PEAME OLULISEKS:

Võimaluste vald – KEHTNA

HEA VALITSEMINE• Loome üksikisikutele ja kogukondadele võimalused

rääkida kaasa kohaliku elu korraldamisel.• Toetame noorte(voli)kogu moodustamist. • Viime bürokraatia miinimumini. • Osaleme omavalitsuste koostöös.

ETTEVÕTLIKUD INIMESED• Toetame kohalike eestvedajate, kogukondade,

kodanike ja ettevõtete arengualgatusi. • Abistame ja innustame inimesi organiseerumisel. • Abistame ettevõtteid bürokraatiast läbimurdmisel.

HOITUD LAPSED• Tagame kodulähedase hariduse. Alusharidus ja algharidus

peavad olema kodu- ja perelähedased. • Valla lapsed valla koolidesse. Tõstame meie koolide mainet.

• Tagame koolitranspordi. Laps peab mõistliku ajaga ja turvaliselt kooli saama.

• Tagame Kehtna valla lastele võimalused mitmekülgseks huvitegevuseks. Huviharidus küla tasandile.

• Seisame selle eest, et riigieelarve vahendite kaasabil tõsta lasteaiaõpetajate palk vähemalt samale tasemele kooliõpetajate alampalgaga.

• Toetame noorte isamaalist kasvatust, noorkotkaste ja kodutütarde tegevust. Tunnustame noortejuhte.

AKTIIVNE KULTUURI- JA SPORDIELU• Toetame Kehtna männituka terviseraja taastamist.• Peame oluliseks Valtu spordimaja ajakohastamist.• Ehitame valmis Kehtna laululava.• Paluküla projekti arendamine annab võimalusi sportlastele,

matkajatele, puhkajatele, maausulistele jt.

TERVE ELUKAAR• Tagame igale elanikule turvatunde, et abi on käepärast 

nii terviseriskide kui ka sotsiaalsete hädade puhul. • Toetame perearstikeskuse arendamist. • Tagame asjakohase abi ja väärika vanaduspõlve.

KVALITEETNE JA TURVALINE ELURUUM• Oma kodu ei tohi olla koht, kus inimene hirmu tunneb.

Omavalitsuse territoorium on turvaline, iga inimene tunneb ennast julgelt, olenemata kohast ja kellaajast.

• Kaunis kodupaik ja korras teedevõrk on iga linna, alevi ja küla uhkuseks ja kvaliteedimärgiks.

• Toetame EIT-e – elekter, (kiire) internet ja (korras) teed peavad jõudma iga majapidamiseni.

• Toetame külakeskuste ja alevike ruumilise keskkonna edendamist.

Kehtna vald I oktoober 2017

P eaksime kõik olema rohkem templiehitajad, mitte pelgalt töörügajad ja rahateenijad. Peaksime oma valla elu korraldama kõrgemaid ja kaugemaid visioone silmas pidades.

Algav sügis toob suuri muudatusi meie omavalitsuste maastikul. See- kordsed valimised on erakordsed.

Liituvad ja liidetakse valdu, mille tulemusena suurenevad vallad, suure-nevad volikogud. Valdadele antakse juurde osa seniseid riigi ülesandeid ja natuke ka raha nende ülesannete täit-miseks.

Käimasolev haldusreform on suuresti juhtimisreform, mille kaudu tahetakse parandada elanike elukvali-teeti, suurendada piirkondade konku-rentsivõimet ja parandada haldussuut-likkust.

Kuidas see kõik paika loksub...?Selleks peame kõik ühiselt pingutama. Valdade ühinemisel on oluline teha koostööd uue ühise perena. Ei saa ega tohi teha vahet, et meie oma ja teie oma. Mitte konkurents ei vii edasi, vaid koostöö.

Piirid loodusesse jäävad, kuid asja-ajamisest ja valla juhtimisest peaks need pikapeale kaduma. Peame edasi minema ühise perena, ühtse kogukon-nana. Selle saavutamine võtab ilmselt aega.

