Valga linna 2007–2013 arengukava · Valga tekkis Vana-Liivimaa ühe tähtsama kauba- ja sõjatee äärde, mis ühendas Riiat Tartu kaudu Tallinna ja Narvaga. Veeteed mööda pääses

Valga linna 2007–2013 arengukava Leht 1 / 38

Väljaandja: Valga LinnavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2007, 158, 1873

Valga linna 2007–2013 arengukava

Vastu võetud 21.09.2007 nr 7

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ning § 37 lõike 1 ja lõike 6 alusel ValgaLinnavolikogu

määrab:

1. Kinnitada Valga linna arengukava aastateks 2007-2013 vastavalt lisale.

2. Esitada Valga linna arengukava 2007-2013 Valga maavanemale ja Siseministeeriumile ning avalikustada seeValga linna kodulehel aadressil www.valgalv.ee.

3. Tunnistada kehtetuks Valga Linnavolikogu 27.11.2003 määrus nr 17 «Valga linna arengukava 2003-2008».

4. Määrus jõustub 01. oktoobril 2007.a

Volikogu esimees Feliks RÕIVASSEPP

Valga Linnavolikogu 21. septembri 2007. a määruse nr 7lisa

1. SISSEJUHATUS

Turumajanduse põhimõtete rakendumine, Eesti integreerumine globaalsesse tööjaotusse ja Euroopastruktuurifondide võimalused on toonud kaasa vajaduse ulatuslikeks ümberkorraldusteks arengukavandamiseprotsessi paindlikuks juhtimiseks. Kuigi euroopaliku planeerimiskultuuri omaksvõtmine on pikaajaline protsess,on Eesti sellel teel saavutanud olulist edu. Seadusandlusega on loodud eeldused selliseks keskkonnaks, misarvestaks võimalikult paljude ühiskonna liikmete huvisid. Arengukava peab kinnitama selle paikapidavustpraktikas.

Linna tuleviku kavandamisel on oluline pidada silmas järgmisi põhimõtteid:

Esiteks, linna arengu- ja konkurentsivõimes kasvab üha enam säästva arengu põhimõtete rakendamise tähtsus,mille elluviimisega seonduv puudutab iga linnakodanikku. Sellest lähtuvalt tuleb kõigile linlastele tagadavõimalus kaitsta oma huvisid ning võimalusel leida kõiki isikuid rahuldav arengutee.

Teiseks, linna eri eluvaldkondade arengu käsitlus eeldab sünteetilist ja interdistsiplinaarset teemadeläbitöötamist, nende olemuse selgitamist ajateljel minevik-olevik-tulevik. Siinkohal tuleb rõhutada analüüsiandmekvaliteeti ja prognostilise osa tunnetuslikku tähendust. Omades reaalset visiooni tulevikust ja teadmisiselle saavutamist määravatest arengusuundadest, tekib võimalus konkreetsete sotsiaalsete, majanduslike jakeskkonda puudutavate poliitikate kujundamiseks. Seejuures tuleb lisaks linna sisekeskkonna arenguloogikatundmisele teada väliskeskkonnas toimuvaid suundumusi ja neid konkreetsete sammude kavandamiselarvestada. Valgamaa ja Eesti võimalikke arengutrende ning tuleviku ruumistruktuuri kajastavatele materjalidelelisaks on kasulik omada ülevaadet Läänemere regiooni võimalikust tulevikust tervikuna.

Kolmandaks, planeerimisprotsessis osalejate strateegilise mõtlemise, partnerluse ja avatud koostöökorraldamise teadmiste ja oskuste edendamine. Arvestades asjaolu, et arengukava ei ole mitte ainultseadusandlik akt, vaid eelkõige ühiskondlik kokkulepe, mille väärtus ilmneb selle realiseerimise käigussaavutatud tulemustest, omab planeerimisprotsessis tähtsa koha koolitus ja usaldusliku vahekorra tekitamineplaneerimistegevusse haaratud huvigruppide vahel. See on kavandatu elluviimise oluline eeldus. Koos arutledes,õppides ja soovitud tegevust planeerides saavutatakse see väärtuslik, mille teostamine läheb korda paljudeleja mille nimel ollakse nõus oma energiat panustama. Teha õigeid asju, õigel ajal ja õiges järjekorras — sellespeitub edu.

Leht 2 / 38 Valga linna 2007–2013 arengukava

Neljandaks, linnaelu areng eeldab sihipärast ressursside kasutamist. Arengukava realiseerimisel on olulinelisaks linnaeelarve rahale kaasata Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid. See omakorda tähendab tegevusteprioritiseerimist ja projektide kvaliteetset ettevalmistamist, mis sageli hõlmab ka ulatusliku institutsionaalsekoostöö. Koostöökultuuri areng, projektijuhtimise oskused ja linnaeelarves kaasfinantseeringute planeeriminepeavad olema suunatud rahavoogude oskuslikule juhtimisele, milleta ei ole võimalik saavutada arengukavakoostises oleva tegevuskava realiseerimist.

2. PÕHIMÕISTED

Arengukava– arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukavaviiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu.

Arengumudel– olukorra analüüsile põhinev, arengu visioonist ja eesmärkidest ja ülesannetest lähtuv üldineterviklahend.

Arengunäitajad- sotsiaalmajanduslikud näitajad, mille kaudu mõõdetakse linnaelu eri valdkondade arengumuutumist.

Arengustrateegia– linnas kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks visioonist lähtuv üldine teostustee, misarvestab linna tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte.

Säästev areng- areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguksvajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

Tegevuskava- konkreetsete ülesannete loend, mida on vaja eesmärkide saavutamiseks täita.

Visioon- linna soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada.

3. VALGA OLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGU EELDUSED

3.1. GEOGRAAFILINE ASEND

Valga linn paikneb Eesti Vabariigi lõunaosas, Eesti ja Läti piiril, täites samanimelise maakonna halduskeskusefunktsioone. Valga on lehvikut meenutava kujuga edelast kirdesse avanev linn, mille joonise määravad linnakeskmesse koonduvad liiklusjooned. Läänest ja lõunast piiritleb linna Eesti-Läti riigipiir. Alates 1920. aastast onValga kaksiklinn, millest Valga linna piiridesse jääb 16,54 km2ja Läti Valka piiridesse 14,2 km2, elanikke 2007.aasta alguses vastavalt 14 568 ja 6301.

Põhjas on Valga naabriks Tõlliste vald ja idas Karula vald. Lisaks eelnimetatud valdadele kuuluvad Valgalähitagamaa hulka Taheva vald, Sangaste vald, Valka linn ja osa Valka rajoonist, kus kokku elab ca 40 000elanikku. Valgamaa koos naabermaakondade Tartu, Põlva, Võru ja Viljandiga annab elanike arvuks ligikaudu300 000 inimest. Valgast ca 100 km raadiuses elab ligi 500 000 inimest, mis on märkimisväärne turupotentsiaal.

Valga asub maanteede ja raudteede sõlmpunktis. Linna läbib Narva-Valga-Riia maantee (Via Hanseatica).Linnast lähtuvad Valga-Uulu (Pärnu) ja Valga-Võru maanteed. Valgat läbib Tallinn-Tartu-Riia raudtee, mis Tapakaudu ühendab linna Tallinn-Narva-Peterburi magistraaliga. Linnast suundub raudtee Petseri kaudu Pihkvasse.Valgast maanteed mööda on Tartusse 89, Pärnusse 144, Tallinna 245, Riiga 175 ja Pihkvasse 170 kilomeetrit.

Lähimad sadamad asuvad Pärnus, Riias ja Tallinnas. Lähim lennuväli on Tartus ning rahvusvahelisiregulaarreise võimaldavad lennujaamad Tallinnas ja Riias.

3.2. RIIGIPIIR

Valga eripäraks on linna kaheks jaotav Eesti-Läti piir. Linnas asub Valga piirivalvepiirkond. Valvatava piirilõigupikkus on 30 km. Sellest 5,5 km on Valga linna territooriumil.

Valgas on piiripunktid jalakäijatele ja sõiduautodega piiriületajatele ning maantee piiri-tollipunkt ja raudteepiiri-tollipunkt. Imporditava kauba kontrolli teostavad Valgas veterinaarteenistuse-, füto-, sanitaar- jataimegarantiini kontrollikeskused. Schengeni lepinguga liitumisel eeldatavalt 2008. aastal on siin oodata olulisiümberkorraldusi.

3.3. AJALOOLINE ARENG

Valga tekkis Vana-Liivimaa ühe tähtsama kauba- ja sõjatee äärde, mis ühendas Riiat Tartu kaudu Tallinna jaNarvaga. Veeteed mööda pääses Tartust hõlpsasti Pihkvasse ja sealt Novgorodi. Valga arengu seisukohalt olioluline ka asjaolu, et ta paiknes orduaegse Vana-Liivimaa loomulikus keskkohas. Siin peeti maa- ja linnapäevi,teisi olulisi nõupidamisi. Iseäralik on see, et Valga ise nendest osa võtta ei saanud, sest tal puudusid vajalikudlinnaõigused. Ka polnud Valgas kaitserajatisi võimaliku vaenlase vastu, mille ehitamist ei soosinud avatudmaastik. Siiski on Valga korduvate hävingute kiuste just soodsa asukoha tõttu jälle taastatud.


1584. aastal sai Valga Poola valitsuse koloniseerimispoliitika toel linnaõigused, olles sellega Eesti vanematelinnade hulgas viimane. Kui aga arvestada asula vanust selle esmamainimise järgi 1286. aastal Riia linnavõlaraamatus, ületab Valga 700 aasta vanusepiiri.

1783. aastal sai Valga maakonnalinnaks, sest senistest Võnnu ja Riia maakonna osadest moodustati kreis.Linna rajati valitsusasutused, laienes ametnikkond. Kuigi 1796. aasta reformide tulemusena magistraadidtaastati, jäi Valga maakond püsima. 1849.a. toodi Valmierast (Wolmarist) Valka Liivimaa rüütelkonnale alluvköstrite ja kihelkonnakooliõpetajate seminar, mille tulemusel suurenes Valga tähtsus piirkonna haridus- jakultuurikeskusena. Valgas töötas seminar kuni 1890. aastani.

Olulise tõuke linna arengule andis 1889. aastal avatud raudtee. 1896-1902 lisandus veel kitsarööpmelineraudtee, mille tulemusena tekkis Valgal ühendus Tallinna, Pärnu, Mõisaküla, Viljandi, Paide ja Aluksnega.Liiklusolude paranedes linnamajandus aktiviseerus ja elanikkond kasvas. 1897. aasta alguseks oli Valgaelanike arv 10 896 elanikku, mis oli Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu järel 5. kohal Eestis. Märkimisväärsematesttööstusettevõtetest paiknesid siin raudteetöökojad ja linaketrusvabrik. Linnas töötas 11 kooli ja Valgat tuntihariduskeskusena. 1902. aastal asutati eesti selts « Säde».

Valga kireva rahvastikukoostise eestistumise pöördepunktiks sai linnavalitsuse üleminek eestlaste kätte 1902.aastal. Eesti ajaloo esimeseks eestlasest linnapeaks valiti J. Märtson, kelle ametiaeg oli aastatel 1902-1917.

Aastad 1917-1918 olid Valgale keerulised ajad. Nõukogude okupatsiooni perioodil asus Valgas kaLäti nõukogude valitsus. 1919. aasta 01. veebruaril Valga vabastati. Eesti ja Läti piiritüli lahendavrahvusvaheline komisjon jaotas linna kaheks 1. juulil 1920. Valgamaa moodustamisega (6.09.1920) sai Valgamaakonnakeskuseks.

1920-30ndate aastate suuremateks tööstusettevõteteks linnas olid Valga õlle- ja liköörivabrik, Schein &Bradovski villatööstus, M. Grossi saekoda, elektrijaam, tapamaja ja riiklikud raudtee tehased. 1930. aastaltegutses Valgas 48 erinevat tööstusettevõtet ja 344 kaubanduslikku ettevõtet. 1931. aastal lõi Valga geograafilisepaiknemisega seotud arengueeldusse tagasilöögi Tartu-Petseri raudtee väljaehitamine, mille tulemusena linnasraudteega seotud tööstus hakkas oluliselt vähenema. Ulatuslikud purustused linna raudteesõlmele tekitati IImaailmasõjas. Kannatada sai ka Valga kesklinn.

Nõukogude okupatsiooni algusega 1944-ndal aastal riigipiiri tähtsus Valga-Valka vahel kaotati. Taastatiraudteeliiklussõlm. Lisaks suurele kauba- ja reisijaamale asusid Nõukogude perioodil Valgas ka Baltimaadeainus külmvagunite depoo ja Tapa veduridepoo Valga tsehh. Raudteega seotud tegevusalad andsid 1980-ndateaastate lõpus tööd enam kui 2500 inimesele. Lisaks transpordisõlme arengule kujunes Valga-Valkast Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti mastaabis arvestatav tööstuskeskus. Peamisteks tööstusharudeks olid toiduainetetööstus,kergetööstus, puidu- ja mööblitööstus. Valga Teraviljakombinaat oli regioonis tuntud jõusöödaga varustaja.

Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal lakkas olemast Valga koht endises Nõukogude Liidu majanduskompleksitööjaotuses. Piirireþiimi kehtestamine Eesti ja Läti vahel katkestas kahe linna ühtse sotsiaal-majanduslikuplaneerimise ja Valgast sai Eesti piirilinn kõigi uute väljakutsete ja võimalustega.

3.4. RAHVASTIK

3.4.1. Rahvaarv, sooline- ja vanuskoosseis

1. jaanuari 2007 seisuga elas Valgas linnavalitsuse linnavara- ja registrite ameti andmetel 14 568 inimest, mismoodustab riigi elanikkonnast ligikaudu 1,1 protsenti ja Valga maakonna elanike arvust ligikaudu 41 protsenti.Rahvastiku tihedus Valgas on 880.8 inimest 1 km2kohta.

Valga linna elanike arv oli kõige suurem 1970-ndate aastate lõpul, kui linlasi oli ligikaudu 18 500. Eestitaasiseseisvumisest alates on linna elanike arv pidevalt langenud: 1991.a. 18 089 elanikku, 1995.a. 16 377,2000.a. 15 432 ja 2004 a. 14 996

Linna ja tema tagamaa demograafiline potentsiaal on ammendunud, mistõttu elanike arvu kasvutendentstulevikus on vähetõenäone.

Valga elanikeregistri andmetel oli 2007.a. 1. jaanuaril Valga elanikkonnas mehi 6554 (45%) ja naisi 8014 (55%).Naiste ülekaal on märkimisväärne nagu kogu Eestis ja selle üheks põhjuseks on naiste pikem eluiga.

