Märts 2010

Huvitav leid• viinamarjasort• päritolumaa• piirkond• kuiv/poolkuiv/magus• orienteeriv hind kaupluses• maaletooja • kodulehekülje aadress

Monopole Blanco 75 cl„Viura”Hispaania, Riojakuiv125 krAS Valiorwww.valior.ee

NVY Passion Fruit 75cl„Chardonnay”, „Semillion”+5% passionviljaTšiili, Lontué Valley Curicó orgpoolmagus105 krAltia Eesti AS

Gran Castillo Family Reserve Chardonnay -

Moscatel 75cl„Chardonnay”, „Moscatel”Hispaania, D.O.Garinena

poolkuiv85 kr

Dunkri Kaubanduse ASwww.dunker.ee

Devils Rock Pinot Grigio 75 cl

„Pinot Grigio”Saksamaa, Pfalz

kuiv97 kr

AS Valiorwww.valior.ee

VeinilehtVeinileht

Drostdy Hof Steen 75cl„Chenin Blanc”

Lõuna-Aafrika, Portervillepoolkuiv

78 krAltia Eesti AS

Frontera Late Harvest 75cl„Moscatel de Alejandria”Tšiili, Elqui Valley, Limari Valleymagus79 krDekanter OÜwww.dunker.ee

Etikett avab veini tausta enne pudeli avamist

Tegemist on alkoholiga! Tähelepanu, alkohol kahjustab teie tervist!

„Veinipudeli etikett peegeldab kogu veini ennast,” ütleb AS-i Valior veiniekspert Matti Tim-mermann. Võõrkeelsed read sildil võivad pajatada mõndagi ja seda isegi neid meie emakeel-de tõlkimata jättes. Pigem tuleb tunda valmistajamaa päritolu-tavasid ning read omandavad tähenduse. Käesolevas Veinile-hes heidame koos Matti Tim-mermanniga pilgu Hispaania ja Prantsusmaa kvaliteetveinide pudelite etikettidele.

Vein Vastab seaduselePrantsusmaa on oma veinitoot-jatele kehtestanud väga ran-ged seadused, nende täitmist kontrollib põllumajandusmi-nisteeriumi ametkond INAO (Institut National des Appella-tions d’Origine) ja piirkondlik ametkond. Nendele seadustele vastavad täismahus AOC kvali-teet- ja päritolutähisega veinid. Prantsuse veinide etiketilt leiab vastava märke kohe veini pärit-olu tähistava piirkonnanime alt. Pudelisildil asuvad veini tootja või ka veiniaia nimi, veini nimi, piirkond ja kvaliteedi kinnitus alanevas järjekorras (vt joonist). Näiteks La Chablisienne’i vein Chablis 1 er Cru, järgneb piir-kond Mont de Milieu, selle all väiksemas kirjas kinnitus, et vein vastab INAO seadustele.

Ja neid punkte, millele üks kvaliteetne Prantsuse vein vas-tama peab, on omajagu. Seega juues veini, mille etiketil on kin-nitus, võite arvestada, et see vein on kindlasti just pärit nimetatud piirkonnast, ta on toodetud geo-graafiliselt piiritletud alal, kind-latest viinamarjasortidest või sordist, veiniaiale on kehtesta-tud saagikuse ülemäär, kontrol-litakse veinivalmistamise teh-noloogiat, viinapuude lõikamist, istutustihedust jms. „Viinamarja sort on veini puhul küll määrava tähtsusega, kuid väga oluline on ka saagikuse suurus, sest mida suurem on saagikus, seda ise-loomutum on neist valmistatud vein,” selgitab Matti Timmer-mann, kui palju nüansse peitub kinnituse Appellation d’Origine Controlee taga.

Hispaania kvaliteetveini päritolu ja kvaliteeti kinnitab

piirkonnanime all asuv märge D.O. või D.O.C. Näiteks Rioja veinipiirkond omab kõrgemat kvaliteetastet ning tema päritolu ja kvaliteeti tähistatakse D.O.C. ehk Denominacion de Origen Calificada.

ReseRVe – paRima kValiteediga ViinamaRjastSeadus näeb ette ka veini arenda-mise aja. Märge reserve tähendab Prantsusmaa puhul, et veini tuleb arendada veinikeldris enne müüki kas tammevaadis või pudelis.

Hispaania reserva tähisega punaveinid on küpsenud veini-keldris mitte vähem kui kolm aastat, millest tammevaadis vä-hemalt üks aasta. Valged ja roo-sad reserva veinid aga on arene-nud vähemalt kaks aastat, sellest kuus kuud tammevaadis.

