V. Petersell, M. Karimov, K. Täht-Kok, M. Shtokalenko, S. Nirgi, K. … · 2018. 7. 4. · Tehispinnas (t) 37 2,2 250 46,8 50,9 29,9 2,69 Kõik Kvaternaari setted kokku 955 1,1 2131

Eesti Geoloogiakeskus

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlasAtlas of Radon Risk and Natural Radiation in Estonian Soil

V. Petersell, M. Karimov, K. Täht-Kok, M. Shtokalenko,

S. Nirgi, K. Saarik, H. Milvek

Toimetaja

Rein Koch Füüsika Instituut, Tartu Ülikool

Tõlge

Heidi Elisabet Soosalu Eesti Geoloogiakeskus

Tallinn

2017

© Eesti Geoloogiakeskus 2

Taustinfo

Ettekandes kasutatavad olulisemad mõisted

Radoon (Rn)

Rn (radoon) on U-238 radioaktiivlagunemisrea elemendist Ra-226 tekkiv ja gaasina leviv Rn-

222 element

eU226Ra ehk Ra-226 -ga tasakaalus olev U-238 sisaldus (eU)

RnG

Pinnaseõhus pinnases Ra-226 (eU) radioaktiivlagunemisel kujuneva Rn maksimaalne

sisaldus

RnM - pinnaseõhus mõõtmise ajal aeratsioonist säilinud Rn sisaldus

Looduskiirgusena käsitleme eU , eTh ja eK poolt põhjustatud ioniseeriva kiirguse

summat, mida väljendatakse ehitusmaterjali eriindeksi kaudu


Element, isotoop Radioaktiivne

poolestusaeg

Radiatsiooni

(kiirguse) tüüp

Märkused

Uraan -238 (U) 4.5×109 aastat Metall

Toorium -234 (Th) 24.1 päeva Metall

Protaktiinium-234 (Pa) 1.17 minutit Metall

Uraan-234 (U) 2.24×105 aastat Metall

Toorium-230 (Th) 8.0×104 aastat Metall

Raadium-226 (Ra) 1620 aastat Metall

Radoon-222 (Rn) 3.82 päeva Gaas

Poloonium-218 (Po) 3.05 minutit Metall

Plii-214 (Pb) 26.8 minutit , Metall

Vismut-214 (Bi) 19.7 minutit , Metall

Poloonium-214 (Po) 1.6×10-4 sekundit Metall

Plii-210 (Pb) 21.3 aastat Metall

Vismut-210 (Bi) 5.01 päeva Metall

Poloonium-210 (Po) 138.4 päeva Metall

Plii-206 (Pb) - - Metall


Atlase koostamisel tuginetakse IAES Safety Stanards’i (Specific Safety,

2015) ja WHO (2009) soovitustele, samuti EL Nõukogu direktiivile

(2013/59/Euratom), Eesti standardile EVS 840:2017 (Radooniohutu …,

2017) ja Keskkonnaministri 11. augusti 2010. a määrusest nr 38 (Ohtlike

ainete.., 2010) arusaamadele, soovitustele ja nõuetele.

Atlase eesmärgiks on informeerida elanikkonda Eesti territooriumi Rn ja

looduskiirguse tasemest ja selle heterogeensusest, samuti Rn ja

loodukiirguse kõrgendatud ja kõrge taseme allikatest.

Üheaegselt püütakse selgitada ja ühtlustada Eesti geoloogilisi tingimusi

arvestades ehitiste aluses pinnaseõhus Rn-sisalduse, selle käitumist ja

kujunemise põhjuseid ning pinnase looduskiirguse taseme olulisemate

seaduspärasuste uuringute metoodikat.


Eelpoolmainitud soovitustest ja arusaamadest lähtudes ei peaks

- aasta keskmine Rn sisaldus eluruumide siseõhus ületama 100 Bq/m3

- kasutatavate ehitusmaterjalide gammakiirgus ületama 0,14-0,15 µSv/h ehk 14- 15

µR/h

Teavustatakse, et i ga 100 Bq/m3 Rn sisalduse tõus eluruumide siseõhus suurendab

kopsuvähi haigestumise suhtelist riski 16% võrra

Varasemate Eesti-Rootsi ühisuuringute tulemusel on elamute siseõhu keskmine Rn

sisaldus 103 Bq/m3,


.

