KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE SOTSIAALSE KAITSE KULUTUSED JA SOTSIAALTEENUSTE OSUTAMINE

1. Sotsiaalse kaitse kulutused, 2012─2015 1.1. Sotsiaalse kaitse kulutused ja maakondlikud erinevused 1.2. Sotsiaalse kaitse kulutused kohaliku omavalitsuse üksustes 1.3. Sotsiaalse kaitse kulutused ühe elaniku kohta 1.4. Sotsiaalse kaitse kulutused sihtrühmade lõikes2. Sotsiaalteenuste osutamine, 2011─2015

2.1. Sotsiaalteenuste kasutajad ja teenust osutavad kohaliku omavalitsuse üksused 2.2. Sotsiaalteenuste osutamine teenuse liikide lõikes2.3. Kohaliku omavalitsuse üksused osutatavate teenuste arvu järgi2.4. Sotsiaalteenused teenuse lõikes ja teenuse osutamise sageduse järgi

1. Sotsiaalse kaitse kulutused

Käesolevas osas on vaadeldud kohaliku omavalitsuse üksuste sotsiaalse kaitse kulutusi kokku ja sihtrühmade lõikes1. Ülevaade on koostatud aastate 2012─2015 kohta, kuna seoses metoodika muutumisega ei ole osa näitajatest võrreldavad varasema perioodi näitajatega2. Analüütilised tabelid sotsiaalse kaitse kulutuste kohta omavalitsusüksuste ja sihtrühmade lõikes on avaldatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel aadressil: http://www.sm.ee/et/sotsiaalvaldkond

1.1. Sotsiaalse kaitse kulutused (SKK) ja maakondlikud erinevused

Kohaliku omavalitsuse üksuste (KOV) põhitegevuse tulud moodustasid 2015. aastal 1,51 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aastaga kasvasid tulud kokku 2015. aastal 19,8% ehk 249,8 miljoni euro võrra. Kui põhitegevuse tulud kasvasid 2013. ja 2014. aastal peaaegu samas tempos (vastavalt 5,5 ja 5,3% võrreldes eelneva aastaga), siis 2015. aastal kasv kiirenes. Kokku kasvasid põhitegevuse tulud 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga 7,8% ehk 109,9 miljonit eurot.

Põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse väljaminekud (põhitegevuse kulud) kasvasid 2015. aastal võrreldes 2012. aastaga põhitegevuse tuludest tunduvalt aeglasemalt – kasv 10% ehk 142,1 miljonit eurot. Ka aastate võrdluses oli nende muutus oli ebaühtlane. Kui 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga kasvasid põhitegevuse kulud 9,5% ehk 135,4 miljonit eurot, siis 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga toimus aga 2,5%-line ehk 38,9 miljoni euro suurune vähenemine ning 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga uuesti kasv 3% ehk 45,6 miljonit eurot.

1 Andmete allikas: Statistikaamethttp://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/14Rahandus/08Valitsemissektori_rahandus/02Kohalike_omavalitsuste_eelarve/02Kohalike_omavalitsuste_eelarve.asp

2 1. jaanuaril 2011 jõustus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS). Kohalike omavalitsuste eelarvete andmed aastast 2012 on viidud vastavusse nimetatud seadusega.

Muutused kulutustes sotsiaalsele kaitsele olid sarnased põhitegevuse kulude muutustele. Kui 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga kasvasid sotsiaalse kaitse kulutused 1,2% (e 1,4 miljoni euro võrra) ning 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga vähenesid 1,4% (e 1,7 miljonit eurot), siis 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga oli kulutuste kasv 6,1% (e 7,5 miljonit eurot). Kokkuvõttes kasvasid sotsiaalse kaitse kulutused 2015. aastal võrreldes 2012. aastaga 5,8% ehk 7,2 miljonit eurot. Kulutused riiklikule toimetulekutoetusele (TTT) vähenesid samas kõigil aastatel. Kokku kulus riikliku toimetulekutoetuse maksmiseks 2015. aastal 5,1 miljonit eurot vähem kui 2012. aastal, moodustades 2015. aastal 76,6% 2012. aasta kulutustest. Seejuures vähenes toimetulekutoetuse osakaal KOVide sotsiaalse kaitse kulutustes 2012. aasta 17,7%-lt 12,8%-ni 2015. aastal. Kohalike omavalitsuste poolt tehtavad kulutused sotsiaalsele kaitsele (toimetulekutoetuseta) kasvasid 12,3 miljoni euro (s.o 12,1%) võrra (tabel 1, joonis 1).

Tabel 1. Kohalike omavalitsuste tulud ja kulud (sh sotsiaalne kaitse) kokku ja muutus eelmise aastaga võrreldes, 2012‒2015, eurot   2012 2013 2014 2015Põhitegevuse tulud 1 262 972 350 1 331 935 463 1 402 857 252 1 512 799 797Põhitegevuse kulud 1 426 801 353 1 562 229 582 1 523 312 258 1 568 864 684Sotsiaalse kaitse kulutused kokku 123 074 065 124 513 879 122 799 737 130 259 099

sh riiklik toimetulekutoetus 21 788 945 19 679 115 18 643 999 16 699 149SKK TTT-ta 101 285 120 104 834 764 104 155 738 113 559 949SKK osatähtsus KOV-de põhitegevuse kuludes, %

toimetulekutoetusega 8.6 8.0 8.1 8.3

toimetulekutoetuseta 7.1 6.7 6.8 7.2Sotsiaalse kaitse kulutused ühe elaniku kohta, eurot toimetulekutoetusega 93 94 93 99 toimetulekutoetuseta 77 80 79 86Muutus eelmise aastaga võrreldes:Põhitegevuse tulud   68 963 113 70 921 789 109 942 545Põhitegevuse kulud   135 428 229 -38 917 324 45 552 427Sotsiaalse kaitse kulutused kokku   1 439 814 -1 714 142 7 459 362Riiklik toimetulekutoetus   -2 109 830 -1 035 116 -1 944 849SKK TTT-ta   3 549 644 79 026 9 404 211

2

Joonis 1. Kohalike omavalitsuste põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning sotsiaalse kaitse kulutused, 2012–2015, miljonit eurot

Sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus toimetulekutoetusega on kohalike omavalitsuste põhitegevuse kuludes püsinud 8,0–8,6% vahel, olles kõrgeim (8,6%) 2012. aastal. Toimetulekutoetuseta oli sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus kohalike omavalitsuste põhitegevuse kuludes kõrgeim (7,2%) 2015. aastal ja madalaim 2013. aastal (6,7%). Üldiselt tõstis toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsust KOVi põhitegevuse kuludes 1,1‒1,5 protsendipunkti võrra (tabel 1, joonis 2).

Joonis 2. Sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus kohalike omavalitsuste põhitegevuse kuludes, 2012─2015, protsenti

3

Kohalike omavalitsuste sotsiaalse kaitse kulutused maakondade lõikes erinevad omavahel oluliselt. 2015. aastal oli KOV-de sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus (TTT-ga) nende põhitegevuse kuludes kõrgeim Põlva maakonnas – 11,9%, järgnesid Valga (11,2%), Hiiu ja Järva maakond (mõlemas 10,4%) ning Viljandi maakond (10,2%). Toimetulekutoetuse osatähtsus sotsiaalse kaitse kulutustes oli neis maakondades vastavalt 10,4%, 23,1%, 23,8%, 10,8% ja 9,4%. Kui Hiiu ja Valga maakond olid toimetulekutoetuse osatähtsuselt sotsiaalse kaitse kulutustes Rapla maakonna järel vastavalt teisel ning kolmandal kohal, siis Põlva, Järva ning Viljandi maakond paiknesid selles järjestuses vastavalt 9. ja 12. ning 13. kohal. See näitab, et Põlva, Järva ja Viljandi maakonnas on omavalitsuste panused sotsiaalsele kaitsele mõnevõrra kõrgemad, ületades ühe elaniku arvestuses riigi keskmist vastavalt 34, 25 ja 13 euro võrra. Rapla maakonnas moodustas toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutustes 25,1%, Hiiu maakonnas 23,8%, Valga maakonnas 23,1%, Pärnu maakonnas 22,1% ning Ida-Viru maakonnas 21,3%. Toimetulekutoetus tõstis sotsiaalse kaitse kulutusi kõige rohkem Valga maakonnas (2,6 protsendipunkti), Hiiu ja Rapla maakonnas (mõlemas 2,5 protsendipunkti) ning Pärnu ja Ida-Viru maakonnas (mõlemas 1,9 protsendipunkti). Riigis tervikuna oli vastav näitaja 1,1 protsendipunkti. Kõige vähem mõjutas toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutusi Tallinnas ning Jõgevamaal, tõstes seda vaid 0,5 protsendipunkti. Järgnesid Saare maakond (0,7 protsendipunkti) ning Harju ja Tartu maakond 0,8 protsendipunktiga.