„Kõik Vana Maailma reserve veinid on pärit kas vanemast veiniaiast või on tehtud pare-ma kvaliteediga viinamarjadest ja neid on hoitud enne müüki keldris lühemat või pikemat aega enne müüki,” märgib Tim-mermann.

Gran reserva tähist kandev Hispaania vein on valmistatud parimal viinamarjaaastal ja neid küpsetatakse pikemalt tamme-vaadis. Punaveine hoitakse mii-nimum viis aastat, millest kaks aastat tammevaadis. Valgeid ja roosasid veine aga hoitakse enne müüki vähemalt neli aas-tat, sellest miinimum pool aastat tammevaadis. Timmermanni sõnul tehakse gran reserva’t üle 20–25 aasta vanuste veiniae-dade saagist. Kui on olnud halb viinamarjakasvatusaasta, siis gran reserva’t valmistada ei luba-ta ja tehakse reserva’t või reserva especial’i.

Märget sin crianza või joven kandev vein ei pea küpsema tammevaadis, küll aga pudelites.

Veini vino joven peaks tar-bima aasta jooksul pärast veini valmistamist.

Con crianza või crianza vei-nide minimaalne küpsemisiga tammes on pool aastat, Riojas, Navarras ja Ribera del Dueros 12 kuud.

Kui Prantsuse veinid on lü-hikese tarbimisajaga, on etiketil märge: nouveau, hilja korjatud marjadest magusam vein on aga tähistatud sõnaga vendange.

Külmutatud marjadest teh-tud vein ehk jäävein kannab märget vin de glace. Kuivatatud marjadest valmistatud magusa siirupise veini tähis on vin de paille.

Sur lie on pärmisettel aren-datud vein. Selline vein oman-dab pärmisettel seismisega pehmust, kreemja struktuuri, aroomi rikkust, tekib rohkem küpsete puuviljade ja röstiseid nüansse.

Märge superieur tähendab, et veini alkoholisisaldus on seadu-ses ettenähtust tavapärasest 1% kõrgem.

Tihtipeale on pudelile kirju-tatud veini värv. Prantsusmaal: rouge – punane, rosé – roosa, blanc – valge; Hispaanias: tinto – punane, rosato – roosa, blanco – valge.

Kuivusastet tähistab Prant-susmaal: sec – kuiv, demisec – poolkuiv, molleaux – poolmagus, doux – magus; Hispaanias – seco – kuiv, semiseco – poolkuiv, dulce – magus.

2008 – aastakäikLanguedoc – veinipiirkondAppellation Coteaux du Languedoc Controlee – päritolukinnitusMis en bouteille par Les Vignerons de la Mediterrainee – pudeldaja Narbonne - linn, kus asub selle veinitootja peakorter4337700848 – veinipudeli number.

RIOJA – veinipiirkondDemominacion de origen calificada – päritolukinnitus ja kõrgem kvaliteediasteMuga – tootja2009 – aastakäikDesde 1932 - aastast 1932

123456

12

345

12

3

4

5

1

2

3

4

5

6

VeinilehtVeinileht

Vein

imaj

a

viinamarjasort • päritolumaa • piirkond • kuiv/poolkuiv/magus • orienteeriv hind kaupluses • maaletooja • kodulehekülje aadress • iseloomustusArg

enti

ina

• viinamarjasort • päritolumaa • piirkond • kuiv/ poolkuiv/ magus • orienteeriv hind kauplustes • maaletooja • kodulehekülje aadress • sobivaim kontekst

Tegemist on alkoholiga! Tähelepanu, alkohol kahjustab teie tervist!

Kevadine salat kanalihaga

Salat krevettide, ananassi ja juustuga

His

paan

iaTrapiche Varietals Malbec 75cl„Malbec”Argentiina, Mendoza • kuiv • 82 kr • Dunkri Kaubanduse AS • www.dunker.ee

Vein on rikkaliku punase värviga, ploomi- ja kirsi aroomiga, maitse täidlane, kerge trühvli nüansiga.Sobib kergete liharoogade, linnuliha ja juustuvaliku juurde.

Trivento Reserve Syrah 75cl„Syrah”Argentiina, Tupungato, Mendoza • kuiv • 105 kr • Dekanter OÜ • www.dunker.ee

Purpurpunane kuiv vein. Muskaatpähkli ja musta pipra aroom on segunenud rösti ja šokolaadinootidega tammevaadist. Harmoonilise struktuuri ja kauakestva järelmaitsega.Sobib serveerida grillitud sealiha ja ploomikastmega.

Tamari Reserva Torrontes 75cl„Torrontes” Argentiina, Mendoza • poolkuiv • 115 kr • Altia Eesti ASÄärmiselt aromaatne, lilleline ja puuviljaline vein, tunda muskaati ning ürte. Maitse värske ja mahlane, tunda tsitrusvilju ning pisut ürte.