Möödunud sajandi Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi ühisuuringud

näitasid,et Eestis ligi 33% majade siseõhus ületab Rn sisaldus soovitusliku lubatud piiri (200 Bq/m3) ja

ulatub 2000 Bq/m3, üksikjuhtudel ületab 10000 Bq/m3 piiri (Pahapill jt., 2003).

Rootsi interpreteerimise metodoloogiale tuginedes haigestub Eestis Rn pühjustatult

kopsuvähki aastas ligi 80-90 inimest

Kõrge Rn-riski alade pinnaseõhu ja nendele aladele ehitatud majade siseõhu Rn sisalduse

vahel on jälgitav hea positiivne korrelatsioon

Pinnas on majade siseõhu peamine Rn allikas. Rn sisalduse selgitamist Eesti pinnaseõhus

alustas EGK 2000 a koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudi, Rootsi Geoloogiateenistuse ja Eesti

Kiirguskeskusega. Eestis juurutati ja korrigeeriti Eesti geoloogilistest tingimustest tulenevalt

Põhjamaades välja töötatud ja soovitatud pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme hindamise

metoodika.


Eesti kuulub Rn sisalduse järgi ruumides Euroopas 5 kõrgema riskiga

riigi hulka.

Ruumide siseõhu radooni sisalduste geomeetrilised keskmised (Bq/m3)

Euroopa riikides (UNSCEAR, 2000 andmeil), Järva (Weichseli) liustiku

leviala lõunapiirjoonega


MAIN FEATURES OF GEOLOGY OF ESTONIA

Estonia is located in the north-western part of the East European sedimentary platform,

bordered by the Fennoscandian (Baltic) Shield.

As a result of the geological history of this region, the upper part of the Earth's crust

consists of three rock complexes lying on top of each other:

the Proterozoic crystalline basement, on top of it Ediacaran (obsolete name Vendian) and

Palaeozoic sedimentary bedrock, and as uppermost, loose Quaternary sediments or the

sedimentary cover. The Quaternary cover consists to a larger or smaller extent of crushed

and ground material originating from all the above-mentioned rock complexes. The cover

is uniquitous, lying on bedrock with very varying relief .


Kõrge Rn-sisalduse allikad on U rikkad (>3-4 mg/kg) kivimid

Fosforiit ja oobolusliivakivi,

Graptoliitargiliit’

Mõned D setekivimite erimid,

U mineraalistumine

Rn võib pärineda ka Põhja-Eesti Kristalse aluskorra rapakivi ja osaliselt pegmatoidse

formatsioonide graniitidest (U 3 -25 ppm),

Pinnakattes levivad kõrge U sisaldusega aluspõhja ja aluskorra kivimite erimid

Fig Geological map of Estonian bedrock

phosphorite

In geological section the phosphorite and Dictyonema shale bearing sediments lies in

monoclinally bedded sedimentary bedrock complex on the border of Upper Cambrian and

Lower Ordovician and belongs mostly to Ordovician (Tremadoc). The complex has a slight

southward inclination (2-4 m/km). Some tectonic dislocations, up to 30 m are mapped.

The rare outcrops of sediments occur along the North-Estonian and Leningrad klint from Paldiski in west to Ladoga in east.

Phosphorite deposits of Estonia (Raudsep, 1997)

1 -- area where Obolus sandstone is missing;

2 – phosphorite deposits: 1) Maardu, 2) Tsitre, 3) Toolse, 4) Aseri, 5) Rakvere;

3 – klint; 4 – prospective area, south Maatdu

Diktüoneemakilda (graptoliitargilliidi) leviku skeem Eestis

1 – kilda samapaksusjoon, m; 2 – kilda ülemise pinna samasügavuse joon merepinnast, m; 3 – kilda leviku erosiooniline põhjapiir; 4 – puurauk ja selle nr.


