Vikelaevajuhid:navigatsioonwww.tkj.ee

Maa on ebakorraprane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks.Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt htib ookeanide veepinnaga. Kige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; viksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht vrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m vi R=6371,1 km.Telge, mille mber toimub maakera pevane prlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg likub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - phja- ehk nordipoolus, Ps - luna- ehk sdipoolus.

Kik punktid maakeral prlevad itta (E)Vaadates itta on vasakul phi (N), paremal luna (S) ja selja taga ls (W).

Maakera phipunktid ja -ringidMeridiaan - Maa pooluseid lbiv suurringi kaar.Ekvaator - Maa teljega risti olev suurring. Thistatakse EQ vi eq. Ekvaatoriga paralleelseid vikeringe nimetatakse paralleelideks. Liikumatu punkti asend Maa pinnal mratakse laiuse (Ls;j) ja pikkusega (Ps;l).Laiust mdab ekvaatori ja asukoha paralleeli vaheline meridiaani kaar. Laiust mdetakse ekvaatorist phja ja luna poole 0 kuni 90. Geograafiliseks pikkuseks nimetatakse kahetahulist nurka algmeridiaani ja asukoha meridiaani tasandi vahel.

Poolused - maakera telje punktid selle pinnal ja neid nim luna- ning phjapooluseksSuurringideks nim ringjooni, mille tasapind lbib maakera keskpunkti: ekvaator, meridiaanid ja ortodroomVikeringi moodustatava tasapinna kese ei lbi maakera keskpunkti: paralleelid, loksodroomGeograafiline pikkus ja laiusGeograafilised koordinaadid, loetakse kraadides, minutites ja kmnendikminutitesMeie asukoht:=58o32 N (laius) ja =026o40 E (pikkus)

Geograafilised koordinaadid

Maakera phijooned ja -tasandid Loodjoonega risti olevat tasandit nimetatakse telise horisondi tasandiks. Psttasandit, mis lbib vaatleja silma ja maakera telge, nimetatakse vaatleja telise meridiaani tasandiks. Vaatleja telise meridiaani tasandi ja maa pinna like jlge nimetatakse vaatleja meridiaaniks. Vaatleja telise meridiaani ja telise horisondi tasapindade likejoon nitab phja-luna (N - S) suunda. Telise meridiaani risttasandit nimetatakse esimese vertikaali tasandiks.

Horisondi jagamise ssteemidPurjelaevade ajastul jaotati horisont 32 osaks, mida nimetati rumbideks.Rumbe phi (N), luna (S), ida (E) ja ls (W) nimetati pearumbideks, rumbe kirre (NE), kagu (SE), edel (SW) ja loe (NW) - veerandrumbideks.

Meresidu arenedes osutus horisondi jaotus rumbissteemis liiga ebatpseks. Asendati see veerandringi ssteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90 kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole nit. 45NE; 34SW20. sajandi alguses asendati veerandringi ssteem ringskaala ssteemiga, milles horisont jaotatakse phja suunast pripeva 360 kraadiks.

Vlimine ring polaarkoordinaadidSisemine ring - rumbid

Teline kurss, teline peiling ja kursinurkTeline kurss (TK) - telise meridiaani tasandi phjasuuna ja laeva pikitasandi vripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mdetakse pripeva 0 - 360.Teline peiling (TP) - telise meridiaani tasandi phjasuuna ning vaatleja silma ja objekti lbiva psttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mdetakse 0 - 360.

Kursinurk (KN) - laeva vripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti lbiva psttasandi vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis mdetakse kursinurka laeva pikitasandi vripoolsest osast paremale ja vasakule 0-180. Seejuures lisatakse kursinurga arvvrtusele nimetus parempoord (pp) vi vasakpoord (vp).Teline kurss, teline peiling ja kursinurk seostuvad:TP = TK + KN (pp) TP = TK - KN (vp)

Teline vastaspeiling, traaversTRAAVERSIKS nimetatakse laeva diametraaltasapinnale ristset suunda, st eseme kursinurk KN =90 kas vasakus vi paremas poordis. Paremas poordis +90. vasakus poordis -90 . Traaversi kaugus on lhim kaugus, millega mdutakse antud kursil majakast, tuletornist vi esemest, mrgime

Teliseks vastaspeilinguks (TVP) on pripeva loetud nurk telise meridiaani Npoolse osa ja esemelt laeva kompassi suuna vahel vi telisest peilingust 180 vrra erinev suuras.TVP = TP 180 vi TP = TVP 180

Maa magnetismMaad mbritseb magnetvli, mille olemasolu saab testada magnetnela abil. Vabalt lesriputatud magnetnela keskjoont lbiva psttasandi ja telise horisondi likejoont nimetatakse magnetmeridiaaniks.Magnetmeridiaani suund ei hti telise meridiaani suunaga, sest Maa magnetpoolused ei lange kokku geograafiliste poolustega.

MagnetkalleNurka telise ja magnetmeridiaani vahel nimetatakse magnetkaldeks ehk magnetdeklinatsiooniks (variatsioon) ja thistatakse thega d. Kui kompassinela phjapoolne ots kaldub telisest meridiaanist paremale poole, on magnetkalle idapoolne (E), mis loetakse positiivseks (+). Kui kompassinela phjapoolne ots kaldub telisest meridiaanist vasakule, on magnetkalle lnepoolne ja loetakse negatiivseks.

Magnetkalle muutub perioodiliselt. Et meresitja saaks mrata magnetkalde vrtuse alati mistahes ajal, on merekaartidel nidatud magnetkalde vrtus, mramise aasta ja aastane muutus. Magnetkalde vrtuse arvutamisel kindlaks aastaks tuleb mrata iend, mis saadakse aastate vahe korrutamisel magnetkalde muutumise kiirusega.Nide: kaardil on nidatud magnetkalle vrtus 1975 aastal 4,8 W. Aastane vhenemine 0,04.Mrata magnetkalde vrtus aastal 1993.Dd = - 0,04* (1993 - 1975) = - 0,72 - 0,7d1993 = 4,8 - 0,7 = 4,1Magnetkalde vrtus arvutatakse tpsusega 0,1.

Variatsiooni thistamine ja leidmine merekaartideltMaamagnetismi elemendid ei ole psivad, vaid muutuvad perioodiliselt, ldpildi maakeral saame spetsiaalmagnetkaartidelt. Variatsiooni samajooni nimetatakse isogoonideks; 0-isogooni - agooniks; inklinatsiooni samajooni - isokliinideks; sgavuse samajooni - isobaatideks. Kikidel merekaartidelon variatsioon trkitud koos tema aastase muutusega ja tema mramise aasta.Variatsiooni aastane muutus vib mnes piirkonnas olla kuni 0,3, trkitakse kaardil tpsusega kuni 0,01 . vahel ka 1'. Variatsioon ise aga 0,1 tpsusega kursside arvestuseks.

Variatsioon ehk deklinatsioon on merekaartidel trkitud:1. Thjadel veealadel kaarekodariku keskele tpsusega kuni 0,1 ja mrgi vi nimega.2. Kohtades, kus pole ruumi ainult arvudega oma mrgi ja nimetusega.3. Suure mastaabiga kaartidel ja plaanidel, kus terve kaardi ulatuses on hesugune - kaardi tiitlis koos aastase muutusega, mramisaastaga, mrgi ja nimetusega.4. Vikese mastaabiga kaartidel ja magnetkaartidel ja keeruka muutusega piirkondades isogoonidena koos aastase muutusega, mrgi ja nimetusega.5. Aladel, kus variatsioon jrsult erineb mbritseva piirkonna omast nii vrtuse kui mrgi poolest, nimetatakse magnetiliseks anomaaliaks, piirid thistatakse, variatsiooni vimalikud kikumised anomaalia piirkonnas trkitakse arvudena koos mrgi ja nimega.

Kolm PHJA:NT teline phi (Nord) suund geograafilisele pooluseleNM magnetiline phi suund magnetpooluseleNK kompassi phi suund, mida nitab kompass pardal

Magnetkurss, magnetpeilingMagnetkursiks nimetatakse nurka magnetmeridiaani phjasuuna ja laeva pikitasandi vripoolse suuna vahel.Magnetpeilinguks nimetatakse nurka magnetmeridiaani ja vaatleja silma ning mingit objekti lbiva psttasandi vahel.Kui mingisugune suund merel on mratud magnetmeridiaani suhtes, on kerge leida ka teline suund jrgmiste valemite abil:TK = MK + dTP = MP + d

MagnetkompassMagnetkompassi kasutatakse merel laevadel kursinitajatena ja laeva asukoha mramiseks.Magnetkompassi tphimte seisneb vabalt prleval magnetnaelal mis toetub vertikaalselt asetsevale teljele. Magnetkompassid vib jagada:laeva-, kaatri-, paadikompassideks.

