A1. SisukordA.1 Organisatsioonid ja infotehnoloogia rakendamine. – Organisations and their Use of IT....................................2

A.1.1 Organisatsioonide tüübid ja struktuurid. Organisational Types and Structures..........................................2A.1.1.1 Määratleda põhilised organisatsioonitüübid, nende karakteristikud ja vastavad sisestruktuurid (nt hierarhiline või ühetasandiline), juriidilise staatuse aspektid (nt heategevus või partnerlus), suurus (väikeettevõte või korporatsioon). - Define the major organisational types, their characteristics and corresponding structures.2A.1.1.2 Kirjeldada infotehnoloogia rolli organisatsioonis. - Describe the role IT plays in an organisation....3A.1.1.3 Näidata töövoo skemaatiline esitus mitme erineva organisatsioonilise struktuuri puhul. Diagram the workflow of typical organisational structures..........................................................................................................3A.1.1.4 Määratleda infotehnoloogia otstarve organisatsioonis. - Identify the purpose of IT within an organisation..............................................................................................................................................................4A.1.1.5 Määratleda erinevate struktuuride mõju infotehnoloogia haldusele. - Identify the impact differing structures have on the management of IT.................................................................................................................5

A.1.2 Infotehnoloogia mõju organisatsiooni infotöötlusele. – The role of IT in information processing (IP) within an organisation..................................................................................................................................................5

A.1.2.1 Eristada andmed ja informatsioon. – Differentiate between data and information.............................5A.1.2.2 Näidata infotöötlusmudelid skemaatilisel. – Diagramm the IP model in computing terms.................5A.1.2.3 Liigitada infotöötluskihid organisatsioonis. – Classify the layers of IP within an organisation.........7A.1.2.4 Kirjeldada otsustusvood nimetatud kihtides. – Describe the decision flow within these layers..........7A.1.2.5 Kirjeldada infotehnoloogia roll organisatsiooni infosüsteemide tugitegevustes. – Describe the role of integration of IT and IS........................................................................................................................................8

A.1.3 Sise-/väliskeskkond – Internal/external environment..................................................................................8A.1.3.1 Organisatsiooni asendi skemaatiline esitus keskkonnas – Diagram the position of organisations within environments..................................................................................................................................................8A.1.3.2 Määratleda süsteemkoordineerimise, järelvalve ja juhtimise terminites. – Define a system in terms of co-ordination and control....................................................................................................................................9A.1.3.3 Välis- ja sisetegurite mõju keskkonna kaudu näidete varal. – Demonstrate how external and internal factors impact throughout environments..................................................................................................................9

A.1.4 Äriplaan – Business Plan..............................................................................................................................9A.1.4.1 Äriplaani atribuutide määratlus. – Define the attributes of a business plan........................................9A.1.4.2 Loetleda äristrateegia ettevalmistamisel kasutatavad põhimeetodid. – List the various methodologies useful in preparing business strategies..................................................................................................................10A.1.4.3 Detailiseerida infotehnoloogia rakendamise üksikasjad tulenevalt etteantud talitlusplaanist – Detail the IT that will deliver a given business plan.........................................................................................................10

A.1.5 Äriprotsessid – Business processes............................................................................................................10A.1.5.1 Põhiliste äriprotsesside määratlus – Define basic business processes...............................................10A.1.5.2 Loetleda äriprotsesside toeks levitatavad põhirakendused. – List applications deployed in facilitating business processes...............................................................................................................................10A.1.5.3 Võrrelda erinevate protsesside kasutuselevõttu eri organisatsioonides. – Compare how different organisations deploy different processes...............................................................................................................11A.1.5.4 Detailiserida nõuded infotehnoloogiale organisatsioonilise konkurentsivõime parandamiseks. – Detail the IT requirements to improve organisational competitiveness................................................................11

A.1.6 Infosüsteem kui tugi organisatsiooni halduses – Computer-supported management................................11A.1.6.1 Juhtkonna rolli(de) ja kohustuste määratlemine. – Define the role(s) and responsibilities of management............................................................................................................................................................11A.1.6.2 Juhtkonna arvutialase toe tüüpide liigitus. – Categorise the layers of computer support for management............................................................................................................................................................11A.1.6.3 Organisatsiooniliste teadmiste, mälu ja õppimise määratlus. – Define organisational knowledge, memory and learning..............................................................................................................................................12A.1.6.4 Põhiliste otsustus- ja probleemilahendusmeetodite kirjeldus. – Describe decision making and problem solving models..........................................................................................................................................12A.1.6.5 Haldusinfosüsteemide pakutava toe hinnang. – Assess the support such systems provide................13

A.1.7 Koostöötehnika organisatsioonides – Collaboration technology in organisations....................................13A.1.7.1 Määratleda erinevate töövoosüsteemide atribuudid. – Identify the attributes of different workflow systems 13A.1.7.2 Erinevused virtuaalse rühmatöö ja füüsiliselt samades ruumides paikneva rühmatöö vahel . – Distinguish between virtual team working and located team working..................................................................13A.1.7.3 Töörühmade ja -gruppide koostööfunktsioonide kirjeldus. – Describe the features of collaboration and co-operation, teams and groups......................................................................................................................13A.1.7.4 Koostöötehnikate põhiliste koostööfunktsioonide kirjeldus. – Describe the features of collaborative technologies............................................................................................................................................................14

1

A.1.7.5 Koostöötehnikate edukaks teostuseks vajalike põhitegurite loetelu. – List the factors for successful implementation of collaborative technologies........................................................................................................14

A.1.8 Arvutipõhine koolitus ja õppimine. – Computer Based Training & Learning..........................................14A.1.8.1 Arvutipõhise koolituse kirjeldus. – Describe computer-based training............................................14A.1.8.2 Tehniliste nõuete loetelu arvutipõhise koolituse, multimeediumvahendite jne jaoks. – List the technical requirements for computer based training, multimedia, etc...................................................................15A.1.8.3 Arvutipõhise õppimise eeliste ja puuduste analüüs – Discuss in their own words the advantages and disadvantages of computer-based learning............................................................................................................15

A.1.9 Infoühiskond. – The Information Society...................................................................................................15A.1.9.1 Infotehnoloogia mõju hinnang ühiskonnas ja selle gruppidele. – Assess the impact of IT within society and its subsets.............................................................................................................................................15A.1.9.2 Loetleda infotehnoloogia eeliseid ja puudusi ühiskonnas. – List the advantages and disadvantages of IT in society........................................................................................................................................................16A.1.9.3 Kirjeldada digitaalse eraldatuse mõistet. – Describe the digital divide.............................................16

A.1 Organisatsioonid ja infotehnoloogia rakendamine. – Organisations and their Use of IT.

Infotehnoloogia (IT) all mõistetakse tehnoloogiat, mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. IT on kujuneva infoühiskonna aluseks.

A.1.1 Organisatsioonide tüübid ja struktuurid . Organisat ional Types and Structures .

A.1.1.1 Määratleda põhilised organisatsioonitüübid, nende karakteristikud ja vastavad sisestruktuurid (nt hierarhiline või ühetasandiline), juriidilise staatuse aspektid (nt heategevus või partnerlus), suurus (väikeettevõte või korporatsioon). - Define the major organisational types, their characteristics and corresponding structures.

Organisatsioon on ühtse tahte järgi korraldatud kollektiiv ehk inimgrupp, kes töötab ühtsete eesmärkide saavutamise nimel. Mis tahes asutus või ettevõte tegutseb organisatsioonina. Organisatsioon kui inimeste koostöö vorm on kujunenud sajandite jooksul ja võimaldab akumuleerida (liita) oskusi, teadmisi ja tööjõudu. Organisatsioonide tüübid Kasusaajad Näiteid Põhiline eesmärkÄriühing Omanikud Ajaleht, arvutitootjad Kasumi teenimineMittetulundusühing Kliendid Ülikool, haigla Sihtrühma valimineLiit Liikmed Ühistu, kooperatiiv Liikmete vajaduste rahuldamineAvalik-õiguslik asutus Rahvas Politsei, riigikool Standardiseeritud teenuse pakkumine kõigileOrganisatsioonide jagunemine vastavalt sisestruktuurile. Organisatsiooniline struktuur - inimestevaheliste kohustuste, volituste ja suhete ülesehitusOrganisatsioonid on üldjuhul keerulise struktuuriga, mis funktsioneerib kõigi oma struktuuriosade koostoimel. Organisatsioonid võivad olla: Formaalsed - kindel struktuur ja eesmärgid. Igaüks teab oma kohta.

Formaalse organisatsiooni struktuur (organisatsiooni osad ja nende vahekord) kujundatakse tööjaotuse (ametkohtade moodustamise, nende allüksuste rühmitamise ning alluvusvahekordade määramise) alusel. Selle tulemusena kujuneb ka organisatsioonis hierarhiline struktuur – organisatsioonis eri tasemeil olevaid ametikohti hõlmav ametiredel (dir., asedir.-d, osak.-juhatajad, eriteadlased, täitjad jne). Esmane organisatsiooni tase on täitmistase; sellest kõrgemal asetsevad juhtimistasemed. Hierarhia – töökohtade, ametite tähtsuse järjekord organisatsioonis. Pärineb militaarsüsteemidest ning traditsiooniliselt pööratakse organisatsioonides hierarhiale suurt tähelepanu. Paindlikumates, kaasaegsetes organisatsioonides tegutsevad juhid ja töötajad ilma hierarhilise jaotuseta.Organisatsiooni põhiliste ametikohtade, allüksuste ja nende alluvussuhete graafilist kujutist nimetatakse organisatsiooni skeemiks.

Suurtes organisatsioonides tekib tööjaotuse tulemusena veel funktsionaalsed (tootmise, planeerimise, arvestuse, raamatupidamise, turustuse, varustuse, jaemüügi jne) allüksused ja ametikohad ning see aitab organisatsioonil

2

Tippjuht või omanik

Alljuht AlljuhtAlljuht

TäitjaSpetsialist Spetsialist TäitjaTäitja Täitja Täitja

Juhtimistase

Täitmistase

Majandusorganisatsiooni skeem

Täitja

saavutada põhitegevuses mõjusamaid tulemusi. Juhtimistasandite suur arv tähendab, et organisatsiooni tipp jääb täitjatest liiga kaugele, mis aeglustab informatsiooni liikumist ja vähendab ettevõtte paindlikkust konkurentide sammudele ning muudele ärikeskkonna muudatustele reageerimisel.

Mitme juhtimistasandiga, nn kuusekujulise organisatsiooni-struktuuri asendamine lamedama, kammikujulise struktuuriga aitab nii juhtimiskulusid kokku hoida kui ka muutuva ärikeskkonnaga kiiremini kohaneda.

Kuidas juhtimispüramiid lamedamaks muuta   Delegeeri kohustusi ja õigusi Harjuta alluvaid ülemuse probleeme ja tema otsuste põhjuseid mõistma Loo enesekontrolli ja missioonitunde eeldused Vähenda äriprotsesside tükeldamist erinevate üksuste vahel Määratle protsesside peremehed ja anna neile vajalikud õigused Soodusta horisontaalset infovahetust organisatsiooni juhtimishierarhias Arenda õppivat kogukonda, mille kõik liikmed on mingis valdkonnas kompetentsed teisi juhendama

Mitteformaalsed (ühetasandilised) – kindel struktuur puudub, kindlaid alluvussuhteid pole. Mitteformaalne organisatsioon on ühiste huvide najal tekkiv enam või vähem püsiv üksikisikute koondis. Mõned näited: Eesti Arstide Liit; Eesti Korteriühistute Liit; Eesti Jeti- ja Mootorkelgu Liit; Tartu Kolme Kooli Liit jne.

Juriidilise staatuse aspektist – kuuluvad organisatsioonide hulka nii era- kui ka riigiettevõtted, ametlikud kui ka mitteametlikud asutused.

