EESTIVÕRKPALLI

LIIT

ju

ht

ki

ri

Minu meelest võib mööduvat võrkpalli-aastat kokku võtta sõnaga põnev. Eesti-Läti ühisliiga sai sel aastal üle pika aja

uue meistri. Tartusse rändas ka Eesti meistri-tiitel. Eesti võrkpalliklubid valisid võrkpalli-liidule uue juhatuse ja juhtus veel palju, mida tagantjärgi meenutada või analüüsida.

Kui alustada rahvuskoondistest, siis mees-konna osas peab tunnistama, et ootused olid igati põhjendatud, kvalifitseerumaks taaskord vana maailma parimate hulka finaalturniirile. Kahjuks peab tagantjärgi tarkusena tõdema, et väikesed möödapanekud ettevalmistuspe-rioodil ja sellest tingitud paar ebaõnnestunud mängu valikgrupis ei võimaldanud meil kor-rata kahe viimase tsükli edu. Küll on positiiv-ne, et rahvusmeeskonna tasandil tuleb koon-dise uksele koputama üha uusi nimesid ja põhjust sügavaks masenduseks ei peaks kel-lelgi olema. Oleme päris heas seisus ja loode-tavasti suudame teha õigeid valikuid järgmi-seks aastaks, et olla valmis taaskord mängima Euroopa parimate hulgas.

Naiskonnaga seonduvalt on põhjust aga tõeliseks rahuloluks, kuna üle mitme aasta kogunes rahvusnaiskond. Vaadates peetud kontrollmänge on põhjust mõõdukaks opti-mismiks. Mul on väga hea meel, et naiskonna vedamise on enda peale võtnud Peeter Vaht-ra ja järgmiste aastate plaanid saavad olema maksimaalsed, tagamaks meie parimatele naistele väljundi rahvusvahelisel tasemel.

Kui vaadata liigavõrkpalli, siis vaatamata viimaste aastate rasketele aegadele majandu-ses, pole nii ranna-, rahva-, esi-, Balti kui Shenker Liiga osas tõsiseid tagasilööke ol-nud ja kõik liigad toimivad kenasti. Samuti oli naiste klubide sisenemine Soome meistri-võistlustele heaks kogemuseks ja võime jul-

gelt öelda, et naiste tase on igati sobilik Soomes

mängimiseks.

Kahe tasemel klubi mängimine Soomes oleks meile ka tulevikus igati võimetekohane ning pigem on küsimus korralduslikus või-mekuses, et see ka lähiaastatel võimalik oleks. Võrkpalli populariseerimise seisukohalt on aga eriti hea meel, et Credit24 Rahvaliiga muutub üha populaarsemaks ning sellest sü-gisest käivitunud c-liiga, laiendab kindlasti võrkpalli harrastajate hulka.

Lõpetuseks lubage mul aga peatuda ka rahvusvahelisel võrkpallielul ja siinkohal pean kahjuks jagama iga võrkpallisõbraga muret Euroopa võrkpallielu osas. Mäletatavasti taotles Eesti koos Soomega Euroopa Meist-rivõistluste korraldusõigust aastaks 2015. Meie vastaskandidaadiks oli Itaalia-Bulgaaria ühistaotlus. Meediast on juba läbi käinud, et 2015 korraldajamaad on Itaalia-Bulgaaria. Meile jäi aga okas hinge kogu valimisprotses-sist. Nimelt kuuluvad nii Itaalia kui Bulgaaria erinevalt Eestist ja Soomest otsustajate ringi, kes EMi korraldaja valivad. Ehk kahjuks pi-dime meie alustama konkureerimist seisust, kus Itaalial-Bulgaarial oli juba 2 häält olemas. Keegi ei kujuta ju ette, et palliplatsil Itaaliaga mängides peaksime alustama mängu seisult 0:2 Itaaliale! Selline otsustusprotsess kahjuks Euroopa võrkpallile au ei tee ja seetõttu ot-sustasime koos soomlastega, et vähemalt lähi-aastail enam tiitlivõistlusi taotlema ei lähe. Meie jaoks ei ole selline korraldajate valimine läbipaistev ja vastuvõetav, mistõttu oleme alustanud diskussiooni Euroopas valikureeg-lite muutmiseks ausaks ning läbipaistvaks.

Aga vaatamata kõigele, usun, et aasta 2012 oli Eesti võrkpallile edukas. Kindlasti tuleb vähemalt sama edukas kui mitte edu-kam meie jaoks ka aasta 2013, kus on võima-lus näiteks rahvusmeeskonna tasemel anda noorematele koondisekandidaatidele rohkem rahvusvahelisi kogemusi ja jõuda ka rahvus-naiskonnaga uuele sportlikule tasemele. •

Head võrkpallisõbrad.

Hanno Pevkur võrkpalliliidu president

01

Cev president

andré Meyer ja

Hanno Pevkur.

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

si

su

ko

rd

02

EEsti Võrkpalli liitPirita tee 12, 10127 Tallinn Tel.: 603 1550 Tel.: 603 1552 – peasekretär Faks: 603 1551 E-mail: evf@evf.ee WWW: www.evf.ee

EVF võrkpalliuudiste portaal www.volley.ee

sisukordPresidendi tervitus: Hanno Pevkur........................................................................01

Sisukord, kontaktid....................................................................................................02

eesti parimad 2011/2012 hooajal ..........................................................................03

eesti rahvusmeeskond sügis 2011 – sügis 2012 ................................................ 04

eesti rahvusnaiskond 2012. aastal ........................................................................ 11

eesti koondislased pildis ..........................................................................................14

Londoni oM: Ülevaade meeste ja naiste turniiridest .........................................16

Londoni oM: eredamad hetked, statistika ............................................................18

Miks meie rannavõrkpallurid olümpiale ei pääsenud? .......................................20

kes eestlastest on olümpial mänginud? ...............................................................22

Londoni oM: Toomas Murulo meenutus olümpiast ............................................23

eestlased eurosarjas 2011/2012 hooajal .............................................................24

eestlased mõistavad kohut igas eurosarjas .........................................................25

Persoon: avo keel –ei ühtki aastat autasuta ........................................................26

Persoon: Maia Dilaktorskaja avaldas luuleraamatu ...........................................27

Persoon: Jaanus Lillepuu – viimane euroopa meister?.......................................28

Persoon: valitseva eesti meistermeeskonna treener rainer vassiljev .........29

Persoon: Õed Polina ja natalja Bratuhhina Prantsusmaal ................................30

Persoon: kellel on venemaal hea elada, Jaanus nõmmsalu? ........................... 31

eksperdid vastavad: mis toob võrkpallis võidu?..................................................32

Tipikas Tv – mis ja kellele .........................................................................................34

Maailmaliiga 2012 kokkuvõte .................................................................................36

euroliiga 2012 kokkuvõte ........................................................................................37

Schenker Liiga 2011/2012 .......................................................................................38

naiste Balti Liiga 2011/2012 .................................................................................. 40

naiste Soome-eesti Ühisliiga ..................................................................................42

Persoon: võrkpallur Johannes Tralla ajakirjanikuna Brüsselis........................43

eesti meeste meistrivõistlused 2012 ................................................................... 44

eesti naiste meistrivõistlused 2012 ......................................................................45

Premium 7 GP eesti rannavolle karikasari 2012 ................................................ 46

eevZa rannavõrkpalli sari 2012 ........................................................................... 48

Credit 24: rahvaliiga, Suvevolle, võrguplatsid korda .........................................50

noortekoondised rahvusvahelistel turniiridel ...................................................52

eesti noortevõrkpalli tulemused ............................................................................54

nõo rannahall ............................................................................................................59

Spordiarst selgitab: vigastused võrkpallis! ........................................................ 60

ajalugu: mis toimus eesti võrkpallis ......................................................................61

Juubilarid, lahkunud ..................................................................................................62

kalender 2013 ............................................................................................................63

evF juhatus, sekretariaat, kontaktid ................................................................... 64

Võrkpall 2011-2012Eesti Võrkpalli Liidu väljaanne

Tekstid: Ruudo AnnusAnn AsserValeri MaksimovToomas MuruloAlar RikbergAin Võsu Kujundus:

Popi & Huhuu Fotod:

ÕhtulehtFIVBStuudiopunkteraarhiividinternet

03v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ho

oA

jA

PA

ri

mA

d

Eesti karikavõistluste finaalmängude ajal Viljandis said 10. detsembril 2011 oma autasu kätte Eesti võrkpallihooaja

2010/2011 paremad mängijad, treenerid ja kohtunikud. Parimaks naisvõrkpalluriks valiti Prantsusmaa kõrgliigas mängiva Treville Flo-range naiskonna ründaja Polina Bratuhhina ja parimaks meesvõrkpalluriks Saksamaa meistriks tulnud VfB Friedrichshafeni rün-daja Oliver Venno. Aasta parimaks treeneriks hinnati Eesti koondise ja Selveri meeskonna peatreener Avo Keel. Parima rannavõrkpalli naispaari moodustasid Mari-Liis Graumann ja Anu Ennok, parima meespaari Rivo Vesik ja Karl Jaani. Parima noorvõrkpalluri auhin-na laureaadid olid Anu Ennok (Viljandi SK) ja Robert Täht (Võru SK).

AASTA nooRVÕRKPALLuR 2011:

neiud: Kaisa Bahmatsev (Võru SK), Anu Ennok (Viljandi SK), Eliise Hollas (Võru SK), Kadi Kullerkann (Keila Hariduse SA), Kristel Moor (Viljandi SK), Ingrid Martin (Viljandi SK), Liisel Nelis (Saaremaa SK), Merilin Paalo (Pärnu SK), Nette Peit (Saaremaa SK), Eva-Lotta Raat (Pärnu SK), Merilin Salben (Viljandi SK), Kadri Siro (Viljandi SK).

noormehed: Andri Aganits (Orava VK), Ka-rel Ellermaa (Saaremaa SK), Ronald Järv (Rakvere SK), Martti Keel (Pärnu VK), Kar-lis Mesila (Saaremaa SK), Kaspar Pomerants (Rakvere SK), Sven Saarpere (Pärnu VK), Mikk Markus Sihver (Viljandi SK), Kevin Soo (SK Duo), Henri Treial (Võru SK), Ro-bert Täht (Võru SK), Keiro Vantsi (Türi VK).

AASTA PARImAd nooRVÕRKPALLuRId 2011:

Anu Ennok ja Robert Täht. AASTA PARImAd nooRTE RAnnAVÕRKPALLI PAARId 2011:

Anett Hollas – Merlin Hurt ja Rauno Tam-me – Kaspar Pomerants.

AASTA nooRTETREEnERId 2011:

Raivo Jeenas (Võru SK), Merle Keerutaja (Viljandi SK), Helju Sütt (Pärnu SK), Vassili Dinis (Valga VK Viktooria), Toomas Jasmin (Pärnu VK), Joosep Matt (Saaremaa SK).

AASTA nAISVÕRKPALLuR 2011:

ennok anu viljandi Metall

Graumann Mari-Liis viljandi Metall

Hollas eliise võru vk/võru Sk

kerner Maarja viljandi Metall

külm kertti TÜ/eeden

Peit eliisa Tallinna Ülikool

Põlluveer keiu GMP

raap reelika GMP

rits Siret viljandi Metall

Sepp reet GMP

Tenis elis TÜ/eeden

vahtra Pille viljandi Metall

AASTA mEESVÕRKPALLuR 2011:

esna asko Selver Tallinn

Juhkami Martti Tartu Pere Leib

kivisild Meelis Selver Tallinn

Meresaar argo Selver Tallinn

Merisaar Meris Tartu Pere Leib

nassar Tamar Pärnu vk

raadik andrus Pärnu vk

rikberg rait Tartu Pere Leib

rosenblatt Martti Selver Tallinn

Tiisaar Mart TTÜ

Toobal andres Tartu Pere Leib

Õuekallas kristjan Selver Tallinn

AASTA PARIm nAISVÕRKPALLuR 2011:

Polina Bratuhhina (Terville’i Florange, FRA).

AASTA PARIm mEESVÕRKPALLuR 2011:

Oliver Venno (VfB Friedrichshafen, GER).

AASTA PARImAd RAnnAVÕRKPALLI PAARId 2011:

Mari-Liis Grauman – Anu Ennok ja Rivo Vesik – Karl Jaani.

AASTA nAISTE TREEnER 2011:

Andres Toode (TÜ/Eeden), Keete Puri (GMP), Peeter Vahtra (Viljandi Metall).

AASTA mEESTE TREEnER 2011:

Avo Keel (Selver Tallinn), Andrei Ojamets (Pärnu VK), Rainer Vassiljev (Tartu Pere Leib).

võrkpalliHooaja parimad 2010/2011

aasta naisvõrkpallur

Polina Bratuhhina.

aasta meesvõrkpallur

oliver venno.

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ee

st

i k

oo

nd

me

es

ko

nd

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 204

eesti em-koondis selgus juba augustisEesti koondmeeskonna peatreener Avo Keel valis juba enne 24. augustil Sankt Peterburgis algavat Vjatšeslav Platonovi VI mälestustur-niiri välja 14 meest, kes Euroopa meistri-võistluste finaalturniiril Eestit esindama hakkavad.

“Töörahu huvides ja pingete maandami-seks tegin otsuse juba enne Peterburi-turnii-ri,” ütles peatreener. “Aga see ei tähenda, et ülejäänud mehed lõplikult eemale jäävad. Võib juhtuda, et tekib vajadus kedagi asenda-da. Nimekirja saab muuta veel võistluspai-gaski,” mainis Keel toona.

Valituks osutusid sidemängijad Kert Toobal ja Martti Keel, temporündajad Rai-mo Pajusalu, Meelis Kivisild, Ardo Kreek ja Janis Sirelpuu, nurgaründajad Keith Pupart, Eerik Jago, Jaanus Nõmmsalu ja Martti Ro-senblatt, diagonaalründajad Oliver Venno ja Argo Meresaar, libero ülesannetesse määrati vennad Sten ja Asko Esna. Reaalselt kandi-deerinutest jäid välja nurgaründajad Kristjan Õuekallas ja Kardo Kõresaar, sidemängija Andres Toobal ja libero Rait Rikberg.

Vene võrkpalli suurkuju, maailmas võitmatu koondise (1977-1983) treeneri Vjatšeslav Platonovi VI mälestusturniirile (24.-28.08) Sankt Peterburgi kutsuti pea-le Eesti meeskonna Vene-maa superliigas hooajal 2010/2011 hõbeda ja Euroopa Meistrite

sõprusturniir pärnus, 12.-14. august 2011: rusikas silmaaukuEesti meeskond jättis Pärnu turniiril (augusti keskpaiku 2011) küsimusi tekitava mulje. Isegi kogenud treenerid ei olnud mängupil-diga rahul. Kaotati nii Türgile (0:3), Lätile (1:3) kui Kanadale (2:3). Publik ootas ilusa-mat mängu ja loomulikult ka võitu. Mitte turniirivõitu, vaid kas või üht mänguvõitu. Kõigil oli meeles aasta tagasi samas nähtud kaunis mäng Hollandi vastu. Publikut ei hu-vitanud eriti see, et koondise treeneritel on oma plaanid ja eesmärgid. Pealtvaatajad tulid uusi emotsionaalseid elamusi saama.

“See turniir sobib meile nagu rusikas sil-maauku,” ütles Eesti meeskonna peatreener Avo Keel pärast teist kaotust. “Ma pole seda Eesti koondist nii kehvalt mängimas näi-nud,” tõdes paljunäinud noortetreener Jo-hannes Noormägi samuti pärast kaotust Tür-gile ja Lätile. Alles suhteliselt napp kaotus Kanadale tõstis natuke vaatajate meeleolu.

Avo Keel hoiatas rahvast juba enne tur-niiri, et meeskond ei mängi tulemuse peale, ei aja kaheksa-üheksa mehega võitu taga. On vaja kõiki mehi proovida. Loeb see, millises vormis oleme EM-i finaalturniiril.

Praegu peaks juba põhikoosseis kindel olema ja seda mängitama, mitte valima neid, kes koondise kandidaadi hulgast 14 hulka mahuvad. Seda arvasid need, kes samuti võrkpalli jagavad. Ka üldkehalise ettevalmis-tuse pealt tulles peaks mehed paremas män-guvormis olema.

“Kritiseerige mind siis, kui EM-il kõrbe-me,” ütles Keel. Ta pidas sobivaks 24. augustil alanud turniiri Peterburis, kus Eesti koondist viis tugevat mängu ootasid. Keel oli valmis kaotama kõik kontrollmängud, kui EM-i alagrupiturniril Karlovy Varys (10.-12.09) üks või kaks võitu saadakse.

Kaht head asja me Pärnus ei saanud - head turniiri ja meeliülendavaid võite. Nägi-me huvitavaid meeskondi ja ilusaid esitusi, saime ohtralt võrdlusmaterjali. Nägime oma meeskonda seisuga 14. august 2011.

eesti raHvusmeeskond sügis 2011 – sügis 2012

Fännid kannavad

ajaloolise finaal-

turniiri võiduni

tüürinud eesti

koondise pea-

treenerit kätel.

3* Tairo LuTTer, ÕHTuLeHT

ee

st

i k

oo

nd

me

es

ko

nd

05

liigas kolmanda koha saanud Moskva Düna-mo, superliigas neljanda kohaga üllatanud Kranodari Dünamo, kõrgliigast superliigasse tõusnud Jekaterinburgi Izumrud ja Nižni-Novgorodi Gubernija ning Soome meistri-võistluste pronks Tampere Isku-Volley. Suu-rüllatusena ei saanud meeskonda kokku superliigasse kvalifitseerunud Peterburi Avtomobilist.

VI VjATšESLAV PLATonoVI mäLESTuSTuRnIIR SAnKT PETERbuRgIS 24.-28.08.2011:

Eesti – Krasnodari Dünamo 3:0, Eesti – Je-katerinburgi Izumrud 3:1, Eesti – Nižni-Novgorodi Gubernija 1:3, Eesti – Tampere Isku 3:0, Eesti – Moskva Dünamo 3:1.

Meeskonna

sidemängija kert

Toobal aktsioonis.

värvikas ja

rohkearvuline

publik eM-finaal-

turniiril Tšehhis

omadele kaasa

elamas.

ajalooline võit euroopa meistrivõistluste finaalturniirilEesti meeskond läks EM-finaalturniirile vaid ühe mõttega – saada võit, ning see ka tuli. Ala-grupiturniiri avakohtumises Venemaaga ei jätnud idanaabrid meile erilist võimalust ning esimene 0:3 kaotus kirjutati tabelisse. Kui sa-mamoodi ühekülgselt kujunes ka teine mäng Tšehhi vastu, tuli kriitikanooli igast suunast. Kolmas alagrupimäng Portugali vastu, milleks Eesti spetsiaalselt oli valmistunud, õnnestus aga täielikult, ning 3:0 võit viis eestlased es-makordselt Euroopa 12 parema hulka.

Nagu treener Boris Kolčins olukorda ko-hapeal värvikalt iseloomustas: “Me võisime esimesed mängud kaotada ükskõik mis tule-musega, kuid meie tegevusele saab hinnangu anda just selle – Portugali mängu põhjal.”

Pääsu eest veerandfinaali läks Eesti vasta-misi Bulgaariaga ning tegi igati südika partii. Mäng lõppes küll kolme geimiga ja kaheksa parema hulka edenes favoriit Bulgaaria, kuid Eesti suutis pidevalt hoida pinget ja näidata tasemel mängu.

2011.A EuRooPA mEISTRIVÕISTLuSTE FInAALTuRnIIR, KARLoVy VARy, TšEhhI:

10.09.2012: eesti - venemaa 0:3 (-17, -19, -17)

11.09.2012: eesti - Tšehhi 0:3 (-20, -14, -20)

12.09.2012: eesti - Portugal 3:0 (23, 17, 22)

14.09.2012: eesti - Bulgaaria 0:3 (-20, -23, -22)

Eesti koondis EM-finaalturniiril: Raimo Pajusalu, Martti Keel, Keith Pupart, Ardo Kreek, Kert Toobal, Sten Esna, Argo Mere-saar, Meelis Kivisild, Asko Esna, Oliver Ven-no, Janis Sirelpuu, Eerik Jago, Martti Ro-senblatt, Jaanus Nõmmsalu. Peatreener Avo Keel, treener Boris Kolčins, füsioterapeut Gardo Maruste.

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 206

sten esna: varem või Hiljem tuleb midagi muutaEesti võrkpallikoondislane Sten Esna (29) pööras oma elus uue lehekülje, siirdudes sep-tembris 2011 tööle, kuigi oli valmis tippspor-dis jätkama.

oled muutusteks valmis?Olen mängijakarjääri lõpetamisele varemgi mõelnud. Jätkan õpinguid TTÜ majandus-teaduskonna magistrantuuris. Töövõimalusi tekib, tuleb olla avatud. Midagi on kõrvale pandud ka Prantsusmaal mängimise ajalt.

Vaatame tagasi Em-i finaalturniirile. Eesti meeskond sai kolme kaotuse ja ühe võiduga 12. koha. Kas see on praeguse koosseisu lagi või vastanuks võimetele ka kõrgem koht?

Loomulikult olnuks ilusam, kui me võitnuks kaks geimi rohkem ja saanuks üheksanda või kümnenda koha. Aga reaalselt jõudsime sama kaugele kui ettepoole asetatud Tšehhi, Türgi ja Sloveenia. Tehnilised võimed luba-nuks ehk natuke kõrgemat kohta, aga kahek-sa parema hulka meie tase veel ei küüni.

Edasiminekuks tuleb kas samamoodi jätkata või midagi muuta?Kui samamoodi edasi läheme, siis kõrgemaid kohti kui sel EM-il ei näe, see jääb meie väi-kese rahva laeks. Kui tahame kõrgemale jõu-da, peab ettevalmistav töö muutuma juba noorteklassis. Võime pikki lüüa vaid kiire tehnilise mänguga. Seda koondises enam ei õpi. Kui tehniline sooritus pole automaatne, pean kogu aeg mõtlema, kuidas ja mida teha. Kui olen korra juba valesti õppinud, siis lii-gutuste ümberõppimine võtab aastaid. Noor-teklassis tuleb juba väikestele nüanssidele tä-helepanu pöörata, et täiskasvanuna ei selguks, et säärase tehnikaga polegi võimalik kiiresti mängida.

Tood ehk konkreetse näite?Tehnilisi puudujääke on tunnetanud kõik koondise mängijad. See ilmneb eriti siis, kui minnakse välisklubisse. Mina tundsin end välja minnes tehniliselt ikka väga täbarasti. Vahepealne tegemata töö tuli kõik järgi teha. See oli tüütu, aga kasulik.

Kas vaimselt on raske ümber orienteeruda, kui tead, et pead midagi uut omandama? Arvan, et see on individuaalne. Koondise ta-semel mehed saavad kindlasti aru, et on vaja kiiresti mängida. Kui pikad mehed on blokis vastas, siis jõuga sealt läbi ei löö, blokk ja kait-se on nii liikuvad, kõrge palli löömisel varian-te eriti ei teki. Rünnata tuleb kiirelt ja osavalt, tuua sisse mõned kombinatsioonid, mis muu-davad blokeerimise raskemaks. Teistega ühte-moodi mängides neist paremaks ei saa.

euroopa meister on serbiaEuroopa meistriks 2011 krooniti Serbia meeskond. Esikohamatšis võitis Serbia Itaa-lia 3:1 (-17, 20, 23, 24). Paika ei pidanud prognoos, et raskest poolfinaalist väsinud serblastel ei jätku energiat kergema vaevaga finaali pääsenud itaallastest jagusaamiseks. Serbia meeskond kallutas taas enda kasuks kaalukamad geimilõpud.

Sten esna lõpetas

võrkpallurikarjääri

varakult.

ee

st

i k

oo

nd

me

es

ko

nd

Ta

iro

Lu

TT

er, Õ

HT

uLe

HT

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ee

st

i k

oo

nd

me

es

ko

nd

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2 07

Viimati võitsid Jugoslaavia liitriiki kuulunud serblased Euroopa meistri tiitli täpselt küm-me aastat tagasi. Serbia ja Montenegro nime all tuldi pronksmedalile 2005. ja 2007. aastal.

Peaaegu võitlusvõimetu oli Venemaa koondis kolmanda koha mängus Poola vastu, poolakad seevastu väärtustasid pronksmeda-lit igati. Koht pjedestaalil Poolale numbrite-ga 3:1 (23, -18, 21, 19).

Euroopa meistrivõistluste kõige kasuli-kumaks mängijaks tunnistati serblane Ivan Miljkovic. 32-aastast diagonaalründajat on varemgi korduvalt pärjatud, küll resultatiiv-seima lööja, küll parima servija eriauhinnaga.

Miljkovici meelest tulid venelased serb-lastega kohtuma, finaalimõtted peas. Ainus, millele mõtlesid serblased, oli võit igas üksi-kus mängus. “Me ei mõelnud medalitest, vaid ainult sellest, kuidas võita venelasi nüüd ja siin,” ütles Miljkovic vene ajakirjanikele. Ka finaalkohtumises ei läinud Serbia EM-kulla järele. “Läksime itaallasi võitma,” rõhutas Miljkovic.

Parima skooritegija ja ründaja auhinna pälvis lõppenud EM-il Maksim Mikhailov (Venemaa), parim servija oli Bartosz Kurek (Poola), blokeerija Marko Podrascanin (Ser-bia), vastuvõtja Nikola Kovacevic (Serbia), libero Andrea Bari (Itaalia) ja sidemängija Dragan Travica (Itaalia).

Järgmine EM toimub 2013.a sügisel Poolas ja Taanis. Ülejärgmise EM-i (2015.a.) korraldamiseks on oma kandidatuuri taas üles seadnud Eesti ja Soome. Soome lõpetas seekord tubli 8. kohaga, paremini on läinud vaid 2007. aastal (4.) ja 1983. aastal (7.).

Em-2011 lõppjärjestus: 1. Serbia, 2. Itaa-lia, 3. Poola, 4. Venemaa, 5. Slovakkia, 6. Bul-gaaria, 7. Prantsusmaa, 8. Soome, 9. Slovee-nia, 10. Tšehhi, 11. Türgi, 12. Eesti, 13. Belgia, 14. Portugal, 15. Saksamaa, 16. Austria.

deniss petrovs eesti ja läti meeskonnastMaavõistlusmängus Eesti ja Läti meeskonna vahel (18. novembril 2011 Kuressaares) üritas Läti koon-dise sidemängija Deniss petrovs ära kasutada Selveris kahes eelmisel hooajal saadud kogemusi ja lätlased jõudsid võidule üpris lähedale – matš-pallini. Paraku lõpetas ikkagi Eesti meeskond enda kasuks enamiku tasavägistest geimilõppudest, re-vanšeerides suvisel Pärnu-turniiril saadud üks-kolm kaotuse.

deniss, miks Eesti meeskond võitis?Eesti mängijatel on rohkem kogemusi. Meiega on nii, et saavutame eduseisu, suuda-me seda mingi aeg hoida ja mängu kontrolli-da. Siis anname initsiatiivi ära ja teeme lõpe-tuseks vaid vigu.

Ka teil on ju mängijaid tugevatest välisklubidest. Kas neil on nõrgemad närvid?Ei tea. Igatahes läks jälle nii nagu rääkisin. Uus mees põhikuuikus on noor diagonaal Hermans Egleskalns, temalgi tuleb alles har-juda. Tal tuleb mäng justkui hästi välja, aga vigadest lõppmängus peab ta üle saama.

Serbia meeskond on äsja võitnud euroopa

meistritiitli.

Läti rahvusmeeskonna sidemängija Deniss

Petrovs.

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ee

st

i k

oo

nd

me

es

ko

nd

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 208

mis on Eesti koondise nõrgim koht?Neljas tsoon, sealt peaks rohkem punkte tu-lema. Juhkami mängis sellel kohal koondises esimest korda ja närveeris algul. Pommitasi-me teda servidega, aga ta sai vastuvõtuga hakkama. Enda kallal peab ta siiski veel kõ-vasti töötama.

oliver Venno sai teie treenerite otsusega Eesti koondise parima mängija auhinna. miks, tal ju polnud eile parim päev? Venno tõi 43-protsendise resultatiivsuse juures 16 punkti.Vennol polnud parim päev aga ikkagi võis tema peale igas mängufaasis loota, eriti lõpp-mängus. Ta tegi palju musta tööd ja tuli oma rolliga toime. Meie mängukvaliteeti halvas ta olulisel määral – ka selliste pallingutega, mis otse punkti ei toonud.

eesti meeskonna tee londoni olümpiale sulgus eelvalikturniiri poolfinaalisEesti rahvusmeeskond osales 22.-27. novemb-ril Slovakkias Popradis toimunud Londoni olümpiamängude eelvalikturniiril, kus B-ala-gruppi kuuluti Montenegro ja Türgi meeskon-dadega. Eesti meeskond alustas turniiri mõneti üllatusliku 2:3 allajäämisega Montenegrole, kuid pääses alagrupi parimana poolfinaali, kui alistas kindlalt 3:0 Türgi koondise.

