Liivia Kivit. Loodusõpetus 2. klassile.

Soovituslik materjal õpetajale.

Veebiülesanded sobivad esitluseks kogu klassile, tööks kiirematele ja

loodusest rohkem huvitatud õpilastele nii tundides kasutamiseks kui ka

koduseks tööks.

N

r

Teema

Sisu

Organis

mid ja

elupaiga

d (15

tundi)

Õpetamise eesmärgid ja teema olulisus

Erinevate elukeskkondade taimede ja loomadega ning nende peamiste

eluavaldustega tutvumine õpetab mõistma organismide ja elukeskkonna

seoseid ning märkama elurikkust ja kohastumusi.

Õppesisu: maismaataimed ja -loomad, nende välisehitus ja mitmekesisus.

Taimede ja loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine. Koduloomad.

Veetaimede ja -loomade erinevus maismaa organismidest.

Põhimõisted: puu, põõsas, rohttaim, teravili, juur, vars, leht, õis, vili, keha,

pea, jalad, saba, kael, tiivad, nokk, suled, karvad, toitumine, kasvamine,

elupaik, kasvukoht, metsloom, koduloom, lemmikloom, soomused, uimed,

lõpused, ujulestad.

Lõiming: selle õppeteemaga kujundatakse väärtus-, sotsiaalset,

enesemääramis-, õpi- ja suhtluspädevust. Sellel on oluline roll läbiva teema

„Keskkond ja jätkusuutlik areng“ elluviimisel. Elu ja elukeskkonna

säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud aitavad ellu rakendada ka läbivat

teemat „Väärtused ja kõlblus“.

Organismide ja nende elupaikade käsitlemist on hea lõimida

emakeelepädevusega lugemispalade ja luuletuste kaudu;

matemaatikapädevust toetab uurimuslik õpe, loendamine ja võrdlemine;

kunstipädevuse kujunemist toetab vaatlus ja selle vormistamine, kunstitunnis

taimede ja loomade joonistamine.

1. Tere,

loodus!

Tere,

taimed ja

loomad!

Õpitulemused

Õpilane:

1. Teab ja nimetab organismide tunnuseid ja eluks vajalikke tingimusi.

2. Oskab nimetada maismaa- ja veetaimi ning -loomi.

3. Suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse.

4. Teab loodusteaduslike mõistete sisulist tähendust: mis on võrdlemine,

rühmitamine, katse, vaatlemine ja uurimus.

5. Väärtustab uurimuslikku tegevust: alustab pakendite

lagunemise uurimust.

Lõiming

Läbivad teemad: „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ , „Väärtused ja kõlblus“,

„Tervis ja ohutus“.

Arendada väärtus-, sotsiaalset, enesemääramis-, õpi- ja suhtluspädevust.

Eesti keel, inimeseõpetus, kunsti- ja tööõpetus, matemaatika.

Aruteluteemad

1. Kes on organismid? Mis on nende tunnused? Mida nad eluks vajavad?

Jõuda järelduseni, et inimene on osa loodusest – tal on teiste organismidega

samad tunnused ja eluks vajalikud tingimused.

2. Milliseid erinevaid võimalusi pakub loodus inimesele suvel? Kuidas

inimene mõjutab oma tegevusega loodust?

Peale klassikaaslaste küsitlust tehakse kokkuvõte, millistes erinevates

veekogudes ujuti, milliseid loomi ja linde nähti, milliseid marju ja köögivilju

söödi. Jõutakse järeldusele, et loodus on mitmekülgne ja aitab meil olla terve

nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning loodusesse tuleb hoolivalt suhtuda.

3. Milliste erinevate õpimeetodite abil saab loodust tundma õppida?

Õpilased tutvuvad loodusteaduslike terminitega ja teavad nende sisulist

tähendust ning oskavad neid oma töös õigesti kasutada.

Lisamaterjal veebis

Tundi alustada või enne ül 1.

• Vaadata „Juss uurib bioloogilist mitmekesisust“ (6.16)

https://www.youtube.com/watch?v=2zzesxq05Wg

Seejärel tööraamatu teised ülesanded.