D - 4 • 4

. Concentration of radioactive elements, P and K (mg/kg; K

and P2O5 %) in the Lower Ordovician graptolite argillite and

phosphorite in different regions of Estonia

13

Element Regions

Turba Maardu Toolse Aseri Sillamäe Narva Rakvere

Graptolite argillite

Uranium

(prevailing

conts.)

105

(80–140)

36

(13–70)

162

(40–447)

230 260

(101–700)

1000*

Thorium 12 7,4 14,5 14 14 ~14

Potassium 5,59 >5 5,73 5,2 3,47

Phosphorite

Uranium** 17 28 30 47 20

Thorium < 10 4

Fig . Generalized geological

section of the phosphorite

deposits and overburden

sediments of I type

Fig . Generalized

geological

section of

Rakvere

phosphorite

deposit and

overburden

sediments

By geological section of overburden sediments the deposits divide into two type

The first type comprises Tsitre, Toolse and Aseri deposits. They situated immediately to the

south of klint and the thickness of overburden is lower 35 m

The second type comprises the Rakvere deposit were the thickness of overburden is >50 m.

P2O5 6 - 12%, U 10 – 20 ppm P2O5 > 15% U >30 ppm

15

PhosphoriteLithologically phosphorite is yellowish-light to dark-grey fine or coarse-grained slightly

cemented sandy deposit which content of the brachiopod valves and their fragments.

Content of remants of the brachiopod valves and their fragments ranges from 5-10 to

80-90% in the phosphorites. The U content in brachiopod valves is quite stabile.

1% P2O5 = 1,5–2 ppm U


Diktüoneemakilt jaoobolusliivakivi (fosforiit) on kõrge Usisaldusega ja rikkad ka teiste mikroelementide poolest (tabel).

Need on piirkonna peamised Rnallikad.

Kõrge U sisaldus on teada ka Konsupiirkonnas põlevkivi ja lubjakivi kontaktivööndi kivimites, kus see ulatub 200–300 mg/kg.

Selliseid nähteid võib olla enamgi ja

ka need on Rn allikad.

Phosphorite, Rakvere Phosphorite, Maardu;



Diktüoneemakilt jaoobolusliivakivi (fosforiit) on kõrge Usisaldusega ja rikkad ka teiste mikroelementide poolest (tabel).

Need on piirkonna peamised Rnallikad.

Kõrge U sisaldus on teada ka Konsupiirkonnas põlevkivi ja lubjakivi kontaktivööndi kivimites, kus see ulatub 200–300 mg/kg.

Selliseid nähteid võib olla enamgi ja

ka need on Rn allikad.

Immediately on the phosphorite bearing Kallavere formation the Dictyonema Shale (D S)

lies. The boundary of D S with Kallavere formation is sedimentary and lithologically sharp.

Thin layers of D S are common also in phosphorite. The upper boundary of D S is erosional

The D S is quite similar to Alum Shale in Sweden. It is rich with organic matter, S, U, Mo, V

and in places with some other elements. In D S the content of main microelements fluctuates

in borders: U 50 – 300 ppm; Mo 230 – 600 ppm, V 500 – 1400 ppm . Whith D S is

connected high radioaktivity (up to 3 µ/Sv).

Dictyonema ShaleFrom Toolse


Markus-10-ga RnM sisalduste ja gammaspektromeetriga eU, eTh ja eK sisalduste

mõõtmine

2. Schematic view of measurements of Rn, eU, eTh and eK with a Markus-10 emanometer a nd a gamma spectrometer

Gammaspektromeetriga mõõdetakse pinnases eU sisaldus ja selle järgi arvutatakse pinnaseõhuskujunev Ra-ga

tasakaalus oleva Rn sisaldus järgneva valemi abil:

Cmax = A· e · б · (1 - p) p-1 (Clavensjö, Åkerblom, 1994),

kus Cmax – Rn maksimaalne kujunev sisaldus, Bq/m3;

A – eU sisaldus, Bq/kg;

e – Rn emanatsiooni faktor (koefitsient);

б – kompaktne mahukaal (erikaal), kg/m3 ja p – poorsus.

