VIHULA VALLA

RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI

2016

2

SISUKORD

1.peatükk .................................................................................................................................... 4

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

§ 1. Vihula valla kui omavalitsusüksuse ülesanded ja finantsmajanduslik tegevus ............... 4

2. peatükk ................................................................................................................................... 4

ÜLDOSA .................................................................................................................................... 4

§ 2. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ......................................................................... 4

§ 3. Üldalused ja arvestuspõhimõtted .................................................................................... 4

3.peatükk .................................................................................................................................... 5

MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED ........................................ 5

§ 4. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine ................................................. 5 § 6. Algdokument ................................................................................................................... 6 § 7. Dokumendil kajastatavad andmed .................................................................................. 6

§ 8. Parandused ...................................................................................................................... 7

4.peatükk .................................................................................................................................... 8

KONTOPLAAN......................................................................................................................... 8

§ 9. Kasutatav kontoplaan ja kontode loetelu ........................................................................ 8

5.peatükk .................................................................................................................................... 8

SISEKONTROLLI MEETMED ................................................................................................ 8

§ 10. Kuludokumentide kinnitaja ........................................................................................... 8

6.peatükk .................................................................................................................................... 9

VARADE ARVESTUS.............................................................................................................. 9

§ 11. Sularaha arvestus ........................................................................................................... 9

§ 12. Arvestus arvelduskontodel .......................................................................................... 10 § 13. Nõuete arvestus ........................................................................................................... 10 § 14. Varude arvestus ........................................................................................................... 11

§ 15. Väikevahendite arvestus .............................................................................................. 12 § 16. Põhivara arvestus ja kinnisvarainvesteeringud ........................................................... 12 § 17. Materiaalne põhivara ................................................................................................... 13 § 18. Immateriaalne põhivara ............................................................................................... 14

§ 19. Amortisatsiooni arvestus ............................................................................................. 14

7.peatükk .................................................................................................................................. 15

3

KOHUSTUSTE ARVESTUS .................................................................................................. 15

§ 21. Võlad tarnijatele .......................................................................................................... 15 § 22. Võlad töövõtjatele ....................................................................................................... 15 § 23. Maksuvõlad ................................................................................................................. 16 § 24. Viitvõlad ...................................................................................................................... 16 § 25. Arveldused aruandvate isikutega majanduskulude hüvitamiseks ............................... 17

§ 27. Ettemaksed .................................................................................................................. 17 § 28. Laenukohustused ......................................................................................................... 18

8.peatükk .................................................................................................................................. 19

TULUDE ARVESTUS ............................................................................................................ 19

§ 29. Tulude jagunemine ja kasutatavad artiklid .................................................................. 19 § 30. Maksud ........................................................................................................................ 19 § 31. Kaupade ja teenuste müük ........................................................................................... 19

§ 32. Toetused ...................................................................................................................... 19

9.peatükk .................................................................................................................................. 20

KULUDE ARVESTUS ............................................................................................................ 20

§ 34. Kulude kajastamine ja liigitamine ............................................................................... 20

10.peatükk ................................................................................................................................ 21

INVENTEERIMINE ................................................................................................................ 21

§ 35. Inventeerimise kord ..................................................................................................... 21 § 36. Varade inventuurid ...................................................................................................... 21

§ 37. Nõuete ja kohustuste inventuurid ................................................................................ 22

11.peatükk ................................................................................................................................ 22

ARUANDLUS ......................................................................................................................... 22

§ 38. Perioodiline ja ühekordne aruandlus ning aastaaruanne ............................................. 22

12.peatükk ................................................................................................................................ 23

DOKUMENTIDE JA ARUANNETE SÄILITAMINE ........................................................... 23

§ 39. Dokumentide ja aruannete säilitamine ........................................................................ 23

13.peatükk ................................................................................................................................ 24

LISATAVAD VORMID .......................................................................................................... 24

§ 40. Sise-eeskirja lisad ja eeskirja kinnitamine .................................................................. 24

4

1.peatükk

SISSEJUHATUS

§ 1. Vihula valla kui omavalitsusüksuse ülesanded ja finantsmajanduslik tegevus

(1) Vihula valla kui omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja

teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda,

avalikku korda, keskkonnakaitset, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest

ühistransporti, valla teede ja tänavate korrashoidu, spordi- ja kultuuriüritusi, ühis- ja

huvitegevust, koolieelsete lasteasutuste, põhikooli, raamatukogude, kultuurikeskuse,

kalmistute ja spordikeskuse ülalpidamist.

(2) Vihula valla kui raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskiri korraldab

järgmiste üksuste finantsmajanduslikku tegevust:

1) Võsu Kool

2) Võsu Spordihoone

3) Võsu Raamatukogu

4) Võsupere Raamatukogu

5) Vergi Raamatukogu

6) Karepa Raamatukogu

7) Vihula Raamatukogu

(3) Vallal on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes

käesolevast eeskirjast. Eeskirja kinnitab vallavalitsus.

2. peatükk

ÜLDOSA

§ 2. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk

(1) Vihula valla (edaspidi Valla) raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri)

eesmärgiks on Valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamisarvestuse ja

finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine.

(2) Eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Eeskirjas kirjeldatud arvestus

põhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna

juhenditest (RTJ) ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist.

§ 3. Üldalused ja arvestuspõhimõtted

(1) Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse (kõiki majandustehinguid tuleb kajastada

raamatupidamises kohe või vahetult peale tehingu tegemist), olulise (aruannetes tuleb

kajastada kogu oluline informatsioon, väheolulisi objekte võib arvestada ja kajastada

lihtsustatud viisil), objektiivse (kajastatud informatsioon peab olema neutraalne ja

usaldusväärne) ja võrreldava (tuleb kasutada jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid,

5

aruandlusviise ja aruandeskeeme) informatsiooni saamise finantsseisundist,

majandustulemusest ja rahavoogudest.

