Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine

koolieelses lasteasutusesJuhendmaterjal

Vigastuste ennetamine jaturvalisuse edendamine

koolieelses lasteasutuses

Juhendmaterjal

Tervise Arengu Instituut

Tallinn 2010

3

Trükis on valminud Tervise Arengu Instituudi tellimusel 2010. a.Materjali mis tahes viisil reprodutseerimine ja levitamine on keelatud ilma Tervise Arengu Instituudi nõusolekuta.Koostaja: Liana VaravaKujundus: Ecoprint AS

Tervise Arengu Instituut tänab kõiki koolieelseid lasteasutusi, kes testi-sid juhendmaterjali oma asutuses. Oleme tänulikud ekspertidele, kelle ettepanekud on olnud abiks materjali täiendamisel: Maido Nõlvak ja Ida-Eesti Päästekeskus, Niina Sossulina ja Terviseamet, Tiia Pertel (Tervise Arengu Instituut), Tiina Tõemets (Eesti Haigekassa).

Rahastatud „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” valdkonna „Laste ja noorte turvaline ja tervislik areng” vahenditest.

3

Sisukord

Sissejuhatus 4

Terminid 5

Vigastuste ennetamise ja turvalisuse edendamise

üldised põhimõtted 6

Tegevuste soovitused lasteasutuse personalile,

sh tervisemeeskonnale 9

Riskiallikate ja ohtude hindamine ning tegevuskava koostamine 10

Lisa nr 1. Koolieelse lasteasutuse keskkonna ohutuse ja

turvalisuse hindamiskriteeriumid 17

Lisa nr 2. Tabel turvalisuse tegevuskava koostamiseks 33

Kasutatud ja soovitatavad allikad 34

4 5

Sissejuhatus

Iga koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) eesmärk on luua kesk-kond, mis on ohutu ja turvaline nii lastele, personalile kui ka kõigile las-teasutust külastavatele inimestele. Laste ja personali tervisekahjustuste, sealhulgas vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine on olulised koolieelse lasteasutuse tegevusvaldkonnad.

Käesoleva juhendmaterjali eesmärk on aidata personalil sh tervisemees-konnal:

selgitada välja lasteasutuse keskkonna ning õppe- ja kasvatustööga •seotud riskiallikad ja ohud eelkõige laste tervisele,hinnata ja analüüsida riskiallikaid ning ohte,•selgitada välja riskide tase ja olukorra tõsidus,•töötada välja abinõud ohtude vähendamiseks ning kavandada tõhu-•said tegevusi vigastuste vältimiseks ja tervisliku, sh turvalise kesk-konna loomiseks.

Turvalisuse edendamine on igapäevane ja järjepidev tegevus, mis sisal-dab ka laste ja personali teadmiste suurendamist ja oskuste arendamist ohutuse ja turvalisuse valdkonnas. Lapsi tuleb õpetada riskiallikaid ja ohte tundma ja vältima, samuti ohtlikes olukordades õigesti käituma. Tu-lemusliku tegevuse eeltingimus turvalisuse tagamisel on meeskonnatöö, koostöö lapsevanemate, kohaliku omavalitsuse ja riigiametite esindaja-tega.

4 5

Terminid

Riskiallikas • – objekt või nähtus, mis võib teatud tingimustel põhjus-tada õnnetuse.

Risk • – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras.

Riskianalüüs • – võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetustegevuste kavandamine.

Oht • – olukord, mis on seotud ebasoodsa mõjuga ja võib tekitada vi-gastusi inimesele, samuti kahjustada keskkonda.

Ohutus• – süsteemi või seadme omadus funktsioneerida nii, et selle tegevus ei põhjusta kasutajale vigastust ega tervisekahjustust.

Õnnetus • – ootamatu ja ettekavatsemata sündmus, mis kahjustab elu ja tervist, elutähtsat valdkonda, keskkonda või vara.

Õnnetusjuhtum• – tahtmatu, ettekavatsemata ja äkilise toimega jõud või tegevus, millega kaasneb (kaasnevad) inimvigastus(ed).

Vigastus • – õnnetusjuhtumi otsene ja nähtav tagajärg. Vigastuse põhjustab keha äkiline ja ootamatu kokkupuude järgmiste füüsikalis-te nähtustega: mehhaaniline energia, kõrge või madal temperatuur, elektrivool, kemikaalid või ioniseeriv kiirgus. Need nähtused toimivad hulgal ja mõõtudes, mis ületavad organismi taluvuse piirid.

Turvalisus • – elanikke ja keskkonda siduv sotsiaalne protsess, kus inimesed loovad ohutuks eluks optimaalsed tingimused ning hoiavad neid.

6 7

Vigastuste ennetamise ja turvalisuse edendamise üldised põhimõtted

Maailma Terviseorganisatsioon määratleb turvalisuse kui seisundi, mille puhul on inimest füüsiliselt, psüühiliselt või materiaalselt kahjus-tavad ohud ja tingimused võetud kontrolli alla, et tagada inimeste ja ko-gukonna heaolu.

Turvalisuse edendamine kui protsess võimaldab saavutada paremat kontrolli võimalike riskiallikate, vigastusohtlike tegurite ja olukordade üle.

Turvalisuse edendamine on tervise edendamise oluline osa, mida viivad ellu inimesed, kogukonnad ja organisatsioonid nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. See põhineb ühiskonna ja paikkonna ning tema elanike arusaamisel sellest, mis on turvalisus ning milliseid abinõu-sid on vaja selle tagamiseks. Kõigil on täita oma roll ning vaevalt leidub eluala või organisatsiooni, mille tegevus ei puuduta tervist ja turvalisust (nt haridus, majandus, linnaplaneerimine, sport).

6 7

Väga tähtis roll on ka lasteasutustel, kes saavad keskkonna kujundamise ning õppe-kasvatustöö kaudu hoida ära vigastusi. Praktilises tegevuses on vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine omavahel tihedasti seotud.