Markus 10-ga mõõdetakse pinnaseõhus faktiliselt olemasoleva Rn sisaldus

. © Eesti Geoloogiakeskus 18


Radooni printsipiaalne emanatsioon (Åkerblom et al., 1988)

Rn eralduvus sõltub oluliselt kristallide lõhelisusest Näiteks kvarts, päevakivi, vilk


Figure 5.3. The effect of diffusion on radon concentration in

soil air at varying depths in gravel, sandy till and silt. Based on

theoretical calculations (Åkerblom et al.1988–1990).


Type of sediment Lithotyp

e

Porosity Density,

g/cm³

Emanation coefficient

% (1-p)/p Earlier Corrected

North Estonian till mp 32 2.13 2.70 0.20 0.22

South Estonian till ml 38 1.63 2.65 0.30 0.33

Glacioaquatic sediments:

Sand, gravel

Silt

Clay

lgl

lga

lgs

35

40

45

1.86

1.50

1.22

2.66

2.63

2.60

0.25

0.34

0.44

0.26

0.30

0.35

Sediments of the klint

base and slope

kla 40 1.50 2.66 0.30 0.28

Holocene marine

sediments

b 35 1.86 2.60 0.25 0.24

Artificial soil t 30 2.33 2.70 0.20 0.19


Setete tüüp Punktide arv Geokeemilised parameetrid

xmin xmax xa s xg sg

Otsemõõdetud Rn-sisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus (RnM)

Balti mere liivad, aleuriidid, kruus (b) 89 1,1 130 19,5 23 11,3 3,00

Liustikuvee setted:Liiv, kruus (lgl)Aleuriit (lga)Savi (lgs)

2236514

1,14,2

13,7

330515211

37,961,568,1

41,482,551,2

23,635,552,1

2,762,762,11

Moreenid:Põhja-Eesti moreen (mp)Lõuna-Eesti moreen (ml)

299159

1,11,2

433200

57,360,0

52,740,1

40,445,2

2,382,40

Klindialused ja nõlvade setted (kla) 69 15,5 2131 197 2742 124 2,54

Tehispinnas (t) 37 2,2 250 46,8 50,9 29,9 2,69

Kõik Kvaternaari setted kokku 955 1,1 2131 59,8 96,2 34,4 2,97

eU-sisalduse järgi arvutatud Rn-sisaldus pinnaseõhus (RnG)

Balti mere liivad, aleuriidid, kruus (b) 93 0,9 171 26,6 29,6 17,5 2,53

Liustikuvee setted:Liiv, kruus (lgl)Aleuriit (lga)Savi (lgs)

2287429

1,08,38,6

236389

1399

39,246,988,1

34,449,5248

29,336,844,1

2,191,872,13

Moreenid:Põhja-Eesti moreen (mp)Lõuna-Eesti moreen (ml)

316187

1,017,7

56274

47,840,0

49,511,3

35,438,4

2,141,32

Klindialused ja nõlvade setted (kla) 70 18,8 512 159 109 127 1,98

Tehispinnas (t) 39 10,2 375 91,4 80,5 68,8 2,10

Kõik Kvaternaari setted kokku 1036 0,9 1399 52,8 71,0 36,5 2,28


Juba 2004.a Rn-riki kaardi koostamise käigus ilmnesid juhud, kus liivastel

pinnastel oli suvel RnM sisaldus enam kui 2 korda madalam RnG tulemusest. Samas

esinesid vastupidised nähted, kus RnM oli kuni 2 ja enam korda kõrgem kui eU lubab

eeldada.

Kuigi selliste nähtuste põhjusi oli kaardistamise ajaks juba selgitatud Rootsis,

jäid Eesti tingimustes nähtuse põhjused paljudel juhtudel ühemõtteliselt selgitamata.

Selgitamise vajadus kerkis teravalt esile aasta hiljem, kui hakati

täpsustama ehitiste aluses pinnase Rn-riski taset. Mõõtmistulemustel selgus, et

kontrastid kahe eelpool mainitud uuringumeetodi vahel võivad olla mõlemas suunas

veelgi suuremad.