(2) Eelarve koostamisel ja täitmise jälgimisel kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi.

(3) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.

detsembril.

(4) Raamatupidamiskohustuslase tegevust juhib ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

(5) Raamatupidamistööd juhib ja korraldab vahetult finantstalituse juhataja.

(6) Vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste raamatupidamine on tsentraliseeritud.

Vallavalitsus on konsolideerivaks üksuseks osaühingule Vihula Valla Veevärk ja

sihtasutusele Võsu Kuurort. Konsolideeritavate üksuste raamatupidajad on nende

koosseisus.

3.peatükk

MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

(1) Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute

vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel

muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.

(2) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima

ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu

toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne

esitamine.

(3) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid (raamatupidamisarvestuses kasutatav

andmebaas), mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite

ja saldode kohta.

(4) Raamatupidamises ja eelarve täitmise arvestamisel kasutatakse raamatupidamistarkvara

PMen, Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga kehtestatud kontoplaani

ja täiendatud eelarveklassifikaatorit.

(5) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja

krediteeritavatel kontodel.

(6) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) majandustehingu kuupäev ja kirjendi kuupäev, kui see on erinev tehingu kuupäevast;

2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;

3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;

4) majandustehingu lühikirjeldus;

5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number;

6) subjekti nimetus (kui tehing on seotud kindla projektiga).

6

7) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või

algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

§ 6. Algdokument

(1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend.

Raamatupidamises kasutatavad algdokumendid on järgmised:

1) arved (ostuarved, müügiarved);

2) saatelehed, aktid;

3) sularaha kviitungid, tšekid;

4) kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid;

5) majanduskulude (ka lähetuskulude) aruanded;

6) palga dokumendid;

7) ostu-müügilepingud;

8) rendilepingud, liisinglepingud;

9) tasaarveldamise kokkulepped;

10) muud lepingud;

11) põhivara ja väikevahendite arvele võtmise, ümberhindamise ja mahakandmise aktid;

12) toidulaoaruanne;

13) raamatupidamisõiendid.

§ 7. Dokumendil kajastatavad andmed

(1) Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad

algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid.

Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend,

millel peavad olema järgmised andmed:

1) dokumendi nimetus ja number;

2) koostamise kuupäev;

3) tehingu majanduslik sisu;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu osapoolte nimed;

6) tehingu osapoolte aadressid;

7) majandustehingut kirjendava raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri

(allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) tehingu toimumist;

8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

(2) Vald kasutab ostuarvete vastuvõtmiseks e-arvete operaatorit, mis ühendab endas e-arvete

saatjad, saajad ning nende kasutatavad majandustarkvarad.

(3) Algdokumendil kajastatud tehingud peavad olema varustatud selgitustega tehingu sisu

kohta.

(4) Kui koonddokumendil on tehingu osapoolte aadressid, allkirjad, ja tehingu kirjendamise

number, ei ole vaja neid andmeid märkida igale algdokumendile.

7

(5) Käibemaksuseaduses on arvetele kehtestatud lisanõuded:

1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;

2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;

3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;

4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui

tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;

5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;

6) kauba kogus või teenuse maht;

7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest

osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja

erinev arve väljastamise kuupäevast;

8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna

sisse arvatud;

9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate

käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;

10) asumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

Käibemaksusumma märgitakse eurodes.

(6) Raamatupidamise algdokumendid koostatakse eesti keeles ja Eestis kehtivas valuutas.

§ 8. Parandused

(1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevaid andmeid ning

raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha õiendita parandusi.

(2) Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab

sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei

põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend

(parandusdokument).

(3) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma

allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit

tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja – kirjendile.

8

4.peatükk

KONTOPLAAN

§ 9. Kasutatav kontoplaan ja kontode loetelu

(1) Kasutusel on Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga kehtestatud

kontoplaan. Kontoplaani kontode loetelu on koostatud majandustehingute ja

reguleerimiskannete kirjendamiseks,üldine detailiseerimata struktuur on järgmine:

Koodid Nimetus

1 – varad

10 – käibevarad

15 – põhivarad

2 – kohustused ja netovara

20 – lühiajalised kohustused

25 – pikaajalised kohustused

3 – tegevustulud

30 – maksud

32 – kaupade ja teenuste müük

35 – toetused

38 – muud tulud

4 – antud toetused / eraldised

41 – sotsiaaltoetused

45 – muud toetused

5 – tegevuskulud

50 – personalikulud

55 – majandamiskulud

6 – muud kulud

60 – muud kulud

61 – põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

65 – finantstulud ja -kulud

7 – netofinantseerimine eelarvest

70 – saadud siirded

71 – antud siirded

(2) Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi lisades on lisaks kontoplaanile

esitatud tehingupartnerite koodid, allikate koodid ja rahavoo koodid, mis on kasutusel

muutmata kujul.

5.peatükk

SISEKONTROLLI MEETMED

§ 10. Kuludokumentide kinnitaja

(1) Riigi raamatupidamise üldeeskirja lisades esitatud tegevusalade loetelu on oluliselt

detailiseeritud. Vihula vallas kasutatav tegevusalade loetelu ja iga tegevusala eelarvejuht

on esitatud Lisas 1.

9

(2) Eelarvejuht on isik, kes koostab tegevusala eelarve ja kinnitab tegevusalale kantavaid

kulusid, seega vastutab tegevusala eelarvest kinnipidamise eest.

