31
VENE AEG I Hellika Joosua

Vene aeg I

  • Upload
    hellikaj

  • View
    1.582

  • Download
    12

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Vene aeg I

VENE AEG I

Hellika Joosua

Page 2: Vene aeg I

Eesti peale põhjasõda• Peale sõjategevuse lõppu elas Eestis 120-140 000 inimest, vähem kui XIII sajandi

alguses.

Tühjaks jäänud maa pakkus kurba vaatepilti: Metsakasvanud kirikud Jalajälgedest, mille järgi inimesed üksteist otsinud ning leidnud. Aastaid harimata põllud kasvasid sööti Koduloomad olid hävinud

• Viletsas seisukorras olid ka mõisad XVIII sajandi algupoolel.

Põhjasõja aegsest hävingust taastus maa aga üllatavalt kiiresti. Sõjale järgnenud pikem rahuaeg tagas rahvaarvu jõudsa kasvu. Sajandi lõpuks ületas rahvaarv taas üle poole miljoni piiri.

Page 3: Vene aeg I

Balti erikord I• Rootsi lüüasaamine ei olnud nii ränk, et ta minetanuks soovi kaotatud alasid

uuesti tagasi võita. Venemaa edasitung sundis valvsusele ja vastuabinõude kaalumisele ka Lääne-Euroopa riike.

• Baltisaksa toetuse tagamiseks alustati sõja ajal juba restitutsiooniga.• Baltikumi valitsemiskorra põhilised jooned kinnitati 1721.aastal Venemaa ja

Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga.• Uusikaupunki rahu 1721.a: Balti aadlil ja linnadel säilis Vene impeeriumi koosseisus laialdane

omavalitsus Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest : luteri

usk,saksaleene asjaajamine ja tollipiir Vene kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse

kindralkubernerid

Page 4: Vene aeg I

Balti erikord II• Valitsusohjad jäid enamjaolt kohaliku aadli hulgast kondralkuberneri

abilisteks määratud kahe valitsusnõuniku kätte.

• Aadli omavalitsust teostasid nii : Eesti-,Liivi- kui ka Saaremaa rüütelkond, säilitades Rootsi valitsusajal kujunenud organisatsioonilise struktuuri.

• Aadlikogunemistele “Maapäevadele” – ei kutsutud enam linnade esindajaid, nagu oli see varem tavaks.

• Rüütelkonnad püüdsid kiriku üle oma kontrolli kehtestades. (Rüütelkonnad nõudsid endale kiriku juhtorganites kohad)

• 1730-40-ndatel aastatel koostasid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad-aadlimatriklid.

• Aadlimatriklid pidid kaitsma siinste põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.

Page 5: Vene aeg I

Balti erikord III• Omavalitsus säilis ka linnadel.

• Põhjasõjas laastatud väiksemad linnad läksid mõisnike kätte

• sealseid elanikke sunniti nagu talupoegi mõisasse teotööle.

• Poliitilisi õigusi ei omanud mitte kõik linnaelanikud,vaid üksnes linnakodanikud.

• Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus- raad.

• Linnade ühistegevust rüütelkondade vastu ei kujunenud.Seda takistasid linnade eneste vastuolud kaubandusküsimuste ning lahkhelid rae ja kodanike vahel.

• Maanõunikud ja raehärrad määrati eluks ajaks ametisse.

• Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, ning see aitas säilitada: siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga.

Page 6: Vene aeg I

Põllumajandus• Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus.See

andis põhiosa Eesti mõisate ja talude sissetulekust.

• Tollivaba kauplemise õigus soodustas jätkuvat vilja väljavedu Rootsi.

• Uueks viljatarbijaks sai Baltikumi toodud 50 000-meheline Vene sõjavägi.

• Peamine väljaveetav kaup Vene turule – viin.( Viina saamiseks raiuti maha põlismetsad,et kütta viinakööke)

• Viinaköögi praagaga nuumati härgi,kes samuti Peterburi turule viigi.

• Loomakasvatus parandas olulisel määral põldude väetamist ning tõstis maa saagikust.

Page 7: Vene aeg I

1739. Roseni Deklaratsioon• Talupojad kes ei olnud unustanud õiguse otsimisest Rootsi pealinnast,

lootsid toetust leida nüüd Peterburist. • mölder Jaan,keda mõisnik oli taga kiusanud, õnnestus kaebekiri anda

keisrinnale 1737.aSelgituse saamiseks pöördusid riigivõimud rüütelkondade poole.