See seab paljudel juhtudel ohtu tulemuste tõepärasuse


Three-year time series of Rn concentration

at the Tallinn monitoring site .


Radooni seire punktide paiknemise skeem


VILJANDI

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

2009 2010 2011 2012

Year

Rn, kB

q/m

3

RnM 30 cmRnM 55 cmRnM 80 cmRnG 30 cmRnG 55 cmRnG 80 cm

4. Viljandi monitooringupunkti pinnaseõhu RnM aegrea graafik kolmel erineval sügavusel

RnG: 30 cm = 21 kBq/m3; 55 cm = 40 kBq/m3; 80 cm = 46 kBq/m3

Viljandi monitooringupunkt rajati Devoni liivakivide ja aleuroliitide levilale, nõrgalt

lainjale alale, kus pinnakatte moodustab Lõuna-Eesti pruunikaspunane moreen. Pinnakatte

paksus ületab 2 m piiri


5 Vetiku (Rakvere) monitooringupunkti pinnaseõhu RnM aegrea graafik kolmel erineval sügavusel

RnG: 30 cm = 24 kBq/m3; 55 cm = 16 kBq/m3; 80 cm = 46 kBq/m3;

Vetiku monitooringupunkt rajati Rakvere fosforiidimaardla piiridesse, Ordoviitsiumi lubjakivide

levilale. Vaatluspunktis katab lubjakive ligi 3 m paksune lubjakivipeenese- ja purrurikas moreen.

Fosforiit lasub maapinnast 75–90 m sügavusel. Piirkonnas diktüoneemakilt puudub või levib laiguti.

Fosforiidikihi paksus jääb 3,5–6 m piiridesse ja P2O5 sisaldus lasundis varieerub valdavalt 6–10%

vahemikus (Raudsep jt, 1981). Fosforiidi U sisaldus varieerub suure tõenäosusega 10–20 g/t piirides


6. Augusti (Põlva) monitooringupunkti pinnaseõhu RnM aegrea graafik kolmel erineval

sügavusel

RnG: 30 cm = 17 kBq/m3; 55 cm = 21 kBq/m3; 80 cm = 26 kBq/m3

Augusti monitooringupunkt paikneb Devoni liivakivide levilal. Uuringupunktis katab liivakive

moreen ja viimast peeneteraline liustikuveeline, vähese saviosakeste sisaldusega liiv.

Põlva

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

11.06.11 9.07.11 16.08.11 11.09.11 7.10.11 11.11.11 9.12.12 7.02.12 12.03.12 21.04.12 25.05.12 22.06.12

Mõõtmisaeg

Rn

, B

q/m

3

RnM 30 cm

RnM 55 cm

RnM 80 cm

RnG 30 cm

RnG 55 cm

RnG 80 cm


.

Olulisemad järeldusedSeitsme monitooringupunkti kolmel erineval sügavusel pinnaseõhus jälgitud

radoonisisalduse muutustest selgub, et kõikides uuringupunktides sõltub

pinnaseõhus säiliva Rn kontsentratsioon (RnM) pinnase ja aluspõhjakivimite

litoloogilisest läbilõikest ja nende U-sisaldusest, mõõtmise aastaajast ja mingil

