Click here to load reader

Vene keele mõjust eesti keeles

  • View
    250

  • Download
    11

Embed Size (px)

Text of Vene keele mõjust eesti keeles

  • ESUKA JEFUL 2010, 2: 3554

    35

    VENE KEELE MJUST EESTI KEELES.

    TAGASIVAATEID JA PERSPEKTIIVE1

    Rogier Blokland

    Hamburgi likool

    Petar Kehayov

    Tartu likool

    Kokkuvte. Artiklis uuritakse vene keele mju eesti keele snavarale ja morfosntaksile; venemjulise snavara ksitluses

    vetakse kriitiliselt kokku varasemate uurimuste tulemusi, vene-

    mjulise morfosntaksi ksitluses aga esitatakse rida uusi vene

    mju kandidaate eesti keele grammatika erinevates valdkonda-

    des. Artiklis videtakse, et vrmjulise morfosntaksi uuringu-

    te mahajmuse phjused vrreldes snavaraga ei ole niivrd

    ideoloogilised, kuivrd ontoloogilised. Grammatikauuenduste

    tekkimine ja juurdumine ei saa kunagi olla ainult teise keele

    mju tulemus. Seetttu on vliseid uuenduste ajendeid raske

    uurida eraldi sisemistest ajenditest. Artiklis jutakse jrelduseni,

    et vene keele mju eesti keelele positsioneerub oma ulatuselt

    Thomasoni ja Kaufmani (1988) laenuskaalal teise ja kolmanda

    intensiivsusastme vahel.

    Mrksnad: keelekontakt, interferents, eesti keel, vene keel,

    snavara, morfosntaks

    1. Sissejuhatus

    Viimase kahekmne aasta jooksul on eesti ja vene keele staatus-

    vahekord Eestis muutunud ning koos sellega on nihkunud ka

    eesti kontaktlingvistika fookus. Kui 1980ndatel ja 1990ndate al-

    1 Artikli valmimist on toetanud ETFi grandid 7006 ja 7464. Oleme

    tnu vlgu Nikolai Kuznetsovile ja Liina Lindstrmile, kes toimisid

    keelejuhtidena ning mtlesid aktiivselt meiega kaasa.

  • Vene keele mjust eesti keeles. Tagasivaateid ja perspektiive

    36

    guses olid tulipunktis vene keele ohud eesti keelele, siis tna-

    peval tegeletakse peamiselt eesti mjudega eestivenelaste ema-

    keeles, sealhulgas uuritakse vene keelel baseeruva vahekeele

    kujunemist (vt nt Verschik 2008 ja Zabrodskaja 2009). Kandes

    kahe aastakmne tagust knepruuki tnapeva, viksime neid

    moodsaid interferentsiuurimusi taandada ksimusele: millised

    on eesti keele ohud Eesti vene keelele ksimus, mis kogu

    oma spekulatiivsuses kneleb paradigma tielikust prdest.

    Vaatamata kikidele muutustele, on keeled jtkuvalt kontak-

    tis, millest kumbki osapool ei pse tiesti puhtana. Vene keele

    mningases mjus on lihtne veenduda, lugedes niteks interneti-

    foorumeid, kus tuhanded eestivenelased kirjutavad pris heas

    eesti keeles, mille kaudu aga aega-ajalt imbub eesti keelde tlke-

    laenulisi struktuure. Need struktuurid vivad osutuda atraktiivse-

    teks, seda eriti eesti noorte jaoks, kes vene keelt ei valda ja kelle

    jaoks on seetttu nende pritolu lbipaistmatu. Kesoleva artikli

    eesmrgiks on pakkuda lisamtlemisainet neile, kes nagu meiegi

    tahaksid kunagi juda selgusele, milline on vene keele mju te-

    gelik ulatus eesti keeles.

    Arutelu koosneb kahest osast: a) vene keele mju eesti keele

    snavaras ja b) vene keele mju eesti keele morfosntaksis. See

    jaotus on paljuski tinglik: vene mjust niteks grammatiliste

    (suletud klassidesse kuuluvate) snade puhul tuleb juttu mle-

    mas peatkis, olgugi et erinevast vaatenurgast. Lisaks sellele on

    snavara ja morfosntaksi ksitlused oma sgavuse ja ldis-

    tusju poolest snagi erinevad: see tuleneb esiteks valdkondade

    ldisest uurituse astmest, teiseks rhuasetusest. Kui siinne sna-

    varaksitlus on juba olemasoleva eriuurimuse (Blokland 2009)

    kokkuvte ja edasiarendus, siis morfosntaksi ksitlus kesken-

    dub ainult varem uurimata nhtustele, kuid sedavrd pealiskaud-

    semalt. Snavara puhul on vimalik teha krvutavaid thelepa-

    nekuid ka vene mju kohta hiskeeles ja murretes, samas kui

    vene mjust murrete morfosntaksis on alusuuringute puudu-

    mise tttu hetkel vimatu rkida.

  • Rogier Blokland, Petar Kehayov

    37

    2. Vene keele mju eesti keele snavaras

    Esimesed konkreetsed teated eesti-vene kontaktidest leksika

    vallas prinevad ligi 300 aasta tagusest ajast: oma 1732. aastal

    ilmunud grammatikas ja snaraamatus lisab Anton Thor Helle

    lhikese vene laensnade nimekirja; seitset tema pakutud sna

    (aken, jaam, kapsas, raamat, saan, saabas ja ting) peetakse ka

    tnapeval vene laenudeks. Varasemaid mrkusi eesti-slaavi

    keelekontaktidest on siiski olemas, niteks filosoof Gottfried

    Wilhelm Leibniz kirjutab 1693. aastal orientalist Hiob Ludolfile,

    et ta uurib eesti keele ja slaavi keelte suhteid (Wessel 2003/

    2004: 79), mainimata aga konkreetseid laene.

    Esimene artikkel, mis on phendatud tervenisti vene laen-

    snadele eesti keeles, prineb 19. saj algusest (Brmsen 1814).

    Brmseni lhenemine on aga amatrlik: seda nitab tema nime-

    kiri, milles on eesti snu, millel on vene keeles sarnase hlik-

    koosseisu, kuid tiesti erineva thendusega vasted. 1832. aastal

    avaldas Hupel lhikese artikli laensnadest eesti keeles, milles ta

    mainib 37 oletatavat vene laensna neist 17 on aktsepteeritud

    ka tnapeval. Jrgmise vene laensnadele phendatud artikli

    ilmumiseks kulus enam kui sada aastat; see oli Villem Ernitsa

    uurimus Russko-stonskie jazykovye otnoenija (rnits 1947).

