8
Arvamus Kultuuripärand Maailmafilm ERM 100 Kihelkonnad Kalender Tänane ja homne Eesti Rahva Muuseum LOE LK 2 Eesti Rahva Muuseum tähistab kihelkonnapiire LOE LK 6–7 Kultuuripärand digitaalses inforuumis LOE LK 3 Kultuuriline ellujäämine – meie või nende? LOE LK 4–5 Eesti Rahva Muuseumi 100 tegevusaastat LOE LK 6–7 Mida teha kevadsuvel? LOE LK 8 Koguja Lennart Meri „Linnutee tuulte“ ekspeditsioonil küsitlemas Praskovja Mihhailovna Sainahhovat. Tagaplaanil Rein Maran. FOTO AADO LINTROP, 1977 ERM FK 1926:36 NR 1 (5), 2009 värat Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob teile kaks korda aastas sõnumeid ja ülevaateid ERMi tegevusest. ERMi ajaleht on kõikide muuseumi sõprade väljaanne, mis kutsub kaasa mõtlema püsivast ja kadu- vast, suurest ja väikesest.

Värat (2009 Märts)

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Eesti Rahva Muuseumi ajaleht värat.

Citation preview

Arvamus Kultuuripärand Maailmafilm ERM 100 Kihelkonnad KalenderTänane ja homne EestiRahva Muuseum LOE LK 2

Eesti Rahva Muuseumtähistab kihelkonnapiireLOE LK 6–7

Kultuuripärand digitaalsesinforuumis LOE LK 3

Kultuuriline ellujäämine –meie või nende? LOE LK 4–5

Eesti Rahva Muuseumi 100tegevusaastat LOE LK 6–7

Mi da te ha ke vad su vel? LOE LK 8

Koguja Lennart Meri „Linnutee tuulte“ ekspeditsioonil küsitlemas Praskovja Mihhailovna Sainahhovat. Tagaplaanil Rein Maran. FOTO AADO LINTROP, 1977 ERM FK 1926:36

NR 1 (5), 2009

väratEesti Rahva Muuseumi ajaleht toobteile kaks korda aastas sõnu meid ja üle vaa teid ERMi te gevusest.ERMi ajaleht on kõi kide muu seumisõp rade väljaanne, mis kutsubkaasa mõtlema pü sivast ja kadu -vast, suurest ja väikesest.

Rääkides ERMist kui institut-sioonist, räägime eelkõige neistinimestest, kes asutuses tööta-vad. Inimesed kujundavad asu-tuse näo.

ERMis on 94 töötajat, kellestosa tagab ERMi kogudes olevatematerjalide säilimise ja teebkõik, et igal huvilisel oleks või-malus kogusid kasutada. Osameie töötajatest uurib Eesti kul-tuuri ja soome-ugri rahvaste kul-tuuri, kirjutab oma uutest tead-mistest raamatuid ning artikleidja teeb filme. Meil on inimesed,kelle ülesandeks on teha näitusi,etendusi, programme ja üritusi,ja inimesed, kes hoiavad korrasja toimimas muuseumi hooned,igapäevase elu ning asjaajamise.Kas me oleme kõikides nendestegevustes parimad? Kahjuks eiole. Meil on palju puudu sellest,et olla korraga tark ja hinnatudvald konnatundja, koostööaldispartner ja sõbralik abiline. Kuidme oleme need puudused en -dale teadvustanud, valmis õp -pima ja arenema, et ERM oleksalanud sajandil avatud, asja-tund lik, usaldatav ja ühiskondakõnetav asutus.

Lisaks oma töötajatele kujun-davad ERMi näo meie koostöö-partnerid ülikoolidest ja teadus-keskustest, kultuuri-, majandus-ja poliitikaringkondadest ningsõbrad Eestist ja kaugemalt.Oma partnerit austav ja tunnus-tav koostöö kaunistab ERMi jakasvatab asutuse tugevaks. Vanaväärtustav ja uut loov mäluasu-tus toestab oma ühiskonda.

UUS MUUSEUM

Paaril viimasel aastal on avalik-kuses palju räägitud ja kirjuta-tud ERMi uuest hoonest. See onka loomulik, sest saja aasta jook-sul on see viies kord, mil plaani-takse ja projekteeritakse EestiRahva Muuseumi maja – spet-siaalset hoonet ERMi otstarbeksja vajadusteks. Ka aastal 2009peame sajaprotsendiliselt nõus-tuma ERMi juhatuse esimehe,muuseumi rajamise eestvedajaOskar Kallase sõnadega: „Tahabmuuseum oma ülesannete kõr-gusele jääda, siis peavad tal ruu-mid olema, mis tema otstarvetejaoks on ehitatud“.

Need „otstarbed“ on täna tei-sed, kui olid minevikus. Muu-seumi ülesanne on neid mär-gata, ära tunda, neile õigestioma võimaluste ja tegevustegavastata. Muuseumi sees tegele-taksegi väga intentsiivselt justuue sisu loomisega. Uus muu-seumihoone on harukordne või-malus näidata suuri ja rikka-

AGNES ALJAS

Sünnipäevaeelõhtul

2 | Arvamus ESMASPÄEV, 23. MÄRTS 2009

Tänane ja homne Eesti Rahva MuuseumSajand muuseumi elus on seljataga. Uus sajand on alanud meie jaoks uuenduslikult. Juubeli -aasta on hea aeg vaadata tagasi sellele, mis on tehtud ning hinnata tegevusi uue sajandimõõtmes ja kontekstis. Millised on ERMi ideed ja ootused iseendale ja avalikkusele?

Peatoimetaja Pille Runnel, toimetusAgnes Aljas, Tuuli Kaalep, Liisi Toom. e-post [email protected]. Tel 7350 400Lehe kujundas Eesti Päevaleht

likke, põlvest põlve rahva pooltkingitud ja annetatud rahvus-kultuuri kogusid, nendest võrsu-nud teadmisi ja õpetusi hoopisavaramalt kui seni.

ERMis on ju üle miljoni säi-liku ja museaali eseme-, foto-,filmi- ja videoarhiivi kogudesning raamatukogus. Uuel sajan-dil ei peaks see varandus enamolema peidetud, vaid avatud jakättesaadav kogu rahvale.

Uude hoonesse valmiv püsi-näitus, mis esitab maailma sellekirevuses ja mitmekesisuses, onvallandanud mõtete ja ideede-tulva mitte ainult ERMis, vaid kakõigis ERMi koostööpartnerites:uus püsinäitus on uue sajandipüsinäitus.

INIMESE KOGEMUS

ERMi tänane eesti kultuurilugukajastav püsinäitus, mis valmis1990. aastate keskpaigas, toetasühiskonna uue ärkamisaja püüd-lusi: taheti tunnetada oma juurija seostada end oma rahvusening selle püsimisega. Etteval-mistused uueks püsinäituseks onseadnud senised kogud ja tead-

mised uude valgusse: me taha -me tõsta kultuuri keskmesse ini-mese tema argielulises keskkon-nas, näidata inimest kultuuriloojana, kultuuri aga dünaami-lisena ning kogemusekesksena,nagu see ju tegelikkuses on.

Esemekogud hakkavad sellesnäituses „kõnelema“: jutustamalugusid iseendast, subkultuuri-dest, astuvad kahekõnesse aega-des, võimalustes ja oludes.

KULTUURITÖÖSTUS

Märkamatult oleme jõudnudprojektidemaailma, kus ERMiigapäevase tegutsemise osaks onTTAde (tasuvus- ja teostatavuseanalüüs) koostamine ning iga-üks oskab mõelda sihtgruppide-põhiselt. ERMi tegevuses, niinagu igal teisel institutsioonil,on kindel positsioon kommuni-katsioonil ning turundusel, õige-tel sihtgruppidel ja reklaamil.Muuseum on otsekui keskpunkt,kuhu koonduvad mäluinstitut-sioonile omane kon servatiivsus,teadusmaailmale tunnuslik aka-deemilisus ja metoodilisus,kultuurielule loomupärane loo-

mingulisus, arendusüksusele ise-loomulik innovatiivsus, haridus-asutusele sobilik korrektsus ningmeelelahutus- ja turismiasutu-sele viitav hea tuju ning haara-vus. Kõike seda, milleks muu-seumile võimalus on antud,tahame me ka ellu viia, tehesseda usaldusväärselt ja teadmis-tel põhinevalt, koostööst tekkivasünergia abil.

KODUNE KESKKOND

ERMi idee on algusest pealeolnud: jäädvustada „rahva iga-päevaelu ja selle tüüpilisi külgi– töid ja lõbutsemisi, rõivastustja taluhooneid“, ning teha sedaoma rahvale toetudes. Rõhuase-tused on tänagi samaks jäänud,elektrooniline meedia on loonudmuuseumi ja rahva va helisekskoos- ja kaastööks vaid senisestmärksa avaramad võimalused:pea igaühel on võimalik andaoma panus ERMi arhiivimater-jalide-, foto-, video- ja filmiar-hiivi- ja esemekogude kujune-misesse. ERMist eraldatud EestiKirjandusmuuseumi Kultuuri-looline Arhiiv, Rahvaluule Arhiivning Arhiivraamatukogu, misjuriidiliselt kuuluvad küll hoopisEesti Kirjandusmuuseumi koos-seisu, moodustavad ühes tänaseERMiga läbi veebipõhiste and-mebaaside, ühtsete elektrooni-liste väljaannete taas suure ter-viku – kordumatu osa meie rah-vuslikust kultuurimälust.

ERM alustab oma teist aasta-sada teotahtelise, rõõmsa ja ava-tuna. Meil on palju head, midaminevikust kaasa võtta ningveelgi rohkem head ootab ees.Jätkuks vaid oskust seda headigapäevaselt ära tunda, näha,kuulata ja mõista!

Me hindame ja kiidame koostöötahet, üleüldistevajaduste seadmist ettepoole isiklikust kasust ja hea-olust, usku valitud eesmärgi olulisusesse – kõiki neid

väärtusi, mis olid Eesti Rahva Muuseumi loomise eel-dusteks. Samas küsime endalt, kas Eesti Rahva Muu-seumi mõte suudab ka tänasel päeval enda ümber koon-dada samasugust loovat jõudu ja head tahet, mis lubaksmitte ainult püsida, vaid sünnitada ka uut.