Tamari Malbec„Malbec”Argentiina, Mendoza • poolkuiv • 84 kr • Altia Eesti ASIntensiivne ja soe, keskmise täidlusega. Pehmed ja küpsed tanniinid ning hea happesus. Järelmaitse mõnusalt pikk.

Argento Reserva Torrontes 75cl„Torrontes”Argentiina, Mendoza • kuiv • 99 kr • AS Valior • www.valior.ee

Läikiva kuldkollaka värviga, parfüümse lillelise lõhnaga, rohke puuviljalise aroomi ja kerge vürtsika alatooniga. Kontsentreeritud, delikaatne, samas värske maitsega. Sobib suurepäraselt Aasia köögiga ja erinevate praetud, küpsetatud ja grillitud liharoogadega.

Argento Reserva Malbec 75cl„Malbec”Argentiina, Mendoza • kuiv • 99 kr • AS Valior • www.valior.ee

Sügava purpurpunase värviga. Jõulise, Malbecile tüüpiliste punaste viljade (ploomi, musta kirsi, šokolaadi ) ja vanilje aroomiga. Täidlase ümara maitsega, head arenenud tanniinid järelmaitses. Sobib erinevate liharoogadega.

Vein

isoo

vitu

sVe

inis

oovi

tus

Tarapaca Terroir La isLa sauvignon BLanc 75cL„Sauvignon Blanc” • Tšiili, Lyeda Valley • poolkuiv • 128 kr • Altia Eesti AS • www.tarapaca.cl„Sauvignon Blanc” mari on ideaalne kaaslane mereandide-ga, olles hea happesuse ning värskusega. Hästi aitab mait-seid esile tuua ka „Sauvignon Blanc´ile” omane tsitrusviljade nüanss.

HugeL riesLing 75cL• „Riesling” • Prantsusmaa, Alsace • kuiv • 240 kr • Dunkri Kaubanduse AS • www.dunker.eeVeini nooruslikku rahutust ja energiat reedavad õrn rohekas jume välimuses ning ka aroo-mis ja maitses. Maitse on tulvil tsitruselisi, kuid „Riesling´i” kum-mardajad leiavad siit ka viiteid märjale samblale ja petrooleu-mile. Vein on tulvil happesust. Vaieldamatult üks paremaid lahendusi kana- ja kalaroogade kõrvale. „Riesling`i” happesus toob hästi esile nende roogade peidetumadki maitsenüansid.

Ret

sept vaja LäHeB:

•• 300g maitsestamata kanafileed•• 200g kirsstomateid•• 200g erinevaid rohelisi salateid: lehtsalatit, frilliance-salatit, rukolat, mungoa idusid.•• sidrunimahla•• soola ja pipart•• suhkrut•• oliiviõli

vaLmisTamine:•• Rebi salatilehed tükkideks ja paiguta koos idudega taldrikule. Poolita kirsstomatid, lisa need salatilehtedele. •• Tükelda kanafilee ribadeks, prae kiirelt pannil ning maitsesta soola-pipraga, lisa salatile.•• Maitsesta salat sidrunimahla ja oliiviõliga ning sutsukese suhkru ja soolaga.•• Serveeri koos röstitud chiabatta või kukliga ning küüslauguvõiga.

Ret

sept vaja LäHeB:

•• 400g puhastatud ja soolvees keedetud krevette•• 200g riivitud juustu (nt Hollandi leibjuust)•• 150-200g kompotiananassi•• 150ml hapukoort•• 150ml mahedat majoneesi•• 6 keedetud muna •• soola

vaLmisTamine: •• Nõruta krevetid soolveest, riivi juust ning tükelda ananass väikesteks kuubikuteks. Sega koostisained kokku. Lisa salatile hapukoor ja majonees, maitsesta soolaga ja sega.•• Lõika keedetud munad sektoriks ja aseta salatile.•• Serveeri röstsaiaga.

cono sur vr pinoT noir 75cLPinot Noir • Tšiili, Valle Central • kuiv • 100 kr • AS Valior • www.valior.eeTraditsiooniliselt on sobinud kana-liha ja „Pinot Noir” alati suurepä-raselt kokku. Kuna salat sisaldab palju kirsstomateid, peaks vein olema punane. Samuti sisaldab salat rohelisi lehti eriti mõru ruko-lat, seega peaks vein omama pii-savalt hapukust ja mitte sisaldama tanniine ega tohiks olla küpsenud tammevaadis. Salatile on lisatud veel sidrunimahla ja oliivõli mis nõuab veinist taas hapukust. Cono Sur VR Pinot Noir on puuviljaline, hapukas ja praktiliselt tanniinivaba nauditav vein, mis ei ole küpsenud tammevaadis.