Kehtna vald peab olema võima-luste vald. Kõigil on võrdsed võima-lused saada osa valla teenustest, hari-dusest, kultuurist, tervise hoidmisest jne. Ja teiseks – kõigil on võrdsed võimalused panustada valla arengusse ja tegemistesse (külavanemate aktivee-rimine, kaasav eelarve jne). Seega – kahepoolsed võimalused.

Kahjuks on rahalised võimalused

sellised nagu need on – valla viimaste aastate eelarved on olnud rohkem äraelamise eelarved kui helgeid aren-guid võimaldavad. Ja mitte ainult Kehtnas, vaid ka teistes valdades. Vaatamata sellele on siiski suudetud üht-teist ära teha.

Ühinevas vallas on rohkem elanikke ja rohkem maksutulu. Suures vallas on ka rohkem soove ja vajadusi. Kui suudame ühist vankrit ökonoom-semalt vedada, ehk siis jääb rohkem raha ka arenduste jaoks. Ehk saame siis olla ka rohkem templiehitajad.

Kogu omavalitsuse idee ja mõte on inimeste tegevuse toetamises ja abistamises ning ühistegevuse ja ühise eluruumi korraldamises.

Asumiseltsid ja külaseltsid, kultuu-riseltsid või huvigruppide MTÜ-d, alevi ja külavanemad – mida aktiiv-semad on kohalikud inimesed, seda suurem on lootus arengule. Kohalik omavalitsus innustab, nõustab ja abistab seltsi, seltsingu või MTÜ asuta-misel ja arendamisel.

Ükski ettevõtmine ei tohi taker-duda veniva planeeringu või loa taot-lemise protsessi taha. Omavalitsus peab tegema kõik toimingud operatiivselt ja

andma ka head nõu, kuidas teiste amet-kondadega suhelda. Toetame ja nõus-tame ettevõtjaid vastavalt võimalustele. Peame oluliseks ka turismialast ette-võtlust.

Praegu tegutsevad rahvamajad, külamajad ja kohalikud raamatukogud on nii kultuuriasutused kui ka kogu-kondliku võrgustiku hoidjad ja kandjad. Valla territooriumi suurene-misel peab kohaliku rahva seniste koostegutsemiskohtade, sh eriti rahva-majade ja kultuurikeskuste, noortekes-kuste ja rahvaraamatukogude elus-hoidmine ning nende tegevuse toetamine olema kohaliku võimu hoole all.

Meil tuleb peatada rahvastiku vähenemine, maapiirkondade ääre-maastumine ja inimeste massiline välismaale minek.

Selleks on vaja suurendada inimeste sotsiaalset turvalisust ehk kindlustunnet, mis tähendab töökoh-tade olemasolu, et inimene saaks ise oma pere ära toita ega peaks ootama sotsiaalabi. Et haridus ja arstiabi oleks kättesaadavad. Et noortel oleks võimalus teha sporti, käia muusika- või kunstikoolis. Et kõigil oleks võimalus saada osa kultuurist: teater, muusika, kino, laulu- ja mänguseltsid jne.

Peame väärtustama inimest. Loodame, et haldusreformiga

seatud eesmärgid hakkavad võimali-kult ruttu vilju kandma.

Ära ütle, et miski on võimatu. Mitte miski pole võimatu. Igal asjal on lihtsalt oma takistused – kas see on kallis, kas see nõuab palju aega, kas selleks on vaja midagi uut õppida? Küsimus on lihtsalt jõupingutustes, mida selle asja võima-likuks tegemine nõuab.

Tõnis BlankRapla maavanem, Kehtna aleviku külavanem

Kehtna kandile mõeldes

Kolm meest lõhkusid kive.

Esimeselt küsiti: „Mida sa teed?” Too pühkis laubalt higi ja vastas: „Rügan tööd teha.”

Siis küsiti teiselt kivilõhkujalt: „Millega sina tegeled?”

Teine kääris käised üles ja ütles asjalikult: „Teenin raha.”

Lõpuks küsiti kolmandalt: „Mida sina teed?” Mees

vaatas taeva poole ja ütles: „Mina ehitan templit.”

Tõnis Blank sai suvel Rapla kihelkonna kõrgeima autasu – Maarja Magdaleena pronkskuju.