Magnetkompassi phiosad on:magnetkompassikatel koos kompassikodarikuga (see on tundlik element kompassis); kompassijalg koos deviatsiooni kompenseerimisseadmega (neutraliseerimaks laeva enda metallist tulenevat magnetismi, on jala sisse asetatud 2 gruppi magneteid. Kompassijalg asetatakse alusel tpselt diametraaltasapinnale). peilingaator, et mrata kursinurk ja peiling.

Kurss vetakse kaarekodarikult vri kursijoonelt.Peiling vetakse kaarekodarikult peilingaatori abil prismast lbi.Kursinurk vetakse asimutaadiringilt peilingaatori abil.Kompassi asimutaadiringil asuv tehase nr. peab vaatama ahtri poole.

Magnetkompassi deviatsioonLaevas asuvale magnetkompassi mjutab lisaks maamagnetismile ka laeva oma magnetvli. Selle magnetvlja mjul kaldub magnetkompassi nel krvale magnetmeridiaani suunast. Laevaraua magnetiseerumist nimetatakse magnetiliseks induktsiooniks.Kompassinela telge lbiva psttasandi likejoont telise horisondi tasandiga nimetatakse kompassimeridiaaniks. Nurka magnetmeridiaani ja kompassimeridiaani vahel nimetatakse magnethlbeks ehk deviatsiooniks, mida thistatakse kreeka thega d.Vastavalt eeskirjadele kompassi deviatsioon meresidul ei vi letada 5 kraadi. Selleprast see hvitatakse vi kompenseeritakse.

Deviatsiooni loetakse positiivseks (+), kui kompassinel kaldub magnetmeridiaanist paremale, ning negatiivseks (-), kui kompassinel kaldub magnetmeridiaanist vasakule.

Nurka kompassimeridiaani phjapoolse suuna ja laeva pikitasandi vripoolse suuna vahel nimetatakse kompassikursiks.Nurka kompassimeridiaani ja vaatleja silma ning mingit objekti lbiva psttasandi vahel nimetatakse kompassipeilinguks.Magnet- ja kompassisuundade vahel valitsevad seosed:MK = KK + dMP = KP + d Deviatsiooni vrtus mratakse deviatsioonitabelite abil.

KKdKKdKKdKKd0+2,0 100-1,5190+1,7280-2,110+2,3110-1,8200+1,9290-2,5

Kompassikurss (KK) nurk kompassimeridiaani ja diametraaltasapinna vahel.Kompassipeiling (KP) nurk kompassimeridiaani ja peilingujoone vahel.Kompassiparandus (MK) MK = (d) + ( d ) KK + d = MKMK + d = TKKK + MK = TK TK d = MKMK d = KKMK KK = dTK MK = KKKompassikursi (KK) leidmineTK - dMK - KKTelise kursi (TK) leidmineKK + MK + dTK

Marge Kohtla

KompassiroosTHT nitab suunda Phjanaelale, mis asub geograafilise asukoha kohal

VLIMINE RING orienteeritud telise phja suhesSISEMINE RING orienteeritud magneetilise phja suhtesKESKEL variatsiooni suurus antud kohas (sulgudes mrgitud aastal)AASTANE MUUTUS nitab variatsiooni muutumist aastas antud kompassiroosi suhtes

Kiiruse ja kauguse hikud merel, lbitud tee mramine, logidPikkushikuna kasutatakse merel meremiili ks meremiil vrdub Maa meridiaani he kaareminuti (laiuseminuti) pikkusega. Thistatakse 1 M; 1 nm; 1Meresidu kiirushik on slm, mis thendab kiirust 1 meremiil tunnis.Laeva poolt lbitud tee ja laeva kiiruse mtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse logideks. Mainitud logid mdavad laeva kiirust vee suhtes.

Meresidus on kasutusel olnud mitmesuguseid logisid:- ksilogi- mehaaniline logi- hdrodnaamiline logi- induktsioonlogi- Dopplerlogi

Kiirushik on prit aluse kiirusemtmise viisist ujukiga, halg (inglise keeles log), tnn vms, mille klge kinnitati logiliin slmedega. Ujuk visati vette ja loeti liinile iga 47 jala ning 3 tolli tagant tehtud slmi, mida logi tekilt sikutas 28 sekundi jooksul.

LogiiendLogid mdavad kiirust vi lbitud vahemaad teatud veaga, mida nimetatakse logiiendiks (Dlg). Logiiend vljendatakse protsentides :

kus S on kaardi jrgi lbitud vahemaa

LogitegurLogiiendi asemel vib kasutada logitegurit Klg:Logiiend mratakse mtmiilil

Niva horisondi kaugusKasutades Pytagorase teoreemi saame silmapiiri kauguse valemi:

Vahemaad vaatlejast kuni silmapiirini nimetatakse niva horisondi kauguseks. See oleneb peamiselt meie silmade krgusest, kuid teatud mral suureneb ka Maa refraktsioonist - so valguskiirte murdumine atmosfris 8%. e silmade krgus meetrites

Tuletorni nhtavuse kaugus

Merekaartidel ja raamatutes on antud tuletornide nhtavuskaugus silma krgusele 5 m. Kui silmakrgus erineb 5 meetrist, siis tuleb teha parandus: Dn = DK + DK DK = De 4,7 De = 2,08 Nhtavuskaugust on vimalik leida ka tabelite kaudu.Tuletorni nhtavuskaugus sltub nii vaatleja silmade krgusest (e) kui ka tuletorni krgusest merepinnast (H). Seda mdetakse meetrites.

MEREKAARDIDKaardiks nimetatakse Maa pinna vi selle mne osa matemaatiliselt tuletatud, vhendatud ja ldistatud tasapinnalist kujutist.Sferoidi ei ole vimalik tasapinnal kujutada moonutusteta. Moonutused alluvad teatud seadusprasustele. See asjaolu vimaldab koostada mingi kindla otstarbelise kaardi kige lihtsamal moel

MtkavaIga kaart kujutab maakera pinda vi selle osa vhendatult. Vhendamisega seostub kaardimdu e. mtkava miste.Eristatakse arv- ja joonkaardimtu.

MastaapArvmastaap nitab, mitu pikkushikut maa- alal vastab hele hikule kaardil. Mida suurem on nimetaja, seda viksem on mastaap. Joonmastaap nitab mitmele pikkushikule looduses vastab ks pikkushik kaardil. Mastaabi lim tpsus on vikseim kaugus, mida vib kaardil mta. Inimese silm eristab 0,2 mm (pliiatsi punkt) 0,02cm (=0,2mm) x 200000 = 4000cm (40m)

Kartograafilised projektsioonidKaardi koostamiseks projekteeritakse meridiaanid, paralleelid ja Maa pinna punktid kas silindrile, koonusele vi tasandile.

Merekaartidele esitatavad nudedLaeva kursijoon (loksodroom) peab olema kaardil sirge. Meridiaanid peavad olema sirged ja omavahel rpsed ning paralleelid samuti sirged - meridiaanidega risti.Nurgad kartograafilisel projektsioonil peavad vrduma nurkadega looduses.Nendele nuetele vastab Merkaatori projektsioon.

Merkaatori projektsioonMerkaatori projektsioon on silinderprojektsioon.Maa telg langeb kokku silindri teljega (keskmiste laiuste jaoks 0-70).Maa telg on risti silindri teljega (pooluse lhedaste rajoonide jaoks).

Gnomooniline projektsioon Gnomoonilise ehk keskprojektsiooni kasutamisel projekteeritakse Maa pind tasandile, mis puudutab Maa pinda erinevates punktides. Vaatleja silm asub maakera keskpunktis.Kik maakera suurringid projekteeritakse sirgjoontena.horisontaalnepolaarne e. harilikekvatoriaalne

Merkaatori projektsioon lhim tee pole sirgjoonelineGnomooniline projektsioon lhim tee on sirgjooneline

NavigatsioonikaardidGeneraalkaardid laeva tee eelmrkimine 1:500000 1:5000000Sidukaardid sit avamerel, rannavetes 1:100000 1:500000Erikaardid sit ranna lhedal, kitsustes 1:25000 1:75000Plaanid sisenemine sadamatesse, reididele 1:1000 1:25000

levaatekaardid erinevad andmed ookeanide, merede kohta 1:500000 .......Magnetkaardid Maa magnetvlja kujutamine 1:20000000Indekskaardid reisiks kaartide ja ksi- raamatute leidmiseks 1:1000000 .......