Tööealistest nooremad (kuni 15-aastased) moodustavad rahvastikust 14, 2 % (2071 last). Elanikke vanuses 65aastat ja enam oli 2007. aasta 1. jaanuril 2895 (19,8%). Seoses sündimuse järsu langusega, mis on iseloomulikEestile tervikuna, on 1990. aastatel laste absoluutarv ja osakaal elanikkonnas pidevalt vähenenud. Võrdluseksvõib tuua, et 1989.a. rahvaloenduse andmetel oli linnas 3864 last (21,8%). Elanikke vanuses 65 aastat ja enamoli 2676 (18%). Vanurite osakaal elanikkonnas on tõusnud.

3.4.2. Elanikkonna rahvuseline struktuur


Valga rahvuslik koosseis on olnud läbi ajaloo väga kirju. Tänase rahvastikukoostise kujunemisel oli oluline osa1920. aastal toimunud piiri sisseseadmisel Eesti Läti vahel. Endise Liivimaa jagamisel kahe riigi vahel võetialuseks rahvastiku etniline territoorium. Teise Maailmasõja järgne sisseränne linna tulenes nõukogudeaegsestrahvastikupoliitikast. Mitte-eestlaste osakaalu oluline tõus Valgas seondus eelkõige raudteekompleksiarendamise ja okupatsioonivägede paiknemisega linnas. Ehkki järk-järgult mitte-eestlaste sisseränne vähenes,jätkus mittepõlisrahvastiku osatähtsuse tõus kuni Eesti taasiseseisvumiseni, mil see asendus vähenemisega.2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel moodustasid linlastest eestlased 58,2%, venelased 25,4%,ukrainlased 2,8%, lätlased 2,2% ja muud rahvused 11,4%.

3.4.3. Rahvastikuprognoos

Tõenäoline on elanike arvu languse peatumine 2013. aastaks ja selle püsimine edaspidi stabiilsena. Linnaelanike arvu kasv osutub võimalikuks eelkõige rände tulemusena. Arvestades rände loomuliku tagamaademograafilise kasvupotentsiaali ammendatust ja vähesust ning Tõrva ja Otepää kui kohalike keskustekasvavat konkurentsi, on Valga elanike arvu kasvutrend vähetõenäoline. Tingituna 1990-ndatel aastatel alanudsündimuse järsust langusest kahaneb eelkooliealiste ja kooliealiste laste arv. Prognoosi kohaselt on vastavalteelnevate aastate keskmise rahvaarvu vähenemise määrale aastal 2013 Valga linnas elanikke ligikaudu 13 400.Elanike väljarände jätkumise korral linna demograafilise arengu negatiivsed protsessid süvenevad veelgi, kunamigratsioonikõvera kohaselt on lahkujateks just parimas sünnitamis- ja tööeas noored. Oluliseks ülesandeks ondemograafilise tasakaalu säilitamine linnas.

3.5. ELUKESKKOND

3.5.1. Looduskeskkond

Valga linn asub Sakala, Otepää ja Karula kõrgustikke eraldava Valga nõo piires. Suhteliselt madal reljeef,jääpaisjärve kulutus- ja kuhjetasandikud.

Valga linna ümbruse reljeef on üldiselt tasane. Võru maantee kulgeb piki Läti piiri kagusse madalal (10 m)seljandikul. Viimase absoluutne kõrgus on 75 m ringis. Põhjapoole, Mõniste ja Võru raudteeharu piirkonnason täiesti tasane ala absoluutsete kõrgustega umbes 65 m. Läbi linna kulgeb kirde-edela suunaline 200–300 mlaiune Pedeli jõe ürgorg. Oru lamm asetseb 40–45 m absoluutsel kõrgusel.

Üldiselt reljeefi absoluutkõrgus muutub 75 m-lt Võru tn piirkonnast kuni 44–41m abs kõrguseni ürgorulammidel.

Valga nõgu kujunes välja ilmselt jää-aja eelsel perioodil ja jälgib oma kujult laias laastus vanemat reljeefiabsoluutkõrgustega tavaliselt 20 ja 40 m vahel, eraldades aluspõhjalisi Sakala ja Ugandi platoosid aga ka Kesk-Koiva madalikku. Samas pole aluspõhja reljeefi väiksemat järku elemendid tänapäevases pinnamoes kuigivõrdjälgitavad. Aluspõhja on lõikunud sälkorgude süsteem, mille minimaalsed absoluutväärtused ulatuvad 40 ja 60m-ni. Aluspõhja ja tänapäeva pinnamoest johtuvalt on pinnakatte paksus linna territooriumil küllaltki muutlik,olles maa reljeefi tasastel aladel keskmiselt 20-40 m, seejuures mitte kusagil alla 10 m, orgudes aga >100 m.

3.5.2. Õhukeskkonna seisund

Valga linna õhuseisundi uuringud (Valga linnaõhu seire 01.02-11.02.2002) näitavad, et seoses piiripunktiga onViljandi tänava piirkonna õhusaaste suurenenud, kuid kesklinnas raudtee koormuse vähenemisega paranenud.Välisõhu saasteload on väljastatud Valga linnas järgmistele ettevõtetele: Eraküte AS, Eesti Raudtee AS, EestiStatoil AS, Hydro Texaco Eesti AS, Alexela Oil AS, Saare Olerex AS, Sangar Valga Vabrik AS, AS ValgaDepoo, Valga Lihatööstus AS, Valga Auto AS, Valga piirivalvepiirkond, Valga Teed OÜ, Valga Gomab MööbelAS, Valga Lihatööstus AS.

3.5.3. Veekeskkonna seisund

Joogivee kvaliteet vastab kehtivatele tervisekaitsenõuetele. Reoveetöötlusjaama rajamine on vähendanudPedeli jõe reostuskoormust ja ühtlasi on vähenenud ka Väikse Emajõe eutrofeerumine. Tänu keskkonnakaitsemeetmetele on Valga linna läbivate ojade ja pinnaveekogude ja ka põhjavee kvaliteet paranenud. ValgamaaKeskkonnateenistuse poolt on väljastatud 6 vee-erikasutusluba (Valga Auto AS, Valga Lihatööstus AS, ValgaInternaatkool, Valga Gomab Mööbel AS, Valga Teed OÜ, Valga Linnavalitsus).

3.5.4. Kliima

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 1961-1990 aastate andmete põhjal on Valga linnas:

Sademete hulk 711 mmKeskmine õhutemp 5,1 ºCÖökülmavaba periood 133 päevaTemperatuuri tõus üle +5 ºC 21.aprTemperatuuri tõus üle +10 ºC 11.maiLumikatte paksus ja kestvusPüsiva lumikatte teke 15.detsPüsiva lumikatte sulamine 30.märts


3.5.5. Maakasutus

Linna 1654,2 hektarit maad jaguneb sihtotstarbelt elamumaaks (eramud, korterelamud, talud jne) 463,2 ha(28%), munitsipaalmaaks 595,44 ha (36%), transpordimaaks (teed ja tänavad) 115,78 ha (7%) ning tootmis- jaärimaaks 99,25 ha (6%). Lisaks veel veekogude all olevaks maaks, riigikaitsemaaks ja maatulundusmaaks.

1999. aastal moodustati Valga linna territooriumile Võru-Petseri ja Valga-Tartu raudteede vahelisele alalekaubanduse vabatsoon üldpinnaga 83 ha.

3.5.6. Puhke- ja haljasalad. Kaitsealad ja kaitsealused objektid

Valga linna territooriumil asuvad pargid ja haljasalad moodustavad 46,5 ha.

• Pedeli virgestusala 311 486 m22 (31,1 ha)• Linnapark 68 511 m2(6,9 ha)• Räni park 31 264 m2(3,1 ha)• Peebu park 31 110 m22 (3,1 ha)• Säde park 11 204 m2(1,1 ha)• Kungla tänava mänguväljakud 12 523 m2(1,2 ha)

Valga linnas asuvad järgmised kaitsealad ja kaitsealused objektid:

• Valga linnatuumiku muinsuskaitseala - Vabariigi Valitsuse määrus nr 15, 23.01.2006• erinevad ajaloomälestised (kokku 11 objekti) – Vabariigi Valitsuse määrus nr.16, 12.08.1999;• erinevad arhitektuurimälestised (kokku 33 objekti) – Vabariigi Valitsuse määrus nr.16,12.08.1999• Pedeli jõgi ja paisjärv, Piirioja;• Säde park (2 ha);• Valga linnapark ja puiesteed (8 ha) Kungla ja Kuperjanovi tänavate vahel;• Valga Veterinaarravila park (2 ha) Tartu maantee ääres;• Amuuri korgipuu allee Pargi tänavas (100 m);• Tammed Kase tn. 2 õuel;• Tambre parkmets (436 ha).

3.5.7. Eluase ja elamismiljöö

2007. aasta seisuga on Ehitisregistrisse kantud 8612 hoonet, sealhulgas 1867 elamut ja 269 korterelamut (5104korterit).

Ajavahemikus 2003 - 2006 anti Ehitisregistri andmetel Valga linnas välja 184 ehitusluba. Sama perioodi jooksulanti Valga linnas välja 102 ehitiste kasutusluba.

Linnakujundusliku ehituskontseptsiooni aluseks on linna elamuehituse järkjärguline ümberpaigutaminerekonstrueeritavatesse vanadesse linnaosadesse. Linna miljööväärtuse säilitamiseks on Valgas moodustatudkesklinna muinsuskaitseala koos kaitsevööndiga, mis Eesti väikelinnades on üsna erandlik. Linnatuumikukaitseala hõlmab Keskväljaku ning sealt hargnevad Riia, Kesk ja Sepa tänavate, aga ka J.Kuperjanovi, Raja,Puiestee, Sõpruse, Aia, Vabaduse, Köie, Laia, Kungla ja Turu tänavatega külgneva hoonestuse koos sellepiirkonna kvartalisiseste majadega.

3.6. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR

3.6.1. Haridus

Valga esimene eestikeelne kool avati 1880. aastal. Selles neljaklassilises koolis töötasid õpetajatena eestikultuuriloost tuntud kirjandusloolane M. Kampmaa, õpikute autor H. Einer ja kirjanik P. Grünfeldt.

2007 aasta 1. jaanuari seisuga oli Valgas 787 eelkooliealist last, kellest 602 käisid erinevates koolieelseteslasteasutustes. Valga linna üldhariduskoolides koolides õpib kokku 1988 õpilast. Koolikohustuslikke(7-17.a.)lapsi oli 1584, neist 1489 omandab põhiharidust Valga linnas.

Valga linna haridusasutuste võrk on korrastatud ja käesoleval hetkel pakub alusharidust neli lasteaeda ( üksneist vene õppekeelega), põhi -ja gümnaasiumiharidust on võimalik omandada Valga Põhikoolis, Valga VeneGümnaasiumis ja Valga Gümnaasiumis. Neil, kel koolitee on mingil põhjusel katkenud, on võimalus õpinguidjätkata Valga Kaugõppegümnaasiumis.

Valga Gümnaasiumis on 884 õpilast, Valga Põhikoolis 441 õpilast, Valga Vene Gümnaasiumis 553 õpilast,kaugõppevormis omandab haridust 110 õpilast.


Huviharidust on võimalik omandada Valga Muusikakoolis, kus õpib 238 õpilast. Õpilastel on võimalus osaledahuvi -ja spordiringides ning veeta vaba aega Avatud Noortekeskuses.

3.6.2. Kultuur

Raamatukogu. Valga Keskraamatukogu asutati 1865. aastal Valga linna magistraadi otsusega. Laenutada saabraamatuid, õppeotstarbelisi videofilme, muusikasalvestisi ning kasutada on bibliograafilised andmebaasid. 1997.aastal ehitati välja arvutivõrk.

Valgas on kaasaegne Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, muuseum. Sportimisvõimalusi toetavad spordiklubidja –ühendused. Olulise tähtsusega Valga spordielu kujundamisel on 1998. aastal valminud Valga Keskstaadionning 2006 a. valminud Valga Spordihall.

Lisaks erinevatele virgestusvõimalustele, mida pakuvad spordiklubid, spordibaasid ja linna puhkealad,tegutsevad Valgas mitmed noorteühendused ja -organisatsioonid ning erinevad huvialaühendused. Tegutsevadkogudused.

3.6.3. Meditsiiniline teenindamine, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Meditsiini- ja tervishoiuasutustest asub Valgas AS Valga Haigla ning tegutsevad ka ettevõtjatena hambaarstid,perearstid, massöörid, psühholoogid, günekoloog jt.

AS Valga Haigla on moodustatud järjepidevuse alusel endisest riigile kuuluvast Valgamaa Keskhaiglast, mishõlmas maakonna tervishoiuvõrgu. Haigla osutab II astme statsionaarset abi, polikliinilist eriarstiabi, üldarstiabi,stomatoloogilist arstiabi ja kiirabi teenust.

Sotsiaalhoolekannet teostab ja koordineerib linnavalitsuse sotsiaalabiamet. Sotsiaalhoolekande arendamiseltehakse koostööd erinevaid sotsiaalhoolekande sihtgruppe esindavate mittetulundusühendustega (ValgaLinna Pensionäride Liit koos vene pensionäride grupiga, Valgamaa Puuetega Inimeste Koda, mis onkatuseorganisatsiooniks erinevatele puuetega inimeste ühendustele, Punane Rist, EELK Valga kogudusediakooniamaja). Samuti toimib sotsiaalhoolekande korraldamisel koostöö politseitöötajate, meditsiinivaldkonnaesindajate, koolide, lasteaedade ning erinevate riigiasutuste ja teiste kohalike omavalitsustega.

Sotsiaalteenuseid osutab linnavalitsus ise või ostab teenuseid mittetulundusühendustelt. Linn osutabise abivajavatele puudega inimestele ja eakatele koduteenuseid linnavalitsuse hooldustöötajate poolt.Eluasemeteenust, see on sotsiaalkorterite ja sotsiaalpindade üürileandmine isikutele, kes pole ise suutelisedelamispinda hankima, osutatakse linna allasutuse, Valga Linna Aktiviseerimiskeskuse juures asuvassotsiaalmajas ja linnas asuvates sotsiaalkorterites. Sotsiaalkorterites tehakse vajadusel kohandusi puudegaisikute erivajadusi arvestavaks. Valga Linna Aktiviseerimiskeskuse sotsiaalmajas osutatakse ka varjupaigateenust (peavarjuta jäänud isikutele ajutise ööbimispaiga, vajadusel toidu-, riide- ja muu abi osutamine). Lasteleturvatoa teenust ostetakse MTÜlt Taheva Lastesanatoorium ja Valga Lastekodust Kurepesa. Üldhooldekoduteenust ostetakse MTÜ-lt Valga Hoolekandekeskus, MTÜ-lt Paju Pansionaadid ja MTÜ-lt Hellenurme Mõis.MTÜ Valgamaa Tugikeskus osutab psüühiliste erivajadustega isikutele igapäevaelu toetamise teenust, midalinn finantseerib lisaks riiklikele vahenditele. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Valga kogudusediakooniamajalt ostetakse puuetega isikutele ja eakatele soodushinnaga lõunasöögi teenust. Mõõduka jaraske vaimupuudega ning liitpuudega lastele ostetakse Tartu Maarja Koolilt tugikoduteenust, linnavalitsuskorraldab lastele iga nädal transpordi kooli ja tagasi. Sotsiaalabiamet osaleb ka erinevates sotsiaalhoolekandesihtgruppidele suunatud projektide rahastamises: vähekindlustatud laste toitlustamine koolivaheaegadeldiakooniamajas, suvelaagrite ja koolivaheaja sisustamise projektides. OÜ-lt Sinilill Grupp ostetakse linnaomasteta isikute matuse ja surnuveo teenust.