Koduseks tööks

• Vaadata „Juss uurib ökosüsteemi“ (4.22)

https://www.youtube.com/watch?v=0yeeLjda5vk

• Eve Reinsalu, pusle „Mida vajavad taimed kasvamiseks?“

https://www.quia.com/hm/851289.html

ja/või lünktekst

file:///C:/Documents%20and%20Settings/Opetaja/My%20Documents/Downl

oads/maismaataimed.htm

Uurimus Algab sügisel ja lõpeb kevadel. Seda on võimalik läbi viia ka linnas, sest

koolimaja lähiümbruses peaks siiski leiduma koht, kuhu pakendid maasse

kaevata. Võib mõne lapsevanemaga leppida kokku kasutada tema aianurka.

2. Taimede

välisehit

us

Õpitulemused

Õpilane:

1. Teab taime peamisi osasid ning oskab selgitada nende ülesandeid.

2. Teab, mida taimed eluks vajavad.

3. Toob näiteid taimede tähtsusest looduses.

4. Väärtustab uurimuslikku tegevust: katse vedeliku liikumise kohta

taimes.

Lõiming

Läbivad teemad: „Väärtused ja kõlblus“, „Tervis ja ohutus“, „Tehnoloogia ja

innovatsioon“.

Eesti keel, kunsti- ja tööõpetus, matemaatika.

Aruteluteemad

1. Mida vajavad taimed eluks?

2. Mis on taimede peamised osad ning millised on nende ülesanded?

3. Mida taim eritab õhku endale toitainete tegemisel?

4. Kes vajavad hapnikku? Milleks? Mille poolest taimed erinevad loomadest?

5. Milline on taimede tähtsus looduses?

Lisaülesanne

Taime välisehituse vaatlemiseks võiks õpetajal olla varutud 1-2 õitsvat taime

koos juurtega või on eelnevalt palutud õpilastel need kaasa võtta.

Tundi võiks alustada esitlusega, kus õpilased peavad ise enne vastuseid

pakkuma.

• Eeva Laul, „Loodusõpetus. Taimed. 2. klass“ (25 slaidi)

http://www.slideshare.net/Eeva43/looduspetus-taimed-2-klass?related=1

Slaidid 1–7 on eelmise tunni kordamine. Slaidid 8–11 on taimede välisehitus

(võiks vaadata ka lõpuni, et saada ülevaade, mida aasta jooksul taimedest

õpitakse. Soovi korral võib slaide 11–15 kasutada alles teema

„Maismaataimede rühmitamine“ all ning slaide 16–23 kasutada teema

„Veekogud. Veetaimed“ õppimisel).

Või kasutada

• Eve Reinsalu „Helindatud esitlus. Maismaataimed“ (3.32)

http://maismaataimed.weebly.com/helindatud-esitlused.html

Seejärel alustada tööraamatu ülesannete lahendamisega.

Lisamaterjal veebis

Kiirematele tunni lõpul teema kinnistamiseks (või koduseks tööks):

• Piret Jõul, „Leia pildilt õige taimeosa“

http://learningapps.org/display?v=phd3uo8t201

• Eve Reinsalu, „Taime osad“. Mängud:

Ühenda lause osad joonega õigeks lauseks

https://www.quia.com/cm/597737.html

Vali lausele õige lõpp

https://www.quia.com/pa/210114.html

Rohttaime põhilised osad (1. ja 2. mäng)

http://maismaataimed.weebly.com/rohttaimed.html

Järgmise tunni algul võib kasutada kogu klassiga:

• Eve Reinsalu ristsõna taime osade omandamise kohta

https://crosswordlabs.com/view/taimede-valisehitus

või individuaalselt õpilase hindamiseks kasutada kas prinditult või arvutis:

• Ruth Kampmann, Varje Tipp, elektroonilised töölehed II klassile,

integreeritud arvutitundide läbiviimiseks: „2. nädal. Taimed“

https://opetaja.edu.ee/toolehed/sisukord2.html

Katse

Vedeliku liikumine taimes. Eesmärgiks on jälgida taime kui elusorganismi,

milles taimeosad töötavad koos. (Vars on transpordikeskus, mis viib toitained

taime osadeni.)

Küsimus: kas vee ja selles lahustunud toitainete liikumist taimes on võimalik

jälgida?

Katse õnnestumise korral jõuavad õpilased järeldusele, et värvaine lisamisel

vette on vee liikumine taimes jälgitav, aga puhta veega mitte, sest vee üks

põhiomadustest on läbipaistvus.