Londoni olümpiamängude teekond sai aga lõpu, kui poolfinaalis kaotati A-alagrupi teise kohaga lõpetanud Hispaaniale 1:3. Peatreener Avo Keel oli mängujärgsetes kommentaarides harvanähtavalt vihane, vihjates ühe allajäämise olulisima põhjusena subjektiivsele kohtuniku tööle: “Kurb, et üks mees saab niimoodi mängu tulemust mõjutada.”

Võrreldes Pekingi olümpiamängude kva-lifikatsiooniga astus Eesti meeskond sammu edasi, neli aastat varem Ungaris toimunud eelvalikturniiril jäi Eesti alagrupis kaotustega Ungarile ja Soomele viimaseks. Esinemist Londoni olümpia valiksarjas hindasid mees-konna treenerid ja alaliidu juhatus rahulda-vaks, õnnestumise korral olnuks võimeteko-hane ka Hispaania alistamine ning järgmisse ringi jõudmine.

Järgmisele etapile – Bulgaarias toimunud valikturniirile, pääsesid kolme eelvalikturnii-ri võitjad Hispaania, Saksamaa ja Soome ning parimad teise koha saanud meeskonnad Sloveenia ja Slovakkia. Euroopa meeste võrkpalli kõrgest tasemest annab kinnitust fakt, et olümpiamängudele pääses lõpuks läbi erinevate eelvõistluste kokku seitse Euroopa esindust ning lõppjärjestuses oli kaheksa pa-rema hulgas neid koguni viis.

TuLEmuSEd, PoPRAd (SLoVAKKIA):

eesti - Montenegro 2:3 (-23, 21, -22, 14, -11)

eesti - Türgi 3:0 (19, 15, 22)

eesti - Hispaania 1:3 (23, -18, -22 -25)

EESTI KooSSEIS om-EELKVALIFIKATSIoonIS:

Mängijad: Kert Toobal, Martti Keel, Ardo Kreek, Raimo Pajusalu, Martti Rosenblatt, Keith Pupart, Kristjan Õuekallas, Jaanus Nõmmsalu, Oliver Venno, Argo Meresaar, Rait Rikberg ja Asko Esna. Treenerid: Avo Keel, Rainer Vassiljev.

mängite esimest hooaega Valgevenes, minski Stroitelis, mis annab võimaluse kaasa teha Vene Superliigas Venemaa lahtistel meistrivõistlustel. olete saanud suurepärase šansi kõrgel tasemel silma paista. mänguaega jagub?Mängime teise sidemängijaga enam-vähem võrdselt, kordamööda. Olen väga rahul, sest saan kaasa teha maailma ühes tugevamas võrkpalliliigas.

(Minski Stroitel sai Vene superliiga Läänetsoonis 2011/2012 hooajal 4 võitu ja 10 kaotust, mis andis 11 punktiga 7. koha; tahapoole jäi vaid kaks võitu (7 p) saanud Peterburi Avtomobilist.)

eesti koondise “päkapikud” rait rikberg ja asko

esna mängul Lätiga.

Ma

Ti H

iiS

, ÕH

Tu

LeH

T

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ee

st

i k

oo

nd

me

es

ko

nd

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2 09

tagantjärele tarkus – liiga väHe kontrollkoHtumisi2012. aastal pidas Eesti meeskond, valmistu-des EM-valiksarja mängudeks, kaheksa päe-va jooksul kuus kontrollkohtumist, mida mitmed asjassepuutunud võrkpalli-inimesed tunnistasid tagantjärele liiga väheseks. Kuue kohtumisega pidi seega: 1) 15(16) mehest koondisse välja valima 12, 2) paika loksuma põhikoosseis ning 3) lihvitud saama koostöö mängijate vahel. Veidi liiga auahned plaanid, kas pole? Kui siia lisada veel põhisidemängija Kert Toobali vigastus, mistõttu osa mängu-dest kulgesid Martti Keele dikteerimisel, võib koondise ettevalmistustsükli viimast osa – kontrollmänge, pidada puudulikuks.

Kui Rootsi meeskond esimestest planee-ritud sõprusmängudest loobus, ei jäänud peatreener Avo Keelel muud üle, kui võist-konnaga katsetama asuda Rahvusvahelisel turniiril meeste rahvuskoondistele Tallinnas. Avamängus võideti 3:1 Läti ning kui teises kohtumises juhiti Soome vastu 2:0, rõõmus-tasid võrkpallisõbrad meie koondise hea mänguvormi üle. Kolmandas geimis tegi peatreener aga mitmeid vahetusi (kokku sai mänguaega 13 meest) ning soomlased kosu-sid, võites mängu napilt 3:2. Nagu Keel ise väga värvikalt viiendas geimis platsil olnud

mängijaid iseloomustas: “Schenker Liiga mängis Maailmaliiga vastu.” Tur-niiri viimane mäng Türgi vastu kaotati 0:3 (kõik gei-mid küll minimaalse vahe-ga), platsil käis 12 meest.

Mängudes Suurbritan-niaga, kui Eesti mängis kahes esimeses kohtumi-ses põhikoosseisuga, tuli klassivahe selgelt välja ning tasavägist mängu nägi vaid episooditi. “Tu-leb tunnistada, et ootasime siia natuke kõvemat vas-tast. Selle all kannatas ka mängu kvaliteet”, kirjeldas Keel Suurbritannia män-ge. Hiljem näitasid Londoni olümpiamängu-de võõrustajad EM-valik-sarja alagrupis südit män-gu, võites Türgit ning röövides punkti nii Portu-gali kui Valgevene vastu.

EESTI RAhVuSmEESKonnA KonTRoLLKoh-TumISEd (KALEVI SPoRdIhALL, TALLInn):

24.08.2012: eesti – Läti 3:1 (16, -23, 22, 19)

25.08.2012: eesti – Soome 2:3 (16, 18, -26, -20, -8)

26.08.2012: eesti – Türgi 0:3 (-23, -28, -23)

29.08.2012: eesti – Suurbritannia

3:0 (20, 16, 21)

30.08.2012: eesti – Suurbritannia

3:1 (21, 14, -21, 18)

31.08.2012: eesti – Suurbritannia

3:1 (27, 13, -25, 21)

em-kvalifikatsiooni-turniirid belgias ja tallinnas lõppesid ebaõnnestumisegaEuroopa 2013. aasta meistrivõistluste kvalifi-katsiooniturniir oli viimaste aastate Eesti rahvusmeeskonna suurim ebaõnnestumine – kolmas koht B-alagrupis Hollandi ja Belgia järel lõpetas kaks korda järjest finaalturniirile jõudnud väikeriigi rahvuskoondise eduloo.

Esimese turniiri algus Belgias Kortrijkis veel läbikukkumist ei ennustanud, kui ava-mängus võideldi eeldatava alagrupi favoriidi Hollandiga võrdselt ning otsustavas geimis jäädi alla kõige napimalt 13:15. Kui aga 2:3 kaotusega tuli lahkuda ka teises kohtumises eeldatava autsaideri Iisraeli ning kolmandas Belgia vastu, kahanesid Eesti meeskonna võimalused alagrupis kahe parema hulka jõudmiseks mimimaalseks. Avo Keel sõnas pärast Iisraeli-kaotust hetkeseisu kohta: “Meil on imet vaja, et nüüd kahe parema hul-ka tulla, sest sellise mänguga ei ole punkte kuskilt võtta.”

Enne kordusturniiri Tallinnas tagas eest-lasi järjekordne tagasilöök, Kortrijkis viima-sel päeval soojendusel saadud randmevigas-tus ei lubanud Kardo Kõresaarel mängida ning Avo Keel oli sunnitud tema asemel koosseisu arvama Kristjan Õuekallase. Ko-duse turniiri alguseks oli Eesti meeskond nurka surutud – edasipääsuks oli kindlasti vaja kolme võitu.

Avamäng Iisraeli vastu oli küll rabe, kuid kohustuslikud 3 punkti kirjutati 3:1 võidu jä-rel tabelisse. Alagrupi liidri, seni kaotuseta püsinud Belgia vastu õnnestus mäng täieli-kult ning 3:1 võit hoidis Eesti meeskonna edasipääsu lootused veel elus. Viimases koh-tumises Hollandi vastu jäädi aga tõsise tule

kristjan Õuekallas

rünnakul Montenegro

vastu.

eesti meeskonna

kolmene blokk Türgi

meeskonna vastu.

10 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 210 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ee

st

i k

oo

nd

me

es

ko

nd

alla – tänavuste Euroliiga võitjate võimsate servide vastuvõtmiseks ning rünnakute blo-keerimiks meil rohtu ei olnud ning 0:3 kao-tus tähendas alagrupi kolmandat kohta. Hol-land pääses alagrupi võiduga otse EM-finaalturniirile ning kuues mängus vaid ühe kaotuse saanud Belgia mängib 2013. aasta maikuus finaalturniiri koha eest Kreekaga.

Tagantjärele targutades võib muidugi koondise ebaõnnestumist põhjendada halva loosiga – oleks ju ülejäänud alagruppides tei-se koha saanud Sloveenia, Türgi, Horvaatia, Kreeka või Läti olnud jõukohasemad, kui Belgia. Tegelikkuses puudus aga Eesti mees-konnas see sära, millega kahel eelmisel korral finaalturniirile jõuti ning seega peavad võrk-pallijuhid enne järgmisi hooaegu toimunust tõsised järeldused tegema.

EuRooPA 2013.A mEISTRIVÕISTLuSTE KVALIFIKATSIoonITuRnIIR, b-ALAgRuPP, LÕPLIK TAbELISEIS:

1. Holland 13 punkti (4 võitu ja 2 kaotust)

2. Belgia 12 punkti (5 - 1)

3. eesti 9 punkti (2 - 4)

4. iisrael 2 punkti (1 - 5)

7.-9. AuguST KoRTRIjK, bELgIA:

eesti - Holland 2:3 (-23, -17, 23, 21, -13)

eesti - iisrael 2:3 (-21, 22, 18, -17, -12)

eesti - Belgia 2:3 (20, 23, -22, -20 -10)

14.-16. AuguST TALLInn, EESI:

eesti - iisrael 3:1 (19, 18, -20, 24)

eesti - Belgia 3:1 (-17, 22, 22, 20)

eesti - Holland 0:3 (-22, -16, -18)

EESTI KoondIS Em-VALIKSARjAS:

Raimo Pajusalu, Martti Keel, Keith Pupart, Ardo Kreek, Kert Toobal, Martti Juhkami, Argo Meresaar, Kristjan Õuekallas (II turniir Tallinnas), Asko Esna, Oliver Venno, Rait Rikberg, Kardo Kõresaar (I turniir Belgias), Siim Ennemuist. Peatreener Avo Keel, tree-nerid Rainer Vassiljev ja Andrei Ojamets, füsioterapeut Gardo Maruste.

eesti meeskond on euroopa edetabelis 16., maailmas 38.Eesti võrkpallimeeskond paikneb värskes (2012) Euroopa edetabelis 16. kohal, nais-kond on 36. Meeste edetabelisse mahtus 47, naiste omasse 46 riiki. Aluseks võeti Euroopa

meistrivõistlustel, Euro-liigas, MM-il, meeste Maailmaliigas, olümpia-mängudel ja naiste GP-l näidatud tulemused.

Meeste edetabelit ju-hib Poola, vaid punktiga jääb maha Venemaa, kol-mas on Bulgaaria, neljas Serbia, viies Itaalia, kuues Saksamaa, seits-mes Prantsusmaa, kaheksas Soome, üheksas Slovakkia, kümnes Hispaania. Eesti koondi-sest jäi ettepoole veel viis meeskonda: 11. Türgi, 12. Portugal, 13. Tšehhi, 14. Holland, 15. Sloveenia. Eesti meeskonna hiljutine vas-tane EM-i kahes viimatises valikseerias, Holland, sai punkte igas arvestuses.

Belgia, Eesti meeskonna vastane tänavu-ses EM-valiktsüklis, on 17., kolmas alagrupi-kaaslane Iisrael 23. Kreeka 18., Ukraina 18., Suurbritannia 20, Läti on 21., Valgevene 25. Britid, keda eestlased tänavu kolm korda võitsid, kollektsioneerisid punkte põhiliselt osavõtu eest.

Naiste esikümne moodustavad Itaalia, Türgi, Saksamaa, Serbia, Poola, Venemaa, Holland, Tšehhi, Bulgaaria ja Prantsusmaa. Soome naiskond, keda Eesti vastmoodusta-tud koondise peatreener Peeter Vahtra meile jõukohaseks vastaseks peab, leiame 24. realt. Valgevene on 20., Gruusia 29., Rootsi 31., Taani 32., Moldova 35.

Maailma edetabelMeeste esikümme näeb pärast Londoni olümpiamänge välja nõnda: 1. Brasiilia, 2. Venemaa, 3. Itaalia, 4. Poola, 5. USA, 6. Kuu-ba, 7. Serbia, 8. Bulgaaria, 9. Argentiina, 10. Saksamaa.

Eesti meeskond on 38., Soome 31., Val-gevene 56., Läti 59. Edetabelipunkte jätkus 122 rahvusmeeskonnale.

Naised: 1.USA, 2. Brasiilia, 3. Jaapan, 4, Itaalia, 5. Hiina, 6. Venemaa, 7. Türgi, 8. Do-minikaan, 9. Serbia., 10. Saksamaa. Eesti naiskond on 112 punktisaaja hulgas 91., Soo-me 64., Taani 83., Rootsi 109., Läti viimane.

Meesjuunioride ja noorte konkurentsis on kolm edukamat Serbia, Argentiina ja Vene-maa, Eesti koondis asub koos Lätiga 56., Soo-me 44. kohal. Edetabelisse pääses 83 riiki.

Naisjuunioride ja noorte esikolmik on 79 riigi hulgas selline: 1. Hiina, 2. Brasiilia, 3. USA. Täiskasvanute maailmameistri Vene-maa järelkasvu leiame allas 22. kohalt. Eesti on koos Lätiga 66., Soome koos Leedu ja Taaniga 54. •

eM-kvalifikatsiooni

otsustavas kohtumi-

ses Hollandi vastu

polnud eesti mees -

konnal kahjuks kuigi

tihti põhjust

rõõmustamiseks.

11v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2 11v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ee

st

i k

oo

nd

nA

is

ko

nd

Kolmeaastase pausi järel kokku kutsutud Eesti võrkpalli rahvusnaiskonna kandi-daadid avasid treeninglaagri 30. juuli õh-

tupoolikul Audentese Spordihallis. Laager kestis kolm nädalat, pärast mida planeeriti 17.-18. augustiks kaks maavõistlusmängu Läti rahvusnaiskonnaga.

Eesti rahvusnaiskonnal õnnestus pärast pikka pausi võita esimeses maavõistlusmän-gus 3:1 (20, -16, 21, 16) lõunanaabrite esin-dus. Esimese geimi algus oli tasavägine ja kumbki võistkond suurt edu ei saavutanud. Geimi otsustavas faasis olid kindlamad

raHvusnaiskond kogunes taas

kodupublik sai üle

aastate kokku tulnud

koondnaiskonnale

kaasa elada.

võõrustajad, suutes 21:16 eduseisu 25:20 gei-mivõiduks vormistada. Teine geim kuulus kindlalt lätlannadele, kui 7:0 algedu suurendati 22:14-ni ning 25:16 geimivõit viigistas män-guseisu 1:1-le. Kolmas geim algas paremini Eesti võistkonnale, kui esimesele tehnilisele vaheajale mindi 8:4 eduseisus. Läti suutis veel ühe punkti kaugusele tulla (20:21), kuid ena-maks külalistel jõudu ei jätkunud. 25:21 geimi-võit viis Eesti mängu 2:1 juhtima. Neljanda geimi põhisündmused toimusid juba alguses, kui Eesti suutis 3:5 kaotusseisus 6 punkti jär-jest koguda ning 9:5 juhtima minna. Rohkem pinget ei tekkinudki, eduseis suurendati 16:8-ni ning geim lõppes tulemusega 25:16. Eesti parimas mängijaks valiti Anu Ennok.

Peeter Vahtra, Eesti rahvusnaiskonna peatreener: “Andis tunda, et me pole kaua mänginud. Treeninud oleme küll. Võitlust oli, tahtmist oli, häid serve oli kohati, kaitses pingutati, aga seda rünnakupurakat veel pole. Küll see tuleb. Vahetuste tegemisel lähtusin kokkuleppest, et saame lätlannadega mängi-da kokku neli korda – kaks korda Viljandis ja kaks korda Lätis – tuleval nädalal. Vahetasin mängijaid päris palju. Natalja Bratuhhina tegi natuke seljale haiget, tema kohta mängib kaksikõde Polina. Kõik saavad mängida.”

12 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ek

sP

er

di

d v

As

tA

vA

d

12 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Janis Leitis, Läti rahvusnaiskonna pea-treener: “Füüsiliselt oleme eestlannadega enam-vähem samal tasemel, aga kaitses said nad palju raskeid palle kätte ja serviga suru-sid lõplikult maha. Tuleb tugevamatega tihe-damalt kokku saada. Mängida me natuke oskame, aga vastupidavust ei jätku. EM-i mõlemad eelvalikmängud Küprose vastu me võitsime, teises ringis läheb muidugi ras-keks – oleme ühes alagrupis Tšehhi, Bulgaa-ria ja Ungariga. Videote põhjal tundub, et võiksime vastu hakata ungarlannadele.”

“Olen rahul oma venna (aastaid Eestiski pallinud Agris Leitis on Läti rahvusnaiskon-na teine treener – toim.) abiga. Ta märkab või teab asju, mille peale mina ei tule. Ise töötan koolis kehalise kasvatuse õpetajana Jelgavas, võrkpallitreeninguteks sõidan õhtuti Riiga. Arvan, et kordusmängudeks Riias liitub koondisega kaks kogenud mängijat, üks neist on 43-aastane sidemängija Sana Catlaksa. Ta on parem kui nooremad, aga töö ei lase pikalt puududa,” lisas Leitis.

Päev hiljem, 18. augustil, Viljandi Spor-dihoones peetud korduskohtumises saavutas Eesti samuti tulemusega 3:1 (22, -22, 23, 15) võidu. Kaks esimest geimi olid tasavägised ning lõppesid tulemusega 25:22, kui esimeses oli parem võõrustajate koondis ja teises Läti võistkond. Külalised olid lähedal ka kolman-da geimi võidule, kuid Eesti suutis 21:23 kaotusseisus neli järjestikust punkti koguda ning mängu 2:1 juhtima minna. Neljas geim kuulus täielikult Eesti naiskonnale, kui 11:6 eduseis suurendati 20:9-le ning geim võideti tulemusega 25:15. Eesti parimaks mängijaks valiti Mari-Liis Graumann.

Peatreener Peeter Vahtra eesmärk oli enne Läti pinnal peetud kordusmänge kõiki-dele mängijate võimaluse andmine. “Tahan kõiki näha endast parimat andmas. Kindlasti katsetan, aga tahan ka võita. Kõige enam va-jab meil tugevdamist blokk, sealtkaudu para-neb ka kaitsemäng.”

Kas me Leedust saaksime jagu? Vahtra: “Jah, olen selles kindel. Aga leedulastest pole midagi kuulda.” Aga Valgevenest? Vahtra: “Kindlasti mitte. Suudaksime võrdsust hoida vaid ajuti. Pigem oleksin optimistlik Soome ja Rootsiga kohtudes.”

23. augustil peetud kolmanda Läti - Eesti maavõistlusmängu võitis Eesti rahvusnais-kond, seekord numbritega 3:2 (-20, 23, 19, -14, 9). Peatreener Peeter Vahtra: “Juhtisime geimidega 2:1, lasksin kõikidel mängida. Lä-tit ei aidanud ka kahe kogenud mängija, seal-hulgas rahvusvahelisel tasemel sidemängija lisandumine. Meie noor side, Kadri Siro, tuli väga hästi toime.”

Eesti esindusnaiskond lõpetas neljamän-gulise seeria Läti naiskonna vastu edukalt, kui võõrsil peetud viimases kohtumises võeti 3:1 (-14, 18, 16, 26) võit. Seega oli Eesti lõu-nanaabritest kolmel korral üle tulemusega 3:1, lisaks saavutati 3:2 võit.

“Vastane võinuks ju kõvem olla, aga see polnud minu teha,” ütles peatreener Peeter Vahtra. “Meie tegime neli nädalat korralikult trenni, naised olid motiveeritud ja tahavad koondises mängida. Kõik nad õigustasid esindusnaiskonda kutsumist.”

anu ennok.

eesti naiskonna peatreener Peeter vahtra.

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ek

sP

er

di

d v

As

tA

vA

d

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Eesti koondise kandidaadid saabusid juuli lõpus alanud treeningulaagrisse Tallin-nas erinevas kehalises seisus, lõppes ju klubi-hooaeg juba kevadel. Tasandustöö andis tule-musi. Peeter Vahtra: “Olen ettevalmistsükliga väga rahul. Mängud andsid usu, et oleme õi-gel teel. Nüüd ei tohi enam vahet sisse lasta, vaja on koondist hoida. Meil on võtta nii ko-genud mängijaid kui lootustandvaid tüdrukuid.”

Koondise tase oleneb spordikoolis oman-datust ja tööst klubides – Vahtra arvates kuni 70-80% ulatuses. “Eesti naiskonna tugevaim külg on serv, vastuvõtt enam-vähem. Kaitse-mäng sõltub bloki kasutegurist, aga blokk pole meil stabiilne. Oma osa mängib kasv, pikkusega ei ole meie naised kunagi hoobel-da saanud. Peame harrastama kiiret mängu. Meie serv lõi Lätil jalad alt, ka Soome-Eesti ühisliigas oli see eelmisel hooajal Viljandi naiskonna tõhusaim relv,” väidab Vahtra.

Vahtra nendib, et halvaks uudiseks on Pärnu naiskonna eemalejäämine Eesti meist-rivõistlustest. Seda kõrgemalt hindab ta mängimisvõimalust Soomes. “Meie jaoks on Soome meistriliiga väga hea väljund, see pole nõrgem Prantsusmaa esiliigast,” usub Vahtra. Eesti tugevaimat klubi treenib koondise pea-treener ka eeloleval hooajal.

Eesti rahvusnaiskond saab ühistreenigu-teks uuesti kokku enne 2013. aasta mais toi-muvat maailmameistrivõistluste 2. ringi kva-lifikatsiooniturniiri. Tulevasse aastasse jääb ka osavõtt Euroopa meistrivõistluste eelringidest.

Maavõistlusmängudele kaugeim tulija on Natalja Bratuhhina, Küprose 2011/2012 hooaja meister ja superkarika võitja Limas-soli naiskonna koosseisus. Eeloleval hooajal liitus ta Terville’i Florange naiskonnaga, kus mängib tema kaksikõde Polina Bratuhhina. Koos üritatakse Florange klubi tagasi Prant-susmaa kõrgeimasse divisjoni aidata. Möö-dunud hooajal oli Polina üks sealse tippliiga resultatiivsemaid. Koondisega liituvad loode-tavasti ka USA-s õppivad eestlased ning Soomes töötav ja mängiv Katre Laanes. Naiskonna peatreener on Peeter Vahtra (51), abiks Rando Ringmets (25). •

13

Pall löödi vastase väljakule punktiks.

võiduks vajalik

viimane punkt on

saavutatud.

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 214

ko

on

di

sL

As

ed

Pi

Ld

is

eesti meeskond eM-finaalturniiril.

oliver venno serv tegi

vastastele palju pahandust.

venemaa kolmene blokk püüab oliver venno

rünnakut takistada.

rait rikberg emotsioone

vaka all ei hoia .

eesti meeskond

nautimas Pärnus

kodupubliku

toetust.

iga palli eest

võideldakse

viimase

võimaluseni.

Ta

iro

Lu

TT

er, Õ

HT

uLe

HT

Ta

iro

Lu

TT

er, Õ

HT

uLe

HT

Joo

SeP

Ma

rT

inSo

n, Õ

HT

uLe

HT

Ta

iro

Lu

TT

er, Õ

HT

uLe

HT

Ta

iro

Lu

TT

er, Õ

HT

uLe

HT

Ta

iro

Lu

TT

er, Õ

HT

uLe

HT

15

ko

on

di

sL

As

ed

Pi

Ld

is

avo keel mängijaid

juhendamas.

koondis on valmis

järgmises palliva-

hetuses endast

parima andma.

koondise kolmene

blokk.

Meeskond tänab

Tšehhi sõitnud

fänne.

Boriss Kolčins

annab võistkonnale

vajalikke näpu­

näiteid .

Ta

iro

Lu

TT

er, Õ

HT

uLe

HT

Ta

iro

Lu

TT

er, Õ

HT

uLe

HT

Ta

iro

Lu

TT

er, Õ

HT

uLe

HT

Tee

T M

aLS

ro

oS,

ÕH

Tu

LeH

T

ar

no

Sa

ar

, ÕH

Tu

LeH

T

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

oL

üm

Pi

A

Venemaa võttis lõpuks teenitud kullaPärast Nõukogude Liidu lagunemist on Ve-nemaa meeste võrkpall pidanud taluma taga-silööke rohkem, kui ükski teine. Tiitlivõistlu-si alustatakse küll pidevalt suurfavoriidina ning avamängud kindlalt ka võidetakse, kuid kui olukord läheb pingelisemaks, siis kaota-takse – olgu see siis veerandfinaalis, poolfi-naalis või finaalis.

Londonis tuli näiliselt nõrgemas A ala-grupis nelja võiduga esimeseks Bulgaaria, järgnesid Poola, Argentiina ja Itaalia. B ala-grupis, kus kokku sattusid kolm suurfavoriiti, oli edukaim USA, kellele järgnesid samuti nelja võiduga Brasiilia ja Venemaa. Mõneti üllatuslikult sai tugevast alagrupist edasi vee-randfinaali ka Saksamaa.

Kõik olümpiamängude veerandfinaalid olid ühepoolsed ja lõppesid kolme geimiga: Bulgaaria alistas Saksamaa, Venemaa oli üle Poolast, Brasiilia Argentiinast ning Itaalia lülitas välja tiitlikaitsja USA. Ka poolfinaalid ei pakkunud pealtvaatajaile üleliia pinget, kui Venemaa alistas 3:1 Bulgaaria ja Brasiilia oli 3:0 parem Itaaliast.

Itaalia võit pronksimängus 3:1 Bulgaaria üle osutus vaid vahepalaks, kui kogu maailm ootas suurt finaali Brasiilia ja Venemaa vahel. Avageim kuulus brasiillastele 25:19 ja teine

londoni olümpia: ülevaade turniiridest

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 216

geim 25:20 ning tundus, et venelasi on taba-nud jällegi seesama needus – kaotatakse ot-sustavas kohtumises. Kolmandas geimis oli mäng tasavägine ning Brasiilia jõudis ka kahe matšpallini, kuid venelased võitlesid kogu hingest, võitsid kolmanda geimi 29:27 ning järgnevad juba kindlamalt 25:22 ning 15:9 – tasuks olümpiavõit 32-aastase vaheaja järel. Kogu Euroopa võrkpalli tugevast tase-mest annab tunnistust viie võistkonna pääs veerandfinali ning kolme võistkonna jõud-mine poolfinaali.

Parimad mängijad Londoni olümpial

kasulikem mängija: Murilo endres (Bra)

Parim punktitooja: Maxim Mikhaylov (ruS)

Parim ründaja: Maxim Mikhaylov (ruS)

Parim blokeerija: Max Günthör (Ger)

Parim servija: Cristian Savani (iTa)

Parim sidemängija: Georgi Bratoev (BuL)

Parim vastuvõtja: krzysztof ignaczak (PoL)

Parim Libero: Markus Steuerwald (Ger)

Meeste võrkpalliturniiri lõppjärjestus1. Venemaa, 2. Brasiilia, 3. Itaalia, 4. Bulgaa-ria, 5-8. Argentiina, Saksamaa, Poola, USA, 9-10. Austraalia, Serbia, 11-12. Suurbritan-nia, Tuneesia

Brasiilia naiskond taas USA-st paremNaiste alagrupiturniir pakkus nii ootuspära-seid kui üllatuslikke tulemusi. Venemaa või-tis A-alagrupi täiseduga, Itaalia, Jaapani ja Dominikaani Vabariigi ees. B alagrupis ei suutnud tiitlikaitsja Brasiilia aga enamat nel-jandast kohast, ettepoole jäid USA, Hiina ja Lõuna-Korea.

See aga tähendas tõelisi põnevuslahin-guid veerandfinaalides, kus Venemaa lootus kustus pärast nappi 2:3 (otsustav geim 19:21) kaotust Brasiiliale, Itaalia jäi 1:3 alla Lõuna-Koreale ja Hiina 2:3 Jaapanile. USA kindlus-tas pääsu poolfinaali kindla 3:0 võiduga. Poolfinaalid pakkusid juba ootuspärasemaid tulemusi ning maailm sai kaasa elada Pekingi finaali kordusetendusele Brasiilia ja USA va-hel. Finaalis võitis Brasiilia tulemusega 3:1

olümpiavõitja

venemaa meeskonna

külakuhi.