Hoya de cadenas BLanco 75cL• „Chardonnay”, „Sauvignon Blanc”, „Macabeo” • Hispaa-nia, DO Utilel • Requena • poolkuiv • 109 kr • Altia Eesti AS • www.vicentegandia.com „Chardonnay” marja mandlili-sus ning „Sauvignon Blanc´i” värskus ja puuviljalisus har-moneeruvad hästi kerge ja lihtsakoelise kanasalatiga, tuues esile erinevate maitse-taimede nüansid.

cono sur vr viognier 75cLViognier • Tšiili, Colchagua Valley • kuiv • 100 kr • AS Valior • www.valior.eeKrevetisalat sisaldab peamise osa krevette, mis vajavad hapet. Tugevaks mõjutajaks on ka rohkelt lisatud kompotiananass, mis teeb salati magusamaks ja eksootiliseks, mistõttu vein peaks olema hästi puuviljaline ja omakorda vähese happega. Hapukoor ja majonees tõstavad mingil määral hapukust toidus, kuid mitte väga oluliselt, pigem annab hapukoor pehmust ja rasvasust, mistõttu veinis peaks olema nii hapet kui ka puuviljalisust. Kuna kõik koostisosad on heledad, nõuab see salat oma kõrvale valget veini. Cono Sur VR Viognier on puuviljaline, mõõduka hapukusega nauditav vein kreveti-, ananassi ja juustusalatiga.

HugeL TradiTion 75cL„Pinot Girs”, „Sylvaner”, „Riesling”, „Gewurztraminer”, „Muscat” • Prantsusmaa, Alsace • kuiv • 149 kr • Dunkri Kaubanduse AS • www.dunker.eeElegantne vein, sädeleva õrnkollase tooniga. Aroom on tulvil kevadlillede lõhna-puhangut, aimata on liiliat, roosi, veidi troopilisi puuvilju. Maitse on mõõdukalt ümar ja siidjas, millele paneb väärika punkti nooruslik happesus, mis heliseb üsna pikalt ka järelmaitses. Vein harmo-neerub koduse toiduga, hea struktuuri tõttu pakub vein meeldivaid elamusi nii kala- kui ka linnulihast ning mere-andidest roogade kõrvale.

VeinilehtVeinilehtVe

inim

aja

viinamarjasort • päritolumaa • piirkond • kuiv/poolkuiv/magus • orienteeriv hind kaupluses • maaletooja • kodulehekülje aadress • iseloomustus

Argento kaubamärk loodi 1999. aastal ja kuus aastat hiljem asutati AWC ehk Argento vei-

nikompanii. Nelja viimase aastaga on Argento tõusnud Argentiina juhtivaks veinitootjaks ja on Euroopas Argentii-na veinide müügiosas I kohal. Hetkel on Argento veinid esindatud 45 maail-mariigis ning kompanii esinduskontorid asuvad Londonis ja Mendozas.

Argento kaubamärki omavad Biben-dum Wine ja Bodegas Esmeralda.

Bodegas Argento veinimaja asub Rivadavias ehk ida-Mendozas, keset 60 aasta vanust veiniaeda, kus kasvavad Bo-narda viinapuud. Veinikelder on ehitatud 1910. aastal tootmisvõimsusega miljon liitrit aastas. Pärast renoveerimist 1998. aastal varustati veinikelder modern-se tehnoloogiaga ja tootmisvõimsused kasvasid kaheksa miljoni liitrini aastas. Nimi Argento tuleneb ladinakeelsest sõ-nast hõbe – Ag – argentum.

Argentiina on oma veinitootmiselt ja mahtudelt viiendal kohal maailmas ja teisel kohal Uues Maailmas. Argentiina veiniajalugu on väga pikk ja veinivalmis-tuse traditsioonid väga vanad, sest his-paanlased rajasid esimesed veiniaiad Ar-gentiinasse juba rohkem kui 450 aastat tagasi. Pärast Argentiina iseseisvumist 1816. aastal jätkus viinapuude kasvata-mine seal endise hooga.

Veiniaiad mägedesArgento veiniaiad asetsevad Salta ja Mendoza provintsis.

Salta provints Cafayate Valley on provintsi kõige tähtsam viinamarjakas-vatusala, sest ta on piiratud mägedega ja tuulte eest kaitstud, ning kus kasvatatak-se valdavalt „Torrontes” viinamarjasorti. Veiniaiad Cafayate Valley’s asetsevad

Argento veinimaja on oma nime saanud ladinakeelsest sõnast „hõbe”

1700 meetrit üle merepinna, „Torrontes” küpseb seal aeglaselt, omandades rohkelt aroome, täidlust, puuviljasust ning see-tõttu on Cafayate sellele viinamarjasordi jaoks parim kasvuala Argentiinas.