Samasse veelahusesse võib asetada ühe- või kaheaastase puuoksa ja jätta

sinna paariks päevaks. Seejärel lõigata oks pikuti pooleks. Peaks olema näha

värvunud puiduosa sooned.

3. Loomade

välisehit

us

Õpitulemused

Õpilane:

1. Teab loomade peamisi kehaosasid.

2. Teab loomade eluvajadusi.

3. Teab, et organism hingab, toitub, kasvab ja paljuneb.

4. Kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, seostab selle elupaiga ja

kasvukohaga ning toob näiteid nende tähtsusest looduses.

5. Suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse.

Lõiming

Läbivad teemad: „Keskkond ja jätkusuutlik areng“, „Väärtused ja kõlblus“,

„Tervis ja ohutus“, „Tehnoloogia ja innovatsioon“.

Eesti keel, matemaatika, kunsti- ja tööõpetus.

Aruteluteemad

1. Mis on loomade peamised kehaosad ja milleks nad neid kasutavad?

2. Mida loom vajab elamiseks?

3. Kus võivad loomad elada?

4. Milline on loomade tähtsus looduses?

5. Millised on taimede ja loomade erinevused?

6. Kuidas on organismid omavahel seotud?

Lisamaterjal veebis

Tunni alguses võiks

• vaadata „Jussiga looduses“ 4. osa „Eesti kõige-kõige...“ (6.32) ja

täita Airi Metspalu koostatud enesekontrolliharjutus

http://lemill.net/lemill-server/content/exercises/enesekontrolliharjutus-

videole-jussiga-looduses-eesti-koige-koige

või

• kasutada Merilin Kirbitsa esitlusi imetajatest, lindudest ja kaladest või

nende põhjal ise teha uus esitlus, mida kasutada tunni alguses või

hiljem kiirematele õpilastele.

Merilin Kirbits, „Loodusõpetuse materjalid 2. klassile. Loomad“

http://www.mammaste.edu.ee/IIklass/loomad.html

või

• lahendada koos interaktiivse mängu seitse slaidi teemal imetajad,

linnud ja kalad (roomajaid ja kahepaiksed saab lahendada hiljem).

http://www.tinytap.it/activities/g1lvf/play/loodusopetus-loomad-2klass

Koduseks tööks võib soovitada midagi järgnevatest valikutest:

• mängu „Eesti loomad“

http://www.tinytap.it/activities/g15ee/play/eesti-metsloomad

• vaadata Tallinna loomaaia interaktiivset materjali

http://www.interactivezoo.eu/index.php?id=4&uudis=&page=1

• Marge Aabner (21 slaidi)

www.slideshare.net/abnermarge/loomad2-klass

• Silja Tammi, „Linnu kehaosad“ (21 slaidi)

http://www.slideshare.net/silja19/linnu-kehaosad-27537328?related=3

Järgmise tunni alguses võib loomade välisehituse kontrollimiseks kasutada

arvutit või prinditud töölehti.

• Ruth Kampmann, Varje Tipp

„Loomade välisehitus“ (9. nädal) / „Linnud“ (11. nädal)

https://opetaja.edu.ee/toolehed/sisukord2.html

Keskkonnamängud

„Looma keha“/ „Kes ma olen?“ / „Linnud ja tõugud“ / „Mikromatk“

http://www.okoturism.com/et/content/keskkonna-m%C3%A4ngude-kogumik

4. Aed on

taimede

ja

loomade

elupaik

Õpitulemused

Õpilane:

1. Oskab rühmitada ja ära tunda kodukoha levinumaid taime- ja

loomaliike.

2. Kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, seostab selle elupaiga ja

kasvukohaga.

3. Teab loomade ja taimedega seotud ohtusid.

4. Väärtustab taimede ja loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses.

5. Suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse.

6. Väärtustab uurimuslikku tegevust.

Lõiming

„Keskkond ja jätkusuutlik areng“, „Väärtused ja kõlblus“, „Tervis ja ohutus“,

„Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“, „Kultuuriline identiteet“.

Eesti keel, inimeseõpetus, matemaatika, kunsti- ja tööõpetus, kehaline

kasvatus, muusikaõpetus.

