koplikool.eekoplikool.ee/dokumendid/2015/pk/LISA1.doc · Web viewAinevaldkonna õppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt õpitakse 1.–9. klassini, kirjandust 5.–9. klassini

Ainevaldkond „Keel ja kirjandus“

Üldalused

1.1. Keele- ja kirjanduspädevus

Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes

eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste

ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja

iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja

keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb

vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;

2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana;

3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse;

4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja

kujunenud keelekasutustavasid;

5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel;

6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada

meedias ja internetis pakutavat teavet;

7) väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahva pärimuskultuuri ja

traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust;

8) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab selle kunstilisi väärtusi;

9) loeb eakohast väärtkirjandust, kujundades kirjanduse kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning

rikastades mõtte- ja tundemaailma;

10) suudab kujundada ja väljendada isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste inimeste

arvamust;

11) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest, kasutab sõna- ja käsiraamatuid.

Ainevaldkonna õppeained ja nende maht

Ainevaldkonna õppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt õpitakse 1.–9. klassini, kirjandust

5.–9. klassini. Keelekümblusklasside õpilased õpivad vene keelt emakeelena alates 2. Klassi II

poolaastast kuni 9. klassini.

Arvestuslikud nädalatunnid jagunevad kooliastmete ja ainete kaupa järgmiselt:

I kooliaste: eesti keel 19 nädalatundi, vene keel emakeelena 5,5 nädalatundi

1. klass, eesti keel – 7 tundi , keelekümblus – 7 tundi

2. klass, eesti keel – 7tundi , keelekümblus - 6 tundi

2 klass, vene keel (keelekümblusklassidele) – 3 tundi alates II poolaastast

3. klass, eesti keel – 6 tundi, keelekümblus – 6 tundi

3 klass, vene keel (keelekümblusklassidele) – 2,5 tundi

II kooliaste: eesti keel – 11 nädalatundi, kirjandus – 4 nädalatundi, vene keel emakeelena 9

nädalatundi

4. klass, eesti keel – 5 tundi, keelekümblus – 4 tundi

4. klass, vene keel (keelekümblusklassides)– 3 tundi nädalas

5. klass, eesti keel – 3 tundi , kirjandus – 2 tundi, keelekümblus – eesti keel 3 tundi, kirjandus 2

tundi


6. klass, eesti keel – 3 tundi, kirjandus – 2 tundi, keelekümblus – eesti keel - 4 tundi, kirjandus - 2

tundi


III kooliaste eesti keel – 6 nädalatundi, kirjandus – 6 nädalatundi, vene keel emakeelena 6

nädalatundi

7. klass, eesti keel – 2 tundi, kirjandus - 2 tundi, keelekümblus – eesti keel 4 tundi, kirjandus – 2

tundi


8. klass, eesti keel – 2 tundi, kirjandus – 2 tundi, keelekümblus – eesti keel 4 tundi, kirjandus – 2

tundi


9. klass, eesti keel – 2 tundi, kirjandus – 2 tundi, keelekümblus – eesti keel 4 tundi, kirjandus – 2

tundi


Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming

Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja. Keele valdamine kõnes ja kirjas on inimese

mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldus. Eesti keele hea

valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes. Ainevaldkonna õppeainetes omandavad

õpilased keele- ja kirjandusteadmisi ning saavad lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi.

Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest põhikooli lõpuks teadlik, aktiivne ja

vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase

emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut, kuid ka tema identiteedi

ja enesetunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut. 1.– 4. klassis arendatakse eesti

keele õppes kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine) ja

õigekeelsust. Osaoskusi ja õigekeelsust arendatakse nii teabe- ja tarbetekstide kui ka

ilukirjandustekstide lugemise,jutustamiseja kirjutamise kaudu.

Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis ning

keeleliste osaoskuste arendamine. Kirjandustundides kujundatakse õpilaste kirjandushuvi ja

lugejavõimeid ning kõlbelis-emotsionaalset arengut loetud kirjandusteoseid mõtestades, kuid

vaadeldakse ka ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust.

Ainevaldkonnasisese lõimingu põhialus on avar tekstikäsitlus, mis hõlmab nii suulisi kui ka

kirjalikke tarbe- ja ilukirjandustekste, samuti pildilisi, graafilisi ning teist liiki tekste.

Ainevaldkonna õppeainete koostoimes omandatakse teiste õppeainete õppimiseks vajalikke

kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ning oskus oma mõtteid

väljendada. Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse teksti- ja

õigekeelsusõpetuse kaudu. Eesti keelt ja kirjandust õppides omandab õpilane keelelise suhtluse

oskused ja vilumused, õpib oma mõtteid ning tundeid väljendama, kuuldut ja loetut analüüsima

ning kogutud teavet üldistama. Kirjanduslike tekstide lugemine ja käsitlemine tundides avardab

õpilaste kultuuri- ja elukogemust, rikastab sõnavara, soodustab kirjandushuvi ning lugejavõimete ja

isiksuse arengut. Keeleliste osaoskuste lõimimise tulemusel arenevad õpilaste mõtlemisvõime,

suhtlusoskus ja enesetunnetus. Õpilased on võimelised eetiliselt, olusid ja partnerit arvestades

suhtlema, teadlikumalt õppima ja tegutsema.

Keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina – eesti keele kui teise

keele paremaks omandamiseks. Eesti keelt õpitakse seda aktiivselt kasutades, sh erinevaid aineid

õppides ja tegelustes osaledes. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles

kui ka eesti keeles. Eesmärgiks on arendada suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning mõtestatud

lugemisoskust eesti keeles. Oluline oskus on oma mõtteid eesti keeles edasi anda, aga eesmärgiks

on ka kujutlusvõime, loovuse, argumenteerimis- ja kuulamisoskuseoksuse arendamine. Keel ei ole

ainult eesmärk, vaid eelkõige teadmiste omandamise vahend.

Keelekümbluse metoodika on konstruktivistlikku õpetamise laadi. Seega pooldatakse õpilase enda

arengut lähtuvalt tema kogemustest ja kogemisest. Kõik õpetatu tuleb proovida läbi teha ja ehitada

teadmised olemasolevale infole. Keelekümbluse õpilastele ei ole keel ainult eesmärk, vaid eelkõige

teadmiste omandamise vahend.

Vene keel on mitmekülgne õppeaine, mis sisaldab andmeid vene keele ajaloo, keele arengu,

tänapäevaseisundi ja funktsioneerimise kohta eri valdkondades. Põhialuseks on teadmised keelest

kui süsteemist: foneetilisest, leksikaalsest, morfoloogilisest ja süntaktilisest allsüsteemist ning

tänapäeva vene kirjakeele peamistest normidest. Teksti kui kommunikatsiooni põhiühikut

käsitletakse vene keele õppe vahendina, teksti mõistmist ja loomist – õppe eesmärgina.

I kooliastmes (1.–3. klass) arendab vene keele õpe kõiki kõneliike ning kujundab algteadmisi

foneetikast, ortoeepiast, graafikast, ortograafiast, leksikoloogiast, fraseoloogiast, morfeemikast,

grammatikast ning keelest. Õigekirjaõpe on ühendatud lugemisoskuse arendamisega ja toimub eri

tüüpi tekstide põhjal. Arendatakse teksti analüüsimise oskust (teema sõnastamine, teksti

liigendamine ja pealkirjastamine). Tekstide ümbertöötamine ja loomine toimub õpetaja

juhendamisel.

Vene keele õpetamisel lähtutakse keelekümbluse metoodikast. Kasutatakse erinevaid aktiivõppe

meetodeid ja lõimitakse käsitletavat teemat klassi nädalakavaga. Lõiming on oluline just seetõttu, et

mitmed keele õppimisega seotud teemad läbivad nii vene kui ka eesti keelt nt muinasjutu tunnused,

silbitamine jne. Kui teema on omandatud eesti keeles, siis kulub selle selgitamisele vene keeles

vähem aega ja saab kiiremini edasi liikuda.

Üldpädevuste kujundamine

Pädevus Tegevused

1. Kultuuri- ja väärtuspädevus

Kirjandusõpetuses kujundatakse kõlbelisi ja

esteetilis-emotsionaalseid

väärtusi ning kultuuriväärtuste mõistmist

ilukirjandus- ja aimetekstide kaudu. Keeleõpetus

rõhutab vaimseid ja kultuuriväärtusi: keele kui

rahvuskultuuri kandja tähtsust, keeleoskust kui

inimese identiteedi olulist osa.

Emakeelepäeva tähistamine.

Rahvakalendri sh ka „vana kalendri“

tähtpäevade tutvustamine ja ühine tähistamine.

Luuleõhtu.

Keeleõpetuses väärtustatakse funktsionaalset

kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumist

teabeallikatesse, sh meediasse.

2.Sotsiaalne ja kodanikupädevus

Keele- ja kirjandustundides kasutatava paaris- ja

rühmatöö käigus kujundatakse koostööoskust,

julgustatakse oma arvamust välja ütlema,

kaaslaste ideid tunnustama ja teistega

arvestama, ühiseid seisukohti otsima. Eri laadi

ülesannete kaudu kujundatakse oskust suhelda

eetiliselt ja olusid arvestades nii suuliselt kui ka

kirjalikult, nii vahetult kui ka veebikeskkonnas.

Kodanikupäeva tähistamine.

Paaris- ja rühmatööd keele- ja kirjandustundides.

3.Enesemääratluspädevus.

Tekstide üle arutledes kujundatakse õpilastes

positiivset minapilti.

Õpiolukordades luuakse võimalused suhestuda

käsitletavate teemadega, loovülesannete kaudu

tuuakse esile õpilaste eripärad ja anded,

vormitakse maailmavaade.

Näituse korraldamine

Jutuvõistlus „Mina ja maailm“

4. Õpipädevus

Keele- ja kirjandustundides arendatakse

kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide

mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist,

erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle

kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist

ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.

Funktsionaalse lugemise võistlus.

Eri liiki tekstide koostamine.

5. Suhtluspädevus

Keele- ja kirjandustundides kujundatakse

suulise ja kirjaliku suhtluse oskust,

suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne

mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning

sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade

esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse

ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste

diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele

Dialoogide koostamine ja esitamine.

Sõnavaravõistlus „Sada sõna“

kirjaliku suhtlemise oskusele.

6. Matemaatika-, loodusteaduste ja

tehnoloogiaalane pädevus.

Teabetekstide abil arendatakse oskust

lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt

esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja

mõista tabelite,

skeemide, graafikute ning diagrammidena

esitatud infot ning seda analüüsida, sõnalise

teabega seostada

ja tõlgendada. Vanemates tekstides kasutatud

mõõtühikute teisendamise kaudu edendatakse

arvutusoskust.

Õpitakse eristama teaduslikku teavet

ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust teabest

ning kasutama tehnoloogilisi abivahendeid

tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel.

Info otsimine diagrammidest, graafikutest ja

tabelitest.

7. Ettevõtlikkuspädevus

Ettevõtlikkuse ning vastutustunde kujunemist

toetatakse nii meedia- ja

kirjandustekstidest kui ka igapäevaelust

lähtuvate eakohaste probleemide arutamisega,

nende suhtes seisukoha võtmise ja neile

lahenduste otsimisega nii keele- ja

kirjandustundides kui ka loovtöödes.

Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab

õpilaste

osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste

omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja

kirjandusteadmiste rakendamist ning

täiendamist eri allikatest.

Äriplaani koostamine.

8. Digipädevus

Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat,

toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii

õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka

Info otsimine internetist.

Usaldusväärse info eristamine

mitteusaldusväärsest.

kogukondades suheldes; leida ja säilitada

digivahendite abil infot ning hinnata selle

asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda

digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide,

multimeediumide loomisel ja kasutamisel;

kasutada probleemilahenduseks sobivaid

digivahendeid ja -võtteid, suhelda ja teha

koostööd erinevates digikeskkondades; olla

teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata

kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja

digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas

samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu

igapäevaelus.

Ainevaldkonna õppeainete lõiming teiste ainevaldkondadega

Ainevaldkond Tegevused lõiminguks

1.Keele ja kirjanduse valdkonna õppeained

toetavad pädevuste saavutamist teistes

valdkondades.

Keele- ja kirjandustundides arendavad õpilased

kõikides õppeainetes vajalikku suulist ja

kirjalikku väljendus- ning suhtlusoskust, õpivad

lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja

tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes

sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad

kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid

keelevahendeid ja õpitud termineid ning sobivat

stiili; õpivad koostama ja vormistama

uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile;

harjuvad kasutama eri liiki sõna- ja

käsiraamatuid.

Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise

ja kasutamise oskusi arendatakse nii keele ja

Tarbetekstide koostamine ja lugemine

Ohutuseeskirjade koostamine tööõpetuse tunniks

kirjanduse

valdkonna kui ka teiste ainete õppes, töötades

sisult erinevate tekstidega, samuti

diskussioonide ja väitluste

kaudu. Lõimingut toetab elementaarsete

õigekirjanõuete järgimine teiste

ainevaldkondade tundides.

2.Võõrkeeled

Eesti/vene keele õpetuse kaudu arendatakse

õpilaste kirjalikku ja suulist eneseväljendus-

ning arutlusoskust, oskust luua tekste ning neist

aru saada. Võõrkeelte õppimisel on abiks

eesti/vene keele tundides omandatud

keelemõisted. Omandatud võõrsõnad toetavad

võõrkeelte õppimist. Maailmakirjanduse

autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi

võõrkeelte õppimise vastu. Õpitavas võõrkeeles

kirjutavate autorite

teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi selle

keele maa ja kultuuri ning ka kirjanduse

originaalkeeles

lugemise vastu.

Sõnaraamatute kasutamine

Emakeelsete sõnade etümoloogia tutvustamine

3. Matemaatika

Õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist

soodustab eesti/vene keele ja kirjanduse tundides

arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja

õppimine toetab korrektse matemaatilise

kirjaoskuse omandamist. Probleemülesannete

lahendamise oskus.

Tekstülesannete koostamine

Arvsõnade õigekiri

Probleemülesannete lahendamine.

4. Loodusained

Loodusteaduslike õppe- ja teabetekstide

mõistmine eeldab head lugemisoskust ja tööd

tekstiga. Kohanimede ning loodusnähtuste ja -

objektide nimetuste õigekirja kinnistatakse

keele- ja

Kohanimede õigekiri

Kaardilugemine

Sõnavaratööd

kirjandustundides. Loodusteemalised tekstid

õppe- ning ilukirjanduses aitavad loodust

tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes

omandatud sõnavara ning

teadmised soodustavad omakorda

kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist ja

kujutluspiltide teket ning võimendavad seeläbi

emotsionaalset mõju lugejale.

5. Sotsiaalained

Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad

maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste

mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes

orienteerumist. Kirjandustekste valides ja

käsitledes peetakse silmas ühiskonnas olulisi

valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja

koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus;

kodanikuühiskond ja rahvussuhted.

Sotsiaalainete õppimise käigus omandatud

teadmised ajaloost, ühiskonna arengust ja

toimimisest ning inimese staatusest ühiskonnas

toetavad kirjandusteoste käsitlemisel

ühiskondlike probleemide ja inimsuhete

mõistmist. Keeletundides õpitakse riikide,

ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute,

ajaloosündmuste nimede õigekirja norme, mida

ajaloo- ja

ühiskonnatundides kinnistatakse konkreetsete

näidete varal.

Ajalootekstidest olulise leidmine.

Ajalooliste ilukirjandusteostega tutvumine.

6. Kunstiained

Kunstiainete õpet toetab lähenemine

kirjandusele kui kunstiainele. Kirjandusteose

analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega

soodustab kunsti väljendusvahendite eripära

mõistmist. Reklaami käsitlemine keeleõppes

eeldab ka visuaalsete ja auditiivsete

Kunstinäituse/teatrietenduse/kino külastamine ja

retsensiooni koostamine.

Reklaami koostamine ja esitamine.

komponentide eritlemist ja analüüsi.

Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava

ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika

emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest

väljendusvahenditest. Kirjanduse ja

muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle

tekst ja esitus.

7. Kehaline kasvatus

Meedia- ja kirjandustekstide valiku kaudu

saadakse elukogemusi. Plakateid ja esitlusi

koostades kujundatakse tervist väärtustavat

eluhoiakut. Väitlustes propageeritakse

tervislikku eluviisi ning

dramatiseeringutes ja rollimängudes saab läbi

mängida mitmesuguseid elulisi olukordi.

Tervislikuma eluviisi juhendi koostamine.

Õppefilmi vaatamine ja analüüs.

8. Tehnoloogia

Õppe- ja teabetekstide kaudu kujundatakse

oskust hinnata tehnoloogia rakendamisega

kaasnevaid võimalusi ja ohte, kasutada eetiliselt

nüüdisaegseid tehnoloogiaid oma õpi-, töö- ja

suhtluskeskkonna kujundamisel ning järgida

tehnilisi vahendeid kasutades ohutus- ning

intellektuaalomandi

kaitse nõudeid.

Internetiohutus ja küberkiusamise vältimine.

Blogi/kodulehe loomine.

Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad

Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad

teemad

Läbivad teemad ülekoolilistes tegevustes

1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine –

taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on

valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle

muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning

kujundama oma elu teadlike otsuste

Erinevate eluvaldkondade tutvustamine

(külalised).

„Teeviida“ külastamine.

kaudu,sealhulgas tegema mõistlikke

kutsevalikuid;

2. Keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse

õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks,

vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks

inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning

väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma

lahendusi keskkonna- ja inimarengu

küsimustele;

RMK matkaraja läbimine.

Kooliümbruse koristamine.

3.Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse

õpilase kujunemist aktiivseks ning

vastutustundlikuks kogukonna- ja

ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna

toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning

kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end

ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses

riigi kultuurilistele traditsioonidele ja

arengusuundadele;

Üritused kodanikupäeva raames.

Riigikogu külastamine

4. Kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase

kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes

mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja

käitumislaadi kujundajana ning kultuuride

muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus

kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga

määratud elupraktikate eripärast ning kes

väärtustab omakultuuri ja kultuurilist

mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja

koostööaldis;

Rahvuste päev.

5. Teabekeskkond – taotletakse õpilase

kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub

Õppekäik raamatukokku.

ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda,

suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida

selles oma eesmärkide ja ühiskonnas

omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

6. Tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse

õpilase kujunemist uuendusaltiks ja

nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt

kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime

kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja

töökeskkonnas;

Aktsioon „Kooli IT-vahendid korda!“

7. Tervis ja ohutus – taotletakse õpilase

kujunemist vaimselt, emotsionaalselt,

sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks

ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima

tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning

kaasa aitama tervist edendava turvalise

keskkonna kujundamisele;

Spordipäev.

Orienteerumisvõistlus.

8. Väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase

kujunemist kõlbeliselt arenenud nimeseks, kes

tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja

kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja

väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid

eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma

võimaluste piires.

Viisaka käitumise päev.

Lauakommete päev.

Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaines seatud eesmärkidest,

taotletavatest õpitulemustest ja õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja

põhiteemadega;

2) taotletakse, et õpilaste õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas ja jaotub õppeaasta

jooksul ühtlaselt, nii et jääb piisavalt aega ka puhkuseks ja huvitegevuseks;

3) võimaldatakse õpilastel õppida üksi ja koos teistega (paaris- ja rühmatööd), et toetada nende

kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritud

õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad sobiva pingutusega õppida;

5) kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning õppematerjale ja -

vahendeid;

6) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sealhulgas aktiivõpet (rollimäng, loovtöö, arutelu,

väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine, omaloomingu esitamine jne);

7) laiendatakse traditsioonilist õpikeskkonda (arvuti/multimeediaklass, muuseum, näitus,

raamatukogu, ettevõtted, loodus jne);

8) rakendatakse õppetegevust toetavaid ja mitmekesistavaid õppevorme (ekskursioonid kirjanikega

seotud paikadesse ning keele ja kirjandusega seotud asutustesse, kohtumised kirjanike ja tõlkijatega,

loomekonkursid, konkurssideks valmistumine, projektõpe jne), pidades oluliseks sotsiaalse

kompetentsuse saavutamist;

9) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Õppesisu käsitlemisel teeb aineõpetaja valiku

arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud õpitulemused, üld- ja valdkondlikud ning ainepädevused on

saavutatavad.

Õppekeskkonna kirjeldus ja metoodilised materjalid

Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna

kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.

Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava

alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere

traditsioone.

Õpilasel on võimalus kasutada kooli raamatukogu

Õpilasel on võimalus kasutada arvutiklassi

Klassiruumid on esteetilise väljanägemisega

Ruumide sisustus on turvaline, vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele

Võimalus kasutada salvestusseadmeid

Õppetunde võib läbi viia ka väljaspool klassi- või kooliruume

Õppekeskkond kujundatakse vastavalt kooli võimalustele

Hindamine

Hindamisel juhindutaksa Tallinna Kunstigümnaasiumi hindamisjuhendist.

Tagasiside e-kooli kaudu.

Hindamise eesmärk on:

1) toetada õpilase arengut;

2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks

kujundav hindamine:

1) õpilase teadmiste, oskuste, hoiakute, väärtushinnangute ja käitumise analüüsimine;

2) õpilase käitumise, hoiakute, väärtushinnangute kujundamine;

3) õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta tagasiside andmine;

4) õpilase edasisele õppimisele innustamine ja suunamine;

5) õpilasele edaspidisteks tegevusteks ettepanekute tegemine;

6) õpilase edasise õppimise eesmärkide kavandamine;

7) õpilase arenguetappide võrdlemine tema varasemate saavutustega;

8) õpilase enesehindamisse kaasamine;

9) õpilase eesmärgistatud tegevusele motiveerimine.

Hindamine keelekümbluses

Keelekümbluse eesti keele õpet hinnatakse 1.-3. klassini kirjeldava hinnanguga, numbrilist väärtust

õpilasele ei anta.

Eesti keeles hinnatakse:

• Õpilase arengut ja motivatsiooni

• Teadmist ja arusaamist

äratundmine

nimetamine

näidete toomine

iseloomustamine

seostamine

kuulamine

eristamine

hääldamine

jutustamine

kirjutamine

selgitamine

• Teadmiste rakendamine ja analüüs

• iseseisvad- ja rühmatööd

rühmatööde esitlused

referaadi koostamine

enda ja kaaslase parandamine

Õpikeskkonna kirjeldus

Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna

kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.

Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava

alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi piirkonna ja koolipere traditsioone.

Õpilasel on võimalus kasutada kooliraamatukogu, arvutiklassi. Klassiruumid on esteetilise

väljanägemisega. Ruumide sisustus on turvaline, vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Võimalus

kasutada salvestusseadmeid. Õppetunde võib läbi viia väljaspool klassi- või kooliruume.

Õppekeskkond kujundatakse vastavalt kooli võimalustele.

Õpikeskkond keelekümblusklassides

Õpikeskkond on laiendatud. Õpikeskkonnana kasutatakse arvutiklassi, kooliümbruskonda,

muuseume. Õppemeetoditena kasutatakse rollimänge, projektiõpet ja uurimuslike töid.

Keelekümbluse klassidel on suurem vajadus printimisvõimalusele, mille ka kool tagab. Õpetajate

poolt koostatud seinamaterjalid lamineeritakse. Klassis on üks sein pühendatud eesti keele infole,

kuhu laps saab iga hetk vajadusel vaadata.

Klassis on õpilaste pikkusele vastavad lauad ja toolid, kasutada on kriidi- ja magnettahvel, lisaks on

eraldi ruumi jäetud rutiintegevuste nurgale. Kooli poolt saab kasutada erinevaid IKT võimalusi –

arvutiklassi, DATA projektorit, videokaamerat, fotoaparaati, SMART tahvlit.

Ainekava

Eesti keel 1.klass

Õppeaine maht 245 tundi õppeaastas

Õppe sisu ja taotletavad õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus 1. klassi lõpetaja õpitulemused

Suuline keelekasutus

Kuulamine

Helide, häälte ja häälikute eristamine

(asukoht ja järjekord sõnas), hääliku pikkuse

eristamine, põhirõhk täishääliku pikkusel.

Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise

juhendi järgi toimimine. Õpetaja ja kaaslase

ettelugemise kuulamine. Kuuldu ja nähtu

kommenteerimine.

Kõnelemine

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused.

Häälduse harjutamine, hääle tugevuse

kohandamine olukorrale.

Töö lähedase tähendusega sõnaga,

sõnatähenduse selgitamine ja täpsustamine.

Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine,

keeldumine, vabandust palumine, tänamine)

valik suhtlemisel.

Lihtlauseliste küsimuste moodustamine,

küsimuste esitamine ja neile vastamine.

Eri teemadel vestlemine sõnavara

rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses

rühmas.

Jutustamine kuulatu, nähtu, läbielatu, loetu,

pildi, pildiseeria, etteantud teema põhjal;

aheljutustamine.

Esemete, nähtuste, tegelaste jms võrdlemine,

ühe-kahe tunnuse alusel rühmitamine.

Eneseväljendus dramatiseeringus ja

Suuline keelekasutus (kuulamine,

kõnelemine)

eristab häälikuid (asukoht ja järjekord sõnas),

täishääliku pikkusi;

toimib õpetaja ja kaaslase suulise juhendi

järgi;

kuulab õpetaja ja kaaslase esituses lühikest

eakohast teksti, mõistab kuuldud lause, jutu

sisu;

teab, et sõnadel on lähedase või

vastandtähendusega sõna ja nimetab neist

mõningaid;

väljendab end suhtlusolukordades

arusaadavalt: palub, küsib, tänab, vabandab;

jutustab suunavate küsimuste toel kuuldust,

nähtust, loetust;

koostab õpetaja abiga pildiseeria või

küsimuste toel suulise jutu,

esitab luuletust peast;

rollimängus.

Tuttava luuletuse, dialoogi peast esitamine.

Lugemine

Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti

paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus.

Trükitähtede (nii suurte kui väikeste) tundma

õppimine. Tähtedest sõnade ja sõnadest

lausete lugemine. Silpidest sõnade

moodustamine.

Lugemistehnika arendamine õpetaja

juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid,

intonatsioon, tempo, oma lugemisvea

parandamine, kui sellele tähelepanu

juhitakse). Lugemistehniliselt raskete sõnade

ja sõnaühendite lugema õppimine.

Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine

klassitahvlilt ja vihikust.

Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti

(õpilaspäevik, kutse, õnnitlus, saatekava,

tööjuhend, raamatu sisukord) lugemine.

Sõna, lause, teksti sisu mõistmine. Teksti

sisu ennustamine pealkirja, piltide,

üksiksõnade jm alusel. Loole lõpu

mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine.

Küsimustele vastamine, millele vastus on

tekstis otsesõnu kirjas.

Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse

tingmärgid), skeemide, kaartide lugemine

õppekirjanduses, nende tähenduse tabamine.

Luuletuste ilmekas (mõtestatud) lugemine.

Lugemine

tunneb häälik-tähelist vastavust, loeb õpitud

teksti enam-vähem ladusalt, lausehaaval

üksiku peatusega raskema sõna ees oma

kõnetempos või sellest aeglasemalt;

mõistab häälega või endamisi (vaikse

häälega või huuli liigutades) lugedes loetu

sisu;

vastab teksti kohta käivatele küsimustele,

mille vastused on palas otsesõnu öeldud;

mõtleb jutule alguse või lõpu;

on lugenud mõnda lasteraamatut, nimetab

nende pealkirja ja autoreid, annab loetule

emotsionaalse hinnangu (lõbus, tõsine, igav

…);

Riimuvate sõnade leidmine õpetaja abiga.

Tekstiliikide eritamine: jutt, muinasjutt,

luuletus, mõistatus.

Kirjandustekstid: liisusalm, muinasjutt,

mõistatus, luuletus, piltjutt, vanasõna,

jutustus, näidend.

Loetud raamatu autori, kunstniku

(illustraatori), tegelaste nimetamine, loetust

jutustamine. Loetule emotsionaalse hinnangu

andmine (lõbus, tõsine, igav jne).

Huvipakkuva raamatu leidmine kooli või

kodukoha raamatukogust täiskasvanu abiga.

Kirjutamine

Kirjatehnika

Kirja eelharjutused. Kirjutamine pliiatsi ja

kriidiga, joonistähtede kirjutamine. Õige

pliiatsihoid ja kirjutamisasend istudes ja

seistes (tahvli juures). Väikeste kirjatähtede

õppimine. Suurte kirjatähtede õppimine

(vajadusel 2.klassis). Tähtede seostamine.

Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse

kirjutamine. Töö vormistamine näidise järgi,

töö puhtus, käekirja loetavus. Teksti ärakiri

tahvlilt, õpikust.

Kirjalik tekstiloome

Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse,

õnnitlus (kujundamine näidise järgi).

Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi

allkiri, kahekõne jms). Jutule lõpu

kirjutamine. Loovtöö kirjutamine (pildi,

pildiseeria, küsimuste järgi).

Kirjutamine

kasutab õigeid kirjutamisvõtteid, teab, kuidas

väikesi ja suuri kirjatähti kirjuta- takse ning

sõnas õigesti seostatakse;

kirjutab tahvlilt ära;

täidab tahvlinäidise järgi õpetaja abiga

õpilaspäevikut, paigutab näidise järgi tööd

vihikulehele, varustab töö kuupäevaga;

koostab näidise järgi kutse;

eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut,

sõna, lauset;

kirjutab omasõnade algusesse k, p, t;

kirjutab õigesti lühemaid (kuni 2-silbilisi)

sõnu ja lauseid;

teab, et lause lõpeb punktiga;

teab, et lause alguses, inimeste, loomade,

oma kodukoha nimes kasutatakse suurt

algustähte;

kirjutab õigesti oma nime.

Lünkümberjutustuse kirjutamine.

Õigekeelsus

Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed ja tähestik,

võõrtähtede vaatlus. Häälikute märkimine

kirjas. Sõna ja lause ladumine ja kirjutamine.

Täis- ja kaashäälikud. Täishäälikuühendi

vaatlus. Täishääliku pikkuse eristamine ja

õigekiri, kaashääliku pikkusega tutvumine.

Sulghäälik (k, p, t) omasõnade alguses. i ja j

ning h sõna alguses seoses tähtede

õppimisega.

Suur algustäht lause alguses, inimese- ja

loomanimedes.

Liitsõna vaatlus (moodustamine).

Sõnade lõpu õigekiri – d ja -vad (mitmus)

ning -b (tegusõna 3. pööre) õigekirjaga

tutvumine.

Tutvumine jutustava (väit-), küsi- ja

hüüdlausega. Lause lõpumärgid: punkt,

(küsi- ja hüüumärgi vaatlemine). Koma

lauses (teksti vaatlus).

Oma kirjutusvea parandamine õpetaja abiga.

Etteütlemise järgi sõnade ja lausete

kirjutamine (15–20 sõna lihtlausetena).

Pädevused 1. klassi lõpuks

• kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate

moraalinormide seisukohast; kujundada ilumeelt;

• sotsiaalne ja kodanikupädevus –teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;

aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

• 3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tu gevaid

külgi; järgida tervislikke eluviise;

• 4)õpipädevus –planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates

olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga;

• 5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada

emakeeles;

• 6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada

matemaatikale omast keelt, sümboleid;

• 7) ettevõtlikkuspädevus – kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja

tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, näidata algatusvõimet ja

vastutada tulemuste eest;

• 8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti

muutuvas ühiskonnas nii õppimisel

Ainekava

Eesti keel 1.klass (keelekümblus)


Õppesisu ja taotletavad õpitulemused

1. Suuline keelekasutus ja kuulamine (100 tundi)

• Sõnavara täpsustamine ja rikastamine, tekstist arusaamine, tekstist sõnade ja häälikute

leidmine.

• Õpetaja ja kaasõpilase jutu jälgimine ja sellest arusaamine.

• Lausete moodustamine pildi, antud märksõnade või küsimuste abil

Vestlemine olustikulistes situatsioonides, viisakusväljendite kasutamine (palun, aitäh,

vabandamine)

• Häälikute ja sõnade hääldamine

• Jutu seostamine oma kogemustega

• Õpiku illustratsioonide kirjeldamine, jutustamine nende põhjal, vaatlusoskuse

arendamine, jutu sisu ennustamine

• Jutustamine pildimaterjalile tuginedes

• Lihtsama mängu või tööjuhendi selgitamine sõbrale. Rühmatöö, paaristöö – suhtlus

läbi nende vormide.

• teksti mõistmine ja oskus vastata küsimustele vastavalt eale ja eesti keele oskusele

• Õpetaja küsimustele vastuste pakkumine

• Loo tegelaste määratlemine

• Töö teksti illustreeriva materjaliga nt jutu sisu ennustamine illustratsiooni järgi

• Luuletuse sisu ja sõnavara mõistmine õpetaja abiga

• Erinevate tekstide kirjutamine näite järgi (teade, kutse, õnnitlus, retsept)

2. Lugemine (40 tundi)

• Eakohase ilukirjandusliku teksti lugemine (tekstid, luuletused, muinasjutud,

mõistatused, vanasõnad ja ütlused)

• Käekirjalise teksti lugemine tahvlilt

• Piltjuttude ja tööjuhendi lugemine

• Oma lugemisvea parandamine, kui vastavale sõnale tähelepanu juhitakse

• Tähestiku lugemine abimaterjalile tuginedes

3. Kirjutamine (40 tundi)

• Keeleõpetus ja õigekiri

• Häälik ja täht. Täis- ja kaashäälikud. Tähestik

• Tutvumine häälikuühenditega

• Sõna ja lause

• Kirjavahemärgid (koma, punkt, hüüumärk, küsimärk)

• Suur algustäht lause algul ja nimedes

• Üks ja mitu. Mitmuse tunnus - d

• Tegusõna olevik (-n, -b, -vad)

4. Kirjatehnika (40 tundi)

• Õige pliiatsihoid ja kirjutamiseasend istudes ja seistes.

• Suurte ja väikeste kirjatähtede kirjutamine ja lugemine

• Esmase kirjutamistehnika saavutamine (õiged tähekujud, seosed, proportsionid)

• Tahvlile kirjutamine

• Lause lõpumärkide kirjutamine näidise järgi (. ? !)

• Tutvumine teksti paigutamisega vihikusse ja lehele

• Õpilaspäeviku täitmine

Kordamine – 25 tundi

Oodatavad tulemused

Suuline väljendusoskus ja kuulamine

• Õpilane oskab tähelepanelikult kuulata

• Õpilane oskab end arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine,

selgitamine, keeldumine, vabandamine, tänamine

• Õpilane oskab luuletust peast esitada

• Õpilane oskab anda edasi eakohase teksti sisu vastavalt keeleoskusele

• Õpilane oskab moodustada lauset

• Õpilane oskab vastavalt keeletasemele jutustada läbielatud sündmusest

• Õpilane oskab kuulata eakohast teksti ja toimida saadud sõnumi kohaselt

• Õpilane oskab leida erinevusi ja sarnasusi piltidelt ning olukordadest

Lugemine

• Õpilane tunneb tähti, oskab häälikuid hääldada, loeb kokku sõnad ja laused.

• Õpilane oskab parandada lugemisviga, kui sellele osutada

• Õpilane valib endale esimese klassi teisel poolaastal raamatu, mida lugeda

• Õpilane oskab tekstist häälikuid või sõnu leida

• Õpilane oskab teksti ja pilti seostada ja kokku viia

Kirjutamine

• Õpilane oskab teha häälikuanalüüsi (määrab suuliselt häälikute olemasolu ja arvu

sõnas

• Õpilane eristab sõnas kuulmise järgi häälikuid

• Õpilane oskab kirjutada õigesti ühesilbilisi sõnu

• Õpilane oskab piiritleda kirjas lauset (suur algustäht, punkt)

• Õpilane tunneb suuri ja väikesi kirjatähti ja oskab neid kirjutada

• Õpilane oskab teha ärakirja tahvlilt, õpikust

• Õpilane omandab õige pliiatsihoiu ja istumisasendi

• Õpilane oskab kirjutada etteütlemise järgi väga selgelt artikuleeritud lihtsamaid sõnu

• Õpilane oskab sõnu pildiga ühendada






• enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid




• suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles;

• matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada


• ettevõtlikkuspädevus – kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja



• digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti


Ainekava

Eesti keel 2.klass





Kuulamine

Hääliku pikkuste eristamine, põhirõhk suluta

kaashäälikul.

Õpetaja ja kaaslase suulise mitmeastmelise

juhendi meeldejätmine ja selle järgi

toimimine.

Õpetaja etteloetud ainetekstist oluliste

mõistete leidmine ja lihtsa skeemi

koostamine õpetaja juhendamisel.

Kaaslase ettelugemise kuulamine ja hinnangu

andmine ühe aspekti kaupa (õigsus, pausid ja

intonatsioon mõtte toetajana).

Kõnelemine

Sõnatähenduste selgitamine ja täpsustamine

aktiivse sõnavara laiendamiseks.

Kuuldud jutu ümberjutustamine; pikema

dialoogi jälgimine, hinnangud tegelastele ja

sisule.

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused.


rollimängus. Kõne eri nüansside (tempo,

hääletugevus, intonatsioon) esiletoomine

dramatiseeringus jm esituses.

Kõnelemine eri olukordades (telefonitsi,

rühma esindajana), rollimängud.


eristab täis- ja suluta hääliku pikkusi;

kuulab õpetaja ja kaaslase eakohast teksti

ning toimib saadud sõnumi kohaselt õpetaja

abil;

koostab kuuldu põhjal lihtsama skeemi ja

kaardi õpetaja abil;

kasutab kõnes terviklauseid;

teab ja leiab vastandtähendusega sõnu ning

õpetaja abil ka lähedase tähendusega sõnu;

väljendab arusaadavalt oma soove ja

kogemusi väikeses ja suures rühmas; vestleb

oma kogemustest ja loetust;

annab õpetaja abil edasi lugemispala,

õppeteksti, filmi ja teatrietenduse sisu;

koostab õpetaja abil jutu pildiseeria, pildi või

küsimuste toel; mõtleb jutule alguse või lõpu;

vaatleb ja kirjeldab nähtut, märkab erinevusi

ja sarnasusi õpetaja suunavate küsimuste

toel;

esitab luuletust peast;

Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav

kommenteerimine.

Oma arvamuse avaldamine (raamatu, filmi

jm) kohta ja selle põhjendamine. Arutlemine

paaris ja rühmas: oma suhtumise

väljendamine, nõustumine ja

mittenõustumine, ühiste seisukohtade

otsimine.

Sündmuse, isiku, looma, eseme kirjeldamine

tugisõnade, skeemi, tabeli abil.

Mõtete väljendamine terviklausetena.

Küsimuste moodustamine, küsimuste

esitamine ja neile vastamine.

Eri meeleoluga luuletuste (aastaajad, laste

elu) mõtestatud peast esitamine.

Lugemine

Lugemistehnika arendamine õpetaja

juhendite järgi: oma lugemisvea

parandamine, kui sellele tähelepanu

juhitakse, sobiva intonatsiooni kasutamine.

Lugemistehniliselt raskete sõnade ja

sõnaühendite lugema õppimine.

Kahekõne lugemine, intonatsiooni ja tempo

valik saatelause alusel ja partnereid

arvestades.

Eri liiki lühitekstide (teade, kiri, ajakirja

rubriik, sõnastik) mõistev lugemine. Oma ja

õpetaja käekirjalise teksti lugemine


Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti

paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus.


Lugemine

loeb õpitud teksti suhteliselt õigesti, ladusalt

(lugemistempo võib olla kõnetempost

aeglasem), parandab ise oma lugemisvigu,

enamasti väljendab intonatsioon loetava sisu;

mõistab häälega või endamisi lugedes loetu

sisu;

vastab teemakohastele (ka lihtsamatele

tekstis mitte otsese infoga seotud)

küsimustele;

leiab tekstis iseseisvalt vastused

konkreetsetele küsimustele ja töötab õpetaja

abiga eakohaste juhiste alusel;

tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse,

näidendi ja vanasõna;

kasutab õpiku sõnastikku õpetaja abiga

sõnade leidmiseks algustähe järgi;

tingmärgid, liiklusmärgid jms), skeemide,

kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses

ning lasteraamatutes.

Teksti sisu aimamine pealkirja, piltide,

üksiksõnade jm alusel.

Tekstist õpitavate keelendite, samuti

sünonüümide, otsese ja ülekantud

tähendusega sõnade jms leidmine. Õpiku

sõnastiku kasutamine.

Tekstis küsimuse, palve, käsu ja keelu

äratundmine.

Loetud jutustuse ja muinasjutu kohta kava

koostamine (teksti jaotamine osadeks);

skeemi/kaardi koostamine õpetaja abiga.

Loetu põhjal teemakohastele küsimustele

vastamine (ka siis, kui vastus otse tekstis ei

sisaldu). Loole alguse ja lõpu mõtlemine.

Tegelaste iseloomustamine.

Luuletuste ilmekas (mõtestatud) esitamine.

Riimuvate sõnade leidmine õpetaja abiga.

Tekstiliikide eristamine: jutustus, luuletus,

näidend, mõistatus, vanasõna.

Kirjandustekstid: rahvaluuleline liisusalm,

muinasjutt, mõistatus, luuletus, piltjutt,

vanasõna, jutustus, näidend, muistend.

Loetud raamatu tutvustamine ja soovitamine.

Vajaliku teose otsimine kooli või kodukoha

raamatukogust autori ja teema järgi

täiskasvanu abiga.

on lugenud mõnda lasteraamatut, nimetab

tegelasi ja annab edasi loetu sisu mõne

huvitava, enam meeldinud episoodi järgi;

Kirjutamine

Kirjatehnika

Suurte ja väikeste kirjatähtede kordamine.

Kirjutamise tehnika arendamine: ühtlane

Kirjutamine

kasutab kirjutades õigeid väikeste ja suurte

kirjatähtede tähekujusid ja seoseid;

kirjutab tahvlilt või õpikust ära;

kirjarida, õiged tähekujud ja seosed nii

väikestel kui suurtel kirjatähtedel.

Näidise järgi kirjatöö paigutamine vihiku

lehele, kirjapaberile; kuupäeva kirjutamine.

Kirjalik tekstiloome

Kutse, õnnitluse ja teate koostamine õpetaja

abiga.

Tekstilähedase ümberjutustuse kirjutamine

küsimuste ja tugisõnade toel.

Loovtöö skeemi, kaardi toel; fantaasialugu.

Jutu ülesehitus: alustus, sisu ja lõpetus; jutule

alguse ja lõpu kirjutamine. Omakirjutatud

teksti üle kaaslasega arutlemine.

Õigekeelsus

Varasemale lisanduvalt keeleteadmised:

täishäälikuühendi õigekiri, suluta kaashääliku

pikkus ja õigekiri;

k, p, t s-i ja h kõrval; i ja j silbi alguses, h

sõna alguses.

Silbitamine, poolitamise üldpõhimõtted.

Lauseliik ja lõpumärk (jutustav e väit- ja

küsilause). Koma kasutamine liitlauses

kirjutamisel et, sest, aga, kuid puhul.

Suur algustäht oma kooli ja tuttavates

kohanimedes.

Sõnade lõpu õigekiri –d (mida teed?), -te

täidab iseseisvalt õpilaspäevikut ja kujundab

vihikut, paigutab näidise järgi tööd

vihikulehele, kirja joonelisele lehele,

varustab töö kuupäevaga;

koostab õpetaja abiga kutse, õnnitluse ja

teate;

kirjutab loovtöö ning ümberjutustuse

pildiseeria, tugisõnade ja küsimuste abil;

eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut,

silpi, sõna, lauset, täishäälikuühendit;

kirjutab õigesti sulghääliku omasõnade

algusesse ja omandatud võõrsõnade

algusesse;

märgib kirjas õigesti täishäälikuid;

teab peast võõrtähtedega tähestikku;

alustab lauset suure algustähega ja lõpetab

punkti või küsimärgiga;

kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade

nimedes, tuttavates kohanimedes;

kirjutab õigesti sõnade lõppu

-d (mida teed?), -te (mida teete?),

-sse (kellesse? millesse?),

-ga (kellega? millega?), -ta (kelleta?

milleta?);

kirjutab etteütlemise järgi õpitud keelendite

ulatuses sisult tuttavat teksti ja kontrollib

kirjutatut näidise järgi (20–25 sõna

lihtlausetena).

(mida teete?), -sse (kellesse? millesse?), -ga

(kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?).

ma, sa, ta, me, te, nad õigekiri.

Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud

keelendite ulatuses (20–25 sõna

lihtlausetena).

Kirjavea parandamine, kui veale tähelepanu

juhitakse; kirjavea vältimine, kui

veaohtlikule kohale tähelepanu juhitakse.










• suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles;








Ainekava




Eesti keele ainega taotletakse, et õpilane:

1. austab eesti keelt kui riigikeelt

2. arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;

3. väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;

4. arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust;

5. õpib mõtestatult lugema,

6. loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi,

rikastab oma mõttemaailma

7. arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;

8. huvitub ilukirjandusest


* Sõnavarast arusaamine ja selle täiendamine, arutelu loetu üle, sama tähendusega sõnade leidmine,

vastandtähendusega sõnade eristamine

* Õpetaja ja kaasõpilase jutustuse jälgimine, vajadusel täpsustavate küsimuste esitamine parema

arusaamise nimel

* Lausete moodustamine pildi, antud tugisõnade või küsimuste abil ja lausete täiendamine

* Vestlemine erinevates situatsioonides ning nendele vastavalt kõnetlus- ja viisakusväljendite jm

seotud sõnavara kasutamine

* Lihtsamad rollimängud, hääldus- ja intonatsiooniharjutused.

* Lugude täiendamine isiklike kogemustega

* Kunstniku töö tähtsustamine

* Õpiku illustratsioonide kirjeldamine, jutustamine nende põhjal, vaatlusoskuse arendamine, jutu

sisu ennustamine

* Jutustamine küsimuste ja piltkava järgi

* Lihtsama mängu või tööjuhendi selgitamine sõbrale. Rühmatöö, paaristöö - suhtlus läbi nende

vormide.

* Eakohase teksti mõistmine ja oskus vastata küsimustele

* Õpetaja küsimustele tekstist sobiva vastuslause leidmine ja lugemine

* Loo tegelaste ja koha määratlemine

* Loo peamõtte väljatoomine õpetaja abiga

* Töö teksti illustreeriva materjaliga (jutu sisu ennustamine illustratsiooni järgi, pealkirja

põhjendamine, valiklugemine)

* Jutu tegelaste võrdlemine, iseloomustamine

* Luuletuse sisu avamine õpetaja abiga

* Riimuvate sõnade leidmine näididse järgi

* Erinevae tekstide eristamine (teade, kutse, õnnitlus, retsept, kava, kiri)


* Eakohase ilukirjandusliku teksti lugemine (tekstid, luuletused, muinasjutud, mõistatused,

vanasõnad, näidendid)

* Teksti lugemine tahvlilt ja vihikust

* Vigade leidmine tekstist

* Tööjuhendi lugemine ja selle mõistmine vajadusel abi küsides

* Oma lugemisvea parandamine, kui vastavale sõnale tähelepanu juhitakse

* Lugemise ilmekus, õige pauseerimine ja jutustava, küsi- ja hüüdlause õige intoneerimine

* Tähestiku lugemine peast

3. Kirjutamine ( 30 tundi)

* Keeleõpetus ja õigekiri

* Häälik ja täht. Täis- ja kaashäälikud. Tähestiku kordamine

* Täishäälikute kolme pikkuse eristamine ja õigekiri

* Täishäälikuühend

* Kaashäälikuühend

* Sõna. Lause. Elementaarne tekst

* Kirjavahemärgid, nende kinnistamine ja kasutamine õiges kohas

* Suur algustäht

* K, p, t sõna algul, s ja h kõrval

* Üks ja mitu. Mitmuse tunnus - d

* Ühesilbiliste sõnade õigekiri (uus - uss, saal - sall) vältekandja leidmine

* Tegusõna olevik (-n, -b, -vad) ja nende kasutamine lausetes

* Kes? Mis?


* Õige pliiatsihoid ja kirjutamiseasend istudes ja seistes. Kirja eelharjutused.

* Väiksed ja suured kirjatähted- kordamine ja kinnistamine

* Tähtede õiged kujud, seosed ja proportsionid

* Tahvlile kirjutamine

* Kirjavahemärkide kirjutamine

* Teksti paigutamisega vihikusse, lehele ja tahvlile õigeid proportsioone kasutades

*Õpilaspäeviku täitmine õigeid lahtreid ja ridu kasutades

* Lugemispäeviku täitmine vastavalt juhendile

* Referaadi koostamine juhendi järgi

5. Kordamine - 20 tundi

Oodatavad tulemused


• Õpilane oskab tähelepanelikult kuulata ja kuuldust järeldusi teha



• Õpilane oskab luuletust õigete pausidega ja intonatsioonidega peast esitada

• Õpilane oskab anda edasi eakohase teksti sisu vastavalt keeleoskusele

• Õpilane oskab moodustada arusaadavaid lauseid

• Õpilane oskab küsimusi esitada



• Õpilane oskab leida erinevusi ja sarnasusi piltidelt ning olukordadest

• Õpilane oskab rühmatöös kaaslastega arutleda ja küsimusi esitada

• Õpilane oskab vastavalt olukorrale abi küsida ja probleemi selgitada

• Õpilane oskab teksti sisu edasi jutustada

Lugemine

• Õpilane oskab häälikuid hääldada ja lugeda.


• Õpilane loeb kohustuslikku kirjandust

• Õpilane oskab tekstist häälikuid, sõnu ja lauseid leida

• Õpilane oskab teksti ja pilti seostada ja kokku viia

• Õpilane oskab tekstist vastust otsida

• Õpilane oskab teksti sisu edasi jutustada Kirjutamine

• Õpilane oskab teha häälikuanalüüsi (määrab suuliselt häälikute olemasolu ja arvu sõnas)

• Õpilane oskab kuulmise järgi sõnu kirjutada

• Õpilane oskab piiritleda kirjas lauset (suur algustäht, punkt)

• Õpilane oskab nii trüki- kirjatähtedes kirjutada

• Õpilane oskab tekstist vigu otsida ja neid parandada

• Õpilane oskab teha ärakirja tahvlilt, õpikust, lehelt

• Õpilane istub kirjutades korrektselt

• Õpilane hoiab pliiatsit või pastapliiatsit kirjutades õigesti

• Õpilane kirjutab õpilaspäevikus õigesse kohta

• Õpilane kirjutab tunnis õigesse vihikusse

Õpilase minimaalsed teadmised kolmandasse klassi edasi viimiseks:

• Õpilane oskab tähelepanelikult kuulata ja kuuldust järeldusi teha



• Õpilane oskab moodustada arusaadavaid lauseid

• Õpilane oskab küsimusi esitada



• Õpilane oskab häälikuid hääldada ja lugeda.


• Õpilane loeb kohustuslikku kirjandust

• Õpilane oskab tekstist häälikuid, sõnu ja lauseid leida

• Õpilane oskab nii trüki- kirjatähtedes kirjutada

• Õpilane oskab teha ärakirja tahvlilt, õpikust, lehelt











emakeeles;








Ainekava

Eesti keel 3.klass


III ÕPPE SISU JA TAOTLETAVAD ÕPITULEMUSED


1. Suuline keelekasutus

Helide ja häälte ning häälikute eristamine

(asukoht ja järjekord sõnas), hääliku pikkuse

eristamine.

Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise

juhendi järgi toimimine. Õpetaja ja kaaslase

ettelugemise kuulamine. Kuuldu ning nähtu

kommenteerimine. Fakti ja fantaasia

eristamine. Õpetaja etteloetud ainetekstist

oluliste mõistete leidmine ning lihtsa skeemi

koostamine. Kaaslase ettelugemise hindamine

ühe aspekti kaupa (õigsus, pausid ja

intonatsioon mõtte toetajana).

Kuuldud jutu (muinasjutu, lühijutu lapse elust

jms) ümberjutustamine. Dialoogi jälgimine,

hinnangud tegelastele ning nende ütlustele.

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Häälduse

harjutamine, hääle tugevuse kohandamine

vastavalt olukorrale. Kõne eri nüansside

(tempo, hääletugevuse, intonatsiooni)

esiletoomine dramatiseeringus jm esituses.

Selge häälduse jälgimine teksti esitades.

Sobivate kõnetuste (palumise, küsimise,

keeldumise, vabandust palumise, tänamise)

valik suhtlemisel. Suuline selgitus, kõnetus- ja


3. klassi lõpetaja:

1. kuulab mõtestatult eakohast teksti;

toimib sõnumi või juhendi järgi;

2. väljendab end suhtlusolukordades

selgelt ja arusaadavalt: palub, küsib,

selgitab, keeldub, vabandab, tänab;

vastab küsimustele, kasutades sobivalt

täislauseid ning lühivastuseid;

3. vaatleb sihipäraselt, kirjeldab nähtut

ning märkab erinevusi ja sarnasusi;

4. avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja

loetu kohta;

5. annab küsimuste toel arusaadavalt

edasi õppeteksti, lugemispala,

pildiraamatu, filmi ja teatrietenduse

sisu; koostab kuuldu/loetu põhjal

skeemi/kaardi;

6. jutustab loetust ja läbielatud

sündmusest; jutustab pildiseeria,

tugisõnade, märksõnaskeemi ning

küsimuste toel; mõtleb loole alguse ja

lõpu;

7. leiab väljendumiseks lähedase ja

vastandtähendusega sõnu;

8. esitab luuletust peast.

viisakusväljendid, teietamine ja sinatamine.

Sõnavara arendamine: sõnatähenduste

selgitamine ja täpsustamine, aktiivse sõnavara

laiendamine; lähedase ja vastandtähendusega

sõna leidmine. Eri teemadel vestlemine

sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja

väikeses rühmas.

Mõtete väljendamine terviklausetena.

Küsimuste moodustamine ja esitamine ning

neile vastamine. Jutustamine kuuldu, nähtu,

läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria ja etteantud

teema põhjal; aheljutustamine. Sündmuse,

isiku, looma, eseme jm kirjeldamine

tugisõnade, skeemi ning tabeli abil.


rollimängus erisuguste meeleolude

väljendamiseks. Tuttava luuletuse ja dialoogi

ilmekas (mõtestatud) peast esitamine.

2. Lugemine

Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus,

sisukord, õppeülesannete esitus.

Trükitähtede tundmaõppimine. Tähtedest

sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest

sõnade moodustamine. Lugemistehnika

arendamine õpetaja juhendite järgi (õige

hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo;

oma lugemisvea parandamine, kui sellele

tähelepanu juhitakse). Lugemistehniliselt

raskete sõnade ning sõnaühendite lugema

õppimine. Oma ja kaaslase lugemistehnika

Lugemine


1. loeb nii häälega kui ka endamisi

ladusalt ja teksti mõistes; mõistab

lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ning

kaarti;

2. loeb õpitud teksti ette õigesti, selgelt ja

sobiva intonatsiooniga;

3. töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel;

4. vastab suulistele ja lühikestele

kirjalikele küsimustele loetu kohta;

5. eristab kirjalikus tekstis väidet,

küsimust, palvet, käsku ning keeldu;

6. tunneb ära jutustuse, luuletuse,

hindamine õpetaja juhiste alusel. Oma ja

õpetaja käekirjalise teksti lugemine


Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti

(õpilaspäeviku, kutse, õnnitluse, saatekava,

tööjuhendi, raamatu sisukorra) lugemine.


tingmärgid, liiklusmärgid jms), skeemide,

kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses,

lasteraamatutes ning lasteajakirjanduses.

Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine. Tekstis

küsimuse, palve, käsu ja keelu äratundmine.

Teksti sisu ennustamine pealkirja, piltide ja

üksiksõnade järgi.

Teksti jaotamine osadeks ning tekstiosade

pealkirjastamine. Loetava kohta kava, skeemi,

kaardi koostamine. Loetu põhjal

teemakohastele küsimustele vastamine.

Loole alguse ja lõpu mõtlemine. Tegelaste

iseloomustamine.

Töö tekstiga: õpitavate keelendite,

sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega

sõnade leidmine. Õpiku sõnastiku kasutamine.

Jutustavate luuletuste ja proosateksti

mõtestatud esitamine. Riimuvate sõnade

leidmine.

Kahekõne lugemine, intonatsiooni ja tempo

valik saatelause alusel ning partnereid

arvestades.

Loetud raamatust jutustamine ning loetule

emotsionaalse hinnangu andmine. Vajaliku

näidendi, muinasjutu, mõistatuse,

vanasõna ja kirja;

7. on lugenud läbi vähemalt 12 eesti ja

väliskirjaniku teost, kõneleb loetud

raamatust;

8. teab nimetada mõnd lastekirjanikku

raamatu leidmine õpetaja abiga ja iseseisvalt.

Tekstiliikide eristamine: muinasjutt, mõistatus,

vanasõna, luuletus, jutustus, näidend, kiri.

Tarbe- ja teabetekst: teade, tööjuhend, eeskiri,

retsept, saatekava, sõnastik, tööjuhend,

sisukord, õpikutekst, teatmeteose tekst,

ajalehe- ja ajakirja ning muu meediatekst.

Teksti ülesehitus: pealkiri, teksti osad (lõigud,

loo alustus, sisu, lõpetus).

Ilukirjandus: folkloorne lastelaul, liisusalm,

jutustus, muinasjutt, muistend, luuletus,

kahekõne, näidend, sõnamänguline tekst,

piltjutt, mõistatus, vanasõna

3. Kirjutamine

Kirja eelharjutused. Joonistähtede kirjutamine.

Väikeste ja suurte kirjatähtede õppimine, õiged

tähekujud ning seosed, ühtlane kirjarida.

Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse

kirjutamine. Töö vormistamine, puhtus,

käekirja loetavus ning kuupäeva kirjutamine.

Teksti ärakiri tahvlilt ja õpikust. Kirjutatu

kontrollimine õpiku ja sõnastiku järgi. Oma

kirjavea parandamine. Etteütlemise järgi

sõnade ja lausete kirjutamine. Tarbeteksti

kirjutamine näidise järgi: kutse, õnnitlus.

Sõna ja lause ladumine ning kirjutamine.

Lausete moodustamine, laiendamine ja

sidumine tekstiks. Ümberjutustuse kirjutamine.

Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri,

tegelaskõne jms). Loovtöö kirjutamine

(vabajutt, jutt pildi, pildiseeria, küsimuste,

Kirjutamine


1. kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja

-seoseid ning kirjutab loetava

käekirjaga;

2. kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti ära;

paigutab teksti korrektselt paberile ning

vormistab vihiku/õpilaspäeviku

nõuetekohaselt;

3. valdab eesti häälikkirja aluseid ja

õpitud keelendite õigekirja: eristab

häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut,

häälikuühendit, silpi, sõna, lauset;

märgib kirjas häälikuid õigesti; eristab

lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta

kaashäälikuid; kirjutab õigesti asesõnu;

4. märgib õpitud sõnades õigesti

kaashäälikuühendit; kirjutab õigesti

skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu).

Jutu ülesehitus: alustus, sisu, lõpetus; jutule

alguse ja lõpu kirjutamine. Sündmusest ja

loomast kirjutamine. Omakirjutatud teksti üle

kaaslasega arutamine.

Häälik, silp, sõna, lause, tekst. Täis- ja

kaashäälikud. Tähed ja tähestik, tähestiku

järjekord.

Hääliku pikkuse ning häälikuühendi

märkimine kirjas. i ja j-i õigekiri (v.a

võõrsõnad ning tegijanimi); h sõna alguses;

sulghäälik oma- ja võõrsõnade alguses; k, p, t

s-i ja h kõrval. Suur algustäht lause alguses,

inimese- ja loomanimedes ning tuntumates

kohanimedes. Väike algustäht õppeainete,

kuude, nädalapäevade ja ilmakaarte nimetuses.

Silbitamise ja pooli¬tamise alused. Liitsõna.

Nimi-, omadus- ja tegusõna. Ainsus ja mitmus.

Sõnavormide moodustamine küsimuste alusel.

Mitmuse nimetava ning sse-lõpulise

sisseütleva, kaasaütleva ja ilmaütleva käände

lõpu õigekirjutus. Olevik ja minevik.

Pöördelõppude ning da-vormi õigekirjutus.

Erandliku õigekirjaga ase- ja küsisõnad (ma,

sa, ta, me, te, nad, kes, kas, kus).

Väit- (jutustav), küsi- ja hüüdlause. Lause

lõpumärgid. Koma loetelus. Koma et, sest, aga,

kuid, siis, kui puhul. Sidesõnad, mis ei nõua

koma.

Sõnavara. Lähedase ja vastandtähendusega

sõna. Sõna ja tema vormide õigekirja ning

tähenduse omandamine ja täpsustamine

sulghääliku omandatud oma- ja

võõrsõnade algusse; märgib kirjas

õigesti käänd- ja pöördsõnade õpitud

lõppe ning tunnuseid;

5. teab peast võõrtähtedega tähestikku,

kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab

lihtsaid loendeid tähestikjärjestuses;

6. kirjutab suure algustähega lause alguse,

inimese- ja loomanimed ning õpitud

kohanimed;

7. piiritleb lause ja paneb sellele sobiva

lõpumärgi;

8. kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat

teksti ning kontrollib kirjutatut näidise

järgi (30–40 sõna);

9. koostab kutse, õnnitluse, teate ja e-

kirja; kirjutab eakohase pikkusega

ümberjutustusi ning teisi loovtöid

küsimuste, tugisõnade, joonistuse,

pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või

kava toel.











emakeeles;








Ainekava




Eesti keele ainega taotletakse, et õpilane:

1. austab eesti keelt kui riigikeelt

2. arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust

3. väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina

4. arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust;

5. õpib mõtestatult lugema,

6. loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma

mõttemaailma

7. arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;

8. huvitub ilukirjandusest

9. oskab erinevatest allikatest infot otsida

10. aktsepteerib teistsuguseid kultuure ja inimesi

11. On kuulnud Internetis varitsevatest ohtudest

12. Oskab luua seoseid õpitu põhjal

13. Teab rühmatöö ja individuaalse töö põhimõtteid


* Sõnavarast arusaamine ja selle täiendamine, arutelu loetu üle, sama tähendusega sõnade leidmine,

vastandtähendusega sõnade eristamine

* Õpetaja ja kaasõpilase jutustuse jälgimine, vajadusel täpsustavate küsimuste esitamine parema

arusaamise nimel

* Lausete moodustamine pildi, antud tugisõnade või küsimuste abil ja lausete täiendamine

* Vestlemine erinevates situatsioonides ning nendele vastavalt kõnetlus- ja viisakusväljendite jm

seotud sõnavara kasutamine

* Rollimängud, hääldus- ja intonatsiooniharjutused.

* Lugude täiendamine isiklike kogemustega

* Kunstniku töö tähtsustamine

* Õpiku illustratsioonide kirjeldamine, jutustamine nende põhjal, vaatlusoskuse arendamine, jutu

sisu ennustamine

* Jutustamine küsimuste ja piltkava järgi

* Mängu või tööjuhendi selgitamine sõbrale. Rühmatöö, paaristöö – suhtlus läbi nende vormide.

* Eakohase teksti mõistmine ja oskus vastata küsimustele

* Õpetaja küsimustele tekstist sobiva vastuslause leidmine ja lugemine

* Loo tegelaste ja koha määratlemine

* Loo peamõtte väljatoomine õpetaja abiga

* Jutu tegelaste võrdlemine, iseloomustamine

* Luuletuse sisu avamine

* Riimuvate sõnade leidmine

* Erinevae tekstide eristamine (teade, kutse, õnnitlus, retsept, kava, kiri)


* Eakohase ilukirjandusliku teksti lugemine (tekstid, luuletused, muinasjutud, mõistatused, vanasõ-

nad, näidendid)

* Teksti lugemine seinalt, tahvlilt ja vihikust

* Vigade leidmine tekstist ja nende parandamine

* Tööjuhendi lugemine ja selle mõistmine

* Oma vigade parandamine

* Lugemise ilmekus, õige pauseerimine ja jutustava, küsi- ja hüüdlause õige intoneerimine

* Tähestiku lugemine peast

* Sulg-, kaas-, ja täishäälikute leidmine ja eristamine tekstis

* Nimi-, omadus, ja tegusõnade leidmine ja eristamine tekstis

* Suurte algustähtede ja kirjavahemärkide leidmine ja eristamine tekstis

* Mõistekaardilt info leidmine

3. Kirjutamine ( 35 tundi)

* Keeleõpetus ja õigekiri

* Häälik ja täht. täis- ja kaashäälikud. tähestiku kordamine

* Täishäälikute pikkuste eristamine ja õigekiri

* Täishäälikuühend

* Kaashäälikuühend

* Sõna, lause, jutt

* Kirjavahemärgid, nende kinnistamine ja kasutamine õiges kohas

* Suur algustäht

* K, p, t sõna algul, s ja h kõrval

* Üks ja mitu. Mitmuse tunnus -d

* Ühesilbiliste sõnade õigekiri (uus – uss, saal – sall) vältekandja leidmine

* Tegusõna olevik (-n, -b, -vad) ja nende kasutamine lausetes

* Kes? Mis?

* Tingiv kõneviis

* Viisakusväljendid tekstis

* Riimuvate sõnade kirjutamine


* Õige pliiatsihoid ja kirjutamiseasend istudes ja seistes.

* Väiksed ja suured kirjatähted- kordamine ja kinnistamine

* Tähtede õiged kujud, seosed ja proportsionid

* Tahvlile kirjutamine

* Kirjavahemärkide kirjutamine

* Teksti paigutamisega vihikusse, lehele ja tahvlile õigeid proportsioone kasutades

*Õpilaspäeviku täitmine õigeid lahtreid ja ridu kasutades

* Lugemispäeviku täitmine vastavalt juhendile

* Referaadi koostamine juhendi järgi

* Kirjutamine rühmatöös

* Kirja ja e-maili kirjutamine

5. Kordamine – 30 tundi

Oodatavad tulemused


Õpilane oskab tähelepanelikult kuulata ja kuuldust järeldusi teha

Õpilane oskab end arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine,


Õpilane oskab luuletust õigete pausidega ja intonatsioonidega peast esitada

Õpilane oskab anda edasi eakohase teksti sisu vastavalt keeleoskusele

Õpilane oskab moodustada arusaadavaid lauseid

Õpilane oskab küsimusi esitada

Õpilane oskab vastavalt keeletasemele jutustada läbielatud sündmusest

Õpilane oskab kuulata eakohast teksti ja toimida saadud sõnumi kohaselt

Õpilane oskab leida erinevusi ja sarnasusi piltidelt ning olukordadest

Õpilane oskab rühmatöös kaaslastega arutleda ja küsimusi esitada

Õpilane oskab vastavalt olukorrale abi küsida ja probleemi selgitada

Õpilane oskab teksti sisu edasi jutustada

Lugemine

Õpilane oskab häälikuid hääldada ja lugeda.