Atlased ksikute piirkondade tundmappimiseksSoodsate mereteede, thistaeva, ajavndite, hdrometeoroloogilised kaardid

Kaardit Meresitja arvutab laeva liikumise ja mrab laeva asukoha graafiliselt merekaardil. Graafiliste ja analtiliste arvutuste kogumit ning nende lesannete titmist, nimetatakse kaarditks. Laeva asukohta, mis on saadud sellisel moel, et laeva poolt lbitud tee kantakse kaardile joonistatud laeva liikumissuunale - kursile, nimetatakse arvutatud ehk laagitud kohaks.

KaarditriistadParalleeljoonlaudTransportiirSirklidPliiatsKustutuskummProtraktor (koha mramine rhtnurkade jrgi)Kaardiraskused

Deviatsiooni mramine ja hvitamineKord aastas vi kui letab 5Kompassi asukoha muutmiselPeale laeva remonti ja elektrikeevituste puhulPeale mrgatavat prutust (kari, kai vmt)Magnetlaiuse tunduval muutumiselKui laev seisab samal kursil le kahe kuu

Sgavuste mtmine, loodidSgavust mdetakse loodidega: ksi- ja kajaloodidKsilood koosneb tina vi malmkuulist massiga 3,5...5 kg ja selle klge kinnitatud loodliinist, mille pikkus on 52 m. Loodliin on jaotatud meetri kaupa. Meetrite thistamiseks kasutatakse erinevaid mrgistusviise. Tiskmned thistatakse vrviliste riideribadega.

KajaloodKajaloodiga sgavuse mtmine phineb ajavahemiku, mis heliimpulsil kulub laeva ja phjavahelise kauguse lbimiseks, mtmisel. Teades heli levikiirust vees (1500 m/sek) arvutatakse mdetud sgavus.Kajaloodi philised osad on neoonlambiga kettakujuline skaala, saate- ja vastuvtuseade.Heliimpulsi saatehetkel on neoonlamp skaala nullpunktis. Peegeldunud signaali vastuvtu hetkel sttib neoonlamp uuesti ja skaalalt loetakse mdetud sgavus. Kuna kajaloodi saate- ja vastuvtu seadmed on paigutatud laeva phja alla, mdab ta sgavust laeva ja merephja vahel. Merepinna ja phjavahelise sgavuse saamiseks tuleb mdetud tulemusele liita laeva svis.

Laeva tee arvutamineLaakimineLaeva triiv ( )Hoovusiend ( )ReisiplaneerimineKaardit

Laakimine - laeva liikumise elementide arvestamine tema asukoha mramiseks ja kaardile kandmiseks (K; V; ; ). Graafiline ja analtiline.Triiv - laeva krvalekaldumine kursist tuule mjul. Triivi suurust iseloomustab triivinurk, so laeva telise kursi ja tegeliku liikumise suuna vaheline nurk (). Kui tuul puhub vasakust pardast, siis on pluss mrgiga, kui aga paremast pardast, siis miinus mrgiga. Triivivaks nimetatakse ka laeva, millel puudub merel kik, on js kinni vi mille ankur ei pea.

Triivi mjul hakkab laev kalduma krvale oma telisest kursist ja hakkab liikuma nn. kaardikursi jrgi. Kui muudetakse laeva kurssi, siis muutub ka triivi nurga vrtus. Praktiliselt on triivinurka vimalik kindlaks mrata kas laeva asukoha kindlaks mramiste abil vi ka ligikaudselt laeva kiiluvee ja laeva diametraaltasapinna vahelise nurga mtmise abil.

Triivi arvestamine

KK = + =------------ MK = + d =----------- TK = + =---------- KrK = Krk- TK = -d =MK=- =KK=

Hoovus - merehoovus on merevee horisontaalsuunaline kulgliikumine maailmameres. Hoovust iseloomustavad kiirus, suund ja toime kestvus. Kiirust mdetakse slmedes. Suunda arvestatakse ringssteemis kraadides, sellesse horisondi punkti, kuhu veemassid liiguvad. Laeva hlbimist telisest kursist veemasside liikumise mjul nimetatakse hoovushlbeks.Suund, mida mda laev liigub hoovuse mjul nimetatakse phjakursiks (PK)Nurka TK ja PK vahel nimetatakse hoovusenurgaks ()Kui hoovus on pakpoordi, siis loetakse +, kui trpoordi, siis - mrgiga

Seega hoovusest tingitud nurga mrk on positiivne kui PKTK ja miinus kui PKTK. Kik on seotud jrgmiste valemitega: PK=TK+ ; TK=PK-; =PK-TK.

Kui hoovuses sitvale laevajuhile on teada hoovuse elemendid, tuleb tal lahendada jrgmisi lesandeid:mrata phja kurss ja phja kiirus, teades telist kurssi ja kiirust logi jrgi.Mrata laeva teline kurss ja teline kiirus, teades phjakurssi ja kiirust logi jrgi.

Hoovused:alalised (passaattuultest Golfi hoovus; aastast aastasse ei muutu), perioodilised (mussoontuultest vi looded; muutuvad teatud seadusprasuse jrgi), ajutised (juhuslikud; vivad muutuda kki)pinna-, svavee- ja phjahoovusedhrdelised (alalised, perioodilised, ajutised)gravitatsioonihoovused (looded)

Andmed hoovuse elementidest: kaartidelt, hoovuse atlastest, lootsiraamatutest

Hoovuse elemendidHoovuseid iseloomustab nende liikumise suund ja kiirus. Hoovuse suunda loetakse kraadides ringssteemis sellesse horisondi punkti, kuhu veemassid liiguvad. Hoovuse kiirust mdetakse slmedes vi kaabeltaudes tunnis.Kaabeltau kbt 1/10 miili = 185 m; 1 miil = 10 kbt

Hoovuse arvestamine

Hoovuse ja triivi heaegne arvutusKui siduga hoovuses kaasneb tugev tuul, siis hoovusega samaaegselt peab arvestama ka triivi.Triivi- ja hoovusenurga summa c on nurk telise kursi ja phjakursi vahel.

C=PK-TK ; c=+

LoodedTusu ja mna hoovused LUNAR TIDESTekib ssteemi Maa-Kuu prlemise tsentrifugaalju ja Kuu-Pikese gravitatsiooni ju ehk raskusju mjul, mis avaldub kigi kehade vastastikuses tmbumisesSsgia ja kvadratuur

Suurimad merepinna deformatsioonid tekivad Pikese, Kuu ja Maa asetsemisel hel sirgel (Kuu loomise ja tiskuu ajal). Sel ajal on Pikese-Kuu gravitatsiooniju hismju suurim (ssgia)

Vikseimad merepinna deformatsioonid tekivad siis, kui Pike ja Kuu asetsevad Maa suhtes risttasandeis (poolkuu ajal). Pikese ja Kuu gravitatsiooniline koosmju on vikseim (kvadratuur)

Kaardit - laeva tee ksitsi merekaardile kandmine. Eesmrk on laeva liikumise pidev kontrollimine kompassi ja logi lugemite jrgi, arvutatud triivnurga ja hoovusiendi abil. Korrigeeritakse regulaarselt kohamrangutega. Eelmrkimine

Ohtlikud peilingud

Observeerimine on laeva asukoha kindlaksmramine.Navigatsiooniline observeerimine phineb navigatsiooniliste orientiiride vaatlusel peilimisel, rht- ja pstnurkade ning kauguste mtmisel.

Liitsihtide (tehislike ja looduslike) jrgiKompassipeilingu jrgiSektortulede jrgiVisuaalseid kohamramise viise

Asukoha mramine:Kahe ja kolme peilingu jrgiPeilingu vi kauguse ja rhtnurga jrgiKahe rhtnurga jrgiPeilingu ja kauguse jrgiKahe kauguse jrgiRistpeilingu jrgiPeilingu ja sgavuse jrgi

Kolme peilinguga Distantsi ja peilinguga

Koha mramine kahe rhtnurga jrgi Kolme orientiiri vahelise kahe nurga mtmisel saadakse laeva asukoht nendele nurkadele vastava kahe ringi ristumiskohas. Selle meetodi suurim eelis on see, et nurkade mtmise tpsus sekstandiga ulatub kuni he nurga minutini, mis pole kuidagi vrreldav kompassi tpsusega. Kahe rhtnurga jrgi mratakse laeva asukoht tavaliselt juhul kui on nutav suur tpsus ja leidub kllalt tugipunkte. Samuti toimitakse vastavastatud madaliku asukoha mramisel, poide ja toodrite panekul.