Meie vastus on kindlalt jaatav. Inimesed igast Eestimaa nurgast ja igast maailma pai-

gast, kes tunnevad end Eestiga seotult, saadavad muu-seumile tervitusi. Kord on selleks muuseumile kingitudese ühes sellesse kätketud jutustusega, kord lihtsaltsõnad: “Ma soovin, et meie muuseumil läheks hästi”.

Tartu linnavalitsus, kes andis ERMile esimest kordapeavarju juba 1912. aastal, lubades meie käsutusse ruu-mid hoones Gildi tänav 8, on muuseumi kõrval ka juu-beliaastal. Muuseumi 100. sünnipäeva piduõhtu 14. ap -rillil Vanemuises ei saaks toimuda ilma linnavalitsusetoeta. Linnavalitsuse abita ei saaks me 15. mail Raadimõi sahäärberi varemetel avada välifotonäitust Eestimaainimestest. Pikka juttu ja selgitamist pole asjaajamisteslin naga ammu vaja: Tartu käib muuseumiga käsikäes.

1923. aastal andis Eesti Pank oma puhaskasumist 250 000 marka, et ERMi all saaks töötada Eesti Biblio-graafia Asutis. Muu seumi 100. sünnipäevaks kingib EestiPank rahvale 10-kroonise hõbedast kodarraha. Sellesse2009. aastal vermitud kodarrahasse on koondunudrahva ajaloo kogumis- ja säilitamislugu selle väärikuses

ja suursugususes. Kõigerohkem on aga valmivaskodarrahas kinnitust, etvaid meie ise saame jättajäreltulevatele põlvedeleloo oma ajast.

Eesti Posti poolt valmis-tatud ERMi sajanda aasta-päeva postmark, ümbrikja eritempel on kui sisukaskokkuvõte Eesti rahvus-

kultuuri rikkusest. Postmargile jäädvustatud vöömust-rid, peremärgid ja puitesemed kõnetavad meid ka täna,hoiavad eemale halva ja kurja, kui me neid märke vaidlugeda maldame.

Ajalooliste kultuuripiirkondade tähistamine kihel-konnapiiride märkimisega, nagu selle idee aastaid tagasivälja pakkus president Lennart Meri, oleks ka ERMi 100.juubeliaastal jäänud ellu viimata, kui seda poleks jõuli-selt toetanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministee-rium ja Maanteeamet. Kihelkonnapiiride töörühm, mil-lesse kuulusid esindajad Maanteeametist, Siseministee-riumist, Eesti Keele Instituudist, Võru Instituudist, Pre-sidendi Kantseleist, Kohanimenõukogust, Tartu Ülikoo-list, AS Regiost, töötas vaimus, mille najal ERMgi kordloodi – koostöö ja ühise eesmärgi tunnetus. 14. aprill,kui president Toomas Hendrik Ilves avab esimese kihel-konnapiiri tähistava sildi Luunja sillal, on alguspäevaksettevõtmisele, millega saja-aastaseks saav ERM tahabanda rahvale tagasi osakesegi sellest, mis rahvas onERMi panustanud: piirkondliku identiteedi teadvusta-mine aitab kaasa põlisasustuse säilimisele regioonides.

Nimetatud ja veel mitmed teised ettevõtmised, missünnivad koostöös ja ühtehoidmisevaimus, lubavad EestiRahva Muuseumi suure pidupäeva eelõhtul uskuda, etERMi mõte on endiselt loov jõud. Et oma muuseumi onka täna ja homme vaja kui ühendavat keskkohta, „kustmeie oma rahvuslise mineviku kohta nägelikku selgitustja tuleviku püüete sihi kohta kujukat juhatust võiksimesaada“ (Jaan Tõnisson, 1911).

ERMi mõte on endiselt loova jõuga.

Me hindame ja kiida -me koostöötahet, üle üldiste vajadusteseadmist ettepooleisiklikust kasust.

Arhiivimaterjalid(lk)

Esemekogud (tk) Fotokogu (tk) EestiKultuuriloolineArhiiv (EKM)

Arhiivraamatukogu(EKM)

Eesti RahvaluuleArhiiv (EKM)

1125698

135763 225739400142

889000

1473831

473�000

105�000 161�000 198�400

744�000

1�355�000

22200070000 82000 130585

1025000

101000 47000 35000 74275 169000

744000

41500 32000 20000 94000

5000 3000 14000

332000

1915

1930

1949

1969

1989

1.01.2009

Eesti Rahva Muuseumi ja ERMist eraldatud Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivide ja kogude kasv –teadmiste linnak, pilvelõhkujad kerkivad.

Hetk uue hoone projekteerimiskoosolekult. FOTO KRISTJAN RABA

Eesti Rahva Muuseumi ko gu deson kokku üle miljoni säiliku.Saja aasta jooksul kogutud uni-kaalne aines: esemed, joonised,fotod, filmid ja arhiiviaines või-maldavad tundma õppida vägaerinevaid valdkondi ning saadateadmisi nii tänapäeva kui kamineviku kohta. Ruumipuudu-sel suudab ERM eksponeeridavaid väikest osa oma kogudest.Seega on muuseumi hoidlatessetalletatud väärtuslik informat-sioon nii uurijatele kui ka muu-dele huvitatud sihtrühmadeleväga raskesti kätte saadav.

Infoühiskonna uurija PillePruulmann-Vengerfeldt leiab, etEesti muuseumide ja arhiividedigikogud on praegugi nii kasu-tajate kui ka uurijate nägu, kuiddigitaliseerimine toimub praeguesmajoones nõudluse-pakku-mise põhimõttel: muuseumiddigivad asju, mille järele onvajadus ja mille digitaliseerimi-seks leitakse ressursse. „Mõnetion puudu süstemaatilisest-krii-tilisest lähenemisest, sest poleaega, raha, oskust ega inimesi,“hindab ta olukorda. Piiratudvõimaluste tingimustes onsenini enamasti loobutud ter-viklike kogude digitaliseerimi-sest. Materjalide digimiseks vali-misel on filtriks pigem eksper-did uurijate ja kasutajatena, agamitte laiem avalikkus.

Samas on muuseumiasja-tundjad üsnagi üksmeelel, etonline-keskkonna edukas ära-kasutamine muuseumikülastuseeel või selle järel, või ka sellesttäiesti sõltumatult – info ja tee-nuste pakkumiseks – on vägaoluline. See tähendab häid, süs-teemselt loodud andmebaase,kasutajasõbralikku veebi ningoskust mõelda kasutajatest läh-tuvalt.

ERMI FOTOKOGUDIGITALISEERIMINE

Tavakasutajate-kesksust aitabsuurendada see, kui digitaalseltkättesaadav on võimalikultsuur osa kogudest, kuna kasu-tajate huvid võivad olla vägaerinevad. Käesoleva aastaalguses käivitus ERMis mahu-kas Ettevõtluse ArendamiseSihtasutuse poolt rahastatavprojekt, mille sisuks on muu-seumi fotokogu ja arhiivi digi-taliseerimine ja veebipõhiseltkättesaadavaks tegemine. Ette-võtmise tulemusena peaks digi-taliseeritud oluline osa muu-seumi fotoarhiivist.

Eesmärgiks on seatud digita-liseerida projekti raames esmaltüks sajand: ERMi kogudes lei-duvad fotod perioodist1850–1950. Digitaliseeritava

PILLE RUNNEL

Kultuuripärand | 3ESMASPÄEV, 23. MÄRTS 2009

Kultuuripärand digitaalses inforuumis

2009:

20 000 klaasnegatiivi ja10 000 fotokogu säilikut digi-teeritud ja veebipõhiselt kätte-saadavaks tehtud

EUROPEANA LOCAL:

170 000 kujutist ERMi fotoko-gust ja esemekogust kätte-saadav ning lühiandmetegavarustatud ning kättesaadavÜle-Euroopalise infoportaaliEuropeana Digital Libaryvahendusel

Selleks, et luua paremaid võimalusi juurdepääsuks rahvuslikule kultuuripärandile nii Eestiskui maailmas, on Eesti Rahva Muuseum võtnud en dale ülesandeks digitaliseerida järk-järgultoma esemekogu ja fotokogu. Lisaks on muuseumi asunud koguma ka digitaalselt sündi nudmaterjale ning püüab kaasata kogu protsessi ka veebi ja andmebaaside tavakasutajaid.

mist: infootsingud, andmebaa-sid, e-teenused, ajalehed ja muuseesugune info on üha enammuutumas veebipõhiseks. Muu-seume ja arhiive huvitab aga sel-lest veelgi enam tavakasutajateendi loodud internetisisu, mison järjest enam visuaalne,audiovisuaalne või multimo-daalne.

Ka Eesti Rahva Muuseumotsib viise, kuidas senisest enamsedalaadi ainest koguda. Seetoob kaasa nii sisulisi kui tehni-lisi küsimusi: esmajoones eetikaja autoriõiguste vallast, kuidümber tuleb hinnata ka näitekstehnilised nõuded. Klassikalisefoto puhul ei tekkinud sedavõrdteravat küsimus selle tehnilisestkvaliteedist, võrreldes praegu-sega, mil muuseumil tuleb har-juda sellega, et mobiiltelefonigatehtud fotod või veebi üles laa-ditud videoklipp sobib tehnilis-telt parameetritelt ehk vaidsealtsamast internetiekraaniltvaatamiseks. Siiski tuleb tehni-liste nõudmiste esitamiselastuda samm kasutajate suunas:oluline on ju see, kas ja kuidastulevased uurijad ja huvilisedüldse saavad teada, kuidas elas,mida mõtles ja millest hoolisnäiteks praegune koolilaps.