määral sademetest. Määravat tähtsust omab uuringupunktis pinnast katva

kasvukihi (huumushorisondi) iseloom, selle niiskus ja temperatuur mõõtmise

ajal. Oluliselt erineb kevad-suvistel ja sügis-talvistel perioodidel

otsemõõtmisel saadud pinnaseõhu Rn-tase (RnM). Viimase tõus algab sügisel,

kui pinnase kasvukiht hakkab enam märguma ja õhuniiskus kasvama. RnM

saavutab maksimumi hilistalvel (kui pinnas on külmunud) ja langeb kiiresti

kevadel, kui maapind sulab ja toimub kiire pinnase kuivamine. Talveperioodil,

kui pinnase kasvukihi külmumise ja märgumise tulemusel aeratsioon muutub

minimaalseks, on pinnaseõhu Rn-sisaldus enamasti mõnevõrra kõrgem

sügavamalt migreeruva Rn arvelt ning võib kordades ületada pinnase eU järgi

arvutatud väärtust


Pinnase Rn-riski selgitamiseks ja

kontrollimiseks rajatud Rn monitooringu

tulemused kinnitavad üheselt, et pinnase Rn-

riski tegelikku taset on Eesti tingimustes

võimalik hinnata vaid uuringupunktides

paralleelsel kahe meetodiga, RnG ja RnM-ga

36

. Buried klint escarpment n air often exeeds 30–50

kBq/m, reaching up to 400 the Palmse-Vihula area. RnG

and RnM concientration in soil kBq/m³.

.


Till plain in the Tõrva region. RnM concentration often exceeds

50 kBq/m³,reaching up to 200 kBq/m³ while RnG concentration

is normally below 50 kBq/m³


Nagu varem mainitud mõeldakse käesolevas atlases looduskiirgusena eU ,

eTh ja eK poolt põhjustatud ioniseeriva kiirguse summat, mida

väljendatakse ehitusmaterjali eriindeksi kaudu

Looduskiirguse tase arvutatakse valemi (elementide sisaldus on Bq/kg)

C = 226Ra/300 + 232Th/200 + 40K/3000 järgi, kus

C – ehitusmaterjalides lubatud looduskiirguse tase, ehk eriaktiivsuse indeks, mis ei

või ületada “1”.

See vastab kiirgusdoosi tasemele ligikaudu 1 mSv/a elanikele, kes viibivad sellise

looduskiirgusega keskkonnas üle 7000 tunni aastas ehk 75% ajast.

Märkus: 1 mg/kg eU = 12.3 Bq/kg; 1 mg/kg Th-232= 4 Bq/kg; 1% eK (K-40) =

310 Bq/kg

Eestis võib looduskiirguse tase olla kõrgem graptoliitargillidi peenese ja

purru rikastel või teistel kõrgendatud eU, eTh ja eK sisaldusega pinnastel

(mõned savi ja rändrahnude erimid)

Käesolevas atlases mõeldakse looduskiirguse all 238U ja 232Th radioaktiivrea elementide ning 40K radioaktiivlagunemisega kaasneva kiirguse summat , 232Th ja nende tütarproduktide ning 40K poolt põhjustatud summaarset ioniseerivat kiirgust. Käesolevas atlases mõeldakse looduskiirguse all 238U ja 232Th radioaktiivrea elementide ning 40K radioaktiivlagunemisega kaasneva kiirguse summat , 232Th ja nende tütarproduktide ning 40K poolt põhjustatud summaarset ioniseerivat kiirgust.

Käesolevas atlases mõeldakse looduskiirguse all 238U ja 232Th radioaktiivrea elementide ning 40K radioaktiivlagunemisega kaasneva kiirguse summat , 232T


Maja siseõhku Rn migreerumise printsipiaalne skeem

Rn-sisalduse variatsioonid ruumide siseõhus (Atmos 12DPX); a) koolimaja lubjakiviplatool (A–F – hoone erinevad ruumid; RnG – 9–21 kBq/m³, RnM – 12–98 kBq/m³); ruumid Harku ürgoru piires (RnG –

42–54 kBq/m³, RnM – 4–100 kBq/m³): b) tööruum, ja c) suletud mittekasutatav ruum 42