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

oL

üm

Pi

A

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

USA ja tuli teist korda järjest olümpiavõit-jaks, pronksimängus alistas Jaapan 3:0 Lõu-na-Korea. Eurooplannadel pole aga enamat näidata kui 5.-8. koha jagamine.

Naiste võrkpalliturniiri lõppjärjestus1. Brasiilia, 2. USA, 3. Jaapan, 4. Lõuna-Ko-rea, 5-8. Hiina, Dominikaani Vabariik, Itaa-lia, Venemaa, 9-10. Suurbritannia, Türgi, 11-12. Alžeeria, Serbia

Parimad mängijad Londoni olümpial

kasulikem mängija: kim Yeon-koung (kor)

Parim punktitooja: kim Yeon-koung (kor)

Parim ründaja: Destinee Hooker (uSa)

Parim blokeerija: Fabiana Claudino (Bra)

Parim servija: Sheilla Castro (Bra)

Parim sidemängija: evgeniya Startseva (ruS)

Parim vastuvõtja: Fernanda rodrigues (Bra)

Parim Libero: Brenda Castillo (DoM)

Meeste rannavõrkpallis domineeris Euroopa, naistel muu maailmKas Londoni olümpiavõitjateks kroonitud sakslased Julius Brink ja Jonas Reckermann al-gatasid Euroopa valitsusaja meeste rannavõrk-pallis, on veel vara öelda. Küll aga võib Euroo-pat pidada Londoni olümpia põhjal tugevaimaks maailmajaoks meeste ranna-volles – lisaks kullale saavutati ka kolmas ja nel-jas koht.

Suurima üllatuse meeste rannavõrkpallis serveerisid meie lõunanaabrid – lätlaste ime-line edu Londoni olümpialiival sai tasutud pronksmedalitega, kui Mārtiņš Pļaviņš ja Jā-nis Šmēdiņš alistasid otsustavas mängus 2:1 hollandlased Reinder Nummerdor ja Ric-hard Schuili.

Naiste rannavõrkpallis domineerisid jät-kuvalt ameeriklased, kolmanda järjestikuse olümpiakulla võitsid Kerri Walsh Jennings ja Misty May-Treanor. Finaalis alistati kaasmaa-lased April Ross – Jennifer Kessy. Märkimis-väärne on Euroopa naiskondade tagasihoidlik esinemine olümpiamängudel tervikuna: alates rannavõrkpalli lülitamisest olümpiamängude kavva 1996. aastal Atlantas pole ükski Euroo-pa naispaar jõudnud nelja parema hulka.

Meeste turniiri lõppjärjestus 1. Brink-Reckermann (GER), 2. Emanuel-Alison (BRA), 3. Plavins-Smedins (LAT), 4. Nummerdor-Schuil (NED), 5-8.

17

Cunha-Ricardo (BRA), Nicolai-Lupo (ITA), Fijalek-Prudel (POL), Gibb-Rosenthal (USA), 9-16. Herrera-Gavira (ESP), Erd-mann-Matysik (GER), Samoilovs-Sorokins (LAT), Skarlund-Spinnangr (NOR), Seme-nov-Prokopiev (RUS), Heuscher-Bellaguar-da (SUI), Heyer-Chevallier (SUI), Rogers-Dalhausser (USA), 17-18. Reader-Binstock (CAN), Benes P.-Kubala (CZE), 19-24. Doppler-Horst (AUT), Xu-Wu (CHN), Grotowski-Garcia-Thompson (GBR), Asa-hi-Shiratori ( JPN), Goldschmidt-Chiya (RSA), Fañe-Hernandez (VEN).

Naiste turniiri lõppjärjestus1. May-Treanor-Walsh (USA), 2. Kessy-Ross (USA), 3. Larissa-Juliana (BRA), 4. Zhang Xi-Xue (CHN), 5-8. Schwaiger-Schwaiger (AUT), Slukova-Kolocova (CZE), Goller-Ludwig (GER), Cicolari-Menegatti (ITA), 9-16. Talita-Antonelli (BRA), Liliana-Baquerizo (ESP), Holtwick-Semmler (GER), Meppelink-van Gestel (NED), Van Iersel-Keizer (NED), Ukolova-Khomyakova (RUS), Vasina-Vozakova (RUS), Kuhn-Zumkehr (SUI), 17-18. Kla-palova-Hajeckova (CZE), Mullin-Dampney (GBR), 19-24. Gallay-Zonta (ARG), Cook-Hinchley (AUS), Palmer-Bawden (AUS), Lessard-Martin (CAN), Arvaniti-Tsiartsiani (GRE), Li Yuk Lo-Rigobert (MRI). •

Hetk enne naiste

finaalmängu uSa

ja Brasiilia vahel.

Õnnelikud

olümpiavõitjad

Brasiilia

naiskonnast.

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

oL

üm

Pi

A

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

eredamad killud olümpialt

18

Venemaa kuldmedal tuli Musersky punktirekordi abilPärast seda, kui Venemaa meeskond oli olümpiafinaalis Brasiilia vastu jäänud geimi-dega 0:2 kaotusseisu, otsustas peatreener Vladimir Alekno riskantse vangerduse ka-suks – digonaalründaja Maxim Mikhaylov liikus vastuvõtjaks ning temporündaja Dmi-triy Musersky diagonaalründajaks. Tagantjä-rele tarkadele jääb vaid tõdeda, et peatreener pani oma otsusega kümnesse ning just see vangerdus tõi Venemaale ihaldatud kulla.

Musersky kerkis olümpiafinaali rekordit tähistava 31 punktiga mängu parimaks, rün-nakul tõi vene hiiglane koguni 28 punkti (kõrge, 57%-lise resultatiivsuse juures). Mu-serkyt assisteeris 17 punkti kogunud Mik-haylov, kelle kindel vastuvõtt oli üks venelas-te mängu võidukursile viinud faktoritest.

Musersky ise jäi võidujärgsetes kommen-taarides tagasihoidlikuks, “Ma ei usu, et see oli mu karjääri parim mäng. Suudaksin olla veelgi resultatiivsem, kuid meeskond usaldas mind otsustavatel hetkedel ning see usaldus tasus enda ära”, rääkis ta.

Rannavõrkpalliturniiri liiv jagati spordiala populariseerimiseksÜle 4000 tonni olümpiaks rajatud ajutiste rannavõrkpalliväljakute liiva jagas mängude korralduskomitee tasuta erinevatele Londoni spordi- ja vabaajakeskustele, eesmärgiga tõs-ta huvi rannavolle mängu vastu. Kokku in-vesteeritakse keskuste arendamisse koguni pool miljonit naela.

Kuus õnneliku toetuse saajat olid Brentwoodi vabaajakeskus Essexis, Samuel Montagu noortekeskus Greenwichis, Lox-ford Park Redbridge’is, Verulamium Park St Albansis, Wimbledon Park Mertonis ja Barn Elms spordikeskus Wandsworthis.

Saalivõrkpalliturniiri statistikaMeeste turniiri suurimaks skooritegijaks tõusis oodatult Venemaa meeskonna diago-naalründaja (finaalmängus küll nurgaründaja positsioonile vahetatud) Maxim Mikhaylov, kes tõi oma meeskonnale kokku 148 punkti, neist 124 rünnakul, 11 blokis ja 13 servil. Mikhaylovi kasumlikkusest annab tunnistust fakt, et ta oli kogu turniiri efektiivseim rün-demängija 43,06%-lise efektiivsusega. Tur-niiri blokikunginga tiitlile kandideerivad kaks meest – enim blokipunkte saanud 205 cm-ne Bulgaaria koondise temporündaja

Misty May-Treanor ja Kerri Walsh kirjutasid end rannavõrkpalli ajalukkuAmeeriklannad Misty May-Treanor ja Kerri Walsh seadsid oma eduga järeletulevatele põlvkondadele väga kõrge lati – olümpiakul-lad riputati neile kaela järjest Ateena, Pekingi ja Londini mängudel. Kokku võideti olüm-piamängudel 21 järjestikust mängu ning gei-midesuhe 42-1 saab olema raskesti ületatav ükskõik millisele rannavõrkpalli paarile tulevikus.

May-Treanori ja Walshi finaalvastased, kaasmaalannad Jennifer Kessy ja April Ross polnud pärast olümpiamänge oma rivaalide kiitmisega kitsid: “Nad on läbi aegade parim tiim”, sõnas Kessy. Ka Ross ühines oma paa-rilise ülistamisega, väljendades oma uskuma-tust, kuidas suutsid kullanaised nii kiiresti ja võimsalt tippsporti naasta.

Misty May-Treanor teatas juba enne olümpiamänge, et need võistlused jäävad tal viimaseks. “Rannavõrkpall pole enam mu amet, soovin olla naine ja ema”, sõnas ta. Paa-ri suurepäraste tulemuste väärtust tõstab fakt, et May-Treanor taasliitus rahvusvahelise ran-navolle karuselliga 2011. aastal pärast kahe-aastast erinevatest vigastustest tekkinud pau-si, ka paariline Walsh võttis kahe poja sünnitamisega seoses tippspordist pausi. Kerri Walsh on otsustanud rannavõrkpalluri karjääri jätkata, esimesel MK-etapil pärast Londoni olümpiat oli tema paariliseks Nico-le Branagh, debüüt lõppes 9. kohaga.

oM rannaliiv jagati

heategevuseks.

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

oL

üm

Pi

A

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Viktor Yosifov (21 blokki) ja parima gei-mi keskmise blokipunktide hulga (0,85 blokki geimi kohta, kokku 17) kogunud 208 cm pikkune sakslane Max Günthor. Servikuninga tiitli viis Itaaliasse 20 äss-pallingut löönud Cristian Savani, parim vastuvõtja oli Poola koondise libero Krzysztof Ignaczak 75,59%-lise vastu-võtuga. Bulgaaria koondises paistsid sil-ma enim kaitsepalle (77) üles toonud li-bero Teodor Salparov ja sidemängija Georgi Bratoev (11,23 positiivset tõstet igas geimis).

Naiste turniiril oli numbrite järgi pa-rim Lõuna-Korea rünnakuliider Yeon-Koung Kim, kes kogus oma kontosse 207 punkti – neist 185 rünnakul, 15 blo-kis ja 7 serviga. Parim ründaja oli võitja-naiskonna USA koondise liider Destinee Hooker 37.93%-lise efektiivsusega (136 punkti). Hõbemedali võitnud Brasiilia naiskonnast paistsid silma parim blokee-rija Fabiana Claudino (30 punkti), servi-ja Sheilla Castro (10 ässa) ja vastuvõtja Fernanda Rodrigues (81,32%).

Rannavõrkpalliturniiri statistikaSuurim punktitooja oli turniiri lõppedes kuldmedalimees, sakslane Jonas Recker-mann (148 punkti), talle järgnesid pronksmedali võitnud Martins Plavins 140 ja neljandaks platseerunud holland-lane Richard Schuil 133 punktiga. Rec-kermann troonis ka servijate edetabeli tipus 13 ässpallinguga, kiireim serv (99 km/h) mõõdeti lätlasele Ruslans Soro-kinsile. Kõige efektiivsemad ründajad olid Konstantin Semenov (RUS) ja Phil Dalhausser (USA) 66%-lise resultatiiv-susega. Vastaste rünnakute tõrjumisel oli edukaim 37 blokipunkti kogunud Alison Cerrutti (BRA), kaitses noppis enim palle (43) üles Plavins.

Naistest paistis eelkõige silma resulta-tiivsuselt hiinlannad Zhang Xi 139 punk-tiga ja Xue Chen 125 punktiga. Chen lõi turniirl ka kõige rohkem ässpallinguid (21), samas kui kiirema serviga (81 km/h) ja efektiivseima rünnakuga (62%) paistis silma April Ross (USA). Ettearvatult oli vastaste rünnakute pidurdamisel blokis parim Kerri Walsh (24 blokki) ja kaitses tema paariline Misty May-Treanor (48 õnnestunud kaitsepalli). •

19

Finaali kangelane Dmitriy Musersky.

Punktikuningas Maxim Mikhaylov blokis.

Misty May-Treanor ja kerri Walsh.

20 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

oL

üm

Pi

A

20 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Kui rannavõrkpall kuulus esmakordselt 1996. aastal Atlantas olümpiamängude kavasse, oli esindatud ka Eesti – viimasel

hetkel olümpiale kvalifitseerunud Avo Keel ja Kaido Kreen kaotasid mõlemad kohtumi-sed ning jäid jagama 17-ndat kohta. Järgmist Eesti paari olümpial pidime ootama 12 aas-tat – Pekingisse kvalifitseerusid Kristjan Kais ja Rivo Vesik. Paremini ei läinud meie olümplastel ka Hiinas, sest kõik alagrupi-mängud kaotati ning tasuks 19. koha jagamine.

Kui Kristjan Kais otsustas 2010. aastal tippsportlase karjääri lõpetada, astus Rivo Vesiku paarilisena rahvusvahelisse karuselli Karl Jaani. Mõne aastaga tippseltskonnas ka-rastanud Vesik aga noore ja võimsa kaitse-mängijaga soovitud klappi ei leidnud ja sel-lest tulenevalt ka tulemust ei tulnud: Vesik  – Jaani parimateks jäid 2010. aastal Poolas Myslowices saavutatud 9. ning samal hooajal Ahvenamaal saadud 13. koht. Kahe ja poole aasta jooksul osutus MK-sarja põhi-turniirile 32 parima hulka pääsemine pigem erandiks kui reegliks. Sellest tulenevalt ot-sustas Rivo Vesik jätkata 2012. aastast koos-tööd uue paarilise Kristo Kolloga.

22-aastane Kollo pühendub algaval hoo-ajal täielikult rannavõrkpallile, loobudes oma kohast Tartu saalivõrkpalli esindusmeeskon-nas. “See hakkaks ettevalmistust segama ja seetõttu otsustasin professionaalsel tasemel saalis mängimisest loobuda. Esiliigas teen pi-sut kaasa, et end vormis hoida,” lausus Kollo. “Teeme ühise eesmärgi nimel tööd ja eks pä-rast ole näha, mis tulemuse see annab.”

Koos Vesikuga tahetakse kaasa teha järg-mine olümpiatsükkel. “Tervis on mul korras ja tahaks koos Kristoga mängida kuni Rio olümpiani. Edasi saab juba tema kellegi tei-sega jätkata,” rääkis Vesik, kelle sõnul oleneb plaani realiseerumisel väga palju toetajatest. “Saime hiljuti Teearu Grupi näol uue nimes-ponsori ja kui vanad toetajad ning Eesti Olümpiakomitee samuti jätkavad, saab täie-likult spordile pühenduda.” Jääb üle vaid loo-ta, et Kollo langetas saalivõrkpalluri karjääri rannavõrkpalluri oma vastu vahetades aruka otsuse, vastust annavad järgmised hooajad.

millal jõuab eesti rannavõrkpall taas olümpiale?

Naiste hulgas pole meil seni olümpiale asja olnud. Rahvusvahelises sarjas on meie mängijatest viimastel hooaegadel kaasa

löönud paljud: õed Natalja ja Polina Bratuh-hina, Kadri Puri, Mari-Liis Graumann, Anu Ennok, Kristel Kiens ja Kertti Külm. Kah-juks pole meie paare seni suurem edu saat-nud ning viimastel aastatel MK-sarja põhi-turniirile pole keegi pääsenud.

Kvalifitseerumise süsteem 2012. aasta Londoni olümpiale otsustati teha nii keeruli-seks, et keskmisele spordihuvilisele jäi see lõpuni selgusetuks. Läbi maailma karikasarja pääses olümpiale 16 parimat paari (igast rii-gist kuni 2), lisaks säilis võimalus pääse lu-nastada läbi kontinentide-põhise olümpia kvalifikatsioonisüsteemi. Kolme aasta jook-sul osalesid Eesti paarid nii meeste kui naiste kontinentaalkarikasarjas, kuid mõlema soo teekond lõppes eelviimases vaatuses – mehed alistusid kontinentaalkarika poolfinaaletapi teises ringis 0:3 Poolale ja naised jäid avarin-gis 0:3 alla Tšehhile.

Maailma rannavõrkpall on viimase kahe-kümne aastaga läbi teinud olulise arengu-hüppe – järjest rohkem on riike, kes panusta-vad lisaks saalis mängitavale nn tavavõrkpallile ka rannavolle arendamisse. Kui varasematel tiitlivõistlustel on eelkõige tooni andnud

21

oL

üm

Pi

A

21

Ameerika Ühendriikide ja Brasiilia paarid, on viimastel kordadel poodiumil olnud jär-jest rohkem eurooplasi. Rannavõrkpall on suhteliselt noor spordiala ning konkurents tipus läheb järjest tihedamaks. Järgmist Eesti paari olümpial ei tule loodetavasti 12 aastat oodata ning pöidlahoidjad usuvad, et meie mehed ja naised suudavad pääseda 2016. aas-ta Rio de Janeiro olümpiale. Nii meie mängi-jaid kui alaliitu ootab järgmiseks olüm-piatsükliks tähtis otsus: kas panustada ühele tugevale paarile, kes suudaks konkureerida MK-sarjas või luua tingimused kahele või-malikult tugevale paarile pääsemaks Riosse läbi riikide-vahelise kontinentaalkarikasarja?

Eesti paarid MK-sarja punktide alusel koostatud Londoni OM-edetabelis Rivo Vesik – Karl Jaani, 48. koht, 954

punkti (olümpiale viis viimasena 3400 punkti)

Natalja Bratuhhina – Polina Bratuhhi-na, 101. koht, 178 punkti (olümpiale viis 3350 punkti)

Eesti võistkondade tulemused Londoni olümpiamängude kontinentaalkarikasarjas

Mehed, i ring, G alagrupp, 16.-18.09.2010 rhodos, kreeka:Eesti esindajad Karl Jaani – Rivo Vesik ja Kaarel Kais – Kristjan Kais

i ring: eesti – rumeenia 3:0

i-ii koht: eesti – kreeka 3:0

Mehed, ii ring, D alagrupp, 9.-11.09.2011 illichchivsk, ukraina:Eesti esindajad Karl Jaani – Rivo Vesik ja Kaarel Kais – Kristjan Kais

ii ring: eesti – ukraina 3:1

i-ii koht: eesti – Saksamaa 1:3

Mehed, poolfinaal, 16.-19.05.2012 Sèvres, Prantsusmaa:Eesti esindajad Rivo Vesik – Kristo Kollo ja Argo Arak – Karl Jaani

i ring: eesti – Serbia 3:0

ii ring: eesti – Poola 0:3

iii-iv koht: eesti – Hispaania 1:3

naised, i ring, G alagrupp, 16.-18.09.2010 rhodos, kreeka:Eesti esindajad Anu Ennok – Mari-Liis Graumann ja Kristel Kiens – Kertti Külm

i ring: eesti – küpros 3:1

i-ii koht: eesti – kreeka 1:3

naised, ii ring, C alagrupp, 9.-11.09.2011 kopenhagen, Taani:Eesti esindajad Anu Ennok – Mari-Liis Graumann ja Kadri Puri – Maarja Kerner

i ring: eesti – Taani 4:0

ii ring: eesti – austria 1:3

iii-iv koht: eesti – Sloveenia 1:3

naised, poolfinaal, 17.-19.05.2012 Zug, Šveits:Eesti esindajad Natalja Bratuhhina – Polina Bratuhhina ja Anu Ennok – Mari-Liis Graumann

i ring: eesti – Tšehhi 0:3

natalja

Bratuhhina

blokis.

Polina

Bratuhhina

kaitsemängu

stiilinäide.

karl Jaani ja rivo

vesik. rivo vesik ja kristo kollo.

22 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

oL

üm

Pi

A

22 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Eesti kohtunikest on olümpiamängude põhitur-niiril vilistanud tallinlane Mati Koorep (1980.a. Moskvas) ja 1960. aastate algul Saksamaale ümber asunud Alexander Mühle (1972 Münchenis, 1984 Los Angeleses). Mühle on vilista-nud nii meeste kui naiste fi-naalmängu. Londoni para-olümpiamängude meeste iste- palli finaalkohtumist vilistas tartlane Toomas Murulo. •

Viljar Loor (1953 – 2011)Võistles NSV Liidu koondises esmakordselt 1975. aastal ja jäi impeeriumi olümpiakoon-disest 1976 napilt välja. Kindlaks põhikuuiku temporündajaks kujunes aastatel 1977-84. Moskva olümpiavõitja 1980. Võinuks olla kahekordne olümpiavõitja, paraku boikotee-ris NSV Liit 1984. a. olümpiamänge.

Kahekordne maailmameister, viiekordne Euroopa meister, kahekordne maailma kari-kavõitja, neljakordne Euroopa klubide karikavõitja.

Avo Keel (1962) ja Kaido Kreen (1965)Võistlesid rannavõrkpalli paarismängus 1996. aasta olümpiamängudel Atlantas. Ala-grupis saadi kaks kaotust ja jäädi jagama 17.-24. kohta. MM-il 1990 saadi 21. ja EM-il 1994 seitsmes koht. Keel tunnistati Eesti pa-rimaks võrkpalluriks 1993 ja 1994. Sidemän-gijana Eesti saalivõrkpalli meeskonna liige 1981-2003. Aastast 2005 Eesti koondmees-konna peatreener. Kuulunud aastatel 2000-2012 Eesti Võrkpallifödeatsiooni juhatusse.

Kaido Kreen kuulus Eesti koondisse si-demängijana ka saalivõrkpallis, sealhulgas NSV Liidu kõrgliigas aastal 1986. Ranna-võrkpalli MM-il 1990 21. ja EM-il 1994 seitsmes.

nemad on võistelnud olümpiamängudel

Kristjan Kais (1976) ja Rivo Vesik (1980)Võistlesid koos rannavõrkpallis Pekingi olümpiamängudel 2008. Alagrupiturniiril jäädi võiduta, kokkuvõttes 19. koht. Mitme-kordsed Eesti meistrid nii saalis kui rannas. Maaailma karikavõistluste etapivõitjad 2007, MM-il saavutati kaks korda viies (2005 ja 2007), EM-il neljas koht (2007).

Kristjan Kais on Tartu Ülikooli võrkpalli-lektor ja omandanud doktorikraadi. Rivo Ve-sik jätkab mängijakarjääri, üritades koos Kristo Kolloga pääsu Rio de Janeiro olüm-piamängudele 2016.

kristjan kais

vihmasel

olümpiaareenil

kaitses.

rivo vesik näitab

osavust jalaga

mängus.

23v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2 23v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

oL

üm

Pi

A

Olümpialiikumises osalevate riikide, nende sportlaste, treenerite ja kohtunike profes-sionaalseks tipphetkeks on olümpiamän-

gudel osalemine. Tee tippu on kõigile alati pikk, nii aega-  kui pühendumist nõudev. Tu-leb leida kompromisse pere, töö, spordi ja teiste hobide vahel.

Et võistlused saaksid toimuda sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus, peame meie, kohtunikud, olema hästi koolitatud nii mängureeglite kui käitumispsühholoogia nõuete kohaselt.

Minu võrkpallikohtuniku karjääri jooksul (läbisin istevõrkpalli rahvusvahelise kate-gooria kursuse 1997. a) on toimunud neljad suvised olümpia- ja paraolümpiamängud, kuid võimalus seal tegutseda avanes alles nüüd, Londonis. Teel selle saavutuseni olen saanud tegutseda istevõrkpalli EM-il alates 1997 aastast, juunioride MM-il 2008 ning MM-il 2006 ja 2010. Londoni paraolümpia-mängud võtsid meid vastu väga hästi organi-seeritud rõõmsameelsete vabatahtlike tegutsemisega.

Näitena mängude suursugususest andis olümpiamängude sponsor BMW ametnike käsutusse üle kolme tuhande (!) auto ning Adidas varustas meid kõiki vastava riietusega. Sportlased ja ametnikud majutu-sid olümpiakülas. Seal oli kõik eluks vajalik olemas: linnak, polikliinik, spordisaal, tohu-tute mõõtmetega ööpäevaringselt avatud söögisaal oma eri maailmajagude köökidega,

sportlaste vaba aja keskus, proteeside müügi- ja hoolduskeskus, poed ja palju kohvikuid.

Kuid selle kõige juures olid ka kindlad mängureeglid ja ranged piirangud. Näiteks ei tohtinud riietele või kottidele trükitud firma reklaam olla suurem kui 20 ruutsentimeetrit. Külla sisenemisel teostati kõikide transpor-divahendite turvakontroll ja inimesed läbisid iga kord sama kontrolli nagu lennujaamas.

Istevõrkpalliturniiril osales 8 naiskonda ja 10 meeskonda. Kohtunikke oli paraolüm-piale määratud maailma eri kontinentidelt kokku 22. Naiste turniiri esinelik oli lõpuks täpselt sama mis Oklahoma MM-il kaks aastat tagasi: Hiina, USA, Ukraina ja Hol-land. Meeste turniiridel on tosina viimase aasta jooksul MM-ide ja paraolümpiamän-gude kullaheitlusse asja olnud vaid Iraanil ja Bosnia & Hertsegoviinal. Pekingi POM-i ja Oklahoma MM-i meistermeeskond Iraan pidi seekord alla vanduma sihvakamale ja stabiilsemalt mänginud Bosnia & Hertsego-viinale. Minu suureks rõõmuks usaldas iste-võrkpalli maailmaorganisatsiooni WOVD kohtunike komisjon mind finaalkohtumist vilistama.

Lõpetuseks sooviksin tsiteerida Eesti In-vaspordiliidu peasekretäri Signe Falkenbergi sõnu olümpilaste kohta: “Sport on eneseteos-tus, mida vajab iga inimene, olgu ta puudega või terve. Kuid on võimatu sõnades seletada või kirja panna, mida see inimesele annab!” •

koHtunikuna olümpia tippHetki nautimas

TooMaS MuruLo,FivB ja WovD rahvusvahelise kategooria kohtunik

Toomas Murulo ja Cev-i

ametnik Stewart Dunne.

24 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

eu

ro

sA

rj

Ad

24 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Hooajal 2011-2012 osales Eesti klubidest Eurosarjas vaid Selver Tallinn, kes alus-tas hooaega tugevuselt teises sarjas CEV

Cup ning lõpetas tugevuselt kolmandas sar-jas Challnge Cup. Selveri esinemist võib kokkuvõttes pidada keskpäraseks – CEV Cupil kaotati avaringis, kuid Challenge Cupil jõuti kaheksandikfinaali.

CEV Cupi avaringis kaotati kodusaalis napilt 2:3 ning võõrsil juba kindlalt 0:3 Belg-radi Crvena Zvezda (Serbia) meeskonnale ning langeti madalamasse sarja. Challenge Cupil Hollandi klubi Dötinchemi Langhen-keli vastu võideti avamäng võõrsil napilt 3:2, ja kuigi kodusaalis tuli vastaste 3:0 paremust tunnistada, suutis Selver Tallinn otsustava kuldse geimi 15:13 võita ning pääses järg-misse ringi. Kaheksandikfinaali avamängus kaotas Selver Tallinn koduses Audentese Spordihallis Lausanne'i meeskonnale 2:3

eestlased eurosarjades

(otsustav geim 13:15), võitis kordusmängu Šveitsis 3:2, kuid jäi seekord otsustavas kuld-ses geimis 12:15 kaotajaks ning pudenes eda-sisest konkurentsist.

Ainsa eestlasena Euroopa Meistrite liigas kaasa teinud Oliver Venno ja tema klubi VfB Friedrichshafen (Saksamaa) jõudsid kuue parema hulka ehk ühe sammu kauguse-le nelja meeskonna finaalturniirist. Otsusta-vas faasis tuli tunnistada hilisema võitja, Kaa-sani Zeniidi paremust ning seega lõpetati maailma mainekaim klubisari hinnatava viienda kohaga.

Edukaim eestlane Eurosarjas oli Ardo Kreek, kelle koduklubi Varssavi Polütehni-kum jõudis Challenge Cup finaali, kus kao-tati kahe mängu kokkuvõttes ülinapilt teisele Poola klubile Czestochowa Tytan (otsusta-vaks saanud kuldne geim lõppes tulemusega 16:18). Samas sarjas jõudis veerandfinaali Raimo Pajusalu ja Keith Puparti klubi Rennes Etudiant (Prantsusmaa), seal tunnis-tati hilisema võitja paremust samuti otsusta-vaks saanud kuldses geimis.

Kuni kaheksandikfinaali jõudmiseni või-dukalt esinenud Eivo Žuravljovi meeskond Famagusta Nea Salamina (Küpros) langes turniirilt välja väga õnnetult, kuna ei jõutud kaheksandikfinaali kordusmänguks Rumee-niasse (halva ilma pärast) ning tabelisse kir-jutati Constanta Tomise tehniline võit. •

eesti koondislane,

rennes etudiant

temporündaja raimo

Pajusalu rünnakul.

ardo kreek koos meeskonnakaaslastega varssavi

Polütehnikumi meeskonnast.

oliver venno jõudis koos vfB Friedrichshafeniga euroopa Meistrite liigas

hinnatavale 5. kohale.

keith Pupartile usaldati rennes etudiant’is

paljude raskete rünnakute lahendamine.

