välja. RAHVAKUNSTISELTSI LEIGARID AJAKIRIKRISTI HAARDE: KÄIMINE ON MINU RADA INTERVJUU: KRISTIINA TAMBERG Muuseum, muuseum, muuseum, ütleb Kristi Haarde vastuseks, kui tema käest

Lastelavastus „Palju veetakse hobusega“ on pärimusmuusikal ja -tantsulpõhinev õpetlik lugu, mis tänapäeva lastele hästi arusaadavas ja kergestiomaksvõetavas vormis tutvustab Eesti rahvapärimuse rikkusi – endisaegseidoskusi, töid ja tavasid, kombeid, elu-olu, rahvarõivaid, -mänge ning -tarkusi.Uue aja lastel on palju uusi rõõme ja ka muresid, mõned mured on agaigivanad: Laps peab näiteks alailma ootama. Tänapäeva laps ootab, millal isaometi arvutis töö lõpetab, et saaks ratastega sõitma minna, millal tulebkoolivaheaeg ja saaks hommikul kaua magada või millal ta ükskord ometisuureks saab ja ei pea enam vait olema, kui vanad inimesed räägivad. Kui paljupeab ootama? – Palju. – Palju veetakse hobusega! öeldi vanasti.

Ootamine on raske töö, aga juba vanarahvas teadis, et lapsed oskavad oodataküll, ning esimese tööna saatis lapse karja – loomi valvates päeva õhtusseveeretama. Kuidas need vana aja lapsed sellega küll hakkama said? Misnippidega pikk ootus seljatati? Karjaskäimine on jäänud minevikku, mismoodiaga vana aja tarkused meile nüüd taas appi tulevad?

Meie etenduses laval toimetav perekond ning nende sõbrad on sõna otsesesmõttes sunnitud endisaegsed lood ja oskused meelde tuletama siis, kuitänapäeval iseendastmõistetavaks saanud elekter järsku hoopis ära läheb egakavatsegi tagasi tulla! Mida ette võtta, kui kodus valgust pole, lambipirnidenam ei põle, küünlaid ka pole, aga sa ei tunne oma paneelmaja üle-koridorinaabreidki ja mobiiltelefoni aku on just nüüd kohe-kohe tühjaks saamas?Internet enam ei aita, foorumist nõu küsida ei saa ja feissbuki-sõbrad onkättesaamatult kaugel. Virtuaalelu asemel tuleb päriselt elama hakata!

OKTOOBER 2011 0,60 EUROTOKTOOBER 2011 0,60 EUROT

Leigarid on nagu vereringe,sealt ei saa enam välja.


6(42)

Vürtsikad hetkedKorea folkloorifestivalil

Mis tõi uuedtantsijad Leigaritesse?

Saladuskate kerkib uuehooaja tegemistelt

Päikesekuumadelamused tantsupeol

Mall Järvela kaua mõeldud"jah"-vastus

R A H VA K U N S T I S E LT S I L E I G A R I D AJ A K I R I

RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

LEHEKÜLG 2

SISUJUHTOlen viimasel ajal palju mõelnud.Sellest, kui suur vabadus on ollaleigar.Mitte sellest küljest, et võid vabaltvalida, kas olla või mitte olla. Sedamuidugi saab ka.Aga pigem vabadusest eeldusel, etoled. Leigar.Leigarites on alati rõhutatud(julgen juba arglikult öelda „alati”ka oma kogemusele toetudes, sestsain suve lõpus oma 10.liikmeaastat tähistava märgi), etimprovisatsioon ja eristumine onhea, kuni sa sellega teisi ei sega jaesinemise meeleolule pigemjuurde annad. Eristumistrõhutavad ju ka meie rõivad.Miks sellele mõtlesin? Sest sattusinkuulma, kuidas ühe teisetantsurühma liige, igati eeskujulikja usinalt trennis käiv tüdruksattus korrapealt tagareatantsijaks, kui enda pikad juuksedmaha lõikas. Ja pidi andma aru,kust selline ükskõikne suhtuminepärineb. Sisekord nägi nimelt ette,et kõigil peavad olema ühesugusedpikad kiharad.Sõnatuks võttis.Nii et nautige! Leigariks olemist.Aga trenni tehke ikka ka, sesttreenitud tantsija lihtsalt tantsibparemini kui see, kes ei treeni

Head sügishooaegaKristiina

JUH

TKIR

I

Ajakirja toimetus:Kristiina TambergHenry Semmel

EsiTeised ajakirja fotod Leigarite

arhiivist internetist.

Leigarite ajakiri on väljaanne seltsiliikmete ja nende lähedaste jaoks.

ärgmine ajakiri ilmub 20 . aasta

Tagasiside ja kaastööd on oodatudaadressile [email protected]

kaane foto: Kristiina Tambergisiklikust

ja ühisest ning

J 12alguses.

U U D I S E D . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

MALL JÄRVELA: MÕTLESIN KAUA, ENNE KUI..4

PERSOONILUGU - KRISTI HAARDE ..........6

MEESTELAULU, PALUN! ... . . . . . . . . . . . . . . .11

KES JA KUI PALJU .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14

KAKS KÜS IMUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

VÜRTSIKAD PÄEVAD KOREAS ..............18

K R O O N I K A . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 2

PÄRIS OMA LOOD .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .24

PÄIKESEKUUM TUNNETEKOMPOTT ...........26

FOTOKROON IKA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28

N A L I & N A E R . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0

Vabadus ollaleigarVabadus ollaleigar

�


LEHEKÜLG 31

Siil jalutabetsas. Ta

kukub auku.Hakkab enda ettepomisema: "Kuima siit 10 minutijooksul välja ei saa,

jooksen koju jatoon redeli!

m

Korjab huntilusasti metsas

seenekesi jamööda juhtub

jalutama siil.Siil imestab ja küsib

ehmunult hundi käest:miks sa neid seeni korjad,need ju kärbseseened?

mHunt

siis vastu: ul onpohhui kelleseened need

on.

SIILINALJADHunt kõnnib

metsas, vaatabpõõsa alla:

polnudki siili!

Kaks siili kukkusidauku.

"Mis me siis nüüdteeme?"

"Sa ei saa ka siintöö peale

mõtlemata!”

Siil istub metsas põõsa all jakiitleb. "Olen mina alles tugev!Ma olen kõige tugevam loommetsas!" Karu läheb mööda,vaatab, kuulab, ja annab siililejalaga, nii et too kaaregaeemale põõsastesse lendab.Põõsast välja ronidesporiseb siil:"Ma olentugev, agakerge..."

Jänes jakaru pannakse

vangi. Mõtlevadvangis olles, et ei tea

kas ka kiilakaks aetakse... aatavad et nurgas onrott. Küsivad tema käest,kas aeta e kiilakaks? Rott

vaatab ja lausubülbelt, et kes teil siin rotton, ma olen siil!

V ,

ksvastu

Leigarites on paljudel omalemmiknaljad - kes räägib Petjast, kesarsti juurde minekust. Miks mitte ka

siilist.

LEHEKÜLG 30


NALI&

NAER J

ÄR

GN

EB

SAJAJALGNE6

TE

AD

KIR

JA

K,

NÄ

GIN

VÄ

GA

VE

IDR

AT

UN

D.

MIL

LES

TS

EE

UN

IS

ULL

ES

IIS

PAJ

AT

AS

?

LÄK

SIN

ES

IME

SS

ET

RE

NN

IJ

AM

AE

IT

UN

DN

UD

EN

AM

ÜH

TE

GI

LEIG

AR

IT.K

ÕIK

OLI

DU

UE

DN

ÄO

D.

TE

AD

,S

EE

EI

OLE

GI

VIS

TA

INU

LTU

NI.

MIS

SA

AJ

AD

!

SA

TT

US

INE

ILE

KO

OLI

MA

JA

ST

MÖ

ÖD

A.

KII

KA

SIN

SA

ALI

.M

ITT

EK

ED

AG

IE

IT

UN

DN

UD

,K

UIG

I...

...T

AN

TS

OLI

NA

GU

ME

IEO

MA

JA

SO

MM

ER

KA

.

SII

SM

EO

LIM

EK

ÜLL

SA

MA

SU

NE

NÄ

OS

!


LEHEKÜLG 3

UUDISEDNovembrismeenutameToomas Toropit13. novembril kell 17 etendubNokia Kontserdimajas ToomasToropi elust ja loomingustinspireeritud „Nipet-näpet”.

Toomas Torop oli Leigaritemuusikajuht ning pärimuslikukeelpillimuusika ansambli Virreüks olulisemaid loovjõude. Ta oliharukordne pillimees, kesviiulimängu kõrval pidas lugutantsust ning oli tuntudrahvapärase tantsumuusikatraditsioonitundlikuinterpreteerijana.Raske haiguse tõttu lahkunudToomas oleks tänavu saanud40aastaseks. Selleks puhukssündival kontsert-etendusel„Nipet-näpet“ tulevad tantsudettekandele salvestatud muusikasaatel ehk sõna otseses mõttesToomas Toropi pilli järgi.Kontserdil tantsivad Leigarid,Koidupuna, Lee, Leesikad,Päripidi, Pääsuke ja Tarvanpää,muusikat teeb Virre ning lavastabKalev Järvela.

Juhatus tuletabmeelde:

Tegevliikme liikmemaks on 20eurot kuus, mis tuleb makstaiga kuu 15. kuupäevaks.Täpsemalt loewww.leigarid.ee/siseinfo.

LÜHIDALTJuunis lõpetasid Kristiina Kapper(koreograafia) ja Kadri Karin(käsitöö) Tallinna Ülikooli. Kadrilõputööks olid Kuusalu vanamoelisedrahvarõivad.

22. augustil sündis Margus Paap'i jatema kaasa Kersti perre poisslaps!

26. augustil abiellusid Triin Toks jaHenry Semmel.

1. juunil sündis Ruta Roopere ja PriitLaugi perre poisslaps Henrik.

Juunis peetakseSoome-Eesti

tantsupidu

Kolmas Soome-Eestiühine pidu toimub

17. juunil 2012, peo Soome-poolne pealavastaja on Petri

Kauppinen ja Eesti-poolnepealavastaja Kalev Järvela.

Liigijuhid on Helen Reimand (3.-4.kl), Mall Järvela (C-rühmad), AgneKurrikoff- Herman (naisrühmad),Maido Saar (segarühmad).Pealavastaja assistendid Kadri Tiis,Kristiina Kapper, Rauno Zubko.

Palju õnne!


LEHEKÜLG 4

KRISTIINA TAMBERG

Sügishooajast alates juhatabRakvere „Tarvanpää” tantsurühmiMall Järvela. Ta tunnistab, et otsusvõtta enda peale vastutus üheksarühma eest ei tulnud kergelt.

Tarvanpää kui elutöö

„Mina ise õpetan viit rühma, järgmisekahe tegemistel hoian veidi eemaltsilma peal ning vilistlas- jamudilasrühma juhendab endiselt Maie,”loetleb Mall.Kuna treeninguhooaeg sai allesseptembris hoo sisse, on esialgusisseelamise aeg kõigi jaoks, niitantsijate kui Malle enda. „Eks ma ripunpraegu ikka tihti telefoni otsas ja küsinMaielt nõu,” ütleb ta.

43 aastat Tarvanpääd juhtinud MaieOrav leidis Malles endale sobivajäreltulija kohe, kui Mall (25) kolmaastat tagasi Rakveres trenne tegemahakkas. „Nagu ma Tarvanpäässeläksin, ütles Maie, et peaksin hakkamaoma elutööd siin tegema. Alguses maei võtnud seda juttu tõsiselt, aga mingiaeg ta hakkas järjest tõsisemalträäkima,” meenutab Mall. Eelmisehooaja keskel kirjutas Maie juba seltsijuhatusele oma soovist amet mahapanna ning juhatus tuli Malle jutule.„Siis ka veel mõtlesin kaua, lõpuksütlesin jah-sõna.”Mall tunnistab, et pikalt mõtlema panivastutuse suurus. Ja see, et tulebkodulinnast Tallinnast eemal olla.

MEI

ES

BRAD

ÕM

EIE

SBRAD

ÕMALL JÄRVELA:

MÕTLESIN KAUA,ENNE KUI „JAH”

ÜTLESIN

MALL JÄRVELA:MÕTLESIN KAUA,ENNE KUI „JAH”

ÜTLESIN

Mallel oli Leigarite 2009. aastaetenduses Revident kandev roll.


LEHEKÜLG 29

FOTO

KRO

ON

IKA

Pild

ilug

uon

välj

amõe

ldis

jaei

ole

otse

selt

seot

udAbru

kalto

imun

udsü

ndm

uste

ga.

Motoriseeritult tuleb leigaril läbida mõned kilomeetrid veel.

Nii sai leigar tõelise pealtvaatajaga oma teel.kokku

Töö tehtud ja uuesti teele! Enne samme vaja seada veel.

Väike päike, enne kui leigar jälle leiab end teel.

Kodu paistab, ainult mõned tormilained veel.Leigar on taaskord tuttaval koduteel.


LEHEKÜLG 28

FOTO

KRO

ON

IKA

23. JUULIABRUKA PÄEV


Fotod Ivar Truumure ja Heikki Puhk

Me ei tea, mis ootab ees, sest leigar endiselt teel.on

Kohal, kuid pealvaatajaid ei ole näha veel.

Tulevad, tulevad, kuid tundub, et me olime valel teel.


LEHEKÜLG 5

Küsimuse peale, kuidas Malle isa KalevJärvela reageeris uudisele tütre uue ametikohta, tunnistab Mall, et hoidis uudist pikaltainult enda teada. Siis avaldas lähedastelesõpradele, seejärel isale-emale. „Isal oliväga hea meel, aga eks ta muretses ka. Taju teab, et rühmade juhtimise üleandmineon keeruline,” räägib Mall.

Maie Orav ütles ajalehele Virumaa Teataja,et on leidnud Malles selle, keda ammuotsinud. “Minu süda on rahul. Kolme aastatöö on näidanud, et Mallel on võimekust jasärtsu teha seda tööd nõnda, et Tarvanpääpoleks lihtsalt väikelinna tantsurühm, vaidtal oleks kindel koht Eesti kultuuripildis.Olen aastaid katsetanud ja proovinud õigetinimest leida, see on vastutusrikas töö,”rääkis Maie Orav lehele.

Mall jutustab, et pärast Virumaa Teatajaartikli ilmumist tundis ta ennast pärisimelikult, nagu oleks „Rakvere staar”.Inimesed astusid teatrimajas, kustantsuproovid toimuvad, talle juurde jasoovisid õnne.Lapsest saadik Leigarite ridadessekuulunud Mall ütleb, et kavatseb seltsiliikmeks ikka edasi jääda. JärgmineLeigarite ettevõtmine, kuhu Tarvanpäärühmad samuti osalema tulevad, onnovembrikuine Toomas Toropi kontsert.„Ajaloos on ikka olnud asju, mida needkaks seltsi on koos teinud, need võiksidjätkuda,” märgib Mall.

Ja nii sõidabki Mall Rakvere-Tallinna vahet.Pea iga päev. Sest lisaks treeninguteleRakveres kuuluvad tema päevadesseloengud Tallinna Ülikoolis koreograafiamagistrantuuris. Mallega jutuajamisehetkeks polnud igatahes ükski loeng vahelejäänud!*

Tallinn-Rakvere-Tallinn

*Jutuajamine Mallega toimus telefonitsiühel kolmapäevaõhtul kolmveerand kümnepaiku, kui Mall pärast Tarvanpää trenni omaRakvere-kodu poole kõndis.

Enda hea eeskuju on ükstrumpe, millega Mall suured ja

väikesed tantsima paneb.

PERS

OO

NIL

UG

URAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

LEHEKÜLG 6

KRISTI HAARDE:MUUSEUMISKÄIMINE ONMINU RADA


INTERVJUU: KRISTIINA TAMBERG

„Muuseum, muuseum, muuseum,” ütleb Kristi Haardevastuseks, kui tema käest leigarluse eredamaid hetki küsin.Agara tantsimise-laulmise kõrval hoiab ta korras Leigariterahvarõivaid, osaleb juhatuse töös ja peab muidugi silma pealHaardete pere väiksematel tantsivatel liikmetel.

Kui tantsutrenni parajasti ei ole, leiab Kristi sageliaiast nokitsemast.


LEHEKÜLG 27

TANTSUPIDUPANEB TRENNI-RIIDEIDVÄLJA VÕTMA


Mitu kilemantlit on vaja, et lambipirnivahetada? Või sadu ennetada?