• Roseni järgi 1739.a oli siinne talupoeg: o pärisorio mõisnik võis teda pärandadao vahetadao müüa nagu muud mõisa varao nagu talupoeg ise nii kuulus ka tema maa ja vara mõisale. Kohtuvõim kuulus talupoja üle maanõuniku arvates vaid rüütelkonnale,mitte

riigile.

Page 8: Vene aeg I

Kaubandus• Väljaveos

Vili

Metsamaterjal

Lina

Kanep

• Sisseveos

Sool

Raud

Tubakas

Heeringas

Luksuskaubad ja riie jõukama linnarahva jaoks

Page 9: Vene aeg I

Katariina II Balti poliitika1762. aastal tõusis Venemaa troonile Katariina II, kelle valitsusaeg(1762-1796) tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Uus valitseja taotles• Impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ning ühesugusele

piiramatule keisrivõimule allutamist.• 1764.a suvel Eesti- ja Liivimaal suurejoonelist ringsõitu tehes rõhutas

Katariina II kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga.

• 1767. aasta suvi kutsus Katariina II Moskvasse üle kogu riigi valitud esindajad,arutamaks keistrinna enda poolt kavandatud Venemaa uut seaduste kogu.

• Katariina II kavatsusi toetas vene aadel.Oma plaanidest Baltikumi tihedamaks liitmiseks Katariina II siiski ei loobunud

Page 10: Vene aeg I

• Asehalduskorra kehtestamine 1770-ndate aastate lõpul alustasid Vene võimud ettevalmistusi 1775.aastal

Venemaal kehtestatud uute haldusseaduse laiendamiseks Baltikumile.

• 1783.a kehtestai Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra(1783-1796) nime all.

• Eestimaa kubermangu lisandus Paldiski maakond.

• Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa.

• Narva linn jäi edasi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu.

• lõunapiiri äärde jäädavatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga maakonna all.

• 1783.aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Siitpeale oli Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn,Tartu,Narva,Pärnu,Kuressaare,Haapsalu,paide,Rakvere,Viljandi,Valga ning uute linnadena: Paldiski ja Võru.

Page 11: Vene aeg I

• Poliitilised ümberkorraldused

Balti provintside poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga.

• Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur

• Maanõunike kollegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali.

• Uus aadli ja linnade omavalitsus tugines täiesti uutele põhimõtetele.

• Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esinadajaid ka vähemjõukatest kihtidest.

Põhjalikult muudeti maksukorraldust

• Kehtestati Eesti- ja Liivimaal ühtne pearahamaks .

• Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi.

Peale Katariina II surma kehtestati põhijoontes varasem valitsemisviis

Page 12: Vene aeg I

• Kultuurimõjutused XVIII sajandilEesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni

• Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ega suutnud Baltikumile märkimisväärset mõju avaldada.

• tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga

• Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse Saksamaa ülikoolides

• Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis, kus valitses suur puudus pastoritest,juristidest,arstidest kui ka koduõpetajatest.

• Kuigi Läänemereprovinitsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, pole Baltikumi kultuurilist arengutaset XVIII sajandil põhjust üle hinnata.

Põhjasõja laastav ja hävitav mõju rõhus vaimuelu veelgi rängemalt kui majandust.

Page 13: Vene aeg I

UsueluVaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku

hooleks.Alustada tuli rasketes tingimustes:

• Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta:kes oli põgenenud,küüditatud.

• Samuti oli lõppenud teoloogilise hariduse andmine kodumaal, mis rakendas uute õpetajate ametisse nimetamist.

• Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinenud.

• Kiriku mõju oli kahanenud.

• Ametisse ei pandud piiskoppe.

• Liivimaal juhtis kirikuelu nagu Rootsi ajalgi vaimulik kindralsuperintedent

• Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse.

Page 14: Vene aeg I

PietismSaksamaalt alguse saanud usuvool- Pietism.

• Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus.

• Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ning elu kõlbelisemaks muutmist.

• Pietism omandas siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi 1720-30-ndatel aastatel.

• Toimekuse ning usinusega aitasid pietistid üle saada õpetajatel Põhjasõja-järgsest madalseisust.

• Nad lähendasid rahvale luteri usku.

• Püüdsid rahvale usudogmad arusaadavaks teha.

• Elavnes ka usulise kirjanduse väljaandmine.