Mendoza on kõige suurem viinamar-jakasvatuse provints Argentiinas, too-tes tänapäeval juba kolmveerand kogu Argentiina veinimahust. Mendoza asub 32-37 laiuskraadi vahel sarnaselt Napa Valley’le, päike paistab seal 300 päeva aastas ning keskmine aastane sademete hulk on vaid 200 mm, mis tähendab, et veiniaiad vajavad lisakastmist. Selleks rajasid juba vanad indiaanlsed vee kast-mise kanalid, mis saavad oma vee Andi-de tippudelt sulavas lumest.

Argento veiniaiad paiknevad Men-dozas järgmiselt:

Kesk-regioon, mille kõrgus üle me-repinna ulatub kuni 1100 meetrini ja kus asetsevad kõige tähtsamad veinialad nagu Lujan de Cujo, Maipu, Lunlunta ja Alto Agrelo. Tähtsamad viinamarjasor-did Kesk-regioonis on „Malbec”, „Caber-net Sauvignon” ja „Chardonnay”.

Ida-regiooni kõrgus üle merepinna on ainult 600-750 meetrit, Argento aiad ja veinikelder paiknevad seal Riva-davia ja Junini veinialadel. See piirkond on kõige soojem ja seal kasvatatakse küpsemiseks kõrgemat õhutemperatuuri vajavaid veinimarju nagu „Shiraz”, „Bo-narda” ja isegi „Pinot Grigio”.

Uco Valley on Mendoza üks kõrgemal paiknevaid viinamarjakasvatuspiirkondi, asetsedes 900 kuni 1400 meetrit üle me-repinna. Peamised veinialad on Uco Valley ja Lääne Tupungato. Viinamarjasortidest kasvatatakse seal jahedamasse kliimasse so-bivat „Sauvignon Blanc’i”, „Chardonnay’d”, „Pinot Grigio’t”ja „Malbec’i”.

Bodegas Argento peaveinimeister on Gerardo Cirrincione, kes koordinee-rib kogu Argento meeskonda. Argento veinimeister Silvia Corti vastutab otse-selt Argento veinide eest. Samuti juhen-dab ta viite noort Argento veinimeistrit ning jälgib nende tööd.

Viinamarjakasvatuse eest vastutab Alejandro Viggiani, juhtides viie veini-aia tööd.

His

paan

ia Hoya de Cadenas Shiraz 75cl„Shiraz”Hispaania, DO Utiel Requena/Valencia • kuiv • 112 kr • Altia Eesti AS • www.vicentegandia.com

Suulael tunda pehmeid tanniine ja pisut tumedat šokolaadi, lõpp vürtsikas. Järelmaitse pehme ja mustikane.

Raimat Abadia Crianza 75cl„Tempranillo”, „Cabernet Sauvignon”, „Merlot” Hispaania, DO Costers del Segre • kuiv • 120 kr • Altia Eesti AS • www.raimat.es

Suulael tunda küpset ploomi, musta sõstart, pisut tumedat šokolaadi ning vürtsinoote. Lõpp on kirsine, tunda magusaid vürtse ning puhtaid tammetanniine.

Balada Agricultura Ecologica Tempranillo 75cl„Tempranillo” Hispaania, La Mancha • kuiv • 107 kr • AS Valior • www.valior.ee

Kirgas, purpurpunane värv. Hästi aromaatne, tunda maasikaid, mustikaid, ploomi, vaarikaid, maasika-vaarikakaramelli, põldmarju, punaste marjade sefiiri, kohvi, vaniljet, tubakat, vürtse. Maitse keskmise täidlusega, pehme, mahlane. Keskmaitses marjane, puuviljaline, mõnevõrra mõru. Järelmaitses pehmed tanniinid, tubakas ja vürts.

Cune Crianza 75cl„Tempranillo” 80%, „Garnacha” & „Mazuelo” 20%.Hispaania, Rioja • kuiv • 149 kr • AS Valior • www.valior.ee

Rubiinpunane, violetse alatooniga. Aroom puuviljaline, tunda kirsisust, ploomi, mustikaid, lagritsat ja tubakat. Maitse keskmiselt täidlane, hästi puuviljaline, pehme, isegi puuviljaliselt mahlakas. Järelmaitses pehmed puidu tanniinid ja tubakas. Sobib grillitud loomaliha roogade, grillitud lambaliha ja ulukilihaga, samuti küpsete juustudega.