Heategevuslikud organisatsioonid – kes annetustest, korjandustest, heategevus- konsertitest jm. laekunud rahaga peavad ülal haiglaid, vanadekodusid vms. ning finantseerivad nende ehitamist.Partnerlus – koostööpõhimõte kus firmad kui partnerid jagavad oma riske ja ressursse, et saavutada erinevaid, kuid omavahel seotud eesmärke. Partnerlusel on mitmeid vorme ja eesmärke.– Piirkondlikud ehk asukohakesksed partnerlussuhted, kus piirkonna organisatsioonid sõlmivad koostööleppe; – Valdkonnakesksed partnerlussuhted, kus koostööleppe sõlmivad sama valdkonnaga tegelevad organisatsioonid, sõltumata nende asukohast; – Tegevuskesksed partnerlussuhted, näiteks teenusepakkumiseks, säilitustegevuseks, koolituseks, infotehnoloogiliseks arendustööks ja vara soetamiseks.

Suuruse järgi: Väikeettevõte – Väikeettevõte Eesti tingimustes võiks olla kuni 50 inimesele tööd andev firma.Korporatsioon – juriidilise isiku õigustega kutsealane organisatsioon, ühing, koondis. USA’s aktsiaseltsi üldnimetus (näit. General Motors Corporation).

Eristatakse rivi- ja staabiorganisatsioone või vastavaid allüksusi. Tekkisid Aleksander Suure ajal: rivi – vahetult sõjategevuses osalejad ja sõdurite käsutajad; staabid – ülesannete analüüsijad ja tuleviku kavandajad.

Nüüdisorganisatsioonis moodustavad rivi vahetult põhitegevusega tegelevad allüksused ja ametikohad (tootmis- ja teenindusallüksused): staabi ametikohad tegelevad põhitegevuse ladusamaks muutmisega (planeerimise-, personali- finants-, turundus-, varustus-, raamatupidamisosakonnad, jt ). Ülal majandusorganisatsiooni skeemil on staabi ametikohad tähistatud punktiiriga, rivi – pidevjoonega.A.1.1.2 Kirjeldada infotehnoloogia rolli organisatsioonis . - Describe the role IT plays in an organisationInfotehnoloogia tähtsus on tänapäeva firmades äärmiselt suur. Infosüsteem toetab majandustegevust, sisest kommunikatsiooni, müüki, tootmist, töötajate tööoperatsioone jne. Põhimõtteliselt võib öelda, et tänapäeval on vähe firmasid, kus IT ei oleks olulisel kohal. Paljud kaasaegsed töökohad, asutuste vahelised sidemes, masinate juhtimised jt. on ilma kaasaegse infotehnoloogiate mõeldamatud.Praegu on infotehnoloogia ümber kujundamas ka kõiki äriprotsesse. Klienditeeninduse, toodete ja turundusstrateegiate ning logistika arendamine on aina tihedamalt seotud infotehnoloogiaga. Arvuteid võib leida kõikjalt: poelettidelt, koolidest, töölaualt, tööpinke juhtimas ja isegi diplomaadikohvrist. Sellel aastakümnel aga on juhi eduks otsustav infotehnoloogia tundmine ning nende teadmiste eesmärgistatud kasutamine.A.1.1.3 Näidata töövoo skemaatiline esitus mitme erineva organisatsioonilise struktuuri puhul . Diagram the

workflow of typical organisational structuresLevinuimate organisatsioonistruktuuride skeemid, nende eelised ja puudused:1. Funktsionaalne struktuur tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimisest.Eelised: Osakonna saab komplekteerida ühe ala spetsialistidest ning juht, olles sama ala asjatundja , saab töötajaid kergesti

juhendada. Juht peab kursis olema suhteliselt kitsa tegevuste ringiga; Koordineerimine on lihtsamPuudused: Kommunikatsioon selles struktuuris pole tõhus; See struktuur sobib ainult väikeettevõtetele. Kui ettevõte kasvab, tekib vajadus teistsuguse struktuuri järele; Otsustamine on aeglane ja bürokraatlik; Arvestuste pidamine ja tulemuste jälgimine läheb keerukaks; Liialt kitsale ülesannete ringile keskendudes võivad töötajad organisatsiooni eesmärgid silmist kaotada;

3

Personal Tootmine Arvestus

Tippjuhtkond

Tippjuhtkond

Personal Tootmine Arvestus

Projekt A Projektijuhid

Projekt B

Selline struktuur ei anna treenimisvõimalusi.2. Struktuur toodete järgi. Sellise struktuuri korral võib näiteks arvutifirma üks osakond tegeleda tarkvara müügiga ja teine personaalarvutite müügiga, mis annab parema orienteerituse toodetele.Eelised: Ühe tootega seotud tegevusi on hõlpus koordineerida; Otsustamine on kiirem ja

tulemuslikum; Tooterühmade

töötulemusi on hõlpus hinnata, arvepidamine lihtne;

Puudused: Juht võib keskenduda

ainult oma tootele ja jätta organisatsiooni kui terviku huvid tahaplaanile; Halduskulud suurenevad, kuna igas osakonnas peavad olema oma spetsialistid nii turunduse kui ka finantsanalüüsi

valdkonnas.3. Struktuur asukoha järgi põhineb allüksuste eri kohtades paiknemisel. Asukohad võivad varieeruda linnaosadest maailmajagudeni.Eelised: Organisatsiooni kohandatavus mitmesuguste

keskkonnatingimustega ja klientide väga erinevate nõuetega

Puudused: Koordineerimiseks vajatav arvukas haldusaparaat4. Struktuur tarbijate järgi. Sellise struktuuri puhul peetakse silmas eelkõige tarbijate erinevaid huve ning allüksused luuakse suhtlemaks klientide eri rühmadega. Näiteks jaotus pankade laenuosakondades eraldi osakondadeks äri- ja eraklientidele.Eelised: Saab kasutada erinevate klientide

teenindamiseks vajalike erioskustega spetsialistePuudused: Osakondade tegevuste integreerimiseks vajaminev suur arv haldusjuhte5. Maatriksstruktuuri rakendatakse sageli konkreetse projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ning erineb eelnevatest selle poolest, et jaotuse aluseks on võetud vertikaalne (funktsioonide järgi) ja horisontaalne (projektide järgi). Kasutatakse teadusuurimisasutustes, konsultatsioonifirmades, suurte kiirete tellimuste täitmisel, tootmise või majandusliku tegevuse geograafilise laialipillatuse korral jt. Projekti rühmad moodustab projektijuht funktsionaalsete osakondade spetsialistidest, kes jäävad ühtaegu endistviisi ja osakondade alluvusse. Projektijuhil on õigus määrata, mida ja millal teha; funktsionaalse osakonna juhatajal – kes ja kuidas teeb.Eelised: Kiiresti muutuvate keskkonnatingimuste korral kaaluvad paindlikkus ja uuenduslikkus halduskulud üles.Puudused: Kalliduse tõttu seda struktuuri tegevusharu küpsuse faasis ei

kasutata nii sageli kui kasvu faasis.6. Meeskondlik struktuuril samad eelised, mis maatriks struktuuril, kuid kulud on väiksemad, sest spetsialistid paiknevad püsivates funktsioonide vahelistes meeskondades. Kuna osa otsustamisi on delegeeritud, tehakse otsuseid uuendustele või klientide vajadustele kiiresti.7. Virtuaalse (network) organisatsiooni struktuuris töötab väga vähe inimesi, kelle töö seisneb telefoni, faksi ja e-posti kasutades lepingupartneritega sidemete hoidmises ja nende tegevuse koordineerimises. Enamik juhtimise funktsioonidest ostetakse sisse: teiste valmistatud toodangule pannakse oma firmamärk ja sõlmitakse leping mõne müügiorganisatsiooniga, kes seda toodangut müüma hakkab. Sama kehtib ka teenindusettevõtete kohta: teistelt organisatsioonidelt tellitud teenuseid pakutakse mõne müügiorganisatsiooni kaudu.A.1.1.4 Määratleda infotehnoloogia otstarve organisatsioonis . - Identify the purpose of IT within an organisation Bill Gates oma raamatus Business @ the Speed of Thought (http://www.speed-of-thought.com/) osutab, et paljud organisatsioonid kasutavad küll kaasaegseid IT saavutusi, kuid ainult olemasoleva tootmise kontrolliks;

4

Personal Tootmine Arvestus

Toode1

Personal Tootmine Arvestus

Toode2

Tippjuhtkond

Tippjuhtkond

Aasia piirkond Euroopa osa Aafrika osa

Tippjuhtkond

Müük valitsusele Jaemüük Müük tootmisele

Osakond1 Osakond1 Osakond2

Tippjuhtkond

Meeskond1

Meeskond2

raamatupidamises paberkandjal oleva aruandluse automatiseerimiseks jne selle asemel, et organiseerida protsessid ümber uue efektiivsema elektroonse süsteemi baasil. Soovitused informatsiooni ümberkorralduseks organisatsioonis:1. Tagada, et infovahetus organisatsioonis toimuks elektronposti vahendusel, sest ainult siis saab kiiresti reageerida

sündmustele. Kommertstegevus tarnijate, klientide ja partneritega viia samuti elektroonsele alusele, sest sellega saavutatakse kiirus ja tähtaegadest kinnipidamine jne.

2. Korraldada paberkandjal olevad protsessid ümber elektroonseiks, kõrvaldades sellega kitsaskohad juhtimises, kontrollis ning vabastades paljud töötajad sisuliseks tööks andmetega. Tootmise analüüsiks saab siis kasutada personaalarvutit.

3. Paljud kaasaegsed tööprotsessid on ilma IT saavutuste kasutamiseta mõeldamatud või väikeses tootlikkusega.A.1.1.5 Määratleda erinevate struktuuride mõju infotehnoloogia haldusele . - Identify the impact differing

structures have on the management of ITOrganisatsiooni struktuuride vahel toimivad IT kanalid jagunevad vertikaalseteks ja horisontaalseteks. Vertikaalse

kanali korral võib info liikuda ülevalt alla või alt üles organisatsiooni eri tasandite vahel. Horisontaalse infovahetuse korral liigub info sama tasandil olevate töötajate vahel.

Organisatsiooni erinevad struktuurid (rivi või staap) kasutavad erinevaid IT rakendusi. Näiteks rivi täitjatele on erinevalt staabi täitjatest vajalikud teistsugused IT vajadused.

IT valik sõltub ka organisatsiooni suurusest. Väiketootmise organisatsiooni struktuur erineb suurtootmise struktuurist ja sellega on erinevad ka IT vajadused.

Organisatsioon struktuuriüksused võivad eri kohtades paikneda (isegi eri maailmajagudes), mis nõuab ka väga erinevat haldusaparaati ja IT lahendusi.

Erinevaid IT lahendusi vajavad ka teenindus ja tootmisega tegelevad organisatsiooni struktuurid.

A.1.2 Infotehnoloogia mõju organisats iooni infotöötlusele . – The role of IT in information

processing ( IP) wi thin an organisat ion

A.1.2.1 Eristada andmed ja informatsioon. – Differentiate between data and informationAndmeteks (data) nimetatakse inimesele ja/või masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil

vormindatud) info esitusviisi, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. Andmeelemendiks nimetatakse antud kontekstis (sisuga seotud) jagamatut andmeüksust.

Andmed on üksikasjalikud, objektiivsed faktid sündmustest. Kõik organisatsioonid vajavad andmeid ning neil baseerub enamik eluvaldkondi. Efektiivne andmehaldus on üks olulisemaid edukuse kriteeriume, seevastu suur andmete hulk seda tingimata veel ei ole.