Turvalisuse edendamise eeltingimused lasteasutuses on:tervise väärtustamine ja sellega arvestamine nii lasteasutuses kui ka •paikkonnas;tervist edendava lasteasutuse põhimõtete mõistmine ja arvestami-•ne;personali osalemine protsessis – töötajate aktiivsus probleemide väl-•jaselgitamisel, tõhusate meetmete väljatöötamisel ja nende rakenda-misel. Eksperdid väljastpoolt lasteasutust saavad küll nõustada, kuid tegeliku töö turvalisuse tagamisel teevad ära siiski asutuse töötajad;partnerlus ja koostöö paikkonnaga (lapsevanemad, kool, kohalik •omavalitsus, maavalitsus, mitmesugused organisatsioonid, mittetu-lundussektor, seltsid jt).

Turvalisust ei saa edendada üksnes passiivse käsutäitmisega, vaid ini-meste endi aktiivse kaasamisega protsessi. Inimeste potentsiaal oma ja laste tervist ning elutingimusi parandada on äärmiselt suur. Koostöös lastevanemate ja paikkonna esindajatega on lasteasutusel võimalik ris-kiallikad varakult avastada ning tänu sellele vältida õnnetusi ja nende tagajärjel tekkivaid vigastusi, samuti suurendada laste ja personali tur-valisust.

Võimalikud tegutsemisviisid võib jagada kolme rühma.

Teadmiste jagamine ning suhtumise ja hoiakute muutmi-•ne – teavitada riskiallikatest ja ohtudest ning veenda riskirühma kuulujaid, sh lapsi, muutma oma käitumist vähem riskivaks, näiteks õpetada lapsi ohte tundma (kukkumis-, põletus-, uppumis-, mürgis-tus- jm oht), vältima (nt mitte minema õhukesele jääle) ning ohtlikus olukorras õigesti käituma (nt laps oskab helistada numbrile 112 või kutsuda abi). Oluline on, et lasteasutuse tervisekasvatust toetaks ja kinnistaks kodune tegevus ning vastupidi. Igapäevaelu pakub palju

8 9

erinevaid võimalusi käsitleda ohutuse ja turvalisuse teemat ning selle üle arutleda. Lapsevanemate kaasamine on äärmiselt oluline, sest üle kolmandiku õnnetusi juhtub kodus ja selle ümbruses.Reeglite kehtestamine ja nende elluviimise jälgimine• – riik saab kehtestada toetavaid seadusi (näiteks helkuri kandmise kohus-tus pimeda ajal) ja kohalik omavalitsus anda välja korraldusi. Asutu-sed ja kogukonnad saavad leppida kokku turvalisust toetavates reeg-lites, millest kõik inimesed peaksid oma käitumisega kinni hoidma või võiksid seda teha. Sellised reeglid on näiteks lasteasutuses kiivri kandmise kohustus jalgrattasõidu ajal või koos lastega väljatöötatud reeglid õuealal liikumiseks.Keskkonna turvaliseks muutmine –• valida keskkonna osad (mänguasjad, mööbel, spordi- ja mänguvahendid jm) nii ning muuta ümbritsev keskkond selliseks, et see on ohutu ja pakub kaitset, seal-hulgas muuta lapse elu-, mängu- ja õpikeskkond lapsesõbrali-kult turvaliseks. Selleks tuleb:

kõrvaldada võimalik oht või viia lapsed ohust eemale,•hoolitseda, et ohtlikus kohas oleksid lapsed järelevalve all,•hoolitseda, et riietus, mänguasjad, mänguväljaku vahendid, spordi-•varustus jm esemed oleksid terved ja turvalised.

Viimati nimetatud strateegiat – keskkonna muutmist – loetakse kõige tõhusamaks.

Täiskasvanute ülesanne on luua turvalise keskkonna eeldused ning tingimused, mis tagaksid ohutuse kõigile, kes lasteasutu-ses viibivad, töötavad või seda külastavad.

Oluline on tagada, et lapsed kasutaksid rattasõidu, uisutamise ja teiste sportlike tegevuste ajal turvavahendeid, ning soodustada koostöös lastevanematega liikumise eri vormide ja võimaluste kasutamist. Ehkki sportlik tegevus kätkeb endas teatud vigastusohte (mis on õige varustu-se ja juhendamise korral minimaalsed), on liigutusosavuse arendamine heaks eelduseks selleks, et lapsel esineks edaspidi vähem vigastusi.

8 9

Tegevuste soovitused lasteasutuse personalile, sh tervisemeeskonnale

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt vastutab ohutu töökesk-konna loomise eest asutuse juht. Seadus ei tee kehtivate nõuete puhul ettevõtte suurusest lähtuvalt erandeid – kõik nõuded kehtivad kõigile tegevusaladele. Samas on vaja kõigi töötajate aktiivsust, tahet, teadmisi ja oskusi, et luua turvaline keskkond.

Lasteasutuse (tervise)meeskond võiks arutada järgmisi küsimusi.

Kas meie lasteasutuses on ohutud töö- ja mängukohad?•Millised tingimused võimaldaksid personalil töötada ja lastel mängi-•da turvaliselt ja ohutult ning toetaksid igakülgselt tervist ja heaolu?Milline on meie personali väljaõpe, millised on personali teadmised ja •oskused anda esmaabi, korraldada evakuatsioon ning käituda kriisi-olukorras?Kas meie personalil on piisavalt teadmisi ja oskusi analüüsimaks asu-•tuse keskkonda tervislikkuse, sh ohutuse ja turvalisuse aspektist?Milliseid turvavahendeid kasutavad meie lapsed, personal ja lapseva-•nemad?Milline on lasteasutuse psühhosotsiaalne keskkond?•Missugused paikkonnast tulenevad riskiallikad ohustavad meid?•Kas meie lasteasutust ohustavad sotsiaalsed riskiallikad?•Kui lasteasutuses on juhtunud õnnetusi, siis millistel põhjustel ja tin-•gimustel?Millised on ohutuse valdkonna õppe- ja kasvatustöö eesmärgid, tee-•mad, õppemeetodid ja -vahendid?Millised on laste ja lastevanemate teadmised, oskused ja väärtushin-•nangud turvalisusega seoses?Jne. •

10 11

Riskiallikate ja ohtude hindamine ning tegevuskava koostamine

Võimalikke riskiallikaid ja ohte on soovitatav hinnata ning en-netustegevust kavandada etapiti. Neisse tegevustesse tuleks kaasata tervisemeeskond või veelgi parem, kogu personal. Täh-tis on kaasata ka lapsi, lapsevanemaid ja hoolekogu esindaja.