Koha mramine kolme peilingu jrgi Laeva asukoha mramine kolme peilingu jrgi on ks tpsemaid kompassi abil sooritatavaid vtteid, mis vimaldab ka ebatpse kompassi iendi puhul viimast tpsustada ja saada usaldusvrne observeeritud asukoht.Peilingud vetakse kiiresti ksteise jrel. Kellaaeg ja loginit mrgitakse peilimise lpus. Kui kaugus orientiirini on alla 5miili, laeva kiirus le 12 slme ja peilitud aeglaselt, tuleb peilingud taandada hele ajahetkele. Selleks mrgitakse kellaaeg ja loginit prast kolmanda peilingu vtmist ning arvutatakse vlja keskmine vrtus.

Koha mramine kahe peilingu abilKoha mramismeetod kahe peilingu jrgi annab vimaluse kiiresti mrata laeva asukoht.Vetakse kahe eseme kompassi peilingud, mrgitakse kellaaeg ning loginit. Kaardile kantud telise peilingu likumispunkt on laeva observeeritud koht.Vte leiab merel laialdaselt kasutust. Vtte puuduseks on see, et ei saa otsustada kohamramise tpsuse le, kuna kaks peilingut likuvad alati hes punktis.

Koha mramine kahe peilingu ja rhtnurga jrgiVte leiab kasutust juhul, kui ks orientiiridest on varjatud ning puudub vimalus teda peilida kompassilt. Sel juhul mdetakse sekstandiga kahe orientiiri vaheline rhtnurk ning peilitakse neist hte. Jrgmiseks arvutatakse varjatud orientiiri teline peiling. Kahe kaardile kantud peilingu likepunkt ongi laeva asukoht.

Koha mramine ristpeilingu jrgihe orientiiri kahe eriaegse peilimise teel laeva asukoha mramist nimetatakse ristpeilingu meetodiks, kusjuures esimene peiling taandatakse teise peilingu vtmise hetkele.Laeva asukoha mramisel ristpeilingu meetodil sooritatakse ksikud vtted jrgmises korras: vetakse kompassi peiling ning mrgitakse les kellaaeg T, ja loginit lg; KP parandatakse kompassiiendiga ning kantakse kaardile TP; kursijoone, looditud sgavuse ja peilingujoone paiknemise jrgi saadakse ettekujutus laeva ligikaudsest asukohast.

Koha mramine kahe ja kolme kauguse abilSelleks tuleb laevalt mta kahe vi kolme orientiiri kaugused. Viimased on raadiuseks vaadeldavate orientiiride mber. Seejrel tmmatakse kaardile nende raadiusega kaared asujoontena. Enne kui anda mratud asukoht kauguste jrgi, peab vlja valima eristatavad orientiirid. Nende kujutis peab olema eristatav rannajoone taustal.

Koha mramine kauguse ja peilingu jrgiSeda vtet kasutatakse juhul kui laeva nhtavusel on ks mramiseks sobiv orientiir. Koha saamiseks tmmatakse kaardile peilingujoon, millel orientiiri kaugusega raadiusena tehakse mrge. Kaugus mratakse radariga vi tpselt teada oleva krguse jrgi. Kaugus mdetakse enne peilingu vtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lhedane 90, ja vastupidi kui kursinurk on 0 vi 180 lhedane.

Koha mramine peilingu ja sgavuse jrgiSeda laeva asukoha mramise vtet kasutatakse kaldale lhenemisel, kui vaatevljas leidub kigest ks orientiir. Vaadeldavas piirkonnas vhegi usaldusvrsema asukoha omavad selgelt ja korrapraselt muutuvad sgavus nidud. Orienteerudes kaardil mrgitud isobaatide ja sgavuse jrgi, tmmatakse pliiatsiga looditud sgavustele vastav isobaat. Laeva ligikaudseks asukohaks loetakse isobaadi ja peilingu likepunkt.

Koha mramine peilingu ja vertikaalnurga abilTuleb vtta peiling ja kohe seejrel mta sekstandiga majaka vi mistahes orientiiri, mille krgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse. Oma silmakrgus tuleb lahutada majaka silmakrgusest ja seejrel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejrel tuleb see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht.

Navigeerimise tbidLootsimine aluse juhtimine kitsustesLaakimine aluse asukoha ettearvutamineAstronavigatsioon aluse juhtimine taevakehade jrgiTehniline navigatsioon aluse juhtimine navigatsiooniseadmete (nt radar) ja/vi navigatsioonissteemide (nt GPS) jrgi Raadionavigatsioon kasutatakse raadiolaineidRadarnavigatsioon kasutatakse radaritSatelliitnavigatsioon kasutatakse Maa tehiskaaslasi

MeremrgidMeresidu ohtude ja faarvaatrite thistamiseks ning laeva asukoha mramiseks kasutatakse meremrke, mida paigutatakse rannale vi vette. Esimesel juhul on tegemist ranna-, teisel aga ujuvmrkidega. Rannamrgid on tuletornid, tulepaagid ja pevamrgid Ujuvmrgid on poid ja toodrid

Meresidu ohtude thistamineLateraalne faarvaatrite parema ja vasaku klje thistamineNitab faarvaatri asetust laeva kursi suhtesOn kasutusel A ja B ssteemA ssteemis loetakse peasuunda merelt maale, st merelt tulles jvad parema klje thised rohelised parema poordi poole ja vasaku klje thised punased vasaku poordi pooleB ssteemis loetakse peasuunda maalt merele ja mrgid, vrreldes A ssteemiga asuvad vastupidiB ssteemi kasutatavad USA, Filipiinid, Korea, Jaapan

Kardinaalssteem ohtude thistamine ilmakaarte jrgi.

Psimrkide puhul on navigatsiooniline thtsus vaid topimrgi kujul.

Tuletornid on tugeva ehitusega tornikujulised ehitused harilikult silindri, koonuse vi prismakujulised, mille tipus asub valgustusseade. Tule nhtavuskaugus le 10 meremiili.Tulepaagid on kergema ehitusega, nende alumine osa on srestikuline.Tule nhtavus alla 10 meremiili.

PevamrkIlma tuleta.

Ujuvmrgid kinnitatakse oma kohale ankrute abil. Poi koosneb ujukist, vastukaalust ja pealisehitusest. Poid jagunevad: tulega ja tuleta poid

Tooder koosneb vardast, ujukist ja topimrgist

Lateraalsed mrgid thistavad faarvaatrite ja kanalite asetuse:vasakus servas punase tulega punane poi vi tooder topimrgiga tvikoonus, paaris jrjekorranumbritega; paremas servas rohelise tulega roheline poi vi tooder topimrgiga koonus, paaritute jrjekorranumbritega. (A ssteem vaadatuna merelt maale)

Paakpoordi mrk punane - R, topimrk: silinder, tuli: punane

Trpoordi mrk roheline G, topimrk: koonus, tuli: roheline

EELISTATAV LAEVATEEPhiline laevatee paremal Philine laevatee vasakulFaarvaatrite lahknemiselFl (2+1) RFl (2+1) G

Faarvaatrite ja kanalite alguspunkte ja telge thistavad mrgidOn asetatud ohutu vee teljele, eraldab erinevaid sidusuundi. Mduda tuleb sellest paremalt poolt.Poi vi tooder on vertikaalselt valge-punase triibuline, topimrgiga ks valge kera, tulekarakteristikaga ks pikk plink ja paus. Eraldi asuvate viksemate ohtude thistamise mrgid Thistavad ohtlikke piirkondi, mille diameeter on kuni 1 kaabeltau.Poi vi tooder on horisontaalselt musta-punase triibuline, topimrgiga vertikaalselt asetsevad kaks musta kera, tulekarakteristikaga kaks lhikest plinki ja paus.