Rn-sisaldus erineva otstarbega ruumide siseõhus, Bq/m³

© Eesti Geoloogiakeskus

43

Ruumi nimetus Mõõtmist

e

arv

Rn-sisaldus, Bq/m³

xmin xmax xa s xg sg

Elutoad 2702 2 15524 223 570 116 2,85

Magamistoad 1940 2 26479 201 794 96 2,87

Lasteaiad 239 10 1833 166 195 107 2,54

Koolid 102 21 1312 219 239 137 2,68

Olmeruumid 89 10 3000 303 501 154 3,01

Kõik ruumid 5072 2 26479 213 650 108 2,8

Radoonisisalduse sagedus ruumide siseõhus intervallide lõikes

Sisalduse

intervallid,

Bq/m³

Elutoad Magamis-toad Lasteaiad Koolid Olmeruumid Kõik ruumid kokku

arv % arv % arv % arv % arv % arv %

< 50 497 18,4 481 24,8 43 18,0 16 15,7 10 11,21047 20,6

50–100 733 27,1 570 29,4 72 30,1 23 22,5 20 22,51418 28,0

100–200 721 26,7 465 24,0 68 28,5 27 26,5 28 31,51309 25,8

200–300 282 10,4 155 8,0 26 10,9 10 9,8 8 9,0481 9,5

300–400 174 6,4 106 5,5 13 5,4 10 9,8 9 10,1312 6,2

400–500 73 2,7 37 1,9 3 1,3 7 6,9 4 4,5124 2,4

500–1000 149 5,5 91 4,7 13 5,4 7 6,9 4 4,5264 5,2

1000–2000 50 1,9 26 1,3 1 0,4 2 2,0 4 4,583 1,6

> 2000 23 0,9 9 0,5 0 0 0 0 2 2,234 0,7

Kokku 2702 100,0 1940 100,0 239 100,0 102 100,0 89 100,05072

100,0


Soovitused

Eriti kõrge radoonisisaldusega alade kontuurid on väga erinevad ja pindalad mõõdetavad isegi

ruutkilomeetrites. Nendele aladele on omane ka kõrge looduskiirgus ja nende piires ületab

pinnase eU-sisaldus sageli 20–25 mg/kg piiri. Vaevalt on sellised alad alalise elamise korral

tervisele kahjutud ning sobilikud elamute (suvilate), koolide, lasteaedade jt ehitiste rajamiseks

ilma täiendavate uuringute ja spetsiaalsete meetmete rakendamiseta

Aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab piiranguteta ehitustegevuseks soovitusliku piiri (30 kBq/m³),

on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad

uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud

radoonikaitse nõudeid (Radooniohutu… 2009), et vähendada Rn-sisaldust majade siseõhus miinimumini

ja vältida majade siseõhu rikastumist radooniga üle ohutu piiri (100 Bq/m³


On sooitatav lülitada kõrge Rn-sisaldusega aladel valminud majade vastuvõtukomisjoni koosseisu

radooniala spetsialist, kes kontrollib Rn-sisaldust majade siseõhus. Kui Rn-sisaldus maja esimese

korruse siseõhus ületab lubatud piiri, peab ehitaja enne maja vastuvõttu Rn-ohu likvideerima.

Kui valmiv maja asub Rn-ohtlikus piirkonnas, on vajalik informeerida maja (korteri) tulevasi omanikke, samuti

ruumide rentijaid, et konkreetne maja asub kõrge Rn-tasemega (looduskiirgusega) alal ning kas Rn-sisaldus on

korterite olme- ja tööruumide õhus konrollitud ning milline on Rn-sisalduse tase piirnormide suhtes.

Soovitame ajutiselt peatada elamute, olme- ja teiste sarnase suunitlusega hoonete ehitamist aladel,

kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab 200–250 kBq/m³ ja eU-sisaldus 20 mg/kg taseme, kuni pole

selgitatud radoonisisaldust taoliste alade välisõhu alumises (kuni 1 m paksuses) kihis ja kuni pole

välja töötatud meetmeid, mis lubavad minimeerida pinnase eU-sisalduse. Sellistel aladel võib

välisõhu maapinnalähedase kihi (< 1 m) Rn-sisaldus ületada 100 Bq/m³ piiri! See eeldab täiendavate

meetmete rakendamist ventilatsiooni rajamisel või koguni ehitamisest loobumist. Nendel aladel on

tavaliselt ka pinnase looduskiirgus tervist kahjustaval tasemel


Autorid on tänulikud MTÜ Eesti Geoloogia Seltsile, SA

Keskkonnainvesteeringute Keskusele, MTÜ Eesti Mäetööstuse

Ettevõtete Liidule ja KeM kliima- ja kiirgusosakonnale, kes toetasid

ja aitasid leida võimalusi atlase koostamiseks vajalike tööde

finantseerimiseks.