    Arusaadavatel phjustel plvisid vene-eesti keelekontaktid nu-

    kogude ajal suuremat thelepanu kui kunagi varem. Mari Must

    kaitses juba 1954. aastal vene laensnadele eesti murretes p-

    hendatud vitekirja, mis ngi ilmavalgust (laiendatud kujul) alles

    2000. aastal. Must uuris laensnu, mis tulid eesti murretesse ala-

    tes 17. sajandist. Varasemast ajast prit laensnu on ksitlenud

    oma sugulaskeeli puudutavates tdes Mikkola (vt nt 1894),

    Kalima (1952) ja Mgiste (1962). Selliseid varasemaid laensnu

    laenati idaslaavi kujust, mida nimetatakse kokkuleppeliselt

    vanavene keeleks ja milles teatud hlikumuutused ei olnud

    veel toimunud. Kuulus nide on sundima, mida laenates asendati

    vanavene verbis sditi nasaalne vokaal vokaali ja nasaalse kon-

    sonandiga. Juhtumisi on seesama verb tulnud eesti murretesse ka

    hilisemast vene keele kujust, mis enam nasaali ei sisaldanud (vrd

    sudima hukka mistma, hurjutama, laitma, sdistama; keelt

    peksma, taga rkima; vt Must 2000: 383384). Enamik snu,

  • Vene keele mjust eesti keeles. Tagasivaateid ja perspektiive

    38

    milles on nasaalse vokaali asendus, esineb ka teistes lnemere-

    soome keeltes, kuid und (vrd vanavene *da; uusvene )

    esineb ainult eesti ja liivi keeles ning rent (Reihe Wiedemann

    1893; vrd vanavene rd; uusvene ) esineb ainult eesti keeles

    (EEW VIII: 2458), kuigi selle pritolu kohta on ka alternatiiv-

    seletusi (Blokland 2009: 235236). Vanemaid laensnu laenati

    murretesse ja hiljem fikseeris kirjakeel need hiskasutusse. H-

    likkuju aga reedab kohati murret, mis on toiminud sillana vene

    keele ja eesti kirjakeele vahel; nt lahits, mis on laenatud vene

    snast , nitab lunaeestilist muutust s > h (vrd Ahven

    1958: 58).

    Vene keele snavaraline mju on kirjakeeles ja murretes sna

    erineva tugevusastmega. Kige tugevam on see Ida-Eestis, eriti

    Setu alal, kus mju esineb ka foneemilises ssteemis (vrd Must

    2000: 589591). Vib kindlalt vita, et mned eesti murded po-

    sitsioneeruvad Thomasoni ja Kaufmani (1988: 7576) kontakti

    intensiivsust nitaval laenuskaalal krgemal kui hiskeel, mis

    ise asub kuskil teise ja kolmanda intensiivsusastme vahel (vt

    Blokland 2009: 357360). Huvitav on niteks nik-sufiksi juh-

    tum, mis esindab Thomasoni ja Kaufmani skaala kolmandat in-

    tensiivsusastet, kus tuletussufikseid abstraheeritakse laensna-

    dest ja hakatakse kasutama oma tvedega. Kuigi see sufiks on

    kindlasti vene pritoluga, ei esine ta vga vanades laensnades

    (vanim dokumenteeritud sna on koddenick (VTS: 94)). Seetttu

    pakkus Mgiste (1968: 12), et antud sufiks on poollaenulise ja

    pooltlkelaenulise pritoluga; vastav areng oleks vn

    > ee aednik. htlasi on Kiparsky (1965: 431), viidates 16. saj.

    isikunimedele, nagu Jan Wabbenick, Hans Wabbenicks szone,

    ahn Jurgen, des wabbenicken poysz, arvanud, et need ei ole eesti

    keele enda tuletised (vaba + -nik), vaid laenud vanavene snast

    svobodnik, mis on ilmselt olnud ka selle sufiksi algallikaks.

    Tnapeva eesti kirjakeeles on see sufiks kaotamas oma produk-

    tiivsust (EKG I: 521), Luna-Eestis tundub aga olevat produk-

    tiivsem, sest seal tuletatakse sellega ka omadussnu (nt haldnik

    hale, hapnik hapu, EMS I: 314, 385). Muid morfoloogilisi

    laene vene keelest esineb natuke arhailisemas eesti hiskeeles

    alates 1920. vi 1930. aastatest; vrd nt -o snades kehvnoi,

    vahvnoi, - snas plikuska ja - snas tika (vt Blokland

  • Rogier Blokland, Petar Kehayov

    39

    2009: 4143). Nide nukogude terminoloogiast on prefiks kom-

    (vrd nt komnoor) ja vangide slngist pol- (vrd polvang, vn

    ). Vrdlemisi uus on prefiksoid euro-, mis

    on kahetist pritolu: snas eurointegratsioon on ta lne prit-

    olu, snas euroremont on aga tenoliselt laenatud vene mistest

    .2

    Kirjakeele ja murrete laensnade snaliigi vrdlus nitab, et

    umbes 92% vene laensnadest eesti kirjakeeles on nimisnad ja

    5% tegusnad (Blokland 2009: 357359), samas kui murretes on

    nimisnade osakaal ainult 80% ja verbide oma 9,7% (Must

    2000: 581). Nimisnade krge osakaal on ootusprane, vttes

    arvesse nimisna ainulaadse referendi staatust. Verbid on ldju-

    hul nimisnadest morfoloogiliselt komplekssemad ning nende

    mugandamine eesti keelde on kulgenud erinevaid teid pidi. Ver-

    bid on ldiselt laenatud kas infinitiivist vi finiitsest vormist,

    enamasti oleviku ainsuse esimesest vi kolmandast isikust (nt

    kladima tuleb kas vormist vi , mitte aga infinitii-

    vist ). On olemas ka laene imperatiivi vormist, mis on

    ldiselt mugandatud eesti verbimorfoloogiaga (nt joputama <

    ; vrd ), kuid esineb ka otsest sissetoomist ilma

    mugandamiseta (nt jebitvoju simusna, Must 2000: 5657).

    Sarnane nide on pastoi (< ) (Baxman 1956: 8 ja Must

    2000: 247), mis on hdsna, ja padavai (< ) (Must

    2000: 232), mis on mrsna. Vljend taibaru tegema liiga te-

    gema; valu andma; trelema, riidlema; minema ajama; karis-

    tama, peksma (Must 200: 398), milles esimese elemendi taga

    olev vene moodustab vljendverbi eesti verbiga tege-

    ma, on nide snamoodustusstrateegiast, mis on vga levinud

    idapoolsemates uurali keeltes. Ebaharilik on ka pogadii lauses

    VNg r veel mene, pogadii minu ka (Must 2000: 233), mida

    Must peab hdsnaks (vrd Se mis ta nu oll, pagadi), kuid mis

    2 Vene pritolule viitab asjaolu, et miste euroremont esineb ainult

    endise Nukogude Liidu alal (vrd lti eiroremonts, leedu euroremontas

    ja ukraina ), mitte aga lejnud Ida-Euroopas, mis ei

    kuulunud Nukogude Liitu. Samas esinevad lnest prit euro-

    prefiksoidiga moodustised (nt euroskeptik, eurolaul, euroliiga) igal

    pool Ida-Euroopas (vt ka Szilrd Tth, ksikiri).

  • Vene keele mjust eesti keeles. Tagasivaateid ja perspektiive

    40

    on sihitise minu tttu analsitav antud lauses pigem imperatii-

    vina.