(3) Finantseerimistehingute valdkonda kuuluvad kuludokumendid (laenud, võlakirjad,

kapitalirendid) ja neile lisanduvad intressi- ja käibemaksukulud kinnitab kooskõlas

eelarvega vallavanem.

(4) Kui kuludokumendiks on vallavalitsuse korraldus, esitab selle väljamakseks ja täidab

rekvisiidid vastav eelarvejuht.

(5) Enne väljamakse tegemist allkirjastab vallavanem kõik kuludokumendid.

6.peatükk

VARADE ARVESTUS

§ 11. Sularaha arvestus

(1) Majandustehinguid sularahaga teostatakse:

Tehingu teostamise koht Tehingu sisu

Lubatav maksi-

maalne päevajääk

(euro)

vallavalitsuse kassa mitmesugused laekumised 4000

Võsu Spordihoone erinevad sporditeenused 500

(2) Raha hoiukohtades on keelatud hoida raha ja muid väärtusi (asju), mis ei kuulu

vallaasutusele.

(3) Vallavalitsuse kassas teostab sularahatehinguid raamatupidaja, kellele on pandud

kassapidaja kohustused.

(4) Sularaha vastuvõtmine vormistatakse kassa sissetuleku orderiga, mis allkirjastatakse

raamatupidaja poolt. Sularaha väljastamine vormistatakse kassa väljamineku orderiga, mis

allkirjastatakse raamatupidaja.

(5) Hallatavates asutustes võtab sularaha vastu töötaja, kelle tööülesanne see on või kellele on

pandud vastav kohustus.

(6) Raha riskivaba hoidmise eest vastutab asutuse juht.

(7) Võsu Spordihoonesse laekub sularaha läbi spetsiaalse kassaprogrammi. Vahetuse lõpul

panevad administraatorid saadud sularaha seifi spetsiaalsetesse, individuaalkasutusega

boksidesse. Spordihoone administraator võrdleb järgmisel tööpäeval kassaprogrammi

aruande järgi laekunud ja tegelikult boksis oleva raha summat. Erisuste korral nõutakse

puuduolev summa süüdlaselt sisse, ülejäägid võetakse arvele.

(8) Hallatavate asutuste sularahast ei tohi teostada väljamakseid.

10

(9) Kõik raha vastuvõttu tõendavad algdokumentide koopiad ja kontsud tuleb säilitada 7

aastat.

§ 12. Arvestus arvelduskontodel

(1) Pangaarvelduste teostamiseks on SEB pangaga ja Swedbank`iga sõlmitud finantstehingute

raamleping, millega on nimetatud Vihula valla volitatud esindajaks vallavanem ja

raamatupidaja. Lepinguga on valla raamatupidajale antud ka õigus interneti panka

kasutades teha ainuisikuliselt pangatehinguid.

(2) SEB panga ärikliendi pangaprogrammi leping, millega on fikseeritud kõikide kasutatavate

kontode toiminguvõimalused.

(3) Maksmisele suunatud algdokumendid sisestab programmi PMen arvelduste moodulisse ja

sealt kassa - panga moodulisse raamatupidaja.

(4) Igapäevaselt prinditakse ka erinevate arvelduskontode pangaväljavõtted.

(5) Arveldusarvetele laekunud summad sisestatakse finantsprogrammi igapäevaselt.

(6) Tehinguid pangakaartidega ei teostata.

(7) Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse

tegevuskuludes.

§ 13. Nõuete arvestus

(1) Kontoplaanijärgselt on nõuete rühm jaotatud:

1) Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded;

2) Nõuded ostjate vastu;

3) Viitlaekumised;

4) Muud nõuded;

5) Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed;

6) Ettemakstud tulevaste perioodide kulud.

(2) Maksu-, lõivu- ja trahvinõuete grupp on kõige olulisem. Seal kajastatakse laekumata

üksikisiku tulumaksu ja maamaksu nõuete summa igakuiste Maksu- ja Tolliameti teatiste

alusel.

(3) Reklaamimaksu nõuete esitaja ja analüütilise arvestuse teostaja on vallavalitsus. Arved

esitatakse jooksva kuu eest, arve koostamise alusmaterjali esitamise tähtaeg on 15.

kuupäev.

(4) Valitsusasutuse Keskkonnaamet teatiste alusel kajastatakse nõudeid loodusressursside

kasutamise ja saastetasude eest.

11

(5) Kontol Nõuded ostjate vastu kajastatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning

vallavalitsuse ja hallatavate asutuste nimel sõlmitud lepingute alusel koostatud nõudeid.

Nõuete kontod on jaotatud alamkontodeks, jaotamise aluseks on hallatavad asutused.

(6) Eelmise kuu eest arvete koostamise alusmaterjalide esitamise tähtaeg on kuu 10. tööpäev.

(7) Vihula Valla Lehes avaldatud reklaamiarvete alusmaterjali esitamise tähtaeg on 15.

kuupäev.

(8) Arved esitatakse võimalusel elektroonselt. Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt

klientide ja arvete lõikes raamatupidamisprogrammis. Kui konkreetses õigusaktis ei ole

sõnastatud teisiti, on arvete tasumise tähtaeg 14 kalendripäeva.

(9) Arvete esitamiseks alusmaterjale koostava hallatava asutuse juhil ja reklaamimaksu

maksuhalduril on kohustus tegeleda oma valdkonna võlglastega, sest üldreeglina on

tegemist korduvate maksetega ja neil on arvete saajatega püsiv kontakt.

(10) Raamatupidaja(te) kohustuseks on saata võlglastele meeldetuletusi ning vähemalt iga

kvartali lõpuks hinnata nõuete laekumise tõepärasust.