Aruteluteemad

1. Milliste tunnuste abil saame taimi ja loomi rühmitada?

2. Kuidas on võimalik taimede ja pisiloomade välisehitust uurida?

3. Millised on taimede ja loomadega seotud ohud neile endile ja inimestele?

NB! Siilile ei tohi anda piima ega kohupiima, sest on kindlaks tehtud piima ja

kohupiima kahjulikkus siilile.

Lisamaterjal veebist

Õpetajale meenutuseks ja töölehe koostamiseks:

• Aigi Sikkal, „Aed“

http://www.slideshare.net/AigiSikkal/aed-10520063?next_slideshow=1

• Maimo Sommer, „Aialoomad“

http://www.htk.tlu.ee/digitiiger/valminud_tood/klassiopetus/loodus/aialoomad

• Külli Lalamees-Pani, Veljo Runnel, „Lindude elupaigad –

õppekogumik“

Asulalinnud (lk 15–17, saab kasutada erinevate elupaikade juures)

http://www.natmuseum.ut.ee/sites/loodusmuuseum/files/pildid/Lindude%20el

upaigad.pdf

Kiirematele õpilastele printimiseks:

• Eve Reisalu, „Umbrohud“ (tähesegadik)

http://maismaataimed.weebly.com/uploads/3/1/2/4/3124470/umbrohud.pdf

või valida erinevaid ülesandeid ja mänge

• Eve Reisalu, maismaataimed, rohttaimed, põõsad ja puhmad

http://koolielu.ee/waramu/view/1-86f5d3ac-71e6-4eb5-9238-1f7f9dca7b78

Koduseks tööks

Aiataimede ja -loomade kohta ülesandeid:

• Made Talts, „Aias elavad loomad“ (ristsõna)

http://madetalts.weebly.com/loomad-aias.html

• Margus Soodal, „Taimed ja loomad“ (tähesegadik)

http://learningapps.org/842680

• Tuuli Koitjärv, „Aias ja põllul“ (valikvastustega küsimused)

http://www.quizrevolution.com/ch/a69514/go

• Merilin Kirbits, „Umbrohud“

http://www.mammaste.edu.ee/IIklass/umbrohud.html

Vaatlus

Eesmärgiks on tutvuda mikroskoobiga ja luubiga ning neid käsitseda; õppida

pisiloomi ja putukaid vaatlema, kirjeldama, võrdlema ning vaatluse tulemust

kirja panema.

Kui on ainult 1–2 mikroskoopi ja 1–2 putukat igast liigist, siis võib rühmade

töö korraldada ühest punktist teise liikumisega. Kui pole võimalik lehetäid

leida, siis vaadelda mõnda teist putukat või pisilooma.

Kui putukaid pole võimalik uurida, siis vaadata mikroskoobi abil taimede osi.

Järgmisel tunnil toimub töö rühmades, kus õpilased võrdlevad, mõõdavad ja

kaaluvad kaasa toodud aiasaadusi. Rühma peale kaasa võtta ka köögikaal ja

mõõdulint. Õpetaja saab küsida füüsikaõpetajalt ka kangkaalu, et

demonstreerida võrdset massi.

Soovi korral võib kontrollida õpilaste teadmisi.

Raskem:

TUNNIKONTROLL Nimi:

vihmauss, tigu, nälkjas, kärnkonn, siil, rasvatihane

1. Mida need loomad söövad? Ühenda joonega.

salatilehed vihmauss lepatriinu

maasikad lehetäi kärnkonn

surnud taimede tükid nälkjas siil

tigu

2. Vihmauss on kasulik, sest ta ……………………......................... .

3. ........................ aitab nälkjaid ja teisi kahjureid hävitada.

4. Lehetäid …..…...……….. taimedest. ……….……….…… . Selle tagajärjel

taime lehed …………………………….. .

5. .......................... söövad lehetäisid. Nii ………………… lepatriinud taimi.

6. Rasvatihane sööb ……………..……. ja ………………………. .

7. Võrdle lepatriinu ja lehetäi suurust. Joonista! Värvi!

Kergem:

TUNNIKONTROLL Nimi:

Täida tabel aias elavate loomade kohta: vihmauss, nälkjas, tigu, lehetäi,

kärnkonn, siil, rasvatihane, lepatriinu.

Aias kasulik – mida sööb? Aias kahjur – mida sööb?