EMHI valetas. Igal päeval säras päike. Jasamal ajal toimus tõeline Jõudmise lugu –kes Jõudmise loo alguseks lava taha valmisjõudis, sellel oli oma isiklik Jõudmise lugu.Kes ei jõudnud, sellel oli Tõdemus – pagan,ei jõudnud! Tõdemuse täpset, kuidnullilähedast esinemisprotsenti üritavadteadlased siiamaani kindlaks teha. Meietantsulilled said igatahes päikesest ainultjõudu ning õitsesid kenasti. Kõigitantsijate sees keesid tunnetekompotidrõõmust, härdusest ja heldimusestsuhkrusiirupis.

Igaüks tegi oma Jõudmise loo

Suve keskel toimus XI noorte laulu- jatantsupidu. Osalejaid oli igastmaakonnast, oli palju sõpru ningu tulevasituttavaid.Meie rühm (Leesikad) kuulusid 7.-9.Klasside vanusekategooriasse, liigijuhiksoli meil Andre Laine ja abilisteks Andretoredad kaaslased.Tantsupeo trennid algasid nädal aega enneetendusi. Trennid olid väsitavad ja vägapalavad, päeva lõpuks avastas nii mõnigi,et kingadest või prillidest olid jäänudkenad päevitusrandid. Kuid palavuselevaatamata oli igas trennis ka midagitoredat, Andre andis meile vahel lõbusaidülesandeid ja tublimatele võientusiastlikematele jagas lahkesti kommi.

Ka joogipauside ja trennivaheaegadegaAndre ei koonerdanud, sest väsinudnoorukist on kasu täpselt samapalju kuikülmal talvel katkisest kindast. Andre kiitismeid ja jäi meiega igati rahule. Ka kõik,kes tema käe all tantsisid jäid rahule niitrennide kui ka tantsupeo endaga.Selle tantsu- ja laulupeo toimumispaigaksoli lauluväljak. Uuele kohale vaatamata,oli kõik hästi korraldatud ning lauluväljakoli hea vaheldus räsitud Kalevi staadionile.Tantsupeo päevad olid võimsad nagu alati.Isegi kui mõni samm ei tulnud kõigeparemini välja, oli ühtsustunne see, misaitas meil kõigil oma eesmärki saavutada.Usun, et ka publik oli rahul, näiteks mituminu tuttavat, kes olid suvel publiku seas,otsustasid pärast seda kindlalt uuestaastast rahvatantsuga tegelema hakata.Iga tantsupidu on omamoodi, kuid ühisjoonon kõigil, nad jäävad kauaks meelde,samas on neid võimatu sõnadegakirjeldada, sest see emotsioon, mida savaadates või tantsides tunned on lihtsaltkirjeldamatu. Et tantsupeost aimu saada,tuleb trenniriided kapist välja võtta jatantsutrenni minna, sest tantsupeod ontõesti seda väärt.

Pärast toredaid tantsupidusid, mõnusaltkaootilist rongkäiku ning kitsastestingimustes esitatud Põhjamaa tantsutoimus Karmeni ja Viljari aias gurmee-kokkade aastavõistlus ning juhtumisisattusid kõik õpetajate rühma liikmedsealt läbi astuma. Aitäh, aitäh, annankõigile 10 punkti!

Palamuselt pärit inimesena lõpetaksin makogu loo, parafraseerides Oskar Lutsu„Kevade“ algust ja „Suve“ lõppu: kuiKarmen ning Viljar autoga enda meelestesimestena Lauluväljakult Pae tänavastaadionile jõudsid, oli Kaspar jalgrattagajuba kohal.

JAANA LINDMETS


LEHEKÜLG 26

PÄIKESEKUUMTUNNETE-KOMPOTT

PÄIKESEKUUMTUNNETE-KOMPOTTEHK ÕPETAJATETANTSUPEOMULJEDELSA VAPPER

Läbi tiheda ja karge hommikuudu PaksuMargareta juurde harjutusväljakulejõudnuna pidin tõdema, et Leigaritepunaseid t-särke silma ei torkagi. Ilmseltolematu soojuse tõttu, mõtlesin. Kõigilfliiside ja dressikate lukud kurguaugunikinni tõmmatud, algaski esimenetantsupeotrenn. Leigarid said jube heamaandumisplatsi suhteliselt tantsukohaligidal.

Kui mu „vanainimese-mälu” ei peta,alustasime proove Jõudmise loost. Tulivälja, et lisaks mitteametlikultnimeversioonile - Papa Carlo lugu - ontants veel tuntud kui Tõdemus. Okei.Järsku aga lehvisid väljaku ääres punasedsärgid – Leigarite esindus oli kastigaharjutusplatsi servas ning soovis uusiLeigareid kostümeerida. Nüüd panin ma 2ja 2 kokku – ilm pidigi vilu olema, kunaväljakul olevatel Leigaritel polnud veelühesuguseid särke ning dressikate alt eipaistnud see viga lihtsalt välja. LoojadJehoova, Allahh, Tšingis-khaan ning KolmIdamaade Tarka lõid käsi kokku ning lõunaajal hakkas juba kuum päike särama.Ilusad Leigarid oma uute särkidega samuti.

Leigarite jube hea maandumisplats hakkaspäevade möödudes muutumapõrgukatlaks-paradiisiaiaks. Antud juhulon tegemist sünonüümidega, kuna sinna eiulatunud ühegi puu ega ehitise vari, kuidloojad hoolitsesid ilma eest endiselt hästi.No hea küll, pigem seda juba nautida, sestnädalavahetuseks tuleb ju lubatud torm ja

Tormi ja vihma ootuses

paduvihm. EMHI (loe: ilmajaam) ütles.Meil aga lahendusi vaikehetkede jaoksjagus – UV-filtriga kreem, paljas ihu,kaetud ihu, päevitamine, kaugemale varjupugemine, jäätis, vesi, päikeseprillid.

Paar korda toimus trenn Pae tänavatehismuruga staadionil, et oleksvaheldusrikas. Seekord leidsid andekamadja kiiremad meist murust tulnudkummipudi raputamiseks ning puhkamiseksveidi varjulisema koha – komplekt sisaldaspinke, muru, puid ja eluohtlikusseisukorras olevat kanalisatsiooniauku.Higistasime end erinevatel väljakutelkuumas päikeses üha ilusamaks jarõõmsaks, meie tantsusammud ningpõimimised aga moodustasid juba varstiüle väljaku ilusa lille. Ja seda mõlemastantsus.

Pesin oma särki igal päeval ning kuivatasinseda põrandaküttega vannitoa põrandal.Aga kuuma ilma pidi nautima, sest etreedel hakkab ju sadama.

Oli reede hommik. Päike paistis. Vajapanna selga rahvariided peaproovi tarvis.

Elsa käest saab tantsupidu jasinna juurde kuulunud ilm

maksimumpunktid.


LEHEKÜLG 7

Sinu lugu Leigarites onebatraditsiooniline, Sa tulid tantsimaoma mehe jälgedes. Räägi palun,kuidas see nii läks.Tegelikult Hindrek selleks ajaks, kuimina tulin, juba pidas pausi, agatantsis tema õde Kaili. Tema ükskordvihjas, et otsitakse Geseke festivalilesõitjaid, ja nii ta läks. Aasta oli 1999.Enne seda lõpetasin just ülikooli jamuud hobid ei tulnud kõne alla, agasiis tekkis vaba aega, nii et

otsustasime minna tantsima.Sukeldusime kohe ka tantsupeo-repertuaari, sest suvel oli tantsupidu.Hindrek oli muidu jah juba 1986.aastast Leigarites, samuti olidtantsijad tema mõlemad õed. Minaolin ka varem tantsinud, kooliajalTaebla keskkoolis. Paljudeleleigaritele tuttav Anneli Ammas olimeie õpetaja.

Peale tantsimise oled olnud kaeestlaulja, samuti oled usinrahvarõivaste tegija ja haldur,juhatuse liige. Mis neist tegevustestkõige südamelähedasem on?Eelkõige olen ikka tantsija. Laulminetuli tänu mu prantsuse keeletundidele - keeletund lõppes kellseitse ja trenn hakkas 20.15,mõtlesin, et mis ma ikka linna pealjõlgun, tulen vahepeal laulma.Laulutund on hea selleks, et hääl ei

läheks rooste. Mu peamine eesmärkon olla lihtsalt hea järellaulja. Agaeestlaulmisega saan ka vajaduselhakkama. Rõivahalduriks hakkamiseosas rääkis Kati Lepind mulle augupähe. Muidugi olen kogu aegkäsitööhuviline olnud, teginHäädemeeste seeliku ja vöö endalejuba keskkooli ajal. Kodusesraamaturiiulis on „rahvarõivapiiblid”

Oskan muidugi ka niisama, midagitegemata, telekat vaadata, aga kui vaja,

siis on käsitöö ikka kõrval.

Kusti, Hedvig, Kristi ja Hans vanalinnas jalutamas. Hindrek peitubfotokaamera taga.


LEHEKÜLG 8

kõik olemas, need on nagu ise minujuurde tulnud. Osad näiteks sainHindreku tädilt kingituseks. Oskanmuidugi ka niisama, midagi tegemata,telekat vaadata, aga kui vaja, siis onkäsitöö ikka kõrval.

Vist on siis huvitav. Tuleb muidugitunnistada, ma ei arvanud, etrõivahalduriks hakkamisega nii paljutööd kaasneb... Meil on 120 inimest,kellel on seltsi rõivad, ja

Äsjases (septembris toimunud)Korea trupi proovis oli näha, kuidasühes saaliotsas seisis tihe ja seletavpunt Leigareid ja nende keskel Sinasoovijatele sukki jagades. Miks Sanende organisatoorsete asjadegamöllad?

komplektidesse kuulub palju erinevaiddetaile. Kogu aeg on keegi, kes vajabuut särki, sukki või muud. Nii etrõivalao vahet käimist on pidevalt(ladu asub Viimsis, Kaubahooviendises kontoris – toim).

Kusti (7) läks Leesikatesse tantsimasel sügisel! Muuseumis läks ta selsuvel ise meestetantsu tantsima, janüüd siis ka proovidesse. Me kohemeelega ei hakanud teda suunama võisundima, vaid püüdsime tekitadatemas endas soovi tantsida. Hedvigtantsib juba 10 aastat. Päris väiksenavaatas kodus videot ja õppis sellepealt tantsud selgeks. Kui tema väike

Teie pere tulekut näiteks suvelmuuseumisse on väga vahvavaadata, tulete sageli viiekesi. TütarHedvig on juba staazhikas tantsija,aga kuidas paistab olevat poistehuviga rahvatantsu vastu?

Muuseumipilte on Kristil palju-palju, see on tema suvine

lemmikpaik.

Fotomeenutus Türkmenistanireisilt, mida Kristi peab üheks

eredamaks hetkeks omaLeigarite-ajaloos.


LEHEKÜLG 25

Uut aastat soovisid kõik aga siiskivääriliselt tähistada, et kogu järgnevperiood oleks edukas.Tegin koosolekul juttu, et on veelteisigi ajaarvamisi, näiteksloomamärkide aastavahetus. Kohehaarati mõttest kinni ja hääletatisuure ülekaaluga, et uuel aastaltähistame uut moodi – looma-aastat.Esimesed ristsed said 1993. aastalkukekesed. Traditsiooni järgitaksetänaseni ja peo uue aasta vastuvõtuksorganiseerivad need Leigarid, kesvastavatel aastakäikudel sündinud.

Hall nimekiri lubas reisimaLeigarid sattusid algusaastatest pealeNõukogude Liidus „musta” nimekirja,sest nad viljelesid ainult soome-ugrifolkloori.1988. aastal hakkas jää sulama jaLeigarid said „halli” nimekirja, mistegi võimalikuks esineda üle kogusuure Nõukogude Liidu.Kultuurinõukogu poolt läkitati koheesinemiskutse Moskvarahvusvahelisele folkloorifestivalile.Sõitsime kohale suurte

eelarvamustega.Leigarite ridades tantsijana oli seeminu esimene välisreis. Moskva rongisistus Kristjan Torop minu kõrvale jaütles :"Marika, Sinul on ilus selge hääl.Oled eestlaulja. Tuleta meelde naisterattaslaul ja paar regilaulu.” Mulletuli see nagu välk selgest taevast! Olinnimekirjas kui tantsija ja eestlauljanapolnud ma kunagi esinenud. Kaasas eiolnud ühtegi laulikut ja rattaslauluolin vaid järele laulnud.Regilauludega aitasid välja teisedLeigarid, igaühel oli mõni rida kuskiltlaulust meelde jäänud. Kogusin needkokku ja sain päris normaalsed laulud.Uus roll lauljana pani kohutavaltpabistama. Öösel kell kolm tõusin ülesja sepitsesin rattaslulu sõnad:

Kui laulu hiljem teistele ette laulsin,imestasid tantsijad: Marika, mis saseletad, et ise mõtlesid välja, seepäris arhailine rattaslaul.Kõik kontserdid toimusid täis saalileja ülimalt menukalt.

Tulge taadid tantsimaiepoisid polkat proovimaieehtes eided erilisednaerdes neiud nirginäosed

Tulge tuba tuulutamatasa taret turgutamahooga hoonet hoolitsemaesikust ehitama

Sõnu selgelt seletamapolka poose poolitamahulka rahvast hullutama.

1988. aastal hakkas jääsulama ja Leigarid said

„halli” nimekirja, mis tegivõimalikuks esineda üle kogu

suure Nõukogude Liidu.





LEHEKÜLG 24

PÄRIS OMA LOOD:LEIGARID NÕUKOGUDE AJALPÄRIS OMA LOOD:LEIGARID NÕUKOGUDE AJAL

20. jaanuaril 1980 tabas minu pereootamatu tragöödia. Pillimehest isahukkus kontserdilt tulles koduteel.Õhtupimeduses rammis reisibussinõukogude armee tank. Purjus sõduridsõitsid tankiga viina ostma...Õnnetus muutis minu mõttemaailma.Isa haual lubasin, et hoian eestlust.Minu relvaks sai rahvakunst. Sügisellugesin kuulutust: "Leigarid"kuulutavad välja konkursi uutetantsijate vastuvõtuks. Registreerisinennast osalejaks. Üllatuslikult olirühm väga populaarne, keskkooliavaras aulas tegi tantsusammepoolsada neidu-naist. Kohale tulnudsegapaarid võeti vastu kohe, aganaistele määrati kolm vooru.Pingutasin ja harjutasin õhtuti koduspeegli ees tantsusamme. Õnnestus!Olin valitute hulgas ja endaga rahul.

Juhatades seltsi presidendina 1992.

Ühe traditsiooni teke – looma-aastate tähistamine

aasta üldkoosolekut, tõstatati saalistprobleem, mis puudutas iga osalejat.Riikliku iseseisvuse saavutamiselmuutusid kõik eestlased rahvuslikkustarmastavaks ja jõuluperiood tõi kaasahüppelise populaarsuse. Leigareid

telliti esinema lasteaedadesse,koolidesse, restoranidesse,hotellidesse, kontoritesse,ministeeriumidesse ja mujale.Esinemisi oli päeval, õhtul jamõnikord vara-ööselgi. Kellelgi polnudenam aega leigarlikku aastavahetustorganiseerida ega peost osa võtta.

Koos Teatetantsuga toimus augustis tantsurühmade pärimuse kogumine, misläks talletamisele muuseumis. 31 aastat Leigar olnud Marika Oja räägib oma loo.

Leigarid sattusidalgusaastatest peale

Nõukogude Liidus „musta”nimekirja, sest nad

viljelesid ainult soome-ugrifolkloori.





LEHEKÜLG 9

oli, ei olnud beebirühma, muiduoleksime sinnagi läinud. Ja Hansuga(varsti 4) hakkasime käima Sirjelasteaia-trennis, eks paistab, kuidasedasi minema hakkab.

Ei ole mõelnud. Raamatuid loeksimeilmselt. Või mängiksime squashi. Karmon see, et leigaritesse jõudmine võtabhirmus palju aega (Haarded elavadViimsis).

See läks loomulikult, olin lastegakodus ja pärast hakkasin Hindrekufirmas (Viimsi Kaubahoov – toim) töödtegema. Olen vist nii vanaks saanud,et mulle juba meeldib kodus ja aias

Olete Hindrekuga mõelnud, midateeksite selle ajaga, mis jääksvabaks, kui te Leigarites ei oleks?

Mäletan, et kunagi töötasid pangas,enam mitte. Kas võib öelda, etvalisid töise karjääri asemel kodulepühendumise?

igasuguseid asju nikerdada. Sel aastalnäiteks tegin hoidiseid nii palju, kuivarem pole teinud...