Valga linn soodustab igati mittetulundusühenduste tegevust. Selleks on loodud sotsiaalvaldkonnagategelevatele mittetulundusühendustele võimalus saada Valga linnalt raha ühenduste tegevuskulude osaliseksfinantseerimiseks, ühenduste poolt algatatud projektide kaasfinantseerimiseks, ühenduste poolt korraldatavateürituste või üritustel osalemise (teabepäevad, seminarid) osaliseks finantseerimiseks. Sellisel moelfinantseeritakse Valga Linna Pensionäride Liidu ja selle alla kuuluva vene pensionäride grupi, ValgamaaPuuetega Inimeste Koja ja selle alla kuuluvate erinevate puuetega inimeste ühenduste tegevust, üritusi ja ollaksenende poolt algatud projektide kaasfinantseerijad.

Valga linnas asub 3 hoolekandeasutust. Valga linna ja Valga Haigla AS poolt moodustatud mittetulundusühingValga Hoolekandekeskus osutab ööpäevaringse hooldamise teenust puuetega inimestele ja eakatele. ValgaHoolekandekeskuselt ostab teenust peamiselt Valga Linnavalitsus, lisaks aga ka mitmed teised kohalikudomavalitsused ja eraisikud. Valga linna allasutus Valga Lastekodu Kurepesa osutab vanemliku hoolitsusetalastele asenduskoduteenust, mida finantseerib riik. MTÜ Valgamaa Tugikeskus osutab psüühiliste erivajadustegaisikutele tugevdatud toetusega ööpäevaringse hooldamise teenust (finantseerib riik), igapäevaelu toetamiseteenust (finantseerib riik ja Valga Linnavalitsus) ja toetatud töötamise teenust (finantseerib riik). Lisaks osutabMTÜ Valgamaa Tugikeskus üldhooldekodu teenusena puudega inimestele ja eakatele ööpäevaringse hooldamiseteenust (finantseerivad teised omavalitsused ja eraisikud).

Valga linnas on loodud materiaalselt vähekindlustatud isikutele lisaks toimetulekutoetusele erinevateksvajadusteks täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise süsteem. Materiaalselt vähekindlustatud peredelekompenseeritakse lastega seonduvaid kulutusi (kooli- ja lasteaialõuna, huvitegevus, lastele riiete, jalanõude


ja koolitarvete ost, spordi-, suvelaagritest ja ekskursioonidest osavõtutasu, transpordikulud Valga linnaja väljaspool linna koolidesse sõidukulud), tervisega seonduvaid kulutusi (ravimite ja põetusvahenditeost, abivahendite ost või rent, arstiabi, hambaravi ja muude meditsiiniliste teenustega seotud kulutused,transpordikulud arstiabi, taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuste saamiseks), eluasemega seonduvateks kulutusi(puudega inimestele eluruumi kohandamise kulud, küttepuude ostmise kulud, hädavajalikeks remonttöödegaseotud kulud, tekkinud üürivõlgade kompenseerimine). Hooldust vajavatele puudega inimestele on loodudhooldajatoetuste ja puudega inimese toetuste süsteem, samuti kompenseeritakse lisaks riiklikele toetustelepuudega inimeste kulutusi puudest tingitud lisakulusid. Lisaks makstakse sissetulekutest sõltumatuid toetusi(sünnitoetus, lisaks kingitakse esmassünnitajale raamat „Lapse tervise entsüklopeedia», esimesse klassi astumisetoetus, kolme ja enama kooliskäiva lapse toetus ja pensionäridele maamaksu toetus).

3.7. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

3.7.1. Teed ja tänavad

Linna tänavatevõrku liigendavad Pedeli jõgi, kaks raudteeharu (Tartu ja Võru suundadel) ja riigipiir. Valgatänavate üldpikkus on ca 84 km, millest ca 35 km on mustkattega tänavaid. Tänavavalgustusega on varustatudumbes 90% linna tänavatest.

3.7.2. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed

Valga linna tsentraalne veevarustus on lahendatud AS-le Valga Vesi kuuluvate puurkaevudega, mille vesijuhitakse peale puhastusseadmete läbimist ühisveevärki. Valga linna ühisveevärgi joogivesi vastab Eestiskehtivatele tervisekaitsenõuetele.

Lisaks linna reoveepuhastusseadmetele omab heitvee keskkonda juhtimisega reoveepuhastit ka AS Valga Auto.Aastatel 2004-2006 rekonstrueeriti ja ehitati 65 km vee- ja kanalisatsioonitorustikku. Ligikaudu 85% Valgaelanikest elab tänavatel, kus on võimalik liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

3.7.3. Jäätmemajandus

Valga linna teenindab peamiselt Valga prügila üldpindalaga 5,5 ha, mis asub linna idaosas Valga linna ja Karulavalla piiril.

Lisaks olme- ja tööstusjäätmete kogumisele ja ladustamisele tegeletakse ka probleemsete, ohtlike jasuuremõõtmeliste jäätmete, vanapaberi ja –metalli, kompostitavate jäätmete ning pakendite kogumisega.

Valga linna prügila suletakse 2009. aasta juuliks ning peale seda viiakse läbi prügila katmistööd kuni aastani2013. Paralleelselt prügila sulgemisega ehitatakse selle kõrvale välja jäätmete kogumise, sorteerimise jatöötlemise jaam.

3.7.4. Energeetika

Valga peamiseks soojatootjaks ja müüjaks on AS Eraküte, soojatootmine toimub ühtses võrgus.

3.7.5. Elektrivõrk

Valga elektriga varustamine toimub Eesti Elektrijaamast Tsirguliina 330/110/35/10 kV alajaama kaudu Valga110/35/20/10 kV alajaama. Tsirguliinast Valga alajaama tuleb kaks 110 kV. Siit läheb üks 110 kV liin Sooru110/10kV alajaama.

Linna territooriumi idaosas kulgevad Tsirguliina-Valmiera kaks 330 kV ja üks 110 kV liin. Nimetatudkõrgepingeliinide kaitsetsoonid seavad piirangud Valga linna ida- ja põhjasuunalisele laienemisele.

3.7.6. Telekommunikatsioonid

Valga linna telefoniseerimisel on kasutatud automaat-telefonijaamu (ATJ), raadiotelefonijaamu (näit RAS 1000süsteem) ja ametkondlikke telefonijaamu. Valga linn on kaetud mobiilside ja WiFi levialaga.

3.7.7. Raudtee

Valgas paikneval ühel Eesti suuremal raudteesõlmel on 10 manööverdusteed. Linna läbivad Riia-Tartu ja Valga-Petseri raudteed. Linnas paikneb raudtee kaubajaam koos kaubakontoriga ja reisijate vaksal. Valga kaubajaamon Tartu kaubajaama kõrval teine oluline raudteesõlm, kus toestatakse laadimistöid, rongide komplekteerimistja sorteerimist. Olulisemateks Valgas laaditavateks kaubaartikliteks on metall ja metallitooted ning metsa- jasaematerjal.


Valga raudteejaam, mis täidab raudteevaksali ja autobussijaama funktsioone, kuulub linnamunitsipaalomandisse. Raudteejaamas asuvad täiskasvanute koolituskeskus ja erinevad kaubandusettevõtted.

3.8. MAJANDUS

Seisuga 08.mai 2007 tegutses Valgas 368 erinevat äriühingut, millest 91,5 moodustasid osaühingud, 7,6%aktsiaseltsid ning 0,9% täis- ja usaldusühingud. Füüsilisest isikust ettevõtjaid oli Valgas registreeritud 72.

Ettevõtluse tugistruktuuridest töötab Valgas Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur. 2006. aastal asutasid Valgalinn ja SA Valgamaa Arenguagentuur MTÜ Valga Ettevõtlusinkubaator. Ettevõtjate ühendusena tegutsebValgamaa Äriklubi aastast 1994.

3.8.1.Tööstus

Valga linna majanduselus on olulisel kohal tööstus. Vaatamata 1990-ndatel aastatel toimunudmajandusreformidele ja majanduse restruktureerimisele on Valgas säilinud suur osa tööstusest. 2007. aastaltegutses linnas 20 erinevat tootmisega tegelevat äriühingut. Peamisteks tegevusvaldkondadeks olid kergetööstus(7 ettevõtet), puidu- ja mööblitööstus (5 ettevõtet), toiduainetetööstus (4 ettevõtet) ja metallitöötlemine (4ettevõtet).

3.8.2. Kaubandus, teenindus, turism ja pangandus

Valgas registreeritud ettevõtete ja eraettevõtjate valdavaks tegevusalaks on kaubandus — eelkõigejaekaubandus. Valgas tegutses 2007. aastal 206 erinevat jaekaubandusettevõtet (sh. 8 tanklat).

Valga linna piiriäärsest asukohast tulenevalt on Valgas olulisel kohal tarvitatud autode import ja müük. 2003.aastal tegeles sellega üle 10 ettevõtja.

Toitlustust pakub Valgas1 restoran, 9 baari ja 8 kohvikut .

2007. aastal tegutses Valgas 2 pangakontorit – Hansapank AS Valga kontor; AS SEB Eesti Ühispank Valgakontor. Kindlustusfirmadest on Valgas esindatud If Eesti Kindlustus AS Valga büroo, ERGO Kindlustuse ASValga kontor ja SALVA Kindlustuse AS Valga müügipunkt.

Valgas asub 6 majutusasutust – Hotell «Metsis», külalistemaja «Säde», hostel «Tolli hostel» ja 3kodumajutusega tegelevat ettevõtjat. Majutuskohtade koguarv on 151. Järjest kasvav turistide arv onsuurendanud oluliselt huvi ja võimalusi majutuskohtade kvaliteedi ning teenuste taseme parendamise ja valikusuurendamise vastu.

3.9. LINNA JUHTIMINE

Valga omavalitsusorganiteks on linnavolikogu kui esinduskogu ja linnavalitsus kui volikogu poolt moodustatudtäitevorgan.

Linnavolikogu valitakse vabadel valimistel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletusel.Volikogu juures töötavad alalised komisjonid, kokku 5.

Linnavalitsus kui kollegiaalne täitev- ja korraldav organ viib praktilise tegevusega ellu seadusega linnale pandudning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid.

3.10. KOOSTÖÖ JA SÕPRUSSIDEMED

Valga linn teeb koostööd nii maavalitsuse kui kõigi omavalitsustega Valgamaal, Kagu-Eesti omavalitsuste jaValgamaa naabermaakondadega ning Eesti Linnade Liiduga.

Välisriikidest sõpruslinnad ja koostööpartnerid on Valka Lätis, Östhammar Rootsis, Orimattila Soomes,Uusikaupunki Soomes, Durbuy Belgias, Kobylnica ja Koscielisko Poolas, Tornio Soomes, Haparanta Rootsis,Hallsberg Rootsis, Lübz Saksamaal, Tierp Rootsis, Oakland USA-s.

Valga linn kuulub rahvusvahelisse Kaksiklinnade Assotsiatsiooni (City Twins Assotiation).

4. VALGA LINNA ARENGUEELDUSED, SWOT ANALÜÜS

Valga tugevused:

o geopoliitiline asend (piirilinn, paiknemine Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti looduskaunite paikade keskmes);o linna tugev majandusbaas ja ettevõtluse arenguperspektiiv (mööblitööstus, toiduainetetööstus, õmblustööstus);o reorganiseeritud ja toimiv haridusasutuste võrk (alus-, põhi-, kesk- ja huviharidus);o kompaktne kaasaegne kultuurinelinurk linnakeskmes (kultuurikeskus, muuseum, raamatukogu, staadion);o uus haigla kaasaegsete tervishoiuteenustega ning arenev sotsiaal- ja tervisekeskus;o maakonnakeskuse funktsioonide täitmise roll, selle tugevnemine;o laialdase haljastusega väikelinna hubasus ja turvalisus;


o kaasajastatud keskkonnatehnoloogiarajatised (ühisveevärk ja –kanalisatsioon, jäätmejaam jne);o Pedeli jõe virgestusala;o linnamajanduse järjepidev kaasajastamine;o linna multikultuursus;o majanduse arendamiseks « vabatsoon» ja vaba maa ettevõtluse arendamiseks;o koostöö naaberlinna Valkaga.

Valga nõrkused:

o noorte lahkumine ja elanikkonna vananemine, elanike arvu ja tööealise elanikkonna vähenemine;o teenuste väike valik;o inseneriteenuste pakkujate ja ehitustööde teostajate vähesus;o ettevõtlike eestvedajate vähesus;o uute ideede elluviimiseks napib ressursse;o turistidele vähe majutus- ja vabaaja veetmise võimalusi;o mittetulundussektori vähene initsiatiiv;o mitte-eestlaste vähene aktiivsus linnaelus;o kvalifitseeritud spetsialistide ja tööliste puudus;o noorte töö- ja karjäärivõimaluste piiratus;o linna mainekujundus tagasihoidlik;o jäätmeveo ja jäätmete sorteerimisega pole liitunud kõik elanikud;

Valga ohud:

o Reformide tõttu linnas vabaneva tööjõu rakendamise probleemid (piirivalve, tollitöötajad) ja linna riiklikutähtsuse langus;o reaaltulude vähenemine, arengutaseme riigisisene ebaühtluse suurenemine;o teised piirkonnad pakuvad haritud inimestele paremaid eneseteostuse võimalusi;o rongiliikluse vähenemine, transpordimagistraalidest ja kaubavoogudest kõrvalejäämine;o kuritegevuse kasv piirireþiimi nõrgenemisel;o tööpuuduse kasv linnas ja Kagu-Eestis tervikuna;o põhjavee varude vähenemine ning salvkaevude vee reostumine;o riikliku regionaalpoliitilise abi vähesus linna stabiilse arengu tarvis;o investeeringute mahu vähesus.