I etapp. Tehke kindlaks riskiallikad

Riskiallikate ja ohtude (ohuolukordade) kindlakstegemiseks on soovita-tav hinnata ning analüüsida lasteasutuse keskkonda, õppe- ja kasvatus-tööd, tegevusi jne hindamiskriteeriumide alusel (vt lisa 1, koolieelse lasteasutuse keskkonna ohutuse ja turvalisuse hindamiskriteeriumid).

Iga kriteeriumi puhul hinnatakse, kas konkreetne objekt, nähtus või süsteem kujutab endast ohtu tervisele või mitte.

Oluline on vaadata kogu keskkonda värske pilguga, sest kõik on nii oma-ne ja harjumuspärane, sealhulgas probleemid ja puudused keskkonnas ning igapäevases tegevuses.

Lisas 1 olevas tabelis tuleb täita hindamiskriteeriumi järel olevad lahtrid, arvestades järgmist:

kui teie hinnangul on kriteerium täidetud ning riskiallikaid või ohte 1) ei esine, märkige „x” „Jah”-lahtrisse. kui kriteerium ei ole teie hinnangul täidetud, sealhulgas kujutab en-2) dast ohtu ja riski tervisele, märkige „x” „Ei”-lahtrisse.

10 11

II etapp. Selgitage välja ohud ning analüüsige, kes ja kuidas on ohustatud

Juhul, kui märkisite lisas 1 asuvas tabelis riskiallika, tuleb määrata ja ta-belisse märkida sellest tulenev oht. Negatiivne hinnang kriteeriumile, st ohu ilmnemine, näitab, et konkreetse asjaolu, objekti või töökorralduse jaoks on vaja turvalisemaid lahendusi. Lisaks kirjeldage lahtris „Selgitu-sed” oma sõnadega ohtlikku või probleemset olukorda või negatiivset mõju heaolule ja tervisele.

Peamised ohud, mis võivad analüüsi käigus selguda, on järgmised: kukkumis-, löögi- ja muljumisohud;•lämbumisohud (riietus, toit, plastikaatkotid, uppumine jne);•põletusohud (kuum toit ja jook, kuum kraanivesi, lahtine tuli, kütteke-•had, elekter jne);mürgistus- ja söövitusohud (kemikaalid, ravimid, mürgised taimed •jne);lõike- ja marrastusvigastuste ohud (noad, käärid jt tööriistad, loomad •jne).

12 13

III etapp. Hinnake riski suurust e taset ning abi-nõude kasutuselevõtu vajadust

(Märkige lisas 1 asuvasse tabelisse riskitase.)

Risk on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõe-näosus ja sagedus ohtlikus olukorras. Riskitaseme, st kahju tõe-näosuse ja tagajärgede raskuse vahelise seose hinnangut vajate riskide haldamisel, et otsustada ressursside suunamise ning abinõude tähtsuse alusel järjestamise üle.

Esmalt analüüsige, milline on riski e võimalike vigastuste ja muude tervi-sekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras ning millised on riski võimalikud tagajärjed.

Riski tõenäosus võib olla:ebatõenäoline;•võimalik, kuid mitte eriti tõenäoline;•tõenäoline (aja jooksul).•

Seejärel analüüsige, millised võivad olla riski tagajärjed:õnnetus, mis ei tekita vigastust;•kerge vigastus (nt muljumine, haav);•raske vigastus (nt luumurd);•surm.•

Riskitaseme määramiseks võib kasutada tabelit (vt tabelit 1), mis on koostatud Briti Standardi 8800 põhjal ning kus on nii tõenäosuse kui ka tagajärgede raskuse puhul kasutatud kolmeastmelist skaalat.

Hinnake riski viieastmelisel skaalal. Võtke aluseks eelnevalt analüüsitud riski tõenäosus ja riski võimalikud tagajärjed. Riskitaseme järgi saate otsustada, kas ja kui kiiresti on vaja rakendada abinõusid riski vähendamiseks ja kõrvaldamiseks.

12 13

Tabel 1. Riskitaseme määramine riski tõenäosuse ja tagajärgede ras-kuse alusel

Riski tõenäosus Riski võimalikud tagajärjed

Õnnetus, mis ei tekita vigastust

(väheohtlik)

Kerge vigastus(ohtlik)

Raske vigastus või surm

(eriti ohtlik)

Ebatõenäoline I tase II tase III tase

Võimalik, kuid mitte eriti tõenäoline

II tase III tase IV tase

Tõenäoline III tase IV tase V tase

RiskitasemedI tase. Vähene risk:• erilisi abinõusid ei vajata.II tase. Vastuvõetav risk:• erilisi abinõusid ei vajata, kuid siiski tuleb otsida paremaid lahendusi, mis ei põhjusta lisakulutusi.III tase. Keskmine risk:• tuleb välja töötada meetmed ja abinõud ning rakendada need ellu kolme kuni viie kuu jooksul pärast hinda-mist.IV tase. Suur risk:• tegevust ei tohi alustada enne, kui riski on vä-hendatud.V tase. Talumatu risk:• riski vähendamine on vältimatu; kui riski vä-hendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudu-mise tõttu, on töö, tegevus ja mäng ohualas keelatud.

IV etapp. Dokumenteerige tulemused ja analüüsi-ge neid

Tulemuste dokumenteerimine on oluline edasise tegevuse planeerimi-seks, töötajatele ja lapsevanematele tutvustamiseks ning vajaduse kor-ral järelevalveametnikule esitamiseks.Kui võimalik, kaasake analüüsi tegemisse kogu personal, eelkooliealised lapsed ja lapsevanemate esindajad. Analüüsi tulemused on ennetus-meetmete kavandamise ja tegevuste planeerimise aluseks.

14 15

V etapp. Koostage tegevuskava

(lisas 2 oleva tabeli „Turvalisuse tegevuskava” täitmiseks)

Pärast riskianalüüsi tegemist on selge, et tuvastatud ohtude ja problee-midega tegelemiseks tuleb kavandada kindlad abinõud ja tegevused.