Iseenda värskena hoidmine, ajuvärskena hoidmine. Eks ma sean omaasju ikka selle järgi, kuidas lastelevaja on. Hedvigil oli alguses kindlastiabiks, et sama keelt õppisin, nüüd ta

Sa käid ka prantsuse keelt õppimas.Mis Sind selle keele juures võlub?

küll enam abi ei vaja. Aga mulleendale meeldib ka – juba seitsmesaasta läheb - ja seal ei tegeletakitsalt keeleõppega, vaid saablaiemalt teadmisi Prantsusekultuurist.

Mida Leigarid ja rahvakunstigateglemine laiemalt Sulle on andnud?Mulle meeldib see, et saameHindrekuga koos tantsimas käia. Meieelu on nii autokeskne, et lihtsalt peabendale liikumist leidma. Miks tehamidagi vägisi selle asemel, kui saadteha seda, mis meeldib. Ja enamusmu sõpruskonda on nüüd ju leigarid.Nagu staazhikas leigar Pille Heinsarütles: Leigarid on nagu vereringe,

Meil autos kõlab ikka Virre, Garmarna& Anna, Vägilased, Virbel ja muudfolgiplaadid. Lapsed panevad need

mängima.

Lisaks enda rõivastele hoiabKristi silma peal Leigarite 120

komplektil.


LEHEKÜLG 10

sealt ei saa enam välja. Mis sa arvad,mis muusika meil mängib, kui autogasõidame? Sageli ikka Virre, Garmarna,Vägilased, Virbel ja muudfolgiplaadid. Lapsed panevad needmängima.

Türkmenistani reis näiteks oli erehetk! Ja muidugi mõlemad Geseke-reisid, kus olen käinud. Selline kavanagu RaadioRing oli hästi tore.Revidendi kava ning kunagi ammutehtud Tantsuantoloogia samuti. Jamuidugi muuseum, muuseum,muuseum... Algaja leigarina ma ikkaesialgu ei julgenud üksi muuseumisseesinema minna, käisin ainult siis, kuiHindrek läks. Aga peagi sain aru, etpole midagi hullu, mälus ikkatantsuelemente juba on. Öeldigi, etõpid muuseumis. Muuseumistantsimine on nii öelda minu rada,mulle meeldib muuseumis käia. Isegikui hommikul on raske tõusta.Meeldib see, et kava sünnib siin japraegu. Ja lõbus on enamasti.Muidugi, kui midagi läheb untsu, jääb

Mis on olnud kõige eredamad hetkedLeigarites? Jutusta palun mõnimeelde jäänud lugu.

hing kripeldama, et miks nii läks.

Oma maja unistus on Leigaritel juammu olnud – mõnikord mõtlen, etunistusena on see küll ilus, aga kas kamajanduslikult ratsionaalne, ma eitea. Hea oleks muidugi, kui on koht,kus saaks oma ajaloo ja asjad väljapanna.Teine asi on trennikoht. Hea meelegakoliks trennid Mustamäelt ära,rohkem linna keskele, et oleks kateistest linnajagudest tulijatelelihtsam. Kolmas ... kasvatakskohusetunnet. Just omarahvarõivastesse suhtumise osas.

Hoidke oma rahvarõivaid, kui teilneed on! Suhtuge sellesse, mida meteeme, sõbralikult ja südamega.Arvestage sellega, et Leigarid on naguüks pere. (See kõlas nüüd vist veidiähvardavalt, aga oli hästi mõeldud).Ja leidke endale sõbraks üks vanemleigar, siis on huvitavam ja saatekiirelt seltskonda sulanduda.

Kui saaksid muuta kolme asjaLeigarites, mis need oleksid?

Tänavu on palju uusi tantsijaid. Midaneile soovitaksid?

Üks armas perepilt: Hedvig, Kristi, Hindrek (süles Hans) ja Kusti.


LEHEKÜLG 23

09. juuni15. juuni20. juuni23. juuni

24. juuni25. juuni

28. juuni

01. juuli–03. juuli03. juuli09. juuli16. juuli23. juuli

23. juuli23. juuli27. juuli

01. august06. august

20. august

28. august

04. september07. september

– Tallinna Ülikooli avatud ülikooli külaliste lõbustamine Kolu kõrtsis– muuseumikava esitamine kruiisituristidele Köstriasemel– Ürgleigarid käisid kultuuri viimas Palamusel– jaaniõhtu tantsud ja episood „Koit ja Hämarik”

vabaõhumuuseumis– esinemine Viimsi vabaõhumuuseumis turistidele Prantsusmaalt– tantsud kruiisituristidele ja kruiisituristidega (ja ainult nendega!)

Köstriasemel– muuseumikava esitamine Rotary Golfi suveüritusel muuseumi

kiigeplatsil

– XI noorte tantsupeo „Maa ja ilm” etendused ja rongkäik– kruiisituristide võlumine muuseumikavaga Köstriaseme talu hoovis–püüe teha sama nagu eelmisel real kirjas– esinemine Merepäevadel ERRSi kavas koos Koidupuna rühmaga– kruiisituristidele tantsude, laulude, pillilugude esitamine

Köstriasemel– Ürgleigarid esinesid Nõmme turul– muuseumikava ja tantsitamine Abruka päeval– Ürgleigarid Visbys

– muuseumikava esitamine kruiisituristidele, ikka Köstriasemel– lasterühmade esinemine, muuseumikava esitamine ja simman

PäriMusi festivalil Raekoja platsis (oleks palju rohkem tantsinud, aga ägevihmavaling tuli vahele)

– TeateTantsu avamine Tallinna vanalinnas ja oma tantsulõikHarjumaal

– Ürgleigarite panus TeateTantsu heaks

– viimane suvine korraline esinemine muuseumis– muuseumikava esitamine Tumlare turistidele Sassi-Jaanil

HEINAKUU

MIHKLIKUU

LÕIKUSKUU

Rõõmus leigar jõuab palju.

KRO

ON

IKA


LEHEKÜLG 22

KRO

ON

IKA

24. aprill30. aprill

13. mai

21. mai

25. mai

26. mai

27. mai

28. mai

30. mai

02. juuni

02. juuni

05. juuni

– kiigehooaja avamine Vabaõhumuuseumis– etendus „Üks ... kõik” Nõmme

Kultuurikeskuses

–esinemine Kolu kõrtsis lõbusalesünnipäevaseltskonnale

– tantsud-laulud koos Eesti Olümpiakomiteekülalistega meilt ja mujalt muuseumi kiigeplatsil

– esinemine muuseumikavaga USA koorileKolu kõrtsis

– algklasside rühm lõi kaasa Kristiinetantsupeol

– muuseumikava esitamine Videobetiüritusel

– esimene sellesuvine korraline esineminemuuseumis (ja nii igal laupäeval ja pühapäeval, ikkakl 11)

– muuseumikava esitamine Sillamäelasteaednikele

– vanem lasteaiarühm ja stuudiorühmesinesid Mustamäe lasteaedade laulupeokesel

– laulurühm astus üles vanalinna päevadelTornide väljakul

– juba traditsiooniline esinemine Tele2perepäeval vabaõhumuuseumis

27. mai

28. mai

31. mai

– Ürgleigarid esinesid Nõmmekultuurikeskuses

– Tallinna Saksa Gümnaasiumi rühmadosalesid Soveldaja kontserdil Salme kultuurikeskuses

– Tallinna Saksa Gümnaasiumi (TSG) rühmadja stuudiorühm TSG kevadkontserdil Männi pargis

APRILL - SEPTEMBER 2011

JÜRIKUU

LEHEKUU

JAANIKUU


LEHEKÜLG 11

Meestelaulu, palun!KRISTIINA TAMBERG

Naiste rattaslaul ja laulumängud onmuuseumirepertuaaris juba ammu endale koha

kindlustanud. Millal võiks sinna jõuda meestelaul?

Laulurühma juht ütleb, et eelmisel hooajal taasellu äratatud meestelaulu tundidega tasub sel hooajaljätkata kindlasti, kui meestel huvi ja tahtmist jätkub.

„Laulutunnid annavad meestele enesekindlust jatäiendavad repertuaari,” märgib ta. „Sel suvel ma paar

korda küsisin muuseumis, kas keegi meestest tahaks eestlaulda, aga soovijaid ei olnud...Tore

oleks, kui vahel ikka mõni mees laulaks,” mõtisklebUrve. Ja meenutab varakevadist esinemist Pihkvas,

kus mehed laulsid küll.Värske ja elamusi pakkuv oli ka lauluproov, mis

tehti oktoobri alguses toimuva Lõuna-Koreafestivali jaoks – tõmbenumbriks tõusismeeleolukas Põdralaul seto laulikute ja

Leigarite meeste esituses.

Meestelaulu tahan laulda seepärast, etlaulusõnumis oleks veidi vaheldust. Noh,

ega mehed paljust muust peale töö,sõdimise ja joomise ka ei laula, aga

kiigetamise ja õnnetu tüdrukupõlve kõrvaleabiks seegi. Mere- (need printsiootamisest

erinevad) ja kirikulaulud tahavad veelavastamist.

Peale selle on laulmine tantsimisele vahelduseksja suuline või sõnaline pärimus tundub pisut

huvitavam, kui puhas lustimine.

Kuhu edasi? Ikka laulame edasi, ma loodan. Kas needlaulunumbrid just muuseumikavasse passivad, on iseasi.

Võõramaa turist ju ei saa laulu sisust aru ja midagiainulaadset Eesti meestelauludes vist pole. Aga nö

siseturule võib laulda ikka.

Urve Kolde

Miks sa laulad?Hindrek Haarde, üks eeslauljatest:


LEHEKÜLG 12

UUE SÜGISHOOAJASALADUSEDUUE SÜGISHOOAJASALADUSED

Ajakirja küsimuste peale tõstis Sille Kapper veidi saladuskatet Leigariterühmade sügisestelt ja ka veel kaugel oleva suvehooaja plaanidelt.

Mille jaoks sel sügishooajalharjutama hakkame?Meil seisavad ees järgmisedettevõtmised:1. Lasteetendus „Palju veetaksehobusega“, mida teeb väike koosseisLeigareid. Esietendus 17. oktoobril.2. Tom-40 (tööpealkiri) – ToomasToropile pühendatud kontsert, milleainus etendus toimub isadepäeval, 13.novembril. Osalevad kõik põhirühmatantsijad, kaasa arvatud uued, keskorralikult trennis käivad.Põhirühm esitab viis tantsu: Esimenevalss, Ingliska-Matlott, Kiigelaul, Telutegemine ja Marupolka. Loodetavastiesinevad ka stuudiorühm ja TallinnaSaksa Gümnaasiumi rühm. Kontserdilosaleb ansambel Virre, kes selleksspetsiaalselt kokku tuleb, ning meiesõbertantsukollektiivid Lee,Tarvanpää, Leesikad, Pääsuke,Koidupuna ja Päripidi. EsitatakseToomas Toropi ja Virre seatudmuusikale loodud autoritantse.3. Uutel seisab ees suur töö – 40minuti jagu muuseumirepertuaari onvaja kevadeks selgeks saada.Tõeliseks leigariks saadakse juteatavasti alles pärast esimestmuuseumisuve ;-)4. Soome-Eesti tantsupidu:esitamisele tuleb üks eestiautoritants, kaks üpris nõudlikku

soomerootsi tantsu, kaksmeestetantsu ja üldtantsud.

Üldjoontes jätkame vanaviisi – ikka onmeile oluline nii tantsija kehakool jalavaline olek, kui katantsutraditsioonide tundmine.

Meil on ikka üksainuke põhirühm, misvastavalt vajadusele töötaberinevates koosseisudes. Tõenäoliselteeloleval hooajal jääb üks eraldusjoonjooksma mööda edasijõudnute-algajate piiri, sest uusi tantsijaid onrõõmustavalt palju. Algajatega töötabkõige rohkem Rauno, aga ikka Kalevija Sille toetusel.Omad korrektiivid nimetatuderaldusjoonele teeb Soome-Eestitantsupidu, sest mingil ajal on vajaeraldada see grupp, kes õpibpeorepertuaari.Tahaksime väga hakkama saadaseniste tavapäraste trenniaegadegaehk esmaspäeviti ja kolmapäevitikella 19 ja 22 vahel, kahes osas,ristgraafikuga (st kes esmaspäevalvarem, see kolmapäeval hiljem javastupidi). Esmaspäeviti hakkab

Kas trennid on nagu Leigaritetrennid ikka, või on ka midagiteistmoodi?

Milliseid muudatusi on rühmadekoosseisus ja kooskäimises?


LEHEKÜLG 21

Majutusse jõudes, toimus ühine pesupesemapanemine. Kokkulepitudkellaajal 20.30 oli pesuruumiskümmekond leigarit, kes jagas pesumasinate vahel ära ning üritashieroglüüfidest aru saada.

Kell 21 ootasid kõik leigarid omatoas teleka ees intervjuud, kus pidirääkima Sille ja mõned leigarid veel.Kuulasime 30 minutit koreakeelseiduudiseid, aga tulutult. Intervjuud eilastud.

Televisioonis pettunud, kutsus Sillemeid tantsuklubisse. Seltskonnakokku saanud, sammusimekonverentsisaali poole, mis meileeraldati eilseks ja tänaseks. Kuidkahjuks oli see lukus. Tulime tagasi,otsisime oma saatjat või turvameest,kes meile ukse lahti teeks, agatulutult. Mõtlesime, et kui eile pillija tantsu peale tuldi saali pakkuma,siis äkki tulevad täna ka ning pillhakka üürgama. Vahepeal käis omaringkäigul turvamees, aga tema eiseganud meid ning meie ei hakanudteda ka segama küsimustega saaliosas.Proovist heatujulisena lahkusimetubadesse tuduma.

NB! Some changes. Ma ei jõudnudoma postitust teelegi saata, kui Sillekoputas uksele, kuna toimunud onmuudatused ning tuleb kiireinfokoosolek. Ainukesed asjad, missamaks jäid, olid hommikusöök ningpäevane esinemine.

Üllatused jätkuvad

Nii käib riisipeks.

Rohkem muljeid saab lugedaveebiaadressil

leigaridkoreas.blogspot.comLeigarid pakkusid võileibu kilu ja

sinepiga, kaeraküpsiseid, VanaTallinnat ja kama.


LEHEKÜLG 20

Lõunasöök söödud, toimus kiiremikrofonide proov ning siis oli aegkäes meie teiseks esinemiseks sellelfestivalil. Pärast esinemist oli taasvaba aeg festivaliala nautimiseks.Pärast vaba aega toimus järgmineesinemine (muuseumikavaga), mislõppes publiku tantsitamisega.

Pärast esinemist viidi meid ühtekohalikku kuulsaimasse templisse.Templis oli buddha kuju, mille eesvõis palvetada. Enamasti pidid sealpalvetamas käima vanavanemadoma lastelaste pärast, et nad eritiheasse ülikooli ikka sisse saaks.

Pärast templit viidi meid tagasiõhtusöögile. Õhtusöögi järgseltpidime vaatama ühte kohalikku eriti

Templikülastus ja järgmisedüllatused

Kohalik metalliguru.

ägedat rühma, aga tuli sissemuudatus. Muudatused on meil siinväga tavapärased, sellepärastleigarid lasevadki esimese jutukõrvust mööda, sest nagunii tulebmuudatus. Seekordne muudatusütles, et rühma vaatame järgmiselpäeval. Muudatus meile iseenesestmeeldis, sest õues oli kole külmaksläinud.Kui juba kliimast rääkida, siishommikuti on siin vaid 6-8 kraadisooja, kuid päeval tundub isegi 25kraadi olevat. Kohe kui päikeloojub, läheb aga kiirelt külmaks.

Tagasiteel majutusse tegime kiirepeatuse bensukas, kus toimus"suveniiride vahetamine" - rahaneile, õlu meile.Tantsija Tiit saab juba ka

ise pillimänguga hakkama.


toimuma ka tantsijate laulutund.Kas see plaan täielikult õnnestub, onhetkel veidi vara öelda. Alternatiiv onkasutada enne 2009. aasta tantsupiduvalitsenud konveiersüsteemi, kus kolmrühma kasutasid igaüks tunni jaguaulat ja sellele eelnes soojenduskoridoris. Sel puhul jäidtrennivahelise suhtlemise võimalusedahtaks, nii et eelistatud variant see eiole.

