VALJALA PÜHA MARTINI KIRIK Seinte niiskusmõõtmised aastatel …kirikud.muinas.ee/pdf/bzmga5dcd19aba02df_2019.pdf · 2019. 11. 14. · Tüüpiliselt kõigile Saaremaa kütmata kirikutele

VALJALA PÜHA MARTINI KIRIK

Seinte niiskusmõõtmised aastatel 2012-2019, kiriku sisekliima ja

seinte sooldumine

Põhiline ehitusmaterjal: Kaarma dolokivi ja kohalik lubjakivi (Valjala dolokivi).

Kiriku probleemid

Seinad märjad, ebasobiv sisekliima, ulatuslikud biokahjustused, külmakahjustused, ehitise

konstruktsiooni deformatsioonid:

vetikad, külmakahjustus, majavamm vetikad kondensvee niredel vetikas horisontaalsetel pindadel

(toitained tolmust?)

Vee-, jää- ja lumekahjustused ebaõnnestunud vihmaveesüsteem,

taimed kasvavad seinapragudes

sõnajalad ja sammal

2

„kunstilised kahjustused“ – põhjus külmumine ja sooldumine

võlvide vajumine, seinad ülevalt

väljapoole kaldu

allakukkunud võlviroided kondensvesi (7.07.2012)

seinamaalingute hävimine lagunenud krohv ja vuugid -väga

lühike räästas, vihmaveesüsteemi

puudumine

seina lagunemine suure veekoormuse

tõttu

Töenäoliselt üks Eesti vanimaid ehitisi on väga halvas olukorras ja vajaks investeeringuid vältimaks

kiriku aeglast kuid pidevat hävimist.

3

Kiriku sisekliima

Sisekliima mõõtetulemused 2009/2010 (Pühakodade projekt, Rändmeister)

4

Sisekliima mõõtetulemused 2012-2013 (SMC projekt)

Sisekliima mõõtmistulemused 2013-2014


-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

40

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

11

.10

.15

25

.10

.15

08

.11

.15

22

.11

.15

06

.12

.15

20

.12

.15

03

.01

.16

17

.01

.16

31

.01

.16

14

.02

.16

28

.02

.16

13

.03

.16

27

.03

.16

10

.04

.16

24

.04

.16

08

.05

.16

22

.05

.16

05

.06

.16

19

.06

.16

03

.07

.16

Valjala Martini Kiriku sisekliima, altar(15.10.2015 kuni 29.06.2016, mõõtevahend dataloger Hobo U-12 011,

mõõtemääramatused: t ± 0,35 °C, RH ± 2,5 %)

RH, % Temp, °C

Targo Kalamees ja Lembit Kurik, Tallinna Tehnikaülikool, [email protected]

RH keskm= %89.2

5



-10.0

-5.0

0.0

5.0

10.0

15.0

20.0

25.0

30.0

35.0

40.0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

27

.06

.16

11

.07

.16

25

.07

.16

08

.08

.16

22

.08

.16

05

.09

.16

19

.09

.16

03

.10

.16

17

.10

.16

31

.10

.16

14

.11

.16

28

.11

.16

12

.12

.16

26

.12

.16

09

.01

.17

23

.01

.17

06

.02

.17

20

.02

.17

06

.03

.17

20

.03

.17

03

.04

.17

17

.04

.17

01

.05

.17

15

.05

.17

29

.05

.17

12

.06

.17

26

.06

.17

10

.07

.17

24

.07

.17

07

.08

.17

21

.08

.17

04

.09

.17

18

.09

.17

02

.10

.17

16

.10

.17

30

.10

.17

temp, °CRH, %

Valjala Martini Kiriku sisekliima, altar,29.06.2016 kuni 8.11.2017, mõõtevahend dataloger Hobo U-12 011,

mõõtemääramatused: t ± 0,35 °C, RH ± 2,5 %)

RH väljas, %, Vilsandi* RH, % Temp väljas, °C, Vilsandi* Kastepunkti temp, °C, Vilsandi* Temp, °C


RH keskm= %88.1

-10.0

-5.0

0.0

5.0

10.0

15.0

20.0

25.0

30.0

35.0

40.0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

06

.11

.17

20

.11

.17

04

.12

.17

18

.12

.17

01

.01

.18

15

.01

.18

29

.01

.18

12

.02

.18

26

.02

.18

12

.03

.18

26

.03

.18

09

.04

.18

23

.04

.18

07

.05

.18

21

.05

.18

04

.06

.18

18

.06

.18

02

.07

.18

16

.07

.18

30

.07

.18

13

.08

.18

27

.08

.18

10

.09

.18

24

.09

.18

08

.10

.18

temp, °CRH, %


mõõtemääramatus: t ± 0,35 °C, RH ± 2,5 %

RH. % (LGR S/N: 2043036) Kastepunkti temp, °C, Vilsandi* Temp, °C


RH keskm= %88.2

6


Sisekliima mõõtmistulemused esitatud temperatuur – suhteline õhuniiskus teljestikus.