Faarvaateri keskjoone mrkEriotstarbelised mrgid Thistavad spetsiaalseid objekte.Poi vi tooder on kollane, topimrgiga kollane horisontaalne rist, plinkiv kollane tuli.Mrgistab ohutut vett mrgi mbruses. Tuli: Iso, Oc, LFl10s

KardinaalmrgidThistavad ohtlikku piirkonda ilmakaartest orienteeritutest mrkidest:phjapoi vi -tooder asetseb ohtlikust piirkonnast phja pool; lunapoi vi -tooder luna pool; idapoi vi -tooder ida pool; lnepoi vi -tooder lne pool. Mrke iseloomustavad mrkide vrvused, topimrgid ja tulede karakteristika.Kiire plinktuli3 plinki6 plinki + pikk plink9 plinki

Phjamrk topimrk: kaks musta koonust tippudega lespoole, vrv: BY must/kollane, tuli: valge, VQ vi Q

Idamrk topimrk: kaks musta koonust tippudega ksteisest eemale, vrv: BYB must/kollane/must, tuli: valge, VQ (3)5s, Q(3)10s

Lunamrk topimrk: kaks musta koonust tippudega alla, vrv: YB kollane/must, tuli: valge, VQ(6)LFl10s, Q(6)LFl15s

Lnemrk topimrk: kaks musta koonust tippudega koos, vrv YBY kollane/must/kollane, tuli: valge, VQ(9)10s, Q(9)15s

Tulede karakteristikudPsituli nitab pidevat htlast valgust Fixed light (F)

Plinktuli nitab valguse shvatusi lhikese ajavahemiku jooksul Flashing Light FL (5) plink iga 5 sek jrel

Koguplinktuli group flashing light Gr Fl (2) 15 sek tagant 2 plinki

Kombineeritud koguplinktuli composite group flashing light Fl (m+k) ns

Pikkplink tuli long flashing light LFl ns

Kogu pikkplink tuli Group long flashing light LFl (k) ns

Kombineeritud kogu pikkplink tuli Composite group long-flashing light LFl (k+m)ns

Kiire plinktuli Q 60 plinki minutisVga kiire plinktuli VQ 120 plinki minutislikiire plinktuli UQ 180 plinki minutis

Varjutav tuli Occulting light Oc ns

Koguvarjutav tuli Group occulting light Oc (k) ns

Kombineeritud koguvarjutav tuli composite occulting light Oc (k+m) ns

LiitsihtThistab ohutut laevateed

ReisiplaneerimineReisi planeerimine algab reisil esineda vivate ohtude ja riskide analsist vimaluste otsingust nende riskide vltimiseks vi misliku kompromisslahenduse leidmiseks.Kaartide ja teatmike korrektuurLootsiraamatute jt teatmike kasutamineEelkaardit vikese mastaabiga kaardilEelkaardit sidukaardil, tuletornide nhtavaletulekKaugus kaldast ja ohtudest, keelatud aladKeskmine V, T ja S, prdepeilingud ja DVarjusadamad, ankrupaigad, saared, psSadamatesse sisenemine ja vljumineLooded, lsid, sildumine

KaardidKomplekteeri ja aseta igesse jrjekorda kik planeeritavaks reisiks vajalikud kaardid. Kaardid, mis pole kll otseselt vajalikud antud reisi jaoks, peavad samuti olema valmis pandud. Kindlusta, et kik kaardid ja juhendmaterjalid oleks korrigeeritud viimaste saadaolevate Teated Meremeestele ja navigatsioonihoiatuste jrgi. Analoogilist korrektuuri tuleb teha ka reisi jooksul kui plaan on tielikult valmis vi tekib vajadus teha muudatusi reisiplaanis.

Meresiduks ohtlikud ja klbmatud aladTuleb lbi ttada suudmealade ja rannarsed kaardid, et leida kik alad kus laev ei saa ohutult sita, tuues need esile kas silmatorkava vrviga vi viirutamise teel, vltides vajaliku info (meremrkide, orientiiride ja muu) juhusliku kustutamist vi silmapaistmatuks muutumist. Rajoonides, kus veetaseme kikumised loodete mjul ei ole vga suured tuleb meresiduklbmatuks lugeda kik alad, kus sgavused kaardil on viksemad kui laeva svis antud reisil. Navigeerimisel vikeste sgavustega aladel, kus looded on tugevad, tuleb silmas pidada, et sltuvalt veetaseme kellaajast vib ala olla meresiduks klbulik vi mitte.

Ohutuspiir Enne kursside kaardile kandmist peab mrama ohutu kauguse, mida on vaja jrgida ohtlikust alast mdumisel. Kui koha mrang on kaardile kantud, mrab see laeva kaptenisilla asukoha kohamramise hetkel. Suurte laevade puhul vib juhul, kui kaardile kantud koht asub ohtlikust alast vljas laeva mni osa olla ometi ohtlikul alal. Ohutuspiir ohtliku ala mber peab olema selline, et laeva iga osa ka kige halvemal juhul ei puudutaks ohuobjekti. Faktorid mida tuleb arvesse sellise piiri mramisel on jrgmised:laeva mtmedkasutusel olevad navigatsioonissteemide tpsusedlooded ja hoovusedlaeva manverdamis-omadusedOhupiirid tuleb mrata nii, et neid oleks vimalik kiiresti ja kergelt kontrollida ning nad peavad olema seotud kasutatava navigatsioonissteemiga (ohupeiling, paralleelindeksid vi muu lihtsalt kontrollitav moodus). Ohutuspiir nitab, kui kaugele vib laev ettenhtud kursist krvale kalduda. Ohutuse piiri kriteeriumiks vib lugeda seda, kui jb sgavusele svis +20%, kuid igas konkreetses olukorras vib kliirens olla ka suurem kui +20%, lhtudes sellest, et:sgavus uuringud on aegunud vi ebatpsedolukorras, kus laev rullab vi tsub pikisuunaskui laeva svis vib olenevalt laeva kiirusest suureneda.

Ohutu vesiAlasid, kus laev vib ohutult kursist krvale kalduda, loetakse ohututeks veteks ja need alad on piiratud ohutuspiiridega.

Ookeani ja avamere kursidOokeani- ja avamere kursid peaksid kigepealt olema kantud viksemastaabilisele kaartidele vastavalt algselt kavandatud marsruudile. Suurringi vi kombineeritud suurringi kursid peavad kas arvutatud, saadud SATNAV-arvutist vi vetud suurringi kaartidelt, kursijooned (rhomb lines) vib kanda kohe Mercator kaartidele, kuid kik peab jma vastavusse planeeritud marsruudiga.

Kaldarsed ja suudmeala kursidKaldarsed ja suudmeala kursid peavad samuti olema varem lbi meldud ja kigepealt kantud vikesemastaabilistele kaartidele, soovitavalt lhtesadamast kuni sihtsadamani. See sltub sadamate lhedusest ja sidurajooni kaartidest, enamikus juhtudest on vaja kasutada rohkem kui hte kaarti. Need esimesed kursid moodustavad reisiplaani aluse ja neilt vib saada vahemaad ning lesidu kestvuse. Kui on olemas vljasidu aeg, vib kiiresti kindlaks mrata ETA, kskik millise marsruudi punkti. Tee teline suund peab olema kaartidele nidatud ja kantud tegeliku tee vahetusse lhetusse. See ei ole kurss, mida tuleb hoida, et liikuda mda kaardile kantud teed, ta nitab ainult suunda, mida peab jrgima.Jrgnevalt on vaja tee le kanda suuremastaabilistele kaartidele, mis on olemas sidurajoonis. Tee lekandmist helt kaardilt teisele tuleb teha vga hoolikalt olemaks veendunud, et ei ole tehtud vigu. On soovitav kontrollida seda leminekut mlemal kaardil kindlaks mratud objekti peilingu ja kauguse jrgi ja kinnitada seda leminekut koha ja jrgi.

Kaardi vahetusKaardile tuleb selgelt mrkida, kus punktis on vaja le minna jrgmisele kaardile, nidates ra jrgmise kaardi numbri.Tee kalkuleerimineOhtlikule alale liiga lhedale minnes ei saavuta me reeglina midagi peale tee ja vastavalt ka aja lhenemise. Isegi siis, kui selline vajadus tekib, tuleb tita minimaalseid phireegleid laev peab alati jma ohutusse vette ja piisavalt kaugele ohust, et viia madalikule sidu vimalus navigatsioonivae vi masinarikke korral miinimumini.ReeglidReisi planeerimisel tuleb silmas pidada nii laevaseltsi kui rahvuslike reegleid, mis reglementeerivad kaldarset situ.Krvalekaldumine planeeritud kursistIdeaalses olukorras peab laev jrgima ettekavandatud teed, kuid praktiliselt vib lesse kerkida vajadus kalduda sellest krvale, andes teed teisele laevale. Sellisel juhul peab krvalekaldumine olema piiratud sellega, et laev ei siseneks aladele, kus viks les kerkida risk sattuda ohutuspiirile.