Debatt käib ka selle üle, kasInternetis oma fotosid, videoidning tekste üles laadivad ja loo-vad inimesed peaksid jõudmamuuseumini või peaks muu-seum jõudma nendeni. Kuigidigitaalne kultuuripärand ei peavõistlema YouTube, Flickri,Rate.ee või teiste sarnaste kesk-kondadega, on selge, et suurelmääral keskendub näiteksnoorte internetikasutus justneile keskkondadele ning sealton muuseumil võimalik nad kaüles leida, nii oma info pakku-miseks kui kasutajate loodudsisu leidmiseks.

Nii arutabki Eesti RahvaMuuseum praegu näiteks por-taaliga Nagi selle üle, kas ja kui-das on võimalik teha koostööd.Oleme alustanud muuseumi100. juubeli puhul toimuvastaktsioonist „Kingi muuseumileüks päev oma elust“ (vt lk 8),mille raames peaks inimestelolema võimalik oma lood muu-seumi lähetada ka elektroonili-selt, laadides need üles Nagisse,ERMi pildisaatjate võrgustikupraegusesse kesksesse kanalisse,pildiportaali Eesti Hetked võimujale.

Kasutajate suunas astuminetähendab ka seda, et muuseu-mid peavad mõtlema, kas jäädainfo pakkumisel interneti kaudukonservatiivseks ja oma andme-baaside keskseks, või tuleksarvestada ka sellega, millisteskeskkondades veedavad omaaega internetikasutajad ise.Tehes oma konto näiteks Flick-risse või Nagi.ee pildipanka,tähendab see seda, et muuseummuutub selles keskkonnas liht-kasutajaks, kellel on võrdsedvõimalused nähtavaks muutudaja olla tähele pandud koos kõigiteiste kasutajatega.

materjali kogumaht on ligi-kaudu 30 000 säilikut, sh20 000 klaasnegatiivi ja 10 000fotot. Seega ei keskendu digita-liseerimine mitte ühe või teisehuvitavama või tuntuma kogukättesaadavaks tegemisele, vaidalustatakse algusest.

ESEMEKOGUDE KOLMEMÕÕT-MELINE SKANEERIMINE

Sellesama projekti raames onplaanis alustada ka ERMi uni-kaalse esemekogu digitaliseeri-mist uudsel viisil. 3-D kolme-mõõtmelise skänneri abil asu-takse digitaliseerima ERMi vai-bakogu.

Kolmemõõtmeline digiteeri-mine avab palju uusi, seni kasu-tamata võimalusi. Selle inno-

vaatilise tehnoloogia abil saabkaasajastada õppetööd, tootesrahvakultuuri tutvustavaid õp -pe materjale koolidele kui kaelukestva õppe jaoks. Kolme-mõõtmelised kujutised on kasu-tatavad näitustel, virtuaalnäi-tustel ning abivahendiks uurija-tele. Muuseum tuleb inimesteleotse koju, sest virtuaalne muu-seum on kättesaadav kõigile,kes on muuseumi kogudega tut-vumisest huvitatud – kõrvale eijää ka need inimesed, kes seniaktiivsete muuseumikülastajatehulka ei ole kuulunud, olgugi,et neil on huvi kultuuripärandivastu.

Kvaliteetne kolmemõõtme-line kujutis aitab kaasa ka origi-naalesemete säilimisele, ku naneid ei ole pelgalt üldise tutvu-

mise eesmärgil enam vaja kogu-dest välja tuua.

Projekti raames digiteeri-takse, kirjeldatakse ja varusta-takse vajalike metaandmeteganimetamisväärne osa muuseumisäilikutest. Neid saab seejärellülitada erinevatesse andme-baasidesse, laiendades seeläbimaksimaalselt võimalike kasu-tajate ja kasusaajate hulka.

EUROPEANA – FOTOKOGUGAEUROOPASSE

Lisaks digiteerimisele otsib muu-seum täiendavaid võimalusijuba digiteeritud või veel digi-teeritavate kogude kasutajatelelähemale toomisele. ERM liitus2008. aastal suure-üle-euroopa-lise projektiga Europeana Local,mis on osa suuremast üle-Euroo pa lisest Europeana võr-gustikust. Europeana digitaalseraamatukogu eesmärgiks onmuutuda paljukeelseks ligipää-sukanaliks kogu Euroopa kul-tuuripärandile: selle vahenduselmuutuvad leitavaks digitaalsedkujutised, filmimaterjalid, fotod,maalide reprod, helid, käsikirjadja raamatud, kaardid, ajalehedja kõikvõimalikud muud arhiivi-materjalid.

Juba lähiajal peaks portaalivahendusel kättesaadavaksmuutuma enam kui kaks miljo-nit säilikut: nii maailmakuulsadmaterjalid kui arhiivides senivarjule jäänud, kuid oluline kul-tuuripärand muuseumitest,galeriidest, arhiividest ja raama-tukogudest kogu Euroopast.

Selle ettevõtmise raames sea-dis Eesti Rahva Muuseumendale eesmärgiks muuta and-metega varustatult nähtavaks170 000 kujutist, mille hulgason nii muuseumi fotokogu kuika esemekogu digitaliseerimiselloodud kujutised esemetest.Mahult tähendab see, et jubapaari-kolme aasta pärast oninterneti vahendusel võimaliktutvuda märkimisväärse osagaERMi fotokogust.

DIGITAALSETE MATERJALIDEKOGUMINE

Tänapäeval, kus üha rohkemteavet sünnib ja levib digitaal-sena, tuleb informatsiooni ko gu -vatel ja säilitavatel mäluasutus-tel lahendada ka küsimus, kui-das ja millist infot digitaalseltkoguda ja säilitada. Tänasedmuuseumid püüavad mõel daküll sellele, millised on nendeveebikülgede kasutajad ja miseesmärgil sinna minnakse.Vähem mõeldakse aga sellele,millised on inimeste internetikasutamise harjumused üldise-malt ja kuidas kasutajate vaja-dustele paremini vas tu tulla.

Elame ajal, mil suur osa pal-jude inimeste argipäevast ontihedalt läbi põimunud interne-tiga. Seega elabki suur osa kul-tuurist oma elu digitaalseteskeskkondades. Väga paljude ini-meste jaoks tähendab see eelne-valt loodud internetisisu tarbi-

Digitaalne keskkond peaks võimaldama juurdepääsu muuseumikogudele igal pool ja igal ajalFOTO: MERYLIN SUVE

Kultuuriline ellujäämine – meie või nende?PILLE RUNNEL

Maailma põlisrahvad, nagu kapaljud muud traditsioonilisteeluviiside jätkajad, seisavad vas-tamisi kiiresti muutuva maail-maga, mis tuleb nende ellu jakäseb endaga kohanduda. Onneed muutused põlisrahvastekogukondadele võimaluseks võitähendab see millegi olulisekadumist – nii neile kui koguinimkonnale?

Režissöör Donagh Colemanifilm “Kivikarjamaad” jälgib tal-vest kuni kevadeni üksildastesmägedes elavat nomaadiperet.Tühjus ja otsatu ruum Chang-thangi kõrgplatool on imeilus.Puhub külm tuul ja sinise taevataustal säravad teravad, lumi-sed Himaalaja tipud.

Kivikarjamaadel suudavadkasvada ainult pašminakitsed.Kitsede paksude kasukate alus-vill on üks hinnalisemaid toor-materjale kangatööstuses. Villon nomaadiperede ainsaks ela-tusallikaks, ja ometi toidab seepere vaevalt ära. PerepojadKunsang ja Padman rändavadkoduste karjamaade ja pealin-nas asuva internaatkooli vahet.Padman ei suuda kooliga har-juda ning jookseb ikka ja jälletagasi mägedesse pere juurde.

Samal ajal, kui telgiseinasoojendavad päikesekiired või-vad tekitada petliku mulje tel-gist väljaspool olevast soojusest,puhastab pereisa villasaaki. Tateab, et kool ja kirjaoskuse

4 | Maailmafilm ESMASPÄEV, 23. MÄRTS 2009

omandamine on ainus võima-lus, mis võiks muuta tema poe-gade elu, kui nad ei taha samutikogu eluks kivistele karjamaa-dele jääda.

Ühes maailma kõige vaese-mas riigis Malis, Lääne-Aafrikas,elavad peulid, kes olid kordkogu piirkonda valitsenuduhked sõdalased. Ometi arvasidnad, et nende kutsumus on tee-nida lehmi: “Mitte lehmad poleloodud peulidele, vaid peulidlehmadele,” ütleb peulide kõne-käänd. Iga-aastane loomaderänne üle porikarva, aeglaseltvoolava ja soojaveelise Nigerijõe Diafarabést ja Dialloubéstkuulub UNESCO inimkonnaühise kultuuripärandi nime-kirja. Väike karjus Hambellamängib vabadel hetkedel pisi-keste savist loomadega ja jäl-jendab õhinal ja leidlikult päriskarjapidamist. Suureks saadesei taha ta siiski karjuste rasketelu jätkata.

MUUTUV ELUVIIS

“Kuhu Peulid lähevad” (rež Syl-vain Vesco) kõneleb sellest, kui-das peulid seisavad vastamisiebakindla tulevikuga. Oumarkõneleb kaamerasse rahulikultja lihtsate sõnadega sellest, kui-das ta pole kindel, kas peulidetraditsioonid ja eluviis suuda-vad Mali muutuvas ja kiirestimoderniseeruvas ühiskonnassäilida. Peulid ei ela enam leh-madele. Nooremale põlvkon-nale saab veistest universumi

keskpunkti asemel kasumliklihunikukaup.

Venemaa põlisrahvaste aja-lugu on olnud kõnekas tunnis-tus sellest, kuidas nende assimi-leerimisel on tööriistaks olnudkeskvõimu poolt suunatud hari-dus. Film „Kool liikumas“ (režMichel Debats) vaatab, kas hari-duse kaudu on võimalik sedaolukorda teistpidiseks pöörata,muutes selle võimu tööriistastvõimaluste tööriistaks. Filmi-grupp rändleb koos evengi põh-japõdrakasvatajatega lumisestaigas ja jälgib, kuidas läheb las-tel nendega kaasa rändavas koo-lis. Evengid ning antropoloogAlexandra Lavrillier ei leiutanudnomaadikooli ilmselt mitte ise,vaid lähtusid evenkide esivane-matelegi tuttavast rändkoolimudelist, mis Siberi hõredamaltasustatud aladel oli leidnudrakendust juba nõukogude ajal,1920ndatel ja 1930ndatel.Nüüdne koolieksperiment onaga tasakaalustatud: vastavaltkohustuslikule kooliprogram-

mile saavad lapsed teha tutvustarvutiga, kuid lisaks pöörataksekoolitundides tähelepanu katraditsioonidele ning õpetatakselapsi heitma lassot ja sõitmapõhjapõtradega.

