Väikelaeva käsitlemine

Aluste jaotamine käituri järgi:- Sõukruvi- Voith-Schneideri vint- Sõuratas- Jugakäitur

Aluste jaotamine veel püsimise järgi

Aerostaatika Hüdrodünaamika Hüdrostaatika

Aluse mõõtmed

Aluse gabariitmõõtmed

Jõuseadme paigutus

Päramootor

Sisepäramootor

Sisemootor

Rool

Pannes rooli mingi nurga võrra pardasse:- Alus pöörab- Alus triivib- Aluse kiirus väheneb

Väikelaeva rooliseadme skeem

Rooli mõju juhitavusele

Pööratavus

Pöördediameeter sõltub roolilaba nurgast ja lastimisest

Pööratavuse muutumine olenevalt tuulest

Laevale pöördel mõjuvad jõud

Veevoolu mõju roolilabale

Vint, sõukruvi

Jõud vindil:- PIKIJÕUD – jõud, mis paneb aluse

edasi/tagasi suunas liikuma- PÕIKIJÕUD – jõud, mis paneb aluse ahtri

teatud suunas liikuma

Sõukruvi mõju juhitavusele

Voith-Schneideri vint

Ühe vindiga laev – käik edasi

Liikumise algstaadiumis ahter kaldub parema sammuga vindi korral paremale, vasaku sammuga vindi korral vasakule

Kiiruse kasvades ja stabiliseerudes kaldub ahter aga vastupidiselt eelöeldule

Laev keerab paremini vindi pöörlemise suunas

Ühe vindiga laev – käik tagasi

Parema sammu vindi korral laeva ahter liigub vasakule

Vasaku sammu vindi korral laeva ahter liigub paremale

Laev keerab paremini vindi pöörlemise suunas

Ühe vindiga laev

Kahe vindiga laev

Reeglina paremas pardas parema sammuga vint ja vasakus pardas vasaku sammuga vint.

Laev nii edasi- kui ka tagasikäigul liigub otse.

Manööverduselemendid

… laeva omadus arendada või hoida mingit kindlat liikumisviisi või vahetada üht liikumisviisi teisega. Manööverdamine oleneb mõõtmeist, tonnaažist, koormatusest, konstruktiivseist omadusist, sõidutingimustest. Manööverdamise eelduseks on veejuga – seisev alus on juhitamatu.

Pööratavus (diameeter, MOB pööre) Väledus (kiirus ja inerts) - määratakse kindlaks proovisõidul - tunnusarvud on aeg ja tee pikkus

MANÖÖVERDAMISE KVALITEEDI AINSAKS KRITEERIUMIKS ON OHUTUS

Manöövri korrigeerimine

HINDA eri jõudude mõju RAKENDA kontrollitavad jõud JÄLGI jõudude mõju KORRIGEERI vajadusel manöövrit

Kontrollitavad jõud:KäituridRoolidPõtkuridAnkrudPuksiiridHaalamisotsad

Mittekontrollitavad:TuulLainetusHoovusHüdrodünaamiline efekt

Eriolukorrad

Sõit halva nähtavusega Sõit ranna lähedal ja kitsustes Sõit tormiga ja ohud merel Ankrusse jäämine ja ankrupaigast lahkumine MOB manööver Pukseerimine ja sildumine erineva tuulega Manööverelemendid

Sõit halva nähtavusega

Vähendada veeväljasurvet, määrata asukoht, sügavus, teiste laevade positsioon, vaatlus.

Lülitada sisse ja kasutada seadmeid koha ja avariiohu kindlaks tegemiseks. Vaikust!

Päästevestid selga! Radarpeegeldi masti. Ankrud valmis. Ootamatu ohtlik sügavus: stopp, tagasikäik,

ankrusse olukorra täpsustamiseks

Sõit ranna lähedal ja kitsustes

Sõitmine liitsihtide (ka looduslike) järgi Suuremastaabiline kaart. Kontrollida kohta ujuvmärgistuse ja tuletornide sektorite järgi. Ohtlikud peilingud ja distantsid. Pöördepeilingud ja distantsid. Kiiruse vähendamine. Kohamääramine enne ja pärast pööret ning iga 10 min tagant Lihtsaim observatsioon: sõitmine piki ja kaldamärgi Kajaloodi pidev kasutamine Laevateedel pööretel nurki mitte lõigata.

Sõit tormiga Laev tormiklaariks (avaused, varustus, pv) Kontrollida: pilsipump, ämber, hauskar Likvideerida tankides vabad pinnad Tormitross tekile Tuule suund beidevind või bakstaak Varjusadam, kinnine reid, varjav neem Ohutu kurss ja kiirus Päramootori kinnitus trossiga

Avarii, tormiohu jm juhtudel otsustab väikelaevajuht, lähtudes konkreetsest olukorrast, kas jätkata sõitu, suunduda varjusadamasse, ankrukohale või paluda kõrvalist abi.

Ohud tormiga, ohutud võtted

Suur laine (eriti pärilaine) peatab laeva, keerab ümber poordi või isegi üle täävi.