Tegevuskava koostamisel • vaadatakse läbi kõik dokumenteeri-tud riskiallikad (vt täidetud tabelit „Koolieelse lasteasutuse kesk-konna ohutuse ja turvalisuse hindamiskriteeriumid” lisas 1) ja ohud ning leitakse iga konkreetse ohu ja probleemi puhul abinõu, kuidas seda likvideerida või vähendada. Ohu likvideerimise või olukorra parandamise konkreetne lahendus •dokumenteeritakse tegevuse või abinõuna tabelis (vt näidist, tabel 2).Abinõu rakendamise • tähtaeg sõltub riskitasemest.On tegevusi, mida saab teha ise ning mis ei nõua niivõrd raha, kui-•võrd häid ideid ja tihedat koostööd lasteasutuse töötajate, koha-liku omavalitsuse ja lapsevanematega.Paljud füüsilise keskkonnaga seotud riskiallikad nõuavad investee-•ringuid, seega on soovitatav lisada tabelisse ohu või probleemi likvi-deerimiseks vajaminev summa.Oluline on määrata kindlaks iga • tegevuse eest vastutaja ja tege-vuse elluviija.

14 15

Tabel 2. Näidistabel turvalisuse tegevuskava koostamiseks (vt ka lisa 2)H

K*

nr

Ris

ki -

alli

kas/

prob

leem

Oht

Ris

kita

se

Abi

nõu

Vast

utaj

a/te

osta

ja

Täht

aeg

Res

surs

s

53. Libedatel trepiastmetel puuduvad libisemis-vastased ribad

Kukku-mis-oht

IV Paigaldada treppidele iseliimuvad libisemis-vastased ribad

Majan-dus-ju-hataja

5. märts ?(täpsusta)

106. Personalil puuduvad esmaabi and-mise oskused

III Esmaabi-kursuseläbimine

Juha-taja/õpetaja

5. juuni 15 osalejat,6000 kr /375 eurot

* HK – hindamiskriteerium.

Eelnevalt kirjeldatud etapilist tegevust tuleks läbi viia vähemalt üks kord aastas.Siiski on riske, mis vajavad pidevat järelevalvet (näiteks maa-ala kontroll: kas leidub klaasikilde, kasutatud süstlaid vm ohtlikku), eelkõige juhul, kui lasteasutuse maa-alale on juurdepääs ka kõrvalistel isikutel. Mängu-väljakute vahendid vajavad samuti tihedamat rutiinset kontrolli, nagu ka väikelaste mänguasju tuleb sorteerida ja üle vaadata jooksvalt.

Selliste keskkonnatingimuste jaoks, mis vajavad pidevat järelevalvet, on soovitatav töötada välja reeglid ning teostada järelevalvet tea-tud regulaarsusega päevakava sees.

Kui ohtlike olukordade vältimiseks pole alati võimalik kasutada ehitus-likke või tehnilisi meetmeid, tuleb laste turvalisus tagada piisava jä-relevalvega.

16 17

VI etapp. Hinnake regulaarselt tegevuse tulemus-likkust (sagedus, aeg, teostajad)

Turvalisuse tagamise tegevuskava täitmist tuleb järjekindlalt jälgida kogu aasta jooksul, eesmärgiga viia planeeritud tegevused ka ellu. Sa-muti on vajalik vaadata asutuse arengukavas üle vigastuste ennetami-sega seotud eesmärgid, tegevuskavas planeeritud tegevused ning korri-geerida neid vastavalt analüüsi tulemustele.

Analüüsi tulemusi on soovitatav tutvustada lapsevanematele, kohalikule omavalitsusele ja teistele paikkonna esindajatele, kellega koos on või-malik leida parimaid lahendusi ja võimalusi.

Teie tegevuse tulemuslikkust näitab loodud turvaline ja ohutu keskkond lasteasutuses ning tervisekäitumine, sh turvavahen-dite kasutamine nii laste kui ka personali seas.

Kõige olulisem näitaja on aga lastega juhtunud õnnetuste ja vi-gastuste arvu vähenemine nii lasteasutuses kui ka paikkonnas.

Soovitatav on lisada tegevuskavasse antud valdkonda puudutavate ees-märkide juurde näitajad (indikaatorid), mis aitavad teil oma töö tulemus-likkust hinnata.

Juhendmaterjali juurde kuulub lisas 1 tabel „Koolieelse lasteasutuse keskkonna ohutuse ja turvalisuse hindamiskriteeriumid”, mis aitab teos-tada analüüsi I–IV etappi, samuti on lisas 2 tabel turvalisuse tegevuska-va koostamiseks.

16 17

Lisa

1. K

ooli

eels

e la

stea

sutu

se k

eskk

onn

a oh

utus

e ja

tu

rval

isus

e hi

nda

mis

krit

eeri

umid

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Maa

-ala

vä

ljas-

pool

la

ste-

asut

ust

1.

Lähe

duse

s pu

udub

vee

kogu

, tiik

või

kra

av

2.

Last

easu

tus

ei k

ülgn

e su

ure

liikl

ustih

edus

ega

täna

va ja

/või

(maa

n)te

ega

3.

On

olem

as p

arki

mis

plat

s au

tode

le, e

t las

te

koha

leto

omin

e ja

koj

uviim

ine

olek

s tu

rval

ine

4.

On

paig

alda

tud

liikl

usm

ärk

„Lap

sed

teel

” ja

täna

val o

n m

arke

eritu

d ül

ekäi

guko

ht

5.

On

paig

alda

tud

kiir

usep

iiran

gu m

ärgi

d ja

/või

nn

lam

av p

olits

eini

k

6.

Lähe

duse

s pu

udub

mür

arik

as, o

htlik

ke a

inei

d ja

kem

ikaa

le tö

ötle

v et

tevõ

te v

õi m

õni m

uu e

lu

ning

terv

ist o

hust

av s

aast

ealli

kas

7.

Liik

lus

last

easu

tuse

üm

ber

on tu

rval

ine

18 19

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Last

e-as

utus

e m

aa-a

la

8.

Maa

-ala

on

piir

atud

tuge

va p

iirde

aiag

a võ

i pi

isav

alt t

ihed

a he

kiga

9.