5. Taimede

ja

nende

viljade

tähtsus

inimese

elus

Õpitulemused

Õpilane:

1. Teab, et taimed on väga olulised inimese igapäevaelus.

2. Teab, et toituda tuleb võimalikult mitmekesiselt.

3. Teab, et mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga.

4. Võrdleb ja kaalub kehi korrektselt, valides sobivad mõõtmisvahendid.

5. Väärtustab tervislikku toitumist.

6. Oskab järgida hügieeninõudeid.

Lõiming:

„Tervis ja ohutus“, „Keskkond ja jätkusuutlik areng“, „Väärtused ja kõlblus“,

„Tehnoloogia ja innovatsioon“, „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“.

Eesti keel, matemaatika, kunsti- ja tööõpetus, kehaline kasvatus.

Aruteluteemad

1. Miks on taimed inimesele väga tähtsad?

2. Millised inimeste elukutsed on seotud tänase teemaga?

3. Kuidas saab teha kindlaks eseme raskuse?

4. Miks on vaja kehi võrrelda ja kaaluda?

Tundi võib alustada tunnikontrolliga (vt 4. tund).

Seejärel võib valida oma klassile sobiva ülesande.

• Heli Pundonen, „Taimed“

slidegur.com/doc/1683396/taimed

• Merilin Kirbits, „Köögiviljad“

http://www.mammaste.edu.ee/IIklass/kgiviljad.html

http://www.mammaste.edu.ee/IIklass/kgivilja_kaardid.html

• Virve Nugis, mõistekaart „Aedviljad“ (milliseid aedviljade osi

sööme?)

http://www.htk.tlu.ee/digitiiger/valminud_tood/klassiopetus/loodus/aedviljad-

piltidega.jpg/view

ning alustada tööraamatu ülesannetega.

Enne 2. ülesannet meeleolukas klipp:

• Viis tervislikult toituda

https://www.youtube.com/watch?v=Q6ms9IpU8Zc

Lisaülesanne Osalege septembris Tervise Arengu Instituudi puu- ja köögivilja (nt „Sööme

ära“, „Terve laps“ jt) ning oktoobris Eesti Leivaliidu leivanädala

kampaaniates. Korraldage oma klassis või koolis juur- ja puuviljanädalaid või

-päevi. Tooge kooli kaasa värskeid, keedetud, marineeritud vilju, mahlu,

hoidiseid jm. Küpsetage koos vanematega leiba, tehke võistlus „Tervislikum

võileib“, koostage plakat vm. Huvitavamatest aiasaadustest või sügisestest

metsaandidest koostage näitus või sättige need kauniks taimeseadeks.

Lisamaterjal veebist

Õpetajale:

„Sööme ära“ kampaania klipid

http://www.toitumine.ee/kampaania/tervislikviis/

• Toidupüramiid http://www.toitumine.ee/toidupuramiidi-pohimotted/

• Tervislik toidutaldrik

https://www.youtube.com/watch?v=eZ0dQ8JMzDM

Kiirematele õpilastele:

• Eve Reisalu, „Köögiviljad“ (7., 8., 9. mäng)

http://maismaataimed.weebly.com/rohttaimed.html

Printimiseks köögiviljade tähesegadik

http://maismaataimed.weebly.com/uploads/3/1/2/4/3124470/kgiviljad.pdf

• Ruth Kampmann, Varje Tipp, „Mahu ja massi mõõtmine“ (9. nädal)

https://opetaja.edu.ee/toolehed/sisukord2.html

Koduseks tööks

Toredad mängud ja värvilehed

http://www.toitumine.ee/muinasjutukad/

Ülle Tammela „Köögivilja show“ (mõistatused )

www.slideshare.net/rajateele/kgivilja-show-presentation?related=15

6. Inimeste

elupaiga

d

Õpitulemused

Õpilane:

1. Teab, et inimesed elavad erinevates elukeskkondades.

2. Võrdleb inimeste elu maal ja linnas.

3. Toob näiteid, kuidas inimene oma tegevusega muudab loodust.

4. Teab, et oma tegevuses tuleb teistega arvestada.

5. Oskab leida Eesti kaardilt mõned asulad ja kaitsealad.

Lõiming

„Väärtused ja kõlblus“, „Tervis ja ohutus“, „Keskkond ja jätkusuutlik areng“,

„Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“.

Eesti keel, matemaatika, inimeseõpetus, kunstiõpetus, kehaline kasvatus,

muusikaõpetus.