M eie nägemuse järgi suu-natakse olulised inves-teeringud elanikkonna heaolu ja asumite elu-kvaliteedi tõstmisele.Selleks:Veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonst-rueerimine viiakse läbi Eidapere alevikus, Lokuta külas, Lelle alevikus, Kaerepere alevikus ja Inglistel. Tööde läbiviimiseks kasutatakse Euroopa Liidu vastava fondi võimalusi.

Kultuurialal remonditakse Eidapere kultuurikeskuse katus, jätkatakse Lelle kultuurimaja jooksvat remonti, s.h. lae remonti, remonditakse Valtu Seltsimaja välisfassaad. Keavas jätkatakse kohaliku küla seltside toetamist, s.h. raamatukogu maja korrashoiu toetamise kaudu.

Toetatakse Ingliste külaühenduste tege-vust Ingliste kultuuriaida aktiivsel kasu-tamisel. Ehitame valmis Kehtna laulu-lava.

Teedevõrgu alal jätkata valla teede rekonstrueerimise kava uuendamist, kaasates sellesse aktiivselt kohalikke kogukondasid. Pidada vallateede katmist mustkattega valla eelarve kujundamisel oluliseks prioriteediks. Seoses Lelle-Pärnu raudtee ajutise sulgemisega suhelda aktiivselt Majandusministeeriumiga eesmärgiga tagada elanike liikumisvõi-maluste säilimine Pärnu ja Rapla suunal.

Kehakultuuri-ja spordi alal toetatakse Lelle aleviku seltsitegevust vana kultuu-rimaja ümberehitamisel staadionimajaks. Arendatakse edasi Valtu Spordimaja, üritatakse leida võimalusi majutusmaja

ehitamiseks. Toetame Valtu Spordimaja OÜ moodustamist. Peame oluliseks koostööd Rapla vallaga spordimaja (ujula) ühiseks kasutamiseks, kaasajastamiseks ja ühisteks investeeringuteks.

Hariduse alal tehakse jõupingutusi Eidapere Õpilaskodu tegevuse riikliku rahastamise säilitamiseks, mis võimaldab Eidapere koolil jätkata Põhikoolina. Kehtna Põhikooli ja lasteaeda Siller rekonstrueeritakse jätkuvalt.

Puhkealade arendamisel Kehtna alevikus jätkatakse koostööd Kehtna Kutsehariduskeskusega aleviku keskosa välja arendamisel ja puhkealade loomisel. Kaerepere alevik saab uuendatud haljas-tuse. Toetatakse Paluküla klubi tegevust Palukülasse Haldjamaa teemapargi välja-ehitamisel, kasutades selleks Euroopa

Liidu fondide vahendeid. Koostöös RMK-ga taastame Keava rabarajad.

Sotsiaalhoolekande alal toetatakse Eidapere hooldekodu ehitamist MTÜ Elupuu eestvõttel.

Meie nägemuses on tulevikus vajalik kohalike kogukondade arengu iga-külgne toetamine, alevike ja külade elanikele suurema otsustamisõiguse andmine s.h. ka valla eelarve rahaliste vahendite kasutamisel. Selleks töötavad vallavalitsus, volikogu ja kohalikud kogu-konnad välja ühise visiooni ehk näge-muse, kuidas kogukond saaks tulevikus edukamalt kaasa rääkida, täpsustatakse ja laiendatakse kogukonnasisest demo-kraatiat külavanemate ja alevike nõuko-gude ülesannete määratlemise ja selleks rahaliste vahendite eraldamise kaudu.

Kehtna vald saab ühtseks ja üksmeelseks omavalitsuseks. Järvakandi ja Kehtna liitumine toimub sujuvalt, arvestades seniseid arengusuundi ja vajadusi, austades väljakujunenud kombeid ja traditsioone.