Piir

deae

d on

väh

emal

t 1 m

kõr

ge ja

ei p

aku

võim

alus

i ron

imis

eks

10

.Su

ure

liikl

ustih

edus

ega

täna

vaga

kül

gnev

piir

-de

aed

on v

ähem

alt 1

,4 m

kõr

ge

11

.P

iirde

aial

puu

duva

d au

gud

ja v

ahed

, kus

t lap

s sa

aks

läbi

pug

eda

12

.A

ia ja

maa

pinn

a va

helin

e ru

um e

i üle

ta 1

0 cm

13

.La

ste

õues

olek

u aj

al o

n ai

avär

avad

sul

etud

14

.Vä

rava

d on

var

usta

tud

sulg

ur- v

õi lu

kum

ehha

-ni

smig

a, m

ida

laps

ei s

aa a

vada

15

.So

ovim

atut

e is

ikut

e (n

t joo

bes,

agr

essi

ivse

d võ

i as

otsi

aals

e el

uviis

iga

isik

ud) j

uurd

epää

s la

ste-

asut

use

maa

-ala

le o

n ta

kist

atud

16

.M

aa-a

la k

asut

amin

e le

mm

iklo

omad

e ja

luta

mis

-ko

hana

on

välis

tatu

d

18 19

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Last

e-as

utus

e m

aa-a

la

17

.Jä

ätm

ete

käitl

emis

e ko

ht a

sub

ning

jäät

met

e är

aved

u to

imub

män

guvä

ljaku

st o

hutu

s ka

u-gu

ses

18

.M

aa-a

la te

ed o

n au

kude

ta

19

.M

aa-a

la o

n ko

rras

tatu

d ja

mur

u ni

idet

ud

20

.Jä

ised

teed

on

liiva

tatu

d

21

.Lu

me

ja jä

äpur

ikat

e rä

ästa

lt ku

kkum

ine

on

välis

tatu

d

22

.H

alja

stus

es o

n ka

suta

tud

ainu

lt oh

utui

d ja

m

ittem

ürgi

seid

taim

i

23

.O

n ol

emas

väl

isva

lgus

tus

24

.

Maa

-ala

kor

rash

oiuk

s ka

suta

tava

d tö

öriis

tad,

se

adm

ed ja

mas

inad

, nag

u m

urun

iiduk

, hek

i-kä

ärid

, lab

idas

, asu

vad

last

ele

kätt

esaa

mat

us

koha

s

25

.La

ste

juur

depä

äs v

älib

asse

inile

, vih

mav

ee

kogu

mis

e nõ

ule

ja m

uude

le v

eean

umat

ele

või

veek

ogud

ele

on il

ma

järe

leva

lvet

a vä

lista

tud

20 21

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Last

e-as

utus

e m

aa-a

la

26

.Pu

uriid

ad, e

hitu

svah

endi

d jm

maa

-ala

le la

dus-

tatu

d m

ater

jalid

on

ladu

stat

ud tu

rval

isel

t

27

.M

ängu

- ja

spor

diva

hend

id v

asta

vad

last

e ea

le

ja k

asvu

le n

ing

on tu

rval

ised

28

.M

ängu

välja

ku a

trak

tsio

onid

e va

heka

ugus

on

vähe

mal

t 1,5

–2 m

29

.

Män

guvä

ljaku

vah

endi

te (r

onim

isva

hend

id, k

ii-ge

d, li

umäe

d, ro

nila

d jm

) alu

ne p

ind

on k

aetu

d 40

cm

pak

suse

liiv

akih

iga

või m

uu lö

öki s

um-

mut

ava

mat

erja

liga

(pui

dula

astu

d, tu

rvam

atid

, ta

rtaa

nkat

e jm

)

30

.Li

umäg

ede

rede

lid o

n va

rust

atud

käs

ipuu

dega

31

.M

ängu

välja

ku v

ahen

did

(nt k

arus

selli

d, b

atuu

-di

d jm

) on

turv

alis

te p

iiret

ega

32

.R

edel

ite p

ulga

d ja

ast

med

on

võrd

sete

vah

e-de

ga, m

ittel

ibed

ad ja

kin

dlal

t fiks

eeri

tud

(ei

pöör

le)

33

.M

ängu

välja

ku v

ahen

dite

pui

tosa

d on

terv

ed ja

pi

ndud

eta

20 21

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Las

te-

asut

use

maa

-ala

34

.K

iiked

e ül

esri

puta

mis

eks

kasu

tata

vad

ketid

on

galv

anis

eeri

tud

ja lü

hike

ste

lülid

ega

35

.Ke

tiava

de m

aksi

maa

lava

on

8,6

mm

igas

suu

-na

s, v

.a ü

hend

usko

htad

es, k

us s

ee o

n ül

e 12

m

m v

õi a

lla 8

,6 m

m

36

.

Spor

di- j

a m

ängu

vahe

ndid

on

ehita

tud

nii,

et

vahe

ndite

l ei o

le v

õim

alik

ke o

hual

likai

d, s

h pi

lusi

d võ

i V-k

ujul

isi a

vasi

d, e

sile

tung

ivai

d os

i ja

võl

le n

ing

pöör

leva

id o

si, m

illes

se r

iietu

se

osad

või

ksid

take

rdud

a

37

.

Män

guvä

ljaku

l kas

utat

akse

sel

lisei

d va

hend

eid

(tun

nelid

, män

gum

ajad

jm),

kuhu

vaj

adus

e ko

rral

on

laps

e ab

ista

mis

eks

taga

tud

täis

kas-

vanu

te ju

urde

pääs

38

.