Valga võimalused:

o Euroopa Liidu liikmeksolemisel regionaalse ja rahvusvahelise majandus-, keskkonna- ja kultuurialase koostöölaienemine ning investeeringute lisandumine, Valga-Valka kaksiklinna koostöö kasv linna läbiv piiriületusmaantee ja raudtee vahendusel;o turismi osatähtsuse tõus (sh. Via Hanseatica) Lõuna-Eestis loob soodsaid võimalusi linna ettevõtluse (näit.majutus-, toitlustus-, konverentsi-, spa-teenused) arenguks, kasutuseta kinnisvara ja vaba maa käibessevõtmiseks;o maantee ja raudteetransiidi keskuse kujundamine, vabatsooni arendamine, logistikakeskuse võimalusterakendamine tootmissektori arendamiseks, kaupade komplekteerimise ja toodetele lisandväärtuse andmisearendamine;o uute elanike lisandumine, teotahtelistele ja haritud noortele eneseteostuse võimaluste pakkumine;o kutsehariduskeskuse arendamine;o infotehnoloogia rakendamise suurendamine linnajuhtimises ja linnaelu korraldamisel;o elanike ja investorite põhjalik informeerimine, s.h. venekeelne;o Läti Ülikooli rahvusvahelise õppekeskuse arendamisele kaasaaitamine ja rakenduskõrghariduse omandamiseksvõimaluste loomine.

5. VALGA LINNA TULEVIKUPILT 2013

VALGA on:

• meeldiv elupaik – inimese ja perekeskne, heakorrastatud, roheline, turvaline, tervisliku elukeskkonnagaLõuna-Eesti linn;• mitmekülgset ja konkurentsivõimelist haridust võimaldav ning väärtustav linn;• investeerijatele atraktiivne kaasaegse infrastruktuuriga tööstus- ja logistikakeskus, ettevõtlikkust toetav Eestipiirilinn;• turismi soosiv, mitmekülgseid sportimis-, meelelahutus- ja puhkusvõimalusi ning tervishoiuteenuseid pakkuvlinn;• koostööks avatud, erinevaid rahvusi ja kultuure siduv, ajaloolist omanäolisust säilitav piirilinn – Valgamaapealinn ja Valga-Valka kaksiklinn.

6. VALGA LINNA ARENGUMUDEL


6.1. ALUS

Valga linna arengumudeli aluseks on logistika-, transpordi-, tööstus- ja turismipotentsiaali suurendamine ninglinna majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmine, mis toimub nii Eesti kui ka välisinvestorite aktiivsekaasamise teel. Uute investeeringute tarvis on vaja linna erinevate institutsioonide strateegilist koostööd.Kõrvuti Valga Linnavolikogu ja Linnavalitsusega peavad ühise eesmärgi nimel oma jõud ühendama ValgaMaavalitsus, asjast huvitatud ettevõtjad ja mittetulundusühingud, naaberomavalitsused (sh. Valka linn) ja Kagu-Eesti maakonnad.

Ettevõtluse laiendamiseks vajalike kohalike arengueelduste loomine ei saa olla omaette eesmärgiks. Linnaelutasakaalustatud areng lähtub linna jätkusuutlikkusest. Jätkuv tähelepanu elukeskkonna väärtustamisele janoortele tulevikuperspektiivi loomisele on linnaelu keskmes. Selle tarvis on vaja koondada jõud kvaliteetsehariduse kättesaadavusele ja aktiivse vabaaja veetmise võimalustele. Seega tuleb suurendada avalike teenustekvaliteeti ja linnavõimude haldussuutlikkust. Võttes arvesse, et aastateks 2007-2013 on planeeritud suurimaEuroopa Liidu toetusega periood, tuleb veelgi laiendada projektipõhist lähenemisviisi linnaeelarvele täiendavateressursside kaasamiseks.

6.2. ARENGUMUDELI KOOSTISOSAD

Valga linna arengutempo sõltub Eesti kui terviku käekäigust ja Valga kohast Eestisiseses tööjaotuses.Oluliseks tingimuseks on piiriületava koostöö laabumine Läti Vabariigi ja Venemaaga. Hõivestruktuuri ja uutetöökohtade loomise määravad asjaolud, kuivõrd Valga suudab integreeruda maailmamajandusse- suurendadaolemasoleva tootmise konkurentsivõimet, saavutada üleminekut teadmistepõhisele majandusele ja liitudakiiresti kasvava transiidi- ja logistikasektoriga. Info-kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise kõrvalon kiiresti kasvavaks haruks turism, millest saadav tulu aasta-aastalt kasvab. Lähtudes maakonnakeskusterolli tugevnemise vajadusest Eesti regionaalarengus on oluline suurendada Valga avatust ja osalemistrahvusvahelises koostöös. Linnaelus võib eeldada teenindussfääri, eriti jaekaubanduse- ja turismiteenustejätkuvat kasvu. Tööstuse tootlikkuse kasv ja kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine pigem stimuleeribtootmises hõivatute vabastamist kui uue tööjõu värbamist. Tööhõive parandamiseks on vajalik uute töökohtadeloomine, milleks on vajalik suurendada oskustööjõu tulemuslikku ettevalmistust ja harjumust elukestvaksõppeks. Rahvastikumuutustega kaasneva demograafilise koormuse vähendamise üheks võimaluseks on kohalikeharitud noorte tagasipöördumise ja kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamine. Selleks on vaja panustadasenisest enam linna innovatiivse potentsiaali suurendamisse ja Valga tulevikuperspektiivi kindlustamisse.Tööjõumahuka tootmise langust tuleb kompenseerida kohaliku tootmise väärtusahela suurendamise teel, etkasvatada siinse tootmise konkurentsivõimet ning tagada väheneva elanike arvu juures suuremat lisandväärtustandvate ettevõtete areng. Linna äriatraktiivsus hakkab olema enam mõjutatud mitte ühest kohalikust tugevusest,vaid linnaelu eri valdkondade omavahelisest põimumisest. Uutes tingimustes saavad üha olulisemaks linnakooperatsioonisuhted, mis kajastuvad allhanke kontaktide leidmises, kaubavoogude multimodaalsete logistilistelahenduste pakkumises, turismitoodete ja -pakettide ühises pakkumises, konverentside ja näituste korraldamises,teadus-, õppe- ja arendusorganisatsioonide töö laialdases kasutamises.

Valga linna arengu võtmevaldkonnad on järgmised:

• multimodaalse transiidi- ja logistikakeskuse väljaarendamine

Ahelas tootmine-transport-kaubandus-tarbimine ainult transporditeenuste pakkumisest ja transpordi-geograafilistest eeldustest ei piisa. Potentsiaali realiseerimiseks on vajalik luua tihe koostöö kaupade jateenuste eksportijate ja importijatega ning kaubavoogude liigutajatega globaalses mastaabis. Olulisel kohalon strateegiliste sidemete sõlmimine sadamate operaatorfirmadega näiteks konteinervedude arendamiseks jakaubagruppide väljasõelumiseks, millele ollakse huvitatud Valgas lisaväärtuse andmisest.

Reisijateveo laiendamiseks on vajalik taastada rahvusvaheline rongiliiklus Tallinn-Riia-Varssavi suunal. ViaHanseatica käivitamine rahvusvahelisel tasandil, Balti riikide ühise turismiruumi kasutuselevõtt. Lõuna-Eesti jaPõhja-Läti ühised turismiprojektid loovad tingimused turistide teenindamise väljaarendamiseks.

Raudteed ja maanteed pole otstarbekas vaadelda üksnes teena, vaid kui arengukoridori, mis toob kaasamajandustegevuse hajuvuse keskustest ning loob paremad eeldused inimeste mobiilsuse kasvuks. Tekivaduued võimalused inimeste elu- ja töökoha kombineerimiseks, kaugtöö kasutamiseks. Seeläbi saab Valgatasakaalustada maakonna arengut, vähendades inimeste rännet linna ja aidates kaasa kohapealsete ressurssideparemale kasutuselevõtmisele ja seeläbi tööhõive suurendamisele.

• linna tootmis- ja ettevõtluspotentsiaali konkurentsivõime edasine kasv

Valga industriaalsektorit esindavad mööbli-, toiduainete, kerge- ja metallitööstus, mille toodangussekuuluvad kaubagrupid, mille konkurentsivõime tagab nende ekspordi. Kohalikul toormel baseeruv töötlevtööstus loob head eeldused koostöö arendamiseks maakonnas tervikuna ja kliendisuhete kujundamiseksregionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil. Töökohtade arvu stabiilsus aitab vältida sotsiaalseid pingeid javähendab sotsiaaltoetusteks vajaminevaid eraldisi eelarvest. Valga vabatsooni, logistikakeskuse ja Väike-Laatsitootmispargi arendamiseks on vajalik ettevõtjate investeerimishuvi selgitamine ja ala laialdane tutvustaminerahvusvahelisel tasandil. Tootmise või logistikakeskuse rajamise huvi korral tuleb linnal leida vahendeidpiirkonda infrastruktuuri rajamiseks ja detailplaneeringu koostamiseks. Eelisjärjekorras arendatakse Väike-Laatsi tootmisparki ja Valga ettevõtlusinkubaatorit. Oluline on turismimajanduse erinevaid teenuseid (majutus,


spa, toitlustus, konverentsid, spordi- ja muud üritused, rekreatsioon, teemapargid jmt.) pakkuvate ettevõtetearendamine. Turismitoodete parema müügi tulemusena saab Valgas laiendada turismi osakaalu, samutipiirkondlike reisipakettidega ja ringreisidega kaasnevate turistide arvu.

• elukeskkonna hea kvaliteet ja säästva arengu põhimõtete järgimine kõigil elualadel

Linna elukeskkonda tehtud investeeringud on suunatud elanike elamistingimuste parandamisele ja tervislikukeskkonna tagamisele, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad elukvaliteedi tõusus. Siia kuuluvad eelkõige jubateostatud ja töös olevad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni projektid, teede, tänavate ja haljasalade korrashoid,Pedeli virgestusala arendamine puhke- ja turismikeskusena, Valga jäätmejaama arendamine ning linnakeskuserenoveerimiskavade realiseerimine. Valga Haigla baasil kaasaegse meditsiiniteeninduse, taastusravi japõetusteenuste osutamine ning abivajajate toetamine loob linnaelanikele turvalisuse ja abi osutamisekindluse. Investeeringud tervist edendavatesse projektidesse toetavad elanike töövõimet ja aktiivsust,mille positiivne väärtus seisneb ühiskondlikult kasuliku töö hulga suurenemises. Kohaliku identiteedi jaomaalgatuse suurendamine, kohalike kultuuriväärtuste ja traditsioonide ning naabrite lätlaste kaasaminelinnaelu edendamisse aitavad kaasa Valga omapära säilimisele ja linna imago suurendamisele. Oluline onvalgalaste kodukohatunde suurendamine ja Valga-Valka kui olulise tõmbekeskuse propageerimine. Säästvaarengu tagamiseks tuleb rohkem investeerida energiasäästuprojektidesse (lasteaed Kaseke passiivmajaksrekonstrueerimise pilootprojekt, korterelamute säästlik renoveerimine jmt.) ning taastuvate energiaallikatekasutuselevõtmisesse (biogaasi reaktor, päikesekollektorid jmt.).

• harituse väärtustamine ja elukestva õpiühiskonna kujundamine

Hariduses tuleb keskenduda selle omandamise mitmekesisuse ja kvaliteetse kättesaadavuse kindlustamisele.Sõltumata haridusasutuse omandivormist tuleb seista hea asjatundliku õpetamise eest. Alg-, põhi- jagümnaasiumihariduse kõrval on oluline koht oskuskaadri ettevalmistamisel, õppijate koolivälise töö sisukalkorraldamisel. Õppemoodulite kombineerimise tulemusena saab Valga Kutseõppekeskuses panna aluse noorteja täiskasvanute koos hariduse omandamisele, mis sisaldab endas parima teooria ja praktika kombinatsiooni.Kaugkoolituse avardamine aitab veelgi lähendada töö ja õppimise omavahelist seostatust ning loob täiendavaideeldusi kutse- ja ametialase kompetentsuse saavutamiseks ja tööalase konkurentsivõime tõstmiseks,mis arvestaks kiiresti muutuvate tööturu nõuetega ja kohaliku tootmise vajadustega. Uute õppekavadeettevalmistamisel tasuks pidada silmas kohapeal turismi, logistika ja infotehnoloogia õpetamist, võõrkeelteoskuste arendamist.

Isiksuse mitmekülgse arengu seisukohalt on tähtis huvihariduse edasise arengu kindlustamine, mistraditsiooniliste valdkondade kõrval annaks uusi teadmisi ja oskusi ka psühholoogias, infotehnoloogias,insenerierialadel jm. kiiresti arenevatel aladel.

Oluline on haridusasutuste hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine kaasaegsete energiasäästlike tehnoloogiaterakendamisega, et tagada õppimiseks parim sisekliima.

• info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Inimeste ja organisatsioonide tulemusliku suhtlemise olulised vahendid on kvaliteetsed sidekanalid, nüüdisaegnetehnoloogia ja tarkvara. Kaasaegsete info- ja kommunikatsioonivahendite rakendamine on oluliseks eelduseksrahvusvahelises logistika- ja transiidisektoris konkureerimiseks. Ühinemine erinevatesse rahvusvahelistesseandmevõrkudesse loob paremad võimalused uute klientide leidmiseks.

Investeeringuid sellesse valdkonda saadab ulatuslik koolitus, millesse haaratakse elanikud ja erinevad asutused,ettevõtted ja organisatsioonid. Pidev andmesideühendus tehakse kättesaadavaks kõigile linna haridusasutusteleja avaliku teenuse pakkujatele. Panustatakse avalike teenuste elektroonilise kättesaadavuse kindlustamisse(asjaajamine, seadusandlus, normdokumendid jt), mille tulemusena suurendatakse oluliselt riigi, linna jakodanike vaheliste suhete operatiivsust ja paindlikkust. Kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogialaialdane rakendamine loob eeldused linna ja regiooni tutvustamiseks, elektroonilise äritegevuse arenguks ningelanike, sh erivajadustega inimeste kaasamiseks linnaelu korraldamisse.