Ohutu kaugusOn vimatu anda rangeid ja kindlaid reegleid, mida peab jrgima, et laev saaks ohust puhtalt mda. Kik sltub alljrgnevast:laeva svise ja vee sgavuse suhtestvaldavatest ilmastikutingimustest (tugev tuulohu suunas vi udu, samuti vihma vimalus nuab ohutu kauguse suurendamist).tusu-mnahoovuse vi voolu suunast ja tugevusestliiklustihedusestkardil oleva info vanusest ja selle allikate usaldusvrtusestohtu vee lhedusestAlljrgnevad soovitused aitavad mrata, kui kaugelt mduda navigatsiooni ohust:kus kallas on jrsk ja sgavused kaldast suurenevad kiiresti, on minimaalne kaugus kaldast mduda 1,5-2,0 miili.Kus kallas on lauge ja sgavused suurenevad jrk jrgult, peavad laeva teel olema kindlustatud vajalik sgavusvaru (under keel clearance)-UKC ja sellest tuleneb kaugus, millega ohust mduda.Laev svisega 3-6 meetrit sidab 10m samasgavusjoonest sgavamal.Laev svisega le 10m peab kindlustama, et oleks olemas vajalik sgavusvaru (UKC). Sltumata UKC olemasolust peab laeval, millel on navigatsioonioht paremas poordis, olema kllaldaselt vaba ruumi, mis lubaks laevade lahkuminekuks muuta kurssi paremale.

Kiilualune sgavusvaruKonkreetses olukorras vib tekkida vajadus sita vhese kiilualuse sgavus varuga aladel. On thtis, et vhendatud kiilualune sgavus oleks ettearvestatu ja see ala kaardil ra mrgistatud. Juhul kui UKC on alla 10% suurimast svisest vi see on mingi teine protsent, mis on kindlaks mratud reisi planeerimise staadiumis, on thtis, et vahitrimees teaks seda, et on vajalik vhendada laeva kiirust, et vhendada svise suurenemist laeva kiiruse tttu madalas vees.

Tusu akenLoodete rajoonis vib kllaldane UKC olla ainult siis, kui tusulaine on saavutanud vajaliku krguse. Muul ajal tuleb vaadelda rajooni kui meresiduks klbmatut. See ohutu periood, kus tusulaine on saavutanud vajaliku krguse ja sgavused ei ohusta meresitu on tekkinud nn tusu aken. Peab olema selgelt mratletud, et vahitrimehel ei tekiks kahtlust, kas laev vib ohutult rajooni lbida vi mitte.

Hoovuse (voolu mju) arvestamineAvamerel tehakse laeva tee korrigeerimist tavaliselt prast seda, kui vool vi hoovus on laeva teelt juba krvale kandnud. Selline meetod klbab olukorras kus on kaldast ja ohtudest kauge, kui aga laeva tee lheneb kaldale, on parem voolust ja hoovusest tulenevaid parandusi arvesse vtta juba enne, kui nad otseselt mjuma hakkavad. Infot hoovuste kohta saab hoovust tabelist, lootsiraamatutest, raamatust Ocean Passages of the World, marsruudi kaartidelt Routing Charts. Hoovused sltuvad rajoonist, vastavast aastaajast ja ilmastikutingimustest. Sellest tulenevalt peab vahitrimees thelepanelikult kontrollima laeva asukohta ja korrigeerima kurssi, et hoida laev ettemratud kursil.

Kursi muutusedSites avamerel viksemastaabiliste kaartide jrgi tehakse kursi muutus tavaliselt punktis, kus vana ja uus kurss likuvad. See moodus ei sobi alati, sest kui laev sidab navigatsiooniohtude lheduse vi kaldarsetes vetes kasutades suuremastaabilisi kaarte. Sel juhul peab pret alustama enne kursside likumist, et prde lppedes olla uuel kursijoonel. Prde alustamispunkti kindlaks mramisel tuleb arvestada laeva manverdamis-omadusi, eriti prdraadiust sltuvalt roolilehe erinevatest asenditest ja see punkt peab kaardil ra mrgitu. Ka siis kui laev on lootsi juhtimise all, peab vahitrimees kontrollima prdepunkti lhenemist, et alustada pret igeaegselt.ParalleelindeksParalleelindeksi kasutamine on ks levinumaid meetodeid, kontrollimaks laeva liikumist ettemratud kursil nii hea kui halva nhtavuse korral. Nagu radari kasutamise puhul ikka on siingi soovitav rakendada paralleelindeksi meetodit ka hea nhtavuse ja lihtsate navigatsioonitingimuste korral, et olla selles kindel, kui laev sattub halbadesse ilmastikutingimustesse. Paralleelindeksit saab kasutada prdepunkti ramrkimiseks.

ARPA kaardidARPA-sse salvestatud kaarte tuleb kasutada lisaks teistele navigatsioonissteemidele, mitte aga neist eraldi, iseseisvalt.

OotamatusedReisi planeerimise ajal peab mrama kindlaks ka vimalik tegutsemisplaani ootamatuste korral. See peab selgelt olema ra nidatud kaardil, et vahitrimees ei peaks hakkama kriitilises olukorras raiskama aega tegutsemisplaani otsimiseks.Ootamatuste plaan peaks sisaldama:alternatiivsed marsruudidohutud ankruplatsidoote rajoonidvarukaid sadamasOn arusaadav, et hdaolukorras vivad lesse kerkida rajoonides, kus laeva manverdamine vib olla limiteeritud svisega vi loodetega, kui laev vib rajooni siseneda ainult tusu aknas. Sellised piirangud peavad olema kindlasti ra nidatud.

Eelseisva reisi analsEelseisvat reisi analsitakse trimeeste koosolekul. Analsi aluseks on teave sidurajooni navigatsiooniohtudest ja muudest iserasustest ja see viiakse lbi vastavalt kapteni poolt mratud mahule. Analsi valmistab ette ja viib lbi kapten vi tema poolt mratud trimees ja selles peavad olema lbi ttatud planeeritava sidurajooni navigatsioonilised ohud, hoovused, iserasused, kohalikud reeglid jne.

Vastutuse jaotamineKapten vtab vastu otsuse reisi planeerimisest ja annab vastava ksu reisi marsruudi ja planeerimise mahu kohta trimehele; kontrollib reisi ettevalmistuse vastavust antud juhendile ja instruktsioonidele, informeerib trimehi planeeritava reisi marsruudist, valmistab ette ja viib lbi reisi analsi, kui kapteni otsusega pole ette nhtud teisiti.Trimees viib lbi reisi ettevalmistuse vastavalt antud juhendile ja kapteni instruktsioonidele, kannab vanemtrimehele ette ettevalmistuse lpetamise kohta, esitab vajalikud materjalid reisi analsimiseks.

Reisiplaani koostamise phietapid

Sidurajooni tundma ppimineSeda alustatakse navigatsioonilise ja hdrometeoroloogilise informatsiooni kogumisest: navigatsioonilised tingimused tee pikkus, rannajoone liigestatus, meresidu ohud, viksemaid sgavused, meresiduks suletud ja keelatud rajoonid, tuletornid, tulelaevad ja muud meremrgid, sihtsadamasse sissesidu tingimused, ankrukohad, sadamareeglid.Hdrometeoroloogilised tingimused nhtavus, udud, temperatuurid, valitsevad tuuled, tormid, tuulevaikus, veealused ja veepealsed ohud, hoovused, nende iseloom ja tingimused.Kuna meresidu tingimused pidevalt muutuvad tuleb korraldada navigatsiooniliste ja hdrometeoroloogiliste teadete ja hoiatuste vastuvtt.