Ainult KOVi sotsiaalse kaitse kulutuste järgi3 olid 2015. aastal sotsiaalse kaitse kulutused KOVi kogukuludes kõrgeimad Põlva maakonnas (10,4%). 9,3%-ga järgnesid Järva ja Viljandi maakond, 8,6%-ga Valga ning 8,1%-ga Lääne-Viru maakond. Seejuures kuulusid Põlva ja Järva maakond esimeste hulka ka siis, kui sotsiaalse kaitse kulutused olid arvestatud toimetulekutoetusega (tabel 2, joonis 3).

Tabel 2. Kohalike omavalitsuste sotsiaalse kaitse kulutused (SKK) maakonniti, 2015

Maakond

Kohalike omavalit-

suste põhi- tegevuse

kulud, tuhat eurot

Sotsiaalse kaitse

kulutused toime-tuleku-

toetusega, tuhat eurot

Sotsiaalse kaitse

kulutused toime-tuleku-

toetuseta, tuhat eurot

Riiklik toime-tuleku-toetus (TTT), tuhat eurot

SKK (TTT-ga) osa-

tähtsus KOVi

põhite-gevuse kulu-

des, %

SKK (TTT-ta)

osa-tähtsus KOVi

põhite-gevuse kuludes

, %

TTT osa-

tähtsus SKK-s,

%

SKK ühe ela-niku

kohta TTT-ga,

eurot

SKK ühe ela-niku koht

a TTT-ta,

eurot

Kokku / keskmine 1 568 864.7 130 259.1 113 559.9 16 699.1 8.3 7.2 12.8 99 86

Tallinn 497 912.2 41 813.0 39 173.7 2 639.3 8.4 7.9 6.3 100 94Harju 193 997.6 11 858.1 10 367.3 1 490.8 6.1 5.3 12.6 75 66Hiiu 11 157.1 1 156.7 881.2 275.5 10.4 7.9 23.8 129 98Ida-Viru 164 580.8 14 623.3 11 501.8 3 121.4 8.9 7.0 21.3 99 78Jõgeva 39 685.8 2 823.0 2 599.7 223.3 7.1 6.6 7.9 91 84Järva 36 436.0 3 790.6 3 381.5 409.1 10.4 9.3 10.8 125 111Lääne 28 234.1 2 338.6 1 891.4 447.2 8.3 6.7 19.1 96 78Lääne- 68 914.9 6 613.6 5 553.6 1 060.0 9.6 8.1 16.0 112 94

3 SKK-s ei ole arvestatud toimetulekutoetuse maksmist.

4

ViruPõlva 32 104.4 3 822.5 3 332.0 490.5 11.9 10.4 12.8 137 120Pärnu 96 758.9 8 200.2 6 390.4 1 809.8 8.5 6.6 22.1 99 77Rapla 38 426.2 3 755.9 2 814.5 941.4 9.8 7.3 25.1 110 82Saare 42 807.6 3 539.7 3 271.1 268.6 8.3 7.6 7.6 109 100Tartu 190 112.9 12 988.1 11 446.8 1 541.3 6.8 6.0 11.9 88 77Valga 32 924.7 3 673.2 2 826.1 847.0 11.2 8.6 23.1 121 93Viljandi 50 449.5 5 156.1 4 672.8 483.3 10.2 9.3 9.4 109 99Võru 44 361.8 4 106.5 3 455.9 650.6 9.3 7.8 15.8 122 103

Joonis 3. KOVide sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus põhitegevuse kuludes, maakondade lõikes, 2015, protsenti

Arvutuste järgi tõstis toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutusi ühe elaniku kohta 2015. aastal 13 euro võrra. Maakondadest mõjutas toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutusi ühe elaniku kohta kõige rohkem Hiiu maakonnas, kus toimetulekutoetus tõstis seda taset 31 euro võrra. Valga maakonnas ning Raplamaal oli kasv 28 eurot ning Pärnu maakonnas 22 eurot. Kõige vähem (6 eurot) tõstis toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutusi ühe elaniku kohta Tallinnas, 7 euro võrra Jõgeva, 9 eurot Saare ja Harju maakonnas ning 10 eurot Viljandi maakonnas (joonis 4).

5

Joonis 4. KOV-de sotsiaalse kaitse kulutused ühe elaniku kohta maakondade lõikes, 2015. aasta, eurot

Toimetulekutoetuse osatähtsus KOVi sotsiaalse kaitse kulutustes on vaadeldaval perioodil pidevalt vähenenud. Kui 2012. aastal oli see protsent 17,7, siis 2015. aastal vähenes toimetulekutoetuse osa KOVi sotsiaalse kaitse kulutustes 12,8%-ni. Seda mõjutas toimetulekutoetuse saajate arvu vähenemine, mida omakorda mõjutas töötute arvu vähenemine. Nii vähenes nende aastate võrdluses registreerutud töötute arv toimetulekutoetuse saajate hulgas 1,9 korda. Toimetulekutoetuse maksmise kohta vt ülevaadet aadressil: http://www.sm.ee/et/toetuste-statistika

Kui võrrelda toimetulekutoetuse osa maakondade sotsiaalse kaitse kulutustes 2012. ja 2015. aastal, siis 2012. aastal oli kõige suurem toimetulekutoetuse osatähtsus Ida-Viru maakonnas (32,4%), järgnesid Valga (31,3%), Rapla (29,5%), Pärnu (27,7%) ja Hiiu maakond (24,7%). Kõige väiksem toimetulekutoetuse osatähtsus sotsiaalse kaitse kulutustes oli Tallinnas (10,4%), Jõgeva (11,1%), Saare (11,8%), Tartu (13,8%) ja Viljandi maakonnas (14,6%). 2015. aastal olid kõige suurema toimetulekutoetuse osatähtsusega samad maakonnad, kuid mõnevõrra madalama osatähtsuse protsendiga ning suuruse poolest teistsuguse järjestusega. Näiteks, Ida-Viru maakond oli 2015. aastal viiest kõrgeima protsenditasemega maakonnast 21,3%-ga viimane (toimetulekutoetuse osatähtsus sotsiaalse kaitse kulutustes vähenes 11,1 protsendipunkti võrra), Hiiu maakonnal vähenes toimetulekutoetuse osatähtsus sotsiaalse kaitse kulutustes võrreldes 2012. aastaga vaid 0,9 protsendipunkti ning tõusis sellega toimetulekutoetuse osatähtsuselt sotsiaalse kaitse kulutustes teisele kohale. Kõige väiksem toimetulekutoetuse osatähtsus oli 2015. aastal endiselt Tallinnas (6,3%), järgnesid Saare (7,6%), Jõgeva (7,9%), Viljandi (9,4%) ning Järva maakond (9,8%).

6

Kui toimetulekutoetuse osatähtsus sotsiaalse kaitse kulutustes vähenes vaadeldaval ajavahemikul kõigis maakondades, siis suurimad vähenemised oli lisaks Ida-Virumaale ka Järvamaal (9,0 %punkti) ja Valgamaal (8,2 %punkti).

Kui toimetulekutoetuse osatähtsus sotsiaalse kaitse kulutustes vähenes vaadeldavate aastate võrdluses kõigis maakondades (v.a Lääne maakond, kus see kasvas 2,7 protsendipunkti), siis sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus (toimetulekutoetuseta) KOVi kogukuludes vähenes kõige rohkem Lääne maakonnas (2,2 protsendipunkti). Jõgeva ja Võru maakonnas oli vähenemine vastavalt 1,1 ja 1,0 protsendipunkti ning alla ühe protsendipunkti Hiiu ja Tartu maakonnas ning Tallinnas. Üheksas maakonnas sotsiaalse kaitse kulutused (toimetulekutoetuseta) kasvasid ning ühes jäid samaks. See tähendab, et nende maakondade kohalike omavalitsuste endi panus sotsiaalsele kaitsele kasvas (tabel 3, joonis 5).