Märtsis tuleb kevadine kontsert, nagutavaks. Suvised muuseumiesinemisedtulevad kindlasti! Ja Soome-Eesti

Palun ka paari vihjet kevade ja suvekohta, niipalju kui neid saab praeguanda...

tantsupidu on samuti suvel.Juhatusega koos aru pidadesotsustasime, et rohkem välisreisesamaks suveks ei plaani. Vähemalt iseotsima ei hakka.Selle asemel püüaksime põhirühmagaosa võtta Märjamaa Folgist. Kalevplaanib sinna kutsuda ühe Saksarühma (Scheessel või Bräunlingen) jaLeigarid on siis nende vastuvõtjad.Märjamaa Folgist osavõtt peakstähendama kohalviibimistorienteeruvalt kolmapäevastpühapäevani, mitte pärast-tööd-jupitamist ega edasi-tagasi sõitu.Eelneks-järgneks ilmselt ka paarpäeva programmi Tallinnas koossakslastega.

LEHEKÜLG 13

leig

ari

dPõhirühmõpetajad KalevJärvela, SilleKapper, Rauno

Zubko

Tantsimist saadavad

pillimehed, kes

regulaarselt koos ei käi,

vaid harjutavad

kokkumängu vastavalt

vajadusele.

Beebirühmõpetaja Solvi Kruus,uus toimumiskoht

PelgulinnaSünnitusmajaPerekeskus

Tallinna SaksaGümmnaasiumi6. klassi rühm

uus õpetaja HelenLagle, sellest aastastkahe paralleelklassi

lapsed koos

Stuudiorühmõpetaja Helen

Reimand

Vanemlasteaiarühm

õpetaja Sirje Jõeleht,abi Illika Lõhmus,

rühmas onrõõmustavalt palju

(uusi) lapsi!

Algklassiderühm

õpetajaSolvi Kruus

Laulurühmõpetaja Urve

Kolde, proovidalgavad

novembris

Nooremlasteaiarühmõpetaja IllikaLõhmus, abiSirje Jõeleht

Ürgleigaridõpetajad

Georg ja Ede-Mall Jüriado

KES

JAKU

IPA

LJU

KES

JAKU

IPA

LJU


LEHEKÜLG 14

1. OKTOOBRIST 2010 KUNI 30. EPTEMBRINI 2011 KESTNUDESINEMISHOOAJAL OLI LEIGARITEL KOKKU 99 ESINEMIST.

S

LEIGARITE NIME ALL ESINES HOOAJA JOOKSUL KOKKU 223INIMEST, SH 16 KÜLALISESINEJAT JA 207 LEIGARIT.


S


HELLI AAS 8TRIIN AAS 20TÕNU AAS 16

VILLEM AAS 11ELINA AASA 11KAI ALAMAA 4SILLE ALAS 6

URSULA ALLVEE 9LISELLE ALTROV 1MARTIN ARRO 10MARTIN ARUS 8

JUHAN BERNADT 10MARIA EHRLICH 2MARENA EVART 13

HANS MIHKEL HAARDE 9HEDVIG HAARDE 18

HERBERT GUSTAV HAARDE 13HINDREK HAARDE 24

KRISTI HAARDE 36ANDRES HARUOJA 7

MARE HARUOJA 6HANNA KRISTIINA HIIENÕMM 7

VILJAR HIIENÕMM 35MERILIN HIIS 4ELENA ILISTE 1

IIRIS ISSAK 7GERLI JAHIMAA 22KERTU JAHIMAA 9

KRISTEL JAHIMAA 6SILVIA JOHANI 1

ANETTE JOTAUTAS 1CAROLIN JUNDAS 2MARGIT JUNDAS 35SIRJE JÕELEHT 1

MAARJA JÕEMÄGI 4IRIS JÄRV 2

MARI JÄRVE 4KALEV JÄRVELA 11MALL JÄRVELA 2

MARIT JÄRVISTE 1MEELIS JÄRVPÕLD 40EDE-MALL JÜRIADO 4

GEORG JÜRIADO 4EVE JÜRLAU 7MIA KAASIK 1

KRISTINA KADANIK 5SIRJE KALJULA 42

CARO KRISTIINE KALLAS 2INGRID KALLAS 24

KRISTIINA KAPPER 8SILLE KAPPER 49KADRI KARIN 44

KRISTOFER KARTAU 3KASPAR KAUR 27

MARLEEN KEDARS 12TUULI KEERBERG 32

RAINER KELK 9HEIGO KENDLA 25MARI KENDLA 27

KAAREL KESKRA 7KARL MATHIAS KIRSS 7

KARMEN KISEL 32VEIKO KIVI 4

URVE KOLDE 32MÄRT KOSK 28ANITA KREMM 8

ANNELI KRIPSAAR 16ALLAN KRUUS 1SOLVI KRUUS 14

KRISTA KRUUSIMAA 1SILVIA KUKEPUU 28

HEINAR KUKK 6HINDREK KUKK 37

KARL KULLERKUPP 11MEHIS KULLERKUPP 2

KATRIN KUTSAR 7SIGRID KUUSE 9TERJE KUUSIK 3

MIHKEL KUUSLER 9KAIE KUUT 11

KAAREL KÕIVUPUU 27ELIISE KÕRE 14

GERT GREGOR KÄLLO 10MERILI KÄRK 10

KRISTEL KÜÜNARPUU 8PHILIP LAANTEE-REINTAMM 2

ARGO LADVA 7JANNO LADVA 2HELEN LAGLE 14LAURI LAGLE 14

MIA MAI LAISAAR 2HERTA LAUG 10

MERLE LAURITS 1TIINA LEEMETS 27ALAR LEMING 55

ANNELI LEMING 44MIHKEL LENNUK 7

KATI LEPIND 19HELENA LIIMANN 3

ANNA LINDER 2JAANA LINDMETS 6

HANNA MARIA LINDSALU 1KAILI LINDSTRÖM 4

KÄTHLIN LINDSTRÖM 28


LEHEKÜLG 19

(tantsimine ja laulmine kesetfuajeed) neile kui overdrinked jaseepärast andsid paberi pihku.

Hommikul üllatas meid Linda, kesoli eile õhtul oma WC ukse küljesmingit kruvi kinni keeranud. Kui tanüüd ukse sulges, jäi see lukku.Õnneks oli ta ise väljaspool WCd.Niimoodi ei saanud ta terve ööWCsse ning hommikusöögi juures olita väga õnnetu. Nii õnnetut Lindatma polegi kunagi näinud. Pärasthommikusööki palus Linda, et maWC ukse üle vaataks. Ust ei aidanudavada ei Sille kamm ega minutaskunuga. Saatsin Linda meiesaatjat ning turvamehi otsima, ehkleiavad töömehe, kes aitaks ukselahti. Linda kaduski maja peale jasaabus tagasi ühe mehe ning meiesaatjaga. Ta pabistas, et ei saa äkki

Hommikused üllatused

nendega suheldud, seepärast äratasüles oma ülekoridori-naabriKristiina. Enamus inimesi magaspärast hommikusööki, kuna meil oliväljasõiduni kaks tundi aega.Kristiina sõnutsi oli asi vägakoomiline, sest kohal käiskõigepealt esimene mees, siis teinemees ja siis kolmas mees, kes küsisvahepeal vaadata ka Kristiina WCust, saamaks aru, kuidas seetöötab. Lõpuks sai mees Linda ukselahti! Linda ütles õhtul, kui memajutusse sõitsime, et tal on tänalahtiste uste päev, sest ta ei julgeühtegi ust kinni panna...

Pärast hommikusööki, pärast Lindaüllatust ning natuke tudumist olimekõik riietunud rahvarõivastesse ningsõitsime festivali alale, kus meidkõigepealt ootas lõuna.

Puhkenurk mäe otsas. Lähemal vaatlemisel võib näha jalgukõigutamas kolme setot.


LEHEKÜLG 18

VÜRTSIKADPÄEVADKOREAS


(katkend Kaspar Kauri blogist)Oktoobri alguses käis Leigariteja Sorrõseto esindus festivalilPre-Folkloriada Lõuna-KoreasAnseongis, kus vürtsikas oli niitoit kui ka elamused.

3. päev KoreasPäev algas meil varajasehommikusöögiga, mis täna oliviimast korda koreapärane. Hommehommikul pidime saamaameerikapärast hommikusööki. Eksnäe, mis nende meelestameerikapärane on.Hommikul jagati meile kätte inglise

Leigarid ja Sorrõseto Lõuna-Koreas Pre-Folkloriadal.

keelde tõlgitud majutusesisekorraeeskiri. Põhisõnum oliselles, et majutuses ei tohi ollaoverdrinked ning oma toas ei tohialkoholi juua. Seal ei olnudsõnakestki öörahust ega sellekellaajast. Seega me oleks võinudrahulikult edasi tantsida ja laulda.Aga võibolla tundus meie olek


LEHEKÜLG 15

KES

JAKU

IPA

LJU

KES

JAKU

IPA

LJUMARIO LOOTUS 5

IVI-MAI LUKK 1STINA MARIA LUSTI 10

ILLIKA LÕHMUS 2MERIKE MARLI 8

INGRID MEISTER 15MARI MERISTE 8

ANTON MESILA 10HANNAH MIKENBERG 4

LAURI MILLER 1JOHANNA MARIE MISTILÄINEN 8

HELENA MÕISTLIK 6SIRJE MÄNNIK 2TOIVO MÄTTAS 1

LINDA NEBIERIDZE 31JOHANNA NISU 8

ANETT NOORMETS 2AIVAR NÄREP 9

GERDA NÄREP 5GRETE NÄREP 3NELE NÄREP 19MARIKA OJA 26

KADRI LIINA ORASMÄE 1EMIL ORUB 3

CAROL PAHK 1MAIRE PAISTE 6

ANNE-MARI PAPPEL 1HELLE-MAI PAPPEL 37

MAARIT PAPPEL 5MEERI PAPPEL 2SIIRI PAPPEL 1TIIT PAPPEL 35

LEAANIKA PARRA 13LIISBETH PIRN 1

PILLE PIRN 5DANIELA PRIVIS 8HEIKKI PUHK 43AARE PÕLDMA 4

KRISTIINA PÕLDRE 3MARINA RAJA 12

ELO RASMANN 43TARMO RASMANN 46ÜLLE RAUDSEPP 24HELEN REIMAND 11

VANDA REINMETS 10KAI REINO 1

LISETE RIIMAND 2MARE RIISBERG 5RUTA ROOPERE 14

MAI ROOSI 1MIKK RUNGI 1MONA RUNGI 1

MIA MARTA RUUS 2TÕNU RUUS 6

SIGRID SAAGPAKK 9KELLI SAAR 7

MARIANNA SAAR 13NILS JOONAS KRISTIAN SAAR 11

SIIM SANDER SAAR 9

EHA SAAREP 3RASMUS SAKK 5

ARVO SARV 2TRIIN SAVET 2

EVELIN SELVET 9HENRY SEMMEL 7

INGRID SIEBERK 21ELO SIHV 2

LEMBE SIHVRE 2PEETER SIHVRE 2MARILIN SIKKAL 2JAAN SOMMER 37ARNO SOOMETS 8MARE SOOSÕRV 5

HELENA SORGUS 26KRISTINA SORGUS 25

MÄRT STÜFF 1MOONI SUVI 8

LIIS SÄDE 8MIA ZEIGER 1

RAUNO ZUBKO 7ELLE-MARI TALIVEE 8

URMAS TALIVEE 7DORIS TALVIK 1

KRISTIINA TAMBERG 32HELINA-KAROLIINA TAMM 6

MAIE TARMA-KIBIN 5KAI TASUJA 3

JÜRGEN TIISLER 27KATARIINA NELLI TIISLER 27

MARI TIISLER 30SIIM TIIVEL 13

TUULI TIIVEL 12MARLEEN TJURIKOVA 1

MAIE TOIMET 5TRIIN TOOM 7

TUULI TOROP 2IVAR TRUUMURE 15TAAVI TRUUMURE 3

SILVI TULP 6MARJONELLA UUDEKÜLL 8

REENA UUSMETS 19KRISTIINA UUSNA 7MARILI VABSON 3MARTIN VAHTRA 9ELO VAHTRIK 10KRISTIINA VAIN 5

MELARI VAINOLA 9MARE VALTIN 25

ROOSI VAN WILLIGEN 1SOFI VAN WILLIGEN 1

ELSA VAPPER 24LIISA VELSTRÖM 1

KRISTIINA VESSAR 2KATRIN VILLEMS 8

PIRET VISNAPUU-BERNADT 6EVELIN VOHTA 1

ANNETTE VÄLLING 10BIRGIT ÜLPER 1


LEHEKÜLG 16

KÜSI

MU

STLEIGARIKS LÄBI

JUHUSE JALÄHEDASTE

LEIGARIKS LÄBIJUHUSE JALÄHEDASTE

Uute tantsijate esimesele sügisesele kogunemiseletuli pea poolsada inimest. Leigarite ajakiri esitassiiani vapralt trennis käijatele kaks küsimust: 1.kuidas Leigaritesse sattusid? 2. mida oled esimestestrennides õppinud?

Maris Laanela:

Tanel Jaanimäe:

1. Minu juba kustunud tantsupisiku äratas mu viienepoja Markus Art, kes aasta tagasi tantsima hakkas. Selleaasta jaanuarist hakkasin uurima, kuhu ise tagasitantsima minna. Septembriks olin otsustanud, etLeigarid on hetkel kõige parem otsus. Seda nii aegade,trennide sisu kui ka Treenerite (suure algustähega!)poolest.

2. Olen kindlasti aru saanud sellest, et õppimissoovkasvab iga trenniga. Ja see ongi hetkel kõige tähtsam.Samm-sammult targemaks ja osavamaks.

1. Justnimelt sattusin! Olen käinud tantsuklubides vanuseltskonnatantse tantsimas ning Sille saatis tantsuklubilisti teate uuest alustavast rühmast. Mõtlesin järeleoma vaba aja jagamise üle ja otsustasin proovida.

2. See on saanud selgeks, et väga palju tuleb allesõppida. Kui enne arvasin, et küllap ma ikka oskannatuke tantsida, siis nüüd on selge, et ega ikka eriti eioska küll. Või siis oskan, aga nüüd õpin osaliselttuttavaid tantse ka teistmoodi tantsima. Igal juhul onväga põnev!KA

KS


LEHEKÜLG 17

Maris Pajo:

Aire Veskimäe:

Margus Traus:

1. Leigaritesse sattusin ühe huvitava juhuse tõttu. Nimelt olin jubamitmeid aegu mõlgutanud mõtteid liituda rahvatantsurühmaga,kui sõprade ringis sai ühel sumedal suveõhtul sellest juttu tehtud,mispeale üks seltskonnas olnud noormees paotas moka otsast, ettema on kunagi tantsinud. Sinnapaika esialgu asi jäigi, kuni meieühine tuttav saatis edasi kirja infoga Leigarite uue hooaja algusest- tema oli selle saanud läbi TTÜ listi. Nüüdseks olengi Leigariteuue, septembris alustanud grupi liige.

2. Õppinud olen palju - uued sammud, uued tuttavad ja meeletulttoredad treenerid. Isegi kui trennis kõik veel väga hästi välja eitule, siis igal korral saab sealt nii palju positiivseid emotsioone, etsee laeng kestab järgmise trennini.Samuti olen õppinud usaldama partnerit - kui mõlemad hoiavadoma keha õigesti ja pingutavad, siis on imelihtne koos tantsida.

1. Leigaritesse jõudsin tänu oma elukaaslasele Kasparile, kes jubamitmeid-setmeid aastaid tantsinud on. Eelmisel aastal veel vedu eivõtnud, aga mõte oli idanema pandud – talvel õppisin vanaemajuubeliks tuljaku selgeks ja tantsupeo ajal tekkis endalgi tahtminetantsida. Minu pragmaatiline pool ütles, et trenni tasub allestantsupeoeelsel aastal minna, kuid Kaspari kerge tagant-utsitamisetõttu võtsin end sel sügisel käsile ja siin ma nüüd olen.

2. Esimestes trennides olen püüdnud õppida teist inimest usaldamaja leppima faktiga, et mees juhib. Kuigi ma tean, et partnerieesmärk ei ole lasta mul kukkuda, siis kukla taga on ikka väikefuuria, kes ei taha kontrolli üle anda :-)

1. Soov tegeleda rahvatantsuga ulatub juba aastasse 2002, kuinägin vabaõhumuuseumi sügislaadal tantsijaid, kellele mängisidsaateks lõõtspillid. Tookord siiski jõudsin ainult lõõtspillini. Aastatagasi oli aga samas kohas ühel firmaüritusel kohalviibijateletantsusamme õpetamas grupp rahvatantsijaid. Asi hakkas sedavõrdmeeldima, et tantsima minemise otsus saigi koos abikaasagavormistatud. Jäi ainult küsimus - kus? Igal pool oli vaja varasematkogemust. Augustis leidsin aga internetist teate, et Leigaridmoodustavad algajate grupi. Nii saigi kõik otsad kokku sõlmitud.