Page 15: Vene aeg I

Vennastekoguduste liikumine• Rahva sekka jõudsid piatistlikud ideed vennastekoguduste ehk

hernhuutlaste liikumise kaudu.• Saksa rändkäsitööliste kaudu jõudis see 1730-ndate aastate alguses

Eestisse ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks.• Hernhuutlased propageerisid usuvagadust alandlikkust kõlblust sotsiaalset võrdsust ja vendlust• Hernhuutlased moodustasid omaette kogudusi, valides ise endale jutlustaja.• Koguneti sageli lageda taeva alla• Suuremad kogudused ehitasid endile ka palvemajad.• Asuti võitlema ka vanade kommete vastu ning suurt rõhku pandi

kõlblusele(võõrduti kõrtsist, millest paljud lausa sulgeda tuli)• Vennastekogudusse suhtuti positiivselt, sest see tõi rahvale religiooni

ligemale.• 1743.keelustati see liikumine(kontroll kadus)

Page 16: Vene aeg I

• RatsionalismXVIII sajandi teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu-

ratsionalismi.

• Ratsionalistid suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse.

• Eesmärk oli rahva harimine ning valgustamine.

• Ratsionalistidest õpetajate jutlused pakkusid kasulikke teadmisi ja tarku nõuandeid.

• Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust.

• Kaks suurimat ratsionalisti: Georg Eisen v.Schwarzenberg ning August Wilhelm Hupel.

Page 17: Vene aeg I

RahvaharidusTingimused hariduse omandamisega olid halvenenud Põhjasõja-järgsetel

aastatel.

• Koole nappis.

• Õpetajaks enamasti köster, kes lastega eesti keeles lugemist veeris ja kirikupalveid selgeks õpetas.

• Kool asus enamasti taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel, mil talutoimetusi oli vähem.

1765.aasta Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintedent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette, et koolid tulevad ka suurematesse mõisatesse.

Mõistnike arvates polnud talupoegadel vaja haridust, seega see nõue täit rakendust ei leidnud.

Eestimaa kubermangudes oli koolide rajamise käik veel aeglasem.

Page 18: Vene aeg I

Lugemisvara

XVIII sajandi teisel poolel hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Esimene teadaolev maarahva kalender ilmus 1731.aastal.

• Lugejaid oli palju, vaatamata kooliolude kesisusele.

• Peamiselt õpetati lugema kodus mitte koolis.

• Talurahva lugemismaterjal koosnes piiblist ning palve- ja lauluraamatutest.

Page 19: Vene aeg I

Esimesed kriisinähud mõisamajanduses.Kuni XVIII sajandi lõpuni polnud balti mõisnikud majandusuuendustest

kuigivõrd huvitatud.

Sidemed Saksamaaga tõid kaasa püüde jälgida sealset elustandardit, mis Baltikumi kehvades oludes nõudis väljaminekute olulist suurendamist.

• Puuhoonete asemel kerkisid mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega• Toidulauale ilmusid kallimad ja mitmekesisemad road.• Tallidesse muretseti välismaa traavleid.• Õlle aset täitsid veinid.See kõik sundis üha rohkem ja rohkem mõisnikel võlgu tegema. Nende katteks

aga tuli rohkem toota, seda püüti teha vanal viisil uusi mõisapõlde rajades ja talupoja koormisi tõstes.

Mida edasi, seda enam saadi aru,et nii ei saa kriisist väljuda.

Page 20: Vene aeg I

Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist

XIX.sajandi esimesel poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning ligi 60 000 talu.

• Mõis sai oma põhisissetuleku teraviljakasvatusest.

• Teoorjusele rajatud mõisamajandus ei suutnud enam Euroopa turul konkureerida.

• Viljahindade langemine 1820-30-ndatel aastatel vähendas oluliselt mõisnike sissetulekuid.

• Tulude suurendamiseks püüti laiendada mõisapõlde

• Uued põllud nõudsid rohkem töökäsi ja sundisid mõisnikke renti tõstma.

• Ettevõtlikumad mõisnikud otsisid uusi sissetulekuallikaid:peenvillalambaid,piimakarja arendamisele pandi rohkem rõhku, hakati rohkem kartulit kasvatama, mida kasutati küll peamiselt piirituse ajamiseks.

Uuendustega kaasa läks vaid väike osa mõisnikest.

Enamik aadlist püüdis jätkata siiski vanaviisi: teoorjuslikust majandusest viimast välja pigistades.