Tabel 3. Sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes ja toimetulekutoetuse osatähtsus sotsiaalse kaitse kulutustes 2012. ja 2015. aastal, protsenti

Maakond

2012 2015Sotsiaalse

kaitse kulutuste (TTT-ga)

osatähtsus KOVi põhi-tegevuse

kuludes, %

Sotsiaalse kaitse

kulutuste (TTT-ta)

osatähtsus KOVi põhi-tegevuse

kuludes, %

TTT osatähtsus SKK-s, %

Sotsiaalse kaitse

kulutuste (TTT-ga)

osatähtsus KOVi põhi-tegevuse

kuludes, %

Sotsiaalse kaitse

kulutuste (TTT-ta)

osatähtsus KOVi põhi- tegevuse

kuludes, %

TTT osatähtsus SKK-s, %

Keskmine 8.6 7.1 17.7 8.3 7.2 12.8Tallinn 8.9 8.0 10.4 8.4 7.9 6.3Harju 6.4 5.3 16.7 6.1 5.3 12.6Hiiu 11.1 8.4 24.7 10.4 7.9 23.8Ida-Viru 10.0 6.8 32.4 8.9 7.0 21.3Jõgeva 8.6 7.7 11.1 7.1 6.6 7.9Järva 7.3 5.9 19.8 10.4 9.3 10.8Lääne 10.6 8.9 16.4 8.3 6.7 19.1Lääne-Viru 8.4 6.6 21.7 9.6 8.1 16.0Põlva 10.4 8.8 15.1 11.9 10.4 12.8Pärnu 8.5 6.1 27.7 8.5 6.6 22.1Rapla 8.9 6.2 29.5 9.8 7.3 25.1Saare 6.8 6.0 11.8 8.3 7.6 7.6Tartu 7.1 6.2 13.8 6.8 6.0 11.9Valga 11.6 8.0 31.3 11.2 8.6 23.1Viljandi 10.3 8.8 14.6 10.2 9.3 9.4Võru 10.7 8.8 18.0 9.3 7.8 15.8

7

Joonis 5. Sotsiaalse kaitse kulutuste ja toimetulektoetuse osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes, 2012. ja 2015. aastal, protsenti

1.2. Sotsiaalse kaitse kulutused kohaliku omavalitsuse üksustes

Kohalike omavalitsusüksuste põhitegevuse tulude tase väga erinev. Kui 2015. aastal olid tulud ühe elaniku kohta keskmiselt 1151 eurot, siis kõrgeima tulutasemega vallas (Illuka) ulatusid need 3710 euroni. Väikseima tulutasemega omavalitsuses (Kohtla vallas) oli tulud ühe elaniku kohta vaid 804 eurot. Seega on erinevus madalaima ja kõrgeima tulutasemega KOVi vahel 4,6-kordne ehk 2906 eurot (tabel 4). Suuremal või vähemal määral mõjutab omavalitsuse tulude tase kulutuste taset. Kuna kulutustes sisalduvad ka investeeringud, siis on keeruline, omamata andmeid tehtavate investeeringute kohta, hinnata otseseid kulutusi sotsiaalsele kaitsele. Seega võivad investeeringute tõttu kulutused sotsiaalsele kaitsele ühes konkreetses vallas erinevatel aastatel oluliselt erineda.

8

Tabel 4. Kõrgeima ja madalaima põhitegevuste tulude suurusega kohalikud omavalitsused, 2015. aasta  Põhi-

tegevuse tulud ühe elaniku kohta, eurot

Põhitege-vuse

kulud, eurot

SKK (TTT-ga)

osatähtsus KOVi põhi-tegevuse-kuludes, %

SKK (TTT-ta)

osatähtsus KOVi põhi-tegevuse- kuludes, %

TTT osa-

tähtsus SKK-s,

%

SKK ühe

elaniku kohta

TTT-ga, eurot

SKK ühe

elaniku kohta

TTT-ta, eurot

TTT ühe

elaniku kohta, eurot

Keskmine 1 151 1 193 8.3 7.2 12.8 99 86 13Kõrgeima põhitegevuse tuludega KOVid, eurot ühe elaniku kohta  Illuka 3 710 3 344 2.7 2.5 6.9 90 84 6Mäetaguse 3 098 2 630 6.1 6.0 2.4 161 157 4Ruhnu 2 496 2 912 1.5 1.5 - 42 42 -Vaivara 2 131 1 881 7.6 5.9 22.9 143 110 33Vormsi 1 970 2 206 4.4 3.4 21.6 97 76 21Misso 1 699 1 600 13.9 10.5 24.5 222 168 54Noarootsi 1 645 1 652 7.2 6.7 7.7 119 110 9Kõpu 1 558 1 648 12 11.3 5.8 197 186 11Iisaku 1 537 1 689 8.7 8.3 4.6 147 140 7Värska 1 531 1 533 8.9 5.7 36.0 136 87 49Kohtla-Nõmme 1 500 1 779 27.7 27.2 1.9 493 483 9

Pajusi 1 497 2 211 3.7 3.3 12.2 83 73 10Albu 1 495 1 470 8.8 7.5 15.1 130 110 20Piirissaare 1 492 1 648 9.2 7.1 23.0 151 117 35Vigala 1 482 1 548 15.2 14.3 6.0 236 222 14Madalaima põhitegevuse tuludega KOVid, eurot ühe elaniku kohtaKohtla 804 772 8.0 6.9 13.0 62 54 8Kasepää 839 1 115 8.8 7.5 14.6 98 84 14Rakvere 860 908 10.5 10.0 5.3 96 91 5Pihtla 867 923 4.8 3.9 19.4 44 36 9Aseri 875 838 6.6 5.6 15.5 56 47 9Paide 878 984 4.3 4.2 1.1 42 42 0Tähtvere 887 915 4.7 4.4 6.4 43 40 3Narva L 889 1 033 9.4 7.7 17.8 97 80 17Sauga 890 975 5.1 4.5 12.0 50 44 6Luunja 901 1 117 4.1 3.5 13.6 45 39 6Alajõe 932 799 9.7 6.3 35.1 78 51 27Kohtla-Järve L 936 1 013 10.5 7.7 27.1 106 78 29Sillamäe 937 1 010 8.2 6.0 27.1 83 61 23Lääne-Saare 938 1 047 19.3 18.4 5.0 202 192 10Viljandi vald 940 894 14.0 12.9 7.9 125 115 10

9

Nagu tabeli 4 andmetest nähtub, võib põhitegevuse tulude erinevus ühe elaniku kohta olla kordades. Samas ei mõjuta see eriti SKK (TTT-ta) osatähtsust KOVi põhitegevuse kuludes. Nii olid 2015. aastal väikseimad sotsiaalse kaitse kulutused (TTT-ta) Ruhnu vallas (1,5%), kuigi põhitegevuse tulud ühe elaniku kohta olid kõrged – 2496 eurot, mis on tulude suuruse järjestuses 3. kohal (tabel 4 ja 5). Kõrgeima sotsiaalse kaitse kulutuste (TTT-ta) osatähtsusega KOVi põhitegevuse kuludes olid Väätsa ja Tootsi vald (vastavalt 44,2 ja 31,8%), kuid põhitegevuse tulude suuruse poolest ühe elaniku kohta nimetatud vallad esimese 15 hulka ei kuulunud (tabel 5 ja 4). Kõrget kulutuste taset mõjutab tavaliselt sotsiaalvaldkonda tehtud investeering. Näiteks, Väätsa vald investeeris sotsiaalhoolekandeasutuse (Väätsa Eakate Kodu) rajamisse.

Tabel 5. Kõrgeima ja madalaima sotsiaalse kaitse kulutuste (toimetulekutoetuseta) osatähtsusega kohalikud omavalitsused, 2015. aasta

 

Põhi-tegevuse tulud ühe elaniku kohta, eurot

Põhi-tegevuse kulud ühe

elaniku kohta, eurot

SKK (TTT-ga) osa-tähtsus

KOVi põhi-tegevuse

kuludes, %

SKK (TTT-ta) osa-tähtsus

KOVi põhi-tegevuse

kuludes, %

TTT osa-

tähtsus SKK-s,

%

SKK ühe elaniku kohta

TTT-ga, eurot

SKK ühe

elaniku kohta

TTT-ta, eurot

TTT ühe ela-niku

kohta

Keskmine 1 151 1 193 8.3 7.2 12.8 99 86 13Kõrgeima SKK (TTT-ta) KOVid (osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes, protsenti)Väätsa 1 196 1 809 44.4 44.2 0.4 804 800 4Tootsi 1 327 1 271 37.7 31.8 15.8 480 404 76Kohtla-Nõmme 1 500 1 779 27.7 27.2 1.9 493 483 9Laheda 1 259 1 191 26.1 24.4 6.6 311 290 20Rägavere 1 182 1 279 23.3 22.8 2.2 298 292 7Kihelkonna 1 359 1 266 23.7 22.6 4.7 300 286 14Mäksa 1 156 1 056 23.4 22.3 4.9 248 235 12Kõo 1 214 1 165 22.5 22.0 2.4 262 256 6Mikitamäe 1 126 1 225 22.5 21.2 6.1 276 260 17Kõlleste 1 197 1 183 21.3 19.8 7.0 252 234 18Sõmerpalu 1 296 1 179 21.0 19.4 7.9 248 228 20Mõisaküla L 1 230 1 313 20.0 18.8 6.2 263 246 16Lääne-Saare 938 1 047 19.3 18.4 5.0 202 192 10Veriora 1 122 1 107 18.0 17.7 1.2 199 196 2Järvakandi 1 259 1 195 20.1 17.5 13.3 241 209 32Madalaima SKK (TTT-ta) KOVid (osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes, protsenti)  Ruhnu 2 496 2 912 1.5 1.5 - 42 42 -Toila 1 251 1 414 3.7 1.8 51.4 52 25 27Orissaare 1 196 2 143 2.4 2.3 3.1 51 49 2Illuka 3 710 3 344 2.7 2.5 6.9 90 84 6Ülenurme 1 040 990 2.9 2.6 9.6 29 26 3Saku 1 231 1 481 2.9 2.7 7.1 43 40 3Laeva 1 159 1 341 2.8 2.7 2.3 38 37 1Tahkuranna 974 1 189 4.2 2.7 36.4 50 32 18