Marsruudi valikMarsruut tuleb valida selliselt, et lbitav vahemaa oleks optimaalne ja vldiks laeva sattumist madalikule ja kokkuprget teise laevaga. Oma teel lbiv laev rannalhedase rajooni, kus meresidu- ja kokkuprke oht on suur ja avamererajooni, kus peamiseks ohuks on meteoroloogilised tegurid torm, vesipks, troopiline tsklon.Lootsiraamatutes antakse peakursid vi juhised peakursside valikuks siduks antud rajoonis. Juhiste jrgi kantakse peakursid ldkaardile. ldkaardile kantud kursi jrgi on vimalik tpsustada marsruudipikkust ja selle lbimiseks vajatavat aega, samuti vlja arvutada ligikaudne ohtlike rajoonide lbimise aeg. ksikasjalik ja tpne kursside maha mrkimine toimub suure kaardimduga sidukaartidel (1:1 00 000 1:2 00 000). ldkaardilt kantakse peakursid sidukaardile, kuna ldkaartidel puuduvad elemendid lbisit kitsustest ja eriti ohtlikest rajoonidest kantakse sidukaartidele ja plaanidele.

Lootsiraamatutes antakse kigi objektide kirjeldus he ja sama skeemi jrgi:asukohtldine iseloomustusksikute detailide kirjeldus - navigatsioonilised juhisedNavigatsioonilised juhised antakse kskivas kneviisis ja nad ksitlevad meresitu piiratud nhtavuse tingimustes radari kasutamisega, antakse objektide kujutise muutumine radari ekraanil sltuvalt laeva asukoha muutumisest. Juhised meresiduks koostatakse kontrollitud andmete alusel. Kontrollitud andmete puudumisel antakse lootsiraamatus npunited antud rajoonis sitmiseks.Kasutades juhiseid ja npuniteid kantakse kaardile kursside muutumise alg- ja lpp-punktid, nende peilingud ja kaugused meremrkidest, thtsamate meremrkide traaversite momendid. Kaardile kantakse hariliku pliiatsiga ohtliku peilingud ja kaugused.

Prast kursside kaartidele mahamrkimist tuleb lahendada veel mned ohutu meresiduga seotud lesanded:mrata laeva liikumise ohutu kiirus sltuvalt ohtude lhedusest ja laeva manverduselementidest ja svise suurenemisest vikese sgavusega kohtades.mrata marsruudi kohad, kus on vimalik sita kiiruse piiranguga sel vi kitsustesmrata rajoonid, kus tuleb eriti tpselt mrata laeva asukohta ja kanda kaardile samajoonte vrk asukoha mramise kiirendamiseksvalida ja kanda kaardile meremrgid, mis tagavad asukoha mramise suurima tpsuse.

Reisiplaani teostamineSltuvalt sidurajoonist vib reisi jaotada: rannalhedane sit ookeani sit

Kaardid Kaartide kataloogi abil valitakse vlja kik vajalikud kaardid ja asetatakse vajalikku jrjekorda. Kik kaardid tuleb korrigeerida viimast Teated meremeestele jrgi. Kui reisi jooksul saadakse uut navigatsioonilist informatsiooni (navigatsioonilised hoiatused), tuleb vastav korrektsioon kaardile kanda.Keelatud sgavused (no go areas)Sgavused, kuhu laev oma svise tttu ei tohi minna, mrgistatakse vrvilise (harilikult vrvilise samasgavusjoonega). Ka vetes, kus loodete tttu vee sgavus muutub, mrgistatakse keelatud sgavused samal moel. Sgavust tpsustatakse kui laev juab antud rajooni.Ohutus piirid (margins of safety)Et trimehel oleks lihtsam mrata, kas laev ei asu mnele ohule vi keelatud sgavusele liiga lhedal, kantakse kaardile ohutus piirid, mis on vaba meresidu ohtudest. Ohutuspiiride kandmisel kaardile vetakse arvesse:laeva mtmed koha mramise tpsusloode hoovusedlaeva manverdus omadusedHarilikult loetakse ohutusalaks sgavused, mis on suuremad kui laeva svis + 20%.

KursidEelkige kantakse kursid lhtesadamast sihtsadamani vikemastaabilistele kaartidele ja sealt suuremastaabilistele kaartidele. Kursijoonele kirjutatakse teline kurss.Kompassikursid arvutatakse sltuvalt hoovustest ja tuulest enne judmist vastavasse rajooni. Prde punktid kantakse helt kaardid teisele peilingu ja kauguse abil. Kaugus ohtudeni (distance off)Ohtudest mdumise kauguse mramiseks pole eraldi reegleid, kuid tema mramisel vetakse arvesse:laeva svis sgavuste suhtesilmastiku tingimusi loodehoovuste suunda ja kiirustliikumistihedustRajoonides, kus sgavus suureneb kiiresti loetakse normaalseks ohtudest mdumise kauguseks 1-2 miili.Laeva svisega 3-6 meetrit peavad hoiduma vljapoole 10 m samasgavusjoont, laevad svisega 6-10 m vljaspool 20 m samasgavusjoont.

Prdepunktid (wheel over)Viksemastaabilistel kaartidel langeb prdepunkt kokku kursimuutuse algusega. Suuremastaabilistel kaartidel tuleb aga alustada pret uuele kursile enne prde punkti judmist. Kursimuutuse alguse punktid mratakse kauguse vi peilinguga hstinhtavast meremrgist.Need kaugused ja peilingud kantakse kaardile. Laeva liikumis jlgimiseks on kasulik kaardile kanda ka tuletornide silmapiirile ilmumine ja kadumine ja traaversimomendi. Lisaks prdepunktidele kantakse kaardile kiiruse muutmise, lootsi pardale vtmise, ankru ja muud kohad.Reisi katkestamine (aborting)Ka tiuslikult planeeritud reisil vib juhtuda, et reisi ei saa enam jtkata. Reisi katkestamise phjuseks vib olla:masinarikkejuhtimisssteemide rikevedurlaevade vi kaide puudumineohtlik olukord sadamasolukord, kus reisi jtkamine loetakse ohtlikuksReisi katkestamise punkt peab olema kantud kaardile.

HdaolukordPiiratud sgavusega vetes vib laev sattuda olukorda, kus reisi katkestamine pole vimalik ja tuleb reisi jtkata. Sellised kohad peavad olema kaardile kantud ja samuti tegevus hdaolukorras, milleks vib olla:teine marsruutankurdaminesildumine kai rdeEsmased ja teised kohamramise vahendidReisiplaanis tuleb ra nidata, millised asukoha mramise vahendid, sltuvalt sidurajoonist loetakse esmasteks ja millised teiseks. Kahtlemata on ookeanil sidul esmaseks asukoha mramise vahendis GPS, teised Loran C ja astronoomilised vaatlused. Sidul ranna lhedal vib esmaseks vahendiks samuti olla GPS, teiseks aga raadiolokaator vi visuaalsed peilingud. Ainult GPS asukohaga piirdumine pole ige, sest vastavalt vahipidamise korraldamise alustele peab trimees mrama laeva asukohta erinevate meetodite abil. Lhenemine rannaleRannale lhenemisel peab vahitrimees kaardilt mrama esimesena nhtavale ilmuva tuletorni ja tema tule karakteristiku ning leidma ta teiste kaldatulede seast.

Elektroonilised navigatsiooni- vahendidGPSGPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronm snadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on lemaailmne asukohamramise ssteem, mis loodi Ameerika hendriikide Kaitseministeeriumi poolt. Hetkel ainus tisfunktsionaalne GNSS.GPS seadmed kasutavad asukoha mramiseks vhemalt 24 satelliiti (GPS thtkuju), mis tiirlevad mber Maa 20 200 km krgusel. Sellise kaugusega on tagatud orbiitide stabiilsus, tpsus ja tpsustus ei sega maa atmosfr.Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel (24h) peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15 krgusel horisondist nhtaval vhemalt 4 satelliiti, mis on piisav tpseks mtmiseks. Asukoha mramise tpsus on mni meeter.

GPS vastuvtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme vi rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust (3x108m/s valguse kiirus vaakumis, hus pisut vhem) ja mtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvtjani judmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus (signaalis sisaldub mitmesugune informatsioon sealhulgas: satelliidi asukoht, signaali saatmise algusaeg jne.).

Kui vastuvtja teab oma kaugust vhemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha, kasutades trilateratsiooni meetodit (vhemalt kolme satelliiti on vaja, et mrata oma asukoht tasapinnal (pikkus- ja laiuskraad), nelja satelliidi olemasolul ja sobival paiknemisel saab mrata ka krguse merepinnast). Vastuvtja kella tpsustatakse satelliidilt tuleva signaali jrgi (satelliidil on peal 4 litpset aatomkella korraga kasutusel vaid 1).