Suurest andmehulgast pole võimalik objektiivelt täpseid otsuseid automaatselt järeldada kahel põhjusel. Esiteks, andmete liiga suur kogus teeb raskeks nende identifitseerimise ja nende tähtsuses selgusele jõudmise. Teiseks (see on ka peamine põhjus), andmeil loomupäraselt tähendust ei ole. Andmed iseloomustavad või kirjeldavad vaid toimunut, nad ei sisalda hinnangut ega inspiratsiooni. Organisatsiooni jaoks on andmed siiski olulised, kuna nende põhjal luuakse infot.

Informatsioon – (teave) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teatud kontekstis eritähendus. Organisatsioonis vajaminevat informatsiooni säilitatakse põhiliselt dokumentides (digitaalsel või paberlikul); andmeid enamasti andmebaasides.

Infot võib defineerida kui sõnumit, mis esineb dokumendi või audiovisuaalses vormis oleva kommunikatsioonina. Nagu igal sõnumil, on ka infol saatja ja vastuvõtja. Info ülesanne on mõjutada vastuvõtja hinnanguid või käitumist. Erinevalt andmetest on enfol tähendus, olulisus ning eesmärk. Andmed muutuvad infoks, kui nende looja lisab neile tähenduse. Oluline on märkida, et IT aitab andmeid infoks muuta ja neile väärtust lisada. Samas ei aita IT kaasa konteksti loomisele (kategooriad, kalkulatsioonid, vorm) – selle loovad inimesed.

Infotehnoloogia (IT) all mõistetakse tehnoloogiat, mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. IT varjus on terve majandusharu, mis ülemaailmses mastaabis oma käibega on tõusnud ühele esimestest kohtadest või isegi esikohale, kui kaasa lugeda sidetehnika kõiki harusid. Sidetehnika digitaliseerumise tagajärjeks on nende kahe majandusharu järkjärguline kokkusulamine moodustades Info ja Kommunikatsiooni tehnoloogia (ICT – Information and Communications Technology) majandustegevusharu, mida juba praegu tunnetame Interneti ja muude arvutivõrkude plahvatuslikult kasvanud populaarsuses. A.1.2.2 Näidata infotöötlusmudelid skemaatilisel . – Diagramm the IP model in computing terms

Andmevalmendus ja andmekäitluse terminid: http://www.imprimaatur.ee/standard/06.htmInfotöötlus (IP – information processing) tähendab informatsiooni töötlemist selliselt, et anda tulemusena uut või

senisest kasulikumat teavet ja sisaldab lisaks andmetöötlusele andmeside ja bürooautomaatika operatsioone.

Infotöötlust võib kujutada skeemina: Andmesisestus (data entry) on protsess, kus operaator kasutab klaviatuuri või muud sisendseadet andmete otseseks

sisestamiseks süsteemi. Andmesisestus eelneb alati vahetult andmetöötlusele. Andmesisestusele võib eelneda:

5

Sisestamine Töötlemine Teisaldamine Säilitamine Väljastamine

andmevalmendus (preparation of data) – andmete eelnev ettevalmistus (kodeerimine) andmesisestuseks või andmeteisendus (data conversion) – andmete esitusviisi muutmine, kasutades teist koodi (kodeeritud märgistikku). Sisendandmete tegelik algvorm võib olla erakordselt mitmekesine – alates käsitsi kirjutatud märkmetest paberilehel ja lõpetades elava kõnega. Igasuguse andmetöötluse oluliseks eelduseks on see, et sisendandmete algvorm oleks muundatud (kodeeritud, teisendatud) arvuti jaoks loetavale kujule – seda ettevalmistusprotsessi nimetatakse andmevalmenduseks. Klaviatuuril olevate teksti, arvude ja erimärkide sisestamisel spetsiaalne elektroonikalülitus muundab automaatselt iga klahvivajutuse arvutile arusaadavaks kahendkoodis impulsside jadaks. Seejuures kasutatakse kodeerimiseks nn. ASCII või Windowsi keskkonnas töötamisel ANSI märgistikku.Kasutatakse terminit andmehange (data acquisition), mis võib koosneda andmehõivest (data capture) ja/või andmekogumisest (data collection). Sageli eraldatakse asjassepuutuvad andmed teatava toimingu või operatsiooni käigus mida nim. andmehõiveks (data capture). Näitena võib tuua kauplust kassaterminali (POS-terminali – point-of-sale = kassaterminal, seade müügitehingu registreerimiseks raalloetaval kujul tehingu toimumise ajal) töö. Peatoiminguks on müük klientidele, kuid samaaegselt müüdavate kaupade kandmisega (sisestamisega) arvetele toimub ka andmete salvestus ja andmehõive, mis lubab muuhulgas välja arvestada kaubakäivet ja muid näitajaid. Kui andmehõiveseade on otseliinil arvutisüsteemiga, siis kuulub ta ühtlasi ka andmekogumisseadmete hulka. Andmekogumine (data collection) on kogumisprotsess hajutatud punktidest, kus need hõivatakse või sisestatakse eraldi operatsioonina. Tavaliselt andmekogumise seadmed ühendatakse peaarvutiga (hostiga) sideliini kaudu, kuid vahel kasutatakse ka kantavaid seadmeid, millele andmed salvestatakse. Andmehange võib teostuda mitmel viisil: automaatselt või käsitsi; otseliinil (on-line) või otseliinita (off-line); keskendatult või hajutatult.- käsitsisisestus klaviatuurilt kõige lihtsam ja kasutatavaim. Eristatakse kolme staadiumi: algandmete käsitsi

kirjapanek või nende mõtteline ettevalmistus sisseviimiseks; vajalike märkide sisestamine klaviatuurilt; iga üksiku mehaanilise klahvivajutuse muundamine kindlakujuliseks elektrooniliste impulsside jadaks, mida arvuti on suuteline töötlema.

- Käsitsi andmehanke piiratud võimalused ilmnevad väga selgesti andmete massilisel sisseviimisel, eriti igasuguste graafika või pildikujutiste sisestamisel. Nendel juhtudel on masinhange (automaatne andmehange) ja eriviisiliselt kodeeritud andmekandjate kasutamine möödapääsematu. Masinhankel on siiski omad piirangud. Andmekandjale ja vastavale lugemisseadmele (näiteks skanner) esitatakse kindlaid tehnilise ja puhtformaalseid nõudmisi: andmekandjad kindlate mõõtmetega, keskkonnakindel, piisavalt madala hinnaga, kindlat märgivahet andmekandjal jt.

Masinloetavate andmekandjatelt sisestamise näiteks võivad olla: klaartekstiga andmekandjatelt (kirjamärgid vastavad OCR – optical character recognition standardile) skanneriga lugemine – pangatšekkidelt ja muudest dokumentidelt; märkekaart – andmete kodeerimise tunnuseks on märgistuse olemasolu või puudumine (OMR – optical mark recognition), märkimine kaardile toimub pehme grafiit- või tindipliiatsiga. Märkekaarte kasutatakse peamiselt laomajanduses, lotokaartidena ja loendusformularidena. Vöötkoodiga lipik millele numbrid kodeeritakse mitmesuguse paksusega püstjoontest (vöötidest) moodustatud riba abil (bar code). Eriti levinud on EAN-kood 13-kohalise kaubaartikli numbriga, mis võimaldab käsiskannerit kasutades ühe käeliigutusega sisse lugeda hulga andmeid. Magnetkaardi magnetribale salvestatakse andmed (näiteks identsuskood) kahendkujul. Lugemine toimub magnetpeaga varustatud eriseadme abil. Kasutatakse panga-, tankla-, identsuskaartidena jne. Protsessorkaart (chip card) – andmed salvestatakse plastkaardile, mis sisaldab mikrokontrollerit ja mäluseadet. Tavaliselt loetakse andmeid kaardilt kontaktmeetodil standardiseeritud jadaliidese kaudu, kuid on välja töötatud ka kontaktivabu süsteeme.

- Otseliini (on-line) juhul on andmesisestus- ja andmetöötlusseadme vahel otseühendus juhtmete abil, otseliinita (off-line) juhul toimivad need ajas ja ruumis lahutatult ilma vahetu ühenduseta sisestus- ja keskseadme vahel.

- Arvutustehnika arengu algperioodil toimus andmehange peamiselt ühes kohas – keskendatult, näiteks arvutuskeskustes. Tänapäeval on esiplaanil hajutatud andmehange, sest enamasti paiknevad arvutid nüüd seal, kust andmeid vahetult saadakse ja eelnevalt neid ka töödeldakse. “Intelligentsete” töökohaarvutitena toimivad personaalarvutid võimaldavad teostada andmehanget, eeltöötlust ja andmete edastamist arvutivõrkude kaudu, olles otseliinil suurt mälu omavate keskarvutitega. Ka andmehanke lähtekoha ja töötlusseadme ruumiline eraldatus pole enam mingiks probleemiks. Üha enam kasutatakse otseliinita andmehanget mobiiltelefonvõrgu ja muude traadita andmesidevahendite või telefonivõrku lülitatud modemite abil. Rahvusvahelises ulatuses toimivad firmad kasutavad isegi satelliitsidet, et pidevalt oleks käepärast aktuaalsed (jooksvad) andmed. Hädavajalik on see näiteks lennupiletite reserveerimissüsteemides.

Andmetöötlus (data processing)– süstemaatiline operatsioonide teostamine andmetega (nt. aritmeetilised või loogilised operatsioonid, salvestamine või sortimine) jt. Andmete töötluseks sisaldab arvuti mitmesuguseid töötlusseadmeid, millest tähtsam on keskseade (CPU – central processing unit). See on keskne töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed, tõlgendab kõiki arvutiprogrammide poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Koostöös vastava süsteemse- ja rakendustarkvaraga korraldab keskseade andmevahetust, samuti andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist kas keskseadme sees või välisseadmetega.

6

Rakendus ehk tarbeprogrammid on konkreetsete rakendusülesannete lahendamiseks mõeldud programmid ja neid võib omakorda jagada kolme suurde rühma: - laiatarbe - ehk standardprogrammid paljudele kasutajatele ja paljude rakenduste jaoks. Peamised

laiatarbeprogrammide liigid on järgmised:· tekstitöötlusprogrammid (text editors) on dokumentide ettevalmistamiseks, töötluseks ja väljastamiseks;· tabelarvutusprogrammid (spreadsheet) arvutustabelite (töölehtede) koostamiseks ja töötlemiseks;· andmebaasi (database) programmid andmepankade loomiseks;· esitlusgraafika (loengu- ja ärigraafika) programmid; · väljaõppe- ja õppimisprogrammid CAI (computer-aided instruction) raalõpe;· projekteerimis ja kavandamisprogrammid (CAD) koos arvutipõhise tootmisprogrammidega (CAM) –

tehnoloogiline protsess, millesse on integreeritud raaljuhtimine ja robotid; CADD (computer-aided design and drafting) – jooniste koostamine arvutiga; jne.

- eriala programmid paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine, meditsiin, kindel tootmislõik jne.) ; CAE (computer-aided engineering) – raal-tehnoanalüüs; CAP (computer-aided planning) – raalplaneerimine; CAQ (computer-aided qality assurance) – raal-kvaliteedikujundus protsesside, detailide ,toodete plaanimiseks ja kontrolliks toote kõigi elutsükli faasides; jne;

- üksikkasutajatele mõeldud individuaalprogrammid mis kirjutatakse kindla ülesande lahendamiseks. Andmeteisaldus (data transfer) – andmete saatmine ühest asukohast teise. Kasutatakse ka mõistet andmeedastus

(data transmission) – andmete teisaldus andmeside vahenditega ühest punktist ühte või rohkemasse punkti ja andmeside (data communication) . ettemääratud reegleid järgiv andmete teisaldus funktsionaalüksuste vahel.