Sinu kandidaadid Kehtnas

Piret Jäntsnr 103 OÜ Lempir juhatuse liige

Rein Järviknr 104 MTÜ Elupuu juhatuse esimees

Heili Kaljustenr 105 Kehtna HLÜ juhatuse esimees

Piret Kivinr 106 Rapla Maavalitsuse planeeringute nõunik

Tõnis Blanknr 102 Maavanem, Kehtna aleviku külavanem

Tiina-Mae Kuusiknr 108 PPA siseaudiitor

Illar Olesknr 109 FIE, metsamees, Linnaaluste külavanem, 6 lapse isa

Svetlana Rassmannnr 110 PERHi meditsiiniõde

Toomas Raudnr 111 Pensionär, aatomifüüsik

Kaie Kensap-Kukknr 107 OÜ Hansaliin purseri abi, Naiskodukaitse Rapla ringkonna esinaine

Maret Tammenr 113 FIE, Kehtna valla perearst, talunik

Anne Ummalasnr 114 Kehtna Kunstide kooli direktor

Marko Valgmanr 115 Kehtna KHK tehnika valdkonna õppejõud, Keava külavanem

Jaak Vitsurnr 116 Rapla Partnerluskogu tegevjuht

Siim Riisenbergnr 112 Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees, 3 lapse isa

Suunad Kehtna valla arendamiseks 2017–2021

• Sotsiaaldemokraatide valimisnimekirja poolt saad hääle anda 15. oktoobri kohalikel valimistel kella 9.00-20.00, kui avatud on kõik valimisjaoskonnad, toimub ka kodus hääletamine.

• E-hääletus toimub ajavahemikus 5. oktoobri kella 9.00-st kuni 11. oktoobri 18.00-ni ööpäevaringselt aadressil http://www.valimised.ee

• Eelhääletamine maakonnakeskustes ja osakondades – ajavahemikul 5. oktoobrist 8. oktoobrini iga päev kella 12.00–20.00.

• Eelhääletamine kõigis jaoskondades ja ka väljaspool elukohta – ajavahemikul 9. oktoobrist kuni 11. oktoobrini iga päev kella 12.00–20.00.

oktoober 2017 I 2

Sotsiaaldemokraadid on koondanud ühisesse nimekirja inimesed, kes soovivad meie valda arendada, kes jagavad ühesuguseid väärtushinnanguid. Nimekirjas kandideerivad nii erakonna liikmed kui ka mitteliikmed. Oleme oma nime-kirja kokku seadnud tähestikulises järjekorras.

Üks meie peamisi eesmärke on valla stabiilne areng. Pole mõtet anda utoopilisi lubadusi ja pole ka mõtet loota eba-reaalseid asju. Samas öeldakse „Julgege unistada, siis võivad need unistused ka täituda!”.

Anna oma toetus meie nimekirja kandidaatidele, et Sul oleks avaramad võimalused ja täituksid Sinu realistlikud unis-tused meie vallas.

Väike riik ja väike rahvas saab olla edukas vaid siis, kui ta on hooliv, sõbralik ja tark.

oktoober 2017 I 3

Klounininade aktsioon Raplas

L astekaitsepäeval, 01. juunil korraldati üle Eesti annetuste kogu-mine vähekindlustatud perede laste toetuseks, et nad saaksid osaleda suvelaagrites. Kampaania viis läbi Sotsiaaldemokraatlik erakond. Annetusi koguti pea kõigis maakonnakeskustes. Rapla aktsioon toimus Rappeli keskuses.

Raplas kogutud summa – 423 eurot – oli suurim, võrreldes mujal piir-kondades kogutuga. Selline summa sai kogutud vaid paari tunniga. Kogu klounininade eest annetatud raha anti üle Lastekaitse Liidule.

Kogu Eestis annetati veidi üle 3000 euro. Selle raha eest sai suvel laag-rimõnusid nautida ligi 30 last.

Oleme väga tänulikud neile, kes tegid annetusi selles lõbusas kampaanias ja olid valmis lapsi toetama. Ja loodame, et ka annetajate enda lastel oli lõbus üllatada oma sõpru punase klounininaga.

Tõnis Blank

P aljud teavad, et elu maal on võimalik! Olen maaelu arenemisele kaasa elanud, -rääkinud ja -löönud aktiivsemalt viis aastat. Maaelu all mõtlen ma külaliikumist ja kogukonnaelu, mille aktiivsem tegevus loob kodu-kohas ja piirkonnas turvatunde ning heaolu. Tegevuste jagamine liikmete vahel annab asjade kulgemisel ette-kujutamatu mastaabi. Siinkohal on oluline teada, et kui kogukonnal on omad eesmärgid ja aktiivne kaasa-löömine, siis on ka omavalitsusel lihtsam ja kaalukam oma otsuseid kogukonna aitamiseks vastu võtta.