(11) Vallavanema otsusega hinnatakse nõuded ebatõenäoliselt laekuvateks, kui

laekumistähtajast on möödunud vähemalt 180 päeva. Igat nõuet hinnatakse

individuaalselt.

(12) Lootusetuteks hinnatakse nõuded raamatupidaja(te) ettepaneku alusel vallavalitsuse

poolt, kusjuures iga konkreetne nõue peab olema põhjalikult analüüsitud. Nõue on

lootusetu, kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult otstarbekas (kulud ületavad tulu)

või ei ole see võimalik võlgniku pankrotistumise tõttu või võlgniku mitteleidmise korral.

(13) Nõude tunnistamine lootusetuks või temast loobumise otsustab volikogu, kui nõue on

suurem kui 10 000 eurot.

(14) Lootusetuks tunnistatud summa laekumisel kajastatakse see muu ärituluna.

§ 14. Varude arvestus

(1) Kuna tooraine ja materjalide jääkide summa ei ole oluline (üheski asutuses ei ületa

soovituslikku piiri 2000 eurot), kajastatakse nad kohe soetamisel kuluna.

(2) Vallavalitsus on piiratud käibemaksukohuslane, seetõttu kantakse käibemaksusumma

kontorühmale 6010 Maksud, lõivud, trahvid (tegevuskulud).

(3) Tooraine ja materjalide liikumise kohta raamatupidamises koguselist arvestust ei peeta.

(4) Kooli ja lasteaedade sööklates peetakse toiduainete bilansivälist koguselist ja summalist

arvestust spetsiaalsetes programmides. Ostuarvetelt sisestatakse toiduainete nimetused,

kogused ja summad.

12

(5) Toiduainete kogused kantakse laomooduli väljaminekusse tulenevalt toitude

kalkulatsioonidest ja toitlustatud isikute arvust igapäevaselt. Toiduainete väljamineku

summa arvestab programm, lähtudes kaalutud keskmise hinna meetodist.

(6) Aastainventuuri käigus võrreldakse toiduainete koguselist jääki laomooduli jääkidega.

(7) Müügiks ostetud kaubad (näiteks töövihikud) kajastatakse kuluna nende soetamisel.

Nende koguselist arvestust peetakse koolis.

§ 15. Väikevahendite arvestus

(1) Väikevahendid on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus on üle 100 euro (ilma

käibemaksuta) ja alla 5000 euro (ilma käibemaksuta) ning kasutusiga üle ühe aasta. Alla

100 euro maksumusega vara säilimise peab tagama väheväärtusliku vara eest vastutav

isik.

(2) Väikevahenditena ei võeta arvele raamatukogude raamatuid. Arvestust nende üle peetakse

spetsiaalsetes raamatukogude tarkvaraprogrammides.

(3) Väikevahendite soetusmaksumus kajastatakse kuluna soetamise hetkel. Väikevahendid

arvestatakse bilansiväliselt vara eest vastutavate isikute lõikes.

(4) Eelarvejuht peab väikevahendi soetamise algdokumendile märkima bilansiväliselt

arvelevõetava vara selgeltmõistetava nimetuse ja vara eest vastutava isiku.

(5) Bilansivälisest arvestusest kantakse väheväärtuslik vara maha, utiliseeritakse või

hävitatakse, kui see on kasutuskõlbmatu või mittevajalik, seda ei ole võimalik võõrandada

ning selle säilitamine on ebaotstarbekas. Vara mahakandmise algatab vara eest vastutav

isik, mahakandmine vormistatakse aktiga (lisa 2).

§ 16. Põhivara arvestus ja kinnisvarainvesteeringud

(1) Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse kinnisvaraobjekte, mida hoitakse väljarentimise

eesmärgil avalikku sektorisse mittekuuluvatele üksustele ja mida ei kasutata oma

põhitegevuses. Sellisteks objektideks on valla omanduses olevad hooned ja korterid koos

nende juurde kuuluva maaga (maa on arvel hoonetest ja korteritest eraldi) ning

väljarenditud osad hoonetest, kui väljarenditud osa moodustab üle 50% antud hoone

pindalast.

(2) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel bilansis lähtutakse soetusmaksumuse printsiibist,

mille kohaselt võetakse investeering algselt arvele soetusmaksumuses ning

amortiseeritakse kuludesse selle eeldatavalt kasulikust elueast lähtudes.

(3) Hilisemate parendustega seotud kulud lisatakse kinnisvarainvesteeringu

soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tulevikus tõenäoliselt osalevad majandusliku

kasu tekitamisel.

(4) Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulud kajastatakse perioodikuludes.

13

(5) Kinnisvarainvesteeringu objekti mõne komponendi väljavahetamisel kantakse asendatava

komponendi jääkmaksumus (kui seda on võimalik määrata) bilansist maha ning uue

komponendi soetusmaksumus lisatakse objekti soetusmaksumusele.

(6) Kinnisvarainvesteeringute kulumi norm on 2%, mida arvestatakse lineaarselt.

§ 17. Materiaalne põhivara

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5 000 eurot (ilma

käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata

maksumusest.

(2) Põhivara objektid on liigitatud vastavalt bilansiskeemi kirjetele:

1) maa;

2) hooned ja rajatised:

2.1.1. hooned

2.1.2. eluhooned

2.1.3. teed

2.1.4. muud rajatised

3) masinad ja seadmed:

3.1.1. masinad ja seadmed

3.1.2. transpordivahendid

4) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed;

5) muu amortiseeruv materiaalne põhivara;

6) kasutusele võtmata varad ja ettemaksed:

6.1.1. lõpetamata ehitused ja muud etapiviisilised soetused

6.1.2. ettemaksed põhivara eest

(3) Iga alaliigi kohta peetakse eraldi kulumi arvestust, mis annab põhivara liikide

jääkmaksumustest objektiivsema ja ülevaatlikuma pildi.

