Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Ainevaldkond „Keel ja kirjandus“
Üldalused
1.1. Keele- ja kirjanduspädevus
Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes
eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste
ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja
iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja
keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb
vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;
2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana;
3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse;
4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja
kujunenud keelekasutustavasid;
5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel;
6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada
meedias ja internetis pakutavat teavet;
7) väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahva pärimuskultuuri ja
traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust;
8) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab selle kunstilisi väärtusi;
9) loeb eakohast väärtkirjandust, kujundades kirjanduse kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning
rikastades mõtte- ja tundemaailma;
10) suudab kujundada ja väljendada isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste inimeste
arvamust;
11) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest, kasutab sõna- ja käsiraamatuid.
Ainevaldkonna õppeained ja nende maht
Ainevaldkonna õppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt õpitakse 1.–9. klassini, kirjandust
5.–9. klassini. Keelekümblusklasside õpilased õpivad vene keelt emakeelena alates 2. Klassi II
poolaastast kuni 9. klassini.
Arvestuslikud nädalatunnid jagunevad kooliastmete ja ainete kaupa järgmiselt:
I kooliaste: eesti keel 19 nädalatundi, vene keel emakeelena 5,5 nädalatundi
1. klass, eesti keel – 7 tundi , keelekümblus – 7 tundi
2. klass, eesti keel – 7tundi , keelekümblus - 6 tundi
2 klass, vene keel (keelekümblusklassidele) – 3 tundi alates II poolaastast
3. klass, eesti keel – 6 tundi, keelekümblus – 6 tundi
3 klass, vene keel (keelekümblusklassidele) – 2,5 tundi
II kooliaste: eesti keel – 11 nädalatundi, kirjandus – 4 nädalatundi, vene keel emakeelena 9
nädalatundi
4. klass, eesti keel – 5 tundi, keelekümblus – 4 tundi
4. klass, vene keel (keelekümblusklassides)– 3 tundi nädalas
5. klass, eesti keel – 3 tundi , kirjandus – 2 tundi, keelekümblus – eesti keel 3 tundi, kirjandus 2
tundi
5. klass, vene keel (keelekümblusklassides)– 3 tundi nädalas
6. klass, eesti keel – 3 tundi, kirjandus – 2 tundi, keelekümblus – eesti keel - 4 tundi, kirjandus - 2
tundi
6. klass, vene keel (keelekümblusklassides)– 3 tundi nädalas
III kooliaste eesti keel – 6 nädalatundi, kirjandus – 6 nädalatundi, vene keel emakeelena 6
nädalatundi
7. klass, eesti keel – 2 tundi, kirjandus - 2 tundi, keelekümblus – eesti keel 4 tundi, kirjandus – 2
tundi
7. klass, vene keel (keelekümblusklassides)– 2 tundi nädalas
8. klass, eesti keel – 2 tundi, kirjandus – 2 tundi, keelekümblus – eesti keel 4 tundi, kirjandus – 2
tundi
8. klass, vene keel (keelekümblusklassides)– 2 tundi nädalas
9. klass, eesti keel – 2 tundi, kirjandus – 2 tundi, keelekümblus – eesti keel 4 tundi, kirjandus – 2
tundi
9. klass, vene keel (keelekümblusklassides)– 2 tundi nädalas
Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja. Keele valdamine kõnes ja kirjas on inimese
mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldus. Eesti keele hea
valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes. Ainevaldkonna õppeainetes omandavad
õpilased keele- ja kirjandusteadmisi ning saavad lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi.
Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest põhikooli lõpuks teadlik, aktiivne ja
vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase
emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut, kuid ka tema identiteedi
ja enesetunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut. 1.– 4. klassis arendatakse eesti
keele õppes kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine) ja
õigekeelsust. Osaoskusi ja õigekeelsust arendatakse nii teabe- ja tarbetekstide kui ka
ilukirjandustekstide lugemise,jutustamiseja kirjutamise kaudu.
Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis ning
keeleliste osaoskuste arendamine. Kirjandustundides kujundatakse õpilaste kirjandushuvi ja
lugejavõimeid ning kõlbelis-emotsionaalset arengut loetud kirjandusteoseid mõtestades, kuid
vaadeldakse ka ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust.
Ainevaldkonnasisese lõimingu põhialus on avar tekstikäsitlus, mis hõlmab nii suulisi kui ka
kirjalikke tarbe- ja ilukirjandustekste, samuti pildilisi, graafilisi ning teist liiki tekste.
Ainevaldkonna õppeainete koostoimes omandatakse teiste õppeainete õppimiseks vajalikke
kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ning oskus oma mõtteid
väljendada. Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse teksti- ja
õigekeelsusõpetuse kaudu. Eesti keelt ja kirjandust õppides omandab õpilane keelelise suhtluse
oskused ja vilumused, õpib oma mõtteid ning tundeid väljendama, kuuldut ja loetut analüüsima
ning kogutud teavet üldistama. Kirjanduslike tekstide lugemine ja käsitlemine tundides avardab
õpilaste kultuuri- ja elukogemust, rikastab sõnavara, soodustab kirjandushuvi ning lugejavõimete ja
isiksuse arengut. Keeleliste osaoskuste lõimimise tulemusel arenevad õpilaste mõtlemisvõime,
suhtlusoskus ja enesetunnetus. Õpilased on võimelised eetiliselt, olusid ja partnerit arvestades
suhtlema, teadlikumalt õppima ja tegutsema.
Keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina – eesti keele kui teise
keele paremaks omandamiseks. Eesti keelt õpitakse seda aktiivselt kasutades, sh erinevaid aineid
õppides ja tegelustes osaledes. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles
kui ka eesti keeles. Eesmärgiks on arendada suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning mõtestatud
lugemisoskust eesti keeles. Oluline oskus on oma mõtteid eesti keeles edasi anda, aga eesmärgiks
on ka kujutlusvõime, loovuse, argumenteerimis- ja kuulamisoskuseoksuse arendamine. Keel ei ole
ainult eesmärk, vaid eelkõige teadmiste omandamise vahend.
Keelekümbluse metoodika on konstruktivistlikku õpetamise laadi. Seega pooldatakse õpilase enda
arengut lähtuvalt tema kogemustest ja kogemisest. Kõik õpetatu tuleb proovida läbi teha ja ehitada
teadmised olemasolevale infole. Keelekümbluse õpilastele ei ole keel ainult eesmärk, vaid eelkõige
teadmiste omandamise vahend.
Vene keel on mitmekülgne õppeaine, mis sisaldab andmeid vene keele ajaloo, keele arengu,
tänapäevaseisundi ja funktsioneerimise kohta eri valdkondades. Põhialuseks on teadmised keelest
kui süsteemist: foneetilisest, leksikaalsest, morfoloogilisest ja süntaktilisest allsüsteemist ning
tänapäeva vene kirjakeele peamistest normidest. Teksti kui kommunikatsiooni põhiühikut
käsitletakse vene keele õppe vahendina, teksti mõistmist ja loomist – õppe eesmärgina.
I kooliastmes (1.–3. klass) arendab vene keele õpe kõiki kõneliike ning kujundab algteadmisi
foneetikast, ortoeepiast, graafikast, ortograafiast, leksikoloogiast, fraseoloogiast, morfeemikast,
grammatikast ning keelest. Õigekirjaõpe on ühendatud lugemisoskuse arendamisega ja toimub eri
tüüpi tekstide põhjal. Arendatakse teksti analüüsimise oskust (teema sõnastamine, teksti
liigendamine ja pealkirjastamine). Tekstide ümbertöötamine ja loomine toimub õpetaja
juhendamisel.
Vene keele õpetamisel lähtutakse keelekümbluse metoodikast. Kasutatakse erinevaid aktiivõppe
meetodeid ja lõimitakse käsitletavat teemat klassi nädalakavaga. Lõiming on oluline just seetõttu, et
mitmed keele õppimisega seotud teemad läbivad nii vene kui ka eesti keelt nt muinasjutu tunnused,
silbitamine jne. Kui teema on omandatud eesti keeles, siis kulub selle selgitamisele vene keeles
vähem aega ja saab kiiremini edasi liikuda.
Üldpädevuste kujundamine
Pädevus Tegevused
1. Kultuuri- ja väärtuspädevus
Kirjandusõpetuses kujundatakse kõlbelisi ja
esteetilis-emotsionaalseid
väärtusi ning kultuuriväärtuste mõistmist
ilukirjandus- ja aimetekstide kaudu. Keeleõpetus
rõhutab vaimseid ja kultuuriväärtusi: keele kui
rahvuskultuuri kandja tähtsust, keeleoskust kui
inimese identiteedi olulist osa.
Emakeelepäeva tähistamine.
Rahvakalendri sh ka „vana kalendri“
tähtpäevade tutvustamine ja ühine tähistamine.
Luuleõhtu.
Keeleõpetuses väärtustatakse funktsionaalset
kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumist
teabeallikatesse, sh meediasse.
2.Sotsiaalne ja kodanikupädevus
Keele- ja kirjandustundides kasutatava paaris- ja
rühmatöö käigus kujundatakse koostööoskust,
julgustatakse oma arvamust välja ütlema,
kaaslaste ideid tunnustama ja teistega
arvestama, ühiseid seisukohti otsima. Eri laadi
ülesannete kaudu kujundatakse oskust suhelda
eetiliselt ja olusid arvestades nii suuliselt kui ka
kirjalikult, nii vahetult kui ka veebikeskkonnas.
Kodanikupäeva tähistamine.
Paaris- ja rühmatööd keele- ja kirjandustundides.
3.Enesemääratluspädevus.
Tekstide üle arutledes kujundatakse õpilastes
positiivset minapilti.
Õpiolukordades luuakse võimalused suhestuda
käsitletavate teemadega, loovülesannete kaudu
tuuakse esile õpilaste eripärad ja anded,
vormitakse maailmavaade.
Näituse korraldamine
Jutuvõistlus „Mina ja maailm“
4. Õpipädevus
Keele- ja kirjandustundides arendatakse
kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide
mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist,
erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle
kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist
ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.
Funktsionaalse lugemise võistlus.
Eri liiki tekstide koostamine.
5. Suhtluspädevus
Keele- ja kirjandustundides kujundatakse
suulise ja kirjaliku suhtluse oskust,
suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne
mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning
sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade
esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse
ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste
diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele
Dialoogide koostamine ja esitamine.
Sõnavaravõistlus „Sada sõna“
kirjaliku suhtlemise oskusele.
6. Matemaatika-, loodusteaduste ja
tehnoloogiaalane pädevus.
Teabetekstide abil arendatakse oskust
lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt
esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja
mõista tabelite,
skeemide, graafikute ning diagrammidena
esitatud infot ning seda analüüsida, sõnalise
teabega seostada
ja tõlgendada. Vanemates tekstides kasutatud
mõõtühikute teisendamise kaudu edendatakse
arvutusoskust.
Õpitakse eristama teaduslikku teavet
ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust teabest
ning kasutama tehnoloogilisi abivahendeid
tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel.
Info otsimine diagrammidest, graafikutest ja
tabelitest.
7. Ettevõtlikkuspädevus
Ettevõtlikkuse ning vastutustunde kujunemist
toetatakse nii meedia- ja
kirjandustekstidest kui ka igapäevaelust
lähtuvate eakohaste probleemide arutamisega,
nende suhtes seisukoha võtmise ja neile
lahenduste otsimisega nii keele- ja
kirjandustundides kui ka loovtöödes.
Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab
õpilaste
osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste
omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja
kirjandusteadmiste rakendamist ning
täiendamist eri allikatest.
Äriplaani koostamine.
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat,
toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka
Info otsimine internetist.
Usaldusväärse info eristamine
mitteusaldusväärsest.
kogukondades suheldes; leida ja säilitada
digivahendite abil infot ning hinnata selle
asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda
digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide,
multimeediumide loomisel ja kasutamisel;
kasutada probleemilahenduseks sobivaid
digivahendeid ja -võtteid, suhelda ja teha
koostööd erinevates digikeskkondades; olla
teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata
kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja
digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas
samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu
igapäevaelus.
Ainevaldkonna õppeainete lõiming teiste ainevaldkondadega
Ainevaldkond Tegevused lõiminguks
1.Keele ja kirjanduse valdkonna õppeained
toetavad pädevuste saavutamist teistes
valdkondades.
Keele- ja kirjandustundides arendavad õpilased
kõikides õppeainetes vajalikku suulist ja
kirjalikku väljendus- ning suhtlusoskust, õpivad
lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja
tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes
sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad
kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid
keelevahendeid ja õpitud termineid ning sobivat
stiili; õpivad koostama ja vormistama
uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile;
harjuvad kasutama eri liiki sõna- ja
käsiraamatuid.
Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise
ja kasutamise oskusi arendatakse nii keele ja
Tarbetekstide koostamine ja lugemine
Ohutuseeskirjade koostamine tööõpetuse tunniks
kirjanduse
valdkonna kui ka teiste ainete õppes, töötades
sisult erinevate tekstidega, samuti
diskussioonide ja väitluste
kaudu. Lõimingut toetab elementaarsete
õigekirjanõuete järgimine teiste
ainevaldkondade tundides.
2.Võõrkeeled
Eesti/vene keele õpetuse kaudu arendatakse
õpilaste kirjalikku ja suulist eneseväljendus-
ning arutlusoskust, oskust luua tekste ning neist
aru saada. Võõrkeelte õppimisel on abiks
eesti/vene keele tundides omandatud
keelemõisted. Omandatud võõrsõnad toetavad
võõrkeelte õppimist. Maailmakirjanduse
autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi
võõrkeelte õppimise vastu. Õpitavas võõrkeeles
kirjutavate autorite
teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi selle
keele maa ja kultuuri ning ka kirjanduse
originaalkeeles
lugemise vastu.
Sõnaraamatute kasutamine
Emakeelsete sõnade etümoloogia tutvustamine
3. Matemaatika
Õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist
soodustab eesti/vene keele ja kirjanduse tundides
arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja
õppimine toetab korrektse matemaatilise
kirjaoskuse omandamist. Probleemülesannete
lahendamise oskus.
Tekstülesannete koostamine
Arvsõnade õigekiri
Probleemülesannete lahendamine.
4. Loodusained
Loodusteaduslike õppe- ja teabetekstide
mõistmine eeldab head lugemisoskust ja tööd
tekstiga. Kohanimede ning loodusnähtuste ja -
objektide nimetuste õigekirja kinnistatakse
keele- ja
Kohanimede õigekiri
Kaardilugemine
Sõnavaratööd
kirjandustundides. Loodusteemalised tekstid
õppe- ning ilukirjanduses aitavad loodust
tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes
omandatud sõnavara ning
teadmised soodustavad omakorda
kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist ja
kujutluspiltide teket ning võimendavad seeläbi
emotsionaalset mõju lugejale.
5. Sotsiaalained
Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad
maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste
mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes
orienteerumist. Kirjandustekste valides ja
käsitledes peetakse silmas ühiskonnas olulisi
valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja
koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus;
kodanikuühiskond ja rahvussuhted.
Sotsiaalainete õppimise käigus omandatud
teadmised ajaloost, ühiskonna arengust ja
toimimisest ning inimese staatusest ühiskonnas
toetavad kirjandusteoste käsitlemisel
ühiskondlike probleemide ja inimsuhete
mõistmist. Keeletundides õpitakse riikide,
ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute,
ajaloosündmuste nimede õigekirja norme, mida
ajaloo- ja
ühiskonnatundides kinnistatakse konkreetsete
näidete varal.
Ajalootekstidest olulise leidmine.
Ajalooliste ilukirjandusteostega tutvumine.
6. Kunstiained
Kunstiainete õpet toetab lähenemine
kirjandusele kui kunstiainele. Kirjandusteose
analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega
soodustab kunsti väljendusvahendite eripära
mõistmist. Reklaami käsitlemine keeleõppes
eeldab ka visuaalsete ja auditiivsete
Kunstinäituse/teatrietenduse/kino külastamine ja
retsensiooni koostamine.
Reklaami koostamine ja esitamine.
komponentide eritlemist ja analüüsi.
Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava
ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika
emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest
väljendusvahenditest. Kirjanduse ja
muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle
tekst ja esitus.
7. Kehaline kasvatus
Meedia- ja kirjandustekstide valiku kaudu
saadakse elukogemusi. Plakateid ja esitlusi
koostades kujundatakse tervist väärtustavat
eluhoiakut. Väitlustes propageeritakse
tervislikku eluviisi ning
dramatiseeringutes ja rollimängudes saab läbi
mängida mitmesuguseid elulisi olukordi.
Tervislikuma eluviisi juhendi koostamine.
Õppefilmi vaatamine ja analüüs.
8. Tehnoloogia
Õppe- ja teabetekstide kaudu kujundatakse
oskust hinnata tehnoloogia rakendamisega
kaasnevaid võimalusi ja ohte, kasutada eetiliselt
nüüdisaegseid tehnoloogiaid oma õpi-, töö- ja
suhtluskeskkonna kujundamisel ning järgida
tehnilisi vahendeid kasutades ohutus- ning
intellektuaalomandi
kaitse nõudeid.
Internetiohutus ja küberkiusamise vältimine.
Blogi/kodulehe loomine.
Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad
Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad
teemad
Läbivad teemad ülekoolilistes tegevustes
1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine –
taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on
valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle
muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning
kujundama oma elu teadlike otsuste
Erinevate eluvaldkondade tutvustamine
(külalised).
„Teeviida“ külastamine.
kaudu,sealhulgas tegema mõistlikke
kutsevalikuid;
2. Keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse
õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks,
vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks
inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning
väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma
lahendusi keskkonna- ja inimarengu
küsimustele;
RMK matkaraja läbimine.
Kooliümbruse koristamine.
3.Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse
õpilase kujunemist aktiivseks ning
vastutustundlikuks kogukonna- ja
ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna
toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning
kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end
ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses
riigi kultuurilistele traditsioonidele ja
arengusuundadele;
Üritused kodanikupäeva raames.
Riigikogu külastamine
4. Kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase
kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes
mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja
käitumislaadi kujundajana ning kultuuride
muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus
kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga
määratud elupraktikate eripärast ning kes
väärtustab omakultuuri ja kultuurilist
mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja
koostööaldis;
Rahvuste päev.
5. Teabekeskkond – taotletakse õpilase
kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub
Õppekäik raamatukokku.
ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda,
suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida
selles oma eesmärkide ja ühiskonnas
omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;
6. Tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse
õpilase kujunemist uuendusaltiks ja
nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt
kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime
kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja
töökeskkonnas;
Aktsioon „Kooli IT-vahendid korda!“
7. Tervis ja ohutus – taotletakse õpilase
kujunemist vaimselt, emotsionaalselt,
sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks
ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima
tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning
kaasa aitama tervist edendava turvalise
keskkonna kujundamisele;
Spordipäev.
Orienteerumisvõistlus.
8. Väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase
kujunemist kõlbeliselt arenenud nimeseks, kes
tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja
kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja
väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid
eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma
võimaluste piires.
Viisaka käitumise päev.
Lauakommete päev.
Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaines seatud eesmärkidest,
taotletavatest õpitulemustest ja õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja
põhiteemadega;
2) taotletakse, et õpilaste õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas ja jaotub õppeaasta
jooksul ühtlaselt, nii et jääb piisavalt aega ka puhkuseks ja huvitegevuseks;
3) võimaldatakse õpilastel õppida üksi ja koos teistega (paaris- ja rühmatööd), et toetada nende
kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritud
õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad sobiva pingutusega õppida;
5) kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning õppematerjale ja -
vahendeid;
6) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sealhulgas aktiivõpet (rollimäng, loovtöö, arutelu,
väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine, omaloomingu esitamine jne);
7) laiendatakse traditsioonilist õpikeskkonda (arvuti/multimeediaklass, muuseum, näitus,
raamatukogu, ettevõtted, loodus jne);
8) rakendatakse õppetegevust toetavaid ja mitmekesistavaid õppevorme (ekskursioonid kirjanikega
seotud paikadesse ning keele ja kirjandusega seotud asutustesse, kohtumised kirjanike ja tõlkijatega,
loomekonkursid, konkurssideks valmistumine, projektõpe jne), pidades oluliseks sotsiaalse
kompetentsuse saavutamist;
9) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Õppesisu käsitlemisel teeb aineõpetaja valiku
arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud õpitulemused, üld- ja valdkondlikud ning ainepädevused on
saavutatavad.
Õppekeskkonna kirjeldus ja metoodilised materjalid
Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna
kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.
Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava
alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere
traditsioone.
Õpilasel on võimalus kasutada kooli raamatukogu
Õpilasel on võimalus kasutada arvutiklassi
Klassiruumid on esteetilise väljanägemisega
Ruumide sisustus on turvaline, vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele
Võimalus kasutada salvestusseadmeid
Õppetunde võib läbi viia ka väljaspool klassi- või kooliruume
Õppekeskkond kujundatakse vastavalt kooli võimalustele
Hindamine
Hindamisel juhindutaksa Tallinna Kunstigümnaasiumi hindamisjuhendist.
Tagasiside e-kooli kaudu.
Hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks
kujundav hindamine:
1) õpilase teadmiste, oskuste, hoiakute, väärtushinnangute ja käitumise analüüsimine;
2) õpilase käitumise, hoiakute, väärtushinnangute kujundamine;
3) õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta tagasiside andmine;
4) õpilase edasisele õppimisele innustamine ja suunamine;
5) õpilasele edaspidisteks tegevusteks ettepanekute tegemine;
6) õpilase edasise õppimise eesmärkide kavandamine;
7) õpilase arenguetappide võrdlemine tema varasemate saavutustega;
8) õpilase enesehindamisse kaasamine;
9) õpilase eesmärgistatud tegevusele motiveerimine.
Hindamine keelekümbluses
Keelekümbluse eesti keele õpet hinnatakse 1.-3. klassini kirjeldava hinnanguga, numbrilist väärtust
õpilasele ei anta.
Eesti keeles hinnatakse:
• Õpilase arengut ja motivatsiooni
• Teadmist ja arusaamist
äratundmine
nimetamine
näidete toomine
iseloomustamine
seostamine
kuulamine
eristamine
hääldamine
jutustamine
kirjutamine
selgitamine
• Teadmiste rakendamine ja analüüs
• iseseisvad- ja rühmatööd
rühmatööde esitlused
referaadi koostamine
enda ja kaaslase parandamine
Õpikeskkonna kirjeldus
Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna
kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.
Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava
alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi piirkonna ja koolipere traditsioone.
Õpilasel on võimalus kasutada kooliraamatukogu, arvutiklassi. Klassiruumid on esteetilise
väljanägemisega. Ruumide sisustus on turvaline, vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Võimalus
kasutada salvestusseadmeid. Õppetunde võib läbi viia väljaspool klassi- või kooliruume.
Õppekeskkond kujundatakse vastavalt kooli võimalustele.
Õpikeskkond keelekümblusklassides
Õpikeskkond on laiendatud. Õpikeskkonnana kasutatakse arvutiklassi, kooliümbruskonda,
muuseume. Õppemeetoditena kasutatakse rollimänge, projektiõpet ja uurimuslike töid.
Keelekümbluse klassidel on suurem vajadus printimisvõimalusele, mille ka kool tagab. Õpetajate
poolt koostatud seinamaterjalid lamineeritakse. Klassis on üks sein pühendatud eesti keele infole,
kuhu laps saab iga hetk vajadusel vaadata.
Klassis on õpilaste pikkusele vastavad lauad ja toolid, kasutada on kriidi- ja magnettahvel, lisaks on
eraldi ruumi jäetud rutiintegevuste nurgale. Kooli poolt saab kasutada erinevaid IKT võimalusi –
arvutiklassi, DATA projektorit, videokaamerat, fotoaparaati, SMART tahvlit.