Õpilane oskab parandada lugemisviga

Õpilane loeb kohustuslikku kirjandust

Õpilane oskab tekstist häälikuid, sõnu ja lauseid leida

Õpilane oskab tekstist vastust otsida

Õpilane oskab teksti sisu edasi jutustada

Õpilane püüab lugeda filmi või telesaate subtiitreid

Kirjutamine

Õpilane oskab teha häälikuanalüüsi (määrab suuliselt häälikute olemasolu ja arvu sõnas)

Õpilane oskab kuulmise järgi sõnu kirjutada

Õpilane oskab piiritleda kirjas lauset (suur algustäht, punkt)

Õpilane oskab nii trüki- kirjatähtedes kirjutada

Õpilane oskab tekstist vigu otsida ja neid parandada

Õpilane oskab teha ärakirja tahvlilt, õpikust, lehelt

Õpilane istub kirjutades korrektselt

Õpilane hoiab pliiatsit või pastapliiatsit kirjutades õigesti

Õpilane kirjutab õpilaspäevikus õigesse kohta

Õpilane kirjutab tunnis õigesse vihikusse

Õpilase minimaalsed teadmised neljandasse klassi edasi viimiseks:

Õpilane teab, kuidas eesti keele tunnis käituda

Õpilane oskab tähelepanelikult kuulata ja kuuldust järeldusi teha

Õpilane oskab end arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine,


Õpilane oskab moodustada arusaadavaid lauseid

Õpilane oskab küsimusi esitada

Õpilane oskab vastavalt keeletasemele jutustada läbielatud sündmusest

Õpilane oskab kuulata eakohast teksti ja toimida saadud sõnumi kohaselt

Õpilane oskab häälikuid hääldada ja lugeda.

Õpilane oskab parandada lugemisviga

Õpilane loeb kohustuslikku kirjandust

Õpilane oskab tekstist häälikuid, sõnu ja lauseid leida

Õpilane oskab kirjatähtedes kirjutada

Õpilane oskab teha ärakirja tahvlilt, õpikust, lehelt

Õpilane tunneb lauselõpumärke

Õpilane eristab tegusõnad, omadussõnad, nimisõnad

Õpilane veerib minimaalselt











emakeeles;








Ainekava

Eesti keel 4.klass



4.klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja-tegevus

Suuline ja kirjalik suhtlus

Kuulab mõtestatult eakohast teksti,

toimib saadud sõnumi või juhendite

järgi;

annab lühidalt edasi kuuldu sisu;

väljendab end suhtlusolukordades

selgelt ja arusaadavalt koolis,

avalikus kohas, eakaaslastega,

täiskasvanutega suheldes;

esitab kuuldu ja nähtu kohta

küsimusi;

väljendab oma arvamust, annab infot

edasi selgelt ja ühemõtteliselt;

leiab koos partneri või rühmaga

vastuseid lihtsamatele

probleemülesannetele, kasutades

sobivalt kas suulist või kirjalikku

vormi;

kasutab sõnastikke ja teatmeteoseid;

esitab peast luuletuse või rolliteksti;


Hääliku pikkuste eristamine.

Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud

kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine,

kuuldule hinnangu andmine.

Õpetaja ettelugemise järel (ainealane tekst,

lõikhaaval) oluliste mõistete ja seoste

leidmine. Kuuldud tekstist lühikokkuvõtte

sõnastamine. Kuuldud teabe rühmitamine

skeemi, märksõnade jm alusel.

Tekstide kriitiline kuulamine (fakti ja

fantaasia eristamine jms). Lavastuse, kuuldud

proosa-, luule- ja ainetekstide sisu

ümberjutustamine.

Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende

usaldusväärsus. Fakt ja arvamus.

Sõnavara avardamine ja täpsustamine, töö

sõnastikega. Keelekasutus erinevates

suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas,

eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes,

suulises kõnes ja kirjalikus tekstis.

Vestlus etteantud teema piires. Küsimustele

vastamine, esitlus, tutvustus. Erinevate

käitumisviiside ja koostöövormide

võrdlemine. Oma arvamuse avaldamine,

seisukoha põhjendamine, kaaslaste arvamuse

küsimine. Lisateabe otsimine.

Suulises keelekasutuses kirjakeele

põhinormingute järgimine ning mõtete sobiv

sõnastamine (sõnavalik, parasiitkeelendite

vältimine, mõtte lõpuleviimine).

Dialoogi ja dramatiseeringu koostamine ja

esitamine. Pantomiim. Rollimäng.

Erinevate strateegiate kasutamine

kõneülesannetes (nt võrdlemine,

kirjeldamine). Eritüübiliste küsimuste

moodustamine (nt intervjuu tegemiseks).

Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav

kommenteerimine õpetaja juhiste alusel.

Teksti vastuvõtt

loeb eakohast teksti ladusalt ja

mõtestatult; mõistab lihtsat plaani,

tabelit, diagrammi, kaarti;

otsib teavet tundmatute sõnade kohta,

teeb endale selgeks nende tähenduse;

vastab teksti põhjal koostatud

küsimustele tekstinäidete või oma

sõnadega, koostab teksti kohta

küsimusi;

leiab teksti peamõtte;

kirjeldab teksti põhjal sündmuste

toimumise kohta ja tegelasi;

leiab tekstist vajalikku infot;

tunneb ära jutustuse, luuletuse,

näidendi, muinasjutu, mõistatuse,

Teksti vastuvõtt

Lugemiseks valmistumine, keskendunud

lugemine. Lugemistehnika arendamine,

häälega ja hääleta lugemine, pauside, tempo

ja intonatsiooni jälgimine; lugemist

hõlbustavad võtted. Oma lugemise jälgimine

ning lugemisoskuse hindamine.

Tööjuhendi lugemine. Tarbe- ja õppetekstide

mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel,

skeem, kaart jm). Tekstide võrdlemine

etteantud ülesande piires.

Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine.

Kujundlik keelekasutus (piltlik väljend).

Teksti sisu ennustamine pealkirja, piltide,

vanasõna, kõnekäänu, kirja;

on läbi lugenud vähemalt neli

eakohast väärtkirjandusteost

(raamatut);

tutvustab loetud kirjandusteose sisu ja

tegelasi ning kõneleb loetust;

remarkide, üksiksõnade jm alusel. Enne

lugemist olemasolevate teemakohaste

teadmiste ja kogemuste väljaselgitamine,

oma küsimuste esitamine ning uute teadmiste

vastu huvi äratamine (mida tean, mida

tahaksin teada).

Kirjandusteksti süžee, sündmuste toimumise

koht, aeg ja tegelased. Sündmuste järjekord.

Arutlemine tekstis käsitletud teema üle.

Tegelaste käitumise motiivide analüüs. Oma

arvamuse sõnastamine ja põhjendamine.

Küsimustele vastamine tekstinäidetega või

oma sõnadega. Töö tekstiga: tundmatute

sõnade tähenduse selgitamine, märkmete

tegemine loetu põhjal, märksõnaskeemi,

küsimuste koostamine. Loetava kohta kava,

skeemi/kaardi koostamine. Rollimäng.

Dramatiseering.

Luuletuse sisu eripära määramine (loodus,

nali jne); riimide leidmine ja loomine,

riimuvate sõnade toel värsside loomine.

Luuletuse ja proosateksti mõtestatud

esitamine (meeleolu, laad).

Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes

orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.

Huvipakkuva raamatu leidmine, iseseisev

lugemine, vajaliku info leidmine. Loetud

raamatu sisu ja tegelaste tutvustamine

klassikaaslastele. Lugemissoovituste

jagamine klassikaaslastele. Loetud raamatust

jutustamine, loetule emotsionaalse hinnangu

andmine ja raamatust lühikokkuvõtte

tegemine.

Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt, ka

kataloogi või e-otsingut kasutades.

Tekstiliikide eristamine: jutustus, muinasjutt,

luuletus, näidend, vanasõna, kõnekäänd, kiri

Ilukirjandus: kunstmuinasjutt, tõsielujutt

eakaaslastest, ilu- ja aimekirjandus

loomadest, seiklusjutt, näidend, rahvaluule,

värsslugu, vanasõnad ning kõnekäänud.

Tekstiloome

jutustab ja kirjutab loetust ning

läbielatud sündmusest;

jutustab tekstilähedaselt,

kokkuvõtlikult kavapunktide järgi,

märksõnaskeemi ja küsimuste toel;

kirjeldab eesmärgipäraselt eset,

olendit, inimest;

kirjutab nii koolis kui ka igapäevaelus

käsitsi ja arvutiga eakohaseid tekste

vastavalt kirjutamise eesmärgile,

funktsioonile ja adressaadile;

kirjutab eakohase pikkusega loovtöid

(k.a ümberjutustusi) küsimuste, pildi,

pildiseeria, märksõnaskeemi või kava

toel;

teeb oma tekstiga tööd;

Tekstiloome

Ümberjutustamine ja ümberjutustuse

kirjutamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik,

loov, valikuline kavapunktide järgi,

märksõnade ja küsimuste toel.

Aheljutustamine.

Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja

sündmuste lisamisega.

Loetu ja kuuldu põhjal jutustamine,

kirjeldamine. Eseme, olendi, inimese

kirjeldamine. Iseloomulike tunnuste

esitamine.

Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu

andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt.

Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele,

mida). Esitamiseks kohase sõnavara, tempo,

hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige

hingamine ja kehahoid.

Jutustus pildi või pildiseeria põhjal,

küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel,

fantaasialugu, kirjeldus, seletus, veenmiskiri,

tarbetekstid (juhend, nimekiri, retsept, e-

kiri, teade), ajakirjandustekstid (uudis,

intervjuu, pildi allkiri, kuulutus, reklaam,

arvamuslugu).

Protsesskirjutamine: kirjutamiseks

valmistumine (märksõnad, idee- või

mõtteskeem, tsentriline kaart, sündmuste

kaart, muusika, pilt, rollimäng jne), teksti eri

versioonide kirjutamine, viimistlemine,

toimetamine, avaldamine, tagasiside

saamine.

Õigekeelsus ja keelehoole

märgib kirjas õigesti lühikesi, pikki ja

ülipikki täis- ja kaashäälikuid;

märgib sõnades õigesti

kaashäälikuühendit;

kirjutab sulghääliku omandatud oma-

ja võõrsõnade algusse;

pöörab tegusõnu olevikus;

moodustab ainsust ja mitmust,

olevikku ja minevikku;

poolitab sõnu (õpitud reeglite piires);

kasutab õpitud keelendeid nii kõnes

kui kirjas vastavalt suhtlemise

eesmärgile, funktsioonile ja

suhtluspartnerile, jälgib oma tekstis

õpitud ortograafiareegleid;

kirjutab suure algustähega isiku ja

kohanimed ja väike algustähega

õppeainete, kuude, nädalapäevade,

ilmakaarte nimetused;

tunneb ära liitsõna;

leiab vead enda ja kaaslaste kirjutistes


Üldteemad

Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis

kõneldavad keeled.

Häälikuõpetus ja õigekiri

Tähestik. Täis- ja kaashäälikud. Suluga ja

suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud.

Võõrtähed ja -häälikud. Täis- ja

kaashäälikuühend.

Kaashäälikuühendi õigekiri. g, b, d s-i kõrval

(nt jalgsi, kärbsed). h õigekiri.

i ja j õigekiri (tegijanimi). Tutvumine gi- ja

ki-liite õigekirjaga.

Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).

Õppetegevuses vajalike võõrsõnade

tähendus, hääldus ja õigekiri.

Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri.

Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed,

õpitud keelendite piires; parandab

leitud vead sõnaraamatu,

käsiraamatu, kaaslase ja/või õpetaja

abiga.

kirjutab etteütlemise järgi sisult

tuttavat teksti (40–60 sõna, 20

ortogrammi).

ametinimetused ja üldnimetused.

Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt.

Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud

keelendite ulatuses (40–60 sõna, 20

ortogrammi). Oma kirjavea iseseisev

leidmine.

Sõnavaraõpetus

Sünonüümid. Antonüümid.

Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhisõna,

liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega

sõna erinevused.

Vormiõpetus

Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik,

lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne

kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja

mitmuses.

Nimisõna. Omadussõna. Asesõna.

Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine.

Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite

kirjutamine.

Lauseõpetus

Lause. Lause laiendamise lihtsamaid

võimalusi. Lihtlause. Lihtlause

kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause

lõpumärgid ja kasutamine. Otsekõne ja

saatelause.


1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate

moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,

loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja

väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;

2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja

vastutustundliku kodanikuna; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning

erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;

aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja

tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;

4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks

vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; analüüsida enda teadmisi ja

oskusi, tugevusi ja nõrkusi;

5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades

olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning

mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; väärtustada õigekeelsust;

6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,

sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;

7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades

omandatud teadmisi ja oskusi; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid

ellu viia;

8. Digipädevus

Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii

õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite

abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;

Ainekava

Eesti keel 5.klass


Õppesisu ja oodatavad õpitulemused

5.klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja-tegevused


Valib juhendamise toel suhtluskanali;

leiab koos partneri või rühmaga vastuseid

lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades

sobivalt kas suulist või kirjalikku

keelevormi;

esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning

annab hinnanguid;


Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades:

koolis, avalikus kohas, eakaaslastega,

täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ja

kirjalikus tekstis.

Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud

kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine,

kuuldule hinnangu andmine.

Suuline arvamusavaldus etteantud teema

piires, vastulausele reageerimine, seisukohast

loobumine. Väite põhjendamine.

Teksti vastuvõtt

loeb ja kuulab isiklikust huvist ning õppimise

eesmärkidel nii huvivaldkondade kui ka õpi-

ja elutarbelisi tekste;

rakendab tuttavat liiki teksti lugemisel ja

kuulamisel eri viise ja võimalusi;

valib juhendamise toel oma lugemisvara;

Teksti vastuvõtt

Eesmärgistatud lugemine, lugemist

hõlbustavad võtted.

Tööjuhendi lugemine. Kava, mõttekaart,

joonis jm visualiseerivad vahendid.

Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine

(reegel, juhend, tabel, skeem, kaart).

Kokkuvõte konkreetsest materjalist

(õppetekst, arutlus).

Kuuldu konspekteerimine.

Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes

orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.

Visuaalselt esitatud info (foto, joonis,

graafik) põhjal lihtsamate järelduste

tegemine, seoste leidmine.

Tekstiloome

jutustab, kirjeldab, arutleb suuliselt ja

kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid

korrektselt;

esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab

ning peab lühikese ettekande ja kõne);

Tekstiloome

Ümberjutustamine: tekstilähedane,

kokkuvõtlik, valikuline.

Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu

andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt.

Lühiettekande esitamine.

Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja

iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse

ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang.

Eseme, olendi, inimese kirjeldamine.

Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle

väljendamine.

Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumustest

jutustamine ning kirjutamine. Jutustuse

ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis.

Sidus lausestus.

Otsekõne jutustuses. Minavormis

jutustamine.

Arutlemine. Probleemide nägemine

vaadeldavas nähtuses. Põhjuse ja tagajärje

eristamine.

Õigekeelsus ja keelehoole Õigekeelsus ja keelehoole

tunneb eesti keele häälikusüsteemi,

järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud

põhireegleid;

moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid,

sh koondlauseid;

rakendab omandatud keeleteadmisi

tekstiloomes.

Üldteemad

Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis

kõneldavad keeled.

Sugulaskeeled ja sugulasrahvad.


Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja

suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud.

Täis- ja kaashäälikuühend.

Kaashäälikuühendi õigekiri.

Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).

Sõnavaraõpetus

Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa,

liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega

sõna erinevused.

Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna

tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii

raamatu- kui ka veebivariandist).

Vormiõpetus

Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja

muutumatud sõnad.

Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik,

lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne

kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja

mitmuses. Tegusõna oleviku- ja

minevikuvormi kasutamine tekstis.

Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna,

omadussõna, arvsõna, asesõna. Käänamine.

Käänded, nende küsimused ja tähendus. Õige

käände valik sõltuvalt lause kontekstist.

Ainsus ja mitmus.

Lauseõpetus

Lause. Alus ja öeldis. Lause laiendamise

lihtsamaid võimalusi. Korduvate

lauseliikmete kirjavahemärgistamine

koondlauses. Koondlause kasutamine tekstis.

Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-,

väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine.

Muud õigekirja teemad

Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri.

Isiku- ja kohanimed.





















omandatud teadmisi ja oskusi; nähaprobleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid

ellu viia;

8. Digipädevus




Ainekava

Eesti keel 6. klass



6. klass

EESTI KEEL

6. klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus


Valib juhendamise toel

suhtluskanali; peab sobivalt

telefoni- ja mobiilivestlusi,

kirja- ja meilivahetust;

võtab loetut ja kuuldut

lühidalt kokku nii suulises

kui ka kirjalikus vormis.

leiab koos partneri või

rühmaga vastuseid

lihtsamatele

probleemülesannetele,


Arvamuse avaldamine, põhjendamine paaris- või

rühmatöö käigus, kõnejärg. Kaaslase parandamine,

täiendamine. Arvamuse tagasivõtmine, kaaslasega

nõustumine, kaaslase täiendamine, parandamine.

Kaasõpilaste töödele hinnangu andmine ja tunnustuse

avaldamine.

Klassivestlus, diskussioon. Telefonivestlus: alustamine,

kasutades sobivalt kas suulist

või kirjalikku keelevormi; lõpetamine.

Suhtlemine virtuaalkeskkonnas: eesmärgid, võimalused,

ohud (privaatse ja avaliku ala eristamine). E-kiri.

Teksti vastuvõtt

tunneb tavalisi tekstiliike ja

nende kasutusvõimalusi;

võrdleb tekste omavahel,

esitab küsimusi ja arvamusi

ning teeb lühikokkuvõtte;

kasutab omandatud keele- ja

tekstimõisteid tekstide

tõlgendamisel ja seostamisel;

Teksti vastuvõtt

Raadio- ja telesaadete eripära, vormid ning liigid,

eesmärgistatud kuulamine/vaatamine. Oma sõnadega

kokkuvõtte tegemine. Saatekava.

Trükiajakirjandus. Pressifoto. Karikatuur. Pildiallkiri.

Teabegraafika.

Reklaam: sõnum, pildi ja sõna mõju reklaamis, adressaat,

lastele mõeldud reklaam.

Tarbetekstide keel: kataloogid, kasutusjuhendid, toodete

etiketid.

Skeemist, tabelist, kuulutusest, sõiduplaanist, hinnakirjast

andmete kirjapanek ja seoste väljatoomine.

Tekstiloome Tekstiloome

leiab juhendamise toel

tekstiloomeks vajalikku

kirjalikku või suusõnalist

teavet raamatukogust ja

internetist;

tunneb esinemise

ettevalmistuse põhietappe;

tunneb kirjutamisprotsessi

põhietappe;

kirjutab eesmärgipäraselt

loovtöid ja kirju (ka e-kirju

ja sõnumeid), oskab leida ja

täita lihtsamaid planke ja

vorme;

avaldab viisakalt ja

olukohaselt oma arvamust ja

seisukohta sündmuse,

nähtuse või teksti kohta nii

suulises kui ka kirjalikus

vormis;

kasutab omandatud keele- ja

tekstimõisteid tekste luues ja

seostades;

Protsesskirjutamine: suuline eeltöö, kava ja mõttekaardi

koostamine, teksti kirjutamine, viimistlemine,

toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.

Kirjandi ülesehitus. Sissejuhatus, teemaarendus, lõpetus.

Mustand. Oma vigade leidmine ja parandamine.

Alustekst, selle edasiarenduse lihtsamaid võtteid.

Lisateabe otsimine. Erinevatest allikatest pärit info

võrdlemine, olulise eristamine ebaolulisest, selle

väljakirjutamine. Uue info seostamine oma teadmiste ja

kogemustega, selle rakendamine konkreetsest

tööülesandest lähtuvalt.

Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende

usaldusväärsus. Teksti loomine pildi- ja näitmaterjali

põhjal. Fakt ja arvamus.

Kiri, ümbriku vormistamine.

Lühiettekanne, esitlus Internetist või teatmeteostest leitud

info põhjal. Privaatses ja avalikus keskkonnas suhtlemise

eetika.


tunneb eesti keele


häälikusüsteemi, sõnaliikide

tüüpjuhte ja lihtvormide

kasutust, järgib eesti

õigekirja aluseid ja õpitud

põhireegleid;

moodustab ja

kirjavahemärgistab

lihtlauseid, sh koondlauseid

ja lihtsamaid liitlauseid;

leiab ja kontrollib „Eesti

õigekeelsus-sõnaraamatust“

sõna tähendust ja õigekirja;

tunneb ära õpitud tekstiliigi;

rakendab omandatud

keeleteadmisi tekstiloomes,

tekste analüüsides ja

hinnates.

Üldteemad

Kirjakeel, argikeel ja murdekeel


g, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimed ja

liitsõnad). gi- ja ki-liite õigekiri. Sulghäälik võõrsõna algul

ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel.

f-i ja š õigekiri. Õppetegevuses vajalike võõrsõnade

tähendus, hääldus ja õigekiri. Silbitamine ja poolitamine

(ka liitsõnades).

Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatust kui

veebivariandist).

Sõnavaraõpetus

Kirjakeelne ja kõnekeelne sõnavara, uudissõnad,

murdesõnad, släng.

Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu-

kui ka veebivariandist).

Vormiõpetus

Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Omadussõna

käänamine koos nimisõnaga. lik- ja ne-liiteliste

omadussõnade käänamine ja õigekiri. Omadussõnade

võrdlusastmed. Võrdlusastmete kasutamine.

Omadussõnade tuletusliited. Omadussõnade kokku- ja

lahkukirjutamine (ne- ja line-liitelised omadussõnad).

Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine. Põhi- ja

järgarvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kuupäeva

kirjutamise võimalusi. Arvsõnade käänamine. Põhi- ja

järgarvsõnade kirjutamine sõnade ja numbritega, nende

lugemine. Arvsõnade kasutamine tekstis. Asesõnade

käänamine ja kasutamine.

