23
“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel” Kaisa Rahuoja

“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Embed Size (px)

DESCRIPTION

“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”. Kaisa Rahuoja. Sissejuhatus. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Kaisa Rahuoja

Page 2: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Sissejuhatus

• Oma töös uurisin ühe inimese näitel, kuidas ajutiselt Eestisse saabuja omandab eesti keelt, mis valmistab talle raskusi ja milline on tema sõnavara. Lisaks grammatilistele küsimustele pöörasin tähelepanu ka sellele, kuidas võõramaalane kohaneb eesti kultuuriga, mis talle meeldib ja mida ta võõrastab.

Kaisa Rahuoja 2

Page 3: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Miks valisin selle teema?

• Uuritav on 17-aastane Slovakkiast pärit tütarlaps, kelle nimi on Daniela Botikova.

• Daniela oli 2008/09 õppeaastal Kuusalu Keskkooli 11. b õpilane.

• Daniela emakeel on slovaki keel.• Slovaki keel kuulub Indo-Euroopa keelkonda,

lääne-slaavi keelte hulka.

Kaisa Rahuoja 3

Page 4: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Miks valisin sellise teema?

4Kaisa Rahuoja

Page 5: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Miks valisin sellise teema? (järg)

• Huvitav, uudne lähenemine• Isiklik teemakäsitlus• Uued rahvusvahelised tutvused,kokkupuude

võõra kultuuriga• Huvi selle vastu, kuidas välismaalased eesti

keelde ja kultuuri suhtuvad

Kaisa Rahuoja 5

Page 6: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Uurimustöö etapid

• Intervjuud Danielaga – lindistamine ( 3x)• Intervjuu Daniela eesti keele õpetajaga• Lindistusandmete analüüs ja järelduste

tegemine – must töö.• Tekstilise osa kirjutamine• Töö tehniline viimistlemine ja korrektsuse

tagamine

Kaisa Rahuoja 6

Page 7: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Töö struktuur

1. Vahetusõpilase eesti keel1.1. Keeleoskuse hindamisest1.2. Foneetika ja grammatika1.3. Sõnavara

2. Vahetusõpilase eesti meel2.1. Kohanemine võõra kultuuriga2.2. Eesti ja eestlus välismaalase pilgu läbi

3. Tuleviku tuuled4. Kokkuvõte

Kaisa Rahuoja 7

Page 8: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Vahetusõpilase eesti keel

• Uurimustöös pole põhjalikult kajastatud uuritava kirjutamis- või lugemisoskust, vaid on keskendutud just suulisele väljendusele. Eksamikeskuse enesehindamise skaala põhjal hindab Daniela ise oma võimeid järgmiselt, mõistmine: kuulamine B2, lugemine B1, rääkimine: suhtlus B2, suuline esitlus B1, kirjutamine A2.

Kaisa Rahuoja 8

Page 9: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Kõige raskem

• Käänded – eriti mitmuses “Mul ei ole loomad.”

• nud/tud tegevusnimed jm tegusõnalõpud “ Ma ei teadsin”

• Väike sõnavara – eestlaste suuline kõne on sünonüümivaene ja üheülbaline

Kaisa Rahuoja 9

Page 10: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Tüüpilised vead

• Jagasin vead järgmistesse kategooriatesse:1. Foneetika - täishäälikute ja sulghäälikute hääldus erineb

eestlaslikust.2. Käänamine – Nimisõna jääb käänamata.

3. Tegusõna – sarnase tähendusega sõnadega eksimine.4. Eitus – moodustab lisades jaatavale vormile vaid ´ei´ või

´mitte´.5. Ajad – eri lausepooltes erinev aeg.6. Sõnastus - vale sõnade järjekord lauses. 7. Ühildumine – lauseliikmete arv ei ühildu.

Kaisa Rahuoja 10

Page 11: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Tüüpilised vead

1. Jooksen – juuksen; aga- g-häälik heliline.2. Kohtusin seal oma sõbrad; Mul ei ole loomad. 3. Ma ei teadsin; peadsin4. Ma ei olen õppinud; ma ei teadsin5. Ma arvasin,et rohkem inimesi tuli6. vaheaeg sügis – omadussõna nimisõna ees.7. Kool, kus mu sõbrad õpib.

Kaisa Rahuoja 11

Page 12: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Suuline kõne

• Vestlused toimusid:1) 19.10.20082) 09.11.20083) 29.11.2008.

Kaisa Rahuoja 12

Page 13: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Sõnavara I vestluses • Nimisõnad: nimi, aasta, kodu, Slovakkia, siin, Kuusalu, viiul, Eesti,

keel, vend, õde, nüüd, ülikool, Brno, vanemad, õpetaja, loom, kass, kool, matemaatika, tund, inglise, saksa, vene, , Kolgaküla, bänd, isa, sõber, muusika, Tallinn, päev, kord, nädal, alguses, paar, direktor, õpilane, raamat.