    Murded on laenanud rohkem omadussnu (4,1% kikidest

    laenudest; Must 2000: 581) kui kirjakeel (1,9% kikidest laenu-

    dest; Blokland 2009: 358). Nagu eelnevast selgus, on vene keele

    omadussnasufikseid abstraheeritud ja kasutatud eesti oma (ena-

    masti slngi-) snavaras, kuid esineb ka selliseid niteid, nagu

    jrgnev nide Lutsi keelesaarelt, kus vene superlatiivne prefiks

    on kandunud eesti keelde; vrd preeillos vga ilus, mille pree-

    tuleb vene -st ja mis on moodustatud vene

    eeskujul (Ariste 1965: 24).

    Grammatilise funktsiooniga snad jagunevad oma laenu-

    tundlikkuse poolest kaheks rhmaks: esiteks on diskursusemar-

    kerid ja sidesnad, mida laenatakse kergelt (nt vot; murd. a3

    aga, hotehkki, -nibut liitasesnas kuna nibut kunagi; Must

    2000: 549 ja Keevallik 2008); vrd ka vene keele emfaatilist

    partiklit -, mis on laenatud kirderannikumurde Iisaku murra-

    kusse (kll `este mina olin `krme `marju-ta `korjama; Must

    2000: 394); teiseks on arvsnad ja asesnad, mida ldiselt ei ole

    laenatud (sam naljatluses sam saks olema selbst herr sein

    (Wiedemann 1893) on vaevalt kunagi olnud kasutusel enese-

    kohase asesnana).

    Nukogude ajal on eesti knekeeles esinenud vrdlemisi pal-

    ju vene laene, enamikul aga ei lastud eesti kirjakeelde juurduda;

    see on olnud eesti leksikograafide, kellest enamik olid Tartu li-

    kooli lpetanud eesti filoloogid, teadlik otsus4. Sellised laenud

    on niteks bardakk, fartsama, hrutovka, jeeli-jeeli, pohhuist,

    tavai (vrd Raag 1999: 218, Laanekask ja Erelt 2003: 329 ning

    Blokland 2009: 60). Samas on olemas juhte, kus eesti vastele

    eelistati pigem vene laenu, kui taheti nidata, et antud miste

    puhul on tegemist venelaste endi asjaga; nt perestroika uutmise

    asemel ja glasnost avalikustamise asemel (Laanekask ja Erelt

    2003: 329). Slngisnavaras on theldatav vene mju taga-

    nemine inglise mju ees, kuigi krge kasutussagedusega ning

    3 Eesti knekeeles on vorm a sna aga rhutum teisend, kagueesti

    murretes on ta aga pigem vene laen. 4 Lembit Vaba, isiklik info.

  • Rogier Blokland, Petar Kehayov

    41

    omaksvetud snad, nagu pohhui ilmselt jvadki esinema kr-

    vuti selliste inglise laenudega nagu kamoon.

    3. Vene keele mju eesti keele morfosntaksis

    Selles peatkis keskendume hele eesti keeleteaduses 1990. aas-

    tatel vaidlusi tekitanud teemale vene keele mjule eesti keele

    grammatikas. Nende vaidluste aluseks on olnud ks ja sama k-

    simus: kas teatud keelemuutuse taga on vene keele grammati-

    lised mallid vi eesti keele sisemine areng? Vastavate kirjutiste

    loetelu on pikk, kuid selle verstapostideks vib pidada Hindi

    (1970, 1987, 1990, 1991, 1996 ja 1996a; vt ka Hindi seisukohta-

    de koguteost: Hint 2002), Ehala (1994, 2000 ja 2009), Erelti ja

    Metslangi (1998), Hasselblatti (2000, 2000a) ja Tommola (2010)

    kirjutisi. ldjuhul on iga pakutud seletus, mis omistab vene m-

    jule otsustavat rolli teatud keelemuutuses, tekitanud vastureakt-

    siooni ning soovi seletada sedasama muutust keele autonoomse

    arenguna. Need sisemise arengu seletused on olnud kik veen-

    vad: Mger (1991) on niteks seadnud kahtluse alla Mati Hindi

    viteid vene mjust eesti refleksiivverbide ssteemis, Ehala

    (1994) ei ole olnud nus Hindi pakutud vene mjuga eesti ad-

    positsioonissteemis, ning Erelt ja Metslang (1998) on esitanud

    alternatiivseletusi praktiliselt kikidele Hindi esitatud nhtustele:

    kvantoritarinditele ja hildumisele, mruslikele tienditele,

    eituse paigutamisele, kaassnadele, ldksilausele, hendverbi-

    dele ja aspektile, liitsete minevikuaegadele ja saama-tulevikule.

    Enamik uurijaid, kes seletab vene mjusid keelesiseste

    arengutena, on arvestanud ka vimalusega, et vene keel on siiski

    vinud toimida vimendajana muutuste levimisel. Kogu polee-

    mikale tagasi vaadates tekib aga ksimus, miks on morfosn-

    taksi puhul vrkeele mju nii raskesti testatav. Ei leidnud ju

    kski kirjanduses pakutud vene mju jrgnevate uurijate heaks-

    kiitu. Miks on olukord morfosntaksis niivrd erinev snavaras

    valitsevast olukorrast, kus on liigutud palju kiiremini ja hisjul

    etmoloogilise te suunas (vrd Must 2000 ja Blokland 2009)?

    Phjused ei ole niivrd ideoloogilised, nagu esmapilgul paista

    vib (vrmju oma keele phistruktuuris vib olla raske akt-

  • Vene keele mjust eesti keeles. Tagasivaateid ja perspektiive

    42

    septeerida), kuivrd ontoloogilised. Grammatika teatavasti koos-

    neb ldistunud (abstraktsetest) konstruktsioonidest; seetttu

    avaldub vrmju siin pigem vormiainese kohandumisena v-

    raste struktuurimallidega kui otsese laenamisena. On teada ni-

    teks, et aja ja aspekti markereid laenatakse hest keelest teise

    harva, seevastu olemasolevate aja/aspekti vormistusmallide m-

    berstruktureerimist vrkeele mjul esineb tihti (Matras ja Sakel

    2007: 844). Keele struktuurimallide (nt snajrje) kohandamine

    kontaktkeele mallidega aga peab alati olema koosklas selle

    enda struktuurilise eripra ja arengutrendidega. Kohandunud

    struktuur ei ole tavaliselt kontaktkeele omaga identne, sest vii-

    mases on omadusi, mille suhtes ei suudeta kompromissi saavu-

    tada (vt Matras ja Sakel 2007). Uus struktuur on justkui kahe

    laenuvtja keele ja laenuandja keele struktuuri hbriidvorm.