• linna avatus ja aktiivne regionaalne ning rahvusvaheline koostöö

Valga-Valka koostöö süvenemine ei tekita Valgale mitte niivõrd uusi arenguvõimalusi, kuivõrd loob eeldusedlinnafunktsioonide täitmise optimeerimiseks ja investeeringute efektiivsuse suurendamiseks. Piirilinnadevaheline koostöö keskkonnakaitse, linnamajanduse, tervishoiu, hariduse, korrakaitse ja päästeteenistusevaldkondades võimaldavad vältida investeeringute dubleerimist, hoida kokku vahendeid tehnilisteinfrastruktuuride ehitamisel ja tervishoiuteenuste osutamisel (näiteks diagnostikaseadmed), optimeeridakoolivõrku (näiteks venekeelse koolihariduse andmine), parandada töövõimalusi (näiteks struktuursetööpuuduse vähendamine), tõsta korrakaitse ja päästeteenistuse taset (näiteks uue tehnika soetamine), arendadapuhkepiirkondi (Pedeli virgestusala ehitamine). Vähetähtis pole ka inimestevahelise suhtlemise soodustamine,et toetada piiriäärsete elanike kultuurikontakte ja majanduskoostööd. Selles valdkonnas on oluline roll Valga-Valka ühissekretariaadil, Eesti-Läti instituudil ja Läti Ülikooli rahvusvahelisel õppekeskusel, et anda inimestele


võimalusi keeleõppeks, kultuuri- ja turismialaseks koostööks, valmistada ette inimesi, kes võiksid olla tulevased« kultuuri- ja majandussaadikud» naaberriikides. Eesti-Läti koostöö süvendamiseks võib Valga näidata ülesinitsiatiivi Eesti-Läti riikidevaheliste lepingute ettevalmistamisel, mis ühtlasi oleksid suunatud kaksiklinnastaatusest tulevate negatiivsete tagajärgede leevendamisele ja positiivsete arenguvõimaluste esilekutsumisele.

Maakonna ja linna arengu huvides on ühiskondliku transpordi optimaalse liiklusskeemi väljatöötamine, misannaks maaelanikele paremad võimalused linnas töölkäimiseks ja teenuste ostmiseks, elanikkonna ruumilisekssidustamiseks.

• linna ja maakonna maine tõstmine

Linna ja maakonna maine tagamine, toodete ning avalike teenuste kvaliteedi parandamine ja tarbijaskonnasuurendamine tähendab institutsionaalse tegevuse killustumise asendumist institutsioonide omavahelisevõrgustumisega ning sellega uute interatraktiivsete lahenduste leidmist perspektiivikate noorte tööhõivesuurendamiseks kohapeal. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane rakendamine teeb võimalikuksniisuguste teenuste osutamise, mis traditsiooniliste meetodite korral nõuaksid inimeste suurt mobiilsust japõhjustaksid olulist ajakulu. Linna ettevõtete, kultuurisündmuste ja investeerimisvõimaluste tutvustaminekirjutavas ja kõnelevas pressis ning interneti vahendusel loob täiendavaid võimalusi uute jõudude kaasamisekslinnaelu paremaks muutmisel.

6.3. strateegiline peaeesmärk

Valga linna arengu peaeesmärgiks on:

• inimest väärtustav ja taastootev turvaline elukeskkond ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tööstus-,logistika- ja turismikeskus.

6.4 ARENGUMUDELI VALDKONDLIKUD TEGEVUSKAVAD

Valga arengumudeli elluviimiseks on vaja teostada järgmist (vt Exceli tabel «Valga 2007-2013 tegevuskava»).

6.5 VALGA LINNA PIKEMAAJALISED VARALISED KOHUSTUSED

Valga linna laenukoormus aastatel 2007 - 2024Laen vee- ja kanalisatsioonivõrgu

laiendamise projektisihtfinantseerimiseks

Laen spordihalli ehitusesihtfinantseerimiseks

Kokku Aastatagasi-maksedkokku

aasta laenujääk

Tagasi-makse

intressEB+0,2

laenujääk

Tagasi-makse

intressEPBI+0,38

laenujääk

Tagasi-makse

intress Kokku

2007 8 447741

401 812 31 400000

6 600000

1 798860

39 847741

6 600000

2 200672

8 800672

2008 8 447741

337 910 24 800000

6 600000

1 047300

33 247741

6 600000

1 385210

7 985210

2009 7 902726

545 015 332 459 18 200000

6 600000

809 700 26 102726

7 145015

1 142159

8 287174

2010 7 357711

545 015 310 659 13 100000

5 100000

589 950 20 457711

5 645015

900 609 6 545624

2011 6 812696

545 015 288 858 9 100000

4 000000

420 000 15 912696

4 545015

708 858 5 253873

2012 6 267681

545 015 267 058 5 100000

4 000000

276 000 11 367681

4 545015

543 058 5 088073

2013 5 722666

545 015 245 257 1 100000

4 000000

126 750 6 822666

4 545015

372 007 4 917022

2014 5 177651

545 015 199 285 0 1 100000

15 575 5 177651

1 645015

214 860 1859875

2015 4 632636

545 015 179 842 0 4 632636

545 015 179 842 724 857

2016 4 087621

545 015 160 400 0 4 087621

545 015 160 400 705 415

2017 3 542606

545 015 140 957 0 3 542606

545 015 140 957 685 972

2018 2 997591

545 015 121 514 0 2 997591

545 015 121 514 666 529

2019 2 452576

545 015 102 072 0 2 452576

545 015 102 072 647 087

2020 1 907561

545 015 82 629 0 1 907561

545 015 82 629 627 644


2021 1 362546

545 015 63 186 0 1 362546

545 015 63 186 608 201

2022 817 531 545 015 43 744 0 817 531 545 015 43 744 588 7592023 272 516 545 015 24 301 0 272 516 545 015 24 301 569 3162024 0 272 516 4 859 0 0 272 516 4 859 277 375

Kokku 8 447741

3 306802

38 000000

5 084135

46 447741

8 390937

54 838678

Valga linna laenukoormus moodustab 2007. aastal ligikaudu 50% lubatud maksimaalsest laenukoormusest.Kahe olemasoleva laenu jääk väheneb iga aastaga ning seetõttu on käesoleva arengukava tegevusteelluviimiseks võimalik vajadusel võtta ka täiendavat laenu.

6.6 ARENGUMUDELI ELLUVIIMISE ORGANISATSIOON JA RAHASTAMINE

Arengumudeli elluviimise põhimõtted:

• Uuenduslikkus - linna arengus mittetraditsiooniliste lähenemisviiside toetamine ja algatusvõimestimuleerimine, eesmärgiga kindlustada linna püsiv toimetulek ja kasvav konkurentsivõime;• Terviklikkus - linna kõigi eluvaldkondade tasakaalustatud arendamine, mis peab silmas linna ja tema tagamaakõigi huvitatud osapoolte kaasatust ning aktiivset koostööd linnaelu võtmeküsimuste lahendamisel;• Demokraatia- linnajuhtimise läbipaistvus ja elanikele osalusdemokraatia võimaluste tagamine;• Säästlikkus - väärtustab tegutsemist, mille eesmärgiks on leida ressursside parim kasutusviis inimesteleelamisväärse linnaelu võimaldamise ja puhta ning turvalise keskkonna säilitamise alusel looduskeskkonnavõimalikult maksimaalset iseregulatsiooni silmas pidades;• Identiteet - linnaelanike kokkukuuluvustunde stimuleerimine ja sidumine kohaliku regioonigakultuuritraditsioonide ja ühtsete väärtustega;• Programmilisus- meetmete rakendamisel peetakse silmas tulevikuvisiooni ja jälgitakse tegevuseeesmärgipärastatust ja tulemuslikkust.

Arengukava elluviimist toetatakse:

• Üldplaneeringuga - linnaruumi arengupõhimõtete ja funktsionaalse tsoneeringu kehtestamise teel;

• Detailplaneeringutega - maa sihtotstarbe määramise ja sellest tulenevate maa kasutustingimuste seadmisekaudu.

Arengukava viiakse ellu järgmiste vahenditega:

• linna eelarvest raha eraldamine;• laenude abil oluliste investeeringute ja energiasäästu andvate rekonstrueerimisprojektide teostamine;• riigi toetuste ja investeeringute rakendamine;• erasektori ja mittetulundussektori rahastamine;• EL struktuurfondide kasutamine, välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide investeeringute kaasamine,abi- ja koostööprogrammides osalemine.

Arengukava elluviimise eest vastutab linnavalitsus, kelle ülesandeks on vajalike tööde ettevalmistamine,konkreetsete projektide esitamine ja tööde läbiviimise organiseerimine.

6.7 ARENGUKAVA ELLUVIIMISE TULEMUSTE MÕÕTMINE JA HINDAMINE

Arengukava elluviimise tulemuslikkuse mõõtmiseks on vaja korraldada regulaarne seire ja saavutatule hinnanguandmine. Vajadusel valmistatakse ette linnaarengut iseloomustavate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajatesüsteem, korraldatakse vastava andmestiku kogumine ja analüüs. Statistiliste näitajate süsteemi väljatöötamisellähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja lähenemisviisidest ning võimalusel tagatakse andmeteühildavus Eesti Statistikameti poolt kogutava teabega. Arengukava elluviimise käigus tehakse vajaduseltäiendavaid uuringuid, mille tingimused määratakse linnaelu juhtimise vajadustest lähtuvalt.

Arengukava täitmist arutatakse linnavolikogus, mille otsuste alusel toimub selle realiseerimise rahastaminelinnaeelarvest. Linna kaasosalusega teostatavate projektide täitmise kord määratakse projekti partnerite vaheliselepinguga.

Valga Linnavolikogumäärus


lisa 12873995

Lisa-tegevused

VALGA LINNAARENGUKAVA2007-2013

TEGEVUSKAVAJAFINANTSPLAAN

TEGEVUSENr

VALDKONDPROBLEEM,VAJADUS

EESMÄRKTEGEVUSEDEELDUSED,SEOTUDEESMÄRGIDJATEGEVUSED,MÕJUARENGUMUDELITEOSTAMISELE

EEST-VEDAJA

PARTNERIDJARAHASTAJAD

MAKSUMUSKOKKU

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

1 VäheneinformeeritusinvesteerimisvõimalustestValgas,materjalvananenud

Valgalinnainvesteerimisvõimaluste,teenustejatoodetekohtaonvõimaliksaadapõhjalikkuinfot.InvestoreidabistatakseigatiomaettevõtteavamiselValgas.

Valgalinnajainvesterimisvõimalusitutvustavadmaterjalidpaberiljaveebis,materjalikogumine,infomaterjalikoostaminejalevitamine,Valgamaaettevõtluseportaaliloomine.EttevõtlusearendaminekoostöösValgaettevõtlusinkubaatorijaValgamaaArenguagentuuriga.

OsaledaValgamaaettevõtluseportaaliloomises.InvesteerimisvõimalustetutvustamineaitabkaasainvestoritejaettevõtjatetulekuleValkaningtöökohtadejakarjäärivõimalustemitmekesistamisele.

ArenguametMTÜValgaettevõtlusinku-baator,SAValgamaaArenguagentuur,ValkaLinnaduuma,ELpiiriülesekoostööprogrammid,EAS

1 200000

200000

200000

200000

200000

200000

200000

2 Detailplaneeringutekoostaminekallis,võimaliketööstusaladekohtadetailplaneeringudpuuduvad

Investoriteabistaminedetailplaneeringutekoostamisel.Linnaaenguksolulistepiirkondade(s.h.Valga-Valkaühiselinnasüdame)detailplaneeringudontehtud.

Detailplaneeringutejamajadevärvipassidekoostamine

Detailplaneeringudonolulisekseeldusekstööstusaladearendamiselningmaataotlemiselmunitsipaalomandisse.Värvipassidloovadaluselinnaruumiühtsekskujundamiseks.

Ehitusplaneerimis-amet

ValkaLinnaduuma,ELpiiriülesekoostööprogrammid,EAS

1 850000

200000

200000

250000

300000

300000

300000

300000

3

Ettevõtluse,turismi,

transiidi-ja

logistikakeskusearendamine

Valganõrkkonkurentsivõime,tootmispiirkondadespuudubkaasajanõuetelevastavinfrastruktuur

Ettevõtluspiirkondadearendamine,olemasolevateettevõtetesäiliminejauuteettevõtetetulek,Valgasonhästitasustatud

Tehnovõrkudevaljaehitamine(Väike-Laatsi,Rükkeli,Priimetsa)

ArenguametEAS,SAValgamaaArenguagentuur

25500000

500000

5 000000

5 000000

5 000000

5 000000

5 000000


töökohadtootmises

4 Noortelahkuminejaelanikkonnavananemine,elanikearvujatööealiseelanikkonnavähenemine;ettevõtlikeeestvedajatevähesus

Ettevõtlusetugiskeemidtoimivad efektiivselt,luuakseuusiettevõtteidjatöökohti.Ettevõtlusinkubaatortoimibkoostööserasektorijakutseõppekeskusega.

Tugistruktuuridetegevusetoetamine,ettevõtlusinkubaatorirajaminejaarendaminekoostööserasektoriga

Kutseõppejatäiendõppekvaliteeditõstmine,uuteinnovatiivseteerialadeavaminekutseõppekeskuses,linnaturundustegevus

ArenguametValgamaaarenguagentuur,EAS,ValgamaaKutseõppekeskus

1 200000

200000

200000

200000

200000

200000

200000

5 HaritudspetsialistidlahkuvadValgastvõiei olepiisavaltmotiveeritudsiiatööletulema.

Toimibnoortemajandusklubi,nooredtulevadValgassetagasijaloovadettevõtteid

Aidataksekaasanoortelejaharitudspetsialistidelekaasaegsetehnoloogiagaelamuteehitamiseleningantakseneileteatudtingimustelkasutada.