Page 21: Vene aeg I

Talurahva omavalitsus.XIX sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel keskset osa

mõis- halduspiirkond, hõimates nii mõisa kui ka külamaa.XIX.sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse

omavalitsus- vallakogukond.• Vallakohtunikud koosnesid kolmest liikmest: kellest ühe nimetas

mõisnik,teise valisid peremhed ja kolmanda sulased.• Vallakohtunikud lahendasid talupoegade omavahelise riiu-ja varanõudeasju,

nõudsid mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumiste eest.• Talupoegadel oli ühisvastutus magasivilja varumisel.• Kohukonna ülesandeks oli vaestehoolekanne.• Kogukonna juhtideks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja

abimeestega ning Liivimaal kaks vöörmündrit.Mõisnik oli kõigi otsuste kinnitajaks.Mõisnik säilitas ka kogukonna üle

politseivõimu.

Page 22: Vene aeg I

Talurahva koosseisTalurahvaseisus jagunes XIX. sajandil mõisa- ja külarahvaks.

• Külarahva seas oli keskne koht pererahval,kelle õlul oli mõisakoormisi täitva talu majandamine.

• Peremees ning perenaine tegid tööd talupõldudel

• Lapsed töötasid koos sulasrahvaga mõisapõldudel,tehes teotööd

• Suuremate talude äärealadel elasid veel väikest maalappi ja eluaset omavad vabadikud e.popsid või saunikud.

• Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad,mõisaasundijad, käsitöölised jpt.

• Esiletõusvam oli talupoegade kiht.

XIX.sajandi keskpaiku moodustas pererahvas umbes 40%, sulasrahvas 30%,vabadikud 20% ning mõisarahvas kuni 10% talurahva üldarvust.

Page 23: Vene aeg I

Usuvahetusliikumine• Usk keisrisse vallandas 1845.a suvel Lõuna-Eestis massilise astumise vene

õigeusku.

• Talupojad olid veendunud,et “keisri usku” vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid.

• Usuvahetajatele kehtestai pooleaastane “järelmõtlemiseaeg”, mis rahva hoogu mõnetigi kahandas.

• Kinnitati,et usuvahetusega ei saada mingisuguseid majanduslikke soodustusi, siiski ei tahtnud talupojad nii kergesti oma õnneunelmaist loobuda.

• Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle 60 000 eestlase.

• Maale kerkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud.

• Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka.

• Kui saadi aru,et usuvahetusega maad ei saada, taheti usku tagasi pöörata luteri peale, kuid enam seda muuta ei saanud, valitsus oli vastu.

Page 24: Vene aeg I

Uued talurahvaseadused

1849.Aastal avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa-ja talumajanduse.

Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said seejärel täielikult asuda majapidamise korraldamisele.

Peremees pidi aga nüüd ise otsustama, mismoodi talu tulutoovamalt majandada.

Otstarbekamat maakasutamist võimaldas ka renditalude kruntiajamine mõisnike poolt.

Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised – mõisamoonakad.

Uue sisseseade said mõisa viinaköögid ning meiereid. 1856.aastal võeti Eestimaal vastu Liivimaaga sarnased talurahvaseadused

ning Saaremaal 1865.aastal. 1866.aastal vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt.

Page 25: Vene aeg I

Laevaehitus ja meresõit.XIX.sajandi teine pool oli Eesti purjelaevanduse tõusuaeg. Peamiseks

laevaehituskeskuseks kujunes Häädemeeste rannik Pärnumaal.

• Laevu ehitati ka Eesti põhjarannikul, eriti Lahemaal.

• Purjekaid kasutati peamiselt rannasõitudeks.

• Nendega veeti Riiga kive ja küttepuid, Peterburi kipsi. Sõideti ka Soome ja Rootsi vahet.

• Taoliste laevade kippereid nimetati metskapteniteks.

• Suurt sissetulekut tõi salakaubandus.

• Kaugemad sõidud vajasid koolitatud meremehi.

• Mitmel pool Eestis asutati merekoole, millest tuntuim Läti piirile Heinastesse.

• Merekooli paberitega tehtu juba ookeanireise.

• 1868.aastal jõudis esimese eestlase laevana purjekas “Matador”

• Meresõit oli küll ohtlik ning raske töö, kuid andis jõukust ja avardas silmaringi.

Page 26: Vene aeg I

Mahtra sõda• Nii majanduslikus kui sotsiaalses arengus jäid Põhja-Eesti ja Saaremaa

XIX.sajandil Lõuna-Eestist maha 15-20 aasta võrra.

• Seaduseteksti uurinud talupojad leidsid, et abitegu mõisale pole enam kohustuslik.

