohta

Reegle (httpdatareegleinfo) pakub kotilderge kvaliteediga 5 taumlrni linkandmeid puhta ja taastuvenergia ning kliima kohta maailmapangale ja UK avaandmete portaalile

Lisaks on UK Rahvusarhiivi linkandmete initsiatiiv278 uumlks eesrindlikumaid avalike linkandmete publitseerimise naumliteid nii pakutava andmekvaliteedi kui teostuse poolest Iga UK Šotimaa Wales-i ja Potildehja Iirimaa parlamendi poolt vastuvotildeetud otildeigusakt votildei selle muutus alates 1267 a on saadaval nii veebilehena kui XML-ina ja on kirjeldatud RDF-is

Heaks naumliteks on ka BBC kes on linkandmeid kasutanud juba 2009 aastast oma arhiivimaterjalide esitamiseks279 Naumliteks BBC Wildlife sait280 on uumlks nende varasemaid naumliteid linkandmete kasutamisest BBC kasutas linkandmeid ka 2012 a oluumlmpiamaumlngude programmi esitamisel281 Motivatsioon selleks ja tehniline uumllevaade firmasisesest linkandmete kasutamisest BBC sisuhaldussuumlsteemis on esitatud Jem Rayfiled-i blogis282

UK-s loodi 2012 a avaandmete kasutajate grupid kes toimivad kui notildeudluse indikaatorid ja annavad valitsusele notildeu milliseid andmeid oleks vaja avada Ka kohalikud omavalitsused on loonud oma avaandmete portaale Ava- ja linkandmete alane koolitus on kaumlttesaadav ja sageli tehakse temaatilisi haumlkkimispaumlevi seminare votildeistlusi ning valitsuse poolt rahastatakse innovatsiooni mis on motildeeldud aumlrisektori kaasamiseks avaandmete valdkonda

Avaandmete baromeetri uuringu andmetel on UK notildergim ala seotud avaandmete sotsiaalse motildeju tagamisega sest hiljutine valitsuspoliitika on potildehiliselt rotildehutanud andmete taaskasutamise majanduslikku motildeju Seega pole praegu prioriteediks avaandmete uumlmber olev kogukonna praktika ja selle kasutamine avatuma poliitika tegemisel

Baromeetri raportis avaldati ka kahtlust et UK poolt allakirjutatud G8 avaandmete harta printsiip bdquovaikimisi avaandmedldquo ei pruugi rakenduda selliste uute taumlhtsate andmestike suhtes nagu firmade tegelike tulusaajate register mis loodi maksupettuste ja korruptsiooni vastu votildeitlemiseks

Olemasolevate laialdaste avaandmete vallas on naumlha jotildeupingutusi nende andmete kvaliteedi ja usaldusvaumlaumlrsuse totildestmiseks standardimiseks ja nende linkimisvotildeimekuse totildestmiseks Paljud andmehulgad nagu naumliteks kaardiandmed maaregister aumlriregister ja seadusaktid on olemas 5 taumlrni linkandmetena

UK avaandmete portaali kogemusi linkandmete alal votildetavad selle autorid kokku jaumlrgmiselt283 bdquoAvalike linkandmete vaumlljalaskmine ei ole ainult tehniline probleem kuigi sel on ka tehnilised vaumlljakutsed Avalikud linkandmed ei ole jaumlik riigi IT spetsifikatsioon vaid notildeuab viljakat dialoogi nii andmete valdajate kasutajate kui arendajate vahel Integreerides avalikud linkandmed uumlldisesse linkandmete maailma kahtlemata laiendab seda kuid teisalt pakub see maailm ka taumliendavaid ressursse avalike linkandmete rikastamiseksldquo

277 Linked Data API httpcodegooglecomplinked-data-api 278 httpwwwlegislationgovuk 279 httplistsw3 orgArchivesPublicpublic-lod2009Apr0162html 280 httpwwwbbccouknaturewildlife 281 httpwwwbbccouk2012 282 httpwwwbbccoukblogsbbcinternet201204sports_dynamic_semantichtml)

283 Shadbolt NigelOHara KieronBerners-Lee Tim Gibbins Nicholas Glaser Hugh Hall Wendy and schraefel mc (2012) Linked open government data lessons from Datagovuk IEEE Intelligent Systems 27 (3) SpringIssue 16-24 (doi101109MIS201223)

Lingitud Eesti


Listpoint (wwwlistpointcouk) viis laumlbi avaandmete uuringu UK riigiametnike hulgas 2012 a284

Sellele kuumlsitlusele vastasid 1017 UK keskvalitsuse ja kohalike valitsuste tervishoiu- riigikaitse- ja politseiasutuste toumloumltajat Uuringu potildehitulemus oli et riigiametnikel puudub piisav teadlikkus avaandmetest ja riigi avaandmetega seotud plaanidest 78 vastajatest ei tea riigi avaandmete plaanist ja selle kasulikkusest Nad (66) ei saa aru mis on nende individuaalne roll riigi avaandmete vallas Eksperdid (50) tunnetavad et erasektori juurdepaumlaumls andmestandarditele ja riigi andmekogumitele on vajalik uute toumloumlkohtade ja paremate teenuste pakkumiseks Samas ei naumle suur osa riigiametnikke et andmete avamine erasektorile oleks prioriteet

Eraldi vaumlaumlrib maumlrkimist Avaandmete Instituut (ODI)285 mis loodi 2012 a kui MTUuml mida juhivad Sir Tim Berners-Lee ja prof Nigel Shadbolt Southampton-i uumllikoolist Selle instituudi eesmaumlrgiks on propageerida avaandmete kultuuri selleks et luua majanduslikku keskkonna ja sotsiaalset vaumlaumlrtust Instituut aitab kaasa teadmiste levitamisele ja notildeudluse loomisele nii lokaalsel kui globaalsel tasandil Avaandmete Instituut pakub ka professionaalset mentorlust ja veebikursusi avaandmete teemadel Instituut viib laumlbi uuringuid ja osaleb teadus-ja arendusprojektides Avaandmete Instituudil on suur liikmete votildergustik Avaandmete Instituut toetab firmade innovatiivseid avaandmete projekte Instituudi esimese toumloumlaasta raportis vaumlljendatakse rahulolu instituudi toumloumlga ja finantseerimisega ja sellega et votildergustikku luumllitus uumlle 40 firma Eriti ollakse rahul et 2013 aastal toimusid jaumlrgmised taumlhtsad avaandmete ja nende masinloetavuse taumlhtsust rotildehutavad suumlndmused Inglismaa oli Avatud Valitsuse Partnerluse eesistujaks kirjutati alla G8 avatud andmete harta ja anti vaumllja USA Presidendi korraldus (9 mai 2013) selle kohta et valitsuse info peaks olema vaikimisi avatud ja masinloetav286

Avaandmete Instituut publitseerib edulugusid avaandmete kasutamisest naumliteks muuhulgas Opencorporates juhtum287 ja Kingrsquos Colledge London edulugu288

Avaandmete Instituut kuulutas vaumllja oma initsiatiivi laienemise 28 oktoobril 2013 a Laienemine taumlhendab avaandmete votildergustiku loomist ja initsiatiivi esialgset laienemist Prantsusmaale Dubaisse Kanadasse USA-sse Argentiinasse ja Venemaale289

Avaandmete Instituut ja selle laiendamine votildergustikuks teisi riike kaasates on heaks naumliteks linkandmete jotildeulisest initsiatiivist UKs Ka UK uumllikoolides on linkandmetega seonduvad tehnoloogiad au sees naumliteks uumlheks juhtivaks uumllikooliks selles vallas on Southampton-i uumllikool

242 Ameerika Uumlhendriigid (USA)

USAs on linkandmete kasutuselevotildettu avalikus sektoris motildejutanud 3 jaumlrgmist poliitilist initsiatiivi ja nendega seotud korraldused ning memorandumid

Avatud valitsemise initsiatiiv (2009)290 ja avatud valitsemise direktiiv291

E-riigi ja infotehnoloogia ameti 292 poolt vaumlljaantud strateegiad

Riigivalitsemise uus digitaalstrateegia (2013) ja eelnev digitaalse valitsemise direktiiv (2012)293

284 Listpoint 2012 Listpoint open data survey httpwwwpublictechnologynetnewsopen-datas-potential-remains-closed-public-sector-staff37572 285 The Open Data Institute (ODI) httpwwwtheodiorg) 286 httpwwwwhitehousegovthe-press-office20130509executive-order-making-open-and-machine-readable-new-default-government- 287 httptheodiorgcase-studiesopencorporates-case-study 288 httptheodiorgnewsodi-startup-demand-logic-saves-king-s-college-london-390000-year-energy-costs 289 Bill Goodwin US and Canada follow UK initiative on Open Data 28102013 Computer Weekly httpwwwcomputerweeklycomnews2240207982US-and-Canada-follow-UK-initiative-on-Open-Data 290 httpwwwwhitehousegovopen 291 httpwwwwhitehousegovopendocumentsopen-government-directive 292 httpwwwwhitehousegovombe-gov

Lingitud Eesti


Peale selle seonduvad nimetatud teemaga veel eespool kaumlsitletud suurandmete initsiatiiv aastast 2012294 ja BRAIN initsiatiiv295

Lisaks votildeib nimetada veel Nutika avalikustamise initsiatiivi (Smart Disclosure Initiative) 296 2012 aastast Nutikas avalikustamine viitab otildeigeaegsele toodete jm kohta kaumlivate andmete ja info avaldamisele masinloetavas vormingus et tarbijad saaksid votildetta vastu informeeritud otsuseid Ettevotildetjad saavad siis seda avalikku infot kasutada uute teenuste ja firmade loomisel Naumliteks votildeib tuua sellised teenused nagu Castlight ja LowerMyBills297

Kotildeigi nende initsiatiivide rakendamise tulemusena on USA jaumlrk-jaumlrgult uumlle minemas linkandmete kasutusele oma tsentraalses avaandmete portaalis ja teistes avalikes portaalides ning kinnistes infosuumlsteemides Uumlheks potildehiliseks motivaatoriks oli riigi infosuumlsteemi IT kulude oluline kaumlrpimine ja majanduse elavdamine avaandmete tekitamisega

Avatud valitsemise initsiatiiv Avatud valitsemise initsiatiivi raames loodi USA-s 2009 aastal maailma esimene avaandmete portaal (httpdatagov) Eraldi portaal on loodud valitsuse kulutuste avalikustamiseks (httprecoverygov httpUSAspendinggov) lisaks on veel teisigi andmete avamise initsiatiive nii energeetika hariduse avaliku julgeoleku kui tervishoiu (httphealthdatagov) valdkondades298

Avatud andmete baromeetri uuringu andmetel on USA-s ajalooliselt valitsuse andmed olnud avatult kaumlttesaadavad sest autoriotildeigused ei rakendu foumlderaalvalitsuse andmehulkadele Praegune avaandmete poliitika aga lotildei teatud vastuolu sest notildeuab et andmed oleksid litsentseeritud

USA programmi bdquoPresidential Innovation Fellowsldquo raames votildeeti valitsusasutustesse luumlhikeseks ajaks toumloumlle eksperte aumlrisektorist et toetada ja hoogustada avaandmete alast tegevust

USA-s on ka palju kodanikeuumlhendusi kes soovivad toumloumltada koos valitsusega avaandmete valdkondades tagades valitsemise laumlbipaistvuse USA avaandmete portaali tehti spetsiaalne kogukonna sektsioon soodustamaks koostoumloumld kodanikeuumlhendustega

USA potildehiline avalike linkandmete projekt on The Tetherless World Constellation (TWC) Linking Open Government Data (LOGD) projekt (TWC LOGD)299 TWC LOGD uurib ja teostab andmete linkimist kasutades semantilise veebi tehnoloogiaid Projekti raames teisendatakse avalikke andmeid RDF-i ja lingitakse teiste linkandmetega Peale selle viiakse laumlbi linkandmete loomise ja kasutamise alaseid koolitusi ja demonstratsioone See projekt on seotud ka linkandmete portaali loomisega USA avaandmete portaali osana300 Juba 2010 aastal tehti 400 datagov andmestikku kaumlttesaadavaks kui linkandmed kokku 64 biljonit kolmikut301 tekitades seega ka kohe lingitud suurandmed

TWC LOGD projekt on aidanud teha ka linkandmete lahendust USA tsentraalsele tervishoiuportaalile wwwhealthdatagov jpt

W3C linkandmete toumloumlgrupi 2012 a aruanne302 toob USA kohta vaumllja jaumlrgmised saavutused

USA keskkonnakaitseamet (EPA) andis 2012 a vaumllja 5 taumlrni linkandmeid

293 httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesuploads2012digital_mem_relpdf 294 Whitehouse 2012 Big Data Press Release httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesmicrositesostpbig_data_press_releasepdf 295 httpwwwwhitehousegovsharebrain-initiative 296 httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombinforegfor-agenciesinforming-consumers-through-smart-disclosurepdf 297 httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombinforegfor-agenciesinforming-consumers-through-smart-

disclosurepdf 298 Obama 2011 B Obama Technology httpwwwwhitehousegovissuestechnology 299 httplogdtwrpiedu 300 Li Ding et al (2011) TWC LOGD A Portal for Linked Open Government Data Ecosystems Journal of Web Semantics Science Services and Agents on the World Wide Web (in press) httpdxdoiorg101016jwebsem201106002 301 httpwwww3orgwikiSweoIGTaskForcesCommunityProjectsLinkingOpenData 302 httpwwwslidesharenet3roundstonesprogress-update-on-government-linked-data-world

Lingitud Eesti


USA uuendas terviseandmete portaali HealthDatagov

SEC register anti vaumllja kui linkandmed (httpedgarwrapontologycentralcom) kasutades andmekuubi sotildenastikku

USA Kongressi Raamatukogu esitas linkandmed (httpidlocgov)

Huvitav on jaumllgida naumliteks USA tsentraalse avaandmete portaali arengut mis teeb laumlbi kotildeik etapid ja otildeppetunnid uumlleminekul linkandmetele303 Portaali datagov loomise alguses (2009) publitseeriti andmestikud seal avatud formaatides nagu naumliteks CSV ja nende kasutamiseks oli vaja andmeid taumlismahus alla laadida See tekitas aga probleeme andmekvaliteediga ja osa andmeid olid vananenud juba enne kui nad portaali uumlles pandi Siis otsustati et selleks et andmed oleksid paremini kasutatavad peaks need konverteerima RDF-i ja esitama linkandmetena Eelpool mainitud TWC initsiatiivi (2010) raames loodigi raamistik andmete konverteerimiseks RDF nende linkimiseks teiste andmetega ja JSON-i ning SPARQL-i kasutamiseks neil andmetel See votildeimaldas erinevaid datagov andmestikke linkida veebirakenduste tarbeks Alates sellest ajast on USA valitsus publitseerinud uumlha rohkem oma andmeid RDFina siiski on probleeme kvaliteediga ja ikka tuleb neid andmestikke rakenduste jaoks taumlismahus alla laadida 2012 aastal vastu votildeetud Digitaalse valitsemise strateegia dokumendis puumluumlti seda kitsaskohta lahendada andmete eraldamise teel rakendustest Riigiametitelt notildeuti nn infokeskset laumlhenemist mis selle dokumendi jaumlrgi taumlhendas notildeuet et kogu pakutavat sisu peab vaatlema kui andmeid muutes mittestruktureeritud sisu struktureeritud andmeteks ja varustades selle kehtivate metaandmetega Andmetele juurdepaumlaumls oleks sel juhul organiseeritud laumlbi uumlhiste veebipotildehiste rakendusliideste (web API) Selle strateegia potildehiidee oli teha datagov portaalist publitseerimissaidi asemel arendajate ressurss ning koondada niimoodi rakendused selle avaandmete portaali uumlmber

Arendajate ressursid RESTful rakendusliidestena mis vaumlljastavad JSON vormingus andmeid on saadaval saidilt httpswwwdatagovdevelopersapis (lisaks votildeib vaadata ka httpproject-open-datagithubio)

E-riigi strateegiad USA e-riigi ja infotehnoloogia amet juhindus kuni 2013 a maikuuni strateegiast mis on esitatud dokumendis Digitaalse valitsemise strateegia (Digital Government Strategy (23 mai 2012))304 Umbes aasta hiljem andis USA president B Obama vaumllja oma otsekorralduse uue digitaalstrateegia kohta mida vaatame eraldi allpool Digitaalse valitsemise strateegia on seotud ka Foumlderaalse jagatud teenuste strateegiaga (Federal Information Technology Shared Services Strategy (2 mai 2012)) 305 ja Foumlderaalse pilvearvutuse strateegiaga (Federal Cloud Computing Strategy (8 veebruar 2011))306 Pilvearvutuse strateegia sisaldab muuhulgas ka teenuste pilvearvutusele uumlleviimise ja selle riskijuhtimise raamistikke

Jagatud teenuste strateegia uumlldised eesmaumlrgid on jaumlrgmised

Vaumlhendada riigiametite IT kulusid

Suurendada riigiametite produktiivsust rakendades integreeritud valitsemise protsesse ja innovatiivseid IT-teenuste lahendusi

Suurendada kommunikatsiooni kotildeigi osapoolte vahel selleks et jagatud teenuste haldajad pakkujad ja tarbijad toumloumltaksid koos kogu jagatud teenusega seotud tegevuste elutsuumlkli vaumlltel Selleks on loodud vastavad koostoumloumlressursid nagu CIOgov ITDashboardgov Performancegov and BusinessUSAgov

Jagatud teenuste strateegia on seotud varasema reformiga 2010 aastal mis oli 25 tegevusega tegevuskava USA riigi infosuumlsteemi kulutuste vaumlhendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks307 Potildehiline selles tegevuskavas oli suund uumlleminekuks pilvearvutusele ja jagatud teenustele foumlderaalsete andmekeskuste arvu

303 httparstechnicacombusiness201205open-government-reboot-focuses-on-apis-instead-of-data

304 httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombegovdigital-governmentdigital-governmenthtml 305 httpwwwciogovdocumentsShared_Services_Strategypdf 306 httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombassetsegov_docsfederal-cloud-computing-strategypdf 307 httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombassetsegov_docs25-point-implementation-plan-to-reform-federal-itpdf

Lingitud Eesti


vaumlhendamine vaumlhemal 800 votilderra (so umbes 40) aastaks 2015 ning riigiametite ning ettevotildetete veebipotildehise koostoumloumlplatvormi loomine

Digitaalse valitsemise strateegia 2012 seadis peaeesmaumlrgiks mobiiliseadmeid omavate kodanike varustamise digitaalse valitsemise info ja teenustega toetades printsiipi bdquoanywhere anytime on any devicerdquo Selleks notildeuti riigiametitelt oma sisupakkumise mudelite moderniseerimist ja masinloetavate uumlhenduste tekitamist riigi avaandmetele ja teenustele Eesmaumlrgiks oli anda ettevotildetetele ja kodanikele votildeimalus kasutada saadavat infot nii aumlrilistel kui isiklikel eesmaumlrkidel

Riigivalitsemise uus digitaalstrateegia USA President andis vaumllja otsekorralduse riigivalitsemise uue digitaalstrateegia kohta 9 mail 2013308 mis saumltestab et avaliku sektori andmed peavad olema avatud ja masinloetavad vaikimisi Uus korraldus on otildeiguslikult rohkem siduv ja spetsiifilisem kui eelmised avaandmetega seotud korraldused ning saumltestab selge ja kindla otildeiguskeskkonna avaliku sektori avaandmetele Samas dokumendis esitatakse ka uute printsiipide laumlbiviimise kava Naumliteks notildeutakse et iga valitsusasutus peab tagama et mingi uue arvuti votildei seadme poolt kogutud andmed peavad kohe ilma eelneva digitaliseerimiseta olema eksporditavad Valitsusasutustelt notildeutakse oma andmete kataloogiseerimist Uue avaandmete poliitika uumlks potildehilisi aspekte on avaliku valitsusasutuste andmevarade listi loomine paumlrast vastava auditi laumlbiviimist Potildehjalik uumlmberkorraldus toimub ka USA valitsuse avaandmete portaalis mis laumlheb uumlle CKAN platvormile ja mille sisu laiendatakse metaandmetega

Uus USA riigivalitsemise digitaalstrateegia on uumlhtlasi ka tegevusteekaart (roadmap) konkreetsete 12-kuulise taumlhtajaga uumllesannetega ja tegevustega valitsusasutustele maumlaumlrates aumlra ka konkreetsed vastutajad iga tegevuse jaoks Allpool on toodud motildened naumlited tegevusteekaardi uumllesannetest

Elektroonilise teabe ning teenuste pakkumine ja vastuvotildetmine uumlkskotildeik kus millal ja mis seadmel

Riigi kui teabe tootja ja publitseerija teabe publitseerimismudeli taumliustamine nii et oleks tagatud sisu ja andmete esitamine seadmetest sotildeltumatul viisil ning laumlbi paljude kanalite

Nutika turvalise ja kulutotildehusa teenuste haldamise struktuuri loomine

Avaliku sektori andmetes peituva innovatsioonipotentsiaali avamine

Dubleerivate suumlsteemide ja seadmete vaumllja selgitamine valitsusasutustes eesmaumlrgiga neid koondada uumlhisteenustesse

Nimetatud otsekorraldusele vastavalt anti vaumllja memorandum Open Data Policy ndash Managing Information as an Asset309 mis loob raamistiku efektiivse infohalduse printsiipide institutsionaliseerumisele kaasaaitamiseks arvestades iga infohalduse elutsuumlkli etappi ning edendades koosvotildeimet ja avatust Memorandumis oumleldakse et vaatamata sellele kas mingit infot saab avada votildei mitte on selline raamistik kasutatav riigiasutuste poolt kotildeigi nende haldusalas olevate inforessursside kohta

Memorandum notildeuab valitsusasutustelt kotildeigi uute andmekogude votildei infosuumlsteemide algatamisel andmete masinloetavate ja avatud formaatide ning uumlhiste tuumikmetaandmete (peavad olema laiendatavad) kasutamist

Memorandum sisaldab oma lisades palju informatsiooni elutsuumlklit jaumlrgivaid poliitilisi notildeudeid uutele loodavatele riiklikele andmekogudele Potildehiline notildeue on koosvotildeime millest laumlhtuvad teised notildeuded Allpool toome motildened potildehilised notildeuded

308 Executive Order ―Making Open and Machine Readable the New Default for Government Information httpwwwwhitehousegovthe-press-office20130509executive-order-making-open-and-machine-readable-new-default-government ja httpwwwwhitehousegovthe-press-office20130509executive-order-making-open-and-machine-readable-new-defaultgovernment httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombegovdigital-governmentdigital-governmenthtml 309 httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombmemoranda2013m-13-13pdf

Lingitud Eesti


Riigiasutustel tuleb kasutada masinloetavaid avatud andmete formaate

Riigiasutustel tuleb kasutada andmete koosvotildeime ja avatuse standardeid

Riigiasutustel tuleb kasutada avatud litsentse nii info kogumisel kui loomisel nii et andmete avamisel poleks enam kitsendusi kopeerimisele avaldamisele edastamisele levitamisele kasutamisele jm

Riigiasutustel tuleb kirjeldada info kasutades uumlhiseid metaandmeid juba andmete kogumisel ja loomisel Metaandmed peavad sisaldama infot algallika kohta linkandmeid geoasukohta ajaseeriate jaumlrgnevusi andmekvaliteedi naumlitajaid ja teisi asjakohaseid indekseid mis naumlitavad seoseid andmestike vahel

Riigiasutustel on kohustus luua infosuumlsteeme mis on koosvotildeimelised ja toetavad info kaumlttesaadavust

Memorandum viitab muuhulgas varasemale dokumendile A Common Approach to Federal Enterprise Architecture (2 mai 2012)310 mis esitab USA riigiinfosuumlsteemi arhitektuuri Kaumlesoleva projekti raames on huvipakkuv selle arhitektuuri andmete referentsmudel The Data Reference Model (DRM) mis peaks votildeimaldama efektiivselt jagada infot riigiasutuste vahel suurendada integratsiooni info taaskasutust toetada semantilist koosvotildeimet tagades samas infokasutuse turvalisuse ja privaatsuse

DRM hotildelmab 3 standardiseerimise valdkonda

Andmete kirjeldus votildeimaldab andmeid uumlhtselt kirjeldada andes edasi andmete taumlhenduse toetades seelaumlbi andmete avastamist ja jagamist

Andmete kontekst soodustab andmete avastamise sellist laumlhenemisviisi mis kasutab andmete taksonoomiate potildehist kategoriseerimist Lisaks votildeimaldab andmete kontekst defineerida eriti motildejukaid andmevarasid

Andmete jagamine toetab andmetele juurdepaumlaumlsu ja andmevahetust Juurdepaumlaumls taumlhendab paumlringute esitamist andmetele ja andmevahetus taumlhendab siin fikseeritud andmete transaktsiooni partnerite vahel

Kuigi uumlheski uumllalnimetatud dokumentidest ei viidata konkreetsetele standarditele ega tehnoloogiatele selleks et rakendada dokumentides toodud notildeudeid votildeib siiski tegelikkuse analuumluumlsimisel maumlrgata et fraasi bdquomachine-readable by defaultldquo all motildeeldakse praegu RDF-i ehk siis linkandmeid Sama kehtib ka taksonoomiate (sotildenastike) kohta selles vallas kasutatakse nii RDFS SKOS kui OWL ja teisi vajalikke standardeid

Ilmselt ei soovi USA administratsioon piirata poliitikadokumentides ennast mingi kindla tehnoloogia mainimisega sest tehnoloogia areneb selles vallas uumllikiiresti ja seetotildettu pole konkretiseeringud otstarbekad Poliitikadokumendid esitavad ainult notildeudeid tehnoloogiatele

Samas on viiteid USA ja Iirimaa instituudi DERI (Digital Enterprise Research Institute) koostoumloumlle linkandmete ja semantiliste tehnoloogiate kasutuselevotildetul USA valitsusametite poolt tsentraalse avaandmete portaali datagov ja healthdatagov raames juba aastal 2012 311 Kasutatud tehnoloogia oli Neologism ja Google Refine RDF laiendus Neologism312 potildehineb sisuhaldussuumlsteemil Drupal ja votildeimaldab lihtsalt luua RDF andmete linkimiseks vajalikke sotildenastikke (ontoloogiaid) Uumlks taumlhtsatest sotildenastikest on Vocabulary of Interlinked Datasets (VOID) mille lotildeid DERI teadlased ja mis asub datagov sotildenastike saidil vocabdatagov

310 httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombassetsegov_docscommon_approach_to_federal_eapdf 311 httpwwwnuigalwayieabout-usnews-and-eventsnews-archive2012april2012us-government-joins-the-dots-with-irish-linked-data-technologies-1html 312 httpsdrupalorgprojectneologism

Lingitud Eesti


VOID on RDF(S) sotildenastik kirjeldades 4 klassi ja 27 seost313 On loodud ka RDFi laiendus Google Refine-le mis on graafiline kasutajaliides linkandmete eksportimiseks Google Refine andmetest

243 Juhtivate riikide edutegurid linkandmete kasutuselevotildetul

Votilderreldes 2 maailma juhtivat riiki UK ja USA linkandmete kasutuselevotildetus votildeime eelneva analuumluumlsi potildehjal vaumllja tuua rea edutegureid mis on esitatud alltoodud tabelis koos vastavate naumlidetega

Tabel 2 Linkandmete kasutuselevotildetu edutegurid

Edutegur UK naumlited USA naumlited

Suunatud riiklik strateegia IKT strateegia referentsarhitektuuri kontseptuaalse mudeli ja infoprintsiipide dokumendid ja Avaandmete valge raamat (2012)

Avatud valitsemise initsiatiiv e-riigi ja IT ameti strateegiad riigivalitsemise digitaalstrateegiad suurandmete initsiatiiv BRAIN initsiatiiv jm

Rahvusvahelise avalikkuse ja alliansside motildejutamine

G8 ODI laienemine teistesse riikidesse

G8

Strateegiat toetav riiklik tegevuskava

IKT strateegia tegevuskava Avaandmete valge raamat

Riigivalitsemise digitaalstrateegia (2013) memorandum Open Data Policy-Managing Information as an Asset (2013) jt

Pidev strateegia taumliendamine x x

Tegevuskava viimine ametnikeni ja jaumlrelvalve

Selleks et stimuleerida valitsusasutuste panustamist UK avaandmete portaali notildeutakse igalt osakonnalt avaandmete strateegiat ja tegevuskava Viimaste taumlitmist kontrollitakse regulaarselt ministeeriumide tasemel

Valitsuse tasandi linkandmete toumloumlgrupi loomine

Valitsuse tasandi referentsarhitektuuri toumloumlgrupi loomine

Riigivalitsemise digitaalstrateegia (2013)

Memorandum Open Data Policy-Managing Information as an Asset (2013)314

A Common Approach to Federal Enterprise Architecture (2012)

Jagatud teenuste strateegia (2012)

Presidential Innovation Fellows

Ametnike aumlriprotsesside ja toumloumlkultuuri muutus

Pole teada Tegevuskava (2010) USA riigi infosuumlsteemi kulutuste vaumlhendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks


Riigisektori IT kulude joondamine On uumlks IKT strateegia eesmaumlrke Tegevuskava (2010) USA riigi

313 httpvocabdatagovVoID 314 httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombegovdigital-governmentdigital-governmenthtml

Lingitud Eesti



infosuumlsteemi kulutuste vaumlhendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks


Erasektori ja elanikkonna kaasamine parendades kommunikatsiooni e-teenuste haldajate pakkujate ja tarbijate vahel

IKT strateegia Jagatud teenuste strateegia (2012)

Juhtfiguuride toetus Tim Bernes-Lee B Obama

Teadlikkuse totildestmine ODI ja selle laiendamine teistesse riikidesse

TWC avalike linkandmete projekt

Rahvusvaheline koostoumlouml DERI ODI votildergustik koostoumlouml W3C-ga

ODI DERI koostoumlouml W3C-ga

Rahvahulkade kaasamine Avaandmete notildeukojad kogukonna esindajatest

Avaandmete portaali kaudu votildeimalik motildejutada protsesse

Prioriteetsete linkandmete kasutusvaldkondade maumlaumlramine

Arhiivid raamatukogud geoandmed transport haridus jt

Missioonikriitilised rakendused raamatukogud tervishoid jt

244 Kasulikke otildeppetunde vaumllisriikide parimatest praktikatest Eestile

MKM avaldas ja suunas konsultatsiooniringile Avaandmete rohelise raamatu mustandi315 21 novembril 2013 aastal Seda votildeib pidada esimeseks avaandmete strateegia ja tegevuskava dokumendiks Eestis Dokument pole praeguseks veel vastu votildeetud kuid on loota et seda tehakse 2014 aasta jooksul Avaandmete roheline raamat avab avaandmete valdkonna potildehimotildetted olulisemad poliitikavalikud ning tegevuskava Raamatus on oumleldud et bdquoRohelise raamatu heakskiitmisel valitsuse poolt jaumlrgneb rohelises raamatus ettenaumlhtud tegevuste elluviimine (nt inim-ja raharessursside eraldamine otildeigusaktide muutmine konkreetsete projektide kaumlivitamine)ldquo

Eesti votildeiks linkandmete loomisel ja kasutuselevotildetul votildetta arvesse UK ja USA praktikaid ning arvestada nende riikide edutegureid Uumllaltoodud tabelist on selgelt naumlha et nii UK kui USA jaoks on suunatud strateegia ja konsensuslik tegevuskava esmataumlhtsad Teiseks on taumlhtsuselt tegevuskava viimine ametnikeni ning selle taumlitmise kontroll

Jaumlrgmises tabelis on toodud UK ja USA praktikate potildehised soovitused Eestile (muuhulgas on naumlidatud ka millise riigi praktikat soovitatakse eeskujuks votildetta

315 Avaandmete roheline raamat AARR Avaliku teabe avamine taaskasutamiseks versioon 04 2013-11-21 Eesti Vabariigi valitsus httpwwwrisoeeetavaandmete-roheline-raamat

Lingitud Eesti


Tabel 3 Soovitused Eestile teiste riikide edutegurite alusel (taumlhtsuse jaumlrjekorras)

Soovitus Naumlidisriikide praktikad

Suunatud riikliku strateegia ja konsensuslik tegevuskava loomine

UK ja USA strateegiad ja tegevuskava

Tegevuskava viimine ametnikeni ja selle taumlitmise kontroll

UK ja eriti USA jaumlrelvalve

Ava- ja linkandmete toumloumlgrupi loomine valitsuse juurde

UK

ODI taolise instituudi votildei sarnase tegevusega osakonna loomine E-riigi Akadeemia juurde teadlikkuse totildestmise ja rahvusvahelise koostoumlouml arendamise huvides

UK

Kuigi Eesti on Avaliku Teabe Seaduse jaumlrgi valinud avalike avaandmete vaikimisi pakkumise tee votildeiks siiski avalike linkandmete pakkumise protsessi algstaadiumis maumlaumlrata prioriteetsed avalike linkandmete pakkumise valdkonnad laumlhtudes nende rakendustes kasutatavusest

UK Avaandmete pakkumisel on ka UK seoses G8 Hartaga liitumisele valinud avalike avaandmete vaikimisi pakkumise tee

Riigisektori IT kulude joondamine Nii UK kui USA loodavad riigisektori IT kulusid vaos hoida just ava- ja linkandmete tehnoloogiate kasutamisega andes teenuste loomise votildeimaluse erasektorile ja jaumlttes endale potildehiliselt selleks otstarbeks kvaliteetsete andmete pakkumise Teine kokkuhoiu allikas on tark ja odav riigisektori andmete integratsioon kasutades linkandmete tehnoloogiaid

3 Arhitektuurianaluumluumls

31 Infosuumlsteemide valim

Arhitektuurianaluumluumlsi valim koosneb kolmest laiemat kasutust leidva lahenduse arhitektuurist Analuumluumlsitavad lahendused on valitud suuremamahulisi linkandmete komplekte (100+ miljonit kolmikut) kasutavate rakenduste seast mille kohta oli piisavalt dokumentatsiooni Kaumlttesaadava dokumentatsiooniga lahenduste hulga kitsendamiseks kasutasime lisakriteeriumina linkandmete loomise ja rakendamise kasulikkust Eesti kontekstis See taumlhendas nii hajusate kui tsentraliseeritud lahenduste nii linkandmete repositooriumite kui nende esitluskihi rakenduste lahenduste esindamist valimis316

Tabel 4 Arhitektuurianaluumluumlsi valim

Nimi URL Haldaja Kolmikute arv

TWC LOGD httplogdtwrpiedu USA 10 miljardit317

316 Valimi aluseks olnud dokumentatsiooni uumllevaate annab jaumlrgnev metoodika ja visualiseerimine Petersen K Feldt R Mujtaba S Mattsson M (2008) Systematic Mapping Studies in Software Engineering In Proceedings of 12th International Conference on Evaluation and Assessment in Software Engineering 317 Seisuga 11042011 (Allikas httplogdtwrpiedu)

Lingitud Eesti


DBpedia Live httpwikidbpediaorgAbout Kogukonna projekt eestvedajateks OpenLink Software University of Mannheim Universitaumlt Leipzig

470 miljonit

Riiklik Ehitisregister httpehitisregistereesparql Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

156 miljonit

32 Referentssuumlsteem juhtumiuuringuks

W3C mustandis Linked Data Platform 10318 on toodud vaumllja notildeuded linkandmete platvormidele Kaumlesolevas uuringus analuumluumlsime valimi lahenduste vastavust vaumlljatoodud notildeuetele Lisaks platvormi arhitektuurile hindame ka platvormide elujotildeulisust arvestades nende kasutajate ja arendajate kvantitatiivseid naumlitajaid taumlienduste tegemise intervalle ning kolmandate osapoolte komponente mida need platvormid toetavad

Vaadeldavate notildeuete nimekiri on jaumlrgnev

F11 The system shall provide the ability to create containers for composing resources from UC1

F12 The system shall provide the ability to create nested containers from UC1

F13 On deletion of a container the system shall delete any contained resources and nested containers from UC1

F21 The system shall provide the ability to create resources within a container from UC2

F22 The system shall provide the ability to delete resources from UC2

F31 The system shall provide the ability to retrieve resource descriptions from UC3

F32 The system shall enable the client to retrieve the description of a hash URI from UC3

F41 The system shall provide the ability to update an existing resource by substitution from UC4

F42 The system shall provide the ability to perform a selective update of a resource from UC4

F51 The system shall provide the ability to determine if a resource has changed from UC5

F61 The system shall provide the ability to aggregate resources from UC6

F62 The system shall support the addition of a resource to multiple aggregations from UC6

F71 The system shall provide the ability to retrieve a collection-level description of a composition from UC7

F72 The system shall provide the ability to retrieve an item-level description of a composition or aggregation from UC7

F81 The system shall provide the ability to retrieve a paginated description of a composition or aggregation from UC8

F91 The system shall provide the ability to store and access media resources from UC9

NF11 The system shall provide access guidance to resources from UC1

318 Viide httpwwww3orgTRldp-ucr

Lingitud Eesti


NF21 The system shall encourage non-duplication of resources from UC2

NF22 The system shall support distribution of resources from UC2

NF23 The system shall support consistent global naming from UC2

NF31 The system shall support the use of standard vocabularies where appropriate from UC3

NF32 The system shall provide a scalable linking model from UC3

NF41 The system shall permit unrestricted vocabulary from UC4

NF51 The LDP shall ensure consistent access in the case of multiple simultaneous attempts to access a resource from UC5

NF61 The system shall allow resource descriptions that are a bdquomix of simple data and collectionsldquo from UC6

NF62 The system shall support relative URIs enabling sharing of collections from UC6

Linkandmete esitluskihi (veeb) ja Eesti spetsiifika paremaks esiletoomiseks on esitatud referentsarhitektuur (vt Joonis 9) mis toob vaumllja valimi lahenduste arhitektuuride omavahel seotud olulisemad komponendid Referentsarhitektuuri kasutame juhtumiuuringus valimi lahenduste arhitektuuride kaumlsitlemiseks Eesti riigi infosuumlsteemi kontekstis

Joonisel on kasutusel jaumlrgnevad vaumlrvikoodid

Kollaselt on vaumllja toodud TWC LOGD lahenduse komponendid

Punaselt on esitatud DBpedia unikaalne osa

Siniselt on vaumllja toodud Riikliku Ehitisregistri lahenduse komponendid

Roheliselt on vaumllja toodud Riikliku Ehitisregistri ja TWC LOGD lahenduse uumlhisosa

Oranžilt on vaumllja toodud DBpedia ja TWC LOGD lahenduse uumlhisosa

Linkandmete tootmise keskkonna ja andmeid tarniva registri andmeteenuste andmevahetus uumlle X-tee toimub SOAP protokolli kasutades SPARQL rakendus teeb SPARQL paumlringuid kas vaumllisesse RDF andmebaasi votildei vaumliksema RDF andmehulga puhul lokaalsesse (maumllu)baasi rakendus ise suhtleb kasutajaga uumlle HTTP laumlbi veebiraknduse RDF andmebaasi laetakse andmed kas RDF CSV vms vormingut kasutades ning paumlringuid sinna tehakse SPARQL keeles tulemused votildeivad olla RDF CSV JSON vms kujul sotildeltuvalt baasi lisavotildeimalustest Uumlhendatud RDF andmebaas indekseerib andmekomplekte ning aitab tuvastada millises RDF andmebaasis konkreetse nimeruumi objektid asuvad Samas osad andmekomplektid votildeivad olla kaumlttesaadavad otse uumlhendatud baasist Vajadusel suunab uumlhendatud RDF andmebaas paumlringud sinna edasi luumluumlsi kaudu Semantiline portaal kasutab XSLT vms skripte SPARQL paumlringute vastuste serveerimiseks RSS HTML (sh koos RDFa microdata maumlrgenditega) vms veebis aksepteeritud kujul KOVide ja asutuste portaalide sisust korjatakse semantilisse portaali RDFa jms maumlrgendid mille serveerimiseks kasutakse transformatsioone

X-teega seotud peamised komponendid on registrid andmeontoloogiad andmete linkimise komponendid (sh integratsiooniserverid) RDF andmebaasid RDF andmebaase kasutatakse linkandmete serveerimiseks Ontoloogiaid kasutatakse uumlhelt poolt linkandmete metamudeli jaoks ning teiselt poolt andmete linkide tekkimise tagamiseks laumlbi ontoloogiate ristkasutuse Olemasolevate registrite sisu linkandmetena eksponeerimiseks sobiks iseenesest ka DBpedia lahendus kus linkandmed tehakse kaumlttesaadavaks otse registri andmemudelist laumlbi teisendus- ja vastavusreeglite Samas on selleks vajalik andmete integratsiooniserveri kasutuselevotildett mis vastavad teisendused aumlra teeks Integratsiooniserveri kasu tuleb

Lingitud Eesti


rohkem esile kui organisatsioon kaalub uumlhendatud RDF andmebaasi kasutuselevotildettu Sel juhul toimuks andmebaaside uumlhendamine laumlbi integratsiooniserveri

Linkandmete hajusa haldamise ja pakkumise toetamiseks on TWC LOGD lahenduses kasutusel SPARQL luumluumls Taolise konfiguratsiooni puhul hoitakse linkandmete metaandmeid (andmeontoloogiad + andmed linkandmete allikate kohta) eraldi repositooriumis lingitud kujul ning neid kasutatakse luumluumlsi poolt konkreetse linkandmete allika tuvastamiseks kuhu konkreetsed linkandmete paumlringud edastada TWC LOGD juhtumi korral hoitakse luumluumlsis ka osasid linkandmeid et neid kiiremini serveerida

Linkandmete veebis kasutamiseks on kasutusel semantilised portaalid (TWC LOGD) ja spetsialiseeritud veebirakendused (Riiklik ehitisregister) mis kasutavad kas RDF faile votildei SPARQL paumlringuid andmete laadimiseks ja toumloumltlemiseks Lisaks on kasutusel lihtsakoeline esitluskiht RDF andmete esitamiseks (DBpedia) kus otsus andmete esitlusviisi (HTML RDF JSON jms vormingus) osas tehakse veebiserveri poolt Semantilises portaalis agregeeritakse andmeid RDFa RSS vormingus etteantud kanalitest (sh teised veebid) edastatakse RDF repositooriumite andmeid laumlbi sisuhaldussuumlsteemi semantikamoodulite (nt Semantic Drupal) ning esitatakse eelnevaltnimetatud XHTML kujul

Riikliku Ehitisregistri avaandmete loomise lahenduse eripaumlraks on X-tee paumlringute kasutamine linkandmete loomisel Linkandmete serveerimiseks luuakse esmalt ontoloogiates toodud metamudelit kasutades linkandmete komplekt RDF failina mis seejaumlrel laetakse RDF repositooriumisse SPARQL paumlringute toetamiseks ning tehakse samas kaumlttesaadavaks ka RDF failina Jooksvat SPARQL paumlringute teisendamist X-tee paumlringuteks ja vastuste tagasi RDF vormingusse teisendamist piisava jotildeudluse tagamiseks ei rakendata X-tee paumlringute kasutamist otildeigustavad jaumlrgnevad argumendid

Andmete paumlrimiseks ei ole vaja teada registri seesmist andmemudelit mis omakorda alandab linkandmete tootmise keerukust

Teenuste kaudu saab anda andmete linkimiseks ligipaumlaumlsu vaid konkreetsele komplektile andmetele Ideaalis oleks avaandmete jaoks eraldi andmeteenuseid

Teenused on juba olemas ning linkandmete tootmine ei eelda uumlldiselt taumliendavaid muutusi registri enda lahenduses Samas linkandmete efektiivsemaks loomiseks ja kaasajastamise automatiseerimiseks on vajalikud teenused andmete muutuste paumlrimiseks

Linkandmete loomine on lahus andmete haldamisest

Notilderkused

X-tee andmeteenuste efektiivseks ja jaumltkusuutlikuks rakendamiseks on vaja andmeteenuseid

uuenduste (kas siis muutunud objektide loetelu votildei konkreetsete muudatuste) paumlrimiseks ning

avaandmete komplekti vaumlljastamiseks registrisolevate objektide kohta

X-tee turvakiht poleks avaandmete iseloomu totildettu vajalik kui avaandmete tootmiseks oleks olemas

andmeteenused mis vaumlljastaks vaid avaandmeid

Lingitud Eesti


Joonis 9 Referentsarhitektuur valimi lahenduste arhitektuuridest

Lingitud Eesti


33 Juhtumiuuringud

331 DBpedia Live

DBpedia on koosloomel baseeruv kogukonnaprojekt mille eesmaumlrgiks on eraldada Wikipedia-st319 struktureeritud andmeid ning teha need masinloetavalt kaumlttesaadavaks ka teistele (veebi)rakendustele DBpedia votildeimaldab esitada paumlringuid Wikipedia faktibaasile ja taumliendada Wikipedia faktibaasi teiste andmetega laumlbi linkimise Projekti ootuseks on Wikipedia andmete laiem kasutamine ning uudsete kasutamisviiside leidmine mis omakorda votildeiksid aidata kaasa Wikipedia enda platvormi arendamisele

DBpedia inglisekeelses versioonis on esindatud ca 500 miljonit fakti RDF kolmikutena ning seetotildettu on tegemist suhteliselt suure andmemahuga mis siiski suurusjaumlrgu votilderra vaumliksem lingitud suurandmete mastaabist Wikipedia andmete DBpedia andmekomplektiks teisendamise tehnilisel skeemil (vt Joonis 10) on naumlha et DBPedia projekti Live lahenduses kasutatakse OpenLink Virtuoso Universal Server-it Wikipedia sisu lingitud kujul kaumlttesaadavaks tegemisel

Dbpedia Live Extraction Manager

Virtuoso Triplestore

Mapping Wiki

N-Triple Dumps

Local Wikipedia

Wikipedia

Joonis 10 DBpedia Live System Architecture320

Virtuoso Universal Server lahendus votildeimaldab linkandmete tarbimist laumlbi veebibrauserite HTML vormingus RDF andmekomplektina allalaadimiseks ning SPARQL klientrakenduste kaudu Linkandmeid hoitakse RDF Quad Store RDF kolmikute repositooriumis

319 httpwwwwikipediaorg 320 httpwikidbpediaorgDBpediaLive

Lingitud Eesti


332 Riiklik ehitisregister

Riikliku Ehitisregistri (EHR) linkandmete loomise lahenduses kasutatakse EHR X-tee andmeteenuseid linkandmete tootmiseks vajalike toorandmete paumlrimiseks Nendest toorandmetest eemaldatakse konfidentsiaalne osa ning uumllejaumlaumlnud kodeeritakse RDF N-Triples vormingus kasutades EHR linkandmete ontoloogias esitatud sotildenavara Seejaumlrel laetakse RDF andmekomplekt sarnaselt DBpedia Live lahendusele OpenLink Virtuoso RDF Quad Storersquoi Andmete edasine serveerimine toimub analoogselt DBpedia Live lahendusele

EHR linkandmete SPARQL endpoint asub aadressil httpehitisregistereesparql ning lingitud avaandmete komplekti koopia ise RDF N-Triples vormingus aadressil httpehitisregistereeehr_rdf_dumptargz Linkandmete komplekti suuruseks 156 miljonit RDF kolmikut koos linkidega teistele andmekomplektidele EHR linkandmed viitavad riikliku aadressandmete suumlsteemi (ADS) aadressiobjektidele ning katastriuumlksuse objektidele Maakatastris Kuna ADS-i ja Maakatastri andmekomplekte endeid lingitud kujul pole siis on vastaval lingid hetkel kohahoidjad tulevikus loodavate vastavate andmekomplektide objektidele Taoline viis on sobilik ka naumliteks mitteavatud linkandmetele votildei objektidele viitamisele Kui andmeobjektide URI-de koostamise skeemid on kokkulepitud need on uumlheselt maumlaumlratud ning andmeobjekti URI koostamiseks piisab avalikest tunnustest (nt registripidaja nimeruum registri luumlhinimi ja objekti avalik tunnus) siis saab tekitada linke objektidele ilma konkreetsete objektide taumlielikke kirjetele ligipaumlaumlsu omamata votildei vastavate objektide kirjeldusi linkandmetena omamata EHR-i lahendus detailsem kirjeldus on saadaval eraldi dokumendis (Riikliku ehitisregistri tehniline lahendus on avalikult kaumlttesaadav jaumlrgmisest bakalaureusetoumloumlst - Hannes Maumlehans Registriandmete avalikustamisest Ehitisregistri naumlitel Bakalaureusetoumlouml Informaatika Instituut Tallinna Uumllikool 2012 httpwwwcstlueeteemaderegisterget_filephpid=185)

EHR linkandmete komplekti ehitamise ja andmete linkimise lahendust saaks laiendada suvaliste andmekogude ja registrite jaoks jaumlrgnevatel eeldustel

Andmekoguderegistrite jaoks on olemas andmeteenused andmeobjektide otsimiseks (sh uuteuuendatud kirjete paumlrimiseks) ning avaandmetesse minevate objektide kirjete paumlrimiseks

On olemas ontoloogiad vastavate linkandmete metamudeli jaoks

Vastavate X-tee andmeteenused on semantiliselt kirjeldatud kasutades vastavat metamudelit Riigi infosuumlsteemi arhitektuuris on selleks ette naumlhtud SA-WSDL standard X-tee andmeteenuste WSDL kirjelduste jaoks

EHR-i linkandmed on kasutusel kahes rakenduses httpwwwehitisregisteree ja httpwwwtehingudee Esimeses rakendatakse korterite turuhinna automaatseks hindamiseks matemaatilist mudelit mille sisendiks on vaja kortermajade ehitiste osade tehnilisi kirjeldusi Viimased on paumlrit ehitisregistri avaandmetest ja taumlnu neile saab tehingudee-s rakendada keerulisi analuumluumltilisi mudeleid Teises rakenduses on lingitud EHR-i linkandmed ADS-i aadresside avaandmetega ning Tallinna miljoumloumlalade inventariseerimisaktide struktureerimata sisust saadud struktureeritud andmetega Linkandmeid kasutatakse nn citizen research projektide koosloomes laumlbiviimiseks ala hooldamata kaevude ja mahajaumletud ehitiste kaardistamisel ja ehitiste andmete kaasajastamisel EHR-i andmete veebilahendus omakorda vaumlljastab aadresside andmeid microdata vormingus (httpschemaorgPlace) koos miljoumloumlvaumlaumlrtuslikkuse hinnanguga teistele rakendustele arsquola otsimootorid tarbimiseks

EHR-i andmete kasutusele votildetmisel viidi laumlbi jaumlrgnevad tegevused

1) Esmalt tuvastati milline andmeteenuste komplekt vaumlljastaks kotildeige efektiivsemalt EHR-i avaandmete komplekti ja votildeimaldaks automaatset andmete uuendamist Selgus et andemete uuenduste jaoks eraldi andmeteenust pole ning motildeistlik on regulaarselt teha andmebaasist vaumlljavotildete suumlsteemis leiduvatest ehitiste identifikaatoritest ning kasutada andmeteenust vastavate ehitiste andmete paumlrimiseks Antud juhul piisas uumlhest andmeteenusest vajalike andmete kaumlttesaamiseks