2. Ma pole ühegi tantsuliigiga varem tegelenud, aga see sai küllkiiresti selgeks, mis on rahva- ja peotantsu erinevus. Et tantsuspeab selline mõnus "umpa-umpa" sees olema. K

AK

SK

ÜSI

MU

STK

AK

SK

ÜSI

MU

ST


LEHEKÜLG 16

KÜSI

MU

ST



Uute tantsijate esimesele sügisesele kogunemiseletuli pea poolsada inimest. Leigarite ajakiri esitassiiani vapralt trennis käijatele kaks küsimust: 1.kuidas Leigaritesse sattusid? 2. mida oled esimestestrennides õppinud?

Maris Laanela:

Tanel Jaanimäe:

1. Minu juba kustunud tantsupisiku äratas mu viienepoja Markus Art, kes aasta tagasi tantsima hakkas. Selleaasta jaanuarist hakkasin uurima, kuhu ise tagasitantsima minna. Septembriks olin otsustanud, etLeigarid on hetkel kõige parem otsus. Seda nii aegade,trennide sisu kui ka Treenerite (suure algustähega!)poolest.

2. Olen kindlasti aru saanud sellest, et õppimissoovkasvab iga trenniga. Ja see ongi hetkel kõige tähtsam.Samm-sammult targemaks ja osavamaks.

1. Justnimelt sattusin! Olen käinud tantsuklubides vanuseltskonnatantse tantsimas ning Sille saatis tantsuklubilisti teate uuest alustavast rühmast. Mõtlesin järeleoma vaba aja jagamise üle ja otsustasin proovida.

2. See on saanud selgeks, et väga palju tuleb allesõppida. Kui enne arvasin, et küllap ma ikka oskannatuke tantsida, siis nüüd on selge, et ega ikka eriti eioska küll. Või siis oskan, aga nüüd õpin osaliselttuttavaid tantse ka teistmoodi tantsima. Igal juhul onväga põnev!K

AK

S


LEHEKÜLG 17

Maris Pajo:

Aire Veskimäe:

Margus Traus:

1. Leigaritesse sattusin ühe huvitava juhuse tõttu. Nimelt olin jubamitmeid aegu mõlgutanud mõtteid liituda rahvatantsurühmaga,kui sõprade ringis sai ühel sumedal suveõhtul sellest juttu tehtud,mispeale üks seltskonnas olnud noormees paotas moka otsast, ettema on kunagi tantsinud. Sinnapaika esialgu asi jäigi, kuni meieühine tuttav saatis edasi kirja infoga Leigarite uue hooaja algusest- tema oli selle saanud läbi TTÜ listi. Nüüdseks olengi Leigariteuue, septembris alustanud grupi liige.

2. Õppinud olen palju - uued sammud, uued tuttavad ja meeletulttoredad treenerid. Isegi kui trennis kõik veel väga hästi välja eitule, siis igal korral saab sealt nii palju positiivseid emotsioone, etsee laeng kestab järgmise trennini.Samuti olen õppinud usaldama partnerit - kui mõlemad hoiavadoma keha õigesti ja pingutavad, siis on imelihtne koos tantsida.

1. Leigaritesse jõudsin tänu oma elukaaslasele Kasparile, kes jubamitmeid-setmeid aastaid tantsinud on. Eelmisel aastal veel vedu eivõtnud, aga mõte oli idanema pandud – talvel õppisin vanaemajuubeliks tuljaku selgeks ja tantsupeo ajal tekkis endalgi tahtminetantsida. Minu pragmaatiline pool ütles, et trenni tasub allestantsupeoeelsel aastal minna, kuid Kaspari kerge tagant-utsitamisetõttu võtsin end sel sügisel käsile ja siin ma nüüd olen.

2. Esimestes trennides olen püüdnud õppida teist inimest usaldamaja leppima faktiga, et mees juhib. Kuigi ma tean, et partnerieesmärk ei ole lasta mul kukkuda, siis kukla taga on ikka väikefuuria, kes ei taha kontrolli üle anda :-)

1. Soov tegeleda rahvatantsuga ulatub juba aastasse 2002, kuinägin vabaõhumuuseumi sügislaadal tantsijaid, kellele mängisidsaateks lõõtspillid. Tookord siiski jõudsin ainult lõõtspillini. Aastatagasi oli aga samas kohas ühel firmaüritusel kohalviibijateletantsusamme õpetamas grupp rahvatantsijaid. Asi hakkas sedavõrdmeeldima, et tantsima minemise otsus saigi koos abikaasagavormistatud. Jäi ainult küsimus - kus? Igal pool oli vaja varasematkogemust. Augustis leidsin aga internetist teate, et Leigaridmoodustavad algajate grupi. Nii saigi kõik otsad kokku sõlmitud.

2. Ma pole ühegi tantsuliigiga varem tegelenud, aga see sai küllkiiresti selgeks, mis on rahva- ja peotantsu erinevus. Et tantsuspeab selline mõnus "umpa-umpa" sees olema. K

AK

SK

ÜSI

MU

STK

AK

SK

ÜSI

MU

ST


LEHEKÜLG 18



(katkend Kaspar Kauri blogist)Oktoobri alguses käis Leigariteja Sorrõseto esindus festivalilPre-Folkloriada Lõuna-KoreasAnseongis, kus vürtsikas oli niitoit kui ka elamused.

3. päev KoreasPäev algas meil varajasehommikusöögiga, mis täna oliviimast korda koreapärane. Hommehommikul pidime saamaameerikapärast hommikusööki. Eksnäe, mis nende meelestameerikapärane on.Hommikul jagati meile kätte inglise

Leigarid ja Sorrõseto Lõuna-Koreas Pre-Folkloriadal.

keelde tõlgitud majutusesisekorraeeskiri. Põhisõnum oliselles, et majutuses ei tohi ollaoverdrinked ning oma toas ei tohialkoholi juua. Seal ei olnudsõnakestki öörahust ega sellekellaajast. Seega me oleks võinudrahulikult edasi tantsida ja laulda.Aga võibolla tundus meie olek


LEHEKÜLG 15

KES

JAKU

IPA

LJU

KES

JAKU

IPA

LJUMARIO LOOTUS 5IVI-MAI LUKK 1

STINA MARIA LUSTI 10ILLIKA LÕHMUS 2MERIKE MARLI 8

INGRID MEISTER 15MARI MERISTE 8

ANTON MESILA 10HANNAH MIKENBERG 4

LAURI MILLER 1JOHANNA MARIE MISTILÄINEN 8

HELENA MÕISTLIK 6SIRJE MÄNNIK 2TOIVO MÄTTAS 1

LINDA NEBIERIDZE 31JOHANNA NISU 8

ANETT NOORMETS 2AIVAR NÄREP 9

GERDA NÄREP 5GRETE NÄREP 3NELE NÄREP 19MARIKA OJA 26

KADRI LIINA ORASMÄE 1EMIL ORUB 3

CAROL PAHK 1MAIRE PAISTE 6

ANNE-MARI PAPPEL 1HELLE-MAI PAPPEL 37

MAARIT PAPPEL 5MEERI PAPPEL 2SIIRI PAPPEL 1TIIT PAPPEL 35

LEAANIKA PARRA 13LIISBETH PIRN 1

PILLE PIRN 5DANIELA PRIVIS 8HEIKKI PUHK 43AARE PÕLDMA 4

KRISTIINA PÕLDRE 3MARINA RAJA 12

ELO RASMANN 43TARMO RASMANN 46ÜLLE RAUDSEPP 24HELEN REIMAND 11

VANDA REINMETS 10KAI REINO 1

LISETE RIIMAND 2MARE RIISBERG 5RUTA ROOPERE 14

MAI ROOSI 1MIKK RUNGI 1MONA RUNGI 1

MIA MARTA RUUS 2TÕNU RUUS 6

SIGRID SAAGPAKK 9KELLI SAAR 7

MARIANNA SAAR 13NILS JOONAS KRISTIAN SAAR 11

SIIM SANDER SAAR 9

EHA SAAREP 3RASMUS SAKK 5

ARVO SARV 2TRIIN SAVET 2

EVELIN SELVET 9HENRY SEMMEL 7

INGRID SIEBERK 21ELO SIHV 2

LEMBE SIHVRE 2PEETER SIHVRE 2MARILIN SIKKAL 2JAAN SOMMER 37ARNO SOOMETS 8MARE SOOSÕRV 5

HELENA SORGUS 26KRISTINA SORGUS 25

MÄRT STÜFF 1MOONI SUVI 8

LIIS SÄDE 8MIA ZEIGER 1

RAUNO ZUBKO 7ELLE-MARI TALIVEE 8

URMAS TALIVEE 7DORIS TALVIK 1

KRISTIINA TAMBERG 32HELINA-KAROLIINA TAMM 6

MAIE TARMA-KIBIN 5KAI TASUJA 3

JÜRGEN TIISLER 27KATARIINA NELLI TIISLER 27

MARI TIISLER 30SIIM TIIVEL 13

TUULI TIIVEL 12MARLEEN TJURIKOVA 1

MAIE TOIMET 5TRIIN TOOM 7

TUULI TOROP 2IVAR TRUUMURE 15TAAVI TRUUMURE 3

SILVI TULP 6MARJONELLA UUDEKÜLL 8

REENA UUSMETS 19KRISTIINA UUSNA 7MARILI VABSON 3MARTIN VAHTRA 9ELO VAHTRIK 10KRISTIINA VAIN 5

MELARI VAINOLA 9MARE VALTIN 25

ROOSI VAN WILLIGEN 1SOFI VAN WILLIGEN 1

ELSA VAPPER 24LIISA VELSTRÖM 1

KRISTIINA VESSAR 2KATRIN VILLEMS 8

PIRET VISNAPUU-BERNADT 6EVELIN VOHTA 1

ANNETTE VÄLLING 10BIRGIT ÜLPER 1

KES

JAKU

IPA

LJU

KES

JAKU

IPA

LJU


LEHEKÜLG 14


S



S


HELLI AAS 8TRIIN AAS 20TÕNU AAS 16

VILLEM AAS 11ELINA AASA 11KAI ALAMAA 4SILLE ALAS 6

URSULA ALLVEE 9LISELLE ALTROV 1MARTIN ARRO 10MARTIN ARUS 8

JUHAN BERNADT 10MARIA EHRLICH 2MARENA EVART 13

HANS MIHKEL HAARDE 9HEDVIG HAARDE 18

HERBERT GUSTAV HAARDE 13HINDREK HAARDE 24

KRISTI HAARDE 36ANDRES HARUOJA 7

MARE HARUOJA 6HANNA KRISTIINA HIIENÕMM 7

VILJAR HIIENÕMM 35MERILIN HIIS 4ELENA ILISTE 1

IIRIS ISSAK 7GERLI JAHIMAA 22KERTU JAHIMAA 9

KRISTEL JAHIMAA 6SILVIA JOHANI 1

ANETTE JOTAUTAS 1CAROLIN JUNDAS 2MARGIT JUNDAS 35SIRJE JÕELEHT 1

MAARJA JÕEMÄGI 4IRIS JÄRV 2

MARI JÄRVE 4KALEV JÄRVELA 11MALL JÄRVELA 2

MARIT JÄRVISTE 1MEELIS JÄRVPÕLD 40EDE-MALL JÜRIADO 4

GEORG JÜRIADO 4EVE JÜRLAU 7MIA KAASIK 1

KRISTINA KADANIK 5SIRJE KALJULA 42

CARO KRISTIINE KALLAS 2INGRID KALLAS 24

KRISTIINA KAPPER 8SILLE KAPPER 49KADRI KARIN 44

KRISTOFER KARTAU 3KASPAR KAUR 27

MARLEEN KEDARS 12TUULI KEERBERG 32

RAINER KELK 9HEIGO KENDLA 25MARI KENDLA 27

KAAREL KESKRA 7KARL MATHIAS KIRSS 7

KARMEN KISEL 32VEIKO KIVI 4

URVE KOLDE 32MÄRT KOSK 28ANITA KREMM 8

ANNELI KRIPSAAR 16ALLAN KRUUS 1SOLVI KRUUS 14

KRISTA KRUUSIMAA 1SILVIA KUKEPUU 28

HEINAR KUKK 6HINDREK KUKK 37

KARL KULLERKUPP 11MEHIS KULLERKUPP 2

KATRIN KUTSAR 7SIGRID KUUSE 9TERJE KUUSIK 3

MIHKEL KUUSLER 9KAIE KUUT 11

KAAREL KÕIVUPUU 27ELIISE KÕRE 14

GERT GREGOR KÄLLO 10MERILI KÄRK 10

KRISTEL KÜÜNARPUU 8PHILIP LAANTEE-REINTAMM 2

ARGO LADVA 7JANNO LADVA 2HELEN LAGLE 14LAURI LAGLE 14

MIA MAI LAISAAR 2HERTA LAUG 10

MERLE LAURITS 1TIINA LEEMETS 27ALAR LEMING 55

ANNELI LEMING 44MIHKEL LENNUK 7

KATI LEPIND 19HELENA LIIMANN 3

ANNA LINDER 2JAANA LINDMETS 6

HANNA MARIA LINDSALU 1KAILI LINDSTRÖM 4

KÄTHLIN LINDSTRÖM 28


LEHEKÜLG 19

(tantsimine ja laulmine kesetfuajeed) neile kui overdrinked jaseepärast andsid paberi pihku.

Hommikul üllatas meid Linda, kesoli eile õhtul oma WC ukse küljesmingit kruvi kinni keeranud. Kui tanüüd ukse sulges, jäi see lukku.Õnneks oli ta ise väljaspool WCd.Niimoodi ei saanud ta terve ööWCsse ning hommikusöögi juures olita väga õnnetu. Nii õnnetut Lindatma polegi kunagi näinud. Pärasthommikusööki palus Linda, et maWC ukse üle vaataks. Ust ei aidanudavada ei Sille kamm ega minutaskunuga. Saatsin Linda meiesaatjat ning turvamehi otsima, ehkleiavad töömehe, kes aitaks ukselahti. Linda kaduski maja peale jasaabus tagasi ühe mehe ning meiesaatjaga. Ta pabistas, et ei saa äkki

Hommikused üllatused

nendega suheldud, seepärast äratasüles oma ülekoridori-naabriKristiina. Enamus inimesi magaspärast hommikusööki, kuna meil oliväljasõiduni kaks tundi aega.Kristiina sõnutsi oli asi vägakoomiline, sest kohal käiskõigepealt esimene mees, siis teinemees ja siis kolmas mees, kes küsisvahepeal vaadata ka Kristiina WCust, saamaks aru, kuidas seetöötab. Lõpuks sai mees Linda ukselahti! Linda ütles õhtul, kui memajutusse sõitsime, et tal on tänalahtiste uste päev, sest ta ei julgeühtegi ust kinni panna...

Pärast hommikusööki, pärast Lindaüllatust ning natuke tudumist olimekõik riietunud rahvarõivastesse ningsõitsime festivali alale, kus meidkõigepealt ootas lõuna.

Puhkenurk mäe otsas. Lähemal vaatlemisel võib näha jalgukõigutamas kolme setot.


LEHEKÜLG 20

Lõunasöök söödud, toimus kiiremikrofonide proov ning siis oli aegkäes meie teiseks esinemiseks sellelfestivalil. Pärast esinemist oli taasvaba aeg festivaliala nautimiseks.Pärast vaba aega toimus järgmineesinemine (muuseumikavaga), mislõppes publiku tantsitamisega.

Pärast esinemist viidi meid ühtekohalikku kuulsaimasse templisse.Templis oli buddha kuju, mille eesvõis palvetada. Enamasti pidid sealpalvetamas käima vanavanemadoma lastelaste pärast, et nad eritiheasse ülikooli ikka sisse saaks.

Pärast templit viidi meid tagasiõhtusöögile. Õhtusöögi järgseltpidime vaatama ühte kohalikku eriti

Templikülastus ja järgmisedüllatused

Kohalik metalliguru.