Aruteluteemad 1. Millistes elupaikades inimesed elavad? Kus sina tahaksid elada?

2. Mida saaksime teha, et taimedele ja loomadele säiliksid eluks sobilikud

elupaigad?

3. Kes on koduloomad ja lemmikloomad? Miks on nad inimesele vajalikud?

Lisamaterjal veebist

Tundi alustada tööraamatu 1. ja 2. ülesandega.

Seejärel võiks vaadata „Jussiga looduses“ 7. osa, „Kaitsealad“ ja/või lahenda

Airi Metspalu koostatud enesekontrolliharjutus.

http://lemill.net/community/people/airym/collections/jussiga-

looduses/content/exercises/jussiga-looduses-kaitsealad-enesekontrolliharjutus

Ül 4 lahendamisel abiks

• Kärt Korbits, „Koduloomad“ (7 slaidi)

http://www.slideshare.net/kk2rt/koduloomad-15954716?next_slideshow=3

• Koduloomad. Mida me koduloomadelt saame? Ühenda pilt ja sõna.

http://learningapps.org/1160076

Pärast rühmatööd (ül 5) võiks vaadata, kas õpilaste arvamused ühtivad

järgneva esitlusega:

• Selena Jürgenson, „Lemmikloomad“ (18 slaidi. Kes on lemmikloom?

Mida nad vajavad?)

http://www.slideshare.net/selenajyrgenson/lemmikloomadesitlus?next_slidesh

ow=4

Koduseks tööks valikud:

• Ruth Kampmann, Varje Tipp, „Kodu- ja metsloomad“ (14. nädal) /

„Loomalapsed“ (15. nädal)

https://opetaja.edu.ee/toolehed/sisukord2.html

• Merilin Kirbits, „Koduloomad“ / „Koduloomade kalender“ /

„Loomade peitus“ / „Loomade kasvatamine“ / „Inimene: inimese ja

loomade seosed“

http://www.mammaste.edu.ee/IIklass/koduloomad.html

• Kristiina Toome, „Taluloomad“ (13 slaidi/pildid)

http://www.slideshare.net/vaikekristiina/taluloomad?next_slideshow=6

• Koerasõpradele: Küllike Kütimets, „Koer – inimese sõber“

http://www.htk.tlu.ee/digitiiger/valminud_tood/klassiopetus/loodus/koer_kyti

mets.ppt/view

7. Vaatlus

koolis ja Õpitulemused

Õpilane:

kodus 1. Mõistab organismide ja elukeskkonna seoseid ning märkab elurikkust

ja kohastumusi.

2. Oskab rühmitada ja ära tunda kodukoha levinumaid taime- ja

loomaliike.

3. Kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, seostab selle elupaiga ja

kasvukohaga ning toob näiteid nende tähtsusest looduses.

4. Suhtub hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse.

5. Väärtustab uurimuslikku tegevust.

6. Oskab teha lihtsamaid loodusvaatlusi.

Lõiming

„Keskkond ja jätkusuutlik areng“, „Väärtused ja kõlblus“, „Tervis ja ohutus“,

„Teabekeskkond“, „Tehnoloogia ja innovatsioon“.

Eesti keel, matemaatika, inimeseõpetus, kehaline kasvatus, kunstiõpetus.

Aruteluteemad

1. Milliseid organisme oled märganud kooli ja kodu ümbruses? Mida sa nende

kohta juba tead?

2. Kust on võimalik rohkem nende kohta teada saada?

3. Kuidas neid vaadelda ja uurida?

Tunni käik

1. Tunni alguse arutelu, mille käigus jõutakse järelduseni, et kõige paremini

saab loodust tundma õppida õues praktilise tegevuse kaudu. Õpilastele

selgitada põhilisi käitumisreegleid loodusvaatluse tegemisel: suhtuda kõigesse

elavasse hoolivalt.

2. Tutvutakse tööraamatu vaatluskaartidega.

Ühe töö eesmärgiks on õppida vaatlema ja märkama oma lähiümbrust

(kooliümbruses või oma koduasulas) ja teise vaatluse eesmärgiks on avastada

looduse mitmekesisust koduõues või kooli läheduses (pisiloomad).

Arutletakse, kuidas vaadelda (ka vajalikud vahendid) ja nähtut kirja panna.

Õpilased valivad vaatluste variandid vastavalt oma kooli ja kodu

võimalustele.