• Tegusõnad: olema, pärit olema, meeldima, mängima, teadma, oskama, lugema, õppima, hüppama, hammustama, käima, kohtuma, tegema, jooksma, pidama, arvama.

• Omadussõnad: hästi, raske, halb, tore, sarnane, parem, väike, vana, suur.

• Asesõnad: mina, palju, see, kas, mis, eile, nad. • Arvsõnad: seitseteist, üheksateist kolm, teine.• Muud sõnad: ja, ka, nii, peale, sest, kõik, ainult, aga, natukene,

pärast, iga, väga, tagasi.

Kaisa Rahuoja 13

Page 14: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

2. Kohanemine võõra kultuuriga

• Eestlased hoiavad omaette…

• …söövad väga palju liha.• Kohanemist

raskendasid ka keelebarjäär ja koduigatsus

Kaisa Rahuoja 14

Page 15: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Koolielu

Daniela lõi kaasa mitmetel kooliüritustel:

• Kooliballi korraldamine• Spordivõistlused• Esinemised koolikooriga• Muusikalised etteasted

erinevatel üritustel• Lisaks käis

muusikakoolis ja pilliorkestris.

Kaisa Rahuoja 15

Page 16: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Eestist ja eestlusest

• „Kõik eestlased on patrioodid! Väga uhked selle üle, kus nad sündinud on . Minu maal küll keegi ei kuuluta seda. Võib-olla ainult vanad inimesed.“

• „Ma ei osanud siis ju peaaegu üldse eesti keelt, aga ma ümisesin lauludele kaasa.” - osalemisest öölaulupeol.

• Tüüpiline eestlane on neiu arvates sihikindel, töökas ja väljakujunenud isikliku arvamusega.

Kaisa Rahuoja 16

Page 17: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

3. Tuleviku tuuled

• Daniela tahab: 1. Rakendada eesti keele

oskust YFU vabatahtlikuna,

2. Õppida arstiks3. Eesti sõpradega

ühendust pidada

Kaisa Rahuoja 17

Page 18: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Järeldused

• Vahetusõpilase keeles edasijõudmine sõltub suurel määral tema õpihimust ja huvist külastatava maa vastu. Loomulikult lisanduvad sellele ka iga inimese vaimse võimekuse potentsiaal ja muud eritingimused, mistõttu pole uurimusest kasumlik teha väga üldistavaid järeldusi.

Kaisa Rahuoja 18

Page 19: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

• Vahetusõpilase programmi raames, mis keskendub eelkõige võõra kultuuri tundmaõppimisele ja elementaarse keeleoskuse saavutamisele, ei tasu loota suuri edusamme külastatava maa keele grammatika ja kirjutamisoskuse arenemisele, kui sellele väljaspool programmi lisatähelepanu ei pöörata, sest keele areng toimub peamiselt kuulamisel ja meelde jätmisel. Lugemisoskus kujuneb rahuldav.

Kaisa Rahuoja 19

Page 20: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

• Sõnade hääldus ei saavuta emakeelekõnelejale omast puhtust, kõlama jääb aktsent, mis küll aja jooksul leevendub.

• Kõige raskem on vahetusõpilasel omandada eesti keele käänetesüsteemi, tegusõnade erinevaid funktsioone ja nüansirohket omadussõnavara. Probleeme võib tekkida ka sarnase tähenduse või sarnase kõlaga sõnade eristamisel.

Kaisa Rahuoja 20

Page 21: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

• Võõra kultuuriga kohanemine on keeruline ja väga individuaalne protsess, milles vahetusõpilane toetub valdavalt korraldavalt organisatsioonilt saadud toetusele ja infole. Kohalikelt oodatakse avameelsust ja lahkust, aga midagi spetsiifilisemat nad kultuurišoki leevendamiseks tavaliselt teha ei saa.

• Kool ja perekond mängivad vahetusõpilase elus kõige suuremat rolli, seetõttu tuleb ka neid enne külalise saabumist põhjalikult ette valmistada. Seegi on korraldava organisatsiooni ülesanne.

Kaisa Rahuoja 21

Page 22: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

• Vahetusõpilane tahab edaspidises elus kasutada oma eesti keele oskust vabatahtlikuna. Seetõttu võib teda pidada eesti kultuuri edendajaks välismaal ja inimeseks, kes suunab edaspidigi inimesi Eestiga tutvust tegema. Seetõttu peaks eestlased südameasjaks võtma välismaalase õiglase ja sõbraliku kohtlemise, sest tekkinud kontaktid on kasulikud nii Eesti riigile kui üksikisikutele.

Kaisa Rahuoja 22

Page 23: “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Tänan kuulamast!

Kaisa Rahuoja 23