10

Viimsi 1 401 1 418 2.9 2.8 2.9 41 40 1Raikküla 977 926 4.5 2.8 38.5 42 26 16Jõelähtme 1 245 1 305 3.3 2.9 13.5 44 38 6Kiili 1 264 1 150 3.0 3.0 1.2 35 34 0Ridala 978 985 4.3 3.0 29.4 42 30 12Pajusi 1 497 2 211 3.7 3.3 12.2 83 73 10Puurmani 1 058 2 429 4.2 3.3 20.2 101 81 20

Alljärgnevas tabelis 6 on esitatud andmed KOVide sotsiaalse kaitse kulutuste kohta (osatähtsus nende põhitegevuse kuludes), 15 madalaima ja 15 kõrgeima kulutasemega KOVis neljal viimasel aastal. Järjestus on tehtud 2015. aasta andmete alusel. Värvilisel taustal olevad andmed näitavad seda, et see konkreetne omavalitsus on vastaval aastal olnud 15 madalaima või 15 kõrgeima SKK tasemega KOVi hulgas. Nii on Jõelähtme, Tahkuranna, Laeva, Toila ning Ruhnu vald kõigil viiel aastal kuulunud 15 madalaima sotsiaalse kaitse kulutustega omavalitsusüksuste hulka. Puurmani, Pajusi, Saku, Ülenurme, Illuka ning Orisaare vald on selles nimekirjas vaid üks kord – 2015. aastal.Kõrgeima sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsusega KOVidest viis on kuulunud edetabelisse kõigil neljal aastal. Need on Rägavere, Mäksa, Kõo, Mikitamäe ja Sõmerpalu vald.

Tabel 6. Madalaima ja kõrgeima sotsiaalse kaitse kulutuste (toimetulekutoetuseta) osatähtsusega kohalikud omavalitsused, reastatuna 2015. aasta järgi, protsenti

  2012 2013 2014 2015Keskmine 7.1 6.7 6.8 7.2Kõrgeima SKK osatähtsusega KOVidVäätsa vald 4.3 5.5 41.3 44.2Tootsi vald 7.6 50.1 34.7 31.8Kohtla-Nõmme vald 22.4 17.9 12.4 27.2Laheda vald 13.8 26.0 31.0 24.4Rägavere vald 16.5 17.8 25.3 22.8Kihelkonna vald 15.3 15.5 17.3 22.6Mäksa vald 25.9 27.6 22.2 22.3Kõo vald 19.7 20.8 20.1 22.0Mikitamäe vald 22.8 22.3 21.5 21.2Kõlleste vald 14.2 20.8 18.4 19.8Sõmerpalu vald 15.6 18.5 17.6 19.4Mõisaküla linn 13.0 17.2 16.7 18.8Lääne-Saare vald 5.9 4.5 5.7 18.4Veriora vald 13.5 17.3 16.8 17.7Järvakandi vald 10.9 13.5 14.3 17.5Madalaima SKK osatähtsusega KOVidPuurmani vald 5.8 5.2 6.4 3.3Pajusi vald 5.2 5.9 5.5 3.3Kiili vald 4.3 3.0 3.0 3.0

11

Ridala vald 2.7 3.9 3.4 3.0Jõelähtme vald 2.2 2.0 2.5 2.9Viimsi vald 3.0 2.6 2.9 2.8Raikküla vald 2.8 3.1 3.1 2.8Saku vald 3.8 4.3 4.8 2.7Tahkuranna vald 2.7 2.4 2.6 2.7Laeva vald 2.0 2.3 3.0 2.7Ülenurme vald 3.6 4.4 3.5 2.6Illuka vald 3.6 3.3 3.6 2.5Orissaare vald 3.9 7.2 6.3 2.3Toila vald 2.1 1.8 1.6 1.8Ruhnu vald 2.6 1.4 2.3 1.5

Kui vaadata toimetulekutoetuse osa KOVide sotsiaalse kaitse kulutustes, siis on see omavalitsuste lõikes väga erinev. Nii moodustas toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutustes 2015. aastal Loksa linnas 65,0% ja Paldiski linnas 57,6%. Arvestuslikult sai üks linna elanik aastas toimetulekutoetust vastavalt 77 ja 58 eurot. Väätsa vallas oli toimetulekutoetuse osatähtsus sotsiaalse kaitse kulutustes samal aastal vaid 0,4%, ehk arvestuslikult sai üks valla elanik toimetulekutoetust aastas 4 eurot. Ruhnu ja Aegviidu vallas 2015. aastal toimetulekutoetust ei makstud ning kulutused sotsiaalsele kaitsele olid ühe elaniku arvestuses 42 ja 41 eurot (tabel 7).

Tabel 7. Kohalikud omavalitsused toimetulektoetuse osatähtsuse järgi SKK-s, 2015. aasta

  Põhi-tegevuse tulud ühe elaniku kohta, eurot

Põhi-tegevuse kulud ühe

elaniku kohta, eurot

SKK (TTT-ga) osa-tähtsus

KOVi põhi-tegevuse

kuludes, %

SKK (TTT-ta) osa-tähtsus

KOVi põhi-tegevuse

kuludes, %

TTT osa-

tähtsus SKK-s,

%

SKK ühe

elaniku kohta

TTT-ga, eurot

SKK ühe

elaniku kohta

TTT-ta, eurot

Arves-tuslik

TTT ühe elaniku kohta, eurot 

Keskmine 1 151 1 193 8.3 7.2 12.8 99 86 13Kõrgeima toimetulekutoetuse osatähtsusega SKK-s KOVid  Loksa L 1 217 1 185 9.9 3.5 65.0 118 41 77Paldiski L 1 136 1 161 8.7 3.7 57.6 101 43 58Toila 1 251 1 414 3.7 1.8 51.4 52 25 27Koonga 1 186 1 951 8.3 4.1 50.2 162 81 81Kehtna 1 116 1 107 12.6 6.5 48.3 140 72 68Vasalemma 1 073 1 192 8.9 5.3 41.2 106 63 44Saarde 1 105 1 133 8.2 5.0 38.8 93 57 36Raikküla 977 926 4.5 2.8 38.5 42 26 16Kiviõli L 1 070 1 078 13.0 8.1 37.6 140 88 53Tahkuranna 974 1 189 4.2 2.7 36.4 50 32 18Tamsalu 1 092 1 015 14.7 9.4 36.3 149 95 54Värska 1 531 1 533 8.9 5.7 36.0 136 87 49Kadrina 1 033 1 035 5.7 3.6 36.0 59 37 21

12

Narva-Jõesuu L 1 027 1 103 5.6 3.6 35.5 62 40 22

Valga L 1 053 1 031 13.1 8.5 35.3 135 87 47Madalaima toimetulekutoetuse osatähtsusega SKK-s KOVid  Ruhnu 2 496 2 912 1.5 1.5 - 42 42 -Aegviidu 1 219 1 166 3.5 3.5 - 41 41 -Väätsa 1 196 1 809 44.4 44.2 0.4 804 800 4Rae 1 340 1 321 4.0 4.0 0.7 53 53 0Vihula 1 083 1 255 3.8 3.8 0.7 48 48 0Jõgeva 1 093 1 099 11.9 11.8 0.9 131 130 1Paide 878 984 4.3 4.2 1.1 42 42 0Kiili 1 264 1 150 3.0 3.0 1.2 35 34 0Veriora 1 122 1 107 18.0 17.7 1.2 199 196 2Torgu 1 084 947 13.5 13.3 1.5 128 126 2Kernu 1 267 1 990 12.7 12.4 1.8 252 248 4Kohtla-Nõmme 1 500 1 779 27.7 27.2 1.9 493 483 9

Kolga-Jaani 1 211 1 140 15.2 14.9 1.9 173 170 3Rägavere 1 182 1 279 23.3 22.8 2.2 298 292 7Ambla 1 177 1 157 11.1 10.8 2.3 128 125 3

Sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsust KOVi põhitegevuse kuludes mõjutab nii demograafiline kui sotsiaalmajanduslik olukord, omavalitsuse prioriteedid, arengukavades seatud eesmärgid jm. Siinjuures on oluline osa investeeringutel, mis võivad olla lühiajalised või jaotatuna pikema perioodi peale. Lisaks investeeringutele on kõrgemad sotsiaalse kaitse kulutused neis omavalitsustes, kus on vallale/ linnale kuuluv sotsiaalhoolekandeasutus (hooldekodu).Kohalikes omavalitsustes, kus on oma hooldekodu ning kellel on asutusega ühine raamatupidamine, näidatakse omavalitsuse tuluna isikutelt teenuse osutamiseks saadud raha (art 322 „Tulud majandustegevusest“ all tulud sotsiaalabialasest tegevusest (art 3224)). Sotsiaalse kaitse kulutustes arvestatakse neis kohalikes omavalitsustes isikutelt saadud raha koos kohaliku omavalitsuse poolt panustatava osaga KOVi sotsiaalse kaitse kuluks. Nende omavalitsuste puhul on sotsiaalse kaitse kulutuste osakaal KOVi kogukuludes üle hinnatud.