Ainekava
Eesti keel 1.klass
Õppeaine maht 245 tundi õppeaastas
Õppe sisu ja taotletavad õpitulemused
Õppesisu ja -tegevus 1. klassi lõpetaja õpitulemused
Suuline keelekasutus
Kuulamine
Helide, häälte ja häälikute eristamine
(asukoht ja järjekord sõnas), hääliku pikkuse
eristamine, põhirõhk täishääliku pikkusel.
Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise
juhendi järgi toimimine. Õpetaja ja kaaslase
ettelugemise kuulamine. Kuuldu ja nähtu
kommenteerimine.
Kõnelemine
Hääldus- ja intonatsiooniharjutused.
Häälduse harjutamine, hääle tugevuse
kohandamine olukorrale.
Töö lähedase tähendusega sõnaga,
sõnatähenduse selgitamine ja täpsustamine.
Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine,
keeldumine, vabandust palumine, tänamine)
valik suhtlemisel.
Lihtlauseliste küsimuste moodustamine,
küsimuste esitamine ja neile vastamine.
Eri teemadel vestlemine sõnavara
rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses
rühmas.
Jutustamine kuulatu, nähtu, läbielatu, loetu,
pildi, pildiseeria, etteantud teema põhjal;
aheljutustamine.
Esemete, nähtuste, tegelaste jms võrdlemine,
ühe-kahe tunnuse alusel rühmitamine.
Eneseväljendus dramatiseeringus ja
Suuline keelekasutus (kuulamine,
kõnelemine)
eristab häälikuid (asukoht ja järjekord sõnas),
täishääliku pikkusi;
toimib õpetaja ja kaaslase suulise juhendi
järgi;
kuulab õpetaja ja kaaslase esituses lühikest
eakohast teksti, mõistab kuuldud lause, jutu
sisu;
teab, et sõnadel on lähedase või
vastandtähendusega sõna ja nimetab neist
mõningaid;
väljendab end suhtlusolukordades
arusaadavalt: palub, küsib, tänab, vabandab;
jutustab suunavate küsimuste toel kuuldust,
nähtust, loetust;
koostab õpetaja abiga pildiseeria või
küsimuste toel suulise jutu,
esitab luuletust peast;
rollimängus.
Tuttava luuletuse, dialoogi peast esitamine.
Lugemine
Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti
paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus.
Trükitähtede (nii suurte kui väikeste) tundma
õppimine. Tähtedest sõnade ja sõnadest
lausete lugemine. Silpidest sõnade
moodustamine.
Lugemistehnika arendamine õpetaja
juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid,
intonatsioon, tempo, oma lugemisvea
parandamine, kui sellele tähelepanu
juhitakse). Lugemistehniliselt raskete sõnade
ja sõnaühendite lugema õppimine.
Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine
klassitahvlilt ja vihikust.
Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti
(õpilaspäevik, kutse, õnnitlus, saatekava,
tööjuhend, raamatu sisukord) lugemine.
Sõna, lause, teksti sisu mõistmine. Teksti
sisu ennustamine pealkirja, piltide,
üksiksõnade jm alusel. Loole lõpu
mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine.
Küsimustele vastamine, millele vastus on
tekstis otsesõnu kirjas.
Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse
tingmärgid), skeemide, kaartide lugemine
õppekirjanduses, nende tähenduse tabamine.
Luuletuste ilmekas (mõtestatud) lugemine.
Lugemine
tunneb häälik-tähelist vastavust, loeb õpitud
teksti enam-vähem ladusalt, lausehaaval
üksiku peatusega raskema sõna ees oma
kõnetempos või sellest aeglasemalt;
mõistab häälega või endamisi (vaikse
häälega või huuli liigutades) lugedes loetu
sisu;
vastab teksti kohta käivatele küsimustele,
mille vastused on palas otsesõnu öeldud;
mõtleb jutule alguse või lõpu;
on lugenud mõnda lasteraamatut, nimetab
nende pealkirja ja autoreid, annab loetule
emotsionaalse hinnangu (lõbus, tõsine, igav
…);
Riimuvate sõnade leidmine õpetaja abiga.
Tekstiliikide eritamine: jutt, muinasjutt,
luuletus, mõistatus.
Kirjandustekstid: liisusalm, muinasjutt,
mõistatus, luuletus, piltjutt, vanasõna,
jutustus, näidend.
Loetud raamatu autori, kunstniku
(illustraatori), tegelaste nimetamine, loetust
jutustamine. Loetule emotsionaalse hinnangu
andmine (lõbus, tõsine, igav jne).
Huvipakkuva raamatu leidmine kooli või
kodukoha raamatukogust täiskasvanu abiga.
Kirjutamine
Kirjatehnika
Kirja eelharjutused. Kirjutamine pliiatsi ja
kriidiga, joonistähtede kirjutamine. Õige
pliiatsihoid ja kirjutamisasend istudes ja
seistes (tahvli juures). Väikeste kirjatähtede
õppimine. Suurte kirjatähtede õppimine
(vajadusel 2.klassis). Tähtede seostamine.
Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse
kirjutamine. Töö vormistamine näidise järgi,
töö puhtus, käekirja loetavus. Teksti ärakiri
tahvlilt, õpikust.
Kirjalik tekstiloome
Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse,
õnnitlus (kujundamine näidise järgi).
Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi
allkiri, kahekõne jms). Jutule lõpu
kirjutamine. Loovtöö kirjutamine (pildi,
pildiseeria, küsimuste järgi).
Kirjutamine
kasutab õigeid kirjutamisvõtteid, teab, kuidas
väikesi ja suuri kirjatähti kirjuta- takse ning
sõnas õigesti seostatakse;
kirjutab tahvlilt ära;
täidab tahvlinäidise järgi õpetaja abiga
õpilaspäevikut, paigutab näidise järgi tööd
vihikulehele, varustab töö kuupäevaga;
koostab näidise järgi kutse;
eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut,
sõna, lauset;
kirjutab omasõnade algusesse k, p, t;
kirjutab õigesti lühemaid (kuni 2-silbilisi)
sõnu ja lauseid;
teab, et lause lõpeb punktiga;
teab, et lause alguses, inimeste, loomade,
oma kodukoha nimes kasutatakse suurt
algustähte;
kirjutab õigesti oma nime.
Lünkümberjutustuse kirjutamine.
Õigekeelsus
Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed ja tähestik,
võõrtähtede vaatlus. Häälikute märkimine
kirjas. Sõna ja lause ladumine ja kirjutamine.
Täis- ja kaashäälikud. Täishäälikuühendi
vaatlus. Täishääliku pikkuse eristamine ja
õigekiri, kaashääliku pikkusega tutvumine.
Sulghäälik (k, p, t) omasõnade alguses. i ja j
ning h sõna alguses seoses tähtede
õppimisega.
Suur algustäht lause alguses, inimese- ja
loomanimedes.
Liitsõna vaatlus (moodustamine).
Sõnade lõpu õigekiri – d ja -vad (mitmus)
ning -b (tegusõna 3. pööre) õigekirjaga
tutvumine.
Tutvumine jutustava (väit-), küsi- ja
hüüdlausega. Lause lõpumärgid: punkt,
(küsi- ja hüüumärgi vaatlemine). Koma
lauses (teksti vaatlus).
Oma kirjutusvea parandamine õpetaja abiga.
Etteütlemise järgi sõnade ja lausete
kirjutamine (15–20 sõna lihtlausetena).
Pädevused 1. klassi lõpuks
• kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; kujundada ilumeelt;
• sotsiaalne ja kodanikupädevus –teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
• 3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tu gevaid
külgi; järgida tervislikke eluviise;
• 4)õpipädevus –planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
• 5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada
emakeeles;
• 6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada
matemaatikale omast keelt, sümboleid;
• 7) ettevõtlikkuspädevus – kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja
tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, näidata algatusvõimet ja
vastutada tulemuste eest;
• 8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel
Ainekava
Eesti keel 1.klass (keelekümblus)
Õppeaine maht 245 tundi õppeaastas
Õppesisu ja taotletavad õpitulemused
1. Suuline keelekasutus ja kuulamine (100 tundi)
• Sõnavara täpsustamine ja rikastamine, tekstist arusaamine, tekstist sõnade ja häälikute
leidmine.
• Õpetaja ja kaasõpilase jutu jälgimine ja sellest arusaamine.
• Lausete moodustamine pildi, antud märksõnade või küsimuste abil
Vestlemine olustikulistes situatsioonides, viisakusväljendite kasutamine (palun, aitäh,
vabandamine)
• Häälikute ja sõnade hääldamine
• Jutu seostamine oma kogemustega
• Õpiku illustratsioonide kirjeldamine, jutustamine nende põhjal, vaatlusoskuse
arendamine, jutu sisu ennustamine
• Jutustamine pildimaterjalile tuginedes
• Lihtsama mängu või tööjuhendi selgitamine sõbrale. Rühmatöö, paaristöö – suhtlus
läbi nende vormide.
• teksti mõistmine ja oskus vastata küsimustele vastavalt eale ja eesti keele oskusele
• Õpetaja küsimustele vastuste pakkumine
• Loo tegelaste määratlemine
• Töö teksti illustreeriva materjaliga nt jutu sisu ennustamine illustratsiooni järgi
• Luuletuse sisu ja sõnavara mõistmine õpetaja abiga
• Erinevate tekstide kirjutamine näite järgi (teade, kutse, õnnitlus, retsept)
2. Lugemine (40 tundi)
• Eakohase ilukirjandusliku teksti lugemine (tekstid, luuletused, muinasjutud,
mõistatused, vanasõnad ja ütlused)
• Käekirjalise teksti lugemine tahvlilt
• Piltjuttude ja tööjuhendi lugemine
• Oma lugemisvea parandamine, kui vastavale sõnale tähelepanu juhitakse
• Tähestiku lugemine abimaterjalile tuginedes
3. Kirjutamine (40 tundi)
• Keeleõpetus ja õigekiri
• Häälik ja täht. Täis- ja kaashäälikud. Tähestik
• Tutvumine häälikuühenditega
• Sõna ja lause
• Kirjavahemärgid (koma, punkt, hüüumärk, küsimärk)
• Suur algustäht lause algul ja nimedes
• Üks ja mitu. Mitmuse tunnus - d
• Tegusõna olevik (-n, -b, -vad)
4. Kirjatehnika (40 tundi)
• Õige pliiatsihoid ja kirjutamiseasend istudes ja seistes.
• Suurte ja väikeste kirjatähtede kirjutamine ja lugemine
• Esmase kirjutamistehnika saavutamine (õiged tähekujud, seosed, proportsionid)
• Tahvlile kirjutamine
• Lause lõpumärkide kirjutamine näidise järgi (. ? !)
• Tutvumine teksti paigutamisega vihikusse ja lehele
• Õpilaspäeviku täitmine
Kordamine – 25 tundi
Oodatavad tulemused
Suuline väljendusoskus ja kuulamine
• Õpilane oskab tähelepanelikult kuulata
• Õpilane oskab end arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine,
selgitamine, keeldumine, vabandamine, tänamine
• Õpilane oskab luuletust peast esitada
• Õpilane oskab anda edasi eakohase teksti sisu vastavalt keeleoskusele
• Õpilane oskab moodustada lauset
• Õpilane oskab vastavalt keeletasemele jutustada läbielatud sündmusest
• Õpilane oskab kuulata eakohast teksti ja toimida saadud sõnumi kohaselt
• Õpilane oskab leida erinevusi ja sarnasusi piltidelt ning olukordadest
Lugemine
• Õpilane tunneb tähti, oskab häälikuid hääldada, loeb kokku sõnad ja laused.
• Õpilane oskab parandada lugemisviga, kui sellele osutada
• Õpilane valib endale esimese klassi teisel poolaastal raamatu, mida lugeda
• Õpilane oskab tekstist häälikuid või sõnu leida
• Õpilane oskab teksti ja pilti seostada ja kokku viia
Kirjutamine
• Õpilane oskab teha häälikuanalüüsi (määrab suuliselt häälikute olemasolu ja arvu
sõnas
• Õpilane eristab sõnas kuulmise järgi häälikuid
• Õpilane oskab kirjutada õigesti ühesilbilisi sõnu
• Õpilane oskab piiritleda kirjas lauset (suur algustäht, punkt)
• Õpilane tunneb suuri ja väikesi kirjatähti ja oskab neid kirjutada
• Õpilane oskab teha ärakirja tahvlilt, õpikust
• Õpilane omandab õige pliiatsihoiu ja istumisasendi
• Õpilane oskab kirjutada etteütlemise järgi väga selgelt artikuleeritud lihtsamaid sõnu
• Õpilane oskab sõnu pildiga ühendada
Pädevused 1. klassi lõpuks
• kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; kujundada ilumeelt;
• sotsiaalne ja kodanikupädevus –teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
• enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid
külgi; järgida tervislikke eluviise;
• 4)õpipädevus –planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
• suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles;
• matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada
matemaatikale omast keelt, sümboleid;
• ettevõtlikkuspädevus – kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja
tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, näidata algatusvõimet ja
vastutada tulemuste eest;
• digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel
Ainekava
Eesti keel 2.klass
Õppeaine maht 245 tundi õppeaastas
Õppe sisu ja taotletavad õpitulemused
Õppesisu ja -tegevus 2. klassi lõpetaja õpitulemused
Suuline keelekasutus
Kuulamine
Hääliku pikkuste eristamine, põhirõhk suluta
kaashäälikul.
Õpetaja ja kaaslase suulise mitmeastmelise
juhendi meeldejätmine ja selle järgi
toimimine.
Õpetaja etteloetud ainetekstist oluliste
mõistete leidmine ja lihtsa skeemi
koostamine õpetaja juhendamisel.
Kaaslase ettelugemise kuulamine ja hinnangu
andmine ühe aspekti kaupa (õigsus, pausid ja
intonatsioon mõtte toetajana).
Kõnelemine
Sõnatähenduste selgitamine ja täpsustamine
aktiivse sõnavara laiendamiseks.
Kuuldud jutu ümberjutustamine; pikema
dialoogi jälgimine, hinnangud tegelastele ja
sisule.
Hääldus- ja intonatsiooniharjutused.
Eneseväljendus dramatiseeringus ja
rollimängus. Kõne eri nüansside (tempo,
hääletugevus, intonatsioon) esiletoomine
dramatiseeringus jm esituses.
Kõnelemine eri olukordades (telefonitsi,
rühma esindajana), rollimängud.
Suuline keelekasutus
eristab täis- ja suluta hääliku pikkusi;
kuulab õpetaja ja kaaslase eakohast teksti
ning toimib saadud sõnumi kohaselt õpetaja
abil;
koostab kuuldu põhjal lihtsama skeemi ja
kaardi õpetaja abil;
kasutab kõnes terviklauseid;
teab ja leiab vastandtähendusega sõnu ning
õpetaja abil ka lähedase tähendusega sõnu;
väljendab arusaadavalt oma soove ja
kogemusi väikeses ja suures rühmas; vestleb
oma kogemustest ja loetust;
annab õpetaja abil edasi lugemispala,
õppeteksti, filmi ja teatrietenduse sisu;
koostab õpetaja abil jutu pildiseeria, pildi või
küsimuste toel; mõtleb jutule alguse või lõpu;
vaatleb ja kirjeldab nähtut, märkab erinevusi
ja sarnasusi õpetaja suunavate küsimuste
toel;
esitab luuletust peast;
Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav
kommenteerimine.
Oma arvamuse avaldamine (raamatu, filmi
jm) kohta ja selle põhjendamine. Arutlemine
paaris ja rühmas: oma suhtumise
väljendamine, nõustumine ja
mittenõustumine, ühiste seisukohtade
otsimine.
Sündmuse, isiku, looma, eseme kirjeldamine
tugisõnade, skeemi, tabeli abil.
Mõtete väljendamine terviklausetena.
Küsimuste moodustamine, küsimuste
esitamine ja neile vastamine.
Eri meeleoluga luuletuste (aastaajad, laste
elu) mõtestatud peast esitamine.
Lugemine
Lugemistehnika arendamine õpetaja
juhendite järgi: oma lugemisvea
parandamine, kui sellele tähelepanu
juhitakse, sobiva intonatsiooni kasutamine.
Lugemistehniliselt raskete sõnade ja
sõnaühendite lugema õppimine.
Kahekõne lugemine, intonatsiooni ja tempo
valik saatelause alusel ja partnereid
arvestades.
Eri liiki lühitekstide (teade, kiri, ajakirja
rubriik, sõnastik) mõistev lugemine. Oma ja
õpetaja käekirjalise teksti lugemine
klassitahvlilt ja vihikust.
Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti
paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus.
Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse
Lugemine
loeb õpitud teksti suhteliselt õigesti, ladusalt
(lugemistempo võib olla kõnetempost
aeglasem), parandab ise oma lugemisvigu,
enamasti väljendab intonatsioon loetava sisu;
mõistab häälega või endamisi lugedes loetu
sisu;
vastab teemakohastele (ka lihtsamatele
tekstis mitte otsese infoga seotud)
küsimustele;
leiab tekstis iseseisvalt vastused
konkreetsetele küsimustele ja töötab õpetaja
abiga eakohaste juhiste alusel;
tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse,
näidendi ja vanasõna;
kasutab õpiku sõnastikku õpetaja abiga
sõnade leidmiseks algustähe järgi;
tingmärgid, liiklusmärgid jms), skeemide,
kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses
ning lasteraamatutes.
Teksti sisu aimamine pealkirja, piltide,
üksiksõnade jm alusel.
Tekstist õpitavate keelendite, samuti
sünonüümide, otsese ja ülekantud
tähendusega sõnade jms leidmine. Õpiku
sõnastiku kasutamine.
Tekstis küsimuse, palve, käsu ja keelu
äratundmine.
Loetud jutustuse ja muinasjutu kohta kava
koostamine (teksti jaotamine osadeks);
skeemi/kaardi koostamine õpetaja abiga.
Loetu põhjal teemakohastele küsimustele
vastamine (ka siis, kui vastus otse tekstis ei
sisaldu). Loole alguse ja lõpu mõtlemine.
Tegelaste iseloomustamine.
Luuletuste ilmekas (mõtestatud) esitamine.
Riimuvate sõnade leidmine õpetaja abiga.
Tekstiliikide eristamine: jutustus, luuletus,
näidend, mõistatus, vanasõna.
Kirjandustekstid: rahvaluuleline liisusalm,
muinasjutt, mõistatus, luuletus, piltjutt,
vanasõna, jutustus, näidend, muistend.
Loetud raamatu tutvustamine ja soovitamine.
Vajaliku teose otsimine kooli või kodukoha
raamatukogust autori ja teema järgi
täiskasvanu abiga.
on lugenud mõnda lasteraamatut, nimetab
tegelasi ja annab edasi loetu sisu mõne
huvitava, enam meeldinud episoodi järgi;
Kirjutamine
Kirjatehnika
Suurte ja väikeste kirjatähtede kordamine.
Kirjutamise tehnika arendamine: ühtlane
Kirjutamine
kasutab kirjutades õigeid väikeste ja suurte
kirjatähtede tähekujusid ja seoseid;
kirjutab tahvlilt või õpikust ära;
kirjarida, õiged tähekujud ja seosed nii
väikestel kui suurtel kirjatähtedel.
Näidise järgi kirjatöö paigutamine vihiku
lehele, kirjapaberile; kuupäeva kirjutamine.
Kirjalik tekstiloome
Kutse, õnnitluse ja teate koostamine õpetaja
abiga.
Tekstilähedase ümberjutustuse kirjutamine
küsimuste ja tugisõnade toel.
Loovtöö skeemi, kaardi toel; fantaasialugu.
Jutu ülesehitus: alustus, sisu ja lõpetus; jutule
alguse ja lõpu kirjutamine. Omakirjutatud
teksti üle kaaslasega arutlemine.
Õigekeelsus
Varasemale lisanduvalt keeleteadmised:
täishäälikuühendi õigekiri, suluta kaashääliku
pikkus ja õigekiri;
k, p, t s-i ja h kõrval; i ja j silbi alguses, h
sõna alguses.
Silbitamine, poolitamise üldpõhimõtted.
Lauseliik ja lõpumärk (jutustav e väit- ja
küsilause). Koma kasutamine liitlauses
kirjutamisel et, sest, aga, kuid puhul.
Suur algustäht oma kooli ja tuttavates
kohanimedes.
Sõnade lõpu õigekiri –d (mida teed?), -te
täidab iseseisvalt õpilaspäevikut ja kujundab
vihikut, paigutab näidise järgi tööd
vihikulehele, kirja joonelisele lehele,
varustab töö kuupäevaga;
koostab õpetaja abiga kutse, õnnitluse ja
teate;
kirjutab loovtöö ning ümberjutustuse
pildiseeria, tugisõnade ja küsimuste abil;
eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut,
silpi, sõna, lauset, täishäälikuühendit;
kirjutab õigesti sulghääliku omasõnade
algusesse ja omandatud võõrsõnade
algusesse;
märgib kirjas õigesti täishäälikuid;
teab peast võõrtähtedega tähestikku;
alustab lauset suure algustähega ja lõpetab
punkti või küsimärgiga;
kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade
nimedes, tuttavates kohanimedes;
kirjutab õigesti sõnade lõppu
-d (mida teed?), -te (mida teete?),
-sse (kellesse? millesse?),
-ga (kellega? millega?), -ta (kelleta?
milleta?);
kirjutab etteütlemise järgi õpitud keelendite
ulatuses sisult tuttavat teksti ja kontrollib
kirjutatut näidise järgi (20–25 sõna
lihtlausetena).
(mida teete?), -sse (kellesse? millesse?), -ga
(kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?).
ma, sa, ta, me, te, nad õigekiri.
Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud
keelendite ulatuses (20–25 sõna
lihtlausetena).
Kirjavea parandamine, kui veale tähelepanu
juhitakse; kirjavea vältimine, kui
veaohtlikule kohale tähelepanu juhitakse.
Pädevused 2. klassi lõpuks
• kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; kujundada ilumeelt;
• sotsiaalne ja kodanikupädevus –teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
• 3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tu gevaid
külgi; järgida tervislikke eluviise;
• 4)õpipädevus –planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
• suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles;
• matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada
matemaatikale omast keelt, sümboleid;
• ettevõtlikkuspädevus – kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja
tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, näidata algatusvõimet ja
vastutada tulemuste eest;
• digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel
Ainekava
Eesti keel 2.klass (keelekümblus)
Õppeaine maht 175 tundi õppeaastas
Õppesisu ja taotletavad õpitulemused
Eesti keele ainega taotletakse, et õpilane:
1. austab eesti keelt kui riigikeelt
2. arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;
3. väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
4. arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust;
5. õpib mõtestatult lugema,
6. loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi,
rikastab oma mõttemaailma
7. arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;
8. huvitub ilukirjandusest
1. Suuline keelekasutus ja kuulamine (65 tundi)
* Sõnavarast arusaamine ja selle täiendamine, arutelu loetu üle, sama tähendusega sõnade leidmine,
vastandtähendusega sõnade eristamine
* Õpetaja ja kaasõpilase jutustuse jälgimine, vajadusel täpsustavate küsimuste esitamine parema
arusaamise nimel
* Lausete moodustamine pildi, antud tugisõnade või küsimuste abil ja lausete täiendamine
* Vestlemine erinevates situatsioonides ning nendele vastavalt kõnetlus- ja viisakusväljendite jm
seotud sõnavara kasutamine
* Lihtsamad rollimängud, hääldus- ja intonatsiooniharjutused.
* Lugude täiendamine isiklike kogemustega
* Kunstniku töö tähtsustamine
* Õpiku illustratsioonide kirjeldamine, jutustamine nende põhjal, vaatlusoskuse arendamine, jutu
sisu ennustamine
* Jutustamine küsimuste ja piltkava järgi
* Lihtsama mängu või tööjuhendi selgitamine sõbrale. Rühmatöö, paaristöö - suhtlus läbi nende
vormide.