ägedat rühma, aga tuli sissemuudatus. Muudatused on meil siinväga tavapärased, sellepärastleigarid lasevadki esimese jutukõrvust mööda, sest nagunii tulebmuudatus. Seekordne muudatusütles, et rühma vaatame järgmiselpäeval. Muudatus meile iseenesestmeeldis, sest õues oli kole külmaksläinud.Kui juba kliimast rääkida, siishommikuti on siin vaid 6-8 kraadisooja, kuid päeval tundub isegi 25kraadi olevat. Kohe kui päikeloojub, läheb aga kiirelt külmaks.

Tagasiteel majutusse tegime kiirepeatuse bensukas, kus toimus"suveniiride vahetamine" - rahaneile, õlu meile.Tantsija Tiit saab juba ka

ise pillimänguga hakkama.


toimuma ka tantsijate laulutund.Kas see plaan täielikult õnnestub, onhetkel veidi vara öelda. Alternatiiv onkasutada enne 2009. aasta tantsupiduvalitsenud konveiersüsteemi, kus kolmrühma kasutasid igaüks tunni jaguaulat ja sellele eelnes soojenduskoridoris. Sel puhul jäidtrennivahelise suhtlemise võimalusedahtaks, nii et eelistatud variant see eiole.

Märtsis tuleb kevadine kontsert, nagutavaks. Suvised muuseumiesinemisedtulevad kindlasti! Ja Soome-Eesti

Palun ka paari vihjet kevade ja suvekohta, niipalju kui neid saab praeguanda...

tantsupidu on samuti suvel.Juhatusega koos aru pidadesotsustasime, et rohkem välisreisesamaks suveks ei plaani. Vähemalt iseotsima ei hakka.Selle asemel püüaksime põhirühmagaosa võtta Märjamaa Folgist. Kalevplaanib sinna kutsuda ühe Saksarühma (Scheessel või Bräunlingen) jaLeigarid on siis nende vastuvõtjad.Märjamaa Folgist osavõtt peakstähendama kohalviibimistorienteeruvalt kolmapäevastpühapäevani, mitte pärast-tööd-jupitamist ega edasi-tagasi sõitu.Eelneks-järgneks ilmselt ka paarpäeva programmi Tallinnas koossakslastega.

LEHEKÜLG 13

leig

ari

dPõhirühmõpetajad KalevJärvela, SilleKapper, Rauno

Zubko

Tantsimist saadavad

pillimehed, kes

regulaarselt koos ei käi,

vaid harjutavad

kokkumängu vastavalt

vajadusele.

Beebirühmõpetaja Solvi Kruus,uus toimumiskoht

PelgulinnaSünnitusmajaPerekeskus

Tallinna SaksaGümmnaasiumi6. klassi rühm

uus õpetaja HelenLagle, sellest aastastkahe paralleelklassi

lapsed koos

Stuudiorühmõpetaja Helen

Reimand

Vanemlasteaiarühm

õpetaja Sirje Jõeleht,abi Illika Lõhmus,

rühmas onrõõmustavalt palju

(uusi) lapsi!

Algklassiderühm

õpetajaSolvi Kruus

Laulurühmõpetaja Urve

Kolde, proovidalgavad

novembris

Nooremlasteaiarühmõpetaja IllikaLõhmus, abiSirje Jõeleht

Ürgleigaridõpetajad

Georg ja Ede-Mall Jüriado


LEHEKÜLG 12

UUE SÜGISHOOAJASALADUSEDUUE SÜGISHOOAJASALADUSED

Ajakirja küsimuste peale tõstis Sille Kapper veidi saladuskatet Leigariterühmade sügisestelt ja ka veel kaugel oleva suvehooaja plaanidelt.

Mille jaoks sel sügishooajalharjutama hakkame?Meil seisavad ees järgmisedettevõtmised:1. Lasteetendus „Palju veetaksehobusega“, mida teeb väike koosseisLeigareid. Esietendus 17. oktoobril.2. Tom-40 (tööpealkiri) – ToomasToropile pühendatud kontsert, milleainus etendus toimub isadepäeval, 13.novembril. Osalevad kõik põhirühmatantsijad, kaasa arvatud uued, keskorralikult trennis käivad.Põhirühm esitab viis tantsu: Esimenevalss, Ingliska-Matlott, Kiigelaul, Telutegemine ja Marupolka. Loodetavastiesinevad ka stuudiorühm ja TallinnaSaksa Gümnaasiumi rühm. Kontserdilosaleb ansambel Virre, kes selleksspetsiaalselt kokku tuleb, ning meiesõbertantsukollektiivid Lee,Tarvanpää, Leesikad, Pääsuke,Koidupuna ja Päripidi. EsitatakseToomas Toropi ja Virre seatudmuusikale loodud autoritantse.3. Uutel seisab ees suur töö – 40minuti jagu muuseumirepertuaari onvaja kevadeks selgeks saada.Tõeliseks leigariks saadakse juteatavasti alles pärast esimestmuuseumisuve ;-)4. Soome-Eesti tantsupidu:esitamisele tuleb üks eestiautoritants, kaks üpris nõudlikku

soomerootsi tantsu, kaksmeestetantsu ja üldtantsud.

Üldjoontes jätkame vanaviisi – ikka onmeile oluline nii tantsija kehakool jalavaline olek, kui katantsutraditsioonide tundmine.

Meil on ikka üksainuke põhirühm, misvastavalt vajadusele töötaberinevates koosseisudes. Tõenäoliselteeloleval hooajal jääb üks eraldusjoonjooksma mööda edasijõudnute-algajate piiri, sest uusi tantsijaid onrõõmustavalt palju. Algajatega töötabkõige rohkem Rauno, aga ikka Kalevija Sille toetusel.Omad korrektiivid nimetatuderaldusjoonele teeb Soome-Eestitantsupidu, sest mingil ajal on vajaeraldada see grupp, kes õpibpeorepertuaari.Tahaksime väga hakkama saadaseniste tavapäraste trenniaegadegaehk esmaspäeviti ja kolmapäevitikella 19 ja 22 vahel, kahes osas,ristgraafikuga (st kes esmaspäevalvarem, see kolmapäeval hiljem javastupidi). Esmaspäeviti hakkab

Kas trennid on nagu Leigaritetrennid ikka, või on ka midagiteistmoodi?

Milliseid muudatusi on rühmadekoosseisus ja kooskäimises?


LEHEKÜLG 21

Majutusse jõudes, toimus ühine pesupesemapanemine. Kokkulepitudkellaajal 20.30 oli pesuruumiskümmekond leigarit, kes jagas pesumasinate vahel ära ning üritashieroglüüfidest aru saada.

Kell 21 ootasid kõik leigarid omatoas teleka ees intervjuud, kus pidirääkima Sille ja mõned leigarid veel.Kuulasime 30 minutit koreakeelseiduudiseid, aga tulutult. Intervjuud eilastud.

Televisioonis pettunud, kutsus Sillemeid tantsuklubisse. Seltskonnakokku saanud, sammusimekonverentsisaali poole, mis meileeraldati eilseks ja tänaseks. Kuidkahjuks oli see lukus. Tulime tagasi,otsisime oma saatjat või turvameest,kes meile ukse lahti teeks, agatulutult. Mõtlesime, et kui eile pillija tantsu peale tuldi saali pakkuma,siis äkki tulevad täna ka ning pillhakka üürgama. Vahepeal käis omaringkäigul turvamees, aga tema eiseganud meid ning meie ei hakanudteda ka segama küsimustega saaliosas.Proovist heatujulisena lahkusimetubadesse tuduma.

NB! Some changes. Ma ei jõudnudoma postitust teelegi saata, kui Sillekoputas uksele, kuna toimunud onmuudatused ning tuleb kiireinfokoosolek. Ainukesed asjad, missamaks jäid, olid hommikusöök ningpäevane esinemine.

Üllatused jätkuvad

Nii käib riisipeks.

Rohkem muljeid saab lugedaveebiaadressil

leigaridkoreas.blogspot.comLeigarid pakkusid võileibu kilu ja

sinepiga, kaeraküpsiseid, VanaTallinnat ja kama.

KRO

ON

IKA


LEHEKÜLG 22

KRO

ON

IKA

24. aprill30. aprill

13. mai

21. mai

25. mai

26. mai

27. mai

28. mai

30. mai

02. juuni

02. juuni

05. juuni

– kiigehooaja avamine Vabaõhumuuseumis– etendus „Üks ... kõik” Nõmme

Kultuurikeskuses

–esinemine Kolu kõrtsis lõbusalesünnipäevaseltskonnale

– tantsud-laulud koos Eesti Olümpiakomiteekülalistega meilt ja mujalt muuseumi kiigeplatsil

– esinemine muuseumikavaga USA koorileKolu kõrtsis

– algklasside rühm lõi kaasa Kristiinetantsupeol

– muuseumikava esitamine Videobetiüritusel

– esimene sellesuvine korraline esineminemuuseumis (ja nii igal laupäeval ja pühapäeval, ikkakl 11)

– muuseumikava esitamine Sillamäelasteaednikele

– vanem lasteaiarühm ja stuudiorühmesinesid Mustamäe lasteaedade laulupeokesel

– laulurühm astus üles vanalinna päevadelTornide väljakul

– juba traditsiooniline esinemine Tele2perepäeval vabaõhumuuseumis

27. mai

28. mai

31. mai

– Ürgleigarid esinesid Nõmmekultuurikeskuses

– Tallinna Saksa Gümnaasiumi rühmadosalesid Soveldaja kontserdil Salme kultuurikeskuses

– Tallinna Saksa Gümnaasiumi (TSG) rühmadja stuudiorühm TSG kevadkontserdil Männi pargis

APRILL - SEPTEMBER 2011

JÜRIKUU

LEHEKUU

JAANIKUU


LEHEKÜLG 11

Meestelaulu, palun!KRISTIINA TAMBERG

Naiste rattaslaul ja laulumängud onmuuseumirepertuaaris juba ammu endale koha

kindlustanud. Millal võiks sinna jõuda meestelaul?

Laulurühma juht ütleb, et eelmisel hooajal taasellu äratatud meestelaulu tundidega tasub sel hooajaljätkata kindlasti, kui meestel huvi ja tahtmist jätkub.

„Laulutunnid annavad meestele enesekindlust jatäiendavad repertuaari,” märgib ta. „Sel suvel ma paar

korda küsisin muuseumis, kas keegi meestest tahaks eestlaulda, aga soovijaid ei olnud...Tore

oleks, kui vahel ikka mõni mees laulaks,” mõtisklebUrve. Ja meenutab varakevadist esinemist Pihkvas,

kus mehed laulsid küll.Värske ja elamusi pakkuv oli ka lauluproov, mis

tehti oktoobri alguses toimuva Lõuna-Koreafestivali jaoks – tõmbenumbriks tõusismeeleolukas Põdralaul seto laulikute ja

Leigarite meeste esituses.

Meestelaulu tahan laulda seepärast, etlaulusõnumis oleks veidi vaheldust. Noh,

ega mehed paljust muust peale töö,sõdimise ja joomise ka ei laula, aga

kiigetamise ja õnnetu tüdrukupõlve kõrvaleabiks seegi. Mere- (need printsiootamisest

erinevad) ja kirikulaulud tahavad veelavastamist.

Peale selle on laulmine tantsimisele vahelduseksja suuline või sõnaline pärimus tundub pisut

huvitavam, kui puhas lustimine.

Kuhu edasi? Ikka laulame edasi, ma loodan. Kas needlaulunumbrid just muuseumikavasse passivad, on iseasi.

Võõramaa turist ju ei saa laulu sisust aru ja midagiainulaadset Eesti meestelauludes vist pole. Aga nö

siseturule võib laulda ikka.

Urve Kolde

Miks sa laulad?Hindrek Haarde, üks eeslauljatest:


LEHEKÜLG 10

sealt ei saa enam välja. Mis sa arvad,mis muusika meil mängib, kui autogasõidame? Sageli ikka Virre, Garmarna,Vägilased, Virbel ja muudfolgiplaadid. Lapsed panevad needmängima.

Türkmenistani reis näiteks oli erehetk! Ja muidugi mõlemad Geseke-reisid, kus olen käinud. Selline kavanagu RaadioRing oli hästi tore.Revidendi kava ning kunagi ammutehtud Tantsuantoloogia samuti. Jamuidugi muuseum, muuseum,muuseum... Algaja leigarina ma ikkaesialgu ei julgenud üksi muuseumisseesinema minna, käisin ainult siis, kuiHindrek läks. Aga peagi sain aru, etpole midagi hullu, mälus ikkatantsuelemente juba on. Öeldigi, etõpid muuseumis. Muuseumistantsimine on nii öelda minu rada,mulle meeldib muuseumis käia. Isegikui hommikul on raske tõusta.Meeldib see, et kava sünnib siin japraegu. Ja lõbus on enamasti.Muidugi, kui midagi läheb untsu, jääb

Mis on olnud kõige eredamad hetkedLeigarites? Jutusta palun mõnimeelde jäänud lugu.

hing kripeldama, et miks nii läks.

Oma maja unistus on Leigaritel juammu olnud – mõnikord mõtlen, etunistusena on see küll ilus, aga kas kamajanduslikult ratsionaalne, ma eitea. Hea oleks muidugi, kui on koht,kus saaks oma ajaloo ja asjad väljapanna.Teine asi on trennikoht. Hea meelegakoliks trennid Mustamäelt ära,rohkem linna keskele, et oleks kateistest linnajagudest tulijatelelihtsam. Kolmas ... kasvatakskohusetunnet. Just omarahvarõivastesse suhtumise osas.

Hoidke oma rahvarõivaid, kui teilneed on! Suhtuge sellesse, mida meteeme, sõbralikult ja südamega.Arvestage sellega, et Leigarid on naguüks pere. (See kõlas nüüd vist veidiähvardavalt, aga oli hästi mõeldud).Ja leidke endale sõbraks üks vanemleigar, siis on huvitavam ja saatekiirelt seltskonda sulanduda.

Kui saaksid muuta kolme asjaLeigarites, mis need oleksid?

Tänavu on palju uusi tantsijaid. Midaneile soovitaksid?

Üks armas perepilt: Hedvig, Kristi, Hindrek (süles Hans) ja Kusti.


LEHEKÜLG 23

09. juuni15. juuni20. juuni23. juuni

24. juuni25. juuni

28. juuni

01. juuli–03. juuli03. juuli09. juuli16. juuli23. juuli

23. juuli23. juuli27. juuli

01. august06. august

20. august

28. august

04. september07. september

– Tallinna Ülikooli avatud ülikooli külaliste lõbustamine Kolu kõrtsis– muuseumikava esitamine kruiisituristidele Köstriasemel– Ürgleigarid käisid kultuuri viimas Palamusel– jaaniõhtu tantsud ja episood „Koit ja Hämarik”

vabaõhumuuseumis– esinemine Viimsi vabaõhumuuseumis turistidele Prantsusmaalt– tantsud kruiisituristidele ja kruiisituristidega (ja ainult nendega!)

Köstriasemel– muuseumikava esitamine Rotary Golfi suveüritusel muuseumi

kiigeplatsil

– XI noorte tantsupeo „Maa ja ilm” etendused ja rongkäik– kruiisituristide võlumine muuseumikavaga Köstriaseme talu hoovis–püüe teha sama nagu eelmisel real kirjas– esinemine Merepäevadel ERRSi kavas koos Koidupuna rühmaga– kruiisituristidele tantsude, laulude, pillilugude esitamine

Köstriasemel– Ürgleigarid esinesid Nõmme turul– muuseumikava ja tantsitamine Abruka päeval– Ürgleigarid Visbys

– muuseumikava esitamine kruiisituristidele, ikka Köstriasemel– lasterühmade esinemine, muuseumikava esitamine ja simman

PäriMusi festivalil Raekoja platsis (oleks palju rohkem tantsinud, aga ägevihmavaling tuli vahele)

– TeateTantsu avamine Tallinna vanalinnas ja oma tantsulõikHarjumaal

– Ürgleigarite panus TeateTantsu heaks

– viimane suvine korraline esinemine muuseumis– muuseumikava esitamine Tumlare turistidele Sassi-Jaanil

HEINAKUU

MIHKLIKUU

LÕIKUSKUU

Rõõmus leigar jõuab palju.


LEHEKÜLG 24

PÄRIS OMA LOOD:LEIGARID NÕUKOGUDE AJALPÄRIS OMA LOOD:LEIGARID NÕUKOGUDE AJAL

20. jaanuaril 1980 tabas minu pereootamatu tragöödia. Pillimehest isahukkus kontserdilt tulles koduteel.Õhtupimeduses rammis reisibussinõukogude armee tank. Purjus sõduridsõitsid tankiga viina ostma...Õnnetus muutis minu mõttemaailma.Isa haual lubasin, et hoian eestlust.Minu relvaks sai rahvakunst. Sügisellugesin kuulutust: "Leigarid"kuulutavad välja konkursi uutetantsijate vastuvõtuks. Registreerisinennast osalejaks. Üllatuslikult olirühm väga populaarne, keskkooliavaras aulas tegi tantsusammepoolsada neidu-naist. Kohale tulnudsegapaarid võeti vastu kohe, aganaistele määrati kolm vooru.Pingutasin ja harjutasin õhtuti koduspeegli ees tantsusamme. Õnnestus!Olin valitute hulgas ja endaga rahul.