‘Esimene kontakt’ on väljend,millega tähistatakse esimestkohtumist või kontakti kahe kul-tuuri vahel, kes enne seda üks-teisest midagi ei tea. Kontaktiloojaiks on läbi ajaloo olnudenamasti need, kellel on roh-kem ressursse, et rännata neilealadele, mis nende kaardil onseniajani olnud valged. Lääneühiskond, millele ‘esimesedkontaktid’ on üks keskseid omatsivilisatsioonist rääkimisetroope, armastavad esimestkontakti seepärast nimetadaavastuseks või maadeavastu-seks. Kuigi valged laigud lään-laste kaartidel peaksid olematäidetud, ei tea me siiski kõigestkõike. Nii tuli 2004. aastalPõhja-Paraguais metsast bul-dooserite eest põgenedes väljamaailma üks viimaseid isolat-sioonis elanud küttide ja kori-laste rühmi.

Võsast välja tulnud ayrerodriietati t-särkidesse ja nokamüt-sidesse. Nende pikad “metslase-juuksed” lõigati lühikeseks.Neile õpetati uuestisündi ningnad muudeti “tsiviliseeritud ini-mesteks”. Maailma ühes kõigekiiremini maha võetavate met-sade regioonis elavad indiaan-lased ei ole tegelikult kunagi vii-binud täielikus isolatsioonis.Nad olid veetnud tunde, päevi

ja ilmselt aastaid metsa varjustmitte-ayrerodest asukate tegut-semist jälgides. Nad teadsid, etteised ayrerod olid otsutanudelada koos cojnonede – ‘valge-tega’, ehk nendega, kes ‘teevadmõttetuid asju’, kirjutab filmi“Meest kuni tuhani” autor LucasBessire, kes jõudis piirkondaneli kuud pärast buldooseripõ-genike liitumist oma “tsivilisee-ritud” suguvendadega.

LÄÄNELIK MODERNSUS

Jahimaad on külgetõmbavadpiirkonnas tegutsevatele karja-kasvatajatele. Kuna maapindakatvat võsa on pea võimatumaha lõigata, eemaldatakseseda suurte buldooseritega, etmuuta see karjamaadeks. Jno-raine, üks isolatsioonist loobu-nutest meenutas, et nad arvasid,et buldooserid otsivad neidtaga, sest iga kord, kui nad pea-tusid ja tegid omale küla, tulidmasinad neile järele. Taaskordjätsid nad oma aiad ja taimedmaha ning põgenesid joostes jaroomates, jälgides sissetungijaidpisarates ja joogijanus.

Vaatajaile jääb mõelda, kasläänelikud arusaamad ‘modern-susest’ on põlisrahvastele ainusvõimalik lahendus ning kas met-sast väljatulek tähendab isolat-siooni lõppu või veelgi suuremateraldatust – näiteks loobumistoma esivanematega seotudminevikust, mille suhtes uueselus valitseb tabuna kollektiivnevaikus ja soov unustada.

KOGUJA LENNARTMERI SOOMEUGRIRAHVASTE HELIMAAILMAS

Heliruum „Koguja Lennart Meri“ERMi näitusemajas Filmivõtete ajal tegutsevadkaamera ümber mitmedpühendunud inimesed. Hil-jem, montaažilaua taga lõi-gatakse kokku hoolikalt läbi-mõeldud filmikompositsioon,taustaks autentne heli vahel-dumisi helikujunduses kasu-tatud muusikaliste lõiku-dega. Kunstiteos saab val-mis, kaasajal on seda võima-lik digitaalselt restaureerida,kuid sellega lugu veel ei lõpe. Soomeugri rahvaste helide-maailmast on meil alles fil-mist välja jäänud põnevaidsalvestusi: jutustused-laulud,mõttevahetused, looduse jainimese kooseksistents,etno graafiline kirjeldus, katranss ja meditatsioon. Maailmafilm 2009 esitlebkoguja Lennart Meri filmipro-jektide helinäiteid soomeugrirahvaste elust Enn Sädepoolt ülevõetud kvaliteetsetesalvestustena, mis tuuaksefilmigrupiga koos rännanudAado Lintropi abil kuuldavaleMAAILMAFILMI HELIRUU-MIS, Eesti Rahva Muuseuminäitusemajas.Kristjan Raba

Mitte lehmad poleloodud peulidele, vaid peulid lehmadele.

Kuigi valged laigudläänlaste kaartidelpeaksid olema täide-tud, ei tea me siiskikõigest kõike.

Nomaadi pere filmist „Kivikarjamaad“ FOTO: DONAGH COLEMAN

Maailmafilm | 5ESMASPÄEV, 23. MÄRTS 2009

Fotonäitus tiibetlastest „Oodates Tema Pühadust“

Nädal Maailmafilmidega

„Oodates Tema Pühadust“on fotonäitus tiibetlastest,

kes ootavad ühtmoodi kannatli-kult palvetades Tema Pühadustdalai-laamat nii eksiilis Dharam-salas kui Tiibeti südames Lhasas.Esimeste ootus lõpeb TemaPühaduse naasmisega, aga Lha-sas oodatakse juba rohkem kuiviiskümmend aastat ...

Hiina kommunistliku režiimitugevnemise tõttu oli tiibetlastevaimne juht dalai-laama 1959.aastal sunnitud põgenemaIndiasse, temale järgnes 80 000tiibetlast. Põhja-India lopsakaroheluse keskel Dharamsala üla-linnas McLeod Ganjis asutasidpõgenikud Tiibeti eksiilvalituseja kogukonna.

Dharamsalas tehtud fotodongi seotud sealsete tiibetlastekogukonnaga, kes moodustavad20 000 elaniku hulgas juba napi

enamuse. Nad peavad omapraegust elukohta tõeliseks Tii-betiks: vabaks maaks, kus päike-setõusu tervitab tiibeti rahvus-lipp, kus õmmeldakse turistidelenomaadide rõivaid ja õpetataksetiibeti leivategu.

Hiina Rahvavabariigis asuvaTiibeti Autonoomse Regiooni(TAR) keskus Lhasa on seevastumuule maailmale märksa sule-tum paik. TAR-i sisenemisekspeab taotlema eriluba, sisene-miskeelu saavad reeglina nii aja-kirjanikud kui inimõiguslased.

Tiibet on muutumas muu-seumiks. Siin on Potala palee,üks arhitektuuriimedest, milleehitamist alustati 7. sajandil jakõik teised kloostrid. Ome ti onkõik need hooned, kus va remkäis agar õppetöö, munkadest janunnadest peaaegu tühjad. Kullar Viimne

PILLE RUNNEL

Tartus on juba kuuendat aastatjärjest algamas Maailmafilmi fes-tival: nädal täis filmivaatamisi,maailma avastamist ja headseltskonda. Kohal on paljude fil-mide autorid, kes räägivad nen-dest vaimsetest ja füüsilistestradadest, millel nad on liikunudning sellest, kuidas on sündinudnende filmid.

Hispaanlane Ciro Altabas(“Hobi”) rändab tuntud mängu-konsooli jälgedes Jaapanisse jaavastab end selle asemel tutvu-vat nende lõputute viisidega,kuidas jaapanlased vaba aegaveedavad ning keegi ei saalõpuks aru, kas nad elavad män-gult või päriselt. Tšehhi noortefilmitegijate dokk “Kell pool neli”on aga lugu sellest, kuidas aegUkraina Taga-Karpaatides onpeatunud, aga see ei pane eritikedagi muretsema ning eluläheb lihtsalt edasi, kulgedesühest pisikest seigast teiseni. Kuisu maja põleb maha, ehita uusning kui sul ei ole millegi eestpiima osta, siis proovi lihtsaltleida üks lüpsil olev lehm.

“Jolki palkis” otsib AleksandrGentelev, Iisraelis edukat kar-jääri teinud telerežissöör, ülesneed vene immigrandid, kes saa-busid kunagi tõotatud maalesamas lennukis, hargnedes sealtoma elusid elama. Milliseksneed elud on kujunenud ja kui-das on Iisraeli ühiskond nadvastu võtnud?

“Üksi ja anonüümselt” onLõuna-Ameerikas tehtud lühike,aga mõtlemapanev lugu mehest,kes on otsustanud kontrollidaoma elu asemel seda, kuidas tasureb. Miks ta ei ole rõõmus, kuita tundmatul maal peaaegu kus-tununa siiski leitkse ja eluletagasi turgutatakse? Šveitsinoorte režissööride film “Tupiktaevasse” uurib aga seda, kaspäikese- ja õhutoidul on võima-lik ellu jääda, või kas ellujäämiseküsimus söögist loobudes on

üldse peamine. Maailmafilmi ekraanile tule-

vad ka karismaatilised naised.Need naised, nii vanad kui noo-red, on segu tugevusest, tarku-sest, veetlusest, aga ka haavata-vusest, muredest ja julgusesttõele näkku vaadata. Nende sil-madest peegeldub kurbus, elu-tarkus, erootiline kiirgus,moraalsed tõekspidamised, agaka vallatused ja veidrused. Kaa-merad on püüdnud seda kõikekord suurema, kord väiksemajulgusega, lastes end vahel omategelastest narritada ning jäädesneid vahel lummatult vaatama.

Ekraanile jõudvate naistelugude läbi kõlab üldinimlikelukreedo – elu tähendus eiseisne selles, et kõik on korras(“Saarte naised”, rež Lotta Pero-nella).