* Eakohase teksti mõistmine ja oskus vastata küsimustele
* Õpetaja küsimustele tekstist sobiva vastuslause leidmine ja lugemine
* Loo tegelaste ja koha määratlemine
* Loo peamõtte väljatoomine õpetaja abiga
* Töö teksti illustreeriva materjaliga (jutu sisu ennustamine illustratsiooni järgi, pealkirja
põhjendamine, valiklugemine)
* Jutu tegelaste võrdlemine, iseloomustamine
* Luuletuse sisu avamine õpetaja abiga
* Riimuvate sõnade leidmine näididse järgi
* Erinevae tekstide eristamine (teade, kutse, õnnitlus, retsept, kava, kiri)
2. Lugemine (30 tundi)
* Eakohase ilukirjandusliku teksti lugemine (tekstid, luuletused, muinasjutud, mõistatused,
vanasõnad, näidendid)
* Teksti lugemine tahvlilt ja vihikust
* Vigade leidmine tekstist
* Tööjuhendi lugemine ja selle mõistmine vajadusel abi küsides
* Oma lugemisvea parandamine, kui vastavale sõnale tähelepanu juhitakse
* Lugemise ilmekus, õige pauseerimine ja jutustava, küsi- ja hüüdlause õige intoneerimine
* Tähestiku lugemine peast
3. Kirjutamine ( 30 tundi)
* Keeleõpetus ja õigekiri
* Häälik ja täht. Täis- ja kaashäälikud. Tähestiku kordamine
* Täishäälikute kolme pikkuse eristamine ja õigekiri
* Täishäälikuühend
* Kaashäälikuühend
* Sõna. Lause. Elementaarne tekst
* Kirjavahemärgid, nende kinnistamine ja kasutamine õiges kohas
* Suur algustäht
* K, p, t sõna algul, s ja h kõrval
* Üks ja mitu. Mitmuse tunnus - d
* Ühesilbiliste sõnade õigekiri (uus - uss, saal - sall) vältekandja leidmine
* Tegusõna olevik (-n, -b, -vad) ja nende kasutamine lausetes
* Kes? Mis?
4. Kirjatehnika (30 tundi)
* Õige pliiatsihoid ja kirjutamiseasend istudes ja seistes. Kirja eelharjutused.
* Väiksed ja suured kirjatähted- kordamine ja kinnistamine
* Tähtede õiged kujud, seosed ja proportsionid
* Tahvlile kirjutamine
* Kirjavahemärkide kirjutamine
* Teksti paigutamisega vihikusse, lehele ja tahvlile õigeid proportsioone kasutades
*Õpilaspäeviku täitmine õigeid lahtreid ja ridu kasutades
* Lugemispäeviku täitmine vastavalt juhendile
* Referaadi koostamine juhendi järgi
5. Kordamine - 20 tundi
Oodatavad tulemused
Suuline väljendusoskus ja kuulamine
• Õpilane oskab tähelepanelikult kuulata ja kuuldust järeldusi teha
• Õpilane oskab end arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine,
selgitamine, keeldumine, vabandamine, tänamine
• Õpilane oskab luuletust õigete pausidega ja intonatsioonidega peast esitada
• Õpilane oskab anda edasi eakohase teksti sisu vastavalt keeleoskusele
• Õpilane oskab moodustada arusaadavaid lauseid
• Õpilane oskab küsimusi esitada
• Õpilane oskab vastavalt keeletasemele jutustada läbielatud sündmusest
• Õpilane oskab kuulata eakohast teksti ja toimida saadud sõnumi kohaselt
• Õpilane oskab leida erinevusi ja sarnasusi piltidelt ning olukordadest
• Õpilane oskab rühmatöös kaaslastega arutleda ja küsimusi esitada
• Õpilane oskab vastavalt olukorrale abi küsida ja probleemi selgitada
• Õpilane oskab teksti sisu edasi jutustada
Lugemine
• Õpilane oskab häälikuid hääldada ja lugeda.
• Õpilane oskab parandada lugemisviga, kui sellele osutada
• Õpilane loeb kohustuslikku kirjandust
• Õpilane oskab tekstist häälikuid, sõnu ja lauseid leida
• Õpilane oskab teksti ja pilti seostada ja kokku viia
• Õpilane oskab tekstist vastust otsida
• Õpilane oskab teksti sisu edasi jutustada Kirjutamine
• Õpilane oskab teha häälikuanalüüsi (määrab suuliselt häälikute olemasolu ja arvu sõnas)
• Õpilane oskab kuulmise järgi sõnu kirjutada
• Õpilane oskab piiritleda kirjas lauset (suur algustäht, punkt)
• Õpilane oskab nii trüki- kirjatähtedes kirjutada
• Õpilane oskab tekstist vigu otsida ja neid parandada
• Õpilane oskab teha ärakirja tahvlilt, õpikust, lehelt
• Õpilane istub kirjutades korrektselt
• Õpilane hoiab pliiatsit või pastapliiatsit kirjutades õigesti
• Õpilane kirjutab õpilaspäevikus õigesse kohta
• Õpilane kirjutab tunnis õigesse vihikusse
Õpilase minimaalsed teadmised kolmandasse klassi edasi viimiseks:
• Õpilane oskab tähelepanelikult kuulata ja kuuldust järeldusi teha
• Õpilane oskab end arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine,
selgitamine, keeldumine, vabandamine, tänamine
• Õpilane oskab moodustada arusaadavaid lauseid
• Õpilane oskab küsimusi esitada
• Õpilane oskab vastavalt keeletasemele jutustada läbielatud sündmusest
• Õpilane oskab kuulata eakohast teksti ja toimida saadud sõnumi kohaselt
• Õpilane oskab häälikuid hääldada ja lugeda.
• Õpilane oskab parandada lugemisviga, kui sellele osutada
• Õpilane loeb kohustuslikku kirjandust
• Õpilane oskab tekstist häälikuid, sõnu ja lauseid leida
• Õpilane oskab nii trüki- kirjatähtedes kirjutada
• Õpilane oskab teha ärakirja tahvlilt, õpikust, lehelt
Pädevused 2. klassi lõpuks
• kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; kujundada ilumeelt;
• sotsiaalne ja kodanikupädevus –teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
• 3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tu gevaid
külgi; järgida tervislikke eluviise;
• 4)õpipädevus –planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
• 5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada
emakeeles;
• 6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada
matemaatikale omast keelt, sümboleid;
• 7) ettevõtlikkuspädevus – kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja
tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, näidata algatusvõimet ja
vastutada tulemuste eest;
• 8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel
Ainekava
Eesti keel 3.klass
Õppeaine maht 210 tundi õppeaastas
III ÕPPE SISU JA TAOTLETAVAD ÕPITULEMUSED
Õppesisu ja -tegevus 3. klassi lõpetaja õpitulemused
1. Suuline keelekasutus
Helide ja häälte ning häälikute eristamine
(asukoht ja järjekord sõnas), hääliku pikkuse
eristamine.
Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise
juhendi järgi toimimine. Õpetaja ja kaaslase
ettelugemise kuulamine. Kuuldu ning nähtu
kommenteerimine. Fakti ja fantaasia
eristamine. Õpetaja etteloetud ainetekstist
oluliste mõistete leidmine ning lihtsa skeemi
koostamine. Kaaslase ettelugemise hindamine
ühe aspekti kaupa (õigsus, pausid ja
intonatsioon mõtte toetajana).
Kuuldud jutu (muinasjutu, lühijutu lapse elust
jms) ümberjutustamine. Dialoogi jälgimine,
hinnangud tegelastele ning nende ütlustele.
Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Häälduse
harjutamine, hääle tugevuse kohandamine
vastavalt olukorrale. Kõne eri nüansside
(tempo, hääletugevuse, intonatsiooni)
esiletoomine dramatiseeringus jm esituses.
Selge häälduse jälgimine teksti esitades.
Sobivate kõnetuste (palumise, küsimise,
keeldumise, vabandust palumise, tänamise)
valik suhtlemisel. Suuline selgitus, kõnetus- ja
Suuline keelekasutus
3. klassi lõpetaja:
1. kuulab mõtestatult eakohast teksti;
toimib sõnumi või juhendi järgi;
2. väljendab end suhtlusolukordades
selgelt ja arusaadavalt: palub, küsib,
selgitab, keeldub, vabandab, tänab;
vastab küsimustele, kasutades sobivalt
täislauseid ning lühivastuseid;
3. vaatleb sihipäraselt, kirjeldab nähtut
ning märkab erinevusi ja sarnasusi;
4. avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja
loetu kohta;
5. annab küsimuste toel arusaadavalt
edasi õppeteksti, lugemispala,
pildiraamatu, filmi ja teatrietenduse
sisu; koostab kuuldu/loetu põhjal
skeemi/kaardi;
6. jutustab loetust ja läbielatud
sündmusest; jutustab pildiseeria,
tugisõnade, märksõnaskeemi ning
küsimuste toel; mõtleb loole alguse ja
lõpu;
7. leiab väljendumiseks lähedase ja
vastandtähendusega sõnu;
8. esitab luuletust peast.
viisakusväljendid, teietamine ja sinatamine.
Sõnavara arendamine: sõnatähenduste
selgitamine ja täpsustamine, aktiivse sõnavara
laiendamine; lähedase ja vastandtähendusega
sõna leidmine. Eri teemadel vestlemine
sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja
väikeses rühmas.
Mõtete väljendamine terviklausetena.
Küsimuste moodustamine ja esitamine ning
neile vastamine. Jutustamine kuuldu, nähtu,
läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria ja etteantud
teema põhjal; aheljutustamine. Sündmuse,
isiku, looma, eseme jm kirjeldamine
tugisõnade, skeemi ning tabeli abil.
Eneseväljendus dramatiseeringus ja
rollimängus erisuguste meeleolude
väljendamiseks. Tuttava luuletuse ja dialoogi
ilmekas (mõtestatud) peast esitamine.
2. Lugemine
Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus,
sisukord, õppeülesannete esitus.
Trükitähtede tundmaõppimine. Tähtedest
sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest
sõnade moodustamine. Lugemistehnika
arendamine õpetaja juhendite järgi (õige
hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo;
oma lugemisvea parandamine, kui sellele
tähelepanu juhitakse). Lugemistehniliselt
raskete sõnade ning sõnaühendite lugema
õppimine. Oma ja kaaslase lugemistehnika
Lugemine
3. klassi lõpetaja:
1. loeb nii häälega kui ka endamisi
ladusalt ja teksti mõistes; mõistab
lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ning
kaarti;
2. loeb õpitud teksti ette õigesti, selgelt ja
sobiva intonatsiooniga;
3. töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel;
4. vastab suulistele ja lühikestele
kirjalikele küsimustele loetu kohta;
5. eristab kirjalikus tekstis väidet,
küsimust, palvet, käsku ning keeldu;
6. tunneb ära jutustuse, luuletuse,
hindamine õpetaja juhiste alusel. Oma ja
õpetaja käekirjalise teksti lugemine
klassitahvlilt ja vihikust.
Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti
(õpilaspäeviku, kutse, õnnitluse, saatekava,
tööjuhendi, raamatu sisukorra) lugemine.
Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse
tingmärgid, liiklusmärgid jms), skeemide,
kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses,
lasteraamatutes ning lasteajakirjanduses.
Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine. Tekstis
küsimuse, palve, käsu ja keelu äratundmine.
Teksti sisu ennustamine pealkirja, piltide ja
üksiksõnade järgi.
Teksti jaotamine osadeks ning tekstiosade
pealkirjastamine. Loetava kohta kava, skeemi,
kaardi koostamine. Loetu põhjal
teemakohastele küsimustele vastamine.
Loole alguse ja lõpu mõtlemine. Tegelaste
iseloomustamine.
Töö tekstiga: õpitavate keelendite,
sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega
sõnade leidmine. Õpiku sõnastiku kasutamine.
Jutustavate luuletuste ja proosateksti
mõtestatud esitamine. Riimuvate sõnade
leidmine.
Kahekõne lugemine, intonatsiooni ja tempo
valik saatelause alusel ning partnereid
arvestades.
Loetud raamatust jutustamine ning loetule
emotsionaalse hinnangu andmine. Vajaliku
näidendi, muinasjutu, mõistatuse,
vanasõna ja kirja;
7. on lugenud läbi vähemalt 12 eesti ja
väliskirjaniku teost, kõneleb loetud
raamatust;
8. teab nimetada mõnd lastekirjanikku
raamatu leidmine õpetaja abiga ja iseseisvalt.
Tekstiliikide eristamine: muinasjutt, mõistatus,
vanasõna, luuletus, jutustus, näidend, kiri.
Tarbe- ja teabetekst: teade, tööjuhend, eeskiri,
retsept, saatekava, sõnastik, tööjuhend,
sisukord, õpikutekst, teatmeteose tekst,
ajalehe- ja ajakirja ning muu meediatekst.
Teksti ülesehitus: pealkiri, teksti osad (lõigud,
loo alustus, sisu, lõpetus).
Ilukirjandus: folkloorne lastelaul, liisusalm,
jutustus, muinasjutt, muistend, luuletus,
kahekõne, näidend, sõnamänguline tekst,
piltjutt, mõistatus, vanasõna
3. Kirjutamine
Kirja eelharjutused. Joonistähtede kirjutamine.
Väikeste ja suurte kirjatähtede õppimine, õiged
tähekujud ning seosed, ühtlane kirjarida.
Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse
kirjutamine. Töö vormistamine, puhtus,
käekirja loetavus ning kuupäeva kirjutamine.
Teksti ärakiri tahvlilt ja õpikust. Kirjutatu
kontrollimine õpiku ja sõnastiku järgi. Oma
kirjavea parandamine. Etteütlemise järgi
sõnade ja lausete kirjutamine. Tarbeteksti
kirjutamine näidise järgi: kutse, õnnitlus.
Sõna ja lause ladumine ning kirjutamine.
Lausete moodustamine, laiendamine ja
sidumine tekstiks. Ümberjutustuse kirjutamine.
Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri,
tegelaskõne jms). Loovtöö kirjutamine
(vabajutt, jutt pildi, pildiseeria, küsimuste,
Kirjutamine
3. klassi lõpetaja:
1. kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja
-seoseid ning kirjutab loetava
käekirjaga;
2. kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti ära;
paigutab teksti korrektselt paberile ning
vormistab vihiku/õpilaspäeviku
nõuetekohaselt;
3. valdab eesti häälikkirja aluseid ja
õpitud keelendite õigekirja: eristab
häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut,
häälikuühendit, silpi, sõna, lauset;
märgib kirjas häälikuid õigesti; eristab
lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta
kaashäälikuid; kirjutab õigesti asesõnu;
4. märgib õpitud sõnades õigesti
kaashäälikuühendit; kirjutab õigesti
skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu).
Jutu ülesehitus: alustus, sisu, lõpetus; jutule
alguse ja lõpu kirjutamine. Sündmusest ja
loomast kirjutamine. Omakirjutatud teksti üle
kaaslasega arutamine.
Häälik, silp, sõna, lause, tekst. Täis- ja
kaashäälikud. Tähed ja tähestik, tähestiku
järjekord.
Hääliku pikkuse ning häälikuühendi
märkimine kirjas. i ja j-i õigekiri (v.a
võõrsõnad ning tegijanimi); h sõna alguses;
sulghäälik oma- ja võõrsõnade alguses; k, p, t
s-i ja h kõrval. Suur algustäht lause alguses,
inimese- ja loomanimedes ning tuntumates
kohanimedes. Väike algustäht õppeainete,
kuude, nädalapäevade ja ilmakaarte nimetuses.
Silbitamise ja pooli¬tamise alused. Liitsõna.
Nimi-, omadus- ja tegusõna. Ainsus ja mitmus.
Sõnavormide moodustamine küsimuste alusel.
Mitmuse nimetava ning sse-lõpulise
sisseütleva, kaasaütleva ja ilmaütleva käände
lõpu õigekirjutus. Olevik ja minevik.
Pöördelõppude ning da-vormi õigekirjutus.
Erandliku õigekirjaga ase- ja küsisõnad (ma,
sa, ta, me, te, nad, kes, kas, kus).
Väit- (jutustav), küsi- ja hüüdlause. Lause
lõpumärgid. Koma loetelus. Koma et, sest, aga,
kuid, siis, kui puhul. Sidesõnad, mis ei nõua
koma.
Sõnavara. Lähedase ja vastandtähendusega
sõna. Sõna ja tema vormide õigekirja ning
tähenduse omandamine ja täpsustamine
sulghääliku omandatud oma- ja
võõrsõnade algusse; märgib kirjas
õigesti käänd- ja pöördsõnade õpitud
lõppe ning tunnuseid;
5. teab peast võõrtähtedega tähestikku,
kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab
lihtsaid loendeid tähestikjärjestuses;
6. kirjutab suure algustähega lause alguse,
inimese- ja loomanimed ning õpitud
kohanimed;
7. piiritleb lause ja paneb sellele sobiva
lõpumärgi;
8. kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat
teksti ning kontrollib kirjutatut näidise
järgi (30–40 sõna);
9. koostab kutse, õnnitluse, teate ja e-
kirja; kirjutab eakohase pikkusega
ümberjutustusi ning teisi loovtöid
küsimuste, tugisõnade, joonistuse,
pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või
kava toel.
Pädevused 3. klassi lõpuks
• kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; kujundada ilumeelt;
• sotsiaalne ja kodanikupädevus –teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
• 3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tu gevaid
külgi; järgida tervislikke eluviise;
• 4)õpipädevus –planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
• 5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada
emakeeles;
• matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada
matemaatikale omast keelt, sümboleid;
• ettevõtlikkuspädevus – kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja
tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, näidata algatusvõimet ja
vastutada tulemuste eest;
• digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel
Ainekava
Eesti keel 3.klass (keelekümblus)
Õppeaine maht 210 tundi õppeaastas
Õppesisu ja taotletavad õpitulemused
Eesti keele ainega taotletakse, et õpilane:
1. austab eesti keelt kui riigikeelt
2. arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust
3. väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina
4. arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust;
5. õpib mõtestatult lugema,
6. loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma
mõttemaailma
7. arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;
8. huvitub ilukirjandusest
9. oskab erinevatest allikatest infot otsida
10. aktsepteerib teistsuguseid kultuure ja inimesi
11. On kuulnud Internetis varitsevatest ohtudest
12. Oskab luua seoseid õpitu põhjal
13. Teab rühmatöö ja individuaalse töö põhimõtteid
1. Suuline keelekasutus ja kuulamine (70 tundi)
* Sõnavarast arusaamine ja selle täiendamine, arutelu loetu üle, sama tähendusega sõnade leidmine,
vastandtähendusega sõnade eristamine
* Õpetaja ja kaasõpilase jutustuse jälgimine, vajadusel täpsustavate küsimuste esitamine parema
arusaamise nimel
* Lausete moodustamine pildi, antud tugisõnade või küsimuste abil ja lausete täiendamine
* Vestlemine erinevates situatsioonides ning nendele vastavalt kõnetlus- ja viisakusväljendite jm
seotud sõnavara kasutamine
* Rollimängud, hääldus- ja intonatsiooniharjutused.
* Lugude täiendamine isiklike kogemustega
* Kunstniku töö tähtsustamine
* Õpiku illustratsioonide kirjeldamine, jutustamine nende põhjal, vaatlusoskuse arendamine, jutu
sisu ennustamine
* Jutustamine küsimuste ja piltkava järgi
* Mängu või tööjuhendi selgitamine sõbrale. Rühmatöö, paaristöö – suhtlus läbi nende vormide.
* Eakohase teksti mõistmine ja oskus vastata küsimustele
* Õpetaja küsimustele tekstist sobiva vastuslause leidmine ja lugemine
* Loo tegelaste ja koha määratlemine
* Loo peamõtte väljatoomine õpetaja abiga
* Jutu tegelaste võrdlemine, iseloomustamine
* Luuletuse sisu avamine
* Riimuvate sõnade leidmine
* Erinevae tekstide eristamine (teade, kutse, õnnitlus, retsept, kava, kiri)
2. Lugemine (35 tundi)
* Eakohase ilukirjandusliku teksti lugemine (tekstid, luuletused, muinasjutud, mõistatused, vanasõ-
nad, näidendid)
* Teksti lugemine seinalt, tahvlilt ja vihikust
* Vigade leidmine tekstist ja nende parandamine
* Tööjuhendi lugemine ja selle mõistmine
* Oma vigade parandamine
* Lugemise ilmekus, õige pauseerimine ja jutustava, küsi- ja hüüdlause õige intoneerimine
* Tähestiku lugemine peast
* Sulg-, kaas-, ja täishäälikute leidmine ja eristamine tekstis
* Nimi-, omadus, ja tegusõnade leidmine ja eristamine tekstis
* Suurte algustähtede ja kirjavahemärkide leidmine ja eristamine tekstis
* Mõistekaardilt info leidmine
3. Kirjutamine ( 35 tundi)
* Keeleõpetus ja õigekiri
* Häälik ja täht. täis- ja kaashäälikud. tähestiku kordamine
* Täishäälikute pikkuste eristamine ja õigekiri
* Täishäälikuühend
* Kaashäälikuühend
* Sõna, lause, jutt
* Kirjavahemärgid, nende kinnistamine ja kasutamine õiges kohas
* Suur algustäht
* K, p, t sõna algul, s ja h kõrval
* Üks ja mitu. Mitmuse tunnus -d
* Ühesilbiliste sõnade õigekiri (uus – uss, saal – sall) vältekandja leidmine
* Tegusõna olevik (-n, -b, -vad) ja nende kasutamine lausetes
* Kes? Mis?
* Tingiv kõneviis
* Viisakusväljendid tekstis
* Riimuvate sõnade kirjutamine
4. Kirjatehnika (40 tundi)
* Õige pliiatsihoid ja kirjutamiseasend istudes ja seistes.
* Väiksed ja suured kirjatähted- kordamine ja kinnistamine
* Tähtede õiged kujud, seosed ja proportsionid
* Tahvlile kirjutamine
* Kirjavahemärkide kirjutamine
* Teksti paigutamisega vihikusse, lehele ja tahvlile õigeid proportsioone kasutades
*Õpilaspäeviku täitmine õigeid lahtreid ja ridu kasutades
* Lugemispäeviku täitmine vastavalt juhendile
* Referaadi koostamine juhendi järgi
* Kirjutamine rühmatöös
* Kirja ja e-maili kirjutamine
5. Kordamine – 30 tundi
Oodatavad tulemused
Suuline väljendusoskus ja kuulamine
Õpilane oskab tähelepanelikult kuulata ja kuuldust järeldusi teha
Õpilane oskab end arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine,
selgitamine, keeldumine, vabandamine, tänamine
Õpilane oskab luuletust õigete pausidega ja intonatsioonidega peast esitada
Õpilane oskab anda edasi eakohase teksti sisu vastavalt keeleoskusele
Õpilane oskab moodustada arusaadavaid lauseid
Õpilane oskab küsimusi esitada
Õpilane oskab vastavalt keeletasemele jutustada läbielatud sündmusest
Õpilane oskab kuulata eakohast teksti ja toimida saadud sõnumi kohaselt
Õpilane oskab leida erinevusi ja sarnasusi piltidelt ning olukordadest
Õpilane oskab rühmatöös kaaslastega arutleda ja küsimusi esitada
Õpilane oskab vastavalt olukorrale abi küsida ja probleemi selgitada
Õpilane oskab teksti sisu edasi jutustada
Lugemine
Õpilane oskab häälikuid hääldada ja lugeda.