Juhatades seltsi presidendina 1992.

Ühe traditsiooni teke – looma-aastate tähistamine

aasta üldkoosolekut, tõstatati saalistprobleem, mis puudutas iga osalejat.Riikliku iseseisvuse saavutamiselmuutusid kõik eestlased rahvuslikkustarmastavaks ja jõuluperiood tõi kaasahüppelise populaarsuse. Leigareid

telliti esinema lasteaedadesse,koolidesse, restoranidesse,hotellidesse, kontoritesse,ministeeriumidesse ja mujale.Esinemisi oli päeval, õhtul jamõnikord vara-ööselgi. Kellelgi polnudenam aega leigarlikku aastavahetustorganiseerida ega peost osa võtta.

Koos Teatetantsuga toimus augustis tantsurühmade pärimuse kogumine, misläks talletamisele muuseumis. 31 aastat Leigar olnud Marika Oja räägib oma loo.








LEHEKÜLG 9

oli, ei olnud beebirühma, muiduoleksime sinnagi läinud. Ja Hansuga(varsti 4) hakkasime käima Sirjelasteaia-trennis, eks paistab, kuidasedasi minema hakkab.

Ei ole mõelnud. Raamatuid loeksimeilmselt. Või mängiksime squashi. Karmon see, et leigaritesse jõudmine võtabhirmus palju aega (Haarded elavadViimsis).

See läks loomulikult, olin lastegakodus ja pärast hakkasin Hindrekufirmas (Viimsi Kaubahoov – toim) töödtegema. Olen vist nii vanaks saanud,et mulle juba meeldib kodus ja aias

Olete Hindrekuga mõelnud, midateeksite selle ajaga, mis jääksvabaks, kui te Leigarites ei oleks?

Mäletan, et kunagi töötasid pangas,enam mitte. Kas võib öelda, etvalisid töise karjääri asemel kodulepühendumise?

igasuguseid asju nikerdada. Sel aastalnäiteks tegin hoidiseid nii palju, kuivarem pole teinud...

Iseenda värskena hoidmine, ajuvärskena hoidmine. Eks ma sean omaasju ikka selle järgi, kuidas lastelevaja on. Hedvigil oli alguses kindlastiabiks, et sama keelt õppisin, nüüd ta

Sa käid ka prantsuse keelt õppimas.Mis Sind selle keele juures võlub?

küll enam abi ei vaja. Aga mulleendale meeldib ka – juba seitsmesaasta läheb - ja seal ei tegeletakitsalt keeleõppega, vaid saablaiemalt teadmisi Prantsusekultuurist.

Mida Leigarid ja rahvakunstigateglemine laiemalt Sulle on andnud?Mulle meeldib see, et saameHindrekuga koos tantsimas käia. Meieelu on nii autokeskne, et lihtsalt peabendale liikumist leidma. Miks tehamidagi vägisi selle asemel, kui saadteha seda, mis meeldib. Ja enamusmu sõpruskonda on nüüd ju leigarid.Nagu staazhikas leigar Pille Heinsarütles: Leigarid on nagu vereringe,

Meil autos kõlab ikka Virre, Garmarna& Anna, Vägilased, Virbel ja muudfolgiplaadid. Lapsed panevad need

mängima.

Lisaks enda rõivastele hoiabKristi silma peal Leigarite 120

komplektil.


LEHEKÜLG 8

kõik olemas, need on nagu ise minujuurde tulnud. Osad näiteks sainHindreku tädilt kingituseks. Oskanmuidugi ka niisama, midagi tegemata,telekat vaadata, aga kui vaja, siis onkäsitöö ikka kõrval.

Vist on siis huvitav. Tuleb muidugitunnistada, ma ei arvanud, etrõivahalduriks hakkamisega nii paljutööd kaasneb... Meil on 120 inimest,kellel on seltsi rõivad, ja

Äsjases (septembris toimunud)Korea trupi proovis oli näha, kuidasühes saaliotsas seisis tihe ja seletavpunt Leigareid ja nende keskel Sinasoovijatele sukki jagades. Miks Sanende organisatoorsete asjadegamöllad?

komplektidesse kuulub palju erinevaiddetaile. Kogu aeg on keegi, kes vajabuut särki, sukki või muud. Nii etrõivalao vahet käimist on pidevalt(ladu asub Viimsis, Kaubahooviendises kontoris – toim).

Kusti (7) läks Leesikatesse tantsimasel sügisel! Muuseumis läks ta selsuvel ise meestetantsu tantsima, janüüd siis ka proovidesse. Me kohemeelega ei hakanud teda suunama võisundima, vaid püüdsime tekitadatemas endas soovi tantsida. Hedvigtantsib juba 10 aastat. Päris väiksenavaatas kodus videot ja õppis sellepealt tantsud selgeks. Kui tema väike

Teie pere tulekut näiteks suvelmuuseumisse on väga vahvavaadata, tulete sageli viiekesi. TütarHedvig on juba staazhikas tantsija,aga kuidas paistab olevat poistehuviga rahvatantsu vastu?

Muuseumipilte on Kristil palju-palju, see on tema suvine

lemmikpaik.

Fotomeenutus Türkmenistanireisilt, mida Kristi peab üheks

eredamaks hetkeks omaLeigarite-ajaloos.


LEHEKÜLG 25

Uut aastat soovisid kõik aga siiskivääriliselt tähistada, et kogu järgnevperiood oleks edukas.Tegin koosolekul juttu, et on veelteisigi ajaarvamisi, näiteksloomamärkide aastavahetus. Kohehaarati mõttest kinni ja hääletatisuure ülekaaluga, et uuel aastaltähistame uut moodi – looma-aastat.Esimesed ristsed said 1993. aastalkukekesed. Traditsiooni järgitaksetänaseni ja peo uue aasta vastuvõtuksorganiseerivad need Leigarid, kesvastavatel aastakäikudel sündinud.

Hall nimekiri lubas reisimaLeigarid sattusid algusaastatest pealeNõukogude Liidus „musta” nimekirja,sest nad viljelesid ainult soome-ugrifolkloori.1988. aastal hakkas jää sulama jaLeigarid said „halli” nimekirja, mistegi võimalikuks esineda üle kogusuure Nõukogude Liidu.Kultuurinõukogu poolt läkitati koheesinemiskutse Moskvarahvusvahelisele folkloorifestivalile.Sõitsime kohale suurte

eelarvamustega.Leigarite ridades tantsijana oli seeminu esimene välisreis. Moskva rongisistus Kristjan Torop minu kõrvale jaütles :"Marika, Sinul on ilus selge hääl.Oled eestlaulja. Tuleta meelde naisterattaslaul ja paar regilaulu.” Mulletuli see nagu välk selgest taevast! Olinnimekirjas kui tantsija ja eestlauljanapolnud ma kunagi esinenud. Kaasas eiolnud ühtegi laulikut ja rattaslauluolin vaid järele laulnud.Regilauludega aitasid välja teisedLeigarid, igaühel oli mõni rida kuskiltlaulust meelde jäänud. Kogusin needkokku ja sain päris normaalsed laulud.Uus roll lauljana pani kohutavaltpabistama. Öösel kell kolm tõusin ülesja sepitsesin rattaslulu sõnad:

Kui laulu hiljem teistele ette laulsin,imestasid tantsijad: Marika, mis saseletad, et ise mõtlesid välja, seepäris arhailine rattaslaul.Kõik kontserdid toimusid täis saalileja ülimalt menukalt.

Tulge taadid tantsimaiepoisid polkat proovimaieehtes eided erilisednaerdes neiud nirginäosed

Tulge tuba tuulutamatasa taret turgutamahooga hoonet hoolitsemaesikust ehitama

Sõnu selgelt seletamapolka poose poolitamahulka rahvast hullutama.








LEHEKÜLG 26

PÄIKESEKUUMTUNNETE-KOMPOTT

PÄIKESEKUUMTUNNETE-KOMPOTTEHK ÕPETAJATETANTSUPEOMULJEDELSA VAPPER

Läbi tiheda ja karge hommikuudu PaksuMargareta juurde harjutusväljakulejõudnuna pidin tõdema, et Leigaritepunaseid t-särke silma ei torkagi. Ilmseltolematu soojuse tõttu, mõtlesin. Kõigilfliiside ja dressikate lukud kurguaugunikinni tõmmatud, algaski esimenetantsupeotrenn. Leigarid said jube heamaandumisplatsi suhteliselt tantsukohaligidal.

Kui mu „vanainimese-mälu” ei peta,alustasime proove Jõudmise loost. Tulivälja, et lisaks mitteametlikultnimeversioonile - Papa Carlo lugu - ontants veel tuntud kui Tõdemus. Okei.Järsku aga lehvisid väljaku ääres punasedsärgid – Leigarite esindus oli kastigaharjutusplatsi servas ning soovis uusiLeigareid kostümeerida. Nüüd panin ma 2ja 2 kokku – ilm pidigi vilu olema, kunaväljakul olevatel Leigaritel polnud veelühesuguseid särke ning dressikate alt eipaistnud see viga lihtsalt välja. LoojadJehoova, Allahh, Tšingis-khaan ning KolmIdamaade Tarka lõid käsi kokku ning lõunaajal hakkas juba kuum päike särama.Ilusad Leigarid oma uute särkidega samuti.

Leigarite jube hea maandumisplats hakkaspäevade möödudes muutumapõrgukatlaks-paradiisiaiaks. Antud juhulon tegemist sünonüümidega, kuna sinna eiulatunud ühegi puu ega ehitise vari, kuidloojad hoolitsesid ilma eest endiselt hästi.No hea küll, pigem seda juba nautida, sestnädalavahetuseks tuleb ju lubatud torm ja

Tormi ja vihma ootuses

paduvihm. EMHI (loe: ilmajaam) ütles.Meil aga lahendusi vaikehetkede jaoksjagus – UV-filtriga kreem, paljas ihu,kaetud ihu, päevitamine, kaugemale varjupugemine, jäätis, vesi, päikeseprillid.

Paar korda toimus trenn Pae tänavatehismuruga staadionil, et oleksvaheldusrikas. Seekord leidsid andekamadja kiiremad meist murust tulnudkummipudi raputamiseks ning puhkamiseksveidi varjulisema koha – komplekt sisaldaspinke, muru, puid ja eluohtlikusseisukorras olevat kanalisatsiooniauku.Higistasime end erinevatel väljakutelkuumas päikeses üha ilusamaks jarõõmsaks, meie tantsusammud ningpõimimised aga moodustasid juba varstiüle väljaku ilusa lille. Ja seda mõlemastantsus.

Pesin oma särki igal päeval ning kuivatasinseda põrandaküttega vannitoa põrandal.Aga kuuma ilma pidi nautima, sest etreedel hakkab ju sadama.

Oli reede hommik. Päike paistis. Vajapanna selga rahvariided peaproovi tarvis.

Elsa käest saab tantsupidu jasinna juurde kuulunud ilm

maksimumpunktid.


LEHEKÜLG 7

Sinu lugu Leigarites onebatraditsiooniline, Sa tulid tantsimaoma mehe jälgedes. Räägi palun,kuidas see nii läks.Tegelikult Hindrek selleks ajaks, kuimina tulin, juba pidas pausi, agatantsis tema õde Kaili. Tema ükskordvihjas, et otsitakse Geseke festivalilesõitjaid, ja nii ta läks. Aasta oli 1999.Enne seda lõpetasin just ülikooli jamuud hobid ei tulnud kõne alla, agasiis tekkis vaba aega, nii et

otsustasime minna tantsima.Sukeldusime kohe ka tantsupeo-repertuaari, sest suvel oli tantsupidu.Hindrek oli muidu jah juba 1986.aastast Leigarites, samuti olidtantsijad tema mõlemad õed. Minaolin ka varem tantsinud, kooliajalTaebla keskkoolis. Paljudeleleigaritele tuttav Anneli Ammas olimeie õpetaja.

Peale tantsimise oled olnud kaeestlaulja, samuti oled usinrahvarõivaste tegija ja haldur,juhatuse liige. Mis neist tegevustestkõige südamelähedasem on?Eelkõige olen ikka tantsija. Laulminetuli tänu mu prantsuse keeletundidele - keeletund lõppes kellseitse ja trenn hakkas 20.15,mõtlesin, et mis ma ikka linna pealjõlgun, tulen vahepeal laulma.Laulutund on hea selleks, et hääl ei

läheks rooste. Mu peamine eesmärkon olla lihtsalt hea järellaulja. Agaeestlaulmisega saan ka vajaduselhakkama. Rõivahalduriks hakkamiseosas rääkis Kati Lepind mulle augupähe. Muidugi olen kogu aegkäsitööhuviline olnud, teginHäädemeeste seeliku ja vöö endalejuba keskkooli ajal. Kodusesraamaturiiulis on „rahvarõivapiiblid”

Oskan muidugi ka niisama, midagitegemata, telekat vaadata, aga kui vaja,

siis on käsitöö ikka kõrval.

Kusti, Hedvig, Kristi ja Hans vanalinnas jalutamas. Hindrek peitubfotokaamera taga.

PERS

OO

NIL

UG

U


LEHEKÜLG 6



INTERVJUU: KRISTIINA TAMBERG

„Muuseum, muuseum, muuseum,” ütleb Kristi Haardevastuseks, kui tema käest leigarluse eredamaid hetki küsin.Agara tantsimise-laulmise kõrval hoiab ta korras Leigariterahvarõivaid, osaleb juhatuse töös ja peab muidugi silma pealHaardete pere väiksematel tantsivatel liikmetel.

Kui tantsutrenni parajasti ei ole, leiab Kristi sageliaiast nokitsemast.


LEHEKÜLG 27



Mitu kilemantlit on vaja, et lambipirnivahetada? Või sadu ennetada?

EMHI valetas. Igal päeval säras päike. Jasamal ajal toimus tõeline Jõudmise lugu –kes Jõudmise loo alguseks lava taha valmisjõudis, sellel oli oma isiklik Jõudmise lugu.Kes ei jõudnud, sellel oli Tõdemus – pagan,ei jõudnud! Tõdemuse täpset, kuidnullilähedast esinemisprotsenti üritavadteadlased siiamaani kindlaks teha. Meietantsulilled said igatahes päikesest ainultjõudu ning õitsesid kenasti. Kõigitantsijate sees keesid tunnetekompotidrõõmust, härdusest ja heldimusestsuhkrusiirupis.

Igaüks tegi oma Jõudmise loo

Suve keskel toimus XI noorte laulu- jatantsupidu. Osalejaid oli igastmaakonnast, oli palju sõpru ningu tulevasituttavaid.Meie rühm (Leesikad) kuulusid 7.-9.Klasside vanusekategooriasse, liigijuhiksoli meil Andre Laine ja abilisteks Andretoredad kaaslased.Tantsupeo trennid algasid nädal aega enneetendusi. Trennid olid väsitavad ja vägapalavad, päeva lõpuks avastas nii mõnigi,et kingadest või prillidest olid jäänudkenad päevitusrandid. Kuid palavuselevaatamata oli igas trennis ka midagitoredat, Andre andis meile vahel lõbusaidülesandeid ja tublimatele võientusiastlikematele jagas lahkesti kommi.

Ka joogipauside ja trennivaheaegadegaAndre ei koonerdanud, sest väsinudnoorukist on kasu täpselt samapalju kuikülmal talvel katkisest kindast. Andre kiitismeid ja jäi meiega igati rahule. Ka kõik,kes tema käe all tantsisid jäid rahule niitrennide kui ka tantsupeo endaga.Selle tantsu- ja laulupeo toimumispaigaksoli lauluväljak. Uuele kohale vaatamata,oli kõik hästi korraldatud ning lauluväljakoli hea vaheldus räsitud Kalevi staadionile.Tantsupeo päevad olid võimsad nagu alati.Isegi kui mõni samm ei tulnud kõigeparemini välja, oli ühtsustunne see, misaitas meil kõigil oma eesmärki saavutada.Usun, et ka publik oli rahul, näiteks mituminu tuttavat, kes olid suvel publiku seas,otsustasid pärast seda kindlalt uuestaastast rahvatantsuga tegelema hakata.Iga tantsupidu on omamoodi, kuid ühisjoonon kõigil, nad jäävad kauaks meelde,samas on neid võimatu sõnadegakirjeldada, sest see emotsioon, mida savaadates või tantsides tunned on lihtsaltkirjeldamatu. Et tantsupeost aimu saada,tuleb trenniriided kapist välja võtta jatantsutrenni minna, sest tantsupeod ontõesti seda väärt.