Sõnaraamatute kasutamine käändsõna põhivormide

kontrollimiseks.

Lauseõpetus

Liitlause. Lihtlausete sidumine liitlauseks. Sidesõnaga ja

sidesõnata liitlause. Kahe järjestikuse osalausega liitlause

kirjavahemärgistamine.

Otsekõne ja saatelause. Saatelause otsekõne ees, keskel ja

järel.

Otsekõne kirjavahemärgid. Otsekõne kasutamise

võimalusi.

Üte ja selle kirjavahemärgid.

Muud õigekirja teemad

Algustäheõigekiri: ajaloosündmused; ametinimetused ja

üldnimetused; perioodikaväljaanded; teoste pealkirjad.

Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri, lühendite

lugemine.

Taotletavad pädevused 6. klassi lõpuks





















ellu viia;

8. Digipädevus



abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust

Ainekava

Eesti keel 7.klass



7.klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus


Oskab valida suhtluskanalit; peab asjalikku

kirja- ja meilivahetust;

esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb

kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab

hinnanguid;

võtab loetut ja kuuldut eesmärgipäraselt

kokku ja vahendab nii suulises kui ka

kirjalikus vormis;


Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine,

asjakohaste küsimuste esitamine.

Meilivahetus, meili kirjutamine ja

keelevahendite valik.

Aktuaalse meediateksti kommenteerimine

vestlusringis.

Teksti vastuvõtt

seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit,

pilti ja heli;

reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt

kui ka kirjalikult ning sobivas vormis:

võrdleb tekste omavahel, selgitab

Teksti vastuvõtt

Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega

(foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja

teabegraafika lugemine ja tõlgendamine.

Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval.

arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi,

vahendab ja võtab kokku, kommenteerib,

esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab

arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse

ja mõtetega;

kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid

teksti tõlgendamisel, tekstide seostamisel ja

tekstile reageerimisel;

Meediatekstide tunnused. Põhilised

meediakanalid.

Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutuslik

meedia. Fakti ja arvamuse eristamine.

Meediatekstide põhiliigid: uudislugu,

arvamuslugu, intervjuu, reportaaž, kuulutus.

Uudisloo ülesehitus ja pealkiri.

Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri.

Tele- ja raadiosaated.

Tekstiloome

põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja

olukohaselt oma arvamust ja seisukohta

sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii

suulises kui ka kirjalikus vormis;

kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid

nii tekste luues kui ka seostades;

oskab ette valmistada, kirjutada ja suuliselt

esitada eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav,

arutlev); vormistab tekstid korrektselt;

Tekstiloome

Kirja kirjutamine ja vormistamine,

keelevahendite valik.

Teabe edastamine, reprodutseerimine,

seostamine konkreetse teema või isikliku

kogemuse piires.

Uudisloo kirjutamine: materjali kogumine,

infoallikad, vastutus avaldatu eest.

Uudisloo pealkirjastamine.

Intervjuu tegemine: valmistumine,

küsitlemine, kirjutamine, toimetamine ja

vormistamine.

Kirjalike tööde vormistamise põhimõtted.

Teksti arvutitöötlus.

Arvamusloo suuline ja kirjalik

kommenteerimine: isikliku seisukoha

kujundamine käsitletava probleemi kohta,

selle põhjendamine.


eristab kirjakeelt argikeelest;


Üldteemad

teab eesti keele murdeid;

järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;

oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest,

sõna- ja käsiraamatutest;

teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja

-vorme;


tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;

teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;

kasutab tekstide koostamisel tavakohast

ülesehitust ja vormistust.

Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded.

Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine.


Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi

põhireegli rakendamine liitega sõnades,

kaashäälikuühendi õigekirja erandid.

Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad.

Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike

võõrsõnade õigekiri.

Silbitamine, pikk ja lühike silp.

Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja

seosed.

ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist)

õigekirja ja õigehäälduse kontrollimine.

Sõnavaraõpetus

Sõna ja tähendus, sõnastuse rikastamine,

sünonüümide tähendusvarjundid.

Homonüümid ja veaohtlikud paronüümid.

Vormiõpetus ja õigekiri

Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad (nimi-,

omadus, arv- ja asesõnad) ja muutumatud

sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad).

Sõnaliikide funktsioon lauses.

Tegusõna pöördelised vormid: pööre, arv,

aeg, kõneviis, tegumood. Tegusõna vormide

kasutamine lauses. Tegusõna käändelised

vormid. Tegusõna astmevaheldus:

veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid. Õige

pöördevormi leidmine ÕS-ist,

vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Liit-,

ühend- ja väljendtegusõna.

Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine.

Käändsõnad. Käänetevahelised seosed.

Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna

astmevaheldus: veaohtlikud käändsõnad ja

sõnavormid. Õige käändevormi leidmine ÕS-

ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul.

Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud

sõnad.

Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine.

Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud,

kuupäevad, aastad, kellaajad.

Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade

eristamine




loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse

kultuuri sündmustega ja kujundada ilumeelt;


vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;

teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate

keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;




vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates

kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi

ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;



mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades

kohaseid keelevahendeid; väärtustada õigekeelsust;



7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada

eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;

8. Digipädevus



abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh

tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning

osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja

väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Ainekava

Eesti keel 8.klass



8.klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus


Peab sobivalt telefoni- ja mobiilivestlusi;

käsitleb koos partneri või rühmaga

sihipäraselt eakohaseid teemasid ning lahen-

dab probleemülesandeid, kasutades sobivalt

kas suulist või kirjalikku keelevormi;

oskab algatada, arendada, tõrjuda ja

katkestada nii suhtlust kui ka teemasid;

väljendab oma seisukohti ja sõnastab

vajadusel oma eriarvamuse; teeb

ettepanekuid, esitab omapoolseid

põhjendusi, annab vajadusel lisateavet;


Suhtlusolukord, suhtlusolukorra

komponendid, suhtluspartnerid. Erinevates

suhtlusolukordades osalemine.

Suhtlusolukorraga arvestamine. Suhtlemisel

partneri arvestamine.

Suulise suhtlemise tavad eesti keeles:

pöördumine, tervitamine, telefonivestlus.

Suhtlemine rühmas, sõna saamine, kõnejärje

hoidmine. Rühmatöö käigus arvamuse

avaldamine ja põhjendamine. Diskussioon.

Kompromissi leidmine, kaaslase öeldu/ tehtu

täiendamine ja parandamine. Kaaslase tööle

põhjendatud hinnangu andmine.

Suulise arutelu tulemuste kirjalik talletamine.

Väitlus, väitluse reeglid.

Teksti vastuvõtt Teksti vastuvõtt

orienteerub tekstimaailmas: tunneb olulisi

tekstiliike (peamisi tarbe-, teabe-, meedia- ja

reklaamižanreid), nende põhijooni ja

kasutusvõimalusi;

teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti

kasutusvaldkonnast liigist ja autorist; eristab

tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamtekstide

stiile üksteisest, argisuhtluse ja ilukirjanduse

stiilist;

teab peamisi mõjutusvahendeid;

Peamised tekstiliigid (tarbe-, teabe-, meedia-

ja reklaamižanrid), nende eesmärgid.

Teksti vastuvõtmise viisid. Eri liiki tekstide

lugemine ja võrdlemine.

Kõne kuulamine, märkmete tegemine.

Konspekteerimine. Kõne põhjal küsimuste

esitamine.

Tekstist olulisema teabe ja probleemide

leidmine, tekstist kokkuvõtte tegemine.

Reklaamtekst, reklaamtekstide eesmärk ja

tunnused. Reklaami keel. Kriitiline lugemine.

Avalik ja varjatud mõjutamine. Peamised

keelelised mõjutamisvõtted, demagoogia.

Meediaeetika kesksed põhimõtted.

Sõnavabaduse põhimõte ja selle piirangud.

Teabetekstide eesmärk, teabeteksti tunnused

ja ülesehitus. Juhend ja uurimus.

Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja

tõlgendamine.

Tekstiloome

leiab tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või

suusõnalist teavet raamatukogust ja

internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid

ja osutab nendele sobivas vormis;

tunneb esinemise ettevalmistuse ja

kirjutamise protsesse ja kohandab neid oma

eesmärkidele;

oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit;

oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna,

Tekstiloome

Teabe edastamine, reprodutseerimine,

seostamine konkreetse teema või isikliku

kogemuse piires.

Erinevat liiki alustekstide põhjal kirjutamine.

Refereerimine. Teabeallikatele ja

alustekstidele viitamise võimalused. Viidete

vormistamine.

koostab ja peab lühikest ettekannet ja kõnet); Kõneks valmistumine, kõne koostamine ja

esitamine. Kõne näitlikustamine. Ettekande

koostamine ja esitamine.

Kirjandi kirjutamise eeltöö: mõtete

kogumine, kava koostamine, mustandi

kirjutamine. Kirjandi teema ja peamõte,

kirjandi ülesehitus. Teksti liigendamine.

Jutustava, kirjeldava või arutleva kirjandi

kirjutamine.


teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb

keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid

tekstis mõista ja kasutada;

teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni;

järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;

oskab õigekirjajuhiseid leida sõna- ja

käsiraamatutest ning veebiallikatest;


tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;

teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;

kasutab tekstide koostamisel tavakohast

ülesehitust ja vormistust.


Üldteemad

Eesti kirjakeele kujunemine 19. sajandil.

Algustäheõigekiri

Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid;

kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja

organisatsioonid; riigid ja osariigid;

perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid ja

sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad.

Lauseõpetus ja õigekiri

Lause. Lause suhtluseesmärgid.

Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja

öeldistäide. Täiend. Korduvate eri- ja

samaliigiliste lauseliikmete ja täiendite

kirjavahemärgistamine, koondlause. Lisandi

ja ütte kirjavahemärgistamine ja kasutamine

lauses.

Liht- ja liitlause. Lihtlause õigekiri.

Rindlause. Rindlause osalausete ühendamise

võimalused, rindlause

kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja

kõrvallause. Põimlause õigekiri.

Segaliitlause. Lauselühend. Lauselühendi

õigekiri. Lauselühendi asendamine

kõrvallausega. Liht- ja liitlause sõnajärg.

Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Otsekõnega

lause muutmine kaudkõneks.
























8. Digipädevus







Ainekava

Eesti keel 9.klass



9. klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus


Esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb

kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab

hinnanguid;

suudab asjalikult sekkuda avalikku

diskussiooni meediakanalites, üritustel ja

mujal; kommenteerib veebis asjakohaselt;


Veebisuhtluse eesmärgid, võimalused ja ohud.

Veebipõhised suhtluskanalid: jututoad, blogid,

kommentaarid.

Veebis kommenteerimine. Keeleviisakus ja -

väärikus. Anonüümsuse mõju keelekasutusele.

Aktuaalse meediateksti kommenteerimine

vestlusringis. Loetu kirjalik ja suuline

vahendamine. Suhtlemine ajakirjanikuga.

Väitlus, väitluse reeglid.

Teksti vastuvõtt

loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja

õppimise või töö eesmärkidel ning

isiklikust huvist; rakendab lugemise ja

kuulamise eri viise ja võimalusi;

Teksti vastuvõtt

Veebilehed: eesmärgid ja ülesehitus. Veebist

teabe otsimine, teabeallikate ja info kriitiline

hindamine.

Teabe talletamine ja süstematiseerimine.

loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja

arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui

ka õpi- ja elutarbelisi tekste;

valib teadlikult oma lugemisvara;

suudab teha järeldusi kasutatud

keelevahenditest, märkab kujundlikkust;

Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega

(foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja

teabegraafika lugemine ja tõlgendamine.

Tarbetekstide eesmärk, tarbetekstide tunnused

ja ülesehitus. Tarbe- ja teabetekstidest olulise

info leidmine, süstematiseerimine ja selle põhjal

järelduste tegemine.

Funktsionaalstiilid: tarbe-, teabe-, meedia- ja

reklaamitekstide keelekasutus.

Tekstiloome

oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit;

asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi;

oskab kirjutada elulugu, avaldusi,

seletuskirju ja taotlusi;

seostab oma kirjutise ja esinemise

sündmuse või toimingu eesmärgiga ja teiste

tekstidega;

vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt,

sobiva pikkuse ja täpsusega;

Tekstiloome

Arutlusteema leidmine ja sõnastamine isikliku

kogemuse või alustekstide põhjal. Arutluse

põhiskeem: väide, põhjendus, järeldus.

Teksti pealkirjastamine. Tekstilõik, tekstilõigu

ülesehitus. Lõikude järjestamise põhimõtted ja

võimalused.

Teksti sidusus. Jutustava, kirjeldava ja arutleva

tekstiosa sidumine tervikuks.

Sobivate keelendite valimine kõnelemisel ja

kirjutamisel vastavalt suhtluseesmärkidele.

Kirjaliku ja suulise keelekasutuse eripära.

Teksti keeleline toimetamine: sõnastus- ja

lausestusvigade parandamine.

Keeleteadmiste rakendamine töös tekstidega.

Keelekujundite kasutamine tekstiloomel:

konteksti sobivad ja sobimatud kujundid.

Tarbetekstide koostamine ja vormistamine:

elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus.


väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja

maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult,


Üldteemad

Keeleuuendus. Kirjakeele areng tänapäeval:

tajub nende erinevusi;

edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot

korrektses eesti keeles ja arvestades eesti

keele kasutuse väljakujunenud tavasid;

leiab oma sõnavara rikastamiseks

keeleallikatest sõnade konteksti-tähendusi,

kasutusviise ja mõistesuhteid;

tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab

keelendeid tekstis mõista ja kasutada;

tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja

avalikus elus ning edasi õppides.

võimalused ja ohud.

Keelesugulus, soomeugri ja indoeuroopa

keeled.

Eesti keele eripära, võrdlus teiste keeltega.


Muutumatute sõnade kokku- ja

lahkukirjutamine.

Tsitaatsõnade märkimine kirjas. Võõrnimede

õigekiri ja vormimoodustus.

Lühendamise põhimõtted ja õigekiri, lühendite

käänamine.

Poolitamine, sh võõrsõnade ja nimede

poolitamine.

Arvuti keelekorrektori kasutamine.

Sõnavaraõpetus

Keelendite stiilivärving, seda mõjutavad

tegurid. Fraseologismid, nende stiilivärving.

Sõnavara täiendamise võimalused: sõnade

tuletamine, liitmine ja tehissõnad. Sagedamini

esinevad tuletusliited ja nende tähendus.

Eesti keele olulisemad sõna- ja käsiraamatud,

keelealased veebiallikad. Sõnaraamatute

kasutamine sõnade tähenduse ja stiilivärvingu

leidmiseks.
























8. Digipädevus







Ainekava

Kirjandus 5.klass



5.klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus Õpitavad mõisted

Lugemine

On läbi lugenud vähemalt neli

eakohast ja erižanrilist

väärtkirjanduse hulka kuuluvat

tervikteost (raamatut);

loeb eakohast erižanrilist

kirjanduslikku teksti ladusalt ja

mõtestatult, väärtustab lugemist;

tutvustab loetud kirjandusteose

autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb

oma lugemismuljetest, -

elamustest ja –kogemustest;

Lugemine

Lugemise eesmärgistamine.

Lugemiseks valmistumine,

keskendunud lugemine.

Lugemistehnika arendamine,

häälega ja hääleta lugemine,

pauside, tempo ja intonatsiooni

jälgimine.

Huvipakkuva kirjandusteose

leidmine ja iseseisev lugemine.

Lugemisrõõm. Loetud raamatu

autori, sisu ja tegelaste tutvustamine

klassikaaslastele.

Soovitatud tervikteoste

kodulugemine, ühisaruteluks

vajalike ülesannete täitmine.

Jutustamine Jutustamine

jutustab tekstilähedaselt

kavapunktide järgi või

märksõnade toel;

jutustab mõttelt sidusa ja

tervikliku ülesehitusega loo,

tuginedes kirjanduslikule

tekstile, tõsielusündmusele või

oma fantaasiale;

jutustab piltteksti põhjal ja

selgitab selle sisu;

Tekstilähedane sündmustest

jutustamine kavapunktide järgi.

Tekstilähedane jutustamine

märksõnade toel. Aheljutustamine.

Iseendaga või kellegi teisega

toimunud sündmusest või

mälestuspildist jutustamine.

Jutustamine piltteksti (foto,

koomiks) põhjal.

Fantaasialoo jutustamine.

Teksti tõlgendamine, analüüs ja

mõistmine

Teose/loo kui terviku mõistmist

toetavad tegevused

koostab teksti kohta eriliigilisi

küsimusi;

vastab teksti põhjal koostatud

küsimustele oma sõnadega või

tekstinäitega;

koostab teksti kohta sisukava,

kasutades väiteid või märksõnu;

leiab lõigu kesksed mõtted;

järjestab teksti põhjal

sündmused, määrab nende

toimumise aja ja koha;

kirjeldab loetud tekstile

tuginedes tegelaste välimust,

iseloomu ja käitumist, analüüsib

nende omavahelisi suhteid,

hindab nende käitumist, võrdleb

iseennast mõne tegelasega;

arutleb kirjandusliku

tervikteksti või katkendi põhjal

teksti teema, põhisündmuste,


mõistmine

Teose mõistmist toetavad tegevused

Küsimuste koostamine: fakti- ja

fantaasiaküsimused.

Küsimustele vastamine tekstinäitega

või oma sõnadega.

Teksti kavastamine: kavapunktid

väidete ja märksõnadena.

Lõikude kesksete mõtete otsimine.

Teksti teema sõnastamine.

Arutlemine mõne teoses käsitletud

teema üle. Oma arvamuse

sõnastamine ja põhjendamine.

Illustratiivsete näidete (nt

iseloomulike detailide) otsimine

tekstist. Esitatud väidete tõestamine

oma elukogemuse ja tekstinäidete

varal.

Oma mõtete, tundmuste,

lugemismuljete sõnastamine.

Tundmatute sõnade tähenduse

detail,

konflikt,

kõrvaltegelane,

peategelane,

probleem,

sündmustik,

teema,

tegelane,

tegevusaeg,

tegevuskoht,

teos

tegelaste, nende probleemide ja

väärtushoiakute üle, avaldab ja

põhjendab oma arvamust,

valides sobivaid näiteid nii

tekstist kui ka oma elust;

otsib teavet tundmatute sõnade

kohta, teeb endale selgeks

nende tähenduse;

otsimine sõnaraamatust või teistest

teabeallikatest, oma sõnavara

rikastamine.

Teose/loo kui terviku mõistmine

Sündmuste toimumise aja ja koha

kindlaksmääramine. Sündmuste

järjekord.

Tegelaste probleemi leidmine ja

sõnastamine. Teose sündmustiku ja

tegelaste suhestamine (nt

võrdlemine) enda ja ümbritsevaga.

Pea- ja kõrvaltegelaste leidmine,

tegelase muutumise, tegelaste-

vaheliste suhete jälgimine, tegelaste

iseloomustamine, käitumise

põhjendamine. Tegelasrühmad.

Tegelastevaheline konflikt, selle

põhjused ja lahendamisteed.

Loomamuinasjutu tüüptegelased.

Kujundliku mõtlemise ja

keelekasutuse mõistmine

tunneb ära ja kasutab enda

loodud tekstides epiteete,

võrdlusi ja algriimi;

mõtestab luuletuse tähenduse

iseenda elamustele ja

kogemustele tuginedes;



Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja

kasutamine. Valmi mõistukõnest

arusaamine. Koomilise leidmine

tekstist.

Riimide leidmine ja loomine.

Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine.

Algriimi leidmine rahvalauludest.

Algriimi kasutamine oma tekstis.

Luuleteksti tõlgendamine.

algriim,

epiteet,

koomika,

riim,

võrdlus

Teose mõistmiseks vajaliku

metakeele tundmine

seletab oma sõnadega epiteedi,

võrdluse, muistendi ja

muinasjutu olemust;


metakeele tundmine

Rahvalaulu olemus.

Loomamuinasjutu sisutunnused

(lugu, tegelased, hea võitlus kurjaga

jne). Tekke- ja seletusmuistendi

tunnused. Seiklusjutu tunnused.

Teose teema. Probleemi olemus.

Pea- ja kõrvaltegelane.

Tegelastevahelise konflikti olemus.

Luuletuse vorm: salm.

Valmi tunnused. Koomiline ja

mittekoomiline.

loomamuinasjutt,

luule,

rahvalaul,

seiklusjutt,

tekkemuistend,

seletusmuistend,

valm

Esitamine

esitab peast luuletuse või

rolliteksti, jälgides esituse

ladusust, selgust ja tekstitäpsust;

Esitamine

Esitamise eesmärgistamine (miks,

kellele ja mida?) Esitamiseks kohase

sõnavara, tempo, hääletugevuse ja

intonatsiooni valimine; õige

hingamine ja kehahoid. Luuleteksti

esitamine peast. Rollimäng,

rolliteksti esitamine.

rollitekst

Omalooming

kirjutab erineva pikkusega

eriliigilisi omaloomingulisi töid,

sealhulgas kirjeldava ja

jutustava teksti.

Omalooming


iseloomulike tunnuste esitamine.

Eseme, olendi, inimese,

tegevuskoha, looduse, tunnete

kirjeldamine.

Jutustamine. Jutustuse ülesehitus.

Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis.

Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses.

Minavormis jutustamine.

Õpilased kirjutavad lühemaid ja

pikemaid omaloomingulisi töid, nt

jutustamine,

kirjeldamine

loomamuinasjutu, seiklus- või

fantaasiajutu, tekke- või seletus-

muistendi, loomtegelase, või

kirjandusliku tegelase kirjelduse,

ette antud riimide põhjal või

iseseisvalt luuletuse, sündmustiku

või tegelasega seotud kuulutuse,

loole uue või jätkuva lõpu, kirja

mõnele teose tegelasele või

tegelasrühmale, algustähekordustega

naljaloo, luuletuse põhjal

samasisulise jutu või muud sellist.






















ellu viia;

8. Digipädevus



abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust.

Ainekava

Kirjandus 6. klass


III Õppe sisu ja taotletavad õpitulemused

6.lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus

Lugemine

On läbi lugenud vähemalt neli







tutvustab loetud kirjandusteose

autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma

lugemismuljetest, -elamustest ja –

kogemustest;

Lugemine

Eesmärgistatud ülelugemine. Oma lugemise

jälgimine ja lugemisoskuse hindamine.

Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.

Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja

iseseisev lugemine. Loetud raamatu autori,

sisu ja tegelaste tutvustamine

klassikaaslastele. Lugemissoovituste

jagamine klassikaaslastele. Soovitatud

tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks


Jutustamine

jutustab tekstilähedaselt kavapunktide

järgi või märksõnade toel;

Jutustamine

Tekstilähedane sündmustest jutustamine

kavapunktide järgi. Tekstilähedane

jutustab mõttelt sidusa tervikliku

ülesehitusega selgelt sõnastatud loo,

tuginedes kirjanduslikule tekstile,

tõsielusündmusele või oma

fantaasiale;

jutustab piltteksti põhjal ja selgitab

selle sisu;

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad

tegevused

vastab teksti põhjal koostatud küsimustele

oma sõnadega või tekstinäitega;

koostab teksti kohta sisukava,

kasutades küsimusi, väiteid või

märksõnu;

leiab lõigu kesksed mõtted ja

sõnastab peamõtte;

järjestab teksti põhjal sündmused,

määrab nende toimumise aja ja koha;

kirjeldab loetud tekstile tuginedes

tegelaste välimust, iseloomu ja

käitumist, analüüsib nende

omavahelisi suhteid, hindab nende

käitumist, lähtudes üldtunnustaud

moraalinormidest, võrdleb iseennast

mõne tegelasega;

arutleb kirjandusliku tervikteksti või

katkendi põhjal teksti teema,

põhisündmuste, tegelaste, nende

probleemide ja väärtushoiakute üle,

jutustamine märksõnade toel. Loo

ümberjutustamine uute tegelaste ja

sündmuste lisamisega. Iseendaga või kellegi

teisega toimunud sündmusest või

mälestuspildist jutustamine. Jutustamine

piltteksti (foto, illustratsioon, karikatuur,

koomiks) põhjal. Fantaasialoo jutustamine.


mõistmine


Küsimustele vastamine tsitaadiga (tekstilõigu

või fraasiga), teksti abil oma sõnadega, peast.

Teksti kavastamine: kavapunktid küsi- ja

väitlausetena,

märksõnadena.

Lõikude kesksete mõtete otsimine ja

peamõtte sõnastamine. Teksti teema ja

peamõtte sõnastamine. Arutlemine mõne

teoses käsitletud teema üle. Oma arvamuse

sõnastamine ja põhjendamine. Illustratiivsete

näidete (nt tsitaatide, iseloomulike detailide)

otsimine tekstist. Detailide kirjeldamine.

Esitatud väidete tõestamine oma

elukogemuse ja tekstinäidete varal. Loetu

põhjal järelduste tegemine. Oma mõtete,

avaldab ja põhjendab oma arvamust,

valides sobivaid näiteid nii tekstist

kui ka oma elust;

otsib teavet tundmatute sõnade kohta,

teeb endale selgeks nende tähenduse;

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse

mõistmine

tunneb ära ja kasutab enda loodud

tekstides epiteete ja võrdlusi;

seletab õpitud vanasõnade ja

kõnekäändude tähendust;

mõtestab luuletuse tähenduse iseenda

elamustele ja kogemustele tuginedes;

tundmuste, lugemismuljete sõnastamine.

Tundmatute sõnade tähenduse otsimine

sõnaraamatust või teistest teabeallikatest,

oma sõnavara rikastamine.



kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord.

Sündmuste põhjus-tagajärg-seosed.

Minajutustaja kui loo edastaja.

Tegelaste probleemi leidmine ja

sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste

suhestamine (nt võrdlemine) enda ja

ümbritsevaga. Tegelase muutumise,

tegelastevaheliste suhete jälgimine, tegelaste

iseloomustamine, käitumise põhjendamine.

Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt,

selle põhjused ja lahendamisteed. Looma- ja

imemuinasjutu tüüptegelased.


mõistmine

Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja

kasutamine.

Lihtsamate sümbolite seletamine.

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele

tundmine

seletab oma sõnadega epiteedi,

võrdluse, muinasjutu, muistendi,

kõnekäänu ja vanasõna olemust;

Esitamine

esitab peast luuletuse, lühikese

proosateksti, jälgides esituse ladusust,

selgust ja tekstitäpsust.

Omalooming

kirjutab erineva pikkusega eriliigilisi

Tegelaskõne varjatud tähenduse mõistmine.

Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduse

seletamine, selle võrdlev ja eristav

seostamine tänapäeva elunähtustega.

Riimide leidmine ja loomine.

Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine.


Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine

ja arendamine.

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele

tundmine

Imemuinasjutu sisutunnused. Hiiu- ja

vägilasmuistendi tunnused. Vanasõna ja

kõnekäänu olemus. Ajaloolise jutustuse

tunnused. Teose teema ja idee. Probleemi

olemus. Tüüptegelane. Tegelastevahelise

konflikti olemus. Luuletuse vorm: salm ja

riim. Päevik kui ilukirjandusliku teose vorm.

Animafilmi olemus.

Esitamine

Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja

mida?) Esitamiseks kohase sõnavara, tempo,

hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige

hingamine ja kehahoid. Luuleteksti esitamine

peast. Lühikese proosateksti esitamine

(dialoogi või monoloogina).

omaloomingulisi töid, sealhulgas

kirjeldava ja jutustava teksti.

II kooliastme koondõpitulemused

Omalooming


iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse

ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang.

Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha,

looduse, tunnete kirjeldamine. Autori

suhtumine kirjeldatavasse ja selle

väljendamine.

Jutustamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-

põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus.

Otsekõne jutustuses. Minavormis

jutustamine.

Teemamapp tänapäeva kultuurinähtuste või

kultuurilooliste isikute kohta. Teemamapi

vorm (mapp, karp, CD vms), sisu ja

vormistamine.

Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid

omaloomingulisi töid, nt imemuinasjutu,

tõsielu- või fantaasiajutu, hiiu- või

vägilasmuistendi, mälestusloo, kirjandusliku

tegelase või looduskirjelduse, vanasõna(de)

või kõnekäändude põhjal jutukese, ette antud

riimide põhjal või iseseisvalt luuletuse, teose

või kujuteldava tegelase päevikulehekülje,

loo sündmustiku edasiarenduse,

tegelastevahelise dialoogi, kirja mõnele teose

tegelasele või tegelasrühmale, luuletuse

põhjal samasisulise jutu või muud sellist.


on lugenud eakohast erižanrilist

väärtkirjandust, kujundab selle kaudu

oma kõlbelisi tõekspidamisi ja

arendab lugejaoskusi;

väärtustab kirjandust kui oma rahvus-

kultuuri olulist osa ja eri rahvaste

kultuuri tutvustajat;

tõlgendab, analüüsib ja mõistab

teoses kujutatud lugu ja

tegelassuhteid, elamusi ja väärtusi;

mõistab ja aktsepteerib erinevaid

seisukohti, mis kirjandusteost lugedes

võivad tekkida;

jutustab teksti- või elamuspõhiselt ja

arutleb teoses toimunu üle,

väljendades end korrektselt;

kirjutab nii jutustavaid kui ka

kirjeldavaid omaloomingulisi töid,

väljendades ennast korrektselt;

kasutab vajaliku teabe hankimiseks

eri allikaid, sealhulgas sõnaraamatuid

ja internetti.






















ellu viia;

8. Digipädevus




Ainekava

Kirjandus 7. klass



7.klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus Õpitavad mõisted

Lugemine

on läbi lugenud vähemalt neli







tutvustab loetud raamatu autorit,

sisu, tegelasi, probleeme ja

sõnumit;

Lugemine

Lugemise iseseisev

eesmärgistamine. Kiire ja aeglane

lugemine, ülelibisev ja süvenenud

lugemine. Eesmärgistatud

ülelugemine. Oma lugemise analüüs

ja lugemisoskuse hindamine.

Etteloetava teksti eesmärgistatud

jälgimine.

Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja

iseseisev lugemine.

Loetud raamatu autori, sisu,

tegelaste, probleemide ja sõnumi

tutvustamine klassikaaslastele.

Lugemissoovituste jagamine

klassikaaslastele.




Jutustamine

jutustab kokkuvõtvalt loetud

teosest, järgides teksti sisu ja

kompositsiooni;

Jutustamine

Tekstilähedane jutustamine

märksõnade toel.

Loo jutustamine: jutustamine teksti

kompositsioonist lähtuvalt,

jutustades tsitaatide kasutamine,

kokkuvõtlik jutustamine faabula

ja/või süžee järgi.

Teose lugemise ajal ja/või järel

tekkinud kujutluspildist jutustamine.


mõistmine


toetavad tegevused

vastab teksti põhjal fakti- ja

järeldamis- ja

analüüsiküsimustele;

kasutab esitatud väidete

tõestamiseks tekstinäiteid ja

tsitaate;

kirjeldab teoses kujutatud

tegevusaega ja -kohta,

määratleb teose olulisemad

sündmused;

kirjeldab teksti põhjal tegelase

välimust, iseloomu ja käitumist,

analüüsib tegelaste omavahelisi


mõistmine


Küsimuste koostamine: fakti-,

järeldamis-, analüüsi- ja

fantaasiaküsimused. Küsimustele

vastamine tsitaadiga või teksti toel

oma sõnadega.

Teksti kavastamine: kavapunktid

väitlausete ja märksõnadena. Teksti

kesksete mõtete leidmine. Teose

teema ja peamõtte sõnastamine.

Kokkuvõtte kirjutamine.

Arutlemine mõnel teoses käsitletud

teemal. Teose sõnumi mõistmine ja

idee (peamõte)

konflikt,

miljöö,

probleem,

prototüüp,

sündmustik,

teema,

tegelane,

tegevusaeg,

tegevuskoht,

tsitaat,

tüüptegelane

suhteid, võrdleb tegelasi;


tervikteksti või katkendi põhjal

teksti teema, põhisündmuste,

tegelaste, nende probleemide

üle;

leiab teksti kesksed mõtted,

sõnastab loetud teose teema ja

peamõtte, kirjutab teksti põhjal

kokkuvõtte;


kohta, teeb endale selgeks

nende tähenduse;

sõnastamine. Oma arvamuse

sõnastamine ja põhjendamine.

Esitatud väidete tõestamine oma

elukogemuse ja tekstinäidete varal.

Illustratiivsete näidete leidmine

tekstist: tsitaatide otsimine ja

valimine. Loetu põhjal järelduste

tegemine.

Tundmatute sõnade tähenduse

otsimine sõnaraamatust või teistest


rikastamine.


Tegelase analüüs: bioloogiline,

psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt.

Tegelase suhe iseendaga, teiste

tegelastega, ümbritseva maailmaga.

Tegelastevahelise põhikonflikti

leidmine ja sõnastamine. Tegelaste

tegevusmotiivide selgitamine.

Tegelasrühmade konflikt ja konflikti

gradatsioon.

Erinevate teoste peategelaste

võrdlemine.

Kirjanduslik tegelane ja selle

prototüüp. Kirjanduse tüüptegelasi.

Fantaasiakirjanduse ja naljandite

tüüptegelasi.


kindlaksmääramine. Miljöö

kirjeldamine. Tegevuse

pingestumine, kulminatsioon ja

lahendus. Pöördeliste sündmuste

leidmine.

Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses

kujutatu seostamine. Ajastule

iseloomuliku ainese leidmine

teosest.





metafoore, isikustamist, ja

võrdlusi;

selgitab õpitud vanasõnade,

kõnekäändude ja mõistatuste

kujundlikkust ja tähendust;


iseenda elamustele,

kogemustele ja väärtustele

tuginedes;



Kõnekäändude ja vanasõnade

tähenduste seletamine.

Võrdlus ja metafoor kõnekäändudes.

Mõistatuse kui sõnalise peitepildi

äraarvamine ja loomine.

Epiteedi, võrdluse, metafoori,

isikustamise ja korduse tundmine ja

kasutamine. Sümbolite seletamine.

Allegooria mõistmine. Piltluule kui

piltkujundi tõlgendamine.

Luuleteksti tõlgendamine. Oma

kujundliku väljendusoskuse

hindamine ja arendamine.

allegooria,

epiteet,

isikustamine,

metafoor,

kordus,

sümbol,

võrdlus


metakeele tundmine

eristab tekstinäidete põhjal

rahvaluule lühivorme

(kõnekäänd, vanasõna,

mõistatus), rahvalaulu (regilaul

ja riimiline rahvalaul) ja

rahvajutu (muinasjutt,

muistend) liike, nimetab nende


metakeele tundmine

Rahvaluule liigid ja alaliigid.

Regilaul ja riimiline rahvalaul.

Muinasjutu tunnused (kujund,

sümbol, sõnum). Muinasjutu

vormitunnused, kompositsioon ja

rändmotiivid.

Koha- ja ajaloolise muistendi

anekdoot,

ballaad,

dialoog,

draama,

dramaatika,

eepika,

eepos,

jutustus,

komöödia,

kõnekäänd,

tunnuseid;

seletab oma sõnadega eepose ja

jutustuse, valmi ja ballaadi ning

komöödia olemust;

tunnused. Usundilise muistendi

tunnused. Naljandi ja anekdoodi

tunnused. Puändi olemus.

Kõnekäänu ja vanasõna olemus.

Mõistatuse olemus.

Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika,

lüürika, dramaatika tunnused.

Eepose ja jutustuse tunnused.

Seiklusromaani tunnused.

Robinsonaadi ja utoopia tunnused.

Luule vorm: värss, stroof. Piltluule.

Valmi ja ballaadi tunnused. Motiivi

olemus.

Komöödia tunnused. Dramaatika

mõisted: monoloog, dialoog, remark,

repliik.

lüürika,

monoloog,

motiiv,

muinasjutt,

muistend,

mõistatus,

naljand,

piltluule,

regilaul,

remark,

repliik,

riimiline rahvalaul,

robinsonaad,

seiklusromaan,

stroof,

utoopia,

valm,

vanasõna,

värss

Esitamine

esitab peast luule- või

proosateksti, jälgides esituse

ladusust, selgust ja tekstitäpsust;

Esitamine

Esitamise eesmärgistamine (miks,

kellele ja mida?) Esituse ladusus,

selgus ja tekstitäpsus; esitamiseks

kohase sõnavara, tempo,

hääletugevuse valimine; korrektne

kehahoid, hingamine ja diktsioon.

Lugemissoovituste jagamine

klassikaaslastele, kasutades

illustreerivaid katkendeid.

Luuleteksti esitamine peast.

Lühikese proosateksti esitamine

(dialoogi või monoloogina).

Omalooming

kirjutab tervikliku sisu ja ladusa

sõnastusega kirjeldava (tegelase

iseloomustus või miljöö

kirjeldus) või jutustava

(muinasjutu või muistendi)

teksti;

kirjutab kirjandusteose põhjal

arutluselementidega kirjandi,

väljendades oma seisukohti

alusteksti näidete ja oma

arvamuse abil ning jälgides

teksti sisu arusaadavust, stiili

sobivust, korrektset vormistust

ja õigekirja.

Omalooming

Õpilased kirjutavad lühemaid ja

pikemaid omaloomingulisi töid:

koha- või ajaloolise muistendi, valmi

või allegoorilise loo, rahvalaulu,

naljandi, mõistatusi, kõnekäändude

põhjal naljaloo, seiklusjutu,

piltluuletuse, kirja ühelt tegelaselt

teisele, tegelasele tegevusjuhendi,

tekstis toimunud sündmuste eelloo,

loo muudetud vaatepunktiga,

puänteeritud loo, erinevate teoste

peategelaste võrdluse, vaadatud

filmi põhjal ühelauselise või pikema

kokkuvõtte või soovituse või muud

sellist.

Omaloomingulised tööd (nt

teemamapid) tänapäeva kultuuri-

nähtuste ja kultuurilooliste isikute

kohta.
























8. Digipädevus







Ainekava

Kirjandus 8. klass



8. klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevused Õpetatavad mõisted

Lugemine

On läbi lugenud vähemalt

neli eakohast ja erižanrilist

väärtkirjanduse hulka

kuuluvat tervikteost

(raamatut);


kirjanduslikku teksti

ladusalt ja mõtestatult,

väärtustab lugemist;

tutvustab loetud raamatu autorit,

sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit

ning võrdleb teost mõne teise

teosega;

Lugemine

Erinevate lugemistehnikate

valdamine. Oma lugemise

analüüs ja lugemisoskuse

hindamine. Etteloetava teksti

eesmärgistatud jälgimine.

Huvipakkuva kirjanduse

leidmine ja iseseisev

lugemine.

Loetud raamatu autori, sisu,

tegelaste, probleemide ja

sõnumi tutvustamine

klassikaaslastele, teose

võrdlemine mõne teise

teosega. Lugemissoovituste

jagamine klassikaaslastele.




Jutustamine

jutustab kokkuvõtvalt loetud

teosest, järgides teksti sisu

ja kompositsiooni;

Jutustamine

Loo jutustamine: jutustades

tegevuse aja ja koha

muutmine, uute tegelaste ja

sündmuste ja/või erinevat

liiki lõppude lisamine,

eri vaatepunktist jutustamine,

jutustades tsitaatide

kasutamine, kokkuvõtlik

jutustamine faabula ja/või

süžee järgi.

Teose lugemise ajal ja/või

järel tekkinud kujutluspildist

jutustamine.


mõistmine


toetavad tegevused

vastab teksti põhjal fakti-,

järeldamis- ja

analüüsiküsimustele;

kasutab esitatud väidete

Teksti tõlgendamine,

analüüs ja mõistmine

Teose mõistmist toetavad

tegevused

Küsimuste koostamine:

fakti-, järeldamis-, analüüsi-

ja hindamisküsimused.

idee (peamõte),

kompositsioon,

konflikt,

miljöö,

probleem,

sündmustik,

teema,

tegelane,

tegevusaeg,

tegevuskoht,

tõestamiseks tekstinäiteid ja

tsitaate;

kirjeldab teoses kujutatud

tegevusaega ja -kohta,

määratleb teose olulisemad

sündmused, arutleb põhjus-

tagajärg-seoste üle;

kirjeldab teksti põhjal

tegelase välimust, iseloomu

ja käitumist, analüüsib

tegelaste omavahelisi

suhteid, võrdleb ja hindab

tegelasi, lähtudes

humanistlikest ja

demokraatlikest väärtustest;


tervikteksti või katkendi

põhjal teksti teema,

põhisündmuste, tegelaste,

nende probleemide ja

väärtushoiakute üle, avaldab

ja põhjendab oma arvamust,

valides sobivaid näiteid nii

tekstist kui ka oma elust;

leiab teksti kesksed mõtted,

sõnastab loetud teose teema,

probleemi ja peamõtte,

kirjutab teksti põhjal

kokkuvõtte;


kohta, teeb endale selgeks nende

tähenduse;

Küsimustele vastamine

tsitaadiga, teksti toel oma

sõnadega või oma

arvamusega, toetumata

tekstile.

Teksti kesksete mõtete

leidmine. Teose teema ja

peamõtte sõnastamine.

Kokkuvõtte kirjutamine.

Arutlemine mõnel teoses

käsitletud teemal. Autori

hoiaku ja teose sõnumi

mõistmine ja sõnastamine.

Oma arvamuse sõnastamine,

põhjendamine ja kaitsmine.

Esitatud väidete tõestamine

oma elukogemuse ja

tekstinäidete varal.

Illustratiivsete näidete

leidmine tekstist: tsitaatide

otsimine ja valimine,

tähenduse kommenteerimine

ja valiku põhjendamine.

Probleemi olemuse-põhjuse-

tagajärje-lahenduse seoste

üle arutlemine. Loetu põhjal

järelduste tegemine.

Tundmatute sõnade

tähenduse otsimine

sõnaraamatust või teistest


rikastamine.

tsitaat,

tüüptegelane

Teose/loo kui terviku

mõistmine

Tegelase analüüs:

bioloogiline, psühholoogiline

ja sotsiaalne aspekt. Muutuv

ja muutumatu tegelane.

Teose käigus tegelasega

toimunud muutuste leidmine.

Tegelase suhe iseendaga,

teiste tegelastega, ümbritseva

maailmaga. Tegelase

sisekonflikti äratundmine.

Tegelastevahelise

põhikonflikti leidmine ja

sõnastamine, suhete analüüs.

Tegelaste tegevusmotiivide

selgitamine, käitumise

põhjuste analüüsimine.

Tegelasrühmadevaheline

konflikt ja konflikti

gradatsioon.

Erinevate teoste peategelaste

võrdlemine.

Kirjanduse tüüptegelasi.

Sündmuste toimumise aja ja

koha kindlaksmääramine.

Miljöö kirjeldamine.

Tegevuse pingestumine,

kulminatsioon ja lahendus.

Pöördeliste sündmuste

leidmine.

Sündmuste põhjus-tagajärg-

seoste leidmine.

Ajaloosündmuste ja

kirjandusteoses kujutatu

seostamine. Ajastule

iseloomuliku ainese leidmine

teosest.

Tekstist filmilike episoodide

leidmine. Filmi ja

kirjandusteose võrdlemine.





metafoore, isikustamist,

võrdlusi ja algriimi;

selgitab õpitud vanasõnade

ja kõnekäändude

kujundlikkust ja tähendust;


iseenda elamustele, kogemustele ja

väärtustele tuginedes;



Kõnekäändude ja

vanasõnade tähenduste

seletamine. Võrdlus ja

metafoor kõnekäändudes.

Mõttekorduste leidmine

regilaulust. Rahvalaulu

elementide leidmine

autoriluulest.

Epiteedi, võrdluse,

metafoori, isikustamise,

korduse, retoorilise küsimuse

ja hüüatuse tundmine ja

kasutamine. Sümbolite

seletamine. Sõna-, karakteri-

ja situatsioonikoomika

leidmine.


Teose stiililise eripära

epiteet,

isikustamine,

koomika,

metafoor,

kordus,

piltluule,

retooriline hüüatus,

retooriline küsimus,

stiil,

sümbol,

võrdlus

kirjeldamine. Oma

kujundliku väljendusoskuse

hindamine ja arendamine.


metakeele tundmine

seletab oma sõnadega eepika,

lüürika ja dramaatika, romaani, ja

novelli, haiku ja vabavärsi ning

tragöödia olemust;


metakeele tundmine

Müüdi tunnused. Tänapäeva

folkloor ehk poploor.

Teksti

kompositsioonielemendid:

sissejuhatus, sõlmitus, teema

arendus, kulminatsioon,

lõpplahendus.