Suurimat tänu võlgnevad autorid Rootsi Kiirguskaitse Instituudi vara

lahkunud vaneminsener Gustav Åkerblomile ja Rootsi

Geoloogiateenistuse vanemgeoloogile Britt-Marie Ek’ile, kelle

metoodilisel juhendamisel ja finantsabil SIDA kaudu pandi alus Eesti

pinnase Rn-riski uuringutele.

Täname tähelepanu eest

Valter Petersell

Eesti [email protected]



Pinnase Rn-riski ja looduskiirguse taseme selgitamiseks

kasutatav aparatuur peab olema akrediteeritud

Aparatuuri töökindluse pidev kontroll peab toimuma

kontrolletaloni baasil

Kui kontrolletalon näitab aparatuuri mõõtmistulemuste

taseme muutust või nende lubatust suuremat hajuvust tuleb

mõõtevahend saata kontrolli (akrediteerimislaborisse või

valmistaja tehasesse).

MeeldetuletuseksRn on elementide perioodilissüsteemi 86 element, tema aatommass on 222

Radoon (Rn) on värvita ja lõhnata kõrgradioaktiivne, õhust ligi 7,7 kordaraskem väärisgaas. Ta on ainukene looduslikus olekus normaaltingimustesgaasina esinev raskeelement, mis levib nii õhu kui ka vee kaudu ja tahkestuballes –71 oC.

Rn koosneb 3 isotoobist. Radoonist kitsamas mõistes (222Rn; ½ = 5505 min),toroonist (220Rn; ½=0,93 min) ja aktinoonist (219Rn; ½=0,07min). Inimesetervist kahjustab peamiselt isotoop 222Rn, mis on 238U-rea 226 Ravahetu laguprodukt ja mille poolt põhjustatud efektiivdoos moodustab93% kogu Rn poolt põhjustatust. Sellest tulenevalt peatume edaspidiainult Rn kitsamas mõistes ehk tema isotoobil 222Rn



Erinevatel geoloogilistel tingimustel käitub Rn pinnases erinevalt.

Normaaltingimustes on pinnaseõhus otsemõõdetult Rn sisaldus madalam kui pinnases eU

sisalduse järgi arvutatu. Erinevate pinnaste korral moodustab 1 m sügavusele pinnaseõhku

jääva Rn kogus valdavalt ainult kuni 40–80% pinnases eU-ga tasakaalus olevast Rn

sisaldusest. Rn kadu on pinnasest aeratsioonil seda suurem, mida jämedam ja savivaesem on

pinnas (Clavensjö, Åkerblom, 1994). Rn kadu on aga seda väiksem, mida tihedam ja

tüsedam on pinnast kattev huumushorisondi kiht (kasvukiht) (humus horizon or top soil).

Probleemi komplitseerib sügavamalt migreeruv Rn.

Eesti pinnases on eU sisaldus varieeruv, sageli ka kihiti. Gamma spektromeetri järgi saame

kalkuleerida Ra sisalduse järgi pinnaseõhku eralduva Rn sisaldust (RnG) maapinnast kuni 1,5

- 2 meetri sügavuseni. Kuid sealt veel allpool võib eU sisaldus tõusta ja seda antud

meetodiga enam kindlaks ei tee.

Markus10-ga mõõdetult saame aga hinnata pinnaseõhus säiluva ja sügavamatest kihtidest

juurde migreeruva Rn (RnM) summaarset sisaldust. Lisaks litoloogilisele läbilõikele sõltub

Markusega mõõtmisel fikseeritav Rn sisaldus ilmastikuoludest, peamiselt temperatuurist ja

sademetest. Need parameetrid muudavad oluliselt pinnase aeratsiooni ja võivad muuta selle

isegi 0-lähedaseks.

Documents

V. Petersell, M. Karimov, K. Täht-Kok, M. Shtokalenko, S. Nirgi, K. … · 2018. 7. 4. · Tehispinnas (t) 37 2,2 250 46,8 50,9 29,9 2,69 Kõik Kvaternaari setted kokku 955 1,1 2131