VõimalusreklaamidaValgatkuiinnovatiivseteehitustehnoloogiategalinna,elamumessikorraldamine

ArenguametKinnisvaraarendajad,ehitusettevõtted,ELenergiasäästutoetusprogamm

1 200000

200000

200000

200000

200000

200000

200000

6 Maakondlikujariiklikutähtsusegatranspordisõlm-arhitektuurimälestisValgabussijaraudteejaamahooneonamortiseerunudegavastatänapäevanõuetele

Turistidejamaakonnaelaniketeenindamiseksmõeldudbussi- jaraudteejaamonrenoveeritud

hoone(fassaad,ootesaalid,üldkasutatavadpinnad.)jahoone esisemaa-alarenoveerimine

Linavara-jaregistriteamet

EAS,ELterritoriaalsekoostööprogrammid

4 000000

2 000000

2 000000

7 KoostööValkaturismiinfokeskusegaraskendatud,turismiinfokeskuseekspositsioonipindliigaväike

Eesti-LätipiirilonväravanatervetEestittutvustavlaialdaseteenustepaketigaturistidekülastuskeskus,misonühendatud

Piiriülesekülastuskeskuseehitaminevõiruumiderentiminejasisustamine(võimaluselpiirivalvemuuseumipüsiekspositasioonipaigaldaminekeskusesse)

ArenguametEAS,ValkaLinnaduuma,SAValgamaaArenguagentuur

7 000000

4 000000

3 000000


LätittutvustavakülastuskeskusegaValkas

8 PedeliluhavirgestualaPikatänavasillast allapooleonkorrastamataningrisustatud,raskendatudjuurdepääsluhahooldamiseksjakorrastamiseks

Pedelivirgestusalaonväljaarendatudkuituristidejapuhkajatetõmbekeskus

PedeliluhavirgestusalalaiendaminePikktänavasillastallavoolu,linnakeskkonnaparandamine,aktiivsepuhkusetsoonirajamine

ArenguametELterritoriaalsekoostööprogrammid

3 000000

2 000000

1 000000

9 Pedelivirgestusalalpuuduvadatraktsioonid,pargivalgustus,pingid,viidad,rajadjmt.väikerajatised

Mänguväljakute,veeliuraja,pargivalgustuse,pinkide,viitade,radadejmt.väikerajatisteehitus

Arenguamet 5 000000

1 000000

500000

2 000000

1 000000

500000

10 RajatudValga-Valkalegend-rada onväheatraktiivnejaliigavähestevaatamisväärsustega

Rajatudonajalooline/meelelahu-tusliklegendidejakuulsustemarsruut

Vaatamisväärsustekorrastaminejarajamine,s.h.Nipernaadiskulptuur,viidadjainfotahvlidningvoldikud

ArenguametSAValgamaaArenguagentuur,ValkaLinnaduuma

1 700000

500000

500000

300000

200000

100000

100000

11 Kultuuri-jaajaloomälestisedonhalvasseisukorras

Valga-Valkakultuuri-jaajaloomälestisteolukordonkaardistatudningolemasonülevaaderenoveerimisevajadustest

Valga-Valkakultuuri-jaajaloomälestisteolukorrakaardistaminejahaldamisestrateegiaväljatöötamine

ArenguametValgaMuuseum,muinsuskaitseinspektor

20000

20000

12 SpordivõistlusedValgasonenamastikohalikutähtsuseganingnendepotentsiaalturistidekülastatavusekasvuks

Toimuvadspordivõistlusedjauuedideedonarendatudrahvusvahelisteksningnendekülastatavuson

Sporditurismiedendaminejaturundamine,pakettideväljatöötamine

Seotudspordirajatisteväljaarendamisega

SpordinõunikSAValgamaaArenguagentuur,ValkaLinnaduuma

150000

50000

50000

50000


onvähene

oluliseltkasvanud

13 HearekreatiivsepotentsiaaligakrundidkesklinnasPedelivirgestusalalonväljaarendamataningturunõudlusValgapiirkonnasveekeskuse,majutusejajäähalliteenustejäreleonrahuldamata

PuhkekeskusjaSPAningjäähallvmt.teenuseidpakkuvobjektPedeliääresonväljaehitatud,täiendavadtöökohadonloodud

Töötadaväljahoonestusõiguseandmisekonkursitingimusedja viialäbikonkurss

ArenguametSIDA,ettevõtjad

35000

15000

20000

14 ValgajaValkaturismiarenduseorganisatsioonidekoostöövähenekoordineeritus

Valga-Valkaturismialanekoostööonjätkusuutlikningtoimubpidevühisteturismiprojektidearendaminejaelluviimine

Turismilekeskenduvakoostööorganisatsiooniarendamine


250000

20000

30000

50000

50000

50000

50000

15 KonverentsiturismivõimalusedonValgas-Valkasväherakendatud

Valgastoimubrohkemerinevaidkonverentse,seminarejakoolitusi.Konverentsiturismiosakaalonkasvanud

Koolitustegevus.Konverentsiturismiarendaminekultuuri-jahuvialakeskuses,spordihallis.Pakettideväljatöötamine

ArenguametReisibüroodjaturismiettevõtjad,SAValgamaaArenguagentuur,ValkaLinnaduuma

140000

20000

20000

20000

20000

20000

20000

20000

16 Valgatläbibvähelinnadevahelisiühistranspordiliineningturistidelonraskesiiapääseda

Ühistranspordivõrgujakvaliteediparandamine,turistidearvukasv

Aidatakaasalinnadevahelisteühistranspordiliinidearengule,osaledavõrgustikes

OlulineonRiia-Valgareisirongiliiniavamine

Arenguamet 70000

10000

10000

10000

10000

10000

10000

10000

17 Valgaonvähehaaratudrahvusvahelistesseturismimarsruutidesse

ViaHanseaticaturismi-jatranspordimagistraalon

Viitadepaigaldamine,Valgakuipeatuskohaäramärkimine

ArendadaViaHanseaticaturismimagistraalikaautotranspordi

Arenguamet 300000

50000

50000

50000

50000

50000

50000


väljaarendatud,tähistatud,reklaamitud,turundatud,varustatudteeninduspunktidejaviidetegavaatamisväärsustele.MagistraalilliikuvturistteebValgaspikemaajalisipeatusiningkulutabValgasrohkemraha.

võimalikultpaljudesturismiinfoväljaannetes,turundusjareklaam

magistraalinaningsidudalogistikaarengutegevustega.Autojuhtideja -turistidepuhkekeskuseväljaarendamineonolulinemagistraalilliikuvaturistiteenindamiseksjapikemaajaliseviibimisetagamiseksValgas

18 VähestevõimalustekasutaminekoostööLätiValkalinnaga,misannaksidsellelevaldkonnalerahvusvahelisemõõtme,väheinvestoreid,läbivadkaubavoodpeatuvadValgasväheningladustaminejalisaväärtuseandmineei olearenenud

Valgaonrahvusvahelinelogistikakeskus,siinpeatubsuuremkoguskaupu,neidladustatakse,konsolideeritakse,suunatakseedasiningantakselisaväärtustteistelviisidel;kasvanudonkõrgemalttasustatudtöökohtadearvlogistikasektoris;logistikasektoriarengannabtõukekõrgelisandväärtusegatootmisearenguks

Vabatsoonijakonteinerterminaliarendamine,investoritetoetamineladudeväljaehitamiseksValgatootmispiirkondades

Eelduseksonmaanteeümbersõiduväljaehitamine,ilmamilletaonkahjukeskkonnale(elanikud,hoonedjateed)tõenäoliseltsuuremkuisaadavtulu.SeotudeesmärkonVäike-Laatsitööstus-jalogistikapiirkonnaväljaarendamine.Sidumineolemasolevateedevõrguga,raudteerekonstrueerimine


1 500000

300000

300000

300000

300000

300000

19 kõigillinnaelanikelpolevõimalikühinedaühisveevärgi-jakanalisatsiooniga,osaolemasolevaidtorustikkeamortiseerunud

Kvaliteetnejoogivesiühis-veevärgiskogulinnas,linnareovee juhtimineühiskanalisatsiooni

Rekonstrueeridajalaiendadajoogivee-jakanalisatsioonitorustikku,rajadakanaliseerimatalinnaosadessepumplad

ValgaPiirkonnaKeskkonnakeskus

Ühtekuuluvusfond,SAKIK

120400000

400000

20000000

60000000

40000000

20

Keskkond,linnamajandus

jainfrastruktuur

Reoveesattumineavalikesse

Potentsiaalsetereostusallikatearv

Likvideeridaavastatudreostuskolded


SAKIK

600000

100000

100000

100000

100000

100000

100000


veekogudessejapõhjavette

onviidudminimaalseks,keskkonnakvaliteetiiseloomustavaduuringudontehtud

21 Linnapargitiigidpuhastamata,ükstiikrajamata,sadeveteprobleem,parkkorrastamata

Linnaparkonrekonstrueeritud

Leidakaasfinantseerijad.Korraldadaehitustööd.


SAKIK

4 200000

200000

2 000000

2 000000

22 Tänavavalgustuspuudub20tänaval,üle50 %olemasolevatesttänavavalgustusliinidestvajavadrekonstrueerimist

Tänavavalgustuserekonstrueeriminejauuteliinideehitaminetänavatele,kusvalgustuspuudub

Arengukavakoostaminejaselleelluviimisegaalustamine

Linnahooldusamet 25200000

1 200000

3 000000

3 000000

4 000000

4 000000

5 000000

5 000000

23 Kesk-Riia-Vee-Sepa-Puiesteetnristmikurekonstrueerimisetehnilisetööprojektikoostamine


300000

24 Kesk-Vabaduse-Kuperjanovi-Pärnapstristmikurekonstrueerimisetehnilisetööprojektikoostamine


270000

25 Kesktnrekonstrueerimisetehnilisetööprojektikoostamine


250000

26

Tööprojektidepuuduminetakistabtoetustetaotlemisterinevatesttoetusprogrammidest

Tänavaterekonstrueerimisetööprojektidonolemas

Tiigitnrekonstrueerimise tehnilisetööprojektikoostamine


100000

27 85%tänavaidvajavad

Tänavatejooksevja

Arengukavajaajalise


174000


tööplaanikoostamine.Rahaplaneerimineeelarvessejakaasfinantseerijateleidmine

28

erinevaltasemelrekonstrueerimist

Tänavateremontjarekonstrueerimine


3 000000

5 000000

5 000000

5 000000

7 000000

7 000000

7 000000

29 ca 30%tänavatestonkruuskattega

kapitaalremont(Kuperjanovi,Viljandi,Tartu,Pikk,Võru,Vabaduse,Kunglajt.tänavad )

Nurme,Perve,Lille,Tibina,Narva,Ploomi,Vana-Tambre,Tiigi,Aasa,Kolde,Vahe,Põhja,Suve,Talve,Kevade,Odra,Savi,Pajukruuskattegatänavatekatminetolmuvabakattega.


2 000000

2 000000

2 000000

2 000000

2 000000

30 Ietapp:Pedelipuhkeala,Allikatn jaTambreca 8km

Linnahooldusamet,Maanõunik

4 450000

450000

2 000000

2 000000

31 IIetapp:ÜP-gaplaneeritudtänavateleca 25km


12000000

4 000000

4 000000

4 000000

32

Kergliiklusteedevõrkpraktiliseltväljaarendamata(olemasca 2km),elanikelpuudubturvalinevõimalusenergiasäästlikuksliiklemiseksjatervisespordigategelemiseks

Kõnniteedejajalgrattateedeehitamine.

IIIetapp:ÜP-gaplaneeritudümbersõitca 5km


0

33 Kesklinnväheatraktiivneningliikusohtlik,praegustesoludeshalvasti

Kesktänavajaristmikerenoveerimine

Liiklusskeemimuutminejateekatterenoveerimine

Linnahoo-dusamet

10500000

4 500000

3 000000

3 000000


reguleeritudliiklus

Jaanikirikurenoveerimisetoetamine

Arenguamet,ehitus-planeerimisamet,linnavaraamet

34 Valgasõjaväelaagrikalmistukuiturismiobjektikorrastaminejajuurdepääsuteederajamine


SAValgaJaaniKirikuRenoveerimine,EELKValgaPeetriLukekogudus

4 000000

700000

2 800000

500000

35

Arihtektuurimälestisedonkõikhalvasseisundis

Hoonedrenoveeritakse

Arhitektuurimälestistejamuinsuskaitseobjektiderenoveerimiselekaasaaitamine( Raekoda,kesklinnahoonetevärvipassid)


1 350000

300000

200000

200000

250000

200000

200000

36 Ühistutelnapibrahalisivahendeidjapuudubstiimulkorterelamutevälisilmekorrastamiseks

Majaomanikeleja -ühistutelekaasabiosutaminehoonetevälisilmejaümbrusekorrastamisel

Töötadaväljatingimusedrahaliseabiosutamiseks,propageeridaenergiasäästuabilelamuterenoveerimist,toetadarahaliselt

Linnavaraamet 3 200000

300000

400000

500000

500000

500000

500000

500000

37 Paljumahajäetudjakasutuskõlbmatuidhooneid,rikutudlinnapilt

Kasutusestväljalangenudhoonetetaaskasutussevõtmiselekaasaaitaminevõilammutamiselekaasaaitamine

Koostööhoonetevaldajatega,peremehetahooneteleomanikujainvestorileidmine

Linnavaraamet 3 000000

500000

500000

500000

500000

500000

500000

38 Suuredenergiakaodhoonetes

Energiasäästuprojektideteostamine,energiatõhususehindaminejatõstminehoonetes,regionaalseenergiasäästukeskusearendamine

Koostöösomanikegaviialäbihooneteenergiaauditjaenergiatõhususehindamised,planeeridarenoveerimistööd,algatadaja viiaelluehitusprojektid.Koostööspartneritega

Arenguamet,linnavara-jaregistriteamet

ValgaPiirkonnaKeskkonnakeskus,ValgaMaavalitsus ,ValgamaaKutseõppekeskus

5 800000

200000

800000

2 000000

2 000000

800000


luuaselleeesmärgitäitmiseksregionaalneenergisäästukeskus.

39 E.Ennosillastalatesonsadeveedjuhitudparemaltkaldaltotsejõkke.)Puhkealavõimalikreostussadeveega

SadeveekollektoriväljaehitaminePedeliluhal

Koostadatööplaanid,teostadatööd


18000000

6 000000

6 000000

6 000000

40 Sadeveeärajuhtimineväljaehitamata

Sadeveeärajuhtimisesüsteemiväljaehitamine Tiigi,VõnnujaTuubiningRoosi–Karja,Piiri,Valli-Viaduktijt. tn.piirkonnas

Koostadatööprojektidjateostadaehitus

Linnahooldusamet 6 300000

300000

1 000000

1 000000

1 000000

1 000000

1 000000

1 000000

41 Matmiskohtadepuudus,lõpuniväljaehitamatainfrastruktuur

Kalmistutekorrastamine(ehitised,kaevud,uuedmatmisalad)

Koostadatööplaanidjaplaneeridaeelarvesseraha

Linnavaraamet 800000

200000

100000

100000

100000

100000

100000

100000

42 Maanteeümbersõidupuuduminetakistablogistikakeskusejatootmispiirkonnaarengut

Valgalinnastmaanteeümbersõiduningtootmisaladeliiklusskeemiteostatavusuuringjatööprojektonkoostatud

Teostatavusuuringuläbiviiminejatööprojektikoostamine

Linnahooldusamet,arenguamet

2 000000

1 000000

1 000000

43 Suuredenergiakaodkaugküttetorustikes,väikekatladreostavadlinnaõhku

Kaugküttevõrgustikugaliitumisesoosimine

Kaugküttepiirkonnamääratlemineüldplaneeringus,tänavakateteehituskoordineeritultkaugkütteettevõttega

Ehitus-planeerimisamet

0

44 Linnaterritooriumrisustatud,jäätmejaamadpuudulikult

Valgaprügilarekonstrueeriminejaloodud

Luuakorraldatudolmejäätmeveosüsteem,paigaldadataaskasutatavate


22000000

2 000000

2 000000

6 000000

6 000000

6 000000


väljaehitatud

jäätmehooldus-süsteem

jäätmetekogumisekonteinerid,rekonstrueeridaprügila

45 Vajadusplaneeridalinnahariduselu

Hariduselusihipäraneareng

Linnahariduseluarengukavatäiendaminejahariduskorraldusearengukavavastuvõtmine

Haridusnõunikkoolid,MV,lasteaiad,hoolekogud

100000

50000

50000

46 ValgaGümnaasiumihoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.Elektri-jaküttesüsteemi,klassiruumide,fassaadijmt.ehitus


34800000

2 800000

2 000000

15000000

15000000

47 ValgaMuusikakoolihoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.klassiruumide,ventilatsiooni,küttesüsteemi,piirdeaiaehitusjaõuealakorrastamine,kaugküttegaliitumine


2 400000

1 400000

1 000000

48

Haridus,kultuur,

sport

Koolidejalasteaedadehoonedonamortiseerunud

Munitsipaalkoolidejalasteasutusterenoveeriminejavastavusseviiminetervisekaitsejatuleohutusenõuetega.Renoveeritudõppehoonetesonparanenudsisekliimaningõpetamisekvaliteetjakasvanudonõppeedukus.

ValgaVeneGümnaasiumihoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.ventilatsiooni,elektrisüsteemi,klassiruumide,piirdeaia,mängu-jaspordiväljakuehitus,sadeveeärajuhtimine


21270000

770000

500000

10000000

10000000


49 ValgaPõhikoolihoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.hoonelaiendamine


5 400000

50000

350000

5 000000

50 ValgaKaugõppegümnaasiumihoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.elektrisüsteemi,katuse,küttesüsteemi,klassiruumideehitamine,kaugküttegaliitumine


1 000000

500000

500000

51 ValgaGümnaasiumispordikompleksirenoveeriminejalaiendamine,s.h.lasteabasseinirajamine


10300000

300000

10000000

52 LasteaedKasekehooneja jamaa-alarenoveerimine,s.h.katuse,ventilatsiooni,kütte,elektrisüsteemide,fassaadi,ruumide,sansõlmede,akende,mängu-jaspordiväljaku,sadeveesüsteemiehitusenergiasäästlikupassiivmajapilootprojektina


10400000

400000

2 000000

8 000000

53

Lasteasutusterenoveeriminejavastavusseviiminetervisekaitsejatuleohutusenõuetega.Renoveeritudõppehoonetesonparanenudsisekliimaningõpetamisekvaliteetjakasvanudonõppeedukus.

LasteaedPääsukehoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.katuse,ventilatsiooni,kütte,elektrisüsteemide,fassaadi,


2 050000

50000

500000

1 500000


ruumide,sansõlmede,akende,piirdeaia,mängu-jaspordiväljaku,sadeveesüsteemiehitus

54 LasteaedBuratinohoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.katuse,ventilatsiooni,kütte,elektrisüsteemide,fassaadi,ruumide,sansõlmede,akende,piirdeaia,mängu-jaspordiväljaku,sadeveesüsteemiehitus


950000

450000

500000

55 LasteaedWalkohoonejamaa-alarenoveerimine,s.h.ventilatsiooni,kütte,elektrisüsteemide,ruumide,sansõlmede,keldrikorruse,piirdeaia,mängu-jaspordiväljaku,sadeveesüsteemiehitus


200000

200000

56 Puudubharidusasutusteriskianalüüs

Analüüsidaallasutusteturvalisust

Riskianalüüsidetelliminekõikideleallasutstele

Haridusnõunik 150000

150000

57 Pedagoogilisekaadripuudus

Noorteõpetajatevärbamine

Ametikorterid,stardiabi,koolitusjaõppereisid

Haridusnõunik,linnavaraamet

ELtoetusprogrammid

2 000000

100000

200000

400000

400000

300000

300000

300000

58 Erivajadustegalastearvutõuskoolides

Erivajadustegalastetõhusamkaasamineõppeprotsessi

Igassekooliabiõpetaja

Haridusnõunik 4 007805

150000

500000

550000

605000

665500

732050

805255


59 Mitte-eestlasteväheneriigikeeleoskus

Toimubsüvendatudeestikeeleõpe

KeelekümbluseklassValgaVeneGümnaasiumisjaõppekavadepidevtäiendamine,keelekümbluslaagrid

HaridusnõunikHaridus-jaTeadusministeerium

260000

20000

30000

30000

30000

40000

50000

60000

60 5%koolikohustuslikueaületanudnoortelpuudubpõhiharidus

Valgasvõimaldatakseomandadakohandatudmeetoditelpõhiharidus

vastavadõppeprogrammidjavajaduselkasvuraskustegalasteklassValgaKaugõppegümnaasiumis

ValgaKaugõppegüm-naasiumidirektor,haridusnõunik

Haridus-jaTeadusministeerium

1 794537

64080

224280

246708

271379

298517

328368

361205

61 Kutseõppevähenepopulaarsus

Kutseharidusekvaliteeditõstmine,arendaminejaValgamaakutseõppe koondamineValgalinna

KoostööValgamaaKutseõppekeskusega.Uueenergiatõhusaõppehooneehitamine.

LinnavalitsusHaridus-jaTeadusministeerium,ValgamaaKutseõppekeskus

30000

30000

62 Huvihariduseõppevahenditepuuduminekoolides

Hangitudonhuvihariduseõppevahendidningloodudontäiendavaidhuviringe

Inventarihankimine,juhendajatekoolitamine

Haridusnõunik 1 000000

200000

200000

300000

300000

63 Pimedadruumidlasteaedadesjaamortiseerunudvoodid

Lasteasutustevooditejavalgustuseprogrammonelluviidud

Lasteaedadestingimusteparandamine


120000

150000

150000

150000

64 Koolidespuudubkaasaegnetöö- jatehnoloogiaõpetusekabinet.Noortevähenehuviinsenerielukutsevastu.

Kaasaegseteõppetingimusteloominereaalainetes(õppelaboratoorium,inventar),võimaluselkoostöösValkalinnaga.ValgaPõhikooli,ValgaVeneGümnaasiumi,ValgaGümnaasiumitööõpetusklassideväljaehitaminejasisustamine

Ruumidevõihooneehitus,sisseseadehankimine,õpetajateväljaõpe

Haridusnõunik,ehitus-planeerimisamet

ValgamaaKutseõppekeskus

5 000000

500000

2 000000

2 500000

65 NoortelahkumineValgast

Kindlustadanoortesuurem

Stipendiumidparimatelelõpetajatele


12000

20000

20000

20000

30000

30000

30000


seotusomakodukohaga

kui katagasipöördunudnoortelespetsialistidele,vastuvõtudjaõppereisid

66 Noortevabaajavähenesisustamine,ruumipuudustegevuseks

Noortemajarenoveeriminejategevustelaiendamine

Peahoonerenoveeriminejakasutusfunktsioonideotstarbekamaksmuutmine,väikesemajarenoveerimine,s.h.Kütte-jamuudetehnosüsteemideehitus,inventarihankimine,tehnosüsteemiderekonstrueerimine,kaugküttegaliitumine


3 550000

50000

3 500000

67 InventaripuudusValgaMuusikakoolis

LoodudontugevlevimuusikaosakondValgamuusikakoolis

Inventarihankimine,juhendajatekoolitamine


100000

100000

50000

50000

68 HaridusasutusteITbaasvajabjärjepidevaltuuendamist.

KoolideITbaasitäiendamine

Infotehnoloogiariist-jatarkvaraostminejaväljaõpe,IT-alastekooolitusprojektidealgatamine

ErialaavamineKutseõppekeskuses

HaridusnõunikValgamaaKutseõppekeskus

1 800000

300000

300000

300000

300000

300000

300000

69 Vabaajategevustevähesussuvel

Vabaõhukontsertideregulaarnekorraldamine

VabaõhulavaehitusSädeparki

Kultuurinõunik 1 000000

1 000000

70 Eestikultuurisäilitamine

Rahvakultuurilaialdaneviljelemine

Toetadarahvakultuurikollektiivejainstitutsioone


300000

300000

300000

300000

300000

300000

300000

71 Paigaldadastatsionaarsedreklaamtulbadlinnas

Kultuurinõunik 50000

50000

72

Vähenereklaamkultuuri-jaspordiüritustekohta

Reklaamiparemkättesaadavuslinnas

Paigaldadaelektroonilinereklaamtablookultuurikeskuseseinale

Kultuurinõunik 250000

250000


73 Valgattutvustavatesuurüritustevähesus

Valgas-Valkastoimubtervehooajajooksulmitmeidlinnaatraktiivsusttõstvaiderinevaidüritusijafestivale,mispakuvadmeelelahutustkohalikeleelanikelejatõstavadturistidearvu

ValgaValkakaksiklinnafestival,kogupererannafestival,Puuskulptuuridesümpoosion,KirjanikAugustGailitigaseotudsündmus


200000

300000

300000

300000

300000

300000

300000

74 InternetisolevValgaraamatukoguinformatsioonei olekasutajalevajalikulmääralsüstematiseeritud

Digi-raamatukogu

Lugejagruppidehuvidestlähtuvateteemaväravatekoostamine

Dünaamilinejateemaväravaidvõimaldavkodulehet

KeskraamatukoguValgaLV

20000

15000

1 000 1 000 1 000 1 000 1 000

75 RahvakultuuritutvustavauueekspositsioonipuudusValgaMuuseumis

ValgaMuuseumisonväljaehitatudRahvakultuuritutvustavuusekspositsioonjaõpitoad

ValgaMuuseumineljandalkorruselväljaehitatdarahvakultuuritutvustavuusekspositsioonjaõpitoad

ValgaMuuseum

0

76 Vähesobivadruumidkinonäitamiseks,väheneklientide(eritiValkast)hulkkinoseanssidel

Kinoedasiarendamine,uuteruumideleidmine(näitekskoostöösturistidekülastuskeskusega)

Ehitadauuedruumid,misolekskinonäitmaisekssobilikumadvõirentidaruumidkinole

Kultuurinõunik 0

77 VälistingimustessportimisvõimalustepuudusValgas

Rajatudonerinevadspordiväljakud(korvpalli,võrkpalli,rannakäsipalli,rannajalgpalli,tennise,ekstreemspordi,seiklusradajmt.)jarekonstrueeritudon

Leidakohadkuhuehitadajapaigaldadavahendid

SpordinõunikSAValgaSport

7 080000

230000

2 250000

2 000000

1 500000

500000

300000

300000


Kunglatnjalgpallistaadionteenindushoonega

78 välilasketiiruväljaarendaminePärnapst.21

renoveeritaksehoone,rajatakseuusvälilasketiir

Spordinõunik 1 500000

1000000500000

79 Puudubaastaringnevalgustatudjooksu-jasuusarada

Priimetsaterviserajavalgustuseehitus

Tehaprojektjarealiseeridaehitus


1 500000

500000

1 000000

80 Staadionijaspordihalliinventarivähesusningrajatisedonosaliseltamortiseerinudvõiväljaehitamata

Staadionijaspordihalliinventaronkaasajastatudjatäiendatud,rajatudonstaadionivalgustusjarenoveeritudstaadionikate

Kaardistadavajadus,hankidaspordiinventarningteostadastaadionivalgustusejakatteehitus


4 600000

400000

1 500000

1 500000

300000

300000

300000

300000

81 Puuduvadkaasaegsedmänguväljakudlinnas

Mänguväljakudlasteleigaslinnaosas

Lastemänguväljakuterajaminejalaiendaminekoostöösühistutega


3 000000

500000

500000

500000

500000

500000

500000

82

ValgaKeskstaadionilpuudubharjutusväljakningsoojendustreeningudsegavadvõistlusteläbiviimist

Staadioniharjutusväljak

Projektikoostamine,ehitustöödeteostamine


1 500000

500000

1 000000

83 Rehabilitatsiooniteenuseosutamisepiiratudvõimalused

Vesivõimlemise ,veealusemassaazijategelusteraapiavõimalusteloomineValgaHaiglakompleksis

1.Projekteerimine 2.Ehitustegevus 3.Sisustuseostmine 4.Personalikoolitus

ASValgaHaigla

ASValgaHaigla,ValgaLV

6 000000

500000

5 500000

84

Tervishoid,sotsiaalhoolekanne,

turvalisus

ValgaLinnaelanikelepuudubhaiglasCTuuringutetegemisevõimalus,

Aktiivraviteenusekvaliteeditõstminediagnostikavõimalusteparandmisekaudu

RahalinetoetusASValgaHaiglaleCTseadmetesoetamiseks

ASValgaHaigla


1 500000

750000

750000


uuringuteostamiseksonvajaliksõitaTartusse

85 ASValgaHaiglaspuudubhooldusraviosakonderaldiseisvastruktuurüksusena.Hooldusraviteenustosutataksesisehaigusteosakonnas.

VäljaehitadaHooldusraviosakond(kuni25voodikohta)integreeritudhooldusteenuseosutamiseks(koduõendusteenuse,päevahooldus,hooldusravi)

1.Projekteerimine2.Ehitamine(600m2)3.Sisustamine

ASValgaHaigla


6 000000

500000

5 500000

86 Valgalinnaspuudubnõuetelvastavhelikopterimaandumispalts

NõuetelvastavhelikopterimaandumisplatskasValgahaiglajuuresvõiteisessobivamaskohas

Planeeriminejaehitamine

ValgaLV

ValgaLV,ValgaMaavalitsus,ASValgaHaigla

2 000000

2 000000

87 Tulenevaltelanikonnavananemisesttingitudhooldekodukohtadekasvavastvajadusestvajaliktäiendavaltväljaehitada40hooldekodukohta

Valgahoolekandekeskusearendaminejateenustelaiendamine

Hoolekandekeskuselaiendamine

ValgaLV

ValgaLV,ASValgaHaigla,MTÜValgaHoolekandekeskus,ValgamaaKutseõppekeskus

9 000000

9 000000

88 Hetkeltöötabükslift ,mis eikatavajadustjariketekorralonraskendatudhaiglackorpusejahooldekodukompleksikasutamine

Haiglajahooldekoduühiseltkasutatavaliftiväljaehitamine

Liftisoetamineja liftiesisteruumideväljaehitamine

ASValgaHaigla

ValgaLV,ASValgaHaigla

900000

900000

89 Haiglaparklamahutavusei olepiisavning

Haiglajuuresonpiisavaltkvaliteetse

Ehitadaasfaltkateolemasolevasparklasninglaiendada

ASValgaHaigla

ValgaLV

1 500000

900000

600000


sellelpuudubsillutis

kattegaparkimiskohti

parklaterritooriumi

Linnastegutsebmitmeidsotsiaalhoolekandesihtgruppeesindavaidmittetulunudsühinguid,kesvajavadomategevusteksruume

SotsiaalorganisatsioonidekoondamineValgamaaPuuetegaInimesteKojaruumidesse EakatejapuuetegainimesteorganisatsioonidtegutsevadValgamaaPuuetegaInimesteKojaruumides,kusonloodudvõimalusedneilehuvitegevuseksjaaktiivsekseluviisiks.