Andmesäilitus. Sisend-, töötlus- ja väljundandmeid on vaja arvuti töö ajaks ja ka kauemaks säilitada. Keskseade sisaldab tavaliselt sisemise vahemälu (register- ja cachemälu), mis toimib ajutise (lühiajalise) mäluseadmena. Välised mäluseadmeid kasutada suurte andmehulkade talletamiseks ja uuesti esitamiseks. Need on näiteks disketiseadmed, kõvakettaseadmed, magnetlint-ja magnetkasettmälud, mälukaardid (ROM), optilised mälud (CD-ROM jms). Levinud andmete säilitamise programmideks on andmebaasid (database) – andmebaasiprogrammide abil üksteisega loogiliselt seotud tabelite, formularide, päringute, aruannete kogu ja nende kasutamisega seotud rakendused. Andmete säilitusega kaasneb mõiste andmete turvalisus (data security) – andmete käideldavuse, terviklikkuse või salastatuse rikkumise eest kaitstuse määra. Andmepank (data bank) on kokkukuuluvate failide (fail - kirjete nimeline hulk, mida salvestatakse või töödeldakse ühtse tervikuna) kogum, mida kasutatakse peamiselt teabeteeninduse otstarbel.

Andmetöötlussüsteemide väljundseadmed on oluline koostisosa, võimaldades esitada väljastatavaid andmeid inimesele loetaval või muul arusaadaval kujul (näiteks kõnena) või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Levinud väljundseadmeteks, mis võimaldab saada andmekandjale (paberile) jäädvustatud püsikoopia (hard copy) on printer (trükiseade); suuremõõduliste tehniliste jooniste saamiseks – plotter või audio- ja audiovisuaalsed seadmed. Peale selle on olemas palju spetsiifilisi väljundseadmeid mis juhivad mingite masinate või seadmete tööd või teevad muud seesugust.. Andmete lühiajaliselt kestvat väljundit nimetatakse hetkkoopiaks (soft copy) ja eeskätt käib see kuvari kohta.

A.1.2.3 Liigitada infotöötluskihid organisatsioonis . – Classify the layers of IP within an organisationErinevad infotöötlustasandite liikidega tegelevad konkreetse organisatsiooni struktuuriüksused. Nendeks on näiteks: Juhtimistasandid – tippjuhid (juhatuse, tegevdirektori jt ülesandeks on firma ja alljuhtide tegevuse üldine ja

põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine), keskastmejuhid (strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine) ja esmatasandijuhid (alltoodud osakondade juhtimine)

Tootmis- või teenindusosakonnad (olenevalt organisatsiooni tüübist) mis tegeleb organisatsiooni põhitegevusega. Planeerimisosakonnad tegelevad organisatsiooni keskkonna määramatusega toimetulekuga, mille käigus

määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikuks. Jaotus: operatiivplaan alla 1 aasta (väga detailne esmatasandi juhtidele), taktikaline plaan kuni 2. aastani (mõningane detailsus keskastme juhtidele) ja strateegiline plaan 1-5 aastani (üldine tippjuhtidele).

Personaliosakond personalijuhtimiseks – valik, värbamine, töö analüüs, töötasu ja palgapoliitika, soodustused, koolitus jne.

Finantsosakond tegeleb otseselt organisatsiooni finantsressurssidega ja vastutab finantsarvestuste ja investeeringute eest.

Turundus-, varustusosakond hõlmab tegevusi, mis on seotud toote, hinna, turunduskoha, müügi- ja varustusküsimustega jne.

Raamatupidamisosakond ülesanne on majandustegevuse ja selle tulemuste kohta informatsiooni kogumine, säilitamine, töötlemine ja analüüsimine ning väljastamine juhtimistasandile. Raamatupidamine hõlmab dokumenteerimise (kõigi majandustegevuste sisu registreerimine esmadokumentidel) ja inventeerimise, hindamise ja kalkuleerimise (toodangu omahinna kalkuleerimine ja majandusliku kasumi/kahjumi kindlaksmääramine), kontode pidamise ja kahekordse kirjeldamise (tehingusumma kajastamine ühe konto deebetis ja teise kreeditis) ning raamatupidamisaruannete ja –bilansi koostamise.

Välissuhete-, patendi-, jne osakonnad.

7

A.1.2.4 Kirjeldada otsustusvood nimetatud kihtides . – Describe the decision flow within these layersOtsustamine eristab juhti alluvast. Juhtide tegevuse hindamisel on üks olulisemaid kriteeriume nende poolt vastu

võetud otsuste kvaliteet. Ideaalvariandis peaks juht otsustamiseks valdama kogu vajaminevat infot ja otsuse läbikukkumisvõimalused on sõltuvuses juhile kättesaadavast infost. Infovahetus võib olla suuline (omavaheline vestlus, rühmaarutelu, koosolek, telefonikõne) või kirjalik (kirjad, aruanded, märkmed).

Igas organisatsioonis on kaks infovahetussüsteemi: ametlik (määratud organisatsiooni struktuuriga) ja mitteametlik (info isiklike suhete kanali põhjal) mis vahel teineteist täiendavad, kuid nende vahel võib tekkida ka konflikt. Ametlikud kanalid jagunevad vertikaalseteks ja horisontaalseteks. Vertikaalse kanali korral võib info liikuda ülevalt alla või alt üles organisatsiooni eri tasandite vahel. Horisontaalse infovahetuse korral liigub info sama tasandil olevate töötajate või osakondade vahel.A.1.2.5 Kirjeldada infotehnoloogia roll organisatsiooni infosüsteemide tugitegevustes . – Describe the role of

integration of IT and IS Mõned põhimõisted. Andmetöötlus (data processing) – süstemaatilised operatsioonid andmetega.

Andmetöötlussüsteem (data processing system) on üks või mitu arvutit, välisseadmed ja tarkvara, mis sooritavad andmetöötlust. Infotöötlussüsteem (information processing system) võib sisaldada mitu andmetöötlussüsteemi. Infosüsteem (information system) on teavet andev ja jaotav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega sealhulgas inim-, tehnika- ja raharessurssidega.

Info on nii organisatsiooni kui otsuseid vastuvõtva juhi töös peamine. Eriti oluline on teavet õigeaegselt kätte saada, kiiresti töödelda ja tulemused väljastada praegustes kiiresti muutuvates keskkonnatingimustes.

Suured organisatsioonid vajavad mitmeid erinevaid infosüsteeme, et andmeid otstarbekalt kasutada. Näitena järgmised neli infosüsteemide tüüpi:

1. Ülekannete töötlussüsteem (Transactions-Processing System – TPS) on koostatud rutiinsete ja jooksvate tegevuste lihtsustamiseks firma sees. Näiteks VISA kasutab seda igakuiste arvete saatmiseks klientidele, muudatuste tegemiseks individuaalsetel kontodel ja krediitmaksete tegemiseks.

2. Juhtimise baasinfosüsteem (Basic Management Information System – MIS) kogub ulatuslikke andmeid, summeerib ja seab nad juhtidele vajalikku vormi. Andmed peavad olema juhtidele kättesaadavad sellisel kujul, et nad saaksid neid oma igapäevatöös kasutada. See süsteem tugineb integreeritud andmebaasidele, kus eri valdkondade juhid saavad kätte just neile otsuste tegemiseks vajalikku info.

3. Otsustamist toetav süsteem (Decision Support System – DSS) otsib automaatselt ja töötleb juhi jaoks konkreetse otsusega seotud infot.

4. Tippjuhtide infosüsteem (Executive Information System –EIS) on spetsiaalselt tehtud tippjuhtkonna infovajaduste rahuldamiseks. See on uusim liik andmebaase ning on loodud seoses asjaoluga, et kõik juhid ei ole arvutikasutuses veel alati kodus ning ei suuda sammu pidada kiiresti areneva infotehnoloogiaga. Säärased süsteemid on enamasti väga kasutaja sõbralikud, nad on üles ehitatud põhiliselt ikoonidele, käske on vähe. Süsteem võimaldab juhil vajadusel detailidest üle libiseda, et jõuda kohe valitsevate trendideni, mis võivad mõjutada strateegiliselt tähtsate otsuste vastuvõtmist.

Infosüsteemide loomine on kompleksne protseduur, mis algab infovajaduste kindlaksmääramisega ning vastavate eesmärkide püstitamisega. Vajalik tippjuhtkonna täielik moraalne ja finantstoetus. Kõikide tulevaste tarbijate vajadused tuleb varakult arvesse võtta. Edasi tuleb luua olemasolevatest ja uutest andmebaasidest kõikehaarav infosüsteem, mille osad oleksid omavahel ühilduvad ja andmed kanduksid automaatselt ühest osast teistesse üle.

Kui andmebaasi projekt on koostatud, saab organisatsioon määrata arvutusseadmete-, võrkude vajaduse ning vajaliku muretseda. Samaaegselt tehakse kindlaks ka tarve tarkvara ja operatsioonisüsteemide järele. Sageli on tarkvara ja riistvara omavahel seotud. Andmebaasi, riistvara, andmevõrkude ja operatsioonisüsteemide integreerimisel ühtseks tervikuks pöördutakse enamasti väliskonsultantide poole. Selles faasis installeeritakse ka süsteemi kontrolli osa, mis määrab, millistele andmetele keegi kasutajatest võib ligi pääseda. Infosüsteemi tuleb pidevalt täiendada vastavalt vajadustele ja eesmärkide muutumisele.

A.1.3 Sise- /väliskeskkond – Internal /ex ternal environment

Juhtimisele avaldab otsest mõju keskkond, milles organisatsioonid töötavad. Näiteks üldise globaliseerumise tingimustes on 21. sajandil raske ette kujutada, et mõni organisatsioon suudaks pikaajaliselt ja edukalt toimida ilma rahvusvaheliste sidemeteta.A.1.3.1 Organisatsiooni asendi skemaatiline esitus keskkonnas – Diagram the position of organisations within

environments Organisatsiooni keskkond jaguneb sise- ja väliskeskkonnaks.

Sisekeskkonna moodustavad inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Organisatsiooni väliskeskkonda võib määratleda kui väljaspool organisatsiooni asuvate ja organisatsiooni

või selle osiseid mõjutavate tegurite kogumit. Organisatsiooni seisukohalt võib väliskeskkonna jagada kaheks: mikro- ja makrokeskkonnaks.

– Makrokeskkonna moodustavad selle paikkonna sotsiaal-kultuurilised tegurid, tehnoloogilised tegurid, majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused ning rahvusvahelised tegurid.

8

– Mikrokeskkond on vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad tarbijad, varustavad ettevõtted ja võistlevad ettevõtted. Seega moodustavad mikrokeskkonna üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses.A.1.3.2 Määratleda süsteem koordineerimise, järelvalve ja juhtimise terminites . – Define a system in terms of co-

ordination and control.Juht on organisatsiooni liige, kes on määratud või valitud seda organisatsiooni või selle osa tegevust korraldama,

kooskõlastama ja juhtima. Juht vastutab temale alluva organisatsiooni või selle osa tegevuse eest, reguleerib organisatsiooni siseseid ja väliseid ametlikke suhteid ning rakendab vajaduse korral ametlikke mõjutusvahendeid.

Juhtimise funktsioonidena on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, et eesmärgid saavutataks kõige efektiivsemal moel. Ressursid jagunevad inimressursiks, rahalisteks vahenditeks, füüsilisteks vahenditeks ja inforessursiks.

Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega.Organiseerimine seisneb ülesannete grupeerimises, töökohtade kavandamises ja otsustamisõiguse andmises.

Tulemuseks on organisatsiooni struktuur.Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks pingutusi

tegema.Kontrollimine ehk järelvalve on standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt kehtestatud standarditele

ning organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine.A.1.3.3 Välis- ja sisetegurite mõju keskkonna kaudu näidete varal . – Demonstrate how external and internal

factors impact throughout environmentsOrganisatsiooni sisekeskkonda mõjutavad järgmised tegurid:

Inimesed sealhulgas nende oskused, võimed, haridustase Organisatsiooni kultuur, milles sisalduvad tema normid, väärtused ja aktsepteeritud tõekspidamised.

Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda koosnevana 10 osast: individuaalne initsiatiiv (õiguste ja vastutuse jaotus); riski aktsepteerimine; organisatsiooni eesmärkide selgus; millisel tasemel on koostöö; juhtkonna toetus alluvatele; selged kontrolli eeskirjad; töötajate samastamine ennast organisatsiooniga; selge hüvitus/tasustus süsteem; kriitika lubatavus ja konfliktide iseloom; ametliku/mitteametliku info liikumine.

Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, korraldusest ja süsteemidest: informatsioon, töötajate värbamine, stiimulid (rahalised/mitterahalised) mis panevad tulemuslikult töötama, palgatõus, edutamine jt.

Makrokeskkond koosneb järgmistest teguritest: rahvusvahelised – Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgtehnoloogia, eriti informaatika

areng. Trendid, mis otseselt mõjutavad ärielu, on üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale, äri rahvusvahelistumine, millega kaasneb näiteks detailide valmistamine mitmes riigis.

majanduslikud – on seotud krediidi saamise võimaluste, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja rahvamajanduse kogutoodangu muutumisega.

sotsiaal-kultuurilised – on seotud elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised. Eri piirkondade tarbijatel on erinevad eelistused/vajadused (kliima, ajaloo ja kultuuri erinevustest).

Poliitilised ja õiguslikud tegurid – seonduvad seadusloomega mida õigusaktid lubavad, mida keelavad. Oma osa on ka valitsuste poolt tehtavail soodustustel ja subsiidiumitel. Seadused võivad erineda riigiti.

tehnoloogilised – näitavad tehnoloogia taset või erinevusi (eri elektrisüsteemide pinge, liiklus vasakul teepoolel jt.).Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid – püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida vaadeldav organisatsioongi. Seega võisteldakse

nendega klientide pärast. kliendid – kelledest sõltub äri edu kõige otsesemalt tarnijad – kelledest oleneb, kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt. regulaatorid – on organisatsioonid ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust.

Eristatakse kahte tüüpi regulaatoreid: valitsuse poolt loodud (keskkonnakaitse, tervishoiu, töökaitse ja muud inspektsioonid) ja kodanikualgatusest alguse saanud (rohelised ühendused, tarbijate liidud jt).

strateegilised liitlased – on organisatsioonid, millega tehakse koostööd kas ühisettevõttena või lepingu alusel.A.1.4 Äriplaan – Business Plan

A.1.4.1 Äriplaani atribuutide määratlus . – Define the attributes of a business planÄriplaani koostamine on sisuliselt tulevikku vaatamine igas ettevõtte arengufaasis. Äriplaani koostamiseks

mitmeid põhjusi: juhtidel tegevuskava millest otsustes lähtuda; ettevalmistamine sunnib uurima ettevõtte eri aspekte; vahend tulevikuplaanide tutvustamiseks; võimaldab hinnata ja võrrelda edusamme kavandatuga; vaja kui tahetakse saada investeeringut või laenu.

Äriplaaniga ettevõtja: põhjendab palju raha vaja; tõestab, et raha on võimalik intresside või dividendidega tagasi teenida; tõestab, et teab riske ja on nendega arvestanud.

9

A.1.4.2 Loetleda äristrateegia ettevalmistamisel kasutatavad põhimeetodid . – List the various methodologies useful in preparing business strategies

. Otsuste tegemisel võib eristada kahte tasandit: 1. pikaajalised otsused, mis määravad tulevikusuuna – neid nimetatakse üldiselt strateegiateks (nt. kuidas osta/kasutada uut tehnikat, seadmeid või kasutada allhankevõimalusi); 2. otsused, mis vahetult mõjutavad tegevust – nimetatakse operatiivseteks otsusteks (nt millist arvutit osta).

Tulutoova edumeetodi ehk strateegia loomiseks on vaja hankida eelnevalt kõikvõimalikku infot, mis puudutab ettevõtte ja teda ümbritseva elukeskkonna praegust olukorda ja tulevast arengut. Sellist analüüsimeetodit, kus tuuakse välja ettevõtte (või toote, situatsiooni, nähtuse vms) tugevad ja nõrgad küljed, arenguvõimalused ja ohud, nimetatakse SWOT-analüüsiks.

S (Strengths) – tugevus on mingi ressurss, oskus või muu tegevus, mis annab eelise konkurentide ees või on klientidele oluline (rahalised ressursid, firma maine, suur turuosa, lojaalsed püsikliendid, laienemisvõimalusi, erilised oskused või kitsas spetsialiseerumine, hea asukoht, oma kauplus või parandus/hooldusteenused, ülihea disain jms)

W (Weaknesses) – nõrkus on ressursside, oskuste või muu teguri puudus, mis konkurentidele on (ettevõtte asukoht, vananenud seadmed või tehnika, juhtkonna vähesed võimed, müügipersonali madal kvaliteet, halb maine, võlad, jt.).

O (Opportunities) – võimalused on ettevõttele soodsad: ärikeskkonna arengud, muudatused seadusandluses, elanikkonna ostujõu muutus, intresside langus jt.

T (Threats) – ohud on ärikeskkonna arengud, mis on ettevõttele ebasoodsad ja mis võivad aeglustada või takistada organisatsiooni arengut soovitud suunas (uute konkurentide turuletulek, välismaalt imporditav samalaadne toode, arengumaade odav kaup, turu kasvu aeglustumine, ostujõu alanemine, tehnoloogilised muutused, ebasoodsad muutused seadusandluses jms.). A.1.4.3 Detailiseerida infotehnoloogia rakendamise üksikasjad tulenevalt etteantud talitlusplaanist – Detail the

IT that will deliver a given business plan.Ettevõtte IT kasutamise kolm perspektiivi.

1. Tervikperspektiiv. Tervikperspektiivile suunatud IT süsteemid võimaldavad ettevõttel pakkuda tooteid ja teenuseid, leida uusi kliendikanaleid ning laiendada või oluliselt muuta ettevõtte äritegevust. Seda nimetatakse transformatsiooniks. Tervikperspektiiv on vajalik IT abil äri arendamiseks. Süsteemide keskmes on efektiivne kommunikatsioon partnerite ja klientidega. Need süsteemid peavad aitama klientidel kiiresti infot edastada ning samaaegselt nende kohta pidevalt infot koguda.

2. Osakonna perspektiiv. Paljudes ettevõtetes baseerub IT kasutamine kitsamal perspektiivil. Üks tavalisemaid on osakonna perspektiiv, milles vaadeldakse osakonnale või isikule suunatud mehhaniseerimise süsteeme. Alles teiseks on ettevõtte perspektiiv, milles sageli peetakse “tervikuks” ettevõtet, mitte aga kliente, partnereid, allhankijaid ja edasimüüjaid. Nende mõju reeglina ei vaadelda. Osakonna perspektiiv fokuseerub funktsionaalse organisatsiooni allüksusele. Osakonna juhi eesmärgid on suunatud oma allüksuse töö tõhustamisele, reeglina kulude kokkuhoiule.

3. Ettevõtte perspektiiv. Ettevõtte perspektiiv vaatleb ettevõtet tervikliku, kuid selgelt piiritletud, eraldiseisva üksusena. Eesmärgiks on saavutada ettevõttel tervikuna paremaid tulemusi (kasum, turupositsioon, kvaliteet, teeninduse kvaliteet). Selles perspektiivis kaotab küsimus üksiku osakonna efektiivsusest oma tähtsuse. Eesmärk o kooskõla eri üksuste vahel. Töökorraldust analüüsitakse. Arendustöö eesmärgiks on efektiivsemate tööprotsesside loomine üle terve funktsioonideks jagatud organisatsiooni. Osakonna perspektiivi kitsast vaatevinklist lähtuvaid, üksikult juurutatud vanu IT süsteeme nähakse siin kui takistusi organisatsiooni ühendamiseks terviksüsteemiks.

4. Tervikpilt – kõik kolm perspektiivi korraga. Kõik perspektiivid on ettevõtte arengule vajalikud. IT kasutamise eelduseks on kõigi kolme perspektiivi paralleelne analüüs ja kasutamine. Selleks on vajalik ühtne tervikpilt: kulude madaldamine – automatiseerimine; kogu ettevõtte efektiivsus; konkurentsivõime loomine – uute võimaluste leidmine.

A.1.5 Äriprotsessid – Business processes

A.1.5.1 Põhiliste äriprotsesside määratlus – Define basic business processesÄriprotsess (business process) – vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste kogum, mis lähtub kliendi vajadustest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega või äriprotsess on tegevuste kogum, millel on üks või enam sisendit ja mille väljundiks on tarbijale loodud väärtus.Tegevus on äriprotsessi samm. Protsess moodustub protsessi sammudest e. tegevustest.Põhiprotsessid on asutuse äriprotsessid, mis otseselt teostavad asutuse eesmärki. Abiprotsessid on protsessid, mis aitavad põhiprotsesse teostada.A.1.5.2 Loetleda äriprotsesside toeks levitatavad põhirakendused . – List applications deployed in facilitating

business processes.Kõige tuntumad põhirakendused toeks äriprotsessidele on kontorirakendused (office),

kommunikatsioonisüsteemid, sõnumivahetus- ja töörühmarakendused, majandusarvestusrakendused, logistika rakendused, turundus ja müügisuhete rakendused, kliendisuhete juhtimise rakendused (CRM – Customer Rlationship Management), personalihalduserakendused, projekteerimistarkvara jt.

Rakendust, mis lahendab lõppkasutaja vajaduse, tähistatakse terminiga lahendus.Väljatöötamise spetsiifika ja seonduvate kulude/tulede alusel jagunevad lahendused universaalseteks ja unikaalseteks.

10

Universaalne lahendus rahuldab suure hulga lõpptarbijate sarnaseid vajadusi. Universaalse lahenduse eeliseks on suhteliselt kiire kättesaadavus ja madal hind, sest nende väljatöötamisega seotud kulud jagunevad suure hulga tarbijate vahel.

Unikaalne lahendus luuakse konkreetse tarbija soove ja nõudmisi arvestades. Sellest tulenevalt on arendusele kuluv aeg ja raha suurusjärgu võrra suuremad sarnase universaalse lahenduse omadest. Unikaalse lahenduse loomine on õigustatud vaid juhul, kui tarviliku funktsionaalsusega lahendust ei eksisteeri.

Loomulikult on ka universaalsed lahendused teatud määral häälestatavad või modifitseeritavad vastavalt tarbija vajadustele. Modifitseerimise tulemusena saadakse kohaldatud lahendus.

Näiteid mõnedest erinevatest lahendustest:Universaalne tekstitöötluslahendus: Microsoft Word.Kohaldatud tekstitöötluslahendus: Microsoft Word koos kasutaja vajadustega kohaldatud dokumendipõhjadega.Universaalne lahendus: süsteemi elektri- ja soojusmõõturite lugemite alusel rentnikele arvete genereerimiseks ja

raamatupidamiseks talletamiseks.A.1.5.3 Võrrelda erinevate protsesside kasutuselevõttu eri organisatsioonides . – Compare how

different organisations deploy different processes.Punktis A.1.5.2 käsitletud rakendused ei ole võrdselt olulised kõigi ettevõtete jaoks. Rakenduste kasutuselevõtu

prioriteedid tuleb määrata ettevõtte tegutsemise keskkonnast ja vajadustest lähtuvalt. Näiteks kuigi 1990ndate aastate alguses oli raamatupidamistarkvara olemas, polnud selle kasutuselevõtt enamuses

Eesti ettevõtetes otstarbekas kuna paljudes ettevõtetes puudusid IT vahendid ja kaasnevad kulud oleksid ületanud oluliselt tekkinud tööjõu kokkuhoiust tekkinud tulusid.