Sellele rahulikule ja natukeisegi lüürilisele loole on kontras-tiks “She-J” (rež Elvan Kivilcim),mis kõrvutab kahte nais-DJd,kellest üks elab Hollandis ja

teine Türgis. Türgi ööklubidespeamiselt machosid tantsitavesimene Türgi nais-DJ määrat-leb end ühe lausega: tema tööon nagu moslemilinnaosas sea-liha müümine.

Svaasimaa vanaemadel ei oleaga ühtegi muud võimalust kuivankumatult vastu pidada, sestsee on ainus võimalus kasvatadakeset igapäevaseid haigusi jasurma aidsist laastatud Svaasi-maal üles oma lapselapsed.Vahepealset põlvkonda enam eiole. Keegi ei taha küsida, missaab siis, kui vanaemad on sur-nud, sest kui kaovad nemad,kaob kogukonna mälu ning lap-sed jäävad kasvatama lapsi.

Permi balletikoolis õppivaleOksanale (rež David Kinsella“Ilus tragöödia”) tundub, et üksballetti tantsiv tüdruk saab lavalväljendada vaid ühte väga olu-list asja. “Mulle tundub, et igasballetis on armastus,“ ütleb ta,loovutades selle veendumusetõttu aastateks kõik, mis ei

puutu teatrisse. Kuigi jalad onverised, tuleb balletikingad jalgapanna ja treeningupäeva jätkata.Balletikooli legendaarsemateõpetajannade karm hääl kaigubüle Tšaikovski luikede balleti,kuid utsitab jätkama elu täis näl-gimist, väsimuspisaraid, eneseskõhklemist ja koduigatsust. Tüd-rukud teavad, et kui nad sellekõigega hakkama saavad, on seeeriline tunne: „Ma arvan, et maolen kõige õnnelikum inimenemaailmas. Sest ma tegin sellekuidagimoodi läbi, ma olen sedakõike kogenud. Kannatused vor-mivad sinust isiksuse,“ ütlebOksana kooli lõpetanult. Sarna-sel moel tungib tüdrukute täis-kasvanuks saamise maailma film“Suve seemned” (rež Hen Las-ker), kus filmi autor elab koostüdrukutega õppustel ja kordo-nikoridoris, kleepudes nendekülge samamoodi nagu on klee-punud relvad, millest tüdrukudei tohi loobuda ka duširuumisisenedes.

23/03 ESMASPÄEV

12.00 – 16.00 Etnograafilinefilm kui meetod uurimistulemusteja arengukoostöö kommunikat-sioonis. Ümarlaud.(Eesti Rahva Muuseumis,J.Kuperjanovi 9, Tartu)

24/03 TEISIPÄEV

ATEENA KESKUSES, 10.00 – 14.30 Visuaalseantropoloogia autoriprogramm:COLETTE PIAULT (Prantsusmaa)PÕHIPROGRAMM 15.30• Kõrbepruudid (2008), rež AdaUshpiz, Iisrael 90’ 17.30• Ilus tragöödia (2008), rež DavidKinsella, Norra / # Venemaa, 60’• Saarte naised (2007), rež LottaPetronella, Soome, 58’20.30Kivikarjamaad (2008), rež DonaghColeman, Soome / Iirimaa /Suurbritannia / # Tiibet, 65’Kool liikumas (2008), rež MichelDebats, Prantsusmaa / Venemaa,50’

25/03 KOLMAPÄEV

10.00• Professionaalne välismaalane.Asen Balikci ja visuaalne etno-graafia (2009), rež Rolf Husmann,Manfred Krüger, Saksamaa / #Türgi / Suurbritannia / Bulgaaria /India, 60‘• Luc de Heusch. Metsik mõtle-mine (2007), rež Karine de Villers,Belgia / # Belgia / Kongo 50’12.30• Rändajad (2008), rež ZoltanSzalkai, Ungari / # Venemaa /Handi, 50’• Kuhu lähevad peulid (2007), režSylvian Vesco, Prantsusmaa /Belgia / # Mali, 52’15.30 • Maruchiga teel (2008), režFlorian Walter, Saksamaa / #Mehhiko, 43’• Bilal (2008), rež Sourav Sarangi,India, 92’18.30 • ESILINASTUS. Kihnu pulm(2009), rež Meelis Muhu, Eesti, 97‘21.00 • Jolki palki (2007), rež AlexanderGentelev, Iisrael, 91’

26/03 NELJAPÄEV10.00• Üksi ja tundmatu (2007), rež De -bora Diniz, Brasiilia, 18’• Tupik taevasse (2008), režJanos Tedeschi, Šveits / # Tai /India, 70’12.00• Meest kuni tuhani (2008), režLu cas Bessire, USA / # Paraguay,47’• Tundras muutusteta (2008), režDainis Klava, Läti / Eesti / # Soo -me 52’ 15.30• Vana mees Peeter (2008), režIvan Golovnev, Venemaa, 26’• Algaja (2008), rež Inka Achté,Soome, 28’ • Hobi (2008), rež Ciro Altabas,Hispaania / # Jaapan, 50’18.00 • Auväärse hr Rai viimsed riitused(2007), rež Jayasinhji Jhala, USA/ India / # India, 47’

ESILINASTUS• Kui vagiinal oleks hambad(2009) rež Liivo Niglas, FrodeStoraas, Eesti / Norra / Mosam-biik / # Mosambiik, 55’20.30 • Trompetite Vabariik (2006), režStefano Missio, Itaalia / # Serbia,48’• Kuninganna film (2007), režSergio Mercurio, Bolivia / Argen-tina / # Brasiilia, 70’

27/03 REEDE

10.00 – 14.30ERIPROGRAMM • Etnograafiline film Eestis 1960 -80: Eesti Rahva Muuseumifilmitoodang.PÕHIPROGRAMM15.30 • Ebamaine (2008), rež VladimirGolovnjov, Venemaa 22’• Keskkalmistu (2008), rež AndrésMélendez, Prantsusmaa / # Co -lumbia, 34’ • Eluraamatukogu (2007), režAmanda Hill, Suurbritannia 15’17.30 • Vera ja Janis Lacis (2007), režAigars Lielbardis, Läti / # Vene-maa, 30’• Lakshmi ja mina (2008), režNishtha Jain, India, 59’19.30• Teel (2007), rež Freddy Mou-chard, Prantsusmaa / # Belgia /USA / Hispaania / Maroko, 75’21.00 • Jäta! Puhka! Hakka otsast pea -le! (2007), rež Esther Maagden-berg, Holland, 49’• She-J (2007), rež Elvan Kivilcim,Türgi / # Türgi / Holland/ Prant-susmaa, 63’

28/03 LAUPÄEV

10.00 • Naine mulli seest (2007), režNetta Loevy, Iisrael, 59’• Õige mees õiges kohas (2008),rež Matthieu Imbert-Bouchard,Ced ric Dupire, Prantsusmaa/ #Guinea, 65’12.30 • Elu kandes (2008), rež BrechtjeBoeke, Holland, 37’• Täna nopib kull ühe tibu (2008),rež Jane Gillooly, USA / # Svaasi-maa, 72’15.30 • Ebamugavused (2008), režEleonore Merlin, Anna Salzberg,Prantsusmaa / # Malaisia, 28’• Suve seemned (2007), rež HenLasker, Iisrael, 63’17.30• Kuhu? (2008), rež Max Kerkhoff,Saksamaa, 45’• Kell pool neli (2006), rež To masHodan, Tšehhi / # Ukraina, 75’20.30 • Kogu maailm on lava (2008), režNirmal Chander Dandriyal, India,60’

Näitused1000 SAMMUGA… ERMi fotoko-gusid tutvustav näitus, kuraatoridJüri Karm, Taavi Tatsi (Ateenakeskus)TEMA PÜHADUST OODATES,fotonäitus, kuraator Kullar Viimne (ERMi näitusemaja)HELIRUUM „Koguja LennartMeri“, kuraator Kristjan Raba,(ERMi näitusemaja)www.worldfilm.ee

Maailmafilmi programm 2009

Maailmafilmil linastub ka uus Eesti dokumentaalfilm „Kihnu pulm“ (rež. Meelis Muhu). FOTO: PILLE RUNNEL

„Oodates Tema Pühadust“ FOTO KULLAR VIIMNE

Festivali toetavad: EV Kultuuriministeerium, Eesti Filmi SA, Tartu linn,Goethe Instituut, Prantsuse kultuurikeskus, Iisraeli saatkond

6 | ERM 100 ESMASPÄEV, 23. MÄRTS 2009

PIRET ÕUNAPUU

Sada aastat tagasi sündis üksi -kute inimeste südameasjastmuuseum tervele rahvale jakõigest, mis eestlasi puudutab– Eesti Rahva Muuseum. Algus-aastatel püsis muuseumi tege-vus vabatahtlike tööl, mille abilkoguti suurepärane materjalkaduvast talupoja argielust,mis sai aluseks hilisemateleteadustöödele.

Sajandi jooksul on muuseu-mil olnud nii paremaid kui hal-vemaid aegu, üle on elatud kaksmaailmasõda ja mitu okupat-siooni. Kord on ERM olnud rah-vusliku sümboli staatuses, kordon ERMi seetõttu ka laiali jaota-tud. Kord on olnud muuseumitegevuse tulipunktis kogumis-töö, siis taas teadustegevus jakirjastamine või näitused jakülastajad.

1907• Jakob Hurda matusepäevaltoimus koosolek, kus otsustatiasutada muuseum, et lahkunusoovi järele tema kogu rahvale,kelle keskelt see korjatud, allespeab jääma.