Gran Castillo Family Reserve Chardonnay - Moscatel 75cl„Chardonnay”, „Moscatel”Hispaania, D.O.Garinena • poolkuiv • 85 kr • Dunkri Kaubanduse AS • www.dunker.ee

Veini valmistamisel on kasutatud kahte viinamarjasorti – „Moscatel” ja „Chardonnay” viinamarja. Viimast on hoitud paar kuud ka tammevaadis, et lisada juurde täidlust ja suitsusust. See elegantse täidlusega vein sobib igapäevaseks nautimiseks toidu kõrvale või ka niisama seltskonnaveinina.

Torres Sangre de Toro 75cl„Garnacha”, „Carinena”Hispaania, D.O.Penedes • kuiv • 115 kr • Dunkri Kaubanduse AS • www.dunker.ee

Jõulise buketi ja sügava rubiinpunase värvusega kuiv punanevein, millest õhkub Hispaania temperamenti. Sangre De Toro omadused paranevad veelgi, kui teda hoida isiklikus veinikeldris 1-2 aastat. Sobib sea- ja veiseliha roogade juurde, grill-liha ja erinevate juustudega.

Kuuekäiguline õhtusöök, Prant-susmaa Hugel & Fils veinimaja veinid ning veinimaja esinda-

ja hr David Ling meelitasid restorani Dominic kokku ligi 40 veininautlejat.

David Ling, kelle särav isiksus lausa legendaarseks on saanud, külastab Eestit kord aastas, et koos siinsete veiniinimes-tega maitsta toidu kõrvale parimat vali-kut Hugeli veinikeldrist ning pajatada sinna kõrvale mõned lood.

Hugeli veinikelder on ühe ja sama perekonna käes olnud 1639. aastast ning praegu toimetab seal juba 12. põlvkond. „See on esimene põlvkond, kel pole vaja olnud nullist alustada,” tõdes David Ling. Sõjad on keldrit ja is-tandust kõvasti räsinud ning Saksamaa ja Prantsusmaa vahel on piirkond ülem-võimu vahetanud lausa viiel korral. Sel ajal veini kvaliteeti ei hinnatud, taheti vaid suurt kogust. Kui piirkond Prant-susmaa võimu alla tagasi sai, jätkus tootmine Hugeli veinikeldris endisel kvaliteedile rõhku asetaval moel.

Hugeli istandustes kasvatatakse Alsace`i piirkonna noobleid valgeid sor-te („Riesling”, „Gewürtztraminer”, „Pinot Gris”, „Sylvaner”, „Pinot Noir”, millest valmivad suurepärased kuivad veinid. „Kasvatame paljusid sorte, sest maa seal piirkonnas on erinev – üks sort kasvab

hästi ühel põllul, aga teisel pool teed kas-vab hästi teine,” põhjendas David Ling. See kõik on Hugeli perekonna aegade jooksul välja selgitatud tarkus, tradit-sioonidest lähtub kogu Hugeli veinikeld-ri tegevus: viinamarjad nopitakse käsitsi ja ka tootmisprotsess on suures osas kä-sitöö. Hugeli veinikeldri käes on näiteks ka üks Guinessi rekord – see on maailma vanim, aastast 1715 pärit tammevaat, kuulus Ste Caterine, mis on siiani ka-sutusel, mahutades 8800 liitrit. Tradit-sioonidele kindlad on ka Hugeli veinide erkkollased sildid – niisugust värvi on need juba rohkem kui sada aastat.

Viimased kolm aastat on ilm Alsace`i piirkonnas olnud kui ühe vitsaga löödud. „Kevad oli ilus, juuli ja august kohutavad, nii et arvasime, et kaotame kogu saagi, aga september tuli imeilus ja kokkuvõttes saime suurepärase saagi,” muheleb Ling aastatest 2007, 2008 ja 2009 kõneldes. Kui viimatimärgitud aastakäigu vein alles areneb keldris, siis neist noorim - 2008. aasta vein on juba müügil, nagu ka keldri vanim, 1988. korjeaasta vein.

Eestlased hindavad Hugeli erkkollase sildiga veine vägagi. Ehkki oleme pisi-ke riik, asume Hugeli ekspordimahtude seisukohast 15.-20. kohal. Üldse eks-pordib Hugel 95% oma veinidest, kokku 138 riiki.

Erkkollase sildiga Hugeli vein ja David Ling tõid restoranile Dominic täismaja

david Ling

Foto: rauno volmar

VeinilehtVeinilehtK

ampa

ania

tood

e Eesti parim sommeljee töötab Telegraafis

Kas teadsid, et meelepäraseid veine on võimalik soodsalt osta otse maaletoojalt?