Vertikaalsed ja horisontaalsed rakendused on toodud punkti A.1.5.2 esimeses lõigus. Peale nende käsitletud rakenduste eksisteerib hulk tooteid, mis on loodud just mingil teatud alal tegutsevate asutuste ja ettevõtete vajadustest lähtudes.

Funktsionaalsed rakendused keskenduvad tegevustele, mis on ühised erinevates valdkondades tegutsevatele ettevõtetele.

Tegevusalaga seotud rakendused on loodud vastavalt konkreetse tegevusvaldkonna ettevõtete protsesside iseärasustele. Sellised on näiteks: hotelli- ja restoranisüsteemid; liikluse juhtimise süsteemid; pangasüsteemid; tervishoiuasutuste infosüsteemid jt.A.1.5.4 Detailiserida nõuded infotehnoloogiale organisatsioonilise konkurentsivõime parandamiseks . – Detail the

IT requirements to improve organisational competitiveness.Side äritegevuse ja IT vahel. Kui ettevõtte kogu IT tegevus piirdub üksikute töölõikude automatiseerimisega või olemasoleva IT tehnika elushoidmisega, siis pole loota IT rakendamist ärioskuste täiustamiseks – ärivõimalustest haaramiseks ja konkurentsieelise kindlustamiseks. See tähendab, et ka IT strateegia (s.o. põhimõtted, arengusuunad ja strateegilised tegevuskavad, kuidas ettevõte ITd rakendab) peab olema tihedalt seotud äristrateegiaga. Paljudes ettevõtetes puudub formuleeritud IT strateegia üldse või ei ole ta seotud äristrateegiaga. Endastmõistetavalt piirab see oluliselt võimalusi kasutada ITd äri edasiviiva mootorina ja viib IT spetsialistide ja ärijuhtide võõrandumisele üksteisest.

Põhiküsimus on: kuidas ühendada ettevõtte tegevusalane oskusteave ja tehnoloogiapotentsiaal ning kus IT investeeringute tasuvus on suurim?A.1.6 Infosüsteem kui tugi organisats iooni halduses – Computer-supported management

A.1.6.1 Juhtkonna rolli(de) ja kohustuste määratlemine . – Define the role(s) and responsibilities of managementJuhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. Juhi põhilised juhtimistegevused on – planeerimine,

organiseerimine, koordineerimine (eestvedamine) ja kontrollimine.Nii inimese kui firma tegevus sõltub tema otsustest. Juhti mõjutavad otsuste vastuvõtmisel mitmesugused tegurid:

juhi isiksus (kasvatus, isiklikud käitumismallid ja väärtushinnangud, religioon jt); firma poliitika, ülemuste ja kaastöötajate käitumine; keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu jt). Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii ülemus (talle alluvaile töörühmadele) kui ka alluv (tasand kõrgemale).

Juhtimisega kaasneb vastutus: majanduslik (firma keskendunud majanduslikule vastutusele ja kasumile), avalikkuse ees (kui lisaks majanduslikule ka vastutus ühiskondlikes võtmeküsimustes), sotsiaalne vastutus (arendades ja täites sotsiaalseid programme, millel on ühiskonnas märgatav mõju).A.1.6.2 Juhtkonna arvutialase toe tüüpide liigitus . – Categorise the layers of computer support for management

Organisatsioonis tegutsevad juhid võib jagada operatiiv-, keskastme- ja tippjuhtideks, kellede tegevused on orienteeritud konkreetsete ülesannete, taktikaliste ja strateegiliste eesmärkide saavutamisele.

Sõltuvalt juhtimistasandist on vajalik juhtimisinfo ja –kriteeriumid erinevad. Kasutatava info detailsus ja normeeritus väheneb tippjuhtide suunas.Juhtimisinfo kriteerium Juhtimistasand

Operatiivjuht Keskastme juht TippjuhtDetailsus Väga detailne koondinfoAllikas Sisemine Sisemised ja välimisedSagedus Regulaarne Valdavalt regulaarne Valdavalt mitteregulaarne

11

Ajavahemik Minevik Minevik, erinevad võrdlusandmed perspektiivStruktuursus, korrastatus Väga struktureeritud Valdavalt struktureeritud StruktureerimataSuured organisatsioonid vajavad mitmeid erinevaid infosüsteeme, et andmeid otstarbekalt kasutada. Neli infosüsteemide peamist tüüpi on järgmised.1. Ülekannete töötlussüsteem on koostatud rutiinsete ja jooksvate tegevuste lihtsustamiseks firma sees. Näiteks

igakuiste arvete saatmiseks klientidele, muutuste tegemiseks individuaalsetel kontodel ja krediitmaksete tegemiseks jt.

2. Juhtimise baasinfosüsteem kogub ulatuslikke andmeid, summeerib ja seab nad juhtidele vajalikku vormi. Andmed peavad olema juhtidele kättesaadavad sellisel kujul, et nad saaksid neid oma igapäevatöös kasutada. See süsteem tugineb integreeritud andmebaasile, kus eri valdkondade juhid saavad kätte just neile otsuste tegemiseks vajalikku info.

3. Otsustamist toetav süsteem otsib automaatselt ja töötleb juhi jaoks konkreetse otsusega seotud infot.4. Tippjuhtide infosüsteem on spetsiaalselt tehtud tippjuhtkonna infovajaduste rahuldamiseks. See on uusim liik

andmebaase ning on loodud seoses asjaoluga, et kõik juhid ei ole arvutikasutuses veel alati kodus ning ei suuda sammu pidada kiiresti areneva infotehnoloogiaga. Säärased süsteemid on enamasti väga kasutajasõbralikud, nad on üles ehitatud põhiliselt ikoonidele, käske on vähe. Süsteem võimaldab juhil detailidest üle libiseda, et jõuda kohe valitsevate trendideni, mis võivad mõjutada strateegiliste tähtsate otsuste vastuvõtmisel.

A.1.6.3 Organisatsiooniliste teadmiste, mälu ja õppimise määratlus . – Define organisational knowledge, memory and learning

Infohaldussüsteemil on kolm põhifunktsiooni: elektrooniline dokumendihaldus kui organisatsiooni digitaalne mälu; portaalilahendus kui organisatsiooni virtuaalne ajaleht; võimas otsingukeskus.

Andmed on üksikasjalikud, objektiivsed faktid sündmustest. Kõik organisatsioonid vajavad andmeid ning neil baseerub enamik eluvaldkondi. Efektiivne andmehaldus on üks olulisemaid edukuse kriteeriume, seevastu suur andmete hulk seda tingimata veel ei ole.

Suurest andmehulgast pole võimalik objektiivelt täpseid otsuseid automaatselt järeldada kahel põhjusel. Esiteks, andmete liiga suur kogus teeb raskeks nende identifitseerimise ja nende tähtsuses selgusele jõudmise. Teiseks (see on ka peamine põhjus), andmeil loomupäraselt tähendust ei ole. Andmed iseloomustavad või kirjeldavad vaid toimunut, nad ei sisalda hinnangut ega inspiratsiooni. Organisatsiooni jaoks on andmed siiski olulised, kuna nende põhjal luuakse infot.

Informatsioon – (teave) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teatud kontekstis eritähendus. Organisatsioonis vajaminevat informatsiooni säilitatakse põhiliselt dokumentides (digitaalsel või paberlikul); andmeid enamasti andmebaasides.

Infot võib defineerida kui sõnumit, mis esineb dokumendi või audiovisuaalses vormis oleva kommunikatsioonina. Nagu igal sõnumil, on ka infol saatja ja vastuvõtja. Info ülesanne on mõjutada vastuvõtja hinnanguid või käitumist. Erinevalt andmetest on enfol tähendus, olulisus ning eesmärk. Andmed muutuvad infoks, kui nende looja lisab neile tähenduse. Oluline on märkida, et IT aitab andmeid infoks muuta ja neile väärtust lisada. Samas ei aita IT kaasa konteksti loomisele (kategooriad, kalkulatsioonid, vorm) – selle loovad inimesed.

Teadmised on sügavamad, laiemad ja märksa rikkamad kui andmed või info. Nad koosnevad kogemustest, väärtustest, konteksti seatud infost ja eksperthinnangutest, mis moodustavad raamistiku, hindamaks ja kogumaks uusi kogemusi ja uut infot. Organisatsiooni teadmised sisalduvad nii dokumentides kui ka organisatsioonilistes rutiinides, protsessides, praktikas ja normides. Väga suur osa organisatsiooni teadmisi asub aga töötajate peas. Seega on tähtis neid teadmisi koguda, talletada ning teistele organisatsiooni liikmetele edasi anda.A.1.6.4 Põhiliste otsustus- ja probleemilahendusmeetodite kirjeldus . – Describe decision making and problem

solving modelsOtsustamine eristab juhti alluvast. Võib erisatada 3. otsustamismudelit: bürökraatlik (hierarhilise struktuuriga

organisatsioonis), professionaalne-kollegiaalne (mittehierarhilises professionaalide ja kolleegide ühenduses), poliitiline (lähtub jõudude vahekorrast organisatsioonis).

Otsustamise etapid väga oluliste otsuste puhul on järgmised: probleemi tunnetamine; põhjuste diagnoosimine ja analüüsimine; alternatiivsete lahendusvõimaluste väljatöötamine; sobiva variandi valik; otsuste ellurakendamine; tulemuste hindamine ja tagasiside.

Vähem oluliste otsuste puhul on otsustamise etappe tunduvalt vähem: lahendusvõimaluste uurimine; valik; otsuste ellurakendamine.

Korduvalt esilekerkivate probleemide jaoks on lahenduskäik juba välja kujunenud, jääb üle ainult nende järgi toimida – programmeeritud otsused. Näiteks juht formuleerib otsustamise reeglid ning alluvad saavad otsustada.

Mitteprogrammeeritud otsused tehakse erakorralises, halvasti määratlevates olukordades ja neil võib olla organisatsiooni käekäigule suur mõju. Et vältida väärotsuste tegemist, püüavad juhid hankida infot alternatiivsete lahendusvariantide kohta: ajurünnakut (iga pakutud idee tekitab teistes uusi mõtteid, mida neil üksi mõeldes ei oleks tekkinud); Gordioni meetodit (vaadeldakse probleemi eri osapoolte vaatenurgast lähtudes) või faasivahetuse meetodit kasutades (üks grupp pool tundi genereerib ideid ja järgmine pool tundi kritiseerib, teine teeb vastupidi).

12

A.1.6.5 Haldusinfosüsteemide pakutava toe hinnang . – Assess the support such systems provide.Juhtimise infosüsteemide põhifunktsioonid on: aruandlus (peegeldab möödunud või käesoleva perioodi infot);

prognoosimine (seisneb reeglina “kui-siis” seoste ja nende mõju tuvastumises). Prognoosimisel lähtutakse olemasolegatest andmetest, millele lisatingimuste või hüpoteetiliste andmete lisamisel on võimalik hinnata parameetrite muutmise võimalikku mõju; otsuste tegemine. Nende funktsioonide teostamiseks on vajalik kvaliteetset informatsiooni, mis peab olema: otstarbekas, piisavalt täpne, piisavalt täielik, sobiva detailsusega, usaldusväärsest allikast pärinev,

õigeaegselt edastatud/kättesaadav, edastatud õigele tarbijale, edastatud õige kommunikatsioonikanali vahendusel, tarbijale arusaadav.

Tänapäeva ettevõtetes võib informatsiooni haldusega seoses välja tuua kolm tüüpilisemat valukohta: järjest suurenevat infohulka paigutavad erinevad inimesed erineval kujul erinevatesse kohtadesse; vajaliku info leidmine on problemaatiline, kuid samas kriitilise tähtsusega; adekvaatne info ei jõua vajalike inimesteni.