Lingitud Eesti


2) Seejaumlrel oli vaja tekitada juriidiline alus X-tee andmeteenuste kasutamiseks linkandmete ehitajale ja anda registripidaja poolt talle ligipaumlaumls paumlringute tegemiseks Antud juhul oli aluseks pilootrakenduse arendusleping

3) Jaumlrgmiseks sammuks oli andmete kogumine ja eeltoumloumltlemine Andmete paumlrimiseks kasutati X-tee andmeteenust saadud andmetest eemaldati mitteavalikud objektidatribuudid ning andmed talletati andmete linkimise serverisse Kuigi konkreetseid andmete uuendamise ja kvaliteedi tagamise protseduure pole EHR-i andmete jaoks fikseeritud on seni tehtud andmete uuendusi sagedusega kord aastas ja andmete parandusi andmete linkandmete kujule viimise kaumligus ei teostata

4) Paralleelselt andmete kogumisega loodi ontoloogia EHR-i andmete metamudeli kirjeldamiseks ning lingiti see teiste olemasolevate ontoloogiatega Aadresside metamudelina kasutati ADS-i ontoloogiat koordinaatide jaoks ruumikujude ontoloogiat katastriuumlksuste detailide jaoks loodi vajalikud elemendid uude ontoloogiasse mis vajab edasiarendamist vastava valdkonna spetsialistide poolt Loodud EHR-i andmete ontoloogia ei sisalda valdkondlikku teadmust ehitiste kohta

5) Peale andmete kogumise lotildepetamist ja ontoloogia realiseerimist kodeeriti EHR-i andmed linkandmete vormingus Andmete publitseerimiseks loodi eraldi RDF fail N-Triples vormingus mis tehti failina allalaetavaks ning lisaks laeti selle sisu OpenLink Virtuoso serverisse SPARQL paumlringute votildeimaldamiseks Kuigi EHR-i andmete ontoloogia oli lingitud ADSi ontoloogiaga siis kuna ADS-i andmed ise polnud linkandmetena kaumlttesaadavad siis andmete otsese linkimise asemel genereeriti viited ADS-i objektidele mida andmekomplektis kasutati Vastavad viited tuleb vajadusel kaasajastada kui ADS-i andmed viiakse linkandmete kujule ning otsustatakse kasutada seal teistsugust viidete suumlsteemi kui EHR-i linkandmete komplektis

6) Ehitisregistri andmete rakendamiseks loodi ehitisregisteree rakendus mille esialgseks kontseptsiooniks on keskkond ehitistega seotud koosloome projektide laumlbiviimise lihtsustamiseks (ala mahajaumletud rajatiste votildei hooldamata kaevude kaardistamine) Rakenduse jaoks lingiti EHR-i linkandmed Tallinna miljoumloumlvaumlaumlrtuslike alade inventeerimise aktidest saadud andmetega Kuna vastavad andmed olid algselt kaumlttesaadavad struktureerimata andmetena (tekstidokumendid PDF ja DOC vormingus) siis neile rakendati tekstitoumloumltlemise algoritme andmete struktureeritud kujule viimiseks ning eraldati lisaks ehitiste pildid Vastavad lingitud andmed tehti veebirakenduses kaumlttesaadavaks

7) Selleks et huvitatud rakendused nt otsimootorid saaksid andmed ka otse veebirakendusest kaumltte siis publitseeriti lehtede sisus olevad aadressid microdata vormingus (kasutades httpschemaorgPlace definitsiooni)

8) ehitisregisteree keskkonnas aadressidega seotud suumlndmuste agregeerimiseks on vajalik peale huvipakkuvate lehtede tuvastamist ja nende sisu regulaarse lugemise mehhanismi realiseerimist kodeerida neis suumlndmused samuti microdata vormingus (kasutades httpdata-vocabularyorgEvent definitsiooni) ja maumlaumlrata neis suumlndmuse asukoht Antud rakenduse kontekstis pole seda votildeimalust veel realiseeritud kuid erinevate koosloome initsiatiivide andmete agregeerimisel oleks sellest kasu

333 TWC LOGD

TWC LOGD on uumlhendatud (ingl federated) linkandmete kataloog USA avaandmete jaoks mis koondab kokku ca 10 miljardit RDF kolmikut millest osa asuvad vaumllistes repositooriumites (nt DBpedia) ning osa hoitakse kohapeal Samas metaandmed andmekomplektide kohta on repositooriumis olemas tervikuna Erinevate andmekomplektide jaoks on kasutusel potentsiaalsed erinevad SPARQL luumluumlsid (paumlringupunktid) 2011 a mai seisuga oli 64 miljardit kolmikut publitseeritud ka saidil httpwwwdatagovsemantic millest osad on kaumlttesaadavad RDF failidena ja osad laumlbi SPARQL luumluumlsi (httpservicesdatagovsparql) Portaal ise baseerub Semantic Drupalil (Drupal + selle RDF moodul) ja publitseerib andmeid RDFa-s annoteeritud XHTML lehtedena Detailsemalt on kasutusel Drupali SPARQL laiendus veebilehe sisu koostamiseks SPARQL paumlringutega mille tulemused muudetakse XSLT transformatsioonide kaudu HTMLiks Naumlidise taolisest kasutamisest toob vaumllja alljaumlrgnev joonis (vt Joonis 11) kus erinevate sektsioonide taumlitmiseks on erinevad SPARQL paumlringud ja vastavad XSLT transformatsioonid

Lingitud Eesti


Joonis 11 TWC LOGD portaali duumlnaamiliselt genereeritud esileht321

Uumlhendatud repositoorium hoiab iga andmehulga kohta tema metaandmeid (nimi kirjeldus organisatsioon jne) SPARQL paumlringute tulemuste vormingute laiemaks valikuks on arendatud toumloumlriist SparqlProxy ja RDFa-s annoteeritud veebilehtede sisu portaaliuumlleseks suumlnkroniseerimiseks on loodud komponent LOD cache Lisaks on loodud toumloumlriistad andmete importimiseks ja taumliendamiseks Paumlringute vahendamise SPARQL luumluumls asub aadressil httplogdtwrpieduwssparqlproxyphp Linkide tekitamise erinevate andmekomplektide vahel tagavad URIde disainimise juhisedpoliitikad

321 Allikas httpdxdoiorg101016jwebsem201106002

Lingitud Eesti


34 Vastavus Linked Data Platform 10 notildeuetele

Kokkuvotildete valimi lahenduste vastavusest Linked Data Platform 10 mustandis toodud notildeuetele on toodud alljaumlrgnevas tabelis (vt Tabel 5) Veerud TWC LOGD DBPedia ja RE taumlistavad vastavalt TWC LOGD DBPedia Live ja Riikliku Ehitisregistri andmete tarnimise tehnilisi lahendusi

Tabel 5 Linked Data Platform 10 notildeuete kaetus valimi lahenduste poolt

Linked Data Platform Use Cases and Requirements W3C Working Draft 31 October 2013 httpwwww3orgTRldp-ucr TWC LOGD DBpedia RE

F11 The system shall provide the ability to create containers for composing resources from UC1 Y Y Y

F12 The system shall provide the ability to create nested containers from UC1 N N N

F13 On deletion of a container the system shall delete any contained resources and nested containers from UC1 Y Y Y

F21 The system shall provide the ability to create resources within a container from UC2 Y Y Y

F22 The system shall provide the ability to delete resources from UC2 Y Y Y

F31 The system shall provide the ability to retrieve resource descriptions from UC3 Y Y Y

F32 The system shall enable the client to retrieve the description of a hash URI from UC3 N N N

F41 The system shall provide the ability to update an existing resource by substitution from UC4 N N N

F42 The system shall provide the ability to perform a selective update of a resource from UC4 N N N

F51 The system shall provide the ability to determine if a resource has changed from UC5 N N N

F61 The system shall provide the ability to aggregate resources from UC6 Y Y Y

F62 The system shall support the addition of a resource to multiple aggregations from UC6 N N N

F71 The system shall provide the ability to retrieve a collection-level description of a composition from UC7 N N N

F72 The system shall provide the ability to retrieve an item-level description of a composition or aggregation from UC7 N N N

F81 The system shall provide the ability to retrieve a paginated description of a composition or aggregation from UC8 Y Y Y

F91 The system shall provide the ability to store and access media resources from UC9 Y Y Y

NF11 The system shall provide access guidance to resources from UC1 Y Y N

NF21 The system shall encourage non-duplication of resources from UC2 N N N

NF22 The system shall support distribution of resources from UC2 Y N N

NF23 The system shall support consistent global naming from UC2 Y Y Y

NF31 The system shall support the use of standard vocabularies where appropriate from UC3 Y Y N

NF32 The system shall provide a scalable linking model from UC3 Y Y Y

NF41 The system shall permit unrestricted vocabulary from UC4 Y Y Y

NF51 The LDP shall ensure consistent access in the case of multiple simultaneous attempts to access a resource from UC5 Y Y Y

NF61 The system shall allow resource descriptions that are a mix of simple data and collections from UC6 Y Y Y

NF62 The system shall support relative URIs enabling sharing of collections from UC6 Y Y Y

Kokku Y 17 16 14

Peamised erinevused nimetatud lahendustes on notildeuetes NF11 NF22 ja NF31 NF11-s tuleneb Riikliku Ehitisregistri lahenduse notildeuetele mittevastavus SPARQL naumlidispaumlringute dokumentatsiooni mittekaumlttesaadavusest Samas on Riikliku Ehitisregistri andmete metamudel ontoloogiana kaumlttesaadav opendatariikee keskkonnas ja selle baasil saab RDF-ga kursisolev programmeerija vastavad naumlidispaumlringud koostada NF22 naumlol on tegemist toote omadusega mis on kuumlll planeeritud Virtuoso 6-e mis oli uuringu teostamise ajal DBPedia Live ja Riikliku Ehitisregistri linkandmete serveerimiseks kuid polnud seal realiseeritud (httpwwwopenlinkswcomdataspacedocdavwikiMainVOSVirtuoso6FAQDoes Virtuoso support federated triple stores) NF31 juures tuleneb notildeudele mittevastavus asjaolust et Riikliku Ehitisregistri andmete ontoloogia on standardiseeritud riigi ontoloogiate piires nt ADSi ontoloogiast on paumlrit koordinaatide definitsioonid kuid votildeiks kasutada globaalselt kasutuselolevaid ontoloogiaid

35 Ettepanekud

Arhitektuurianaluumluumlsis vaadeldi kolme lahendust mis esindavad peamisi linkandmete loomise ja kasutamise viise Arvestades suhteliselt suurt olemasolevate andmeteenuste mahtu haumlstijuurdunud uumlleriiklikku teenustepotildehist arhitektuuri avaliku sektori poolt andmete pakkumisel ja kohalike omavalitsuste veebide lahenduste standardiseerimist (KOVTP raames) on linkandmete puhul Eestis jaumlrgmise 5-10 aasta jooksul ratsionaalne laiendada andmeteenuste kasutamist registripotildehiseks linkandmete tootmiseks ning veebe kohalike omavalitsuste linkandmete tootmiseks Registripotildehiseks linkandmete tootmiseks on vajalik andmeteenuste arendamise potildehimotildetete vaumlljatoumloumltamine andmeteenuste semantiline kirjeldamine ja tehnilise lahenduse loomine avaandmeid vaumlljastavate andmeteenuste rakendamiseks vaumlljaspool X-teed Veebide kasutamiseks linkandmete tootmiseks on vaja laiendada KOVTP lahenduse sisuhalduse mooduleid selliselt et nad lisaks visuaalsele sisule vaumlljastaks ka sisu RDFamicrodata maumlrgenditega annoteeritult

Lingitud Eesti


Esmajaumlrjekorras annab suurima votildeidu vastavalt annoteeritud sisu kasutamise seisukohast kontaktisikute asukohtade ja suumlndmuste annoteeritud kujul vaumlljastamine

Andmeobjektide vaheliste linkide tekkimise tagamiseks on vaja konkretiseerida poliitikad ressursside URIde disainimiseks Sama URIde skeemi kasutamine tagab hajusalt hallatud ning linkandmete vahel linkide tekke Praegu saaks URIde disainimisel votildetta aluseks RIHA (httpsrihaeestiee) valdkonnasotildenastike jaoks loodud URIde disainimise skeemi kuid see on motildeeldud peamiselt metamudelite mitte konkreetsete andmeobjektide jaoks Seega enne vastava skeemi kasutuselevotildetmist peab seda kaasajastama linkandmete seisukohast Samuti plaanides andmeteenuste kasutamist linkandmete tootmiseks vajavad kaasajastamist semantilise koosvotildeimega seotud juhised ja metoodikad tervikuna

Kiirendamaks andmete linkimist ja lihtsustamaks linkandmete kasutamist koos linkimata andmetega tuleb luua nn linkandmete tuumik Linkandmeid saab kasutada koos linkandmete vormingusse viimata andmetega kasutades integratsiooniservereid vms tehnoloogiaid mis lihtsustavad suure variatiivsusega andmemudelite metamudelite uumlhitamist ja andmete koos kasutamist Luues linkandmete komplektid peamistele andmeobjektidele mis on esindatud enamikes andmekoosseisudes ja rakendustes (juriidilised ja fuumluumlsilised isikud aadressid geoinfo) tekib nn linkandmete tuumik mis lihtsustab andmete linkimist votildei linkimata andmete kasutamist integratsiooniserverite jt toumloumlriistade kaudu Seda nn tuumikut votildeib tinglikult vaadelda kui riigi infosuumlsteemi andmete integratsioonikihi votildeimaldajat

Lingitud Eesti


4 Otildeigusruumi analuumluumls

Otildeigusruumi analuumluumls kaumlsitleb jaumlrgmisi kuumlsimusi

Millised on linkandmete kasutuselevotildetuga kaasnevad votildeimalikud tugevused ja notilderkused votildeimalused ja ohud sh tavaelanike ettevotildetete ja riigi jaoks Kuidas ohtusid ja riske saaks otildeigusaktide abil ennetada ja maandada

Kuidas tagada linkandmete kasutuselevotildetu raames isikuandmete kaitse kas ja mida selleks on taumliendavalt vajalik teha

Kas ja kuidas peaks linkandmete kasutuselevotildetuks muutma Eesti otildeigusruumi Millised on hetkel olevad piirangud ning tulevikus reguleerimist vajada votildeivad teemad

Kui eeldada et on votildeimalik maandada ava- ja linkandmetega seotud riske siis kuidas stimuleerida linkandmete avaldamist ja kasutamist

41 Analuumluumlsi eesmaumlrgid ulatus ja piirangud

411 Otildeigusruumi analuumluumlsi uumlldised eesmaumlrgid

Linkandmete kasutuselevotildett ning sellega seoses ka otildeigusruumi analuumluumls peaks soodustama jaumlrgmiste uumlldiste eesmaumlrkide saavutamist

Inimeste parem elu Eestis

Ettevotildetete konkurentsivotildeime kasv

Riigi poolt pakutavate teenuste efektiivsem arendamine

Paremate otsustuste tegemine

Jaumltkuv kinnipidamine Eesti Vabariigi potildehiseaduses saumltestatud potildehiotildeigustest vabadustest ja kohustustest sealhulgas intellektuaalomandi ning inimeste turvalisuse isikuandmete ja privaatsuse jaumltkuv kaitse

Linkandmetega seotud votildeimalike riskide maandamine

Olulised on uumllaltoodud uumlldised eesmaumlrgid mitte linkandmete kasutuselevotildett kui selline Sellest jaumlreldub et kui linkandmete laiem kasutuselevotildett neid eesmaumlrke ei toeta (votildei kui negatiivsed motildejud on suuremad kui positiivsed) peaks linkandmetest pigem loobuma votildei nende kasutamist kitsendama Naumliteid uute tehnoloogiate kitsendatud kasutamise kohta votildeib tuua erinevatest valdkondadest nagu geenitehnoloogia votildei tuumaenergeetika

Lingitud Eesti


412 Ava- ja linkandmete kasutuselevotildetu votildeimalike tugevuste notilderkuste votildeimaluste ja ohtude analuumluumls

Ava- ja linkandmete kasutuselevotildetust tulenevad votildeimalikud positiivsed efektid mida otildeigusruum peaks votildeimendama ning mida on pakutud mitmetes allikates (sh322323) on jaumlrgmised

Riikidele era- ja vabasektorile votildeimaluste loomine uut tuumluumlpi teenuste loomiseks

Majanduse elavdamine sisemajanduse kogutoodangu suurendamine

Avalikus sektoris toodetud andmete taaskasutuse edendamine ja kasutusse andmine sh vastava taristu loomine

Loomemajanduse IKT ja teiste votildetmetehnoloogiate potentsiaali laiem kasutamine teiste sektorite lisandvaumlaumlrtuse totildestmisel

Laumlbipaistvuse suurendamine teabenotildeuete arvu vaumlhendamine ja sellega avaliku sektori koormuse vaumlhendamine avatud teenuste loomise ja haldamise loovutamine era- ja vabasektorile

Riskid mida otildeigusruumi arendamine ja muud meetmed peaksid aitama neutraliseerida on jaumlrgmised

Oht isikule Isikuandmete kaitse ja privaatsuse probleemid

Oht ettevotildettele Konfidentsiaalsete andmete kaitse probleemid Intellektuaalomandi kaitse probleemid324

Oht efektiivsusele avaliku sektori asutustes Asjatu lisatoumlouml ja buumlrokraatia

Oht riigile sealhulgas riigisaladusele votildei kriitilisele taristule Linkandmete laiaulatuslik kasutamine votildeimaliku riikidevahelise konflikti korral Konfidentsiaalsete andmete kaitse probleemid

Oht uumlhiskonnale Otstarbekas on arvestada votildeimalust et inimesed ei suuda saumlilitada kontrolli omavahel seotud tehislike suumlsteemide uumlle mis votildeivad toumloumltada sotildeltumatuid eesmaumlrke seades ning linkida ja kasutada tehisseadmeid (sealhulgas droone jms)

Tehnilised efektid millel votildeib olla nii negatiivne kui ka positiivne motildeju on muuhulgas jaumlrgmised

Seni hajutatult eksisteerivate andmebaaside sotsiaalmeedia dokumentide faktide seadmete teadmiste jms integreerimine uumlhtseks tervikuks

Kotildeikide fuumluumlsiliste ja abstraktsete bdquoasjadeldquo muutmine arvutite abil leitavateks loetavateks seostatavateks ja toumloumldeldavateks

322 Avaandmete roheline raamat (kavand) Versioon 04 2013-11-18 323 Eesti 2020 tegevuskava 2011-2015 httpvalitsuseeetriigikantseleieesti2020 324 Legal barriers to linked open data httplinkedup-projecteu20130523legal-barriers-to-linked-open-data

Lingitud Eesti


Jaumlrgnevas tabelis on toodud linkandmete kasutuselevotildetu votildeimalike tugevuste notilderkuste votildeimaluste ja ohtude analuumluumls (SWOT-analuumluumls) seoses puumlstitatud eesmaumlrkidega

Tabel 6 Linkandmete kasutuselevotildetu SWOT-analuumluumls

Kasulikud eesmaumlrkide suhtes Kahjulikud eesmaumlrkide suhtes

Sisemised Tugevused

Avalikus sektoris toodetud andmete taaskasutuse edendamine ja kasutusse andmine

Halduskoormuse vaumlhenemine

Votildeimalused uut tuumluumlpi teenuste loomiseks

Notilderkused

Tekivad lisatoumlouml -kulutused ja -buumlrokraatia avaliku sektori (link)andmete loomisel ja haldamisel

Uued regulatsioonid osutuvad kitsendavaks uute tehnoloogiate suhtes

Vaumllised Votildeimalused

Inimeste parem elu

Ettevotildetete parem konkurentsivotildeime

Paremad teenused ja otsustused

Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurendamine

Parem maine rahvusvahelistes hinnangutes ning sellega kaasnevad efektid nt investeeringud ja SKT kasv

Ohud

Oht privaatsusele isikuandmete leke seoses linkandmete kasutamisega

Intellektuaalomandi kaitsega seotud ohud

Ohud suurte konfliktide korral

Oht et inimesed ei suuda saumlilitada kontrolli integreeritud tehislike suumlsteemide uumlle

413 Analuumluumlsi piirangud hotildelmatavad tehnoloogiad ja otildeigusruum

Arvestades jaotises 712 toodud jaumlreldust et komplekt bdquoavaandmed + semantiline veebldquo on linkandmete kasutuselevotildetuks primaarne luumllitame otildeiguslikku analuumluumlsi eelkotildeige avaandmete semantilise veebi ja linkandmetega seotud vaumlljakutsed ja probleemid Kuna semantilist veebi votildeib kaumlsitleda linkandmete tehnoloogia uumlhe komponendina vaatame edasises potildehiliselt ava- ja linkandmeid arvestades seejuures ka teisi tehnoloogilisi suundumusi ndash asjade Internetti semantilist veebi tulevikuinternetti suurandmeid ja koosloomet - mis votildeimendavad ava- ja linkandmete motildeju ning tugevdavad tehtud jaumlreldusi

Andmed votildei sisu on avatud kui see kotildeigile antud vabalt kasutada taaskasutada ja jagada ndash kitsendatult maksimaalselt viitamise votildei samadel tingimustel taasjagamise notildeudega325 Motildeiste bdquoavaandmedldquo raumlaumlgib otildeiguslikust koosvotildeimest motildeiste bdquolinkandmedldquo semantilisest ja tehnilisest koosvotildeimest326 On votildeimalikud kotildeik neli andmete avatuse ja lingituse kombinatsiooni sealhulgas avaandmed mis pole linkandmed ning linkandmed mis pole avaandmed

Hetkel olevad piirangud on lisaks tehnoloogiale eelkotildeige seotud Eesti otildeigusruumiga See sisaldab Eesti otildeigusakte Eestile kohaldatavaid rahvusvahelisi otildeigusakte ning muid otildeigusruumi puudutavaid materjale Jaumlrgnevas tekstis on otildeigusaktid toodud allviidetena Eelkotildeige tuleb arvestada jaumlrgmiste otildeigusaktide ning

325 httpopendefinitionorg httpwwww3org2005IncubatorlldwikiScope 326 httpwwww3org2005IncubatorlldwikiScope

Lingitud Eesti


muude materjalidega (seaduste puhul on sulgudes toodud ametlikud luumlhendid327 mida tekstis on kohati kompaktsuse huvides kasutatud)

Eesti Vabariigi potildehiseadus (PS)

Avaliku teabe seadus (AvTS)

Isikuandmete kaitse seadus (IKS)

Riikliku statistika seadus (RStS)

Autoriotildeiguse seadus (AutOtildeS)

Riigi infosuumlsteemi haldussuumlsteem Vabariigi Valitsuse maumlaumlrus Vastu votildeetud 28022008 nr 58

Infosuumlsteemide turvameetmete suumlsteem Vabariigi Valitsuse maumlaumlrus Vastu votildeetud 20122007 nr 252

Andmekogude asutamist ja toimimist kaumlsitlevad otildeigusaktid

Muud seadusandlikud aktid vastavalt vajadusele naumliteks otildeigusaktid milles saumltestatakse tasud andmete vaumlljastamise eest

Eesti infouumlhiskonna arengukava 2020 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 14112013) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium http263654edicypagescomeesti-infouhiskonna-arengukava-2020infouhikonna-arengukava-2020-loppversioon

Konkurentsivotildeime kava bdquoEesti 2020ldquo (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 25042013) httpvalitsuseeetriigikantseleieesti2020

Avaandmete roheline raamat (kavand) Versioon 04 2013-11-18

DIRECTIVE 200398EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 17 November 2003 on the re-use of public sector information httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=CELEX32003L0098ETHTML httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=CELEX32003L0098enNOT

EUROOPA PARLAMENDI JA NOtildeUKOGU DIREKTIIV 201337EL 26 juuni 2013 millega muudetakse direktiivi 200398EUuml avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=OJL201317500010008ETPDF

Directive 9546EC of the European Parliament and of the Council of 24 October 1995 on the protection of individuals with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data httpeur-lexeuropaeusmartapicgisga_docsmartapicelexapiprodCELEXnumdocamplg=ENampnumdoc=31995L0046ampmodel=guichett

EL uus andmekaitse direktiiv 2012 European new data protection law httpwwwmlawgroupdenewspublicationsdetailphpwe_objectID=227

Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga uumlhinemise seadus httpswwwriigiteatajaeeakt24662 Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon httpswwwriigiteatajaeeakt13101723

327 httpswwwriigiteatajaeelyhendidhtmlsorteeri=pealkiriampkasvav=true

Lingitud Eesti


42 Avaandmetelinkandmete publitseerimine

Et avaandmeid linkandmeid kasutada peaksid nad olema olemas Analuumluumlsime seepaumlrast kotildeigepealt kuidas on otildeigusruumis saumltestatud avaandmetelinkandmete publitseerimine nende masinloetavus andmete allalaadimise viis ning mida oleks vaja otildeigusaktides sellega seoses muuta

421 Avalikustatavad andmed ja avalikustamise taumlhtajad

AvTS sect 582 reguleerib avaliku teabe taaskasutamist

(1) Teabevaldaja viib paumlrast kaumlesoleva paragrahvi jotildeustumist loodavas andmekogus sisalduva kaumlesoleva seaduse sect 28 lotildeike 1 punktis 30 nimetatud teabe vastavusse sect 29 lotildeikes 4 nimetatud notildeudega

(2) Igauumlhele tagatakse tasuta juurdepaumlaumls paumlrast kaumlesoleva paragrahvi jotildeustumist asutatavas andmekogus sisalduvatele taumliendavalt toumloumltlemata andmetele

(3) Igauumlhele tagatakse tasuta juurdepaumlaumls enne kaumlesoleva paragrahvi jotildeustumist asutatud andmekogus sisalduvatele taumliendavalt toumloumltlemata andmetele hiljemalt 2015 aasta 1 jaanuariksldquo

Kuna AvTS sect 582 lg 1 sisaldab viiteid muudele paragrahvidele toome selguse motildettes need viited toodud koos nurksulgudes kommentaaridega bdquosect 582 Avaliku teabe taaskasutamist reguleerivate saumltete rakendamine (1) Teabevaldaja viib paumlrast kaumlesoleva paragrahvi jotildeustumist [29122012] loodavas andmekogus sisalduva kaumlesoleva seaduse sect 28 lotildeike 1 punktis 30 nimetatud teabe [andmekogudes sisalduvad andmed millele ei ole kehtestatud juurdepaumlaumlsupiirangut] vastavusse sect 29 lotildeikes 4 nimetatud notildeudega [Kaumlesoleva seaduse sect 28 lotildeike 1 punktis 30 kirjeldatud teave peab olema avalikustatud masinloetaval kujul ning olema tervikliku andmekogumina allalaaditav teabevaumlrava kaudu]ldquo

Lisaks avaliku teabe a seaduse sect 28 lotildeike 1 punktis 30 nimetatud teabele votildeib avaliku sektori infosuumlsteemides olla mitmesugust muud teavet mida oleks otstarbekas taaskasutada AvTS sect 433 lotildeike 1 potildehjal asutatakse andmekogu seadusega votildei selle alusel antud otildeigusaktiga seega nende infosuumlsteemide andmeid mida pole sellisel moel asutatud avalikustama ei pea Ka Andmekaitse Inspektsiooni poolt 2013 a avaldatud andmekogude juhendis328 tehakse selget vahet andmekogude ja muude avaliku sektori infosuumlsteemide vahel Lisaks andmekogude andmetele tuleks publitseerida ka muud avaliku sektori juurdepaumlaumlsupiiranguteta andmed vastavalt AvTS sect 582 ning direktiivide 200398EL ja 201337EL notildeuetele

Et andmete avalikustamise ja seega ka linkandmete kasutamise uumlks olulisemaid regulatsioone on Euroopa direktiiv 201337EL tuleks kehtestada selle jaumlrgimiseks vajalikud otildeigus- ja haldusnormid Muuhulgas tuleks taumliendada RIHA maumlaumlrust avaandmete publitseerimisega seotud saumltetega see vajadus tuleneb ka uumlldisemast ava- ja linkandmete temaatikast Samuti tuleks avaliku sektori asutustel vaadata laumlbi oma andmekogude aluseks olevad otildeigusaktid ning viia need vastavusse taaskasutuse printsiipidega Naumlited votildeimalike taumlienduste kohta on jaumlrgnevates alajaotistes

Arvestades seda et olemasolevate andmekogude avalikustamist pole tihti veel alustatud et juba avalikustatud andmed pole paljudel juhtudel masinloetavad ning et asutused enamasti ei loe andmete avalikustamist esmase prioriteediga uumllesandeks votildeib taumlhtaeg 01012015 olla ebarealistlik Otildeiguslikus taumlhenduses juhul kui andmete avaldamise taumlhtaeg lotildepeb ning seaduses saumltestatud andmetele ligipaumlaumlsud ei ole ette valmistatud ning andmetele seaduses ettenaumlhtud viisil ligi ei paumlaumlse rikuvad teabevaldajad kehtivat seadust Isikutel kellel on otildeigus seaduses saumltestatud andmetele ettenaumlhtud viisil juurde paumlaumlseda ning kes seda teabevaldaja seadust rikkuva taumlhtaja jaumlrgimata jaumltmise totildettu teha ei saa saavad poumloumlrduda kaebuse esitamiseks halduskohtusse kes votildeib teabevaldajat kohustada oma tegevus seadusega kooskotildella viia Arvestades et direktiiv 201337EL kehtestab direktiivi saumltete kehtestamiseks taumlhtaja 18072015 oleks votildeimalik avaliku teabe seaduses nimetatud taumlhtaja uumlhtlustamine direktiivis nimetatud taumlhtajaga votildettes seejuures arvesse ka direktiivist tulenevaid lisanotildeudeid

328 httpswwwakieesiteswwwakieefileselfinderarticle_filesAndmekogude20juhend202013_0rtf

Lingitud Eesti


AvTS sect 582 lotildeiked 2 ja 3 ei viita sect 28 lotildeike 1 punktis 30 nimetatud teabele notildeudes seega tasuta juurdepaumlaumlsu tagamist kotildeikide peale 2012 a asutatud andmekogude andmetele ning (peale 01012015) kotildeikide olemasolevate andmekogude andmetele Siiski saumltestab avaliku teabe seadus teabevaldaja kohustuse jaumlrgida andmetele kehtestatud juurdepaumlaumlsupiiranguid (sect 9 lg 2 p 7)

422 Avalikustatavate andmete masinloetavuse tase

AvTS sect 8 lg 3 saumltestab et teabele juurdepaumlaumls hotildelmab ka otildeigust seda teavet taaskasutada kusjuures taaskasutamise motildeiste avab sama seaduse sect 31 Seega votildeib selle seaduse potildehjal avalikustatud andmeid enamasti kasutada kui ava- votildei linkandmeid (kuumlsimusi votildeib tekkida seoses intellektuaalomandi otildeigustega mida analuumluumlsitakse allpool)

Kasutamiseks peaksid linkandmed olema kaumlttesaadavad struktureeritud andmetena mis on kirjeldatud ja avaldatud viisil mis lubab neid automaatselt seostada Avaliku teabe seadus seda ei kindlusta sest kuigi seaduse sect 29 lg 4 saumltestab bdquoKaumlesoleva seaduse sect 28 lotildeike 1 punktis 30 kirjeldatud teave [andmekogudes sisalduvad andmed millele ei ole kehtestatud juurdepaumlaumlsupiirangut] peab olema avalikustatud masinloetaval kujulldquo pole masinloetavuse motildeiste seaduses maumlaumlratletud Seega ei kindlusta see formuleering andmete avaldamist linkimiseks sobival kujul Esimene samm olukorra taumlpsustamisel votildeiks olla masinloetavuse motildeiste taumlpsustamine avaliku teabe seaduses

Kui tugev votildeiks masinloetavuse notildeue olla Linkandmete parema kasutusele votildetmise seisukohast votildeiks eelistada masinloetavuse notildeude taumlpsustamist andmekogude jaoks vaumlhemalt nelja taumlrni tasemele Selle lahenduse risk on et asutuste kulutused andmete publitseerimiseks on liiga suured ja seadust ei hakata taumlitma Votildeimalik lahendus oleks seega viia avaliku teabe seaduses andmete publitseerimise notildeue vastavusse direktiiviga 201337EL (bdquobdquomasinloetav vormingrdquo ndash failivorming mis on struktureeritud selliselt et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid sealhulgas uumlksikuid faktivaumliteid ja nende sisemist struktuuri kergelt tuvastada aumlra tunda ja vaumllja lugedaldquo) Masinloetavust vaumlhemalt nelja taumlrni tasemel votildeiks notildeuda eelkotildeige olulisemate kesksete andmekogude puhul

Maumlrgime ka et Eesti seadustik seab motildenevotilderra tugevamad notildeuded kui direktiiv 201337EL Viimane kohustab avaliku sektori asutusi tegema bdquodokumendid kaumlttesaadavaks mis tahes olemasolevas vormis votildei keeles ning kui see on votildeimalik ja asjakohane avatud ja masinloetavas vormingus koos metaandmetega Nii vorming kui ka metaandmed peaksid olema votildeimalikult suures ulatuses kooskotildelas ametlike avatud standarditegaldquo Kuigi mainitud direktiivi notildeue dokumentide kaumlttesaadavaks tegemiseks masinloetaval kujul vaid votildeimaluse ja asjakohasuse korral on suurel maumlaumlral orienteeritud paberdokumentidele ja raamatutele on see direktiivis sotildenastatud uumlldise printsiibina

423 Andmete avalikustamise viis ja notildeuded

Et andmete linkimine oleks lihtsam on soovitatav saumltestada andmete avalikustamise viis ja notildeuded votildeimalikult arusaadavalt Muuhulgas AvTS sect 29 lg 4 (bdquoKaumlesoleva seaduse sect 28 lotildeike 1 punktis 30 kirjeldatud teave peab olema avalikustatud masinloetaval kujul ning olema tervikliku andmekogumina allalaaditav teabevaumlrava kauduldquo) jaumltab lahtiseks millisest teabevaumlravast on jutt Vastav notildeue taumlpsustatakse vastavas rakendusjuhendis

Toodud saumlte jaumltab samuti lahtiseks kas teabevaumlravas piisab viitamisest konkreetse andmekogu andmetele votildei on vaja midagi rohkemat Kuna ka rahvusvahelises praktikas kasutatakse sellist viitamist (nt UK datagovuk portaalis) ning see muudab andmete publitseerimise ja ajakohasena hoidmise oluliselt lihtsamaks votildeiks rakendusaktides ja juhendites taumlpsustada et teabevaumlravas votildeib kasutada nii viitamist konkreetse andmekogu andmetele kui ka andmete esitamist teabevaumlravas Tuleks valmistada ette Eesti avaandmete varamut asutav ja korraldav otildeigusakt

Lingitud Eesti


AvTS sect 582 tekstis on motildeiste bdquotaumliendavalt toumloumltlemata andmedldquo mida tuleks taumlpsustada sest praegune tekst lubab mitmesuguseid interpretatsioone Naumliteks tuleb linkimiseks sobival kujul avalikustamiseks andmeid tihti taumliendavalt toumloumldelda et rahuldada avaandmete viie taumlrni suumlsteemi kotildergemate tasemete notildeudeid

AvTS sect 29 lg 4 saumltestab bdquoKaumlesoleva seaduse sect 28 lotildeike 1 punktis 30 kirjeldatud teave peab olema avalikustatud masinloetaval kujul ning olema tervikliku andmekogumina allalaaditav teabevaumlrava kauduldquo Kuna reaalsed andmekogud on pidevas muutumises votildeib sellist notildeuet mitmeti totildelgendada ning selle taumlitmine votildeib olla raskendatud Naumliteks kas mitme aasta vanune koopia andmekogust millele viidatakse teabevaumlrava kaudu rahuldab avaliku teabe seaduse notildeuet

Ideaalis peaks avaliku teabe seaduse motildete andmete avalikustamise osas olema selline et tagada igauumlhele ajakohaste (hetkel kehtivate otildeigete) andmete kaumlttesaadavus Kahjuks ei ole see uumlldjuhul ei potildehimotildetteliselt ega tehniliselt reaalne sest muutuvate andmete puhul kajastavad suumlsteemi andmed reaalsust alati teatava hilinemisega Koopiad avalikustatavad andmed jm teisene informatsioon jaumlaumlb omakorda suumlsteemi andmetest maha Selliste ajaliste hilinemiste minimeerimine votildeib notildeuda vaumlga kulukaid tehnilisi lahendusi Kuumlsimus pole seega kas avalikustatavad andmed on reaalsusest taga vaid kui palju nad seda on

Teabe avalikustamise puhul kehtiv potildehimotildete mille kohaselt vajalik teave peaks jotildeudma selle vajajani votildeimalikult kiiresti sisaldub AvTS sect 30 lotildeike 1 esimeses lauses bdquoTeabevaldaja on kohustatud teabe avalikustama viisil mis tagab selle jotildeudmise votildeimalikult kiiresti igauumlheni kes teavet vajabldquo See sotildenastus jaumltab siiski tegelikud notildeuded raskesti defineeritavateks Uumlks votildeimalus andmete allalaadimise notildeuete taumlpsustamiseks on toodud direktiivi 200398EUuml saumlttes (12) mis uumltleb muuhulgas bdquo Kui taaskasutamise taotlus on rahuldatud peaksid avaliku sektori asutused dokumendid kaumlttesaadavaks tegema sellise aja jooksul mis votildeimaldab aumlra kasutada nende kogu majanduslikku potentsiaali Eriti oluline on see duumlnaamiliste andmete (nt liiklusandmed) puhul mille majanduslik vaumlaumlrtus oleneb andmete ja korrapaumlraste uuenduste viivitamatust kaumlttesaadavusest Litsentseerimise korral votildeivad litsentsi osaks olla saumltted kiire kaumlttesaadavuse kohtaldquo

Otildeigusaktis millega andmekogu asutatakse peaksid olema taumlpsustatud andmekogude andmete allalaadimise notildeuded muuhulgas naumliteks saumltestades allalaaditava versiooni maksimaalse ajalise mahajaumlaumlmuse tegelikust jooksvast versioonist Sellised notildeuded votildeib kehtestada ka andmekogu registreerimisel riigi infosuumlsteemi haldussuumlsteemis RIHA

424 Ettepanekud

1 AvTS sect 582 raumlaumlgib ainult andmekogudest viidates sect 28 lotildeike 1 punktile 30 Linkandmete kasutuselevotildetu soodustamiseks tuleks kiiremas korras votildeimaldada ka AvTS sect28 lg 1 kotildeigis uumllejaumlaumlnud alapunktides viidatud andmete taaskasutamist mida soovitavad direktiivid 200398EL ja 201337EL

2 Et andmete avalikustamise ja seega ka linkandmete kasutamise uumlks olulisemaid regulatsioone on Euroopa direktiiv 201337EL tuleks kehtestada selle jaumlrgimiseks vajalikud otildeigus- ja haldusnormid muuhulgas taumliendades RIHA maumlaumlrust avaandmete korrastamisega seotud saumltetega

3 Avaliku sektori asutustel tuleks vaadata laumlbi oma andmekogude aluseks olevad otildeigusaktid ning viia need vastavusse taaskasutuse printsiipidega sealhulgas saumltestades andmete avalikustamise notildeude ja selle votildeimalikud piirangud

4 Taumlpsustada avaliku teabe seaduses masinloetavuse motildeistet soovitavalt kooskotildelas direktiivis 201337EL saumltestatuga Masinloetavust vaumlhemalt nelja taumlrni tasemel votildeiks notildeuda eelkotildeige olulisemate kesksete andmekogude puhul

5 Taumlpsustada rakendusaktides ja juhendites seda et teabevaumlravas votildeib kasutada nii viitamist konkreetse andmekogu andmetele kui ka andmete esitamist teabevaumlravas Valmistada ette Eesti avaandmete varamut asutav ja korraldav otildeigusakt

Lingitud Eesti


6 Saumltestada notildeue et andmekogu registreerimisel riigi infosuumlsteemi haldussuumlsteemis RIHA tuleb naumlidata kui kiiresti peab vajalik teave peaks jotildeudma selle vajajani (naumliteks maumlaumlrates aumlra allalaaditava versiooni maksimaalse ajalise mahajaumlaumlmuse tegelikust jooksvast versioonist)

43 Avaliku teabe taaskasutamise tasustamine

AvTS saumltestab sect-s 4 lg 4 bdquoJuurdepaumlaumls teabele votildeimaldatakse tasuta vaumllja arvatud juhul kui teabe vaumlljastamisega seotud otseste kulutuste eest maksmine on seadusega ette naumlhtudldquo

Vastavalt AvTS sect 582 lotildeikele 2 tuleb igauumlhele tagada tasuta juurdepaumlaumls paumlrast 29122012 asutatavas andmekogus sisalduvatele taumliendavalt toumloumltlemata andmetele Vastavalt sama paragrahvi lotildeikele 3 tuleb hiljemalt 2015 aasta 1 jaanuariks igauumlhele tagada tasuta juurdepaumlaumls enne 29122012 asutatud andmekogus sisalduvatele taumliendavalt toumloumltlemata andmetele Mittespetsialistidele votildeivad sect 4 lg 4 ning sect 582 lg 2 ja 3 notildeuded naumlida vastuolulised neid votildeiks rakendusaktides votildei juhendites taumlpsustada

Naumlitena muudes otildeigusaktides saumltestatud tasude kohta toome Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ETAK on riigi infosuumlsteemi kuuluv andmekogu kuhu kantakse uumlldist taumlhtsust omavate topograafiliste naumlhtuste andmed ning andmed mis kirjeldavad nende naumlhtuste sisu suhteid ja konteksti329 Ruumiandmete seaduse sect 73 lg 2 toob aumlra tasuliste andme- ja votilderguteenuste millega votildeimaldatakse ETAK-i andmete kasutusse andmine teenustasude alam- ja uumllempiirid teenuste liikide kaupa

AvTS sect 582 lotildeigete 2 ja 3 notildeuded pole kitsendatud andmekogudes sisalduvatele andmetele millele on kehtestatud juurdepaumlaumlsupiirangud Seega peaksid need notildeuded laienema ka naumliteks rahvastikuregistrile millest andmete vaumlljastamine on praegu osaliselt tasuline330

Aumlriregistri mittetulundusuumlhingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri elektrooniliste andmete vaumlljastamise eest votildeetava tasu suurus on kinnitatud justiitsministri maumlaumlrusega331

Analoogilisi naumliteid votildeib tuua muudest valdkondadest naumliteks on elektroonilise kinnistusraamatu andmete vaumlljastamine tasuline332 samuti on tasuline katastriandmetega tutvumine333 jne

Direktiivides 200398EL ja 201337EL on saumltestatud potildehimotildete mille kohaselt tasu votildetmine andmete avaldamise eest ei tohiks uumlldjuhul uumlletada andmete avaldamiseks tehtavaid otseseid kulutusi Teatud juhtudel naumliteks avaliku sektori asutuste puhul kes peavad teenima tulu et katta oluline osa oma avalik-otildeiguslike uumllesannete taumlitmisest tulenevatest kuludest lisandub mainitud summadele motildeistlik investeeringutulu (direktiivi 201337EL artikkel 6)

Viimase direktiivi artikli 7 lg 1 saumltestab et avaliku sektori asutuse valduses olevate dokumentide taaskasutamise standardtasude puhul maumlaumlratakse eelnevalt kindlaks ja avaldatakse kui see on votildeimalik ja asjakohane siis elektrooniliselt tasu kohaldamise tingimused ja tasu tegelik summa sealhulgas tasu arvutamise alus

Direktiivi 201337EL artikli 13 lg 2 uumltleb bdquoLiikmesriigid esitavad iga kolme aasta jaumlrel komisjonile aruande avaliku sektori valduses oleva taaskasutatava teabe kaumlttesaadavuse kotildenealuse teabe kaumlttesaadavaks tegemise tingimuste ja otildeiguskaitsetavade kohta Aruanne avalikustatakse ja liikmesriigid viivad selle potildehjal laumlbi artikli 6 rakendamise laumlbivaatamise eriti piirkulusid uumlletava tasu votildetmise osasldquo

329 Ruumiandmete seadus httpswwwriigiteatajaeeakt128022011002 330 Rahvastikuregistrist andmete vaumlljastamise hindade kinnitamine Regionaalministri maumlaumlrus RT I 10112010 15 httpswwwriigiteatajaeeakt110112010015

331 Aumlriregistri mittetulundusuumlhingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri elektrooniliste andmete

vaumlljastamise eest votildeetava tasu suuruse ja nende isikute loetelu kellele vaumlljastatakse aumlriregistri mittetulundusuumlhingute ja

sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri elektroonilisi andmeid tasuta kinnitamine Justiitsiministri maumlaumlrus RT

I 08112013 12 httpswwwriigiteatajaeeakt108112013012 332 Kinnistusraamatuseadus httpswwwriigiteatajaeeakt102052013002 333 Riigi maakatastri pidamise korra kinnitamine httpswwwriigiteatajaeeakt24854

Lingitud Eesti


Kuna ingliskeelne sotildena bdquofreeldquo on mitmetaumlhenduslik siis avaandmete motildeiste (bdquoanyone is free to use reuse and redistribute itldquo) tingimata tasuta kasutamist ei eelda kuigi seda votildeiks soovi korral sealt vaumllja lugeda Kuumlll aga on avaliku sektori teabe tasuta kasutamise potildehimotildete selgelt sotildenastatud dokumendis bdquoG8 Open Data Charter and Technical Annexldquo334 bdquo20) We recognise that open data should be available free of charge in order to encourage their most widespread useldquo

Avaliku sektori avaandmete eest tasu kuumlsimise kui Eestis linkandmete loomist ja kasutamist paumlrssiva teguri motildeju hindab keskmiseks suureks votildei vaumlga suureks 50 avaliku sektori ja 90 erasektori vastajatest Ankeedivastustes on mainitud ka paljude eri andmestike linkimiseks haumldavajalike alusandmete suhteliselt suurt maksumust ruumiandmete puhul See votildeib muuta need alusandmed erasektorile praktiliselt kaumlttesaadamatuks

Otstarbekas on viia Eesti otildeigusaktid votildeimalust moumloumlda kooskotildella rahvusvaheliste arengutega rakendades jaumlrjekindlamalt avaliku sektori teabe tasuta kasutamise tasu suuruse tasustamise aluste avalikustamise ning nende aluste perioodilise laumlbivaatamise potildehimotildetteid

431 Ettepanekud

1 Vaadata laumlbi ja vajadusel uuendada riigi andmekogude kohta kaumlivad otildeigusaktid kus saumltestatakse andmete vaumlljastamise tasumaumlaumlrad eriti piirkulusid uumlletava tasu votildetmise osas

2 Saumltestada avaliku teabe seaduses direktiivi 201337EL artikkel 7 lg 1 notildeue et kui rakendatakse avaliku sektori asutuse valduses olevate andmekogude andmete taaskasutamise tasustamist siis maumlaumlratakse standardtasude puhul eelnevalt kindlaks ja avaldatakse tasu kohaldamise tingimused ja tasu tegelik summa sealhulgas tasu arvutamise alus

3 Kuna tasustamise teema on andmete linkimise seisukohast oluline votildeiks sotildenastada selgemalt AvTS sect 4 lg 4 ning sect 582 lg 2 ja 3 et vaumlltida nendevahelist naumlilist vastuolu tasude osas mittespetsialistide jaoks (naumliteks taumlpsustades et uumlks raumlaumlgib uumlksikpaumlringutest teine andmete allalaadimisest)

44 Isikuandmete kaitse ja privaatsuse tagamine linkandmete kasutuselevotildetu raames

Isikuandmete kaitse ja privaatsuse tagamine on olulisemaid kuumlsimusi ava- ja linkandmete kasutamisel Inimesed on mures oma andmete turvalisuse paumlrast eriti arvestades luureskandaale massilisi isikuandmete avalikustamisi seoses kuumlberruumlnnetega ning sotsiaalmeedia levikut Ava- ja linkandmete levik votildeib neid probleeme votildeimendada

Analuumluumlsime allpool mida oleks vaja teha Eesti otildeigusruumis seoses isikuandmete kaitse ja privaatsuse tagamisega

441 Isikuandmete esitamine avaandmetena

Kas isikuandmeid votildeiks esitada avaandmetena Analuumluumlsime seda kuumlsimust kahes osas

1 kas isikuandmeid votildeib avalikustada ja

2 kas isikuandmeid votildeiks esitada avaandmetena

Maumlrgime kotildeigepealt et isikuandmed votildeivad olla avalikustatud erinevatel muuhulgas jaumlrgmistel alustel

334 G8 Policy paper G8 Open Data Charter and Technical Annex Published 18 June 2013 httpswwwgovukgovernmentpublicationsopen-data-charterg8-open-data-charter-and-technical-annex

Lingitud Eesti


IKS sect 11 ja 12 saumltestavad et andmesubjekt votildeib isikuandmed ise avalikustada votildei anda notildeusoleku andmete toumloumltlemiseks Ta votildeib sellise siiski igal ajal tagasi votildetta see notildeusolek votildeib olla osaline ning vaidluse korral eeldatakse et andmesubjekt ei ole oma isikuandmete toumloumltlemiseks notildeusolekut andnud Tekib ka potildehimotildetteline kuumlsimus kas andmesubjekt saab anda informeeritud notildeusoleku kotildeigiks votildeimalikeks taaskasutusteks (naumliteks kas ta saab aru sellise notildeusoleku kotildeigist tagajaumlrgedest) ja kas sellist votildeimalust tuleks inimestele uumlldse anda Andmesubjekti notildeusoleku totildeendamise kohustus on isikuandmete toumloumltlejal

Andmekogudes salvestatavad isikuandmed votildeivad olla avalikustatud ka seaduse alusel Nii hoitakse aumlriregistris mitmesuguseid isikuandmeid sealhulgas Eesti isikukoodi ja aadressi (aumlriseadustik335 sect 62) Vastavalt aumlriseadustiku sect 28 lotildeikele 1 on aumlriregistri kanded avalikud ning igauumlhel on otildeigus tutvuda registrikaardi ja aumlritoimikuga ning saada registrikaardist ja aumlritoimikus olevast dokumendist aumlrakirju

Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse sect 11 lotildeikele 2 votildeib isikuandmeid ilma andmesubjekti notildeusolekuta ajakirjanduslikul eesmaumlrgil toumloumldelda ja avalikustada meedias kui selleks on uumllekaalukas avalik huvi ning see on kooskotildelas ajakirjanduseetika potildehimotildetetega Andmete avalikustamine ei tohi uumllemaumlaumlraselt kahjustada andmesubjekti otildeigusi

