1. Vabad litsentsid motivatsioon ja rimudelid Kaido Kikkas sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Tallinna likool E-likooli seminar E-ppe jljed infoajastu kiirteel Vrumaa Kutsehariduskeskus, 22.11.07

2. Milles ldse probleem on?

tasuta lunaid pole olemas

minu looming on minu oma

intellektuaalomandi seadused on paigas

kik maksab!

------ kik on phimtteliselt ige. Eesti sea-duste jrgi tekib autoriigus loomingule (sh ka e-ppematerjalidele) automaatselt ning juhul, kui autor ei stesta teisiti, kuuluvad kik igused talle

3. Siiani oli kik nagu paigas

inimene li midagi (raamatu, laulu vms)

ta omandas oma loomingule teatud igused

teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid titma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma

loata levitamine oli paha-paha

KAS SEE POLEGI SIIS AINUIGE TEE?

4. Paar asja, mis ei klapi kik mgiks-malliga

on rida valdkondi ja ameteid, kusritegemine ja eriti tkikaupa lugemine viib totaalselt mbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse ritsemisest seal, kus seda ei peaks olema

vga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata

maailmas makse ka asju, mida vib niisamagi saada kes on Eviani ostnud?

5. Vaba kultuur...?

kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad ja isegi soosivad?

kuidas nad siis ra elavad?

kui ma panen oma materjalid niteks Internetti, siis vib ju igaks need ra varastada?

AJAD ON MUUTUNUD!

6. Mned tnapevased nited

Wikipedia

Linux ja kogu lejnud vaba tarkvara maailm

Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi

ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TKIHINNA

7. J.R.R. Tolkien (hkkerirahva suurimaid lemmikuid):

sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda hus.

• Fangorn (Puupard) Srmuste isandas

8. Sdi on Internet

Interneti massilevik ti kaasa mitmed olulised protsessid. Niteks:

• • suur mng paari inimesega metsatalust

• • igamehe ajakirjandus

• • autorite hulga plahvatuslik kasv

• • kogukondliku mudeli taastulek

ks lihtne nide: ingliskeelses Wikipedias on tnaseks le 2 miljoni mrksna, Wikimedia Commonsis on le 2 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?

9. hisomand (commons)

Peter Barnes, Capitalism 3.0 (2006): onasju, mis ei allu turumehhanismile

• loodus (hk, vesi, pikese- ja tuuleenergia...)

• kogukond (tnavad, sotsiaalssteem...)

• kultuur (filosoofia, keel, muusika...)

Kuulub silitamisele hoolimata otsesest majanduslikust tasuvusest

10. Nide nr 1: dotsent Kalle Kangekael

hoiab kik materjalid kiivalt enda kes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi vlja ei pane:

• • t efektiivsus langeb, kuna peab kik materjalid loengus konspekteerida laskma vi siis suure -mrgiga paberil paljundusi tegema

• • tudengid on tigedad, kuna peavadloengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada

• • kui materjal ometi rndama lheb, on Kallel aga vga raske midagi praktikas ette vtta likooli ppejuna pole tal ei aega ega raha, et tsist protsessi psti panna

11. Nide nr 2: professor Taavet Taibu

paneb kogu materjali vaba litsentsi all vrku oma kodulehele vlja:

• • saab viidata ksijaile vaadake sealt (ajasst)

• • lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta materjali kvaliteedi paranemine

• • tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru les kribama ega enne eksameid materjale otsima

• • Taavet Taibumaterjalid leiab vrgust naaber-likooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head

12. Praktika: laenaks Wollilt mne slaidi

Peeter P. wolli Mtskla ettekandest 2006. aasta Eesti E-likooli konverentsil (saadaval CC litsentsi alusel http://isiklik.info/sahtel/060408-avatud-oppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf)

kolm peamist argumenti, miks ei avaldata:

• teised hakkavad kasutama

• materjal on veel toores

• varsti ilmub raamat

13. Phjendused

Wolli argumendid (vabas vormis):

• • Teised kasutavad - lasku kia! Peavad sel juhul teile viitama! Lisaks ei asenda ka parim pik suureprast ppejudu

• • materjal on toores - parima tulemuse annab teiste poolt kaast juurdetmbamine. Ka tudengitest vib abi olla

• • Raamat on tulemas - prsa kotis ostmine pole mistlik. Kige rahulolevam on ostja siis, kui ei pea kartma, et talle rmpsu phe mriti. Lisaks on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja

KK: tnaseks on ilmunud mitmed suured raamatud vabalt vrku juba ENNE trkki

14. Mned nited

Yochai Benkleri majandusraamatud

Cory Doctorow' ulmejutud

Bruce Perens Open Source Series

Larry Lessigi mitu raamatut

Karl Schroederi ulmeromaanVentus

Peter BarnesiCapitalism 3.0

WikiBooks, Wikipedia krvalprojekt

...

15. Natuke rimudelist

Kasumit vib suurendada kahel viisil:

• • Mes vimalikult kallilt

• • Mes vimalikult palju

jik autorikaitse vs vaba kultuur!

Ehkki kaup ise on enamasti tasuta, makse teise kihi tooteid ja teenuseid oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust nnni

Inimese puhul on phivaluutaks reputatsioon (hea nimi, kuulsus)

16. Kaks nidet 1991. aastast

veitsis ttav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse

Helsinki likooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsiooniss-teemi loomist

Kui nad oleksid ritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi?

17. Linuse seadus

Linus Torvaldsi poolt vljapakutud motivatsioonitasemed:

• • ellujmine (survival)

• • hiskondlik positsioon (social position)

• • meelelahutus (fun)

Samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3

Veel ks nide - ks jaapani hrrasmees:

• • tunnustatud amatr-merebioloog

• • andekas muusik

• • Tenno, jumaliku pritoluga keiser

18. Haridusasutused valiku ees

(li)kool vib valida, kas ta

• kasutab tootemudelit:ritab ma tead-mistekonserve ja kaitsta iga hinna eest enda intellektuaalomandit - ning jb parata-matult alla arendus- ja koolitusfirmadele, kel on rohkem vahendeid ja vhem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas ppet

• kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) mb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW)

19. Kus point on?

Kuidas teha nii, et hundid oleks snud ja lambad terved?

Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-mratud tingimuste (litsentsi) alusel!

Muide, mida Wolli sellest ettekandest sai?

ige vastus: nd teab palju rohkem inimesi, kes on Peeter P. Mtskla :)

20. Kokkuvtteks

internetiajastul tehakse mndagi teistmoodi kui varem

seadusandlus on tsiselt maha jnud

loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab ha suuremat thtsust

21. Mned viited

http://www.creativecommons.org

http://creativecommons.galerii.ee Peeter Marveti (osaline) eestindus

http://www.free-culture.cc Lawrence Lessigi raamat Free Culture tistekst

http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf- Yoshai Benkleri The Wealth of Networks tistekst

http://ocw.mit.edu MIT OpenCourseWare

22. Tnankuulamast! need slaidid leiab kas http://www.kakupesa.net/kakk/docsvi http://www.slideshare.net/UncleOwl