14.04.1909 • Eesti Rahva Muuseumi esi-mene põhikirjakohane koosolek.Esimeseks ülesandeks sai vana-vara korjamine, keskraamatu-kogu asutamine ja Hurda kogualalhoidmine.1909 suvel• Esimesed vanavara kogujadvälitöödel: Nikolai Triik jaEduard Pedak Iisakus; Aleksan-der Uurits ja Karl Grau Kodave-res ja Tormas. Esimese seitsmeaasta jooksul kogus 165 vaba-tahtlikku vanavarakorjajat muu-seumile ligi 20 000 eset. Korja-mistoimkonna esimees oli Krist-jan Raud.1911• Algas kogutud materjalidestnäituste tegemine.1915• Loodi ERMi Tallinna osa-kond, millest 1919 moodustatiTallinna Eesti Muuseum, hili -sem Eesti Kunstimuuseum.1922• Muuseum kolis Raadi mõisa-hoonesse, kus järgmisel aastalavati rahvateaduslik ja kunsti-ajalooline näitus; muuseumidirektoriks sai soomlane IlmariManninen.1924• Arhiivraamatukogu oma 301

kastiga ja Eesti BibliograafiaAsutis kolisid Aia tänava majja.1925• Ilmus ERMi aastaraamatu 1.köide.1927• Hurda kogud jõudsid Tar-tusse, uksed avas Eesti Rahva-luule Arhiiv; avati uus püsinäi-tus Raadil.1928 • Raadil avati hõimurahvastenäi tus, mille eeltööga oli tegele-nud 4 aastat varem loodud osa-kond.1929 • Asutati Eesti KultuuriloolineArhiiv, mille aluseks sai ERMi,Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadee-milise Kirjandusühingu ja Aka-deemilise Ajaloo Seltsi kogudeühendamine.1931• Asutati Kirjasaatjate võrk,kuhu kuuluvad inimesed aitavadtänaseni kaasa ERMi arhiivima-terjalide kogumisele.1938• Asutati Rahvarõivaste Nõuan-debüroo, mis jagas praktilisi suu-niseid rõivaste valmistamiseks.1940. aasta november • Teiste muuseumide seas riigis-tati ka ERM ja jaotati kaheks:Riiklikuks Etnograafiamuuseu-

miks asukohaga Raadil ja Riikli-kuks Kirjandusmuuseumiks (ku -hu kuulusid Arhiivraamatukogu,Eesti Rahvaluule Arhiiv, EestiKultuurilooline Arhiiv, Eesti Bib-liograafia Asutis) asukohagaVanemuise 42.1943• Osa ERMi kogudest viidi sõjaeest varjule erinevatesse maa-kohtadesse.1945–1947 • ERMi kogude reevakueeri-mine ja kolimine Veski tänavahoonesse.1961• Alustati etnograafiliste filmidetegemist.1964–1965• Toimusid välitööd maarahvakaasaja eluolu dokumenteerimi-seks (välitööd kestsid kokku 454päeva).1965 • Alguse said järjepidevad eks-peditsioonid soome-ugri rah-vaste juurde.1969• Fondihoidlana võeti kasutu-sele Pauluse koguduse kirik ning1984 Püha Aleksandri ko gudusekirik.1988 • Eesti Rahva Muuseumi nimetaastamine.

TIINA TAEL

Kihelkond pole mitte ainultajalooline haldusüksus, vaidon tänini eestlaste piirkondlikuidentiteedi aluseks, aidateskaasa kodukanditunde tugev-nemisele ning põlisasustuseolemasolu kinnistamisele.Kihelkondade järgi on lihtnemääratleda oma päritolu. Kogumeie vanem kultuurikiht jagu-neb kihelkondade järgi: ala-teadlikult kasutame päritolu -omaseid keelendeid, jutustameedasi kohapärimusi, rahvarii-deid valides eelistame kas omavõi vanemate kodukoha omi,lahkunud sängitame koduki-helkonna kalmistule, esivane-mate kohta uurime andmeidvanadest kirikuraamatutest.

Esimesed tähised püstita-takse Eesti Rahva Muuseumi100. sünnipäeval 14. aprillilTartu-Räpina-Värska maanteelTartu-Maarja ja Võnnu kihel-konna piirile. Kahe aasta jook-sul on kavas tähistada veel 730piiritähist Eesti põhi-, tugi- jakõrvalmaanteedel.

Ehkki kihelkondlik jaotuskestis Eestis 1925. aastani, onkihelkondade nimistu lähtedaa-tumiks võetud 24. veebruar1918. Muuseumiga on kaasa

ERM tähistab kihelkonnapiireEesti Rahva Muuseumil on soov viia ellupresident Lennart Meri kunagine idee mär-gistada ära eestiaegsete kihelkondade piirid,et tuua ajaloolisi juuri meile lähemale.

Eesti Rahva Muuseum 100

mõelnud tegus töörühm Maan-teeameti, Kohanimenõukogu,Võru Instituudi, Eestimaa Loo-duse Fondi, Eesti Keele Insti-tuudi, Siseministeeriumi, ASRegio ja veel mitme teise insti-tutsiooni esindajatega. Nüüd-seks on välja selgitatud piiriko-had, kuhu asetatakse pruuni-taustalised liiklusmärgid 642„Turismiobjekt“.

Samaaegselt kihelkonnapii-ride tähistamisega tutvustabERM maakonna- ja vallaleh-tede kaudu erinevate kihel-kondade materjale muuseumikogudest. Eesti Rahva Muu-seumi eseme- ja arhiivikogudon algusest peale olnud korral-datud kihelkondade järgi ningkihelkondlik printsiip on ERMiüks olemuslikumaid tunnus-jooni tänapäevalgi. Valmivadülevaated annavad pildi, kuipalju, milliseid esemeid igakihelkonna kohta ERMi fondi-des leidub, mis on huvitava-mad ja vanemad ning kuidason kogud tekkinud. Samutitäieneb muuseumi internetile-hekülg kihelkondade tutvus-tustega ja jätkame vanavarakogumisretkede päevikute kir-jastamist. Sel moel saame sajaaasta jooksul kogutud kultuu-ripärandit eesti rahvagajagada.

3020 50 km40100

Prangli

NaissaarAegna

Pakri s-d

Osmussaar

Vormsi

Abruka

Muhu

Hiiumaa

Saaremaa

Manilaid

Kihnu

Ruhnu

Vilsandi

Vaindloo

Väike - Tütarsaar

P ä r n ul a h t

Kura kurk

L I I V I L A H T

S O O M E L A H T

V Ä I N A ME

RI

ÄN

EM

E

R

I

Võrts järv

KARKSI-NUIA

LIHULA

Raasiku

Suuremõisa

Kivi-Vigala

Neemisküla

ABJA-PALUOJA

ANTSLA

PÜS

MUS

VÕHMA

SUURE-JAANI

MÕISAKÜLAOTEPÄÄ

KEILA

KIVIÕLI

TAPA

PALDISKI

TÜRI

JÕGEVA

ELVA

RAPLA

PÕLTSAMAA

SAUE

KUNDA

KÄRDLA

SINDI

LOKSA

KEHRA

TÕRVA

KILINGI-NÕMME

TAMSALU

VILJANDI

RAKVERE

MAARDU

KURESSAARE

VALGA

HAAPSALUPAIDE

TARTU

TALLINN

PÄRNU

Karjaa

JaaniJJ i

Valjalaaa

PöideePöid

Püha

Kaarmaarmaa

hKihelkonnaKKihK k

KärlaKK

mmajammJämJ

AnnnnsekülaAnn

Muhuhuu

EEmmasteEmmasteEmmastemmastmmast

Reigi

Vormsimsimsi Lääne-änänNigulaNigNigNigula

amamaaKullamuu

Martnaartnaartna

RidalaalaMärjamaaamaM a

Nissiissss

KirblaKirbKKKLihula

Mihkli

Pärnu-Jaagupinu-u

Varbla

Audru

TTõstamaaTõTõTõ

RistiRiHarju-H

MadiseMadiseMadiseeeee

KeilaK

JüriJJü

HageriH

JõelähtmemeJõJõõeeõeeeJõKuusalu

Harju-Jaaniu irj irjHarHa i

KoseKo

AmblaaAAA blA bl

Järva-va-Madisead

Haljala

Kadrinaindrdradad

Viru-NigNigulairu-Nru- la

Viru-Jaagupiu-J piiruiruVäike-ääMaarjaMaa

va-JärvaJJaniJaaniJaJa

Lüganusana

RakverekvereRakvereRa eeeeeee

Simuna

TormaaaLaiuseiuseiuse

uKoerueePeetri

Kodavea

arja-Maarja-MM aagdaleenaMagdaMMMaga aM

ÄksiÄÄÄkÄkÄÄÄksi

Kursii

Juuruu

VändrandV nddverePilistverttvestttvestlil

Suure-Jaani

Türi

Raplaplapla

Paistuaiai

uTarvastuuuuastastu

Karksiiiaa i

HelmeH l

Halliste

SaardeS eee

annuaaRannnn

Puhja

RõnguRõnguRõngugRõngug

KambjaK bjaamK bjaam

Otepääpäpäääää

SangasteteasSa asann Urvastete

KanepianeK pippip

Kolga-a-aKolgaaJaanin

gg

ViljandindV anndV anTori

PärnuärnPärnPärn

Harglaargarg

Karula

HanilaHHH

KaruseeK

PalamuselPalPal ePVigala

eteeHäädemeest

Kõpu

KäruKä

Tartu-MaartuT rtuT a

Nõooo

hnRuhnu

AvinurmeA in rmevv mA e

Käina

AnnaAnnAnn

Pühalepaapaalephaleph

PõltsamaaP t

Kadrina

arootsiaroaroNoar

Paidea deiddaiidddeiddaiidd

Tartu-TMaarja

Tartu-uuuuu-u-TarMaarjaarjajarjjaaMa a

Otepää

AINAŽI

SALACGRÎVA

STAICELE

LIMBAŽILEMSALU

VOLMARI

RUHJA

VÄIKE-SALATSI

ALOJA

MAZSALACA

VALMIERA

VALKA

APEHOPA

RÛJIENA

STRENÈI

HEINASTE

SALATSI

HANKOHANGÖ

L Ä T I

L Ä T I

S O O M E

57°5

0'58

°00'

58°5

0'59

°00'

59°5

0'

0'

22°00'

22°00'

23°00'

23°00'

24°00'

24°00'

25°00'

25°00'

26°00'

26°00'

2

27°00'

1989• Avati ERMi ja soome-ugri rah-vaste suur ühisnäitus „Soome -ugri rahvakunst“.1993• Ilmumist alustas rahvusvahe-lise levikuga teadusajakiri ProEthnologia.1994• Avati näitusemaja ja püsieks-positsioon “Eesti. Maa, rahvas,kultuur”; asutati Eesti RahvaMuuseumi Sõprade Selts.1998• Ilmus teadusmonograafiatesarja ERMi Sari 1. number.1999• Esimene noorteadlaste konve-rents “Etnoloogia hääled”.2000• Alustati Raadil hoidlakomp-leksi väljaehitamistöödega.2004• Toimus 1. Tartu visuaalse kul-tuuri festival Maailmafilm.2006• ERMi uue hoone arhitektuu-rivõistluse võitis arhitektideDan Dorell, Lina Ghotmeh jaTsuyoshi Tane eskiisprojekt„Mälestuse väli“ (MemoryField).2009• Eesti Rahva Muuseumiga ühi-nes Eesti Postimuuseum.