Enamikul juhtudel on andmekogudes sisalduvad isikuandmed siiski konfidentsiaalsed Naumliteks tervise infosuumlsteemis ei ole avalikustatavaid isikuandmeid336 Ka rahvastikuregistri andmed ei ole avalikustatud - juurdepaumlaumls neile on piiratud337 Riikliku statistika seadus338 saumltestab otseselt votildei kaudselt tuvastatavate andmete konfidentsiaalsuse jaumlrgmiselt bdquosect 34 Konfidentsiaalsed andmed

(1) Andmed mis votildeimaldavad statistilise uumlksuse otsest votildei kaudset tuvastamist ja seelaumlbi uumlksikandmete avalikustamist on konfidentsiaalsed andmed

(2) Statistiline uumlksus kaumlesoleva seaduse taumlhenduses on andmete alusel otseselt tuvastatav kui andmed sisaldavad kas statistilise uumlksuse nime aadressi votildei isiku- votildei registrikoodi

(3) Statistiline uumlksus kaumlesoleva seaduse taumlhenduses on andmete alusel kaudselt tuvastatav kui otsest tuvastamist votildeimaldavate tunnuste puudumisel on votildeimalik statistilist uumlksust tuvastada muude andmete alusel Et otsustada kas statistiline uumlksus on tuvastatav votildeetakse arvesse kotildeik votildeimalused mida kolmas isik votildeib eeldatavasti kasutada nimetatud statistilise uumlksuse tuvastamiseksldquo

Kas avalikustatavad isikuandmed votildeivad olla avaandmed Andmed votildei sisu on avatud kui see kotildeigile antud vabalt kasutada taaskasutada ja jagada ndash kitsendatult maksimaalselt viitamise votildei samadel tingimustel taasjagamise notildeudega Vaatame erinevaid votildeimalusi andmete avalikustamiseks avaandmete seisukohast

Kui andmesubjekt on andnud ise notildeusoleku andmete toumloumltlemiseks tuleb muuhulgas talle teatavaks teha isikuandmete toumloumltleja votildei tema esindaja nime ning isikuandmete toumloumltleja aadressi ja muud kontaktandmed (isikuandmete kaitse seaduse sect 12 lg 3) Neid ja muid isikuandmete kaitse seaduse sect 11 ja 12 saumltteid arvestades oleks vaumlga raske totildelgendada andmesubjekti luba andmete toumloumltlemiseks kui tema luba andmeid vabalt kasutada taaskasutada ja jagada

Kui isikuandmed andekogudes on avalikustatud seaduse alusel siis votildeib nende kujutamine avaandmetena olla mitmeti totildelgendatav Naumliteks aumlriregistris hoitavad isikuandmed sealhulgas Eesti isikukood ja aadress on avalikud (Aumlriseadustik339 sect 62 ja 28) Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse sect 11 lotildeikele 1 kui isikuandmed avalikustatakse seaduse alusel siis ei kohaldata isikuandmete toumloumltlemisele isikuandmete kaitse seaduse teisi paragrahve Seega siit votildeiks teha jaumlrelduse et andmeid votildeib avaandmetena kasutada Samas on RIHA andmetel aumlriregistri konfidentsiaalsuse

335 Aumlriseadustik httpswwwriigiteatajaeeakt102072013063 336 Tervise infosuumlsteemi potildehimaumlaumlrus Vabariigi Valitsuse maumlaumlrus Vastu votildeetud 14082008 nr 131 httpswwwriigiteatajaeeakt13251011 337 Rahvastikuregistri seadus httpswwwriigiteatajaeeakt114032011005 338 Riikliku statistika seadus httpswwwriigiteatajaeeakt13338093 339 Aumlriseadustik httpswwwriigiteatajaeeakt102072013063para70lg2

Lingitud Eesti


turvaosaklass S1 (info asutusesiseseks kasutamiseks juurdepaumlaumls teabele on lubatav juurdepaumlaumlsu taotleva isiku otildeigustatud huvi korral) mis naumlib olevat vastuolus aumlriseadustiku paragrahviga 28 Samuti on nende andmete omandiotildeigused ebaselged

Kui isikuandmeid on avalikustatud meedias siis on vaumlljaannetel tavaliselt omad reeglid nende andmete kasutamise lubamiseks ning neid ei saa uumlldjuhul avaandmetena kaumlsitleda

Uumllaltoodust naumlhtub et isikuandmed votildeiksid olla avaandmed juhul kui nad on avalikustatud seaduse alusel Siiski tuleks sellised olukorrad otildeigusaktides taumlpsemalt saumltestada ndash naumliteks kas ja millistel tingimustel neid andmeid votildeib vabalt kasutada taaskasutada ja jagada Sellisel taumlpsustamisel votildeib juhtuda et kaumlsitletavaid isikuandmeid siiski linkandmetena kasutada ei saa aga olukord ja piirangud on vaumlhemalt kindlaks tehtud

IKS sect 11 ja 12 saumltestavad et andmesubjekt votildeib isikuandmed ise avalikustada votildei anda notildeusoleku andmete toumloumltlemiseks Tihti on selline votildeimalus siiski uumlsna piiratud Naumliteks ei ole ei rahvastikuregistri seaduses ega ka riigiportaalis eestiee inimesel votildeimalust muuta oma isikuandmed rahvastikuregistris avalikuks sealhulgas taumlpsustades sellise notildeusoleku tingimusi vastavalt isikuandmete kaitse seaduse sect-le 12

Sellised votildeimalused toovad lisaks andmete efektiivsemale kasutamisele kaasa ka mitmeid riske Eelkotildeige on need seotud ebapiisavalt laumlbimotildeeldud isikuandmete avalikustamise ohtudega nii inimesele endale votildei tema laumlhikondlastele suuremahulise avalikustamise votildei turvaprobleemide korral ka riigi toimimisele Tuleks arvestada ka seda et isikuandmete osalise avalikustamise votildeimalus sealhulgas isiku votildeimalus seda maumlaumlratleda votildeib kaasa tuua potentsiaalselt suured andmemahud suumlsteemi keerukuse ja lisanduvad turvaohud

Seega on otstarbekas andmekogusid saumltestatavates otildeigusaktides taumlielikumalt realiseerida IKS sect 11 ja 12 pakutavad andmesubjekti poolse isikuandmete avalikustamise votildeimalused arvestades samas sellega kaasnevaid isikuga seotud ning tehnoloogilisi riske

442 Isikuandmete toumloumltlemine linkandmetena

Linkandmete kasutamine annab taumlnu erinevast allikast saadud andmete seostamisele votildeimaluse teha uumlha laiemalt jaumlreldusi ja otsuseid ilma andmesubjekti osaluseta Sellistest otsuste kohta saumltestab isikuandmete kaitse seadus bdquosect 17 Automaatsed otsused

(1) Andmetoumloumltlussuumlsteemi poolt ilma andmesubjekti osaluseta otsuse (edaspidi automaatne otsus) tegemine millega hinnatakse tema iseloomuomadusi votildeimeid votildei muid isiksuseomadusi kui see toob andmesubjektile kaasa otildeiguslikke tagajaumlrgi votildei motildejutab teda muul viisil maumlrkimisvaumlaumlrselt on keelatud vaumllja arvatud jaumlrgmistel juhtudel

1) automaatne otsus andmesubjekti suhtes tehakse lepingu sotildelmimise votildei taumlitmise kaumligus tingimusel et andmesubjekti taotlus lepingu sotildelmimiseks votildei taumlitmiseks rahuldatakse votildei talle on antud votildeimalus esitada tehtava otsuse suhtes vastuvaumlide oma otildeigustatud huvi kaitseks

2) automaatse otsuse tegemine on ette naumlhtud seadusega kui seaduses on saumltestatud meetmed andmesubjekti otildeigustatud huvide kaitseks

(2) Andmesubjekti peab enne automaatse otsuse vastuvotildetmist teavitama motildeistetaval viisil automaatse otsuse vastuvotildetmise aluseks olevast andmete toumloumltlemise protsessist ja tingimustestldquo

Kuna seadus ei saumltesta mida taumlhendab maumlrkimisvaumlaumlrne motildejutamine on siin vaumlga lai ruum totildelgendamiseks ning linkandmete erinevate kasutamisviiside vaidlustamiseks Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse sect-le 17 isikuandmeid uumlldjuhul linkandmetena kasutada ei saa sest on vaumlga raske naumliteks ette naumlha kas mingi konkreetne linkandmete kasutusviis votildeib tulevikus andmesubjekti maumlrkimisvaumlaumlrselt motildejutada Soovitav oleks otildeigusakte selles osas taumlpsustada Uumlks votildeimalus selleks on tuua analoogiliselt IKS sect 11 lotildeikele 6 vaumllja valdkonnad millede puhul automaatsed otsused on lubatud

Lingitud Eesti


Toodud jaumlreldus ei sotildeltu uumlldjuhul sellest kas isikuandmed on avalikustatud votildei mitte

Erandiks on olukord kus isikuandmed on seaduse alusel avaandmed ndash sellisel juhul neile isikuandmete kaitse seaduse sect 17 ei rakendu Seega votildeib sellisel juhul isikuandmeid toumloumldelda kui linkandmeid

443 Isikuandmete kaitse ja privaatsuse tagamine seoses linkandmetega

Motildeistliku tasakaalu leidmine isikuandmete kaitse ja andmete kasutamise efektiivsuse vahel on olnud Eestis ja Euroopa Liidus pikka aega aktuaalne teema sealhulgas naumliteks seoses teadusuuringute ja andmekaitse vahekorraga340 Lisaks efektiivsuse notildeuetele peab olema tagatud inimeste potildehivabaduste ja -otildeiguste kaitse isikuandmete ja identiteedi kaitse Inimene on oma andmete omanik ning tal peab olema votildeimalus jaumllgida oma isikuandmete kasutamist341

Jaumlrgnevas vaatame ainult linkandmetega seoses tekkivaid lisakuumlsimusi puumluumldmata analuumluumlsida seniseid olemasolevaid probleeme

Linkandmete kasutamine suumlvendab polaarsusi votildeimaldades efektiivsemat toumloumltlust samas aga tekitades uusi ohte privaatsusele Uued ohud votildeivad votildeimenduda votildei avalduda mitmeti

Naumliliselt ebaolulised isikulised detailid votildeivad kombineeritult anda isikust potildehjaliku pildi

Andmete linkimine votildeib laiendada votildeimalusi statistilise uumlksuse kaudseks tuvastamiseks

Isikustatud andmed kombineeritult isikustamata andmetega votildeivad kaasa tuua isikuandmete kaitse notildeuete riive

Kotildeik ohud suumlvenevad seetotildettu et linkandmed votildeimaldavad seostada isikuandmeid avaliku sektori andmete ja muude allikate (meedia sotsiaalmeedia jm) kombineerimisel

Kuna kombineeritakse andmeid kontrollitud ja kontrollimata allikatest on suurem oht vaumlaumlrarusaamade potildehjendamatute hinnangute inimesele suunatud vaenulike kampaaniate jms tekkeks

Seetotildettu tuleb isikuandmete kaitseks tagada et uumlkski avalik lingitud andmete komplekt ei sisaldaks isikuandmeid Eelmistes jaotistes toodud analuumluumls naumlitab siiski et olemasolevas otildeigusruumis on isikuandmete kaitse ja privaatsus tagatud ka seoses linkandmete seadusliku kasutuselevotildetuga eelkotildeige seepaumlrast et isikuandmete kasutamine linkandmetena on aumlaumlrmiselt raskendatud

Erandjuhtudel kui see on votildeimalik (nt aumlriregister) tuleks riskid hoolikalt laumlbi analuumluumlsida Naumliteks kui vaadata koos aumlriseadustiku sect 62 ja sect 28 lg 1 (aumlriregistris hoitakse mitmesuguseid isikuandmeid sealhulgas Eesti isikukoodi ja aadressi ning aumlriregistri kanded on avalikud) AvTS sect 8 lotildeiget 3 (teabele juurdepaumlaumls hotildelmab ka otildeigust seda teavet taaskasutada) ning isikuandmete kaitse seaduse sect 11 lotildeiget 1 (kui isikuandmed avalikustatakse seaduse alusel siis ei kohaldata isikuandmete toumloumltlemisele isikuandmete kaitse seaduse teisi paragrahve) tekib kuumlsitav olukord kus aumlriseadustiku alusel saab isikukoode avalikustada AvTS alusel saab seda teavet taaskasutada ning tulemusele ei kohaldata isikuandmete seadusega votildeimaldatavat kaitset

IKS sect 16 lg 1 saumltestab bdquoAndmesubjekti notildeusolekuta votildeib teadusuuringu votildei riikliku statistika vajadusteks toumloumldelda andmesubjekti kohta kaumlivaid andmeid uumlksnes kodeeritud kujulldquo Sama paragrahvi lg 2 naumlib raumlaumlkivat

340 Andmekaitse ja teadustoumlouml Sirp 25012013 httpwwwsirpeeindexphpoption=com_contentampview=articleampid=17020andmekaitse-ja-teadustoeoeampcatid=9sotsiaaliaampItemid=13ampissue=3426 341 Eesti infouumlhiskonna arengukava 2020 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 14112013) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium http263654edicypagescomeesti-infouhiskonna-arengukava-2020infouhikonna-arengukava-2020-loppversioon

Lingitud Eesti


esimesele vastu bdquoAndmesubjekti tuvastamist votildeimaldaval kujul on teadusuuringu votildei riikliku statistika vajadusteks andmesubjekti notildeusolekuta tema kohta kaumlivate andmete toumloumltlemine lubatud uumlksnes juhul kui paumlrast tuvastamist votildeimaldavate andmete eemaldamist ei oleks andmetoumloumltluse eesmaumlrgid enam saavutatavad votildei oleks nende saavutamine ebamotildeistlikult raskeldquo Esimesele lotildeikele vasturaumlaumlkivana naumlib ka lg 4 lubades piiranguteta bdquo Kogutud isikuandmeid on lubatud toumloumldelda teadusuuringu votildei riikliku statistika vajadusteks olenemata sellest millisel eesmaumlrgil neid isikuandmeid algselt kogutildquo Votildeimalusel on soovitav esitada IKS sect 16 lotildeiked selliselt et nende omavaheline kooskotildela oleks paremini jaumllgitav

444 Ettepanekud

1 Reguleerida votildei taumlpsustada juhendmaterjalides rakendusaktides votildei otildeigusaktides selliseid isikuandmete kaitse aspektist kuumlsitavaid olukordi kus uumlhe otildeigusakti alusel saab isikukoode votildei muid isikuandmeid avalikustada AvTS sect 8 lg 3 alusel saab seda teavet taaskasutada ning isikuandmete kaitse seaduse sect 11 lg 1 alusel ei kohaldata tulemusele isikuandmete seadusega votildeimaldatavat kaitset Uumlks votildeimalus selleks oleks kitsendada AvTS sect 8 lg 3 kitsendades selles isikuandmete taaskasutamist Teine votildeimalus oleks taumlpsustada otildeigusaktides mis lubavad isikuandmete avalikustamist kas ja millistel tingimustel neid andmeid votildeib kasutada avaandmetena (sh vabalt kasutada taaskasutada ja jagada) Samuti votildeib taumlpsustada isikuandmete kaitse seaduse sect 11 lotildeiget 1 (kui isikuandmed avalikustatakse seaduse alusel siis ei kohaldata isikuandmete toumloumltlemisele isikuandmete kaitse seaduse teisi paragrahve) Votildeimalik on kasutada ka juhendmaterjale ja soovitusi

2 Realiseerida taumlielikumalt andmekogusid saumltestatavates otildeigusaktides IKS sect 11 ja 12 pakutavad

andmesubjekti poolse isikuandmete avalikustamise votildeimalused Naumlitena votildeib tuua andmesubjekti

votildeimaluse muuta oma isikuandmed rahvastikuregistris avalikuks (niihaumlsti otildeigusaktide kui ka

tehnilise teostuse tasemel) sh taumlpsustades sellise notildeusoleku tingimusi vastavalt isikuandmete kaitse

seaduse sect-le 12 Seejuures tuleks puumluumlda maandada sellega kaasnevaid isikuga seotud ning

tehnoloogilisi riske muuhulgas jaumllgides IKS sect 12 toodud kitsendusi isikuandmete toumloumltluse notildeusoleku

andmiseks Maumlrkus votildeimalik siiski et kodanikku peab kaitsma ka iseenda eest naumlitena votildeib tuua

kiirlaenude reguleerimise teemalised vaidlused

3 Taumlpsustada juhendmaterjalides votildei rakendusaktides millal rakendub isikuandmete kaitse seaduse sect

17 (automaatsed otsused) Sealhulgas kuna andmete linkimine mille votildeimalikud kasutusviisid on ette maumlaumlramata ja mis seega votildeib maumlrkimisvaumlaumlrselt motildejutada andmesubjekti on lubatud vaid sect-s 17 maumlrgitud erijuhtudel votildeiks kas taumlpsemalt vaumllja tuua mida votildeib lugeda maumlrkimisvaumlaumlrseks andmesubjekti motildejutamiseks votildei maumlrkida analoogiliselt IKS sect 11 lotildeikele 6 valdkonnad millede puhul automaatsed otsused on lubatud

4 Nendel juhtudel kui isikuandmete kasutamine linkandmetena on votildeimalik (nt aumlriregister) tuleks kaasnevad riskid hoolikalt laumlbi analuumluumlsida

5 Selgitada IKS sect 16 lotildeikeid juhendmaterjalides et nende omavaheline suhe oleks paremini arusaadav

45 Otildeigused vastutused ja kohustused

Linkandmete seisukohast on oluline et vastavalt autoriotildeiguse seadusele on teosed millele tekib autoriotildeigus muuhulgas arvutiprogrammid ning teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid) Autoriotildeiguse seadust ei kohaldata naumliteks ideedele ja teooriatele aga ka faktidele ja andmetele

Votildeivad tekkida kuumlsimused kas autoriotildeiguse seaduse potildehjal kaitstavas teoses sisalduvaid uumlksikuid fragmente votildeib vabalt linkida kes vastutavad linkandmete uuendamise ja nende andmete alusel pakutavate teenuste kvaliteedi eest jne

Lingitud Eesti


451 Intellektuaalomandi otildeiguste kaitse tagamine

Eestis rakendatav intellektuaalomandi otildeiguste kaitse on saumltestatud mitmete otildeigusaktidega Siia kuuluvad Eesti Vabariigi potildehiseadus (sect 39) autoriotildeiguse seadus342 Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon343 viimasel potildehinev WIPO (Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni) autoriotildeiguse leping344 intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping345 (lisa protokollile Eesti uumlhinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni Asutamislepinguga346) Euroopa Liidu vastavad direktiivid jne

Intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping maumlaumlratleb muuhulgas II jao osades 1ndash7 intellektuaalomandi kategooriad autoriotildeigus ja sellega kaasnevad otildeigused kaubamaumlrgid geograafilised taumlhised toumloumlstusdisainilahendused patendid mikroluumllituste topograafia ja avalikustamata teabe kaitse

Toumloumlstusomandi otildeiguskorralduse aluste seadus maumlaumlratleb toumloumlstusomandi esemeteks leiutised mida registreeritakse patendiseaduse kasuliku mudeli seaduse votildei Euroopa patentide vaumlljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse alusel mikroluumllituse topoloogiad kauba- ja teenindusmaumlrgid

toumloumlstusdisainilahendused347

AvTS sect 8 lg 3 saumltestab et teabele juurdepaumlaumls hotildelmab ka otildeigust seda teavet taaskasutada kusjuures taaskasutamise motildeiste avab sama seaduse sect 31 Viimane ei saumltesta siiski kotildeiki avaandmete kasutamise erisusi sealhulgas omandiotildeiguste temaatikat Naumliteks kas isik votildeib kasutada avaliku sektori poolt avalikustatud andmeid taumliendada neid ja lugeda siis need andmed enda omandiks

Ei avaliku teabe seadus ega ka jaotise alguses mainitud otildeigusaktid ja lepingud ei saumltesta millised intellektuaalomandi otildeigused seonduvad avaliku teabega Vastavalt autoriotildeiguse seaduse sect-le 6 tekib autoriotildeigus teosele teose loomisega ning autoriotildeiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei notildeuta teose registreerimist deponeerimist votildei muude formaalsuste taumlitmist Seega votildeib avaliku teabe seaduse kohaselt avaldatud teave olla kaitstud autoriotildeigustega Vastavalt AvTS sect 4 lotildeikele 3 peab teabele juurdepaumlaumlsu votildeimaldamisel olema tagatud autoriotildeiguste kaitse

Et sellega seonduvaid probleeme vaumlltida tuleks avaliku teabe seaduses saumltestada avalikustatava teabe litsentseerimise kord (naumliteks kelle paumldevuses on litsentse anda) ja litsentsitingimused votildei litsentsituumluumlbid

Kasutada votildeiks seejuures sobivat litsentsi creative commons litsentsiperest348

452 Vastutus linkandmete ja nende kaudu esitatavate teenuste kvaliteedi eest

Kui linkandmete potildehjal tehakse igapaumlevaseid votildei riigi juhtimise otsuseid on oluline nii toorandmete kui ka toumloumldeldud andmete kvaliteet

Avaliku teabe seaduse sect 9 lg 8 saumltestab uumlldise vastutuse publitseeritavate andmete kvaliteedi eest Samas bdquoabsoluutsetldquo kvaliteeti ei ole naumliteks konkreetsete andmekogude puhul on avalikustatavad andmed tehnoloogilistel ja muudel potildehjustel enamasti reaalsete andmete koopiad mis muuhulgas votildeivad olla mitte taumliesti kaasaegsed Selliseid objektiivseid piiranguid tuleks arvestada seejuures vaumlltides olukorda kus

342 Autoriotildeiguse seadus httpswwwriigiteatajaeeakt114062013005 343 Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga uumlhinemise seadus httpswwwriigiteatajaeeakt24662 Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon httpswwwriigiteatajaeeakt13101723 344 Vaumllisministeeriumi teadaanne httpswwwriigiteatajaeeakt13267527 WIPO (Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni) autoriotildeiguse leping httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=DD113322000A0411(01)ETPDF 345 Intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping httpswwwriigiteatajaeeakt79299 346 Protokoll Eesti uumlhinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni Asutamislepinguga (Marrakeši lepinguga) httpswwwriigiteatajaeeakt79272 347 Toumloumlstusomandi otildeiguskorralduse aluste seadus httpswwwriigiteatajaeeakt128122011046 Vt ka Toumloumlstusomandi kaitse Pariisi konventsioon httpswwwriigiteatajaeeakt13088459 348 httpcreativecommonsorg

Lingitud Eesti


andmed tehakse linkandmetena uumlhekordselt avalikuks ning edasi neid andmeid enam ei hallata Seepaumlrast tuleks notildeuded avalikustatavate andmete kvaliteedile ilmutatult saumltestada ning teha kaumlttesaadavaks soovitatavalt RIHA kaudu

Linkandmete kasutamisel tuleks ka arvestada votildeimalust et andmete algne avaldaja muutub avalikkuse silmis (potildehjendatult votildei mitte) automaatselt vastutajaks vahendatud andmete kvaliteedi eest Naumliteks votildeib riigi- votildei kohaliku omavalitsuse asutus avaldada mingid andmed avaandmetena ning teine osapool luua rakenduse nende andmete potildehjal teenuse osutamiseks kusjuures avalikkus naumleb andmete allikana esimesena mainitud asutust Kui see rakendus muutub populaarseks kuid teine osapool lakkab mingil potildehjusel teenust osutamast votildei osutab ebakvaliteetset teenust poumloumlrdub kasutajate pahameel asutuse vastu Selliste olukordade leevendamiseks saab kasutada asjakohaseid litsentse paremat teavitust viitamist asjakohastele otildeigusaktidele (nt tarbijakaitseseadus) jne

453 Ettepanekud

1 Saumltestada avalikustatava teabe litsentseerimise kord ja litsentsitingimused votildei litsentsituumluumlbid avaliku teabe seaduses votildeimalusel soovitades seejuures kasutada sobivat litsentsi creative commons litsentsiperest

2 Kehtestada andmekogude potildehimaumlaumlrustes ja juhendmaterjalides avalikustatavate andmete kvaliteedi notildeuded ning publitseerida nende notildeuete ja nendele vastavuse taseme hinnangud vastavas andmekogus votildei teha nad kaumlttesaadavaks RIHA kaudu

46 Omandi kriitilise taristu ja riigi kaitse

461 Omandi andmete kaitse

Praegune otildeigusruum kaumlsitleb eelkotildeige isikuandmete kaitset kuid tehnoloogia arenedes suureneb vajadus kaumlsitleda ka omandi andmete kaitsmist eriti kui see on seotud konkreetse isikuga Eelkotildeige votildeib olla oluline hinnalisema vara kohta kaumliva info kaitsmine (sh kinnisvara maaomand autod) kuid ka arvutite telefonide jm info votildeib olla kergesti kaumlttesaadav ning nad votildeivad sisaldada olulist infot349

Linkandmed votildeivad suurendada riske muuhulgas taumlnu sellele et integreeritakse mitmest allikast paumlrit infot - naumliteks aumlriregistrist (saades kaumltte nimele vastava isikukoodi) kinnistusregistrist (saades kaumltte kinnistute andmed) maakatastrist (saades kaumltte katastriuumlksuste omanike nimed) jne

Lisanduv riskide allikas on see et kui uumlksikute paumlringute info tehakse lingituna internetis kotildeigile kaumlttesadavaks votildeib seda kasutada selliste paumlringute tegemiseks mida seni polnud votildeimalik teha vastavate registrite seadustes maumlaumlratletud kitsenduste totildettu Teisisotildenu votildeivad tekkida vaumlhem votildei rohkem taumlielikud koopiad piiratud ligipaumlaumlsuga registritest ja andmebaasidest

Naumliteks on maakatastriseaduse350 sect-s 6 saumltestatud et igauumlks votildeib tutvuda katastriandmetega ja saada nendest vaumlljavotildetteid kui seadusega ei ole saumltestatud teisiti kusjuures katastriandmetele juurdepaumlaumlsu sooviv isik votildeib korraga tutvuda uumlhe katastriuumlksuse ja sellega piirnevate katastriuumlksuste andmetega Kui linkandmete loomine ja publitseerimine on lihtne tegevus votildeivad aja jooksul tehtud paumlringute tulemused olla linkandmetena saumlilitatud ning nendest votildeib moodustuda koopia maumlrkimisvaumlaumlrsest maakatastri osast Sellele osale ei pruugi enam rakenduda maakatastri paumlringute arvu piirang

349 httpwwwitworldcomslideshow129283how-cops-and-robbers-are-using-google-earth-383397source=ITWNLE_nlt_tonight_2013-11-19 350 Maakatastriseadus httpswwwriigiteatajaeeakt13335388

Lingitud Eesti


Selliste probleemide ennetamiseks tuleks saumltestada avaliku teabe seaduses votildei konkreetsete andmekogude kohta kaumlivates otildeigusaktides millised on otildeigused paumlringute tulemusena saadavate andmete publitseerimiseks

462 Kriitiline taristu ja riigi kaitse

Linkandmed votildeimaldavad rohkem infot saada ka mitte alati heasoovlikel osapooltel naumliteks vaumllisluureteenistustel Muuhulgas votildeib asjade Interneti tehnoloogia arenedes tekkida vajadus kaumlsitleda ka seadmete andmete kaitsmist eriti kui nad on seotud konkreetsete isikute asukohtade ajahetkede votildei riigi kriitilise taristuga

Votildeiks arvata et seadmete info internetis on kaitstud kuid tegelikkuses on palju naumliteid vastupidise kohta ruuterites on uumlldsusele teadaolevaid tagauksi351 internetis on nimekirju seadmetest mille kontrollerite kasutajanimed ja paroolid on jaumletud tehases seadistatuks352353 jne Kui kotildeik need andmed panna linkandmetena kokku eelmises jaotises mainitud isikute ja omandi andmetega votildeib tekkida uumlsna detailne pilt riigi toimimisest sealhulgas ka elutaumlhtsast infrastruktuurist Seda pilti saavad erinevatel eesmaumlrkidel kasutada mitmesuguste riikide teenistused354

Sellist pilti saab kasutada uumlksikute isiku- votildei varavastaste ruumlnnete teostamiseks pannes kokku mitmesugust tuumluumlpi andmed Kui otsest infot ei ole votildeimalik saada on votildeimalik rakendada kaudseid meetodeid Muuhulgas on vastavalt riikliku statistika seaduse355 sect 34 lotildeikele 3 statistiline uumlksus andmete alusel kaudselt tuvastatav kui otsest tuvastamist votildeimaldavate tunnuste puudumisel on votildeimalik statistilist uumlksust tuvastada muude andmete alusel Et otsustada kas statistiline uumlksus on tuvastatav votildeetakse arvesse kotildeik votildeimalused mida kolmas isik votildeib eeldatavasti kasutada nimetatud statistilise uumlksuse tuvastamiseks

Linkandmed annavad uusi suuri votildeimalusi raumlmpskirjade individualiseerimiseks ning seoses sellega isiklikult kohandatud ruumlnnete teostamiseks Kasutades avalikke sotsiaalmeedia ja muid (link)andmeid on votildeimalik koostada vaumlga usutavaid kirju lisada neile naumliteks aumlriregistrist saadud isikukoodi kasutades saaja nimele kruumlpteeritud manuseid jne Sellised kirjad soodustavad klikkamist ohtlikele linkidele nakatatud manuste avamist jms

Potentsiaalselt vaumlga ohtlikud on linkandmete kasutamise votildeimalused suurte rahvusvaheliste konfliktide puhul Rahu ajal kogutud ja mittekasutatavaid suuri linkandmete andmebaase votildeib kasutada elutaumlhtsate seadmete uumlle kontrolli saamiseks seadmete toumlouml halvamiseks paanika tekitamiseks muude ruumlnnete motildeju tugevdamiseks desinformeerimiseks jne

Otstarbekas on arvestada votildeimalust et inimesed ei suuda saumlilitada kontrolli omavahel seotud tehislike suumlsteemide uumlle eriti kui need valdavad ja suudavad uumlheaegselt toumloumldelda informatsiooni mis inimestele endile kunagi integreeritult hotildelmatav ei ole Kui sellistes suumlsteemides hakkavad arenema sellised omadused nagu naumliteks sotildeltumatute eesmaumlrkide puumlstitamine mis tehniliselt on realiseeritav ka praegu ning mida votildeivad rakendada nii entusiastlikud rumalad kui ka pahatahtlikud osapooled siis on tulemused prognoosimatud Arvestades lisaks seda et lingitakse seadmete infot ning votildettes arvesse robootika (sealhulgas droonide jm sotildejalise eesmaumlrgiga autonoomsete vaumlikeste ja suuremate seadmete) arengut saab isikuandmete ning ressursse kaumlsitlevate andmete kaitse hoopis uue taumlhenduse ndash linkandmed koos muu tehnoloogia arenguga votildeivad totildeepoolest olla bdquokiller applicationldquo Areng ilmselt linkandmete suunas laumlheb ja tuleks motildeelda kas selliseid riske on votildeimalik kuidagi leevendada Muuhulgas tuleks silmas pidada votildeimalust et praegune andmete maksimaalse avalikustamise suund votildeib motildenekuumlmne aasta paumlrast asenduda vastupidise tendentsiga vaumlhendamaks tehissuumlsteemide kasvava votildeimsusega seotud riske ndash tendents mille esimesi ilminguid votildeib jaumllgida motildenede riikide kuumlberkaitse programmides

351 httpwwwdevttys0com201310reverse-engineering-a-d-link-backdoor 352 httpwwwtechnologyreviewcomnews514066what-happened-when-one-man-pinged-the-whole-internet 353 httpmoneycnncom20130408technologysecurityshodan 354 httpswwwciagovnews-informationspeeches-testimony2012-speeches-testimonyin-q-tel-summit-remarkshtml 355 Riikliku statistika seadus httpswwwriigiteatajaeeakt13338093

Lingitud Eesti


Mainitud probleemide motildeju vaumlhendamiseks tuleks andmete (linkandmetena) publitseerimisel arvesse votildetta riske mis tekivad nende andmete kombineerimisel juba olemasolevate publitseeritud andmetega Votildeimalik andmete publitseerimise kitsendamine selliste riskide totildettu peaks siiski olema pigem osaline (enamikes andmekogudes on andmeid mida saab suurema riskita avalikustada) potildehjalikult laumlbi analuumluumlsitud ning detailselt potildehjendatud

463 Ettepanekud

Saumltestada konkreetsete andmekogude kohta kaumlivates otildeigusaktides votildeimalusel ka avaliku teabe seaduses (nt AvTS sect 31 sect 4 votildei sect 8) millised on otildeigused paumlringute tulemusena saadavate andmete publitseerimiseks

Andmete (linkandmetena) publitseerimisel tuleks arvesse votildetta riske (sh isikutele omandile

seadmetele kriitilisele taristule ja riigi julgeolekule) mis tekivad nende andmete kombineerimisel juba olemasolevate publitseeritud andmetega Votildeimalik andmete publitseerimise kitsendamine selliste riskide totildettu peaks siiski olema pigem osaline (enamikes andmekogudes on andmeid mida saab suurema riskita avalikustada) potildehjalikult laumlbi analuumluumlsitud ning detailselt potildehjendatud

Lingitud Eesti


5 Kvalitatiivuuringu tulemused

Kvalitatiivuuringu tulemus on koond kaheksast individuaalintervjuust ning kahest fookusgrupiintervjuust valdkonna ekspertidega kellel on teadmised ja praktilised kogemused mitmetes linkandmetega seonduvates tehnoloogiavaldkondades Tulemused on esitatud vastavalt intervjuu kavale ning ei ole seatud prioriteetsuse jaumlrjekorda

51 Linkandmete ja seonduvate tehnoloogiate kasutuselevotildetu votildeimalused ja takistajad

Kas ja mil maumlaumlral on nimetatud tehnoloogiad vajalikud Eesti riigi IS arenguks Millised neist on Eestile esmaselt olulised linkandmete kasutuselevotildetu plaanis

Peamiselt peetakse riigi infosuumlsteemide seisukohalt oluliseks linkandmete ja semantilise veebi tehnoloogiaid Neid kahte tehnoloogiat nimetatakse sageli paaris kuna semantika loob linkandmete kasutuselevotildetuks vajalikud eeldused Linkandmete kasutamise eelisena tuuakse vaumllja riigi paindlikumat reageerimist muutustele ning kvaliteetsemat poliitikakujundamist mis ilma linkandmeteta ebaotildennestub Informatsiooni kaumlttesaadavuses ja kasutamises ei naumlhta konkurentsieelist mitte ainult erasektorile vaid ka riigile

Avaandmete osas arvamused lahknevad Osalt peetakse olemasolevat X-tee platvormi piisavaks et andmeid avada teisalt aga ei usuta et riigil oleks piisavalt motivatsiooni ja ressursse andmete avamisega tegeleda sest peamine kasusaaja avatud andmetest ei ole riik vaid erasektor

Asjade interneti suurandmete ja koosloome osas arvamused hajuvad kuna kogemus ja teadmised nende tehnoloogiate kasutamisel ei ole ekspertidel sarnased

Kotildeige taumlhtsamaks linkandmete kasutuselevotildetus peetakse andmete avamist ja semantiliste tehnoloogiatele kasutuselevotildettu milleta ei ole linkandmete kasutuselevotildett votildeimalik Uumllejaumlaumlnud tehnoloogiate jaumlrjestuses tekivad eriarvamused ning ei joonistu vaumllja selgeid prioriteete

Milliseid votildeimalusi pakub avaandmete ja linkandmete kasutamine riigile erasektorile elanikkonnale tervikuna

Nutikas ja laumlbipaistev riik Ava- ja linkandmete osas naumlhakse avalikku sektorit kui votildeimaldajat erasektorit ja kodanikku kui tarbijat ja teenuste loojat Andmete avamise uumlheks olulise vajadusena nimetatakse riigi ja kodaniku vahelise suhtluse paranemist tagasiside andmist kodanike poolt riigile et riik saaks teha paremat poliitikat

Avaandmed ndash kotildeigile vabalt ja

avalikult kasutamiseks antud

masinloetavas formaadis andmed millel

puuduvad kasutamist ning levitamist

takistavad piirangud

Linkandmed ndash hajusad seotud ja

koosvotildeimelisi andmehulki mis on

esitatud uumlhtses formaadis (nt RDF) on

publitseeritud veebis ja omavad

juurdepaumlaumlsu laumlbi paumlringupunktide (nt

SPARQL)

Semantilised tehnoloogiad

votildeimaldavad lisada andmetele

taumlhendust ning esitada andmeid koos

nende taumlhendustega masinloetaval kujul

Asjade internet ndash fuumluumlsiliste objektide

(naumliteks esemete seadmete)

varustamine sensoritega mis on lingitud

traadiga votildei traadita votildergu abil

Suurandmed on mahukad muutuvad

mitmekesised ja keerukad andmed

Koosloome ndash praktika kus teenuste

ideede ja andmete saamiseks

kasutatakse suurt hulka tavaliselt

online-režiimis uumlhendatud inimesi

Koosloome protsess eeldab et teenused

andmed seadmed jne kasutaks uumlhist

motildeistete suumlsteemi ontoloogiat

semantikat ja viitaks nendele

Tulevikuinternet ndash tehnilisest

aspektist laumlhtudes taumlhendab

tulevikuinternet uute

internetiarhitektuuride ja

internetiprotokollide vaumlljatoumloumltlust ja

kasutuselevotildettu (naumliteks IPv6)

Lingitud Eesti


LEO356 (Laumlbipaistev Eesti Omavalitsus) on hea naumlide riigi avamisest kodanikele

Monitooringu votildeimaldamine Elutaumlhtsate teenuste osutajatel on votildeimalik saada oluliselt kiiremini infot kui elutaumlhtis teenus on haumliritud Avalike teenuste osutamise kvaliteedi totildestmine muutub votildeimalikuks ja vajadused arusaadavaks

Kiirem reaktsiooniaeg suumlndmustele Andmete kiirem analuumluumls votildeimaldab kiiremini ja selgemalt aru saada milline on otsuste motildeju Valedele otsustele on votildeimalik kiiremini reageerida ning uusi otsuseid langetada

Avaliku sektori kulude vaumlhenemine Kui avalik sektor kaotaks aumlra vajaduse vastata kodanike ja erasektori teabenotildeuetele paumlringutele ning avaks andmed hoitaks selle arvelt kokku pikas perspektiivis hulk ressurssi Koosloome tehnoloogiaid kasutades saaks osa avaliku sektori teenustest korraldada ka kodanike kaasamisega (nt taumlnavaaukude kaardistamine mobiilirakendusega) Lisavaumlaumlrtus on andmete avamisest votildeimaldatud majanduse elavnemine

Elanikkonna elukvaliteedi totildestmine ja tervishoiu valdkonna kulude vaumlhendamine Tervishoius annaks andmete pikaajaline kogumine ja analuumluumlsimine votildeimaluse hoida tulevikus kokku ravikulusid Lisavaumlaumlrtus votildeiks tekkida nt geenivaramu andmete sidumisel e-Tervise andmetega

Uued teenused erasektoris avaliku sektori taandumine andmete tootjaks Teenuste loomist naumlhakse eelkotildeige erasektoris ning sel juhul taandatakse avalik sektor teenuseosutaja rollist Selline stsenaarium votildeimaldaks paremat konkurentsi teenuseosutajate vahel

Naumlhtamatud teenused vaumlhem e-teenuseid Avalike teenuste paljususe asemel naumlhakse andmete linkimises votildeimalust et riik teeks osa teenuseid kodanikule bdquonaumlhtamatultldquo aumlra Naumlhtamatute teenuste all motildeeldakse eelkotildeige proaktiivseid teenuseid millele inimesele on seadusandlik otildeigus ning mida ta peab saama sotildeltumatult sellest kas ta tellib teenust votildei mitte Sagedase naumlitena tuuakse siinkohal lapse riikliku suumlnnitoetuse teenust mida ei peaks spetsiaalselt taotlema kuna riigil on piisav hulk informatsiooni olemas et teenus naumlhtamatult osutada Kodanik saab teada teenuse saamisest laumlbi raha laekumise pangakontole Teise sarnase naumlitena saab tuua riikliku vanaduspensioni mille puhul inimene ei peaks pensioni taotlema Tulemuseks on vaumlhem e-teenuseid

Millised on Eesti taumlnased votildeimekused nimetatud tehnoloogiate raames millised on arenguvajadused

Kuigi linkandmete tehnoloogia arendamist on toodud vaumllja pea kotildeige olulisemana ei naumlhta Eesti arenguvajadust siin kriitilisena kuna ka maailmas on mahajaumlaumlmus linkandmete kasutuselevotildetus uumlhtlaselt suur Seevastu avaandmete osas naumlhakse suurt mahajaumlaumlmust maailma keskmisest Uumlksikud initsiatiivid avaandmete osas on olnud kuid riigi tasandil puudub koordineeritus Andmete avamise kontekstis raumlaumlgitakse votildeimekusest kahes erinevas votildetmes ndash uumlhelt poolt tahtmisestahtmatuses avaliku sektori poolt andmeid avada ning teisalt votildeimetusest andmeid avada kuna ressursse selleks napib Tahtmatuse potildehjuseks on totildeenaumloliselt andmete ebauumlhtlane kvaliteet ning vaumlaumlriti motildeistmise votildeimalus mis votildeib tuua kaasa ettenaumlgematuid probleeme ja taumliendavaid kulusid avaliku sektori asutustele

Votildeimekust andmeid omavahel linkida on tajutud juba kuumlmmekond aastat tagasi laumlbiviidud pilootprojektides kuid saadud tulemusi ei ole kas osatud votildei on kardetud neid kasutada Avaliku sektori teadmatus votildeimalike tagajaumlrgede eest mida andmete avamine ja linkimine endaga kaasa toob on takistanud tehnoloogilist arengut

Laialdase linkandmete kasutuselevotildetu osas on arengut pidurdavaks teguriks ka standardite puudumine Uumlhe olulise arenguvajadusena nimetataksegi motildeistete ontoloogiate ja standardite loomist et saaksime motildeistetest uumlhtviisi aru

356 Laumlbipaistev Eesti Omavalitsus httpwwwriigipilveeQvAJAXZfcopendochtmdocument=LEOqvwamphost=localampanonymous=true

Lingitud Eesti


Semantiliste tehnoloogiate kasutuselevotildetus on valmidus tunnetatav ontoloogiaid on vaumllja toumloumltatud X-tee raames Samas ei ole semantiliste tehnoloogiate kasutuselevotildettu saatnud edu kuna riigi poolt pole loodud selleks notildeuet ning erasektori teadlikkus ja vajadus on vaumlhene Peamise arenguvajadusena naumlhakse siin just selle tehnoloogia olulisuse tajumist

Asjade interneti kontekstis on nimetatud oluliseks puuduseks tehnoloogia kasutuselevotildetul IPv6 internetiprotokolli357 puudumist millest tingituna vaumlheneb Eesti konkurentsivotildeime maailmas

Suurandmete osas kaheldakse kas suurandmeid Eestis uumlldse olemas on On levinud arvamus et suurandmeid Eesti praktikas ei esine ning see on vaid teadlaste paumlrusmaa Votildeimekust suurandmeid toumloumldelda naumlhakse uumlksikutel organisatsioonidel kes tegutsevad riikliku julgeoleku keskkonnaseire vms valdkonnas Vajadust suurandmete toumloumltlemise jaumlrele naumlhakse linkandmetega seonduvalt kuna linkandmete laialdase kasutuselevotildetuga kasvavad huumlppeliselt ka andmemahud

Koosloome votildeimekust illustreerib kotildeige paremini eestiee portaali testimine millesse on kaasatud sadu vabatahtlikke asjast huvitatud kodanikke Samuti ei oleks ilma koosloometa votildeimalik olnud bdquoTeeme aumlraldquo kampaaniad Seega votildeib vaumlita et silmapaistvad naumlited on olemas kuid pigem ei ole koosloome laialt kasutatav ega teadlikkus koosloome votildeimalustest piisav

Millistel koosvotildeime tasemetel on Eestis barjaumlaumlrid kotildeige suuremad Millised takistused paumlrsivad avatud ja linkandmete (efektiivset) loomist ja kasutamist Eestis

Ekspertide arvamused barjaumlaumlride osas laumlhevad lahku Kuumlll aga paigutub suurimaks otildeiguslik barjaumlaumlr Poliitiliste ja organisatoorsete barjaumlaumlride osas jagunevad arvamused kahte aumlaumlrmusesse ning tehnilisi takistusi peetakse kotildeige vaumliksemaks

Andmekaitse Juriidilisel tasemel seab andmekaitse tugevad piirangud andmete kasutamisele Osalt on see motildeistetav kuna Eesti vaumliksuse totildettu on oht mosaiikandmete tekkeks mille puhul mitmest andmekogust saadud isikustamata andmeid on votildeimalik taasisikustada Isiku privaatsus on tugevalt kaitstud Andmete kogumine on registripotildehine ja see ei votildeimalda andmekomplektidega fantaseerimist uute andmete avastamist

Visiooni strateegia ja tegevusplaani puudumine Avaliku sektori uumlleselt puudub reeglistik infosuumlsteemide korraldamiseks Iga ministeerium korraldab oma haldusalas infosuumlsteeme oma parema aumlranaumlgemise jaumlrgi kuid ministeeriumide vahel on ebakotildelad

Ei tunnetata vajadust Ametnik osutab teenust sest arvatakse et kodanik niikuinii ise ei oska Kardetakse andmete interpreteerimist

Ei usaldata innovatsiooni Ei usuta et uued tehnoloogiad toovad suurt edu Innovatsiooni on tehtud kuid see on enne pooleli jaumletud kui tulemus tekib Vajab poliitilist survet et tekitada innovatsiooni sundusaldamine

Kehv andmekvaliteet Kartus et andmetes on vead Ametniku ja poliitikute hirm mis juhtub meedias kui avastatakse hulgaliselt vigu andmetes Ametnik tunnetab toumloumlmahu kasvu et andmeid parandada

Tarkade tellijate puudus Tellija ei tea mida ja milleks ta vajab Kui riigi poolt ettekirjutust ei tehta tellitakse odavaid ja halbu lahendusi Oluline on et riigihanked muutuksid ndash notildeudmised arendajatele peavad suurenema tellijale peab jaumlaumlma votildeimalus laumlbiraumlaumlkimisteks

Andmed ei ole masinloetavad Andmete loojad ei ole teadlikud standarditest andmed ei ole loodud ja avalikustatud standardeid arvestades Ei eristata teabe avalikustamist ja taaskasutamist Uumlhtsed motildeisted ontoloogiad standardiseeritud identifikaatorid puuduvad Kompetentsid standardite kasutuselevotildetuks puuduvad

357 IPv6 (Internetiprotokolli versioon 6) ehk uue potildelvkonna Internetiprotokoll (inglise keeles IPng Internet Protocol Next Generation) on andmesideprotokoll mis on loodud praegusel ajal uumlldkasutatava Internetiprotokolli IPv4 asendamiseks

Lingitud Eesti


Andmed ei ole sisuliselt lingitavad Eesti ja rahvusvahelised klassifikaatorid ei ole alati uumlhtivad Isegi kui kasutame samu motildeisteid siis asutuste vahel andmeid linkides votildeib selguda et motildeistete taga olev sisu ei uumlhti taumlielikult Samuti tekib probleem ajalooliste andmekogudega mille puhul votildeib uumlhe motildeiste taumlhendus olla aja jooksul moondunud metoodika andmete kogumiseks muutunud

Linkandmed on riigile kallid Vajadus taumliendava projekteerimise ja arendamise jaumlrele mida taumlnases arenduses pole ette naumlhtud

Inimesele kasulikke andmeid on vaumlhe Riik korjab andmeid mida tal on lihtne korjata ning kodanikule on sellest tagasipeegelduvalt vaumlhe kasu Nt on toodud vaumllja terviseinfo andmestik millega kodanikul ei ole palju peale hakata Kuumlll aga on vaja infot meditsiiniasutustel et kodanikku paremini teenindada Inimese kasu oleks naumliteks sportimise andmete ja meditsiiniandmete omavahelises kombineerimises kuid siis votildeib tekkida meditsiinisektoril oht kaotada kontroll inimese ravimise uumlle

Millised ohud votildeivad tekkida seoses potentsiaalse linkandmete laialdase kasutuselevotildetuga

Privaatsuse riive oht Masinad teavad inimese kohta liiga palju Info on liiga kergelt kaumlttesaadav Meil puudub uumllevaade kuhu ja kelleni info ulatub Nt ei pruugi ekstreemsportlasele sobida see kui info tema harrastuste kohta lekib kindlustusseltsidele votildei Haigekassale kuna otsused votildeivad muutuda seelaumlbi inimesele kahjulikumaks

Manipulatsioonide oht Meedial votildeib tekkida votildeimalus teha suunatud negatiivseid kampaaniaid kellegi votildei millegi vastu Privaatsus ja aumlrisaladus on kaitsmata

Oht riigi julgeolekule Andmete avalikustamine ei taumlhenda vaid avalikustamist Eestis Kui andmed on avalikud on nad kaumlttesaadavad ka piirideuumlleselt Infot saavad enda jaoks aumlra kasutada ka need riigid kes kujutavad endast ohtu Eesti riigi julgeolekule

Ebapiisav analuumluumls andmete avalikustamisel Oht et andmed mida poleks tohtinud mingite asjaolude kokkulangemisel avalikustada saavad avalikuks Juba avalikustatud andmeid ei ole votildeimalik isegi sunniviisiliselt tagasi votildetta

Mosaiikandmete tekke oht Andmed millelt on eemaldatud isikustamist votildeimaldavad tunnused ent mitmest andmekogust paumlrinevate andmete linkimisel ja koosesitamisel tekib votildeimalus andmeid taasisikustada

Andmete kvaliteet ja usaldusvaumlaumlrsus on madalad Avatud andmed vaumlljuvad algallika kontrolli alt Probleemid teenusega votildeivad olla teenuseosutaja mitte aga andmete tootja probleemid teenuse tarbija ei pruugi omada uumllevaadet Isegi kui usaldusvaumlaumlrsed andmed on olemas ei ole teenusepakkujatel sundust oskust votildei teadlikkust nende andmete kasutamiseks teenuse osutamisel

Andmete omanik ei arvesta andmekasutajatega Kuna andmete omanik ei tea kes andmeid kasutavad ei saa ta muudatuste elluviimisel arvestada andmekasutajate huvidega Ei ole votildeimalik tuvastada keda muutused motildejutavad

Andmete vaumlaumlrlinkimine votildei osaline linkimine Naumliliselt sarnaste ent sisu poolest erinevate andmete linkimine votildeib potildehjustada probleeme ja segadust Samuti votildeib olukorras kus osa andmestikke on lingitud ja osa mitte tekkida oht valede jaumlrelduste tegemiseks Inimene ei pruugi vaevuda kontrollima kas masin votildettis kotildeik vajaliku arvesse votildei mitte