25v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

eu

ro

sA

rj

Ad

25v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Eestis on hetkel läbi aegade kõige enam rahvusvahelise kategooria tegevkohtunik-ke. See näitab meie võrkpalli ja võrkpalli-

kohtunike pideva arenemise trendi. Lisaks neljale rahvusvaheliselt tegutsevale võrkpalli-kohtunikule (Toomas Murulo, Margus Kupp, Tiit Kõiv, Kristjan Vanaveski) on värs-kelt rahvusvahelise kategooria kohtuniku kursused läbinud Uku Rummi rannavõrk-pallis ja Rauno Murulo istevõrkpallis.

Samuti on meil suur rõõm näha endi hulgas aktiiv-seid naiskohtunik-ke (Irina Suhhova, Irina Saks, Ille Ma-remäe, Karolin Raudsepp), kes te-gutsevad naiste meistriliiga tasemel. Eesti Võrkpalli Lii-du kohtunike toim-kond eesotsas Mati

Koorepiga (samuti rahvus-vahelise kategooriaga) on panustanud iga-aastastele koolitustele, mis on andnud uue hingamise kõigile kohtunikele.

Euroopa meistrite liiga on maailma tuge-vaim klubivõrkpalli liiga, kus suuremate staa-ride aastapalgad ületavad juba ammu miljoni USA dollari piiri. Seal teevad ilma Euroopa võrkpalli suurriikide (Itaalia, Venemaa, Poo-la) klubid, keda assisteerivad järjest tugeva-mateks muutuvad Türgi, Aserbaidžaani, Prantsusmaa ja Saksamaa klubid. Meie oma Schenker Liiga on muutunud samuti palju rahvusvahelisemaks ning selles liigas tegut-semine on andnud väga hea baasi kohtu-mõistmiseks suurvõistlustel.

Meie kindlat tegutsemist on tähele pan-nud ka Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni kohtunike toimkond, kes on meid usaldanud ja määranud tegutsema järjest kõrgema tase-mega võistlustel. Euroopa meistrite liiga

mänge vilistab Toomas Murulo kolmandat hooaega järjest, Margus Kupp teist hooaega. Kuna oleme põhja-eurooplased, leiavad meie põhilised tegutsemised aset Skandinaavia-maades ja Ida-Euroopas. Et nii Venemaa kui Poola klubid on Euroopa klubivõrkpalli täie-likus tipus, tuleb selline kogemus igati kasuks.

Kui kilomeetreid mõõtma hakata, oleme kõige kaugemal vilistamas käinud nii Siberi-maal Novosibirskis kui Kaspia-äärses Ba-kuus. Tugevuselt teine ja kolmas liiga Euroo-pas, kus Selveri meeskond praegu ainsa Eesti võistkonnana heitleb, on vastavalt CEV Cup ja CEV Challenge Cup. Nendes kahes liigas tegutseb meie kohtunikest Tiit Kõiv ja esi-mest aastat ka rahvusvahelise kohtuniku kur-suse edukalt läbinud Kristjan Vanaveski.

Eesti kohtunike tase on kindlasti Euroo-pa tipus, oma tegevusega oleme me suutnud seda kinnitada. Et aga Euroopa ja kogu maa-ilma tipu ehk austava FIVB kohtuniku staa-tuse (maailmas on hetkel vaid 16 FIVB koh-tunikku) saavutamine on meie kui väikeriigi kohtunikule väga raske ülesanne, siis peame veel palju edukalt vilistama ning end nähta-val hoidma. Inimene õpib kogu elu, nii ka meie kohtunikud. •

eestlased mõistavad koHut igas eurosarjas

Toomas Murulo

euroopa meistrite

liiga mängu

vilistamas.

kristjan vanaveski (keskel), FivB reeglite

komisjoni esimees Jacek Spisak (Poola, vasakul)

ja FivB kohtunike komisjoni liige Sergei Titov

(venemaa, paremal).

Pe

rs

oo

n

26 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Oli sügis 2005, kui Avo Keel võrkpallitree-neri karjääri alustas, töölekutsujaks Au-dentese Võrkpalliklubi. Mängijakarjäär

oli lõppenud 42-aastaselt. Vaid mõne kuu möödudes valiti minimaalse treeneriprakti-kaga Keel juba Eesti koondmeeskonna pea-treeneriks. Lepingut pikendati konkurentsi-tult neli aastat hiljem.

Aega sisseelamiseks ja õppimiseks palju ei antud. “Esimene pabin läks MM-i esimese kvalifikatsiooniturniiri korraldamise peale Tallinnas, võitsime selle. Võistlusi tuli järjest.”

Avo Keele juhitud Eesti koondis osales neljas Euroopa meistrivõistluste valiktsüklis. Kaks korda õnnestus pääseda EM-i finaal-turniirile (2009 ja 2011), üks kord teise ringi. Ebaõnnestunuks loeb Keel tänavust EM-i valiktsüklit, mil lõppvõistlusele jõuda ei õnnestunud.

See-eest ei ole häbeneda pääsu kolman-dasse ringi MM-valiktsüklis 2009. aastal, kui maailmameistrivõistluste finaalturniirist jäi lahutama vaid paar mänguvõitu. Võiduta ei jäänud meeskond ka Euroliigas, kus kahel suvel (2005, 2006) osaleti.

Keel pole treeneritööd kõrgkoolis õppi-nud, järelikult toetub ta mängijakogemustele, vaatlus- ja analüüsioskusele, oma väga pika mängijapraktika kogemustele, intuitsioonile. Enesekindlust kogus stažeerimisel Itaalia ja Venemaa tippklubide juures. Uute teadmis-te-oskuste omandamiseks kavatseb ta mõne õpireisi ette võtta edaspidigi.

Keel tahaks meeskonda juhendada ka 2014.a. maailmameistrivõistluste valikmän-

gudes 2013. aastal. Üle-eelmise MM-i valik-turniiridel mängis Eesti meeskond hästi, jõu-des kolmandasse ringi.

Keel on näidanud, et suudab uutest ja eri-ilmelistest mängijatest konkurentsivõimelise meeskonna kokku sulatada. See ei tähenda, et tema samme sajaprotsendiliselt mõistetak-se, kaugel sellest.

Uus klubihooaeg on alanud, koondis tu-leb kokku kevadel, MM-i esimeseks ülevaa-tuseks. Keegi meie tippmängijatest pole tea-tanud soovist koondisega lõpparve teha. Kuna tuleva-aastase EM-i finaalturniirile jääb sõitmata, kavatseb Keel taas päevakorda tõsta osaluse Euroliigas, mille tänavu võitis meile hästi tuttav Holland (2. Türgi).

Keel: “Põhjus on lihtne: meil on kahe meeskonna jagu korralikul tasemel mängi-jaid, kellele praktika rahvusvahelises sarjas kasuks tuleks. Saaksin erinevaid mehi jälgida, koosseisuga varieerida, vastavalt mängijate koormusele klubides neile puhkust või too-nust anda jms. Mänge jätkuks mitmeks tur-niiriks enam kui kuu aja jooksul.”

Vanust sai Avo Keelel 2012. aasta ok-toobri esimesel päeval 50, treenerina on ta endiselt noor ja lootustandev. Soov koondist edasi treenida tõestab, et tema ambitsioonid pole veel ammendunud. Vallutamata kõrgen-dikke piisab: näiteks MM-i finaalturniirile jõudmine, pääs Euroliiga esikolmikusse... Maailma edetabelis on Eesti 38., Euroopas 16. - kõrgemal kui kunagi varem. On aeg pürgida kõrgemale. •

avo keel: on aeg minna euro-liigasse

Ma

Ti H

iiS,

ÕH

Tu

LeH

T

Pe

rs

oo

n

27v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Kuuekordne Eesti meister võrpallis Maia Dilaktorskaja ilmutas möödunud kevadel kahes väikeses köites luuleraamatu ühis-

pealkirjaga “Kaks kaid.” Kahe kodumaa mo-tiiv kordub tema luuletustes sageli. Pärast pensionile jäämist siirdus Maia Dilaktorskaja Tallinnast Peterburi – linna, kust ta maail-masõja järellaines Königsbergi kaudu 1946. aastal Tallinna jõudis.

Dilaktorskaja (kuni 1955. aastani Ma-lõševa) sündis 6. märtsil 1933 tollases Lenin-gradis ja harrastas algul edukalt ujumist. Võrkpallur sai temast alles 17. aasta vanuselt. Tallinnas lõpetas ta 19. keskkooli ja keemi-kuna Tallinna Polütehnilise Instituudi (prae-gu TTÜ). Võrkpalli mängis Dünamo, TPI, Kalevi ja Kaubamaja naiskonnas, Eesti meistriks tuli 165 cm pikkune sidemängija ja silmapaistev kaitsemängija vahemikus 1955-71. Küpsemas eas harrastas ligi poolteise aas-takümne vältel talisuplust.

Dilaktorskaja töötas kaua Punases Retis insenerina ja treenis ligi kakskümmend aas-tat ka tehase naiskonda. Tema abikaasa Sta-nislav Dilaktorski, alguses samuti ujuja (Eesti

noortemeister), tuli 1968. aastal Kalevi võrk-pallimeeskonnaga NSV Liidu meistriks.

Järelsõnas luuleraamatule kirjutab Maia Dilaktorskaja: “Värsse kirjutasin lapsepõlves, hiljem nappis aega ja polnud ka õiget taht-mist. Üheksakümnendatel hakkasin fikseeri-ma sündmusi ja olukordi, eesti poliitikute väljaütlemistest sain teada, et olen migrant ja välismaalane, ema muutus okupandiks. Ar-mastasin ühte suurt Kodumaad, aga praegu jagan end kahe linna vahel: Piiteris elab tütre ja õe pere, Tallinna on maetud mu ema, poeg, mees...”

Eesti kodakondsuse sai hästi eesti keelt rääkinud Maia Dilaktorskaja 1993. aastal, Eesti pass anti talle kolm aastat hiljem. 1998. aastal loobus ta Eesti passist ja siirdus elama Sankt Peterburgi. Suvel 2012 külastas ta taas kauaaegset kodulinna, kohtus sõpradega ja tutvustas oma luulet. Ühe eksemplari kogu-mikust pälvis ka volley.ee.

“Kaks kaid” on Maia Dilaktorskaja esi-mene luulekogumik, pühendatud emale ja õele. Kogumiku esimene luuletus on aga... korvpallur Jaak Lipsost. •

mitmekordne eesti meister võrkpallis avaldas luulekogu

eeST

i SP

or

DiM

uu

Seu

M

Pe

rs

oo

n

28 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Tulenevalt suurenenud huvist Euroopa meistrivõistluste vastu (Eesti meeskonna kaalukaim väljund) on asjakohane meelde

tuletada Jaanus Lillepuu (49) omaaegseid saavutusi. Võrumaalt pärit Lillepuu on viie-kordse Euroopa meistri Viljar Loori kõrval teine ja seni viimane eestlane, kes Euroopa täiskasvanute meistriks tulnud. Loomulikult sai selleni jõuda vaid NSV Liidu koondise dressis. Tiitlivõidust möödus 4. oktoobril 25 aastat.

Keskhariduse omandas Lillepuu Tallinna Spordiinternaatkoolis (1981, praegu Auden-tes) ja majandusalase kõrghariduse Tallinna Polütehnilises Instituudis (1988, praegu TTÜ).

EM-il 1987 kulla võitnud NSV Liidu koondisse kuulus 196 cm pikkune Lillepuu ründajana, kuigi näitas noorteklassis end heast küljest ka sidemängijana. Auhinnariiu-lis on veel Euroopa juunioride kuld aastast 1982, üliõpilaste MM-i hõbe 1985, tugeva-koosseisuliste Hea Tahte mängude võitja medal 1986, NSV Liidu noorte meistrivõist-luste hõbe ja pronks. Mitmekülgsust kinni-tab NSV Liidu karikavõistluste kolmas koht

(1989) rannavõrkpalli paarismängus koos Ain Porgiga.

Lillepuu sai Gentis (Belgia) Euroopa meistriks tulles palju mängida, mõnigi kord saatis peatreener Gennadi Paršin ta platsile meeskonnale raskel hetkel. Pärast turniiri Paršin (usutluses Spordilehele) kiitusega ei koonerdanud: “Jaanus mängis hästi. Kasuta-sin teda peaaegu igas mängus. Ta on koondi-sele väga vajalik, sest oskab lüüa erineva kõr-guse ja kiirusega tõsteid ning valdab suurepäraselt ka ülaltsöödu tehnikat. Kõrge mängukultuuriga võrkpallur.”

EM-i meeste turniiri finaalis Prantsus-maa vastu tegutses kõigile nähtavalt veel üks eestlane – pukikohtunikuna vilistas kohtu-mist Saksamaal elav Alexander Mühle.

Lillepuu edasist karjääri ei lasknud loo-tuskohaselt edendada käevigastus, mis teda pikka aega tõsiselt kimbutas. Souli olümpia-mängudele jäi parimas eas (25) eestlasel sõit-mata, NSV Liidu koondis naases Lõuna-Ko-reast hõbemedaliga (1. USA).

Nagu ikka, on edukal õpilasel mitu õpe-tajat. Võru spordikoolis juhendas Lillepuud Aksel Saal, Tallinna Spordiinternaatkoolis Raimund Pundi, Kalevis ja Eesti koondises Laimons Raudsepp, lisaks NSV Liidu (noor-te)koondise treenerid.

Lillepuule kuulub au olla esimene eesti võrkpallur, kes pääses mängima maailma tu-gevaimaks peetava Itaalia kõrgliigasse. Alates 1989. aastast veetis ta Itaalia eliitdivisjonis A1 neli ja A2-s kaks aastat. Sealt pärineb ka ladus itaalia keel – lisaks inglise, soome, vene ja võru keelele. Juba hulk aastaid töötab ta Tallinnas Toshiba toodangu maaletoojana. Jaanus Lillepuud on täielik alus pidada Eesti kõigi aegade üheks andekamaks, mitmekülg-semaks ja edukamaks võrkpalluriks. •

jaanus lillepuu – viimane euroopa meister?

29v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Pe

rs

oo

n

milline oli su esimene kokkupuude treeneritööga, mis on kõige paremini meeles?Nostalgia – kui käisin Rakvere poistega Bal-tic Sea Cupil Soomes Vantaas, kus osalevad põhjamaade noortevõistkonnad... olen seal ka ise korduvalt noorvõrkpallurina osalenud.

mis jäi kõige eredamalt meelde eelmisest, 2011/12 hooajast Tartu meeskonna treenerina?Schenker Liiga finaal: üks päev, üks mäng, see võit oli üllatus ja emotsionaalne hetk – seda kogu võistkonnale. Meie suur tugevus oli võistkonna ühtsus, mäng ei püsinud ühe konkreetse mängija najal.

Kui palju pidid peatreenerina muretsema või närveerima eelmise hooaja eelarveprobleemide tõttu?Otseselt see minu tööd ei seganud, mängijad olid kohal trennis ja mängudel, vajalikud tin-gimused töö tegemiseks olid tagatud. Meil on juhtkonnaga olnud kogu aeg väga hea läbisaamine.

oled Schenker liiga üks noorimaid peatreenereid, kas see annab eeliseid või toob hoopis takistusi?Treeneri kogemustepagas suureneb iga aas-taga, harjumuspäraseid ning varem ette tul-nud situatsioone on rohkem – nende puudu-mine on ehk suurim noore treeneri miinus. Eelis on tänapäevase võrkpalliga kursis ole-mine, pidev jälgimine ja juurdeõppimine kaasaegsest võrkpallist igal tasandil. Viimase 10 aasta jooksul on mäng palju muutunud, noorel treeneril pole ohtu aegunud lähene-mistes kinni olla.

milline võiks välja näha sinu edasine karjäär?Tahaks proovida treenerina kätt väljaspool Eestit. See on kindlasti raske, hetkel tingituna minu noorusest ja sellest, et Eesti pole rah-

vusvaheliselt hästi tuntud võrkpallimaa.

mida kasulikku oled õppinud tööst rahvuskoondise abitreenerina?Olen näinud uusi võistkondi, mängustiile, varasemad kogemused piirdusid Balti re-giooni võrkpalliga. Võrreldes klubivõrkpalli-ga on koondises kõrgemal tasemel män-guanalüüs. Kindlasti olen õppinud ka Avo pealt – jälginud tema käekirja ja mõttemaail-ma ning võtnud sellest sobiva kasutusele enda töös.

millised on su peamised hobid peale võrkpalli?Suur hobi on tervisesport, seda erinevates vormides. Mulle meeldib ise sportida – see toob ellu mitmekülgsust. Vaba aja sisustami-seks üritan leida võrkpalliväliseid tegevusi, eelmisel suvel leidsin enda jaoks golfi. Ka te-gevus rannavõrkpalli treenerina on toimunud seni hobikorras.

Kuidas oled rahul bigbank Tartu mees-konna komplekteerimisega 2012/13 hooajaks? Piiratud eelarve oli segav faktor, sest Eesti mängijatest ei saanud kõiki, keda oleks tahtnud. Tei-sed sõlmisid lepin-gud, kui meil veel kindlust polnud. Meilt lahkus kuus mängijat, asemele-tulijad on noored. Noormängijad on võistkonnaga liide-tud potentsiaali pä-rast, nende ülesan-deks jääb selle hooaja lõpuks enda palkamist õigustada. •

rainer vassiljev: ambitsioonikas noor treener

Rainer Vassiljev

Sündinud 19. juulil 1983 Rakveres

Võrkpallitrenni läks 7-aastaselt. On kuulu-nud U-18 vanuseklassi noortekoondisse, Eesti noortemeister nii saali- kui rannavõrkpallis.

Rannavõrkpallitreeneri debüüdi tegi 2005.a suvel, saalivõrkpallis algas karjäär 2005.a sügisel Tartu SK Duo noortetreenerina. Tar-tu esindusmeeskonnaga liitus Urmas Tali abilisena 2007/08 hooajal, peatreeneri koha võttis Oliver Taatsilt üle 2008/09 hooaja lõpus.

Tair

o L

uT

Ter

, ÕH

Tu

LeH

T

Pe

rs

oo

n

30 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Kaksikõed Polina ja Natalja Bratuhhina, Eesti koondislased nii saali- kui ranna-võrkpallis, mängivad 2012. aasta suvest

taas koos. Juba mullu Prantsusmaa kõrgliigas Terville’i Florange mänginud Polina sai uueks klubikaaslaseks Natalja, kes tuli möö-dunud aastal Limassoli naiskonnaga Küprose tšempioniks. Florange naiskond langes keva-del Prantsusmaa tippliigast, eestlannadest õdede abiga püütakse eliitseltskonda tagasi pöörduda.

Polina oli möödunud hooajal Prantsuse kõrgeimas divisjonis paremuselt viies ründaja ja kuues punktitooja, agendiga tekkinud probleemid said aga saatuslikuks parema klubi leidmisel. Kui Florange’i klubi tegi pakkumise Nataljale, otsustas ka Polina veel üheks aastaks paigale jääda.

Polina, kas teid aetakse praeguses klubis ka omavahel segamini? Meid ei aja keegi sassi, mis on omaette kurb  – ei saa üldse nalja teha. Kuna olen võistkonnas juba pikka aega, siis mind tun-nevad kõik väga hästi. Keeleoskuse järgi saa-dakse ka aru, kuna Natalja ei räägi prantsuse keelt nii hästi nagu mina.

natalja, hinda palun oma eelmist (Küpros) ja praegust (Prantsusmaa) tööandjat?Küprose ja Prantsusmaa võistkonnad on väga erinevad – Küproses oli meil kolm välismän-gijat, üks neist mängiv treener. Trenne oli 5-6 korda nädalas, kohalikud tüdrukud võtsid võrkpalli pigem kui hobi, mistõttu nende suhtumine trenni ja ka mängu kvaliteet ei ol-nud nii hea. Võistkonna juhtkond oli ebapro-fessionaalne – kui neil tekkisid rahaproblee-mid, kadusid nad lihtsalt ära ning ei üritanudki olukorda parandada. Prantsus-maal seevastu on võimalik võistkonnal oma-da nii palju välismängijaid kui tahetakse, mängijad on professionalsed, võrkpalli võe-takse tõsiselt. Juhtkond on alati võistkonna juures... alati abivalmis, palka makstakse sta-biilselt. Siin Prantsusmaal on ideaalsed olud võrkpallile pühendumiseks.

õed bratuHHinad jälle koos Polina, kas tundsid eelmisel hooajal õest

kaugel olles ka igatsust või oli väike paus kasulik?Aeg-ajalt tundsin väga suurt vajadust, et Na-talja oleks lähedal, et ta toetaks mind rasketel hetkedel. Arvan et see oli hea, et me mingi aeg üksteisest eemal olime, õppisime olema iseseisvamad.

natalja, milles oled sa võrkpalliväljakul õest parem, millest kehvem?Milles olen Polinast parem... seda on raske öelda, tema väidab, et minu rünnak on tuge-vam. Milles kehvem... tema vastuvõtt on pa-rem, ta hüppab kõrgemale.

Kas teil on lootust jõuda kõrgemale saali- või rannavõrkpallis?Polina: Kui me harjutaks rannavõrkpalli nagu me harjutame saalivõrkpalli, siis meil oleks rohkem võimalusi just rannas kõrge-male jõuda. Saalis meiekasvulisi nii kergelt headesse võistkondadesse ei võeta. Oleme töökad tüdrukud ja kui meil oleks võimalu-sed tegelda aastaringselt rannavõrkpalliga, jõuaks me heale tasemele. Kuna rannavõrk-pall ei anna nii stabiilset sissetulekut kui saa-livõrkpall, hakkame me sellest vaikselt loobuma.

Natalja: Kõrgemale tasemele võiksime jõuda nii saali- kui rannavõrkpallis. Saalis oleks suurepärane Prantsuse meistriliiga, see on mu järgmise hooaja eesmärgiks. Ka ranna-volles oleks tippu jõudmine võimalik, kuid seda eeldusel, et tegeleda rannavõrkpalliga aastaringselt ja tõsiselt. Rannavolle muutub aina professionaalsemaks. Saalivõrkpall ta-gab kindla sissetuleku ja elamise. Rannavolle aga nõuab palju raha, meie seda hetkel leida ei oska. Praeguste plaanide järgi üritame kõr-gele jõuda just saalis.

Kuigi Bratuhhinad on viimasel ajal Ees-tist suure osa ajast eemal, pole side kodumaa-ga kadunud. Ida-Virumaal üles kasvanud kaksikõed tulid enda sõnul tänavu suvel Eesti koondise laagrisse “mõnusa sisetundega”, koondisse kuulumist peavad nad auasjaks. •

natalja ja Polina

Bratuhhina Terville’i

Florange’i värvides

(esimeses reas

vasakult teine ja

neljas).

Pe

rs

oo

n

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Kuidas juhtus, et said tööd Siberis?Sattusin Tjumeni klubisse, nagu ikka, mä-nedžeri vahendusel. Tuli info, et on vaja ja kutsuti ennast näitama. Käisin ära, jäädi ra-hule, vahepeale mahtus Eesti koondise tsük-kel. Dokumentide ajamine võttis aega, Vene-maa tööviisa saamine venis peaaegu kolme kuu peale. Tegin kogu aja trenni ja mängisin ka, ilma töölepinguta. Palka veel polnud, oli vaid mingi ettemaks. Ebakindlus hakkas närima.

Tagatipuks vigastasid jala.Jah, rebestasin sääremarja. Tekkis väike hirm, et mis saab, kui vigastuse pärast minuga le-pingut ei sõlmitagi. Tahtsin ennast näidata, tulemuseks oli, et tõstsin koormust liiga vara ja tõmbasin jala veel kaks korda ära. Lõpuks venis paus ligi kuu pikkuseks. Ka treenerid muutusid närviliseks. Õnneks said paberid korda, ka jalg paranes ning laskis mängida.

Kohanesid palliplatsil hästi?Arvan, et sobisin meeskonda. Mängisime va-helduva eduga. Kaheksas viimases mängus olin isegi libero, võitsime neist viis. Mängisin hooaja lõpuni, raha laekus ka. Hea kogemus oli.

mis mulje jättis Tjumen? Said korraliku elamise?Tjumen on rikas linn, kõik on olemas. Korter oli hea, ainult liiga suur üksinda elamiseks, kolmetoaline. Autot ei antud, buss oli meid igal pool ootamas. Kõik vajalik asus kümne minuti kaugusel. Meeskonnaliikmetega suhtlesin vene keeles, mängijatest oskas ing-lise keelt vaid üks.

Läheksid Venemaale veel?Venemaal võiks mängida, aga see pole lihtne. Superliiga tase on väga kõva, välismängijate arv kahega piiratud. Aga Tjumenisse läheks tagasi küll. Saalid, massöörid ja muu oli hea, raha maksti kokkulepitud summas. Olen juba sellises eas, et ei viitsi enam raha

tagaajamisega tegelda (Nõmmsalul täitub 19. jaanuaril 32 – toim.). Kuulsin, et nii mõnelgi teisel võistkonnal oli rahalisi probleeme.

oli aeg, kui otsisid omale klubisid ise. Enam ei taha?Kahekümneselt oled valmis rohkem otsima, katsetama, riskima. Olen selle läbi teinud. Aga kui oled juba ringis omaks võetud, saad vajalikust infost osa. Mänedžeriga on lihtsam suhelda. On suur vahe, kas hooajaks on kaks pakkumist või neli-viis. Kui on viis pakku-mist, võid öelda: “Sorry, mul on teistelt pare-maid ettepanekuid.” Hoopis teistmoodi suh-tud siis, kui sul on vaid üks-kaks pakkumist.

Ühegi klubi nimekirjas sind praegu pole. Treenid veel või oled ülepea ärisse sukeldunud?Praegu (oktoobris 2012 - toim.) tegelen vaikselt äriga, olen Itaalia spor-ditarvete firma Panzeri esindaja Põhjamaades. Vahendame ka rek-laamriideid. Püüame laieneda Baltikumis, Venemaale on raskem pääseda. Palli ma praegu ei mängi, ai-nult treenin vahete-vahel koos TTÜ meestega. •

31

kellel on venemaal Hea elada?oma eluetapist Siberimaal, Tjumenis (2011 – 2012), venemaa kõrgliigas a ehk tugevuselt teises divisjonis, samuti oma praegusest tegevusest jutustab eesti võrkpalli rahvusmeeskonna kauaaegne mängija Jaanus Nõmmsalu.

Jaanus

Nõmmsalu.

MaT

i Hii

S, Õ

HT

uLe

HT

32 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ek

sP

er

di

d v

As

tA

vA

d

32 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Võrkpall on olemuselt üsnagi keeruline pallimäng – seda nii võrkpalli õppivale lapsele või täiskasvanud harrastajale kui

ka saalis või telerist mängu jälgivale fännile. Ekspertide arvamustele tuginedes püüame leida selle olulisima, mis otsustab võrkpalli-platsil mängu saatuse. Kas treenerid peaksid mängu juhtides keskenduma oma või vastas-te tegevusele? Kas olulisem on mängida kii-resti, jõuliselt või hoopis vältida vigade tege-mist? Kas võtmekohaks on mõne konkreetse positsiooni mängija, võrkpallielemendi reali-seerimine või kombinatsioon teatud mängi-jatest või elementidest?

RiVO VESiKrannavõrkpallurRannavolles on kõige olulisem oma rünnak ehk sideout. Kui suudad oma rünnaku reali-seerida efektiivselt ja teha võimalikult vähe vigu, on vastane juba surve all, kuna sellisel juhul peavad nemad sinult punkte võtma. Minu arvates on blokk ja kaitse rohkem nagu boonuspunktid – ma ei ütle et bloki ja kaitse-ga ei saa mänge võita, aga siiski: kui oma rün-nak on kehv ja sisse tuleb palju eksimusi, on blokk ja kaitse rohkem nagu vigade parandus.

Rannavolle nõuab väljakul natuke roh-kem oma peaga mõtlemist ja ise otsuse vas-tuvõtmise võimet. Treeneri poolt enne män-gu pakutud taktika ei pruugi alati hästi töötada ja üsna tihti tuleb seda sportlastel endal väljakul muuta. Kokkuvõtvalt – tähtis on oma rünnaku hea realiseerimine ja tree-nerite osas arvan, et rannavolles on treeneri-test rohkem kasu siiski trennis kui väljakul.

KRiSTJAN KAiSevF koolitustoimkonna esimeesEeldustelt võrdsete vastaste duellist väljub võitjana see, kellel on rohkem tahet. Tahe

pingutada lõpuni, tahe või-delda iga palli pärast, tahe teha kõik selleks, et võita. Tahe on osaliselt treenitav, ent osa peab tulema mängija enda seest. Juba noorteklas-sis tuleks treeneril suunata laste tahet ja õpetada neid oma emotsioone väljakul välja elama.

Võistluste ajal on treeneri ülesandeks pi-gem võistkonna ergutamine ja psühholoogi-liselt positiivne toetus. Igasugune tehniliste soorituste parandamine ja vigade esile too-mine peab jääma treeningule. Treeneri poolt oluline korralik võistluseelne mängijate hää-lestamine ja seejärel juba nn "käe pulsil hoid-mine", kus vajadusel ergutatakse, vajadusel nõutakse ja tehakse kurjemat häält.