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

40

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

30

.09

.18

30

.10

.18

30

.11

.18

30

.12

.18

30

.01

.19

01

.03

.19

01

.04

.19

01

.05

.19

01

.06

.19

01

.07

.19

01

.08

.19

31

.08

.19

01

.10

.19

31

.10

.19

temp, °CRH, %


mõõtemääramatus: t ± 0,35 °C, RH ± 2,5 %

RH. % (LGR S/N: 2043036) Temp. °C (LGR S/N: 2043036)


RH keskm= %86.9

7

Tüüpiliselt kõigile Saaremaa kütmata kirikutele on suhteline õhuniiskus kirikus läbi terve aasta väga

kõrge (ligi 90 %), mis loob soodsad tingimused vetikate, hallituse, seente ja bakterite arenguks. Talvel

langeb sisetemperatuur pikaks ajaks nullist allapoole, mille tulemusel väga niisketes seintes tekivad

külmakahjustused.

Seinte niiskusmõõtmised

Mõõtmiste teostamise ajad: 07.07.2012, 12.06.2013 (SMC project 2012-2013), 08.08.2014,

29.06.2016, 3.07.2017, 13.09.2017, 8.11.2017, 6.04.2018, 10.07.2018, 18.10.2018, 10.08.2019 ja

17.10.2019..

sensor: Moist P mõõtesügavusega kuni 30 cm.

Pikihoone põhjasein keskmises ja läänepoolses löövis:

Fotod seina siseküljest

Rohelise vetika punktikujulised kolooniad Seina välisvaade

8

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

17.10.2019

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

pikihoone põhjasein keskmises löövis

8.4

8.4

7.1

W avg, h, %

W avg = %7.4

6.9

5.9

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

10.06.2019

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


8.4

8.4

7.1

W avg, h, %

W avg = %7.4

6.9

5.9

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

18.10.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


7.1

6.6

5.0

W avg, h, %

W avg = %6.1

6.5

5.1

9

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

10.07.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


6.4

6.8

6.0

W avg, h, %

W avg = %6.2

6.4

5.6

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

6.04.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


7.0

5.3

2.0

W avg, h, %

W avg = %4.8

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

8.11.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


6.5

6.3

5.9

W avg, h, %

W avg = %6.2

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

13.09.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


7.1

7.0

6.7

W avg, h, %

W avg = %7.0

10

Seina niiskusesisalduse kaardid 2012 kuni 2019

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

3.07.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


7.9

8.1

7.3

W avg, h, %

W avg = %7.8

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

29.06.2016

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


9.9

9.3

7.1

W avg, h, %

W avg = %8.8

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

12.06.2013

14.0-16.0

12.0-14.0

10.0-12.0

8.0-10.0

6.0-8.0

4.0-6.0

2.0-4.0

0.0-2.0


9.6

8.3

8.5

W avg, h, %

W avg = %8.8

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

7.07.2012

14.0-16.0

12.0-14.0

10.0-12.0

8.0-10.0

6.0-8.0

4.0-6.0

2.0-4.0

0.0-2.0


10.5

10.7

8.1

W avg, h, %

W avg = %9.8

11

2012 kuni aprill 2018 mõõdeti seina niiskust kõrguseni kuni 2 meetrit, edaspidi kuni kõrguseni 4 m.

Sein on väga niiske läbi aasta pea kogu ulatuses, niiskusesisaldus on maksimaalne suve alul,

vähenedes sügise poole. Varakevadel 2018 olid põranda nivool niiskusesisalduse näidud madalad.

Seda on võimalik seletada selliselt, et talvel/kevadel uut niiskust lisandub vähe, seina alumise osa

vuugid on osaliselt tühjad ja sein hoiab vett halvemini kinni.