Laineharjale jõudes ja laskudes hoida laev 90° nurga all laine frondiga.

Murdunud laine ületamine on ohutum . Vastulaine korral väike diferent ahtrisse, kui vöör pole

liiga kerge (muidu lainele tõusul kuuletub halvasti). Tagasipööre sooritada laineharjade vahel. Hoiduda madalast veest.

Küljega vastu lainet

Suur kreen, esemete vallandumine, ümber paiskumine.

Risti laineharjaga

Laineharjal võib kaotada püstuvuse, kui kauaks sinna püsima jääda, kui laev on kerge.

Sõit ahtrilaines

Ohtlik siis, kui laine kiirus on võrdne või peaaegu võrdne laeva kiirusega.

Randumine tormiga

Triivankur ahtrist vette. Sõita laine merepoolse nõlva peal, kuni laine

murdub. Oodata järgmist lainet järgi vähendades V või

jäädes seisma ja sõita laine peal edasi. Kaldale tuleb sõita laineharjal. Kaldal kaater kiiresti laineulatusest edasi

tõmmata.

Pukseerimine ehk sleppimine

Üks või enam laeva slepptou abil (suuremad ja raskemad eespool, vältida tuleb järske tõmbeid, diferent ahtrisse ja roolimees jeerimise vähendamiseks, korpuse vigastuse tõttu pooluppunust heita välja varustus ja varud, käepärast olgu terav nuga või kirves).

Pardaga (lühike sõit, vaikne vesi, vendrid, ahtrid kohakuti, tagasipööre).

RISKID:• Korpuse ja vindi vigastamine• Slepptou pollari või knaabi väljarebimine• Slepptou katkemine ja sattumine vinti• Kreen slepptou kinnitamisest ühte poordi• Ümberminek tekkinud vastuvooludest

Slepptou

Lainetuseta ja madala vee puhul ning tugeva veevoolu korral mitte lasta toud vette (vindi ja laeva põiki keeramise oht)

Slepptou pikkus peaks olema võrdne ühe või mitme laine pikkusega (mida pikem slepptou, seda sujuvam sleppimine)

Kinnitamine: knaabid, pollarid, pingid, pelid

keilutid, luugid, pealisehitused, korpus

Ankrud

Vajalik ankru kaal (kg) = paadi pikkus (m) + paadi laius (m) + paadi kaal (t).

Vajalik ankru pidavus saavutatakse, kui ankru otsa on viiratud vähemalt 4—5 veesügavust.

Ankru tööpõhimõte

Ankruotsa läbimõõt Ankruotsa materjaliks peaks olema polüamiid või

polüester.paadi kaal (t) ankruotsa läbimõõt (mm) tõmbetugevus (kg)

0,2 10 1500

0,5 12 2200

1,0 12 2200

2,0 14 2900

3,0 16 3700

4,0 18 4500

Paadi kinnitamine poile

Tuul ja hoovus ühest suunast

Tuul ja hoovus eri suunast

Tee kindlaks, et ringid ei kattuks.

Ankru säär peab lebama pinnasel. Selleks on vaja ankruotsa, mille pikkus on 8 korda suurem kaugusest D

(ankruklüüsist põhjani).

Sildumis- ja haalamisvahendid

a – piiteng ehk ristpollar

b – ühe postiga piiteng

c – kiip

d, e – knaabid

f – korkvender (parda kaitseks laevade sildumisel pardati või kai äärde)

Kai äärde kinnitumine

Arvestada tuleb tuule suunda ja tugevust ning veetaseme võimalikku kõikumist. Paadi kinnitusotsteks sobivad polüpropüleen- ja polüesterotsad, ankruotsteks – punutud polüester- või polüamiidotsad, parem oleks ankruotsa ja ankru vahele kinnitada 1-1,5 m ankruketti.

Nn sissesõit – siis kui on piisavalt ruumi.

Selle asemel, et püüda alust kohe õigesse asendisse saada, suuna vöör selliselt nagu joonisel ning kasuta mootorit laeva suunamiseks.

Veel kinnitusvõimalusi kai juures

Sildumine tuulega

Lahknemine, möödasõit

Lähenemine kaldale

Madalikult pääsemise võimalusi

MOB

Päästerõngas vette, teade ja jälgida Fikseerida koht GPSiga, el-kaardil, radaril MOB manööver, 3 pikka signaali, lipp Oskar Teade eetrisse Öösel lülitada prožektorid sisse Sissekanne logiraamatusse (aeg, koht jms) Vahendid alajahtumise vastu ja

esmaabivahendid

MOB manööver mootorjahiga

MOB manööver kaatriga

Lähenege inimesele vastu tuult ja viimase manöövriga tooge päästetav laeva suhtes kohta, kust saab ta pardale aidata.

tuul

MOB manööver purjejahiga

MOB sling

Heitke vette ja sooritage ring ümber päästetava

Inimese otsimine sektormeetodiga

Ühe kursi pikkus võrdub nähtavuse kaugusega

Inimese otsimine ruudumeetodiga

Inimese otsimine halsimeetodiga

Inimese otsimine kiire vooluga jões