    Lisaks sellele toimub laenuvtjas keeles ka sisearenguid, mis ei

    puuduta mitte ksnes uuendust lbivat struktuuri, vaid ka

    naaberstruktuure, mis teevad viimasele ruumi vi vastupidi

    takistavad selle levikut. Helle Metslang (1996: 8889) on toonud

    vlja grammatikauuenduste juurdumist mjutavate faktoritena

    1) keelelise lhtematerjali olemasolu, 2) struktuurisobivuse,

    3) kasutuspotentsiaali ja 4) tendentsisobivuse. Vimsaks struk-

    tuuri siselekande mehhanismiks on ka analoogia. Seega tuleb

    grammatika puhul arvestada alati ka sisemiste teguritega, mis

    htlasi thendab seda, et kui snavara puhul saame ksida kas

    oma vi vras, siis grammatika puhul saame ksida ainult, kas

    teatud keelemuutuse phjused on vlised ja sisemised vi ainult

    sisemised. Vrmju eraldi ksitlemine ei olegi vimalik: seda

    saab uurida vaid keelemuutuse integreeritud vaatluse raames,

    mis on aga ekspertiisi ja aega nudev t.

    Keolevas peatkis pakume mningaid vene mju kandidaa-

    te, teisisnu nhtusi, mille tekke ja leviku phjused on ilmselt nii

    vlised kui ka sisemised. kski neist ei ole leidnud kajastust

    varasemas eesti-vene kontakte puudutavas kirjanduses.

    1. Eesti keeles vib loendamisel sna kes esineda asesna

    mni vi arvsnade ks, teine, kolmas jne asemel, nt Nd on

    lapsed linnas. Kes lks tehasesse tle, kes mehele, kes pib ins-

    tituudis (VNN: 263). Vrd Mni lks tehasesse tle, mni me-

    hele, mni pib instituudis. / ks lks tehasesse tle, teine me-

  • Rogier Blokland, Petar Kehayov

    43

    hele, kolmas pib instituudis. Nendes loendites toimib kes umb-

    mrasuse markerina, selekteerides piiratud isikute hulgast

    varasemast jutust tundmatu referendi. Tavaliselt on kes osalause

    subjekt, kuid registreeritud on ka ksikuid kasutusi objektina, nt

    .. viin ja lu oleksid nagu lbi purenud pidurdavad lukud ning

    riivid, viies kelle pisarateni, kelle uhkeldava praalimiseni, kelle

    sjaka riiakuseni (EKSS). Taoline kasutus vib olla tekkinud

    vene keele eeskujul, kuna vene keel (erinevalt nt soome ja saksa

    keelest) kasutab taolistes loendites ksisna kes, vrd -

    . ,

    , .

    2. Eesti verbidel tasuma ja maksma on ks omaprane kasu-

    tus: vrd Ukse tagant paistis ere kollane valgus, kuid tasus mul

    koputada millisele tahes uksele, kui valgus kustus silmapilkselt

    (VNN: 125). Kuid maksis nha vaid profiilis ta nina ja energilist

    luga, et veenduda ta isekas tahtekindluses (EKSS). Antud

    konstruktsioonis esinevad tavaliselt verbid tarvitsema ja pruuki-

    ma: vrd Tasus (= tarvitses, pruukis) vral vaid aiale lheneda,

    kui koer endast mrku andis (EKSS). Kuigi tundub, et tegemist

    on ajalausetega, mida saab snastada mber, kasutades ajavl-

    jendit: Niipea kui vras aiale lhenes, andis koer endast mr-

    ku; tundub, et need laused vljendavad ka tagajrge vi isegi ots-

    tarvet: nt Maksab ks asi ra keelata, kui ta otsemaid ihaldus-

    vrseks muutub (EKSS) = selleks et asi ihaldusvrseks muu-

    tuks, tasub see ra keelata. Vahetegemine helt poolt aja- ja

    teiselt tagajrje-/otstarbelause vahel sltub ilmselt ka pimlause

    ajast: lihtminevik vormistab ajalauset, olevik aga tagajrje-/ots-

    tarbelauset (vrd veel olevikus tagajrjelauset: Tasub ainult kor-

    raks seisatada, kui sseparv rndab (EKSS) = Mille tagajrjel

    sseparv rndab?). Nende verbide soome ja saksa vastetel (vrd

    sm kannattaa, sks lohnen) ei ole sellist kasutust, seevastu on

    kokkulangevus vene keelega kshene. Verb maksma,

    tasuma esineb samas funktsioonis ja samasuguses prdsna-

    jrjega tarindis, millele jrgneb kui-lause; vrd -

    , , -

    Tasub mul elda, kellena ma ttan, kui kaaslastel

    lhevad kohe silmad plema. Nii nagu eesti keeles, on vene

    keeleski olevikulised laused tlgendatavad pigem tagajrje- vi

  • Vene keele mjust eesti keeles. Tagasivaateid ja perspektiive

    44

    otstarbelausetena, vrd ,

    - -

    Mu kmblad

    higistavad vga kvasti, tasub mul vaid natuke erutuda vi nrvi

    minna, kui nad lhevad titsa mrjaks (mille tagajrel?), mine-

    vikulised laused aga pigem ajalausetena: vrd -

    -

    , Tasus mul ainult

    pudel alkoholi ra juua ja ks kslaugubatoon ra sa, kui

    mulle helistati t asjus ( = niipea kui jin pudeli ra ..).

    3. Eesti keeles vib kasutada sna kik perfektiivses then-

    duses; vrd Need phitakse niiske lapiga ja ongi kik (VNN:

    175). Eesti keele seletav snaraamat (EKSS) tleb, et kik esi-

    neb lause lpul kokkuvtva vi rhutava snana: Mis nad teha

    saavad, ma ei lhe ja kik!, Kuidas miks? Tahan ja kik.

    Selline kasutus peegeldab vene vljendit (vrd

    ! Ma ei lhe ja kik! ! Tahan ja kik!), seda

    eriti koopulaverbi puudumise osas (ja kik).

    4. Eesti keeles vljendab prdsnajrg arvsnafraasis arvu

    umbkaudsust (numeerilist aproksimatiivi): sinna oli veel kilo-

    meetrit viis umbes viis kilomeetrit, ta ootas minutit kmme

    umbes kmme minutit, Palju neid seal vankris on? Tkki

    kuuskmmend vi nii. umbes kuuskmmend tkki (VNN:

    375). Numeerilise aproksimatiivi vljendamine snajrje pra-

    misega on tpoloogiliselt rmiselt haruldane. Konstanzi li-

    kooli grammatiliste harulduste kabinetis (http://typo.uni-

    konstanz.de/rara/nav/browse.php) on see umbkaudse arvu vl-

    jendamise strateegia (nr 78) liigitatud kui rarissimum (kige

    haruldasem). Ainsate keeltena, kus see esineb, on toodud ida-

    slaavi keeled. On limalt tenoline, et eesti keeles on see konst-

    ruktsioon tekkinud vene keele eeskujul. Esiteks on vene keeles

    prdsnajrjega aproksimatiiv sna tavaline konstruktsioon, nt

    kogunes inimest kakskmmend,

    eesti keeles on see siiski marginaalne ja klab arhailiselt, ning

    soome keeles ei esine seda ldse. Teiseks on vhe tenoline, et

    konstruktsioon, mis esineb ainult hes maailma piirkonnas,

    oleks tekkinud piirkonna keeltes iseseisvalt. Kolmandaks on

    teada, et sama tarind on levinud vene keelest ka niteks komi

    http://typo.uni-konstanz.de/rara/nav/browse.phphttp://typo.uni-konstanz.de/rara/nav/browse.php

  • Rogier Blokland, Petar Kehayov

    45

    keelde (Bubrix 1949: 95); vrd -

    sinna oli veel viis kilomeetrit ja

    sinna oli veel kilomeetrit viis.