0.0

2.0

4.0

6.0

8.0

10.0

12.0

1.01.2012 1.01.2013 1.01.2014 1.01.2015 1.01.2016 1.01.2017 1.01.2018 1.01.2019

W, %


põrandanivool 1 m põrandast 2 m põrandast keskmine

Valjala kiriku seina niiskusesisalduse ajaline muut:

0.0

2.0

4.0

6.0

8.0

10.0

12.0

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

W, %

kuu


põrandanivool 1 m põrandast 2 m põrandast keskmine Poly. (keskmine)


12

Põhjasein pikihoone idalöövis:

Seina sise- ja väliskülg

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

17.10.2019

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

pikihoone põhjasein idalöövis

5.1

4.5

6.9

6.1

W avg, h, %

W avg = %5.7

3.2

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

10.06.2019

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


6.8

7.5

8.0

8.9

W avg, h, %

W avg = %7.8

3.3

13

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

18.10.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


4.3

3.7

6.2

5.7

W avg, h, %

W avg = %5.0

2.9

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

10.07.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


4.7

3.6

5.5

6.0

W avg, h, %

W avg = %5.0

3.4

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

6.04.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


6.0

4.7

2.6

0.6

W avg, h, %

W avg = %3.5

2.5

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

8.11.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


4.2

4.8

6.8

6.9

W avg, h, %

W avg = %5.7

2.4

14

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

13.09.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


5.3

5.1

7.0

8.4

W avg, h, %

W avg = %6.5

3.5

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

3.07.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


5.4

6.4

7.3

8.8

W avg, h, %

W avg = %7.0

2.7

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

29.06.2016

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


7.8

7.1

8.6

7.7

W avg, h, %

W avg = %7.0

4.0

15

Seina niiskusjaotus 2012 kuni 2019

Sein on niiske läbi aasta, niiskusesisaldus on maksimaalne suve alul, vähenedes sügise poole ja

talvel.

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

12.06.2013

14.0-16.0

12.0-14.0

10.0-12.0

8.0-10.0

6.0-8.0

4.0-6.0

2.0-4.0

0.0-2.0


8.7

8.5

10.8

10.8

W avg, h, %

W avg = %9.3

7.6

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

7.07.2012

14.0-16.0

12.0-14.0

10.0-12.0

8.0-10.0

6.0-8.0

4.0-6.0

2.0-4.0

0.0-2.0


9.3

8.3

8.0

10.9

W avg, h, %

W avg = %8.6

6.4

0.0

2.0

4.0

6.0

8.0

10.0

12.0

1.01.2012 1.01.2013 1.01.2014 1.01.2015 1.01.2016 1.01.2017 1.01.2018 1.01.2019

W, %


põrandanivool 1 m põrandast 2 m põrandast

3 m põrandast 4 m põrandast keskmine


0.0

2.0

4.0

6.0

8.0

10.0

12.0

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

W, %

kuu


põrandanivool 1 m põrandast 2 m põrandast 3 m põrandast

4 m põrandast keskmine Poly. (keskmine)


16

Kooriruumi põhjasein:

Seina sisekülg kahjustunud seinamaalingutega Vaade väljast

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6

h, m

W, %

l, m

10.06.2019

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

põhjasein kooriruumis

0.2

0.5

7.8

9.3

W avg, h, %

W avg = %4.4

0.0

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6

h, m

W, %

l, m

17.10.2019

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


0.1

0.1

5.2

7.3

W avg, h, %

W avg = %3.2

0.0

17

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6

h, m

W, %

l, m

18.10.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


0.1

0.7

6.7

5.8

W avg, h, %

W avg = %3.3

0.0

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6

h, m

W, %

l, m

11.07.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


0.1

0.5

6.8

7.1

W avg, h, %

W avg = %3.6

0.0

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6

h, m

W, %

l, m

6.04.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


0.1

0.2

2.0

0.2

W avg, h, %

W avg = %0.6

0.0

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6

h, m

W, %

l, m

8.11.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


0.0

0.3

6.9

5.5

W avg, h, %

W avg = %3.2

0.0

18

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6

h, m

W, %

l, m

13.09.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


0.2

0.8

6.6

6.6

W avg, h, %

W avg = %3.6

0.0

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6

h, m

W, %

l, m

3.07.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


0.1

0.0

7.6

6.8

W avg, h, %

W avg = %3.6

0.0

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6

h, m

W, %

l, m

29.06.2016

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


0.1

1.0

8.0

8.5

W avg, h, %

W avg = %3.5

0.1

19


Seina alumine osa on olnud ühtlaselt niiske kogu mõõtmiste aja jooksul, välja

arvatud 2018 –nda aasta aprillis, kõrgemal kui 2 meetrit on sein kuiv.