2015. aastal moodustasid keskmised kulutused sotsiaalsele kaitsele koos toimetulekutoetusega KOVi põhitegevuse kuludes 8,3% ja toimetulekutoetuseta 7,2%. Kohalikke omavalitsusi, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele koos toimetulekutoetusega olid alla 8,3%, oli 104 (48,8% KOVide koguarvust). Kohalikke omavalitsusi, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele toimetulekutoetuseta olid alla 7,2% oli 121 (56,8% KOVide koguarvust). 2012. aastal moodustasid keskmised kulutused sotsiaalsele kaitsele koos toimetulekutoetusega KOVi põhitegevuse kuludes 8,6% ja toimetulekutoetuseta 7,1%. Kohalikke omavalitsusi, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele koos toimetulekutoetusega olid alla 8.6%, oli 124 (54,9% KOVide koguarvust). Kohalikke omavalitsusi, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele toimetulekutoetuseta olid alla 7,1% oli 133 (58,8% KOVide koguarvust). Seega vähenesid keskmised kulutused sotsiaalsele kaitsele (toimetulekutoetusega) 2015. aastal võrreldes 2012. aastaga 0,3 protsendipunkti ning vähenes ka KOVide osa, kelle kulutused sotsiaalsele kaitsele olid alla keskmise.

13

Nii oli 2015. aastal SKK (toimetulekutoetusega) osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes üle 10% 65 kohalikus omavalitsuses (30,5% KOVidest), 2012. aastal 84 kohalikus omavalitsuses (37,2% KOVidest). Toimetulekutoetuseta oli SKK osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes üle 10% 2015. aastal 47 omavalitsuses (22,1% KOVidest) 2012. aasta 51 KOVi asemel (s.o 22,6% KOVidest).Alljärgnevas tabelis on esitatud andmed KOVide jagunemise kohta sotsiaalse kaitse kulutuste järgi 2012. ja 2015. aastal.

Tabel 8. Kohalike omavalitsuste jagunemine SKK osatähtsuse järgi KOVi põhitegevuse kuludes, 2012. ja 2015. aastal

 Sotsiaalse kaitse kulutuste osatähtsus KOVi põhitegevuse kuludes, %

Kokkukuni 5 5,1-10

sh10,1-15 15,1-20 20,1-30 üle 30

5,1-7,5 7,6-102015. aasta

Toimetulekutoetusega keskmine - 8.3%KOVide arv 35 113 55 58 36 15 12 2 213KOVide osatähtsus, % 16.4 53.1 25.8 27.2 16.9 7.0 5.6 0.9 100Toimetulekutoetuseta keskmine - 7,2%KOVide arv 56 110 71 39 25 13 7 2 213KOVide osatähtsus, % 26.3 51.6 33.3 18.3 11.7 6.1 3.3 0.9 100

2012. aasta Toimetulekutoetusega keskmine - 8.6%KOVide arv 44 98 57 41 57 17 7 3 226KOVide osatähtsus, % 19.5 43.4 25.2 18.1 25.2 7.5 3.1 1.3 100Toimetulekutoetuseta keskmine - 7.1%KOVide arv 81 94 61 33 31 12 5 3 226KOVide osatähtsus, % 35.8 41.6 27.0 14.6 13.7 5.3 2.2 1.3 100

Toimetulekutoetuse osatähtsus KOVi sotsiaalse kaitse kuludes on võrreldes 2012. aastaga vähenenud. Kui 2012. aastal moodustas toimetuletoetuse osa sotsiaalse kaitse kulutustes keskmiselt 17,7%, siis 2015. aastal 12,8%. Omavalitsuste arv, kus toimetulekutoetuse osatähtsus oli keskmisest väiksem, oli 2012. aastal 122 (54,0%), 2015. aastal 111 (52,1%). Samas nähtub tabel 9 andmetest, et vähenenud on nende omavalitsuste arv, kus toimetulekutoetuse osatähtsus sotsiaalse kaitse kulutustes on enam kui ¼. Kui 2012. aastal oli selliseid omavalitsusi 74 (32,7% nende koguarvust), siis 2015. aastal 40 (18,8%) (tabel 9).

Tabel 9. Kohalike omavalitsuste jagunemine toimetulekutoetuse vahendite osatähtsuse järgi SKK-s, 2012. ja 2015. aastal

 Toimetulekutoetuse osatähtsus sotsiaalse kaitse kulutustes, %

Kokku0─5 5,1─10 10,1─15 15,1─20 20,1─25 25,1─30 30,1─35 35,1─40 üle 40

2015. aasta – keskmine 12,8%KOVide arv 39 45 40 28 21 14 10 10 6 213KOVide osatähtsus, %

18.3 21.1 18.8 13.1 9.9 6.6 4.7 4.7 2.8 100

2012. aasta – keskmine 17.7%

14

KOVide arv 26 42 44 23 17 27 15 13 19 226KOVide osatähtsus, %

11.5 18.6 19.5 10.2 7.5 11.9 6.6 5.8 8.4 100

Võrreldes kohalikke omavalitsusi toimetulekutoetuse osatähtsuse järgi sotsiaalse kaitse kulutustes 2012. ja 2015. aastal, näeme, et 15 suurimast toimetulekutoetuse osatähtsusega omavalitsusest on 10 olnud selles loetelus mõlemal aastal. Väikseima toimetulekutoetuse osatähtsuga KOVide puhul on selliseid omavalitsusi 11 (tabel 10).

Kui keskmiselt tõstis toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutusi ühe elaniku kohta 2015. aastal 13 euro võrra, siis suurima toimetulekutoetuse osatähtsusega (sotsiaalse kaitse kulutustes) omavalitsuses tõstis toimetulekutoetus sotsiaalse kaitse kulutusi ühe elaniku kohta 77 euro võrra.

Tabel 10. Toimetulekutoetuse osatähtsus KOVide sotsiaalse kaitse kulutustes ja SKK ühe elaniku kohta 2012. ja 2015. aastal

Omavalitsusüksus

TTT osa-tähtsus SKK-s, 2012. a

%

SKK ühe elaniku kohta, eurot

Omavalitsusüksus

TTT osa-tähtsus SKK-s, 2015. a

%

SKK ühe elaniku kohta, eurot

TTT-ga TTT-ta TTT-ga TTT-ta

Keskmine 17.7 93 77 Keskmine 12.8 99 86Suurima TTT osatähtsusega KOVidPiirissaare vald 66.6 97 32 Loksa linn 65.0 118 41Loksa linn 66.1 101 34 Paldiski linn 57.6 101 43Paldiski linn 64.8 97 34 Toila vald 51.4 52 25Vasalemma vald 54.8 104 47 Koonga vald 50.2 162 81Kehtna vald 54.8 101 46 Kehtna vald 48.3 140 72Kiviõli linn 52.5 143 68 Vasalemma vald 41.2 106 63Toila vald 50.9 63 31 Saarde vald 38.8 93 57Koonga vald 50.7 166 82 Raikküla vald 38.5 42 26Peipsiääre vald 49.1 40 20 Kiviõli linn 37.6 140 88Valga linn 47.9 133 69 Tahkuranna vald 36.4 50 32Tamsalu vald 45.0 115 63 Tamsalu vald 36.3 149 95Põdrala vald 45.0 115 63 Värska vald 36.0 136 87Alajõe vald 44.6 94 52 Kadrina vald 36.0 59 37Õru vald 43.7 91 51 Narva-Jõesuu linn 35.5 62 40Saarde vald 43.4 89 50 Valga linn 35.3 135 87Väikseima TTT osatähtsusega KOVidRuhnu vald 0.0 91 91 Ruhnu vald 0 42 42Mõniste vald 0.6 832 827 Aegviidu vald 0 41 41Kolga-Jaani vald 0.9 148 147 Väätsa vald 0.4 804 800Rae vald 0.9 56 56 Rae vald 0.7 53 53Aegviidu vald 1.2 37 36 Vihula vald 0.7 48 48Harku vald 1.4 53 52 Jõgeva vald 0.9 131 130

15

Kernu vald 1.5 231 227 Paide vald 1.1 42 42Kiili vald 1.5 47 46 Veriora vald 1.2 199 196Kõpu vald 2.0 184 181 Kiili vald 1.2 35 34Vihula vald 2.1 42 41 Torgu vald 1.5 128 126Leisi vald 2.5 137 134 Kernu vald 1.8 252 248Rägavere vald 2.8 227 221 Kohtla-Nõmme vald 1.9 493 483Kohtla-Nõmme vald 2.9 343 333 Kolga-Jaani vald 1.9 173 170Jõgeva vald 2.9 119 115 Rägavere vald 2.2 298 292Väätsa vald 3.3 43 42 Laeva vald 2.3 38 37

¹2012. aastal olid investeeringud

1.3. Sotsiaalse kaitse kulutused ühe elaniku kohta

2015. aastal moodustasid kulutused sotsiaalsele kaitsele ühe elaniku kohta koos toimetulekutoetusega 99 eurot ja toimetulekutoetuseta 86 eurot. Kohalikke omavalitsusi, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele ühe elaniku kohta koos toimetulekutoetusega olid alla 99 euro, oli 108 (50,7% KOVide koguarvust). Kohalikke omavalitsusi, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele ühe elaniku kohta toimetulekutoetuseta olid alla 86 euro, oli 119 (55,9% KOVide koguarvust).