Õpilane oskab parandada lugemisviga
Õpilane loeb kohustuslikku kirjandust
Õpilane oskab tekstist häälikuid, sõnu ja lauseid leida
Õpilane oskab tekstist vastust otsida
Õpilane oskab teksti sisu edasi jutustada
Õpilane püüab lugeda filmi või telesaate subtiitreid
Kirjutamine
Õpilane oskab teha häälikuanalüüsi (määrab suuliselt häälikute olemasolu ja arvu sõnas)
Õpilane oskab kuulmise järgi sõnu kirjutada
Õpilane oskab piiritleda kirjas lauset (suur algustäht, punkt)
Õpilane oskab nii trüki- kirjatähtedes kirjutada
Õpilane oskab tekstist vigu otsida ja neid parandada
Õpilane oskab teha ärakirja tahvlilt, õpikust, lehelt
Õpilane istub kirjutades korrektselt
Õpilane hoiab pliiatsit või pastapliiatsit kirjutades õigesti
Õpilane kirjutab õpilaspäevikus õigesse kohta
Õpilane kirjutab tunnis õigesse vihikusse
Õpilase minimaalsed teadmised neljandasse klassi edasi viimiseks:
Õpilane teab, kuidas eesti keele tunnis käituda
Õpilane oskab tähelepanelikult kuulata ja kuuldust järeldusi teha
Õpilane oskab end arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine,
selgitamine, keeldumine, vabandamine, tänamine
Õpilane oskab moodustada arusaadavaid lauseid
Õpilane oskab küsimusi esitada
Õpilane oskab vastavalt keeletasemele jutustada läbielatud sündmusest
Õpilane oskab kuulata eakohast teksti ja toimida saadud sõnumi kohaselt
Õpilane oskab häälikuid hääldada ja lugeda.
Õpilane oskab parandada lugemisviga
Õpilane loeb kohustuslikku kirjandust
Õpilane oskab tekstist häälikuid, sõnu ja lauseid leida
Õpilane oskab kirjatähtedes kirjutada
Õpilane oskab teha ärakirja tahvlilt, õpikust, lehelt
Õpilane tunneb lauselõpumärke
Õpilane eristab tegusõnad, omadussõnad, nimisõnad
Õpilane veerib minimaalselt
Pädevused 3. klassi lõpuks
• kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; kujundada ilumeelt;
• sotsiaalne ja kodanikupädevus –teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
• 3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tu gevaid
külgi; järgida tervislikke eluviise;
• 4)õpipädevus –planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
• 5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada
emakeeles;
• matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada
matemaatikale omast keelt, sümboleid;
• ettevõtlikkuspädevus – kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja
tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, näidata algatusvõimet ja
vastutada tulemuste eest;
• digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel
Ainekava
Eesti keel 4.klass
Õppeaine maht 175 tundi õppeaastas
Õppe sisu ja taotletavad õpitulemused
4.klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja-tegevus
Suuline ja kirjalik suhtlus
Kuulab mõtestatult eakohast teksti,
toimib saadud sõnumi või juhendite
järgi;
annab lühidalt edasi kuuldu sisu;
väljendab end suhtlusolukordades
selgelt ja arusaadavalt koolis,
avalikus kohas, eakaaslastega,
täiskasvanutega suheldes;
esitab kuuldu ja nähtu kohta
küsimusi;
väljendab oma arvamust, annab infot
edasi selgelt ja ühemõtteliselt;
leiab koos partneri või rühmaga
vastuseid lihtsamatele
probleemülesannetele, kasutades
sobivalt kas suulist või kirjalikku
vormi;
kasutab sõnastikke ja teatmeteoseid;
esitab peast luuletuse või rolliteksti;
Suuline ja kirjalik suhtlus
Hääliku pikkuste eristamine.
Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud
kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine,
kuuldule hinnangu andmine.
Õpetaja ettelugemise järel (ainealane tekst,
lõikhaaval) oluliste mõistete ja seoste
leidmine. Kuuldud tekstist lühikokkuvõtte
sõnastamine. Kuuldud teabe rühmitamine
skeemi, märksõnade jm alusel.
Tekstide kriitiline kuulamine (fakti ja
fantaasia eristamine jms). Lavastuse, kuuldud
proosa-, luule- ja ainetekstide sisu
ümberjutustamine.
Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende
usaldusväärsus. Fakt ja arvamus.
Sõnavara avardamine ja täpsustamine, töö
sõnastikega. Keelekasutus erinevates
suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas,
eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes,
suulises kõnes ja kirjalikus tekstis.
Vestlus etteantud teema piires. Küsimustele
vastamine, esitlus, tutvustus. Erinevate
käitumisviiside ja koostöövormide
võrdlemine. Oma arvamuse avaldamine,
seisukoha põhjendamine, kaaslaste arvamuse
küsimine. Lisateabe otsimine.
Suulises keelekasutuses kirjakeele
põhinormingute järgimine ning mõtete sobiv
sõnastamine (sõnavalik, parasiitkeelendite
vältimine, mõtte lõpuleviimine).
Dialoogi ja dramatiseeringu koostamine ja
esitamine. Pantomiim. Rollimäng.
Erinevate strateegiate kasutamine
kõneülesannetes (nt võrdlemine,
kirjeldamine). Eritüübiliste küsimuste
moodustamine (nt intervjuu tegemiseks).
Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav
kommenteerimine õpetaja juhiste alusel.
Teksti vastuvõtt
loeb eakohast teksti ladusalt ja
mõtestatult; mõistab lihtsat plaani,
tabelit, diagrammi, kaarti;
otsib teavet tundmatute sõnade kohta,
teeb endale selgeks nende tähenduse;
vastab teksti põhjal koostatud
küsimustele tekstinäidete või oma
sõnadega, koostab teksti kohta
küsimusi;
leiab teksti peamõtte;
kirjeldab teksti põhjal sündmuste
toimumise kohta ja tegelasi;
leiab tekstist vajalikku infot;
tunneb ära jutustuse, luuletuse,
näidendi, muinasjutu, mõistatuse,
Teksti vastuvõtt
Lugemiseks valmistumine, keskendunud
lugemine. Lugemistehnika arendamine,
häälega ja hääleta lugemine, pauside, tempo
ja intonatsiooni jälgimine; lugemist
hõlbustavad võtted. Oma lugemise jälgimine
ning lugemisoskuse hindamine.
Tööjuhendi lugemine. Tarbe- ja õppetekstide
mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel,
skeem, kaart jm). Tekstide võrdlemine
etteantud ülesande piires.
Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine.
Kujundlik keelekasutus (piltlik väljend).
Teksti sisu ennustamine pealkirja, piltide,
vanasõna, kõnekäänu, kirja;
on läbi lugenud vähemalt neli
eakohast väärtkirjandusteost
(raamatut);
tutvustab loetud kirjandusteose sisu ja
tegelasi ning kõneleb loetust;
remarkide, üksiksõnade jm alusel. Enne
lugemist olemasolevate teemakohaste
teadmiste ja kogemuste väljaselgitamine,
oma küsimuste esitamine ning uute teadmiste
vastu huvi äratamine (mida tean, mida
tahaksin teada).
Kirjandusteksti süžee, sündmuste toimumise
koht, aeg ja tegelased. Sündmuste järjekord.
Arutlemine tekstis käsitletud teema üle.
Tegelaste käitumise motiivide analüüs. Oma
arvamuse sõnastamine ja põhjendamine.
Küsimustele vastamine tekstinäidetega või
oma sõnadega. Töö tekstiga: tundmatute
sõnade tähenduse selgitamine, märkmete
tegemine loetu põhjal, märksõnaskeemi,
küsimuste koostamine. Loetava kohta kava,
skeemi/kaardi koostamine. Rollimäng.
Dramatiseering.
Luuletuse sisu eripära määramine (loodus,
nali jne); riimide leidmine ja loomine,
riimuvate sõnade toel värsside loomine.
Luuletuse ja proosateksti mõtestatud
esitamine (meeleolu, laad).
Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes
orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.
Huvipakkuva raamatu leidmine, iseseisev
lugemine, vajaliku info leidmine. Loetud
raamatu sisu ja tegelaste tutvustamine
klassikaaslastele. Lugemissoovituste
jagamine klassikaaslastele. Loetud raamatust
jutustamine, loetule emotsionaalse hinnangu
andmine ja raamatust lühikokkuvõtte
tegemine.
Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt, ka
kataloogi või e-otsingut kasutades.
Tekstiliikide eristamine: jutustus, muinasjutt,
luuletus, näidend, vanasõna, kõnekäänd, kiri
Ilukirjandus: kunstmuinasjutt, tõsielujutt
eakaaslastest, ilu- ja aimekirjandus
loomadest, seiklusjutt, näidend, rahvaluule,
värsslugu, vanasõnad ning kõnekäänud.
Tekstiloome
jutustab ja kirjutab loetust ning
läbielatud sündmusest;
jutustab tekstilähedaselt,
kokkuvõtlikult kavapunktide järgi,
märksõnaskeemi ja küsimuste toel;
kirjeldab eesmärgipäraselt eset,
olendit, inimest;
kirjutab nii koolis kui ka igapäevaelus
käsitsi ja arvutiga eakohaseid tekste
vastavalt kirjutamise eesmärgile,
funktsioonile ja adressaadile;
kirjutab eakohase pikkusega loovtöid
(k.a ümberjutustusi) küsimuste, pildi,
pildiseeria, märksõnaskeemi või kava
toel;
teeb oma tekstiga tööd;
Tekstiloome
Ümberjutustamine ja ümberjutustuse
kirjutamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik,
loov, valikuline kavapunktide järgi,
märksõnade ja küsimuste toel.
Aheljutustamine.
Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja
sündmuste lisamisega.
Loetu ja kuuldu põhjal jutustamine,
kirjeldamine. Eseme, olendi, inimese
kirjeldamine. Iseloomulike tunnuste
esitamine.
Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu
andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt.
Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele,
mida). Esitamiseks kohase sõnavara, tempo,
hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige
hingamine ja kehahoid.
Jutustus pildi või pildiseeria põhjal,
küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel,
fantaasialugu, kirjeldus, seletus, veenmiskiri,
tarbetekstid (juhend, nimekiri, retsept, e-
kiri, teade), ajakirjandustekstid (uudis,
intervjuu, pildi allkiri, kuulutus, reklaam,
arvamuslugu).
Protsesskirjutamine: kirjutamiseks
valmistumine (märksõnad, idee- või
mõtteskeem, tsentriline kaart, sündmuste
kaart, muusika, pilt, rollimäng jne), teksti eri
versioonide kirjutamine, viimistlemine,
toimetamine, avaldamine, tagasiside
saamine.
Õigekeelsus ja keelehoole
märgib kirjas õigesti lühikesi, pikki ja
ülipikki täis- ja kaashäälikuid;
märgib sõnades õigesti
kaashäälikuühendit;
kirjutab sulghääliku omandatud oma-
ja võõrsõnade algusse;
pöörab tegusõnu olevikus;
moodustab ainsust ja mitmust,
olevikku ja minevikku;
poolitab sõnu (õpitud reeglite piires);
kasutab õpitud keelendeid nii kõnes
kui kirjas vastavalt suhtlemise
eesmärgile, funktsioonile ja
suhtluspartnerile, jälgib oma tekstis
õpitud ortograafiareegleid;
kirjutab suure algustähega isiku ja
kohanimed ja väike algustähega
õppeainete, kuude, nädalapäevade,
ilmakaarte nimetused;
tunneb ära liitsõna;
leiab vead enda ja kaaslaste kirjutistes
Õigekeelsus ja keelehoole
Üldteemad
Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis
kõneldavad keeled.
Häälikuõpetus ja õigekiri
Tähestik. Täis- ja kaashäälikud. Suluga ja
suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud.
Võõrtähed ja -häälikud. Täis- ja
kaashäälikuühend.
Kaashäälikuühendi õigekiri. g, b, d s-i kõrval
(nt jalgsi, kärbsed). h õigekiri.
i ja j õigekiri (tegijanimi). Tutvumine gi- ja
ki-liite õigekirjaga.
Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).
Õppetegevuses vajalike võõrsõnade
tähendus, hääldus ja õigekiri.
Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri.
Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed,
õpitud keelendite piires; parandab
leitud vead sõnaraamatu,
käsiraamatu, kaaslase ja/või õpetaja
abiga.
kirjutab etteütlemise järgi sisult
tuttavat teksti (40–60 sõna, 20
ortogrammi).
ametinimetused ja üldnimetused.
Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt.
Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud
keelendite ulatuses (40–60 sõna, 20
ortogrammi). Oma kirjavea iseseisev
leidmine.
Sõnavaraõpetus
Sünonüümid. Antonüümid.
Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhisõna,
liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega
sõna erinevused.
Vormiõpetus
Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik,
lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne
kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja
mitmuses.
Nimisõna. Omadussõna. Asesõna.
Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine.
Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite
kirjutamine.
Lauseõpetus
Lause. Lause laiendamise lihtsamaid
võimalusi. Lihtlause. Lihtlause
kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause
lõpumärgid ja kasutamine. Otsekõne ja
saatelause.
Pädevused 4. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja
väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning
erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; analüüsida enda teadmisi ja
oskusi, tugevusi ja nõrkusi;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades
omandatud teadmisi ja oskusi; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid
ellu viia;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
Ainekava
Eesti keel 5.klass
Õppeaine maht 105 tundi õppeaastas
Õppesisu ja oodatavad õpitulemused
5.klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja-tegevused
Suuline ja kirjalik suhtlus
Valib juhendamise toel suhtluskanali;
leiab koos partneri või rühmaga vastuseid
lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades
sobivalt kas suulist või kirjalikku
keelevormi;
esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning
annab hinnanguid;
Suuline ja kirjalik suhtlus
Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades:
koolis, avalikus kohas, eakaaslastega,
täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ja
kirjalikus tekstis.
Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud
kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine,
kuuldule hinnangu andmine.
Suuline arvamusavaldus etteantud teema
piires, vastulausele reageerimine, seisukohast
loobumine. Väite põhjendamine.
Teksti vastuvõtt
loeb ja kuulab isiklikust huvist ning õppimise
eesmärkidel nii huvivaldkondade kui ka õpi-
ja elutarbelisi tekste;
rakendab tuttavat liiki teksti lugemisel ja
kuulamisel eri viise ja võimalusi;
valib juhendamise toel oma lugemisvara;
Teksti vastuvõtt
Eesmärgistatud lugemine, lugemist
hõlbustavad võtted.
Tööjuhendi lugemine. Kava, mõttekaart,
joonis jm visualiseerivad vahendid.
Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine
(reegel, juhend, tabel, skeem, kaart).
Kokkuvõte konkreetsest materjalist
(õppetekst, arutlus).
Kuuldu konspekteerimine.
Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes
orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.
Visuaalselt esitatud info (foto, joonis,
graafik) põhjal lihtsamate järelduste
tegemine, seoste leidmine.
Tekstiloome
jutustab, kirjeldab, arutleb suuliselt ja
kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid
korrektselt;
esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab
ning peab lühikese ettekande ja kõne);
Tekstiloome
Ümberjutustamine: tekstilähedane,
kokkuvõtlik, valikuline.
Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu
andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt.
Lühiettekande esitamine.
Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja
iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse
ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang.
Eseme, olendi, inimese kirjeldamine.
Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle
väljendamine.
Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumustest
jutustamine ning kirjutamine. Jutustuse
ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis.
Sidus lausestus.
Otsekõne jutustuses. Minavormis
jutustamine.
Arutlemine. Probleemide nägemine
vaadeldavas nähtuses. Põhjuse ja tagajärje
eristamine.
Õigekeelsus ja keelehoole Õigekeelsus ja keelehoole
tunneb eesti keele häälikusüsteemi,
järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud
põhireegleid;
moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid,
sh koondlauseid;
rakendab omandatud keeleteadmisi
tekstiloomes.
Üldteemad
Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis
kõneldavad keeled.
Sugulaskeeled ja sugulasrahvad.
Häälikuõpetus ja õigekiri
Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja
suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud.
Täis- ja kaashäälikuühend.
Kaashäälikuühendi õigekiri.
Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).
Sõnavaraõpetus
Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa,
liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega
sõna erinevused.
Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna
tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii
raamatu- kui ka veebivariandist).
Vormiõpetus
Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja
muutumatud sõnad.
Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik,
lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne
kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja
mitmuses. Tegusõna oleviku- ja
minevikuvormi kasutamine tekstis.
Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna,
omadussõna, arvsõna, asesõna. Käänamine.
Käänded, nende küsimused ja tähendus. Õige
käände valik sõltuvalt lause kontekstist.
Ainsus ja mitmus.
Lauseõpetus
Lause. Alus ja öeldis. Lause laiendamise
lihtsamaid võimalusi. Korduvate
lauseliikmete kirjavahemärgistamine
koondlauses. Koondlause kasutamine tekstis.
Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-,
väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine.
Muud õigekirja teemad
Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri.
Isiku- ja kohanimed.
Pädevused 5. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja
väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning
erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; analüüsida enda teadmisi ja
oskusi, tugevusi ja nõrkusi;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades
omandatud teadmisi ja oskusi; nähaprobleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid
ellu viia;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
Ainekava
Eesti keel 6. klass
Õppeaine maht 105 tundi õppeaastas
Õppe sisu ja taotletavad õpitulemused
6. klass
EESTI KEEL
6. klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus
Suuline ja kirjalik suhtlus
Valib juhendamise toel
suhtluskanali; peab sobivalt
telefoni- ja mobiilivestlusi,
kirja- ja meilivahetust;
võtab loetut ja kuuldut
lühidalt kokku nii suulises
kui ka kirjalikus vormis.
leiab koos partneri või
rühmaga vastuseid
lihtsamatele
probleemülesannetele,
Suuline ja kirjalik suhtlus
Arvamuse avaldamine, põhjendamine paaris- või
rühmatöö käigus, kõnejärg. Kaaslase parandamine,
täiendamine. Arvamuse tagasivõtmine, kaaslasega
nõustumine, kaaslase täiendamine, parandamine.
Kaasõpilaste töödele hinnangu andmine ja tunnustuse
avaldamine.
Klassivestlus, diskussioon. Telefonivestlus: alustamine,
kasutades sobivalt kas suulist
või kirjalikku keelevormi; lõpetamine.
Suhtlemine virtuaalkeskkonnas: eesmärgid, võimalused,
ohud (privaatse ja avaliku ala eristamine). E-kiri.
Teksti vastuvõtt
tunneb tavalisi tekstiliike ja
nende kasutusvõimalusi;
võrdleb tekste omavahel,
esitab küsimusi ja arvamusi
ning teeb lühikokkuvõtte;
kasutab omandatud keele- ja
tekstimõisteid tekstide
tõlgendamisel ja seostamisel;
Teksti vastuvõtt
Raadio- ja telesaadete eripära, vormid ning liigid,
eesmärgistatud kuulamine/vaatamine. Oma sõnadega
kokkuvõtte tegemine. Saatekava.
Trükiajakirjandus. Pressifoto. Karikatuur. Pildiallkiri.
Teabegraafika.
Reklaam: sõnum, pildi ja sõna mõju reklaamis, adressaat,
lastele mõeldud reklaam.
Tarbetekstide keel: kataloogid, kasutusjuhendid, toodete
etiketid.
Skeemist, tabelist, kuulutusest, sõiduplaanist, hinnakirjast
andmete kirjapanek ja seoste väljatoomine.
Tekstiloome Tekstiloome
leiab juhendamise toel
tekstiloomeks vajalikku
kirjalikku või suusõnalist
teavet raamatukogust ja
internetist;
tunneb esinemise
ettevalmistuse põhietappe;
tunneb kirjutamisprotsessi
põhietappe;
kirjutab eesmärgipäraselt
loovtöid ja kirju (ka e-kirju
ja sõnumeid), oskab leida ja
täita lihtsamaid planke ja
vorme;
avaldab viisakalt ja
olukohaselt oma arvamust ja
seisukohta sündmuse,
nähtuse või teksti kohta nii
suulises kui ka kirjalikus
vormis;
kasutab omandatud keele- ja
tekstimõisteid tekste luues ja
seostades;
Protsesskirjutamine: suuline eeltöö, kava ja mõttekaardi
koostamine, teksti kirjutamine, viimistlemine,
toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.
Kirjandi ülesehitus. Sissejuhatus, teemaarendus, lõpetus.
Mustand. Oma vigade leidmine ja parandamine.
Alustekst, selle edasiarenduse lihtsamaid võtteid.
Lisateabe otsimine. Erinevatest allikatest pärit info
võrdlemine, olulise eristamine ebaolulisest, selle
väljakirjutamine. Uue info seostamine oma teadmiste ja
kogemustega, selle rakendamine konkreetsest
tööülesandest lähtuvalt.
Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende
usaldusväärsus. Teksti loomine pildi- ja näitmaterjali
põhjal. Fakt ja arvamus.
Kiri, ümbriku vormistamine.
Lühiettekanne, esitlus Internetist või teatmeteostest leitud
info põhjal. Privaatses ja avalikus keskkonnas suhtlemise
eetika.
Õigekeelsus ja keelehoole
tunneb eesti keele
Õigekeelsus ja keelehoole
häälikusüsteemi, sõnaliikide
tüüpjuhte ja lihtvormide
kasutust, järgib eesti
õigekirja aluseid ja õpitud
põhireegleid;
moodustab ja
kirjavahemärgistab
lihtlauseid, sh koondlauseid
ja lihtsamaid liitlauseid;
leiab ja kontrollib „Eesti
õigekeelsus-sõnaraamatust“
sõna tähendust ja õigekirja;
tunneb ära õpitud tekstiliigi;
rakendab omandatud
keeleteadmisi tekstiloomes,
tekste analüüsides ja
hinnates.
Üldteemad
Kirjakeel, argikeel ja murdekeel
Häälikuõpetus ja õigekiri
g, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimed ja
liitsõnad). gi- ja ki-liite õigekiri. Sulghäälik võõrsõna algul
ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel.
f-i ja š õigekiri. Õppetegevuses vajalike võõrsõnade
tähendus, hääldus ja õigekiri. Silbitamine ja poolitamine
(ka liitsõnades).
Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatust kui
veebivariandist).
Sõnavaraõpetus
Kirjakeelne ja kõnekeelne sõnavara, uudissõnad,
murdesõnad, släng.
Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu-
kui ka veebivariandist).
Vormiõpetus
Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Omadussõna
käänamine koos nimisõnaga. lik- ja ne-liiteliste
omadussõnade käänamine ja õigekiri. Omadussõnade
võrdlusastmed. Võrdlusastmete kasutamine.
Omadussõnade tuletusliited. Omadussõnade kokku- ja
lahkukirjutamine (ne- ja line-liitelised omadussõnad).
Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine. Põhi- ja
järgarvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kuupäeva
kirjutamise võimalusi. Arvsõnade käänamine. Põhi- ja
järgarvsõnade kirjutamine sõnade ja numbritega, nende
lugemine. Arvsõnade kasutamine tekstis. Asesõnade
käänamine ja kasutamine.
Sõnaraamatute kasutamine käändsõna põhivormide
kontrollimiseks.
Lauseõpetus
Liitlause. Lihtlausete sidumine liitlauseks. Sidesõnaga ja
sidesõnata liitlause. Kahe järjestikuse osalausega liitlause
kirjavahemärgistamine.
Otsekõne ja saatelause. Saatelause otsekõne ees, keskel ja
järel.
Otsekõne kirjavahemärgid. Otsekõne kasutamise
võimalusi.
Üte ja selle kirjavahemärgid.
Muud õigekirja teemad
Algustäheõigekiri: ajaloosündmused; ametinimetused ja
üldnimetused; perioodikaväljaanded; teoste pealkirjad.
Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri, lühendite
lugemine.
Taotletavad pädevused 6. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja
väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning
erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; analüüsida enda teadmisi ja
oskusi, tugevusi ja nõrkusi;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades
omandatud teadmisi ja oskusi; nähaprobleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid
ellu viia;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust
Ainekava
Eesti keel 7.klass
Õppeaine maht 70 tundi õppeaastas
Õppesisu ja oodatavad õpitulemused
7.klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus
Suuline ja kirjalik suhtlus
Oskab valida suhtluskanalit; peab asjalikku
kirja- ja meilivahetust;
esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb
kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab
hinnanguid;
võtab loetut ja kuuldut eesmärgipäraselt
kokku ja vahendab nii suulises kui ka
kirjalikus vormis;
Suuline ja kirjalik suhtlus
Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine,
asjakohaste küsimuste esitamine.