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6

h, m

W, %

l, m

12.06.2013

14.0-16.0

12.0-14.0

10.0-12.0

8.0-10.0

6.0-8.0

4.0-6.0

2.0-4.0

0.0-2.0


0.3

1.6

9.2

9.1

W avg, h, %

W avg = %4.1

0.1

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6

h, m

W, %

l, m

7.07.2012

14.0-16.0

12.0-14.0

10.0-12.0

8.0-10.0

6.0-8.0

4.0-6.0

2.0-4.0

0.0-2.0


0.3

0.6

8.6

9.5

W avg, h, %

W avg = %3.8

0.2

0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

5.0

6.0

7.0

8.0

9.0

10.0

1.01.2012 1.01.2013 1.01.2014 1.01.2015 1.01.2016 1.01.2017 1.01.2018 1.01.2019

W, %

kuu





0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

5.0

6.0

7.0

8.0

9.0

10.0

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

W, % põhjasein kooriruumis



Valjala kiriku seina niiskusesisalduse ajaline

20

Apsiidi sein:

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

17.10.2019

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

apsiidi sein

1.5

2.7

3.6

2.9

W avg, h, %

W avg = %3.1

1.0

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

10.06.2019

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

apsiidi sein

1.0

2.1

3.0

4.6

W avg, h, %

W avg = %3.2

0.7

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

18.10.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

apsiidi sein

1.8

2.5

3.8

3.5

W avg, h, %

W avg = %3.3

1.2

21

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

11.07.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

apsiidi sein

1.6

2.0

2.9

4.2

W avg, h, %

W avg = %3.0

0.7

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

6.04.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

apsiidi sein

1.4

1.8

2.2

1.7

W avg, h, %

W avg = %1.9

1.0

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

8.11.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

apsiidi sein

1.9

2.8

4.2

4.5

W avg, h, %

W avg = %3.8

1.6

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

13.09.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

apsiidi sein

2.2

2.7

3.8

4.6

W avg, h, %

W avg = %3.7

1.5

22

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

3.07.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

apsiidi sein

1.7

2.2

3.5

5.7

W avg, h, %

W avg = %3.8

1.0

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

29.06.2016

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

apsiidi sein

2.1

2.3

4.3

5.1

W avg, h, %

W avg = %3.9

1.2

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

12.06.2013

14.0-16.0

12.0-14.0

10.0-12.0

8.0-10.0

6.0-8.0

4.0-6.0

2.0-4.0

0.0-2.0

apsiidi sein

1.3

1.7

2.1

4.3

W avg, h, %

W avg = %2.7

1.6

23


2015 ja 2017-ndal aastal on apsiidi katust ja selle ümbrust remonditud kuid

kahjuks selle positiivne mõju seina niiskusseisundile pole kuigi suur. Seina

olukorda mõjutab ka veel kestev vundamendi remont ja selle teostamiseks

ehitatud varikatus.

Apsiidi katus ja sein 29.06.2016 ning 8.11.2017

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

h, m

W, %

l, m

7.07.2012

14.0-16.0

12.0-14.0

10.0-12.0

8.0-10.0

6.0-8.0

4.0-6.0

2.0-4.0

0.0-2.0

apsiidi sein

3.2

5.0

6.0

W avg, h, %

W avg = %4.7

ei mõõdetud

ei mõõdetud

0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

5.0

6.0

7.0

1.01.2012 1.01.2013 1.01.2014 1.01.2015 1.01.2016 1.01.2017 1.01.2018 1.01.2019

W, %

kuu

apsiidi sein




0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

5.0

6.0

7.0

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

W, %

kuu

apsiidi sein




24

Kooriruumi lõunasein.