2012. aastal olid kulutused sotsiaalsele kaitsele ühe elaniku kohta koos toimetulekutoetusega 93 eurot ja toimetulekutoetuseta 77 eurot. Kohalikke omavalitsusi, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele koos toimetulekutoetusega olid alla 93 euro ühe elaniku kohta, oli 118 (52,2% KOVide koguarvust). Kohalikke omavalitsusi, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele toimetulekutoetuseta olid alla 77 euro ühe elaniku kohta oli 134 (59,3% KOVide koguarvust). Seega on kahe aasta võrdluses kasvanud nende omavalitsuste osatähtsus, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele olid keskmistest kulutustest kõrgemad. Võrreldes 2012. aastaga vähenes 2015. aastal kõige rohkem nende KOVide arv ja osatähtsus, kus kulutused sotsiaalsele kaitsele (toimetulekutoetusega) ühe elaniku kohta olid vahemikus 21–40 eurot – vähenemine 4,8 protsendipunkti. Kõige rohkem kasvas nende KOVide arv, kus SKK ühe elaniku kohta oli vahemikus 101-120 eurot ja üle 200 euro elaniku kohta (kasv vastavalt 3,4 ja 2,9 protsendipunkti).

Sotsiaalse kaitse kulutuste puhul (toimetulekutoetuseta) vähenes 2015. aastal võrreldes 2012. aastaga kõige rohkem nende KOVide arv ja osatähtsus, kus kulutused olid vahemikus 21–60 eurot elaniku kohta – 16,2 protsendipunkti.

Alljärgnevas tabelis (11) on esitatud andmed KOVide jagunemise kohta sotsiaalse kaitse kulutuste järgi ühe elaniku kohta 2012. ja 2015. aastal.

Tabel 11. Kohalike omavalitsuste jagunemine sotsialase kaitse kulutuste järgi ühe elaniku kohta, 2012. ja 2015. aastal  Sotsiaalse kaitse kulutused ühe elaniku kohta, eurot Kok-

ku0─20

21─40

41─60

61─ 80

81─100

101─120

121─140

141─ 160

161─180

181─200

üle 200

2015. aasta Toimetulekutoetusega keskmine – 99KOVide 0 4 30 36 43 29 19 12 8 8 24 213

16

arvKOVide osatäht-sus, %

0.0 1.9 14.1 16.9 20.2 13.6 8.9 5.6 3.8 3.8 11.3 100

Toimetulekutoetuseta keskmine – 86KOVide arv 0 18 39 49 40 20 10 5 5 10 17 213

KOVide osa täht-sus, %

0.0 8.5 18.3 23.0 18.8 9.4 4.7 2.3 2.3 4.7 8.0 100

2012. aasta Toimetulekutoetusega keskmine – 93KOVide arv 1 15 34 42 46 23 18 10 10 8 19 226

KOVide osatäht-sus, %

0.4 6.6 15.0 18.6 20.4 10.2 8.0 4.4 4.4 3.5 8.4 100

Toimetulekutoetuseta keskmine – 77KOVide arv 3 32 65 39 26 18 9 9 6 6 13 226

KOVide osatäht-sus, %

1.3 14.2 28.8 17.3 11.5 8.0 4.0 4.0 2.7 2.7 5.8 100

Alljärgnevas tabelis 12 on esitatud KOVide sotsiaalse kaitse kulutuste andmed (TTT-ga) ühe elaniku kohta 15 kõrgeima ja 15 madalaima kulutasemega KOVis neljal viimasel aastal. Järjestus on tehtud 2015. aasta andmete alusel. Värvilisel taustal olevad andmed näitavad, et see konkreetne omavalitsus on olnud ka mingil teisel vastaval aastal ühe elaniku arvestuses 15 madalaima või 15 kõrgeima SKK tasemega KOVi hulgas. Nii on Ülenurme, Laeva, Rõngu, Aegviidu, Viimsi, Raikküla ning Jõelähtme vald kuulunud kõigil viiel aastal sotsiaalse kaitse kulutuste tasemelt ühe elaniku 15 madalaima omavalitsusüksuse hulka. Ridala, Ruhnu ning Saku vald on selles nimekirjas vaid üks kord.Kõrgeima sotsiaalse kaitse kulutustega ühe elaniku kohta KOVidest kuus on kuulunud edetabelisse kõigil neljal aastal. Need on Kohtla-Nõmme, Kihelkonna, Rägavere, Mikitamäe, Varbla ja Mäksa vald.

Tabel 12. Kõrgeima ja madalaima sotsiaalse kaitse kulutustega (TTT-ga) kohalikud omavalitsused, reastatuna 2015. aasta järgi, eurot ühe elaniku kohta  2012 2013 2014 2015Keskmine 93 94 93 99Kõrgeima SKK suurusega kohta KOVidVäätsa vald 43 65 918 804Kohtla-Nõmme vald 343 351 397 493Tootsi vald 91 855 470 480Laheda vald 142 322 402 311Kihelkonna vald 270 271 292 300Rägavere vald 227 237 286 298

17

Mikitamäe vald 241 255 272 276Varbla vald 220 228 245 268Mõisaküla linn 199 211 237 263Kõo vald 199 218 234 262Taheva vald 306 228 195 260Kernu vald 231 199 193 252Kõlleste vald 173 235 253 252Sõmerpalu vald 206 254 236 248Mäksa vald 235 257 226 248Madalaima SKK suurusega KOVidÜlenurme vald 34 37 33 29Kiili vald 47 31 29 35Laeva vald 23 25 33 38Rõngu vald 29 31 32 40Aegviidu vald 37 36 39 41Viimsi vald 33 35 35 41Raikküla vald 34 35 39 42Paide vald 51 32 36 42Ridala vald 43 49 47 42Ruhnu vald 91 60 57 42Tähtvere vald 33 64 45 43Saku vald 49 50 56 43Jõelähtme vald 31 35 34 44Suure-Jaani vald 41 45 40 44Pihtla vald 45 40 44 44

1.4. Sotsiaalse kaitse kulutused sihtrühmade lõikes

Alljärgnevas osas on vaadeldud sotsiaalse kaitse kulutusi 3 olulisema sihtrühma (eakad, pere ja lapsed ning puudega inimesed) lõikes. Ülejäänuid kulutusi käsitletakse muu sotsiaalse kaitse kulutuste all.

Sihtrühmade järgi on kõige suuremad kulutused eakate sotsiaalsel kaitsel. 2015. aastal kulutasid kohalikud omavalitsused selleks 45,4 miljonit eurot, mis on sotsiaalsele kaitsele tehtavatest kulutustest (toimetulekutoetuseta) 40,0%. Kulutuste suuruselt teisel kohal on perekondade ja laste sotsiaalne kaitse. 2015. aastal kulutasid kohalikud omavalitsused perekondade ja laste sotsiaalsele kaitsele peaaegu 28,0 miljonit eurot, mis on sotsiaalse kaitse kogukuludest 24,6%. Puudega inimeste sotsiaalsele kaitsele kulutasid omavalitsused 19,5 miljonit eurot (17,2% sotsiaalse kaitse kulutustest).Muud sotsiaalse kaitse kulutused moodustasid 2015. aastal 20,7 miljonit eurot (18,2% sotsiaalse kaitse kulutustest). Sellest kulutused sotsiaalsetele riskirühmadele (muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse, riskirühmade sotsiaalhoolekande asutused ja eluasemeteenus) moodustasid kokku 10 miljonit eurot, mis on muudest sotsiaalse kaitse kulutustest 48,3% (tabelid 13 ja 14, joonised 6 ja 7).