RenoveeridaKunglatänavahoone,Ruumideettevalmistamine,tegevuseorganiseerimine

Arenguamet 9 100000

500000

500000

6 000000

1 500000

200000

200000

200000

90 Ligikaudu130Valgalinnaelanikulpuudubravikindlustus,materiaalseltvähekindlustatudisikudpolesuutelisedtasumaomafinantseeringugaraviteenusteeest

Elanikeleesmatasandilarstiabitagamine Ravikindlustusetaisikutelejamateriaalseltvähekindlustatudisikuteleontagatudesmatasandiarstiabi

Esmatasandilarstiabikompenseeriminekindlustamataisikutelelinnaeelarvelistestvahenditest,spordigategelevateelaniketervisekontrollitoetamine

Linnaarst 1 400000

200000

200000

200000

200000

200000

200000

200000

91 Valgahoolekandekeskuse3.korrusonväljaehitamata,hoolekandekohtadenõudlusonrahuldamataValgalinnasonsuurenenudeakatejapuudegainimesteüldhooldekodu

Valgahoolekandekeskusearendaminejateenustelaiendamine ValgaHoolekandekeskuspakubööpäevaringse,päevasejaintervallhooldamiseteenustniiValgalinnahooldustvajavatele

1.MTÜValgaHoolekandekeskuselaiendamiseehitusprojekt2.ValgaHoolekandekeskuse0 ja3.korruseväljaehitamine3.ValgaHoolekandekeskusejahaiglakasutusseliftipaigaldamine

MTÜValgaHoolekandekeskus,ehitus-planeerimisamet

ASValgaHaigla

800000

800000


tüüpiööpäevaringsehooldusevajadus.Puudubpäevasehooldamisejaintervallhooldamiseteenushoolekandeasutuses.ValgaHoolekandekeskuseltsoovibteenustostajärjestrohkemomavalitsusijaeraisikuid.ValgaHaiglakompleksisonväjaehitamataruumid.

isikutelekui kaväljastpooltValgalinnateenusesoovijatele.Erinevatepaindlikeasutuseshooldamiseteenusteolemasolulonparanenudhooldustvajavatepuudegaisikutejanendepereliikmeteelukvaliteet.TeenustevarieeriminejamahulaiendaminemuudabValgaHoolekandekeskuseosutatavadteenusedkvaliteetsemaks.

92 Vähekindlustatudperedestlasteleonvajalikkoolivaheaegadelvõimaldadatasutatoitlustamistjahuvitegevust.TegevusonsobivväljaarendadaEELKValgakoguduseMTÜDomusPetriKogus,kusonolemasnõuetelevastavköögiplokkjategevusekssobivadruumid.MTÜontegevusearendamisesthuvitatudja onvalmis

Laagritekorraldaminevähekindlustatudlastele Vähekindlustatudperedestlapsedsaavadkoolivaheajaltasutalõunatjasisustataksenendevabaaega.MTÜDomusPetriKogusontegevuseosutamiseksrenoveeritudruumidjalastegategelevpersonal.

Kaardistadaabivajajad1.MTÜDomusPetriKoguruumiderenoveeriminekoostöösEELKValgakogudusega2.Lastekoolivaheaegasisustavateprojektidekoostamine3.Lastetasutatoitlustaminekoolivaheaegadel(linnafinantseerimisel)4.RiskirühmakuuluvateleperedeletoimetulekuõppeprogrammidejaAA-gruppidekäivitamine

SotsiaalabiametEELKValgaKogudus,Valgamaakonnaalaealistekomisjon,ELtoetusprogrammid,Sotsiaalministeerium,Haridus-jaTeadusministeerium

1 030000

130000

150000

150000

150000

150000

150000

150000


osalemakoostööprojektides.

93 Tööpuudusonküllvähenenud,kuidolemasolevadtöötudonpikkaaegatööturulteemalolnudjavajavadtööoskusteparandamiseksjatööharjumusetaastamiseksnõustamistjakoolitusprogramme.

Töötuteaktiviseerimiskeskusetegevusejätkaminejaedasiarendamine.PikaajalisedtöötudsaavadValgaLinnaTöötuteAktiviseerimiskeskusesosatööoskusteparandamisejatööharjumusetaastamiseprogrammidestjanõustamisest.

Tehaprojektejakaardistadategevus,Meetmeteelluviimine1.Koolitusprojektide tegeminekoostöösValgamaaTööhõiveametiga

ValgaLinnaTöötuteAktiviseerimis-keskus

ValgamaaTööhõiveamet,Sotsiaalministeerium,ELtoetusprogrammid,EELKValgaKogudus,ValgamaaKutseõppekeskus

1 600000

200000

200000

300000

300000

300000

300000

94 Omavalitsuselonkohustusosutadaeluasemeteenustisikutele,kesise eisuudaelamispindahankida.TöötuteAktiviseerimiskeskusealltegutsevsotsiaalmajavajabrenoveerimistjaosutatavateteenustelaienemist.Linnasvajalikosutadatäiskasvanutelevarjupaigateenust.Sotsiaaleluruumidevajajaidonrohkem,kuilinnalsotsiaaleluruume.Sotsiaaleluruumidevajavatesihtgruppsuureneberitikriminaalpreventsioonipoliitika

Sotsiaalpindadeleidmineabivajajatele,varjupaikjalasteturvatubaVähekindlustatudüksikisikuteljaperedelonvõimalussotsiaaleluruumideüürimiseks.Noortelperedelvõiajutiseltkriisiolukordasattunudperedelonvõimalusüüridasoodsamaltelamispindkunimateriaalsetestraskustestülesaamiseni.Lastelejakoduvägivallaohvrikslangenudemadelkooslastegaonvõimalussaada

Vanahooldekodukohandamineuutetingimustejaoks1.LinnaomandisolevaJ.Kuperjanovi101renoveeriminesotsiaalpindadeksjavarjupaigaksperedele2.ValgaLastekodusKurepesaruumideväljaehitaminelasteturvatoaks3.Sotsiaalmajaeluruumiderenoveerimiseprojektidjanendeelluviimine4.Sotsiaalmajastäiskasvanutevarjupaigaksruumiderenoveerimine5.Linnasasuvate

Sotsiaalabiamet,ehitus-planeerimisamet,linnavaraamet

LastekoduKurepesa

12700000

700000

3 000000

5 000000

2 000000

1 000000

500000

500000


taustal,kusjärjestrohkemkinnipeetavaidvabastataksevanglastennetähtaegselt.Probleemeivähene,kunalinnasonliigaväikekinnisvaraturg.Samutipolenooredperedvõiajutiseltkriisiolukordasattunudpered(tulekahjutõttukodustilmajäänud,lahutavadpered)võimelisedüürimaegaostmaendaleeluruumi.Lastejakoduvägivallaohvrikslangenudemadelkooslastegapuudubturvakodu.

ajutistpeavarjuturvakodus. Sotsiaalmajaonrenoveeritudkaasaegsekssotsiaaleluruumevõimaldavaksasutuseks.

sotsiaalkorteriterenoveerimine

96 Sotsiaalhoolekandeseadusejärgionkohalikomavalitsuskohustatudfinantseerimapuudegalastelelapsehoiuteenust.Lapsehoiuteenuseosutamineteistelelasteleonseadusejärgisoovituslik,kuilasteaiajärjekordadetingimustesvajalik

Puudegalastelejanendeperedeleontagatudtoimetulekuksvajalikudsotsiaalteenusedkohapeal.Puudegalasteleonloodudlapsehoiuteenus(lapsehoidjad,kesosutavadteenustomaskodusvõi

1.Lapsehoiuteenusekäivitamine.Lapsehoiuteenuseosutamisesthuvitatudisikuteteavitaminejaabistamineteenusekäivitamisel.2.Ruumiderenoveeriminejatugikoduteenuse,toimetulekuklassikäivitaminejahooldusklassiüleviimine

Sotsiaalabiamet,haridusnõunik

ValgamaaKutseõppekeskus

2 180000

140000

140000

500000

500000

500000

200000

200000


tegevus.Puudegalastelepuuduvadlastejaperededeenditoimetulekutsoodustavadteenused(ajutinelapsehoidasutuses,vaimupuudegalasteleostametugikoduteenustTartust).

lapsekodus).Puudegalasteletegutsebhooldusklassjatoimetulekuklasskoostugikoduteenusega.

97 Liikumispuudegainimesedvajavadspetsiaalseltkohandatudtransportisõiduksraviasutussevõiomaigapäevatoiminguteks.Teenustlinnasei ole.

Linnasonolemaspuudegainimestelekohandatudinvataksoteenus.

1.Invataksoteenusevajadusemahuväljaselgitamine(uuring)2.InvataksoteenusekäivitaminekashankekorraldamisekauduvõimõnelMTÜ-labistadasoetadasõidukjakäivitadateenus

Sotsiaalabiamet 1 920000

120000

300000

300000

300000

300000

300000

300000

98 Valgalinnasonmärkimisväärseltsuurmustlastekogukond,kesontõrjutudningei saaseetõttusagelisamaväärseltosalinnaavalikestteenustest(ntlasteaed,tavakool)ningon

Vähenenudonmustlaskogukonnatõrjumineniilastekui katäiskasvanutehulgas.Mustlaskogukondontoimetulevam,tööturulvõrdsespositsioonis.Samasonsäilunudmustlaskogukonnaomakultuur.

1.Integratsiooniprojektidekäivitaminejaolemasolevatejätkamine.2.Mustlaskogukonnakultuuriprojektidekäivitamine,suheteloomineteistesriikidestegutsevatemustlas-organisatsioonidega3.Linnakogukonnainformeeriminemustlaskogukonnaprobleemidest

SotsiaalabiametELtoetusprogrammid,Sotsiaalministeerium,Haridus-jateadusministeerium

250000

50000

50000

50000

50000

50000


tõrjutudkatööturul.

jakultuurierinevustest.

99 Abipolitseinikejalgsipatrullideteenusetellimine

Linnavaraamet 950000

100000

100000

150000

150000

150000

150000

150000

100

PolitseivähesedvõimalusedvälipatrullimiseteostamiseksValgasningvandalismijätkuvesinemineavalikeskohtades

Elanikkonnaturvalisusekindlustamineninglinnavaralõhkumisevähendamine

Videovalvelaiendaminelinnas

3 053100

53100

500000

500000

500000

500000

500000

500000

101 NarkomaaniajaHIV/AIDSlevikValgas

NarkomaaniajaHIV/AIDSennetamine

Osalemineprojektides

Linnaarst 600000

100000

100000

100000

100000

100000

100000

102 E-teenustevähenerakendamine,ebaökonoomneinfovahetus

LinnajuhtimisekaasajastamineningInfotehnoloogiarakendamisesuurendaminelinnajuhtimisejalinnaelukorraldamisel

e-teenustejapõhjalikeandmebaasidegelinnakodulehearendamine,innovatsioonisoodustaminekõikidesvaldkondades

Kantselei 1 600000

100000

200000

500000

500000

100000

100000

100000

103 Uuteideedevähesus,Valgavähenerahvusvahelinetuntusjavälisinvestoritevähesus

Valgaosalebrahvusvahelisteskoostööprojektidesja -organisatsioonides,kasvanudonvälisinvestoritehuviinvesteeridaValgaettevõtetesse

Osaleminerahvusvaheliseskaksiklinnadeassotsiatsioonis,sõpruslinnadevõrgustikus,üritustekorraldamine,välisdelegatsioonidevastuvõtmine,koostööprojektidesosalemine,võõrkeelseinfolevitamineveebisjamuusmeedias,uuteväliskontaktideloomine

Väliskoostööaitabkaasaettevõtlusejamajandusearengule.Väliskoostööprojektideabilonvõimalikosaliseltteostadateisteeesmärkidetegevusi.

ArenguametSõpruslinnad,kaksiklinnad,ELterritoriaalsekoostööprogrammid

1 350000

150000

200000

200000

200000

200000

200000

200000

104

Linnajuhtimine,linna

maine,koostöö,

välissuhted

Mittetulundussektoriväheneinitsiatiiv,mitte-eestlasteväheneaktiivsuslinnaelus,uuteideedevähesus

Koostööpartnerlusorganisatsioonidegajadialooglinnaelanikega,linnaelanikudosalevadmassilisemaltavalikelaruteludel

OtsustusprotsessidessekaasatakserohkemMTÜ-deesindajaid;Linnavolikogukomisjonidessehuvigruppidekaasamineväljaspooltvolikogukoosseisu.KohtumisedMTÜ-de ja

Arenguamet 350000

50000

50000

50000

50000

50000

50000

50000


teistehuvigruppideesindajatega.Koolitustekorraldamine.

105 Linnaarendamiseskaksiklinnavõimalustevähenearvestamine,kaksiklinnaühtnemainekujundusontagasihoidlik

Valga-Valkakoostööarendamineloobtäiendavatmajanduslikkujasotsiaal-kultuurilistheaolu

Regulaarsetetöönõupidamistekorraldamine,ühtsetearengulistedokumentidejaühisprojektidekoostaminejaelluviimine.Ühisteüritustekorraldamine,trükiste,CD-javideomaterjalideningsuveniiridevalmistamine,Valga-Valkaühissekretariaaditöötagamine,Eesti-LätiInstituudiaktiivnekoostööLäti-EestiInstituudi,LätiÜlikooliValkaõppekeskusejateisteorganisatsioonidega

Mitmeidlinnamajanduse,kultuuri,hariduse,spordijatervishoiujt.tegevusisaabedukamaltteostadaValga-Valkakoostööabil

ArenguametValkaLinnaduuma,ELpiiriülesekoostööprogrammid

1 700000

100000

200000

300000

300000

300000

300000

200000

106 linnamainekujundustagasihoidlik,aegunudlinnatutvustavadmaterjalid

Valgattutvustavateinfomaterjalidekoostamine,koduleheküljetäiendamine,meenetevalmistamine

Valgalinnaühtsemainekujundusealusteedasiarendaminejaelluviimine,teenustejainvesteerimisvõimalusteaktiivnetutvustamine,laialdanekoostöömeediafirmadega,trükiste,CD-javideomaterjalidening

Kantselei,arenguamet

650000

50000

100000

100000

100000

100000

100000

100000


suveniiridevalmistamine,koostöösaatkondadejaturismifirmadega.LinnastregulaarseltfotodetegemiseülesandeandmineLVametnikele.Linnaarenguttutvustavainfopõhajlikumandminelinnaelanikele

KOKKU 550236442

26028180

59419280

143507708

122957379

97615017

56021418

44687460

Documents

Valga linna 2007–2013 arengukava · Valga tekkis Vana-Liivimaa ühe tähtsama kauba- ja sõjatee äärde, mis ühendas Riiat Tartu kaudu Tallinna ja Narvaga. Veeteed mööda pääses