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

17.10.2019

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

kooriruumi lõunasein

8.4

7.0

6.9

W avg, h, %

W avg = %7.5

7.9

7.5

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

10.06.2019

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


10.6

6.7

6.9

W avg, h, %

W avg = %8.1

10.0

9.5

25

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

18.10.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


7.5

5.1

6.6

W avg, h, %

W avg = %6.4

7.4

8.6

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7

h, m

W, %

l, m

11.07.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


7.7

6.5

6.7

W avg, h, %

W avg = %7.7

9.0

8.4

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7

h, mW, %

l, m

6.04.2018

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


6.1

4.9

3.4

W avg, h, %

W avg = %4.8

26

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7

h, mW, %

l, m

8.11.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


9.7

5.9

4.4

W avg, h, %

W avg = %6.7

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7

h, mW, %

l, m

13.09.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


7.9

7.7

5.4

W avg, h, %

W avg = %7.0

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7

h, mW, %

l, m

3.07.2017

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


9.3

7.0

6.9

W avg, h, %

W avg = %7.7

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7

h, mW, %

l, m

29.06.2016

14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


10.3

7.3

7.3

W avg, h, %

W avg = %8.3

27


0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7

h, mW, %

l, m

12.06.2013

14.0-16.0

12.0-14.0

10.0-12.0

8.0-10.0

6.0-8.0

4.0-6.0

2.0-4.0

0.0-2.0

kooriruumi lõunasein8.4

7.4

6.5

W avg, h, %

W avg = %7.4

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7

h, mW, %

l, m

7.07.2012

14.0-16.0

12.0-14.0

10.0-12.0

8.0-10.0

6.0-8.0

4.0-6.0

2.0-4.0

0.0-2.0

kooriruumi lõunasein10.8

8.5

7.6

W avg, h, %

W avg = %9.0

0.0

2.0

4.0

6.0

8.0

10.0

12.0

1.01.2012 1.01.2013 1.01.2014 1.01.2015 1.01.2016 1.01.2017 1.01.2018 1.01.2019

W, % kooriruumi lõunasein



0.0

2.0

4.0

6.0

8.0

10.0

12.0

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

W, %

kuu




28

Sein on ühtlaselt märg kogu mõõdetud ulatuses. Probleemne koht on katuse ja

torni kokkupuute koht, kus katuselt voolaval veel pole head teed kiiresti

maapinnani jõuda.

Pikihoone lõunasein

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

h, m

W, %

l, m

17.10.2019 14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0

pikihoone lõunasein

3.6

6.1

7.0

W avg, h, %

W avg = %5.6

2.1

1.5

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

h, m

W, %

l, m

10.06.2019 14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


4.1

9.1

8.2

W avg, h, %

W avg = %7.1

2.7

1.9

29

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

h, m

W, %

l, m

18.10.2018 14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


3.4

6.1

5.6

W avg, h, %

W avg = %5.0

2.8

1.5

0

1

2

3

4

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

h, m

W, %

l, m

10.07.2018 14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


3.3

7.0

5.7

W avg, h, %

W avg = %3.9

2.4

0.9

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

h, m

W, %

l, m

6.04.2018 14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


2.0

3.8

4.6

W avg, h, %

W avg = %3.5

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

h, m

W, %

l, m

8.11.2017 14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


2.9

7.0

6.2

W avg, h, %

W avg = %5.4

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

h, m

W, %

l, m

13.09.2017 14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


3.7

7.0

7.7

W avg, h, %

W avg = %6.1

30


0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

h, m

W, %

l, m

3.07.2017 14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


3.8

7.7

8.6

W avg, h, %

W avg = %6.7

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

h, m

W, %

l, m

29.06.2016 14.0- 16.0

12.0- 14.0

10.0- 12.0

8.0- 10.0

6.0- 8.0

4.0- 6.0

2.0- 4.0

0.0- 2.0


4.3

7.4

7.9

W avg, h, %

W avg = %6.5

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

h, m

W, %

l, m

12.06.201314.0-16.0

12.0-14.0

10.0-12.0

8.0-10.0

6.0-8.0

4.0-6.0

2.0-4.0

0.0-2.0


4.3

8.6

8.6

W avg, h, %

W avg = %7.2

0

1

2

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21

h, m

W, %

l, m

7.07.201214.0-16.0

12.0-14.0

10.0-12.0

8.0-10.0

6.0-8.0

4.0-6.0

2.0-4.0

0.0-2.0


4.7

7.9

6.9

W avg, h, %

W avg = %6.5

31

Seina niiskusesisaldus ajas muutub vähe, väikesed muutused on sesoonset laadi, sein on niiskem suve alguses, sügiseks niiskusesisaldus veidi väheneb.

Niiskusesisalduse muutused keskmistatud kogu kirikule.