3. Vaatlused kooli lähiümbruses. Vastavalt laste tasemele võib vaadelda

individuaalselt, paaris, rühmas või kogu klassiga koos.

4. Kodune töö: vaatlus kodus. Võib teha ka koos lapsevanema või sõbraga.

Lisamaterjal veebist

• Aivo Tamm, esitlus „Putukad“

http://koolielu.ee/waramu/view/1-a6b3ef6b-00a9-4f53-8769-c51714e0da9a

• Inga Mičule, Remo Savisaar jt, „Digiloto-linnulaulumäng“

http://koolielu.ee/waramu/view/1-23790cd4-291f-460f-a0ea-81344a9fb7f1

• Nõmme Loodusmaja mängude kogumik (mängud: „Minu suhe

loodusesse“ / „Otsi loodusest“ / „Elusloodus“ / „Kõrvad, nina, käed,

suu“ / „Fotoaparaat“ / „Tunne ära!“ / „Mõisted üles, alla, paremale,

vasakule“ / „Hästi kuulatada“ / „Mis kus asub?“ / „Mida ma täna

õppisin?“

http://www.nommeloodusmaja.ee/dokumendid/Mangude_kogumik_6pilastele

_COBWEB.doc

8. Kokkuvõ

tete

tegemise

aeg

Õpitulemused

Õpilane:

1. Väärtustab kodukoha elurikkust ja kohastumusi.

2. Oskab ära tunda kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;

3. Oskab rühmas teha vaatlusest kokkuvõtet ja seda esitada.

4. Oskab anda hinnangu oma koostööoskusele.

Lõiming „Keskkond ja jätkusuutlik areng“, „Väärtused ja kõlblus“.

Eesti keel, kunstiõpetus, inimeseõpetus.

Aruteluteemad

1. Kuidas õnnestus vaatluse tegemine ja selle kirjapanek? Mis oli

kerge/raske?

Mis sind üllatas?

2. Kuidas me saaksime koduõuedes looduse osa suurendada ja

mitmekesistada?

3. Kuidas oma vaatluse tulemusi teistega jagada ja teha ühist kokkuvõtet?

4. Mis on enesehindamine? Mis tuleb sul hästi välja, mis veel ei tule? Mida

teha, et saaksid paremini hakkama?

5. Mis on kirjalik uurimus? Kuidas seda teha?

Lisamaterjal veebist

Uurimuse vormistamiseks võib kasutada oma kooli uurimustöö juhendit või

koostada ise. Abiks:

• Õpimapi koostamise juhend: Tartu Veeriku kooli 2b ajaveeb 2009/10

http://kylle5.weebly.com/juhend-otildepimapi-koostamiseks.html

• Eve Reisalu uurimustöö maismaataimede kohta

http://eveharjutused.synthasite.com/looduspetus.php

• Meriln Kirbits, uurimustöö ravimtaimedest

http://www.mammaste.edu.ee/IIklass/ravimtaimede_uurimust.html

• Tallinna loomaaia online-kaamerad, videod, fotoalbum

http://www.interactivezoo.eu/index.php?id=6

• Eesti selgroogsed

http://bio.edu.ee/loomad/

• Veebikaamerad

https://www.eenet.ee/EENet/kaamerad

http://www.looduskalender.ee/

http://www.loodus.ee/ET/looduskaamerad/

Uurimuse teostamiseks ja kirjapanekuks võiks aega anda 2–3 nädalat.

Uuritavaks võib olla ka pisiputukas, mida õpilane oma koduaias juba uuris.

Minu varasemast kogemusest: uurimistöid sooritati käsikirjas või arvutil.

Valminud tööd panin välja teistele õpilastele tutvumiseks klassi

aknalaudadele. Õpilased tegid endale kaasõpilaste tööde kohta märkmeid ja

esitasid töö esitajale ettekande lõpul küsimusi. Igal päeval esitas u 2–3 õpilast

oma tööd. (Taimede uurimustöö puhul korraldasime konverentsi ja kuulasime

terve päeva jooksul kõiki töid). Taustaks tegin Powerpointi esitluse laste

töödes olevatest piltidest. Huvitavamaid töid tutvustasime 3.–4. klasside

õpilastele. Hindasin kolme hindega: esitlust (eesti keel), töö vormistust

(kunstiõpetus) ja sisu (loodusõpetus).