Meilivahetus, meili kirjutamine ja
keelevahendite valik.
Aktuaalse meediateksti kommenteerimine
vestlusringis.
Teksti vastuvõtt
seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit,
pilti ja heli;
reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt
kui ka kirjalikult ning sobivas vormis:
võrdleb tekste omavahel, selgitab
Teksti vastuvõtt
Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega
(foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja
teabegraafika lugemine ja tõlgendamine.
Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval.
arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi,
vahendab ja võtab kokku, kommenteerib,
esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab
arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse
ja mõtetega;
kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid
teksti tõlgendamisel, tekstide seostamisel ja
tekstile reageerimisel;
Meediatekstide tunnused. Põhilised
meediakanalid.
Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutuslik
meedia. Fakti ja arvamuse eristamine.
Meediatekstide põhiliigid: uudislugu,
arvamuslugu, intervjuu, reportaaž, kuulutus.
Uudisloo ülesehitus ja pealkiri.
Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri.
Tele- ja raadiosaated.
Tekstiloome
põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja
olukohaselt oma arvamust ja seisukohta
sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii
suulises kui ka kirjalikus vormis;
kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid
nii tekste luues kui ka seostades;
oskab ette valmistada, kirjutada ja suuliselt
esitada eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav,
arutlev); vormistab tekstid korrektselt;
Tekstiloome
Kirja kirjutamine ja vormistamine,
keelevahendite valik.
Teabe edastamine, reprodutseerimine,
seostamine konkreetse teema või isikliku
kogemuse piires.
Uudisloo kirjutamine: materjali kogumine,
infoallikad, vastutus avaldatu eest.
Uudisloo pealkirjastamine.
Intervjuu tegemine: valmistumine,
küsitlemine, kirjutamine, toimetamine ja
vormistamine.
Kirjalike tööde vormistamise põhimõtted.
Teksti arvutitöötlus.
Arvamusloo suuline ja kirjalik
kommenteerimine: isikliku seisukoha
kujundamine käsitletava probleemi kohta,
selle põhjendamine.
Õigekeelsus ja keelehoole
eristab kirjakeelt argikeelest;
Õigekeelsus ja keelehoole
Üldteemad
teab eesti keele murdeid;
järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest,
sõna- ja käsiraamatutest;
teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja
-vorme;
rakendab omandatud keeleteadmisi
tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;
kasutab tekstide koostamisel tavakohast
ülesehitust ja vormistust.
Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded.
Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine.
Häälikuõpetus ja õigekiri
Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi
põhireegli rakendamine liitega sõnades,
kaashäälikuühendi õigekirja erandid.
Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad.
Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike
võõrsõnade õigekiri.
Silbitamine, pikk ja lühike silp.
Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja
seosed.
ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist)
õigekirja ja õigehäälduse kontrollimine.
Sõnavaraõpetus
Sõna ja tähendus, sõnastuse rikastamine,
sünonüümide tähendusvarjundid.
Homonüümid ja veaohtlikud paronüümid.
Vormiõpetus ja õigekiri
Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad (nimi-,
omadus, arv- ja asesõnad) ja muutumatud
sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad).
Sõnaliikide funktsioon lauses.
Tegusõna pöördelised vormid: pööre, arv,
aeg, kõneviis, tegumood. Tegusõna vormide
kasutamine lauses. Tegusõna käändelised
vormid. Tegusõna astmevaheldus:
veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid. Õige
pöördevormi leidmine ÕS-ist,
vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Liit-,
ühend- ja väljendtegusõna.
Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine.
Käändsõnad. Käänetevahelised seosed.
Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna
astmevaheldus: veaohtlikud käändsõnad ja
sõnavormid. Õige käändevormi leidmine ÕS-
ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul.
Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud
sõnad.
Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine.
Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud,
kuupäevad, aastad, kellaajad.
Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade
eristamine
Pädevused 7. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse
kultuuri sündmustega ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;
teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate
keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi
ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades
kohaseid keelevahendeid; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada
eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh
tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning
osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Ainekava
Eesti keel 8.klass
Õppeaine maht 70 tundi õppeaastas
Õppesisu ja oodatavad õpitulemused
8.klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus
Suuline ja kirjalik suhtlus
Peab sobivalt telefoni- ja mobiilivestlusi;
käsitleb koos partneri või rühmaga
sihipäraselt eakohaseid teemasid ning lahen-
dab probleemülesandeid, kasutades sobivalt
kas suulist või kirjalikku keelevormi;
oskab algatada, arendada, tõrjuda ja
katkestada nii suhtlust kui ka teemasid;
väljendab oma seisukohti ja sõnastab
vajadusel oma eriarvamuse; teeb
ettepanekuid, esitab omapoolseid
põhjendusi, annab vajadusel lisateavet;
Suuline ja kirjalik suhtlus
Suhtlusolukord, suhtlusolukorra
komponendid, suhtluspartnerid. Erinevates
suhtlusolukordades osalemine.
Suhtlusolukorraga arvestamine. Suhtlemisel
partneri arvestamine.
Suulise suhtlemise tavad eesti keeles:
pöördumine, tervitamine, telefonivestlus.
Suhtlemine rühmas, sõna saamine, kõnejärje
hoidmine. Rühmatöö käigus arvamuse
avaldamine ja põhjendamine. Diskussioon.
Kompromissi leidmine, kaaslase öeldu/ tehtu
täiendamine ja parandamine. Kaaslase tööle
põhjendatud hinnangu andmine.
Suulise arutelu tulemuste kirjalik talletamine.
Väitlus, väitluse reeglid.
Teksti vastuvõtt Teksti vastuvõtt
orienteerub tekstimaailmas: tunneb olulisi
tekstiliike (peamisi tarbe-, teabe-, meedia- ja
reklaamižanreid), nende põhijooni ja
kasutusvõimalusi;
teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti
kasutusvaldkonnast liigist ja autorist; eristab
tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamtekstide
stiile üksteisest, argisuhtluse ja ilukirjanduse
stiilist;
teab peamisi mõjutusvahendeid;
Peamised tekstiliigid (tarbe-, teabe-, meedia-
ja reklaamižanrid), nende eesmärgid.
Teksti vastuvõtmise viisid. Eri liiki tekstide
lugemine ja võrdlemine.
Kõne kuulamine, märkmete tegemine.
Konspekteerimine. Kõne põhjal küsimuste
esitamine.
Tekstist olulisema teabe ja probleemide
leidmine, tekstist kokkuvõtte tegemine.
Reklaamtekst, reklaamtekstide eesmärk ja
tunnused. Reklaami keel. Kriitiline lugemine.
Avalik ja varjatud mõjutamine. Peamised
keelelised mõjutamisvõtted, demagoogia.
Meediaeetika kesksed põhimõtted.
Sõnavabaduse põhimõte ja selle piirangud.
Teabetekstide eesmärk, teabeteksti tunnused
ja ülesehitus. Juhend ja uurimus.
Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja
tõlgendamine.
Tekstiloome
leiab tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või
suusõnalist teavet raamatukogust ja
internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid
ja osutab nendele sobivas vormis;
tunneb esinemise ettevalmistuse ja
kirjutamise protsesse ja kohandab neid oma
eesmärkidele;
oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit;
oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna,
Tekstiloome
Teabe edastamine, reprodutseerimine,
seostamine konkreetse teema või isikliku
kogemuse piires.
Erinevat liiki alustekstide põhjal kirjutamine.
Refereerimine. Teabeallikatele ja
alustekstidele viitamise võimalused. Viidete
vormistamine.
koostab ja peab lühikest ettekannet ja kõnet); Kõneks valmistumine, kõne koostamine ja
esitamine. Kõne näitlikustamine. Ettekande
koostamine ja esitamine.
Kirjandi kirjutamise eeltöö: mõtete
kogumine, kava koostamine, mustandi
kirjutamine. Kirjandi teema ja peamõte,
kirjandi ülesehitus. Teksti liigendamine.
Jutustava, kirjeldava või arutleva kirjandi
kirjutamine.
Õigekeelsus ja keelehoole
teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb
keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid
tekstis mõista ja kasutada;
teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni;
järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
oskab õigekirjajuhiseid leida sõna- ja
käsiraamatutest ning veebiallikatest;
rakendab omandatud keeleteadmisi
tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;
kasutab tekstide koostamisel tavakohast
ülesehitust ja vormistust.
Õigekeelsus ja keelehoole
Üldteemad
Eesti kirjakeele kujunemine 19. sajandil.
Algustäheõigekiri
Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid;
kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja
organisatsioonid; riigid ja osariigid;
perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid ja
sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad.
Lauseõpetus ja õigekiri
Lause. Lause suhtluseesmärgid.
Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja
öeldistäide. Täiend. Korduvate eri- ja
samaliigiliste lauseliikmete ja täiendite
kirjavahemärgistamine, koondlause. Lisandi
ja ütte kirjavahemärgistamine ja kasutamine
lauses.
Liht- ja liitlause. Lihtlause õigekiri.
Rindlause. Rindlause osalausete ühendamise
võimalused, rindlause
kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja
kõrvallause. Põimlause õigekiri.
Segaliitlause. Lauselühend. Lauselühendi
õigekiri. Lauselühendi asendamine
kõrvallausega. Liht- ja liitlause sõnajärg.
Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Otsekõnega
lause muutmine kaudkõneks.
Pädevused 8. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse
kultuuri sündmustega ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;
teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate
keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi
ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades
kohaseid keelevahendeid; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada
eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh
tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning
osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Ainekava
Eesti keel 9.klass
Õppeaine maht 70 tundi õppeaastas
Õppesisu ja oodatavad õpitulemused
9. klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus
Suuline ja kirjalik suhtlus
Esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb
kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab
hinnanguid;
suudab asjalikult sekkuda avalikku
diskussiooni meediakanalites, üritustel ja
mujal; kommenteerib veebis asjakohaselt;
Suuline ja kirjalik suhtlus
Veebisuhtluse eesmärgid, võimalused ja ohud.
Veebipõhised suhtluskanalid: jututoad, blogid,
kommentaarid.
Veebis kommenteerimine. Keeleviisakus ja -
väärikus. Anonüümsuse mõju keelekasutusele.
Aktuaalse meediateksti kommenteerimine
vestlusringis. Loetu kirjalik ja suuline
vahendamine. Suhtlemine ajakirjanikuga.
Väitlus, väitluse reeglid.
Teksti vastuvõtt
loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja
õppimise või töö eesmärkidel ning
isiklikust huvist; rakendab lugemise ja
kuulamise eri viise ja võimalusi;
Teksti vastuvõtt
Veebilehed: eesmärgid ja ülesehitus. Veebist
teabe otsimine, teabeallikate ja info kriitiline
hindamine.
Teabe talletamine ja süstematiseerimine.
loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja
arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui
ka õpi- ja elutarbelisi tekste;
valib teadlikult oma lugemisvara;
suudab teha järeldusi kasutatud
keelevahenditest, märkab kujundlikkust;
Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega
(foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja
teabegraafika lugemine ja tõlgendamine.
Tarbetekstide eesmärk, tarbetekstide tunnused
ja ülesehitus. Tarbe- ja teabetekstidest olulise
info leidmine, süstematiseerimine ja selle põhjal
järelduste tegemine.
Funktsionaalstiilid: tarbe-, teabe-, meedia- ja
reklaamitekstide keelekasutus.
Tekstiloome
oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit;
asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi;
oskab kirjutada elulugu, avaldusi,
seletuskirju ja taotlusi;
seostab oma kirjutise ja esinemise
sündmuse või toimingu eesmärgiga ja teiste
tekstidega;
vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt,
sobiva pikkuse ja täpsusega;
Tekstiloome
Arutlusteema leidmine ja sõnastamine isikliku
kogemuse või alustekstide põhjal. Arutluse
põhiskeem: väide, põhjendus, järeldus.
Teksti pealkirjastamine. Tekstilõik, tekstilõigu
ülesehitus. Lõikude järjestamise põhimõtted ja
võimalused.
Teksti sidusus. Jutustava, kirjeldava ja arutleva
tekstiosa sidumine tervikuks.
Sobivate keelendite valimine kõnelemisel ja
kirjutamisel vastavalt suhtluseesmärkidele.
Kirjaliku ja suulise keelekasutuse eripära.
Teksti keeleline toimetamine: sõnastus- ja
lausestusvigade parandamine.
Keeleteadmiste rakendamine töös tekstidega.
Keelekujundite kasutamine tekstiloomel:
konteksti sobivad ja sobimatud kujundid.
Tarbetekstide koostamine ja vormistamine:
elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus.
Õigekeelsus ja keelehoole
väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja
maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult,
Õigekeelsus ja keelehoole
Üldteemad
Keeleuuendus. Kirjakeele areng tänapäeval:
tajub nende erinevusi;
edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot
korrektses eesti keeles ja arvestades eesti
keele kasutuse väljakujunenud tavasid;
leiab oma sõnavara rikastamiseks
keeleallikatest sõnade konteksti-tähendusi,
kasutusviise ja mõistesuhteid;
tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab
keelendeid tekstis mõista ja kasutada;
tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja
avalikus elus ning edasi õppides.
võimalused ja ohud.
Keelesugulus, soomeugri ja indoeuroopa
keeled.
Eesti keele eripära, võrdlus teiste keeltega.
Häälikuõpetus ja õigekiri
Muutumatute sõnade kokku- ja
lahkukirjutamine.
Tsitaatsõnade märkimine kirjas. Võõrnimede
õigekiri ja vormimoodustus.
Lühendamise põhimõtted ja õigekiri, lühendite
käänamine.
Poolitamine, sh võõrsõnade ja nimede
poolitamine.
Arvuti keelekorrektori kasutamine.
Sõnavaraõpetus
Keelendite stiilivärving, seda mõjutavad
tegurid. Fraseologismid, nende stiilivärving.
Sõnavara täiendamise võimalused: sõnade
tuletamine, liitmine ja tehissõnad. Sagedamini
esinevad tuletusliited ja nende tähendus.
Eesti keele olulisemad sõna- ja käsiraamatud,
keelealased veebiallikad. Sõnaraamatute
kasutamine sõnade tähenduse ja stiilivärvingu
leidmiseks.
Pädevused 9. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse
kultuuri sündmustega ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;
teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate
keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi
ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades
kohaseid keelevahendeid; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada
eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh
tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning
osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Ainekava
Kirjandus 5.klass
Õppeaine maht 70 tundi õppeaastas
Õppesisu ja oodatavad õpitulemused
5.klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus Õpitavad mõisted
Lugemine
On läbi lugenud vähemalt neli
eakohast ja erižanrilist
väärtkirjanduse hulka kuuluvat
tervikteost (raamatut);
loeb eakohast erižanrilist
kirjanduslikku teksti ladusalt ja
mõtestatult, väärtustab lugemist;
tutvustab loetud kirjandusteose
autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb
oma lugemismuljetest, -
elamustest ja –kogemustest;
Lugemine
Lugemise eesmärgistamine.
Lugemiseks valmistumine,
keskendunud lugemine.
Lugemistehnika arendamine,
häälega ja hääleta lugemine,
pauside, tempo ja intonatsiooni
jälgimine.
Huvipakkuva kirjandusteose
leidmine ja iseseisev lugemine.
Lugemisrõõm. Loetud raamatu
autori, sisu ja tegelaste tutvustamine
klassikaaslastele.
Soovitatud tervikteoste
kodulugemine, ühisaruteluks
vajalike ülesannete täitmine.
Jutustamine Jutustamine
jutustab tekstilähedaselt
kavapunktide järgi või
märksõnade toel;
jutustab mõttelt sidusa ja
tervikliku ülesehitusega loo,
tuginedes kirjanduslikule
tekstile, tõsielusündmusele või
oma fantaasiale;
jutustab piltteksti põhjal ja
selgitab selle sisu;
Tekstilähedane sündmustest
jutustamine kavapunktide järgi.
Tekstilähedane jutustamine
märksõnade toel. Aheljutustamine.
Iseendaga või kellegi teisega
toimunud sündmusest või
mälestuspildist jutustamine.
Jutustamine piltteksti (foto,
koomiks) põhjal.
Fantaasialoo jutustamine.
Teksti tõlgendamine, analüüs ja
mõistmine
Teose/loo kui terviku mõistmist
toetavad tegevused
koostab teksti kohta eriliigilisi
küsimusi;
vastab teksti põhjal koostatud
küsimustele oma sõnadega või
tekstinäitega;
koostab teksti kohta sisukava,
kasutades väiteid või märksõnu;
leiab lõigu kesksed mõtted;
järjestab teksti põhjal
sündmused, määrab nende
toimumise aja ja koha;
kirjeldab loetud tekstile
tuginedes tegelaste välimust,
iseloomu ja käitumist, analüüsib
nende omavahelisi suhteid,
hindab nende käitumist, võrdleb
iseennast mõne tegelasega;
arutleb kirjandusliku
tervikteksti või katkendi põhjal
teksti teema, põhisündmuste,
Teksti tõlgendamine, analüüs ja
mõistmine
Teose mõistmist toetavad tegevused
Küsimuste koostamine: fakti- ja
fantaasiaküsimused.
Küsimustele vastamine tekstinäitega
või oma sõnadega.
Teksti kavastamine: kavapunktid
väidete ja märksõnadena.
Lõikude kesksete mõtete otsimine.
Teksti teema sõnastamine.
Arutlemine mõne teoses käsitletud
teema üle. Oma arvamuse
sõnastamine ja põhjendamine.
Illustratiivsete näidete (nt
iseloomulike detailide) otsimine
tekstist. Esitatud väidete tõestamine
oma elukogemuse ja tekstinäidete
varal.
Oma mõtete, tundmuste,
lugemismuljete sõnastamine.
Tundmatute sõnade tähenduse
detail,
konflikt,
kõrvaltegelane,
peategelane,
probleem,
sündmustik,
teema,
tegelane,
tegevusaeg,
tegevuskoht,
teos
tegelaste, nende probleemide ja
väärtushoiakute üle, avaldab ja
põhjendab oma arvamust,
valides sobivaid näiteid nii
tekstist kui ka oma elust;
otsib teavet tundmatute sõnade
kohta, teeb endale selgeks
nende tähenduse;
otsimine sõnaraamatust või teistest
teabeallikatest, oma sõnavara
rikastamine.
Teose/loo kui terviku mõistmine
Sündmuste toimumise aja ja koha
kindlaksmääramine. Sündmuste
järjekord.
Tegelaste probleemi leidmine ja
sõnastamine. Teose sündmustiku ja
tegelaste suhestamine (nt
võrdlemine) enda ja ümbritsevaga.
Pea- ja kõrvaltegelaste leidmine,
tegelase muutumise, tegelaste-
vaheliste suhete jälgimine, tegelaste
iseloomustamine, käitumise
põhjendamine. Tegelasrühmad.
Tegelastevaheline konflikt, selle
põhjused ja lahendamisteed.
Loomamuinasjutu tüüptegelased.
Kujundliku mõtlemise ja
keelekasutuse mõistmine
tunneb ära ja kasutab enda
loodud tekstides epiteete,
võrdlusi ja algriimi;
mõtestab luuletuse tähenduse
iseenda elamustele ja
kogemustele tuginedes;
Kujundliku mõtlemise ja
keelekasutuse mõistmine
Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja
kasutamine. Valmi mõistukõnest
arusaamine. Koomilise leidmine
tekstist.
Riimide leidmine ja loomine.
Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine.
Algriimi leidmine rahvalauludest.
Algriimi kasutamine oma tekstis.
Luuleteksti tõlgendamine.
algriim,
epiteet,
koomika,
riim,
võrdlus
Teose mõistmiseks vajaliku
metakeele tundmine
seletab oma sõnadega epiteedi,
võrdluse, muistendi ja
muinasjutu olemust;
Teose mõistmiseks vajaliku
metakeele tundmine
Rahvalaulu olemus.
Loomamuinasjutu sisutunnused
(lugu, tegelased, hea võitlus kurjaga
jne). Tekke- ja seletusmuistendi
tunnused. Seiklusjutu tunnused.
Teose teema. Probleemi olemus.
Pea- ja kõrvaltegelane.
Tegelastevahelise konflikti olemus.
Luuletuse vorm: salm.
Valmi tunnused. Koomiline ja
mittekoomiline.
loomamuinasjutt,
luule,
rahvalaul,
seiklusjutt,
tekkemuistend,
seletusmuistend,
valm
Esitamine
esitab peast luuletuse või
rolliteksti, jälgides esituse
ladusust, selgust ja tekstitäpsust;
Esitamine
Esitamise eesmärgistamine (miks,
kellele ja mida?) Esitamiseks kohase
sõnavara, tempo, hääletugevuse ja
intonatsiooni valimine; õige
hingamine ja kehahoid. Luuleteksti
esitamine peast. Rollimäng,
rolliteksti esitamine.
rollitekst
Omalooming
kirjutab erineva pikkusega
eriliigilisi omaloomingulisi töid,
sealhulgas kirjeldava ja
jutustava teksti.
Omalooming
Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja
iseloomulike tunnuste esitamine.
Eseme, olendi, inimese,
tegevuskoha, looduse, tunnete
kirjeldamine.
Jutustamine. Jutustuse ülesehitus.
Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis.
Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses.
Minavormis jutustamine.
Õpilased kirjutavad lühemaid ja
pikemaid omaloomingulisi töid, nt
jutustamine,
kirjeldamine
loomamuinasjutu, seiklus- või
fantaasiajutu, tekke- või seletus-
muistendi, loomtegelase, või
kirjandusliku tegelase kirjelduse,
ette antud riimide põhjal või
iseseisvalt luuletuse, sündmustiku
või tegelasega seotud kuulutuse,
loole uue või jätkuva lõpu, kirja
mõnele teose tegelasele või
tegelasrühmale, algustähekordustega
naljaloo, luuletuse põhjal
samasisulise jutu või muud sellist.
Pädevused 5. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja
väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning
erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; analüüsida enda teadmisi ja
oskusi, tugevusi ja nõrkusi;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades
omandatud teadmisi ja oskusi; nähaprobleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid
ellu viia;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust.
Ainekava
Kirjandus 6. klass
Õppeaine maht 70 tundi õppeaastas
III Õppe sisu ja taotletavad õpitulemused
6.lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus
Lugemine
On läbi lugenud vähemalt neli
eakohast ja erižanrilist
väärtkirjanduse hulka kuuluvat
tervikteost (raamatut);
loeb eakohast erižanrilist
kirjanduslikku teksti ladusalt ja
mõtestatult, väärtustab lugemist;
tutvustab loetud kirjandusteose
autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma
lugemismuljetest, -elamustest ja –
kogemustest;
Lugemine
Eesmärgistatud ülelugemine. Oma lugemise
jälgimine ja lugemisoskuse hindamine.
Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.
Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja
iseseisev lugemine. Loetud raamatu autori,
sisu ja tegelaste tutvustamine
klassikaaslastele. Lugemissoovituste
jagamine klassikaaslastele. Soovitatud
tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks
vajalike ülesannete täitmine.
Jutustamine
jutustab tekstilähedaselt kavapunktide
järgi või märksõnade toel;
Jutustamine
Tekstilähedane sündmustest jutustamine
kavapunktide järgi. Tekstilähedane
jutustab mõttelt sidusa tervikliku
ülesehitusega selgelt sõnastatud loo,
tuginedes kirjanduslikule tekstile,
tõsielusündmusele või oma
fantaasiale;
jutustab piltteksti põhjal ja selgitab
selle sisu;
Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine
Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad
tegevused
vastab teksti põhjal koostatud küsimustele
oma sõnadega või tekstinäitega;
koostab teksti kohta sisukava,
kasutades küsimusi, väiteid või
märksõnu;
leiab lõigu kesksed mõtted ja
sõnastab peamõtte;
järjestab teksti põhjal sündmused,
määrab nende toimumise aja ja koha;
kirjeldab loetud tekstile tuginedes
tegelaste välimust, iseloomu ja
käitumist, analüüsib nende
omavahelisi suhteid, hindab nende
käitumist, lähtudes üldtunnustaud
moraalinormidest, võrdleb iseennast
mõne tegelasega;
arutleb kirjandusliku tervikteksti või
katkendi põhjal teksti teema,
põhisündmuste, tegelaste, nende
probleemide ja väärtushoiakute üle,
jutustamine märksõnade toel. Loo
ümberjutustamine uute tegelaste ja
sündmuste lisamisega. Iseendaga või kellegi
teisega toimunud sündmusest või
mälestuspildist jutustamine. Jutustamine
piltteksti (foto, illustratsioon, karikatuur,
koomiks) põhjal. Fantaasialoo jutustamine.