(4) Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha

arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(5) Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab

ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordi- ja paigaldamiskulu, impordimaksud

jne). Avalikus sektoris ei kapitaliseerita põhivara maksumusse riiklikke makse ja lõive

(välja arvatud töötasudelt arvestatud maksud), lähetus- ja koolituskulusid ning

laenukulusid.

(6) Materiaalse põhivara arvele võtmisel koostatakse akt (Lisa 3). Aktidele märgitakse lisaks

muudele andmetele eeldatav kasulik eluiga ja sellest tulenev amortisatsiooni (kulumi)

norm. Erandiks on piiramatu kasutuseaga objektid (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed

jne), mida ei amortiseerita. Amortisatsiooni normi määrab eelarvejuht, kelle tegevusalale

põhivara soetatakse, võttes arvesse kinnitatud amortisatsiooni normide piire.

(7) Põhivara arvele võtmise akti kinnitab vallavanem.

14

(8) Materiaalse põhivara hilisemate parendustega seotud kulud lisatakse soetusmaksumusele

ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja on tõenäoline nende

osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. Pideva hoolduse ja remondi kulud

ning parendustega kaasnevad võimalikud demonteerimis- ja lammutuskulud on

perioodikulud.

(9) Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel

mahakandmis-, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest.

(10) Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või

hävinud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist

või hävitamist. Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas Vihula vallavara eeskirjaga.

Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina

(kontorühm 611 või 613).

§ 18. Immateriaalne põhivara

(1) Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida kasutatakse teenuste

osutamisel või halduseesmärkidel ning mida plaanitsetakse kasutada pikema perioodi

jooksul kui üks aasta.

(2) Immateriaalsete varade hulka kuuluvad tarkvara, õigused ja litsentsid,

arenguväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, kasutusele võtmata immateriaalne

põhivara ja ettemaksed immateriaalse põhivara eest.

(3) Immateriaalse põhivara soetusmaksumuse määramine on samadel alustel kui materiaalsel

põhivaral.

(4) Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha

arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused.

§ 19. Amortisatsiooni arvestus

Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit.

Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust

elueast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised:

Põhivara grupp Kasulik eluiga (a) Amortisatsiooni

norm (%)

Maa määramata ei amortiseerita

Hooned ja rajatised 10 - 50 2 - 10

Masinad ja seadmed 5 - 10 10 - 20

Info- ja kommunikatsiooni-

tehnoloogia seadmed

3 – 5 20 – 33,3

Transpordivahendid 5 20

Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 5 - 10 10- 20

15

7.peatükk

KOHUSTUSTE ARVESTUS

(1) Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Kõik kohustused, mille täitmise

tähtaeg on 12 kuu jooksul, on lühiajalised ja need, mille täitmise tähtaeg on üle 12 kuu, on

pikaajalised.

(2) Kohustused võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega

otseselt kaasnevaid kulutusi.

(3) Kohustuste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik

aruandeperioodil tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis.

§ 21. Võlad tarnijatele

(1) Arvestust tarnijate võlgade üle peetakse analüütiliselt tarnijate ja ostuarvete lõikes

raamatupidamisprogrammi andmebaasis.

(2) Võlgnevuste tasumisel tuleb kinni pidada lepingulistest ja tarnija maksetähtaegadest.

(3) Lepingute sõlmimisel ja ostuläbirääkimistel on soovitatav maksetähtaeg 21 päeva.

(4) Probleemide vältimiseks on eelarvejuhid kohustatud nende poolt kinnitatavad maksete

alusdokumendid esitama raamatupidaja(te)le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui 3

tööpäeva jooksul pärast dokumendi saamist.

§ 22. Võlad töövõtjatele

(1) Töötasu- ja puhkusearvestus kajastatakse kontol võlad töövõtjatele. Eraldi kontod on

arvestuslike töötasude, arvestuslike kinnipeetud maksete osas ja puhkusereservi

kajastamiseks.

(2) Töötasu (ja muude rahaliste tasude) arvestus toimub volikogu ja vallavalitsuse

õigusaktide, töötajate lepinguliste püsiandmete, käskkirjade, töövõtu- ja

käsunduslepingute ning tööajaarvestuse tabelite alusel.

(3) Raamatupidaja(d) on kohustatud kontrollima töötajale maksuvabastuse rakendamiseks

nõutavaid asjaolusid ja alusdokumentide olemasolu.

(4) Töötasu arvestuse jaoks kinnitavad ja esitavad tööajaarvestuse tabelid (lisad 4) hallatavate

asutuste juhid. Vallavalitsuse kohta koostab ja esitab tööajaarvestuse tabeli

personaliarvestuse eest vastutav isik.

(5) Tööajaarvestuse tabelites kasutatavad koodid on järgmised:

1) P puhkus

2) ÕP õppepuhkus

3) PP palgata puhkus

16

4) LP lapsepuhkus

5) LHP lapsehoolduspuhkus

6) R riiklik püha

7) H haigus

8) L põhjuseta puudumine (tööluus)

(6) Töötasuarvestuse alusmaterjalid tuleb esitada raamatupidamisele jooksva kuu 27.

kuupäevaks.

(7) Iga töötaja kohta peetakse töötasu arvestust, samuti maksude deklareerimise arvestust.

Töötasude arvestust peetakse töötasude arvestamise programmi abil. Töötasude

arvestamiseks koostatakse palgaleht ja tasuliikide tabel. Palgalehe kinnitavad vallavanem

ja pearaamatupidaja.