Seega, kui soovite midagi pare-maks teha, siis tuleb alustada ikkagi iseendast. Mis on minu, minu naab-rite ja kaugemate naabrite soov? Nii paigaldati meie kogukonna piir-konda aastaid tagasi tänavaval-gustus. Tõuke sellele andis mitme kogukonna liikme avaldus. Sellised asjad on inimestele olulised ja neid tehakse suuresti vabatahtlikkuse vormis. Talgutele kogunevad inimesed, kellele läheb korda kogu piirkonna areng. Selline koostege-

mine annab väga palju energiat ja teotahet – ollakse ühise eesmärgi nimel koos väljas ning tulemus on tõeliselt rahuldust pakkuv. Raskeim on selle juures, analoogselt spordi tegemisega, enda selja taga ukse sulgemine – võtad otsuse, et lähed ja osaled. Kui sa ei panusta millessegi, siis ei ole ka sinna lisa tulemas. Kogukonna asjadega on tihtipeale nii, et tagasi saab panustamise suurusega võrreldes kordades rohkem. Sellega agiteerin ja kutsun teid kõiki „enda selja taga ust kinni panema” ja andma oma tõeline soov ja tahe teistelegi teada. Seda nii kogukonnas kui ka eelolevatel vali-misetel.

Olulisimaks pean siiski piir-konnas ettevõtluse arendamist, sest inimesed käivad parema meelega kodu lähedal tööl kui kilomeetrite kaugusel. Atraktiivne töökoht paneb inimesi piirkonnas elukohti otsima. Samuti on ettevõtted koos-tööparneriteks ja toetajateks aktiiv-sele kogukonnale.

Näen suure rõõmu ja rahul-oluga, et piirkond areneb, inimesi tuleb juurde ja lapsi on palju. Laste

heaolu nimel peame pingutama viisil, et lapsed seda näeksid ja mõis-taksid. Internetis on palju ahvatlusi – kogemusi omamata, ei mõisteta, kui palju tegelikult asjade pärast pingutama peab. Kehtnas on lasteaed Siller, mis on seni teinud väga palju koostööd lastevanema-tega – puhas rõõm. Kehtna põhikool on oma arengulineaaril olnud erinevatel tasanditel. Lastevanemate panus on olnud lasteaiaga võrreldes tagasihoidlikum. Samas on lapsed suuremad ja targemad ning saavad ise kaasa lüüa. Kehtna kutseharidus-keskuse ja kogukonna suhtlemine langeb enamasti kooli töötajatele. Ja siinkohal saan enda panust esile tõsta tehnikasuurürituste raames (Tehnika Teeviit, Eesti Künni-meistrivõistlused ning Truckfest). Üritus, mis on suunatud oma ala huvilistele ja asjatundjatele, on lõimitud nii kooli kui ka kogukon-naga. Tagasiside on olnud positiivne ning see pakub suurt rahulolu. Lõpptulemusena on korralik areng ja hea amet väärtuslik nii inimesele endale kui ka kogukonnale.

Külavanemana olen pidanud

vajalikuks osaleda ka kogukonna liikumiste aktiviseerimiseks kogu maakonnas ja vabariigis, vastavalt Raplamaa Külade Liidus ja Eesti külaliikumises Kodukant. Minu soov on käima saada külavanemate kogu. Selliste tingimuste loomisel hakkab külade hääl kostma valla- ja riigijuhtimisse tugevamini. Eesmärk on tuua ettevõtlust maapiirkonda-desse, sest nii on elu maal võimalik.

Osalege valimistel! Mitteosale-mine ei ole valik!

Lõppsõnaks kasutan USA teoloogiadoktori, Bob Moorehead ì ülimalt täpselt hetke tabava loo „Meie aja paradoks” lõiku. (Tervikteksti otsi Google'st!)