1.

Juubeliaasta sündmusedkulmineeruvad 13.–15.aprillil, kuigi neid jagub

tervesse aastasse. Kalender onkirev ning kõik leiavad midagiendale. Ühelt poolt on juubelalati kummardus olnule, ini-

Raamat

Juubelitrükis Eesti rahva -riiete ajalugu

ERM 100 | 7ESMASPÄEV, 23. MÄRTS 2009

Sajandile mõeldes

AET OLLISAAR, VAIKE REEMANN

24. veebruaril, Eesti Vabariigi91. sünnipäeval esitleti AnuRaua vaipa „Kogujad“, mis val-mis Eesti Rahva Muuseumis 100.aastapäeva auks korraldatudüle-eestilise kavandikonkursivõidutöö na.

Kuulsatel gobeläänidel onkujutatud nii värvikaid lugusidkui ka tähendusrikkaid ajaloo-sündmusi. Eesti vaibakunsti aja-lugu võib arheoloogilise leiuma-terjali põhjal pidada tuhande -aastaseks. Kirjatud ja kirgastestrahvakunstivaipadest 20. sajan -di professionaalsete tekstiili-kunstnike monumentaal gobe -läänideni küündiv looming,mille hulgas suurim on EnnPõldroosi kavandi järgi 1985. avalminud gobelään Tallinna Lin-nahallis (mõõtmed 48 x 10meetrit, kaal ligi 1 tonn) innus-tasid Eesti Rahva Muuseumi ka100. sünnipäeva puhul vaiba-konkurssi korraldama. ERMi 75.juubeliks telliti esindustekstiilidMalle Antsonilt.

Kogujate jäljed ERMi juubelivaibal

Aprillis ilmub Ilmari Man nineniraamatu „Ees ti rahvariiete aja-lugu“ pa randatud kordustrükk.

Raamat annab parima üle-vaate rahvariiete kujunemisestja Eesti eri piirkondade paik-kondlikest eripäradest. Rikka-like illustratsioonidega raama-tut peetakse siiani kõige põh-jalikumaks käsitluseks eestirahvariiete ajaloost. Raamatuteeb väärtuslikuks ka süste-maatiline analüüs Eesti rahva-riiete kujunemisest võrdlusesteiste rahvastega.

ERMi direktor Ilmari Manni-neni 1927. aastal koostatudraamatu väikene tiraaž onmuutnud originaali suureksrariteediks. Kordustrükigatähistab ERM ka esimesedirektori Ilmari Mannineni 115.sünniaastapäeva.

Piirissaar

Suur - Tütarsaar

Pe

ip

si

rv

N a r v al

ah

t

Pi h

kv

aj

är

v

SSI

STVEE

KALLASTE

Ust-Luga

PÕLVA

NARVA-JÕESUU

RÄPINA

SILLAMÄE

ÕRU

JÕHVI

U

NARVA

se

JõhviVaivara

Iisakukk

ere

Võnnunnnn

Põlva

aRäpinaaaa

Vastse-liinal

arja

õugeõ

RõugeRR e

PETSERI

PSKOV

GDOV

SLANTSÕ

IVANGORODJAANILINN

PIHKVA

OUDOVA

VE

NE

MA

A

27°00' 28°00'

57°5

0'

58°0

0'58

°50'

59°0

0'59

°50'

28°00'

© R e g i o 2 0 0 9K L - 9 - 0 1 7

Raamat

Eesti RahvaMuuseumisada aastatMis on ERM ja millega onsajandi jooksul tegeletud?Kes on teinud ja kellele? ERMiajaloo ja tegevuse põhjalikülevaade 6 autori sulest,illustreeritud ligi 500 fotoga,varustatud ingliskeelsete kokkuvõtete ja registritega.Ilmub aprillis.

mestele, kes on teinud ja muut-nud. Teiselt poolt on EestiRahva Muuseum riiklik insti-tutsioon, mille juubelit peavadsilmas ka teised institutsioonid.

Eesti Pank annab ERMi 100.juubeli puhul välja meene-

mündi, mis tavapärase vormiasemel on austusavaldusenakodarraha vormis. 16. det-sembril 2007 valis Eesti Pangažürii välja meenemündi kon-kursi võidukavandi „Kiil“, milleautoriks on Eesti Kunstiaka-

deemia tudeng Liis Dvorjanski.Eesti Post annab ERMi 100.

aastapäeva auks välja erimargi,mille kujunduse autoriks onVladimir Taiger. Juubelimarkija kodarraha esitletakse 15. aprillil.

Seekordse juubelivaiba toim-kond ja žürii moodustati EestiRahva Muuseumi, Eesti Tekstii-likunstnike Liidu ja Tartu Kõr-gema Kunstikooli esindajatest.Konkursi esimene voor oli ano-nüümne kavandite ideekon-kurss, milles võisid osaleda kõiksoovijad. Intrigeeriv lähteüles-anne – 21. sajandi vaip – suunasmõtlema nii traditsiooniliselekui ka uuenduslikkusele, aja-loole ja tulevikule. Teiseks eel-duseks seati mõtteline seosERMi 100aastase ajalooga.

Kavandivõistlusele laekustöid 24 autorilt: tunnustatudprofessionaalidest kooliõpilas-

teni. Teise vooru võidutööna saiteostamistellimuse Anu Raud.Üsna üksmeelselt leiti, et AnuRaua „Kogujad“ on kui sild meieaja ja mineviku vahel, kus detai-lirohkelt jutustatakse nii EestiRahva Muuseumile kui ka eest-lastele olulistest asjadest.

Valminud gobelääni „Kogu-jad“ (mõõdud: 410x180 cm)esitluse ajal 24. veebruaril oliERMi näitusemaja külalisi pil-geni täis. Diskreetsemalt kuikavandil on vaibal esitatud Eestilipuvärvid: mustrilindude sini-sed parved taevalaotuses, ma -he dalt lambavillamustad kogu-jad vanavaraga ja valged kogu-

jate jäljed lumekarva pinnal. NiiEestimaa ise kui ka rahvakunston olnud autorile lõpmata suu-reks inspiratsiooniallikaks. Igajäljepaariga seob Anu Raudmõn da vanavarakogujat. Kirik,majad ja korduv redelimotiiv onseotud nii isiklike mälestustegakui ERMi välitööde päevikutestloetud kogumisretkedega. Au tori selgitusi vaibakujunditetagamaade ja vaiba teostamis-protsessi kohta saab jälgida fil-mis „Kogujad” (ERM 2009).

Konkursi õnnestumist ja vää-rikust kinnitab Anu Rauale Aas -ta tekstiilikunstnik 2008 au -nimetuse omistamine.

Eesti kihelkonnad. KAART REGIO 2009.

Vaip. Anu Raud, Kogujad. (2009)

1. Kadrina vanavarakorjajad poseerimas 1914. aasta suvel kogutud vanavaraga. ERM FK 362:702. ERMi püsinäitus Raadi mõisas. Vaade rahvariiete näitusele. FOTO EDUARD SELLEKE 1932. ERM FK 644:23. 1922. aastast kuni 1944. aastani asus ERM Raadi mõisahoones. POSTKAART. FK 1126:16

2.

3.

EESTI RAHVA MUUSEUMI PILDIALBUM.DIE POSTKARTEN DES ESTNISCHENNATIONALMUSEUMS. ALBOM OTKRÕ-TOK ESTONSKOVO NACIONALNOVOMUZEJA. THE ESTONIAN NATIONALMUSEUM IN PICTURES.

Koostajad Indrek Ilomets ja Tiina Tael. Kujun-dus Kalle Toompere. 2008, 227 lkPildiraamat räägib Eestimaast piltpost-kaartidel ja fotodel aastatel 1911–1935.Tegemist on Eesti Rahva Muuseumi pil-dikirjastuse poolt väljaantud postkaar-tidega, mis tutvustasid muuseumikogutud vanavara, eestlaste rõivastust,etnograafilisi töövõtteid, igapäevaelu jakombestikku ning Eestimaa kauneidkohti. Postkaartide autoriteks on foto-graafia suurkujude Johannes Pääsu-kese, Carl Oswald Bulla, Jaan Kristini jaEduard Sellekese kõrval veel teisigipäevapiltnikke ja vanavarakogujaid.

KRISTA ARU. ÜKS KIRG, KOLMMÕÕDET.

2008, 479 lk Raamat käsitleb Karl August Hermanni,Jaan Tõnissoni ja Kusta Toomi ajakir-janduslikku tegevust Eesti ajakirjan-dusloo taustal. Tähelepanu keskpunk-tis on päevalehe Postimees väljaandjaja toimetaja Jaan Tõnisson, kes omapaljude ametite ja ettevõtmiste juuresoli ja jäi eelkõige ajakirjanikuks.

EDGAR SAAR. PÕHJAHANTIDE RAHVARÕIVAD 20. SAJANDI VIIMASEL VEERANDIL

Kujundaja: Jüri Kaarma. 2008. 267 lkHandid on soome-ugri keelkonda kuu-luv rahvas, kes elab Lääne-Siberis Obija selle lisajõgede ääres. Käesolev raa-mat annab ülevaate põhjahantide rõi-vastest 20. sajandi viimasel veerandil.