(8) Töötaja nõudmisel saab iga töötaja palgalipiku töötasu arvestuse, maksude kinnipidamise

ja sotsiaalmaksude arvestuse kohta.

(9) Töötasude ülekanded teeb raamatupidaja hiljemalt töötasude arvestuse kuu viimasel

tööpäeval.

(10) Puhkuste arvestamine toimub vastavalt kehtivale seadusele. Puhkusetasu arvestatakse

nii põhi- kui lisapuhkuse eest. Kalendriaasta 1. kvartali jooksul koostatakse

puhkusegraafikud.

(11) Puhkusegraafikud tuleb esitada raamatupidaja(te)le koheselt peale nende kinnitamist.

(12) Puhkusegraafikust erineval ajal puhkuse vormistamiseks teeb töötaja avalduse, mille

alusel koostatakse käskkiri hallatava asutuse juhi poolt. Hallatavate asutuste juhtide ja

vallavalitsuse töötajate osas koostatakse vallavanema käskkiri.

(13) Puhkusereservi ümberarvutus toimub iga majandusaasta lõpus, arvestatakse iga töötaja

lõikes kasutamata jäänud puhkusepäevade arv ja sellelt arvestatav puhkusekohustuse

summa koos maksudega.

§ 23. Maksuvõlad

Bilansilisi maksusaldosid võrreldakse Maksuameti kontokaardi väljavõtetega maksude lõikes,

erinevuste korral selgitatakse põhjus ning vajadusel tehakse parandusi

raamatupidamiskirjendites.

§ 24. Viitvõlad

(1) Viitvõlgade grupis kajastatakse laenudelt, kapitalirentidelt ja muudelt võlakohustustelt

tekkepõhiselt arvestatud intresse. Selles grupis ei kajastata maksuintresse.

17

(2) Igakuiselt kajastatakse makstud intresse kuludesse maksmise päeval, bilansipäeva seisuga

tehakse arvestuslikud intressikulude kanded.

(3) Kui maksegraafiku alusel makstakse intressid kuu keskel, arvestatakse tekkepõhised

intressid päevade lõikes kuni bilansipäevani.

§ 25. Arveldused aruandvate isikutega majanduskulude hüvitamiseks

(1) Füüsilise isiku poolt tehtud kulutused, mis on suunatud valla kohustuste täitmisele või on

tehtud vallavalitsuse poolt aktsepteeritud eesmärkide saavutamiseks ning on

kuludokumentidega tõestatud, kuuluvad hüvitamisele.

(2) Avanssi majanduskulude teostamiseks antakse ainult erandjuhtudel vallavanema otsusega.

(3) Aruandekohustuslike isikute määratud nimekirja ei koostata, kuna eesmärgiks on

arveldada kulutust teinud füüsilise isikuga otseselt. Samas on lubatud ka kulude

hüvitamine teise isiku poolt koostatava aruande kaudu. Sellel juhul peab aruannet koostav

isik tagama dokumentaalse tõestuse tema aruande kaudu hüvitatud raha andmise kohta

isikule, kes tegelikult teostas kulu.

(4) Mõningatel juhtudel hüvitatakse kulu ka füüsilisele isikule, kes ei ole vallavalitsuse või

hallatava asutuse töötaja või juhtorgani liige. Näiteks hüvitatakse transpordikulud valla

kodanikule, kes esindab valda Omavalitsuste ühisüritustel.

(5) Majanduskulud hüvitatakse Majanduskulude aruande alusel (lisa 5). Aruandele lisatakse

kuludokumendid, millede alusel peab olema selgelt mõistetav seos valla kohustuste ja

eesmärkidega.

(6) Aruande kinnitavad tegevusala eelarvejuht ja vallavanem. Raamatupidaja(te) ja

vallavalitsuse töötajate poolt koostatud majanduskulude aruande kinnitab vallavanem.

(7) Majanduskulude aruande alusel kuulub hüvitamisele ka Vabariigi Valitsuse määruse

„Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ alusel makstav nägemisteravust

korrigeerivate abivahendite hüvitis. Majanduskulude aruandele peab olema lisatud hüvitist

lubav käskkiri.

(8) Väljamaksmisele kuuluv kuludokument ei või olla vanem kui 2 kalendrikuud.

(9) Kui aruandekohustuslikule isikule on antud avanssi, tuleb avansi kasutamata osa tagastada

hiljemalt aruande esitamisele järgneva 5 tööpäeva jooksul. Avansi põhjendatud ülekulu

hüvitatakse aruande esitamisele järgneva 3 tööpäeva jooksul.

(10) Ühekordse sularahatehingu maksimaalne summa on 200 eurot.

§ 27. Ettemaksed

Ettemaksena saadud tulud võetakse esmalt arvele kohustusena ning kantakse tuludesse

olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi.

18

§ 28. Laenukohustused

(1) Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja

pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades 208 ja 258. Laenukohustusena kajastatakse

bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused, millega

kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu.

(2) Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara

omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Üldjuhul kajastatakse

kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:

1) renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule;

2) rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest

väärtusest ning on kindel, et rentnik seda kasutab;

3) lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast;

4) rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90%

renditava vara õiglasest väärtusest;

5) renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma muutmata kasutada.

(3) Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina.

(4) Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditud põhivara kajastatakse rendi jõustumise hetkel

bilansis põhivara ja kohustusena vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete

miinimumsumma nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(5) Rendileandjale makstavad renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks.

Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile.

(6) Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete

alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara.

(7) Kui rendiperioodi lõppedes tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara

lähtudes rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast, olenevalt sellest, kumb on

lühem.

(8) Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi

maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning

rentniku poolt kuluna.

(9) Finantskohustustelt arvestatud intresse kajastatakse tulemiaruandes kuluna.