18

Võrreldes vaadeldaval perioodil toimunud muutusi, näeme, et kulutused eakate, puudega inimeste ning perekondade ja laste sotsiaalsele kaitsele on nii absoluutarvudes kui ka osatähtsusena sotsiaalse kaitse kulutustes kasvanud. 2015. aastal võrreldes 2012. aastaga kasvasid kulutused eakate sotsiaalsele kaitsele 5,7 miljoni eurot, perekondade ja laste sotsiaalsele kaitsele 5,0 miljonit eurot ning puudega inimeste sotsiaalsele kaitsele 3,2 miljonit eurot (kasv vastavalt 14,3%, 21,9% ja 19,5%). Samal ajal vähenesid muud sotsiaalse kaitse kulutused 7,3% ehk enam kui 1,6 miljoni euro võrra. Kõige enam mõjutas nende kulutuste vähenemist kulutuste vähenemine töötute sotsiaalsele kaitsele (vähenemine 6,2 korda e 2,3 miljonit eurot).

Tabel 13. Kohalike omavalitsuste sotsiaalse kaitse kulutused, 2012─2015, eurot   2012 2013 2014 2015Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 16 333 687 17 139 584 17 237 274 19 522 441 Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande asutused 4 297 259 3 725 973 4 573 127 5 847 023 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 12 036 428 13 413 612 12 664 148 13 675 418Eakate sotsiaalne kaitse 39 721 295 45 230 708 42 820 651 45 412 756 Eakate sotsiaalhoolekande asutused 25 625 523 32 155 630 29 150 594 31 172 102 Muu eakate sotsiaalne kaitse 14 095 772 13 075 078 13 670 058 14 240 654Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 22 937 113 23 679 953 24 403 257 27 962 901 Laste ja noorte sotsiaalhoolekande asutused 9 656 089 8 990 297 9 491 267 10 388 395 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 13 281 023 14 689 656 14 911 991 17 574 506Muud sotsiaalse kaitse kulutused 22 293 025 18 784 519 19 666 861 20 661 852 Töötute sotsiaalne kaitse 2 770 591 1 287 016 597 005 447 573 Haigete sotsiaalne kaitse 44 266 47 792 85 770 80 222 Toitja kaotanute sotsiaalne kaitse 70 541 76 903 75 515 87 837 Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 373 815 498 979 606 915 788 069 Riskirühmade sotsiaalhoolekande asutused 3 942 166 2 818 880 3 213 590 3 409 561 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 5 310 266 4 735 191 5 348 409 5 786 703 Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 9 567 653 9 287 522 9 739 657 10 035 035 Teised sotsiaalse kaitse kulud 213 727 32 237 27 694 26 852Sotsiaalse kaitse kulutused (TTT-ta) 101 285 120 104 834 764 104 155 738 113 559 949Riiklik toimetulekutoetus 21 788 945 19 679 115 18 643 999 16 699 149Sotsiaalse kaitse kulutused kokku 123 074 065 124 513 879 122 799 737 130 259 099Sotsiaalse kaitse kulutustes KOV-de osa, % 82.3 84.2 84.8 87.2

Joonis 6. Kohalike omavalitsuste põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning sotsiaalse kaitse kulutused sihtrühmade lõikes, 2012─2015, miljonit eurot

19

Tabel 14. KOVide sotsiaalse kaitse kulutuste (toimetulekutoetuseta) struktuur sihtrühmade lõikes, 2012–2015, protsenti  2012 2013 2014 2015Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 16.1 16.3 16.5 17.2 Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande asutused 4.2 3.6 4.4 5.1 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 11.9 12.8 12.2 12.0Eakate sotsiaalne kaitse 39.2 43.1 41.1 40.0 Eakate sotsiaalhoolekande asutused 25.3 30.7 28.0 27.4 Muu eakate sotsiaalne kaitse 13.9 12.5 13.1 12.5Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 22.6 22.6 23.4 24.6 Laste ja noorte sotsiaalhoolekande asutused 9.5 8.6 9.1 9.1 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 13.1 14.0 14.3 15.5Muud sotsiaalse kaitse kulutused 22.0 17.9 18.9 18.2 Töötute sotsiaalne kaitse 2.7 1.2 0.6 0.4 Haigete sotsiaalne kaitse 0.0 0.0 0.1 0.1 Toitja kaotanute sotsiaalne kaitse 0.1 0.1 0.1 0.1 Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 0.4 0.5 0.6 0.7 Riskirühmade sotsiaalhoolekande asutused 3.9 2.7 3.1 3.0 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 5.2 4.5 5.1 5.1 Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 9.4 8.9 9.4 8.8 Teised sotsiaalse kaitse kulud 0.2 0.0 0.0 0.0KOKKU 100 100 100 100

20

Joonis 7. Kohalike omavalitsuste sotsiaalse kaitse kulutuste (toimetulekutoetuseta) struktuur, 2012–2015, protsenti

2. SOTSIAALTEENUSTE OSUTAMINE

Alljärgnevas osas antakse lühike ülevaade sotsiaalteenuste osutamise kohta kohalikes omavalitsustes aastatel 2011–2015. Statistilised andmed käesolevas ülevaates vaadeldud sotsiaalteenuste kohta (v.a puudega täisealiste isikute ja laste hooldamine) on kättesaadavad S-veebi aruandluskeskkonnas, aadressil: https://sveeb.sm.ee .

Kõigi nende teenuste puhul vaadeldakse teenusekasutajate arvu, teenust osutavate omavalitsuste arvu ja teenuse osutamise sagedust kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes.

2.1. Sotsiaalteenuste kasutajad ja teenuseid osutavad kohaliku omavalitsuse üksused

Sotsiaalteenuse osutamine sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil elavate inimeste vajadusest teenuse järele, samuti KOVi suutlikkusest konkreetset teenust osutada (teenust osutava(te) töötaja(te) olemasolu, rahalised võimalused jm). Vajaliku teenuse või teenusekoha puudumisel võib sotsiaaltöötaja, hinnates abivajava isiku abivajadust ja tema elukeskkonda, pakkuda abivajajale sel hetkel parima võimaliku lahendusena ka teist sotsiaalteenust või kombinatsiooni üheaegselt mitmest teenusest (nt koduteenust vajav inimene paigutatakse eluasemeteenusele, kus olemasolevad kommunaalmugavused võimaldavad temal ilma kõrvalise abita toime tulla, ööpäevaringset hooldust vajav inimene paigutatakse ajutiselt, kuni sobiva hooldekodukoha saabumiseni, eluasemeteenusele koos koduteenuse osutamisega). Seega võib nii teenusekasutajate arv kui teenust osutavate kohalike omavalitsusüksuste arv aastati erineda ning teenusekasutajate arvudes selgelt täheldatavaid trende välja ei joonistu.

21

Viimase viie aasta jooksul on teenusekasutajate arvud ühe osa teenuste puhul kasvanud, teiste puhul aga vähenenud. Kui koduteenuse, tugiisikuteenuse ja lapsehoiuteenuse kasutajate arv on kasvanud, siis eluasemeteenuse ja isikliku abistaja teenuse kasutajate arv ning perekonnas hooldamisel olevate laste arv ja hooldamisel olevate puudega inimeste arv on vähenenud.

Kõige kiiremini (ligi 77,9%) kasvas tugiisikuteenuse kasutajate arv, ulatudes 2015. aastal 1478-ni 2011. aasta 831 asemel. Koduteenuse kasutajaid oli 2015. aastal 6673, mis on 557 (9,1%) võrra rohkem kui 2011. aastal. Lapsehoiuteenuse kasutajate arvu kasv on olnud vaadeldava perioodi jooksul erinev. See on seotud keskmise puudega ja puudeta laste lapsehoiuteenuse kasutajatega, mida rahastab KOV. Riigi (või riik ja KOV koos) poolt rahastatava raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenust saanud laste arv on pidevalt kasvanud (kasv 47%). Isikliku abistaja teenust osutati 2015. aastal 344 inimesele, mis on 43 isikut (11,1%) vähem kui 2011. aastal, mil sai teenust 387 inimest. Eluasemeteenuse kasutajaid oli 2015. aastal 10 821, mis on 2011. aastaga võrreldes 474 inimese võrra (4,2%) vähem.Puudega inimeste hooldusteenust kasutanute arv vähenes vaadeldava perioodi jooksul 20,9% (3805 inimese võrra), ulatudes 2015. aastal 14 420-ni 2011. aasta 18 225 asemel.

Suurim teenusekasutajate arvu vähenemine (protsentuaalselt) toimus perekonnas hooldamisel olevate laste osas. Viie aastaga vähenes teenusel viibivate laste arv 41,1% (462-lt 2011. aastal 272-le 2015. aastal) (tabel 15, joonis 8).