Raamatu autor Edgar Saar on mitu-kümmend aastat uurinud Lääne-Sibe-ris elavate hantide elu ning jäädvusta-nud nende rahvarõivaid. Tuuakse väljahandi rõivastele iseloomulik, võrrel-dakse neid naaberrahvaste kehakate-tega, näidates sarnasusi ja erinevusi. Raamatule annavad lisaväärtuse roh-ked illustratsioonid – autori osalusel toi-munud kümnetel välitöödel valminudfotod ja rõivajoonised.

LÄBI LILLEDE, FLOWERPOWER2009/2010

Koostajad: Eevi Astel, Riina Reinvelt, AgnesAljas, Mall Hiiemäe. Kujundus: Kalle MüllerKaheaastakalender tutvustab eesti rah-vusliku käsitöö ilu ja tikandikunsti. Laie-malt levisid lillkirjad eesti rahva seas 18. sajandist mustriraamatute ja kutse-liste tikkijate tööde kaudu. Eesti lillti-kandis kajastuvad ka Lääne-Euroopakunstistiilid, eriti barokk ja rokokoo. Omanäolist ja värvirõõmsat lilltikanditon kasutatud nii esemete üksikosadelkui ka vaipadel ja eluruumide kaunis-tustekstiilidel. „Läbi lillede“ on prakti-line ja kaunis kingitus!

8 | Kalender

Eesti Rahva Muuseumi kalender 2009. aasta kevadsuvel

Märts23.–29.03 Maailmafilm. Tartuvisuaalse kultuuri festival EestiRahva Muuseumi näitusemajas jaAthena keskuses. www.worldfilm.ee23.03 kl 12–16 Maailmafilmifestivali avaseminar:Etnograafiline film kui meetoduurimistulemuste ja arengukoos-töö kommunikatsioonis. ERMi näi-tusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu)24.–29.03 Tiibeti mungad loovadERMi näitusemajas liivamandalat24.–29.03 Austusavaldus LennartMerile. Lennart Meri helimaailmvälitöödel Soome-Ugri rahvastejuurde

Aprill

22.–23.04 Konverents „Noorte hääled“.Koostöös Eesti Kirjandus muu seu -miga korraldataval traditsiooniliselnoorte kultuuriuurijate kevadkon-verentsil astuvad üles Eesti kõrg-koolide tudengid, magistrandid jadoktorandid ning äsja ülikooli lõpe-tanud uurijad. Kon verents toimub22. ap rillil Eesti Rahva Muuseuminäitusemajas (Kuperjanovi 9,Tartu) ja 23. aprillil EestiKirjandusmuuseumis (Vanemuise42, Tartu).

Alates kevadest hakkame pak-kuma uut põnevat tuuri pealkir-jaga „Kes on eestlane?“ Tegemiston tunniajase ekskursioonigapüsinäitusel, mis on sobilik niieestlastele kui ka välisturistidele.

„Pulmawärk Raadi mõisapar-gis.“ Eesti Rahva Muuseum pak-kub oma ilusat Raadi mõisaparkilaulatuskohana. Kauni loodusegajärveäärne paik on tõepoolestselliseks pidulikuks sündmuseksloodud. Muuseum jagab pruut-paaridele ka kingitusi.

15. mail avatakse Raadi vare-metes suurejooneline välinäitus.Paralleelselt selle sündmusegaalustab Raadil oma suvist hoo-aega ka väravavahimaja, kustsaab nii joodavat, söödavat kuika tarviliku infot.

Lähitulevikus plaanivad ERMja Viljandi Pärimusmuusika Aitkoostööd tegema hakata – kuijuba Lõuna-Eesti tee jalge allavõtta, siis tasuks käia ära mõle-mas! ERM ja PärimusmuusikaAit täiendavad üksteist nii mee-lelahutuslikus plaanis, kuid kind-lasti ka silmaringi laiendajatena.Kontakt ja [email protected] 7 311 452

tulekul

ERMi näitusemaja:J. Kuperjanovi 9, TartuT–P 11–18, R pääsme-vaba. Info ja registreeriminetelefonil 735 0445

ERM Raadil:Narva mnt 177, TartuE-P 7–22. Raadi ekskur-sioonid ja näituste külas-tused eelregistreerimi-sega telefonil 735 0445

ERMi peamaja:Veski 32, TartuE–R 8–17Info telefonil 735 0400

ERMi Postimuuseum:Rüütli 15, TartuK–P 11–18Info ja registreeriminetelefonil 731 1450

Fotoportaal kutsub Eesti hetki pildistama!

Portaal „Eesti hetked“ ootab osalema kõiki fotohuvi-lisi ja professionaale, kes soovivad kaasa aidataEesti visuaalse mälu talletamisele. Kõik fotod täienda-vad Eesti üht suurimat fotokogu Eesti Rahva Muuseumisning säilitatakse tulevastele põlvedele. See on pildipank,mille sooviks on sügavamalt vaadelda siinset elu. Tegemist on MTÜ Eesti hetked ja Eesti RahvaMuuseumi koostööprojektigaLisainfo: ERMi teadussekretär Agnes Aljas, telefon:735 0438, [email protected] Portaali haldaja: Tõnis Kärema, [email protected]

Muuseum ootab sinu lugu

Eesti Rahva Muuseum kutsub Teid kaasa aitamameie kultuuripärandi säilitamisele. Pange kirjaoma teadmised ja kogemused – oma lugu! Muu-seumi juubeliaasta 51. teatmematerjali kogumisevõistluse teemadeks on:1. Uued väliseestlased2. Noorte rõivastus nõukogude ajal3. Kollektsioneerimine4. Vaba teemaPõhiteemade lahtikirjutamist aitavad küsimuskavad,leitavad veebis www.erm.ee/kirjasaatjad09

ESMASPÄEV, 23. MÄRTS 2009

Tiibeti mungad loovad ERMi näitusemajas liivamandalat

Mai15.05 Raadi hooaja avamine väli-näitusega Koostajad: Alar Madisson,Maris Rosenthal16.05 „Öös on asju“. Rahvus va he -lise muuseumiöö tähistamine ERMis18.05 Rahvusvahelise muuseumi-päeva tähistamine ERMis

Juuni1.06 Lastekaitsepäeva tähistami-ne Raadil6.06 Rahvarõivapäev23.06 Jaanipäeva tähistamineRaadil

Juuli7.-10.07 Baltic Heritage Networkikonverents „Accessing the Historyof the Baltic Diaspora“.Korraldajad: Baltic Heritage Net -work, Eesti Rahva Muuseum, EestiKirjandusmuuseum ja EestiRahvusarhiiv

September26.09 Mihklipäev Raadil29.09 ERMi Kirjasaatjate päev

NäitusedPüsinäitus „Eesti. Maa, rahvas,kultuur“20.11.08 – 30.08.09 „AUASI. 80

Eesti Rahva Muuseumi juubeliüritused13.–15. aprill Vaata juubelikavawww.erm.ee/10013.04 Eesti Rahva Muuseumirahvusvaheline aastakonverents„National Museums as Spacesof Cultural Diversity andDialogue“13.04 esitletakse juubelitrüki-seid, kodarraha ja juubelimarkining Kärt Summataveti loodudERMi kogudes leiduvate hõbeehe-te autorikoopiaid13.04 avatakse näitus „ERM100“14.04 märgitakse Tartu-Maarjaja Võnnu kihelkonnapiir 15.04 „Väravad on valla!“ERMi avatud uste päev.15. aprillil kutsume Teid muuseu-misse, et tähistada koos muuseu-mi 100. juubelit. Toimuvad kont-serdid, ekskursioonid, loengud jaesitlused, avatud on kõik muuseu-mihooned ja eelregistreerimiselon võimalus tutvuda kogude jahoidlatega. Võimalik on osaledaekskursioonidel kõigis ERMi hoo-netes – kogudes ja ka Ees tiKirjan dusmuuseumi arhiivides.

Kingi muuseumile päev oma elust!Üleskutse jäädvustada end Eesti Rahva Muuseumi 100. juubelipäevalEesti Rahva Muuseum tähistab 14. aprillil oma 100. sünnipäeva. Selleltähtpäeval kutsume Teid jagama muuseumiga päeva oma elust. Kuidasmöö dus Teie elus 14. aprill 2009. aastal? Millised olid Teie selle päevatööd, mõtted ja elamused? Kas see päev läks Teil korda? Kas see oli tava-line või ebatavaline päev? Oma päeva jäädvustamiseks võite meile alates15. aprillist kuni 2009. aasta lõpuni saata nii tekste, fotosid kui ka filme.15. aprillil on ERMi näitustemajas avatud mälu keskus, kus Teie päevakir-jeldusi vastu võetakse. Vaata lisa: www.erm.ee/kingipaev

aastat hõimurahvaste osakonnaavamisest Raadil.” Pilguheit niimuuseumi soome-ugri kogude kuju-nemisloole kui ka museoloogi mit-mekesisele tööle. 14.04 – 01.11.2009 “ERM 100.”Eesti Rahva Muusemi sajandale sün-nipäevale pühendatud näitus tutvus-tab muuseumi, tema kogusid ja argi-päeva, ning seda, kuidas rahvaltsaadu neile tagasi jõuab.04.06–04.10.2009 ”Ultimamemoria – Viimane mälestus.”Näitus tutvustab Eesti mitmekülgseltväärtuslikku muinsuspärandit.Valitud on objektid, mis on kaota-nud oma funktsiooni ning on maha-jäetud ja lagunenud, juhtides tähele-panu probleemidele seoses arhitek-tuuripärandiga. Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu):Püsinäitus „Iga ukseni päikeses jasajus. Eesti rahvuslik postiamet-kond 90“

Ajutised näitused:• Kuidas koguda marke? Filateeliaja selle ajalugu, markide kogumiseviisid ja abivahendid. Näpunäiteidalgajale filatelistile.• Rootsi riikliku postikorraldusesisseseadmine Eesti- ja Liivimaal17. saj. 30.–40. aastatel.

uued raamatud