Noori tuleb rohkem tagant utsitada, tihti neid ka aidata kõrvalt juhendamisega kuhu liikuda, sest mängupilt ei ole veel kinnistu-nud. Täiskasvanute puhul sõltub jällegi vasta-sest, kas valida rohkem riskeeriv või alalhoid-likum mängujoonis. Rannavõrkpallis tuleb õpeatada mängijad iseseisvalt otsuseid vastu võtma ja mängu käigus vajadusel mängu-plaani muutma.

MARi-LiiS GRAUMANNrannavõrkpallurRannavõrkpallis pole võib-olla vaja nii jõuli-seid ega pikki mängijaid, edukalt löövad läbi ka lühemat kasvu mängijad. Vaja on seda, et mõlemad mängijad oleks üldfüüsiliselt heas vormis, kuna vahetusi seal teha ei saa.

Kui füüsiliselt on mängijad head ning võrkpallielemendid on selged, siis võitja ot-sustab see, kes vähem eksib – just otsustavatel hetkedel. Mulle meeldib võrkpallis ütlus, et kui ise palli maha ei löö, siis lüüakse sulle. Miks osad löövad otsustavaid palle edukalt ning teised mitte, oleneb mängija enesekind-lusest. Mida rohkem võistlusmomente on ning mida rohkem võite just tugevate vas-tastega, seda enese-kindlam oled. Tähtis on oskus mitte karta vigu teha.

mis toob võrkpallis võidu, mis viib kaotuseni?

33v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ek

sP

er

di

d v

As

tA

vA

d

33v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Eelkõige tuleb keskenduda enda tegevu-sele, kuidas servi vastuvõtust pall maha lüüa, millist servi ja kellele servida.

RAiNER VASSiLJEVBigbank Tartu ja eesti rahvusmeeskonna treenerTänapäeva võrkpall on liikunud nii kiiruse kui võimsuse arendamise poole. Ka keskmi-selt pikemad (nt Venemaa rahvusmeeskond) mängivad väga kiiret võrkpalli. Seda isegi ju-hul, kui pall jõuab sidemängijani 3-4 meetrit võrgust eemal.

Kõrgema meisterlikkuse tasemega võist-kondade puhul keskendub treeneri tegevus rohkem vastasmeeskonna mängule ja selle lõhkumisele. Keskpärase mängutaseme, sa-muti noorte võrkpalli puhul ja hooaegade alguses tuleb enam tegelda oma mängu leidmisele.

Võrkpallis on olulisim tulemust mõjutav element rünnak. Palju räägitud rünnakuprot-sent, kus kajastatakse vaid positiivset osa, ei anna täit pilti.

Vaatama peab ka negatiivset ehk omavi-gu. Parim näitaja on pluss-miinus ehk kogu efektiivsus, mida saab arvestada nii indivi-duaalsest kui kogu võistkonna vaatevinklist.

Servi osakaal mängu tulemuses on suur, mistõttu riskitakse palju ja sellest tulenevalt

sõltub palju sidemängija osavusest mäng laiali mängida. Juhul, kui sidemängija jääb keskpärase või kehva vastuvõtu tõttu hätta, võib mängu päästa hea diagonaalründaja.

RAiVO JEENASvõru vk/Sk naiskonna treener, noortetreenerLapsi õpetades pööran palju aega tehnika õpetamisele, arvestades igaühe individuaal-seid omadusi. Mängu tulemus sõltub vaimu ja füüsise parimast koostööst. Võiduks vaja-lik: korralik pal-ling, mis ei luba vastasel parimal moel rünnata... sidemängija, võistkonna aju, treeneri abiline väljakul... korra-lik pallingu ja rünnaku vastu-võtt (kaitsemäng). Eelistan kiiret mängu, võimalikult väheste vigadega. Mängus pean oluliseks oma võistkonna korrektset tegevust, samas jälgin ka vastast, üritades leida nende nõrgemaid kohti. Ühesõnaga, esiteks oma võistkonna mäng, seejärel hingestatud tege-vus, hea palling ja sidemängija.

ALAR RiKBERGeesti rahvuskoondiste statistikPeamine element, mille õnnestumine või ebaõnnestumine toob võistkonnale saali-võrkpallis võidu, on rünnak. Üldiselt võidab kohtumise parema rünnakuprotsendiga võistkond ning üle 55%-lise keskmise rünna-ku resultatiivsusega (naiste mängus 45%) on kaotada raske.

Kindlasti ei soovi ma rünnaku tähtsusta-misega väita, et teiste elementide harjutami-ne ja parimal tase-mel täideviimine poleks võidu saavu-tamisel oluline, kuid lihtsustatult võib väita, et per-fektne vastuvõtt, kiire ja täpne tõste või hästi sidemän-gijale toimetatud kaitsepall võimaldavadki rünnakul võiduni viivaid punkte tuua. Mängijatest – igas võist-konnas on enamasti üks-kaks liidrit, kelle mängu õnnestumine või ebaõnnestumine tu-lemuse otsustab. •

Tair

o L

uT

Ter

, ÕH

Tu

LeH

T

Pr

iiT

Lö

öP

er

34 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ti

Pi

kA

s.

tv

Eesti Võrkpalli Liit alustas märtsis 2011. koostööd Tipikas.TV portaaliga võrkpal-liülekannete tootmiseks ja näitamiseks nii

interneti kui telekanalite abiga ka teleri va-hendusel. Tipikas.TV portaali eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Filmi-klubi. Videoportaali esialgne loomise idee tekkis soovist filmiklubi omatoodangut mu-gavalt teiste tipikatega jagada. Portaali ees-märgiks on pakkuda TTÜ tudengitele või-malust hoida ja jagada oma videosid ning siduda Tipikas.TV-ga internetis levivaid ha-rivaid videoklippe.

Tipikas.TV projekti toetajad on TTÜ Üliõpilasesindus ning TTÜ IT osakond. Ti-pikas.TV server asub füüsiliselt TTÜ IT osakonna serveriruumis. Tipikas.TV tege-mistest andis meile ülevaate spordiülekanne-te eest vastutav Taavi Lüütsepp.

Kuidas algas koostöö Eesti Võrkpalli Liiduga?Koostöö sai alguse Võru ja TTÜ klubidega, esimese ülekande tegime 22. jaanuaril 2011.a

Võrust. Alguses oli meiepoolne suur huvi end proovile panna, et mida piiratud tehnikapar-giga ära suudame teha. Seejärel võttis meiega ühendust juba alaliit ja hakkas mängude üle-kandeid tellima. Eesti Võrkpalli Liidul ja võrkpalliklubidel on olnud Tipikas.TV aren-damises oluline roll – tänu nende tellimustele on paranenud meie tehnikapark ja töö kvaliteet.

Kuidas valmib üks ülekanne. Kui palju inimesi ja millist tehnikat selleks kasutate?Praegu näidatavad ülekanded tähendavad 3-liikmelist tiimi, kelle vastutusvaldkonnad on režii (pildivahetus, graafika, seisud, kor-dused, ülekande jooksmine) ja kaameratöö (2 operaatorit). Meie operaatorid peavad oma tööd alustama asjade ülespanekust ning lõpe-tavad pärast mahavõtmist – kõik toimub tii-mitööna. Ülemine operaator valitakse sujuva käe ja pikema võrkpallifilmimise kogemuse järgi. Alumine kaameramees püüab lähiplaa-ne, sinna sobivad leidlikud inimesed. Karmi

tipikas.tvportaal, mis toob võrkpalliHuvilisteni liHtsalt ja mugavalt

ti

Pi

kA

s.

tv

35v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

režisööri kätt meil pole, läheneme loomingu-liselt. Väga oluline hüpe võrreldes esimese hooajaga on kõrgkvaliteediga pildi vahetus-süsteemi kasutamine – see võimaldab pakku-da märgatavalt paremat pildikvaliteeti.

Kuidas valite kommentaatoreid mängudele, kes on rahva lemmik?Rahva lemmikkommentaator on Rivo Vesik. See sai selgeks kohe, kui ta esimesel aastal meie mänge kommenteerimas käis – tema jutt sobib hästi internetikeskkonda, tugevus-teks on hea huumorisoon, kõikide mängijate taustainfo rääkimine ja paljude isiklik tund-mine. Selline lähenemine meeldib meie noo-remapoolsele auditooriumile. TTÜ kodu-mängude kommenteerijaks otsisime esialgu naist, kommenteerimas käiski Sirli Laager, ja meestest Reimo Kuri – mõlemad tunnevad võrkpalli, kuid miinuseks on heas mõttes lo-bapidamatuse puudumine. Uutest tegijatest kiidan Selveri sidemängijat Ronald Järve. Kommentaatorid otsitakse ja valitakse üle-kandeid tellivate klubide poolt.

Tipikas.TV on 2012. aasta jooksul teinud 32 võrkpallimängu ülekannet? Kas tulevikus oleks võimalik mahtu kasvatada?Meil pole hetkel piisavalt tööjõudu ning asendatavaid inimesi, seega on kasv proble-maatiline. Püüame pidevalt uusi tegijaid välja koolitada ja mahte tõsta. Praegune maksi-mum on üks ülekanne nädalas, nõudluse kor-ral peame inimesi juurde otsima ning täien-davaid kogemusi hankima.

Kui suur on rekordvaatajate arv internetis?Unikaalse IP järgi on rekord 2700 vaatajat, enim vaatajaid on olnud 2011/2012 hooaja otsustavatel mängudel ja Eesti koondise sõp-rusturniirist Tallinnas.

Kas Tipikas.TV tegijatele on võrkpalli kajastamine töö või hobi?Kuna mul endal on suur huvi spordi ja võrk-palli vastu, on see ikkagi huvi, hobi. Tänaseks hakkab sellest hobist juba välja kasvama töö. Toimub pidev progress, oleme arendanud li-saks pildile ka helikvaliteeti, kõik muutub professionaalsemaks ning läheneme televi-sioonile. Parima tehnika kasutamine tõstab ülekande tootmise maksumust, kusagil võib tulla piir ette. Ühe ülekande keskmine toot-mise otsekulu internetis on täna 250 eurot.

mille poolest on Tipikas.TV parem kui tavapärane teleülekanne, milles jääte maha?Meie pakume erinevalt telest järelvaadatavat HD-kvaliteediga pilti. Meie kasutame posti-kaamerat, oleme katsetanud ka laekaamerat – et pakkuda atraktiivseid kaadreid ja kordu-si. Ülekandel on ka vaatamise ajal tagasikeri-mise võimalus. Meie tugevuseks on innovaa-tiliste lahenduste leidmine.

Negatiivne on see, et inimestel on tekki-nud teatud harjumused, seoses režissööri stii-li ja sarnastest kohtadest ülesvõetud pildiga, meie oleme aga uuenduslikud – seega osade vaatajate jaoks harjumatud. Mureks on kõi-kuv internetiühenduse kvaliteet, inimesi se-gavad võimalikud ühenduse katkestused.

möödunud hooajal tegi Tipikas.TV ülekandeid ka rannavolle Premium 7 grand Prix sarjast. mis on erinevused ranna- ja saalivõrkpalli kajastamise vahel?Rannast tegime me saadet, mitte otseülekan-net. Saate tootmine on keerulisem, vastutus-rikkam. Vaja ette valmistada põhjalikud küsi-mused, leida õiged punktid. Võistlus toimub mitmel väljakul ja ressursid on piiratud. Montaaž on keeruline – terve päeva jagu võistlusi tuleb panna 25 minuti sisse.

millised on Tipikas.TV tiimi endi kokkupuuted võrkpallimänguga?Suvel käime korra nädalas rannas mängimas. Tänu ülekannete tegemisele on ka selle spor-dialaga tegelemine muutunud meie seas po-pulaarseks. •

36 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Li

ig

Ad

36 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Vaevalt oli tänavuse Maailmaliiga alguses palju neid, kes uskusid tõsiselt Poola või-malustesse võita see mainekas võistlus.

Poolakate ja kõigi nende poolehoidjate rõõ-muks nii aga läks ja Poola tõusis seitsmen-daks riigiks maailmas, kes 1990-ndal aastal käivitunud võistluse võita suutis.

A-alagrupi võitis üllatusena Kuuba, B-alagrupis näitas kõige kindlamat mängu Poola, kuid finaalturniirile kuue parima hul-ka pääses ka Brasiilia. C alagrupi parimana pääses edasi USA, D-alagrupi suutis üllatus-likult võita Saksamaa, finaalturniirile sai ka korraldaja Bulgaaria.

Finaalturniiri E-alagrupis võitsid kõik meeskonnad ühe kohtumise, poolfinaali pää-sesid soosikud USA ja Bulgaaria. F-alagrupp pakkus üllatava lõpplahenduse, sest Brasiilia kaotas nii Kuubale kui Poolale ja jäi nelja pa-rima hulgast välja. Esimeses poolfinaalis pidi korraldaja Bulgaaria leppima kindla 0:3 kao-tusega Poolale. Lohutust ei toonud ka pronk-simatš, kus jäädi napilt 2:3 alla Kuubale. USA alistas teises poolfinaalis kindlalt 3:0 Kuuba, kuid enamaks polnud ka jänkidel jak-su – finaalis jäädi poolakatele alla 0:3.

Maailmaliiga 2012 lõppjärjestus:1. Poola, 2. USA, 3. Kuuba, 4. Bulgaaria, 5. Saksamaa, 6. Brasiilia, 7. Prantsusmaa, 8. Ve-nemaa, 9. Serbia, 10. Argentiina, 11. Itaalia, 12. Kanada, 13. Soome, 14. Lõuna-Korea, 15. Jaapan, 16. Portugal

Naiste maailma karikavõistlused võitis taas USANaiste maailma karikavõistlused võitis kol-mandat korda järjest USA naiskond, alista-des esikoha otsustanud finaalturniiri mängus tulemusega 3:2 Brasiilia. Kokku mängiti ala-grupi faasis kolmel nädalal 12 turniiri, igal turniiril 4 naiskonda. Kõige edukamalt läbis eelmängud USA (27 punkti), kes võitis kõik üheksa kohtumist. USA järel pääsesid finaal-turniirile kuue parema hulka Hiina (23), Türgi (21), Tai (20), Brasiilia (19) ja Kuuba (19). Napilt jäid finaalturniiri ukse taha Sak-samaa ja Poola.

Finaalturniiril USA ülekaal jätkus ning viie järjestikuse võiduga kindlustati maailma karikavõistluste esikoht. Kokkuvõttes võitja otsustanud kohtumine peeti juba finaaltur-niiri avapäeval, kui omavahel läksid kokku USA ja Brasiilia ning napi 3:2 võidu võtsid jänkid. Brasiilia rohkem kaotusi ei saanud ning lõpetas USA järel teisena, ainsana Eu-roopa võistkonnana finaalturniirile pääsenud Türgi võitis pronksmedalid.

Finaalturniiri paremusjärjestus ningbo, Hiina

punktidvõidud-

kaotusedgeimide

suhe

1. uSa 14 5-0 15:4

2. Brasiilia 13 4-1 14:5

3. Türgi 9 3-2 11:8

4. Tai 5 2-3 8:11

5. Hiina 4 1-4 7:12

6. kuuba 0 0-5 0:15

maailmaliiga üllatusvõit läks poola

37v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Li

ig

Ad

37v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Euroliiga 2012 võitis meeste arvestuses Holland, parimaks naiskonnaks osutus üllatuslikult Tšehhi. Meeste Euroliiga alagrupi faasis mängi-

sid kaks 6-liikmelist alagruppi viiel turniiril. A-alagrupi võitis 30 punktiga Hispaania (11 võitu ja 1 kaotus), finaalturniirile pääses ka 23 punkti ja teise kohaga lõpetanud Slovak-kia (7-5). B alagrupi parim oli 29 punktiga Holland (10-2), edestades Tšehhi (20, 6-6) meeskonda.

2013. aasta Euroopa meistrivõistluste va-likturniiril Eestiga ühte alagruppi loositud

Holland näitas häid esitlusi ka finaaltur-niiril, kui poolfinaa-lis mängiti 3:0 üle Slovakkia ning see-järel dramaatilises finaalis 3:2 Türgi, kusjuures otsustav viies geim võideti tulemusega 26:24. Euroliiga pronks-medalid kuulusid hispaanlastele, kes alistasid 3:1 Slo-vakkia. Teine Eesti

alagrupikaaslane 2013. aasta EM-valiksarjas – Iisrael, näitas alagrupis südikat mängu ning B-alagrupis 5 võiduga hangitud 14 punkti jättis nad esimesena finaalturniiri ukse taha.

Naiste Euroliiga mängiti kolmes 4-liik-melises alagrupis, mille võitjateks osutusid

Serbia (35 punkti), Bulgaaria (35) ja Holland (30). Nelja parima hulka pää-ses ka parima teise koha omanik Tšeh-hi (26), kes osutus ka finaalturniiri lä-biviijaks. Finaaltur-niiril üllatasid ko-dupubliku toel mänginud tšehhita-rid kogu Euroopat, kui esmalt mängiti poolfinaalis 3:1 üle

Holland ning seejärel finaalis kindlalt 3:0 Bulgaaria. Pronksmedalid riputati serblanna-de kaela, kes kolmanda koha mängus võitsid Hollandi.

MEESTE EUROLiiGA 2012 finaalturniiri tulemused 30.06-01.07 ankara, Türgi

i poolfinaal

Holland – Slovakkia 3:0 (15, 23, 24)

ii poolfinaal

Türgi – Hispaania 3:2 (26, 13, -24, -20, 16)

iii-iv koht

Slovakkia – Hispaania 1:3 (-26, 27, -20, -26)

Finaal

Holland – Türgi 3:2 (16, 15, -22, -23, 24)

euroliiga parimad mängijadVääruslikeim Emre Batur (TUR), punkti-tooja Serhat Coşkun (TUR), ründaja Iban Perez (ESP), servija Nimir Abdel-Aziz (NED), blokeerija Jorge Fernandez Valcarcel (ESP), pallingu vastuvõtja Gustavo Delgado Escribano (ESP), sidemängija Nimir Abdel-Aziz (NED), libero Gijs Jorna (NED)

NAiSTE EUROLiiGA 2012 finaalturniiri tulemused05.- 06.07. karlovy vary, Tšehhi

i poolfinaal

Bulgaaria – Serbia 3:1 (32, 22, -21, 20)

ii poolfinaal

Tšehhi – Holland 3:1 (17, -20, 23, 17)

iii-iv koht

Serbia – Holland 3:1 (23, 15, -23, 13)

Finaal

Bulgaaria – Tšehhi 0:3 (-24, -18, -23)

euroliiga parimad mängijadVääruslikeim Aneta Havlickova (CZE), punktitooja Elitsa Vasileva (BUL), ründaja Elitsa Vasileva (BUL), servija Dobriana Ra-badzhieva (BUL), blokeerija Caroline Wen-sink (NED), pallingu vastuvõtja Helena Ha-velkova (CZE), sidemängija Maja Ognje - novic (SRB), libero Julie Jasova (CZE). •

euroliiga parimad on Holland ja tšeHHi

Euroliiga võitja

Holland.

Euroliiga parimad

naismängijad.

38 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 238 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Li

ig

Ad

Schenker Liiga finaalturniir oli tänavu Eesti korraldada, paremusjärjestus selgi-tati Tallinnas, Audentese Spordihallis 3.-

4. märtsini. Avapäeval lõppesid poolfinaalid kiiresti, medali värvi suhtes olulised kohtu-mised aga nõudsid järgmisel päeval kõigilt viit geimi.

PoolfinaalidSelver Tallinn – TTÜ 3:0 (22, 27, 19)

Tartu Pere Leib – Pärnu vk 3:0 (26, 22, 22)

Selveri ja Pere Leiva finaal oli Schenker Liiga ajaloos neljas, kolmel varasemal korral oli võitnud pealinna klubi. Nüüd läks teistpi-di, pingelises, kuid nauditavas finaalis oli Pere Leib lõpus edukam.

Mängu kõige õnnestunuma vahetuse tegi tartlaste peatreener Rainer Vassiljev, läheta-des neljandas geimis lätlase Lauris Iecelniek-si asemele Priit Luige, kes tõi lühikese ajaga kaheksa punkti ja lõi maha ka mängu viimase palli. Pere Leiva resultatiivseim oli 21 punk-tiga Martti Juhkami, väga hea mängu tegi ka 16 punkti toonud Kristo Kollo. Selveri poolel oli 26 punktiga parim Argo Meresaar, Krist-

scHenker liiga: nelikvõit eestile

jan Õuekallas toetas 16 punktiga. Pere Lei-vale oli finaalivõit 12. järjestikune võit Sc-henker Liigas.

3.-4. koha mäng

Pärnu vk – TTÜ 3:2 (-19, 20, 22, -22, 14)

1.-2. koha mäng

Selver Tallinn – Tartu Pere Leib

2:3 (-25, 21, 13, -17, -13)

Veerandfinaalid olid möödunud Eesti klubide maksimaalse edu tähe all. Kordagi ei läinud vaja kuldset geimi. Eriti hinnatav oli esmakordselt poolfinaali jõudnud TTÜ meeskonna üleolek Riia Lasest. Pretsedendi-tu on ka tõsiasi, et esinelikusse ei pääsenud ainuski Läti meeskond.

VeerandfinaalidSelver Tallinn (põhiturniiri 1.) - vk Biolars (8.)

3:0 ja 3:1

Pärnu vk (2.) - Daugavpils universitate (7).)

3:0 ja 3:0

Tartu Pere Leib (3.)– Poliurs/ozolnieki (6.)

3:0 ja 3:2

Lase-r/riga (4.) - TTÜ (5.) 2:3 ja 1:3

Tartu meeskonna

esimene karikas

kahest on

võidetud.

Tiina kÕrTSin, ÕHTuLeHT

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Li

ig

Ad

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Schenker Liiga põhiturniiri valitses kind-lalt tiitlikaitsja Selver Tallinn, kes võitis ava-ringis kõik vastased ning ebaõnnestus teises ringis vaid ühel veebruari nädalavahetusel, kui järjest alistusi Daugavpils Universitate ja Lase-R/Riga meeskondadele.

Põhiturniiri teise koha hõivas 37 punkti-ga Pärnu VK, kes kaotas viis kohtumist – ka-hel korral Selver Tallinna ning Poliurs/Ozol-nieki meeskonnale ning korra Tartu Pere Leivale. Esimeses ringis oli suurtes raskustes üks favoriite Tartu Pere Leib, kes suutis võita

vaid neli kohtumist. Teise ringi hinges-tatud mänguga tartlased kosusid ning jõudsid kok-kuvõttes 36 punkti-ga kolmandaks. Veerandfinaalidest jäid eemale neli või-tu kogunud Rakve-re Grossi Toidu-kaubad (9 punkti) ja kaks võitu saanud Valio Võru Võrk-palliklubi (8).

Põhiturniir:1. Selver Tallinn 48 punkti

(16 võitu – 2 kaotust)

2. Pärnu vk 37 (13 – 5)

3. Tartu Pere Leib 36 (12 – 6)

4. Lase-r/riga 30 (11 – 7)

5. TTÜ 30 (9 – 9)

6. Poliurs/ozolnieki 26 (8 – 10)

7. Daugavpils universitate 24 (8 – 10)

8. vk Biolars 22 (7 – 11)

9. rakvere Grossi Toidukaubad 9 (4 – 14)

10. valio võru võrkpalliklubi 8 (2 – 16)

Schenker Liiga sümboolne seitsmik: Sidemängija: Artis Caics (Tartu Pere

Leib) Diagonaalründaja: Martti Juhkami

(Tartu Pere Leib) Libero: Asko Esna (Selver Tallinn) Nurgaründaja: Deniss Sintov (TTÜ) Nurgaründaja: Lauris Iecelnieks (Tartu

Pere Leib) Temporündaja: Vaido Veek (TTÜ) Temporündaja: Romet Priimägi (Pärnu

VK)

Tartu Pere Leib: Rait Rikberg, Kristo Kollo, Taavi Nõmmistu, Kevin Soo, Martti Juhkami, Artis Caics (Läti), Elia Lulla, Ats Horn, Priit Luik, Mar-tin Ruul, Siim Ennemuist, Lauris Iecelnieks (Läti), peatreener Rainer Vassiljev, treener ja klubi president Raivo Simson, füsioterapeut Oliver Lüütsepp, arst Jüri Mälk, klubi direk-tor Alari Jõesaar. •

39

Tallinna Selver

(taamal) mängis

selles palli­

vahetuses pea ­

konkurendi üle.

Schenker liiga

võitja Tartu Pere

Leib.

Tartu Pere Leiva fännid elasid omadele alati kaasa. Tartu Pere Leib rõõmustab võidu üle.

aLDo LuuD, ÕHTuLeHT aLDo LuuD, ÕHTuLeHT

Tair

o L

uT

Ter

, ÕH

Tu

LeH

T

40 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Li

ig

Ad

40 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Balti Liigast võttis 2011-2012 osa 12 võistkonda – neli naiskonda Eestist, Lä-tist ja Leedust. Kokkuvõttes oli edukaim

kõigi nelja naiskonnaga Lätis Jelgavas peetud kaheksa naiskonna finaalturniirile pääsenud Eesti, kusjuures Eesti kaks paremat– Viljandi Metall ja Viimsi SPA, kes mängisid Soome-Eesti ühisliigas, Balti Liigast osa ei võtnud.

Finaalturniiri poolfinaali pääsesid kaks

Eesti ja kaks Läti naiskonda, finaali murdsid viiegeimilise poolfinaali võitja Pärnu Võrk-palliklubi ning 3:1 Tartu Ülikool/Eedeni üle mänginud LU/Jelgava. Finaalist väljus 3:1 võitjana Pärnu Võrkpalliklubi, kelle parimaks mängijaks nimetati Kristel Kungla. Eesti naiskondadest saavutas Tartu Ülikool/Eeden neljanda, Võru VK/SK viienda ning Tallinna Ülikool seitsmenda koha.

naiste balti liiga meistriks krooniti pärnu võrkpalliklubi

41v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Li

ig

Ad

41v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Balti Liiga finaalturniir30.03-01.04.2012 Jelgava

VEERANdfiNAALid

Lu/Jelgava - võru vk/Sk 3:0 (25:19, 25:17, 25:21)

Pärnu vk - Läti noortekoondis

3:0 (25:18, 25:18, 25:18)

MSĢ/ropaži - Heksa 3:2 (25:20, 17:25, 17:25, 25:11, 15:10)

Tartu Ülikool/eeden - Tallinna Ülikool

3:0 (25:19, 25:18, 25:23)

KohAd 5.-8.

Läti noortekoondis - Heksa

3:2 (22:25, 25:18, 18:25, 25:17, 15:10)

võru vk/Sk - Tallinna Ülikool

3:0 (25:20, 25:12, 25:15)

PooLFInAALId

Pärnu vk - MSĢ/ropaži 3:2 (25:17, 23:25, 20:25, 31:29, 21:19)

Lu/Jelgava - Tartu Ülikool/eeden

3:1 (25:18, 22:25, 25:20, 25:22)

7. KohT

Heksa - Tallinna Ülikool

1:3 (18:25, 15:25, 25:14, 13:25)

5. KohT

Läti noortekoondis - võru vk/Sk

0:3 (22:25, 20:25, 21:25)

3. KohT

MSĢ/ropaži - Tartu Ülikool/eeden

3:2 (25:27, 25:22, 17:25, 25:17, 15:9)

FInAAL

Pärnu vk - Lu/Jelgava 3:1

(14:25, 25:14, 25:23, 25:17)

Naiskondade parimad: Pärnu VK - Kristel Kungla Jelgava/LU - Aleksandra Tihovska Ropaži/MSĢ - Inese Jursone Tartu Ülikool/Eeden - Kadi Mägi Võru VK/SK - Eliise Hollas Läti Noortekoondis - Alise Lece Tallinna Ülikool - Kristi Nõlvak Heksa - Vilte Makauskaite

Naiste Balti Liiga lõplik paremusjärjestus1. Pärnu VK2. LU/Jelgava (Läti)3. MSĢ/Ropži (Läti)4. Tartu Ülikool/Eeden 5. Võru VK/SK 6. Läti Noortekoondis (Läti)7. Tallinna Ülikool 8. Heksa (Leedu)9. Achema KKSC (Leedu)10. SM Tauras Salcinkai (Leedu)11. VK Ezerzeme (Läti)12. LKKA (Leedu)

Pärnu Võrkpalliklubi:Kerli Kunst, Pille-Riin Saarpere, Kristiina Raap, Olga Zeleznyakova, Kristel Kungla, Anna-Liisa Sutt, Tene Jürgens, Liliya Ze-leznyakova, Merilin Paalo, Terje Popp ja Eva-Lotta Raat. Peatreener Andrei Ojamets, füsioterapeut Valdo Järvekülg ja esindaja Reio Tilk.•

naiste Balti Liiga võitja Pärnu võrkpalliklubi.