    5. Eesti keeles hildub subjektina talitleva sidendiga kes al-

    gavate relatiivlausete eldis arvus relatiivlause korrelaadiga pea-

    lauses (EKG II 312). Siiski vib tnapeva eesti keeles kohata

    ka lauseid, kus sellist hildumist ei ole ; nt SPA-Ilu pakett on

    tiesti uus pakett neile, kes tahab hellitada end kige popu-

    laarsemate spa-hoolitsustega hes paketis (vrd .. neile, kes taha-

    vad hellitada end ..). hesnaga paras alternatiiv neile, kes ta-

    hab omanolist mnguasja, kuid kes ei taha selle eest maksta

    sellises suurusjrgus raha (vrd .. neile, kes tahavad omanolist

    mnguasja ..). Jelena Terednikova, kes on uurinud oma baka-

    laureusets hildumisvigu venekeelsete lipilaste tdes, vi-

    dab, et ks venelaste tpvigu on arvuhildumise neutraliseeri-

    mine krvallauses; nt Aga juhtub tihti nii, et likoolis hakkavad

    ppima need, kes maksis. Ta peab seda emakeelest tulenevaks

    interferentsiks, sest vene keeles esineb pronoomen, mille nime-

    tava vormis eristatakse arvu (sg / pl ), eesti

    keeles aga sellist ei ole (vrd sg kes / pl kes) ning seetttu ksita-

    vad venelased pronoomenit kes ainsuslikuna (Terednikova

    2002: 4546). Tenolisem siiski on analoogia vene hildumatu

    pronoomeniga , mis kontrollib ainsuslikku eldist, sltumata

    korrelaadi arvust pealauses; vene keeles eldakse ,

    (otsetlkes kik inimesed,

    kes tahab rida Moskvas korterit) ja mitte * ,

    kik inimesed, kes tahavad

    rida Moskvas korterit. Selleks, et relatiivlause eldis oleks

    vene keeles mitmuses, tuleks kasutada hilduvat pronoomenit

    ( ,

    ). Vrib thelepanu ka asjaolu, et Terednikova rgib

    vigastest lausetest, milles kes lhtevormiks pealauses on subjekt.

    Eestlaste eespool esitatud internetilausetes (nt paras alternatiiv

    neile, kes tahab omanolist mnguasja) on kes lhtevormiks aga

    saajat mrkiv mrus. Sellised laused alluvad vene keeles sa-

    male hildumisreeglile: (), vs.

    (), ). Kui oletada krvallause eldise

    hildumatuse puhul vene mju, tuleks jrelikult ksida, miks see

  • Vene keele mjust eesti keeles. Tagasivaateid ja perspektiive

    46

    on eesti keeles vimalik ainult juhul, kui sna kes korrelaat pea-

    lauses on adverbiaal ja mitte subjekt vi objekt (vt *need, kes

    maksis ja *ngin neid, kes maksis).

    Mati Erelt (vt Erelt 1996, 1999 ja 2000), kes on uurinud eesti

    keele isikuhildumise struktuuri ning selles toimuvaid muutusi,

    on theldanud leldist langustendentsi: Mitmes [..] tbis on

    isikuhildumine ja sellega seostuv arvuhildumine kas pris ka-

    dunud vi kahanemas (Erelt 2000: 185). Seega oleks siin vaa-

    deldav juhtum veel ks nide arvuhildumise taandarengust.

    Huvitavam on aga Erelti (1999: 30) vide, et hildumise kohus-

    tuslikkus vheneb suunas subjekt > objekt > adverbiaal. hil-

    dumise kahanemise tendents peaks siis puudutama esiteks ad-

    verbiaalist korrelaati ja hiljem nihkuma mda theldatud hie-

    rarhiat les. Erelti nited selle hierarhia kohta puudutavad kr-

    vallause eldise isikuhildumist pealause korrelaadiga. Adver-

    biaalist korrelaadi puhul esineb hildumiseta malle: Mulle, kes

    on siin juba tkk aega istunud (vrd Mulle, kes ma olen siin juba

    tkk aega istunud); subjektist korrelaadi puhul on hildumatus

    vimalik ainult minevikus (Mina, kes on elanud siin kogu oma

    elu), mitte aga olevikus (*Mina, kes elab siin ..) (Erelt 1996: 18).

    Tulles tagasi arvuhildumise juurde, vime tdeda, et vene

    keelest tulev hildumatuse mall on tnaseks marginaalselt puu-

    dutanud ainult neid juhte, kus snale kes vastab pealauses ad-

    verbiaal. Objektilise ja subjektilise korrelaadi puhul on arvu-

    hildumine ikkagi kohustuslik; vrd *Ma ngin neid, kes tahab

    korterit rida. *Kik need, kes tahab korterit rida.

    6. Vene keel on eesti ja soome keelest elliptilisem. Selle el-

    liptilisusega puutub kige paremini kokku, kuulates vi lugedes

    tekste vene keelest kvasti mjutatud idapoolsetes lnemere-

    soome keeltes, mille struktuuriline sarnasus eesti ja soome kee-

    lega on muidu suur. Antud elliptilisus seisneb eelkige predi-

    kaadi ja objekti rajtmises. On usutav, et ulatuslikud kontaktid

    vene keelega 20. sajandil on mnevrra kasvatanud eesti keele

    elliptilisust. Ellipsit eesti keeles on ldse vga vhe uuritud: Du-

    vallon ja Chalvin (2004) ning Lindstrm jt (2009) on uurinud

    subjekti ellipsit, Kehayov (2009) on aga uurinud olema-verbi

    ellipsit ja vimalikku vene mju selles. Peaaegu uurimata on

    objekti ellipsi ksimus. Nagu ka muude argumentide puhul, on

  • Rogier Blokland, Petar Kehayov

    47

    objekti ellips tenoliselt motiveeritud isiku varjamise taotlusest

    (vt Lindstrm 2010), kuid tundub, et teatud puuduva objektiga

    mallid on tlkelaenulised. Selline on niteks objekti vljajtt ob-

    ligatoorse laiendiga vgivallaverbi jrel: nt Katsu sa mul iitsa-

    tada tapan ra! Nagu iitsatad peksan lbi! Vene keeles

    on vgivallaverbi objekti ellips vga sagedane nhtus (vrd -

    ! ! ,

    !), ning samas on vene keelest vhe mjutatud soome

    keeles taoline ellips vimatu (vrd *Tapan! *Hakkaan!).