Millistes valdkondades ava- ja linkandmete projektide kaumlivitamisel votildeiks olla Eestile suurim motildeju

Alljaumlrgnevalt on olulisuse jaumlrjekorras vaumllja toodud valdkonnad kus votildeiks ava- ja linkandmete initsiatiivi elluviimisel olla suurim motildeju projektide kaumlivitamisest

linkandmete turvalisus privaatsus ja kvaliteet

Lingitud Eesti


metaandmete (sh ontoloogiad) loomine

linkandmete loominetootmine haldus (koos metaandmetegaontoloogiatega) ja publitseerimine

avaandmete loominetootmine haldus ja publitseerimine

linkandmete loomise metoodika ja juhendite koostamine ning nende publitseerimine

koosloome kasutamine linkandmete mahu suurendamisel nende semantilise taumlhenduse totildestmisel votildei kvaliteedi maumlaumlramisel

linkandmete rakendused (sh valdkonnaspetsiifilised liidesed)

avaandmete rakendused (naumliteks teenustes)

temaatilised rakendusuuringud ja tarkvaraarendusprogrammid

linkandmete alase teadlikkuse suurendamine sh kasutuselevotildetu propageerimine

linkandmete ja teiste seonduvate tehnoloogiate alaste koolituste pakkuminelaiendamine

Taumliendavalt toodi vaumllja eelnevalt nimetamata valdkondi mille taumlhtsust hinnati vaumlga oluliseks

terviklike andmekaitse ja infoturbe lahenduste vaumlljatoumloumltamine

osalemine avatud standardite vaumlljatoumloumltamisel riiklikul tasandil

otildeigusloome vaumlljatoumloumltamine

Milliste valdkondade potildehiandmehulkade avamine ja linkimine on kotildeige kotildergema kasulikkuse maumlaumlraga Eestile

Alljaumlrgnevalt on olulisuse jaumlrjekorras vaumllja toodud valdkonnad kus votildeiks ava- ja linkandmete initsiatiivi elluviimisel saavutada suurimat kasu

tervishoid

georuumiline

haridus

transport ja infrastruktuur

teadus ja uurimistoumlouml

aumlritegevus (nt aumlriregister)

energeetika ja keskkond

maa seire (nt meteoroloogia metsandus kalandus jahindus potildellumajandus)

finants ja lepingud (nt eelarve ja kulutused lepingud pakkumused)

valitsuse aruandlus ja demokraatia

statistika

Lingitud Eesti


sotsiaalne mobiilsus ja heaolu (nt tervisekindlustus toumloumltushuumlvitised elamispind)

kuritegevus ja otildeigus

globaalne areng (nt abi toiduturvalisus)

Lisaks toodi vaumllja Eesti motildeistes oluline valdkond

kultuuripaumlrand

Mida oleks vaja teha ning kelle toetus on oluline ava- ja linkandmete initsiatiivi otildennestumiseks Eestis

Ava- ja linkandmete initsiatiivi otildennestumiseks peetakse votilderdselt oluliseks poliitilist toetust ning juhtfiguurideeeskotildenelejate olemasolu Neile jaumlrgnevad huvigrupid ning oluliselt viimasele kohale paigutatakse kodanikud

Kotildeige olulisemate tegevustena tuuakse vaumllja riigi poolset eestvedamist ning vastutuse votildetmist Kui riigi poolt astutaks esimene samm oleks teiste huvigruppide tegutsemine lihtsam Samuti nimetatakse edulugude vajadust mis votildeimaldaks naumlidata innovatiivset probleemilahendust ning mida Euroopasse skaleerida

Oluline on riigi poolt vajalik otildeigusruumi korrastamine eelkotildeige andmekaitsepoliitika vaumlljatoumloumltamine standardite kokkulepete ja koosloome algatamine et luua valdkonna arenguks vajalikud eeldused

Riigi toetusmeetmed votildeiksid olla suunatud rakendusuuringute laumlbiviimiseks ning erasektoris ava- ja linkandmetega seotud projektide kaumlivitamise finantseerimiseks

52 Lingitud Eesti koosvotildeime arhitektuur

Milliseid loodava riikliku avaandmete varamu omadustest on olulised varamu kasutavuse seisukohast

Alljaumlrgnevalt on olulisuse jaumlrjekorras vaumllja toodud omadused mis on olulised avaandmete varamu kasutatavuse seisukohast

kvaliteedi tagamise mehhanismid

andmehulkade (toorandmete) kaumlttesaadavus masinloetavas formaadis

andmehulkade registreerimine (metaandmete esitamine)

andmehulkade versioonide teave

analuumluumlsi ja visualiseerimisvahendite olemasolu

andmehulkade (toorandmete) kaumlttesaadavus

andmete teisendajad publitseerijatele (naumliteks csv formaadist rdf formaati)

andmehulkade otsimine sirvimine grupeerimine

sotsiaaltarkvara vahendid

koosloome votildeimalused (naumliteks andmete parandamine jms)

Lingitud Eesti


andmehulkade kommenteerimine vigadest teatamine maumlrgendamine Samuti nimetati

andmete korje hotildeive integratsioon

metaandmete esitamine

toumlouml kiirus

intuitiivne otsing ja kasutusmugavus

piisav jotildeudlus 247 suurte andmehulkadega toimetulemiseks

autentimise votildeimalused

andmete omanikele garantiid

kvaliteedi ja usaldusvaumlaumlrsuse hindamise meetrikad

ontoloogiliste teisenduste toumloumlriistad

Milleks votildeiks kasutada avaandmeid

Alljaumlrgnevalt on loetletud avaandmete kasutusviisid alustades olulisemaist

turunduseks votildei muumluumlmiseks

integreerimiseks teiste andmetega

uute andmehulkade avastamiseks

visualiseerimiseks

uuringuteks ja analuumluumlsiks

uute andmete loomiseks

uute teenuste loomiseks

linkimiseks

andmete puhastamiseks

lihtsalt kasutaksin andmeid nagu nad on

publitseerimiseks Seejuures on nimetatud uue aumlrivotildeimalusena ka ava- ja linkandmetel potildehineva faktidepotildehise teadmuse tagasimuumluumlmist riigile

Avaliku sektori vaatenurgast annavad ava- ja linkandmed paremad votildeimalused protsesside efektiivsemaks muutmiseks kuna annavad votildeimaluse vaumllja arvutada reaalseid tegevuskulusid

Millistes formaatides oleks oluline avaandmeid publitseerida

Enim sobivate formaatidena on vaumllja toodud RDFa (RDF veebilehtedes) CSV RDF (Resource Description Framework) ja JSON (JavaScript Object Notation) Pigem aumlaumlrmuslikumaks peetakse XML ja PDF

Lingitud Eesti


formaatide kasutamist ning pigem taunitakse KML (Keyhole Markup Language (geoandmed)) Excel HTML ja SQL Database Dump formaatides andmete esitamist

Uumlldjoontes ei soovi ka eksperdid vaumlga kindlat suunda votildetta uumlhe formaadi poole vaid laumlhtuvad masinloetavuse potildehimotildettest Kui andmed on masinloetavad on ka formaat sobiv

53 Organisatsiooniline koosvotildeime

Millised votildeiksid olla avaliku sektori uumllesanded infosuumlsteemide tellijana seoses ava- ja linkandmete tehnoloogiate rakendamisega

Taumliendavad reeglid infosuumlsteemide tellimisel Linkandmete tehnoloogiate rakendamiseks tueb riigihangetele lisada ava- ja linkandmete reeglid mis on kohustuslikud iga IS tellimisel Samuti tuleb teostada jaumlrelevalvet notildeuete taumlitmise osas ning sanktsioneerida toetussummade vaumlljamaksmisel notildeuete mittetaumlitmise korral Uute reeglite kehtestamiseks on vaja ka kompetentse kes tehnoloogiaid valdavad

Kuidas kaasata linkandmete tehnoloogia arendamissekasutamisse Eesti erasektor vabasektor ja kodanikkond

Innovatsioonitoetused Toetused projektidele mis on seotud ava- ja linkandmete kasutuselevotildetu initsiatiividega Finantseerimise abil saab riik survestada innovatsiooni

Garage48-tuumluumlpi ettevotildetmised Huvigruppide kaasamine rakenduste vaumlljatoumloumltamisel Motivatsioon ja kasu tekib huvigruppidele laumlbi avaliku sektori saumlaumlstetud raha millest avalik sektor saaks selliseid projektettevotildetmisi finantseerida

Teadlikkuse totildestmine Mida suuremaks muutub teadlikkus uutest tehnoloogiatest seda paremini tajub kodanikkond oma votildeimalusi Kodaniku huvi on eelkotildeige isiklik huvi

Lingitud Eesti


6 Kvantitatiivuuringu tulemused

Kvantitatiivuuringu jaoks toumloumltasime vaumllja veebipotildehise ankeedi Ankeet on toodud lisas (vt 91 Kvantitatiivkuumlsitluse ankeet)

Ankeedi levitamiseks koostasime juhtruumlhma kontaktibaasi abil asjakohase sihtruumlhmade nimekirja mille koosseis on toodud allolevas tabelis Lisaks levitasime ankeedi URL-i sotsiaalmeedias (Facebook LinkedIn)

Tabel 7 Ankeetkuumlsitluse sihtruumlhmade koosseis

Sihtruumlhm Saadetud kutseid Vigased kutsed

Vabakond 49 4

Erasektor 148 12

Avalik sektor 388 15

Kokku 585 31

Ankeetkuumlsitlusele tulemusena laekus 77 taumlidetud ankeeti millest 56 andmed olid uuringu kontekstis kasutatavad Uumllejaumlaumlnud 21 vastanust ei omanud kuumlsitud tehnoloogiate kohta teadmisi ja sisulisi vastuseid seetotildettu ei andnud

61 Vastanute profiil

Vastanute jaotust sihtruumlhmade lotildeikes iseloomustab alljaumlrgnev joonis

Joonis 12 Vastanute profiil sihtruumlhmade jaotus

75

18

7 Avalik haldus(riigi- javalitsusasutused)

Erasektor (aumlri)

Vabasektor(eraalgatuslikvabakond)

Lingitud Eesti


Vastanute teadmisi erinevatest tehnoloogiatest iseloomustab alljaumlrgnev tabel (vt Tabel 8) Valdavalt on teadmised uumlldisel votildei keskmiselt tasemel Potildehjalike votildei ekspertteadmistega isikuid leidub vastanute seas uumlksikuid

Tabel 8 Vastanute profiil teadmised tehnoloogiatest

Sektor Kokku sektoris E

i te

a s

ell

es

t te

hn

olo

og

ias

t m

ida

gi

Uumlld

ise

l ta

se

me

l te

ad

mis

ed

v

ald

ko

nn

as

t

Ke

sk

mis

ed

te

ad

mis

ed

v

ald

ko

nn

as

t

Potilde

hja

lik

ud

te

ad

mis

ed

v

ald

ko

nn

as

t

Ole

n v

ald

ko

nn

a

ek

sp

er

t

Avaandmed

Avalik sektor 42 4 20 13 5 0

Erasektor 10 1 3 3 3 0

Vabasektor 4 0 1 2 0 1

Linkandmed








Asjade internet




Suurandmete toumloumltlemise ja hotildeive tehnoloogiad




Koosloome tehnoloogiad




Vastanute praktilisi kogemusi iseloomustab alljaumlrgnev tabel

Tabel 9 Vastanute profiil praktilised kogemused

Sektor Kokku sektoris

Kogemused puuduvad

Kogemused 1-2 projektis

Kogemused 3 votildei enamas projektis

Avaandmed

Avalik sektor 42 18 22 2

Erasektor 10 4 4 2

Vabasektor 4 1 1 2

Linkandmed


Erasektor 10 3 4 3

Vabasektor 4 2 1 1

Lingitud Eesti



Kogemused puuduvad





Erasektor 10 6 2 2

Vabasektor 4 3 1 0

Asjade internet


Erasektor 10 7 1 2

Vabasektor 4 1 2 1



Erasektor 10 6 2 2

Vabasektor 4 1 1 2



Erasektor 10 6 4 0

Vabasektor 4 1 0 3

62 Vastused kuumlsimustele

Kokkuvotildettes saab kvantitatiivuuringu raames teha jaumlrgmised jaumlreldused

Kotildeiki kaumlsitletud tehnoloogiaid (suurandmed avaandmed semantilised tehnoloogiad asjade internet koosloome tehnoloogiad) peetakse linkandmete kontekstis suures ulatuses oluliseks (60-85)

Teadlikkus valitsuse plaanidest linkandmete vallas on valdavalt vaumlike Eristub erasektor kus teadlikkus on suurem

Eesti votildeimekust ja kompetentsi eelnimetatud tehnoloogiate osas peetakse valdavalt halvaks (65-80) eriti semantiliste tehnoloogiate osas (90)

Linkandmete paumlrssivate tegurite motildeju on valdavalt suur Vaumlikseimaks peetakse otildeiguslikke takistusi (35) ja rahastamise puudulikkust (36) Suurim paumlrssiv tegur on vaumlhene linkandmete alane teadlikkus (77) jaumlrgnevad riikliku visiooni strateegia ja tegevusplaani puudumine (64) organisatoorsed takistused (62) ja eestvedaja puudumine (62)

Peamiste ohuna linkandmete kasutuselevotildetul naumlhakse andmete madalat kvaliteeti ja usaldusvaumlaumlrsust (62) Teiste ohtude osataumlhtsus jaumlaumlb alla 50

Linkandmete potentsiaalset kasu naumlhakse valdavalt kotildeikides valdkondades eriti tervishoius (94) statistikas (80) ja geouurimises (78)

Valdavalt suurt kasulikku motildeju linkandmete kasutuselevotildetu arendamiseks naumlhakse kotildeikides vaumlljapakutud tegevustes ja projektides (48-68) Suurima kasuga tegevusteks hinnati praktilise vaumlaumlrtusega tegevusi nagu linkandmete ja avaandmete pilootrakenduste vaumlljatoumloumltamist Olulisel kohal on linkandmete turvalisus privaatsus ja kvaliteet ning linkandmete loomise metoodika ja juhendite koostamine

Lingitud avaandmete kontekstis on kotildeige atraktiivsemad kasutusvotildeimalused uuringute ja analuumluumlside tegemine (75) ning integreerimisvotildeimalused teiste andmetega (78) Vaumliksema atraktiivsusega on turundus ja muumluumlgitegevus (32) ning andmete publitseerimine (32)

Lingitud Eesti


Kuumlsimuste detailsemas kokkuvotildettes toome erisused sihtruumlhmade lotildeikes vaumllja olukordades kus arvamused on lahknevad Kui arvamuste lahknevus on marginaalne siis esitame sihtruumlhmade uumllese kokkuvotildette

Palun hinnake tehnoloogiate olulisust Eestile linkandmete kasutuselevotildetu kontekstis

Joonis 13 Tehnoloogiate olulisus Eestile linkandmete kontekstis

Kuivotilderd olete teadlik valitsuse plaanidest linkandmete vallas

Teadlikkusega valitsuse plaanidest linkandmete vallas eristub erasektor Avalikus ja vabasektoris on teadlikkus vaumlike

Joonis 14 Sihtruumlhmade teadlikkus valitsuse plaanidest linkandmete vallas

Milline on Teie arvates Eesti taumlnane tehnoloogiline votildeimekuskompetents nimetatud tehnoloogiatrendide raames

Joonis 15 Eesti votildeimekus tehnoloogiatrendide raames

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100


Asjade internet


Avaandmed


Ebaoluline

Vaumlheoluline

Keskmiselt oluline

Pigem oluline

Vaumlga oluline

0 20 40 60 80 100

Avalik sektor

Erasektor

Vabasektor

Pole teadlik

Olen kuulnud terminit linkandmed aga eitea enamat

Olen teadlik valitsuse plaanidest

Olen ekspert tean haumlsti valitsuse plaane

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Avaandmed

Linkandmed


Asjade internet



Vaumlga halb

Halb

Keskmine

Hea

Vaumlga hea

Lingitud Eesti


Milline on Teie arvates Eesti arenguvajadus jaumlrgmiste tehnoloogiatrendide raames

Joonis 16 Eesti arenguvajadus tehnoloogiatrendide raames

Palun hinnake potentsiaalseid kasusid linkandmete kasutamisest riigile erasektorile ja elanikkonnale tervikuna

Joonis 17 Potentsiaalsed kasud linkandmete kasutamisest

Taumliendusena pakuti kasuna vaumllja veel ettevotildette aumlrieelise saavutamist ning inimeste infootsingu oskuse paranemist

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Avaandmed

Linkandmed


Asjade internet



Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Riigi laumlbipaistvuse ja efektiivsuse suurendamine

Analuumluumlsivotildeimekuse kasv paremate otsuste tegemisevotildeimalus

Eesti konkurentsivotildeime paranemine

Paremad ja odavamad teenused

Uutlaadi teenused mida seni ei ole saanud votildei poleolnud otstarbekas luua

Riigi kulude vaumlhenemine kuna erasektorvabakondsaab ise teenuseid luua

Majanduskasv (eelnevatest tulenevalt)

IKT sektori kasv ja areng

Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti


Palun hinnake linkandmete loomist ja kasutamist paumlrssivaid tegureid Eestis

Paumlrssivate tegurite osas laumlheb era- ja avaliku sektori arvamus lahku avaandmete eest tasu kuumlsimise osas Erasektor hindab et avaandmete tasu on pigem suur paumlrssiv tegur

Uumlhe kommentaarina andmetasudele toodi konkreetne naumlide suur probleem tuleneb olukorrast kus riigisektor (konkreetselt Maa-amet) kuumlsib paljude eri andmestike linkimiseks haumldavajalike alusandmete nagu naumliteks Eesti Topoloogiline Andmekogu (ETAK) votildei katastripiirid eest raha Ruumiandmete seaduses saumltestatud hinnakiri paistab uumlhikuna vaumlike kuid andmekogus on miljoneid objekte mis teeb summadeks kuumlmneid tuhandeid eurosid Motildenel andmekogul (kotildergusinfo aeropildid) laumlhevad hinnad sadadesse tuhandetesse eurodesse andmestiku kohta See muudab andmed praktiliselt kaumlttesaadamatuks va riigisektori enda sees kes saab andmed kaumltte tasuta On palju andmestikke mis on lingitavad just nende ruumiomaduste totildettu Paljudes teistes riikides (nt Soome Taani) on samad ruumiandmed tehtud tasuta kaumlttesaadavateks avaandmeteks

Joonis 18 Linkandmete loomist ja kasutamist paumlrssivad tegurid

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Selge riikliku visiooni strateegia ja tegevusplaanipuudumine

Vastutaja ja eestvedaja puudumine

Puudulik rahastamine

Konkreetse vajaduse puudumine

Poliitilise koosvotildeime ja tahte probleemid

Puudulik analuumluumls ja info mille potildehjal otsuseid teha

Organisatoorsed takistused (nt ametkondade vahelisekoostoumlouml probleemid)

Otildeiguslikud takistused (nt puudulik seadusandlusvastuolud seadustes)

Tehnoloogilise kompetentsi puudumine riigisektoris(Tellija)

Riigisektori infosuumlsteemide uumlldine hetkeseis shaegunud arhitektuur

Semantilise uumlhtlustamise probleemid

Tehnoloogilise kompetentsi puudumine erasektoris(Pakkuja)

Vaumlhene linkandmete alane teadlikkus

Avaliku sektori avaandmete eest tasu kuumlsimine

Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti


Palun hinnake ohtude suurust seoses potentsiaalse linkandmete laialdase kasutuselevotildetuga Eestis

Joonis 19 Ohtude suurus seoses linkandmete laialdase kasutuselevotildetuga

Palun hinnake valdkondade potildehiandmehulkade linkandmetena avamise potentsiaalset kasu Eestile tervikuna

Joonis 20 Linkandmete avamise potentsiaalne kasu valdkonniti

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Privaatsuse vaumlhenemine sh isiku kaudse tuvastamise oht(mosaiikandmed)

Madal andmete kvaliteet ja usaldusvaumlaumlrsus

Andmete vale interpreteerimine

Suumlsteemi loomise ja uumllalpidamise kulukus suurem kuireaalne kasu

Keerukate sotildeltuvuste tekkimine probleemid andmete japrotsesside muutumisel

Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Globaalne areng

Haridus

Tervishoid

Teadus ja uurimistoumlouml

Aumlri

Transport ja infrastruktuur

Finants ja lepingud (nt eelarve ja kulutused lepingudpakkumised)

Energeetika ja keskkond

Geouurimine

Maa seire (nt meteoreoloogia metsandus kalandusjahindus potildellumajandus)

Sotsiaalne mobiilsus ja heaolu

Kuritegevus ja otildeigus

Statistika

Valitsuse aruandlus ja demokraatia

Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti


Palun hinnake milline motildeju on erinevate projektidetegevuste kaumlivitamisel Eestile

Joonis 21 Projektide ja tegevuste motildeju Eestile

Linkandmete kontekstis peetakse uumlha enam oluliseks esitada avaandmeid linkandmetena Palun hinnake avaandmete kasutusvotildeimaluste atraktiivsust enda jaoks (kuivotilderd kasutaksite avaandmeid loetletud viisidel)

Joonis 22 Lingitud avaandmete kasutusvotildeimaluste atraktiivsus

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Avaandmete loominetootmine haldus japublitseerimine

Linkandmete jaoks metaandmete (sh ontoloogiate)loomine

Linkandmete loomise metoodika ja juhenditekoostamine ning nende publitseerimine

Linkandmete turvalisus privaatsus ja kvaliteet

Linkandmete ja teiste seonduvate tehnoloogiate alastekoolituste pakkuminelaiendamine

Linkandmete alase teadlikkuse suurendamine shkasutuselevotildetu propageerimine

Linkandmete loominetootmine haldus (koosmetaandmetegaontoloogiatega) ja publitseerimine

Avaandmete rakendused (naumliteks teenustes)

Linkandmete rakendused (sh valdkonnaspetsiifilisedliidesed)

Koosloome kasutamine linkandmete mahusuurendamisel nende semantilise taumlhendusehellip

Linkandmete temaatilised rakendusuuringud jatarkvaraarendusprogrammid

Konkreetse(te) selge praktilise efektiga linkandmetelpotildehineva(te) pilootrakendus(t)e vaumlljatoumloumltamine

Osalemine rahvusvahelistes avaandmeteprojektidesalgatustes

Osalemine rahvusvahelistes linkandmeteprojektidesalgatustes

Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Andmete kasutamine toumloumltlemata kujul

Uute seoste avastamine

Uute teenuste loomine

Andmete parandamine (nt vananenud andmed)

Andmete publitseerimine

Turundus muumluumlk

Integreerimine votildei linkimine teiste andmetega

Uuringud ja analuumluumls

Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti


7 Vastused uurimiskuumlsimustele ettepanekud ja poliitikasoovitused

Jaotises pakutakse esialgsed vastused uuringuga seoses totildestatatud uurimiskuumlsimustele Iga uurimiskuumlsimusega seoses pakutakse ettepanekud ja poliitikasoovitused

71 Linkandmete kasutuselevotildetu uumlldised ettepanekud

Alltoodud uumlldised ettepanekud kaumlsitlevad linkandmete kasutuselevotildetu eesmaumlrke trende initsiatiive pilootprojekte ohtusid riske meetmeid ja ettepanekute elluviimist ning neid votildeib vaadata kui Lingitud Eesti esmast arengustrateegiat Jaotis keskendub eelkotildeige koosvotildeime poliitilisele kontekstile ning otildeiguslikule ja organisatsioonilisele koosvotildeimele

711 Linkandmete tehnoloogiate kasutamise eesmaumlrgid ja tulemused

Milliste eesmaumlrkide ja uumllesannete jaoks oleks Eesti tingimustes motildeistlik linkandmete tehnoloogiaid enim kasutada ndash nii avalikus kui ka era- ja vabasektoris Millist kasu saaksid sellisest linkandmete rakendamisest Eesti tavaelanikud ja ettevotildetted

Linkandmete tehnoloogiad votildeimaldavad seostada omavahel isoleeritud andmeid ja seelaumlbi luua uusi teenuseid ja teadmisi ning edendada innovatsiooni Naumliteks on uumlleeuroopalise kuumlsitluse aruandes bdquoAnalyses of the LOD2 (Creating Knowledge out of Interlinked Data) ndash OGD Surveyldquo358 toodud positiivsete votildeimalustena vaumllja valitsemise laumlbipaistvus ja efektiivsus innovatsioon 21 sajandi infrastruktuur Valitsustele annavad linkandmete tehnoloogiad votildeimaluse nutikamate ja efektiivsemate avaliku sektori teenuste ja rakenduste vaumlljatoumloumltamiseks359 Neid rahvusvahelisi tulemusi toetab ja konkretiseerib kaumlesoleva analuumluumlsi kaumligus laumlbi viidud kvalitatiivuuring millest selgusid jaumlrgmised olulisemad linkandmete kasutamise votildeimalikud eesmaumlrgid ja tulemused

Nutikas ja laumlbipaistev riik riigi ja kodaniku vahelise suhtluse paranemine Naumlide LEO360 (Laumlbipaistev Eesti Omavalitsus)

Andmete linkimine votildeimaldaks paremini pakkuda bdquonaumlhtamatuidldquo teenuseid millele inimesele on seadusandlik otildeigus ning mida ta peab saama sotildeltumatult sellest kas ta tellib teenust votildei mitte Naumlited lapse riikliku suumlnnitoetuse teenus mida ei peaks spetsiaalselt taotlema kuna riigil on piisav hulk informatsiooni olemas et teenus naumlhtamatult osutada riiklik vanaduspension mille puhul inimene ei peaks pensioni taotlema Tulemuseks on vaumlhem e-teenuseid

Andmete kiirem analuumluumls votildeimaldab kiiremini ja selgemalt aru saada milline on otsuste motildeju Valedele otsustele on votildeimalik kiiremini reageerida ning uusi otsuseid langetada

358 httpwikilod2eudownloadattachments3473453AnalysisSurveypdfversion=1ampmodificationDate=1329941495000 359 httpsjoinupeceuropaeusitesdefaultfilesD432_Case_Study_Data_Integration_v015pdf 360 Laumlbipaistev Eesti Omavalitsus httpwwwriigipilveeQvAJAXZfcopendochtmdocument=LEOqvwamphost=localampanonymous=true

Lingitud Eesti


Monitooringu votildeimaldamine elutaumlhtsate teenuste osutajate jaoks mis lubab saada oluliselt kiiremini infot kui elutaumlhtis teenus on haumliritud

Avaliku sektori kulude vaumlhenemine naumliteks seoses teabenotildeuete vastamise vajaduse vaumlhenemisega ja kodanike kaasamisega Naumlide taumlnavaaukude kaardistamine mobiilirakendusega

Elanikkonna elukvaliteedi totildestmine ja tervishoiu valdkonna kulude vaumlhendamine ndash tervishoiu andmete pikaajaline kogumine ja analuumluumlsimine annaks votildeimaluse hoida tulevikus kokku ravikulusid Naumlide lisavaumlaumlrtus votildeiks tekkida geenivaramu andmete sidumisel e-Tervise andmetega

Uute teenuste osutamine erasektoris avaliku sektori taandumine andmete tootjaks Selline stsenaarium votildeimaldaks taandada avalik sektor teenuseosutaja rollist pakuks paremat konkurentsi teenuseosutajate vahel ning vaumlhendaks avaliku sektori kulutusi

Ankeetides hinnati kotildeige olulisemateks linkandmete potentsiaalseteks kasudeks analuumluumlsivotildeimekuse kasvu ja paremate otsuste tegemise votildeimalust uutlaadi teenuseid ning riigi laumlbipaistvuse ja efektiivsuse suurenemist

Riigi infosuumlsteemi koosvotildeime raamistik ning motildened muud raamistiku dokumendid (sh semantilise koosvotildeime raamistik veebide raamistik) sisaldavad linkandmete ning nendega seotud tehnoloogiate elemente kuid nende tehnoloogiate kaumlsitlus vajaks ajakohastamist ja taumliendamist

Jaumlrgnevates alajaotistes analuumluumlsitakse laumlhemalt nende eesmaumlrkidega seotud votildeimalikke initsiatiive pilootprojekte tehnoloogiaid jne

Maumlrgime et kotildeiki uumllalmainitud rakendusi ja teenuseid saab luua ka ilma linkandmeteta Linkandmete kasutamine (eeldusel et neid on piisavalt olemas) votildeimaldab luua rakendusi kiiremini lihtsamalt ja laiaulatuslikumalt Analoogiliselt votildeimaldab naumliteks assemblerkeel potildehimotildetteliselt kotildeike programmeerida kuid kotildergema taseme keelte kasutamine on tunduvalt tootlikum

Tuleb siiski arvestada et linkandmete tehnoloogiate rakendamise puhul on tegemist tuumluumlpilise innovatsiooniprotsessiga mille puhul uue tehnoloogia kuluefektiivne rakendamine eeldab eelnevat mahukat investeerimist toimiva taristu loomisesse linkandmete eelnevasse publitseerimisse kvalifitseeritud arendajate koolitamisse jne Jaotises 731 on toodud avaliku sektori andmete avalikustamisest saadava votildeimaliku kasu suuruse kaudsed hinnangud See kasu hakkab ilmnema siiski alles siis kui linkandmete tehnoloogiad saavutanud piisava kuumlpsuse Jaotises 211 on toodud linkandmete ning nendega seotud tehnoloogiate kuumlpsuse hinnangud

Ettepanekud ja poliitikasoovitused

Linkandmete tehnoloogiate kasutuselevotildettu tuleks igati soodustada sest nad votildeimaldavad seostada omavahel isoleeritud andmeid ja seelaumlbi luua uusi teenuseid ja teadmisi edendada innovatsiooni ning radikaalselt parendada avalike teenuste pakkumist

Linkandmete kasutamise eesmaumlrkide ja tulemuste hulka kuuluvad riigi ja kodaniku vahelise suhtluse paranemine (nt LEO Laumlbipaistev Eesti Omavalitsus) bdquonaumlhtamatudldquo teenused millele inimesele on seadusandlik otildeigus ning mida ta peab saama sotildeltumatult sellest kas ta tellib teenust votildei mitte (nt lapse riikliku suumlnnitoetuse teenus votildei riiklik vanaduspension) andmete kiirem analuumluumls (valedele otsustele on votildeimalik kiiremini reageerida ning uusi otsuseid langetada) monitooringu votildeimaldamine elutaumlhtsate teenuste osutajate jaoks (lubab saada oluliselt kiiremini infot kui elutaumlhtis teenus on haumliritud) avaliku sektori kulude vaumlhenemine sh seoses teabenotildeuete vastamise vajaduse vaumlhenemisega ja kodanike kaasamisega (nt taumlnavaaukude kaardistamine mobiilirakendusega) elanikkonna elukvaliteedi totildestmine ja tervishoiu valdkonna kulude vaumlhendamine (nt geenivaramu andmete sidumisel e-Tervise andmetega)

Linkandmete ning nendega seotud tehnoloogiate temaatika tuleks ajakohastatult ja taumliendatult luumllitada riigi infosuumlsteemi koosvotildeime raamistikku ja sellega seotud dokumentidesse

Lingitud Eesti


Arvestada et linkandmete puhul on tegemist on tuumluumlpilise innovatsiooniprotsessiga mille puhul uue tehnoloogia kuluefektiivne rakendamine eeldab eelnevat mahukat investeerimist toimiva taristu loomisesse linkandmete eelnevasse publitseerimisse kvalifitseeritud arendajate koolitamisse jne Pikemas perspektiivis tuleks tutvustada linkandmete kasutuselevotildetu edulugusid ning alustada linkandmete kasutamise projektidest tulenevate kulude vaumlhenemise jaumllgimist asutustes

712 Olulisemad trendid Eesti votildeimekused ja votildeimalused

Millised jaumlrgnevatest trendidest on Eestile esmaselt olulised linkandmete kasutuselevotildetu plaanis tulevikuinternet semantiline veeb asjade Internet suurandmed avaandmed koosloome Millised on Eesti taumlnased votildeimekused ja arenguvotildeimalused oluliste trendide raames

Trendide olulisuse analuumluumlsil laumlhtume rahvusvahelisest kogemusest ja uumllaltoodud ava- ja linkandmete valdkonna analuumluumlsist kaumlesoleva uuringu raames laumlbiviidud kuumlsitlustest ning uute tehnoloogiate sobivusest olemasolevasse riigi infosuumlsteemi arhitektuuri oma kasu totildeestanud tehnoloogiate kotildervale Uumlldisi seoseid nimetatud tehnoloogiate ja lingitud andmete vahel votildeib naumlha jaumlrgmiselt Avaandmete initsiatiivist tulevad andmed mida omakorda saab esitada linkandmetena Semantiline veeb on uumlheks linkandmete allikaks ja esitlusvormiks sh ontoloogiad annavad linkandmete (semantilise) meta-info ja laumlbi nende kasutamise tagatakse andmete lingitavus Kogudes uumlleriigiliselt kokku linkandmed tekib vajadus suurandmete kogumise haldamise ja toumloumltlemise tehnoloogiate jaumlrele Koosloome votildeib anda lisavaumlaumlrtust andmete linkimisse ning seostub asjade Internetiga kui koosloomes osalevad ka asjad Samas omab asjade Internet potentsiaali saada uumlheks olulisemaks linkandmete allikaks vaumlljaspool avalikku sektorit Tulevikuinternet on pigem tehniline ja linkandmete rakendustele naumlhtamatu kiht linkandmete automaatsel tekitamisel levitamisel ja kasutamisel

Praeguseks momendiks on nimetatud tehnoloogiad ja nende kasutuselevotildett erinevas arengujaumlrgus ja erinevas kuumlpsuse astmes Gartneri poolt esitatud graafik nende tehnoloogiate arengu kohta361 pakub et semantiline veeb jotildeuab stabiilse kasutamise platoole enam kui kuumlmne aasta paumlrast avaliku sektori avaandmed kahe kuni viie aasta paumlrast pilvepotildehised tehnoloogiad suurandmete toumloumltlemiseks viie kuni kuumlmne aasta paumlrast asjade internet enam kui kuumlmne aasta paumlrast kusjuures nende kotildeigi puhul on oodata vahepealset pettumuse perioodi peale esialgset vaimustust Kui see prognoos vastab totildeele votildeiks 2020 aasta perspektiivis kotildeige suuremat rotildehku panna avaandmetele mille platoo peaks eeldatavasti saabuma kotildeige varem ja enne 2020 a

Kaumlesolevas uuringus laumlbi viidud intervjuudes peetakse riigi infosuumlsteemide seisukohalt oluliseks peamiselt linkandmete ja semantilise veebi tehnoloogiaid Neid kahte tehnoloogiat nimetatakse sageli paaris kuna semantika loob linkandmete kasutuselevotildetuks vajalikud eeldused Linkandmete kasutamise eelisena tuuakse vaumllja riigi paindlikumat reageerimist muutustele ning kvaliteetsemat poliitikakujundamist Informatsiooni kaumlttesaadavuses ja kasutamises ei naumlhta konkurentsieelist mitte ainult erasektorile vaid ka riigile Asjade interneti suurandmete ja koosloome osas arvamused hajuvad kuna kogemus ja teadmised nende tehnoloogiate kasutamisel ei ole ekspertidel sarnased Kokkuvotildettes kotildeige taumlhtsamaks linkandmete kasutuselevotildetus peetakse andmete avamist ja semantiliste tehnoloogiatele kasutuselevotildettu milleta ei ole linkandmete kasutuselevotildett votildeimalik Samuti tundub avaandmete osas olevat mahajaumlaumlmus suurim votilderreldes teiste linkandmetega seotud tehnoloogiatega Uumllejaumlaumlnud tehnoloogiate jaumlrjestuses tekivad eriarvamused ning ei joonistu vaumllja selgeid prioriteete

Ankeetide vastustes hinnati koosloome suurandmete ja avaandmete tehnoloogiate olulisust uumlsna sarnaseks keskmiselt vaumlhem oluliseks peeti asjade Interneti tehnoloogiat Eesti votildeimekust hinnati kotildeige kotildergemaks avaandmete valdkonnas kotildeige madalamaks hinnati votildeimekust asjade Interneti ja semantiliste tehnoloogiate osas

361 Gartner Hype Cycle for Big Data 2012 Published 31 July 2012

Lingitud Eesti


Ei tohiks alahinnata ka muid suundumusi sh tulevikuinterneti vajalikkust suurandmete teema kasvavat populaarsust ning asjade Interneti standardimisele asunud suurfirmade algatusi362 Linkandmete kasutuselevotildetu seisukohast ei saa neid siiski hetkel hinnata Eesti jaoks esmaselt olulistena

Trendide analuumluumlsil tuleb arvestada ka olemasolevat riigi infosuumlsteemi arhitektuuri Selles domineerivad X-tee andmeteenused andmete loomise haldamise ja levitamise uumlhe olulise mehhanismina On laumlbi viidud pilootprojekte avaandmete tootmise osas kasutades X-tee andmeteenuseid Saab esitada andmete ja teenuste semantilist metainfot (nt ADS-i andmeteenuste semantilised kirjeldused RIHA-s)

Laumlhtudes uumllaltoodust votildeib jaumlreldada et linkandmete kasutuselevotildetuks on esmajoones olulised avaandmed ja semantiline veeb Eesti taumlnased votildeimekused ja arendusvotildeimalused on esmajoones seotud teenustepotildehise mudeli rakendamisega linkandmete tootmisel (taas)kasutades X-tee jaoks realiseeritud andmeteenuseid See on ka pragmaatiline valik arvestades olemasolevat riigi infosuumlsteemi arhitektuuri


Linkandmetega seotud trendidest (tulevikuinternet semantiline veeb asjade Internet suurandmed avaandmed koosloome) tuleks Eestile esmaselt oluliseks pidada avaandmeid ja semantilist veebi Nendes valdkondades on Eestil taumlna esialgne votildeimekus olemas ning arenguvotildeimalused vaumlga head kui arvestada olemasolevat riigi infosuumlsteemi arhitektuuri laumlbiviidud avaandmete tootmise pilootprojekte ning andmete ja teenuste semantilise metainfo esitamise juba olemasolevaid kogemusi

713 Aktiivsus rahvusvahelistes initsiatiivides


Aktiivsus rahvusvahelistes initsiatiivides votildeib anda uut kogemust aidata levitada oma tulemusi parandada riigi mainet ja tuua kaasa lisaressursse Samas notildeuab see omapoolset kotilderge kvalifikatsiooniga inimeste ajaressursside ja rahaliste vahendite panustamist Eesti riigi vaumliksuse ja ressursside piiratuse totildetu tuleks initsiatiive hoolega valida Ankeetides hinnati Eesti osalemise motildeju rahvusvahelistes linkandmete ja avaandmete projektidesalgatustes keskmiseks votilderreldes teiste uuritud valdkonna alaste tegevustega

Vastavalt ava- ja linkandmete valdkonna analuumluumlsile on selles valdkonnas olulised OECD Euroopa Komisjoni standardimise ja muud initsiatiivid Euroopa Komisjoni initsiatiivid votildeiksid siinkohal olla kotildergeima prioriteediga kuna osavotildett nendes votildeib anda reaalset tulemust nad motildejutavad Eestit kotildeige vahetumalt ning votildeivad kaasa tuua lisaressursse Muuhulgas Eesti votildetab osa Euroopa Komisjoni tegevusest ning saaks seal rotildehutada linkandmete osataumlhtsust See on eriti oluline strateegiliste dokumentide puhul mis votildeivad maumlaumlrata suuremahuliste programmide kaumlivitamist Selline osavotildett vajab uumlldist link- ja avaandmete teemalist kompetentsi ning eeldab orienteeruvalt 1-2 inimkuu ulatuses lisaressurssi aastas eriti juhul kui Eesti esindajad niikuinii osalevad vastavate dokumentide loomises votildei kooskotildelastamises

Oluline on osavotildett Euroopa Komisjoni programmidest nagu avaliku halduse koosvotildeime programmist (ISA)363 mille eesmaumlrgiks on toetada ja hotildelbustada totildehusat ja tulemuslikku piiriuumllest elektroonilist koostoumloumld Euroopa haldusasutuste vahel Muuhulgas Joinup364 on Euroopa Komisjoni avaliku halduse koosvotildeime lahenduste jagamise foorum mida EK finantseerib lSA programmi abil ja mille potildehieesmaumlrk on koosvotildeime lahenduste alase info ja kogemuste vahendamine e-riigi ekspertide hulgas Euroopa Parlamendi ja Notildeukogu otsuse nr 9222009EUuml365 artiklel 11 saumltestab Uumlhiste raamistike ja baasvahendite loomist ja taumliustamist rahastatakse taumlielikult ISA programmi vahenditest Kotildenealuste raamistike ja vahendite kasutamist 362 httpbitsblogsnytimescom20140327consortium-wants-standards-for-internet-of-things_php=trueamp_type=blogsamp_php=trueamp_type=blogsamphpamp_r=1 363 The Interoperability Solutions for European Public Administrations ISA ISA teabevaumlrav httpeceuropaeuisa 364 httpsjoinupeceuropaeu 365 httpeur-lexeuropaeulegal-contentETTXTPDFuri=CELEX32009D0922ampqid=1401088969847ampfrom=EN

Lingitud Eesti


rahastavad kasutajad Analoogiliselt saumltestatakse uumlhisteenuste loomist industrialiseerimist ja taumliustamist Seega eeldab ISA tegevustest osavotildett eelkotildeige linkandmete alal paumldeva toumloumljotildeu panustamist huvitatud asutuste poolt ning laumlhetuste rahastamist kusjuures maumlrgatava motildeju avaldamiseks mingi tegevuse raames tuleks sellest tegevusest osa votildetta vaumlhemalt poole toumloumlkoha mahu ulatuses Loodud vahendeid saab kasutada kaumlivitatavate pilootprojektide raames ning see ei notildeua lisaressurssi

EL uus teaduse ja innovatsiooni raamprogramm Horizon 2020 perioodiks 2014-2020 a rahastab aastatel 2014-2015 mitmeid ava-ja linkandmetega tulevikuinternetiga suurandmetega asjade Internetiga ja koosloomega seonduvaid teadus- ja arendusprojekte Sellistest programmidest osavotildett eeldab potildehjalikku tehnilist koosvotildeime linkandmete ja teadustoumlouml alast kompetentsi ning votildeib notildeuda suurt eeltoumloumld osavotildetjate hulka paumlaumlsemiseks kuid pakub vastukaaluks teadmisi ja kontakte detailset tehnilist kogemust ning paljudel juhtudel ka lisarahastust Suur osa Horizon 2020 uurimissuunalisi tegevusi on rahastatud 100 ulatuses samas valdavalt innovatsioonile suunatud tegevuste rahastamise maumlaumlr on 70366 EL 7 raamprogrammi puhul paumlrssis vaumlikese ja keskmise suurusega ettevotildetete osaluse suurendamist see et selliste ettevotildetete puhul oli raske leida omafinantseeringut367 Seepaumlrast votildeiks kaaluda rahastamisskeemi mis toetab vaumlikese ja keskmise suurusega ettevotildetete osalemist Horizon 2020 programmi linkandmetega seotud projektides Omafinantseeringu kogumahtu votildeib kaudsete meetoditega prognoosida kasutades EL 7 raamprogrammi IKT programmi projekti Eesti poolse osaluse keskmist mahtu (suurusjaumlrk 250 tuhat eurot) ja eeldatavat Horizon 2020 omafinantseeringu maumlaumlra (30) Vajalik rahastamisskeemi maht sotildeltub eeldatavast projektide arvust ja sellest kui suur osa omafinantseeringust kompenseeritakse Toumloumljotildeu vajadus sotildeltub Horizon 2020 puhul konkreetsest projektist see on projekti raames rahastatud see votildeib olla vaumlga suur ning seda tuleb iga projekti taotluses eraldi ette planeerida

Ava- ja linkandmete rakendamisel on taumlhtis roll rahvusvahelistel standarditel ja soovitustel Uuring bdquoStandardiseerimise majanduslik motildejuldquo368 vaumlidab et ligi 25 iga-aastasest SKP kasvust tuleneb standardiseerimisest Tegemist on patenteerimise jaumlrel teise suurima motildejuga teguritest mis motildejutab majandust Ava- ja linkandmete standardimise valdkonnas on olulisim rahvusvaheline veebikonsortsium W3C (sh W3C Government Linked Data Working Group) kuid ka uumllalmainitud Euroopa Komisjoni programmid puumluumlavad saadud tulemusi fikseerida standardimise kaudu Rahvusvaheline standardiorganisatsioon ISO on vaumllja toumloumltanud mitmeid linkandmetega otseselt votildei kaudselt seotud standardeid naumliteks geograafilise informatsiooni metaandmete standardi ISO 191152003369 Eesti saab rahvusvaheliste standardite vaumlljatoumloumltamises kotildeige kuluefektiivsemalt osaleda laumlbi olemasolevate struktuuride Naumliteks on Eesti Standardikeskus ISO taumlisliige mis votildeimaldab osaleda ava- ja linkandmetega seotud standardimises samuti on otstarbekas uumlhendada Euroopa Komisjoni projektidest osavotildett standardimistegevustega Votildeimalik on ka otsene osavotildett W3C toumloumlst seda nii era- votildei avaliku sektori organisatsioonide kui ka projektide kaudu 370 Mainitud tegevused eeldavad vaumlga head kompetentsi standarditavas valdkonnas teadmisi standardimise protsessist lisatoumloumljotildeudu soovitatavalt vaumlhemalt poole toumloumlkoha mahu ulatuses ning laumlhetuste rahastamist

OECD avaliku sektori avaandmete (Open Government Data) projekti eesmaumlrgiks on laumlbi erinevate riikide praktika soodustada avaandmete motildejude (nii majandusliku sotsiaalse kui valitsemise motildeju) hindamise metoodika vaumlljatoumloumltamist Totildeenaumloliselt notildeuaks selle metoodika motildejutamine suurt ajaressurssi kui see uumlldse on votildeimalik Eesti saab kasutada OECD poolt levitatavat kogemust jaumllgida OECD metoodikaid ning kui see osutub otstarbekaks siis saumlttida oma tegevusi nii et mitte olla OECD uumllevaadetes viimastel kohtadel Seda saab teha muude tegevuste raames ning ei notildeua suurt rahalist votildei ajalist ressurssi

Kasulik votildeib olla ka osavotildett muudest initsiatiividest nagu Euroopa andmete foorumi371 konverentside seeriast Euroopa avaliku sektori infotribuumluumlnist ePSIplatform372 avatud valitsemise partnerlusprogrammist373 jne Avatud valitsuse partnerlusprogramm ist osavotildetuks tuleb valitsusel tasuda

366 httpeceuropaeuresearchparticipantsdocsh2020-funding-guidegrantsapplying-for-fundingfind-a-callwhat-you-need-to-know_enhtm 367 httpwwwetageewp-contentuploads2012057RP-vahekokkuvotepdf 368 httpwwwsissepdfEconomic_impact_of_standardization_Francepdf 369 httpwwwisoorgisocatalogue_detailhtmcsnumber=26020 370 httpwwww3orgConsortiummembership-faqproject 371 httpwwwdata-forumeu 372 httpepsiplatformeu 373 httpwwwopengovpartnershiporg

Lingitud Eesti


iga-aastast liikememaksu mille suurus sotildeltub elanike sissetulekust ja on Eesti puhul 200000 USD374 Osavotildett muudest eelpoolnimetatud initsiatiivedest eeldab ekspertide toumloumlaega ning laumlhetuste rahastamist




Osavotildett Euroopa Komisjoni tegevusest vajab uumlldist link- ja avaandmete teemalist kompetentsi ning toumloumlaega Osavotildett EL raamprogrammist Horizon 2020 eeldab potildehjalikku tehnilist koosvotildeime linkandmete ja teadustoumlouml alast kompetentsi kuna EL 7 raamprogrammi puhul paumlrssis vaumlikese ja keskmise suurusega ettevotildetete osaluse suurendamist omafinantseeringu vajadus votildeiks kaaluda rahastamisskeemi mis toetab vaumlikese ja keskmise suurusega ettevotildetete osalemist Horizon 2020 programmi linkandmetega seotud projektides Osavotildett standardimisest eeldab vaumlga head kompetentsi standarditavas valdkonnas teadmisi standardimise protsessist uumlsna palju toumloumlaega ning laumlhetuste rahastamist Arvestades Eesti vaumliksust ning ressursside nappust tuleks linkandmetega seotud tegevus votildeimalusel uumlhendada muude tegevustega vastavate initsiatiivide raames


714 Pilootprojektide kaumlivitamine

Millised pilootprojekte peaks Eesti kaumlivitama siseriiklikult Millises jaumlrjekorras neid algatada ja milliseid ressursse nad vajaksid (sh projektide hinnanguline maksumus) millist kasu riigile javotildei uumlhiskonnale tooksid

Linkandmete kasutuselevotildett eeldab jaumlrgmisi etappe andmete avamist (kaumlttesaadavaks tegemist) nende puhastamist ja korrastamist (vajadusel) viimist vaumlhemalt neljanda votildei viienda taumlrni tasemele linkimist taaskasutamist (nt paumlringute votildeimaldamist) ja haldamist375 Kotildeigil neil etappidel on vaja lahendada suur hulk uurimiskuumlsimusi ning naumliteks EL uus teaduse ja innovatsiooni raamprogramm Horizon 2020 perioodiks 2014-2020 a rahastab aastatel 2014-2015 kokku enam kui poolteise miljardi euro maksumuses ITK alaseid initsiatiive sealhulgas palju ava-ja linkandmetega seonduvaid teadus- ja arendusprojekte

Eesti siseriiklikke linkandmete kasutuselevotildetu pilootprojekte on soovitatav kavandada nii et nad (1) arvestaksid Eesti eripaumlra (nt X-tee ja RIHA olemasolu) (2) ei dubleeriks motildejuva vajaduseta rahvusvahelisi suuremahulisi uurimisprojekte (3) looksid votildeimaluse kolmandatele osapooltele linkandmete rakenduste loomiseks (4) tekitaksid lotildeppkasutajale votildei uumlldsusele demonstreeritava kasuliku naumlitetulemuse (bdquoproof of conceptldquo) (5) annaksid asjaosalistele uusi kogemusi ja (6) oleksid jaumltkusuutlikud Naumliteks votildeiks suhtuda ettevaatlikult linkandmete publitseerimise pilootprojektide algatamisse mis ei demonstreeri selgelt saadavat kasu ning mis ei kindlusta selle kasu jaumltkusuutlikkust sealhulgas loodud linkandmete uuendamist ja haldust

374 httpwwwopengovpartnershiporgnode1330 375 httpieeexploreieeeorgstampstampjsptp=amparnumber=6237454