Teksti tõlgendamine, analüüs ja
mõistmine
Teose mõistmist toetavad tegevused
Küsimustele vastamine tsitaadiga (tekstilõigu
või fraasiga), teksti abil oma sõnadega, peast.
Teksti kavastamine: kavapunktid küsi- ja
väitlausetena,
märksõnadena.
Lõikude kesksete mõtete otsimine ja
peamõtte sõnastamine. Teksti teema ja
peamõtte sõnastamine. Arutlemine mõne
teoses käsitletud teema üle. Oma arvamuse
sõnastamine ja põhjendamine. Illustratiivsete
näidete (nt tsitaatide, iseloomulike detailide)
otsimine tekstist. Detailide kirjeldamine.
Esitatud väidete tõestamine oma
elukogemuse ja tekstinäidete varal. Loetu
põhjal järelduste tegemine. Oma mõtete,
avaldab ja põhjendab oma arvamust,
valides sobivaid näiteid nii tekstist
kui ka oma elust;
otsib teavet tundmatute sõnade kohta,
teeb endale selgeks nende tähenduse;
Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse
mõistmine
tunneb ära ja kasutab enda loodud
tekstides epiteete ja võrdlusi;
seletab õpitud vanasõnade ja
kõnekäändude tähendust;
mõtestab luuletuse tähenduse iseenda
elamustele ja kogemustele tuginedes;
tundmuste, lugemismuljete sõnastamine.
Tundmatute sõnade tähenduse otsimine
sõnaraamatust või teistest teabeallikatest,
oma sõnavara rikastamine.
Teose/loo kui terviku mõistmine
Sündmuste toimumise aja ja koha
kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord.
Sündmuste põhjus-tagajärg-seosed.
Minajutustaja kui loo edastaja.
Tegelaste probleemi leidmine ja
sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste
suhestamine (nt võrdlemine) enda ja
ümbritsevaga. Tegelase muutumise,
tegelastevaheliste suhete jälgimine, tegelaste
iseloomustamine, käitumise põhjendamine.
Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt,
selle põhjused ja lahendamisteed. Looma- ja
imemuinasjutu tüüptegelased.
Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse
mõistmine
Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja
kasutamine.
Lihtsamate sümbolite seletamine.
Teose mõistmiseks vajaliku metakeele
tundmine
seletab oma sõnadega epiteedi,
võrdluse, muinasjutu, muistendi,
kõnekäänu ja vanasõna olemust;
Esitamine
esitab peast luuletuse, lühikese
proosateksti, jälgides esituse ladusust,
selgust ja tekstitäpsust.
Omalooming
kirjutab erineva pikkusega eriliigilisi
Tegelaskõne varjatud tähenduse mõistmine.
Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduse
seletamine, selle võrdlev ja eristav
seostamine tänapäeva elunähtustega.
Riimide leidmine ja loomine.
Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine.
Luuleteksti tõlgendamine.
Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine
ja arendamine.
Teose mõistmiseks vajaliku metakeele
tundmine
Imemuinasjutu sisutunnused. Hiiu- ja
vägilasmuistendi tunnused. Vanasõna ja
kõnekäänu olemus. Ajaloolise jutustuse
tunnused. Teose teema ja idee. Probleemi
olemus. Tüüptegelane. Tegelastevahelise
konflikti olemus. Luuletuse vorm: salm ja
riim. Päevik kui ilukirjandusliku teose vorm.
Animafilmi olemus.
Esitamine
Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja
mida?) Esitamiseks kohase sõnavara, tempo,
hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige
hingamine ja kehahoid. Luuleteksti esitamine
peast. Lühikese proosateksti esitamine
(dialoogi või monoloogina).
omaloomingulisi töid, sealhulgas
kirjeldava ja jutustava teksti.
II kooliastme koondõpitulemused
Omalooming
Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja
iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse
ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang.
Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha,
looduse, tunnete kirjeldamine. Autori
suhtumine kirjeldatavasse ja selle
väljendamine.
Jutustamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-
põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus.
Otsekõne jutustuses. Minavormis
jutustamine.
Teemamapp tänapäeva kultuurinähtuste või
kultuurilooliste isikute kohta. Teemamapi
vorm (mapp, karp, CD vms), sisu ja
vormistamine.
Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid
omaloomingulisi töid, nt imemuinasjutu,
tõsielu- või fantaasiajutu, hiiu- või
vägilasmuistendi, mälestusloo, kirjandusliku
tegelase või looduskirjelduse, vanasõna(de)
või kõnekäändude põhjal jutukese, ette antud
riimide põhjal või iseseisvalt luuletuse, teose
või kujuteldava tegelase päevikulehekülje,
loo sündmustiku edasiarenduse,
tegelastevahelise dialoogi, kirja mõnele teose
tegelasele või tegelasrühmale, luuletuse
põhjal samasisulise jutu või muud sellist.
6. klassi lõpetaja:
on lugenud eakohast erižanrilist
väärtkirjandust, kujundab selle kaudu
oma kõlbelisi tõekspidamisi ja
arendab lugejaoskusi;
väärtustab kirjandust kui oma rahvus-
kultuuri olulist osa ja eri rahvaste
kultuuri tutvustajat;
tõlgendab, analüüsib ja mõistab
teoses kujutatud lugu ja
tegelassuhteid, elamusi ja väärtusi;
mõistab ja aktsepteerib erinevaid
seisukohti, mis kirjandusteost lugedes
võivad tekkida;
jutustab teksti- või elamuspõhiselt ja
arutleb teoses toimunu üle,
väljendades end korrektselt;
kirjutab nii jutustavaid kui ka
kirjeldavaid omaloomingulisi töid,
väljendades ennast korrektselt;
kasutab vajaliku teabe hankimiseks
eri allikaid, sealhulgas sõnaraamatuid
ja internetti.
Pädevused 6. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja
väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning
erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; analüüsida enda teadmisi ja
oskusi, tugevusi ja nõrkusi;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades
omandatud teadmisi ja oskusi; nähaprobleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid
ellu viia;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
Ainekava
Kirjandus 7. klass
Õppeaine maht 70 tundi õppeaastas
Õppesisu ja oodatavad õpitulemused
7.klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus Õpitavad mõisted
Lugemine
on läbi lugenud vähemalt neli
eakohast ja erižanrilist
väärtkirjanduse hulka kuuluvat
tervikteost (raamatut);
loeb eakohast erižanrilist
kirjanduslikku teksti ladusalt ja
mõtestatult, väärtustab lugemist;
tutvustab loetud raamatu autorit,
sisu, tegelasi, probleeme ja
sõnumit;
Lugemine
Lugemise iseseisev
eesmärgistamine. Kiire ja aeglane
lugemine, ülelibisev ja süvenenud
lugemine. Eesmärgistatud
ülelugemine. Oma lugemise analüüs
ja lugemisoskuse hindamine.
Etteloetava teksti eesmärgistatud
jälgimine.
Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja
iseseisev lugemine.
Loetud raamatu autori, sisu,
tegelaste, probleemide ja sõnumi
tutvustamine klassikaaslastele.
Lugemissoovituste jagamine
klassikaaslastele.
Soovitatud tervikteoste
kodulugemine, ühisaruteluks
vajalike ülesannete täitmine.
Jutustamine
jutustab kokkuvõtvalt loetud
teosest, järgides teksti sisu ja
kompositsiooni;
Jutustamine
Tekstilähedane jutustamine
märksõnade toel.
Loo jutustamine: jutustamine teksti
kompositsioonist lähtuvalt,
jutustades tsitaatide kasutamine,
kokkuvõtlik jutustamine faabula
ja/või süžee järgi.
Teose lugemise ajal ja/või järel
tekkinud kujutluspildist jutustamine.
Teksti tõlgendamine, analüüs ja
mõistmine
Teose/loo kui terviku mõistmist
toetavad tegevused
vastab teksti põhjal fakti- ja
järeldamis- ja
analüüsiküsimustele;
kasutab esitatud väidete
tõestamiseks tekstinäiteid ja
tsitaate;
kirjeldab teoses kujutatud
tegevusaega ja -kohta,
määratleb teose olulisemad
sündmused;
kirjeldab teksti põhjal tegelase
välimust, iseloomu ja käitumist,
analüüsib tegelaste omavahelisi
Teksti tõlgendamine, analüüs ja
mõistmine
Teose mõistmist toetavad tegevused
Küsimuste koostamine: fakti-,
järeldamis-, analüüsi- ja
fantaasiaküsimused. Küsimustele
vastamine tsitaadiga või teksti toel
oma sõnadega.
Teksti kavastamine: kavapunktid
väitlausete ja märksõnadena. Teksti
kesksete mõtete leidmine. Teose
teema ja peamõtte sõnastamine.
Kokkuvõtte kirjutamine.
Arutlemine mõnel teoses käsitletud
teemal. Teose sõnumi mõistmine ja
idee (peamõte)
konflikt,
miljöö,
probleem,
prototüüp,
sündmustik,
teema,
tegelane,
tegevusaeg,
tegevuskoht,
tsitaat,
tüüptegelane
suhteid, võrdleb tegelasi;
arutleb kirjandusliku
tervikteksti või katkendi põhjal
teksti teema, põhisündmuste,
tegelaste, nende probleemide
üle;
leiab teksti kesksed mõtted,
sõnastab loetud teose teema ja
peamõtte, kirjutab teksti põhjal
kokkuvõtte;
otsib teavet tundmatute sõnade
kohta, teeb endale selgeks
nende tähenduse;
sõnastamine. Oma arvamuse
sõnastamine ja põhjendamine.
Esitatud väidete tõestamine oma
elukogemuse ja tekstinäidete varal.
Illustratiivsete näidete leidmine
tekstist: tsitaatide otsimine ja
valimine. Loetu põhjal järelduste
tegemine.
Tundmatute sõnade tähenduse
otsimine sõnaraamatust või teistest
teabeallikatest, oma sõnavara
rikastamine.
Teose/loo kui terviku mõistmine
Tegelase analüüs: bioloogiline,
psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt.
Tegelase suhe iseendaga, teiste
tegelastega, ümbritseva maailmaga.
Tegelastevahelise põhikonflikti
leidmine ja sõnastamine. Tegelaste
tegevusmotiivide selgitamine.
Tegelasrühmade konflikt ja konflikti
gradatsioon.
Erinevate teoste peategelaste
võrdlemine.
Kirjanduslik tegelane ja selle
prototüüp. Kirjanduse tüüptegelasi.
Fantaasiakirjanduse ja naljandite
tüüptegelasi.
Sündmuste toimumise aja ja koha
kindlaksmääramine. Miljöö
kirjeldamine. Tegevuse
pingestumine, kulminatsioon ja
lahendus. Pöördeliste sündmuste
leidmine.
Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses
kujutatu seostamine. Ajastule
iseloomuliku ainese leidmine
teosest.
Kujundliku mõtlemise ja
keelekasutuse mõistmine
tunneb ära ja kasutab enda
loodud tekstides epiteete,
metafoore, isikustamist, ja
võrdlusi;
selgitab õpitud vanasõnade,
kõnekäändude ja mõistatuste
kujundlikkust ja tähendust;
mõtestab luuletuse tähenduse
iseenda elamustele,
kogemustele ja väärtustele
tuginedes;
Kujundliku mõtlemise ja
keelekasutuse mõistmine
Kõnekäändude ja vanasõnade
tähenduste seletamine.
Võrdlus ja metafoor kõnekäändudes.
Mõistatuse kui sõnalise peitepildi
äraarvamine ja loomine.
Epiteedi, võrdluse, metafoori,
isikustamise ja korduse tundmine ja
kasutamine. Sümbolite seletamine.
Allegooria mõistmine. Piltluule kui
piltkujundi tõlgendamine.
Luuleteksti tõlgendamine. Oma
kujundliku väljendusoskuse
hindamine ja arendamine.
allegooria,
epiteet,
isikustamine,
metafoor,
kordus,
sümbol,
võrdlus
Teose mõistmiseks vajaliku
metakeele tundmine
eristab tekstinäidete põhjal
rahvaluule lühivorme
(kõnekäänd, vanasõna,
mõistatus), rahvalaulu (regilaul
ja riimiline rahvalaul) ja
rahvajutu (muinasjutt,
muistend) liike, nimetab nende
Teose mõistmiseks vajaliku
metakeele tundmine
Rahvaluule liigid ja alaliigid.
Regilaul ja riimiline rahvalaul.
Muinasjutu tunnused (kujund,
sümbol, sõnum). Muinasjutu
vormitunnused, kompositsioon ja
rändmotiivid.
Koha- ja ajaloolise muistendi
anekdoot,
ballaad,
dialoog,
draama,
dramaatika,
eepika,
eepos,
jutustus,
komöödia,
kõnekäänd,
tunnuseid;
seletab oma sõnadega eepose ja
jutustuse, valmi ja ballaadi ning
komöödia olemust;
tunnused. Usundilise muistendi
tunnused. Naljandi ja anekdoodi
tunnused. Puändi olemus.
Kõnekäänu ja vanasõna olemus.
Mõistatuse olemus.
Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika,
lüürika, dramaatika tunnused.
Eepose ja jutustuse tunnused.
Seiklusromaani tunnused.
Robinsonaadi ja utoopia tunnused.
Luule vorm: värss, stroof. Piltluule.
Valmi ja ballaadi tunnused. Motiivi
olemus.
Komöödia tunnused. Dramaatika
mõisted: monoloog, dialoog, remark,
repliik.
lüürika,
monoloog,
motiiv,
muinasjutt,
muistend,
mõistatus,
naljand,
piltluule,
regilaul,
remark,
repliik,
riimiline rahvalaul,
robinsonaad,
seiklusromaan,
stroof,
utoopia,
valm,
vanasõna,
värss
Esitamine
esitab peast luule- või
proosateksti, jälgides esituse
ladusust, selgust ja tekstitäpsust;
Esitamine
Esitamise eesmärgistamine (miks,
kellele ja mida?) Esituse ladusus,
selgus ja tekstitäpsus; esitamiseks
kohase sõnavara, tempo,
hääletugevuse valimine; korrektne
kehahoid, hingamine ja diktsioon.
Lugemissoovituste jagamine
klassikaaslastele, kasutades
illustreerivaid katkendeid.
Luuleteksti esitamine peast.
Lühikese proosateksti esitamine
(dialoogi või monoloogina).
Omalooming
kirjutab tervikliku sisu ja ladusa
sõnastusega kirjeldava (tegelase
iseloomustus või miljöö
kirjeldus) või jutustava
(muinasjutu või muistendi)
teksti;
kirjutab kirjandusteose põhjal
arutluselementidega kirjandi,
väljendades oma seisukohti
alusteksti näidete ja oma
arvamuse abil ning jälgides
teksti sisu arusaadavust, stiili
sobivust, korrektset vormistust
ja õigekirja.
Omalooming
Õpilased kirjutavad lühemaid ja
pikemaid omaloomingulisi töid:
koha- või ajaloolise muistendi, valmi
või allegoorilise loo, rahvalaulu,
naljandi, mõistatusi, kõnekäändude
põhjal naljaloo, seiklusjutu,
piltluuletuse, kirja ühelt tegelaselt
teisele, tegelasele tegevusjuhendi,
tekstis toimunud sündmuste eelloo,
loo muudetud vaatepunktiga,
puänteeritud loo, erinevate teoste
peategelaste võrdluse, vaadatud
filmi põhjal ühelauselise või pikema
kokkuvõtte või soovituse või muud
sellist.
Omaloomingulised tööd (nt
teemamapid) tänapäeva kultuuri-
nähtuste ja kultuurilooliste isikute
kohta.
Pädevused 7. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse
kultuuri sündmustega ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;
teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate
keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi
ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades
kohaseid keelevahendeid; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada
eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh
tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning
osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Ainekava
Kirjandus 8. klass
Õppeaine maht 70 tundi õppeaastas
Õppesisu ja oodatavad õpitulemused
8. klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevused Õpetatavad mõisted
Lugemine
On läbi lugenud vähemalt
neli eakohast ja erižanrilist
väärtkirjanduse hulka
kuuluvat tervikteost
(raamatut);
loeb eakohast erižanrilist
kirjanduslikku teksti
ladusalt ja mõtestatult,
väärtustab lugemist;
tutvustab loetud raamatu autorit,
sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit
ning võrdleb teost mõne teise
teosega;
Lugemine
Erinevate lugemistehnikate
valdamine. Oma lugemise
analüüs ja lugemisoskuse
hindamine. Etteloetava teksti
eesmärgistatud jälgimine.
Huvipakkuva kirjanduse
leidmine ja iseseisev
lugemine.
Loetud raamatu autori, sisu,
tegelaste, probleemide ja
sõnumi tutvustamine
klassikaaslastele, teose
võrdlemine mõne teise
teosega. Lugemissoovituste
jagamine klassikaaslastele.
Soovitatud tervikteoste
kodulugemine, ühisaruteluks
vajalike ülesannete täitmine.
Jutustamine
jutustab kokkuvõtvalt loetud
teosest, järgides teksti sisu
ja kompositsiooni;
Jutustamine
Loo jutustamine: jutustades
tegevuse aja ja koha
muutmine, uute tegelaste ja
sündmuste ja/või erinevat
liiki lõppude lisamine,
eri vaatepunktist jutustamine,
jutustades tsitaatide
kasutamine, kokkuvõtlik
jutustamine faabula ja/või
süžee järgi.
Teose lugemise ajal ja/või
järel tekkinud kujutluspildist
jutustamine.
Teksti tõlgendamine, analüüs ja
mõistmine
Teose/loo kui terviku mõistmist
toetavad tegevused
vastab teksti põhjal fakti-,
järeldamis- ja
analüüsiküsimustele;
kasutab esitatud väidete
Teksti tõlgendamine,
analüüs ja mõistmine
Teose mõistmist toetavad
tegevused
Küsimuste koostamine:
fakti-, järeldamis-, analüüsi-
ja hindamisküsimused.
idee (peamõte),
kompositsioon,
konflikt,
miljöö,
probleem,
sündmustik,
teema,
tegelane,
tegevusaeg,
tegevuskoht,
tõestamiseks tekstinäiteid ja
tsitaate;
kirjeldab teoses kujutatud
tegevusaega ja -kohta,
määratleb teose olulisemad
sündmused, arutleb põhjus-
tagajärg-seoste üle;
kirjeldab teksti põhjal
tegelase välimust, iseloomu
ja käitumist, analüüsib
tegelaste omavahelisi
suhteid, võrdleb ja hindab
tegelasi, lähtudes
humanistlikest ja
demokraatlikest väärtustest;
arutleb kirjandusliku
tervikteksti või katkendi
põhjal teksti teema,
põhisündmuste, tegelaste,
nende probleemide ja
väärtushoiakute üle, avaldab
ja põhjendab oma arvamust,
valides sobivaid näiteid nii
tekstist kui ka oma elust;
leiab teksti kesksed mõtted,
sõnastab loetud teose teema,
probleemi ja peamõtte,
kirjutab teksti põhjal
kokkuvõtte;
otsib teavet tundmatute sõnade
kohta, teeb endale selgeks nende
tähenduse;
Küsimustele vastamine
tsitaadiga, teksti toel oma
sõnadega või oma
arvamusega, toetumata
tekstile.
Teksti kesksete mõtete
leidmine. Teose teema ja
peamõtte sõnastamine.
Kokkuvõtte kirjutamine.
Arutlemine mõnel teoses
käsitletud teemal. Autori
hoiaku ja teose sõnumi
mõistmine ja sõnastamine.
Oma arvamuse sõnastamine,
põhjendamine ja kaitsmine.
Esitatud väidete tõestamine
oma elukogemuse ja
tekstinäidete varal.
Illustratiivsete näidete
leidmine tekstist: tsitaatide
otsimine ja valimine,
tähenduse kommenteerimine
ja valiku põhjendamine.
Probleemi olemuse-põhjuse-
tagajärje-lahenduse seoste
üle arutlemine. Loetu põhjal
järelduste tegemine.
Tundmatute sõnade
tähenduse otsimine
sõnaraamatust või teistest
teabeallikatest, oma sõnavara
rikastamine.
tsitaat,
tüüptegelane
Teose/loo kui terviku
mõistmine
Tegelase analüüs:
bioloogiline, psühholoogiline
ja sotsiaalne aspekt. Muutuv
ja muutumatu tegelane.
Teose käigus tegelasega
toimunud muutuste leidmine.
Tegelase suhe iseendaga,
teiste tegelastega, ümbritseva
maailmaga. Tegelase
sisekonflikti äratundmine.
Tegelastevahelise
põhikonflikti leidmine ja
sõnastamine, suhete analüüs.
Tegelaste tegevusmotiivide
selgitamine, käitumise
põhjuste analüüsimine.
Tegelasrühmadevaheline
konflikt ja konflikti
gradatsioon.
Erinevate teoste peategelaste
võrdlemine.
Kirjanduse tüüptegelasi.
Sündmuste toimumise aja ja
koha kindlaksmääramine.
Miljöö kirjeldamine.
Tegevuse pingestumine,
kulminatsioon ja lahendus.
Pöördeliste sündmuste
leidmine.
Sündmuste põhjus-tagajärg-
seoste leidmine.
Ajaloosündmuste ja
kirjandusteoses kujutatu
seostamine. Ajastule
iseloomuliku ainese leidmine
teosest.
Tekstist filmilike episoodide
leidmine. Filmi ja
kirjandusteose võrdlemine.
Kujundliku mõtlemise ja
keelekasutuse mõistmine
tunneb ära ja kasutab enda
loodud tekstides epiteete,
metafoore, isikustamist,
võrdlusi ja algriimi;
selgitab õpitud vanasõnade
ja kõnekäändude
kujundlikkust ja tähendust;
mõtestab luuletuse tähenduse
iseenda elamustele, kogemustele ja
väärtustele tuginedes;
Kujundliku mõtlemise ja
keelekasutuse mõistmine
Kõnekäändude ja
vanasõnade tähenduste
seletamine. Võrdlus ja
metafoor kõnekäändudes.
Mõttekorduste leidmine
regilaulust. Rahvalaulu
elementide leidmine
autoriluulest.
Epiteedi, võrdluse,
metafoori, isikustamise,
korduse, retoorilise küsimuse
ja hüüatuse tundmine ja
kasutamine. Sümbolite
seletamine. Sõna-, karakteri-
ja situatsioonikoomika
leidmine.
Luuleteksti tõlgendamine.
Teose stiililise eripära
epiteet,
isikustamine,
koomika,
metafoor,
kordus,
piltluule,
retooriline hüüatus,
retooriline küsimus,
stiil,
sümbol,
võrdlus
kirjeldamine. Oma
kujundliku väljendusoskuse
hindamine ja arendamine.
Teose mõistmiseks vajaliku
metakeele tundmine
seletab oma sõnadega eepika,
lüürika ja dramaatika, romaani, ja
novelli, haiku ja vabavärsi ning
tragöödia olemust;
Teose mõistmiseks vajaliku
metakeele tundmine
Müüdi tunnused. Tänapäeva
folkloor ehk poploor.
Teksti
kompositsioonielemendid:
sissejuhatus, sõlmitus, teema
arendus, kulminatsioon,
lõpplahendus.
Muutuv ja muutumatu
tegelane.