Tootja: Eesti Päevalehe AS,

Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn

Erilehe valmistas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

projektijuht: Karina Egipt,

680 4521, karina.egipt@epl.ee

Toimetaja: Kristiina Viiron,

680 4567, kristiina.viiron@epl.ee

Tegemist on alkoholiga! Tähelepanu, alkohol kahjustab teie tervist!

vasTa ja vÕida!Saada 9. aprilliks enda kontaktandmed

ja vastus küsimusele:

mida tähendab vana maailma veini-pudelite etikettidel märge reserve?

e-postiga: veinileht@epl.ee või kirja teel: Eesti Päevalehe AS

Narva mnt 13, IV korrus10151 Tallinn,

märgusõnaga „Veinileht” ja alusta uut aastat vahva kingitusega!

Loosis osalemiseks pead olema vähemalt 18-aastane.

• kampaaniaperiood • osalev poekett • maaletooja • kodulehekülje aadress

NVY Passion Fruit 75cl1.03–31.03Prisma PeremarketidAltia Eesti AS

J.P.Chenet 75cl veinid 17.03–30.03

Rimi Hyper- ja SupermarketidDunkri Kaubanduse AS

www.dunker.ee

Hoya de Cadenas sari31.03–13.04Rimi SupermarketidAltia Eesti ASwww.vicentegandia.com

Terre Allegre Sangiovese 75cl 01.04–14.04SelverAS Valiorwww.valior.ee

Gran Castillo Family Reserve veinid 75cl01.04–14.04 SelverDunkri Kaubanduse ASwww.dunker.ee

Signe Kalberg

Võitja tunnistas, et tema jaoks osutus kõige raskemaks 44 küsimusest koos-nev teooriatest. „Pärast seda testi oli küll tunne, et väga palju on veel õppida,” ütles Peäske. Lihtsam oli veini dekanteerimine ehk ümbervalamine.

Vastset võitjat ootavad septembris ees Euroopa meistrivõistlused Austrias ning selleks tuleb tal juba varakult valmistuma hakata. „On vaja lugeda vastavat kirjan-dust, osaleda degusteerimistel. Esimest korda sellisel suurvõistlusel osaleda ja Eestit esindada tähendab eelkõige või-malust õppida parimatelt,” märkis Peäske. Ta teab hästi, milline tunne on võitlustel osaleda, mitmelt suurelt võistluselt on ta kaasa toonud väärikad tiitlid. Mullu Riias toimunud Balti sommeljeede võistlusel Vana Tallinn Grand Prix 2009 pärjati mees Baltimaade parimaks sommeljeeks. Ta on ka võistluse Eesti Parim Sommel-jee 2008 teise koha omanik, mullu jagas Peäske Aivar Vipperiga Eesti Parim Som-meljee Trophée Masi 2009 2.-3.kohta.

põhjalik teadmiste kontRollFinaalvõistlusele, mis korraldati Tallink Spa & Conference Hotelli restoranis Nero, valis peažürii pärast eelvooru välja

eesti parim sommeljee 2010 trophée Codorniu finaalvõistlusel pälvis parima sommeljee tiitli kristjan peäske hotellist telegraaf

kolm osalejat: Kristjan Markii, Kristjan Peäske ja Aivar Vipperi, kes kolmeke-si Eesti Parim Sommeljee 2010 tiitlit püüdma läksid.

Võitluse eelvoorus osales kümme sommeljeed, kel tuli vastata testi 44 kü-simusele, kirjeldada kahte veini ja veini dekanteerida. Kirjaliku testi, veinikir-jelduse ja dekanteerimise punktid liideti kokku ja nende tulemuste põhjal selguski kolm eelnimetatud finalisti. Niisamuti valiti ka kolm šampanjavooru osalejat, et jagada omavahel ära 4.-6. koha pare-musjärjestus. Vooru pääsesid Aleksandr Rafalski, Ave Toomjõe ja Tarvo Sarapuu.

Finaalis algas kõigil punktiseis nul-list. Inglise keelses finaalvõistluses osales kolm finalisti väga pinevas ja põhjalikke teoreetilisi teadmisi ning sommeljee osavust vajavas lõppvoorus. Kõik finalistid dekanteerisid veini ning teenindasid kliente. Samuti pi-did finalistid pime-degustee-rides kirjeldama kahte veini: Prantsusmaa veini Chateau Gloria Saint-Julien 1997, Bordeaux ja USA veini Ra-venswood Sonoma County Old Vine Zinfandel 2004 ning ära arvama viis alko-hoolset jooki (akvavit, marc, rumm, burboon ja pastis), so-

bitama menüü juurde veine ning paran-dama vigase veinikaardi. Samm-sammult käidi läbi kogu piduliku õhtusöögi menüü joogid alates aperitiivist ja veest kuni di-gestiivini välja.

