of 23 /23
“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel” Kaisa Rahuoja

“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

Embed Size (px)

DESCRIPTION

“Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”. Kaisa Rahuoja. Sissejuhatus. - PowerPoint PPT Presentation

Text of “Vahetusõpilase eesti keel ja eesti meel”

  • Vahetuspilase eesti keel ja eesti meelKaisa Rahuoja

  • SissejuhatusOma ts uurisin he inimese nitel, kuidas ajutiselt Eestisse saabuja omandab eesti keelt, mis valmistab talle raskusi ja milline on tema snavara. Lisaks grammatilistele ksimustele prasin thelepanu ka sellele, kuidas vramaalane kohaneb eesti kultuuriga, mis talle meeldib ja mida ta vrastab. Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Miks valisin selle teema?Uuritav on 17-aastane Slovakkiast prit ttarlaps, kelle nimi on Daniela Botikova. Daniela oli 2008/09 ppeaastal Kuusalu Keskkooli 11. b pilane.Daniela emakeel on slovaki keel.Slovaki keel kuulub Indo-Euroopa keelkonda, lne-slaavi keelte hulka. Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Miks valisin sellise teema?*Kaisa Rahuoja

    Kaisa Rahuoja

  • Miks valisin sellise teema? (jrg)Huvitav, uudne lhenemineIsiklik teemaksitlusUued rahvusvahelised tutvused,kokkupuude vra kultuurigaHuvi selle vastu, kuidas vlismaalased eesti keelde ja kultuuri suhtuvad

    Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Uurimust etapidIntervjuud Danielaga lindistamine ( 3x)Intervjuu Daniela eesti keele petajagaLindistusandmete anals ja jrelduste tegemine must t.Tekstilise osa kirjutamineT tehniline viimistlemine ja korrektsuse tagamine

    Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • T struktuurVahetuspilase eesti keel1.1. Keeleoskuse hindamisest1.2. Foneetika ja grammatika1.3. Snavara2. Vahetuspilase eesti meel2.1. Kohanemine vra kultuuriga2.2. Eesti ja eestlus vlismaalase pilgu lbi 3. Tuleviku tuuled4. Kokkuvte

    Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Vahetuspilase eesti keelUurimusts pole phjalikult kajastatud uuritava kirjutamis- vi lugemisoskust, vaid on keskendutud just suulisele vljendusele. Eksamikeskuse enesehindamise skaala phjal hindab Daniela ise oma vimeid jrgmiselt, mistmine: kuulamine B2, lugemine B1, rkimine: suhtlus B2, suuline esitlus B1, kirjutamine A2. Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Kige raskem Knded eriti mitmuses Mul ei ole loomad.nud/tud tegevusnimed jm tegusnalpud Ma ei teadsinVike snavara eestlaste suuline kne on snonmivaene ja helbalineKaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Tpilised veadJagasin vead jrgmistesse kategooriatesse:Foneetika - tishlikute ja sulghlikute hldus erineb eestlaslikust.Knamine Nimisna jb knamata.Tegusna sarnase thendusega snadega eksimine.Eitus moodustab lisades jaatavale vormile vaid ei vi mitte.Ajad eri lausepooltes erinev aeg.Snastus - vale snade jrjekord lauses. hildumine lauseliikmete arv ei hildu.Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Tpilised veadJooksen juuksen; aga- g-hlik heliline.Kohtusin seal oma sbrad; Mul ei ole loomad. Ma ei teadsin; peadsinMa ei olen ppinud; ma ei teadsinMa arvasin,et rohkem inimesi tulivaheaeg sgis omadussna nimisna ees.Kool, kus mu sbrad pib.

    Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Suuline kne

    Vestlused toimusid:19.10.200809.11.200829.11.2008.Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Snavara I vestluses Nimisnad: nimi, aasta, kodu, Slovakkia, siin, Kuusalu, viiul, Eesti, keel, vend, de, nd, likool, Brno, vanemad, petaja, loom, kass, kool, matemaatika, tund, inglise, saksa, vene, , Kolgakla, bnd, isa, sber, muusika, Tallinn, pev, kord, ndal, alguses, paar, direktor, pilane, raamat. Tegusnad: olema, prit olema, meeldima, mngima, teadma, oskama, lugema, ppima, hppama, hammustama, kima, kohtuma, tegema, jooksma, pidama, arvama.Omadussnad: hsti, raske, halb, tore, sarnane, parem, vike, vana, suur. Asesnad: mina, palju, see, kas, mis, eile, nad. Arvsnad: seitseteist, heksateist kolm, teine.Muud snad: ja, ka, nii, peale, sest, kik, ainult, aga, natukene, prast, iga, vga, tagasi.

    Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • 2. Kohanemine vra kultuurigaEestlased hoiavad omaettesvad vga palju liha.Kohanemist raskendasid ka keelebarjr ja koduigatsus

    Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Koolielu Daniela li kaasa mitmetel kooliritustel:Kooliballi korraldamineSpordivistlusedEsinemised koolikoorigaMuusikalised etteasted erinevatel ritustelLisaks kis muusikakoolis ja pilliorkestris.

    Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Eestist ja eestlusestKik eestlased on patrioodid! Vga uhked selle le, kus nad sndinud on . Minu maal kll keegi ei kuuluta seda. Vib-olla ainult vanad inimesed. Ma ei osanud siis ju peaaegu ldse eesti keelt, aga ma misesin lauludele kaasa. - osalemisest laulupeol. Tpiline eestlane on neiu arvates sihikindel, tkas ja vljakujunenud isikliku arvamusega.Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • 3. Tuleviku tuuledDaniela tahab: Rakendada eesti keele oskust YFU vabatahtlikuna, ppida arstiksEesti spradega hendust pidadaKaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • JreldusedVahetuspilase keeles edasijudmine sltub suurel mral tema pihimust ja huvist klastatava maa vastu. Loomulikult lisanduvad sellele ka iga inimese vaimse vimekuse potentsiaal ja muud eritingimused, mistttu pole uurimusest kasumlik teha vga ldistavaid jreldusi.

    Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Vahetuspilase programmi raames, mis keskendub eelkige vra kultuuri tundmappimisele ja elementaarse keeleoskuse saavutamisele, ei tasu loota suuri edusamme klastatava maa keele grammatika ja kirjutamisoskuse arenemisele, kui sellele vljaspool programmi lisathelepanu ei prata, sest keele areng toimub peamiselt kuulamisel ja meelde jtmisel. Lugemisoskus kujuneb rahuldav.

    Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Snade hldus ei saavuta emakeeleknelejale omast puhtust, klama jb aktsent, mis kll aja jooksul leevendub. Kige raskem on vahetuspilasel omandada eesti keele knetessteemi, tegusnade erinevaid funktsioone ja nansirohket omadussnavara. Probleeme vib tekkida ka sarnase thenduse vi sarnase klaga snade eristamisel.

    Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Vra kultuuriga kohanemine on keeruline ja vga individuaalne protsess, milles vahetuspilane toetub valdavalt korraldavalt organisatsioonilt saadud toetusele ja infole. Kohalikelt oodatakse avameelsust ja lahkust, aga midagi spetsiifilisemat nad kultuurioki leevendamiseks tavaliselt teha ei saa. Kool ja perekond mngivad vahetuspilase elus kige suuremat rolli, seetttu tuleb ka neid enne klalise saabumist phjalikult ette valmistada. Seegi on korraldava organisatsiooni lesanne.

    Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Vahetuspilane tahab edaspidises elus kasutada oma eesti keele oskust vabatahtlikuna. Seetttu vib teda pidada eesti kultuuri edendajaks vlismaal ja inimeseks, kes suunab edaspidigi inimesi Eestiga tutvust tegema. Seetttu peaks eestlased sdameasjaks vtma vlismaalase iglase ja sbraliku kohtlemise, sest tekkinud kontaktid on kasulikud nii Eesti riigile kui ksikisikutele.

    Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

  • Tnan kuulamast!Kaisa Rahuoja*

    Kaisa Rahuoja

    *