Muutuv ja muutumatu

tegelane.

Ilukirjanduse põhiliigid.

Eepika, lüürika, dramaatika

tunnused. Romaani (erinevad

liigid) ja novelli tunnused.

Ulme- ja detektiivromaani

tunnused.

Reisikirja olemus.

Luule vorm: värss, stroof.

Oodi, haiku ja vabavärsilise

luule tunnused. Motiivi

olemus.

Tragöödia tunnused.

Dramaatika mõisted:

monoloog, dialoog, vaatus,

stseen, remark, repliik.

Intriigi olemus.

Kirjandusteose

detektiivromaan,

dialoog,

dramaatika,

dramatiseering,

eepika,

eepos,

ekraniseering,

haiku,

intriig,

jutustus,

kompositsioon,

kulminatsioon,

lavastus,

lüürika,

monoloog,

motiiv,

müüt,

novell,

poploor,

puänt,

reisikiri,

remark,

repliik,

romaan,

sonett,

stroof,

stseen,

tragöödia,

ulmeromaan,

vabavärss

dramatiseering. Lavastus ja

selle valmimine.

Filmikunsti

väljendusvahendid: pilt ja

sõna, kaader filmis.

Kirjandusteose

ekraniseering.

Esitamine

esitab peast luule- või draamateksti,

jälgides esituse ladusust, selgust ja

tekstitäpsust;

koostab ja esitab kirjandusteost

tutvustava ettekande;

Esitamine

Esitamise eesmärgistamine

(miks, kellele ja mida?).

Esituse ladusus, selgus ja

tekstitäpsus; esitamiseks

kohase sõnavara, tempo,

hääletugevuse valimine;

korrektne kehahoid,

hingamine ja diktsioon.

Silmside hoidmine kuulaja-

vaatajaga. Miimika ja

žestikulatsiooni jälgimine.

Luuleteksti esitamine peast.

Draamateksti esitamine ositi.

Instseneeringu esitamine.

Kirjandusteost tutvustava

ettekande koostamine ja

esitamine.

Omalooming

kirjutab tervikliku sisu ja ladusa

sõnastusega kirjeldava (tegelase

iseloomustus või miljöö kirjeldus)

või jutustava (muinasjutu või

muistendi) teksti;

Omalooming

Õpilased kirjutavad lühemaid

ja pikemaid omaloomingulisi

töid: ulme- või detektiivjutu,

haiku või vabavärsilise

luuletuse, näidendi, proosa-

kirjutab kirjandusteose põhjal

arutluselementidega kirjandi,

väljendades oma seisukohti

alusteksti näidete ja oma arvamuse

abil ning jälgides teksti sisu

arusaadavust, stiili sobivust,

korrektset vormistust ja õigekirja.

või luuleteksti

dramatiseeringu,

tegelase monoloogi, tegelase

eluloo, tegelase seletuskirja,

muudetud žanris teksti (nt

luuletuse põhjal kuulutuse,

uudisest jutustuse), lisatud

repliikidega teksti, mina-

vormis loo, detailide abil

laiendatud loo, võrdluste- ja

metafooriderikka teksti,

loo ühest ja samast

sündmusest traagilises ja

koomilises võtmes, kirja

teose autorile, teostest

valitud ja kommenteeritud

tsitaatide kogumiku, tsitaadi

(moto) alusel kirjandi, või

muud sellist.

Omaloomingulised tööd (nt

teemamapid) tänapäeva

kultuurinähtuste ja

kultuurilooliste isikute kohta.
























8. Digipädevus







Ainekava

Kirjandus 9. klass



9. KLASSI LÕPETAJA

ÕPITULEMUSED

ÕPPESISU JA -TEGEVUSED MÕISTED

Lugemine

On läbi lugenud

vähemalt neli

eakohast ja

erižanrilist

väärtkirjanduse

hulka kuuluvat

tervikteost

(raamatut);

loeb eakohast

erižanrilist

kirjanduslikku

teksti ladusalt ja

mõtestatult,

väärtustab

Lugemine

Erinevate lugemistehnikate valdamine. Oma

lugemise analüüs ja lugemisoskuse hindamine.

Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev

lugemine.

Loetud raamatu autori, sisu, tegelaste,

probleemide ja sõnumi tutvustamine

klassikaaslastele, teose võrdlemine mõne teise

teosega. Lugemissoovituste jagamine

klassikaaslastele.

Soovitatud tervikteoste kodulugemine,

lugemist;

tutvustab loetud

raamatu autorit,

sisu, tegelasi,

probleeme ja

sõnumit ning

võrdleb teost

mõne teise

teosega;

ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.

Jutustamine

jutustab

kokkuvõtvalt

loetud teosest,

järgides teksti

sisu ja

kompositsiooni;

Jutustamine

Loo jutustamine: jutustamine teksti

kompositsioonist lähtuvalt, jutustades tegevuse

aja ja koha muutmine,

uute tegelaste ja sündmuste ja/või erinevat liiki

lõppude lisamine,

eri vaatepunktist jutustamine,

jutustades tsitaatide kasutamine,

kokkuvõtlik jutustamine faabula ja/või süžee

järgi.

Tutvumine elektroonilise meedia (raadio,

televisioon, internet) erinevate jutustamis-

viisidega.

Teksti tõlgendamine,

analüüs ja mõistmine

Teose/loo kui terviku

mõistmist toetavad

tegevused

vastab teksti

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine


Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-,

analüüsi- ja hindamisküsimused. Küsimustele

vastamine tsitaadiga, teksti toel oma sõnadega

idee (peamõte),

kompositsioon,

konflikt,

põhjal fakti-,

järeldamis- ja

analüüsiküsimust

ele;

kasutab esitatud

väidete

tõestamiseks

tekstinäiteid ja

tsitaate;

kirjeldab teoses

kujutatud

tegevusaega ja -

kohta, määratleb

teose olulisemad

sündmused,

arutleb põhjus-

tagajärg-seoste

üle;

kirjeldab teksti

põhjal tegelase

välimust,

iseloomu ja

käitumist,

analüüsib

tegelaste

omavahelisi

suhteid, võrdleb

ja hindab tegelasi,

lähtudes

humanistlikest ja

demokraatlikest

väärtustest;

arutleb

kirjandusliku

tervikteksti või

katkendi põhjal

või oma arvamusega, toetumata tekstile.

Teksti kesksete mõtete leidmine. Teose teema

ja peamõtte sõnastamine. Konspekti

koostamine.

Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal.

Autori hoiaku ja teose sõnumi mõistmine ja

sõnastamine. Oma arvamuse sõnastamine,

põhjendamine ja kaitsmine. Esitatud väidete

tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete

varal. Illustratiivsete näidete leidmine tekstist:

tsitaatide otsimine ja valimine, tähenduse

kommenteerimine ja valiku põhjendamine.

Probleemi olemuse-põhjuse-tagajärje-lahenduse

seoste üle arutlemine. Loetu põhjal järelduste

tegemine.

Tundmatute sõnade tähenduse otsimine

sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma

sõnavara rikastamine.


Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline

ja sotsiaalne aspekt. Muutuv ja muutumatu

tegelane. Teose käigus tegelasega toimunud

muutuste leidmine. Lihtne ja keeruline tegelane.

Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega,

ümbritseva maailmaga. Tegelase sisekonflikti

äratundmine.

Tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja

sõnastamine, suhete analüüs. Tegelaste

tegevusmotiivide selgitamine, käitumise

põhjuste analüüsimine.

miljöö,

probleem,

sündmustik,

teema,

tegelane,

tegevusaeg,

tegevuskoht,

tsitaat,

tüüptegelane

teksti teema,

põhisündmuste,

tegelaste, nende

probleemide ja

väärtushoiakute

üle, avaldab ja

põhjendab oma

arvamust, valides

sobivaid näiteid

nii tekstist kui ka

oma elust;

leiab teksti

kesksed mõtted,

sõnastab loetud

teose teema,

probleemi ja

peamõtte;

otsib teavet

tundmatute

sõnade kohta,

teeb endale

selgeks nende

tähenduse;

Tegelasrühmadevaheline konflikt ja konflikti

gradatsioon.

Erinevate teoste peategelaste võrdlemine.


kindlaksmääramine. Miljöö kirjeldamine.

Tegevuse pingestumine, kulminatsioon ja

lahendus. Pöördeliste sündmuste leidmine.

Teose rütm: ellipsi täitmine. Sündmuste põhjus-

tagajärg-seoste leidmine.

Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu

seostamine. Ajastule iseloomuliku ainese

leidmine teosest.

Eesti aja- ja kultuuriloo seostamine.

Teksti aja- või kultuuriloolise tähenduse

uurimine.



tunneb ära ja

kasutab enda

loodud tekstides

epiteete,

metafoore,

isikustamist,

võrdlusi ja

algriimi;

mõtestab


mõistmine

Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise,

korduse, retoorilise küsimuse ja hüüatuse,

ellipsi ja inversiooni tundmine ja kasutamine.

Sümbolite seletamine. Allegooria ja allteksti

mõistmine.

Sõna-, karakteri- ja situatsioonikoomika

leidmine.


allegooria,

alltekst,

ellips,

epiteet,

inversioon,

isikustamine,

koomika,

metafoor,

kordus,

retooriline hüüatus,

retooriline küsimus,

stiil,

sümbol,

luuletuse

tähenduse iseenda

elamustele,

kogemustele ja

väärtustele

tuginedes;

Autori keelekasutuse omapära leidmine. Teose

stiililise eripära kirjeldamine.

Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja

arendamine.

võrdlus

Teose mõistmiseks

vajaliku metakeele

tundmine

seletab oma

sõnadega eepika,

lüürika,

dramaatika,

eepose, romaani,

jutustuse, novelli,

ballaadi, haiku,

vabavärsi, soneti,

komöödia ja

tragöödia

olemust;

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika,

dramaatika tunnused. Eepose, romaani

(erinevad liigid), jutustuse, novelli, miniatuuri

tunnused.

Luule vorm: värss, stroof, erinevad

riimiskeemid. Oodi, ballaadi, soneti, haiku ja

vabavärsilise luule tunnused.

Komöödia, tragöödia ja draama tunnused.

Arvustuse olemus.

arvustus,

draama,

dramaatika,

eepika,

eepos,

haiku,

jutustus,

lüürika,

novell,

riimiskeem,

romaan,

sonett,

stroof,

tragöödia,

vabavärss

Esitamine

koostab ja esitab

teost tutvustava

ettekande;

Esitamine

Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja

mida?).

Esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus;

esitamiseks kohase sõnavara, tempo,

hääletugevuse valimine; korrektne kehahoid,

hingamine ja diktsioon. Silmside hoidmine

kuulaja-vaatajaga. Miimika ja žestikulatsiooni

jälgimine.

Teost tutvustava ettekande koostamine ja

esitamine.

Omalooming Omalooming

kirjutab tervikliku

sisu ja ladusa

sõnastusega

kirjeldava

(tegelase

iseloomustus või

miljöö kirjeldus)

või jutustava

(muinasjutu või

muistendi) teksti;

kirjutab

kirjandusteose

põhjal arutlus-

elementidega

kirjandi,

väljendades oma

seisukohti

alusteksti näidete

ja oma arvamuse

abil ning jälgides

teksti sisu

arusaadavust,

stiili sobivust,

korrektset

vormistust ja

õigekirja.

Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid

omaloomingulisi töid: regilaulu, kujundirikka

luuletuse või miniatuuri, tegelase iseloomustuse

või CV, tegelaste juhtlaused,

teise ajastusse paigutatud tegevustikuga loo,

miljöö kirjelduse,

kirjandusteose probleemidest lähtuva arutluse,

alustekstile sisulise vastandteksti,

teatrietenduse, filmi või kirjandusteose

arvustuse vms.

Omaloomingulised tööd (nt lühiuurimused)

tänapäeva kultuurinähtuste ja kultuurilooliste

isikute kohta.

arutlev tekst

III kooliastme

koondõpitulemused

Põhikooli lõpetaja:

on lugenud

eakohast

erižanrilist

väärtkirjandust,

kujundab selle

kaudu oma

kõlbelisi

tõekspidamisi ja

arendab

lugejaoskusi;

väärtustab

kirjandust kui

oma rahvus-

kultuuri olulist

osa ja eri rahvaste

kultuuri

tutvustajat;

tõlgendab,

analüüsib ja

mõistab

kirjandusteost kui

erinevate lugude

ja inimsuhete,

elamuste ja

väärtuste allikat

ning erinevate

seisukohtade

loojat;

mõistab ja

aktsepteerib teose

lugemisel

tekkivate

seisukohtade

paljusust,

väärtustab

erinevaid ideid ja

kujutamisviise;

väljendab end

korrektselt

suuliselt ja

kirjalikult,

jutustab

kokkuvõtvalt

teoses toimunust,

arutleb teoses

kujutatu üle,

kirjutab eriliigilisi

omaloomingulisi

töid;

kasutab vajaliku

teabe

hankimiseks eri

allikaid,

sealhulgas

sõnaraamatuid ja

internetti.
























8. Digipädevus







Ainekava

Vene keel 2. Klass

Õppeaine maht 3 tundi nädalas alates II poolaastast/ 52,5 tundi aastas

Õppesisu ja tulemused

Õpilane

1) jutustab teksti ümber detailselt või lühidalt lihtsa plaani järgi, küsimustele vastates ja

märksõnade varal;

2) kommenteerib õpiülesannete täitmist ning arutab neid rühma-ja paaristööna;

3) loeb tekste selgelt, mõtestatult, ilmekalt, vigadeta ja õige intonatsiooniga ning vastavuses vene

kirjakeele hääldusnormidega;

4) loeb iseseisvalt ülesandeid ja juhendeid ning täidab neid;

5) kirjutab kalligraafiliselt ümber trüki-ja käsikirjalist teksti;

6) kirjutab etteütlust, milles esinevad õpitud ortogrammid ja punktogrammid;

7) koostab ning kirjutab lihtsaid jutustavaid ja kirjeldavaid tekste.

Kuulamine

1) määrab sõna häälikulise koostise, eristab täis-ja kaashäälikuid ning palataliseeri

tud ja palataliseerimata kaashäälikuid;

2) määrab foneetiliste sõnade piirid, liigendab sõna silpideks;

3) eristab kõnevorme (dialoog, monoloog), kõnetüüpe (kirjeldus, jutustus, arutlus) ning žanre

(luuletus, jutustus, muinasjutt);

4) saab aru õpetaja suulistest juhistest

Suuline kõne

1) hääldab õigesti ja selgelt häälikuid ning häälikuühendeid sõnades;

2) koostab ning hääldab õige intonatsiooniga väit-, küsi-ja käsklauseid;

3) arendab vestlust oma elus juhtunust, loetust ja nähtust;

4) koostab lihtsaid jutustavaid ja kirjeldavaid ning ka arutlevaid tekste;

5) loeb peast luule-ja proosatekste.

Lugemine

1) täidab ülesandeid, kus tuleb valikuliselt lugeda sõnu, sõnaühendeid, lauseid, tekstikatkeid;

2) loeb iseseisvalt mitmes žanris tekste ning saab neist aru;

Kirjutamine

1) kirjutab vajaliku info vihikusse, päevikusse ja tahvlile ning vormistab selle korrektselt;

2) tähistab kaashäälikute palatalisatsiooni kirjas õigesti (tähtede и, е, ё, ю, я ja ь abil);

3) vormistab grammatikaülesanded õigesti;

4) kirjutab ümberjutustusi plaani ja märksõnade järgi, etteütlusi ning lihtsaid kirjandeid;

5) oskab oma kirjalikke töidparandada.

ÕPPESISU

Üldteadmised vene keelest (3 tundi)

Keele roll inimese elus. Keel kui peamine suhtlusvahend.

Graafika. Foneetika. Ortoeepia (20 tundi)

Tähestik. Hääliku ja tähe suhe. Vene keele täis-ja kaashäälikute süsteem: rõhulised ja rõhutud

täishäälikud, helilised ja helitud kaashäälikud, palataliseeritud ja palataliseerimata

kaashäälikud.Paaris-ja paaritud kaashäälikud: helilised ja helitud, palataliseeritud ja

palataliseerimata.Tähtede е, ё, ю, я funktsioonid. Rõhk.

Leksikoloogia ja fraseoloogia (10 tundi)

Leksika ehk keele sõnavara. Sõna kui keeleühik. Sõna tähendus. Ühe- ja mitmetähenduslikud

sõnad. Sõna otsene ja ülekantud tähendus.

Sünonüümid. Antonüümid. Mitmetähenduslikud sõnad. Homonüümid.

Morfeemika (sõna koostis) ja sõnamoodustus (5 tundi)

Morfeem kui keeleühik. Morfeemide liigid: juur, eesliide, sufiks, muutelõpp. Samatüvelised sõnad.

Sõnatüvi.

Süntaks. Lause (10 tundi)

Lause kui süntaksi põhiühik ja kui minimaalne kommunikatiivne üksus.

Lause põhitunnused.

Lause pealiikmed. Lause grammatiline põhi.

Liht-ja laiendatud laused.

Tekst (20 tundi)

Tekst kui kommunikatsiooniüksus. Teksti sidusus.Pealkiri, põhiidee, teksti plaan. Lõik.

Tekstide mitmekesisus: muinasjutt, mõistatus, vanasõnad ja kõnekäänud, jutustus, luuletus, näidend,

teadaanne, õnnesoov, kutse, juhend.Eri tüüpi ja žanri kirjandusteosed on esindatud õppekirjanduse

tekstidena ning valitakse vabaks

lugemiseks vene, eesti ja välisautorite teoste seast.

Kordamine (2 tundi)











emakeeles;








Ainekava

Vene keel 3. Klass

Õppeaine maht 88 tundi aastas

ÕPPESISU JA TAOTLETAVAD ÕPITULEMUSED


Keele roll inimese elus. Sõnastik kui teatmekirjanduse liik. Tutvumine sõnastike tüüpidega.

Graafika. Foneetika. Ortoeepia (8 tundi)

Vene keele täis- ja kaashäälikute süsteem: rõhulised ja rõhutud täishäälikud, helilised ja helitud

kaashäälikud, palataliseeritud ja palataliseerimata kaashäälikud. Paaris-ja paaritud kaashäälikud:

helilised ja helitud, palataliseeritud ja palataliseerimata.

Tähtede е, ё, ю, я funktsioonid. Sõnarõhu rasked juhud. Intonatsioon ja loogiline rõhk.


Leksika ehk keele sõnavara. Sõna kui keeleühik. Sõna tähendus. Ühe- ja mitmetähenduslikud

sõnad. Sõna otsene ja ülekantud tähendus. Sünonüümid. Antonüümid. Mitmetähenduslikud sõnad.

Homonüümid.

Fraseologismid.Vene keele seletussõnastik. Vene keele antonüümide sõnastik. Vene keele

sünonüümide sõnastik.

Morfeemika ja sõnamoodustus (8 tundi)

Morfeem kui keeleühik. Morfeemide liigid: juur, eesliide, sufiks, muutelõpp. Samatüvelised sõnad.

Sõnatüvi. Sõnamoodustus-ja sõnamuutemorfeemid. Sõnamoodustusviisid

Morfoloogia (40 tundi)

Nimisõnad

Üldiseloomustus. Üld-ja pärisnimed. Elusolendeid ning elutuid esemeid ja nähtusi märkivad

nimisõnad.

Nimisõnade sugu. Nimisõnade ainsus ja mitmus. Nimisõnad, mis esinevad ainult ainsuse või

mitmuse vormis. Nimisõnade käänamine. Vene keele käänete süsteem. Nimisõna põhilised

süntaktilised funktsioonid sõnaühendis ja lauses.

Omadussõna

Üldiseloomustus. Omadussõna sugu, arv ning kääne. Omadussõna ühildumine nimisõnaga

soovormis,

arvus ja käändes. Esmased teadmised omadussõna täis-ja lühivormide kohta. Omadussõna põhilised

süntaktilised funktsioonid sõnaühendis ning lauses.

Asesõna

Üldiseloomustus. Asesõna sõnaliikide süsteemis. Isikulised asesõnad kui sidususvahendid lauses ja

tekstis.

Tegusõna

Üldiseloomustus. Tegevusnimi (infinitiiv) ja tegusõna isikulised vormid. Tegusõna ajavormid.

Tegusõnade pööramine olevikus ja tulevikus. Tegusõnade pööramine minevikus. Tegusõna

põhilised süntaktilised funktsioonid sõnaühendis ja lauses.

Süntaks

Sõnaühend. Sõnaühend kui süntaktiline ühik. Sõnaühendi põhisõna ja laiend. Lause põhitunnused.

Lause pealiikmed. Lause grammatiline põhi. Liht-ja laiendatud laused.

Lause kõrvalliikmed: täiend, sihitis, määrus.

Lauseliigid suhtluseesmärgi järgi: väit-, käsk-ja küsilaused. Lauseliigid tundevärvingu järgi:

mittehüüd- ja hüüdlaused.

Ortograafia ja interpunktsioon (10 tundi)

Ortogrammi mõiste. Täis-ja kaashäälikute õigekiri sõna juurmorfeemis. Tähtede ъ ja ь kasutamine.

Täishäälikute õigekiri tähtede ж, ч, ш, щ ja ц järel.

Tegusõna 2. pöörde muutelõppude õigekiri. не õigekiri tegusõnadega. Eessõnade õigekiri.

Interpunktsioon: kirjavahemärgid loetelu puhul ja lause lõpus.

Kordamine (8 tundi)

ÕPITULEMUSED

Õpilane

1) jutustab teksti ümber detailselt või lühidalt lihtsa plaani järgi, küsimustele vastates ja

märksõnade varal;

2) oskab määrata kuuldud teksti teemat ja põhiideed;

3) kommenteerib õpiülesannete täitmist ning arutab neid rühma- ja paaristööna;

4) loeb tekste selgelt, mõtestatult, ilmekalt, vigadeta ja õige intonatsiooniga ning vastavuses vene

kirjakeele hääldusnormidega;

5) loeb iseseisvalt ülesandeid ja juhendeid ning täidab neid;

6) kirjutab kalligraafiliselt ümber trüki-ja käsikirjalist teksti;

7) kirjutab etteütlust, milles esinevad õpitud ortogrammid ja punktogrammid;

8) koostab ning kirjutab lihtsaid jutustavaid ja kirjeldavaid tekste.