Kui punktid kokku loeti, saigi kõige parema tulemuse Kristjan Peäske, teise-le kohale jäi Kristjan Markii restoranist Balthasar ja kolmandaks Aivar Vipper

eesti parim sommeljee kristjan peäske. Foto: Rene suurkaev

„Kevad oli külm ning veinitegu polnud alanud veel. Oleks maavärin olnud näda-la võrra hiljem, olnuks kahjustused palju suuremad,” tõdeb Tšiili veinikompanii Viña Concha y Toro esisommeljee Gab-riel Salas Silva. Maavärina järel tabas riiki ka veel tsunami, millest ametlikud või-mud inimesi ei hoiatanud, ning mistõttu ei osatud ohtu oodatagi.

Et Tšiili on teada-tuntud veinimaa, ei jäänud maavärinast ja tsunamist puutu-mata ka veiniaiad ja veinikeldrid. Salase sõnul on veinitoodangu kaotuse maht üleüldiselt ca 12% ehk 250 000 miljonit dollarit. Valusamalt mõjutas katastroof ühe-kahe veinikeldriga ettevõtjaid. Neil,

kel keldreid-aedu rohkem, pääsesid ka kergemalt, kuigi kannatada said nendegi valdused. Viña Concha y Toro üheteist-kümnest veinikeldrist sai tõsiselt viga üks. „Me ei kaotanud dramaatilist osa oma toodangust, sest 2009. aasta oli hea vei-

niaasta, tänavuse aasta saak aga väiksem,” selgitab Salas.

Maavärina tõttu veeresid keldrites tün-nid üksteise pealt alla ning osa neist puru-nes. Murekoht on seegi, et 3000-4000 allaveerenud tünni olid sildistamata ning on nüüd omavahel segunenud. Sama-moodi on asjalood sildistamata pudelite-ga: kui need ka terveks jäid, segunesid nad ikkagi üksteisega. Purunesid ka mitmed terastünnid – oleks vaja neis veini teha, aga paraku ei saa. „Jagame selle piirkonna marjad teistesse keldritesse ära,” märgib Gabriel Salas, et saak seetõttu raisku ei lähe ja vein valmistamata ei jää.

Viña Concha y Toro veiniaedadele

maavärin suurt kahju otseselt ei teinud, tõdeb Salas. Kõrgele seotud viinapuudelt kipuvad marjad küll maavärinaga alla va-risema, ent Viña Concha y Toro veiniaias kasvavad marjad madalate ridadena ning niisugustelt puudelt marjad maha ei pude-negi. „Me ei hakka isegi kokku arvutama, kui palju me võisime kaotada, lähme eda-si sellega, mis meil on,” on Gabriel Salas optimistlik, rõõmustades, et inimesed olid üksteise vastu pärast juhtunut hästi soli-daarsed ning näiteks sotsiaalvõrgustikes levis ülekutse: Go, Tšiili, go!

Muide, maavärinast oleks mees peaae-gu, et „ilma jäänud”, sest oli alles eelmisel päeval tööreisilt koju Tšiili naasnud.

Tallink Spa & Conference hotellist. Šampanja serveerimisega 75 cl pu-

delist üheksasse šampanjaklaasi järjestati 4.-6. koha omanikud. Kõik kolm osale-jat võistlesid üheaegselt šampanja servee-rimises täpsuse ja aja peale. Tähtis oli täi-ta üheksa klaasi ühel nivool igasse klaasi ja valada vaid üks kord. Pudel pidi jääma tühjaks ning jooki pidi klaasides olema võimalikult võrdselt. 4. koha pälvis Ave Toomjõe restoranist Ribe, talle järgnesid Aleksandr Rafalski restoranist Bocca ja Tarvo Sarapuu hotellist Telegraaf.

Võistluse võitjale Kristjan Peäskele panid võistluse korraldajad Eesti Som-meljeede Assotsiatsioon (ESA) ja Gru-po Codorniu siinne esindaja Altia Eesti AS autasuks välja veinireisi Codorniu veinimõisatesse, magnumpudeli Anna de Codorniu ning Codorniu Cava Pinot Noir vahuveini, diplomi ning sabraaži mõõga, mille abil avatakse vahuveini.

Kuidas seda tehakse, oskab demonst-reerida ka esisommeljee Kristjan Peäske.

Teise ja kolmanda koha päl-vijad sõidavad samuti Codorniu veinimõisatesse, lisaks said nad mekkimiseks magnumpudeli Anna

de Codorniu vahuveini.

Cono Sur Merlot 75cl14.04–27.04Rimi Hyper- ja SupermarketidAS Valiorwww.valior.ee

valiorPunane 73, TallinnE–R 10.00–17.00Tooted leiad: www.valior.ee

dunkerPärnu mnt 232/9, TallinnE–R 9.30–16.30 Info tel: 659 9550Tooted leiad: www.dunker.ee

altiatooteid on võimalik osta:www.veinisober.ee

gabriel salas silva

Foto: arno mikkor