19

8.peatükk

TULUDE ARVESTUS

§ 29. Tulude jagunemine ja kasutatavad artiklid

(1) Tulud jagunevad raamatupidamises nelja suuremasse kategooriasse:

1) maksud;

2) kaupade ja teenuste müük;

3) toetused;

4) muud tulud.

§ 30. Maksud

(1) Vallale laekuvatest maksutuludest on tulumaks ja maamaks (omandimaks) riiklikud

maksud, nende kogumisega ja ülekandmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet. Maamaksu

kogumise algandmed koostab vallavalitsuse registripidaja.

(2) Reklaamimaks (maksud kaupadelt ja teenustelt) on kehtestatud vallavolikogu määrusega.

Reklaamimaksu laekumiseks koostab raamatupidaja arved. Arved koostatakse valla

maksuhalduri poolt reklaamimaksu deklaratsioonide nimekirja alusel.

§ 31. Kaupade ja teenuste müük

(1) Lasteaedade ja kooli kohatasud arvestatakse ja kinnitatakse vallavalitsuse poolt

kalendriaastaks hallatavate asutuste eelarvete põhjal. Kooli kohatasud kinnitatakse

koolipõhiselt, lasteaedade kohta kinnitatakse üldine keskmine hind.

(2) 01. septembri ja 10. jaanuari seisuga koostab valla sotsiaalnõunik nimekirjad teiste

omavalitsuse lastest, kes õpivad Vihula valla haridusasutustes. Nende nimekirjade ja

kinnitatud kohatasude alusel koostatakse igakuiselt teistele omavalitsustele arved.

(3) Ülejäänud kaupade ja teenuste müügihinnad on määratud vallavolikogu ja vallavalitsuse

õigusaktidega või on lepingulised (näiteks mitteeluruumide rent).

(4) Kasutamisõiguse tasu alamliikideks on teiste isikute lepingulised osalused

sotsiaalstruktuuri objektidesse ning tulu maa ja rajatiste tasuta saamisel arendajatelt. Maa

võetakse arvele maa maksustamishinnas, rajatised õiglases väärtuses.

§ 32. Toetused

(1) Toetustena käsitletakse siht – ja mittesihtotstarbelisi toetusi.

20

(2) Sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetused on sihtfinantseerimine,

mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist.

(3) Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist.

(4) Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus

on sihtfinantseerimise andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud

sihtfinantseerimisega seonduvad lisatingimused ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks

antud toetus on mõeldud.

(5) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastatakse arvestuse

lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna kontoklassis 3500 ja ülekandmisel

koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise

alampiirist.

(6) Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt

omavahel kokku.

(7) Mittesihtotstarbelise toetusena käsitletakse põhiliselt riigipoolseid eraldisi toetusfondi,

mille kaudu laekuvad eraldised hariduskuludeks ja sotsiaaltoetusteks.

9.peatükk

KULUDE ARVESTUS

§ 34. Kulude kajastamine ja liigitamine

(1) Kulude kajastamine raamatupidamises toimub tulude-kulude vastavuse printsiibil.

(2) Kulud, mis tehakse tegevuse käigus, on kas perioodi kulud või ettemakstud kulud.

(3) Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid.

(4) Kulude liigitamine toimub vastavalt kasumiaruande skeemi number 1 kirjetele.

(5) Kulud jagunevad raamatupidamises nelja suuremasse kategooriasse:

1) antud toetused / eraldised:

1.1. sotsiaaltoetused – kehtestatud volikogu määrustega

1.2. muud toetused (siht- ja mittesihtfinantseerimine)

2) tööjõukulud:

2.1. töötasud

2.2. õppelaenude kustutamine

2.3. erisoodustused

2.4. tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed

3) majandamiskulud;

4) muud kulud.

21

10.peatükk

INVENTEERIMINE

§ 35. Inventeerimise kord

(1) Vähemalt kord aastas, majandusaasta lõpus või kuni 2 kuud enne majandusaasta lõppu

(aastainventuurid), inventeeritakse varasid, nõudeid ja kohustusi.

(2) Raamatuid inventeeritakse vähemalt kord viie aasta jooksul.

(3) Vajaduse korral tehakse täiendavaid erakorralisi inventuure. Erakorralisi inventuure

tehakse viivitamatult pärast vara riisumise või hävimise ilmsikstulemist ning vara eest

materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel.

(4) Aastainventuurid teostatakse vallavanema käskkirja alusel. Käskkirjaga määratakse:

1) inventeerimiste ajavahemik;

2) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste varade inventeerimise komisjonid;

3) inventeerimise komisjonide esimeeste instrueerimise tähtaeg;

4) liikmed (vähemalt 1) valla hallatavate asutuste komisjonidesse (hallatavate asutuste

komisjonide ülejäänud liikmed määravad allasutuste juhid oma käskkirjadega);

5) hoonete ja rajatiste inventeerimise komisjon;

6) valla ülesannete täitmise eesmärgil juriidiliste ja füüsiliste isikute kasutusse antud

varade inventeerimise komisjon;

7) sularaha, arveldusarvete, nõuete, kohustuste, saadud ettemaksete ja

finantsinvesteeringute saldode kontrollimine;

8) inventeerimisaktide esitamise tähtaeg;

9) inventuuride tulemuste koondakti koostamise tähtaeg.

(5) Inventuuride läbiviimiseks antakse komisjonide esimeestele inventeerimisnimestikud.

(6) Inventeerimine teostatakse materiaalselt vastutava isiku juuresolekul.

(7) Inventeerimisnimestikule peavad alla kirjutama kõik komisjoni liikmed ja materiaalselt

vastutav isik.