Joo

SeP

Ma

rT

inSo

n, Õ

HT

uLe

HT

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Li

ig

Ad

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Jaanuari lõpus 2012 tõmmati Soomes joon alla esmakordselt ajaloos toimunud naiste võrkpalli Soome-Eesti ühisliiga hooajale.

Kümne naiskonna konkurentsis lõpetas Vil-jandi Metall põhiturniiri neljanda ja Viimsi SPA üheksanda kohaga, finaalturniiril oli Metall viies. Parimaks osutus ettearvatult Skandinaaviamaade tugevaim klubi Salo LP Viesti.

Väga vähe jäi Viljandi naiskonnal puudu pääsust ühisliiga lõppturniiri poolfinaali, sel-le nurjas veerandfinaalis 2:3 allajäämine LiigaEurale, kusjuures viies geim kaotati 10:5 eduseisust. Nii Viljandi klubi juhatuse liige ja mänedžer Margus Keerutaja kui pea-treener Peeter Vahtra tunnistasid, et sellise seisu mahamängimine ei lase kogu esinemist kordaläinuks pidada. Koht poolfinaalis ja võit pronksimängus vastanuks Eesti meistri tase-mele rohkem.

Vahtra tuletab meelde, et algul oli ees-märgiks pääs kuue hulka, aga süües isu kasvas ja lõpuks domineeris kõigis kahjutunne. Kui värskest valust üle saadi, kerkis taas nähtavale positiivne, mis ühisliigas osalemisega kaas-nes. Viljandi Metall pidas vastu paremini kui loota julgeti. Ühisliiga noorim naiskond ei tundnud aukartust klubide vastu, mille koos-seisus oli kaks-kolm soomlannadest kõrgema klassiga välismaalast. Eesti esindusnaiskond ajas läbi omakoolitatud mängijatega.

Igas soome klubinaiskonnas käib kogu mäng läbi välismaalaste ja oma ründajad

midagi uut: soome-eesti naiste üHisliiga

jäävad tõsise tööta, arvas kokkuvõtteks Peeter Vahtra. Eestlannade mäng on mitmekesisem ja paindlikum. Viljandi naiskond kompen-seeris puudujäägi mängijate pikkuses efek-tiivse pallinguga. Ka Eesti koondisel poleks põhjust ennast põhjanaabrite omast kehve-maks pidada.

Ühisliiga lõppmängudFinal Six, orivesi (Soome)

VEERAndFInAALId

Liigaeura - viljandi Metall 3:2 (22, -18, 25, -13, 12)

Hämeenlinna Pk – LP kangasala

3:2 (-26, 14, 17, -24, 13)

PooLFInAALId

Hämeenlinna Pk – orivden Ponnistus

3:2 (-21, -17, 12, 23, 12)

LP viesti– Liigaeura 3:0 (23, 21, 21) 5.-6. KohT

viljandi Metall – LP kangasala

3:1 (-18, 22, 16, 20)

3.-4. KohT

orivden Ponnistus – Liigaeura

3:2 (22, 16, -17, -24, 6)

1.-2. KohT

LP viesti – Hämeen-linna Pk

3:0 (20, 14, 23)

•

42

Eestit esindas ühisliigas ka Viimsi SPA.

Tugeva hooaja teinud Viljandi naiskond.

Metalli mängijad

võitlesid iga palli

eest.

3* a

rn

o S

aa

r, Õ

HT

uLe

HT

Pe

rs

oo

n

43v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Septembrist 2012 on Eesti Rahvusring-häälingu korrespondent Brüsselis senine kultuurisaadete toimetaja ja saatejuht Jo-

hannes Tralla (27). Varem edukalt sportinud Tralla jõudis võrkpallis Eesti noortekoondis-se ja Eesti meistrivõistlustel medalini küün-dinud Sylvesteri meeskonda.

Brüsselisse kvalifitseerumiseks tuli läbida tihe sõel, kuna vajati inimest, kes oleks peale võõrkeeleoskuse suuteline käsitlema väga eri-neva sisuga teemasid nii tele kui raadio jaoks, hakkama saama tipp-poliitika võimukoridori-des, teatri- ja muusikauudiste tegemisel jm.

Latt on kõrge. Väga hästi tuli oma tööga toime eelmine erikorrespondent Kadri Kukk (saatis keskmiselt kaks lugu päevas), veel va-rem teenis Belgia Kuningriigi Leopoldi or-deni Eesti teleajakirjanduse doktor Indrek Treufeldt.

Tralla on õppinud Tartu Ülikoolis se-miootikat ja kulturoloogiat (bakalaureusetöö on tegemata), täiendanud end Humboldti ülikoolis Berliinis. TV-ajakirjandusse lülitus kõigepealt TV 3 uudistetoimetuses, ERR värbas ta 2008. aastal. Riigitelevisioonis omandas ta ruttu usina töömesilase maine.

Ebaõnnestumist Brüsselis ambitsiooni-kas noormees ei karda. “Nii enesekindel olen

ma küll. Tunnen end tähelepanu keskmes hästi,” on ta Eesti Ekspressile öelnud. Toeks ja seltsiks baleriinist abikaasa Oksana Titova ja nende ühine laps. Brüsselis on perel kasu-tada kahetoaline üürikorter ja auto.

Lapsepõlves püüti Jukust muusikut kas-vatada (isa oli pianist). Ta õppis muusikakoo-lis lühikest aega klaverit ja laulis Revalia poistekooris, rohkem huvitas siiski võrkpall, milles tema ja Võrkpalliklubi Täht end kor-duvalt aujärjele mängisid. Klubi juht ja tree-ner on Lilleküla Gümnaasiumi asedirektor Jaan Prass, edukaim kasvandik Ardo Kreek, mulluste Euroopa karikavõistluste finalist Challenge Cup sarjas. Johannes Tralla lõpe-tas Audentese erakooli 2004. aastal (4. lend), klassikaaslaseks Keith Pupart, Prantsusmaa mullune karikavõitja.

Jaan Prass iseloomustab oma õpilast vaid positiivselt: “Töökas, mitmekülgne, võitleja-tüüp, seltsiv, heade kehaliste eeldustega, 1.92 pikk. Mängis end Eesti noortekoondisse. Aga seljavigastus takistas edasist võrkpalli-karjääri. Eesti esindusmeeskonda jõudis sel-lest aastakäigust mitu poissi.”

Nüüd on Johannes Trallal ikkagi võima-lus euroareenil silma paista – mikrofoni ja märkmikuga. •

joHannes tralla –võrkpallurist euroreporteriks

MaTi HiiS, ÕHTuLeHT

ee

st

i m

ei

st

ri

vÕ

is

tL

us

ed

44 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Schenker Liiga otsustavatel hetkedel 12 jär-jestikuse võiduga mängukindluse leidnud Tartu Pere Leib ei minetanud head vormi

ka Eesti meistrivõistluste mängudeks ning 3:1 finaalseeria võiduga suudeti lõpetada 5 aastat kestnud Tallinna Selveri valitsusaeg.

Schenker Liiga põhiturniiri tulemuste põhjal pääsesid otse poolfinaali kaks pari-mat – Selver Tallinn ja Pärnu Võrkpalliklubi. Tartu Pere Leib mängis veerandfinaalis mängudega 3:0 (kusjuures kõik kohtumised lõppesid “kuivalt” 3:0 tartlastele) üle Valio Võru VK. Teises veerandfinaalseerias sai näha märgatavalt tasavägisemat heitlust, kui avamängus 2:3 kaotanud TTÜ võitis kolmel korral järjest Rakvere Grossi Toidukaubad ning jõudis seega poolfinaali. Poolfinaal Sel-veri ja TTÜ vahel oli ühekülgne – favoriit Selver võitis kolm järjestikust mängu ning jõudis kindlalt finaali. Ka tartlased alustasid poolfinaalseeriat hästi – kahe võidu järel jõuti finaalseeria ukselävele, seejärel aga ärkas ka Pärnu VK ning lõpetas kokku 17 mänguli-seks veninud tartlaste võidujada. Sellega aga pärnakate jõud lõppes ning viimaseks jäänud neljas mäng kuulus ülikoolilinna klubile kindlalt 3:0.

Kui viimastel aastatel on Selveri ülekaal Eestis olnud ilmne, siis tänavu sai võrkpalli-publik kaasa elada haaravale finaalseeriale. Selveri meeskonna hädad said alguse juba enne seeria algust, kui haigus murdis mees-konna põhisidemängija Martti Keele. Kuigi peatreener Avo Keel oli sunnitud finaalseeriat alustama teise sidemängija, Keiro Vantsiga, ei kujunenud avamäng sugugi ühekülgseks – tartlased suutsid võtta napi 3:2 võidu. Kor-duskohtumise Tartus võitis kodumeeskond juba kindlalt 3:0 ning tiitel näis käeulatuses. Kolmandaks mänguks kosus aga pealinna klubi sidemängija Martti Keel, senisest pare-mat häälestust näitas kogu meeskond ning napi 3:2 võiduga seeria jätkus. Viimaseks jää-nud neljanda mängu avageimi suutis Selver küll võita, kuid sellega tiitlikaitsja jõuvarud lõppesid – järgnevates geimides koguti vaid 21, 12 ja 9 punkti ning Tartu Pere Leib oli 5-aastase vaheaja järel Eesti meister.

Pronksmedali võitis Pärnu VK, kes tasa-vägises kolmanda koha seerias oli mängude-ga 2:1 parem TTÜ-st. Viies koht kuulus

Valio Võru VK-le, kes mängis kahes mängus kindlalt üle Rakvere Grossi Toidukaubad.

Eesti meistrivõistluste tulemused

I VEERAndFInAAL

Tartu Pere Leib – valio võru võrkpalliklubi 3:0 (3:0, 3:0, 3:0)

I VEERAndFInAAL

Tallinna Tehnikaülikool – rakvere Grossi Toidukaubad

3:1 (2:3, 3:2, 3:1, 3:2)

I PooLFInAAL

Selver Tallinn – Tallinna Tehnikaülikool 3:0 (3:0, 3:0, 3:2)

II PooLFInAAL

Pärnu võrkpalliklubi – Tartu Pere Leib 1:3 (1:3, 0:3, 3:1, 0:3)

5.-6. KohT

rakvere Grossi Toidukaubad – Vali Võru Võrkpalliklubi 0:2 (1:3, 0:3)

3.-4. KohT

Pärnu Võrkpalliklubi – Tallinna Tehnikaülikool 2:1 (1:3, 3:2, 3:2)

1.-2. KohT

Selver Tallinn – Tartu Pere Leib 1:3 (2:3, 0:3, 3:2, 1:3)

Eesti meistrivõistluste lõppjärjestus1. Tartu Pere Leib2. Selver Tallinn3. Pärnu Võrkpalliklubi4. Tallinna Tehnikaülikool5. Valio Võru Võrkpalliklubi6. Rakvere Grossi Toidukaubad

2012. aasta Eesti meister Tartu Pere LeibRait Rikberg, Kristo Kollo, Taavi Nõmmistu, Kevin Soo, Martti Juhkami, Artis Caics (Läti), Elia Lulla, Ats Horn, Priit Luik, Martin Ruul, Siim Ennemuist, Lauris Iecel-nieks (Läti), peatreener Rai-ner Vassiljev, treener ja klu-bi president Raivo Simson, füsioterapeut Oliver Lüüt-sepp, arst Jüri Mälk, klubi direktor Alari Jõesaar. •

tartu pere leiva Hooaeg kulmineerus meistritiitliga

aLD

o L

uu

D, Õ

HT

uLe

HT

Tartu Pere Leib

võidukarikaga.

ee

st

i m

ei

st

ri

vÕ

is

tL

us

ed

45v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Eesti Naiste Meistriliiga hooaega valitses selgelt Viljandi Metall, kes näitas pärast Eesti-Soome ühisliigas viienda koha

võitmist veenvat üleolekut koduses konku-rentsis – finaalseerias alistati mängudega 3:0 Viimsi SPA naiskond. Seeria kaks esimest mängu olid tasavägisemad ning viljandlan-nade võidunumbriteks 3:2 ja 3:1. Otsustavas kolmandas mängus alistati peamine rivaal tulemusega 3:0 ning kindlustati kolmas jär-jestikune meistritiitel.

Viljandi naiskonna peatreener oli hooaja-ga igati rahul. “Eesti naiskondadele ei kaota-nud me terve hooaja vältel ühtegi mängu. Põhikonkurendiks loetud Viimsi naiskonna-ga kohtudes jäi skoor kuus-null, kuigi oli ka tasavägiseid mänge,” võttis Peeter Vahtra hooaja kokku.

Veerandfinaal Pärnu Võrkpalliklubi ja Tallinna Ülikooli vahel kulges oodatult, kui favoriit Pärnu jõudis kahe järjestikuse võidu-ga poolfinaali. Teises poolfinaalseerias sepis-tas aga üllatuse Võru VK/SK, kes mängis kahel korral üle Tartu Ülikool/Eedeni ning edenes sellega nelja parema hulka.

Eesti-Soome ühisliigas kaasa teinud Vil-jandi Metall ja Viimsi SPA liitusid meistri-võistlustega poolfinaalides. Mõlemad poolfi-naalseeriad kulgesid ühekülgselt – Viljandi Metall oli kolmel korral “kuivalt” 3:0 parem Võru VK/SK naiskonnast ning Viimsi SPA domineeris sarnaselt seeriat Pärnu Võrkpalli-klubi vastu.

Pronksiseeria Pärnu Võrkpalliklubi ja Võru VK/SK vahel kuulus selgelt kuurortlin-na klubile, kes pälvis pronksmedalid 3:0 ja 3:1 mänguvõitudega. Tartu Ülikool/Eeden võitis Naiste Meistriliiga 5.-6. koha seerias mängudega 2:0 (3:0 ja 3:2) Tallinna Ülikooli ja lõpetas hooaja 5. kohaga.

Eesti meistrivõistluste tulemused

VEERAndFInAALId

Pärnu Võrkpalliklubi – Tallinna Ülikool

2:0 (3:1, 3:0)

Tartu Ülikool/eeden – Võru VK/SK

0:2 (2:3, 1:3)

PooLFInAALId

Viljandi Metall – võru vk/Sk

3:0 (3:0, 3:0, 3:0)

Viimsi SPA – Pärnu võrkpalliklubi

3:0 (3:0, 3:0, 3:0)

5.-6. KohT

Tartu Ülikool/Eeden – Tallinna Ülikool

2:0 (3:0, 3:2)

3.-4. KohT

Pärnu Võrkpalliklubi – võru vk/Sk

2:0 (3:0, 3:1)

1.-2. KohT

Viljandi Metall – viimsi SPa

3:0 (3:2, 3:1, 3:0)

Eesti meistrivõistluste lõppjärjestus1. Viljandi Metall2. Viimsi SPA3. Pärnu Võrkpalliklubi4. Võru VK/SK5. Tartu Ülikool/Eeden6. Tallinna Ülikool7.Audentese SG/Noortekoondis

2012. aasta Eesti meister Viljandi MetallKatrin Kõverjalg, Julija Mõnnakmäe, Nette Peit, Eliisa Peit, Anu Ennok, Mari-Liis Graumann, Erle Püvi, Egle Püvi, Pille Vaht-ra, Merilin Salben, peatreener Peeter Vahtra, klubi president Margus Keerutaja.

Naiste hooaja sümboolne seitsmik (treenerite küsitluse põhjal) sidemängija – Siret Rits (Viimsi SPA) libero – Kadri Puri (Viimsi SPA) diagonaalründaja – Merilin Salben

(Viljandi Metall) temporündaja – Eliise Hollas (Võru

VK/SK) temporündaja – Eliisa Peit (Viljandi

Metall) nurgaründaja – Mari-Liis Graumann

(Viljandi Metall) nurgaründaja – Anu Ennok (Viljandi

Metall)

•

eesti naiste võrkpallis domineeris viljandi

viimsi naised

lõpetasid hooaja

hõbemedaliga.

eesti

meisternaiskond

viljandi Metall.

Pronksine naiskond

Pärnu võrkpalliklubi.

ar

no

Sa

ar

, ÕH

Tu

LeH

TT

eeT

Ma

LSr

oo

S, Õ

HT

uLe

HT

Tairo LuTTer, ÕHTuLeHT

rA

nn

Av

Õr

kP

AL

L

46 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Premium 7 Grand Prix 2012 hooaja pari-mateks kokkuvõttes osutusid Kaarel Kais ja Argo Arak, kes jõudsid esikolmikusse

kõikidel etappidel (sh 2 esikohta) ning kogu-sid 270 punkti. Teiseks paariks platseerus hooaja kokkuvõttes Karl Jaani – Rain Raud (228 punkti) ning kolmandad olid Maksim Petrov – Aleksei Povjakel (213 punkti).

Eesti esipaarina rahvusvahelistele võist-lustele keskendunud Kristo Kollo ja Rivo Ve-sik tegid kaasa vaid kahel esimesel etapil – tasuks Tartus peetud Premium 7 Cupi esikoht ning Pärnus peetud Hartwall Jaffa Cupi finaali jõudmine (tugeva tuule tõttu jäi finaalkohtumine mängimata).

Naiste sarja edukaim oli Triin Kuusk 249 punktiga, talle järgnesid 189 punktiga indivi-duaalarvestuses teist kohta jagama jäänud Kertti Külm, Kristi Nõlvak ja Kairi Kiss.

Premium7 Cup , 09.-10.06, Tartu

naised

PooLFInAALId

kadri Puri - Maarja kerner, eliise Hollas - kaisa Soomets

2:0 (10, 8)

Triin kuusk - kertti külm , Marili Laas - Liina kais

2:0 (7, 10)

3.-4. KohA mäng

eliise Hollas - kaisa Soomets, Marili Laas - Liina kais

2:1 (-16, 15, 14)

FInAAL

kadri Puri - Maarja kerner, Triin kuusk - kertti külm

2:1 (16, -19, 10)

mehed

PooLFInAALId

argo arak - kaarel kais, karl Jaani - rain raud

2:0 (18, 13)

rivo vesik - kristo kollo, Maksim Petrov - aleksei Povjakel

2:0 (16, 19)

3.-4. KohA mäng

Maksim Petrov - aleksei Povjakel, karl Jaani - rain raud

2:0 (0, 0)

Pronksised autasud teenisid Petrov - Povjakel, kui Jaani - raud pidid vigastuse tõttu 3.-4. koha mängust loobuma.

FInAAL

rivo vesik - kristo kollo , argo arak - kaarel kais

2:0 (12, 19)

Hartwall Jaffa Cup, 16.-17.06, Pärnu

naised Poolfinaali jõudsid Mari-Liis Graumann - Anna-Kristiina Nosko, Kadri Puri - Maarja Kerner, Kristi Nõlvak - Kairi Kiss ja Triin Kuusk - Kertti Külm. Tugev tuul ei lubanud poolfinaale pidada ning esikohta jäid jagama kõik poolfinaali jõudnud paarid.

mehed

PooLFInAALId

kristo kollo - rivo vesik, argo arak - kaarel kais

2:0 (19, 17)

Maksim Petrov - aleksei Povjakel, Taavi Sadam - rauno Tamme

2:0 (10, 7)

3.-4. KohA mäng

argo arak - kaarel kais, Taavi Sadam - rauno Tamme

2:0 (12, 19)

Finaali jõudsid Kristo Kollo - Rivo Vesik ja Maksim Petrov - Aleksei Povjakel. Tugev tuul ei lubanud finaali pidada ning esikohta jäid jagama mõlemad finaali jõudnud paarid.

Viking Line Cup, 7.-8.07, Tallinn

naised

PooLFInAALId

anna-kristina nosko - Triin kuusk , kairi kiss - kristi nõlvak

2:0 (5, 13)

premium7 grand prix rannavõrkpalli sari 2012

naiste eesti meistri-

võistluste parimad.

eesti meistrivõistlus-

te hõbe ja pronks.

avaetapil tegid kaasa

vennad olari ja oliver

venno.

aLD

o L

uu

D, Õ

HT

uLe

HT

rA

nn

Av

Õr

kP

AL

L

47v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

aigi Jukk - Margot Pähn, oksana Bosjanok - Darja kuzmitsova

2:1 (-13, 8, 11)

3.-4. KohA mäng

oksana Bosjanok - Darja kuzmitso-va, kairi kiss - kristi nõlvak

2:1 (-14, 9, 7)

FInAAL

anna-kristina nosko - Triin kuusk, aigi Jukk - Margot Pähn

2:1 (-11, 9, 8)

mehed

PooLFInAALId

Taavi Sadam - rauno Tamme, karl Jaani - rain  raud

0:2 (-8, -17)

argo arak - kaarel kais , urmas Piik - Jaanus kuller

0:2 (-14, -18)

3.-4. KohA mäng

Taavi Sadam - rauno Tamme, argo arak - kaarel kais

0:2 (-14, -15)

FInAAL

karl Jaani - rain  raud, urmas Piik - Jaanus kuller

2:1 (-17, 11, 11)

Viking Line Cup/EEVZA Tour Pärnu Open, 14.-15.07, Pärnu Ida-Euroopa Võrkpalli Assotsiatsiooni (EE-VZA) rannavõrkpallisarja Eestis peetud osa-võistlus tõi kokku võrkpallureid nii Eestist kui ka kaugemalt. Kokku kvalifitseerus põhi-turniirile 12 Eesti mees- ja naispaari.

naised

PooLFInAALId

Daša Jarzutkina - viktoriia rastikus (ruS), aleksandra Moissejeva - Jekaterina Sõrtševa (ruS)

2:1 (12, -7, 15)

anna Markova - anna alova (ruS), anete krastina - Jana Jaudzema (LaT)

2:0 (15, 14)

3.-4. KohT

anete krastina - Jana Jaudzema (LaT), aleksandra Moissejeva - Jekaterina Sõrtševa (ruS)

2:1 (17, -19, 13)

FInAAL

anna Markova - anna alova (ruS), Daša Jarzutkina - viktoriia rastikus (ruS)

2:0 (17, 19)

mehedPärnu rannas toimunud Premium7 Grand Prix Viking Line Cupi/EEVZA Tour Pärnu Openi võits Eesti paar Argo Arak - Kaarel Kais, kellele järgnesid kaks Venemaa duot.

PooLFInAALId

argo arak - kaarel kais (eST), Lihholetov - Jutvalin (ruS

2:0 (14, 18)

Safonov - karpuhhin (ruS), boliĢš - regža (LaT)

2:0 (17, 16)

3.-4. KohT

Lihholetov - Jutvalin (ruS), boliĢš - regža (LaT)

2:1 (-19, 19, 7)

FInAAL

argo arak - kaarel kais (eST), Safonov - karpuhhin (ruS)

2:1 (-18, 15, 13)

Vytautas Cup / Eesti meistrivõistlused, 28.-29.07, Pärnu Pärnu rannas toimunud Eesti rannavõrkpalli meistrivõistlused võitsid Argo Arak - Kaarel Kais ja Mari-Liis Graumann - Natalja Bra-tuhhina. Premium7 Grand Prix sarja tänavu-se suve viiendal etapil Vytautas Cup/Eesti meistrivõistlustel ei kaotanud võitjapaarid ühtegi kohtumist.

naised

PooLFInAALId

Mari-Liis Graumann - natalja Bratuhhina, anu Tsirel - kadri keskküla

2:0 (6, 12)

Maarja kerner - kadri Puri, kertti külm - Triin kuusk

2:0 (13, 21)

3.-4. KohA mäng

kertti külm - Triin kuusk, anu Tsirel - kadri keskküla

2:0 (12, 16)

FInAAL

Mari-Liis Graumann - natalja Bratuhhina, Maarja kerner - kadri Puri

2:0 (14, 15)

mehed

PooLFInAALId

karl Jaani - rain raud, Mihkel roosme - Jarmo neuhaus

2:0 (14, 16)

argo arak - kaarel kais, urmas Piik - Jaanus kuller

2:0 (12, 9)

3.-4. KohA mäng

urmas Piik - Jaanus kuller, Mihkel roosme - Jarmo neuhaus

2:0 (18, 14)

FInAAL

argo arak - kaarel kais, karl Jaani - rain raud

2:1 (19, -16, 12)

Hetk Premium7

Cup finaalist.

aLD

o L

uu

D, Õ

HT

uLe

HT

rA

nn

Av

Õr

kP

AL

L

48 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Ida-Euroopa Võrkpalliassotsiatsiooni EE-VZA rannavõrkpalli sari koosnes 2012. aastal kuuest võistlusest, millest üks oli

noorte U-18 vanuseklassi meistrivõistlused. Esimene etapp meespaaridele toimus 15-17. juunil Leedus, kuid ükski Eesti võistkond turniirist osa ei võtnud. Esikoha teenisid Val-gevene sportlased Aleksander Tšadko ja Yau-hen Vishneuskiv, teise koha saavutasid lätla-sed Haralds Regža ja Armands Abolinš.

20.-21. juunil peeti Riias EEVZA noorte U-18 vanuseklassi rannavõrkpalli meistri-võistlused. Anett Hollas ja Liisel Nelis tegid tütarlaste alagrupiturniiril tubli esituse, kui võitsid kolmest mängust kaks. Eesti paari pa-remust pidi tunnistama Läti II ning Läti IV võistkond, kaotus võeti vastu venelannadelt Makraguzova – Gorbunova. Seejärel jäid Hollas – Nelis play-offi avaringis 0:2 (-15, -22) alla Läti I võistkonnale ning langesid miinusringi. Seal õnnestus Hollas – Nelisel kindlalt 2:0 (6, 13) võita Läti IV võistkonda, kuid poolfinaalist ühe mänguvõidu kauguse-le jõudnud eestlannad pidid viimases miinus-ringi kohtumises siiski Leedu paari Andriu-kaityte – Vaiciukinyte 2:0 (18, 19) paremust tunnistama. Eesti esindus jäi kokkuvõttes ja-gama 5.-6. kohta, leedulannad pääsesid pool-finaali. Tütarlaste turniiri finaali jõudsid vaid Venemaa paarid, 2:0 (14, 20) võidu noppis alagrupis Hollas – Nelisest parem olnud Ve-nemaa I võistkond.

Oliver Orav ja Raul Kartsep pidasid ala-grupis samuti kolm mängu, millest võita õn-nestus üks. Avamängus kaotas Eesti esindus 0:2 Venemaa I võistkonnale, misjärel mängiti 2:1 üle Läti III võistkond. Alagrupi viimases mängus jäid Orav – Kartsep 1:2 alla Läti IV võistkonnale. Veerandfinaali jõudnud, kuid seal saadud 0:2 (-20, -17) kaotus Leedu paari vastu Eesti duot teise ringi edasi ei viinud. Miinusringis kaotati 0:2 (-19, -12) Läti I võistkonnale, mis tähendas kokkuvõttes 7.-8. koha jagamist.

29. juunil-1. juulil peeti Leedus esimene naispaaride etapp, millest võttis osa kolm Eesti duot. Finaalis mängisid kaks Venemaa paari, kui 2:1 võiduga saavutasid esikoha Aleksandra Moissejeva ja Jekaterina Sõrtše-va. Anna Markova ja Anna Alova teenisid teise koha. Eesti võistkondadest lõpetasid 9. kohaga Kadri Puri ja Maarja Kerner. Kertti Külm ja Triin Kuusk saavutasid 17. ning Eliise Hollas ja Kaisa Soomets 21. koha.

14.-15. juulil toimus Pärnus EEVZA rannavõrkpalli sarja osavõistlus, mis tõi kok-ku võrkpallureid nii Eestist kui ka kaugemalt. Kokku kvalifitseerus põhiturniirile 12 Eesti mees- ja naispaari.

Poolfinaali jõudsid ainsate eestlastena Argo Arak ja Kaarel Kais, kaks Venemaa võistkonda ning üks Läti paar. Arak – Kaisi edukad mängud jätkusid ka otsustavates kohtumistes, kui poolfinaalis pidi Eesti

eevZa rannavõrkpalli sari 2012

Kaarel Kais ja

Argo Arak võitsid

Pärnu Openi.

rA

nn

Av

Õr

kP

AL

L

49v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

võistkonna 2:0 (14, 18) paremust tunnistama seni kaotuseta Venemaa koondise duo Lih-holetov – Jutvalin. Finaalkohtumises alistati Safonov – Karpuhhin 2:1 (-18, 15, 13). Mak-sim Petrov ja Aleksei Povjakel ning Karl Jaa-ni – Rain Raud jagasid kokkuvõttes 5. kohta, Renee Teppan ja Robert Täht olid 7.

Naiste poolel näitasid kindlat mängu Ve-nemaa paarid Aleksandra Moissejeva – Jeka-terina Sõrtševa ja Anna Markova – Anna Alova, kes jõudsid kolme 2:0 võiduga nelja parema hulka. Kuuest põhiturniiri alustanud Eesti paarist lõppes Pärnu Open esimesel päeval viiele, kõige kaugemale jõudnu Kertti Külm ja Triin Kuusk lõpetasid 5. kohaga. Ve-nemaa siseasjaks kujunenud finaalis võitsid Markova – Alova 2:0 (17, 19) Jarzutkina – Rastikuse. Pronksmedali noppisid 2:1 (17, -19, 13) võiduga lätlannad Krastina – Ja-udzema, Moissejeva – Sõrtševa jäid neljan-daks. Teiste Eesti paaride lõppkohad: Kairi Kiss – Kristi Nõlvak, Aigi Jukk – Margot Pähn ja Anett Hollas – Liisel Nelis jagasid 9. kohta, Eliise Hollas – Kaisa Soomets ja Kad-ri Keskküla – Anu Tsirel lõpetasid 13. kohaga.