Lium

äed,

rip

pkiig

ed, r

õnga

d, tr

apet

sid,

köi

ed jt

sa

mal

aads

ed r

istt

ala

külg

e ki

nnita

tava

d m

än-

guas

jad

on tu

rval

ised

(kon

trol

lida

ping

utei

d,

kinn

itusi

, ank

ruid

jne)

39

.M

ängu

vahe

ndite

pai

gutu

s ta

gab

õuea

lal v

aba

ja o

hutu

liik

umis

e

22 23

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Last

e-as

utus

e m

aa-a

la

40

.M

ängu

välja

ku v

ahen

did

on e

hita

tud

nii,

et

nend

e pe

a võ

i jal

ad e

es lä

bim

isel

ei t

eki ü

hesk

i av

as p

ea e

ga k

aela

take

rdum

isoh

tu

41

.Li

iva

vahe

tata

kse

liiva

kast

is re

gula

arse

lt

42

.Li

ivak

astid

kae

taks

e pä

rast

män

gim

ist s

obiv

a ka

tteg

a

43

.A

lla 3

a v

anus

te la

ste

trep

id ja

kal

dtee

d on

va-

rust

atud

käs

ipuu

dega

ala

tes

esim

eses

t ast

mes

t

44

.Ka

nalis

atsi

ooni

luug

id o

n su

letu

d

45

.M

ajag

a kü

lgne

v tu

letõ

rjer

edel

on

varu

stat

ud

kaits

epiir

dega

nin

g ei

või

mal

da la

stel

sel

lele

ro

nida

46

.R

egul

aars

elt t

ehak

se m

ängu

välja

ku v

ahen

dite

vi

suaa

lset

tava

ülev

aatu

st, t

ööki

ndlu

süle

vaat

ust

ja k

orra

list p

õhiü

leva

atus

t

22 23

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Sis

e-ke

sk-

kon

d

47

.Si

sevi

imis

tluse

s ka

suta

tava

d m

ater

jalid

on

ohut

ud, n

õuet

ekoh

ased

ja v

asta

vad

toot

ja

pool

t ett

enäh

tud

kasu

tuso

tsta

rbel

e

48

.P

õran

d on

oht

like

kalla

kute

ta ja

mitt

elib

e

49

.R

uum

ide

põra

ndak

atte

mat

erja

lid o

n oh

utud

50

.Va

ibad

on

mitt

elib

isev

ad

51

.A

lla 3

-aas

tast

ele

last

ele

on p

aigu

tatu

d tr

epile

ju

urde

pääs

u ta

kist

av k

aits

e võ

i tag

atud

last

e jä

rele

valv

e

51

.Tr

epid

on

varu

stat

ud k

äsip

uude

ga, m

is o

n pa

igal

datu

d ni

i las

tele

kui

ka

täis

kasv

anut

ele

sobi

vale

kõr

guse

le

52

.Tr

epia

stm

ed o

n m

ittel

ibed

ad

53

.Li

beda

te tr

epia

stm

ete

serv

adel

e on

kle

ebitu

d lib

isem

isva

stas

ed r

ibad

54

.Vä

lisuk

s su

lgub

turv

alis

elt v

õi o

n va

rust

atud

su

lgur

meh

hani

smig

a, m

is e

i las

e uk

sel j

ärsu

lt su

lgud

a

24 25

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Sis

e-ke

sk-

kon

d

55

.Vä

lisuk

s on

var

usta

tud

luku

stus

meh

hani

smig

a,

mid

a la

ps e

i saa

ise

avad

a

56

.Lü

kand

ukse

d on

var

usta

tud

kaits

ega,

mis

ta-

kist

ab u

kse

juht

teel

t väl

ja li

bise

mis

t

57

.A

knad

on

last

ele

ohut

ud

58

.Tu

ulut

usak

ende

l on

turv

aket

id, fi

ksaa

tori

d vm

meh

hani

smid

, mis

luku

stav

ad a

kna

avat

ud

olek

us (t

uulu

tusa

send

is 8

–10

cm)

59

.R

uum

ides

on

akna

kate

te n

ööri

d la

stel

e kä

tte-

saam

atus

koh

as

60

.R

uum

ide

ukse

d on

kla

asid

eta

või p

urun

emis

-ki

ndla

st k

laas

ist

61

.K

laas

ukse

d, u

ksek

laas

id ja

põr

anda

ni u

latu

vad

klaa

sakn

ad o

n oh

utud

(tur

vakl

aasi

ga)

62

.

Kla

asuk

sed,

uks

ekla

asid

nin

g põ

rand

ani u

latu

-va

d kl

aasa

knad

on

laps

e kõ

rgus

elt v

arus

tatu

d ka

itseg

a võ

i lap

se s

ilmad

e kõ

rgus

elt n

ähta

valt

mär

gist

atud

24 25

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Sis

e-ke

sk-

kon

d

63

.Pe

eglid

on

kinn

itatu

d se

inte

le n

ii ül

emis

est k

ui

ka a

lum

ises

t ser

vast

64

.R

iiulid

ja k

apid

on

kinn

itatu

d võ

i on

nend

e üm

berk

ukku

min

e vä

lista

tud

65

.Ka

ppid

e ke

rges

ti av

anev

ad u

ksed

ja s

ahtli

d on

va

rust

atud

lukk

udeg

a, e

t väi

kela

ps n

eist

haa

ra-

tes

kukl

ale

ei k

ukuk

s

66

.Si

sust

use

paig

utus

ruu

mis

taga

b va

ba ja

ohu

tu

liiku

mis

e

67

.Et

teul

atuv

ad te

rava

d nu

rgad

on

varu

stat

ud

ümar

aser

valis

te tu

rval

iistu

dega

68

.M

ööbl

iese

met

e ja

radi

aato

rite

nur

gad

on m

it-te

tera

vad

või m

uude

tud

ohut

uks

69

.Sa

alis

, või

mla

s võ

i rüh

mar

uum

is a

suva

te ro

ni-

mis

vahe

ndite

all

on v

õim

lem

ism

atid

70

.B

asse

ini ü

mbr

itsev

käi

gura

ja p

ind

on o

hutu

71

.Võ

imla

akn

ad ja

lam

bid

on v

arus

tatu

d ka

itse-

võre

ga

26 27

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Sis

e-ke

sk-

kon

d

72

.

Juur

depä

äs a

hjul

e ja

/või

puu

pliid

ile o

n tõ

-ke

stat

ud. A

hikü

tteg

a ru

umid

es, k

us v

iibiv

ad

laps

ed, o

n ah

ju, k

amin

a ja

/või

puu

pliid

i üm

ber

kaits

evõr

e

73

.A

hikü

tteg

a la

stea

sutu

ses

(ühe

- või

kah

erüh

-m

alin

e as

utus

) asu

b kü

ttek

olde

suu

väl

jasp

ool

rühm

aruu

mi

74

.R

ühm

aruu

mi k

öögi

nurg

as o

n el

ektr

iplii

di

ülem

ises

osa

s ka

itser

iba,

pra

eahj

u lu

kust

us ja

võ

imal

us lü

litad

a pl

aat p

ealü

litis

t väl

ja

75

.Te

rava

d kö

ögir

iista

d (n

oad,

kah

vlid

, kää

rid

jm)

on la

stel

e kä

ttes

aam

atus

koh

as

76

.Te

hnili

sed

vahe

ndid

(koh

vim

asin

, kee

duka

nn

jm e

lekt

rise

adm

ed) o

n la

stel

e kä

ttes

aam

atus

ko

has

77

.