A.1.7 Koostöötehnika organisats ioonides – Collaborat ion technology in organisations A.1.7.1 Määratleda erinevate töövoosüsteemide atribuudid . – Identify the attributes of different workflow systems

A.1.7.2 Erinevused virtuaalse rühmatöö ja füüsiliselt samades ruumides paikneva rühmatöö vahel . – Distinguish between virtual team working and located team working

Kui teil on kodus kas või sissehelistamisteenusega Internetiühendus, saate oma tööandjaga kokkuleppel töötada enamiku ajast kodus – muidugi juhul, kui see töö seisneb peamiselt info loomises, edastamises ja korraldamises, mille saab ära ajada e-posti või veebisirvimise teel. Kui teie töö eeldab näost-näkku suhtlemist klientide ja äripartneritega või muud füüsilist kontakti kolleegide või tööobjektidega, siis täisajaline kodutöö ilmselt kõne alla ei tule

Amphora võimaldab Teie töötajate tegevust senisest paremini planeerida, organiseerida ja kontrollida, muutes samas igaühe töökeskkonna lihtsaks ja vabaks: saate vajalikule infole ligi ka kliendi juurest, kodust ning välislähetusest.

Mis veel olulisem: Teie asutuse sees on lihtne luua ühiskasutusega dokumendikatalooge, projektiplaane, kontaktiloetelusid ja andmebaase, mida saavad kasutada kõik Teie töötajad. Töötajate ligipääsuõigusi saab reguleerida vastavalt Teie töökorraldusele.

Sel viisil saate efektiivselt integreerida laiali asuvate osakondade tööd ning muuta tööprotsessi piisavalt lühikese ajalise viivisega kontrollitavaks ning jälgitavaks.

Amphora aitab Teil optimeerida suhteid partnerite ja klientidega: on lihtne anda www kaudu otseligipääs vajalikele failidele, dokumentidele, andmebaasidele.

Amphora seob ühiselt hallatavaks tervikuks nii Teie asutuse sisemiseks kasutuseks mõeldud dokumendid, www-põhise intraneti kui avalikud www-leheküljed. Enam ei kujuta Teie www-lehekülgede pidev ajakohastamine ja täiendamine mingit probleemi.Virtuaalbüroo, virtuaaltööpaik - Töökeskkond, kus eri kohtades asuv personal töötab arvutivõrgu abil koos.A.1.7.3 Töörühmade ja -gruppide koostööfunktsioonide kirjeldus. – Describe the features of collaboration and co-

operation, teams and groupsGruppi võib defineerida kui inimühendust, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või

enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Grupis suudavad inimesed paremini täita mitmesuguseid ülesandeid, mis pole üksikisikule jõukohased. Töises tegevuses vähendavad grupid organisatsiooni suurenemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ja võimaldavad kontrollida grupiliikmete distsipliini ja tegevust.

Grupi suurus on väga varieeruv tunnus, töövõime seisukohalt loetakse parimaks liikmete arvu 8-16. Grupi moodustamise viisi alusel jagatakse grupid formaalseteks ja mitteformaalseteks. Formaalsed grupid on organisatsiooni juhtkonna poolt loodud ja mõne spetsiaalse ülesande täitmiseks kujundatud tööüksused. Mitteformaalsed grupid arenevad organisatsioone moodustavate indiviidide huvide ja vajaduste tulemusel.

Tööga seotud organisatsioonis võib eristada peamiselt viit liiki formaalseid gruppe: tööülesannete täitmise grupid, mille tegevuse tulemuseks on toodang või teenus; komiteed ja komisjonid, mille eesmärgiks on probleemide lahenduste koordineerimine; otsustusgrupid, mille peamiseks ülesandeks on otsustamiseks vajaliku info kogumine, hindamine ja otsuste

vastuvõtmine; probleemilahendusgrupid kitsaskohtade kõrvaldamiseks; kvaliteediringid tootmise tõhususe ja toodangu kvaliteedi parandamiseks.

Analoogiliselt gruppide jaotusele võib organisatsioonis toimuvate protsesside iseloomustamiseks esile tuua kaks suhtlemisviisi: ametlik suhtlemine; mitteametlik suhtlemine.

Mitteametlikus suhtlemises ei järgita ametlikke õigusi ja volitusi. Ametlikust hierarhiast sõltumatu kontaktiloomisvabadus tõstab esiplaanile inimeste võrdsuse. Seetõttu rõhutatakse nendes organisatsioonides, kus iga liige võib kõigi teistega piiranguteta kontakte luua, mitteametliku suhtlemise tähtsust.

Mitteametlikud suhtlemisviisid võivad toimida paralleelselt nii ametliku horisontaalse kui vertikaalse suunaga. Vahel on teabe levik mitteametlikus suhtlemises täpselt kirjeldatav, mõnikord mitte. Ebatäpsused tekivad seetõttu, et

13

mitteametlikus suhtlemises on inimesed subjektiivsemad ja avaldavad märksa sagedamini oma tundeid kui ametlikus suhtlemises. Sageli aetakse segi fakte ja nende tõlgendusi.

Grupiliikmete koostegevusest võib tekkida sünergia - see on nähtus, kus grupi liikmete koostegevuse tulemus on suurem kui üksikute resultaatide summa. A.1.7.4 Koostöötehnikate põhiliste koostööfunktsioonide kirjeldus . – Describe the features of collaborative

technologiesVaatleme töörühmade ja -gruppide koostööd internetipõhise dokumentide, grupitöö ja klientide haldamise süsteemi Amphora põhjal http://ats.riik.ee/amphora/help/right.html

Uus e-majandus nõuab efektiivset töökorraldust. Võtmesõnadeks on hajustöö, lame organisatsioon, virtuaalne kontor. Interneti-tehnoloogia võimaldab igal ettevõttel seda kõike juba täna.

Amphora võimaldab asutuse töötajate tegevust senisest paremini planeerida, organiseerida ja kontrollida, muutes samas igaühe töökeskkonna lihtsaks ja vabaks: saate vajalikule infole ligi ka kliendi juurest, kodust ning välislähetusest.

Mis veel olulisem: asutuse sees on lihtne luua ühiskasutusega dokumendikatalooge, projektiplaane, kontaktiloetelusid ja andmebaase, mida saavad kasutada kõik asutuse töötajad. Töötajate ligipääsuõigusi saab reguleerida vastavalt asutuse töökorraldusele.

Sel viisil on võimalik efektiivselt integreerida laiali asuvate osakondade tööd ning muuta tööprotsessi piisavalt lühikese ajalise viivisega kontrollitavaks ning jälgitavaks.

Amphora aitab optimeerida suhteid partnerite ja klientidega: on lihtne anda www-aadressi kaudu otseligipääs vajalikele failidele, dokumentidele, andmebaasidele.

Amphora seob ühiselt hallatavaks tervikuks nii asutuse sisemiseks kasutuseks mõeldud dokumendid, www-põhise intraneti kui avalikud www-leheküljed. Enam ei kujuta www-lehekülgede pidev ajakohastamine ja täiendamine mingit probleemi.A.1.7.5 Koostöötehnikate edukaks teostuseks vajalike põhitegurite loetelu . – List the factors for successful

implementation of collaborative technologiesTöörühmade ja -gruppide koostöötehnikate vajalike põhitegurite loetelu oli toodud Amphora koduleheküljel

http://ats.riik.ee/amphora/help/right.html Personaalne ligipääs hariliku internetibrauseri kaudu mistahes arvutist: paroolide alusel, turvalist,

krüpteeritud sidet kasutades. Vabalt valitav kasutuskeel: sisse-ehitatud inglise ja eesti keele variandid, lihtsalt laiendatav muudele

keeltele. Spetsiaalne windowsi-klient Outlookiga sünkroniseerimiseks ning failide mugavaks laadimiseks ja

krüpteerimiseks ilma brauserit avamata. Dokumendihaldus: failide laadimine, kirjeldamine, otsimine, versioonid, seosed, suunamine. Avalike ja intraneti- WWW-lehekülgede haldamine dokumendihaldussüsteemi abil. Projektihaldus: etapid, alamprojektid, Gantti graafik, etappide seosed, töökoormused. Sõnumihaldus: sisse- ja väljaminevate kirjade, fakside, e-posti registreerimine, kirjeldamine,

delegeerimine, kontrollimine. Sõnumihaldus on kohandatud kasutatavaks ka vastavalt riigiasutuste asjaajamiskorrale.

Lihtsalt laiendatav andmebaasisüsteem: saate ise luua interneti kaudu kasutatavaid andmebaase. Kalender: Teie enda ja kaastöötajate päeva-, nädala- ja kuukalendrid. Meeldetuletused e-posti ja SMS-i

kaudu. Kalendri sünkroniseerimine Outlookiga. Task list: Teie ja kaastöötajate ülesanded. Task listi sünkroniseerimine Outlookiga. Ühine kontaktide andmebaas. Kontaktide sünkroniseerimine Outlookiga. Ühised diskussioonid ja e-posti loendid. E-posti server täisfunktsionaalse www-liidesega: saate oma e-posti turvaliselt saata ja lugeda mistahes

arvuti kaudu. SMS sõnumite saatmine kontaktidele otse brauserist. SMS sõnumid tervele grupile. Mistahes objekte Amphoras saab teiste objektidega siduda. Võimas haldussüsteem: tagavarakoopiate tegemine, ligipääsuõiguste administreerimine osakondade ja

isikute kaupa, ülevaated ja piirangud. Dokumentide elektrooniline allkirjastamine ning Amphora infobaasi sidumine XML-põhise liidese abil

teiste süsteemidega. A.1.8 Arvutipõhine kooli tus ja õppimine. – Computer Based Training & Learning

A.1.8.1 Arvutipõhise koolituse kirjeldus . – Describe computer-based training.Arvutipõhine väljaõpe, arvutipõhine õppimine – igasugune arvutite kasutamine, õppe- või treeningprotsessi

soodustamiseks või toetamiseks. On võimalik igal ajahetkel kontrollida omandatut, pakkuda sõltuvalt õppija andekusest kiiremaid või aeglasemaid viise materjali läbimiseks ja säilitada pidevalt andmeid edasijõudmise kohta. Sama mõiste kohta on kasutusel terminid: CAI (computer-aided instruction - õpe interaktiivse arvutikasutusega); CAL (computer-aided learning ); CBL (computer-based learning); CBT (computer-based training). Lähedane mõiste on ka arvutipõhine õpetus (CMI – computer-managed instruction) – arvutite kasutamine õppeprogrammi koostamisel, võttes arvesse

14

õpilase ettevalmistust ja testide tulemusi. Kaugõpetus ja -õppimine – õpetus ja õppimine arvutivõrkude vahendusel; õpetusvõrkude (learning networks) kasutamine üldharidussüsteemis või erialaseks väljaõppeks;

Multimeedia interaktiivne “inimene-arvuti” kasutus teeb väljaõppe protsessi eriti meeldivaks ja efektiivseks. Õpetusprogramm toimib korraga mitmele inimmeelele (nägemine ja kuulmine), mistõttu õppematerjali omandamine toimub palju kiiremini ja sügavamalt.A.1.8.2 Tehniliste nõuete loetelu arvutipõhise koolituse, multimeediumvahendite jne jaoks . – List the technical

requirements for computer based training, multimedia, etc.Võimsam arvuti – protsessor (Pentium), suur muutmälu (>16MB), kõvaketas (>GB), CD-ROM(vähemalt 4-

kordse edastuskiirusega – 600kB/s ja otsiajaga alla 300ms); täiendavaid video-(SVGA vähemalt 800*600 ja 256 värvi; soovitav 2D/3D kiirendiga) ja helikaarte (16bitine helikaart MIDI-liidesega, FM või WT süntesaatoriga; heli diskreetimissagedusega 11..44kHz); audio (mikrofon/valjuhääldid) ja video sisendid/väljundid (veebi või digikaamera); multimeediale kohandatud Windowsil põhinev tarkvara (MediaPlayer). Arvutikuva saatmiseks televiisori ekraanile kasutatakse TV-muundureid. Multimedia vahendite valik täieneb pidevalt ja ka nõuded arvutile.A.1.8.3 Arvutipõhise õppimise eeliste ja puuduste analüüs – Discuss in their own words the advantages and

disadvantages of computer-based learning.E-õppe eeliste ja võimaluste otsimisel kaldutakse tegema võrdlusi tavaõppega ja esitatakse küsimus stiilis “kas üks

või teine”. Tuleb hakata suhtuma e-õppesse kui uute õppevormi, millel on omad head ja vead, võrreldes teiste õppevormidega (päevane-õhtune õpe, kaugõpe, auditoorne õpe).