Kuulamine

1) määrab sõna häälikulise koostise, eristab täis-ja kaashäälikuid ning palataliseeritud ja

palataliseerimata kaashäälikuid;

2) määrab foneetiliste sõnade piirid, liigendab sõna silpideks

3) liigitab lauseid suhtluseesmärgi (väit-, küsi-ja käsklaused) ning tundevärvingu (hüüd -ja

mittehüüdlaused) põhjal;

4) eristab kõnevorme (dialoog, monoloog), kõnetüüpe (kirjeldus, jutustus, arutlus) ning žanre

(luuletus, jutustus, muinasjutt);

5) määrab audioteksti teema ja peamise mõtte;

6) saab aru õpetaja suulistest juhistest.

Suuline kõne

1) hääldab õigesti ja selgelt häälikuid ning häälikuühendeid sõnades;

2) koostab ning hääldab õige intonatsiooniga väit-, küsi- ja käsklauseid;

3) arendab vestlust oma elus juhtunust, loetust ja nähtust;

4) koostab lihtsaid jutustavaid ja kirjeldavaid ning ka arutlevaid tekste;

5) loeb peast luule -ja proosatekste.

Lugemine

1) täidab ülesandeid, kus tuleb valikuliselt lugeda sõnu, sõnaühendeid, lauseid, tekstikatkeid;

2) loeb iseseisvalt mitmes žanris tekste ning saab neist aru;

3) loeb tabeleid, diagramme, skeeme ja tingtähiseid paberilt ning arvutist.

Kirjutamine

1) kirjutab vajaliku info vihikusse, päevikusse ja tahvlile ning vormistab selle korrektselt;

2) tähistab kaashäälikute palatalisatsiooni kirjas õigesti (tähtede и, е, ё, ю, я ja ь abil);

3) vormistab grammatikaülesanded õigesti;

4) kirjutab ümberjutustusi plaani ja märksõnade järgi, etteütlusi ning lihtsaid kirjandeid;

5) oskab oma kirjalikke töid parandada











emakeeles;








Ainekava

Vene keel 4.klass

Õppeaine maht 105 tundi õppenädalas

ÕPPE SISU JA TAOTLETAVAD ÕPITULEMUSED

Üldteadmised vene keele kohta (2 tundi)

Vene keelt uuriv teadus, selle põhiosad.

.

Foneetika. Graafika. Ortoeepia (10 tundi)

Foneetiline transkriptsioon. Vene keele hääldusnormid

Morfeemika (sõna koostis) ja sõnamoodustus (13 tundi)

Täis-ja kaashäälikute vaheldumine sõna juurmorfeemis. Põhilised sõnamoodustusviisid:

prefiksiline, sufiksiline, prefiksilis-sufiksiline, sufiksita, sõnade liitmine.


Sünonüümid. Antonüümid. Homonüümid. Oma-ja laen sõnad. Vananenud sõnad ja neologismid.

Neutraalsed ja stiilivärvinguga sõnad. Fraseoloogia kui leksikoloogia osa.


Sõna grammatiline tähendus. Sõnaliikide süsteem vene keeles.

Nimisõna.Nimisõna süntaktilised funktsioonid. Nimisõnade kõnes kasutamise normid.

Omadussõna. Omadussõnade täis-ja lühivormid.Omadussõna süntaktilised funktsioonid.

Omadussõnade kõnes kasutamise normid.

Asesõna. Asesõnade käänamine.Asesõna süntaktilised funktsioonid. Asesõnad kui lausete sidususe

vahend.

Tegusõna

Tegusõnade pööramine. Tegusõnade süntaktilised funktsioonid. Tegusõna kõnes kasutamise normid.

Määrsõna

Määrsõna süntaktilised funktsioonid.

Süntaks. Lause. Koondlaused. Kokkuvõtvad sõnad koondlauses. Kiilsõna mõiste. Üte. Otsekõne.

Tekst (3 tundi)

Lugemispäevik esitatakse õppeaines eesti keel. Üks raamat tuleb õppeaastas läbi lugeda vene

keeles.

Ortograafia ja interpunktsioon (16 tundi)

Ortograafia. Täis-ja kaashäälikute õigekiri sõna lihttüves. Täis-ja kaashäälikute õigekiri eesliidetes.

Sufiksite õigekiri eri sõnaliikidesse kuuluvates sõnades. Sõnalõppude õigekiri eri sõnaliikidesse

kuuluvates sõnades. Interpunktsioon

Vahemärgid koondlausetes ning lausetes sõnadega. Vahemärgid otsekõnega lausetes

ÕPITULEMUSED

1) analüüsib vastavalt õppesisule keeleühikuid ning rakendab omandatud teadmisi kõnepraktikas;

2) eristab kuulmise järgi žanrilt ja tüübilt erinevaid tekste, saab aru tekstide sisust, täidab audioteksti

mõtestamisega seotud ülesandeid;

3) loeb tekste ilmekalt, järgides vene keele hääldusnorme;

4) hangib sihipäraselt teavet stiililt ja žanrilt erinevatest tekstidest ning teatmeteostest;

5) järgib kirjalikku teksti reprodutseerides ja luues vene keele norme ning kõneetiketi nõudeid

Kuulamine

1) saab kuulates aru mitmesuguste tekstide sisust;

2) määrab audioteksti teema ja peamise mõtte;

3) täidab audioteksti põhjal mitmesuguseid ülesandeid.

Suuline kõne

1) reprodutseerib tekste nõutavasulatuses (lühike ja täielik ümberjutustus);

2) järgib tänapäeva vene kirjakeele norme;

3) järgib kõneetiketi norme;

4) kasutab keelevahendeid vastavalt suhtlusolukorrale.

Lugemine

1) loeb teksti ilmekalt, õige intonatsiooniga ning vene kirjakeele hääldusnormide järgi;

2) loeb tabeleid, saab aru diagrammidest, skeemidest ja tingtähistest ning kasutab neid oma teksti

ette valmistades;

3) kasutab tekstiga töötades eri lugemisviise;

4) hangib sihikindlalt teavet teatmeteostest

Kirjutamine

1) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ning kirjavahemärgistab õigesti õpitud

punktogrammidega laused;

2) reprodutseerib kirjalikult tekste nõutava kokkuvõtlikkusega (plaan, ümberjutustus);

3) redigeerib lihtsamaid tekste;

4)oskab teksti luues kasutada teatmeteoseid.





















omandatud teadmisi ja oskusi; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid

ellu viia;

8. Digipädevus




Ainekava

Vene keel 5. klass

Õppeaine maht 105 õppetundi aastas

ÕPPESISU JA OODATAVAD ÕPITULEMUSED

Eristab kuulmise järgi žanrilt ja tüübilt erinevaid tekste, saab aru tekstide sisust, täidab audioteksti

mõtestamisega seotud ülesandeid.

Reprodutseerib ning loob suuliselt dialoogilisi ja monoloogilisi tekste, kasutades keelevahendeid

kooskõlas suhtlusolukorra ja vene keele normidega.

Kuulamine

1) saab kuulates aru mitmesuguste tekstide sisust;

2) määrab audioteksti teema ja peamise mõtte.

Suuline kõne

1) loob dialoogilisi ja monoloogilisi tekste (kirjeldus, jutustus, arutlus), pidades silmas teksti

ülesehituse reegleid;

2) esitab oma mõtteid järjekindlalt, loogiliselt ja sidusalt ning teemale ja suhtlusolukorrale vastavalt.

Lugemine

1) loeb mõtestatult, tunneb ära stiililt ja žanrilt erinevad tekstid ning täidab nende põhjal ülesandeid

2) eristab kuulmise järgi žanrilt ja tüübilt erinevaid tekste, saab aru tekstide sisust, täidab audioteksti

mõtestamisega seotud ülesandeid;

3) reprodutseerib ning loob suuliselt dialoogilisi ja monoloogilisi tekste, kasutades keelevahendeid

kooskõlas suhtlusolukorra ja vene keele normidega.

Kirjutamine

1) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ning kirjavahemärgistab õigesti õpitud

punktogrammidega laused;

2) järgib kirjalikku teksti luues vene kirjakeele grammatikanorme;

3) reprodutseerib kirjalikult tekste nõutava kokkuvõtlikkusega (plaan, ümberjutustus);

ÕPPESISU

Eelnevalt õpitud materjali meenutamine ja kordamine. (10 tundi)

Nimisõna (20 tundi)

Mees-ja naissoost isikuid tähistavad nimisõnad. Käänduvad, e

bareeglipäraselt käänduvad ning käändumatud nimisõnad. Käändevormideta nimisõnade sugu ja

arv. Nimisõna süntaktilised funktsioonid. Nimisõnade kõnes kasutamise normid.

Omadussõna (20 tundi)

Kvalitatiivsed, relatiivsed ning possessiivsed omadussõnad. Omadussõnade võrdlusastmed.

Omadussõnade täis -ja lühivormid. Omadussõna süntaktilised funktsioonid. Omadussõnade kõnes

kasutamise normid.

Arvsõna (10 tundi)

Arvsõnade käänamine. Arvsõnade kõnes kasutamise normid.

Asesõna (10 tundi)

Asesõnade käänamine. Asesõna süntaktilised funktsioonid. Asesõnad kui lausete sidususe vahend.

Tegusõna (30 tundi)

Perfektiivsed ja imperfektiivsed tegusõnad. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Isikuta

tegusõnad.Tegusõna kõneviisid. Te gusõnade pööramine. Ebareeglipäraselt pöörduvad

tegusõnad.Tegusõnade süntaktilised funktsioonid. Tegusõna kõnes kasutamise normid. Kesksõna

(partitsiibi) ja tegusõna des-vormi (gerundiumi) mõiste

Kordamine (5 tundi)






















ellu viia;

8. Digipädevus




Ainekava

Vene keel 6. klass


ÕPPE SISU JA TAOTLETAVAD ÕPITULEMUSED

Hangib sihipäraselt teavet stiililt ja žanrilt erinevatest tekstidest ning teatmeteostest.

Järgib kirjalikku teksti reprodutseerides ja luues vene keele norme ning kõneetiketi

nõudeid.

Kuulamine

1) eristab vormilt erinevaid suulisi tekste (monoloog, dialoog, polüloog), kõnetüüpe (puhtad

ja segatüübid) ning žanre (vestlus, reklaam, instruktsioon, teade);

2) täidab audioteksti põhjal mitmesuguseid ülesandeid.

Suuline kõne

1) järgib tänapäeva vene kirjakeele norme;

2) järgib kõneetiketi norme;

3) kasutab keelevahendeid vastavalt suhtlusolukorrale.

Lugemine

1) loeb mõtestatult, tunneb ära stiililt ja žanrilt erinevad tekstid ning täidab nende põhjal

ülesandeid;

2) loeb tabeleid, saab aru diagrammidest, skeemidest ja tingtähistest ning kasutab neid oma

teksti ette valmistades;

Töö tekstiga

1) kasutab tekstiga töötades eri lugemisviise;

2) hangib sihikindlalt teavet teatmeteostest.

Kirjutamine

1) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ning kirjavahemä

rgistab õigesti õpitud punktogrammidega laused;

2) järgib kirjalikku teksti luues vene kirjakeele grammatikanorme;

3) väljendab kirjalikult oma mõtteid vabalt ja selgelt, järgib teksti koostamise reegleid

(järjekindlus, loogilisus, sidusus, vastavus teemale jt) ning kõneetiketi norme;

4) loob tekste mitmes stiilis ja žanris (traditsiooniline ja elektronkiri, avaldus, seletuskiri,

allkirjastatud tõend);

5) redigeerib lihtsamaid tekste;

6) oskab teksti luues kasutada teatmeteoseid.

ÕPPESISU

Kordamine, eelnevate teadmiste meenutamine (5 tundi)

Määrsõna ( 5 tundi)Määrsõnade liigid. Määrsõna süntaktilised funktsioonid. Rõhumäärsõnad.

Rõhumäärsõnade tähendus.

Eessõna (3 tundi) Tuletatud ja mittetuletatud eessõnad. Liht-ja liiteessõnad.

Sidesõna. (5 tundi) Rinnastavad ja alistavad ning liht-ja liitsidesõnad.Hüüdsõnad kui eriline

sõnaliik Hüüdsõnade põhifunktsioonid.

Onomatopoeetilised sõnad (2 tundi) Üldiseloomustus.

Süntaks (15 tundi) Sõnaühend Rinnastus-ja alistusseos. Peamised sõnaühendite liigid põhisõna

morfoloogiliste omaduste järgi:nimisõnalised, tegusõnalised, määrsõnalised sõnaühendid.

Lause (30 tundi)

Lause kui süntaksi põhiühik ja kui minimaalne kommunikatiivne ühik. Peamised aluse

väljendamise viisid. Lihtöeldis. Koondlaused. Kokkuvõtvad sõnad koondlauses.Kiilsõna mõiste.

Üte. Otsekõne.

Tekst (10 tundi)

Leksikaalsed sidususvahendid. Põhilisi funktsionaalseid stiile esindavad tekstid (ilukirjanduslik,

publitsistlik, teaduslik, ametlik,kõnekeelne stiil). Tekstiliigid: instruktsioon, seletuskiri,

komplitseeritud instruktsioon, autobiograafia, reklaam, SMS-teade, jutustus, luuletus, näidend.

Kommunikatsioon internetis (jututuba, foorum, blogi) ja seal kasutatavad tekstiliigid.

Ortograafia (20 tundi)

Täis-ja kaashäälikute õigekiri sõna lihttüves. Täis-ja kaashäälikute õigekiri eesliidetes. Sufiksite

õigekiri eri sõnaliikidesse kuuluvates sõnades.

Sõnalõppud e õigekiri eri sõnaliikidesse kuuluvates sõnades. Н ja нн eri sõnaliikidesse kuuluvates

sõnades.Lahku -ja kokkukirjutamine ning sidekriipsu kasutamine eri sõnaliikidesse kuuluvates

sõnades. Не ja ни kokku-ja lahkukirjutamine eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnadega. Määrsõnade

õigekiri. Eessõnade, sidesõnade ja rõhumäärsõnade õigekiri.

Interpunktsioon Kirjavahemärkide süsteem vene keeles. Vahemärkide funktsioonid. Üksikud ja

paarisvahemärgid. Vahemärkide kombinatsioonid.Vahemärgid lihtlauses (mõttekriips aluse ja

öeldise vahel, mõttekriips väljajättelises lauses).Vahemärgid koondlausetes ning lausetes sõnadega,

mis ei ole grammatiliselt lauseliikmetega seotud.Vahemärgid otsekõnega lausetes.

Kordamine tasemetööks (10 tundi)

Taotletavad pädevused 6. Klassi lõpuks





















ellu viia;

8. Digipädevus




Ainekava

Vene keel 7. Klass



Klassi lõpetaja analüüsib vastavalt õppesisule kõigi keeletasandite ühikuid; kasutab omandatud

keeleteadmisi oma kõneoskuse arendamiseks; oskab analüüsida teksti sisu.

Kuulamine

1) kuulates eri žanridesse kuuluvaid tekste, saab aru teksti sisust, tunnetab selle keelelist

omapära ja stiilikuuluvust;

2) mõistab kuulatava teksti sisu, määrab teksti teema ja põhilise mõtte

Suuline kõne

1) jutustab lähteteksti ümber rohkem või vähem kokkusurutult;

2) formuleerib probleemi, väljendab ja argumenteerib oma arvamust, teeb järeldusi.

Lugemine

1) loeb ja analüüsib mitmesuguseid tekste.

Kirjutamine

1) loob ja vormistab korrektselt eri tüüpi tekste, kasutades keelevahendite rikkust ning järgides

keelenorme;

2) formuleerib probleemi kirjalikult, väljendab oma arvamust ja argumenteerib seda, teeb

järeldusi.

ÕPPESISU

Üldteadmised vene keelest ( 5 tundi)

Vene keel maailma teiste keelte seas. Slaavi keeled. Keel kui arenev nähtus. Keelesõnastike

peamised liigid.

Foneetika. Ortoeepia (10 tundi)

Sõnarõhu rasked juhud. Ortoeepiasõnastikud.


Tegusõna vormid

1)Kesksõna

Kesksõna grammatilised tunnused. Tegusõna ja omadussõna tunnused kesksõnal.Oleviku ja

mineviku kesksõnad. Aktiivi ja passiivi kesksõnad.Passiivi kesksõna täis-ja

lühivormid.Kesksõnaühendid.Kesksõna süntaktilised funktsioonid.Kesksõna kõnes kasutamise

normid.

2)Gerundium (des-vorm) Gerundiumi määr-ja tegusõnalised tunnused.

Perfektiivne gerundium ja des-gerundium (imperfektiivne aspekt).Gerundiumiga

sõnaühendid.Gerundiumi süntaktilised funktsioonid.Gerundiumi kõnes kasutamise normid.

Süntaks (11 tundi)

Sõnaühend. Alistusseose liigid (ühildumine, rektsioon, külgnemine).

Sõnade ühendamise normid (leksikaalsed, grammatilised, stilistilised).

Lause (10 tuni)

Aluse tekstifunktsioonid.Liitöeldis (nimi-ja tegusõnaline).Öeldise tekstifunktsioonid. Lause

kõrvalliikmed: täiend (ühilduv, mitteühilduv; lisand), sihitis (otse-ja kaudsihitis), määruse liigid.

Kordamine (5 tundi)
























8. Digipädevus







Ainekava

Vene keel 8. klass



Klassi lõpetades:

1) tunnetab õpilane tüübilt, stiililt ja ћanrilt erinevate tekstide keelelist omapära.

2) loob ja mõistab tüübilt, stiililt ning žanrilt erinevaid suulisi ja kirjalikke tekste;

3) on omandanud redigeerimiskogemuse ning annab loodud tekstile hinnangu.

Kuulamine

1) eristab vormilt (monoloog, dialoog, polüloog), kõnetüübilt (puhtad ja segatüübid) ning žanrilt

(intervjuu, diskussioon, teadaanne) erinevaid suulisi tekste.

Suuline kõne

1) loob suulist teksti monoloogi ja dialoogi vormis, võttes arvesse olukorda ja adressaadieripära

ning kasutades sobivaid keelevahendeid;

2) järgib kirjakeele norme.

Lugemine

1) eristab lugedes fakte ja arvamusi ning peamist ja teisejärgulist infot;

2) loeb keerukaid tabeleid, diagramme, skeeme ja tinglikke tähiseid ning kasutab neid oma teksti

ette valmistades.

Kirjutamine

1) kirjutab arutlevat, kirjeldavat ja jutustavat laadi kirjandeid;

2) kirjutab uurimuse ja lühiettekande teksti;

3) koostab referaadi, avalduse ning iseloomustuse teksti ette valmistades.

ÕPPESISU


Keel kui arenev nähtus. Keelesõnastike peamised liigid.

Foneetika. Ortoeepia ( 5 tundi)

Sõnarõhu rasked juhud. Ortoeepiasõnastikud

Ortograafia (8 tundi)

Sufiksite õigekiri eri sõnaliikide sõnades.Sõnalõppude õigekiri eri sõnaliikide sõnades.н ja нн

õigekiri eri sõnaliikide sõnades.не kokku-ja lahkukirjutamine kesksõnade ning gerundiumiga.

Süntaks (30 tundi)

Täis-ja väljajättelised laused. Kahe ja ühe pealiikmega laused. Ühe pealiikmega lausete

tüübid.Lihtlause laiendamine (samaliigilised lauseliikmed, lauselühendid, sõnad ja

konstruktsioonid, mis lauseliikmete hulka ei kuulu). Samaliigilised lauseliikmed. Lauseliikmete

(täiendi, lisandi, määruse, sihitise) kirjavahemärkidega eraldamine. Kaudne kõne. Otse-ja

kaudkõnega lausete sünonüümsus. Tsiteerimisviisid

Tekst (20 tundi)

Lausete ja tekstiosade vaheliste mõtteseoste väljendamise vahendid. Mõttesiirded lausete ja

tekstiosade vahel. Lausete grammatilised seosed.

Kordamine (5 tundi)
























8. Digipädevus







Ainekava

Vene keel 9. Klass

Õppeaine maht 70 tundi aastas


9. klassi õpilane

1) arvestab suhtluses öeldu eesmärki, kommunikatsiooni tingimusi ja adressaati, kasutab sobivaid

keelevahendeid ning järgib kirjakeele norme;

2) hangib infot mitmesugustest allikatest (sh elektroonilistest), kasutab eri tüüpi sõnastikke ja muid

vajalikke teatmeteoseid.

Kuulamine

1)täidab audioteksti põhjal mitmesuguseid suulisi ülesandeid.

Suuline kõne

1) valdab kõnekultuuri,

2) formuleerib probleemi, väljendab ja argumenteerib oma arvamust, teeb järeldusi,

3) järgib kirjakeele norme.

Lugemine

1)hangib teavet mitmesugustest kirjalikest allikatest.

Kirjutamine

1) hindab oma tekste koostades kriitiliselt internetis leiduvaid analoogseid tekste;

2) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ning kirjavahemärgistab õigesti

õpitudpunktogrammidega lauseid

3) on omandanud teksti redigeerimise oskuse.

ÕPPESISU

Liitlause (35 tundi)

Tunnused. Lauseliikmete kirjavahemärkidega eraldamise reeglid.

Kirjavahemärgid (15 tundi)

Lauseliikmetega grammatiliselt sidumata sõnade puhul. Võrdlustarindid. Kirjavahemärgid

liitlauses: rindlauses, põimlauses, sidesõnata lauses ning erinevate seoseliikidega liitlauses.Mõiste

autori kirjavahemärgid.

Kordamine(4.-8. kl) (20 tundi)

1.Vene keele hääldusnormi

2.Põhilised sõnamoodustusviisid.

3.Leksikoloogia ja fraseoloogia

4.Käänduvad, ebareeglipäraselt käänduvad ning käändumatud nimisõnad.

5.Tegusõnade pööramine

6. не ja ни kokku-ja lahkukirjutamine eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnadega.

7.Määrsõnade õigekiri.

8.н ja нн eri sõnaliikidesse kuuluvates sõnades

9.Oleviku ja mineviku kesksõnad. Aktiivi ja passiivi kesksõnad.

10.Gerundiumiga sõnaühendid.

11.Lauseliikmete (täiendi, lisandi,määruse, sihitise) kirjavahemärkidega eraldamine
























8. Digipädevus







Documents

koplikool.eekoplikool.ee/dokumendid/2015/pk/LISA1.doc · Web viewAinevaldkonna õppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt õpitakse 1.–9. klassini, kirjandust 5.–9. klassini