Lingitud Eesti



Kui analuumluumlsida votildeimalikke pilootprojekte uumllaltoodud linkandmete kasutuselevotildetu etappidel siis andmete avamise vajadus peaks saama rahuldatud sest avaliku teabe seaduse sect 29 lg 4 notildeuab andmekogudes sisalduvate andmete avalikustamist masinloetaval kujul hiljemalt 1012015 Kuna masinloetavuse motildeiste pole seaduses maumlaumlratletud votildeib tekkida vajadus kaumlivitada pilootprojekte andmete viimiseks linkimiseks sobivale vaumlhemalt neljanda votildei viienda taumlrni tasemele Samuti tuleks kaumlivitada pilootprojektid toetamaks linkandmete kasutuselevotildettu nii avaliku sektori veebisaitides kui erasektorile motildeeldud lahendustes mille jaumlrele on tuvastatud teistes uuringutes (nt koosvotildeimeliste e-aumlrie-kaubanduse lahenduste komplekt firmadele)

Vastava kogemuse saamiseks ja uumlldistamiseks on otstarbekas kaumlivitada orienteeruvalt kuni kuus tehnilist pilootprojekti alternatiivsete linkandmete tehnoloogiate jaumlreleproovimiseks praktikas Need pilootprojektid peaksid

arvestama Eesti eripaumlra eriti X-tee kasutamist

demonstreerima infouumlhiskonna arengukava taumlidesaatmiseks vajalike tegevuste toetamist ja motildeotildetmist (arsquola veebide seire ja linkimine WCAG notildeuete taumlitmisepidevaks jaumllgimiseks)

looma uumlldise mudeli ja pakkuma konkreetseid lahendusi edasisteks suuremateks linkandmete alasteks projektideks nt avatud linkandmete platvormi loomine lingitud andmetel baseeruvate e-aumlri lahenduste jaoks

arvestama arengutega laumlhema 5 aasta jooksul - naumliteks tuvastama milline platvorm sobiks linkandmete jaoks suurandmete kontekstis votildei kuidas haakida koosloomet linkandmete loomisesse haldamisse ja kasutamisesse

analuumluumlsima milliseid W3C mustandis bdquoLinked Data Platform Use Cases and Requirementsldquo376 toodud notildeudeid linkandmete platvormidele koos kasutuslugudega oleks motildeistlik Eesti linkandmete arhitektuuri realisatsioonis aumlra katta

sisaldama metaandmete sealhulgas ontoloogiate loomist ja taumliendamist

taotlema reaalselt kasuliku tulemuse saamist ning jaumltkusuutlikkust andes kolmandatele osapooltele votildeimaluse linkandmete rakenduste loomiseks tekitades lotildeppkasutajale votildei uumlldsusele demonstreeritava kasuliku naumlitetulemuse ning luues andmete uuendamise ja haldamise mehhanismi

soodustama linkandmete varamu maumlaumlratlemist ja kasutuselevotildettu votildeimalusel kasutades votildei taumliendades selleks juba olemas olevaid lahendusi

vajadusel kasutama koosloome (nt linkandmete tootmine teeaukude avatud kaevude votildei muude kriitiliste objektide kaardistamine) ja suurandmete (nt linkandmete analuumluumltika reaalajas koos vaumllisriikide linkandmetega) tehnoloogiaid

Projektide alustamisel saab kasutada mitmete riikide sh Soome naumliteid377

Kui selliste projektide maksumuse hindamisel laumlhtuda juba laumlbi viidud avaandmete projektidest sealhulgas Ehitisregistri pilootprojektist378 lisades ka lihtsa reaalset probleemi lahendava laiemale uumlldsusele arusaadava kasuliku rakenduse loomise teise andmekomplektiga linkimise valdkondlike ontoloogiate taumliendamise ning mitme erineva baastehnoloogia rakendamise (ala koosloome linkandmetega koosneb kahest

376 httpwwww3orgTR2013WD-ldp-ucr-20130131scope-and-motivation 377 httpwwwsecotkkfievents20142014-01-24-ldf 378 Ehitisregistri avaandmed - httpopendatariikee8080datasetehitisregistri-avaandmed

Lingitud Eesti


baastehnoloogiast) maksumuste hinnangud siis votildeib uumlhe pilootprojekti maksumuse suurusjaumlrguks pakkuda motildenikuumlmmend kuni sada tuhat eurot sotildeltuvalt mil maumlaumlral vaumlljatoodud aspekte arvestatakse Uumlldsuse teavitamise seisukohast on votildeimalik siduda linkandmete loomist riigi poolt tellitud uuringute laumlbiviimisega kus uuringu raames tehakse sisendandmed ja tulemused lingitud kujul kaumlttesaadavaks

Lisaks uumllalmainitud vaumliksema mahuga pilootprojektide laumlbiviimisele tuleks arvestada et andmete linkimisel annab suurima efekti enamkasutatavate andmete linkandmete kujule viimine Nii naumlitab X-tee andmeteenuste analuumluumls379 et Aumlriregistri Rahvastikuregistri Maakatastri ja ADS-i metaandmed votildeimaldavad kirjeldada umbes 80 riigi andmeteenuste andmemudeleist Andmete linkimise kontekstis taumlhendab see et vastavate registrite ja andmekogude andmed on lingitavad praktiliselt kotildeikide teiste andmekogude ja registrite andmetega Jaumlrgmine suurem programm oleks seega enamkasutatavate andmete potildehjal linkandmete tuumiku loomine kuhu uumllejaumlaumlnud andmeid saab vastavalt vajadusele juurde linkida See programm peaks algama otildeiguslike aspektide analuumluumlsi sisaldava pilootprojektiga ning sisaldama mitmeid jaumlrjestikuseid projekte oluliste andmekogude linkimiseks Programmi mahtu saab taumlpsemalt hinnata peale tehniliste pilootprojektide laumlbiviimist

Eestis on olemas vaumlga head koosloome naumlited (bdquoTeeme aumlraldquo) ja vajadusel saab koosloome elemente luumllitada algatatavatesse projektidesse Nii votildeib lisaks uumllalmainitud tehnilistele pilootprojektidele kasutada linkandmete platvorme samaliigiliste andmete erinevatest allikatest kokkukogumiseks Naumlitena votildeib tuua Belgia uumlleriigilise ja regionaalsete aadressiregistrite andmete uumlhendamine380 Sellised pilootprojektid sobivad koosloomega seotud aspektide katmiseks kuna koosloome eripaumlraks on andmete hajus tekkimine ja haldamine vaumliksemate andmekomplektide kaupa Eesti puhul votildeiks uumlhendada kohalike omavalitsuste andmed uumlldistades kohalike omavalitsuste raamatupidamise avaandmete rakendust381 Selliste projektide maksumus sotildeltub oluliselt puumlstitatud uumllesannetest ja lingitavate andmete valikust jaumlaumldes tehniliste pilootprojektide maksumuse ja linkandmete tuumiku programmi maksumuse vahepeale

Vajadus reaalajas andmetepotildehiselt otsustada votildeib kaasa tuua vajaduse suurandmete jaumlrele Samas kahtlevad kvalitatiivuuringus osalejad kas Eestis on suurandmeid Ilmselt on see tingitud suurandmete osas mahu aspekti uumlletaumlhtsustamisest ning kiiruse ja variatiivsuse alahindamisest Suurandmete tehnoloogiaid tuleks luumllitada uumllaltoodud projektidesse vastavalt vajadusele kuid eraldi spetsiifiliste suurandmete projektide vajadus ei ole ilmne Kuumlll votildeib olla otstarbekas suurandmete ja koosloome alane koolitus

Asjade Interneti ja tulevikuinterneti arendamiseks oleks esmajoones vaja poumloumlrata taumlhelepanu internetiprotokolli 6 versiooni kasutusele votildetmisele Eestis sest ilma selleta ei ole votildeimalik naumliteks asjade Internet Kui teenusepakkujad laumlhevad IPv6-le uumlle vastavalt notildeudlusele ja votildeimalustele382 siis riigi poolne initsiatiiv votildeiks seisneda uumllemineku kaumlivitamises IPv6-le avalikus sektoris Vastavalt USA Kaubandusministeeriumi uuringule383 jagunevad suurte kasutajate puhul kulud riistvarale tarkvarale ja toumloumljotildeule proportsioonis 102070 ehk potildehiosa on toumloumljotildeukuludel Kulusid votildeib jaotada pikale ajavahemikule kui varakult alustada APNIC uumlks viiest Interneti regionaalsest registrist maailmas hindab oma uurimuses bdquoIPv6 for decision makersldquo384 et uumlleminek IPv6-le koos paralleelse IPv4 kasutamisega votildeib maksta 40 USD-d uumlhe kasutaja kohta uumlhes aastas viieaastase perioodi jooksul Need arvud on vaumlga hinnangulised ja votildeivad tegelikkuses olla erinevates riikides erinevad kuid pakutud suurusjaumlrgud naumlitavad et naumliteks uumlle tuhande toumloumltajaga ministeeriumi valitsemisalas votildeivad rahalised ja toumloumljotildeu kulutused IPv6-le uumlleminekuks olla maumlrkimisvaumlaumlrsed ning need tuleks eelarvesse sisse planeerida votildei rahastada eraldi projektidena


Otstarbekas on kaumlivitada orienteeruvalt kuni kuus tehnilist pilootprojekti alternatiivsete linkandmete tehnoloogiate jaumlreleproovimiseks praktikas erinevate seotud tehnoloogiate votildetmes valdkonnauumlleste infouumlhiskonna arengukavas vaumlljatoodud oluliste motildeotildedikute parendamise votildetmes Uumlhe pilootprojekti

379 X-tee andmeteenuste analuumluumls (Haav Hele-Mai Kuumlngas Peep (2013) Semantic data interoperability the key problem of big data In Big Data Computing (Toim) Akerkar Rajendra Chapman and Hall CRC Press 2013 [ilmumas] 380 httpsjoinupeceuropaeusitesdefaultfilesD432_Case_Study_Data_Integration_v015pdf 381 httpwwwriigipilvee 382 httpswwwzoneeeet20130606zone-ee-kaivitas-ipv6-toe 383 httpwwwntiadocgovlegacyntiahomentiageneralipv6finalIPv6final2htm 384 httpwwwapnicnetcommunityipv6-programipv6-for-decision-makersipv6_for_decision_makerspdf

Lingitud Eesti


maksumuse suurusjaumlrguks votildeib pakkuda kuni sada tuhat eurot Pilootprojektid votildeiksid olla soovitatavalt tervishoiu georuumilises hariduse votildei transpordi e-aumlri ja infrastruktuuri valdkondades kusjuures vaumlga oluline on vastavate organisatsioonide valmisolek projektide algatamiseks Pilootprojekte on soovitatav kavandada nii et nad arvestaksid Eesti eripaumlra ei dubleeriks motildejuva vajaduseta rahvusvahelisi suuremahulisi uurimisprojekte looksid votildeimaluse kolmandatele osapooltele linkandmete rakenduste loomiseks tekitaksid lotildeppkasutajale votildei uumlldsusele demonstreeritava kasuliku naumlitetulemuse annaksid asjaosalistele uusi kogemusi ja oleksid jaumltkusuutlikud




715 Linkandmete alase votildeimekuse totildestmine

Kuidas totildesta Eestis linkandmete ja nendega seotud trendide alast votildeimekust avalikus era- ja vabasektoris

Votildeimekuse totildestmine on kompleksne teema Nii naumlitab UK kogemus385 et linkandmete RDF kujul kaumlttesaadavaks tegemisest ei piisa nende laialdaseks tarbimiseks rakenduste kaudu Seetotildettu loodi Uumlhendkuningriikides vahevara linkandmete kaumlttesaadavaks tegemiseks ka JSON ja XML andmekirjelduskeeltes Lisaks loodi valdkonnaspetsiifilised API-d vastavate andmete kasutamiseks Samuti toob aruanne vaumllja linkandmete tootjate vajaduse konkreetsete eeskirjade ja mustrite jaumlrele linkandmete tootmiseks ning vajaduse juhendamise jaumlrele linkandmete tootmisel ja haldamisel Eestis naumlitavad esialgsed Ehitisregistri linkandmete kogemused RDF kasutamise osas nii otildeppetoumloumls kui erasektori tarbijate poolt et piisava huvi olemasolu korral ei saa linkandmete tehnilised detailid tarkvaraarendajatele rakenduste loomisel takistuseks Pigem on kuumlsimus teadlikkuse totildestmises ja ajendi tekitamises linkandmete loomise ja kasutamise motiveerimiseks vahendite piiratust arvestades

Kuna votildeimekuse totildestmise erinevaid aspekte kaumlsitlevad mitmed kaumlesoleva toumlouml uurimiskuumlsimused viitame allpool votildeimekuse totildestmise kuumlsimuse analuumluumlsil teistele peatuumlkkidele Kasutame seejuures metoodikat mis potildehineb eBCM ehk e-aumlri kogukonna mudeli (The E-Business Community Model) laumlhenemisviisil386 mis on vaumllja toumloumltatud projektis eBCM-RAP (finantseeritud Norra Innovatsioonikeskuse poolt) ning mida on kasutatud Riigikantselei tarkade otsuste fondi uurimisprojektis bdquoAndmeaitade (teiseste andmekogude) loomise potildehimotildetete vaumlljatoumloumltamineldquo387 Metoodika jagab uuritava valdkonna teemaplokkideks igas teemaplokis on omad alamvaldkonnad Mudeli loogika on jaumlrgmine

Potildehivalmisoleku teemaplokk iseloomustab seda kuivotilderd uumlhiskond on valmis uue tehnoloogia rakendamiseks Rakendamine eeldab kokkuleppeid ndash seadusi ja regulatsioone standardeid ning

385 httpeventslinkeddataorgldow2010papersldow2010_paper14pdf 386 httpwwwebalticscom00904523 387 httpvalitsuseeUserFilesvalitsusetriigikantseleistrateegiapoliitika-analuusid-ja-uuringudtarkade-otsuste-fondi-uuringute-kokkuvottedAndmeaidad_lC3B5pparuannepdf

Lingitud Eesti


lepinguid mis toetavad tehnoloogia juurutamist ja kasutamist Samuti on haumldavajalik kindlustunne suuremate riskide suhtes mille annab infoturbe tagamine ja andmete usaldusvaumlaumlrsuse kindlustamine Lotildepuks on oluline vastav motildetteviis ndash tehnoloogia kohta kaumlivad teadmised inimeste motivatsioon ning asutuste vaheline koostoumlouml

Ainult potildehimotildettelisest valmisolekust ei piisa on vaja ka votildeimaldajaid ndash taristut eriti IT osas aga samuti kvalifitseeritud inimressurssi ning praktilisi kogemusi

Valmisolek ja votildeimaldajad pannakse toumloumlle liikumapanevate jotildeudude poolt Eelkotildeige loovad uued tehnoloogiad uusi votildeimalusi ning motiveerivad maandama kaasnevaid ohte Kogu suuna on muutnud votildeimalikuks tehnoloogia ja innovatsioon Turud ja firmadevaheline konkurents votildeimendab tehnoloogilist arengut Uumlhiskond ja poliitilised jotildeud tunnetavad vajadust agregeeritud informatsiooni potildehjal tehtavate otsuste jaumlrele mis motiveerib linkandmete arengut

Kaumlesolevas uuringus on teemaplokid ja alamvaldkonnad kaetud jaumlrgmiselt

Potildehivalmisolek kokkulepped sh otildeigusaktid ja standardid ndash kaumlsitletud eelkotildeige punktides 718 ja 721

Potildehivalmisolek kindlus sh infoturve ja usaldusvaumlaumlrsus ndash kaumlsitletud eelkotildeige punktides 717 ja 718

Potildehivalmisolek motildetteviis (motivatsioon teadmised koostoumlouml) ndash kaumlsitletud eelkotildeige punktides 711 713 731 736

Votildeimaldajad (IT taristu kvalifitseeritud inimressursid praktilised kogemused) ndash kaumlsitletud eelkotildeige punktides 712 722 731

Liikumapanevad jotildeud (votildeimalused ja ohtude maandamine tehnoloogia ja innovatsioon turud ja konkurents uumlhiskond ja poliitika) ndash kaumlsitletud eelkotildeige punktides 711 712 722 735


Linkandmete alase votildeimekuse totildestmiseks tuleks eelkotildeige paralleelselt kaumlivitada linkandmete teemalised kursused ja koolitused vastavalt ettepanekutele ja poliitikasoovitustele jaotisest 731 algatada pilootprojektid vastavalt soovitustele jaotisest 714 ning luua tehnilise infrastruktuuri lahendused vastavalt soovitustele jaotisest 722

Lisaks tuleks osaleda rahvusvahelistes initsiatiivides vastavalt soovitustele jaotises 613 maandada riske vastavalt soovitustele jaotises 717 ning korrastada otildeigusruumi vastavalt soovitustele jaotises 718

716 Linkandmete alase teadlikkuse totildestmine

Millised on votildeimalused linkandmete alase teadlikkuse totildestmiseks nii avalikus era- ja vabasektoris kui ka tavaelanike hulgas



Lingitud Eesti


Artiklis bdquoImpediments challenges and recommendations for using open government dataldquo388 soovitatakse avaandmete kasutuse laiendamiseks ning parendamiseks 1) poliitikajuhiste vaumlljatoumloumltamist avaandmete tsentraliseerimiseks 2) tehnoloogiliste ja otildeiguslike ligipaumlaumlsumehhanismide vaumlljatoumloumltamist andmete avamiseks 3) metaandmete lisamist andmetele sobivate andmekomplektide leidmise hotildelbustamiseks ning 4) infrastruktuuri arendamist andmete (taas)kasutamiseks Andmekomplektide kasutamise jaoks tsentraalsete ligipaumlaumlsupunktide loomine koos teabe levitamisega selle olemasolust aitab teadvustada uusi votildeimalusi Metaandmete olemasolu teeb andmete kasutamise operatiivsemaks389 Andmete levitamise ning kasutamise infrastruktuuri (nt analuumluumltiline keskkond) loomine loob soodsa pinnase uute ideede tekkeks andmete rakendamise osas390 Analoogilised soovitused votildeiksid kehtida ka avaliku sektori linkandmetele

Riigi linkandmete kotilderval tuleks soodustada ka koosloomest tekkivate linkandmete kasutamist Seda on mainitud ka Uumlhendkuningriikide kogemust kirjeldavas kokkuvotildettes391

Intervjuudes toodi vaumllja vajadus teadmuse koondamiseks ja parimate praktikate levitamiseks toumloumlvahendite naumlol Teavitustoumlouml linkandmetega seotud votildeimalustest ja ohtudest votildeiks jaumllgida haumlid praktikaid mis on tekkinud muuhulgas Eestis laumlbi viidud ISKE turvameetmete suumlsteemi votildei riigi IT koosvotildeime raamistiku alase teadlikkuse totildestmise kaumligus Vastava teavitustoumlouml korraldamisel tuleks tugineda linkandmete kasutamist hotildelbustavate tehnoloogiate ja rakenduste tekkimise ja arengu naumlidetele ja parimatele praktikatele

Teadlikkuse totildestmise uumlks oluline teema on andmete linkimiseks suurema potentsiaaliga andmekogude vaumlljavalimine ning nende omanike aitamine ja motiveerimine andmete avamiseks ja linkandmete ettevalmistamiseks Selleks peaks avamise ja linkimise motildeju olema aumlra kirjeldatud ja tasuvus piisav Seega tuleks edukate linkandmete taotluste esitamiseks pakkuda asutustele metoodikad ja argumendid loodavate linkandmete motildeju hindamiseks ja esiletoomiseks Uumlks votildeimalus selleks on anda hinnang linkandmete kasutatavuse efektile laumlbi andmekoosseisude kirjelduste kattuvuse analuumluumlsi ndash mida rohkem on sama andmeobjekti erinevates andmekogudes kasutatud seda suurema totildeenaumlosusega saaks seda teiste andmetega linkida ja mida rohkem on andmekogus teiste andmekogude objektidega lingitavaid objekte seda suurem motildeju on vastava andmekogu avamisel votildei linkimisel

Samuti on suurema motildejuga nende andmete avamine votildei linkimine mis on ka teistes riikides avatud votildei lingitud ndash siis saaks Eesti andmetele tehtud rakendust ka eksportida eeldusel et kasutatud on sama metamudelit kui teiste riikide andmetes Samuti saaks Eesti andmetele rakendada vaumllisriikides loodud lahendusi See viib omakorda suurandmete teemani mis pole Eesti andmeid uumlksikuna vaadates veel aktuaalne kuid votildeib muutuda aktuaalseks koos Skandinaavia votildei teiste laiema piirkonna andmetega

Analoogsed soovitused kehtivad teiste uuringuga seotud tehnoloogiate kohta


Linkandmete alase teadlikkuse totildestmiseks tuleks alustada infopoliitika ja selle rakendusplaanide uuendamisest koosvotildeime raamistiku taumliendamisest ja juhendite koostamisest Tuleks kaumlivitada esmased pilootprojektid (vt jaotis 714) mis demonstreerivad linkandmete kasulikkust ja mida saab koolitustel naumlidetena kasutada Koolituste esimene etapp peaks keskenduma uumlldistele (orienteeruva mahuga uumlks paumlev) ja suumlvendatud (tehniline lisakoolitus orienteeruva mahuga kaks paumleva) koolitustele Teavitustoumlouml linkandmetega seotud votildeimalustest ja ohtudest votildeiks jaumllgida haumlid praktikaid mis on tekkinud ISKE turvameetmete suumlsteemi votildei riigi IT koosvotildeime raamistiku alase teadlikkuse totildestmise kampaaniate kaumligus

Tuleks vaumllja valida andmete linkimiseks suurema potentsiaaliga andmekogud ning aidata ja motiveerida nende omanikke andmete avamisel ja linkandmete ettevalmistamisel Samuti on

388 httpwwww3org201206pmodpmod2012_submission_7pdf 389 A M G Zuiderwijk et al The necessity of metadata for open linked data and its contribution to policy analyses presented at the Conference on E-Democracy and Open Government (CeDEM12) Krems Austria 2012 390 A Zuiderwijk et al Open Data Policies Impediments and Challenges presented at the 12th European Conference on eGovernment ndash ECEG 2012 Barcelona Spain Forthcoming 391 httpeventslinkeddataorgldow2010papersldow2010_paper14pdf

Lingitud Eesti


suurema motildejuga selliste andmete avamine votildei linkimine mis on ka teistes riikides avatud votildei lingitud

717 Linkandmete kasutuselevotildetuga kaasnevad votildeimalikud ohud ja riskid

Millised on linkandmete kasutuselevotildetuga kaasnevad votildeimalikud ohud ja riskid sh tavaelanike ja ettevotildetete jaoks Kuidas neid ennetada ja juhtida Sealhulgas

kuidas tagada linkandmete kasutuselevotildetu raames isikuandmete kaitse kas ja mida selleks on taumliendavalt vajalik teha

kuidas vaumlhendada otsingu tulemustes raumlmpsandmete hulka (ebavajalikke dubleerivaid vananenud ja valesid andmeid)

Linkandmete kasutuselevotildetuga kaasnevaid votildeimalikke ohtusid ja riske on kaumlsitletud kaumlesoleva uuringu jaotistes 412 ja 44 Muuhulgas linkandmete puhul votildeib piisata isikuandmetest uumlhe lingi kuumlljes selleks et tuvastada uumllejaumlaumlnud andmete seotus vastava isikuga naumliliselt ebaolulised isikulised detailid votildeivad kombineeritult anda isikust potildehjaliku pildi andmete linkimine votildeib laiendada votildeimalusi statistilise uumlksuse kaudseks tuvastamiseks isikustatud andmed kombineeritult isikustamata andmetega votildeivad kaasa tuua isikuandmete kaitse notildeuete riive linkandmed votildeimaldavad seostada isikuandmeid avaliku sektori andmete ja muude allikate (meedia sotsiaalmeedia jm) kombineerimisel oht vaumlaumlrarusaamade potildehjendamatute hinnangute inimesele suunatud vaenulike kampaaniate jms tekkeks on suurem Seetotildettu tuleb isikuandmete kaitseks tagada et uumlkski avalik lingitud andmete komplekt ei sisaldaks isikuandmeid

Ankeetides hinnati kotildeige suuremateks andmete vale interpreteerimise privaatsuse vaumlhenemise ja keerukate sotildeltuvuste ning andmete muutumise ohtusid Ankeetkuumlsitlus naumlitas ka et avaliku sektori toumloumltajad on rohkem mures selle paumlrast et suumlsteemi loomise ja uumllalpidamise kulukus on suurem kui loodav kasu samuti hindavad nad kotildergemaks andmete ja protsesside muutumisest tulenevaid probleeme (erinevused avaliku ja erasektori gruppide vastuste keskmistes on statistiliselt olulised olulisusnivool α = 005)

Otildeigusliku analuumluumlsi jaotistes 443 ja 444 pakutud ettepanekutest isikuandmete kaitseks ja privaatsuse tagamiseks seoses linkandmetega on jaotise lotildepus ettepanekute ja poliitikasoovitustena vaumllja toodud olulisemad punktid

Raumlmpsandmete (ebakorrektsete andmete) vaumlhendamiseks tulemustes saab kotildeige rohkem aumlra teha andmete haldaja ja avaldaja Otildeigusliku analuumluumlsi jaotises 45 pakutud meetmetest intellektuaalomandi kaitse tagamiseks vastutuse omistamise saumltestamiseks linkandmete kvaliteedi eest ning linkandmete uuendamise tagamiseks on jaotise lotildepus vaumllja toodud olulisemad punktid


konkreetseid eeskirjasid ja juhendamist392 Nt Uumlhendkuningriikide ja Belgia kogemus (uumlleriigilise ja regionaalsete aadressiregistrite andmete uumlhendamine) FP7 (LOD) ja teised rahvusvahelised linkandmete projektid annavad hea sisendi parimate praktikate naumlol kvaliteetsete linkandmete loomise haldamise (sh versioneerimise) jm eeskirjade jaoks Uumlks votildeimalus linkandmete kvaliteedi parendamiseks on koosloome meetodite kasutamine nagu naumlitavad EU 7 raamprogrammi projektide sh LOD2 toel kaumlivitatud eksperimendid393


Taumlpsustada sellised isikuandmete kaitse aspektist kuumlsitavad olukorrad kus uumlhe otildeigusakti alusel saab isikukoode votildei muid isikuandmeid avalikustada AvTS alusel saab seda teavet taaskasutada ning

392 httpeventslinkeddataorgldow2010papersldow2010_paper14pdf 393 httpjens-lehmannorgfiles2013iswc_crowd_qapdf

Lingitud Eesti


isikuandmete kaitse seaduse alusel ei kohaldata tulemusele isikuandmete seadusega votildeimaldatavat kaitset (vt jaotis 444) Realiseerida andmekogusid saumltestatavates otildeigusaktides taumlielikumalt IKS sect 11 ja 12 pakutavad andmesubjekti poolse isikuandmete avalikustamise votildeimalused Taumlpsustada millal rakendub isikuandmete kaitse seaduse sect 17 (automaatsed otsused)

Raumlmpsandmete vaumlhendamiseks kehtestada andmekogude potildehimaumlaumlrustes ja juhendmaterjalides avalikustatavate andmete kvaliteedi notildeuded ja maumlaumlratleda vastutus andmete uuendamise eest Publitseerida nende notildeuete ja nendele vastavuse taseme hinnangud vastavas andmekogus votildei eha nad kaumlttesaadavaks RIHA kaudu Lisada avaliku teabe seadusesse saumlte mis selgelt maumlaumlratleb vastutuse vaumlliste osapoolte toumloumldeldud andmete ja nende osutatud teenuste kvaliteedi eest

Toumloumltada vaumllja eeskirjad ja juhendid abistamaks linkandmete loojaid kvaliteetsete andmete avaldamisel ja raumlmpsandmete osakaalu vaumlhendamisel ning kasutada linkandmete kvaliteedi parendamiseks koosloome meetodeid

718 Vajalikud muudatused otildeigusruumis

Kas ja kuidas peaks linkandmete kasutuselevotildetuks muutma Eesti otildeigusruumi (sh eeltoodud kuumlsimuste vastuseid arvestades) Millised on hetkel olevad piirangud ning tulevikus reguleerimist vajada votildeivad teemad

Linkandmete kasutuselevotildett hotildelmab endas kokkuleppeid koosvotildeime neljal tasemel - tehnilisel semantilisel organisatoorsel ja otildeiguslikul tasemel Muudatused otildeiguslikul tasemel peavad toetama ka uumllejaumlaumlnud tasemeid ja vastupidi Naumliteks uuring bdquoOpen data an international comparison of strategiesldquo394 toob vaumllja nn suletud valitsemiskultuuri kui uumlhe barjaumlaumlridest andmete avalikuks tegemisel - nimelt ametnikul organisatsioonis on lihtsam andmeid mitte avada kui riskida sellest tulenevate sanktsioonidega Taoliste barjaumlaumlride mahavotildetmine eeldab muutusi nii organisatsioonides kui otildeigusruumis

Ankeetide vastustes paigutusid linkandmete loomise ja kasutamise otildeiguslikud takistused pigem vaumlhem olulisse paumlrssivate tegurite ruumlhma

Vajalikud muudatused otildeigusruumis sealhulgas piirangud ja reguleerimist vajavad teemad on toodud kaumlesoleva uuringu jaotises 4 ning kokku votildeetud allpool


Viia AvTS ning andmekogude aluseks olevad vastavusse taaskasutuse printsiipidega ja direktiividega 200398EL ning 201337EL Kehtestada direktiivi 201337EL jaumlrgimiseks vajalikud otildeigus- ja haldusnormid muuhulgas taumliendades RIHA maumlaumlrust avaandmete korrastamisega seotud saumltetega (vt jaotis 0)

Vaadata laumlbi ja vajadusel uuendada riigi andmekogude kohta kaumlivad otildeigusaktid kus saumltestatakse andmete vaumlljastamise tasumaumlaumlrad eriti piirkulusid uumlletava tasu votildetmise osas (vt jaotis 431)

Saumltestada avalikustatava teabe litsentseerimise kord ja litsentsitingimused votildei litsentsituumluumlbid avaliku teabe seaduses votildeimalusel soovitades seejuures kasutada sobivat litsentsi creative commons litsentsiperest Kehtestada andmekogude potildehimaumlaumlrustes ja juhendmaterjalides avalikustatavate andmete kvaliteedi notildeuded ning publitseerida nende notildeuete ja nendele vastavuse taseme hinnangud vastavas andmekogus votildei teha nad kaumlttesaadavaks RIHA kaudu (vt jaotis 453)

Saumltestada konkreetsete andmekogude kohta kaumlivates otildeigusaktides votildeimalusel ka avaliku teabe seaduses (nt AvTS sect 31 sect 4 votildei sect 8) millised on otildeigused paumlringute tulemusena saadavate andmete publitseerimiseks Andmete (linkandmetena) publitseerimisel tuleks arvesse votildetta riske (sh isikutele omandile seadmetele kriitilisele taristule ja riigi julgeolekule) mis tekivad nende andmete

394 httpwwwepracticeeufilesEuropean20Journal20epractice20Volume2012_1pdf

Lingitud Eesti


kombineerimisel juba olemasolevate publitseeritud andmetega Votildeimalik andmete publitseerimise kitsendamine selliste riskide totildettu peaks siiski olema pigem osaline (enamikes andmekogudes on andmeid mida saab suurema riskita avalikustada) potildehjalikult laumlbi analuumluumlsitud ning detailselt potildehjendatud (vt jaotis 463)

719 Ettepanekute elluviimise korraldamine

Kuidas korraldada Lingitud Eesti suunas viivate ettepanekute elluviimine Kas ja milliseid organisatsioonilisi (uumlmber)korraldusi selle realiseerimiseks on vaja teha sh riiklikul tasandil Kuidas leida vajalikud rahalised vahendid sh kaasata erasektori ja vabakonna panust

Uuringud toovad vaumllja konkreetse poliitilise juhtfiguuri olulisuse kriitilise tegurina linkandmete ja avaandmete initsiatiivi otildennestumiseks395 Positiivseteks naumlideteks on USA-s president Obama poliitiline tugi avaandmetele ja eelmise Uumlhendkuningriikide peaministri Gordon Browni osalemine andmete avamise poliitikate loomisel Hispaanias olid avaandmete poliitikate tšempioniteks regionaalsed poliitikud Mainitud aruanne nagu ka UK avaliku sektori andmete linkimise kogemuste analuumluumls396 ei sisalda rohkem organisatsiooniliste (uumlmber)korralduste tuumluumlpi soovitusi Potildehjus votildeib olla selles et andmete avamine ja lingitaval kujul esitamine ei ole eesmaumlrgid omaette vaid pigem muude uumllesannetega kaasnevad tegevused

USA-s on asutatud e-teenuste innovatsioonikeskus (Digital Services Innovation Center) milles toumloumltab 2014 a jaanuari seisuga kuus potildehitoumloumltajat397 Arvestades riikide elanike arvude suhet ei pea kaumlesolev uuring otstarbekaks sellise struktuuri loomist Eesti valitsusasutuste juurde vaid selleks et ellu viia Lingitud Eesti suunas viivaid ettepanekuid vaumllistamata sellise keskuse votildeimalikkust laiemate uumllesannete taumlitmiseks Vaumllisriikide parimate praktikate otildeppetundidest laumlhtudes tuleks arendada suunatud strateegiat ja konsensuslikku tegevuskava viia tegevuskava ametnikeni ning kontrollida selle taumlitmist luua valitsuse juurde ava- ja linkandmete toumloumlgrupp ning teha rahvusvahelist koostoumloumld ODI-ga (vt jaotis 244) Neid tegevusi saaks teha RISO RIA MKM infouumlhiskonna teenuste arendamise osakonna (ITAO) ja ministeeriumide vahenditega

Muud Lingitud Eestit toetava organisatsioonilise koosvotildeime arendamise ettepanekud riiklikul erasektori ja vabakonna tasemel koos rahaliste vahendite ja nende allikate hinnangutega on toodud kaumlesoleva uuringu jaotistes 714 ja 73 ning votildeetud valikuliselt kokku allpool Rahalised vahendid tuleks planeerida jooksvalt koos toodud ettepanekute elluviimisega


Kuna linkandmete puhul on tegemist on tuumluumlpilise innovatsiooniprotsessiga mille puhul uue tehnoloogia kuluefektiivne rakendamine eeldab eelnevat mahukat investeerimist (jaotis 711) siis tuleks leida poliitiline tugi linkandmete ja avaandmete tehnoloogiate soodustamiseks Sellise toe motiveerimiseks votildeib tugineda rahvusvahelisele praktikale (nt USA-s president Obama poliitiline tugi avaandmetele ja eelmise Uumlhendkuningriikide peaministri Gordon Browni osalemine andmete avamise poliitikate loomisel) ning jaotises 731 toodud avaliku sektori andmete avalikustamisest saadava votildeimaliku kasu suuruse kaudsetele hinnangutele


Andmete avamisel ja lingitaval kujul esitamisel tuleks eristada kolme erinevat tuumluumlpi tegevusi Spetsiifilised tegevused ava- ja linkandmete loomiseks tuleks laumlbi viia nende asutuste organisatsiooni

395 httpwwwepracticeeufilesEuropean20Journal20epractice20Volume2012_1pdf 396 httpeventslinkeddataorgldow2010papersldow2010_paper14pdf 397 httpgsablogsgsagovdsicabout

Lingitud Eesti


ja vahenditega kes andmeid toodavad ja haldavad vastavalt otildeigusaktidele Eelnevaid tegevusi toetavad ettevotildetmised naumliteks koolitused tuleks finantseerida ja tellida keskselt nt RIA RISO votildei Riigikantselei poolt Konkreetseid arendusprojekte votildeib laumlbi viia nii asutuste vahenditega kui ka keskselt neid tuleks votildeimalusel teha laiemate projektide kontekstis mis viivad asutuste votildei kodanike jaoks naumlhtavate kasulike tulemusteni

Era- ja vabasektori kaasamiseks tuleks kehtestada kotildeikidele tellitavatele infosuumlsteemidele koosvotildeimelisuse avaandmete ja linkandmete osa kohustuslikkuse ning semantiliste klassifikaatorite ja URI-de olemasolu notildeuded vastavalt jaotisele propageerida edukaid linkandmete projekte nii era- kui ka avalikus sektoris ning arendada tarkvara linkandmete esitamiseks ja paumlringute tegemiseks vastavalt jaotisele 734 ning pakkuda Eesti vabasektori ja kodanikkonna kaasamiseks linkandmete alast teavitamist ja koolitamist huvipakkuvaid rakendusi suhteliselt lihtsaid toumloumlriistu ja kaumlttesaadavaid linkandmeid vastavalt jaotisele 735 Nende jaotiste samuti intervjuude ja ankeetide potildehjal ei saa prognoosida olulist era- ja vabasektori rahastuse kaasamist Lingitud Eesti suunas viivate ettepanekute elluviimisesse

72 Lingitud Eesti koosvotildeime arhitektuuri arendamise ettepanekud

Jaotise potildehiteema on semantiline ja tehniline koosvotildeime

721 Linkandmetega seotud avatud standardid

Millised linkandmetega seotud avatud standardid on Eesti jaoks olulised (sh piisavalt kuumlpsed kasutuselevotildetuks) Milline on iga soovitatava standardi puhul selle rakendamisest saadav kasu ja rakendamiseks vajalikud ressursid (sh rahalised ressursid ehk maksumus) Kuidas peaks standardite juurutamist (sh avalikus sektoris) korraldama et nende kasutuselevotildettu kiirendada

Uuring bdquoStandardiseerimise majanduslik motildejuldquo398 toob vaumllja et ligi 25 iga-aastasest Prantsusmaa SKP kasvust tuleneb standardimisest Uuringus viidatakse ka analoogilistele tulemustele teiste Euroopa toumloumlstusriikide Saksamaa ning Uumlhendkuningriikide kohta Lisaks otsestele tuludele suurendab standardimine ettevotildette vaumlaumlrtust votildeimaldab kiiremat innovatsiooni parandab vastavust regulatsioonidega muudab tulemused rahvusvaheliselt kasutatavateks ning soodustab toodete ja teenuste kvaliteeti (Rahvusvahelise) koostoumlouml votildeimaldamine on standardimise uumlks olulisemaid tulemusi Naumliteks on Eestis kokku 24003 kehtivat standardit neist vaid 275 ehk 11 on algupaumlrased Eesti standardid399 (8012014 seisuga) Uumllaltoodud potildehjustel on investeeringud standardite kasutuselevotildettu suhteliselt suure tulususega

Linkandmete ja semantilise veebi standardite kasutuselevotildetmine ei taumlhendaks olulisi muutusi riigi infosuumlsteemi arhitektuuris ndash standardid RDF RDFa microdata OWL SA-WSDL URI URL HTTP jt on riigi infosuumlsteemi koosvotildeime raamistikus400 juba olemas ning piisavalt kuumlpsed kasutuselevotildetuks Pigem on neist osade puhul probleemiks nende rakendamine praktikas nagu ka linkandmete puhul uumlldiselt Nendele probleemidele pakutakse lahendusi muude kaumlesoleva analuumluumlsi uurimiskuumlsimuste vastustes sh jaotistes 722 725 726

Kuna linkandmete standardite rakendamine ei ole eesmaumlrk omaette tuleks seda korraldada seoses linkandmetega seotud projektide koolituste ja muude algatustega Ankeetide vastustes maumlrgitakse et avatud ja lingitud andmed ei ole vaumlaumlrtuslikud bdquoasjana iseenesesldquo ning mingi standardi eelistamine ei taumlhenda ilmtingimata rahalist saumlaumlstu Linkandmetega seotud projektide sealhulgas ka standardi IPv6 rakendamise vajalikkust ja maksumuse hinnanguid kaumlsitletakse jaotises 714

Mitmed standardid sisaldavad asjade interneti suurandmete koosloome ja tulevikuinterneti teemalisi komponente Naumlitena votildeib tuua Internet Engineering Task Force (IETF) poolt 1998 a avaldatud IPv6

398 httpwwwisoorgisofrhomestandardsbenefitsofstandardsbenefits-detailhtmemid=7 399 httpwwwevseeStandardimineEestistandarditearvtabid96Defaultaspx 400 httpwwwrisoeeetkoosvoimeraamistik

Lingitud Eesti


standardi RFC 2460 ning ISOIEC JTC 1SC 17 toumloumlruumlhma dokumendi bdquoCollection of Standards Data related to Internet of Thingsldquo milles tuuakse aumlra 418 asjade Internetiga otseselt votildei kaudselt seotud standardit soovitust jne Siiski pole nende teemadega seotud standardid praeguseks hetkeks piisavalt kuumlpsed et neid hakata Eestis ulatuslikult kasutusele votildetma Sellele viitab ka suurfirmade ATampT Cisco General Electric IBM Intel jt konsortsiumi hiljutine kava luua asjade interneti standardid401


Jaumltkata toumloumld juba riigi infosuumlsteemi koosvotildeime raamistikus esitatud ja kasutuselevotildetuks piisavalt kuumlpsete standardite juurutamisega nagu RDF RDFa microdata OWL RDF (S) SA-WSDL URI URL HTTP jt

Kasutada ava- ja linkandmete publitseerimisel W3C linkandmete publitseerimise parimaid praktikaid

Rakendada linkandmete standardeid seoses linkandmetega seotud projektide koolituste ja muude algatustega

722 Tehnilise infrastruktuuri lahendused


W3C konsortsium esitab uumllevaate linkandmete elutsuumlklitest402 sealhulgas 7nda raamprogrammi projekti LOD2 raames vaumllja pakutud elutsuumlkli LOD2 Stack403 Enamiku elutsuumlkli sammude laumlbimiseks pole vaja statsionaarsete infrastruktuurilahenduste olemasolu Samas osade sammude jaoks nagu naumliteks andmete kogumine andmete sirvimineotsimine ja paumlringute tegemine on motildeistlik luua toetavaid lahendusi Vaatame kolme suurt teemat linkandmete tootmine linkandmete kasutamine ja linkandmete varamu

Linkandmete tootmiseks on motildeistlik votildeimalusel aumlra kasutada olemasoleva riigi infosuumlsteemi arhitektuuri poolt pakutavaid votildeimalusi Riikliku Ehitisregistri linkandmete pilootprojektis kasutati naumliteks X-tee andmeteenuseid linkandmete komplekti ehitamiseks Kuna X-tee kaudu on riigi infosuumlsteemide andmed kaumlttesaadavad on X-tee kasutamine linkandmete tootmiseks igati otstarbekas Selline kasutamine votildeimaldab paremini korraldada ka linkandmete uuendamist

Seejuures tekib kuumlsimus kui tihe peaks olema linkandmete tootmise keskkonna ja X-tee integratsioon Vastuste skaala uumlhes otsas on X-tee oma senisel kujul mida kasutatakse vaid andmete kaumlttesaamiseks viide X-teele sellise lahenduse votildeimalikus nimetuses (nt bdquoavaandmete X-teeldquo) on pigem illustratiivne Skaala teises otsas on uumlmberehitatud X-tee mille erinevatel tasemetel on kasutajatel erinevad turvanotildeuded ja juurdepaumlaumls andmetele viide X-teele sellise lahenduse votildeimalikus nimetuses on sisuline

Esimese variandi eelisteks on suumlsteemide selge piiritlemine arvatavalt vaumliksem uuenduste maht ja maksumus ning vaumliksemad turvariskid eriti X-tee kasutamise osas Puuduseks votildeib olla andmete publitseerija vaumliksem tegutsemise mugavus Andmete kasutajate jaoks olulist vahet pole samas lingitud andmeid luuakse eelkotildeige kasutajate mitte niivotilderd publitseerijate jaoks Teise variandi eelised ja puudused on vastupidised Kaalukas argument teise variandi kasuks votildeib olla see kui linkandmetele on vaja lisada totildeestusvaumlaumlrtust votildei garanteerida autoriseeritud ligipaumlaumls Oleme arvamusel et minimaalne vajalik integratsioon X-teega (esimene variandi variatsioonid kus votildeib-olla saab kasutada X-tee komponente kuid linkandmete taristu on X-teest lahus) minimeerib riske ja kulusid ning et seda ei kaalu uumlles teise variandi eelised Detailne analuumluumls ja lotildepliku arhitektuuri valik ei kuulu kaumlesoleva uuringu raamidesse

401 httpbitsblogsnytimescom20140327consortium-wants-standards-for-internet-of-things_php=trueamp_type=blogsamphpamp_r=0 402 httpwwww3org2011gldwikiGLD_Life_cycle 403 httpstacklod2eu

Lingitud Eesti


Linkandmete kasutamise osas naumlitab UK kogemus et linkandmeid kasutavate arendajate jaoks on RDF andmekirjelduskeel ja SPARQL paumlringud ebamugavad ning nad eelistavad lihtsamaid variante404 Analoogilisi seisukohti on toodud ka Eesti avaandmete portaali edasise arengu ettepanekutes405 Seda arvestades votildeib soovitada RESTful APIdel potildehineva vahekihi loomist mis kasutab SPARQL paumlringuid ning tagastab linkandmete JSON votildei XML vaated votildeimaldab teha URI potildehiseid otsinguid ning toetab andmete publitseerijaid valdkondlike APIde loomisel

Kui uurida votildeimalusi piirdumaks vaid JSON keelega tuleks silmas pidada et XML on praeguseks arendajate kogukonna poolt haumlsti omaks votildeetud

Tuleks edasi arendada Eesti avaandmete portaali opendatariikee ning avatud linkandmete portaali opendatariikeeenlinked-data seostades neid teiste andmeallikatega nagu Eesti geoportaal406 Maa-ameti geoportaal407 Keskkonnaagentuuri portaal408 ning Statistikaameti andmebaas409 Kuna paljud avaliku sektori asutuste andmed on portaalis registreerimata tuleks kaumlivitada projekt Eesti avaliku sektori avaandmete loetelu loomiseks ning publitseerimiseks

Ankeetide vastustes paigutus riigi infosuumlsteemide uumlldine hetkeseis sh aegunud arhitektuur keskmise olulisusega paumlrssivate tegurite ruumlhma

Kokkuvotildettes laumlhtudes Eesti olemasolevast IT infrastruktuurist ning rahvusvahelisest kogemusest on motildeistlik kasutada X-teed linkandmete publitseerimisel toorandmete allikana pakkuda andmete kasutajale andmeid harjumuslikus andmekirjelduskeeles uumlle kasutaja poumloumlrdumiste jaoks suhteliselt lihtsa vahekihi ning arendada edasi avatud linkandmete portaali


Kasutada X-tee jaoks loodud andmeteenuseid linkandmete publitseerimisel toorandmete allikana votildeimaldades andmete pakkujatel esitada andmeid harjumuslikus andmekirjelduskeeles ja taaskasutades olemasolevaid andmeteenuseid uumlle suhteliselt lihtsa vahekihi

Taumlpsustada andmeteenuste disainimise metoodikat ja teha selle jaumllgimine kohustuslikuks laumlbi Riigi infosuumlsteemi haldussuumlsteemi maumlaumlruse et uute andmeteenuste loomisel tekiks linkandmete loomiseks vajalikud andmeteenused ning samal ajal pareneks andmeteenuste taaskasutus

Luua avatud linkandmete tootmiseks infrastruktuur kus saaks avaandmeid pakkuvaid X-tee jaoks loodud andmeteenuseid rakendada sh linkandmete tootmiseks ilma turvaservereid kasutamata

Arendada edasi avatud linkandmete portaali andmete kogumise linkimise ja haldamise automatiseerimiseks kasutades andmeteenuseid Kuna paljud avaliku sektori asutuste andmed on portaalis registreerimata tuleks kaumlivitada projekt esmalt Eesti avaliku sektori avaandmete loetelu loomiseks seejaumlrel publitseerimiseks ning seejaumlrel nende linkimiseks

Tellida ideekonkursi kaudu avatud tehnilise pilveplatvormi (PaaS) loomine ja haldamine linkandmete kasutamise lihtsustamiseks tehnoloogilistes pilootides (nt linkandmete loomine ja haldamine koosloome kaudu linkandmete reaalajaanaluumluumltika infouumlhiskonna arengukava meetrikate pidevaks motildeotildetmiseks valdkonnauumllene linkandmete kasutamine e-aumlri lahendustes ) ja mis uuendaks linkandmeid linkandmete portaalist ning oleks avatud linkandmetele funktsioonidele ja linkandmete rakendustele Platvorm peab toetama valdkondlike REST teenuste loomist andmete publitseerijate firmade votildei kogukonna poolt nii kommertseesmaumlrkidel kui tasuta kasutamiseks

404 httpceur-wsorgVol-628ldow2010_paper14pdf 405 httpopendatariikeejuhendidettepanekud-edasisteks-arendusteks 406 httpinspiremaaametee 407 httpgeoportaalmaaametee 408 httpwwwkeskkonnainfoee 409 httppubstateepx-web2001dialogstatfile2asp

Lingitud Eesti


Avatud tehnilise platvormi jaumltkusuutlikkuse tagamiseks on vaja eralda eelarvelised vahendid selle organisatsiooni uumllalpidamiseks Organisatsiooni uumllesandeks oleks linkandmete metamudelite loomise tehniline juhendamine andmete linkimise tehnilise toe pakkumine linkandmete kasutamise praktiliste juhiste vaumlljatoumloumltamine ja platvormi tehniline haldaminetoumloumlshoidmine

723 Koosloomel potildehinevate lahenduste loomine


Koosloomel on palju maumlaumlratlusi Lihtsaim neist uumltleb et koosloome on probleemilahenduse ja tootmise internetipotildehine hajutatud mudel410 Riigi seisukohast on koosloome oluline instrument kodanikuuumlhiskonna kujundamisel kuna see lihtsustab indiviidide panustamist suurte probleemide lahendamisse Koosloomel on rakendusi nii uumlleriigilistes teenustes kus vajadus teenuse jaumlrele on olemas laiemas plaanis kui vaumlikeste sihtgruppide kontekstis kus vajadus tekib seesmiste ajendite toimel Eestis haumlsti tuntud koosloome naumlide on bdquoTeeme aumlraldquo koristustalgud411 mis on taumlnapaumlevaks jotildeudnud enam kui sajasse riiki412

Koosloome elluviimiseks on kriitilise taumlhtsusega mitmeotstarbelise koosloome platvormi (sh liitunud indiviidid) loomine mis lihtsustab isikute kaasamist erinevatesse initsiatiividesse Sellised platvormid eeldavad uumlhiste motildeistete ja probleemihalduse kasutamist mida saab korraldada nii linkandmete kasutamisega kui ka ilma selleta


Ankeetide vastustes hinnati koosloome kasutamise tegevuste motildeju Eestile keskmiselt vaumliksemaks muude projektide ja algatuste motildejust