    7. Eesti keeles saab kasutada imperatiivi ainsuse teise isiku

    vormi koos teiste isikutega ksu vi kohustusega mittenustu-

    mise puhul marginaalselt; nt Ise puhkab, aga mina (meie, ne-

    mad) tta! Tnapeva eesti keeles on sellised kasutused rmi-

    selt haruldased; nendes on tavaliselt ksu titjaks kas eksplit-

    siitne vi implitsiitne esimene isik; nt Testi, tegemist on palju.

    Inimesed muudkui paluvad minult igasugu asju! Ja mina muud-

    kui kuula siis nende hdasid ja katsu aidata! (Eesti Pevaleht

    02.06.2007: . Vaadatud

    30.03.2010); Ikka sama ja sama muudkui mtle teiste eest! Ai-

    nus mida pakkuda saan, on loomalaut.(. Vaadatud 30.03.2010). Antud

    konstruktsioon, mida on nimetatud kajaimperatiiviks (Holvoet

    2007: 118121), on ks vene keele iseloomulikumaid jooni; vrd

    , (, ) . Xrakovskij ja

    Volodin (1986: 237) on tstnud esile vene kajaimperatiivi kahte

    phiomadust: a) ta esineb tavaliselt liitlausetes, mille ks osa-

    lause vljendab soovitud olukorda, kus teised viibivad, teine aga

    kneleja mittenustumist tegevussubjektile peale sunnitud olu-

    korra vi kohustusega; b) sellised kajaimperatiivid on tavaliselt

    faktiivsed, mis thendab, et neid kasutatakse siis, kus tegevus-

    subjekt ikkagi tidab talle peale sunnitud kohustuse, olgugi et

    vastu oma tahtmist. Tpselt samu omadusi neme ka eesti kaja-

    imperatiivi puhul, nt Nemad on juba koju linud, aga mina

    muudkui korista! Irina Klmoja (Klmoja 1991: 153), kes on

    uurinud krvutavalt eesti ja vene imperatiivi sekundaarkasutusi,

    toob (muuhulgas) ra kaks hiskasutust, mis kuuluvad

    Xrakovskij ja Volodini esimese punkti alla: a) vljendada

    krvallauses kohustust, sundust: , (, )

  • Vene keele mjust eesti keeles. Tagasivaateid ja perspektiive

    48

    teie rikute kike, aga mina toimeta. Klmoja nide sel-

    lise kasutuse kohta eesti keeles prineb Ernst Peterson-Srgava

    loomingust: Poiss ajab hbematusi suust vlja, papa kuuleb

    pealt ja mina saa tapelda; b) vljendada seda, et verbiga vl-

    jendatud tegevus on kneleja jaoks vastuvetamatu:

    . , ..

    Ta ksib mul mitte muretseda. Kuidas nii, mitte muretseda,

    kui ..; eesti nide selle kasutuse kohta on Klmoja arvates Lonni, Lonni taltsuta end natuke, ise noor inimene! Mina taltsu-

    ta end .. mina taltsuta, kui sina mammale liiga teed. (Peterson-

    Srgava)

    Kuna struktuuriline ja funktsionaalne kokkulangevus on nii-

    vrd suur, vime oletada, et vene keel on siin olnud eesti keelele

    eeskujuks. Selle hpoteesi kasuks rgib ka distributiivne

    kokkulangevus. Vene keeles saab ainsuse teise isiku imperatiivi

    kombineerida mistahes isikuga ja ka isikunimega; sama on phi-

    mtteliselt vimalik ka eesti keeles, olgugi et vga margi-

    naalselt, nt Teised puhkavad, aga meie muudkui tta! Teised

    puhkavad, aga nemad muudkui tta! Kik puhkavad, aga

    Peeter muudkui tta.5 Lisaks sellele ei tundu eesti keeles tiesti

    vimatuna ka eitava imperatiivi vormi kombineerimine teiste

    isikutega; vrd !, ?Kuidas mina ra

    muretse! Vene keeles on see konstruktsioon aga palju suurema

    kasutussagedusega, mis on ka ootusprane, sest see pidi eesti

    keeles konkureerima palju sagedasema jussiiviga.

    4. Lpetuseks

    Vene keele mju on uuritud eesti keele erinevatel tasanditel vga

    ebahtlaselt. Kui snavara kohta on hetkel olemas juba kaks

    ammendavat monograafiat (vt Must 2000 ja Blokland 2009), siis

    morfosntaksi puhul saame sstemaatilistest vene mjule phen-

    5 Tuleb tunnistada, et mned emakeelsed knelejad annavad snagi

    erinevaid hinnanguid nende konstrueeritud lausete grammatilisusele.

    Paljude jaoks on sellised kajaimperatiivid vastuvetavad ainult koos

    esimese isikuga.

  • Rogier Blokland, Petar Kehayov

    49

    datud uurimustest praegu ainult unistada. Enam-vhem sama-

    sugune olukord valitseb aga ka saksa ja lti morfosntaksi mju

    uurituse osas, mis jllegi nitab seda, et morfosntaksi maha-

    jmuse phjused ei ole niivrd ideoloogilised, kuivrd onto-

    loogilised.

    Kesolev uurimus esitas mitu uut vene mju kandidaati. Oma

    ldises hinnangus vene-eesti keelekontakti intensiivsusele aga

    jme siiski Bloklandi (2009: 357360) seisukoha juurde, et

    vene keele mju eesti keelele positsioneerub oma ulatuselt

    Thomasoni ja Kaufmani (1988) skaalal allapoole kolmandat as-

    tet. Kui tpsem olla, siis viksime eesti kirjakeele paigutada pi-

    gem teisele astmele, eesti idapoolsemad murded, kus on mnin-

    gaid kolmanda astme tunnuseid, aga kolmandale astmele lhe-

    male, ja knekeele nende kahe vahele.

    Jme lootma, et tulevikus jtkub keeleuurijaid, kes tunnevad

    huvi vene mju vastu eesti keeles. Eesti venelaste eesti keele

    oskus kasvab vhemalt samas tempos, milles vheneb pealetule-

    vate eesti plvkondade vene keele oskus. Seega ei maksa vga

    muretseda, et eestlastest uurijate vhene keeleoskus seaks siin

    lati liiga madalale. Eesti-vene (mlemasuunaliste) kontaktide

    uurimine on tagatud seni, kuni suudetakse tagada Eesti venelas-

    test uurijaplvkonna juurdekasv.

    Rogier Blokland

    Institut fr Finnougristik/Uralistik

    Universitt Hamburg

    Johnsallee 35, 20148 Hamburg

    Saksamaa

    [email protected]

    Petar Kehayov

    Eesti ja ldkeeleteaduse instituut

    Tartu likool

    likooli 18138, 50090 Tartu

    [email protected]

  • Vene keele mjust eesti keeles. Tagasivaateid ja perspektiive

    50

    Kirjandus Aavik, Johannes (1936) Eesti igekeelsuse pik ja grammatika. Tartu:

    Noor-Eesti Kirjastus.