• 1858.aasta kevadel keeldusid paarikümne Harju-,Järva- ja Virumaa mõisa talupojad teotööle minemast.

• Kohale toodi sõjaväeosad,kes vastuhakanuid peksid.

• 2.juuni hommikul piiras ligi tuhat ümbruskonna talupoega Juuru kihelkonda Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber,nõudes soldaite lahkumist.

• Sõnavahetus kerkis kiiresti veriseks kokkupõrkeks.

• Mahtra sõja lahinguväljale jäi haavatuid ja surnuid mõlemalt poolt.

• Ülestõusnud talupojad anti sõjakohtu alla ning 40-le talupojale mõisteti ihunuhtlus, neist kahele 1000 hoopi kadalippu, mida peeti üldjuhul surmavaks.

Page 27: Vene aeg I

Väljarändamine1863.aastal kehtestati uus passiseadus, mis andis liikumisvabaduse kohu Vene

keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist.

• Lahkunute hulk ulatus kümnetesse tuhandetesse.

• Eesti asundusi rajati Volgamaale,Krimmi ja Kaukaasiasse, kaugemad koguni Vaikse ookeani rannikule.

• Enim väljarändajaid jäi siiski Eesti vahetusse naabrusse.

• Nii elas 1897.a rahvaloenduse andmetel Pererburi kubermangus 64 000 eestlast.

• Paljud kes läksid , tulid hiljem tagasi. Sest see mida nad lootsid näha ei olnud selline elu.

• See tõmbas väljarännu tagasi.

Page 28: Vene aeg I

Tartu Ülikooli taasavamine• Koos uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati 1802.aastal ülikool ka

Tartus.

• Taasavatud Tartu Ülikoolis oli nagu Rootsi ajalgi neli teaduskonda:usu-,õigus-,arsti- ja filosoofiateaduskond.

• Enamik õpilasi pärines Balti kubermangudest.

• Tartus õppis ka välismaalasi ja Venemaalt tulnud noormehi.

• Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles.

• Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot.

• Tartu Ülikool muutus väga kiiresti Euroopas tuntud õppe- ja teaduskeskuseks.

• Siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer jpt.

• Aastatel 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mille lõpetas üle 20 teadlase.

Page 29: Vene aeg I

HaridusoludVenemaal teostatud koolireform sätestas kogu impeeriumi territooriumil

neljaastmelise ühtluskooli põhimõtted: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool.

• Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid, kus õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu.

• Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid.

• Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ning arvutamist.

• Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis, millele järgnes kihelkonnakool.

• Usuvahetusliikumise tulemusel lisandusid õigeusu maarahvakoolid.

• Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828.aastal Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar - esimene selletaoline õppeasutus Vene riigis.

• Kohustuslik koolisundus kehtestati kõige varem, 1854.aastal.

Page 30: Vene aeg I

Eestikeelne kirjasõna• Ilmaliku kirjasõna levitajaks olid kalendrid juba varem, XIX sajandi keskel

ilmus neid eesti keeles juba kümmekond.

• Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806.aastal “Tarto maa rahwa Näddalileht”.

• Lühemat aega anti Otto Wilhelm Masingu poolt välja “Maarahwa Näddalalehte” (1821-1823, 1825) ning Friedrich Reinhold Kreutzwaldi toimetamisel ajakirja “Ma-ilm ja mõnda, mis seal ikka leida on”

• Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kelle toimetamisel hakkas 1857. aastal ilmuma Pärnus “Perno Postimees”.

• Eduard Ahrensil olid suured teened kirjakeele ühtlustamisel, kes koostas uue eesti keele grammatika 1843.aastal.

Page 31: Vene aeg I

Kiriklikud olud ja usuliikumised• Ühiskonna vaimuelu oluliseks kujundajaks jäi XIX. sajandi esimesel poolel

endiselt luteri usu kirik, säilitades oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia.

• 1832.aastal võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma senise priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal.

• Luteriusk ei olnud enam riigiusk.• Ametlikuks riigiusuks jäi kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk.• Ametliku riigiusu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja

usulisi eripärasid.• XIX.sajandi esimesel poolel elas uue tõusulaine üle ka eelmisel sajandil

alanud vennastekoguduse liikumine, mis talurahva poolt sai heaks kiidetud.• Sajandi teisel poolel hakkas liikumine vaibuma • Järvamaal ja Harjumaal hakkas 1850ndatel aastatel levima nn Maltsveti-

liikumine, mille rajajaks sai Juhan Leinberg.