Puha

stus

aine

d (v

.a k

ätep

esus

eep)

, puh

astu

s-va

hend

id jt

kem

ikaa

lid a

suva

d lu

kust

atav

as

kapi

s, p

uhas

tusr

uum

is v

õi m

uus

last

ele

kätt

e-sa

amat

us k

ohas

78

.R

avim

eid

ja o

lmek

eem

iat h

oita

kse

orig

inaa

l-pa

kend

ites

26 27

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Sis

e-ke

sk-

kon

d

79

.O

lem

as o

n es

maa

biva

hend

id, n

t ele

ktro

onili

ne

kraa

dikl

aas,

haa

vapu

hast

usva

hend

id, s

idem

ed,

plaa

stri

d, k

umm

ikin

dad,

rõh

ksid

e, k

ülm

akot

t

80

.Pe

sem

isek

s so

biv

veet

empe

ratu

ur o

n ta

gatu

d te

hnili

ste

vahe

ndite

või

järe

leva

lveg

a

81

.W

C- j

a va

nnito

auks

e lu

kku

on v

õim

alik

ava

da

ka v

älja

stpo

olt

82

.Pe

suru

umi p

õran

d on

mitt

elib

isev

ast m

ater

-ja

list

83

.La

stel

e on

või

mal

datu

d ea

koha

ne ja

turv

alin

e m

agam

isko

ht

84

.R

ippu

vad

toat

aim

ed o

n pa

igut

atud

nii,

et l

aste

l ei

ole

või

mal

ik n

eid

alus

elt v

õi r

iiulil

t end

ale

peal

e tõ

mm

ata

85

.Su

ured

lille

potid

jm ra

sked

ese

med

asu

vad

põra

ndal

või

kin

dlal

alu

sel

86

.To

atai

med

on

mitt

emür

gise

d ja

ohu

tud

87

.Te

hnili

sed

vahe

ndid

ja n

ende

ele

ktri

juht

med

on

terv

ed ja

kon

trol

litud

28 29

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Sis

e-ke

sk-

kon

d

88

.El

ektr

ijuht

med

on

paig

utat

ud tu

rval

isel

t ja

ei

taki

sta

ruum

is li

ikum

ist

89

.P

istik

upes

ad (k

a pi

kend

usju

htm

el) o

n ka

etud

la

psek

indl

ate

kaits

eteg

a võ

i asu

vad

last

ele

kätt

esaa

mat

ul k

õrgu

sel

90

.R

uum

ides

se o

n pa

igal

datu

d su

itsua

ndur

või

m

uu tu

leka

hju

sign

alis

atsi

ooni

süst

eem

91

.Tu

leka

hjus

igna

lisat

sioo

n on

kon

trol

litud

ja

hool

datu

d

92

.K

öögi

s on

ole

mas

kus

tutu

stek

k ja

per

sona

l os

kab

seda

kas

utad

a

93

.O

lem

as o

n tu

leku

stut

id

94

.Tu

leku

stut

id a

suva

d ke

rges

ti kä

ttes

aada

vas

koha

s

95

.Tu

leku

stut

id o

n ko

ntro

llitu

d ja

hoo

ldat

ud

96

.Pe

rson

al o

skab

tule

kust

utei

d ka

suta

da

97

.Ti

kud

ja m

uud

tule

süüt

amis

vahe

ndid

on

last

ele

kätt

esaa

mat

us k

ohas

28 29

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Sis

e-ke

sk-

kon

d

98

.Tu

leka

hju

korr

al te

guts

emis

e pl

aan

on k

oost

a-tu

d. P

laan

koo

sneb

nel

jast

juhi

sest

ja s

keem

ist

99

.Ev

akua

tsio

oniõ

ppus

kor

rald

atak

se v

ähem

alt

üks

kord

aas

tas

10

0.

Evak

uats

ioon

ipla

anis

ett

enäh

tud

välju

mis

teed

ja

trep

ikoj

ad o

n va

ba li

gipä

äsug

a

10

1.

Välis

ust o

n võ

imal

ik s

eest

pool

t ava

da p

öörd

-nu

pust

10

2.

Tele

foni

side

on

taga

tud

10

3.

Tele

foni

lähe

dal o

n tä

htsa

d te

lefo

ninu

mbr

id

(häd

aabi

, lap

seva

nem

ad jm

)

10

4.

Pers

onal

on

tead

lik, k

uida

s kä

ituda

laps

e ka

du-

mis

e ko

rral

10

5.

Pers

onal

on

läbi

nud

esm

aabi

kurs

used

10

6.

Pers

onal

osk

ab a

nda

last

ele

esm

aabi

10

7.

Võõr

aste

om

avol

iline

pää

s as

utus

e ru

umid

esse

on

väl

ditu

d

30 31

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Män

gu-,

õppe

- ja

spor

di-

vahe

n-

did

10

8.

Eriv

anus

elis

te la

ste

män

gu a

jal o

n ta

gatu

d, e

t pi

side

taile

sis

alda

vad

män

guva

hend

id e

i sat

tu

väik

elas

te k

ätte

10

9.

Män

guas

jad

on d

isai

ni, k

onst

rukt

sioo

ni ja

ma-

terj

ali p

oole

st o

hutu

d

11

0.

Kasu

tuse

l on

ainu

lt te

rved

män

gu-,

õppe

- ja

spor

diva

hend

id

11

1.

Taga

tud

on m

ängu

-, õp

pe- j

a sp

ordi

vahe

ndite

re

gula

arne

kon

trol

l, ko

rras

tam

ine,

par

anda

mi-

ne ja

puh

asta

min

e

30 31

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Terv

i-se

kas-

vatu

s ja

-k

äitu

-m

ine

11

2.

Last

easu

tuse

terv

isek

asva

tuse

val

dkon

dade

hu

lka

kuul

ub k

a oh

utus

ja tu

rval

isus

11

3.