    Ahven, Eeva (1958) Eesti kirjakeele arenemine aastail 19001917.

    (Keele ja Kirjanduse Instituudi Uurimised IV.) Tallinn: Eesti

    Riiklik Kirjastus.

    Ariste, Paul (1965) A case of language contact in the East Baltic

    area. Sovetskoe finno-ugrovedenie I, 1, 2125.

    Baxman, Karl I. (1956) Issledovanie russkix leksieskix zaimstvovanij

    v stonskom jazyke (po materialam publicistiki i leksikografii vtoroj

    poloviny XIX i naala XX vv). Avtoreferat dissertacii na soiskanie

    uenoj stepeni kandidata filologieskix nauk. Leningrad.

    Blokland, Rogier (2009) The russian loanwords in literary Estonian.

    (Verffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 78.) Wiesbaden:

    Harrassowitz.

    Brmsen, Karl Moritz von (1814) Sammlung von Wrtern, welche

    aus der russischen Sprache in die ehstnische gekommen sind.

    Beitrge zur genauern Kenntnisz der Ehstnischen Sprache 3, 139

    149.

    Bubrix, Dimitrij Vladimirovi (1949) Grammatika literaturnogo komi

    jazyka. Leningrad: Izdatelstvo Leningradskogo Gosudarstvennogo

    Ordena Lenina Universiteta Imeni A. A. danova.

    Duvallon, Outi, Antoine Chalvin (2004) La ralisation zro du pro-

    nom sujet de premire et de deuxime personne du singulier en fin-

    nois et en estonien parls. Linguistica Uralica XL, 4, 270286.

    EEW = Mgiste, Julius (19821983) Estnisches etymologisches

    Wrterbuch IXII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

    Ehala, Martin (1994) Russian influence and the change in progress in

    the Estonian adpositional system. Linguistica Uralica XXX, 3,

    177193.

    Ehala, Martin (2000) Second language learners impact on the struc-

    ture of Estonian. Kiira Allikmets, toim. Languages at universities

    today and tomorrow, 2032. Tartu: Tartu University Press.

    Ehala, Martin (2009) Keelekontakti mju eesti sihitisknete kasuta-

    misele. Keel ja Kirjandus 52, 3, 182204.

    EKG I = Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi,

    Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare Eesti keele

    grammatika I. Morfoloogia. Snamoodustus. Trkki toimetanud

    Mati Erelt (peatoimetajana), Tiiu Erelt, Henn Saari, lle Viks.

    Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, 1995.

  • Rogier Blokland, Petar Kehayov

    51

    EKG II = Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi,

    Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele

    grammatika II. Sntaks. Lisa: kiri. Trkki toimetanud Mati Erelt

    (peatoimetajana), Tiiu Erelt, Henn Saari, lle Viks. Tallinn: Eesti

    Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.

    EMS I = Eesti murrete snaraamat I. Tallinn: Eesti Teaduste

    Akadeemia Eesti Keele Instituut, 19941997.

    EKSS = Eesti keele seletav snaraamat. Tallinn: Eesti Keele Siht-

    asutus, 2009.

    Erelt, Mati (1996) Relative words in Estonian relative clauses. Mati

    Erelt, toim. Estonian: Typological Studies I, 923. (Publications of

    the department of Estonian of the University of Tartu 4.) Tartu.

    Erelt, Mati, Helle Metslang (1998) Oma vi vras? Keel ja Kirjan-

    dus 41, 10, 657668.

    Erelt, Mati (1999) Agreement in Estonian. Mati Erelt, toim. Esto-

    nian: Typological Studies III, 746. (Publications of the department

    of Estonian of the University of Tartu 11.) Tartu.

    Erelt, Mati (2000) Arvuhildumisest tnapeva eesti kirjakeeles.

    Keel ja Kirjandus 43, 3, 180189.

    Ernits = rnits, Villem (1947) Russko-stonskie jazykovye

    otnoenija. Paul Ariste, toim. Filoloogilisi ettekandeid, peetud

    soome-ugri teaduste konverentsil Leningradis 1947. a, 115131.

    (Tartu Riikliku likooli Toimetised 4. Nukogude soome-ugri

    teadused 3.) Tartu: RK "Teaduslik Kirjandus".

    Hasselblatt, Cornelius (2000) Estonian between German and Russian:

    facts and fiction about language interference. Dicky Gilbers et al.,

    toim. Languages in Contact, 134144. (Studies in Slavic and

    General Linguistics 28.) Amsterdam/Atlanta, GA.

    Hasselblatt, Cornelius (2000a) The Finnic verb pattern: clues to (mor-

    pho)syntactic change? Johanna Laakso, toim. Facing Finnic. Some

    challenges to historical and contact linguistics, 6479. (Papers

    from a symposium held in Tartu, Estonia, August 8th, 2000. Cast-

    renianumin toimitteita 59).

    Hint, Mati (1970) Eesti keelekorraldus kust, kuhu ja milleks?

    Mtteid viimaste aastakmnete tendentsidest ja tulevikuperspektii-

    videst. Looming 8, 12371245.

    Hint, Mati (1987) Vaateid kakskeelsusele roosade prillideta. Viker-

    kaar 6, 5156; 7, 4650.

    Hint, Mati (1990) Vene keele mjud eesti keelele. Akadeemia 2,

    13831404.

  • Vene keele mjust eesti keeles. Tagasivaateid ja perspektiive

    52

    Hint, Mati (1991) The changing language situation: Russian influ-

    ences in contemporary Estonian. Journal of Multilingual and

    Multicultural Development 12, 12, 111116.

    Hint, Mati (1996) Indo-euroopa mallide lisandumine eesti keele

    analtilises morfoloogias. Congressus Octavus Internationalis

    Fenno-Ugristarum Jyvskyl 10.15. 8. 1995. Pars IV, 183185.

    Jyvskyl: Moderatores.

    Hint, Mati (1996a) Eesti keel okupatsiooni jrel. Keel ja Kirjandus

    39, 12, 802808.

    Hint, Mati (2002) Keel on tde on ige ja vale. Tartu: Ilmamaa.

    Holvoet, Axel (2007) Mood and Modality in Baltic. Krakw: Wydaw-

    nictwo Uniwersytetu Jagielloskiego.

    Hupel, August Wilhelm (1832) Erklrung des Ursprungs jetzt

    ehstnischer Wrter aus fremden Sprachen. Ein Beitrag zu dem, im

    ersten Hefte S. 75 u. f. befindlichen, Aufsatze. Beitrge zur

    genauern Kenntnisz der Ehstnischen Sprache 20, 120129.

    Kalima, Jalo (1952) Slaavilaisperinen sanastomme. Tutkimus it-

    merensuomalaisten kielten slaavilaisista lainasanoista. (Suomalai-

    sen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 243.) Helsinki: Suomalaisen

    Kirjallisuuden Seura.

    Keevallik, Leelo (2008) Internal development and borrowing of

    pragmatic particles: Estonian vaata/vat look, nd you see, and

    vot. Finnisch-Ugrische Mitteilungen 30/31, 2354.