Kiriku seinad väga niisked (peaaegu veega küllastanud) – põhjus vihmavee ärajuhtimise süsteemi

puudumine, väline krohv lagunenud, suur õhuniiskus kiriku siseõhus (osaliselt eelnevate põhjuste

tagajärg). Kiriku seinte niiskus on muutlik just seinte alumises osas, kuni 1m (niiskuse oluline langus

aprill 2018), kõrgemal on seinte niiskusolukord vähe sõltuv aastaajast.

0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

5.0

6.0

7.0

8.0

9.0

10.0

1.01.2012 1.01.2013 1.01.2014 1.01.2015 1.01.2016 1.01.2017 1.01.2018 1.01.2019

W, %




0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

5.0

6.0

7.0

8.0

9.0

10.0

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

W, %

kuu




0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

5.0

6.0

7.0

8.0

9.0

1.01.2012 1.01.2013 1.01.2014 1.01.2015 1.01.2016 1.01.2017 1.01.2018 1.01.2019

W, % kogu kirik

põrandanivool 1 m põrandast

2 m põrandast 3 m põrandast

4 m põrandast kogu kiriku keskmine (kuni 2 m)


0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

5.0

6.0

7.0

8.0

9.0

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

W, %

kuu

kogu kirik

põrandanivool 1 m põrandast

2 m põrandast 3 m põrandast

4 m põrandast kogu kiriku keskmine (kuni 2 m)

Poly. (kogu kiriku keskmine (kuni 2 m))

Valjala kiriku seinte niiskusesisalduse ajaline muut:

32

Soolad kirikus

Kirikus esineb efloresents – seinas olevas vees lahustunud soolade kristalliseerumine seina pinnal ja ka

seina sisemistes poorides ning pragudes. Selline nähtus toimub, kui seinas olev vesi aurustub, kas siis

suhtelise õhuniiskuse langemise või temperatuuri muutumise tõttu. Paljud soolad võivad oma

struktuuris sisaldada kristallvett. Sõltuvalt tingimustest võib see kogus erineda, mis tähendab seda, et

keskkonnatingimuste muutumisel kristalliseerunud soola ruumala muutub ja lõhub seinamaterjali.

Väljakristalliseerunud soolad võivad sobivates tingimustes lahustuda (protsessi kiirus sõltub väga palju

konkreetse soola lahustuvusest) ja uuesti kristalliseeruda. Seinte välispindadel aitab lahustumisele

kaasa muidugi ka vihm.

Eflorestsents kiriku lääneseinal oreli taga ja selle põhjustaja – vihmavee leke tõenäoliselt katuse otsaviilu või ka seina eendite kaudu. Sool on välja lahustunud seinamaterjalist, sest eflorestsentsi piirkond asub lääneportaali kohal ja kapillaarvesi pinnasest sinna ei jõua.

Soolade koostis määrati röntgenfluorestsentsi meetodil (R. Traksmaa):

File name: Valjala kiriku oreli tagune sein (Saaremaa 22102009).raw Concentrations: -------------------------- 04-009-3532 84.1% K(NO3) Niter 00-005-0586 4.7% CaCO3 Calcite; syn 01-083-1766 3.0% MgCa(CO3)2 Dolomite 00-005-0628 0.2% NaCl Halite; syn 04-006-6196 7.9% K2(SO4) Arcanite; syn C 1.0% CO2 3.5% N 11.7% O 46.7% Excess +33.3% Na 0.1% Na2O 0.1% Mg 0.4% MgO 0.7% S 1.5% SO3 3.6% Cl 0.1% K 36.1% K2O 43.5% Ca 2.6% CaO 3.6%

33

Soolade koostis Valjala kiriku lääneseinal (R. Traksmaa)

K2SO4 korral on kristalse soola tekkimiseks vajalik, et RH oleks <97..98 % (sõltuvalt temperatuurist).

KNO3 eflorestsents algab aga õhuniiskuse korral, mis on väiksem kui 95..96 %. NaCl-di (tasakaaluline

RH 75%) on proovis väga vähe, kas siis lahustunud Na ja Cl ioonide vähesuse tõttu või oli õhuniiskus

liiga suur. Ülejäänud soolad CaCO3 ja CaMg(CO3)2 on ilmselt proovi sattunud seinamaterjali (dolokivi,

mört) osakesed. Soolaproovi võtmise ajal oli RH 89% ja t 7,4 °C.