Eesti ainsad esindajad 19.-22. juulil Riias peetud meeste etapil Maksim Petrov ja Valeri Aleksejev jõudsid avapäeval kolme järjestiku-se võiduga nelja parema hulka, kuid teisel päeval enam geimivõiduni ei jõudnud. Pool-finaalis pidid Petrov – Aleksejev vastu võtma 0:2 (-18, -16) kaotuse Läti paarilt Toms Šmēdiņš – Aleksandrs Solovejs ning jäid pronksmedalimängus 0:2 (-17, -18) alla tei-sele Läti duole Klāvs Zaļkalns – Artūrs

Kiseļevs. Turniiri võitis Venemaa võistkond Sergei Alfimov – Aleksander Kullo, kes fi-naalis alistasid 2:1 (-12, 19, 14) Šmēdiņš – Solovejsi.

Eesti paarid kaotasid Venemaal Kalinin-gradis toimunud mees- ja naispaaride EE-VZA rannavõrkpalli sarja finaaletapil play-offi avaringis ning edasi veerandfinaali ei jõudnud. Eliise Hollas – Kertti Külm ja Argo Arak – Kaarel Kais kaotasid 16 parema hul-gas Venemaa võistkonnale, Karl Jaani – Rain Raud pidid tunnistama harvanähtavalt kahe riigi esindajast koosneva Läti – Venemaa duo Martins Plavinš – Juri Bogatov 2:0 paremust. Plavinš ja Bogatov võtsid lõpuks üldvõidu, teiseks jäid Konstantin Semjonov ja Sergei Prokopjev. Naiste üldvõidu teenisid Anna Vozakova ja Jekaterina Khomiakova, teine koht läks Venemaa ja Itaalia ühispaarile Jev-genia Ukolova – Giulia Momoli. •

Ilm kiskus kohati

väga tuuliseks ja

vihmaseks.

Mihkel Roosme ja

Jarmo Neuhaus

võistlustules.

50 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 250 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

rA

hv

AL

ii

gA

Credit24 Rahvaliiga tähistas 2011/2012 hooajal kümnendat sünnipäeva. Nagu eale kohane, on harrastusvõrkpallil sõpru

kümne aasta vältel kogunenud juba omajagu. Möödunud hooajal osales kokku 196 mees- ja naiskonda, kes novembris kirkamate me-dalite nimel pea pooleaastast mängude tsük-lit alustasid. Kõige enam esindatud piirkonnaks oli Tallinna linn, kus eelmisel hooajal võttis osa 37 võistkonda, millele järg-nesid Lääne-Virumaa 29 ning Harjumaa 20 tiimiga.

2012. aasta 5. mail toimunud Credit24 Rahvaliiga finaali Kiilis pääses 24 kõige edu-kamat võistkonda. Rahvaliiga finaalturniiri võistluspäev oli pingeline ja põnev. Keegi ei alistunud vastastele ilma tugeva heitluseta ja südikat võitlusindu jagus nii mitmeski finaal-mängus rohkem, kui mõnel võrkpalli kõrge-ma kategooria võistlusel.

2011/2012 hooaja parimad mees- ja naiskonnad

mEESTE A-TugEVuSgRuPP

1. Neemeco/Taco Express (Tallinn)2. VK Tõusev (Pärnumaa)3. Saaremaa

nAISTE A-TugEVuSgRuPP

1. Ülenurme vald (Tartumaa)2. Sparta (Tallinn)3. TTÜ/Dynamo (Tallinn)

credit24 raHvaliiga tegus juubeliHooaeg

mEESTE b-TugEVuSgRuPP

1. Ahjusepad (Tartu)2. SK Energia/SK Viktoria (Narva)3. Tarvastu (Viljandimaa)

nAISTE b-TugEVuSgRuPP:

1. Peetri Sõbrad (Harjumaa)2. Võru vald (Võrumaa)3. TTÜ Neemeco (Tallinn)

Terviseturniirid – hea aluspind C-tugevusgrupi loomiseksRahvaliiga kümnes hooaeg oli osalejate ar-vult üks viimaste aastate arvukamaid, kuid kuna seniste harrastajate tase läheb iga aasta-ga järjest tugevamaks, siis uute võistkondade katsetused madalamas alagrupis lõppevad esimestel aastatel tihtilugu kiirete ja ka valu-sate lüüasaamistega. Selleks, et motiveerida uute tiimide võrkpalliharrastamist, katsetati esmakordselt C-alagrupi lisamist võistlussar-ja, sedapuhku küll esmalt vaid mõne võistlus-päeva lisamisega terviseturniiride nime all. Kuna käesoleva aasta jaanuaris ja veebruaris toimunud turniirid osutusid populaarseteks, andis see korraldajatele veelgi enam kinnitust C-alagrupi loomise vajadusest rahvaliiga sarja.

Kokku toimus kuus Credit24 Rahvaliiga Terviseturniiri kohtumist, kust võttis osa 46 võistkonda. Valdav enamus, ehk 32 tiimi, olid Tallinnast ja Harjumaalt, mistõttu toimus kuuest võrkpalliturniirist neli ka Põhja-Ees-tis. Kuna võrkpalliharrastajad armastavad koos treenida soost hoolimata, siis anti või-malus võistelda ka segavõistkondadele, keda oli kokku seitse.

Kuraditosin võrguplatsi jälle korrasSel kevadel toimus teist aastat järjest rahva-liiga eestvedamisel konkurss “Võrguplatsid korda”. Alates märtsi keskpaigast kuni aprilli alguseni said kõik inimesed esitada soo-viavaldusi oma piirkonna võrkpalliplatsi raja-miseks või vana palliplatsi korrastamiseks. Kui esimesel aastal valis kõik korrastatavad kohad välja žürii, siis sel aastal viidi läbi ka rahvahääletus, mille tulemusena selgusid li-saks žürii poolt valitud kümnele võrkpalliväl-jakule veel kaks korrastatavat palliplatsi.

Terviseturniiridel pole peamine mitte mängu-

oskus, vaid soov mängida .

Lau

ra

ok

S

51v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2 51v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

rA

hv

AL

ii

gA

Žürii poolt vali-tud kümme kohta, mis 2012. aastal platsi rajamiseks täisvarustuse said, olid: MTÜ Ridala SK (Läänemaa), Tahkuranna Nais-selts (Pärnumaa), MTÜ Koeru Spor-diklubi ( Järvamaa), MTÜ Kuimetsa Noored (Rapla-maa), MTÜ Oris-saare Sport (Saare-maa), MTÜ

Leevakk (Põlvamaa), Rõngu Noortekeskus (Tartumaa), MTÜ P-Rühm (Valgamaa), Narva Soldino Gümnaasium (Ida-Virumaa) ja Osula Põhikool (Võrumaa). Delfi Eesti Elu portaalis ja rahvaliiga Facebooki lehel hääletati kümme võrguplatsi poolt kokku ligi 22 000 korda, millest kaks edukaimat olid Maardu Gümnaasium 10 034 hääle ja AS Vinni Spordikompleksile 5 485 häälega, mis samuti uue võrguväljaku võrra rikkamaks said.

Vihmane suvi volletajaid ei heidutanudJuunis sai teistkordselt hoo sisse ka Credit24 Suvevolle. Etapid toimusid 12. juunist – 24. juulini, kaheksal järjestikkusel teisipäeva õh-tul, samaaegselt 14. kohas üle Eesti - Pirital, Taeblas, Kärdlas, Kuressaares, Pärnus, Rakve-res, Tartus, Viljandis, Võrus, Tõrvas/Otepääl, Põlvas, Paides, Kohilas ja Jõhvis. Sel korral toodi volletajatele appi ka kogenud treenerid, kes tund enne mängu Tallinnas Pirita rannas inimestele võrkpalliõpetusi jagasid.

Vihmasest ja külmast suveilmast hooli-mata tõi teine Credit24 Suvevolle hooaeg võrkpalliväljakutele kokku 965 harrastajat üle Eesti – 651 meest ja 314 naist. Selle suve

osalejaterekord läks Võrru, kus kahek-sandale etapile tuli kohale koguni 72 võistlejat. Kaheksa etapi kokkuvõttes kõige suurema punktiskoori kogus naistest Kaia Mägi Saaremaalt ja mees-test oli resultatiiv-seim Robert Täht Võrust.

Credit24 Rahvaliiga mängijad läksid talveajale üle meeleoluka Öövollega2012. aasta oktoobri viimasel laupäeval toimus Tallinnas Kalevi Spordihallis Credit24 Rah-valiiga korraldatud heategevuslik Öövolle. Li-saks meeleolukale öisele võrkpallimängimisele oli üritusel veelgi üllam eesmärk – loteriipile-titest ja oksjonist saadud tulu läks Hiiumaa Võrkpalliklubi tublidele noorsportlastele.

Öisel võrkpallilahingul pakkusid vaataja-tele võrkpalliilu nii tuntud Eesti staarid, po-liitikud kui ka spordiajakirjanikud, kes see-kord pidid südikatele rahvaliiga tiimidele küll alla vanduma.

Oksjonil läksid müügiks nii hiiu mustriga sokid ja käpikud kui ka Rivo Vesiku Pekingi olümpiamängudel kantud võistlussärk. Tänu lahketele toetajatele koguti loterii ja oksjoni-ga sel kevadel U-16 Eesti meistriteks pärja-tud Kärdla ÜG/Hiiumaa VK poistele uue varustuse soetamiseks ja treeningute toetu-seks üle 1000 euro.

“Oleme väga uhked Eesti võrkpalli aren-gu üle ja seda igat taset silmas pidades. Meie tippvõrkpallurid on heal tasemel mängijad, kes näitavad maailmaklassi. Meile veelgi olu-lisem ja südamelähedasem on loomulikult selle meelikütva spordiala rahvale veelgi lä-hemale toomine, läbi Credit24 Rahvaliiga tegemiste ja ürituste,” kommenteeris Cre-dit24 tegevjuht Rain Sepp. “Väga tähtsal ko-hal on jätkuvalt võrkpalliväljakute korrasta-mise projekt, mis on saanud tohutult sooja vastuvõtu osaliseks üle Eesti. Meil on suur au olla partneriks tublile Eesti Võrkpalli Liidule ja aktiivselt kaasa aidata nende oluliste pro-jektide elluviimisel. Kindlasti soovime ka edaspidi veelgi pühendunumalt võrkpallielu edendamisse panustada,” lisas Sepp.

Credit24 Rahvaliiga Facebooki leht on kindlasti üks aktiivsemaid harrastusspordiga seotud fännilehekülgi Eestis. Viimase aastaga on juurde tulnud üle 5000 uut fänni, mis täna-seks koondab lehele enam kui 8100 sõpra. •

öövollel osalevate staaride esimene ühine

treening, treener avo keel.

osulasse rajatud

võrguplats.

Suvevolle mängud

ei lõppenud

päikese loojanguga.

ro

Ma

n P

ereG

on

TSe

v

Tan

eL k

eSk

kÜ

La

no

or

ed

52 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Euroopa juunioride meistrivõistlused 2012u-20 noormehed, ii ring, C-alagrupp11.-15.04. Zdar nad Sazavou, TšehhiTšehhis peetud juunioride Euroopa meistri-võistluste valikturniiril pidi Eesti noormeeste koondis kaotusega väljakult lahkuma kõigis viies kohtumises. Tasavägiseim oli kolmanda vooru mäng Rumeeniaga, kus Eesti kaotas viie-geimilise mängu 2:1 eduseisust. Ülejäänud nel-jas kohtumises Sloveenia, Tšehhi, Prantsusmaa ja Hispaaniaga võideti igas mängus üks geim.

eesti – Hispaania 1:3 (20:25, 21:25, 25:21, 18:25)

eesti – Tšehhi 1:3 (18:25, 16:25, 25:23, 13:25)

eesti – rumeenia 2:3 (25:19, 26:28, 25:22, 23:25, 13:15)

eesti – Prantsusmaa

1:3 (21:25, 21:25, 25:18, 17:25)

eesti – Sloveenia 1:3 (25:20, 18:25, 20:25, 17:25)

PAREmuSjäRjESTuS

võite kaotusi punkte

1. Hispaania 5 0 13

2. Prantsusmaa 4 1 12

3. Sloveenia 3 2 11

4. Tšehhi 2 3 6

5. rumeenia 1 4 2

6. eest 0 5 1

Kolmandasse ringi pääsesid Prantsusmaa ja Sloveenia, otse Poolas ja Taanis peetavale EM-finaalturniirile Hispaania. Urmas Tali juhendatav (abitreener Raul Reiter) Eesti meeskond mängis koosseisus: Denis Losni-kov, Karel Ellermaa, Keiro Vantsi, Helar Jalg, Robert Täht, Andri Aganits, Kaur Koiduste, Kevin Soo, Karlis Mesila, Renee Teppan, Ronald Järv ja Taavet Leppik.

Euroopa juunioride meistrivõistlused 2012u-19 neiud, i ring, 6.-8.01.2012 Bar, Montenegro

eesti – rootsi 0:3 (13:25, 18:25, 17:25)

eesti – Montenegro

1:3 (25:20, 18:25, 22:25, 20:25)

PAREmuSjäRjESTuS

1. rootsi 2 0 5

2. Montenegro 1 1 4

3. eesti 0 2 0

EESTI KoondISE KooSSEIS: Kristel Moor, Kadri Siro, Kristiine Miilen (kõik Viljandi SK), Birgit Lillestik, Anne-Mari Kaur (mõl. Tallinna VK Täht), Jaanika Veldre (Kunda VK), Kaisa Bahmatsev, Merlin Hurt, Anett Hollas (kõik Võru SK), Gertu Vider (Tartu SS Kalev), Liisel Nelis (Saaremaa SK), Kerli Kunst (Pärnu SK). Peatreener Merle Keeru-taja, treener Margit Kööbi, delegatsiooni juht Margit Keerutaja.

ida-Euroopa Võrkpalli-assotsiatsiooni EEVZA noorte meistrivõistluste finaalturniiru-18 noormehed, 25.-27.11.2011 ostrowiec Swietokrzyski, Poola

eesti - ukraina 3:2 (21:25, 25:20, 21:25, 25:23, 16:14)

venemaa - eesti 3:0 (25:16, 25:11, 25:8)

eesti - Poola 0:3 (16:25, 15:25, 16:25)

valgevene - eesti 0:3 (15:25, 16:25, 19:25)

PAREmuSjäRjESTuS

1. venemaa

2. Poola

3. eesti

4. valgevene

5. ukraina

EESTI VÕISTKondA KuuLuSId: Karl Piir (SK Duo), Kevin Saar (Saaremaa SK), Taavi Arula (SA Põltsamaa Sport SK), Markkus Keel (Pärnu VK/SK), Oliver Orav (Auden-tese VK), Mart Targem (Vanalinna Kooli SK), Karl Kera (SK Duo), Sander Talistu (Vanalinna Kooli SK), Karli Allik (Saare-maa SK), Johan Vahter (Saaremaa SK), Joonas Popman (Võru SK), Bobby Pokker (Võru SK). Peatreener Toomas Jasmin ja treener Marko Mett.

noortekoondiste raHvusvaHelised turniirid

anett Hollas ja Liisel

nelis saavutasid u-18

vanuseklassi euroopa

meistrivõistlustel 9.

koha.

raul kartsep ja oliver

orav u-18 euroopa

meistrivõistlustel.

Liisel nelis ja anett

Hollas u-18 euroopa

meistrivõistlustel.

no

or

ed

53v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ida-Euroopa Võrkpalli-assotsiatsiooni EEVZA noorte meistrivõistlused 2011neiud – u-19 (1994.a. ja hiljem sünd.)30.06.-2.07.2011 Lutsk (ukraina)

venemaa - eesti 3:0 (25:13, 25:16, 25:23)

eesti - valgevene 0:3 (21:25, 19:25, 10:25)

aserbaidžaan - eesti

3:1 (25:12, 25:8, 20:25, 25:12)

PAREmuSjäRjESTuS: 1. Venemaa; 2. Aser-baidžaan; 3. Ukraina; 4. Valgevene; 5. Eesti.

EESTI VÕISTKondA KuuLuSId: Merlin Hurt, Jaanika Veldre, Birgit Lillestik, Kristel Moor, Helena Lemmats, Liisel Nelis, Kaisa Bahmatsev, Laura Luik, Kadri Siro, Pille-Riin Saarpere, Hanna-Loore Õunpuu, Anne-Mari Kaur. Treenerid Merle Keeruta-ja, Margit Kööbi.

noormehed – u-20 (1993.a. ja hiljem sünd.) 8.-10.07.2011 Mogiljov (valgevene)

valgevene - eesti 0:3 (21:25, 18:25, 21:25)

Läti - eesti 3:0 (25:23, 25:21, 25:21)

eesti - venemaa 1:3 (25:23, 23:25, 17:25, 21:25)

eesti - ukraina 2:3 (23.25, 25:18, 25:23, 17:25, 12:15)

PAREmuSjäRjESTuS: 1. Venemaa 8 punkti, 2.Ukraina 7 punkti, 3. Eesti 5 punkti, 4. Läti 5 punkti, 5. Valgevene 5 punkti.

EESTI mEESKondA KuuLuSId: Denis Losni-kov, Karel Ellermaa, Ronald Järv, Helger Hääl, Keiro Vantsi, Robert Täht, Helar Jalg, Andri Aganits, Kaur Koiduste, Kevin Soo, Karlis Mesila, Rene Teppan. Treenerid Ur-mas Tali ja Raul Reiter, füsioterapeut Oliver Lüütsepp

Baltimaade U-18 spordiklubide ja -koolide 2012.a. meistrivõistlused 01.01.1995.a. ja hiljem sündinud neiud, 18.-20.05.2012 vilnius1. Vilniuse Tauras2. Riia Võrkpallikool I3. Kaunase CSM4. Saaremaa Spordikool5. Võru Spordikool6. Daugavpilsi BJSS7. Šiauliai Dubysa8. Riia Võrkpallikool III9. Riia Võrkpallikool II10. Kohila Võrkpalliklubi

11. Viljandi Spordikool12. Klaipėda Viesulas

3.-4. koha mängus kaotas Saaremaa Spordi-kool tasavägise mängu järel 2:3 Kaunase esindusele. Turniiril valiti parimate mängija-te hulka Liisel Nelis (Saaremaa SK).

01.01.1995.a. ja hiljem sündinud noormehed, 11.-13.05.2012 võru1. Riia Võrkpalliklubi2. Audentese Võrkpalliklubi3. Võru Spordikool I4. Põltsamaa Spordikool5. Šiauliai Dubysa6. Jēkabpilsi Spordikool7. Saaremaa Spordikool8. Balvu Spordikool9. Marijampolė ŽSM10. Kaunase CSM11. Võru Spordikool II12. Bauskas BJSS

Finaalis võitis Riia Võrkpalliklubi 3:0 (19, 11, 21) Audentese Võrkpalliklubi. Parimate mängijate hulka valiti Oliver Orav (Auden-tes), Martin Kammer (Võru) ja Taavi Arula (Põltsamaa).

Euroopa noorte rannavõrkpalli meistrivõistlused 2012u-18 tütar- ja poeglapsed, 5.-8.07.2012, Brno Tšehhi

Anett Hollas ja Liisel Nelis saavutasid Tšeh-his Brnos toimunud rannavõrkpalli U-18 va-nuseklassi Euroopa meistrivõistluste turniiril 9. koha. Alagrupis kolmest mängust kolm võitu kogunud ning seejärel play-offi avarin-gis vastastest paremad olnud Hollas - Nelis pidid kahes järgnevas kohtumises kaotusega leppima. Raul Kartsep ja Oliver Orav kaota-sid poeglaste turniiri alagrupis kolm mängu ning lõpetasid võistlused 19. kohaga.

Euroopa juunioride rannavõrkpalli meistrivõistlused 2012 u-23 neiud, 18.-21.07.2012, assen Holland

Eesti esindajad Eliise Hollas ja Kaisa Soo-mets kaotasid rannavõrkpalli U-23 vanuse-klassi Euroopa meistrivõistluste turniiril ala-grupis kolm kohtumist ja edasi play-offi ei pääsenud. Noormeeste arvestuses Eesti esin-daja kaasa ei mänginud. •

no

or

ed

54 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

eesti noorte meistrivõistlused 2012U-20 neiud16.-18.03.2012 Võru

1. Võru Spordikool 2. Pärnu Spordikool 3. Viljandi Spordikool 4. Saaremaa Spordikool 5. VK Täht Tallinn 6. Tartu SS Kalev

Võru Spordikooli tütarlaste võistkond mängis koosseisus: Heleene Hollas, Kerli Ojakivi, Eliise Hollas, Helen Haug, Haide Haring, Brita Saare, Kaisa Bahmatsev, Merlin Hurt, Keit Viitkin, Anett Hollas. Teener Rai-vo Jeenas. Parimad mängijad: Eliise Hollas ja Kaisa Bahmatsev (Võru SK), Eva-Lotta Raat (Pärnu SK) ja Kristel Moor (Viljandi SK).

U-20 noormehed30.03.-1.04.2012 Võru

1. Saaremaa Spordikool 2. Pärnu Võrkpalliklubi/Spordikool 3. Võru Spordikool 4. Rakvere Spordikool 5. SA Põltsamaa Sport Spordikool 6. Spordiklubi Tats Tallinn

Saaremaa Spordikooli noormeeste võist-kond mängis koosseisus: Karlis Mesila, Karel Ellermaa, Kevin Saar, Vilmar Uljas, Helar Jalg, Denis Losnikov, Kauri Teern, Johan Vahter, Alari Saar, Karli Allik, Trevor Ling, Daniel Andrejev. Treener Joosep Matt. Pari-mad mängijad: Karlis Mesila ja Karel Eller-maa (Saaremaa SK), Taavet Leppik (Pärnu VK/SK), Robert Täht (Võru SK).

U-18 tütarlapsed30.03.-1.04.2012 Kuressaare

1. Saaremaa Spordikool 2. Viljandi Spordikool 3. Võru Spordikool 4. Võrkpalliklubi Täht Tallinn 5. Kohila Võrkpalliklubi 6. Tartu Spordiselts Kalev I

Saaremaa Spordikooli tütarlaste võist-kond mängis koosseisus: Cristin Lepp,

Johanna Raamat, Kristel Põld, Anni Kaup, Lili Võrk, Janet Lõbus, Liisel Nelis, Jane Treima, Gerli Gull, Tiina Soots. Treener Ene Kask. Parimad mängijad: Liisel Nelis (Saare-maa Spordikool), Kristiine Miilen (Viljandi Spordikool), Anett Hollas (Võru Spordi-kool), Katleen Kangur (Kohila VK).

U-18 poeglapsed20.-22.04.2012 Kuressaare

1. SA Põltsamaa Sport Spordikool 2. Audentese Võrkpalliklubi Tallinn 3. Saaremaa Spordikool 4. Kuressaare Vanalinna Kooli Spordiklubi5. Võru Spordikool 6. Premium 7/Salva Tartu

SA Põltsamaa Sport Spordikool poeglas-te võistkond mängis koosseisus: Mikk Kes-küla, Märt-Hendrik Olm, Sander Kulp, Taa-vi Arula, Martin Raudnagel, Andre Maisväli, Joonas Põldre. Treener Toivo Uusna. Pari-mad mängijad: Taavi Arula ja Sander Kulp (SA Põltsamaa Sport SK), Oliver Orav (Au-dentese VK Tallinn) ja Kevin Saar (Saaremaa Spordikool).

U-16 tütarlapsed11.-13.05.2012 Viljandi

1. Pärnu Võrkpalliklubi/Spordikool 2. Võru Spordikool 3. Viljandi Spordikool 4. Pärnu Spordikool 5. Saaremaa Spordikool6. Kohila Võrkpalliklubi 7. Premium7/Salva Tartu 8. Võrkpalliklubi Täht Tallinn

Pärnu Võrkpalliklubi/Spordikooli tütar-laste võistkond mängis koosseisus: Andra Holland, Epp Peetsalu, Hanna Pajula, Karin Saartson, Ruth Unn, Marleen Nõmm, Triin Nõmm, Johanna Ling, Birgit Mändla. Tree-ner Evely Pajula. Parimad mängijad: Hanna Pajula (Pärnu VK/SK), Mariann Toots (Võru SK), Renate Pikk (Viljandi SK) ja Laura Parts (Pärnu SK).

U-16 poeglapsed18.-20.05.2012 Tallinn

1. Kärdla ÜG/Hiiumaa Võrkpalliklubi

eesti noortevõrkpalli tulemused 2011–2012

Mikroliiga osalejad.

no

or

ed

55v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

2. Viljandi Spordikool 3. Võrkpalliklubi Täht Tallinn 4. Narva Spordikool Energia 5. Valga Võrkpalliklubi Viktooria 6. Rakvere Spordikool 7. Võru Spordikool 8. Premium7/Salva Tartu

Kärdla ÜG/Hiiumaa Võrkpalliklubi poeglaste võistkond mängis koosseisus: Lau-ri Tõkke, Robin Valting, Stefan Kaibald, Karl Meldorf, Allar Rehepapp, Markus Uuskari, Gregor Kiin, Norman Ilumets. Treener Ülari Kaibald. Paremad mängijad: Markus Uuskari (Kärdla ÜG/Hiiumaa Võrkpalliklubi), Silver Maar (Viljandi Spordikool), Reimo Rei-mand (Võrkpalliklubi Täht Tallinn), Valentin Kordas (Narva Spordikool Energia).

U-14 tüdrukud1.-3.06.2012 Võru

1. Spordiklubi Tats Tallinn 2. Võrkpalliklubi Täht Tallinn3. Narva Spordikool Energia 4. Rakvere Spordikool 5. Tartu Spordiselts Kalev 6. Võru Spordikool I 7. Pärnu Spordikool8. Spordiklubi Tats Tallinn II

Turniirist võttis osa 16 võistkonda. Spor-diklubi Tats Tallinn I tütarlaste võistkond mängis koosseisus: HelenaVahtramäe, Anna-liisa Mals, Brit-Marleen Õismaa, Kadri Ann Adra, Annabel Israel, Janete Aas. Treener Raigo Tatrik. Parimad mängijad: Parimad mängijad: Brit-Marleen Õismaa (SK Tats Tallinn), Laura Kannike (VK Täht Tallinn), Viktoria Ossipovskaja (Narva SK Energia), Kristiin Gildemann (Rakvere Spordikool).

U-14 poisid1.-3.06.2012 Võru

1. Viljandi Spordikool 2. Pärnu Võrkpalliklubi/Spordikool II 3. Võru Spordikool4. SA Põltsamaa Sport Spordikool 5. Spordiklubi Tats Tallinn 6. Võrkpalliklubi Täht Tallinn 7. Rakvere Spordikool I8. Narva Spordikool Energia

Kokku võttis turniirist osa 16 võistkonda. Viljandi Spordikooli I poeglaste võistkond mängis koosseisus: Marko Madisson, Tõnis Mägi, Jan Põder, Andre Arak, Silver Maar. Treener Egon Edo. Parimad mängijad: Silver

Maar (Viljandi Spordikool), Kristo Sepp (Pärnu VK/SK II), Albert Hurt (Võru Spor-dikool), Mart Toom (Põltsamaa).

noorte minivõrkpalli festival 2012

U-12 tüdrukud27.05.2012 Kohila

1. Jõhvi Spordikool I2. Pärnu Võrkpalliklubi/Spordikool I3. Rakvere Spordikool I4. Saaremaa Spordikool5. Narva Spordikool Energia6. Spordiklubi Tats I   7. Võru Spordikool 8. Kohila Võrkpalliklubi I    

Turniirist võttis osa 16 võistkonda. Jõhvi Spordikool I tütarlaste võistkond mängis koosseisus: Moona Kilk, Elizabeth Veri, Sandra-Laura Nõmmeloo, Dzintra Lember, Karoliina Käen. Treener Kersti Rajas. Pari-mad mängijad: Moona Kilk ( Jõhvi Spordi-kool I), Elina Olde (Pärnu VK/SK I) ja Sand-ra-Henrica Saul (Rakvere Spordikool I).