Selliste konkursside algatamisel tuleks tugineda vaumlhemalt uumlhele sisukale rakendusele kus linkandmete kasutamine annaks koosloome protsessile lisavaumlaumlrtust Kuna koosloome eelduseks olevate uumlhiste motildeistete ja probleemihalduse kasutamist saab paljudel juhtudel realiseerida ka ilma linkandmeteta pole sellise rakenduse leidmine triviaalne Naumlidetena votildeib tuua koosloome kasutamist linkandmete haldamisel413414 sealhulgas linkandmete kvaliteedi parendamisel415 aga ka linkandmete kasutamist haumldaolukordade haldamisel416 jne Analoogilised rakendused votildeivad olla kasulikud ka Eestis


Viia laumlbi pilootprojektid koosloome platvormi ja selle naumlidisrakenduste loomiseks kas siis uumlldiste konkurssidena votildei konkreetsete teenuste moderniseerimise eesmaumlrgil (nt seotult julgeoleku votildei keskkonna seirega) Eesmaumlrgiks tuleks seada sellise platvormi loomise mida saaks kasutada ka vaumlljaspool avaliku sektori teenuste pakkumist tuginedes vaumlhemalt uumlhele sisukale rakendusele kus linkandmete kasutamine annaks koosloome protsessile lisavaumlaumlrtust Pilootprojektis tuleks eelistada suurema motildejuga koosloome projekte millel on pikem ajalugu ja vaumlljakujunenud koosloome mallid

Eesti valitsus votildeiks koondada ava- ja linkandmete kasutajate grupid kes kasutades koosloome platvormi annaksid riigile notildeu milliseid andmeid avada ja linkida

410 httpwwwclickadvisorcomdownloadsBrabham_Crowdsourcing_Problem_Solvingpdf 411 httpwwwteemearaeeet 412 wwwletsdoitworldorg 413 httpceur-wsorgVol-782SimperlEtAl_COLD2011pdf 414 httpwwwaifbkiteduwebInproceedings3284 415 httpjens-lehmannorgfiles2013iswc_crowd_qapdf 416 httpifgiuni-muensterde~j_ortm02publicationsOrtmannetalTC2011pdf

Lingitud Eesti


724 Vajalikud semantikaressursid


Linkandmete efektiivne kasutamine eeldab selgeid andmete metamudeleid Jaotises 212 on toodud potildehilised linkandmetega seonduvad kasutuskuumlpsed tehnoloogiad mida on esmajoones vaja linkandmete rakendamiseks ressursside identifikaatorid (Uniform Resource Identifiers-URI) ressursside kirjeldamiseks kasutatavad keeled (The Resource Description Framework-RDF RDFXML ja RDF Schema-RDFS) ning ontoloogiate semantilise kirjeldamise keel Web Ontology Language-OWL RDF on graafipotildehine andmete esitus mis on defineeritud W3C poolt koos SPARQL417 paumlringukeele ja ontoloogiate kirjelduskeele OWL-ga moodustamaks aluse semantilisele andmete veebile

Riigi infosuumlsteemide semantilise koosvotildeime raamistikus on viimaste esitamiseks ette naumlhtud valdkonnasotildenastikud klassifikaatorid ontoloogiad nendega seotud veebiteenuste semantilised kirjeldused ja muud semantilised varad mis tuleb publitseerida RIHA-s418

RIHA-s (kotildeik andmed on esitatud seisuga 24012014) on 74 erinevat valdkonda neist 14-l on olemas valdkonnasotildenastikud Klassifikaatoreid on 747 uumlhel klassifikaatoril votildeib olla arvukalt erinevaid versioone naumliteks on Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatoril 16 erinevat versiooni Arhiivivaumlaumlrtust omavaid andmeobjekte on 4467 sealhulgas naumliteks 10 andmeobjekti nimetusega bdquoEESNIMIldquo votildei bdquoeesnimildquo ning uumlle 200 andmeobjekti nimetusega bdquoIDldquo votildei bdquoidldquo

Kvalitatiivuuringu tulemuses on maumlrgitud et olemasolevad andmed ei ole sisuliselt lingitavad Eesti ja rahvusvahelised klassifikaatorid ei ole alati uumlhilduvad tekivad probleemid ajalooliste andmekogudega ning samu motildeisteid kasutades votildeib asutuste vahel andmeid linkides selguda et motildeistete taga olev sisu ei uumlhti taumlielikult Analoogilisi probleeme on teistes riikides naumliteks Soomes419

Ankeetide vastustes hinnati Eesti taumlnast kompetentsi semantiliste tehnoloogiate vallas pigem madalamaks votilderreldes teiste uuritavate tehnoloogiatega

Eelnevast naumlhtub et linkandmete juures kasutamiseks on vaja olemasolevaid semantilisi varasid taumliendada uumlhtlustada javotildei kooskotildelastada Eriti oluline on see valdkonnauumlleste rakenduste puhul Edasine semantiliste varade loomine ja korrastamine votildeiks toimuda koos ava- ja linkandmete loomisega

Linkandmete kontekstis on votildeimalik kasutada ka lingvistilisi ontoloogiaid nagu WordNet jt WordNet on juba RDFOWL kujul (ka Eesti WordNet) Siiski uumlldise andmete lingitavuse saavutamiseks pole Eesti WordNeti kasutamine eriti otstarbekas mis ei vaumllista selle kasutamist mingiteks spetsiifilisteks linkandmete rakendusteks

Lisaks olemasolevate semantiliste varade taumliendamisele vastavalt kehtivale semantilise koosvotildeime raamistikule tuleks seda raamistikku linkandmete juures kasutamiseks edasi arendada Laumlhtudes linkandmete loomise parimatest praktikatest420421 tuleks linkandmete publitseerimiseks muuhulgas

valida ja soovitada sobivad sotildenastikud

luua metoodika sobivate linkandmete URI-de loomiseks422423424

pakkuda soovitused andmete laumlhtekohtade (provenance) kirjeldamiseks425

417 httpwwww3orgTRrdf-sparql-query 418 httpwwwrisoeesitesdefaultfileselfinderarticle_filesRISsemantikaV07-loplikpdf 419 httpwwwsecotkkfievents20142014-01-24-ldfapfrosterus-kokopdf 420 httpwwww3org2011gldcharter 421 httpwwww3org2011gldwikiBest_Practices_Discussion_Summary 422 httpwwww3orgTRcooluris 423 httpswwwgovukgovernmentuploadssystemuploadsattachment_datafile60975designing-URI-sets-uk-public-sectorpdf 424 httpdatagovukresourcesuris

Lingitud Eesti


kehtestada versioneerimise potildehimotildetted

Seda on otstarbekas teha olemasoleva semantilise koosvotildeime raamistiku edasise arendamise raames Seega tuleks luua semantilise koosvotildeime raamistiku jaumlrgmine taumliendatud ja uuendatud versioon seoses raamistiku rakendamisel saadud senise kogemusega ning uute tehnoloogiasuundade ja parimate praktikate arenguga


Linkandmete kasutamiseks tuleks olemasolevaid semantilisi varasid taumliendada uumlhtlustada javotildei kooskotildelastada eriti valdkonnauumlleste rakenduste puhul Lisaks olemasolevate semantiliste varade taumliendamisele vastavalt kehtivale semantilise koosvotildeime raamistikule tuleb kaasajastada semantilise koosvotildeime raamistiku jaumlrgmist versiooni linkandmete ja seotud tehnoloogiate vaatevinklist


Kuigi RIHA maumlaumlruses on oumleldud et kotildeik uued infosuumlsteemid tuleb varustada semantiliste kirjeldustega pole selge kas see on nii laumlinud ja kas toimub vastav jaumlrelevalve Seda kuumlsimust tuleks eraldi uurida naumliteks auditi raames

725 Linkandmete tehnoloogiad andmete avaandmetena publitseerimisel

Kuidas peaks registrites infosuumlsteemides andmekogudes (sh andmete avaandmetena publitseerimisel) linkandmete tehnoloogiaid kasutusele votildetma

Esitatud kuumlsimusel on jaumlrgmised aspektid

otildeiguslikke notildeudeid avaandmetelelinkandmetele sealhulgas nende publitseerimisele ja haldamisele on analuumluumlsitud jaotises 0 eriti alajaotistes 42 ja 45

soovitatavaid linkandmetega seotud standardeid on kaumlsitletud jaotises 721

soovitatavaid linkandmete kasutuselevotildettu toetavaid tehnilise infrastruktuuri lahendusi on analuumluumlsitud jaotises 722

linkandmete kasutuselevotildetuks soovitatavaid semantikaressursse on pakutud jaotises 724

votildeimalikke arhitektuurilisi lahendusi on kaumlsitletud jaotises 3


425 httpwwww3org2011gldwiki228_Best_Practices_Pragmatic_Provenance

Lingitud Eesti


Konkreetsete registriteinfosuumlsteemideandmekogude andmete haldaja tegevused sotildeltuvad sellest kuidas uumllaltoodud soovitused on rakendatud Kindlasti tuleks jaumllgida 1 osas viidatud W3C linkandmete publitseerimise parimaid praktikaid426

1 modelleeri andmed

2 nimeta asju puumlsivate URI-dega

3 taaskasuta sotildenastikke niipalju kui votildeimalik

4 avalda andmete kohta nii inim- kui masinloetavad kirjeldused (metaandmed)

5 teisenda andmed RDF-i

6 maumlaumlra sobiv litsents

7 avalikusta linkandmed ja kuuluta nad vaumllja

Arvestades konkreetset Eesti olukorda votildeiks linkandmete tehnoloogia kasutuselevotildett andmete publitseerimisel sisaldada minimaalselt jaumlrgnevat

Kasutatakse uumllaltoodud W3C linkandmete publitseerimise parimaid praktikaid

Andmed publitseeritakse vastavalt kehtivatele otildeigusaktidele masinloetaval kujul ja avatud litsentsiga Saumltestatakse vastutused andmete kvaliteedi ning nende haldamise osas (vt jaotis 0 sh 42 ja 45)

Jaumlrgitakse riigi infosuumlsteemi koosvotildeime raamistikus427 toodud standardeid andmete ja metaandmete publitseerimiseks (vt jaotis 721)

Kasutatakse valitud linkandmete kasutuselevotildettu toetavaid tehnilise infrastruktuuri lahendusi soovituslikult kasutades X-teed linkandmete publitseerimisel andmete allikana ning pakkudes andmete kasutajale andmeid harjumuslikus andmekirjelduskeeles uumlle kasutaja poumloumlrdumiste jaoks suhteliselt lihtsa vahekihi (vt jaotis 722)

Kasutatakse sobivaid semantikaressursse andmete metamudelite kirjeldamiseks vastavalt semantilise koosvotildeime raamistikule vajadusel olemasolevaid kirjeldusi taumliendades ja korrastades (vt jaotis 724)



Andmed tuleks publitseerida vastavalt kehtivatele otildeigusaktidele masinloetaval kujul ja avatud litsentsiga saumltestades vastutused andmete kvaliteedi ning nende haldamise osas (vt jaotised 717 ja 718) jaumlrgides riigi infosuumlsteemi koosvotildeime raamistikus toodud standardeid andmete ja metaandmete publitseerimiseks (vt jaotis 721) kasutades valitud linkandmete kasutuselevotildettu toetavaid tehnilise infrastruktuuri lahendusi ning soovituslikult pakkudes andmete kasutajale

426 httpwwww3org2011gldwikiLinked_Data_Cookbook 427 httpwwwrisoeeetkoosvoimeraamistik

Lingitud Eesti


andmeid harjumuslikus andmekirjelduskeeles uumlle kasutaja poumloumlrdumiste jaoks suhteliselt lihtsa vahekihi (vt jaotis 722) kasutades sobivaid semantikaressursse andmete metamudelite kirjeldamiseks vastavalt semantilise koosvotildeime raamistikule vajadusel olemasolevaid kirjeldusi taumliendades ja korrastades (vt jaotis 724)

726 Sisutoumloumltlus veebisaitides ja -liidestes

Kuidas korraldada uumlmber sisutoumloumltlus veebisaitides ja -liidestes et toetada linkandmete kasutuselevotildettu


Olemasolevat sisu saab lingitud kujule viia erinevate vahendite abil Naumliteks saab metaandmete lisamiseks kasutada RDFa428 (Resource Description Framework in Attributes) mikroandmete429 (Microdata) microformats430 ja teisi laiendusi HTML dokumentidele Valik vahendi vahel sotildeltub paljudest teguritest uumlhe kriteeriumina on otstarbekas kasutada esitusi mille puhul mitmete valdkondade jaoks on loodud vastavad metamaumlrgendite komplektid Nii on mikroandmete jaoks loodud uumlldised maumlrgendite komplektid nagu schemaorg431 mida laiendatakse uute valdkondadega nagu naumliteks e-aumlri komplekt GoodRelations432 Olemasolevast sisust linkandmete tootmise kohta leidub kirjanduses mitmeid praktilisi juhtumiuuringuid433 Sisutoumloumltluse uumlmberkorraldamine saitides taumlhendaks vastavate maumlrgendite kasutuselevotildettu ning sobivate agregaatorite kasutuselevotildettu portaalides nt eestiee-s kus seda sisu kokku kogutakse

Vastavalt semantilise koosvotildeime raamistikule kirjeldatakse andmeteenuste liideseid RIHA-s juba praegu semantiliselt Linkandmete osas tuleb nende semantilise kirjeldamise skeemid uumlle vaadata et andmeteenused saaks linkida andmetega Linkandmete kasutuselevotildetul tuleks joondada sisutoumloumltlus LOD2 Stack poolt pakutud vaumllja linkandmete elutsuumlkliga Tuleks jaumlrgida veebide koosvotildeime raamistiku soovitusi ja jaotises 725 toodud W3C linkandmete publitseerimise parimaid praktikaid

Veebis koos inimloetava sisuga publitseeritud linkandmetest on otsene kasu mitmetes rakendustes mida seni nii pragmaatilistel kui organisatoorsetel kaalutlustel pole taumlide viidud Uumlheks linkandmete kasutamise rakenduseks sisutoumloumltluse vaatevinklist oleks KOV-ide ja asutuste veebidest sisu nt avalike kontaktide loendi ja uudiste automaatne kokkukogumine ja esitamine suuremates portaalides naumliteks eestiee Sellisel juhul on vaja tagada et suuremate portaalide agregaatorite poolt aktsepteeritud maumlrgendeid ka sisuliselt kasutataks sisu tootjate juures mis omakorda eeldab vastavaid kokkuleppeid osapoolte vahel

Uumllaltoodut tuleks silmas pidada ka uute veebisaitide loomisel Kui lisakulutused linkandmete kasutuselevotildetuks on vaumlikesed votilderreldes kogu arenduse maksumusega on uute rakenduste korral lisaargumendiks ka votildeimalikud tulevased linkandmete rakendused Lihtsamatest taolistest rakendustest tuleks alustada votildeimalikult vara luues nt eestiee keskkonda avaliku sektori kontaktide linkandmetena kokkukogumise funktsionaalsuse


Linkandmete kasutuselevotildett veebisaitides ja -liidestes peaks algama RDFa mikroandmete votildei microformats maumlrgendite lisamisest HTML dokumentidele Konkreetne maumlrgendite keel ja sotildenavara valitakse pragmaatilistest kaalutlustest laumlhtuvalt Avaliku sektori veebides on esmajaumlrjekorras oluline maumlrgendada organisatsiooni toumloumltajate kontaktid ja suumlndmused Suuremate organisatsioonide puhul on motildeistlik selleks laiendada olemasoleva sisuhaldussuumlsteemi mooduleid mis toumloumltajate kontakte ja

428 httpwwww3orgTRxhtml-rdfa-primer 429 httpwwwwhatwgorgspecsweb-appscurrent-workmultipagemicrodatahtml 430 httpmicroformatsorgabout 431 httpschemaorgdocsgshtml 432 httpblogschemaorg201211good-relations-and-schemaorghtml 433 httpeventslinkeddataorgldow2010papersldow2010_paper01pdf

Lingitud Eesti


uudiseid veebi vaumlljastavad selliselt et vaumlljastatud andmetele lisatakse maumlrgendid automaatselt KOVide puhul annaks suurima motildeju KOVTP lahendusele analoogse toe lisamine Otstarbekas on kasutada esitusi mille puhul mitmete valdkondade jaoks on loodud vastavad metamaumlrgendite komplektid nt mikroandmete jaoks loodud httpschemaorg httppurlorggoodrelations jt Linkandmete kasutuselevotildetul tuleks joondada sisutoumloumltlus LOD2 Stack poolt pakutud linkandmete elutsuumlkliga ning jaumlrgida veebide koosvotildeime raamistiku soovitusi ja jaotises 725 toodud W3C linkandmete publitseerimise parimaid praktikaid Uumlheks linkandmete kasutamise rakenduseks sisutoumloumltluse vaatevinklist oleks KOV-ide ja asutuste veebidest sisu automaatne kokkukogumine ja esitamine suuremates portaalides naumliteks eestiee

Kirjeldatud notildeuete ja tehnoloogiate rakendamiseks tuleks olemasolevate veebisaitide puhul kaumlivitada linkandmete kasutuselevotildettu toetavad projektid mis votildeivad olla iseseisvad votildei seotud linkandmete kasutuselevotildetu pilootprojektidega (vt jaotis 714) Uute veebisaitide projektide hangetesse tuleks luumllitada linkandmete kasutuselevotildettu toetavad sisutoumloumltluse notildeuded (vt jaotis ) muuhulgas seoses metaandmete lisamise semantilise kirjeldamise ja andmete agregeerimisega

73 Lingitud Eestit toetava organisatsioonilise koosvotildeime arendamise ettepanekud

Jaumlrgnevas kaumlsitletakse eelkotildeige organisatsioonilist koosvotildeimet Tuuakse aumlra ka esialgne tulu-kulu analuumluumls iseloomustamaks soovituste elluviimise jaumltkusuutlikkust Ettepanekute tegemisel laumlhtutakse votildeimaluse piires juba olemasolevatest Eesti ja rahvusvahelistest organisatsioonidest ja protsessidest

731 Linkandmete tehnoloogiate monitoorimine otildepetamine ja propageerimine

Mida peaksid tegema Eesti akadeemilised ringkonnad ja koolituste korraldajad linkandmete tehnoloogiate monitoorimiseks otildepetamiseks ja propageerimiseks

Linkandmeid on seni Eesti uumllikoolides kaumlsitletud vaumlheste kursuste ja tudengiprojektide raames otildeppejotildeudude initsiatiivil Seda initsiatiivi tuleks votildeimendada laumlbi temaatiliste otildeppe- koolitus- ja teadusprojektide mille raames kaasataks nii eksperte vaumllismaalt kui kohalikke tudengeid Muuhulgas on vaja uumllikoolide otildeppekavasid uute trendide valguses regulaarselt kaasajastada Sel juhul peaks hoolitsema ka vahendite eest parimate praktikute importimiseks Eestisse olemasoleva toumloumljotildeu koolitamisse ja otildeppematerjalide vaumlljatoumloumltamisse Sama kehtib ka muude kaumlesolevas uuringus kaumlsitletud suundumuste kohta nt semantiline veeb ja suurandmed

Ankeedivastustes keskmiselt hinnati linkandmete alast vaumlhest teadlikkust kotildeige olulisema linkandmete loomist ja kasutamist paumlrssiva tegurina Eestis Linkandmete ja teiste seonduvate tehnoloogiate alaste materjalide loomise teadlikkuse suurendamise ja koolituste pakkumiselaiendamise motildeju hinnangud olid positiivsed kuid kuulusid pigem keskmiste votildei vaumliksemate hinnangute ruumlhma Erasektori toumloumltajad hindasid ankeetides linkandmete alast vaumlhest teadlikkust olulisema paumlrssiva tegurina kui avaliku sektori vastajad (erinevused avaliku ja erasektori gruppide vastuste keskmistes on statistiliselt olulised olulisusnivool α = 005)

Linkandmete jaoks on pakutud arvukalt juhend- ja otildeppematerjale sealhulgas nii W3C konsortsiumi434 Euroopa Komisjoni projektide (nt FP7 projekt EUCLID435) kui ka muude allikate poolt436 See muudab lihtsamaks esmaste potildehimotildetete otildepetamise kuid notildeuab lisavaumlaumlrtuse pakkumiseks konkreetsete kogemuste ja rakenduste ning praktiliste naumlidete ja tehniliste vahendite kaumlsitlemist Seda arvestades votildeib linkandmete teemalise keskmise mahuga uumllikoolikursuse (kursuse maht 5-6 EAP naumldalas 2 loengu- ja 2 harjutustundi

434 httpwwwslidesharenetfabien_gandonw3c-tutorial-on-semantic-web-and-linked-data-at-www-2013 435 httpeuclid-projecteu 436 httplinkeddataorgguides-and-tutorials

Lingitud Eesti


eeldatav uumlliotildepilase toumloumlmaht 120-150 tundi) vaumlljaarendamise toumloumlmahuks lugeda orienteeruvalt 3-6 inimkuud Sotildeltuvalt kursuse iseloomust tehtavate toumloumlde mahust ja uumlliotildepilaste arvust votildeib iga-aastast koormust hinnata samasse suurusjaumlrku

Kuna koolitused on vaumliksema mahuga on nende ettevalmistuse ja laumlbiviimise toumloumlmahud vaumliksemad Siiski ei vaumlhene koolituse toumloumlmaht proportsionaalselt tundide arvuga votildeib hinnata et uumlhepaumlevase toumloumltoa ettevalmistuse maht on orienteeruvalt paar naumldalat Arvestades koolitusfirmade praktilist orienteeritust votildeib eeldada et uusi kursusi hakatakse vaumllja toumloumltama siis kui nendel on olemas potentsiaalne tellija

Monitoorimise otildepetamise ja propageerimise toumloumlmahu hindamiseks votildeib kasutada ka andmeid seni laumlbiviidud programmide kohta Nii oli Euroopa Liidu struktuurifondide poolt rahastatud programmi bdquoInfouumlhiskonna teadlikkuse totildestmineldquo kogumaht 50 miljonit krooni ning programmi tegevused viidi laumlbi aastatel 2007-2013 437 Alates 2009 aastast on selle programmi raames toimunud koolituste sarjas bdquoTark e-riikldquo toimunud kokku 185 koolitust seminari ja infopaumleva millest on osa votildetnud ligikaudu 6000 inimest438

Laumlbiviidud koolituste kogemust arvese votildettes votildeib linkandmete alase koolituse jagada uumlldiseks suumlvendatud ja erikoolituseks Uumlldist koolitust orienteeruva mahuga uumlks koolituspaumlev tuleks anda kotildeikidele keskmiste votildei suuremate andmekogude haldajatele Seisuga 7022014 oli RIHA-s registreeritud kokku 690 andmekogu neist 268 kasutusel 31 lotildepetatud votildei lotildepetamisel ning uumllejaumlaumlnud mitmesugustes asutamisekasutuselevotildetmise etappides Osa andmekogudest on vaumlga vaumlikesed ja motildened haldajad haldavad mitut andmekogu Siit votildeib eeldada et koolitatavate suurusjaumlrk on viissada inimest ehk orienteeruvalt 20 koolituspaumleva

Hinnanguliselt vajaksid suumlvendatud kahepaumlevalist tehnilist lisakoolitust eelkotildeige nende suuremate andmekogude haldajad kes avaldavad oma andmeid ava- ja linkandmetena Kui eeldada nende arvuks 200 (10 ruumlhma tehnilisemas ruumlhmas on vaumlhem inimesi) saame kokku 20 suumlvendatud koolituse paumleva Linkandmete mitmesugustele kitsamatele aspektidele suunatud eriotstarbeliste koolituste vajaduse selgub peale uumlldiste ja suumlvendatud koolituste laumlbiviimist Peale esmaste koolituste laumlbiviimist tuleks korraldada jaumltkukoolitusi eeldatava mahuga orienteeruvalt 20 esialgsest koolituste mahust aastas Uumlhe koolituspaumleva maksumus votildeib Rahandusministeeriumi hinnangul olla 1250 eurot koos lektoritasu ja ruumide rendiga439

Eelnevad koolitused olid motildeeldud eelkotildeige avaliku sektori toumloumltajatele Muuhulgas on riigikaitse seisukohast soovitav parandada riigiametnike teadlikkust linkandmetest ja nendega seotud tehnoloogiatest Erasektori spetsialistid votildeiksid koolitustest soovi korral osa votildetta kuid nagu uumlks erasektori intervjueeritav uumltles ndash pole probleemi kui vaja otildepime mida vaja ja teeme aumlra Kui on notildeudlus siis tuleb ka pakkumine Sellist jaumlreldust toetab ka koolituste sarja bdquoTark e-riikldquo kogemus kus potildehilised osavotildetjad olid avalikust sektorist

Linkandmete rakendamise tulu-kulu analuumluumlsiks oleks vaja arvestada ka sellise rakendamise tulusid Avaandmete puhul on sellist analuumluumlsi korduvalt tehtud votildei teha puumluumltud Uumlhe Euroopa Komisjoni poolt tellitud ja Graham Vickery poolt laumlbi viidud analuumluumlsi vaumlide on et avaliku sektori informatsiooni taaskasutamise otsesed kasud (gains) Euroopa Liidus on 40 mlrd eurot aastas otsesed ja kaudsed kasud kokku on 140 mlrd eurot aastas440 Kui eeldada et kasud jaotuvad proportsionaalselt sisemajanduse kogutoodangule ning laumlhtuda EL-27 ja Eesti 2011 a sisemajanduse kogutoodangu hinnangutest vastavalt 12638 ja 16 mlrd eurot441 saame avaliku sektori avaandmete otsese kasu hinnanguks Eesti jaoks 50 miljonit eurot aastas otsese ja kaudse kasu kogumaht oleks vastavalt 177 miljonit eurot aastas

Toodud kasude hinnangutesse votildeib siiski suhtuda uumlsna ettevaatlikult Esiteks pole paumlris kindel kas hinnangutes rakendatud metoodika on laiendatav Eesti oludele Teiseks isegi kui avaliku sektori informatsiooni taaskasutamisega seotud kasude suurusjaumlrk on otildeige votildeib see vaumlhe oumlelda andmete lingitavale kujule viimise kasude kohta (kuigi votildeib eeldada et lingitaval kujul esitamine votildeimaldab andmete avanemisest saadavat efekti kotildeige paremini realiseerida) Kolmandaks erinevad uuringud annavad erinevaid

437 httpwwwstruktuurifondideeinfouhiskond-2 438 httpswwwriaeealgavad-tark-e-riik-koolitused 439 httpwwwkorruptsiooneeorbawclass=fileaction=previewid=58998Strateegia+rakendusplaanpdf 440 httpeceuropaeudigital-agendaennewseconomic-analysis-psi-impacts 441 httpeppeurostateceuropaeustatistics_explainedindexphpNational_accounts_and_GDP

Lingitud Eesti


tulemusi Nii vaumlidab ajakirjas European Journal of ePractice 2011 a ilmunud uuring442 et totildeendid avaandmete motildeju kohta on ebausaldatavad votildei puuduvad EPSIPlatform poolt 2013 a laumlbiviidud uuring avaliku sektori avaandmete votildeimalikust motildejust ja selle aspektidest443 eristas avaandmete majanduslikku poliitilist ja sotsiaalset motildeju ning jotildeudis jaumlreldusele et avaliku sektori andmete avalikustamise ja taaskasutuse motildejude hindamine jaumlaumlb raskeks uumllesandeks

Kuigi vaumlited ava- ja linkandmete motildeju kohta on erinevad pole kaumlesoleva toumlouml autorite teada uumlkski uuring eeltoodud Graham Vickery analuumluumlsi otseselt kahtluse alla seadnud Isegi kui see analuumluumls votildei selle uumllekanne Eesti oludele on suurusjaumlrgu votilderra uumllepaisutatud naumlitab see siiski enamiku kaumlesolevas uuringus toodud soovituste rahastamise otstarbekust

Lotildepuks maumlrgime et rahvusvaheline kogemus ei paku siinkohal uumlhtseid soovitusi ndash erinevatel riikidel on erinev laumlhenemine Nii on Taani jaoks juhendamine ja koolitused taumlhtis avaandmete strateegia osa samas kui naumliteks UK ja USA puhul on suurem osataumlhtsus majanduslikel hoobadel ja otildeiguslikel regulatsioonidel444





732 Linkandmete tehnoloogia Eesti IKT sektori vaumlljatoumloumltatavates lahendustes

Mida saaks teha Eesti IKT sektor oma vaumlljatoumloumltatavates lahendustes linkandmete tehnoloogiate kasutuselevotildetu suurendamiseks ja oma vastavate kompetentside totildestmiseks

Intervjuudest naumlhtub et Eesti IKT sektori votildeimalusena naumlhakse eelkotildeige teenuste loomist Innovatsiooni vaumlga ei usaldata ning kotildeige olulisemate tegevustena tuuakse vaumllja riigi poolset eestvedamist ning vastutuse votildetmist Erasektori kaasamiseks tuleks riigihangetele lisada ava- ja linkandmeid kaumlsitlevad reeglid mis on

442 Noor Huijboom Tijs Van den Broek Open data an international comparison of strategies European Journal of

ePractice wwwepracticejournaleu Nordm 12 MarchApril 2011

httpwwwepracticeeufilesEuropean20Journal20epractice20Volume2012_1pdf 443 Karolis Granickas Understanding the Impact of Realesing and Re-using Open Government Data European Public

Sector Information Platform Topic Report No 201308 httpwwwepsiplatformeusitesdefaultfiles2013-08-

Open_Data_Impactpdf 444 Noor Huijboom Tijs Van den Broek Open data an international comparison of strategies European Journal of


httpwwwepracticeeufilesEuropean20Journal20epractice20Volume2012_1pdf

Lingitud Eesti


kohustuslikud iga infosuumlsteemi tellimisel Ka ankeedivastustes hinnati avaandmete rakenduste motildeju (naumliteks teenustes) kotildergelt

Samal ajal naumlitavad globaalsed trendid kasvavat turgu (suur)andmete analuumluumlsimise lahendustele Globaalsed trendid viitavad maumlrkimisvaumlaumlrsele ja kasvavale puudusele andmete toumloumltlemise ja analuumluumlsimise oskustega toumloumljotildeu osas laumlhima 5 aasta perspektiivis Sellest tulenevalt on suurenenud (suur)andmeid kasutavate analuumluumltiliste toumloumlriistade ja SaaS lahenduste tootmine nii globaalses mastaabis Lingitud ja puhastatud andmete kasutamine lihtsustab taoliste lahenduste loomist Veelgi enam kasutades globaalselt aktsepteeritud metamudeleid linkandmetes muutub lihtsamaks nende lahenduste eksportimine teistele turgudele Eesti IKT sektor saab totildesta oma ekspordivotildeimekust linkandmetel potildehinevat tarkvara tootes ning avalik sektor saab aidata sellele kaasa notildeudes enda poolt tellitud votildei toetatud toodetes jaumlrjepidevalt linkandmete kasutamist




Eesti IKT sektor saab pakkuda riigihangetele ava- ja linkandmeid kaumlsitlevad lahendusi ja rakendusi (naumliteks teenustes) kaumlivitada innovatsiooni- ja Garage48-tuumluumlpi ettevotildetmisi teha temaatilisi rakendusuuringuid ja tootearendust ning kasutada loodud linkandmeid

Lisaks saab IKT sektor luua ja toumloumls hoida avatud valdkondlikke linkandmete pilveplatvorme javotildei valdkondlikkevaldkonnauumlleseid olemasolevale avatud linkandmete pilveplatvormile rajanevaid teenuseid (sealhulgas e-aumlri jaoks CRMid turundusanaluumluumltika ja tootearenduse planeerimise tooted mis kasutavad linkandmeid) ning pakkuda neid nii siseriiklikult kui vaumllismaale teenusena

Erasektori kaasamiseks tuleks riigihangetele lisada ava- ja linkandmeid kaumlsitlevad reeglid mis on kohustuslikud iga infosuumlsteemi tellimisel tellida avaandmete rakendusi (naumliteks teenustes) ning notildeuda uutes votildei jaumltkuprojektides motildeistlikkuse piires linkandmete kasutamist

733 Eesti avaliku sektori taumliendavad uumllesanded infosuumlsteemide tellijana

Millised votildeiksid olla on Eesti avaliku sektori taumliendavad uumllesanded infosuumlsteemide tellijana seoses linkandmete tehnoloogiate rakendamisega

Mitmed Eesti avaliku sektori uumllesanded infosuumlsteemide tellijana on kaumlsitletud eelmistes jaotistes Nii peaks Eesti avalik sektor kaumlivitama linkandmetega seotud pilootprojekte totildestma linkandmete alast teadlikkust maandama linkandmete kasutuselevotildetuga kaasnevaid ohte ja riske notildeudma linkandmetega seotud avalike standardite kasutamist ja ise neid aktiivselt jaumlrgima looma ja taumliendama tehnilise infrastruktuuri lahendusi

Lingitud Eesti


korraldama koosloomel potildehinevate lahenduste loomist hoolitsema vajalike semantikaressursside tekke eest hankima linkandmete tehnoloogiate rakendamist avaandmetena publitseerimisel kasutama linkandmeid sisutoumloumltlusel ning lisama riigihangetele ava- ja linkandmeid kaumlsitlevad reeglid

Muuhulgas rotildehutati intervjuudes et avalik sektor peaks kehtestama kotildeikidele tellitavatele infosuumlsteemidele koosvotildeimelisuse avaandmete ja linkandmete osa kohustuslikkuse ning semantiliste klassifikaatorite ja URI-de olemasolu notildeuded Notildeuete jaumlrelevalve peaks struktuurifondidest rahastatavate projektide puhul olema seotud rahade vaumlljamaksmisega Muude projektide uumlle votildeiks jaumlrelevalvet korraldada RISO kes kooskotildelastaks projekti rahade vaumlljamaksmist sotildeltuvalt notildeuete taumlidetusest


Ontoloogiate loomise maksumust analuumluumlsitakse mitmete EL projektide poolt toetatud toumloumls bdquoONTOCOM A cost estimation model for ontology engineeringldquo445 Maksumus sotildeltub toumloumlmahust mille maumlaumlravad ontoloogia suurus ja mitmesugused muud parameetrid nagu valdkonna keerukus arendaja kogemus vahendite votildeimsus jne Artiklis pakutud ontoloogiate maksumuse hindamise meetod potildehineb intervjuudel 36 ontoloogiate arendamise eksperdiga Uuritavad ontoloogiad sisaldasid keskmiselt 830 komponenti (mediaan oli 330) Algusest peale ehitati 40 ontoloogiatest uumllejaumlaumlnud ontoloogiates korduvkasutati keskmiselt 50 komponente Analuumluumlsitud ontoloogiate loomine votildettis keskmiselt 53 kuud (mediaan 25) Toodud hinnangud annavad ettekujutuse ontoloogiate loomise orienteeruvast mahust ja maksumusest Loodud ONTOCOM mudelit saab kasutada taumlpsemate hinnangute saamiseks sotildeltuvalt konkreetsest hankest

Intervjuudes pakuti ka ettevotildetluse toetamise innovatsiooniosakute toetusmeedet mille puhul projektides eeldatakse linkandmete tehnoloogiate rakendamist ontoloogiate loomist jms


Eesti avalik sektor peaks kehtestama kotildeikidele tellitavatele infosuumlsteemidele koosvotildeimelisuse avaandmete ja linkandmete osa kohustuslikkuse ning semantiliste klassifikaatorite ja URI-de olemasolu notildeuded millede jaumlrelevalve peaks olema seotud rahade vaumlljamaksmisega Eriti tuleks notildeuda ontoloogiate loomist ja uute linkandmete tekitamist


734 Soovitusi erasektorile oma infosuumlsteemide tellimisel ja arendamisel

Mida soovitada erasektorile oma infosuumlsteemide tellimisel ja arendamisel et linkandmete kasutuselevotildett Eestis edeneks

445 Elena Paslaru Bontas Simperl Christoph Tempich York Sure ONTOCOM A cost estimation model for ontology engineering (2006) Proceedings of fifth ISWC 2006 httpciteseerxistpsueduviewdocdownloaddoi=10111132432amprep=rep1amptype=pdf

Lingitud Eesti


Intervjuude ja ankeetide potildehjal ei ole erasektori esindajad oma rolli hindamisel eriti optimistlikud Ei usuta et uued tehnoloogiad toovad suurt edu ndash innovatsiooni on tehtud kuid see on enne pooleli jaumletud kui tulemus tekib Kotildeige olulisemate tegevustena tuuakse vaumllja riigi poolset eestvedamist ning vastutuse votildetmist Samuti nimetatakse edulugude vajadust mis votildeimaldaks naumlidata innovatiivset probleemilahendust ning mida Euroopasse skaleerida Erasektori rolli naumlhakse eelkotildeige teenuste loomises taandades avalik sektor teenuseosutaja rollist Ka ankeetides on turunduse ja muumluumlgi erasektorile tuumluumlpiliste avaandmete kasutusvotildeimaluste motildeju hinnatud keskmisest madalamana


Naumliteid selle kohta kuidas erasektor saab linkandmete tehnoloogiatest kasu oma infosuumlsteemide tellimisel ja arendamisel

arendades standardiseeritud metamudelitel ja linkandmetel baseeruvat tarkvara446

pakkudes avaliku sektori andmete publitseerimise ja linkimise teenust ning naumlidislahendusi447

pakkudes linkandmetel potildehinevaid andmeanaluumluumlsi ja pilveteenuseid448 sh spetsialiseeritud teenuseid kindlale valdkonnale449 sealjuures arvestades teenuste ekspordipotentsiaali

kasutades ava- ja linkandmeid teenuste pakkumiseks450451

rakendades linkandmete tehnoloogiat oma ettevotildette andmete (linkandmed ei pruugi olla avaandmed) haldamise lihtsustamiseks

rakendades linkandmete tehnoloogiat firmade vaheliseks andmete vahetamiseks (praegu kasutatakse linkandmeid pigem oma platvormi votildei oumlkosuumlsteemi piires)

kasutades votildeimalusi mida pakuvad innovatsioonitoetused ja Garage48-tuumluumlpi ettevotildetmised


Kuna erasektori esindajad ei ole oma rolli hindamisel linkandmete kasutuselevotildetus eriti optimistlikud tuleks soovitada riigi poolset eestvedamist ning vastutuse votildetmist ning edulugude esiletoomist Erasektorile votildeiks soovitada linkandmete kaumlsitlemist avatud standardina ning nende positiivse motildeju arvestamist Tuleks olla kursis linkandmete tehnoloogia arenguga osaleda koolitustel jaumllgida linkandmete edulugusid ja kasutada avaliku sektori poolt publitseeritavaid linkandmeid Erasektor saab linkandmete tehnoloogiaid oma infosuumlsteemide tellimisel ja arendamisel kasutada propageerides edukaid linkandmete projekte nii era- kui ka avalikus sektoris arendades tarkvara linkandmete esitamiseks ja paumlringute tegemiseks pakkudes avaliku sektori andmete publitseerimise ja linkimise teenust ning naumlidislahendusi pakkudes ekspordipotentsiaaliga linkandmetel potildehinevaid andmeanaluumluumlsi ja pilveteenuseid kasutades ava- ja linkandmeid teenuste pakkumiseks rakendades linkandmete tehnoloogiat oma ettevotildette andmete haldamisel (linkandmed ei pruugi olla avaandmed) rakendades linkandmete tehnoloogiat firmade vaheliseks andmete

446 httpdatagovuklibrarygeowise 447 httpdatagovuklibraryswirrl 448 httpdatagovuklibraryflying-binary 449 httpdatagovuklibraryharvey-walsh 450 httpdatagovuklibrarymudlark 451 httpumusiccoukartists

Lingitud Eesti


vahetamiseks ning kasutades votildeimalusi mida pakuvad innovatsioonitoetused ja Garage48-tuumluumlpi ettevotildetmised

735 Vabasektor ja kodanikkonna kaasamine

Kuidas kaasata linkandmete tehnoloogia kasutamisse Eesti vabasektor ja kodanikkond

Vabasektor (uumlhiskonna see osa mis ei kuulu ei avalikku ega aumlrisektorisse hotildelmates mittetulundusuumlhinguid sihtasutusi seltsinguid ja muid eraalgatusel potildehinevaid uumlhendusi452) ja kodanikkond on uumlle maailma olnud linkandmete alal uumlsna aktiivne Nii kaumlsitletakse uumllal arhitektuurianaluumluumlsi osas DBpedia Live koosloome initsiatiivi mille eesmaumlrk on teha Wikipedia andmed linkandmetena kaumlttesaadavateks ja kasutatavateks DBpedia potildehjal on loodud mitmeid rakendusi naumliteks paumlringuvahendeid453 ja veebisaite454 Paljusid linkandmetega seotud vaba tarkvara projekte on algatanud vabasektori organisatsioonid Naumliteks arendatakse Apache Software Foundation455 raames projekti Apache Jena mis pakub Java potildehist raamistikku semantilise veebi ja linkandmete rakenduste ehitamiseks456

Eestis on koosloome laumlbi vastavate rakenduste leidnud kasutuse isikute poolt linkandmete loomisesse Naumliteks lisatakse veebilehtedele juba praegu maumlrgendeid (nt microdata kujul) mida otsimootorid kasutavad linkimiseks tehes samas saadud andmed otsitulemustes kaumlttesaadavaks Laiemale avalikkusele on Euroopa initsiatiivides linkandmete eksponeerimiseks kasutusel linkandmete brausimise keskkonnad


LOD2 projekti kuumlsitluste aruandest bdquoThe LOD2 Open Government Data Stakeholder Survey 2010ldquo457 selgub et peamiselt kasutatakse linkandmeid kas uuringute laumlbiviimisel votildei andmete visualiseerimisel Vabasektor on muuhulgas huvitatud avaliku sektori avaandmete kasutamisest avaliku sektor kontrolliks ja laumlbipaistvuse saavutamiseks

Eelnevast ning intervjuudest naumlhtub et Eesti vabasektori ja kodanikkonna kaasamiseks oleks vaja linkandmete alast teavitamist ja koolitamist huvipakkuvaid rakendusi suhteliselt lihtsaid toumloumlriistu ja kaumlttesaadavaid linkandmeid (valik toumloumlriistadest on toodud peatuumlkis 737) Teavitamist koolitust ja linkandmete loomist tuleks teha avaliku sektori toumloumluumllesannete taumlitmise ning eelmistes jaotistes toodud algatuste raames naumliteks eraldades koolitustele teatud protsendi kohti vabasektori ja kodanikkonna jaoks Sellise eraldamise motildeistlik maht selgub koolituste kaumligus ning sellest laumlhtudes votildeib arvestada vajalikke lisaressursse

Ka huvipakkuvatele uumllesannetele saab viidata teavitamise ja koolituste kaumligus kuid eelkotildeige peaks vabasektor ja kodanikkond need ise enda jaoks leidma Motildened naumlited on lastehoidmise teenused458 ja toumloumlpakkumise ja toumloumlotsimise kuulutused459

452 httpportaalekieeuuedsonadUued-sC3B5nad-1Vvabasektor-10 453 httpwikidbpediaorgOnlineAccess 454 httpwwwaboutthisdaycom 455 httpwwwapacheorgfoundation 456 httpprojectsapacheorgprojectsjenahtml 457 httpwikilod2eudownloadattachments3473453AnalysisSurveypdfversion=1ampmodificationDate=1329941495000 458 httplastehoidnet 459 httpkirkaee

Lingitud Eesti


Vabasektorile ja kodanikule tuleks pakkuda suhteliselt lihtsaid toumloumlriistu ja keskkondi andmete lingitavale kujule viimiseks publitseerimiseks ning rakenduste loomiseks Kaasamine eeldab kindlasti ka piisava hulga ava- ja linkandmete olemasolu ning teadlikkust votildeimalustest ja edulugudest

Mitmes intervjuus avaldati arvamust et era- ja vabasektori vahel pole olulist erinevust ning soovitused nende kaasamiseks on sarnased Kodanikule on oluline pigem teenuse sisu ja kvaliteet mitte tehnoloogia Paljude kuumlsimuste vastustes toodi olulisena vaumllja edulugude olemasolu ja nende tutvustamise vajadus


Eesti vabasektori ja kodanikkonna kaasamiseks oleks vaja linkandmete alast teavitamist ja koolitamist teadlikkust votildeimalustest ja edulugudest huvipakkuvaid rakendusi suhteliselt lihtsaid toumloumlriistu ja kaumlttesaadavaid linkandmeid Teavitamist koolitust ja linkandmete loomist tuleks teha avaliku sektori toumloumluumllesannete taumlitmise ning eelmistes jaotistes toodud algatuste raames naumliteks eraldades koolitustele teatud protsendi kohti vabasektori ja kodanikkonna jaoks Vabasektorile ja kodanikule tuleks pakkuda suhteliselt lihtsaid toumloumlriistu ja keskkondi andmete lingitavale kujule viimiseks publitseerimiseks ning rakenduste loomiseks Valik vastavaid toumloumlriistu on toodud peatuumlkis 737

Disainida meetmed selliste valdkondlike ja valdkonnauumlleste avatud linkandmete oumlkosuumlsteemide loomise votildei kohandamise votildeimaldamiseks kus on toetatud nii avatud kui privaatsetekonfidentsiaalsete linkandmete kooskasutamine ilma andmete privaatsustkonfidentsiaalsust ohustamata Vastavad oumlkosuumlsteemid koondaks erinevaid linkandmete komplekte valdkondlike votildei valdkonnauumlleste probleemide lahendamiseks

Eesti vabasektori ja kodanikkonna kaasamiseks oleks vaja luua koosloome saite mille kaudu vabakond saaks notildeustada riiki andmete linkimise osas osutades naumliteks linkimist vajavatele andmehulkadele hinnata avalike andmete kvaliteeti jms

736 Toumloumljaotus eri huvipoolte vahel

Milline peaks olema Eestis toumloumljaotus eri huvipoolte vahel linkandmete tehnoloogiate kasutamise ja arendamise korraldamisel



RISO haldab ja arendab riigi infosuumlsteemi semantilise koosvotildeimega seotud dokumentatsiooni semantika toumloumlruumlhma materjale semantilise koosvotildeime raamistikku ning muid riigi infosuumlsteemi strateegilisi dokumente461 Riigi Infosuumlsteemi Amet koordineerib riigi infosuumlsteemi arendamist ja haldamist teostab


Lingitud Eesti


jaumlrelevalvet riigi infosuumlsteemi haldamist reguleerivatest otildeigusaktidest tulenevate notildeuete taumlitmise uumlle ja peab riigi infosuumlsteemi haldussuumlsteemi462

RISO ja RIA koostoumloumls koordineeritakse metaandmete sealhulgas valdkondade vaheliste metaandmete loomist kasutades selleks valdkondade vahelisi toumloumlruumlhmi ning vajadusel hankides uuringuid votildei pilootprojekte MKM infouumlhiskonna teenuste arendamise osakond (ITAO) koordineerib linkandmete kasutamise aspekte mis on seotud avalike teenuste ning avaliku sektori asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arendamisega

Avaandmete rakendamise jaumlrelevalvet teostatakse RIA Andmekaitse Inspektsiooni ja RISO koostoumloumls Jaumlrelevalve vahenditena saab muuhulgas rakendada struktuuritoetuste taotluste kooskotildelastamist votildei mittekooskotildelastamist samuti Andmekaitse Inspektsiooni kaumlsutuses olevaid meetmeid vastavalt avaliku teabe seadusele

Avaliku sektori (taumlpsemalt riigi kohaliku omavalitsuse votildei muu avalik-otildeigusliku juriidilise isiku votildei avalikke uumllesandeid taumlitva eraotildeigusliku isiku) andmekogude vastutavad votildei volitatud toumloumltlejad registreerivad andmekogud ning loovad ja registreerivad vastavad semantilised varad riigi infosuumlsteemi haldussuumlsteemis463

Avaliku sektori asutused vastutavad oma infosuumlsteemide jaoks vajalike semantikavarade vaumlljatoumloumltamise ning andmete publitseerimise eest vastavalt avaliku teabe seadusele Vabariigi Valitsuse maumlaumlrusele bdquoRiigi infosuumlsteemi haldussuumlsteemldquo ja muudele otildeigusaktidele

Erasektor vabasektor ning kodanikkond hoiab ennast ava- ja linkandmete valdkonnaga kursis leiab kasulikke tulusaid javotildei huvitavaid rakendusi pakub teenuseid ja kasutab andmeid

Kaumlesoleva kuumlsimuse seisukohast pakuvad huvi avaliku ja erasektori koostoumlouml (PPP public-private partnership) rakendamise votildeimalused Eesti tingimustes Sellist koostoumloumld on Eestis rakendatud peamiselt ehituse valdkonnas Riigihangete seadus saumltestab bdquosect 61 Avaliku ja erasektori koostoumlouml Avaliku ja erasektori koostoumlouml kaumlesoleva seaduse taumlhenduses on hankemenetluse ehitustoumloumlde votildei teenuste kontsessiooni andmise teel sotildelmitud hankelepingu alusel ehitustoumloumlde teostamine votildei teenuste osutamine kus samaaegselt on taumlidetud alljaumlrgnevad tingimused 1) koostoumlouml eesmaumlrgiks on ehitustoumlouml teostamine votildei teenuse osutamine avalikes huvides 2) koostoumlouml kestab vaumlhemalt 20 aastat 3) hankija ja pakkuja kasutavad uumlhiselt koostoumloumlks vajalikke vahendeid naumliteks asju raha oskusteavet kogemust 4) hankija ja pakkuja jagavad koostoumlouml vastutust ning riskeldquo Arvestades tehnoloogia ja standardite kiiret muutumist pole Eestis vaumlhemalt 20 aastat kestvad IKT valdkonna projektid eriti realistlikud Seega votildeiks riigihangete seadusele vastavaid PPP projekte linkandmete valdkonnas lugeda Eestis vaumlhetotildeenaumlolisteks Suure mahu ja kestvuse totildettu peaksid nendele eelnema koolitused pilootprojektid ning muud eelmistes jaotistes pakutud tegevused Kui seada PPP projektidele vaumliksemad notildeuded votildeiks nende hulka tinglikult lugeda ka erasektori poolt pakutavad serverimajutuse pilve- mobiilse parkimise jm teenused Analoogilisi projekte tasub algatada ka linkandmete valdkonnas arvestades siiski seda et riigihangete seaduse motildettes nad PPP projektide all ei kuulu



Nii maailmapraktikast kui ka kaumlesolevas uuringus laumlbi viidud intervjuudest laumlhtuvalt tuleks soovitada avaliku sektori juhtivat rolli ava- ja linkandmete kasutuselevotildetus ning tugeva poliitilise juhtfiguuri positiivset motildeju Avalik sektor on enamasti initsiaator saumltestab otildeigusakte soovitab votildei kehtestab standardeid publitseerib andmeid arendab esmaseid teenuseid tellib pilootprojekte koolitab ja teavitab teisi osapooli

RISO haldab ja arendab riigi infosuumlsteemi semantilise koosvotildeimega seotud dokumentatsiooni semantika toumloumlruumlhma materjale semantilise koosvotildeime raamistikku ning muid riigi infosuumlsteemi

462 httpswwwriigiteatajaeeakt128042011001leiaKehtiv 463 httpswwwriigiteatajaeeakt13147268