Proovist leitud ioonidest oleks võimalik kombineerida sobivate tingimuste korral veel mitmeid sooli:

näiteks Mg(NO3)2·6H2O (RHtasakaaluline;20°C = 54%), Ca(NO3)2·4H2O (RHtasakaaluline;20°C = 53%), NaNO3

(RHtasakaaluline;20°C = 74%) [Camuffo, 2013], Na2SO4·10H2O (RHtasakaaluline;20°C = 95%) (allikas:

http://193.175.110.91/saltwiki/index.php/Thenardite). Kui õnnestub tulevikus kirikus suhtelist

õhuniiskust vähendada, siis tekib oht sooldumise probleemi laienemiseks.

Na soolade väga väike osakaal tuleneb ilmselt sellest, et lubjakivi sisaldab oluliselt vähem Na kui K

(vaata tabel 1). Kirjanduse andmetel sisaldab ka atmosfääri tolm rohkem K kui Na.

Tabel 1. N ja K sisaldus lubjakivis ja Kaarma dolokivis (Trikkel)

K2O, % Na2O, %

lubjakivi 0,55…0,75; 0,02…0,12

Kaarma dolokivi 0,2 0,2…0.4

NO3- ioonide allikas on suure tõenäosusega organilist päritolu – linnu/nahkhiire sõnnik, bakterite

poolt õhust seotud lämmastik, … . Õhusaaste mõju tõenäosus on väiksem, sest ümbruses puudub

suurtööstus. Konkreetse proovi korral on pinnasest pärinev nitraat peaaegu välistatud, sest

proovivõtu koht on suure ukseava kohal.

84.10%

4.70%

3.00%

0.20%

7.90%

Valjala K(NO3)

CaCO3

MgCa(CO3)2

NaCl

K2(SO4)

34

Nitraadid lahustuvad hästi ja on võimelised niiskes seinas liikuma kaugele. Sulfaadid lahustuvad

halvemini ja neid on ka analüüsitud proovis vähem. Kuna soolad on orgaanilist päritolu hapete poolt

seinamaterjalist välja lahustatud, siis selline protsess muudab seina hõredamaks ja nõrgemaks.

2017. aastal analüüsiti 4 soolaproovi:

1. kiriku lõunasein ~2 meetri kõrgusel (13.09.17): peamine sool KNO3 , leidus ka SiO2, CaO, SnO2.

2. krohvitükk soolaga kiriku lõunaseinast, millest analüüsiti eraldi 3 fraktsiooni:

pealmine kiht: peamine CaCO3 (kaltsiit), oluliselt ka KNO3 ja SiO2, vähesel määral

MgCO3*3(H2O)-d ja FeO*Fe2O3

järgmine kiht: peamine SiO2, olulisel määral CaCO3, veidi ka KNO3 – e.

kolmas kiht: peamine SiO2, olulisel määral CaCO3, veidi ka MgCO3*3(H2O), FeO*Fe2O3, SiO2,

3. koori põhjasein 1,5 m kõrgusel seinamaalingute all: peamine komponent SiO2, oluline ka CaCO3,

vähesel määral CaMg(CO3)2 ja Ca2Al2SiO7.

4. nišš ja auk kooriruumis, mille sein kaetud vetikate kihiga: peamine CaCO3 (kaltsiit), leidub veel

Al2(SO4)3, FeO*Fe2O3, SiO2 ja CaCO3 (aragoniit).

Mõõtmiste teostaja: Lembit Kurik, Tallinna Tehnikaülikool, füüsikainstituut.

Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn

Kirjandus:

1. Camuffo, D., Microclimate for Cultural Heritage, 2nd Edition, 2013, Elsevier Science.

2. Online andmebaas SaltWiki, http://193.175.110.91/saltwiki/index.php/Thenardite

3. Trikkel, A., Kaljuvee, T., Soesoo, A., Kuusik, R. (2012). Estonian dolomites: Occurrence,

resources, characterisation and new prospects for application. Veress, B., Szigethy, J. (Eds.).

Horizons in Earth science research (147 - 196). New York: Nova Science Publisher Inc

http://193.175.110.91/saltwiki/index.php/Thenardite

Documents

VALJALA PÜHA MARTINI KIRIK Seinte niiskusmõõtmised aastatel …kirikud.muinas.ee/pdf/bzmga5dcd19aba02df_2019.pdf · 2019. 11. 14. · Tüüpiliselt kõigile Saaremaa kütmata kirikutele