Ssteemi segmentatsioonNAVSTAR GPS koosneb kolmest osast. Need on kosmose segment (space segment (SS)), kontrollsegment (control segment (CS)) ja kasutaja segment (user segment (US)).Kosmose segmentKosmose segment koosneb orbiidil olevatest GPS satelliitidest. GPS ssteem on les ehitatud 24. satelliidile mis on vrdselt jaotatud kuuele orbiidile. Orbiidi kese paikneb maakera keskpunktis. Kik kuus orbiiti on ekvaatori suhtes umbes 55 nurga all. Orbiitide omavaheline nurk on 60. Orbiidi krguseks on 20 200 km ja orbiidi raadiuseks 26 600 km. Kik satelliidid teevad kaks tiiru umber maakera he sideerilise peva jooksul.Alates 2007. aasta septembrist on ssteemis kasutusel 31 satelliiti.KontrollsegmentToimub satelliitide aatomi kellade snkroniseerimine ning ajatabelite uuendamine (4 jaama USA Kaitsemin.-i jrelvalve all); ajatabelid on analoogsed arvutustabelitele, mida kasutatakse astronoomias ja navigatsioonis taevakehade jrgi asukoha mramiseksKasutaja segmentSiia kuulub kasutaja poolt soetatud GPS vastuvtja ning selle ttamise vimalikkus;Ttab sagedusel 1100-1500 MHzLisaks eraldiseisvale vikesemdulistele ja kergekaalulistele ksiseadmele, on GPS vastuvtja-funktsioon juba olemas mob.telefonides, fotoaparaatides.Navi., seire, kaartistamine, aja seire

RADARRAdio Detection And Ranging Elektromagneetilised mikrolaineid peegelduvad kikidelt suurematelt aatomi tiheduse muutustelt, mis on aine ja teda mbritseva keskonna vahel. See thendab, et tahke keha vaakumis vi hus peegeldab radari raadiolaineid. Eriti hsti on seda nha elektrit juhtivate materjalide puhul, nagu niteks metallid ja karbonfiiber ehk ssinik-kiud, mis teeb radari vga sobivaks lennukite ja laevade jlgimiseks. Radarile nhtamatuks jvad materjalid sisaldavad resistiivseid ja magnetilisi aineid. Neid kasutatakse sjanduses, et peita niteks lennukeid ja laevu radari vaatevlja eest

Kauguse mtmine radarigaRadariga saab mta ka kaugust. Selleks on kaks erinevat vimalust, mlema variandi puhul saadetakse signaal radarist vlja ning hiljem ptakse see sama signaal uuesti kinni. Radar vaheldumisi kas saadab vi vtab vastu. Sellest tulenevalt on vga raske vi isegi vimatu teha sellist radarit, mis oleks hea nii pikkade kui ka lhikeste vahemaade mtmiseks, sest signaali vnge on erinev. Seega iga radar kasutab kindlat tpi signaali.Pikamaa-radarid kasutavad pikemaid vnkeid ja pikki viivitusi nende vahel, aga lhimaa-radarid kasutavad viksemaid vnkeid ja viksemat viivitust nende vahel. Pulseeriva radari korral saadetakse signaal vlja ja mdetakse aega, millal signaal tagasi juab, siis aga korratakse tegevust. Saadud aja ja raadiolaine levimise kiiruse jrgi saadakse ktte teepikkus, mille raadiolaine lbis. Kuna raadiolaine lbis kaks otsa siis tuleb see jagada kahega ja kaugus ongi teada. Sagedusmodulatsiooni radari puhul saadetakse signaal vlja kogu aeg ja signaali vetakse vastu samuti kogu aeg. Signaali sagedust aga moduleeritakse ehk siis muudetakse teda mingil kindlal viisil ja kiirusel. Hiljem, kui signaal tagasi vastuvtjasse juab, on vimalik kindlaks teha, kui palju on signaal sagedus muutunud, selle kaudu ka aeg, mis kulus liikumisele ja sealt on juba vahemaa vi teepikkuse arvutamine lihtne.

KajaloodUltraheli kasutatamine phineb sageli kajameetodil. Ultraheli peegeldub teele jvalt takistuselt. Kui pda kinni peegeldunud helisignaal ning registreerida ajavahemik helisignaali vljasaatmise ja vastuvtmise vahel, saab arvutada takistuse kauguse. Ultraheli vimaldab nahkhiirtel pimeduses orienteeruda. Nahkhiir tekitab ultraheli sagedusega helisignaale ja vtab krvadega vastu mbritsevatelt objektidelt peegeldunud heli. Nii saab ta teada takistuste asukohad ning suudab vltida kokkuprget. Ultraheli kasutatakse laialdaselt meditsiinis. Organismis on erinevad koed, mille tihedused erinevad ksteisest. Kuna ultraheli peegeldub osaliselt kudede lahutuspinnalt, siis vimaldab see mrata erinevate kudede asendit (ultrahelidiagnostika). Lisaks diagnostikale kasutatakse ultraheli ka teraapias. Ultraheli neeldumine kudedes phjustab kudede soojenemist. Ultraheliga saab soojendada ka luid ja liigeseid. Kui ultraheli intensiivsus on liiga suur, siis vib see phjustada kudede hvimist. Tstuses kasutatakse ultraheli esemete vi detailide defektide kindlakstegemisel. Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt. Kui esemel on pragusid vi konarusi, siis on vimalik kajameetodil mrata defektide asukohta ja sgavust. Laevanduses kasutatakse ultraheli kalaparvede, allveelaevade, jmgede ja mitmesuguste teiste veealuste objektide asukoha mramiseks. Ultraheliga saab uurida ka merephja sgavust ja phja reljeefi. Vastavat aparaati nimetatakse kajaloeks (snast: kajalood)

Kajaloodi saatja suunab merephja lhikese ultrahelisignaali. Heli peegeldub merephjalt kajaloodi vastuvtjasse. Registreeritakse ajavahe vljasaadetud ja vastuvetud signaalide vahel. Kuna heli kiirus vees on teada, siis saab automaatselt arvutada kauguse merephjani: kaugus = 0.5 x aeg x heli kiirus vees (1500 m/s).Tsagedused:50 kHz sgav vesi, viksem tpsus192 ja 200 kHz madalamad veed, kitsam vaatevlja nurk, tpsem pilt

OLULISIMPikkushik merel on meremiil = 1852 m(s.o. meridiaani kaareminuti pikkus)ja kaabeltau = 1/10 meremiili = 185,2 m

Kiirushikuks merel on slm = 1 nm/h =1 meremiil/tunnis = 0,514 m/s

Ajaarvestus kib tundides ja minutites

Kus:V kiirus, slmedesS lbitud vahemaath kulutatud aeg, tundidesSm lbitud vahemaa, meetritests kulutatud aeg, sekunditestm kulutatud aeg, minutites

V = S/th th = S/V V = Sm*2/tsS = V*th tm = S* 60/V teepikkus = kiirus x aeg

Horisont e silmapiir on vaatleja silmaulatuse rmine kaugusNhtavuskaugusH eseme krgus merepinnast, e vaatleja silmade krgusRumb - horisont jaotub 32 rumbiks e. osaks, mille vrtus on 1R=360o/32=11o15Traavers ristsiht laeva pikisuunagaPhjakurss suund, mida mda laev omaliikumise ja hoovuse mjul tegelikult liigubSihttuled tuletornid vi tulepaagid, mis on asetatud ksteise taha, kusjuures esimene tuli asub tagumisest madalamal. Kui tuletornid asuvad hes sihis vi nende tuled ksteise kohal, siis ollakse laevaga liitsihijoonel.

D=2,08e + 2,08H

Juhttuli ks tuli mitme erineva sektoriga. Valge tuli thistab faarvaatrit, vrvilised sektorid aga ohtlikke rajoone.Arvutatud asukoht mrgitakse kaardil kaldkriipsuga, mille juurde veel kellaaeg ja loginitObserveeritud asukoht mrgitakse kaardil sri ja punktiga selle keskel, juurde veel kellaaeg ja loginitKursi iendamine sidetud tee kaardile kandmiseks tuleb kompassikurss muuta teliseks kursiks. Sellist kursside muutmist nim. kursside parandamiseks e. iendamiseks.

TK=MK+dTK=KK+MK=KK+d+MK=KK+MK=TK-dKK=MK-KK=TK-MKTP=MP+dTP=KP+d+=KP+MKMP=KP+MP=TP-dKP=MP-KP=TK-MKc=+ PK=TK+c