Lingitud Eesti


strateegilisi dokumente Riigi Infosuumlsteemi Amet koordineerib riigi infosuumlsteemi arendamist ja haldamist teostab jaumlrelevalvet riigi infosuumlsteemi haldamist reguleerivatest otildeigusaktidest tulenevate notildeuete taumlitmise uumlle ja peab riigi infosuumlsteemi haldussuumlsteemi RISO ja RIA koostoumloumls koordineeritakse metaandmete sealhulgas valdkondade vaheliste metaandmete loomist kasutades selleks valdkondade vahelisi toumloumlruumlhmi ning vajadusel hankides uuringuid votildei pilootprojekte

MKM infouumlhiskonna teenuste arendamise osakond (ITAO) koordineerib linkandmete kasutamise aspekte mis on seotud avalike teenuste ning avaliku sektori asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arendamisega

Avaliku sektori andmekogude vastutavad votildei volitatud toumloumltlejad registreerivad andmekogud ning loovad ja registreerivad vastavad semantilised varad riigi infosuumlsteemi haldussuumlsteemis


Erasektor vabasektor ning kodanikkond on pigem jaumlrgijate teenusepakkujate ja andmete kasutajate rollis Avaliku ja erasektori koostoumloumld tuleb igati soodustada kuid riigihangete seadusele vastavaid PPP projekte linkandmete valdkonnas votildeib lugeda Eestis vaumlhetotildeenaumlolisteks ning suure mahu ja kestvuse totildettu peaksid nendele eelnema koolitused pilootprojektid ja muud eelmistes jaotistes pakutud tegevused

737 Andmetoumloumltlusprotsessid ja andmete taumlieliku elutsuumlkli toetamine



Linkandmete andmetoumloumltlusprotsesside eripaumlraks andmete elutsuumlkli motildettes on andmete semantiline hajusus Seetotildettu on avaliku sektori linkandmete jaoks pakutud erinevaid elutsuumlkli mudeleid464 Need pakuvad erinevat elutsuumlkli ulatust (nt kas mudel kaumlsitleb vaid andmeid votildei ka aumlriprotsesse) etappide valikut ning etappide organisatsiooni (nt jaumlrjestikune votildei iteratiivne) Uumlhte kotildeikide poolt tunnustatud linkandmete elutsuumlkli mudelit ei ole Olukord on analoogiline tarkvara arendusega kus kasutatakse sotildeltuvalt vajadusest mitmesuguseid elutsuumlkli mudeleid

Laiemas aumlriprotsesside kontekstis on otstarbekas eeskuju votildetta ava- ja linkandmete valdkonna analuumluumlsis toodud TNO (Netherlands Organisation for Applied Scientific Research) avaandmete elutsuumlkli mudelist465 Mudel koosneb viiest faasist identifitseerimine ettevalmistamine publitseerimine korduvkasutamine hindamine

Linkandmete valdkonna analuumluumlsis soovitasime Eesti riigi IS-de kontekstis kasutada B Villazon-Terrarase iteratiivset linkandmte elutsuumlkli mudelit mis on kooskotildelas nii TNO kui W3C soovitatud mudelitega hotildelmates

464 httpwwww3org2011gldwikiGLD_Life_cycle 465 httpswwwtnonlcontentcfmcontext=themaampcontent=prop_publicatieamplaag1=897amplaag2=919amplaag3=123ampitem_id=919

Lingitud Eesti


jaumlrgmisi tegevusi spetsifitseerimine modelleerimine genereerimine publitseerimine ja kasutaminerakendamine

Jaumlrgmises tabelis (vt Tabel 10) esitame iga toodud linkandmete elutsuumlkli mudeli tegevuse kohta uumllesanded kaasajal olemasolevad toetavad tehnoloogilised vahendid (kui votildeimalik) ja soovitused ning naumlited

Tabel 10 Avalike linkandmete elutsuumlkli tegevused ja nende toetamine

Spetsifitseeri andmed

Uumllesanded Toetav vahend Soovitused

Identifitseeri ja analuumluumlsi andmeallikad

URIde disain (disaini mallid)

Defineerikirjelda litsents

Tuleb analuumluumlsida juba olemasolevaid avalikke avaandmeid (ka teistes riikides) nende rakendustes taaskasutamise eesmaumlrgil ja neid avalikke andmeid mis pole veel avatud ja mida soovitakse avada

Ontoloogia (mudeli) URI-de mallid peavad erinema ontoloogia objektideeksemplaride URIde mallidest Naumliteks

URI-de baas

httplinkeddataee

httpgeolinkeddataee

Ontoloogia motildeistete URI-d

httpgeolinkeddataeeontologyconcept|property

httpgeolinkeddataeeontologyLinn

Objektide URI-d

httpgeolinkeddataeeresourceresourceTyperesourceName

httpgeolinkeddataeeresourceLinnTartu

URI-de mallide loomine ja haldamine riigis peaks olema mingi keskse organi paumldevuses (nt RIA) seda nii andmeallikate kui ontoloogiate URIde mallide osas Loodud URIsid peaks taaskasutama niipalju kui votildeimalik

Modelleeri


Otsi sobivaid ontoloogiaidsotildenastikke mis modelleerivad andmeallikaid

Loo anmdeallikate mudel taaskasutades olemasolevaid ontoloogiaidsotildenastikke votildei loo uusi vajalikke ontoloogiaid ja sotildenastikke

Ontoloogiate loomiseks Protege OntoEdit Google Refine (SKOS-i jaoks)

Ontoloogiad on kirjeldatud OWL keeles votildei RDF(S) keeles mis motildelemad baseeruvad RDF-il

Dublin Core Friend of a Friend (FOAF) Statistical Core Vocabulary (Scovo) RDF Data Cube Vocabulary isikute ja organisatsioonide ontoloogiaid ning muud ontoloogiad ja sotildenastikud sobivad taaskasutuseks

Genereeri (RDF)


Transformeeri andmed RDF-i vastavalt ontoloogiatele

(uumlks votildeimalus on ka RDF ektraheerimine tekstist XML ja SQL-st)

RDF-i transformeerimiseks

CSV Google Refine XLWrap RDF123 NOR2O

RDB D2R Server

Andmete spetsifitseerimise etapil valitud andmehulkade transformeerimine RDF kujule vastavalt modelleerimise etapis loodud ontoloogiatele ja sotildenastikele

Tihti kirjutatakse vastav skript mis teisendab andmed vastavalt ontoloogiatele CSV-st RDF-i

Lingitud Eesti


Puhasta andmed

Identifitseeri andmehulgad mis sobiksid linkimiseks

Leia seosed toumloumldeldavate andmehulkade andmeuumlhikute ja eelnevalt identifitseeritud andmehulkade andmeuumlhikute vahel

Valideeri neid leitud seoseid

Lingi andmed

ODEMapster W3C RDB2RDF WG ndash R2RML

XML  GRDDL ReDeFer

Ekstraheerimiseks PoolParty Extractor OpenLink Virtuoso Sponger CSVImport jt

Puhastamiseks Google Refine

Identifitseerimiseks ckannet

Seoste leidmiseks

Limes Silk framework

Valideerimiseks samesAS Validator

(naumliteks UK valitsuse linkandmete projekt)

NB Tihti on kasulik votildei lausa vajalik RDF genereerimise juurest poumloumlrduda tagasi kas modelleerimise votildei andmete spetsifitseerimise juurde

UK kogemus on taumlhtis aru saada (analuumluumlsida) kus on lingitavate andmehulkade parimad uumlhised punktid (andmeelemendid) sest need on eriti kasulikud linkimiseks

Linkimine

httpdbpediaorgresourceTartu

OWL sameAS


Publitseeri


Publitseeri andmed avatud litsentsiga

Publitseeri vastavad metaandmed

Taga andmete juurdepaumlaumls ja efektiivne leitavusavastamine

RDF andmete hoidmise ja haldusvahendid Virtuoso Universal Server Jena Sesame 4Store YARS OWLIM

SPARQL luumluumlsid juurepaumlaumlsuks

Publitseerimisvahendid Pubby Talis Platform Fuseki Metaandmete halduseks VoID

Litsentside publitseerimiseks Open Prov

Linkandmetele juurdepaumlaumlsu tagamiseks registreeri linkandmehulk CKAN registris genereeri sisukaardi failid kasutades sitemap4rdf ja esita sisukaardi asukoht otsingumootoritele Google ja Sindice

Riik peaks tagama jaumlrgmist

Andmed peavad olema avatud litsentsiga muidu ei saa neid nimetada avaandmeteks

Otsene juurdepaumlaumls toorandmetele on vajalik

Metaandmete standardite (pigem uumlldiste kui valdkondlike) kasutamine on vajalik

Linkandmete versioneerimine ja toorandmete pidev uuendamine on taumlhtis

Kasuta ja rakenda


Loo rakendusi

Kasuta rakendustest saadud tagasisidet uute avalike linkandmete spetsifitseerimiseks

Geo-andmete jaoks map4rdf mis votildeimaldab Google kaardivaadet RDF andmetele

Loo lihtsad rakendusliidesed avalike linkandmete kasutamiseks tavakodanikele ka loomulikus keeles

Taumlhtis on andmete visualiseerimine ja uuendamine

Uumlks votildeimalus linkandmete rakenduste

Lingitud Eesti


ehitamiseks on alustada geoandmetest (UK)

Kuigi riigiasutused ei pruugi luua rakendusi ise on rakenduste kohta tagasiside kogumine oluline selleks et saaks spetsifitseerida uusi avalikke linkandmeid publitseerimiseks ja (taas)kasutamiseks

Kodanikud saavad linkandmete arengule kaasa aidata kasutades nendega tekkivaid uusi votildeimalusi Kodanikele saab luua ka koosloome liideseid avaandmete ja linkandmete kvaliteedi parandamiseks (naumliteks bussiplaanides vigade korrigeerimiseks jms)

Kodanikele votildeib luua linkandmete infrastruktuuri et nad saaksid ise luua oma linkandmete rakendusi

Vajalikud lisakulutused on analuumluumlsitud eelnevates ettepanekutes


Kasutatavate andmetoumloumltlusprotsesside valik peaks eelkotildeige laumlhtuma andmekogu loomise eesmaumlrkidest Valitud protsesse tuleks taumliendada linkandmete loomiseks ja kasutamiseks vajalike tegevustega votildettes aluseks uumllaltoodud (vt Joonis 1 ja Tabel 10) avalike linkandmete elutsuumlkli mudeli

URI-de mallide loomine ja haldamine riigis peaks olema mingi keskse organi paumldevuses (nt RIA) seda nii andmeallikate kui ontoloogiate URI-de mallide osas Riigiasutused peaksid loodud URIsid taaskasutama niipalju kui votildeimalik

Kuna RIHA depositooriumis juba hallatakse andmekogude ontoloogiaid siis votildeiks selles hallata ka teisi riigi IS andmete linkimiseks vajalikke originaalselt loodud ontoloogiaid (nt valdkonnuumlleseid taaskasutatavaid ontoloogiaid rakenduste poolt lingitavate andmete mudelitele vastavaid ontoloogiaid jm)

Riik peaks tagama avalike linkandmete publitseerimisel jaumlrgmist

1 Avatud litsentsiga andmed

2 Otsene juurdepaumlaumls toorandmetele (vaumlhemalt CSV formaadis soovitatavalt RDF formaadis (vt USA otildeppetunnid))

3 Metaandmete standardite (pigem uumlldiste kui valdkondlike) kasutamine

4 Linkandmete versioneerimine ja toorandmete pidev uuendamine

5 Riigiasutused peaksid koguma linkandmete rakenduste kohta tagasisidet kodanikelt (naumliteks koosloome saitide kaudu) See on oluline selleks et riigiasutused saaksid spetsifitseerida uusi avalikke linkandmeid publitseerimiseks ja (taas)kasutamiseks

6 Kodanike aktiivseks kaasamiseks avalike linkandmete rakenduste loomisele votildeiks luua neile sobiva linkandmete infrastruktuuri (nt Openlink Virtuoso baasil)

Lingitud Eesti


8 Kasutatud kirjandus

1 5 Stars of Linked Open Data http5stardatainfo

2 AKSW httpaksworgProjectsTripleCheckMatehtml

3 Andmekaitse Inspektsioon Andmekogude juhend

httpswwwakieesiteswwwakieefileselfinderarticle_filesAndmekogude20juhend202013_0rtf 4 Andmekaitse ja teadustoumlouml Sirp 25012013

httpwwwsirpeeindexphpoption=com_contentampview=articleampid=17020andmekaitse-ja-

teadustoeoeampcatid=9sotsiaaliaampItemid=13ampissue=3426

5 Asset Description Metadata Schema ADMS httpsjoinupeceuropaeuassetadmsreleaseall 6 Autoriotildeiguse seadus httpswwwriigiteatajaeeakt114062013005 7 Avaandmete roheline raamat AARR Avaliku teabe avamine taaskasutamiseks versioon 04 2013-11-

21 Eesti Vabariigi valitsus httpwwwrisoeeetavaandmete-roheline-raamat 8 Avaliku teabe seadus httpswwwriigiteatajaeeakt119122012005leiaKehtiv

9 BBC httpwwwbbccouk2012

10 BBC httpwwwbbccoukblogsbbcinternet201204sports_dynamic_semantichtml

11 BBC httpwwwbbccouknaturewildlife

12 Berners-Lee T Hendler J Lassila O The semantic web Scientific American 284(5) 2837 (2001) 13 Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga uumlhinemise seadus

httpswwwriigiteatajaeeakt24662 Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon

httpswwwriigiteatajaeeakt13101723 14 BIG ndash Big Data Public Private Forum httpbig-projecteu 15 BIG ndash Big Data Public Private Forum httpbig-projecteusitesdefaultfilesD241_FINAL_v0_8pdf 16 Bill Goodwin US and Canada follow UK initiative on Open Data 28102013 Computer Weekly

httpwwwcomputerweeklycomnews2240207982US-and-Canada-follow-UK-initiative-on-Open-Data 17 Bizer Heath amp Berners-Lee Linked DatamdashThe Story So Farldquo International Journal on Semantic Web

and Information Systems 5 (3) 1ndash22 doi104018jswis2009081901 18 Brabham DarenldquoCrowdsourcing as a Model for Problem Solving An Introduction and Casesldquo

httpwwwclickadvisorcomdownloadsBrabham_Crowdsourcing_Problem_Solvingpdf Convergence The International Journal of Research into New Media Technologies 14 (1) 75ndash90 2008

19 Brabham DarenldquoCrowdsourcing as a Model for Problem Solving An Introduction and Casesldquo Convergence The International Journal of Research into New Media Technologies 14 (1) 75ndash90 2008

20 Cabinet Office Government ICT Strategy 2011

httpswwwgovukgovernmentuploadssystemuploadsattachment_datafile85968uk-government-

government-ict-strategy_0pdf

21 Cabinet Office Policy Paper G8 Open Data Charter and Technical Annex

httpswwwgovukgovernmentpublicationsopen-data-charterg8-open-data-charter-and-technical-annex 22 Capgemini Group wwwcampegminicom

23 CensusHub 2013 httpswebgateeceuropaeufpfismwikissdmxindexphpCensus_Hub 24 Central Intelligence Agency httpswwwciagovnews-informationspeeches-testimony2012-speeches-

testimonyin-q-tel-summit-remarkshtml 25 Chief Technology Officer Council Designing URI Sets for the UK Public Sector

httpswwwgovukgovernmentuploadssystemuploadsattachment_datafile60975designing-URI-sets-uk-

public-sectorpdf

26 Datadcs Converting Legacy Data into Linked Data

httpeventslinkeddataorgldow2010papersldow2010_paper01pdf 27 DATAGOVUK httpdatagovukbloglinked-data-pilot-implementations-update

28 DATAGOVUK httpdatagovuklibraryflying-binary

29 DATAGOVUK httpdatagovuklibrarygeowise

30 DATAGOVUK httpdatagovuklibraryharvey-walsh

31 DATAGOVUK httpdatagovuklibrarymudlark

32 DATAGOVUK httpdatagovuklibraryswirrl

33 DATAGOVUK httpdatagovuklinked-dataUKGovLD

34 DATAGOVUK httpdatagovukresourcesuris

Lingitud Eesti


35 Datacatalogsorg httpdatacatalogsorg

36 Datahub httpdatahubio

37 Datahub httpdatahubiodataset2000-us-census-rdf

38 DataMarket httpdatamarketcom

39 DBpedia httpdbpediaorg

40 DBpedia httpdbpediaorgArchitecture

41 DBpedia httpwikidbpediaorgDBpediaLive

42 DBpedia httpwikidbpediaorgOnlineAccess

43 DBpedia Live httpwikidbpediaorgAbout

44 DeciderMail httpdeciderlabcom

45 DG Health amp Consumers is a DG of the European Commission

httpeceuropaeudgshealth_consumerabout_uswho_we_are_enhtm 46 Digital agenda for Europe httpseceuropaeudigital-agenda 47 Digital agenda for Europe httpseceuropaeudigital-agendaeneuropean-egovernment-action-plan-2011-

2015 48 Digital agenda for Europe httpseceuropaeudigital-agendaenopen-data-portals 49 Digital agenda for Europe httpseceuropaeudigital-agendaenpublic-sector-information-raw-data-new-

services-and-products 50 Digital agenda for Europe httpseceuropaeudigital-agendasitesdigital-agendafilesH202020LEIT-

ICT20WP202014-1520-20312010202013pdf

51 Dimitris Kontokostas Soumlren Auer and Jens Lehmann Crowdsourcing Linked Data quality assessment

httpjens-lehmannorgfiles2013iswc_crowd_qapdf 52 Ding L Peristeras V Hausenblas M bdquoLinked Open Government Dataldquo IEEE Intelligent Systems

vol 27 no 3 pp 11-15 May-June 2012 53 Directorate-General ndashDG httpeceuropeeu

54 Drupal httpsdrupalorgprojectneologism

55 Eesti 2020 tegevuskava 2011-2015 httpvalitsuseeetriigikantseleieesti2020 56 Eesti geoportaal httpinspiremaaametee 57 Eesti infouumlhiskonna arengukava 2013 p431 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinn

2009 58 Eesti infouumlhiskonna arengukava 2020 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 14112013) Majandus-

ja Kokkunikatsiooniministeerium http263654edicypagescomeesti-infouhiskonna-arengukava-

2020infouhikonna-arengukava-2020-loppversioon 59 Ehitisregistri avaandmed - httpopendatariikee8080datasetehitisregistri-avaandmed 60 EL andmekaitse direktiiv 1995 Directive 9546EC of the European Parliament and of the Council of

24 October 1995 on the protection of individuals with regard to the processing of personal data and on the free movement of such data httpeur-

lexeuropaeusmartapicgisga_docsmartapicelexapiprodCELEXnumdocamplg=ENampnumdoc=31995L0046ampm

odel=guichett (22032013)EL uus andmekaitse direktiiv 2012 European new data protection law httpwwwmlawgroupdenewspublicationsdetailphpwe_objectID=227 (20032013)

61 EL struktuuritoetus httpwwwstruktuurifondideeinfouhiskond-2 62 Electronic Simple European Networked Services httpwwwesenseuhomehtml 63 Elena Paslaru Bontas Simperl Christoph Tempich York Sure ONTOCOM A cost estimation model

for ontology engineering (2006) Proceedings of fifth ISWC 2006

httpciteseerxistpsueduviewdocdownloaddoi=10111132432amprep=rep1amptype=pdf 64 ePractice httpepracticeeu

65 ePractice httpwwwepracticeeuenfactsheets

66 ePractice httpwwwepracticeeufilesEuropean20Journal20epractice20Volume2012_1pdf

67 ePSIplatform httpepsiplatformeu 68 ePSIplatform httpepsiplatformeucontenteuropean-psi-scoreboard 69 ePSIplatform httpepsiplatformeutopicreports

70 ePSIplatform httpwwwepsiplatformeusitesdefaultfilesFinal20TR20Europes20Data20Catalogspdf

71 ePSIplatform httpwwwepsiplatformeusitesdefaultfilesFinal20TR20Linked20Datapdf

72 EUROOPA PARLAMENDI JA NOtildeUKOGU DIREKTIIV 201337EL 26 juuni 2013 millega muudetakse direktiivi 200398EUuml avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta

73 Euroopa tulevikuinterneti portal httpwwwfuture-interneteu 74 European Commission httpeceuropaeudgsconnect

Lingitud Eesti


75 European Commission httpeceuropaeudigital-agendaennewseconomic-analysis-psi-impacts 76 European Commission httpeceuropaeuisaactions01-trusted-information-exchange1-15action_enhtm 77 European Commission httpeceuropaeuisaactionsindex_enhtm 78 European Commission httpeceuropaeuisadocumentsisa_annex_ii_eif_enpdf 79 European Commission httpeceuropaeuisanews2013the-benefits-of-geo-location-services-for-

egovernment_enhtm 80 European Commission httpeceuropaeuresearchhorizon2020index_encfm 81 European Commission httpeceuropaeuresearchhorizon2020index_encfmpg=h2020-documents

82 Eurostat httpeppeurostateceuropaeuportalpageportaleurostathome

83 Eurostat httpeppeurostateceuropaeuportalpageportalstatisticssearch_database

84 Eurostat httpeppeurostateceuropaeustatistics_explainedindexphpNational_accounts_and_GDP

85 Eurostat httpeurostatlinked-statisticsorg

86 Executive Order ― Making Open and Machine Readable the New Default for Government Information

httpwwwwhitehousegovthe-press-office20130509executive-order-making-open-and-machine-readable-

new-defaultgovernment httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombegovdigital-governmentdigital-

governmenthtml

87 FP7 Information and Communication Technologies Work Programme httpcordiseuropaeufp7ict 88 Fujitsu White Paper March 2012 httpwwwfujitsucomukImagesLinked-data-connecting-and-

exploiting-big-data-28v1029pdf 89 G8 Policy paper G8 Open Data Charter and Technical Annex Published 18 June 2013

httpswwwgovukgovernmentpublicationsopen-data-charterg8-open-data-charter-and-technical-annex 90 Gartner httpwwwgartnercomitcontent12584001258425january_6_techtrends_rpaquetpdf

91 Gartner httpwwwgartnercomnewsroomid2575515



94 Gartner Top Predictions 2014 Plan for a Disruptive but Constructive Future Gartner 2013 95 Gartner Gartner Says Potential Size and Diversity of the Internet of Things Mask Immediate

Opportunities httpwwwgartnercomnewsroomid2564916 Gartner 2013 96 Gartner Gartner Says Solving Big Data Challenge Involves More Than Just Managing Volumes of

Data httpwwwgartnercomitpagejspid=1731916 Gartner 2012 97 Gartner Hype Cycle for Big Data 2012 Published 31 July 2012 98 GeoLinked Data httpgeolinkeddataes 99 Getting Results from Crowds httpwwwresultsfromcrowdscom 100 Getting Results from Crowds httpwwwresultsfromcrowdscomfeaturescrowd-business-models 101 Goacutemez-Peacuterez Asuncioacuten Mariano Fernndez-Loacutepez and Oscar Corcho 2004 Ontological Engineering

with examples from the areas of Knowledge Management e-Commerce and the Semantic Web Springer Heidelberg

102 GOVUK ICT strategy resources httpswwwgovukgovernmentcollectionsict-strategy-resources 103 Haav H-M 2010 Notildeuded RIHA ontoloogiatele (Requirements for ontologies in RIHA)

httpwwwriaeepublicRIHAnouded_riha_ontoloogiatele_r26PDF (accessed February 03 2013) 104 Haav H-M 2010 Ontoloogiate loomise metoodika (A methodology for ontology development)

httpwwwriaeepublicRIHAontoloogiate_loomise_metoodika_v4PDF (accessed February 03 2012) 105 Haav H-M 2011 A practical methodology for development of a network of e-government domain

ontologies In Building the e-World Ecosystem 11th IFIP WG 611 Conference on e-Business e-Services and e-Society I3E 2011 Revised Selected Papers ed T Skersys R Butleris L Nemuraite and R Suomi 113 Springer Heidelberg

106 Hadapt httpshadaptcom

107 Hanga T (Kas) riik on IPv6 kasutuselevotildetuks valmis 05062012 ndash IPv6 Forum IEEE Eesti sektsioon

108 Helmut Nagy Thomas Thurner Martin Kaltenboumlck Analyses of the LOD2 ndash OGD Survey

httpwikilod2eudownloadattachments3473453AnalysisSurveypdfversion=1ampmodificationDate=1329941

495000

109 HM Government A Concept Model for the UK Public Sector

httpswwwgovukgovernmentuploadssystemuploadsattachment_datafile266279A-Concept-Model-for-

the-UK-Public-Sectorpdf

Lingitud Eesti


110 HM Government Information Principles

httpswwwgovukgovernmentuploadssystemuploadsattachment_datafile266284Information_Principl

es_UK_Public_Sector_finalpdf

111 HM Government UK Government Reference Architecture (UKRA)

httpswwwgovukgovernmentuploadssystemuploadsattachment_datafile266257UK-Reference-

Architecture-V1-0-HMG-Brandedpdf

112 HP httpwww8hpcomusenhp-informationenvironmentcensehtmlUue80BD8LRY

113 HTML Living Standard httpwwwwhatwgorgspecsweb-appscurrent-workmultipagemicrodatahtml

114 httpambtenaar20ningcompagewelkom-op-ambtenaar-20

115 httpanswerssemanticwebcomquestions14029are-semantic-technologies-ready-for-commercial-use

116 httpappsdriielocationLODer


118 httpblogschemaorg201211good-relations-and-schemaorghtml

119 httpblogsemantic-webat20130604theres-money-in-linked-data

120 httpceur-wsorgVol-628ldow2010_paper14pdf

121 httpceur-wsorgVol-782SimperlEtAl_COLD2011pdf

122 httpcreativecommonsorg

123 httpdailycrowdsourcecomtrainingcrowdsourcingwhat-is-crowdsourcing

124 httpdataeuropeanaeu

125 httpecbpublicdataeu

126 httpeuclid-projecteu

127 httpeur-lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=COM20100245FINENPDF

128 httpeur-lexpublicdataeu

129 httpgsablogsgsagovdsicabout

130 httphadoopapacheorg

131 httphiveapacheorg


133 httpifgiuni-muensterde~j_ortm02publicationsOrtmannetalTC2011pdf

134 httpjens-lehmannorgfiles2013iswc_crowd_qapdf

135 httpkirkaee httpwwwepracticeeufilesEuropean20Journal20epractice20Volume2012_1pdf

136 httplastehoidnet

137 httplatc-projecteudatasets

138 httplinkeddatafuture-interneteuimages33fDeckerIntropdf

139 httplinkeddatafuture-interneteuindexphpMain_Page

140 httplinkedgeodataorg

141 httplinkedopendatagr

142 httplistsw3orgArchivesPublicpublic-lod2009Apr0162html

143 httplogdtwrpiedu

144 httpmicroformatsorgabout

145 httpmoneycnncom20130408technologysecurityshodan

146 httpnebula-fiaorg

147 httpopencorporatescom

148 httpopen-dataeuropaeu

149 httpopendatariikeejuhendidettepanekud-edasisteks-arendusteks

150 httpopendefinitionorg

151 httpplanet-dataeu

152 httpportaalekieeuuedsonadUued-sC3B5nad-1Vvabasektor-10

153 httpprojectsapacheorgprojectsjenahtml

154 httppublicationseuropaeu

155 httpresearchgooglecomarchivemapreducehtml

156 httpschemaorgdocsgshtml

157 httpsemanticwebcomsindicetech-helps-enterprises-build-private-linked-data-clouds_b30454

158 httpsindicecom Library of Congress Linked Data Service httpidlocgov

159 httpthedatawebrmcensusgovTDWhtml

160 httptheodiorgcase-studiesopencorporates-case-study

161 httptheodiorgnewsodi-startup-demand-logic-saves-king-s-college-london-390000-year-energy-costs

Lingitud Eesti


162 httpthewebindexorg

163 httpumusiccoukartists

164 httpventurebeatcom20131009ibm-launches-research-lab-for-big-data-applications

165 httpwhitedborg

166 httpvirtuosoopenlinkswcomrdf-quad-store

167 httpvocabdatagovVoID

168 httpwwwaboutthisdaycom

169 httpwwwaifbkiteduwebInproceedings3284

170 httpwwwapacheorgfoundation

171 httpwwwapnicnetcommunityipv6-programipv6-for-decision-makersipv6_for_decision_makerspdf

172 httpwwwbeamtoothbrushcomtoothbrush


174 httpwwwcamacukresearchnewsfuture-internet-aims-to-sever-links-with-servers

175 httpwwwciogovdocumentsShared_Services_Strategypdf

176 httpwwwclickadvisorcomdownloadsBrabham_Crowdsourcing_Problem_Solvingpdf

177 httpwwwclouderacom

178 httpwwwcmswirecomcmscustomer-experiencesemantic-technology-the-future-of-search-for-digital-

marketers-022209php

179 httpwwwcomputerworldcomsarticle9230801Walmart_rolls_out_semantic_search_engine_sees_busines

s_boost

180 httpwwwconstitutionprojectorgpdfDataMiningPublicationpdf

181 httpwwwcrowdsourcingorgeditorialeyekas-francois-petavy-five-predictions-for-crowdsourcing-in-

201430116

182 httpwwwdailymailcouksciencetecharticle-2115871The-CIA-wants-spy-TV-Agency-director-says-net-

connected-gadgets-transform-surveillancehtml

183 httpwwwdata-forumeu

184 httpwwwdevttys0com201310reverse-engineering-a-d-link-backdoor

185 httpwwwdriieprojects

186 httpwwwearthobservatoryeu

187 httpwwwebalticscom00904523

188 httpwwwenvision-projecteu

189 httpwwwevseeStandardimineEestistandarditearvtabid96Defaultaspx

190 httpwwwfp7-pursuiteu

191 httpwwwfranzcom

192 httpwwwgarlikcom

193 httpwwwibmcomsmarterplanetusenbusiness_analyticsarticlecognitive_computinghtml

194 httpwwwiks-projecteuprojectsapache-stanbol

195 httpwwwisoorgisocatalogue_detailhtmcsnumber=26020

196 httpwwwisoorgisofrhomestandardsbenefitsofstandardsbenefits-detailhtmemid=7

197 httpwwwitworldcomslideshow129283how-cops-and-robbers-are-using-google-earth-

383397source=ITWNLE_nlt_tonight_2013-11-19

198 httpwwwlegislationgovuk

199 httpwwwletsdoitworldorg

200 httpwwwmarklogiccom

201 httpwwwmarklogiccomsolutionsgovernment

202 httpwwwnetworkworldcomslideshow11413415-most-powerful-big-data-companieshtmlslide1

203 httpwwwntiadocgovlegacyntiahomentiageneralipv6finalIPv6final2htm

204 httpwwwnuigalwayieabout-usnews-and-eventsnews-archive2012april2012us-government-joins-the-

dots-with-irish-linked-data-technologies-1html

205 httpwwwontotextcom

206 httpwwwontotextcomnewsgartner-predicts-exciting-2013-for-semantic-tech

207 httpwwwopendataresearchorgbarometer

208 httpwwwopengovpartnershiporg

209 httpwwwopenlinkswcom

210 httpwwwoptique-projecteu

211 httpwwworaclecomtechnetworkdatabaseoptionsspatialandgraphoverviewrdfsemantic-graph-

1902016html

Lingitud Eesti


212 httpwwwordnancesurveycoukoswebsiteproductsos-opendatahtml

213 httpwwwplatforacom

214 httpwwwproductontologyorg

215 httpwwwrdfaboutcomdemocensussparqlxpd

216 httpwwwsascomresourcesassetBig-Data-in-Big-Companiespdf

217 httpwwwsdmxorg

218 httpwwwsecotkkfievents20142014-01-24-ldf

219 httpwwwsecotkkfievents20142014-01-24-ldfapfrosterus-kokopdf

220 httpwwwsindicetechcom

221 httpwwwsissepdfEconomic_impact_of_standardization_Francepdf

222 httpwwwsisensecom

223 httpwwwslidesharenet3roundstonesprogress-update-on-government-linked-data-world

224 httpwwwslidesharenetfabien_gandonw3c-tutorial-on-semantic-web-and-linked-data-at-www-2013

225 httpwwwslidesharenetonlyjinylinkeddata

226 httpswwwzoneeeet20130606zone-ee-kaivitas-ipv6-toe

227 IBM httpwwwresearchibmcomclient-programsaccelerated-discovery-labindexshtml

228 IBM httpwwwresearchibmcomcognitive-computingindexshtmlfbid=-pHjUq5w8zr

229 IBM httpwwwresearchibmcomcognitive-computingneurosynaptic-chipsshtmlfbid=-pHjUq5w8zr

230 IBM httpwwwresearchibmcomcognitive-computingwhy-cognitive-systemsshtmlfbid=-pHjUq5w8zr

231 IBM httpwww-03ibmcominnovationuswatson

232 IBM SyNAPSE a cognitive computing project from IBM research 2011 Available from 233 Intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping httpswwwriigiteatajaeeakt79299 234 Interactive Konowledge Stack httpwwwiks-projecteu 235 IoT6 European research project Deliverable D15 bdquoIoT6 Reference Modelrdquo White Paper(2012)

httpwwwiot6eu 236 IQT httpswwwiqtorg

237 Isikuandmete kaitse seadus

238 Iteraction httpiteractionee

239 Joinup httpsjoinupeceuropaeu


241 Joinup httpsjoinupeceuropaeucommunitycesardescription

242 Joinup httpsjoinupeceuropaeucommunityosordescription

243 Joinup httpsjoinupeceuropaeucommunitysemicdescription

244 Joinup httpsjoinupeceuropaeucommunitysemicdocumentcase-study-how-linked-data-transforming-

egovernment

245 Joinup httpsjoinupeceuropaeucommunitysemicdocumentstudy-business-models-linked-open-

government-data-bm4logd

246 Joinup httpsjoinupeceuropaeucommunitysemichighlightsassetall

247 Joinup httpsjoinupeceuropaeunewsisa-member-state-representatives-endorse-key-specifications-e-

government-interoperability

248 Joinup How Linked Data is transforming eGovernment

httpsjoinupeceuropaeusitesdefaultfilesD432_Case_Study_Data_Integration_v015pdf 249 Justiitsministeerium

httpwwwkorruptsiooneeorbawclass=fileaction=previewid=58998Strateegia+rakendusplaanpdf 250 K Bereta P Smeros and M Koubarakis Representing and Querying the Valid Time of Triples for

Linked Geospatial Data In the 10th Extended Semantic Web Conference (ESWC 2013) Montpellier France May 26-30 2013

251 Karolis Granickas Understanding the Impact of Realesing and Re-using Open Government Data European Public Sector Information Platform Topic Report No 2013 08

httpwwwepsiplatformeusitesdefaultfiles2013-08-Open_Data_Impactpdf 252 Keskkonnainfo httpwwwkeskkonnainfoee 253 Kevin AshtonThat Internet of Things Thing In RFID Journal 22 July 2009

httpwwwrfidjournalcomarticlesview4986 254 Kinnistusraamatuseadus httpswwwriigiteatajaeeakt102052013002

255 Kohalike omavalitsuste raamatupidamise avaandmed httpwwwriigipilvee

256 Kotkas Vahur Haav Hele-Mai Tepandi Jaak Otildeunapuu Enn Grauberg Jaanus (2013) Uurimisprojekti bdquoAndmeaitade (teiseste andmekogude) loomise potildehimotildetete vaumlljatoumloumltamineldquo

Lingitud Eesti


lotildepparuanne Tallinn TTUuml Kuumlberneetika Instituut

httpvalitsuseeUserFilesvalitsusetriigikantseleistrateegiapoliitika-analuusid-ja-uuringudtarkade-

otsuste-fondi-uuringute-kokkuvottedLC3B5pparuannepdf 257 Koubarakis M et al Real-time wildfire monitoring using scientific database and linked data

technologies In In the 16th International Conference on Extending Database Technology (EDBT 2013) Genoa Italy (March 18-22 2013)

258 Kuumlngas P 2010 Semantilise kirjeldamise juhis v04 (Guidelines for semantic enrichment of data and services) httpftpriaeepubrihaSemantilise_kirjeldamise_juhis_v04pdf(accessed February 01 2013)

259 Kuumlngas P 2010 Semantilise kirjeldamise juhis v04 (Guidelines for semantic enrichment of data and services) httpftpriaeepubrihaSemantilise_kirjeldamise_juhis_v04pdf (accessed February 01 2013)

260 L Ding et al TWC LOGD A Portal for Linked Open Government Data Ecosystems Journal of Web Semantics 9(3) (2011)

261 Lebo et al Producing and Using Linked Open Government Data In D Wood (ed) Linking Government Data Springer 2011

262 Legal barriers to linked open data httplinkedup-projecteu20130523legal-barriers-to-linked-open-

data 263 Li Ding et al (2011) TWC LOGD A Portal for Linked Open Government Data Ecosystems Journal of

Web Semantics Science Services and Agents on the World Wide Web (in press)

httpdxdoiorg101016jwebsem201106002 264 Library of Congress Linked Data Service httpidlocgov 265 Linked Data - Connect Distributed Data across the Web httplinkeddataorg 266 Linked Data - Connect Distributed Data across the Web httplinkeddataorgguides-and-tutorials 267 Linked Data API httpcodegooglecomplinked-data-api 268 Linked Data service of the DNB httpwwwdnbdeENlds

269 Linked data httpsdvcsw3orghggldraw-filedefaultglossaryindexhtmllinked-data

270 Linked Open Data Around-The-Clock httplatc-projecteu 271 Linked Open Government Data Li Ding Qualcomm Vassilios Peristeras and Michael Hausenblas

IEEE Intelligent Systems MayJune 2012 (Vol 27 No 3) pp 11-15 1541-167212copy 2012 IEEEhttpieeexploreieeeorgstampstampjsptp=amparnumber=6237454

272 Linked Open Government Data Li Ding Qualcomm Vassilios Peristeras and Michael Hausenblas

httpieeexploreieeeorgstampstampjsptp=amparnumber=6237454 273 Linking data about applications and decisions for authorisation of plant protection

productshttphealthtestprojecteuPPP 274 Linking UK Government Data httpeventslinkeddataorgldow2010papersldow2010_paper14pdf 275 Listpoint 2012 Listpoint open datasurvey httpwwwpublictechnologynetnewsopen-datas-potential-

remains-closed-public-sector-staff37572 276 LOD2 httpdatalod2eu2010ogd-survey

277 LOD2 httplod2eu

278 LOD2


495000

279 LOD2 httpwwwslidesharenetlod2projectthe-semantic-data-web-sren-auer-university-of-leipzig

280 LOD2 Stack httpstacklod2eu

281 Laumlbipaistev Eesti Omavalitsus

httpwwwriigipilveeQvAJAXZfcopendochtmdocument=LEOqvwamphost=localampanonymous=true 282 M G Zuiderwijk et al bdquoThe necessity of metadata for open linked data and its contribution to policy

analysesldquo presented at the Conference on E-Democracy and Open Government (CeDEM12) Krems Austria 2012

283 Maa-amet httpgeoportaalmaaametee

284 Maakatastriseadus httpswwwriigiteatajaeeakt13335388 285 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Uuring bdquoE-aumlri ja e-kaubanduse kasutamine Eestis ja

laiendamise votildeimalusedldquo httpwwwmkmeepublicLopparuanne_-_E-ari_ja_e-

kaubandus_1_6_avalik_2013pdf 286 Manyika J M Chui B Brown B et al 2011 Big data The next frontier for innovation competition

and productivity McKinsey Global Institute

httpwwwmckinseycominsightsmgiresearchtechnology_and_innovationbig_data_the_next_frontier_for

_innovation

Lingitud Eesti


287 MICUS Management Consulting report on ―Assessment of the Re-use of Public Sector Information (PSI) in the Geographical Information Meteorological Information and Legal Information Sectors

published March 2009 wwwmicusdepdfMICUS-Studie_PSI_EU_March_2009pdf 288 MIT Technology Review httpwwwtechnologyreviewcomnews514066what-happened-when-one-man-

pinged-the-whole-internet 289 Mitchell I Wilson M 2012 Linked Data Connecting and exploiting big data Fujitsu White Paper

March 2012 httpwwwfujitsucomukImagesLinked-data-connecting-and-exploiting-big-data-

28v1029pdf 290 Mitchell I Wilson M 2012 Linked Data Connecting and exploiting big data 291 Maumlehans H Registriandmete avalikustamisest Ehitisregistri naumlitel Bakalaureusetoumlouml Informaatika

instituut Tallinna Uumllikool 2012 292 Nikolaos Loutas Christophe Colas Stijn Goedertier Linking data about applications and decisions for

authorisation of plant protection products PwC EU Services 2013

httpsjoinupeceuropaeuassetcore_businessdocumentlinking-data-about-applications-and-decisions-

authorisation-ppp 293 Nikolaou K Dogani K Kyzirakos and M Koubarakis Sextant Browsing and Mapping the Ocean of

Linked Geospatial Data In the 10th Extended Semantic Web Conference (ESWC 2013) Montpellier France May 26-30 2013 Demo paper

294 Noor Huijboom Tijs Van den Broek Open data an international comparison of strategies European Journal of ePractice wwwepracticejournaleu Nordm 12 MarchApril 2011

httpwwwepracticeeufilesEuropean20Journal20epractice20Volume2012_1pdf 295 NY Times httpwwwnytimescom20131123uspoliticstension-and-woes-before-health-website-

crashhtml_r=0

296 Obama 2011 B Obama Technology httpwwwwhitehousegovissuestechnology 297 Obama Technology httpwwwwhitehousegovissuestechnology 2011

298 OECD httpwwwoecdorg

299 OECD httpwwwoecdorgecosurveys

300 OECD httpwwwoecdorgestonia

301 OECD httpwwwoecdorgstatistics

302 OECD httpwwwoecd-ilibraryorggovernancegovernment-at-a-glance-2013_gov_glance-2013-en

303 Open Data Challenge Website httpopendatachallengeorg 304 Open Data on The Web 2013 Report httpwwww3org201304odwreportclosed 305 Open Data Research Network httpwwwopendataresearchorg 306 Open Data White Paper ndash Unleashing the Potential HM UK Government June 2012

httpdatagovuksitesdefaultfilesOpen_data_White_Paperpdf 307 Open Geospatial Consortium OGC GeoSPARQL - A geographic query language for RDF data OGCR

Implementation Standard (2012) GeoSPARQLhttpwwwgeosparqlorg 308 Petersen K Feldt R Mujtaba S Mattsson M (2008) Systematic Mapping Studies in Software

Engineering In Proceedings of 12th International Conference on Evaluation and Assessment in Software Engineering

309 Phil Archer Makx Dekkers Stijn Goedertier Nikolaos Loutas Study on Business Models for Linked Open Government Data - BM4LOGD PwC EU Services

httpsjoinupeceuropaeucommunitysemicdocumentstudy-business-models-linked-open-government-

data-bm4logd 310 Postimees httpe24postimeesee1225740erki-kerdi-firma-hakkab-sotsiaalmeedia-pohjal-laenuvoimet-

hindama

311 Postimees httpe24postimeesee2054986uuring-kolmveerand-balti-ettevotetest-leiab-et-suurandmed-

aitavad-paremaid-otsuseid-teha

312 Protokoll Eesti uumlhinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni Asutamislepinguga (Marrakeši lepinguga) httpswwwriigiteatajaeeakt79272

313 PSI-directive 2003 DIRECTIVE 200398EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 17 November 2003 on the re-use of public sector information

httpeceuropaeuinformation_societypolicypsidocspdfsdirectivepsi_directive_enpdf 314 PwC Harnessing the Power of Crowdsourcing PwC Technologyforecast 2011 315 PwC Internet of Things Evolving transactions into relationships PwC Technologyforecast Issue 1

2013 316 PwC Spinning a data Web Making Semantic Web connections PwC Technologyforecast Spring 2009

Lingitud Eesti


317 PwC Big Data Analysis A CFOrsquos Toolkit 318 PwC Big Data for Financial Services BCM Learning Insights (2011) 319 PwC Decoding innovationrsquos DNA 320 PwC Technology Forecast Making sense of Big Data (2010 Issue 3) 321 Rahvastikuregistri seadus httpswwwriigiteatajaeeakt114032011005 322 Rahvastikuregistrist andmete vaumlljastamise hindade kinnitamine Regionalministri maumlaumlrus RT I

10112010 15 httpswwwriigiteatajaeeakt110112010015

323 RIA httpswwwriaeealgavad-tark-e-riik-koolitused

324 RIA httpswwwriaeeipv6-koolituspraktikumop=training_detailview

325 Rich Quinnell Predicting 2014`s IoT Trends

httpwwwiotworldcomauthoraspsection_id=3150ampdoc_id=562274 326 Riigi Infosuumlsteemi Ameti potildehimaumlaumlrus httpswwwriigiteatajaeeakt128042011001leiaKehtiv 327 Riigi infosuumlsteemi haldussuumlsteem httpswwwriigiteatajaeeakt13147268 328 Riigi maakatastri pidamise korra kinnitamine httpswwwriigiteatajaeeakt24854 329 Riigi Teataja httpswwwriigiteatajaeelyhendidhtmlsorteeri=pealkiriampkasvav=true 330 Riiklik Ehitisregister httpehitisregistereesparql 331 Riikliku statistika seadus httpswwwriigiteatajaeeakt13338093 332 RISO Infouumlhiskonna arengukava 2020

httpwwwrisoeesitesdefaultfileselfinderarticle_filesinfoyhiskonna_arengukava_2020_fpdf 333 RISO httpwwwrisoeeetkoosvoimeraamistik

334 RISO httpwwwrisoeeetkoosvoimesemantika

335 RISO httpwwwrisoeeetkoosvoimeveebide-raamistikodt

336 RISO httpwwwrisoeesitesdefaultfileselfinderarticle_filesRISsemantikaV07-loplikpdf

337 Ruumiandmete seadus httpswwwriigiteatajaeeakt128022011002 338 S Auer L Buumlhmann C Dirschl O Erling M Hausenblas R Isele J Lehmann M Martin P N

Mendes B Van Nuffelen C Stadler S Tramp H Williams Managing the Life-Cycle of Linked Data with the LOD2 Stack In Proc International Semantic Web Conference 2 (7650)1-16 Springer 2012

httpsvnaksworglod2PaperISWC2012-InUse_LOD2-Stackpublicpdf 339 S Speicher J Arwe A Malhotra Linked Data Platform 10 W3C Last Call Working Draft 30 July

2013 httpwwww3orgTRldp 340 Seacutebastien Ziegler etalIoT6 ndash Moving to an IPv6-Based Future IoTA Galis and A Gavras (Eds) FIA

2013 LNCS 7858 pp 161ndash172 2013 341 Shadbolt NigelOHara KieronBerners-Lee Tim Gibbins Nicholas Glaser Hugh Hall Wendy and

schraefel mc (2012) Linked open government data lessons from Datagovuk IEEE Intelligent Systems 27 (3) SpringIssue 16-24 (doi101109MIS201223)

342 Space-Time Insight httpwwwspacetimeinsightcom 343 Statistikaameti andmebaas httppubstateepx-web2001dialogstatfile2asp

344 stSPARQL Reference httpwwwstrabondiuoagrstSPARQL

345 Zettaset httpwwwzettasetcom

346 T Anderson et al The NEBULA Future Internet Architecture Galis and A Gavras (Eds) FIA 2013 LNCS 7858 pp 16ndash26 2013

347 T Heath C Bizer Linked Data Evolving the Web into a Global Data Space Morgan amp Claypool Publishers 2011 httpwwwuni-koblenz-landaudecampus-koblenzfb4westteachingws1213seminar-

web-sciencelinked-datapdf 348 Tassilo Pellegrin Economics of Big Data A Value Perspective on State of the Art and Future Trends

In Big Data Computing R Akerkar (Ed) pp 344-367 2014 by Taylor amp Francis Group LLC 349 Tech Trends 2014 Deloitte 2014 httpdupresscomarticles2014-tech-trends-crowdsourcingcoll=6210

350 Teeme aumlra httpwwwteemearaeeet

351 Telecoms Tech httpwwwtelecomstechnewscomnews2013dec19what-are-deutsche-telekoms-m2m-

predictions-2014 352 Tervise infosuumlsteemi potildehimaumlaumlrus Vabariigi Valitsuse maumlaumlrus Vastu votildeetud 14082008 nr 131

httpswwwriigiteatajaeeakt13251011 353 The Digital Agenda of the EU httpeceuropaeudigital-agenda 354 The Directive on the re-use of public sector information (Directive 200398EC tuntud kui PSI

Directive httpseceuropaeudigital-agendaenlegislative-measures 355 The Government Linked Data (GLD) Working Group httpwwww3org2011gld 356 The Human Brain Project httpswwwhumanbrainprojecteu

Lingitud Eesti


357 The Human Brain Project

httpswwwhumanbrainprojecteudocuments1018017646Vision+Document8bb75845-8b1d-41e0-bcb9-

d4de69eb6603 358 The Interoperability Solutions for European Public Administrations ISA ISA teabevaumlrav

httpeceuropaeuisa 359 The Open Data Institute (ODI) httpwwwtheodiorg 360 The White House httpwwwwhitehousegovombe-gov 361 The White House httpwwwwhitehousegovopen 362 The White House httpwwwwhitehousegovopendocumentsopen-government-directive 363 The White House httpwwwwhitehousegovsharebrain-initiative 364 The White House httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombassetsa11_current_years200pdf 365 The White House httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombassetsegov_docsfederal-cloud-

computing-strategypdf 366 The White House httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombassetsegov_docs25-point-

implementation-plan-to-reform-federal-itpdf

367 The White House

httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombassetsegov_docscommon_approach_to_federal_eapdf 368 The White House httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombegovdigital-governmentdigital-

governmenthtml 369 The White House httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombinforegfor-agenciesinforming-

consumers-through-smart-disclosurepdf

370 The White House httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesombmemoranda2013m-13-13pdf 371 The White House httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesuploads2012digital_mem_relpdf

372 The White House httpwwwwhitehousegovthe-press-office20130509executive-order-making-open-and-

machine-readable-new-default-government

373 Tim Davies Open data barometer 2013 Global Report 31october 2013 ODI and Web Index

httpwwwopendataresearchorgdlodb2013Open-Data-Barometer-2013-Global-Reportpdf 374 TNO

httpswwwtnonlcontentcfmcontext=themaampcontent=prop_publicatieamplaag1=897amplaag2=919amplaag3=123ampi

tem_id=919

375 Tomasz Janowski Jeanne Holm Elsa Estevez Open Government Data W3C Discussion Summary httpwwww3orgegovwikiimages55bOpen_government_data_5pdf