„Leidke aega armastusele, leidke aega suhtlemisele ja leidke aega jagada oma mõtteid. Elu ei mõõdeta hingetõmmete järgi, vaid hetkede, mil hing kinni jääb.”

Parimate soovidega

Marko ValgmaKeava külavanem,Kehtna KHK tehnikavaldkonna praktilise väljaõppe juht

Kogukonna hääl, hääl kogukonnast

Lastekaitsepäeval annetusi kogumas Tiia Sõber, Helle Rannamets ja Jette Vangonen.

Lumehaldja koda Palukülas.

K ehtna vald on pikaajaliste ja väärtuslike kultuuritra-ditsioonidega piirkond, kus elavad inimesed, kes hin-davad kõrgelt maapiir-konda elukeskkonnana ja loovad ise lisandväärtusi, et elu maal oleks parem ja ilusam. Üheks oluliseks väärtuseks on kogukonna jaoks kindlasti heade koha-pealsete sportimisvõimaluste olemasolu. Nende loomisel ja hoidmisel on tähtis koht siinsetel kultuuri- ja spordiasu-tustel, organisatsioonidel ja kodanike-ühendustel ning nendevahelisel koos-tööl.

Meie valla spordiasutuste mate-riaalne baas on vananenud ja vajab investeeringuid. Kogukonna jaoks saab paremate sportimisvõimaluste loomi-seks aga palju ära teha MTÜ-de ja koha-like aktivistide kaasabil. Suuremaid kulutusi nõuab staadionite, spordivälja-kute ja palliplatside korrastamine kõikides alevikes. Tänaseks päevaks on Kehtna alevikus olemas rulapark ning Valtusse rajatava rulapargi ehitusega on juba algust tehtud, see peaks valmima praeguse aasta lõpuks. Suuremat reno-veerimist ootab Valtu spordimaja, kus asub ka Kehtna valla ainus ujula.

Nii valla kui ka mitmesuguste rahas-tusprojektide kaasabil on osaliselt parendatud olemasolevaid spordi-objekte ja -hooneid ning spordiga tege-lemiseks on uusi võimalusi juurdegi loodud. 2014. aastal kirjutas Keava aktiiv projekti Credit24 Rahvaliiga konkursile „Võrguplatsid korda“ ja sai uue võrkpal-liplatsi jaoks inventari. Selle projekti tulemusel on Keava rahval nüüd võimalus võrkpalli mängida. Jalg-pallimeeskonna FC Lelle liikmete eest-vedamisel soetati Lelle alevikku jääho-kiväljaku loomiseks väljakupiirded ja nüüd käib juba mitmendat talve aleviku südames aktiivne hokimäng ja uisuta-mine. Lisaks sai Lelle endale tänavu samuti võrkpalliplatside projektiga uue platsi inventari ning praeguseks on plats valmis ja kasutusel.

Jalgpall on Kehtna vallas pika tradit-siooniga spordiala. FC Flora jalgpalli-kooli tegutsemine andis siinse jalgpalli arengule tugeva tõuke. FC Flora uuendas suuremad staadionid ja hoidis neid aktiivses kasutuses. Kahjuks lõppes selle kooli sulgemisega ka staadionite aktiivne kasutus. Lelle staadioni tulevik oli kohalikele jalgpallihuvilistele oluline ja nii võeti staadioni hooldamine enda kätesse. Senini on suudetud staadion hoida eeskujulikus korras ja elus jalg-palli mängimise traditsioon, kuid puudust tuntakse inventarist ja muust vajalikust, mis aitaks staadioni kasutust aktiivsemaks muuta.

Maadlust viljeletakse Kehtna vallas juba aastakümneid ning meie piirkon-nast on nii mõnedki kuulsad sportlased välja kasvanud. Meie valla lastel on kõigil võimalus osa võtta maadlustree-ningutest.

Tervisespordiga tegelemise võima-lused on üsna mitmekesised, vallas on korda tehtud mitmeid ujumiskohti ja matkaradu. Lisaks on Kaereperesse paigaldatud üha rohkem tuntust koguv kettagolfi rada. Rada on saanud sooja vastuvõtu ja leidnud kohalike hulgas kasutust. Populaarse rahvaspordiala, kepikõnni, harrastajatele on suurepära-seks liikumisvõimaluseks Kehtna-Rapla kergliiklustee. Sellise tee järele aga tunneb vajadust näiteks ka Lelle rahvas.