Ilukirjanduse põhiliigid.
Eepika, lüürika, dramaatika
tunnused. Romaani (erinevad
liigid) ja novelli tunnused.
Ulme- ja detektiivromaani
tunnused.
Reisikirja olemus.
Luule vorm: värss, stroof.
Oodi, haiku ja vabavärsilise
luule tunnused. Motiivi
olemus.
Tragöödia tunnused.
Dramaatika mõisted:
monoloog, dialoog, vaatus,
stseen, remark, repliik.
Intriigi olemus.
Kirjandusteose
detektiivromaan,
dialoog,
dramaatika,
dramatiseering,
eepika,
eepos,
ekraniseering,
haiku,
intriig,
jutustus,
kompositsioon,
kulminatsioon,
lavastus,
lüürika,
monoloog,
motiiv,
müüt,
novell,
poploor,
puänt,
reisikiri,
remark,
repliik,
romaan,
sonett,
stroof,
stseen,
tragöödia,
ulmeromaan,
vabavärss
dramatiseering. Lavastus ja
selle valmimine.
Filmikunsti
väljendusvahendid: pilt ja
sõna, kaader filmis.
Kirjandusteose
ekraniseering.
Esitamine
esitab peast luule- või draamateksti,
jälgides esituse ladusust, selgust ja
tekstitäpsust;
koostab ja esitab kirjandusteost
tutvustava ettekande;
Esitamine
Esitamise eesmärgistamine
(miks, kellele ja mida?).
Esituse ladusus, selgus ja
tekstitäpsus; esitamiseks
kohase sõnavara, tempo,
hääletugevuse valimine;
korrektne kehahoid,
hingamine ja diktsioon.
Silmside hoidmine kuulaja-
vaatajaga. Miimika ja
žestikulatsiooni jälgimine.
Luuleteksti esitamine peast.
Draamateksti esitamine ositi.
Instseneeringu esitamine.
Kirjandusteost tutvustava
ettekande koostamine ja
esitamine.
Omalooming
kirjutab tervikliku sisu ja ladusa
sõnastusega kirjeldava (tegelase
iseloomustus või miljöö kirjeldus)
või jutustava (muinasjutu või
muistendi) teksti;
Omalooming
Õpilased kirjutavad lühemaid
ja pikemaid omaloomingulisi
töid: ulme- või detektiivjutu,
haiku või vabavärsilise
luuletuse, näidendi, proosa-
kirjutab kirjandusteose põhjal
arutluselementidega kirjandi,
väljendades oma seisukohti
alusteksti näidete ja oma arvamuse
abil ning jälgides teksti sisu
arusaadavust, stiili sobivust,
korrektset vormistust ja õigekirja.
või luuleteksti
dramatiseeringu,
tegelase monoloogi, tegelase
eluloo, tegelase seletuskirja,
muudetud žanris teksti (nt
luuletuse põhjal kuulutuse,
uudisest jutustuse), lisatud
repliikidega teksti, mina-
vormis loo, detailide abil
laiendatud loo, võrdluste- ja
metafooriderikka teksti,
loo ühest ja samast
sündmusest traagilises ja
koomilises võtmes, kirja
teose autorile, teostest
valitud ja kommenteeritud
tsitaatide kogumiku, tsitaadi
(moto) alusel kirjandi, või
muud sellist.
Omaloomingulised tööd (nt
teemamapid) tänapäeva
kultuurinähtuste ja
kultuurilooliste isikute kohta.
Pädevused 8. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse
kultuuri sündmustega ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;
teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate
keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi
ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades
kohaseid keelevahendeid; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada
eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh
tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning
osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Ainekava
Kirjandus 9. klass
Õppeaine maht 70 tundi õppeaastas
Õppesisu ja oodatavad õpitulemused
9. KLASSI LÕPETAJA
ÕPITULEMUSED
ÕPPESISU JA -TEGEVUSED MÕISTED
Lugemine
On läbi lugenud
vähemalt neli
eakohast ja
erižanrilist
väärtkirjanduse
hulka kuuluvat
tervikteost
(raamatut);
loeb eakohast
erižanrilist
kirjanduslikku
teksti ladusalt ja
mõtestatult,
väärtustab
Lugemine
Erinevate lugemistehnikate valdamine. Oma
lugemise analüüs ja lugemisoskuse hindamine.
Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev
lugemine.
Loetud raamatu autori, sisu, tegelaste,
probleemide ja sõnumi tutvustamine
klassikaaslastele, teose võrdlemine mõne teise
teosega. Lugemissoovituste jagamine
klassikaaslastele.
Soovitatud tervikteoste kodulugemine,
lugemist;
tutvustab loetud
raamatu autorit,
sisu, tegelasi,
probleeme ja
sõnumit ning
võrdleb teost
mõne teise
teosega;
ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.
Jutustamine
jutustab
kokkuvõtvalt
loetud teosest,
järgides teksti
sisu ja
kompositsiooni;
Jutustamine
Loo jutustamine: jutustamine teksti
kompositsioonist lähtuvalt, jutustades tegevuse
aja ja koha muutmine,
uute tegelaste ja sündmuste ja/või erinevat liiki
lõppude lisamine,
eri vaatepunktist jutustamine,
jutustades tsitaatide kasutamine,
kokkuvõtlik jutustamine faabula ja/või süžee
järgi.
Tutvumine elektroonilise meedia (raadio,
televisioon, internet) erinevate jutustamis-
viisidega.
Teksti tõlgendamine,
analüüs ja mõistmine
Teose/loo kui terviku
mõistmist toetavad
tegevused
vastab teksti
Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine
Teose mõistmist toetavad tegevused
Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-,
analüüsi- ja hindamisküsimused. Küsimustele
vastamine tsitaadiga, teksti toel oma sõnadega
idee (peamõte),
kompositsioon,
konflikt,
põhjal fakti-,
järeldamis- ja
analüüsiküsimust
ele;
kasutab esitatud
väidete
tõestamiseks
tekstinäiteid ja
tsitaate;
kirjeldab teoses
kujutatud
tegevusaega ja -
kohta, määratleb
teose olulisemad
sündmused,
arutleb põhjus-
tagajärg-seoste
üle;
kirjeldab teksti
põhjal tegelase
välimust,
iseloomu ja
käitumist,
analüüsib
tegelaste
omavahelisi
suhteid, võrdleb
ja hindab tegelasi,
lähtudes
humanistlikest ja
demokraatlikest
väärtustest;
arutleb
kirjandusliku
tervikteksti või
katkendi põhjal
või oma arvamusega, toetumata tekstile.
Teksti kesksete mõtete leidmine. Teose teema
ja peamõtte sõnastamine. Konspekti
koostamine.
Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal.
Autori hoiaku ja teose sõnumi mõistmine ja
sõnastamine. Oma arvamuse sõnastamine,
põhjendamine ja kaitsmine. Esitatud väidete
tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete
varal. Illustratiivsete näidete leidmine tekstist:
tsitaatide otsimine ja valimine, tähenduse
kommenteerimine ja valiku põhjendamine.
Probleemi olemuse-põhjuse-tagajärje-lahenduse
seoste üle arutlemine. Loetu põhjal järelduste
tegemine.
Tundmatute sõnade tähenduse otsimine
sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma
sõnavara rikastamine.
Teose/loo kui terviku mõistmine
Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline
ja sotsiaalne aspekt. Muutuv ja muutumatu
tegelane. Teose käigus tegelasega toimunud
muutuste leidmine. Lihtne ja keeruline tegelane.
Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega,
ümbritseva maailmaga. Tegelase sisekonflikti
äratundmine.
Tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja
sõnastamine, suhete analüüs. Tegelaste
tegevusmotiivide selgitamine, käitumise
põhjuste analüüsimine.
miljöö,
probleem,
sündmustik,
teema,
tegelane,
tegevusaeg,
tegevuskoht,
tsitaat,
tüüptegelane
teksti teema,
põhisündmuste,
tegelaste, nende
probleemide ja
väärtushoiakute
üle, avaldab ja
põhjendab oma
arvamust, valides
sobivaid näiteid
nii tekstist kui ka
oma elust;
leiab teksti
kesksed mõtted,
sõnastab loetud
teose teema,
probleemi ja
peamõtte;
otsib teavet
tundmatute
sõnade kohta,
teeb endale
selgeks nende
tähenduse;
Tegelasrühmadevaheline konflikt ja konflikti
gradatsioon.
Erinevate teoste peategelaste võrdlemine.
Sündmuste toimumise aja ja koha
kindlaksmääramine. Miljöö kirjeldamine.
Tegevuse pingestumine, kulminatsioon ja
lahendus. Pöördeliste sündmuste leidmine.
Teose rütm: ellipsi täitmine. Sündmuste põhjus-
tagajärg-seoste leidmine.
Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu
seostamine. Ajastule iseloomuliku ainese
leidmine teosest.
Eesti aja- ja kultuuriloo seostamine.
Teksti aja- või kultuuriloolise tähenduse
uurimine.
Kujundliku mõtlemise ja
keelekasutuse mõistmine
tunneb ära ja
kasutab enda
loodud tekstides
epiteete,
metafoore,
isikustamist,
võrdlusi ja
algriimi;
mõtestab
Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse
mõistmine
Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise,
korduse, retoorilise küsimuse ja hüüatuse,
ellipsi ja inversiooni tundmine ja kasutamine.
Sümbolite seletamine. Allegooria ja allteksti
mõistmine.
Sõna-, karakteri- ja situatsioonikoomika
leidmine.
Luuleteksti tõlgendamine.
allegooria,
alltekst,
ellips,
epiteet,
inversioon,
isikustamine,
koomika,
metafoor,
kordus,
retooriline hüüatus,
retooriline küsimus,
stiil,
sümbol,
luuletuse
tähenduse iseenda
elamustele,
kogemustele ja
väärtustele
tuginedes;
Autori keelekasutuse omapära leidmine. Teose
stiililise eripära kirjeldamine.
Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja
arendamine.
võrdlus
Teose mõistmiseks
vajaliku metakeele
tundmine
seletab oma
sõnadega eepika,
lüürika,
dramaatika,
eepose, romaani,
jutustuse, novelli,
ballaadi, haiku,
vabavärsi, soneti,
komöödia ja
tragöödia
olemust;
Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine
Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika,
dramaatika tunnused. Eepose, romaani
(erinevad liigid), jutustuse, novelli, miniatuuri
tunnused.
Luule vorm: värss, stroof, erinevad
riimiskeemid. Oodi, ballaadi, soneti, haiku ja
vabavärsilise luule tunnused.
Komöödia, tragöödia ja draama tunnused.
Arvustuse olemus.
arvustus,
draama,
dramaatika,
eepika,
eepos,
haiku,
jutustus,
lüürika,
novell,
riimiskeem,
romaan,
sonett,
stroof,
tragöödia,
vabavärss
Esitamine
koostab ja esitab
teost tutvustava
ettekande;
Esitamine
Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja
mida?).
Esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus;
esitamiseks kohase sõnavara, tempo,
hääletugevuse valimine; korrektne kehahoid,
hingamine ja diktsioon. Silmside hoidmine
kuulaja-vaatajaga. Miimika ja žestikulatsiooni
jälgimine.
Teost tutvustava ettekande koostamine ja
esitamine.
Omalooming Omalooming
kirjutab tervikliku
sisu ja ladusa
sõnastusega
kirjeldava
(tegelase
iseloomustus või
miljöö kirjeldus)
või jutustava
(muinasjutu või
muistendi) teksti;
kirjutab
kirjandusteose
põhjal arutlus-
elementidega
kirjandi,
väljendades oma
seisukohti
alusteksti näidete
ja oma arvamuse
abil ning jälgides
teksti sisu
arusaadavust,
stiili sobivust,
korrektset
vormistust ja
õigekirja.
Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid
omaloomingulisi töid: regilaulu, kujundirikka
luuletuse või miniatuuri, tegelase iseloomustuse
või CV, tegelaste juhtlaused,
teise ajastusse paigutatud tegevustikuga loo,
miljöö kirjelduse,
kirjandusteose probleemidest lähtuva arutluse,
alustekstile sisulise vastandteksti,
teatrietenduse, filmi või kirjandusteose
arvustuse vms.
Omaloomingulised tööd (nt lühiuurimused)
tänapäeva kultuurinähtuste ja kultuurilooliste
isikute kohta.
arutlev tekst
III kooliastme
koondõpitulemused
Põhikooli lõpetaja:
on lugenud
eakohast
erižanrilist
väärtkirjandust,
kujundab selle
kaudu oma
kõlbelisi
tõekspidamisi ja
arendab
lugejaoskusi;
väärtustab
kirjandust kui
oma rahvus-
kultuuri olulist
osa ja eri rahvaste
kultuuri
tutvustajat;
tõlgendab,
analüüsib ja
mõistab
kirjandusteost kui
erinevate lugude
ja inimsuhete,
elamuste ja
väärtuste allikat
ning erinevate
seisukohtade
loojat;
mõistab ja
aktsepteerib teose
lugemisel
tekkivate
seisukohtade
paljusust,
väärtustab
erinevaid ideid ja
kujutamisviise;
väljendab end
korrektselt
suuliselt ja
kirjalikult,
jutustab
kokkuvõtvalt
teoses toimunust,
arutleb teoses
kujutatu üle,
kirjutab eriliigilisi
omaloomingulisi
töid;
kasutab vajaliku
teabe
hankimiseks eri
allikaid,
sealhulgas
sõnaraamatuid ja
internetti.
Pädevused 9. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse
kultuuri sündmustega ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;
teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate
keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi
ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades
kohaseid keelevahendeid; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada
eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh
tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning
osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Ainekava
Vene keel 2. Klass
Õppeaine maht 3 tundi nädalas alates II poolaastast/ 52,5 tundi aastas
Õppesisu ja tulemused
Õpilane
1) jutustab teksti ümber detailselt või lühidalt lihtsa plaani järgi, küsimustele vastates ja
märksõnade varal;
2) kommenteerib õpiülesannete täitmist ning arutab neid rühma-ja paaristööna;
3) loeb tekste selgelt, mõtestatult, ilmekalt, vigadeta ja õige intonatsiooniga ning vastavuses vene
kirjakeele hääldusnormidega;
4) loeb iseseisvalt ülesandeid ja juhendeid ning täidab neid;
5) kirjutab kalligraafiliselt ümber trüki-ja käsikirjalist teksti;
6) kirjutab etteütlust, milles esinevad õpitud ortogrammid ja punktogrammid;
7) koostab ning kirjutab lihtsaid jutustavaid ja kirjeldavaid tekste.
Kuulamine
1) määrab sõna häälikulise koostise, eristab täis-ja kaashäälikuid ning palataliseeri
tud ja palataliseerimata kaashäälikuid;
2) määrab foneetiliste sõnade piirid, liigendab sõna silpideks;
3) eristab kõnevorme (dialoog, monoloog), kõnetüüpe (kirjeldus, jutustus, arutlus) ning žanre
(luuletus, jutustus, muinasjutt);
4) saab aru õpetaja suulistest juhistest
Suuline kõne
1) hääldab õigesti ja selgelt häälikuid ning häälikuühendeid sõnades;
2) koostab ning hääldab õige intonatsiooniga väit-, küsi-ja käsklauseid;
3) arendab vestlust oma elus juhtunust, loetust ja nähtust;
4) koostab lihtsaid jutustavaid ja kirjeldavaid ning ka arutlevaid tekste;
5) loeb peast luule-ja proosatekste.
Lugemine
1) täidab ülesandeid, kus tuleb valikuliselt lugeda sõnu, sõnaühendeid, lauseid, tekstikatkeid;
2) loeb iseseisvalt mitmes žanris tekste ning saab neist aru;
Kirjutamine
1) kirjutab vajaliku info vihikusse, päevikusse ja tahvlile ning vormistab selle korrektselt;
2) tähistab kaashäälikute palatalisatsiooni kirjas õigesti (tähtede и, е, ё, ю, я ja ь abil);
3) vormistab grammatikaülesanded õigesti;
4) kirjutab ümberjutustusi plaani ja märksõnade järgi, etteütlusi ning lihtsaid kirjandeid;
5) oskab oma kirjalikke töidparandada.
ÕPPESISU
Üldteadmised vene keelest (3 tundi)
Keele roll inimese elus. Keel kui peamine suhtlusvahend.
Graafika. Foneetika. Ortoeepia (20 tundi)
Tähestik. Hääliku ja tähe suhe. Vene keele täis-ja kaashäälikute süsteem: rõhulised ja rõhutud
täishäälikud, helilised ja helitud kaashäälikud, palataliseeritud ja palataliseerimata
kaashäälikud.Paaris-ja paaritud kaashäälikud: helilised ja helitud, palataliseeritud ja
palataliseerimata.Tähtede е, ё, ю, я funktsioonid. Rõhk.
Leksikoloogia ja fraseoloogia (10 tundi)
Leksika ehk keele sõnavara. Sõna kui keeleühik. Sõna tähendus. Ühe- ja mitmetähenduslikud
sõnad. Sõna otsene ja ülekantud tähendus.
Sünonüümid. Antonüümid. Mitmetähenduslikud sõnad. Homonüümid.
Morfeemika (sõna koostis) ja sõnamoodustus (5 tundi)
Morfeem kui keeleühik. Morfeemide liigid: juur, eesliide, sufiks, muutelõpp. Samatüvelised sõnad.
Sõnatüvi.
Süntaks. Lause (10 tundi)
Lause kui süntaksi põhiühik ja kui minimaalne kommunikatiivne üksus.
Lause põhitunnused.
Lause pealiikmed. Lause grammatiline põhi.
Liht-ja laiendatud laused.
Tekst (20 tundi)
Tekst kui kommunikatsiooniüksus. Teksti sidusus.Pealkiri, põhiidee, teksti plaan. Lõik.
Tekstide mitmekesisus: muinasjutt, mõistatus, vanasõnad ja kõnekäänud, jutustus, luuletus, näidend,
teadaanne, õnnesoov, kutse, juhend.Eri tüüpi ja žanri kirjandusteosed on esindatud õppekirjanduse
tekstidena ning valitakse vabaks
lugemiseks vene, eesti ja välisautorite teoste seast.
Kordamine (2 tundi)
Pädevused 2. klassi lõpuks
• kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; kujundada ilumeelt;
• sotsiaalne ja kodanikupädevus –teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
• 3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tu gevaid
külgi; järgida tervislikke eluviise;
• 4)õpipädevus –planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
• 5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada
emakeeles;
• 6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada
matemaatikale omast keelt, sümboleid;
• 7) ettevõtlikkuspädevus – kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja
tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, näidata algatusvõimet ja
vastutada tulemuste eest;
• 8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel
Ainekava
Vene keel 3. Klass
Õppeaine maht 88 tundi aastas
ÕPPESISU JA TAOTLETAVAD ÕPITULEMUSED
Üldteadmised vene keelest (2 tundi)
Keele roll inimese elus. Sõnastik kui teatmekirjanduse liik. Tutvumine sõnastike tüüpidega.
Graafika. Foneetika. Ortoeepia (8 tundi)
Vene keele täis- ja kaashäälikute süsteem: rõhulised ja rõhutud täishäälikud, helilised ja helitud
kaashäälikud, palataliseeritud ja palataliseerimata kaashäälikud. Paaris-ja paaritud kaashäälikud:
helilised ja helitud, palataliseeritud ja palataliseerimata.
Tähtede е, ё, ю, я funktsioonid. Sõnarõhu rasked juhud. Intonatsioon ja loogiline rõhk.
Leksikoloogia ja fraseoloogia (12 tundi)
Leksika ehk keele sõnavara. Sõna kui keeleühik. Sõna tähendus. Ühe- ja mitmetähenduslikud
sõnad. Sõna otsene ja ülekantud tähendus. Sünonüümid. Antonüümid. Mitmetähenduslikud sõnad.
Homonüümid.
Fraseologismid.Vene keele seletussõnastik. Vene keele antonüümide sõnastik. Vene keele
sünonüümide sõnastik.
Morfeemika ja sõnamoodustus (8 tundi)
Morfeem kui keeleühik. Morfeemide liigid: juur, eesliide, sufiks, muutelõpp. Samatüvelised sõnad.
Sõnatüvi. Sõnamoodustus-ja sõnamuutemorfeemid. Sõnamoodustusviisid
Morfoloogia (40 tundi)
Nimisõnad
Üldiseloomustus. Üld-ja pärisnimed. Elusolendeid ning elutuid esemeid ja nähtusi märkivad
nimisõnad.
Nimisõnade sugu. Nimisõnade ainsus ja mitmus. Nimisõnad, mis esinevad ainult ainsuse või
mitmuse vormis. Nimisõnade käänamine. Vene keele käänete süsteem. Nimisõna põhilised
süntaktilised funktsioonid sõnaühendis ja lauses.
Omadussõna
Üldiseloomustus. Omadussõna sugu, arv ning kääne. Omadussõna ühildumine nimisõnaga
soovormis,
arvus ja käändes. Esmased teadmised omadussõna täis-ja lühivormide kohta. Omadussõna põhilised
süntaktilised funktsioonid sõnaühendis ning lauses.
Asesõna
Üldiseloomustus. Asesõna sõnaliikide süsteemis. Isikulised asesõnad kui sidususvahendid lauses ja
tekstis.
Tegusõna
Üldiseloomustus. Tegevusnimi (infinitiiv) ja tegusõna isikulised vormid. Tegusõna ajavormid.
Tegusõnade pööramine olevikus ja tulevikus. Tegusõnade pööramine minevikus. Tegusõna
põhilised süntaktilised funktsioonid sõnaühendis ja lauses.
Süntaks
Sõnaühend. Sõnaühend kui süntaktiline ühik. Sõnaühendi põhisõna ja laiend. Lause põhitunnused.
Lause pealiikmed. Lause grammatiline põhi. Liht-ja laiendatud laused.
Lause kõrvalliikmed: täiend, sihitis, määrus.
Lauseliigid suhtluseesmärgi järgi: väit-, käsk-ja küsilaused. Lauseliigid tundevärvingu järgi:
mittehüüd- ja hüüdlaused.
Ortograafia ja interpunktsioon (10 tundi)
Ortogrammi mõiste. Täis-ja kaashäälikute õigekiri sõna juurmorfeemis. Tähtede ъ ja ь kasutamine.
Täishäälikute õigekiri tähtede ж, ч, ш, щ ja ц järel.
Tegusõna 2. pöörde muutelõppude õigekiri. не õigekiri tegusõnadega. Eessõnade õigekiri.
Interpunktsioon: kirjavahemärgid loetelu puhul ja lause lõpus.
Kordamine (8 tundi)
ÕPITULEMUSED
Õpilane
1) jutustab teksti ümber detailselt või lühidalt lihtsa plaani järgi, küsimustele vastates ja
märksõnade varal;
2) oskab määrata kuuldud teksti teemat ja põhiideed;
3) kommenteerib õpiülesannete täitmist ning arutab neid rühma- ja paaristööna;
4) loeb tekste selgelt, mõtestatult, ilmekalt, vigadeta ja õige intonatsiooniga ning vastavuses vene
kirjakeele hääldusnormidega;
5) loeb iseseisvalt ülesandeid ja juhendeid ning täidab neid;
6) kirjutab kalligraafiliselt ümber trüki-ja käsikirjalist teksti;
7) kirjutab etteütlust, milles esinevad õpitud ortogrammid ja punktogrammid;
8) koostab ning kirjutab lihtsaid jutustavaid ja kirjeldavaid tekste.
Kuulamine
1) määrab sõna häälikulise koostise, eristab täis-ja kaashäälikuid ning palataliseeritud ja
palataliseerimata kaashäälikuid;
2) määrab foneetiliste sõnade piirid, liigendab sõna silpideks
3) liigitab lauseid suhtluseesmärgi (väit-, küsi-ja käsklaused) ning tundevärvingu (hüüd -ja
mittehüüdlaused) põhjal;
4) eristab kõnevorme (dialoog, monoloog), kõnetüüpe (kirjeldus, jutustus, arutlus) ning žanre
(luuletus, jutustus, muinasjutt);
5) määrab audioteksti teema ja peamise mõtte;
6) saab aru õpetaja suulistest juhistest.