376 Tsentraalseid portaale mitteomavad riigid puuduvad joonisel Allikas

httpdxdoiorg101787888932942868 377 TWC LOGD httplogdtwrpiedu

378 Toumloumlstusomandi otildeiguskorralduse aluste seadus httpswwwriigiteatajaeeakt128122011046 Vt ka Toumloumlstusomandi kaitse Pariisi konventsioon httpswwwriigiteatajaeeakt13088459

379 Ubaldi B (2013) bdquoOpen Government Data Towards Empirical Analysis of Open Government Data Initiativesrdquo OECD Working Papers on Public Governance No 22 OECD Publishing

httpdxdoiorg1017875k46bj4f03s7-en 380 UNdata httpdataunorg

381 W3C httpdirw3org

382 W3C httpesww3orgtopicSweoIGTaskForcesCommunityProjectsLinkingOpenData

383 W3C httpwwww3org

384 W3C httpwwww3org2005IncubatorlldwikiScope

385 W3C httpwwww3org2011gld

386 W3C httpwwww3org2011gldcharter

387 W3C httpwwww3org2011gldwiki228_Best_Practices_Pragmatic_Provenance

388 W3C httpwwww3org2011gldwikiBest_Practices_Discussion_Summary

389 W3C httpwwww3org2011gldwikiGLD_Life_cycle

390 W3C httpwwww3org2011gldwikiLinked_Data_Cookbook

391 W3C httpwwww3org201206pmodpmod2012_submission_7pdf

392 W3C httpwwww3orgConsortiummembership-faqproject

393 W3C httpwwww3orgDesignIssuesLinkedDatahtml

394 W3C httpwwww3orgegov

395 W3C httpwwww3orgRDF

396 W3C httpwwww3orgstandards

Lingitud Eesti


397 W3C httpwwww3orgTR2013REC-sparql11-overview-20130321

398 W3C httpwwww3orgTR2013WD-ldp-ucr-20130131scope-and-motivation

399 W3C httpwwww3orgTRcooluris

400 W3C httpwwww3orgTRldp-ucr

401 W3C httpwwww3orgTRowl-features

402 W3C httpwwww3orgTRrdf-schema

403 W3C httpwwww3orgTRrdf-sparql-query

404 W3C httpwwww3orgTRuri-clarification

405 W3C httpwwww3orgTRxhtml-rdfa-primer

406 W3C httpwwww3orgwikiHCLSIG_BioRDF_Subgroup

407 W3C httpwwww3orgwikiSweoIGTaskForcesCommunityProjectsLinkingOpenData

408 W3C httpwwww3corgRDF

409 W3C httpsdvcsw3orghggldraw-filedefaultbpindexhtml

410 W3C httpsdvcsw3orghggldraw-filedefaultglossaryindexhtml

411 W3C httpsdvcsw3orghgldpwgraw-filedefaultldp-bpldp-bphtmlbib-LDP-PRIMER

412 Vabariigi Valitsus httpvalitsuseeUserFilesvalitsusetriigikantseleistrateegiapoliitika-analuusid-ja-

uuringudtarkade-otsuste-fondi-uuringute-kokkuvottedAndmeaidad_lC3B5pparuannepdf

413 Whitehouse 2012 Big Data Press Release

httpwwwwhitehousegovsitesdefaultfilesmicrositesostpbig_data_press_releasepdf 414 Wikipedia httpenwikipediaorgwikiList_of_countries_by_number_of_Internet_users

415 Wikipedia httpwwwwikipediaorg

416 Vinod Baya and Bo Parker The Thing Stack Technologies that guide customers to their goals in Fred Cripe Internet of Things Evolving transactions into relationships PwC Technology Forecast 2013 No 1

417 World Bank httpdataworldbankorg

418 wwwidccom

419 Vaumllisministeeriumi teaadaanne httpswwwriigiteatajaeeakt13267527 WIPO (Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni) autoriotildeiguse leping httpeur-

lexeuropaeuLexUriServLexUriServdouri=DD113322000A0411(01)ETPDF 420 Aumlriregistri mittetulundusuumlhingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri elektrooniliste

andmete vaumlljastamise eest votildeetava tasu suuruse ja nende isikute loetelu kellele vaumlljastatakse aumlriregistri mittetulundusuumlhingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri elektroonilisi andmeid tasuta kinnitamine Justiitsiministri maumlaumlrus RT I 08112013 12

httpswwwriigiteatajaeeakt108112013012 421 Aumlriseadustik httpswwwriigiteatajaeeakt102072013063 422 X-tee andmeteteenuste analuumluumls (Haav Hele-Mai Kuumlngas Peep (2013) Semantic data

interoperability the key problem of big data In Big Data Computing (Toim) Akerkar Rajendra Chapman and Hall CRC Press 2013 [ilmumas]

423 YarcData httpwwwyarcdatacom

Lingitud Eesti


9 Lisad

91 Kvantitatiivkuumlsitluse ankeet

Q1 Uuring bdquoLingitud Eestildquo

Riigikantselei on Tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel tellinud koostoumloumls Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga uuringu bdquoLingitud Eestildquo

bdquoLingitud Eestildquo all motildeistame IKT-lahenduste toel loodud kogu Eesti inforuumi hotildelmavat hajutatud isikute organisatsioonide tarkade seadmete teadmiste infosuumlsteemide ning andmete koosvotildeimelist votildergustikku Linkandmete tehnoloogia votildeimaldab seni hajutatult eksisteerivad andmebaasid sotsiaalmeedia dokumendid faktid seadmed teadmised jms integreerida uumlhtseks tervikuks ning avab seelaumlbi riikidele era- ja vabasektorile seni votildeimatud olnud ehk potildehimotildetteliselt uued votildeimalused uut tuumluumlpi teenuste loomiseks Selle votildergustiku loomine eeldab laumlbimurret mitmetes suundades nagu uumllikiire andmesidevotilderk ja targad seadmed koosvotildeimelised infosuumlsteemid ja teadmusvotildergustikud semantilised votildergustikud ndash kotildeige olulisemana aga linkandmete kasutuselevotildetus

Kaumlesoleva ankeetkuumlsitluse eesmaumlrgiks on uurida Eesti riigi- era- ja vabasektori valmisolekut linkandmete loomiseks ja kasutuselevotildetuks ning sellega seonduvate tehnoloogiate kasutuselevotildetu votildeimekust Eesti riigis Teie arvamus selle IT-ala probleemidest ja arenguvotildeimalustest on meie jaoks oluline Sestap loodame et leiate votildeimaluse 15-20 minutit oma vaumlaumlrtuslikku aega uuringusse panustada

Uuringu laumlbiviijateks on SOA Trader OUuml PricewaterhouseCoopers Advisors AS ja Tepinfo OUuml Kuumlsitlus on anonuumluumlmne ning kogutud andmeid kasutatakse ainult uumlldistatud kujul

Teid ette taumlnades

Peep Kuumlngas Hele-Mai Haav Jaak Tepandi Lauri Tepandi Mihkel Lauk Triin Tars

Q2 Et tagada uumlhtne motildeistetest arusaamine on alljaumlrgnevalt lahti seletatud nimetatud tehnoloogiad

Linkandmed Linkandmed (Linked Data) on struktureeritud andmed mis on kirjeldatud ja avaldatud viisil mis lubab neid automaatselt seostada Linkandmed on esitatud uumlhtses formaadis naumliteks RDF Linkandmed votildeivad olla avaandmed ja votildeivad ka mitte olla Vt ka httpwwww3orgDesignIssuesLinkedData

Avaandmed Avaandmed (Open Data) on andmed mis on kotildeigile antud vabalt kasutada taaskasutada ja jagada kitsendatult maksimaalselt viitamise votildei samadel tingimustel taasjagamise notildeudega Avaandmed votildeivad olla esitatud linkandmetena (Linked Open Data) aga ei pruugi Tim Bernes Lee poolt pakutud vormingute ja kodeeringute suumlsteemis avaandmete bdquokasutajasotildebralikkuserdquo hindamiseks on linkandmed kotildergeimal tasemel

Semantilised tehnoloogiad Semantilised tehnoloogiad (Semantic Technologies) votildeimaldavad lisada andmetele taumlhendust votildei seda andmetest ekstraheerida ning esitada andmeid koos nende taumlhendustega masinloetaval kujul Potildehilised kasutuskuumlpsed standardid on URI RDF OWL SPARQL RDFS RDFa jt

Lingitud Eesti


Asjade Internet Asjade Internet (Internet of Things) taumlhendab fuumluumlsiliste objektide (naumliteks esemete seadmete) varustamist sensoritega mis on lingitud traadiga votildei traadita votildergu abil kasutades selleks tihti Interneti protokolli (IP) Teisalt votildeivad nn asjadeks olla ka abstraktsed motildeisted ja andmed

Suurandmete toumloumltlemise ja hotildeive tehnoloogiad Suurandmeid (Big Data) iseloomustavad jaumlrgmised omadused mahukus muutuvus mitmekesisus ja lisaks ka keerukus Uumlks suurandmete lahendamata probleeme on semantiline koosvotildeime sest andmete mitmekesisus on vaumlga suur ja andmed paumlrinevad vaumlga erinevatest allikatest

Koosloome tehnoloogiad Koosloome (Crowdsourcing) on praktika kus teenuste ideede ja andmete saamiseks kasutatakse suurt hulka tavaliselt online-režiimis uumlhendatud inimesi Koosloome protsess eeldab et teenused andmed seadmed jne kasutaks uumlhist motildeistete suumlsteemi ontoloogiat semantikat ja sisaldaks linke (st viitaks) viimastele

Q3 1 Palun hinnake oma teadmisi loetletud tehnoloogiate osas

Ei tea sellest tehnoloogiast

midagi (1)

Uumlldisel tasemel teadmised

valdkonnast (2)

Keskmised teadmised

valdkonnast (3)

Mul on potildehjalikud teadmised

valdkonnast (4)

Olen valdkonna ekspert (5)

Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


(3)

Asjade Internet (4)

Suurandmete toumloumltlemise ja

hotildeive tehnoloogiad

(5)


(6)

Q4 2 Palun hinnake oma praktilisi kogemusi loetletud tehnoloogiate osas

Kogemused puuduvad (1)

Kogemused 1-2 projektis (2)

Kogemused 3 votildei enamas projektis (3)

Avaandmed (1)

Linkandmed (2)

Semantilised tehnoloogiad (3)

Asjade Internet (4)

Suurandmete toumloumltlemise ja hotildeive

tehnoloogiad (5)

Koosloome tehnoloogiad (6)

Lingitud Eesti


Q5 3 Palun hinnake jaumlrgnevate tehnoloogiate olulisust Eestile linkandmete kasutuselevotildetu kontekstis

Ebaoluline (1)

Vaumlheoluline (2)

Keskmiselt oluline (3)

Pigem oluline (4)

Vaumlga oluline (5)

Ei oska oumlelda (6)


(6)

Asjade Internet (7)

Seantilised tehnoloogiad

(8)

Avaandmed (9)



(10)

Q6 4 Kuivotilderd olete teadlik valitsuse plaanidest linkandmete vallas

Pole teadlik (1)

Olen kuulnud terminit bdquolinkandmedldquo aga ei tea enamat (2)

Olen teadlik valitsuse plaanidest (3)

Olen ekspert tean haumlsti valitsuse plaane (4)

Q7 5 Milline on Teie arvates Eesti taumlnane tehnoloogiline votildeimekuskompetents nimetatud tehnoloogiatrendide raames

Vaumlga halb (1)

Halb (2) Keskmine (3)

Hea (4) Vaumlga hea (5) Ei oska oumlelda (6)

Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


(3)

Asjade Internet (4)



(5)


(6)

Lingitud Eesti


Q8 6 Milline on Teie arvates Eesti arenguvajadus jaumlrgmiste tehnoloogiatrendide raames

Vaumlga vaumlike (1)

Vaumlike (2) Keskmine (3)

Suur (4) Vaumlga suur (5)


Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


(3)

Asjade Internet (4)



(5)


(6)

Lingitud Eesti


Q9 7 Palun hinnake jaumlrgmisi potentsiaalseid kasusid linkandmete kasutamisest riigile erasektorile ja elanikkonnale tervikuna





Riigi laumlbipaistvuse ja efektiivsuse

suurenemine (1)

Analuumluumlsivotildeimekuse kasv paremate

otsuste tegemise votildeimalus (2)

Eesti konkurentsivotildeime

paranemine (3)

Paremad ja odavamad

teenused (4)

Uutlaadi teenused mida seni ei ole saanud votildei pole

olnud otstarbekas luua (5)

Riigi kulude vaumlhenemine kuna

erasektor vabakond saab ise teenuseid luua (6)

Majanduskasv (eelnevatest

tulenevalt) (7)

Muud (palun kirjeldage

jaumlrgneval lehel vaba tekstina) (8)

IKT sektori kasv ja areng (9)

Q10 Muud kasud (kirjeldage vaba tekstina)

Lingitud Eesti


Q11 8 Palun hinnake linkandmete loomist ja kasutamist paumlrssivaid tegureid Eestis (st kuivotilderd loetletud takistus on segav Eesti kontekstis)





Selge riikliku visiooni

strateegia ja tegevusplaani puudumine (1)

Vastutaja ja eestvedaja

puudumine (2)

Puudulik rahastamine (3)

Konkreetse vajaduse

puudumine (4)

Poliitilise koosvotildeime ja

tahte probleemid (5)

Puudulik analuumluumls ja info

mille potildehjal otsuseid teha

(6)

Organisatoorsed takistused (nt ametkondade

vahelise koostoumlouml probleemid) (7)

Otildeiguslikud takistused (nt

puudulik seadusandlus

vastuolud seadustes) (8)

Tehnoloogilise kompetentsi puudumine riigisektoris (Tellija) (9)

Riigisektori infosuumlsteemide

uumlldine hetkeseis sh

aegunud arhitektuur (10)

Semantilise uumlhtlustamise

probleemid (11)


jaumlrgneval lehel vaba tekstina)

Lingitud Eesti


(12)

Tehnoloogilise kompetentsi puudumine erasektoris

(Pakkuja) (13)

Vaumlhene linkandmete

alane teadlikkus (14)

Avaliku sektori avaandmete

eest tasu kuumlsimine (15)

Q12 Muud takistused(kirjeldage vaba tekstina)

Q13 9 Palun hinnake jaumlrgmiste ohtude suurust seoses potentsiaalse linkandmete laialdase kasutuselevotildetuga Eestis





Privaatsuse vaumlhenemine sh

isiku kaudse tuvastamise oht

(mosaiikandmed) (1)

Madal andmete kvaliteet ja

usaldusvaumlaumlrsus (2)


(3)

Suumlsteemi loomise ja uumllalpidamise kulukus suurem kui reaalne kasu

(4)

Keerukate sotildeltuvuste tekkimine probleemid andmete ja protsesside

muutumisel (5)



Lingitud Eesti


Q14 Muud ohud (kirjeldage vaba tekstina)

Q15 10 Palun hinnake jaumlrgmiste valdkondade potildehiandmehulkade linkandmetena avamise potentsiaalset kasu Eestile tervikuna





Globaalne areng (1)

Haridus (2)

Tervishoid (3)

Teadus ja uurimistoumlouml (4)

Aumlri (5)


(6)

Finants ja lepingud (nt

eelarve ja kulutused lepingud

pakkumused) (7)

Energeetika ja keskkond (8)

Georuumiline (9)

Maa seire (nt metereoloogia

metsandus kalandus jahindus

potildellumajandus) (10)

Sotsiaalne mobiilsus ja heaolu (11)

Kuritegevus ja otildeigus (12)

Statistika (13)


(14)



(15)

Lingitud Eesti


Q16 Muud valdkonnad (kirjeldage vaba tekstina)

Q17 11 Palun hinnake milline motildeju on jaumlrgmist laadi projektidetegevuste kaumlivitamisel Eestile (kui vastusevariandis on kasutatud terminit avaandmed siis peetakse silmas avaandmeid mis pole esitatud linkandmetena)





Avaandmete loominetootmine haldus ja publitseerimine (1)

Linkandmete jaoks metaandmete (sh ontoloogiate)

loomine (2)

Linkandmete loomise metoodika ja juhendite koostamine ning nende

publitseerimine (3)

Linkandmete turvalisus privaatsus ja kvaliteet (4)

Linkandmete ja teiste seonduvate tehnoloogiate alaste

koolituste pakkuminelaiendamine (5)

Linkandmete alase teadlikkuse suurendamine sh

kasutuselevotildetu propageerimine (6)

Linkandmete loominetootmine haldus (koos metaandmetegaontoloogiatega)

ja publitseerimine (7)

Avaandmete rakendused (naumliteks teenustes) (8)

Linkandmete rakendused (sh valdkonnaspetsiifilised liidesed)

(9)

Koosloome kasutamine linkandmete mahu

suurendamisel nende semantilise taumlhenduse totildestmisel votildei kvaliteedi maumlaumlramisel (10)

Linkandmete temaatilised rakendusuuringud ja

tarkvaraarendusprogrammid (11)

Konkreetse(te) selge praktilise efektiga linkandmetel

potildehineva(te) pilootrakendus(t)e vaumlljatoumloumltamine (12)

Muud (palun kirjeldage jaumlrgneval lehel vaba tekstina)

(13)

Osalemine rahvusvahelistes avaandmete

projektidesalgatustes (14)

Lingitud Eesti


Osalemine rahvusvahelistes linkandmete


Q18 Muud projektidtegevusedalgatused (kirjeldage vaba tekstina)

Q19 12 Linkandmete kontekstis peetakse uumlha enam oluliseks esitada avaandmeid linkandmetena Palun hinnake jaumlrgnevate avaandmete kasutusvotildeimaluste atraktiivsust enda jaoks (kuivotilderd kasutaksite avaandmeid loetletud viisidel)





Andmete kasutamine toumloumltlemata

kujul (1)

Uute seoste avastamine (2)

Uute teenuste loomine (3)

Andmete parandamine

(nt vananenud andmed) (4)


(5)

Turundus muumluumlk (6)

Integreerimine votildei linkimine

teiste andmetega (7)

Uuringud ja analuumluumls (8)



(9)

Q20 Muud kasutusviisid (kirjeldage vaba tekstina)

Q21 13 Millises sektoris (votildei sektorites) toumloumltate votildei olete peamiselt aktiivne

Teadus (1)

Avalik haldus (riigi- ja valitsusasutused) (2)

Erasektor (aumlri) (3)

Vabasektor (eraalgatuslik vabakond) (4)

Lingitud Eesti


Q22 14 Milline on Teie positsioon organisatsioonis kus Te hetkel toumloumltate

Juhatajadirektor (1)

Osakonnameeskonna juht (2)

Juhtiv- votildei peaspetsialist (3)

Spetsialist (4)

Projektijuht (5)

Toumloumltaja (6)

Muu (7)

Q23 15 Millises valdkonnas (valdkondades) tegutseb Teie ettevotildeteasutusorganisatstioon

Potildellumajandus metsamajandus ja kalapuumluumlk (1)

Maumletoumloumlstus (2)

Toumloumltlev toumloumlstus (3)

Elektrienergia gaasi auru ja konditsioneeritud otildehuga varustamine (4)

Veevarustus kanalisatsioon jaumlaumltme- ja saastekaumlitlus (5)

Ehitus (6)

Hulgi- ja jaekaubandus mootorsotildeidukite ja mootorrataste remont (7)

Veondus ja laondus (8)

Majutus ja toitlustus (9)

Info ja side (10)

Finants- ja kindlustustegevus (11)

Kinnisvaraalane tegevus (12)

Kutse- teadus- ja tehnikaalane tegevus (13)

Haldus- ja abitegevused (14)

Haridus (15)

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (16)

Kunst meelelahutus ja vaba aeg (17)

Muu (18)

Q24 16 Palun maumlrkige oma kotildergeim omandatud haridustase

Kotildergharidus (doktor) (1)

Kotildergharidus (magister diplom) (2)

Kotildergharidus (bakalaureus) (3)

Kutseharidus (4)

Keskharidus votildei madalam (5)

Muu (6)

Q25 17 Kas eelnevad kuumlsimused olid Teie jaoks arusaadavalt esitatud

Jah (1)

Ei (2)

Valdavalt arusaadavalt (3)

Valdavalt mittearusaadavalt (4)

Q26 18 Kas Teil on kaumlesoleva uurimuse temaatika osas muid kommentaare mida sooviksite jagada

Uuringu algatasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Uuring viidi laumlbi Riigikantselei tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel

Uuringu autorid

Peep Kuumlngas

Hele-Mai Haav

Jaak Tepandi

Lauri Tepandi

Mihkel Lauk

Triin Tars

Uuringu juhtruumlhm

Juhtruumlhma liige Organisatsioonasutusettevotildete

Uuno Vallner Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kaisa-Maarja Paumlrtel Riigikantselei

Siim Sikkut Riigikantselei

Hannes Kiivet Riigi Infosuumlsteemi Amet

Priit Parmakson Riigi Infosuumlsteemi Amet

Margus Puumluumla Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Peep Kuumlngas SOA Trader OUuml

Hele-Mai Haav SOA Trader OUuml

Jaak Tepandi Tepinfo OUuml

Lauri Tepandi Tepinfo OUuml

Mihkel Lauk PricewaterhouseCoopers Advisors AS

Triin Tars PricewaterhouseCoopers Advisors AS

Taumlname uuringu autoreid juhtruumlhma ja uuringus osalejaid

ISBN 978-9949-33-722-4

PricewaterhouseCoopers Advisors AS

Tallinn 2014

Lingitud Eesti


Sisukord


Kokkuvotildete 10



























Sissejuhatus 25







Lingitud Eesti






213 Avaandmed 39










224 Standardid 65















331 DBpedia Live 88


333 TWC LOGD 90


35 Ettepanekud 92





Lingitud Eesti







424 Ettepanekud 100


431 Ettepanekud 102





444 Ettepanekud 106




453 Ettepanekud 108




463 Ettepanekud 110


















Lingitud Eesti



















9 Lisad 173


Lingitud Eesti


Joonised


Tabelid


Lingitud Eesti




Selgitus


















Avalikustatud teave


EL EU Euroopa Liit


Lingitud Eesti



Selgitus





Masinloetav vorming








Lingitud Eesti


Kokkuvotildete










Lingitud Eesti












Lingitud Eesti













Lingitud Eesti











Lingitud Eesti













Lingitud Eesti












Lingitud Eesti















Lingitud Eesti











Lingitud Eesti












Lingitud Eesti












Lingitud Eesti












Lingitud Eesti












Lingitud Eesti










Lingitud Eesti













Lingitud Eesti




Lingitud Eesti


Sissejuhatus










Lingitud Eesti


1 Uuringu metoodika
















Lingitud Eesti








on toodud vaumllja









Lingitud Eesti












16 httplod2eu

Lingitud Eesti















Lingitud Eesti











Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti











Lingitud Eesti











Lingitud Eesti











Lingitud Eesti











Lingitud Eesti




Kulumudel


Rahastamise mudel

Kasuanaluumluumls

Riskianaluumluumls






Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti











Lingitud Eesti



213 Avaandmed














Lingitud Eesti












Lingitud Eesti











vaikimisi avaandmed







Lingitud Eesti













Lingitud Eesti











Lingitud Eesti













Lingitud Eesti











Lingitud Eesti











Lingitud Eesti









otsuseid-teha

Lingitud Eesti















Lingitud Eesti







lahenduste kaudu147









Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti














Lingitud Eesti



217 Asjade internet










Lingitud Eesti













Lingitud Eesti



esitlusel173














Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti



Lingitud Eesti







Optimaalsed





Linkandmed (RDF)








Lingitud Eesti












httpwwwoecd-



Lingitud Eesti












Lingitud Eesti











Lingitud Eesti













Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti





data cleansing


data formats

New data curation

approaches



data


unstructured data


data


set browsers)








cleansing



metadata



High quality data

Data anonymization



data published





data sets






Lingitud Eesti





Horizon 2020







Lingitud Eesti




224 Standardid




Modelleeri andmed










Lingitud Eesti


























244 httpwwwsdmxorg

Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti














Lingitud Eesti










Nimetus Link










httpdatacatalogsorg


Lingitud Eesti















Lingitud Eesti















2012265



Lingitud Eesti













Lingitud Eesti


Metric

Entity Deliverable

Period


has

Stakeholder Group

contains

hashas

Decision

has

Strategy

applies to

affects

has

Assessment

applies to

has

Service

Location

at

Organization

contains

takes

has

Function

contains

applies to

Objective

delivers

influences

has

provides

applies to

contains

Legislation

enables

commissions

Agreement

has

Resource

uses

has

applies to

contains

PSCM Statistical

PSCM Political

PSCM Prime

PSCM Analytical



Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti















Lingitud Eesti















Lingitud Eesti















Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti











G8



















Lingitud Eesti






















Lingitud Eesti









UK


UK











Lingitud Eesti



470 miljonit


156 miljonit






















Lingitud Eesti




















Lingitud Eesti










Notilderkused






Lingitud Eesti



Lingitud Eesti


33 Juhtumiuuringud

331 DBpedia Live





Mapping Wiki

N-Triple Dumps

Local Wikipedia

Wikipedia




Lingitud Eesti












Lingitud Eesti









333 TWC LOGD


Lingitud Eesti





Lingitud Eesti
































Kokku Y 17 16 14


35 Ettepanekud


Lingitud Eesti





Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti



















Lingitud Eesti





Sisemised Tugevused




Notilderkused




Inimeste parem elu





Ohud










Lingitud Eesti





















Lingitud Eesti














Lingitud Eesti











Lingitud Eesti







424 Ettepanekud






Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti





431 Ettepanekud













Lingitud Eesti













Lingitud Eesti















Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti



444 Ettepanekud

















Lingitud Eesti















Lingitud Eesti




453 Ettepanekud










Lingitud Eesti











Lingitud Eesti



463 Ettepanekud




Lingitud Eesti






















SPARQL)

























Lingitud Eesti














Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti


















tervishoid

georuumiline

haridus








statistika

Lingitud Eesti






kultuuripaumlrand



















Lingitud Eesti





toumlouml kiirus












visualiseerimiseks




linkimiseks







Lingitud Eesti











Lingitud Eesti







Vabakond 49 4

Erasektor 148 12


Kokku 585 31





75

18


Erasektor (aumlri)


Lingitud Eesti





i te

a s

ell

es

t te

hn

olo

og

ias

t m

ida

gi

Uumlld

ise

l ta

se

me

l te

ad

mis

ed

v

ald

ko

nn

as

t

Ke

sk

mis

ed

te

ad

mis

ed

v

ald

ko

nn

as

t

Potilde

hja

lik

ud

te

ad

mis

ed

v

ald

ko

nn

as

t

Ole

n v

ald

ko

nn

a

ek

sp

er

t

Avaandmed




Linkandmed








Asjade internet















Kogemused puuduvad



Avaandmed


Erasektor 10 4 4 2

Vabasektor 4 1 1 2

Linkandmed


Erasektor 10 3 4 3

Vabasektor 4 2 1 1

Lingitud Eesti



Kogemused puuduvad





Erasektor 10 6 2 2

Vabasektor 4 3 1 0

Asjade internet


Erasektor 10 7 1 2

Vabasektor 4 1 2 1



Erasektor 10 6 2 2

Vabasektor 4 1 1 2



Erasektor 10 6 4 0

Vabasektor 4 1 0 3











Lingitud Eesti










0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100


Asjade internet


Avaandmed


Ebaoluline

Vaumlheoluline

Keskmiselt oluline

Pigem oluline

Vaumlga oluline

0 20 40 60 80 100

Avalik sektor

Erasektor

Vabasektor

Pole teadlik




0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Avaandmed

Linkandmed


Asjade internet



Vaumlga halb

Halb

Keskmine

Hea

Vaumlga hea

Lingitud Eesti







0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Avaandmed

Linkandmed


Asjade internet



Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100









Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti






0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100















Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti






0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100






Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Globaalne areng

Haridus

Tervishoid


Aumlri




Geouurimine




Statistika


Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti






0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100















Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100






Turundus muumluumlk



Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti













Lingitud Eesti















Lingitud Eesti










Lingitud Eesti












Lingitud Eesti








Lingitud Eesti













Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti










Lingitud Eesti












Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti












Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti













Lingitud Eesti













Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti



1 modelleeri andmed

















Lingitud Eesti













Lingitud Eesti












Lingitud Eesti











Lingitud Eesti



















Lingitud Eesti













Lingitud Eesti













Lingitud Eesti















Lingitud Eesti












Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti












URI-de baas

httplinkeddataee

httpgeolinkeddataee




Objektide URI-d




Modelleeri







Genereeri (RDF)






RDB D2R Server



Lingitud Eesti


Puhasta andmed




Lingi andmed






Seoste leidmiseks






Linkimine


OWL sameAS


Publitseeri















Kasuta ja rakenda


Loo rakendusi






Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti





























public-sectorpdf










Lingitud Eesti
















ICT20WP202014-1520-20312010202013pdf






















Lingitud Eesti











governmenthtml



















495000




Lingitud Eesti


























































Lingitud Eesti





165 httpwhitedborg














marketers-022209php


s_boost



201430116











191 httpwwwfranzcom























1902016html

Lingitud Eesti







217 httpwwwsdmxorg

























egovernment















Lingitud Eesti





















277 LOD2 httplod2eu

278 LOD2


495000












_innovation

Lingitud Eesti














crashhtml_r=0














hindama







Lingitud Eesti






























Lingitud Eesti








367 The White House










tem_id=919























Lingitud Eesti
























418 wwwidccom







Lingitud Eesti


9 Lisad













Lingitud Eesti







midagi (1)


valdkonnast (2)

Keskmised teadmised

valdkonnast (3)


valdkonnast (4)


Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


(3)

Asjade Internet (4)



(5)


(6)





Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


Asjade Internet (4)


tehnoloogiad (5)


Lingitud Eesti



Ebaoluline (1)

Vaumlheoluline (2)


Pigem oluline (4)

Vaumlga oluline (5)



(6)

Asjade Internet (7)


(8)

Avaandmed (9)



(10)


Pole teadlik (1)





Vaumlga halb (1)



Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


(3)

Asjade Internet (4)



(5)


(6)

Lingitud Eesti







Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


(3)

Asjade Internet (4)



(5)


(6)

Lingitud Eesti








suurenemine (1)




paranemine (3)

Paremad ja odavamad

teenused (4)






tulenevalt) (7)





Lingitud Eesti










puudumine (2)


Konkreetse vajaduse

puudumine (4)





(6)











probleemid (11)



Lingitud Eesti


(12)


(Pakkuja) (13)













(mosaiikandmed) (1)




(3)


(4)


muutumisel (5)



Lingitud Eesti








Globaalne areng (1)

Haridus (2)

Tervishoid (3)


Aumlri (5)


(6)



pakkumused) (7)


Georuumiline (9)






Statistika (13)


(14)



(15)

Lingitud Eesti










loomine (2)


publitseerimine (3)










(9)








(13)



Lingitud Eesti











kujul (1)



Andmete parandamine



(5)







(9)



Teadus (1)




Lingitud Eesti






Spetsialist (4)

Projektijuht (5)

Toumloumltaja (6)

Muu (7)







Ehitus (6)




Info ja side (10)





Haridus (15)



Muu (18)





Kutseharidus (4)


Muu (6)


Jah (1)

Ei (2)




Lingitud Eesti


Sisukord


Kokkuvotildete 10



























Sissejuhatus 25







Lingitud Eesti






213 Avaandmed 39










224 Standardid 65















331 DBpedia Live 88


333 TWC LOGD 90


35 Ettepanekud 92





Lingitud Eesti







424 Ettepanekud 100


431 Ettepanekud 102





444 Ettepanekud 106




453 Ettepanekud 108




463 Ettepanekud 110


















Lingitud Eesti



















9 Lisad 173


Lingitud Eesti


Joonised


Tabelid


Lingitud Eesti




Selgitus


















Avalikustatud teave


EL EU Euroopa Liit


Lingitud Eesti



Selgitus





Masinloetav vorming








Lingitud Eesti


Kokkuvotildete










Lingitud Eesti












Lingitud Eesti













Lingitud Eesti











Lingitud Eesti













Lingitud Eesti












Lingitud Eesti















Lingitud Eesti











Lingitud Eesti












Lingitud Eesti












Lingitud Eesti












Lingitud Eesti












Lingitud Eesti










Lingitud Eesti













Lingitud Eesti




Lingitud Eesti


Sissejuhatus










Lingitud Eesti


1 Uuringu metoodika
















Lingitud Eesti








on toodud vaumllja









Lingitud Eesti












16 httplod2eu

Lingitud Eesti















Lingitud Eesti











Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti











Lingitud Eesti











Lingitud Eesti











Lingitud Eesti











Lingitud Eesti




Kulumudel


Rahastamise mudel

Kasuanaluumluumls

Riskianaluumluumls






Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti











Lingitud Eesti



213 Avaandmed














Lingitud Eesti












Lingitud Eesti











vaikimisi avaandmed







Lingitud Eesti













Lingitud Eesti











Lingitud Eesti













Lingitud Eesti











Lingitud Eesti











Lingitud Eesti









otsuseid-teha

Lingitud Eesti















Lingitud Eesti







lahenduste kaudu147









Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti














Lingitud Eesti



217 Asjade internet










Lingitud Eesti













Lingitud Eesti



esitlusel173














Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti



Lingitud Eesti







Optimaalsed





Linkandmed (RDF)








Lingitud Eesti












httpwwwoecd-



Lingitud Eesti












Lingitud Eesti











Lingitud Eesti













Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti





data cleansing


data formats

New data curation

approaches



data


unstructured data


data


set browsers)








cleansing



metadata



High quality data

Data anonymization



data published





data sets






Lingitud Eesti





Horizon 2020







Lingitud Eesti




224 Standardid




Modelleeri andmed










Lingitud Eesti


























244 httpwwwsdmxorg

Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti














Lingitud Eesti










Nimetus Link










httpdatacatalogsorg


Lingitud Eesti















Lingitud Eesti















2012265



Lingitud Eesti













Lingitud Eesti


Metric

Entity Deliverable

Period


has

Stakeholder Group

contains

hashas

Decision

has

Strategy

applies to

affects

has

Assessment

applies to

has

Service

Location

at

Organization

contains

takes

has

Function

contains

applies to

Objective

delivers

influences

has

provides

applies to

contains

Legislation

enables

commissions

Agreement

has

Resource

uses

has

applies to

contains

PSCM Statistical

PSCM Political

PSCM Prime

PSCM Analytical



Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti















Lingitud Eesti















Lingitud Eesti















Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti











G8



















Lingitud Eesti






















Lingitud Eesti









UK


UK











Lingitud Eesti



470 miljonit


156 miljonit






















Lingitud Eesti




















Lingitud Eesti










Notilderkused






Lingitud Eesti



Lingitud Eesti


33 Juhtumiuuringud

331 DBpedia Live





Mapping Wiki

N-Triple Dumps

Local Wikipedia

Wikipedia




Lingitud Eesti












Lingitud Eesti









333 TWC LOGD


Lingitud Eesti





Lingitud Eesti
































Kokku Y 17 16 14


35 Ettepanekud


Lingitud Eesti





Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti



















Lingitud Eesti





Sisemised Tugevused




Notilderkused




Inimeste parem elu





Ohud










Lingitud Eesti





















Lingitud Eesti














Lingitud Eesti











Lingitud Eesti







424 Ettepanekud






Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti





431 Ettepanekud













Lingitud Eesti













Lingitud Eesti















Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti



444 Ettepanekud

















Lingitud Eesti















Lingitud Eesti




453 Ettepanekud










Lingitud Eesti











Lingitud Eesti



463 Ettepanekud




Lingitud Eesti






















SPARQL)

























Lingitud Eesti














Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti


















tervishoid

georuumiline

haridus








statistika

Lingitud Eesti






kultuuripaumlrand



















Lingitud Eesti





toumlouml kiirus












visualiseerimiseks




linkimiseks







Lingitud Eesti











Lingitud Eesti







Vabakond 49 4

Erasektor 148 12


Kokku 585 31





75

18


Erasektor (aumlri)


Lingitud Eesti





i te

a s

ell

es

t te

hn

olo

og

ias

t m

ida

gi

Uumlld

ise

l ta

se

me

l te

ad

mis

ed

v

ald

ko

nn

as

t

Ke

sk

mis

ed

te

ad

mis

ed

v

ald

ko

nn

as

t

Potilde

hja

lik

ud

te

ad

mis

ed

v

ald

ko

nn

as

t

Ole

n v

ald

ko

nn

a

ek

sp

er

t

Avaandmed




Linkandmed








Asjade internet















Kogemused puuduvad



Avaandmed


Erasektor 10 4 4 2

Vabasektor 4 1 1 2

Linkandmed


Erasektor 10 3 4 3

Vabasektor 4 2 1 1

Lingitud Eesti



Kogemused puuduvad





Erasektor 10 6 2 2

Vabasektor 4 3 1 0

Asjade internet


Erasektor 10 7 1 2

Vabasektor 4 1 2 1



Erasektor 10 6 2 2

Vabasektor 4 1 1 2



Erasektor 10 6 4 0

Vabasektor 4 1 0 3











Lingitud Eesti










0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100


Asjade internet


Avaandmed


Ebaoluline

Vaumlheoluline

Keskmiselt oluline

Pigem oluline

Vaumlga oluline

0 20 40 60 80 100

Avalik sektor

Erasektor

Vabasektor

Pole teadlik




0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Avaandmed

Linkandmed


Asjade internet



Vaumlga halb

Halb

Keskmine

Hea

Vaumlga hea

Lingitud Eesti







0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Avaandmed

Linkandmed


Asjade internet



Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100









Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti






0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100















Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti






0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100






Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Globaalne areng

Haridus

Tervishoid


Aumlri




Geouurimine




Statistika


Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti






0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100















Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100






Turundus muumluumlk



Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti













Lingitud Eesti















Lingitud Eesti










Lingitud Eesti












Lingitud Eesti








Lingitud Eesti













Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti










Lingitud Eesti












Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti












Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti













Lingitud Eesti













Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti



1 modelleeri andmed

















Lingitud Eesti













Lingitud Eesti












Lingitud Eesti











Lingitud Eesti



















Lingitud Eesti













Lingitud Eesti













Lingitud Eesti















Lingitud Eesti












Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti












URI-de baas

httplinkeddataee

httpgeolinkeddataee




Objektide URI-d




Modelleeri







Genereeri (RDF)






RDB D2R Server



Lingitud Eesti


Puhasta andmed




Lingi andmed






Seoste leidmiseks






Linkimine


OWL sameAS


Publitseeri















Kasuta ja rakenda


Loo rakendusi






Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti





























public-sectorpdf










Lingitud Eesti
















ICT20WP202014-1520-20312010202013pdf






















Lingitud Eesti











governmenthtml



















495000




Lingitud Eesti


























































Lingitud Eesti





165 httpwhitedborg














marketers-022209php


s_boost



201430116











191 httpwwwfranzcom























1902016html

Lingitud Eesti







217 httpwwwsdmxorg

























egovernment















Lingitud Eesti





















277 LOD2 httplod2eu

278 LOD2


495000












_innovation

Lingitud Eesti














crashhtml_r=0














hindama







Lingitud Eesti






























Lingitud Eesti








367 The White House










tem_id=919























Lingitud Eesti
























418 wwwidccom







Lingitud Eesti


9 Lisad













Lingitud Eesti







midagi (1)


valdkonnast (2)

Keskmised teadmised

valdkonnast (3)


valdkonnast (4)


Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


(3)

Asjade Internet (4)



(5)


(6)





Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


Asjade Internet (4)


tehnoloogiad (5)


Lingitud Eesti



Ebaoluline (1)

Vaumlheoluline (2)


Pigem oluline (4)

Vaumlga oluline (5)



(6)

Asjade Internet (7)


(8)

Avaandmed (9)



(10)


Pole teadlik (1)





Vaumlga halb (1)



Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


(3)

Asjade Internet (4)



(5)


(6)

Lingitud Eesti







Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


(3)

Asjade Internet (4)



(5)


(6)

Lingitud Eesti








suurenemine (1)




paranemine (3)

Paremad ja odavamad

teenused (4)






tulenevalt) (7)





Lingitud Eesti










puudumine (2)


Konkreetse vajaduse

puudumine (4)





(6)











probleemid (11)



Lingitud Eesti


(12)


(Pakkuja) (13)













(mosaiikandmed) (1)




(3)


(4)


muutumisel (5)



Lingitud Eesti








Globaalne areng (1)

Haridus (2)

Tervishoid (3)


Aumlri (5)


(6)



pakkumused) (7)


Georuumiline (9)






Statistika (13)


(14)



(15)

Lingitud Eesti










loomine (2)


publitseerimine (3)










(9)








(13)



Lingitud Eesti











kujul (1)



Andmete parandamine



(5)







(9)



Teadus (1)




Lingitud Eesti






Spetsialist (4)

Projektijuht (5)

Toumloumltaja (6)

Muu (7)







Ehitus (6)




Info ja side (10)





Haridus (15)



Muu (18)





Kutseharidus (4)


Muu (6)


Jah (1)

Ei (2)




Lingitud Eesti






213 Avaandmed 39










224 Standardid 65















331 DBpedia Live 88


333 TWC LOGD 90


35 Ettepanekud 92





Lingitud Eesti







424 Ettepanekud 100


431 Ettepanekud 102





444 Ettepanekud 106




453 Ettepanekud 108




463 Ettepanekud 110


















Lingitud Eesti



















9 Lisad 173


Lingitud Eesti


Joonised


Tabelid


Lingitud Eesti




Selgitus


















Avalikustatud teave


EL EU Euroopa Liit


Lingitud Eesti



Selgitus





Masinloetav vorming








Lingitud Eesti


Kokkuvotildete










Lingitud Eesti












Lingitud Eesti













Lingitud Eesti











Lingitud Eesti













Lingitud Eesti












Lingitud Eesti















Lingitud Eesti











Lingitud Eesti












Lingitud Eesti












Lingitud Eesti












Lingitud Eesti












Lingitud Eesti










Lingitud Eesti













Lingitud Eesti




Lingitud Eesti


Sissejuhatus










Lingitud Eesti


1 Uuringu metoodika
















Lingitud Eesti








on toodud vaumllja









Lingitud Eesti












16 httplod2eu

Lingitud Eesti















Lingitud Eesti











Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti











Lingitud Eesti











Lingitud Eesti











Lingitud Eesti











Lingitud Eesti




Kulumudel


Rahastamise mudel

Kasuanaluumluumls

Riskianaluumluumls






Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti











Lingitud Eesti



213 Avaandmed














Lingitud Eesti












Lingitud Eesti











vaikimisi avaandmed







Lingitud Eesti













Lingitud Eesti











Lingitud Eesti













Lingitud Eesti











Lingitud Eesti











Lingitud Eesti









otsuseid-teha

Lingitud Eesti















Lingitud Eesti







lahenduste kaudu147









Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti














Lingitud Eesti



217 Asjade internet










Lingitud Eesti













Lingitud Eesti



esitlusel173














Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti



Lingitud Eesti







Optimaalsed





Linkandmed (RDF)








Lingitud Eesti












httpwwwoecd-



Lingitud Eesti












Lingitud Eesti











Lingitud Eesti













Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti





data cleansing


data formats

New data curation

approaches



data


unstructured data


data


set browsers)








cleansing



metadata



High quality data

Data anonymization



data published





data sets






Lingitud Eesti





Horizon 2020







Lingitud Eesti




224 Standardid




Modelleeri andmed










Lingitud Eesti


























244 httpwwwsdmxorg

Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti














Lingitud Eesti










Nimetus Link










httpdatacatalogsorg


Lingitud Eesti















Lingitud Eesti















2012265



Lingitud Eesti













Lingitud Eesti


Metric

Entity Deliverable

Period


has

Stakeholder Group

contains

hashas

Decision

has

Strategy

applies to

affects

has

Assessment

applies to

has

Service

Location

at

Organization

contains

takes

has

Function

contains

applies to

Objective

delivers

influences

has

provides

applies to

contains

Legislation

enables

commissions

Agreement

has

Resource

uses

has

applies to

contains

PSCM Statistical

PSCM Political

PSCM Prime

PSCM Analytical



Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti















Lingitud Eesti















Lingitud Eesti















Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti











G8



















Lingitud Eesti






















Lingitud Eesti









UK


UK











Lingitud Eesti



470 miljonit


156 miljonit






















Lingitud Eesti




















Lingitud Eesti










Notilderkused






Lingitud Eesti



Lingitud Eesti


33 Juhtumiuuringud

331 DBpedia Live





Mapping Wiki

N-Triple Dumps

Local Wikipedia

Wikipedia




Lingitud Eesti












Lingitud Eesti









333 TWC LOGD


Lingitud Eesti





Lingitud Eesti
































Kokku Y 17 16 14


35 Ettepanekud


Lingitud Eesti





Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti



















Lingitud Eesti





Sisemised Tugevused




Notilderkused




Inimeste parem elu





Ohud










Lingitud Eesti





















Lingitud Eesti














Lingitud Eesti











Lingitud Eesti







424 Ettepanekud






Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti





431 Ettepanekud













Lingitud Eesti













Lingitud Eesti















Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti



444 Ettepanekud

















Lingitud Eesti















Lingitud Eesti




453 Ettepanekud










Lingitud Eesti











Lingitud Eesti



463 Ettepanekud




Lingitud Eesti






















SPARQL)

























Lingitud Eesti














Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti


















tervishoid

georuumiline

haridus








statistika

Lingitud Eesti






kultuuripaumlrand



















Lingitud Eesti





toumlouml kiirus












visualiseerimiseks




linkimiseks







Lingitud Eesti











Lingitud Eesti







Vabakond 49 4

Erasektor 148 12


Kokku 585 31





75

18


Erasektor (aumlri)


Lingitud Eesti





i te

a s

ell

es

t te

hn

olo

og

ias

t m

ida

gi

Uumlld

ise

l ta

se

me

l te

ad

mis

ed

v

ald

ko

nn

as

t

Ke

sk

mis

ed

te

ad

mis

ed

v

ald

ko

nn

as

t

Potilde

hja

lik

ud

te

ad

mis

ed

v

ald

ko

nn

as

t

Ole

n v

ald

ko

nn

a

ek

sp

er

t

Avaandmed




Linkandmed








Asjade internet















Kogemused puuduvad



Avaandmed


Erasektor 10 4 4 2

Vabasektor 4 1 1 2

Linkandmed


Erasektor 10 3 4 3

Vabasektor 4 2 1 1

Lingitud Eesti



Kogemused puuduvad





Erasektor 10 6 2 2

Vabasektor 4 3 1 0

Asjade internet


Erasektor 10 7 1 2

Vabasektor 4 1 2 1



Erasektor 10 6 2 2

Vabasektor 4 1 1 2



Erasektor 10 6 4 0

Vabasektor 4 1 0 3











Lingitud Eesti










0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100


Asjade internet


Avaandmed


Ebaoluline

Vaumlheoluline

Keskmiselt oluline

Pigem oluline

Vaumlga oluline

0 20 40 60 80 100

Avalik sektor

Erasektor

Vabasektor

Pole teadlik




0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Avaandmed

Linkandmed


Asjade internet



Vaumlga halb

Halb

Keskmine

Hea

Vaumlga hea

Lingitud Eesti







0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Avaandmed

Linkandmed


Asjade internet



Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100









Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti






0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100















Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti






0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100






Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Globaalne areng

Haridus

Tervishoid


Aumlri




Geouurimine




Statistika


Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti






0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100















Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100






Turundus muumluumlk



Vaumlga vaumlike

Vaumlike

Keskmine

Suur

Vaumlga suur

Lingitud Eesti













Lingitud Eesti















Lingitud Eesti










Lingitud Eesti












Lingitud Eesti








Lingitud Eesti













Lingitud Eesti

















Lingitud Eesti










Lingitud Eesti












Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti












Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti













Lingitud Eesti













Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti
















Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti



1 modelleeri andmed

















Lingitud Eesti













Lingitud Eesti












Lingitud Eesti











Lingitud Eesti



















Lingitud Eesti













Lingitud Eesti













Lingitud Eesti















Lingitud Eesti












Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti














Lingitud Eesti












URI-de baas

httplinkeddataee

httpgeolinkeddataee




Objektide URI-d




Modelleeri







Genereeri (RDF)






RDB D2R Server



Lingitud Eesti


Puhasta andmed




Lingi andmed






Seoste leidmiseks






Linkimine


OWL sameAS


Publitseeri















Kasuta ja rakenda


Loo rakendusi






Lingitud Eesti


















Lingitud Eesti





























public-sectorpdf










Lingitud Eesti
















ICT20WP202014-1520-20312010202013pdf






















Lingitud Eesti











governmenthtml



















495000




Lingitud Eesti


























































Lingitud Eesti





165 httpwhitedborg














marketers-022209php


s_boost



201430116











191 httpwwwfranzcom























1902016html

Lingitud Eesti







217 httpwwwsdmxorg

























egovernment















Lingitud Eesti





















277 LOD2 httplod2eu

278 LOD2


495000












_innovation

Lingitud Eesti














crashhtml_r=0














hindama







Lingitud Eesti






























Lingitud Eesti








367 The White House










tem_id=919























Lingitud Eesti
























418 wwwidccom







Lingitud Eesti


9 Lisad













Lingitud Eesti







midagi (1)


valdkonnast (2)

Keskmised teadmised

valdkonnast (3)


valdkonnast (4)


Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


(3)

Asjade Internet (4)



(5)


(6)





Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


Asjade Internet (4)


tehnoloogiad (5)


Lingitud Eesti



Ebaoluline (1)

Vaumlheoluline (2)


Pigem oluline (4)

Vaumlga oluline (5)



(6)

Asjade Internet (7)


(8)

Avaandmed (9)



(10)


Pole teadlik (1)





Vaumlga halb (1)



Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


(3)

Asjade Internet (4)



(5)


(6)

Lingitud Eesti







Avaandmed (1)

Linkandmed (2)


(3)

Asjade Internet (4)



(5)


(6)

Lingitud Eesti








suurenemine (1)




paranemine (3)

Paremad ja odavamad

teenused (4)






tulenevalt) (7)





Lingitud Eesti










puudumine (2)


Konkreetse vajaduse

puudumine (4)





(6)











probleemid (11)



Lingitud Eesti


(12)


(Pakkuja) (13)













(mosaiikandmed) (1)




(3)


(4)


muutumisel (5)



Lingitud Eesti








Globaalne areng (1)

Haridus (2)

Tervishoid (3)


Aumlri (5)


(6)



pakkumused) (7)


Georuumiline (9)






Statistika (13)


(14)



(15)

Lingitud Eesti










loomine (2)


publitseerimine (3)










(9)








(13)



Lingitud Eesti











kujul (1)



Andmete parandamine



(5)







(9)



Teadus (1)




Lingitud Eesti






Spetsialist (4)

Projektijuht (5)

Toumloumltaja (6)

Muu (7)







Ehitus (6)




Info ja side (10)





Haridus (15)



Muu (18)





Kutseharidus (4)


Muu (6)


Jah (1)

Ei (2)




Documents

infohaldus.readthedocs.io · Uuringu algatasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Uuring viidi läbi Riigikantselei