    Kehayov, Petar (2009) Olema-verbi ellipsist eesti kirjakeeles. Ema-

    keele Seltsi aastaraamat 54 (2008), 107152. Tallinn: Teaduste

    Akadeemia Kirjastus.

    Kiparsky, Valentin (1965) Review of Mgiste 1962. Zeitschrift fr

    slavische Philologie 32, 428434.

    Klmoja = Kjulmoja, Irina (1991) O vneimperativnom upotreblenii

    form povelitelnogo naklonenija v russkom i stonskom jazykax.

    Slavjano-slavjanskie i slavjano-finno-ugorskie sopostavlenija =

    Slovensko-slovenska i slovensko-ugrofinska poredenja, 149157.

    (Slavica Tartuensia 3. Tartu likooli toimetised 932.) Tartu.

    Laanekask, Heli, Mati Erelt (2003) Written Estonian. Mati Erelt,

    toim. Estonian language, 273342. (Linguistica Uralica. Supple-

    mentary Series / vol 1.) Tallinn: Estonian Academy Publishers.

    Lindstrm jt 2009 = Lindstrm, Liina, Mervi Kalmus, Anneliis Klaus,

    Liisi Bakhoff, Karl Pajusalu (2009) Ainsuse 1. isikule viitamine

    eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat 54 (2008), 159185.

    Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

  • Rogier Blokland, Petar Kehayov

    53

    Lindstrm, Liina (2010) Knelejale ja kuulajale viitamise vltimise

    strateegiaid eesti keeles. Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009),

    88118.

    Matras, Yaron, Jeanette Sakel (2007) Investigating the mechanisms of

    pattern replication in language convergence. Studies in Language

    31 (2007), 829865.

    Metslang, Helle (1996) Evolutsioonilised ja revolutsioonilised uuen-

    dused grammatikas. Congressus Octavus Internationalis Fenno-

    Ugristarum. Jyvskyl 10.15. 8. 1995: Pars IV, 8792. Jyvskyl:

    Moderatores.

    Mikkola, Jooseppi Julius (1894) Berhrungen zwischen den west-

    finnischen und slavischen Sprachen (Mmoires de la Socit

    Finno-Ougrienne 8.) Helsingfors: Finnische Litteraturgesellschaft.

    Must, Mari (2000) Vene laensnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele

    Sihtasutus.

    Mger, Mart (1991) Refleksiivid sajandi jrjepidevus. Keel ja

    Kirjandus 34, 6, 343355.

    Mgiste, Julius (1962) ldre ryska lnord i estniskan, srskilt i det

    gamla estniska skriftsprket (Lunds Universitets rsskrift N. F.

    Avd. 1, Bd. 55. Nr. 1). Lund: Gleerup.

    Mgiste, Julius (1968) Suffixentlehnung in den finnisch-ugrischen

    Sprachen, insbesonders aus dem Russischen. Suomalais-ugrilaisen

    seuran aikakauskirja 69, 130.

    Raag, Raimo (1999) Frn allmogeml till nationalsprk. Sprkvrd

    och sprkpolitik i Estland frn 1857 till 1999 (Acta Universitatis

    Upsaliensis. Studia Multiethnica Upsaliensia 12.) Uppsala: Uppsala

    University Library.

    Zabrodskaja, Anastassia (2009) Russian-Estonian language contacts:

    grammatical aspects of language use and change. (Tallinn Univer-

    sity Dissertations on Humanities.) Tallinn: Tallinn University.

    Thomason, Sarah Grey, Terrence Kaufman (1988) Language contact,

    creolization, and genetic linguistics. Berkeley, Los Angeles and

    Oxford: University of California Press.

    Thor Helle, Anton (1732) Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen

    Sprache. Halle: Stephan Orban.

    Tommola, Hannu (2010) Estnisch unter Einfluss. Entartete uralische

    Morphologie, deutsche Syntax und russische Semantik? Tilman

    Berger, Markus Giger, Sibylle Kurt, Imke, Mendoza, toim. Von

    grammatischen Kategorien und sprachlichen Weltbildern Die

    Slavia von der Sprachgeschichte bis zur Politsprache. Festschrift

    fr Daniel Weiss zum 60. Geburtstag, 587600. (Wiener Slawis-

    tischer Almanach, Sonderband 73.) Mnchen/Wien: Sagner.

  • Vene keele mjust eesti keeles. Tagasivaateid ja perspektiive

    54

    Tth, Szilrd, Kik euro-: he snamoodustuse vahendi semantikast,

    grammatikast ja etmoloogiast tnapeva eesti keeles. Artikli ksikiri.

    Terednikova, Jelena (2002) hildumisvead vene lipilaste kirjalikes

    tdes. Ksikirjaline bakalaureuset. Tartu: Tartu likool. Eesti

    keele (vrkeelena) osakond.

    Verschik, Anna (2008) Emerging bilingual speech: from monolingual-

    ism to code-copying. London: Continuum publishers.

    VNN = Vene nukogude novell. Koostanud Naftoli Bassel, Valeri Bez-

    zubov. Tallinn: Eesti Raamat, 1974.

    VTS = Ehasalu, Epp, Klli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak

    Peebo (1997) Eesti keele vanimad tekstid ja snastik. (Tartu

    likooli eesti keele ppetooli toimetised 6.) Tartu: Tartu likool.

    Wessel, Katri (2003/2004) Leibniz und das Finno-Ugrische in seinem

    Briefwechsel (Teil I). Ural-altaische Jahrbcher (Neue Folge) 18,

    67102.

    Wiedemann, Ferdinand Johann (1893) Ehstnisch-deutsches Wrter-

    buch. Zweite vermehrte Auflage. Redigirt von Jacob Hurt. St.

    Petersburg: Eggers & Co.

    Xrakovskij, Viktor Samuilovi, Volodin, Aleksandr Pavlovi (1986)

    Semantika i tipologija imperativa. Russkij imperativ. Leningrad.

    Rogier Blokland, Petar Kehayov: The Influence of Russian on

    Estonian: Hindsight and Outlooks. The present paper consists of two

    parts: a) the influence of Russian on Estonian lexicon, and b) the

    influence of Russian on Estonian morphosyntax. The first part is a

    summary of previous research, whilst the second part deals with a

    number of topics not explored previously. Estonian lexical loans can be

    roughly divided into pre-Soviet and post-Soviet loans. In dialects and

    colloquial Estonian Russian influence has been strong enough for a

    number of morphological elements to have been borrowed in addition

    to discourse markers and conjunctions. Russian origin is also suggested

    for a number of morphosyntactic features: the use of kes who as a

    numerator; uses of the verbs tasuma and maksma in clauses embedding

    purpose or result clauses; perfective use of kik all; numeral

    approximativity expressed by word order inversion; incongruence in

    relative clauses, predicated and object ellipsis, and the use of the so-

    called echoic imperative.

    Keywords: language contact, interference, Estonian, Russian, lexicon,

    morphosyntax