(8) Inventeerimisel antakse vajadusel hinnang varade järelejäänud eluea kohta ning tehakse

ettepanekuid varade maha kandmiseks.

(9) Raamatupidamise andmete ja inventuuri andmete vahel erinevuste ilmnemisel nõutakse

materiaalselt vastutavatelt isikutel kirjalikud seletuskirjad.

(10) Üle- või puudujäägi ja vara allahindamise kohta teeb otsuse vallavalitsus.

§ 36. Varade inventuurid

(1) Varade inventuurid on järgmised:

1) Kassainventuur;

2) Pangakontode, hoiuste ja kohustuste inventuur;

22

3) Pank koostab vallavalitsuse tellimusel audiitoraruande, milles kajastatakse kõigi

arveldus- ja hoiustekontode ning kohustuste seisud;

4) Varude inventuur;

5) Põhivarade inventuur;

6) Väheväärtusliku vara inventuur;

7) Raamatute inventuur.

§ 37. Nõuete ja kohustuste inventuurid

(1) Igakuiselt võrreldakse analüütilisi andmeid bilansisaldodega.

(2) Majandusaasta lõppedes saadetakse välja saldoteatised kõikidele olulistele deebitoridele ja

kreeditoridele. Tähtajaliselt tagastamata saldoteatiste summad loetakse õigeteks.

(3) Bilansipäeva seisuga võrreldakse maksusaldosid Maksu- ja Tolliameti kontokaardi

väljavõtetega maksude lõikes, erinevuste korral selgitatakse põhjus ning vajadusel tehakse

parandusi raamatupidamiskirjendites.

(4) Bilansipäeva seisuga inventeeritakse puhkusereservi saldosid, arvestatakse isikuliselt

kasutamata puhkusepäevade maksumus.

(5) Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste omavahelisi saldosid võrreldakse

vähemalt üks kord kvartalis.

11.peatükk

ARUANDLUS

§ 38. Perioodiline ja ühekordne aruandlus ning aastaaruanne

(1) Aruandlus jaguneb perioodiliseks ja ühekordseks.

(2) Perioodilisi aruandeid esitatakse igakuiselt Maksu- ja Tolliametile

(maksudeklaratsioonid), Statistikaametile (statistika aruanded) ja

Rahandusministeeriumile (eelarve täitmise aruanne ja saldoandmikud). Aruannete vormid

ametkondadele on kinnitatud vastava ametkonna poolt. Kõik nimetatud aruanded

esitatakse elektroonselt.

(3) Maksudeklaratsioon edastatakse palgaprogrammist väljastatud aruandena.

(4) Aruannete koostamise ja edastamise eest vastutab pearaamatupidaja.

(5) Perioodilised aruanded (igakuised) on lisaks järgmised:

1) tulude-kulude aruanne vallavalitsusele;

2) kulude eelarve täitmise aruanded kõigile eelarvejuhtidele.

23

(6) Majandusaasta lõpus koostatakse aastaaruanne, mille eesmärgiks on anda õige ja õiglane

ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ning

rahavoogudest.

(7) Aastaaruanne koosneb järgmistest osadest:

1) tegevusaruanne;

2) raamatupidamise aastaaruanne;

3) sõltumatu audiitori aruanne;

4) allkirjad majandusaasta aruandele.

(8) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest osadest:

1) tegevjuhtkonna deklaratsioon;

2) bilanss;

3) tulemiaruanne;

4) rahavoogude aruanne;

5) netovara muutuste aruanne;

6) aastaaruande lisad;

7) eelarve täitmise aruanne;

8) reservfondi kasutamise aruanne;

9) selgitused eelarve täitmise aruandele.

12.peatükk

DOKUMENTIDE JA ARUANNETE SÄILITAMINE

§ 39. Dokumentide ja aruannete säilitamine

(1) Raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustus on sätestatud raamatupidamise

seaduses § 12.

(2) Kõiki algdokumente, lepinguid, raamatupidamisregistreid, raamatupidamise aruandeid ja

muid äridokumente tuleb säilitada seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.

(3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast

kehtimistähtaja möödumist.

(4) Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamis-

kohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus

peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.

(5) Töölepingu kirjaliku dokumenti tuleb säilitada 10 aastat töölepingu lõppemisest arvates.

(6) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid ja töökeskkonna riskianalüüsi

tulemusi tuleb säilitada 55 aastat.

(7) Perioodi 2007 – 2013 Struktuuritoetuse seaduse alusel toetuse kasutamisega seotud

dokumente säilitatakse vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini. Nõukogu määruse (EÜ) nr

1083/2006 artiklis 88 sätestatud juhul säilitatakse dokumente kuni Vabariigi Valitsuse

määratud tähtpäevani.

24

(8) Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või

asendamist.

13.peatükk

LISATAVAD VORMID

§ 40. Sise-eeskirja lisad ja eeskirja kinnitamine

(1) Sise-eeskirja lisad on järgmised:

1) Lisa 1 Tegevusalade loetelu ja vastutavad eelarvejuhid

2) Lisa 2 Väheväärtusliku vara mahakandmise akt

3) Lisa 3 Põhivara arvelevõtmise akt

4) Lisa 4 Tööaja arvestamise tabel

5) Lisa 5 Majandamiskulude aruanne

(2) Käesolev raamatupidamise sise-eeskiri kajastab sätteid, mille alusel toimub Vihula

vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste majandustehingute dokumenteerimine,

kirjendamine, varade, kohustuste, tulude ja kulude inventeerimine,

raamatupidamisregistrite pidamine, aruannete esitamine.

(3) Raamatupidamise sise-eeskiri on kinnitatud Vihula Vallavalitsuse 14.12.2016 määrusega

nr 7.