Upload
cameo
View
156
Download
9
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Vana-ameerika kunst (Vana-mehhiko ja inkade kultuur). Endel Lõhmus ja Taaniel Stoitšev. Maajad. Asukoht: Yucatani poolsaar (tänapäeva kesk-ameerika riikide aladel) Õitseaeg: 300-900 p.Kr ( Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. ) - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Vana-ameerika kunst(Vana-mehhiko ja inkade kultuur)
Endel Lõhmus ja Taaniel Stoitšev
MaajadAsukoht: Yucatani poolsaar (tänapäeva kesk-ameerika riikide aladel)
Õitseaeg: 300-900 p.Kr (Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr.)
Puudus ühtne riik, olid linnriigid (pealinn + seda ümbritsevad külad)
Metalli ei tundnud (peale kujja ja hõbeda), tööriistad valmistasid puust ja kivist
Sügavalt usklikud (Tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach, kes esines nelja jumalana)
Tõid jumalatele inimohvreid (usuti, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat imeainet
Peamiseks tegevusalaks põlluharimine
OhvritlitusMaajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsist-jalust ja asetasid ta ohvrikivile. Siis astus ligi ohvripreester, kes lõikas ohvrinoaga ohverdatava rinna lõhki, haaras sealt veel tuksuva südame ja ulatas peapreestrile, kes piserdas südamest pritsiva verega jumala kuju, kellele ohver toodi. Seejärel heideti laip püramiidilt alla ning nüliti. Peapreester tõmbas värskeltnülitud naha endale selga ja alustas rituaalset tantsu. Ohvri keha samal ajal kas põletati või – kui ohverdatu oli mehine sõjamees – jaotati talitusel osalejate vahel söömiseks.Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne.
Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Ohvrialtaril surmatu andis oma elu kogukonna hea käekäigu nimel. Pealegi sattus ta kohe parimasse kolmeteistkümnendasse taevasse, kus jumal Itzamna ise hoolitses tema heaolu eest.
Ohvritalitus
Vaatamata julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämisele olid maajad siiski väga tark
rahvas
Nende kalender oli täpsem, kui tolleaegsetel eurooplastel
Astronoomias tundsid taevakehade liikumist taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi
Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega
Matemaatikud oskasid kasutada nulli
Maajade lõpp
Olid rahuarmastavad põlluharijad, see sai neile ka saatuslikuks
Võõramaised sissetungijad hävitasid nende linnu ja allutasid nad endale
Lõplik löök saadi, kui hispaanlased 16 saj. keskel Yucatani poolsaare vallutasid (hävitati ka kultuuripärand: põletati maajade omakeelsed raamatud)
Ka on müsteerium, miks 9 sajandil Maajad oma linnad maha jätsid
Tikali astmikpüramiidu. 6 saj. e.kr - 10 saj.
Üle 70 m kõrge
Templite seinad on kaetud relieefidega
Maajade suurim religioosne keskus
Ühteaegu, nii tempel, kui hauakamber
Figuurid Pallimängija
Jaina saarelt Mehhikost
Savifiguur 700-900 p.kr
JAINA FIGUUR (KUUJUMAL?)
Observatoorium Chichen-Itzasu. 1000-1200 p.kr Maaja-tolteegi kultuur
TolteegidÕitseaeg: u. 900-1200 p.kr
Sõjakad hõimud
Ilmselt Maajade allakäigu osalised
Põhja pool tekkis maaja-tolteegi segakultuuri uued keskused (Chichen-Itza, Tula, Uxmal)
TEMPELIVAREMED JA
KOLONAAD EHK SAMMASTIK
TULA KESKUSEPÕHIPLAAN
Tolteegi sõdalaste kujulised sambad
Quetzalcoatli püramiidil Tulas
hiiglaslikud kiviskulptuurid
u. 900-1150
Inkad(12 saj- 1532 p.kr)
Lõuna- ameerika läänerannikul
Lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi
Ulatus: tänapäeva Ecuadori, Colombia, boliivia, argentiina ja tšiili aladeni
Pealinn Cuzco (praeguse peruu aladel)
Ligi 12 miljonit inimest
Elati müüridega kaitstud linnades
Inkad
Karm valitsemine (ja Valitsejat peeti jumalaks ning päikese järeltulijaks)
Osavad ehitajad (ehitasid suurepäraseid niisutussüsteeme ja sillutatud teid + võrratu oskus müüri laduda)
Usuleu tagasihoidlikum
Elukorraldus praktilisem
Arenenud tekstiilitööstus ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine)
Inkade lõpp
1532 algav hispaania invasioon (F. Pizarro)
Viimane inka Tupac Amaru suri 1572 aastal
Kultuuri hävitamine: kullaahned hispaanlased sulatasid enamuse inkade kuldesemetest üles,
seega on rohkem säilinud keraamikat
Keraamika (ja ka enamik ehitisi) on ilma eriliste kaunistusteta, kuid väga praktiline ja tehniliselt meisterlik
•
TÄNAME!
““LILLED JA LAULUD” ON ELAMISE PEAMISEKS MÕTTEKS”