Suuline kõne
1) hääldab õigesti ja selgelt häälikuid ning häälikuühendeid sõnades;
2) koostab ning hääldab õige intonatsiooniga väit-, küsi- ja käsklauseid;
3) arendab vestlust oma elus juhtunust, loetust ja nähtust;
4) koostab lihtsaid jutustavaid ja kirjeldavaid ning ka arutlevaid tekste;
5) loeb peast luule -ja proosatekste.
Lugemine
1) täidab ülesandeid, kus tuleb valikuliselt lugeda sõnu, sõnaühendeid, lauseid, tekstikatkeid;
2) loeb iseseisvalt mitmes žanris tekste ning saab neist aru;
3) loeb tabeleid, diagramme, skeeme ja tingtähiseid paberilt ning arvutist.
Kirjutamine
1) kirjutab vajaliku info vihikusse, päevikusse ja tahvlile ning vormistab selle korrektselt;
2) tähistab kaashäälikute palatalisatsiooni kirjas õigesti (tähtede и, е, ё, ю, я ja ь abil);
3) vormistab grammatikaülesanded õigesti;
4) kirjutab ümberjutustusi plaani ja märksõnade järgi, etteütlusi ning lihtsaid kirjandeid;
5) oskab oma kirjalikke töid parandada
Pädevused 3. klassi lõpuks
• kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; kujundada ilumeelt;
• sotsiaalne ja kodanikupädevus –teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
• 3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tu gevaid
külgi; järgida tervislikke eluviise;
• 4)õpipädevus –planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
• 5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada
emakeeles;
• matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada
matemaatikale omast keelt, sümboleid;
• ettevõtlikkuspädevus – kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja
tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, näidata algatusvõimet ja
vastutada tulemuste eest;
• digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel
Ainekava
Vene keel 4.klass
Õppeaine maht 105 tundi õppenädalas
ÕPPE SISU JA TAOTLETAVAD ÕPITULEMUSED
Üldteadmised vene keele kohta (2 tundi)
Vene keelt uuriv teadus, selle põhiosad.
.
Foneetika. Graafika. Ortoeepia (10 tundi)
Foneetiline transkriptsioon. Vene keele hääldusnormid
Morfeemika (sõna koostis) ja sõnamoodustus (13 tundi)
Täis-ja kaashäälikute vaheldumine sõna juurmorfeemis. Põhilised sõnamoodustusviisid:
prefiksiline, sufiksiline, prefiksilis-sufiksiline, sufiksita, sõnade liitmine.
Leksikoloogia ja fraseoloogia (11 tundi)
Sünonüümid. Antonüümid. Homonüümid. Oma-ja laen sõnad. Vananenud sõnad ja neologismid.
Neutraalsed ja stiilivärvinguga sõnad. Fraseoloogia kui leksikoloogia osa.
Morfoloogia (50 tundi)
Sõna grammatiline tähendus. Sõnaliikide süsteem vene keeles.
Nimisõna.Nimisõna süntaktilised funktsioonid. Nimisõnade kõnes kasutamise normid.
Omadussõna. Omadussõnade täis-ja lühivormid.Omadussõna süntaktilised funktsioonid.
Omadussõnade kõnes kasutamise normid.
Asesõna. Asesõnade käänamine.Asesõna süntaktilised funktsioonid. Asesõnad kui lausete sidususe
vahend.
Tegusõna
Tegusõnade pööramine. Tegusõnade süntaktilised funktsioonid. Tegusõna kõnes kasutamise normid.
Määrsõna
Määrsõna süntaktilised funktsioonid.
Süntaks. Lause. Koondlaused. Kokkuvõtvad sõnad koondlauses. Kiilsõna mõiste. Üte. Otsekõne.
Tekst (3 tundi)
Lugemispäevik esitatakse õppeaines eesti keel. Üks raamat tuleb õppeaastas läbi lugeda vene
keeles.
Ortograafia ja interpunktsioon (16 tundi)
Ortograafia. Täis-ja kaashäälikute õigekiri sõna lihttüves. Täis-ja kaashäälikute õigekiri eesliidetes.
Sufiksite õigekiri eri sõnaliikidesse kuuluvates sõnades. Sõnalõppude õigekiri eri sõnaliikidesse
kuuluvates sõnades. Interpunktsioon
Vahemärgid koondlausetes ning lausetes sõnadega. Vahemärgid otsekõnega lausetes
ÕPITULEMUSED
1) analüüsib vastavalt õppesisule keeleühikuid ning rakendab omandatud teadmisi kõnepraktikas;
2) eristab kuulmise järgi žanrilt ja tüübilt erinevaid tekste, saab aru tekstide sisust, täidab audioteksti
mõtestamisega seotud ülesandeid;
3) loeb tekste ilmekalt, järgides vene keele hääldusnorme;
4) hangib sihipäraselt teavet stiililt ja žanrilt erinevatest tekstidest ning teatmeteostest;
5) järgib kirjalikku teksti reprodutseerides ja luues vene keele norme ning kõneetiketi nõudeid
Kuulamine
1) saab kuulates aru mitmesuguste tekstide sisust;
2) määrab audioteksti teema ja peamise mõtte;
3) täidab audioteksti põhjal mitmesuguseid ülesandeid.
Suuline kõne
1) reprodutseerib tekste nõutavasulatuses (lühike ja täielik ümberjutustus);
2) järgib tänapäeva vene kirjakeele norme;
3) järgib kõneetiketi norme;
4) kasutab keelevahendeid vastavalt suhtlusolukorrale.
Lugemine
1) loeb teksti ilmekalt, õige intonatsiooniga ning vene kirjakeele hääldusnormide järgi;
2) loeb tabeleid, saab aru diagrammidest, skeemidest ja tingtähistest ning kasutab neid oma teksti
ette valmistades;
3) kasutab tekstiga töötades eri lugemisviise;
4) hangib sihikindlalt teavet teatmeteostest
Kirjutamine
1) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ning kirjavahemärgistab õigesti õpitud
punktogrammidega laused;
2) reprodutseerib kirjalikult tekste nõutava kokkuvõtlikkusega (plaan, ümberjutustus);
3) redigeerib lihtsamaid tekste;
4)oskab teksti luues kasutada teatmeteoseid.
Pädevused 4. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja
väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning
erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; analüüsida enda teadmisi ja
oskusi, tugevusi ja nõrkusi;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades
omandatud teadmisi ja oskusi; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid
ellu viia;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust
Ainekava
Vene keel 5. klass
Õppeaine maht 105 õppetundi aastas
ÕPPESISU JA OODATAVAD ÕPITULEMUSED
Eristab kuulmise järgi žanrilt ja tüübilt erinevaid tekste, saab aru tekstide sisust, täidab audioteksti
mõtestamisega seotud ülesandeid.
Reprodutseerib ning loob suuliselt dialoogilisi ja monoloogilisi tekste, kasutades keelevahendeid
kooskõlas suhtlusolukorra ja vene keele normidega.
Kuulamine
1) saab kuulates aru mitmesuguste tekstide sisust;
2) määrab audioteksti teema ja peamise mõtte.
Suuline kõne
1) loob dialoogilisi ja monoloogilisi tekste (kirjeldus, jutustus, arutlus), pidades silmas teksti
ülesehituse reegleid;
2) esitab oma mõtteid järjekindlalt, loogiliselt ja sidusalt ning teemale ja suhtlusolukorrale vastavalt.
Lugemine
1) loeb mõtestatult, tunneb ära stiililt ja žanrilt erinevad tekstid ning täidab nende põhjal ülesandeid
2) eristab kuulmise järgi žanrilt ja tüübilt erinevaid tekste, saab aru tekstide sisust, täidab audioteksti
mõtestamisega seotud ülesandeid;
3) reprodutseerib ning loob suuliselt dialoogilisi ja monoloogilisi tekste, kasutades keelevahendeid
kooskõlas suhtlusolukorra ja vene keele normidega.
Kirjutamine
1) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ning kirjavahemärgistab õigesti õpitud
punktogrammidega laused;
2) järgib kirjalikku teksti luues vene kirjakeele grammatikanorme;
3) reprodutseerib kirjalikult tekste nõutava kokkuvõtlikkusega (plaan, ümberjutustus);
ÕPPESISU
Eelnevalt õpitud materjali meenutamine ja kordamine. (10 tundi)
Nimisõna (20 tundi)
Mees-ja naissoost isikuid tähistavad nimisõnad. Käänduvad, e
bareeglipäraselt käänduvad ning käändumatud nimisõnad. Käändevormideta nimisõnade sugu ja
arv. Nimisõna süntaktilised funktsioonid. Nimisõnade kõnes kasutamise normid.
Omadussõna (20 tundi)
Kvalitatiivsed, relatiivsed ning possessiivsed omadussõnad. Omadussõnade võrdlusastmed.
Omadussõnade täis -ja lühivormid. Omadussõna süntaktilised funktsioonid. Omadussõnade kõnes
kasutamise normid.
Arvsõna (10 tundi)
Arvsõnade käänamine. Arvsõnade kõnes kasutamise normid.
Asesõna (10 tundi)
Asesõnade käänamine. Asesõna süntaktilised funktsioonid. Asesõnad kui lausete sidususe vahend.
Tegusõna (30 tundi)
Perfektiivsed ja imperfektiivsed tegusõnad. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Isikuta
tegusõnad.Tegusõna kõneviisid. Te gusõnade pööramine. Ebareeglipäraselt pöörduvad
tegusõnad.Tegusõnade süntaktilised funktsioonid. Tegusõna kõnes kasutamise normid. Kesksõna
(partitsiibi) ja tegusõna des-vormi (gerundiumi) mõiste
Kordamine (5 tundi)
Pädevused 5. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja
väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning
erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; analüüsida enda teadmisi ja
oskusi, tugevusi ja nõrkusi;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades
omandatud teadmisi ja oskusi; nähaprobleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid
ellu viia;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
Ainekava
Vene keel 6. klass
Õppeaine maht 105 õppetundi aastas
ÕPPE SISU JA TAOTLETAVAD ÕPITULEMUSED
Hangib sihipäraselt teavet stiililt ja žanrilt erinevatest tekstidest ning teatmeteostest.
Järgib kirjalikku teksti reprodutseerides ja luues vene keele norme ning kõneetiketi
nõudeid.
Kuulamine
1) eristab vormilt erinevaid suulisi tekste (monoloog, dialoog, polüloog), kõnetüüpe (puhtad
ja segatüübid) ning žanre (vestlus, reklaam, instruktsioon, teade);
2) täidab audioteksti põhjal mitmesuguseid ülesandeid.
Suuline kõne
1) järgib tänapäeva vene kirjakeele norme;
2) järgib kõneetiketi norme;
3) kasutab keelevahendeid vastavalt suhtlusolukorrale.
Lugemine
1) loeb mõtestatult, tunneb ära stiililt ja žanrilt erinevad tekstid ning täidab nende põhjal
ülesandeid;
2) loeb tabeleid, saab aru diagrammidest, skeemidest ja tingtähistest ning kasutab neid oma
teksti ette valmistades;
Töö tekstiga
1) kasutab tekstiga töötades eri lugemisviise;
2) hangib sihikindlalt teavet teatmeteostest.
Kirjutamine
1) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ning kirjavahemä
rgistab õigesti õpitud punktogrammidega laused;
2) järgib kirjalikku teksti luues vene kirjakeele grammatikanorme;
3) väljendab kirjalikult oma mõtteid vabalt ja selgelt, järgib teksti koostamise reegleid
(järjekindlus, loogilisus, sidusus, vastavus teemale jt) ning kõneetiketi norme;
4) loob tekste mitmes stiilis ja žanris (traditsiooniline ja elektronkiri, avaldus, seletuskiri,
allkirjastatud tõend);
5) redigeerib lihtsamaid tekste;
6) oskab teksti luues kasutada teatmeteoseid.
ÕPPESISU
Kordamine, eelnevate teadmiste meenutamine (5 tundi)
Määrsõna ( 5 tundi)Määrsõnade liigid. Määrsõna süntaktilised funktsioonid. Rõhumäärsõnad.
Rõhumäärsõnade tähendus.
Eessõna (3 tundi) Tuletatud ja mittetuletatud eessõnad. Liht-ja liiteessõnad.
Sidesõna. (5 tundi) Rinnastavad ja alistavad ning liht-ja liitsidesõnad.Hüüdsõnad kui eriline
sõnaliik Hüüdsõnade põhifunktsioonid.
Onomatopoeetilised sõnad (2 tundi) Üldiseloomustus.
Süntaks (15 tundi) Sõnaühend Rinnastus-ja alistusseos. Peamised sõnaühendite liigid põhisõna
morfoloogiliste omaduste järgi:nimisõnalised, tegusõnalised, määrsõnalised sõnaühendid.
Lause (30 tundi)
Lause kui süntaksi põhiühik ja kui minimaalne kommunikatiivne ühik. Peamised aluse
väljendamise viisid. Lihtöeldis. Koondlaused. Kokkuvõtvad sõnad koondlauses.Kiilsõna mõiste.
Üte. Otsekõne.
Tekst (10 tundi)
Leksikaalsed sidususvahendid. Põhilisi funktsionaalseid stiile esindavad tekstid (ilukirjanduslik,
publitsistlik, teaduslik, ametlik,kõnekeelne stiil). Tekstiliigid: instruktsioon, seletuskiri,
komplitseeritud instruktsioon, autobiograafia, reklaam, SMS-teade, jutustus, luuletus, näidend.
Kommunikatsioon internetis (jututuba, foorum, blogi) ja seal kasutatavad tekstiliigid.
Ortograafia (20 tundi)
Täis-ja kaashäälikute õigekiri sõna lihttüves. Täis-ja kaashäälikute õigekiri eesliidetes. Sufiksite
õigekiri eri sõnaliikidesse kuuluvates sõnades.
Sõnalõppud e õigekiri eri sõnaliikidesse kuuluvates sõnades. Н ja нн eri sõnaliikidesse kuuluvates
sõnades.Lahku -ja kokkukirjutamine ning sidekriipsu kasutamine eri sõnaliikidesse kuuluvates
sõnades. Не ja ни kokku-ja lahkukirjutamine eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnadega. Määrsõnade
õigekiri. Eessõnade, sidesõnade ja rõhumäärsõnade õigekiri.
Interpunktsioon Kirjavahemärkide süsteem vene keeles. Vahemärkide funktsioonid. Üksikud ja
paarisvahemärgid. Vahemärkide kombinatsioonid.Vahemärgid lihtlauses (mõttekriips aluse ja
öeldise vahel, mõttekriips väljajättelises lauses).Vahemärgid koondlausetes ning lausetes sõnadega,
mis ei ole grammatiliselt lauseliikmetega seotud.Vahemärgid otsekõnega lausetes.
Kordamine tasemetööks (10 tundi)
Taotletavad pädevused 6. Klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja
väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning
erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; analüüsida enda teadmisi ja
oskusi, tugevusi ja nõrkusi;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades
omandatud teadmisi ja oskusi; nähaprobleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid
ellu viia;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust
Ainekava
Vene keel 7. Klass
Õppeaine maht 70 tundi õppeaastas
ÕPPESISU JA OODATAVAD ÕPITULEMUSED
Klassi lõpetaja analüüsib vastavalt õppesisule kõigi keeletasandite ühikuid; kasutab omandatud
keeleteadmisi oma kõneoskuse arendamiseks; oskab analüüsida teksti sisu.
Kuulamine
1) kuulates eri žanridesse kuuluvaid tekste, saab aru teksti sisust, tunnetab selle keelelist
omapära ja stiilikuuluvust;
2) mõistab kuulatava teksti sisu, määrab teksti teema ja põhilise mõtte
Suuline kõne
1) jutustab lähteteksti ümber rohkem või vähem kokkusurutult;
2) formuleerib probleemi, väljendab ja argumenteerib oma arvamust, teeb järeldusi.
Lugemine
1) loeb ja analüüsib mitmesuguseid tekste.
Kirjutamine
1) loob ja vormistab korrektselt eri tüüpi tekste, kasutades keelevahendite rikkust ning järgides
keelenorme;
2) formuleerib probleemi kirjalikult, väljendab oma arvamust ja argumenteerib seda, teeb
järeldusi.
ÕPPESISU
Üldteadmised vene keelest ( 5 tundi)
Vene keel maailma teiste keelte seas. Slaavi keeled. Keel kui arenev nähtus. Keelesõnastike
peamised liigid.
Foneetika. Ortoeepia (10 tundi)
Sõnarõhu rasked juhud. Ortoeepiasõnastikud.
Morfoloogia (30 tundi)
Tegusõna vormid
1)Kesksõna
Kesksõna grammatilised tunnused. Tegusõna ja omadussõna tunnused kesksõnal.Oleviku ja
mineviku kesksõnad. Aktiivi ja passiivi kesksõnad.Passiivi kesksõna täis-ja
lühivormid.Kesksõnaühendid.Kesksõna süntaktilised funktsioonid.Kesksõna kõnes kasutamise
normid.
2)Gerundium (des-vorm) Gerundiumi määr-ja tegusõnalised tunnused.
Perfektiivne gerundium ja des-gerundium (imperfektiivne aspekt).Gerundiumiga
sõnaühendid.Gerundiumi süntaktilised funktsioonid.Gerundiumi kõnes kasutamise normid.
Süntaks (11 tundi)
Sõnaühend. Alistusseose liigid (ühildumine, rektsioon, külgnemine).
Sõnade ühendamise normid (leksikaalsed, grammatilised, stilistilised).
Lause (10 tuni)
Aluse tekstifunktsioonid.Liitöeldis (nimi-ja tegusõnaline).Öeldise tekstifunktsioonid. Lause
kõrvalliikmed: täiend (ühilduv, mitteühilduv; lisand), sihitis (otse-ja kaudsihitis), määruse liigid.
Kordamine (5 tundi)
Pädevused 7. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse
kultuuri sündmustega ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;
teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate
keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi
ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades
kohaseid keelevahendeid; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada
eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh
tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning
osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Ainekava
Vene keel 8. klass
Õppeaine maht 70 õppetundi aastas
ÕPPESISU JA OODATAVAD ÕPITULEMUSED
Klassi lõpetades:
1) tunnetab õpilane tüübilt, stiililt ja ћanrilt erinevate tekstide keelelist omapära.
2) loob ja mõistab tüübilt, stiililt ning žanrilt erinevaid suulisi ja kirjalikke tekste;
3) on omandanud redigeerimiskogemuse ning annab loodud tekstile hinnangu.
Kuulamine
1) eristab vormilt (monoloog, dialoog, polüloog), kõnetüübilt (puhtad ja segatüübid) ning žanrilt
(intervjuu, diskussioon, teadaanne) erinevaid suulisi tekste.
Suuline kõne
1) loob suulist teksti monoloogi ja dialoogi vormis, võttes arvesse olukorda ja adressaadieripära
ning kasutades sobivaid keelevahendeid;
2) järgib kirjakeele norme.
Lugemine
1) eristab lugedes fakte ja arvamusi ning peamist ja teisejärgulist infot;
2) loeb keerukaid tabeleid, diagramme, skeeme ja tinglikke tähiseid ning kasutab neid oma teksti
ette valmistades.
Kirjutamine
1) kirjutab arutlevat, kirjeldavat ja jutustavat laadi kirjandeid;
2) kirjutab uurimuse ja lühiettekande teksti;
3) koostab referaadi, avalduse ning iseloomustuse teksti ette valmistades.
ÕPPESISU
Üldteadmised vene keelest (2 tundi)
Keel kui arenev nähtus. Keelesõnastike peamised liigid.
Foneetika. Ortoeepia ( 5 tundi)
Sõnarõhu rasked juhud. Ortoeepiasõnastikud
Ortograafia (8 tundi)
Sufiksite õigekiri eri sõnaliikide sõnades.Sõnalõppude õigekiri eri sõnaliikide sõnades.н ja нн
õigekiri eri sõnaliikide sõnades.не kokku-ja lahkukirjutamine kesksõnade ning gerundiumiga.
Süntaks (30 tundi)
Täis-ja väljajättelised laused. Kahe ja ühe pealiikmega laused. Ühe pealiikmega lausete
tüübid.Lihtlause laiendamine (samaliigilised lauseliikmed, lauselühendid, sõnad ja
konstruktsioonid, mis lauseliikmete hulka ei kuulu). Samaliigilised lauseliikmed. Lauseliikmete
(täiendi, lisandi, määruse, sihitise) kirjavahemärkidega eraldamine. Kaudne kõne. Otse-ja
kaudkõnega lausete sünonüümsus. Tsiteerimisviisid
Tekst (20 tundi)
Lausete ja tekstiosade vaheliste mõtteseoste väljendamise vahendid. Mõttesiirded lausete ja
tekstiosade vahel. Lausete grammatilised seosed.
Kordamine (5 tundi)
Pädevused 8. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse
kultuuri sündmustega ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;
teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate
keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi
ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades
kohaseid keelevahendeid; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada
eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh
tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning
osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Ainekava
Vene keel 9. Klass
Õppeaine maht 70 tundi aastas
ÕPPESISU JA OODATAVAD ÕPITULEMUSED
9. klassi õpilane
1) arvestab suhtluses öeldu eesmärki, kommunikatsiooni tingimusi ja adressaati, kasutab sobivaid
keelevahendeid ning järgib kirjakeele norme;
2) hangib infot mitmesugustest allikatest (sh elektroonilistest), kasutab eri tüüpi sõnastikke ja muid
vajalikke teatmeteoseid.
Kuulamine
1)täidab audioteksti põhjal mitmesuguseid suulisi ülesandeid.
Suuline kõne
1) valdab kõnekultuuri,
2) formuleerib probleemi, väljendab ja argumenteerib oma arvamust, teeb järeldusi,
3) järgib kirjakeele norme.
Lugemine
1)hangib teavet mitmesugustest kirjalikest allikatest.
Kirjutamine
1) hindab oma tekste koostades kriitiliselt internetis leiduvaid analoogseid tekste;
2) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ning kirjavahemärgistab õigesti
õpitudpunktogrammidega lauseid
3) on omandanud teksti redigeerimise oskuse.
ÕPPESISU
Liitlause (35 tundi)
Tunnused. Lauseliikmete kirjavahemärkidega eraldamise reeglid.
Kirjavahemärgid (15 tundi)
Lauseliikmetega grammatiliselt sidumata sõnade puhul. Võrdlustarindid. Kirjavahemärgid
liitlauses: rindlauses, põimlauses, sidesõnata lauses ning erinevate seoseliikidega liitlauses.Mõiste
autori kirjavahemärgid.
Kordamine(4.-8. kl) (20 tundi)
1.Vene keele hääldusnormi
2.Põhilised sõnamoodustusviisid.
3.Leksikoloogia ja fraseoloogia
4.Käänduvad, ebareeglipäraselt käänduvad ning käändumatud nimisõnad.
5.Tegusõnade pööramine
6. не ja ни kokku-ja lahkukirjutamine eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnadega.
7.Määrsõnade õigekiri.
8.н ja нн eri sõnaliikidesse kuuluvates sõnades
9.Oleviku ja mineviku kesksõnad. Aktiivi ja passiivi kesksõnad.
10.Gerundiumiga sõnaühendid.
11.Lauseliikmete (täiendi, lisandi,määruse, sihitise) kirjavahemärkidega eraldamine
Pädevused 9. klassi lõpuks
1. väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse
kultuuri sündmustega ja kujundada ilumeelt;
2. sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja
vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;
teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate
keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
3. enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; järgida terveid eluviise;
4. õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks
vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates
kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi
ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;
5. suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades
olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning
mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades
kohaseid keelevahendeid; väärtustada õigekeelsust;
6. matemaatikapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt,
sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades;
7. ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada
eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
8. Digipädevus
Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite
abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh
tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning
osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.