Tiia-Mae KuusikPPA siseaudiitor

Ikka spordist mõteldes

oktoober 2017 I 4

Ühiselt Eestile mõeldes

Põhiseaduse § 1 kinnitab, et kõrgeim võim on rahvas – rahva esindajate vali-mine volikogudesse avab meile kõigile võimaluse oma plaane ellu viia. Kõike ei jõua, tähelepanu ja konsentreeritus hajub igapäevarutiinis ja seepärast juhindun mina ikka spordi põhimõttest – tegeleda sellega, kus on kõregeim võimekus – hoolimine inimestest ja loodu-sest.

Põhiseaduse § 27 kinnitab, et kõige tähtsam on perekond. Tahan hoolida oma lähedastest ja nende perekondadest niimoodi, et nad tunneksid end hoituna töökoha ja hobide, laste hariduse ja huvite-gevuse, turvalise elukeskkonna ja ühtehoidva kogu-konna osas, olles külavanemana infosillaks ümbrit-sevate külade, valla volikogu, laieneva valla, maakonna haldusorganisatsiooni ja riigiametite vahel, viies vajamineva informatsiooni nõuete ja vajaduste osas nendeni kuni elluviimiseni.

Põhiseaduse § 33 kinnitab, et kodu on püha ja puutumatu. Maaelu käsitlemine peab olema juhtu-mipõhine ehk iga inimese vajadustest lähtuv, niimoodi saame tuua uusi inimesi küladesse ja see pole ainult kogukondlik probleem, vaid ka valla oma. Elukoht maal ja töökoht linnas või lihtsalt eemal on nüüdisaegne paratamatus. Tähtis on, et sissekirjutus oleks Kehtna vallas, siis laekub tulumaks paikkonda. Tutvun inimeste vajadustega, mis aitaks kaasa Kehtna valla kodanikeks saamisel ja toetan ka nende inimeste soove Kehtna vallale, nii saame julgustada kogukondi laienema.

Põhiseaduse § 37 kinnitab, et igaühel on õigus hari-dusele. Elu mõte on elu järgnevus ja haridus on selle vundament. Lapsed õppige, õppige, omandage paku-tavat maksimaalset, sest teil on see võimalus ja kohustus, te ei saa sellest üle ega ümber! Nagu täis-kasvanumaks saades ei saa mööda perekonna loomi-sest, tööle minemisest, laste saamisest – elu mõtte taasalgamisest. Tegeleme Tarsi talus lastelaagritega ja volikogusse saades jätkan haridus- ja haritusväär-tuste kinnistamist meie tulevikule.Aga tänan!

Illar Olesk Tarsi talu peremees, Linnaaluste küla külavanem, kuue lapse isa.

K ehtna on olnud taasiseseisvumise ajal sotsiaalvaldkonnas alati teedrajavate arengute pooldaja. Nii oli ka aastal 1991, kui loodi taasiseseisvunud Eestis üks esimesi omavalitsuse hooldekodusid. See tegevus jätkus, kui 1997. aastal lõpetati Kalbu koolimaja renoveerimine hooldekoduks. Selles uues hooldekodus sai koha 35 inimest. Aastast 2002 haldab Kehtna hooldekodu MTÜ Elupuu. Tänaseks päevaks on nõuded hoolde-kodudele tunduvalt muutunud ja samuti soovivad ka paremaid hooldustingimusi meie praegused kliendid.

MTÜ Elupuu on võtnud oma peamiseks arengusuunaks rajada uus nüüdisaegne hool-dekeskus, mis vastaks tänapäevastele nõuetele. Uus hooldekeskus tuleb Eidaperre, et pakkuda aleviku elanikele vajalikke teenuseid nagu kaubandus, sularaha käitlus, postiteenused, juuksur, saun. Praeguseks on tehtud kõik ette-valmistustööd. Ehitus on seisma jäänud rahas-tuse taha, millele me otsime jätkuvalt lahen-dusi.