E-õpe mida tuntakse ka veebiõppe ja üle-interneti nime all, võib käia ka ilma igasuguse võrguühenduseta, õppe-CD abil. E-õpe ei ole see, kui õppematerjalid on lihtsalt interneti (intraneti) keskkonda üles riputatud. Ta on pigem võimalus interaktiivselt teadmisi omandada ja oma oskusi testida, kasutades selleks õppurikeskset internetikeskkonda.

E-õppe puhul võib jääda mulje, et õppimiseks ei ole vaja enam õpetajat ega õpperuume. Õpetaja on e-õppeski võtmekuju. Õpetajaga suhtlemine võib e-õppe puhul käia meile, jututoa, audio- või videokonverentsi kujul. Õpetaja on inimene, kes oskab värskelt õpitu puhul tuua poolt- ja vastuargumente, kellega saab arutleda ja kellelt saab probleemidele lahendust nõutada. Raskemaid teemasid saab õpetaja selgitada ja näitlikustada. Veelgi paremaid tulemusi annab integreerida e-õpe konservatiivse klassiõppega.

Eelised:Vaieldamatuteks eelisteks on võimalus ise valida õppeaega, -tempot ja –kohta. Ta on osaliselt anonüümne teiste

õppijate suhtes: need, kes pole kindlad oma teadmistes, ei pea kartma teiste pilke. E-õppes on omavahel põimunud mitmesugused õppevõimalused.Üks e-õppe suuremaid plusse on aga enese teadmiste/oskuste kontrollimise võimalus ja vahetu tagasiside.Puudused: Suurem osa õppeprogramme on inglisekeelsed, mis teevad nende kasutamise eesti keele ja kultuuri keskkonnas tihti

ebamugavaks või koguni mõttetuks. Mõned erilist eestindamist siiski ei vaja (nagu klaviatuuri treening, programmid mille abil saab tegeleda matemaatika, füüsika või muude eriainetega).

E-õppele spetsialiseerunud õpetajaid napib Eestis ja pole ka Eestile kohandatut metoodikat. Arvutipõhisel väljaõppel on hindamine ja jälgimine vajalik, et:

saada tagasisidet oma edusammudest. mõõta oma tegevuse tulemuse mitte õppida valesti hinnata end teiste õppurite tulemustega stimuleerib õppurit loetleda ja arutleda veel vajalikkuse aspekte.

Levinud on arvutiprogrammid võõrkeelte õppimiseks. Multimeedia võimaldab selliseid programme teostada kujul, mis on väga lähedane sellele, kuidas õpitakse ära oma emakeel. Eelis traditsiooniliste vahendite ees seisneb selles, et uute lisaabinõudega teevad õppimisprogrammi ajaviitelisemaks ja lubavad õppijal kehtestada isiklik ajakava. Näiteks võib õppur, samal ajal vaadates ja kuulates, salvestada oma kõne, siis hääldamise kontrollimiseks salvestise taasesitada või võrrelda oma hääldust CD-ROM-il talletatud eeskujuga.

On multimeediarakendusi, mille abil saab täiustada ametialaseid oskusi ja teostada kutsealast väljaõpet. Tänu interneti levikule on tekkimas uusi koolitusvõimalusi. Maailmas kogub populaarsust veebipõhine kaugõpe

(Web Based Training). Eeliseks on vabadus – õppida saab just siis, kui on selleks sobiv aeg. Eesti ettevõtted on avastanud e-õppe kui suurepärase võimaluse sisekoolitust korraldada. Veelgi enam on E-

lisandunud atesteerimisele ehk lõpueksamile. Enam ei hinda õppija teadmisi inimene, vaid seda teeb arvuti. emotsionaalsusest tulenev hindamistulemuste subjektiivsus on asendunud arvutile omase täpsuse ja nõudlikkusega.

Tänapäeva õppimise ülesandeks pole ainult teadmiste jagamine õppureile, vaid nendes ka iseseisva mõttelise ja loova vaimu arendamine. Seda eesmärki peavad silmas mitmed meelelahutusliku kallakuga õppimisprogrammid, aidates õpilastes loovust arendada ja harjutada töö plaanimist, organiseerimist ja esitamist võimalikult efektiivsel viisil. Need sisaldavad tavaliselt kõiki multimeedia vahendeid (pilte, helisid ja tekste). Ta võib mänge mängides ja keerdküsimustele vastates end testida – kõike enda kehtestatud ajakava järgi ja sellises järjestuses, mille ise valib.A.1.9 Infoühiskond. – The Information Society

A.1.9.1 Infotehnoloogia mõju hinnang ühiskonnas ja selle gruppidele. – Assess the impact of IT within society and its subsets.

Eesmärk: mehhaniseerida inimmõistuse keerukamaid tööülesandeid.tulevikus intelligentsete masinate loomine. Uute arvutite ja tarkvara loomisel kas. seniseid arvuteid, tarkvara

Infoühiskond:

15

inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse, edastatakse digitaalkujul universaalsel seadmete abil. maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis edastab kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid ei tooda traditsioonilises mõttes lisaväärtust, vaid aitab üksnes paremini ja odavamalt siduda tootmisetappe,

tarbijaid ja tootjaid ning kujundada ümber töösuhteid, olgu liug-graafiku või kaugtöö vormis. ei ole püsiv ühiskonnaseisund, vaid vaheetapp (IT juurutamine,arendamine kasutuselevõtt tõenäoliselt kuni 2009.

a) tööstusühiskonna ning võimalik, et biotehnoloogial põhineva ühiskonnavormi vahel. Rakendused infoühiskonnas: interneti vahendusel e-arvete saatmine; netikaubandus; GPS (Global Position System); Interneti pangandus;

magnetkaartide laialdane kasutamine jt. Rahvusvahelised multimeedia andme- ja uudistebaasid ning nende otsisüsteemid; Kaugtöö (telecommuting) – kodus töötamine võrgustiku kaudu; töö kodus asuval arvutil ja andmete ning

dokumentide saatmine võrgu kaudu keskbüroosse; Kaugistung ehk telekonverents – rühmanõupidamine arvutivõrgu kaudu; tänapäeval multimeediarakendusena

videokonverents, kus kasutatakse videokaameraid, mikrofone jms. vahendeid; Kaugõpetus ja -õppimine – õpetus ja õppimine arvutivõrkude vahendusel; õpetusvõrkude (learning networks)

kasutamine üldharidussüsteemis või erialaseks väljaõppeks; Kaugostmine (teleshoping) – ostutehingute sooritamine arvutivõrgu kaudu; puudutab peamiselt kaupade tellimist ja

tasustamist, mõistagi mitte nende füüsilist kohaletoimetamist. Tasustamisega on tihedalt seotud ka Kaugpangatus (telebanking) – pangatehingud arvutivõrkude kaudu. Elektroonilisest rahast (ecash) oleme siiski

üsna kaugel, kuigi esimesi süsteeme tutvustati Euroopas juba 1994 a. jneA.1.9.2 Loetleda infotehnoloogia eeliseid ja puudusi ühiskonnas . – List the advantages and disadvantages of IT in

society. Inimesed infoühiskonnas konkurentsivõimet ei parandata mitte niivõrd uute seadmete vaid loovate ja pädevate töötajate abil Hinnatakse võimet ennast arendada ja uusi asju vastu võtma (hoiduda kinnistatud tabudest või eelarvamustest). Infoühiskonna inimesele on tähtsam esitada õigeid küsimusi, kui teada vanu valmisvastuseid. Kõike seda, mis toimub peas, on võimalik mõõta ja hinnata vaid selle alusel, mida ja kuidas oma saavutatust

osatakse teisele osapoolele selgitada, kommunikeerida. Seepärast on äärmiselt hinnatud ka oskus suhelda ja esineda, et oma seisukohti piisavalt kaitsta.

Uus õpetus kõlab - kui sa pole kunagi ebaõnnestunud, siis pole sa tegutsenud oma võimeid proovilepanevalt. Jällegi paindlikkus, seda nii ümbritseva maailmaga suheldes, kui enda sisemiste võimete hindamise juures, on edukuse võlusõnaks. Omaette uueks väärtuseks on perfektsete kõiketeadjate asemele tekkimas ebaõnnestujad.

Infoühiskond ei baseeru mitte kõrgtehnoloogiatel (arvutitel, sidevõrkudel tarkvaral jt), vaid haritud ja mõtlevatel inimestel.

IT kasutuse hüved Teha kiiremini rutiinseid töid ja hoida kokku tööjõudu. Riikide positsioonid ei sõltu niivõrd geograafilisest asendist ega materiaalsest rikkusest kui inimeste haritusest ja

suutlikkusest luua ning arendada uusi ideid ja tegutsemisvorme. (Šanss Eesti eduks maailmakonkurentsis). probleem pole enam mitte tootmine vaid valmistoodetu müümine. Firmajuhtidel tuleb tegutseda kiiresti ja

määratust infohulgast tuleb leida see õige, et otsuseid pädevalt vastu võtta. Edu baseerub informatsioonil ja oskusel seda infot analüüsida, mitte enam traditsioonilisel kapitalil.

Võimaldab juhtimist efektiivsemaks muuta ja organisatsiooni struktuuri õhendada. Traditsiooniline turustruktuur muutub , kuna ülemaailmsete võrgukataloogide ja infootsinguprogrammide abil on

võimalik kiiresti ja odavalt leida vajalikku kaupa, teenust või klienti. Nähtavaks muutuvad seni suurtest turgudest eemal olnud firmad. Kõrgete tootmiskuludega ja kalleid

reklaamikampaaniaid läbi viivate, turgu valitsevate firmade kõrvale on astumas uued ja odavamad alternatiivid.IT kasutuse puudused Pidevad informatsiooni turvalisuse probleemid Inimestele vähesest füüsilise tööst tingitud uued haigused. Vanemad kauaaegsed töötajad ei omanda uusi arvutiga töötamise võtteid. Suureneb elatustaseme vahe eri haridustasemega maade ja inimeste vahel.A.1.9.3 Kirjeldada digitaalse eraldatuse mõistet . – Describe the digital divide. Arvutite ja telekommunikatsioonivõrkude revolutsiooniline areng ning teadmiste plahvatuslik kasv on ellu kutsunud ülemaailmses ulatuses ja rahvaste vahel seninägematu kaubanduse, rahanduse kui ka informatsioon vahetuse.Uued töökohad, ettevõtluse plahvatuslik areng, haridusele ligipääs, uus ühiskondliku elukorralduse ülesehitus, kerge juurdepääs ülemailmsele turule – kõik see ja veel rohkem on kasu mida tõi infotehnoloogia revolutsioon. Kuid informatsiooni ajastu viljad ei ole siiski kättesaadavad paljudele arenenud ja arengu rahvustele. See “ digitaalse eraldatuse” vahe ohustab ära lõigata osa elanikkonna heast tööst ja mitte osa võtta avardunud ühiskonna toimetustest . Mõnedele elanikele tehnoloogia tõi suuremad võimalused ja rikkuse, teistele suurema isoleerituse ja vaesuse.

16