Laps

i õpe

tata

kse

erin

evai

d oh

te tu

ndm

a ja

vä

ltim

a

11

4.

Laps

i õpe

tata

kse

pote

ntsi

aals

ete

ohut

egur

ite-

ga õ

iges

ti üm

ber

käim

a ja

oht

likus

olu

korr

as

käitu

ma

11

5.

Last

ele

õpet

atak

se k

elgu

tam

ise,

suu

sata

mis

e ja

uis

utam

ise

tehn

ikat

nin

g ne

nde

tege

vust

ega

seot

ud o

htud

e vä

ltim

ist

11

6.

Õpp

ekav

asse

kuu

lub

liikl

usõp

etus

11

7.

Õpe

taja

d ja

õpe

taja

abid

teav

ad, k

uida

s lii

kuda

ko

os la

steg

a oh

utul

t väl

jasp

ool l

aste

aeda

(nad

on

läbi

nud

last

e rü

hmas

aatja

koo

litus

e)

11

8.

Laps

ed k

anna

vad

jalg

- või

tõuk

erat

taga

sõi

tes

kiiv

rit,

mis

vas

tab

laps

e ka

svul

e ja

pea

üm

ber-

mõõ

dule

11

9.

Rul

luis

kude

ga s

õite

s ka

nnav

ad la

psed

kiiv

rit,

põlv

e-, k

üüna

rnuk

i- ja

rand

mek

aits

mei

d

32 33

Kes

k-ko

nn

a li

ikN

rH

inda

mis

krit

eeri

um

I eta

ppII

eta

ppII

I eta

pp

Jah

EiO

htR

iski

tase

Selg

itus

Terv

i-se

kas-

vatu

s ja

-k

äitu

-m

ine

12

0.

Pers

onal

kan

nab

jalg

ratt

aga

sõite

s ki

ivri

t

12

1.

Laps

ed k

anna

vad

pim

eda

ajal

hel

kuri

t

12

2.

Välja

spoo

l las

teas

utus

e m

aa-a

la li

ikud

es k

an-

nava

d la

psed

nin

g õp

etaj

ad ja

õpe

taja

abid

he

lkur

vest

e

12

3.

Laps

ed k

anna

vad

libis

emis

kind

la ta

llaga

ja

kind

lalt

jala

s pü

siva

id ja

lanõ

usid

12

4.

Pers

onal

kan

nab

pim

eda

ajal

hel

kuri

t

12

5.

Kuum

adel

suv

epäe

vade

l kan

nava

d la

psed

õue

s ke

rgei

d pe

akat

teid

12

6.

Õpe

taja

d te

evad

koo

stöö

d la

psev

anem

aga

taga

mak

s la

stel

terv

islik

u ja

ohu

tu r

iietu

se (n

t ül

eriie

tel e

i ole

pik

ki n

ööre

, aas

asid

, tak

erdu

vat

salli

)

Li

sage

vee

l kri

teer

ium

e, m

is o

n te

ie la

ste-

asut

use

kesk

kon

da ja

olu

sid

arve

stad

es

olul

ised

ja v

ajal

ikud

!

32 33

Lisa

nr

2. T

abel

turv

alis

use

tege

vusk

ava

koos

tam

isek

s

HK

*n

rR

iski

alli

kas/

prob

leem

Oht

Ris

ki-

tase

Abi

nõu

/teg

evus

Vast

utaj

a/te

osta

jaTä

htae

gR

essu

rss

* H

K –

hin

dam

iskr

iteer

ium

.

34 35

Kasutatud ja soovitatavad allikad

1. Kaasik, T., Uusküla, L. Vigastused Eestis. Levimus, tagajärjed ja enne-tus. 2007.

2. Maser, M., Varava, L. Tervisedendus lasteaias. Tallinn, 2003.

3. Paikkondlik areng: Kuidas alustada vigastuste ennetamise prog-rammi? Turvaline kodukant. Koostaja A. Laasner. Tallinn, 1999.

4. Soon, S., Soon, A. Töötervishoid ettevõttes. Tallinn, 2003.

5. Tint, T. Töökeskkond ja ohutus. Tallinn, 2000.

6. Larm, K., Siim, K., Paap. E. Turvareid. Turvalise lasteaia litsents. Vil-jandi, 2003.

7. Turvalisuse teejuht II. Vigastuste vältimine koolieelikutel. Koostaja T. Kaasik. Tallinn, 2001.

8. Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päe-vakava koostamise nõuded. Sotsiaalministri 25. oktoobri 1999. a määrus nr 63.

9. Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamise-le ja päevakavale. Sotsiaalministri 24. septembri 2010. a määrus nr 61.

10. Rahvatervise seaduse § 7 lõike 2 punkti 11 alusel kehtestatud Vaba-riigi Valitsuse määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korras-hoiule”. Määruse eelnõu kooskõlastusringil e-õiguses, 25.11.2010.

11. Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsi metoodika. Sotsiaal-ministri 26. juuni 2001. a määrus nr 78.

12. Mänguväljaku seadmed. Osa 1, Üldised ohutusnõuded ja katsemee-todid = Playground equipment. Part 1, General safety requiements and test methods: Eesti standard: EVS-EN 1176-1:2000/ Eesti Stan-dardiamet. Tallinn, 2000.

34 35

13. Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määrus nr 36.

14. School Health Guidelines to Prevent Unintentional Injuries and Violence U.S. Department of health and human services. Centers for Disease Control and Prevention (CDC). Atlanta, USA, 2001.

15. European report on child injury prevention. Word Health Organisa-tion. Copenhagen, Denmark, 2008.

16. www.tai.ee/arendus/laste tervis Tervise areng koolieelses laste-asutuses Publikatsioonid.

17. www.terviseinfo.ee Spetsialistidele Trükised.

18. Kuidas vältida koolieelikute vigastusi? Koostaja T. Kaasik. Tallinn, 2007. (http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/eluvalem).

19. www.rescue.ee

20. www.veeohutus.ee

21. www.ohutusope.ee

22. www.ti.ee

23. www.mnt.ee

24. www.liiklus.ee

25. www.politsei.ee

26. www.euro.who.int

27. www.redcross.ee

www.tai.ee