U-12 poisid27.05.2012 Kohila

1. Pärnu Võrkpalliklubi/Spordikool I2. Spordiklubi Tats I3. Rakvere Spordikool4. Võrkpalliklubi Täht Tallinn5. Audentese Võrkpalliklubi Tallinn I  6. Saaremaa Spordikool   7. Kohila Võrkpalliklubi I8. Võru Spordikool

Turniirist võttis osa 16 võistkonda. Pärnu Võrkpalliklubi/Spordikool I poeglaste võist-kond mängis koosseisus: Märt Tammearu, Artur Riis, Andero Karuks, Richard Voogel, Allar Keskülla, Hendrik Madisson. Treener Toomas Jasmin. Parimad mängijad: Märt Tammearu (Pärnu VK/SK I), Rasmus Meius (Spordiklubi Tats I) ja Tony Tammiksaar (Rakvere Spordikool).

eesti noorte karikavõistlused 2011

U-20 neiud21.-23.10.2011 Pärnu

1. Võru Spordikool

no

or

ed

56 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

2. Viljandi Spordikool 3. Saaremaa Spordikool 4. Pärnu Spordikool 5. Võrkpalliklubi Täht Tallinn 6. Tartu Spordiselts Kalev

Võru Spordikooli tütar-laste võistkond mängis koos-seisus: Eliise Hollas, Anett Hollas, Keit Viitkin, Merlin Hurt, Kaisa Bahmatsev, Brita Saare, Liisa Koreinik, Haide Haring, Helen Haug ja Kerli Ojakivi. Teener Raivo Jeenas. Parimad mängijad: Eliise Hollas (Võru SK), Kadri Siro

(Viljandi SK), Mari Peeters (Saaremaa Spor-dikool) ja Eva-Lotta Raat (Pärnu SK).

U-20 noormehed18.-20.11.2011 Kuressaare

1. Saaremaa Spordikool 2. Rakvere Spordikool 3. Pärnu Võrkpalliklubi/Spordikool 4. Võru Spordikool 5. Spordiklubi Tats Tallinn 6. Audentese Võrkpalliklubi Tallinn

Saaremaa Spordikooli poeglaste võist-kond mängis koosseisus: Karel Ellermaa, Karlis Mesila, Kevin Saar, Janno Õunpuu, Vilmar Uljas, Helar Jalg, Denis Losnikov, Kauri Teern, Johan Vahter, Alari Saar ja Karli Allik. Treener Joosep Matt. Parimad mängi-jad: Denis Losnikov (Saaremaa Spordikool), Ronald Järv (Rakvere Spordikool), Mikk Markus Sihver (Pärnu VK/SK) ja Robert Täht (Võru Spordikool).

U-18 tütarlapsed4.-6.11.2011 Tallinn

1. Viljandi Spordikool2. Võru Spordikool3. Saaremaa Spordikool4. Kohila Võrkpalliklubi5. Võrkpalliklubi Täht Tallinn6. Tartu Spordiselts Kalev

Viljandi Spordikool tütarlaste võistkond mängis koosseisus: Kadri Puu, Renate Pikk, Merili Lellep, Mari Teder, Eve-Liis Teder, Kaidi Toom, Kadri Siro, Smilla Sangernebo, Loora Orav, Kristiine Miilen. Treener Merle Keerutaja. Parimad mängijad: Kadri Siro (Viljandi SK), Anett Hollas (Võru SK), Lili Võrk (Saaremaa SK) ja Katleen Kangur (Ko-hila VK).

U-18 poeglapsed4.-6.11.2011 Võru

1. Audentese Võrkpalliklubi Tallinn2. Saaremaa Spordikool3. Võru Spordikool4. SA Põltsamaa Sport Spordikool5. Valga Võrkpalliklubi Viktooria6. Kuressaare Vanalinna Kooli Spordikool

Audentese Võrkpalliklubi Tallinn poeg-laste võistkond mängis koosseisus: Reino Toop, Karl Lumi, Ronald Reinap, Oliver Orav, Joosep Laht, Gustav Saagpakk, Raul Kartsep, Aleksander Eerma, Kaspar Kipp, Sander Lillestik, Ott Väli, Karl Kristjan Tii-vel. Treener Rando Ringmets. Parimad män-gijad: Oliver Orav (Audentese VK Tallinn), Johan Vahter, (Saaremaa Spordikool), Taavi Arula (SA Põltsamaa Sport Spordikool) ja Sander Talistu (Kuressaare).

U-16 tütarlapsed9.-11.12.2011 Võru

1. Võru Spordikool2. Viljandi Spordikool3. Pärnu Spordikool4. Premium7/Salva Tartu5. Pärnu Võrkpalliklubi/Spordikool6. Kohila Võrkpalliklubi7. Narva Spordikool Energia8. Rakvere Spordikool

Võru Spordikool tütarlaste võistkond mängis koosseisus: Greete Hollas, Dagmar Haugas, Iris  Ivan, Mariann Toots, Heleene Hollas, Annela Pindis, Hanna-Liisa Ilves, Mona Lisa Evestus, Eva  Johanna Lepikov, Kelli Puusepp. Treener Raivo Jeenas. Pari-mad mängijad: Heleene Hollas (Võru Spor-dikool), Renate Pikk (Viljandi Spordikool), Laura Parts  (Pärnu Spordikool) ja Hanna Pajula (Pärnu Võrkpalliklubi/Spordikool).

U-16 poeglapsed9.-11.12.2011 Rakvere

1.Võrkpalliklubi Täht Tallinn2.Kärdla ÜG/Hiiumaa Võrkpalliklubi3.Viljandi Spordikool4.Narva Spordikool Energia5.Rakvere Spordikool6.Valga Võrkpalliklubi Viktooria7.Premium 7/Salva Tartu8.SA Põltsamaa Sport Spordikool

Võrkpalliklubi Täht Tallinn poeglaste võistkond mängis koosseisus: Kristo Karp, Oscar  Leemets, Reimo Reimand,

Suvi pakkus

noormängijatele nii

päikest kui vihma.

no

or

ed

57v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Robin Pachel, Tamur Viidelepp, Sander Mais, Magnar Salei, Mihkel Kruusi, Veiko Aaviku. Treener Jaan Prass. Parimad mängijad: Oscar Leemets (Võrkpalliklubi Täht Tallinn), Stefan Kaibald (Kärdla  ÜG/Hiiumaa Võrkpalliklu-bi), Silver Maar (Viljandi Spordikool), Dmitri Korotkov (Narva Spordikool Energia).

evf 2012.a.noorte karikavõistlused

U-20 neiud10.-12.02.2012 Tallinn

1.Võru Spordikool2.Pärnu Spordikool3.Viljandi Spordikool4.Saaremaa Spordikool5.Võrkpalliklubi Täht Tallinn6.Tartu Spordiselts Kalev

Võru Spordikooli tütarlaste võistkond mängis koosseisus: Heleene Hollas, Kerli Oja-kivi, Eliise Hollas, Haide Haring, Brita Saare, Kaisa Bahmatsev, Merlin Hurt, Keit Viitkin, Anett Hollas. Teener Raivo Jeenas. Parimad mängijad: Kaisa Bahmatsev (Võru Spordi-kool), Maret-Anu Randpõld (Pärnu Spordi-kool), Kristiine Miilen (Viljandi Spordikool) ja Mari Peeters (Saaremaa Spordikool).

U-20 noormehed20.-22.01.2012 Rakvere

1. Saaremaa Spordikool2. Võru Spordikool3. Rakvere Spordikool4. Spordiklubi Tats Tallinn5. SA Põltsamaa Sport Spordikool6. Pärnu Võrkpalliklubi/Spordikool

Saaremaa Spordikooli noormeeste võist-kond mängis koosseisus: Karlis Mesila, Karel Ellermaa, Janno Õunpuu, Vilmar Uljas, Hel-ar Jalg, Denis Losnikov, Kauri Teern, Trevor Ling, Johan Vahter, Erkki Etverk. Treener Joosep Matt. Parimad mängijad: Karlis Me-sila (Saaremaa Spordikool), Robert Täht (Võru Spordikool), Ronald Järv (Rakvere Spordikool) ja Olev Abel (Spordiklubi Tats Tallinn).

U-18 tütarlapsed13.-15.01.2012 Võru

1. Saaremaa Spordikool2. Kohila Võrkpalliklubi3. Võru Spordikool4. Viljandi Spordikool

5. Võrkpalliklubi Täht Tallinn6. Pärnu Spordikool

Saaremaa Spordikooli tütarlaste võist-kond mängis koosseisus: Cristin Lepp, Jo-hanna Raamat, Kristel Põld, Anni Kaup, Lili Võrk, Janet Lõbus, Liisel Nelis, Stella-Liisa Lõhmus, Jane Treima, Gerli Gull, Tiina Soots. Treener Ene Kask. Parimad mängijad: Liisel Nelis (Saaremaa Spordikool), Katleen Kangur (Kohila Võrkpalliklubi), Anett Hol-las (Võru Spordikool), Kristiine Miilen (Vil-jandi Spordikool).

U-18 poeglapsed13.-15.01.2012 Põltsamaa

1. SA Põltsamaa Sport SK2. Võru Spordikool3. Audentese Võrkpalliklubi Tallinn4. Kuressaare Vanalinna Kooli Spordiklubi5. Saaremaa Spordikool6. Valga Võrkpalliklubi Viktooria

SA Põltsamaa Sport Spordikooli poeg-laste võistkond mängis koosseisus: Mikk Kesküla, Märt-Hendrik Olm, Sander Kulp, Taavi Arula, Martin Raudnagel, Andre Maisväli, Alex Anton Lojander, Rainer Kulp, Joonas Põldre. Treener Toivo Uusna. Pari-mad mängijad: Sander Kulp ja Taavi Arula (SA Põltsamaa Sport Spordikool), Bobby Pokker (Võru Spordikool), Oliver Orav (Au-dentese Võrkpalliklubi Tallinn).

U-16 tütarlapsed2.-4.03.2012 Pärnu

1. Võru Spordikool2. Pärnu Võrkpalliklubi/Spordikool3. Viljandi Spordikool4. Saaremaa Spordikool5. Premium7/Salva Tartu6. Pärnu Spordikool7. Narva Spordikool Energia8. Kohila Võrkpalliklubi

Võru Spordikooli tütarlaste võistkond mängis koosseisus: Greete Hollas, Iris Ivan, Mariann Toots, Heleene Hollas, Hanna-Liisa Ilves, Mona Lisa Evestus, Eva Johanna Lepikov, Kelli Puusepp. Treener Raivo Jeenas. Paremad mängijad: Helee-ne Hollas (Võru Spordikool), Han-na Pajula (Pärnu Võrkpalliklubi/Spordikool), Renate Pikk (Viljandi Spordikool) ja Liisa Soomets (Pre-mium 7/Salva Tartu).

Sa Põltsamaa Sport

Sk võitis u-18

vanuseklassi eesti

meistritiitli.

no

or

ed

58 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

U-16 poeglapsed2.-4.03.2012 Valga

1. Valga Võrkpalliklubi Viktooria2. Võrkpalliklubi Täht Tallinn3. Narva Spordikool Energia4. Premium7/Salva Tartu5. Kärdla ÜG/Hiiumaa Võrkpalliklubi6. Rakvere Spordikool7. Võru Spordikool8. Viljandi Spordikool

Valga VK Viktooria poeglaste võistkond mängis koosseisus: Igor Dodonov, Erik Kerk, Aleksandr Kuldkepp, Konstantin Lon, Kirill Dobrovolski, Kirill Kirku, Vjatseslav Tserni-kov, Mark Pilin, Erik Kortsinski. Treener Vassili Dinis. Paremad mängijad: Igor Dodo-nov (Valga Võrkpalliklubi Viktooria), Oscar Leemets (Võrkpalliklubi Täht Tallinn), Dmi-tri Korotkov (Narva Spordikool Energia) ja Silver Vaino (Premium 7/Salva Tartu).

eesti noorte rannavõrkpalli karikavõistlused

u-14 VAnuSEKLASSI PoISTE KARIKASARjA PAREmuSjäRjESTuS

1. Siim Tammearu – Kristo Sepp2. Mart Toom – Karl-Joosep Kesküla3. Kristo Forsel – Eero Välik u-14 VAnuSEKLASSI TÜdRuKuTE KARIKA-SARjA PAREmuSjäRjESTuS

1. Mona Marandi – Greete Hollas2. Janely Simenson-Plakso – Epp Haavasalu3. Reelika Piirsalu – Andra Aavik u-16 VAnuSEKLASSI PoISTE KARIKASARjA PAREmuSjäRjESTuS:

1. Oskar Leemets - Tamur Viidalepp2. Kristo Karp - Reimo Reimand3. Rainer Kulp - Alex Anton Lojander u-16 VAnuSEKLASSI TÜdRuKuTE KARIKA-SARjA PAREmuSjäRjESTuS

1. Hanna Pajula - Renate Pikk2. Liisa Soomets - Annett Pendarov3. Ingris Suvi - Andra Villems u-18 VAnuSEKLASSI PoEgLASTE KARIKA-SARjA PAREmuSjäRjESTuS

1. Taavi Arula – Kevin Saar2. Martin Kammer – Ardi Kikas3. Sander Kulp – Märt-Hendrik Olm

u-18 VAnuSEKLASSI TÜTARLASTE KARIKA-SARjA PAREmuSjäRjESTuS

1. Liisel Nelis – Anett Hollas2. Kärt Unt – Juudit Kure-Pohhomov3. Katleen Kangur – Kertu Laak

eesti noorte rannavõrkpalli meistrivõistlused27.-29.07.2012 Pärnu

u-14 VAnuSEKLASSI PoISTE PARImAd

1.Siim Tammearu - Kristo Sepp 2.Kristo Forsel - Eero Välik 3.Mart Toom - Karl-Joosep Kesküla

u-14 VAnuSEKLASSI TÜdRuKuTE PARImAd

1.Greete Hollas - Mona Marandi2.Janely Simenson-Plakso - Epp Haavasalu3.Reelika Piirsalu - Andra Aavik

u-16 VAnuSEKLASSI PoISTE PARImAd

1.Stefan Kaibald - Markus Uuskari2.Edvin Raag - Sten Trahv3.Oscar Leemets - Tamur Viidalepp u-16 VAnuSEKLASSI TÜdRuKuTE PARImAd

1.Hanna Pajula - Renate Pikk2.Liisa Soomets - Annett Pendarov3.Kertu Laak - Karmen Mereküla

u-18 VAnuSEKLASSI PoEgLASTE PARImAd

1.Mart Targem - Karli Allik2.Markkus Keel - Johan Vahter3.Sander Talistu - Alari Saar u-18 VAnuSEKLASSI TÜTARLASTE PARImAd

1.Liisel Nelis - Anett Hollas2.Kärt Unt - Juudit Kure-Pohhomov3.Katleen Kangur - Kertu Laak

u-20 VAnuSEKLASSI nooRmEESTE PARImAd

1.Renee Teppan - Robert Täht2.Kevin Soo - Mikk Markus Sihver3.Ronald Järv - Keiro Vantsi u-20 VAnuSEKLASSI nEIdudE PARImAd

1.Liisel Nelis - Anett Hollas2.Kaisa Soomets - Eliise Hollas3.Laura Luik - Kristiine Miilen

•

rA

nn

Ah

AL

L

59v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Aastal 2007, kui Nõo Gümnaasiumi juur-de sai valmis moodne kolme pallimän-guplatsi, jõusaali ja aeroobikasaaliga uus

spordihoone, jäi vana kaarhall kasutuseta. Nõo Vallavalitsusele ulatas abikäe Tartu ette-võtja Toomas Raud, kes pakkus välja plaani muuta vana Nõo spordihall rannamängude harrastamiseks mõeldud liivahalliks. 2008. aasta lõpus avatigi renoveeritud rannahall, mis pakub võimalusi harrastada kõiki ranna ja liivaga seotud spordialasid: rannavõrkpall, -korvpall, -jalgpall, -käsipall, -sulgpall, -in-diaca ja -tennis.

Nõo Rannahalli peremeesteks on 2012. aasta rannavõrkpalli Eesti meistrivõistlustel hõbemedali võitnud Rain Raud ja Karl Jaani, mistõttu suurem osa rannahalli tegevusest käib ikkagi rannavõrkpalli ümber. Rannahall on kujunenud lõuna-eestlaste seas populaar-seks treeningute ja võistluste korraldamise, samuti laste sünnipäevade ja firmaürituste läbiviimise paigaks. 630-ruutmeetrite liiva-kast on atrakviine nii lapsele kui lapsepõlve meenutavale täiskasvanule. Meeleolu ranna-hallis on aasta läbi suvine ja sõbralik, külalisi

tervitab sõbralik õhkkond ja rahulik reggae-muusika.

Rannahall korraldab 2012/2013 hooajal oktoobrist aprillini neli rannavõrkpalli kari-kasarja: rannavõrkpall meestele, naistele, se-gapaaridele ja rahvavolle harrastajatele.

Lisaks harrastajatele on Nõo Rannahallil oluline roll ka meie tipp-paaride hooaja-eel-sete treeninglaagrite läbiviimisel. Seal on vormi timminud Kristjan Kais, Rivo Vesik, Karl Jaani ja Kristo Kollo, sparringpartneri-tena ka mitmed Läti rannavõrkpallurid. •

nõo rannaHallsuvine sport ja meelelaHutus aasta läbi

- rannavõrkpall- rannajalgpall- rannakäsipall- rannasulgpall- rannatennis- rannakorvpall- rannaindiaca- sünnipäevad- Firmaüritused

Nõo raNNahallMtÜ proVolle Voika 10, Nõotel: +372 507 9690 e-mail: info@rannahall.ee www.rannahall.ee

60 v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

sP

or

di

Ar

st

mA

ni

ts

eb

Võrkpalluritel esinevate vigastuste jaotu-mist kehaosade lõikes pole palju uuritud, kuid ühe allika kohaselt on see järgmine:

• labajalg/hüppeliiges 37%• põlv 20%• labakäsi/sõrmed 20%• õlg 16%• selg 5%• säär 1%• muud piirkonnad 1%

Labajala juures on enimlevinud tõsiseks vigastuseks hüppeliigese külgsidemete re-bend, põlvel eesmise ristatisideme ja meniski rebendid, sõrmedel liigeskapsli põrutus/re-bend, õlal kõõluskätise kahjustus, seljal lihas-te/lülisamba sidemete venitus ja lülivaheket-ta kahjustus.

Ülekoormuskahjustuste tekkimisel võrk-palluritel tuleb tähele panna, et nn kineetili-ne ahel ründelöögi ja hüppelt jõulise pallingu sooritamisel on: jalad-kere-käsi, mille juures keha liikumine on võrreldav piitsalöögiga. Kusjuures energia liigub jalgadest läbi kere kätte diagonaalselt, st paremakäelisel mängi-jal toimub hüpe valdavalt vasakult jalalt. Li-saks, löögi kiirus on seoses hüppe kõrgusega (potensiaalne energia) ning meie õlg ei ole arenenud löögi jõu loomiseks e. rotaatorite mansett ei ole mõeldud esmaseks liigutajaks!

Kui löögiliigutuse energia ei lähtu kerest, siis püütakse seda saavutada käest (või jalast), mis suurendab ülekoormuse/vigastuse riski. Seega, õlavigastused algavad sageli jalgadest-kehast! Ennetamiseks lisage (süva)kerelihas-te treening võistkonna harjutuskavva. Samu-ti, käe-/õla-/põlve-/hüppeliigese vigastusest taastumisperiood sobib hästi kere tugevda-miseks ning painduvuse parandamiseks.

Q-nurk põlvedel Naistel enamasti suurem Suurem risk eesmise ristatisideme,

meniski jt põlvekahjustusteks Näidustatud on polümeetriline tree-

ning tehnika kohandamiseks.

Lülivaheketta väljasopistumine Sageli ilma sümptomiteta Üldjuhul valu esinemisel ravipõhimõte:

mõni päev rahu (asendiravi) ja seejärel võimlema

Võib esineda erandolukordi, mil varajane sekkumine on vajalik (tippsportlastel nt seoses vajadusega võistelda)

Seljavalu erisused Täiskasvanutel: sagedased, enamasti

seotud mehaanilise ülekoormusega, lihasväsimusega jms

Noorukitel: harva, esineb koos olulise häirega, vajalik põhjuste väljaselgitamine

Ära oota arsti poole pöördumisega kui Esineb põie- või soolehäireid Esineb tõsine öine valu.

Ravi põhimõtted liigeste vigastuse korralA. Kiire esmaabi (koormusetus, külmakott,

surve elastse sidemega, kerest kõrgemale asetamine); hiljem:

1. Passiivse liikuvuse saavutamine NB! Fikseerida abaluu õlaliigese puhul!

2. Aktiivse liikuvuse taastamine3. Lihaste/sidemete tugevdamine (NB!

Mikrotraumad paranevad 6 nädalat, suuremad vigastused vajavad täielikuks taastumiseks veelgi enam aega).

b. Lisaks: teipimine, tugiside, ortopeedili-sed tallatoed, harjutused tasakaalulauaga.

Sihtharjutused (nt üleshüppe treening ründelöögiks võrgu lähedal ilma võrgu alt läbiminekuta maandumisel vähendab oluliselt hüppeliigese vigastuse riski).

C. Protseduurid - soe/külm, ultraheli- ja magnetravi, massaaž, manuaalteraapia jm

• Salvid, tabletid - mittesteroidsed põletikuvastased, valuvaigistavad jm

• Süstid - valuvaigisid, põletikuvastased• Kirurgia - artroskoopiline vm meetod

d. Sportilk eluviis üldisemalt:• Treeningu-puhkuse tasakaal• Tervislik toitumine• Kahjulike harjumuste vältimine• Aus mäng ja toetav võistkonnavaim.

•

vigastused võrkpallisDr. ruuDo annuS

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

Aj

AL

ug

u

80 aastat tagasi (1932): Eesti meeskond tegi eduka turnee Euroopas, võites Poola, Tšehhi, Prantsusmaa ja Läti meeskondi, kaotamata ainsatki mängu. Eesti arvatakse Euroopa juhtivate võrkpallimaade kilda. Ametlike rahvusvaheliste tiitlivõistlusteni jõuti alles pärast maailmasõda, aga NSV Liidu koossei-su lükitud Eesti sai selleks võimaluse alles 60 aastat hiljem (1992).

65 aastat tagasi (1947): Tallinnas moodusta-ti Eesti NSV Võrkpallisektsioon, mis eelne-valt jõudis tegutseda enne sõda (1941) vaid mõne kuu. Sektsiooni kui üleriigilise juhtor-ganisatsiioni esimeheks valiti kohtunik-or-ganisaator-ajakirjanik-statistik Eugen Be-low. Pariisis moodustati ülemaailmne võrkpalliliit (FIVB), mille presidendiks valiti prantslane Paul Libaud.

60 aastat tagasi (1952): Tallinna koondnais-kond hõivas tollal prestiižikal üleliidulisel linnade turniiril Kaunases neljanda koha. Eesti võrkpallikoondislane, hiljem edukas Tartu noortetreener Meta Selg/Viirmäe või-tis NSV Liidu meistri kuldmedali ratsutami-se takistussõidus.

55 aastat tagasi (1957): Esimeste eestlastena tulid NSV Liidu võrkpallimeistriks Ellen Münter-Leonova (Moskva Lokomotiiv) ja Toivo Tomson (Leningradi/Peterburi Spartak).

30 aastat tagasi (1982): Moskva olümpia-võitja (1980) Viljar Loor krooniti NSV Lii-du koondise põhikuuikumehena teist korda maailmameistriks. Esimese MM-tiitli pälvis ta 1978. aastal. 1982. aastal tuli Jaanus Lille-puu Euroopa juunioride meistriks.

25 aastat tagasi (1987): Jaanus Lillepuust sai teise eestlasena Euroopa meister. Enne teda oli viis EM-kulda (1977-83) võitnud Viljar Loor.

20 aastat tagasi (1992): Eesti võeti Rahvus-vahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) ja Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) liikmeks. Eesti koondised debüteerisid Eu-roopa meistrivõistluste valikmängudes: eel-ringis jäi Eesti meeskond kahe kohtumise kokkuvõttes alla Ukrainale ja naiskond Valgevenele.

5 aastat tagasi (2007): Raimo Pajusalu oli üks peaosalisi Euroopa Meistrite liigas kaheksa parema hulka jõudnud Roeselare Knacki (Belgia) meeskonnas (lõpuks 5. koht). Ran-navõrkpallurid Kristjan Kais ja Rivo Vesik võitsid MK-etapi ja said MM-il viienda koha. Oliver Venno ja Kristo Kollo tulid rannavol-les Euroopa noortemeistriks. •

põgusaid pudemeid eesti võrkpalli ajaloost

61

Viljar Loor(vasakul) ja endine

tippkõrgushüppaja Jüri Tarmak.

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2

ju

ub

iL

Ar

id

& L

Ah

ku

nu

d

62

10. september 2011 Matti Jaanus 70

19. oktoober 2011 Eevi Pruel 80

15. veebruar 2012 Tarvi Uljas 65

18. veebruar 2012 Mati Koorep 65

4. märts 2012 Arvo Priimägi 60

15. märts 2012 Aliide Tamm 75

26. juuni 2012 Juta Kama 85

15. august 2012 Vilja Savisaar-Toomast 50

1. oktoober 2012 Avo Keel 50

5. oktoober 2012 Mati Kuusk 65

29. oktoober 2012 Raivo Jeenas 60

3. november 2012 Anti Penu 65

10. november 2012 Toivo Uusna 70

juubilarid 2011–2012

laHkunud 2011–20123. märts 2012 Edgar Blossfeldt

4. märts 2012 Toivo Tomson

15. mai 2012 Milvi Tedremaa

26. juuli 2012 Eve Laimets-Sooväli

15. august 2012

vilja Savisaar-Toomast 50

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 2 63

kA

Le

nd

er

03.-07.jaanuar 2013 noorte Euroopa MV II ring PT Läti/Venemaa

18-20.jaanuar EVF KV finaal U-18 PT Saaremaa/Võru

25.-27.jaanuar Soome-Eesti Naiste Ühisliiga finaalturniir

01.-03.veebruar EVF KV finaal U-20 PT Saaremaa/Tartu Kalev

01.-03.märts EVF KV finaal U-16 PT Võru/Viljandi

02.-03.märts Schenker Liiga Final Four

02.-03.märts EMV meeste I liiga veerandfinaalid

07.-14.märts EMV meeste meistriliiga veerandfinaalid

09.-10.märts EMV meeste I liiga poolfinaalid

09.-13.märts EMV naiste meistriliiga veerandfinaalid

15.-16.märts Võrkpalli Kooliliiga finaal 7.-9.klass Viljandi

20.-24.märts EMV naiste meistriliiga poolfinaalid

21.-28.märts EMV meeste meistriliiga poolfinaalid

23.-26.märts EMV meeste I liiga finaalid

29.-31.märts Naiste Balti Liiga finaal

02.-11.aprill EMV meeste meistriliiga finaalid

05.-07.aprill EMV finaal U-20 PT Võru/Viljandi

17.-27.aprill EMV naiste meistriliiga finaalid

19.-21.aprill EMV finaal U-18 PT Tartu Duo/Saaremaa

07.-12.mai 2013 juunioride MM kvalifikatsiooniturniir

10.-12.mai Baltimaade spordiklubide ja -koolide meistrivõistlused U-18 PT

17.-19.mai EMV finaal U-16 PT Tallinn Täht/Tartu Kalev

24.-26.mai 2014 FIVB MM kvalifikatsiooniturniir meeskondadele

24.-26.mai 2014 FIVB MM kvalifikatsiooniturniir naiskondadele

mai Eesti noorte 2013.a. minivõrkpalli festivali U- 12 PT

31.mai-2.juuni Eesti noorte 2013.a. minivõrkpalli MV U-14 PT Võru

6.-9.juuni Power Cup, Mikkeli (Soome)

23.-30.juuni Euroopa üliõpilasmeistrivõistlused Nikosia(Küpros) - saal

24.-29.juuni Euroopa üliõpilasmeistrivõistlused Oporto(Portugal) - rand

6.-17.juuli XXVII suveuniversiaad Kaasan (Venemaa) - saal+rand

kalender 2013

v Õ r k P A L L 2 0 1 1 – 2 0 1 264

EEsti Võrkpalli liidu juhatus

Hanno Pevkur, EVF presidentVilja Savisaar­Toomast, EVF asepresidentJaano Haidla

Agur Jõgi

Tarmo Keskküla

Indrek Luukas

Marko Pomerants

Jaan Soomets

Henn Vallimäe

Villu Voogel

EEsti Võrkpalli liidu sEkrEtariaat

Tarvi Pürn

EVF peasekretär, CEV delegaattarvi@evf.ee Tel: +372 603 1552 GSM: +372 5156132 Faks: +372 603 1551

Ülle Kama

Sekretär-asjaajaja, noortespordi koordinaatorevf@evf.eeTel: +372 603 1550 Faks: +372 603 1551

Alar Rikberg

Projektijuht - EVF avalikud suhted, statistika alar@tartutennisekool.eeGSM: +372 5144655

Karol Paas

Projektijuht - Schenker Liiga tegevjuht, EVF turundus karol@evf.eeGSM: +372 5097454

Robin Ristmäe

Projektijuht robin@evf.eeGSM: + 372 5529135

Gadi Rohtjärv

Projektijuht- kooliliiga, miniliiga, naiste liigad GSM: + 372 55594174 kooliliiga@evf.sport.eegadi@evf.ee

Mihkel Sagar

Projektijuht - Credit24 Rahvaliigamihkel@evf.eeGSM: +37256902104