MTÜ Elupuul on häid koostööpartnereid ja sõpru Saksamaal ning Soomes. Oleme saanud Saksamaalt hooldekodule nii trans-

pordivahendeid kui ka hooldusvoodeid ja muid invaabivahendeid. Meie töötajad on käinud praktikal Saksamaa ja Soome hoolde-kodudes. Samuti oleme vahendanud abi Saksamaalt Kehtna vabatahtlikele päästjatele.

Meie põhiliseks varaks on aga meie töötajad, kes teevad seda rasket hooldustööd. Tänu meie töötajatele on hooldekodus kujun-

datud hea kodune miljöö, millele lisandub lõuna ajal üle maja leviv meeldiv koduse toidu lõhn. Ise olen hoolekandes töötanud 20 aastat ja omandanud sotsiaaltöökorralduse kõrg-hariduse Tartu ülikooli Pärnu kolledžis.

Rein JärvikMTÜ Elupuu juhatuse liige

Hoolekande arengud Kehtna vallas

Arva ära!Milline tuntud toalill on pildil? Saada oma vastus tonis.blank@mail.ee või helista 50 61 322.

Õigesti vastanute vahel loosime välja üllatusauhinna.

M e kõik oleme pärit lapsepõl-vest. Me kõik igatseme oma lapsepõlvest mõnd erilist nüanssi, kes kevadist parve-tamist külapoistega või isaga kalalkäiku, kes näiteringi laagreid, loodusringi viktoriine, laulukoori reise, ühiseid klassi-matku, suvist malevat või kooliaia korrasta-misi. Neid asju on palju, tihti on need nii väikesed, et on naljakas välja öeldagi, aga need on just need kogemused, mis on meile eluteele palju kaasa andnud.

Mõni kogemus on muutnud meie iseloomu enesekindlamaks, mõni karastus (viiulimängu harjutamine või jalgpallitrenn) on õpetanud meid sihikindlalt eesmärgi poole püüdlema. Mõni väike kohustus on arendanud eneseva-litsust ja teinud meid kohusetundlikuks koda-nikuks. Kindlasti on peale tavalise koolipäeva

andnud meie õpingute pagasisse lisa mõni harrastus või huvitegevus. Mis täpselt see oli, on tagantjärele raske öelda. Lapsepõlve haridus muudab loovaks, avatuks, kultuurseks, just selliseks nagu me oma riigi kodanikke näha tahame.

Mida laiapõhjalisema hariduse suudame oma valla noortele anda, seda mitmekülgse-mateks kodanikeks meie noored kujunevad ning seda parema tuleviku suudavad nad luua koduvallale ja riigile.

Kus praegused noored oma riiki 20 aasta pärast loovad? Kas olete tundnud, et soovite oma lastele anda just neid positiivseid koge-musi, mida ise lapsepõlves kogesite? Kindlasti olete ja otsite selleks võimalusi. Praegu tuleb meil pingutada, et luua Kehtna valla noortele mitmekülgselt tore, aga samas sihikindlalt arendav lapsepõlv, et ka nemad sooviksid oma

lapsi kasvatada, töökohti luua ja seega kogu Eestimaad arendada just siin, Kehtna vallas. Selleks otsime võimalusi ja lahendusi tänapäe-vase kooli ja mitmekülgse huvitegevuse kaudu. Lisaks valla panusele, üldhariduskooli ja huvi-kooli võimalustele, on iga kodaniku vaba-tahtlik panus (tiigijää puhastamise või käsi-töötoa korraldamine) oluline. Siinjuures on tähtis arutada ka noorte endiga, millised on nende huvid ning millisena nad soovivad näha oma tulevikku.

Teeme koos Kehtna vallast kodukoha, kuhu tuleb üha uusi noori peresid oma lastele ilusat lapsepõlve looma ja meie prae-gused noored tuleksid pärast maailma avas-tamist koju tagasi.

Anne UmmalasKehtna kunstide kooli direktor

Mida pärime lapsepõlvestNii hakkab välja nägema uus Kehtna laululava.

Kehtna uus hooldekeskus Eidaperes (eskiisprojekt).