Pärast toredaid tantsupidusid, mõnusaltkaootilist rongkäiku ning kitsastestingimustes esitatud Põhjamaa tantsutoimus Karmeni ja Viljari aias gurmee-kokkade aastavõistlus ning juhtumisisattusid kõik õpetajate rühma liikmedsealt läbi astuma. Aitäh, aitäh, annankõigile 10 punkti!

Palamuselt pärit inimesena lõpetaksin makogu loo, parafraseerides Oskar Lutsu„Kevade“ algust ja „Suve“ lõppu: kuiKarmen ning Viljar autoga enda meelestesimestena Lauluväljakult Pae tänavastaadionile jõudsid, oli Kaspar jalgrattagajuba kohal.

JAANA LINDMETS


LEHEKÜLG 28

FOTO

KRO

ON

IKA



Fotod Ivar Truumure ja Heikki Puhk

Me ei tea, mis ootab ees, sest leigar endiselt teel.on

Kohal, kuid pealvaatajaid ei ole näha veel.

Tulevad, tulevad, kuid tundub, et me olime valel teel.


LEHEKÜLG 5

Küsimuse peale, kuidas Malle isa KalevJärvela reageeris uudisele tütre uue ametikohta, tunnistab Mall, et hoidis uudist pikaltainult enda teada. Siis avaldas lähedastelesõpradele, seejärel isale-emale. „Isal oliväga hea meel, aga eks ta muretses ka. Taju teab, et rühmade juhtimise üleandmineon keeruline,” räägib Mall.

Maie Orav ütles ajalehele Virumaa Teataja,et on leidnud Malles selle, keda ammuotsinud. “Minu süda on rahul. Kolme aastatöö on näidanud, et Mallel on võimekust jasärtsu teha seda tööd nõnda, et Tarvanpääpoleks lihtsalt väikelinna tantsurühm, vaidtal oleks kindel koht Eesti kultuuripildis.Olen aastaid katsetanud ja proovinud õigetinimest leida, see on vastutusrikas töö,”rääkis Maie Orav lehele.

Mall jutustab, et pärast Virumaa Teatajaartikli ilmumist tundis ta ennast pärisimelikult, nagu oleks „Rakvere staar”.Inimesed astusid teatrimajas, kustantsuproovid toimuvad, talle juurde jasoovisid õnne.Lapsest saadik Leigarite ridadessekuulunud Mall ütleb, et kavatseb seltsiliikmeks ikka edasi jääda. JärgmineLeigarite ettevõtmine, kuhu Tarvanpäärühmad samuti osalema tulevad, onnovembrikuine Toomas Toropi kontsert.„Ajaloos on ikka olnud asju, mida needkaks seltsi on koos teinud, need võiksidjätkuda,” märgib Mall.

Ja nii sõidabki Mall Rakvere-Tallinna vahet.Pea iga päev. Sest lisaks treeninguteleRakveres kuuluvad tema päevadesseloengud Tallinna Ülikoolis koreograafiamagistrantuuris. Mallega jutuajamisehetkeks polnud igatahes ükski loeng vahelejäänud!*

Tallinn-Rakvere-Tallinn

*Jutuajamine Mallega toimus telefonitsiühel kolmapäevaõhtul kolmveerand kümnepaiku, kui Mall pärast Tarvanpää trenni omaRakvere-kodu poole kõndis.

Enda hea eeskuju on ükstrumpe, millega Mall suured ja

väikesed tantsima paneb.


LEHEKÜLG 4

KRISTIINA TAMBERG

Sügishooajast alates juhatabRakvere „Tarvanpää” tantsurühmiMall Järvela. Ta tunnistab, et otsusvõtta enda peale vastutus üheksarühma eest ei tulnud kergelt.

Tarvanpää kui elutöö

„Mina ise õpetan viit rühma, järgmisekahe tegemistel hoian veidi eemaltsilma peal ning vilistlas- jamudilasrühma juhendab endiselt Maie,”loetleb Mall.Kuna treeninguhooaeg sai allesseptembris hoo sisse, on esialgusisseelamise aeg kõigi jaoks, niitantsijate kui Malle enda. „Eks ma ripunpraegu ikka tihti telefoni otsas ja küsinMaielt nõu,” ütleb ta.

43 aastat Tarvanpääd juhtinud MaieOrav leidis Malles endale sobivajäreltulija kohe, kui Mall (25) kolmaastat tagasi Rakveres trenne tegemahakkas. „Nagu ma Tarvanpäässeläksin, ütles Maie, et peaksin hakkamaoma elutööd siin tegema. Alguses maei võtnud seda juttu tõsiselt, aga mingiaeg ta hakkas järjest tõsisemalträäkima,” meenutab Mall. Eelmisehooaja keskel kirjutas Maie juba seltsijuhatusele oma soovist amet mahapanna ning juhatus tuli Malle jutule.„Siis ka veel mõtlesin kaua, lõpuksütlesin jah-sõna.”Mall tunnistab, et pikalt mõtlema panivastutuse suurus. Ja see, et tulebkodulinnast Tallinnast eemal olla.

MEI

ES

BRAD

ÕM

EIE

SBRAD

Õ


ÜTLESIN


ÜTLESIN

Mallel oli Leigarite 2009. aastaetenduses Revident kandev roll.


LEHEKÜLG 29

FOTO

KRO

ON

IKA

Pild

ilug

uon

välj

amõe

ldis

jaei

ole

otse

selt

seot

udAbru

kalto

imun

udsü

ndm

uste

ga.

Motoriseeritult tuleb leigaril läbida mõned kilomeetrid veel.

Nii sai leigar tõelise pealtvaatajaga oma teel.kokku

Töö tehtud ja uuesti teele! Enne samme vaja seada veel.

Väike päike, enne kui leigar jälle leiab end teel.

Kodu paistab, ainult mõned tormilained veel.Leigar on taaskord tuttaval koduteel.

LEHEKÜLG 30


NALI&

NAER J

ÄR

GN

EB

SAJAJALGNE6

TE

AD

KIR

JA

K,

NÄ

GIN

VÄ

GA

VE

IDR

AT

UN

D.

MIL

LES

TS

EE

UN

IS

ULL

ES

IIS

PAJ

AT

AS

?

LÄK

SIN

ES

IME

SS

ET

RE

NN

IJ

AM

AE

IT

UN

DN

UD

EN

AM

ÜH

TE

GI

LEIG

AR

IT.K

ÕIK

OLI

DU

UE

DN

ÄO

D.

TE

AD

,S

EE

EI

OLE

GI

VIS

TA

INU

LTU

NI.

MIS

SA

AJ

AD

!

SA

TT

US

INE

ILE

KO

OLI

MA

JA

ST

MÖ

ÖD

A.

KII

KA

SIN

SA

ALI

.M

ITT

EK

ED

AG

IE

IT

UN

DN

UD

,K

UIG

I...

...T

AN

TS

OLI

NA

GU

ME

IEO

MA

JA

SO

MM

ER

KA

.

SII

SM

EO

LIM

EK

ÜLL

SA

MA

SU

NE

NÄ

OS

!


LEHEKÜLG 3

UUDISEDNovembrismeenutameToomas Toropit13. novembril kell 17 etendubNokia Kontserdimajas ToomasToropi elust ja loomingustinspireeritud „Nipet-näpet”.

Toomas Torop oli Leigaritemuusikajuht ning pärimuslikukeelpillimuusika ansambli Virreüks olulisemaid loovjõude. Ta oliharukordne pillimees, kesviiulimängu kõrval pidas lugutantsust ning oli tuntudrahvapärase tantsumuusikatraditsioonitundlikuinterpreteerijana.Raske haiguse tõttu lahkunudToomas oleks tänavu saanud40aastaseks. Selleks puhukssündival kontsert-etendusel„Nipet-näpet“ tulevad tantsudettekandele salvestatud muusikasaatel ehk sõna otseses mõttesToomas Toropi pilli järgi.Kontserdil tantsivad Leigarid,Koidupuna, Lee, Leesikad,Päripidi, Pääsuke ja Tarvanpää,muusikat teeb Virre ning lavastabKalev Järvela.

Juhatus tuletabmeelde:

Tegevliikme liikmemaks on 20eurot kuus, mis tuleb makstaiga kuu 15. kuupäevaks.Täpsemalt loewww.leigarid.ee/siseinfo.

LÜHIDALTJuunis lõpetasid Kristiina Kapper(koreograafia) ja Kadri Karin(käsitöö) Tallinna Ülikooli. Kadrilõputööks olid Kuusalu vanamoelisedrahvarõivad.

22. augustil sündis Margus Paap'i jatema kaasa Kersti perre poisslaps!

26. augustil abiellusid Triin Toks jaHenry Semmel.

1. juunil sündis Ruta Roopere ja PriitLaugi perre poisslaps Henrik.

Juunis peetakseSoome-Eesti

tantsupidu

Kolmas Soome-Eestiühine pidu toimub

17. juunil 2012, peo Soome-poolne pealavastaja on Petri

Kauppinen ja Eesti-poolnepealavastaja Kalev Järvela.

Liigijuhid on Helen Reimand (3.-4.kl), Mall Järvela (C-rühmad), AgneKurrikoff- Herman (naisrühmad),Maido Saar (segarühmad).Pealavastaja assistendid Kadri Tiis,Kristiina Kapper, Rauno Zubko.

Palju õnne!


LEHEKÜLG 2

SISUJUHTOlen viimasel ajal palju mõelnud.Sellest, kui suur vabadus on ollaleigar.Mitte sellest küljest, et võid vabaltvalida, kas olla või mitte olla. Sedamuidugi saab ka.Aga pigem vabadusest eeldusel, etoled. Leigar.Leigarites on alati rõhutatud(julgen juba arglikult öelda „alati”ka oma kogemusele toetudes, sestsain suve lõpus oma 10.liikmeaastat tähistava märgi), etimprovisatsioon ja eristumine onhea, kuni sa sellega teisi ei sega jaesinemise meeleolule pigemjuurde annad. Eristumistrõhutavad ju ka meie rõivad.Miks sellele mõtlesin? Sest sattusinkuulma, kuidas ühe teisetantsurühma liige, igati eeskujulikja usinalt trennis käiv tüdruksattus korrapealt tagareatantsijaks, kui enda pikad juuksedmaha lõikas. Ja pidi andma aru,kust selline ükskõikne suhtuminepärineb. Sisekord nägi nimelt ette,et kõigil peavad olema ühesugusedpikad kiharad.Sõnatuks võttis.Nii et nautige! Leigariks olemist.Aga trenni tehke ikka ka, sesttreenitud tantsija lihtsalt tantsibparemini kui see, kes ei treeni

Head sügishooaegaKristiina

JUH

TKIR

I

Ajakirja toimetus:Kristiina TambergHenry Semmel

EsiTeised ajakirja fotod Leigarite

arhiivist internetist.

Leigarite ajakiri on väljaanne seltsiliikmete ja nende lähedaste jaoks.

ärgmine ajakiri ilmub 20 . aasta

Tagasiside ja kaastööd on oodatudaadressile [email protected]

kaane foto: Kristiina Tambergisiklikust

ja ühisest ning

J 12alguses.

U U D I S E D . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3

MALL JÄRVELA: MÕTLESIN KAUA, ENNE KUI..4

PERSOONILUGU - KRISTI HAARDE ..........6

MEESTELAULU, PALUN! ... . . . . . . . . . . . . . . .11

KES JA KUI PALJU .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14

KAKS KÜS IMUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

VÜRTSIKAD PÄEVAD KOREAS ..............18

K R O O N I K A . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 2

PÄRIS OMA LOOD .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .24

PÄIKESEKUUM TUNNETEKOMPOTT ...........26

FOTOKROON IKA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28

N A L I & N A E R . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0

Vabadus ollaleigarVabadus ollaleigar

�


LEHEKÜLG 31

Siil jalutabetsas. Ta

kukub auku.Hakkab enda ettepomisema: "Kuima siit 10 minutijooksul välja ei saa,

jooksen koju jatoon redeli!

m

Korjab huntilusasti metsas

seenekesi jamööda juhtub

jalutama siil.Siil imestab ja küsib

ehmunult hundi käest:miks sa neid seeni korjad,need ju kärbseseened?

mHunt

siis vastu: ul onpohhui kelleseened need

on.

SIILINALJADHunt kõnnib

metsas, vaatabpõõsa alla:

polnudki siili!

Kaks siili kukkusidauku.

"Mis me siis nüüdteeme?"

"Sa ei saa ka siintöö peale

mõtlemata!”

Siil istub metsas põõsa all jakiitleb. "Olen mina alles tugev!Ma olen kõige tugevam loommetsas!" Karu läheb mööda,vaatab, kuulab, ja annab siililejalaga, nii et too kaaregaeemale põõsastesse lendab.Põõsast välja ronidesporiseb siil:"Ma olentugev, agakerge..."

Jänes jakaru pannakse

vangi. Mõtlevadvangis olles, et ei tea

kas ka kiilakaks aetakse... aatavad et nurgas onrott. Küsivad tema käest,kas aeta e kiilakaks? Rott

vaatab ja lausubülbelt, et kes teil siin rotton, ma olen siil!

V ,

ksvastu

Leigarites on paljudel omalemmiknaljad - kes räägib Petjast, kesarsti juurde minekust. Miks mitte ka

siilist.

Lastelavastus „Palju veetakse hobusega“ on pärimusmuusikal ja -tantsulpõhinev õpetlik lugu, mis tänapäeva lastele hästi arusaadavas ja kergestiomaksvõetavas vormis tutvustab Eesti rahvapärimuse rikkusi – endisaegseidoskusi, töid ja tavasid, kombeid, elu-olu, rahvarõivaid, -mänge ning -tarkusi.Uue aja lastel on palju uusi rõõme ja ka muresid, mõned mured on agaigivanad: Laps peab näiteks alailma ootama. Tänapäeva laps ootab, millal isaometi arvutis töö lõpetab, et saaks ratastega sõitma minna, millal tulebkoolivaheaeg ja saaks hommikul kaua magada või millal ta ükskord ometisuureks saab ja ei pea enam vait olema, kui vanad inimesed räägivad. Kui paljupeab ootama? – Palju. – Palju veetakse hobusega! öeldi vanasti.

Ootamine on raske töö, aga juba vanarahvas teadis, et lapsed oskavad oodataküll, ning esimese tööna saatis lapse karja – loomi valvates päeva õhtusseveeretama. Kuidas need vana aja lapsed sellega küll hakkama said? Misnippidega pikk ootus seljatati? Karjaskäimine on jäänud minevikku, mismoodiaga vana aja tarkused meile nüüd taas appi tulevad?

Meie etenduses laval toimetav perekond ning nende sõbrad on sõna otsesesmõttes sunnitud endisaegsed lood ja oskused meelde tuletama siis, kuitänapäeval iseendastmõistetavaks saanud elekter järsku hoopis ära läheb egakavatsegi tagasi tulla! Mida ette võtta, kui kodus valgust pole, lambipirnidenam ei põle, küünlaid ka pole, aga sa ei tunne oma paneelmaja üle-koridorinaabreidki ja mobiiltelefoni aku on just nüüd kohe-kohe tühjaks saamas?Internet enam ei aita, foorumist nõu küsida ei saa ja feissbuki-sõbrad onkättesaamatult kaugel. Virtuaalelu asemel tuleb päriselt elama hakata!

OKTOOBER 2011 0,60 EUROTOKTOOBER 2011 0,60 EUROT



6(42)

Vürtsikad hetkedKorea folkloorifestivalil

Mis tõi uuedtantsijad Leigaritesse?

Saladuskate kerkib uuehooaja tegemistelt

Päikesekuumadelamused tantsupeol

Mall Järvela kaua mõeldud"jah"-vastus

R A H VA K U N S T I S E LT S I L E I G A R I D AJ A K I R I

Documents

välja. RAHVAKUNSTISELTSI LEIGARID AJAKIRIKRISTI HAARDE: KÄIMINE ON MINU RADA INTERVJUU: KRISTIINA TAMBERG Muuseum, muuseum, muuseum, ütleb Kristi Haarde vastuseks, kui tema käest