Tabel 15. Sotsiaalteenuste kasutajad, 2011–2015 (aasta jooksul)

Teenus 2011 2012 2013 2014 2015 2015/2011, %

Eluasemeteenus 11 295 11 339 10 997 10 912 10 821 95.8Koduteenus 6 116 6 157 6 435 6 545 6 673 109.1Puudega inimeste hooldus¹ 18 225 16 878 16 071 15 166 14 420 79.1Isikliku abistaja teenus 387 386 389 360 344 88.9Tugiisikuteenus 831 1 296 1 273 1 263 1 478 177.9Perekonnas hooldamine (lapsed) 462 413 334 295 272 58.9Lapsehoiuteenus² 1 405 2 400 2 406 2 693 1 425 101.4

sh raske ja sügava puudega lastelapsehoiuteenus 587 653 695 799 865 147.4

¹ Nii täiskasvanud, kellele KOVi poolt on määratud hooldaja kui puudega lapsed, kelle hooldamise eest KOVi poolt makstakse toetust lapsevanemale, eestkostjale või pere hoolduslepingu alusel lapse kasvatajale. ² Siin kajastatakse laste koguarv (sh raske ja sügava puudega lapsed), kelle puhul lapsehoiuteenust antud haldusüksuses kas riigi või kohaliku omavalitsusüksuse või mõlema eelarvest paralleelselt finantseeriti otse teenuse osutajatele. Andmeallikaks lapsehoiuteenuse kasutajate kohta on statistiline aruanne: Lapsehoiuteenuse rahastamine ja riiklike vahendite ülejääk ning lapsehoiuga seotud rahalised toetused (tabel 2. Lapsehoiuteenuse rahastamine ja rahastust saanud laste arv (aruandeaasta jooksul). Aruande esitajateks on kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kelle kaudu on toimunud lapsehoiuteenuse riiklik rahastamine või kes on sotsiaalhoolekande seaduse §-s 12¹ nimetatud lapsehoiuteenust rahastanud kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest lapsehoiuteenuse osutajale.Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse korraldusest toetatakse lisaks lapsehoidu või sellega seotud kulusid omavalitsusüksuse eelarvest ka lapsevanematele või teistele last kasvatavatele isikutele. Kui arvestada kokku laste arv, kelle osas on lapshoiuteenust hüvitatud (nii teenuse osutajatele kui lapsevanemale), siis on lapsehoiuteenuse saajate arv suurem: 2011 – 3202 last; 2012 – 5296 last; 2013 - 4922 last ; 2014 - 5550 last; 2015 - 5212 last.

22

Joonis 8. Sotsiaalteenuste kasutajad¹, 2011–2015

¹ Perekonnas hooldamisel olevate laste arv kattub isikliku abistaja teenuse kasutajate arvuga.

Sotsiaalteenuseid osutavate KOVide arvu puhul peab arvestama viimastel aastatel toimunud kohalike omavalitsuste ühinemisi, mille tulemusel vähenes omavalitsuste arv 226-lt 2011. aastal 213-ni 2015. aastal. Seetõttu on oluline võrrelda teenust osutavate KOVide osatähtust konkreetsel aastal vastava maakonna KOVide tegelikust arvust.

Näiteks, eluasemeteenust osutavate KOVide arv oli 2015. aastal võrreldes 2011. aastaga 9 võrra vähenenud, kuid tegelikult on teenust osutavate KOVide osatähtsus nende koguarvust kasvanud 0,7 protsendipunkti, ulatudes 81,7%-ni. Koduteenust osutas 2015. aastal 175 kohalikku omavalitsust, mis on nende koguarvust 82,2% ning puudega inimeste hooldusteenust toetas hooldajatoetuse maksmise näol 206 omavalitsust 213-st (96,7%). Kui eluasemeteenuse ja koduteenuse puhul olid 2015. aastal teenused olemas üle 80% KOVides ning puudega inimeste hoolduse puhul ligi 97%-l KOVidest, siis ülejäänud nelja teenuse puhul jääb teenust osutavate KOVide arv koguarvust 25–55% vahele. Kui tugiisikuteenust ja lapsehoiuteenust osutati 2015. aastal natuke enam kui pooltes KOVides (vastavalt 54,5% ja 50,2%), siis laste perekonnas hooldamise puhul on teenust osutavate KOVide arv vähenenud 108-lt 2011. aastal 71-ni 2015. aastal, mis on KOVide koguarvust 33,3%. Isikliku abistaja teenust korraldati 2015. aastal vaid 48-s omavalitsuse, mis on KOVIde koguarvust vaid 22,5%. Seejuures ei ole isikliku abistaja teenust teenust osutavate KOVide arv vaadeldaval perioodil eriti muutunud ning on püsinud KOVide koguarvust 22–23,5% vahel (tabel 16, joonis 9).

Tabel 16. Sotsiaalteenuseid osutavate kohalike omavalitsuste arv teenuste lõikes, 2011‒2015Teenus Kohaliku omavalitsuse üksuste arv

23

2011 2012 2013 2014 2015Eluasemeteenus 183 180 183 178 174Koduteenus 177 178 181 174 175Puudega inimeste hooldus 220 219 218 207 206Isikliku abistaja teenus 50 53 53 47 48Tugiisiku teenus 79 89 94 94 116Perekonnas hooldamine (lapsed) 108 108 84 79 71Lapsehoiuteenus 85 94 87 106 107%-des KOVide koguarvust¹:Eluasemeteenus 81.0 79.6 81.0 82.8 81.7Koduteenus 78.3 78.8 80.1 80.9 82.2Puudega inimeste hooldamine 97.3 96.9 96.5 96.3 96.7Isikliku abistaja teenus 22.1 23.5 23.5 21.9 22.5Tugiisiku teenus 35.0 39.4 41.6 43.7 54.5Perekonnas hooldamine (lapsed) 47.8 47.8 37.2 36.7 33.3Lapsehoiuteenus 37.6 41.6 38.5 49.3 50.2

¹ KOVide koguarv aastatel 2011-2013 oli 226; 2014. aastal 215 ja 2015. aastal – 213.

Joonis 9. Sotsiaalteenuseid osutavate kohalike omavalitsuste arv teenuste lõikes, 2011‒2015

2.2. Sotsiaalteenuseid osutavad kohalikud omavalitsused teenuste lõikes maakonniti

24

Kui võrrelda sotsiaalteenuseid osutavate KOVide arvu teenuste lõikes maakonniti (v.a Tallinn, kus olid igal aastal olemas kõik 7 teenust), on ühe osa teenuste puhul küllaltki suured muutused.

Kuigi võrreldes 2011. aastaga on puudega inimestele hooldust pakkuvate omavalitsuste arv 14 võrra vähenenud, oli 2015. aastal teenus olemas 10 maakonna kõigis omavalitsustes. Nendest 9 maakonna (Hiiu, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru) kõikides omavalitsustes oli teenus olemas ka 2011. aastal. Seoses kohalike omavalitsuste ühinemisega oli 2015. aastal kümnenda maakonnana Lääne maakond, kus kõigis omavalitsustes oli nimetatud teenus. Teenust osutavate omavalitsuste osatähtsus omavalitsuste koguarvust on vaadeldava perioodi algusaastaga võrreldes vähenenud 5-s maakonnas: Harju, Ida-Viru, Järva, Pärnu ning Saaremaal.

Koduteenust osutati 2015. aastal kõigis omavalitsustes vaid Hiiu maakonnas. Teenust osutavate omavalitsuste osatähtsus omavalitsuste koguarvust on vaadeldava perioodi algusaastaga võrreldes kasvanud 8-s maakonnas (Ida-Viru, Lääne, Põlva, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ning Võru maakonnas). Samal ajal ei ole muutunud ta muutunud Jõgeva, Hiiu- ning Lääne-Viru maakonnas ning vähenes Harju, Järva Pärnu ning Rapla maakonnas.

Eluasemeteenust osutati 2015. aastal Lääne-Viru, Rapla ja Võru maakonna kõigis omavalitsustes. Võrreldes 2011. aastaga vähenes 2015. aastal teenust osutavate omavalitsuste osatähtsus Põlva, Pärnu, Tartu ja Viljandi maakonnas, samaks jäi teenust osutavate omavalitsuste osatähtsus Järva, Rapla ja Võru maakonnas. Teistes maakondades toimus teenust osutavate omavalitsuste osatähtsuse kasv.

Perekonnas hooldamist ei olnud 2015. aastal Hiiu maakonnas. Võrreldes 2011. aastaga kasvas mõnevõrra teenust osutavate omavalitsuste osatähtsus maakonna omavalitsuste koguarvust vaid Ida-Viru ning Lääne maakonnas. Kõigis teistes maakondades vähenes teenust osutavate omavalitsuste osatähtsus. Enim vähenes teenust osutavate omavalitsuste osatähtsus Järva, Valga, Jõgeva ja Võru maakonnas.

Tugiisikuteenust osutavate omavalitsuste osatähtsus maakonna omavalitsuste koguarvus kasvas peaaegu kõigis maakondades, v.a Tartu ja Valga maakond, kus see jäi 2011. aasta tasemele ning Pärnu maakond, kus toimus väike vähenemine.

Kuigi isikliku abistaja teenust osutavaid kohalikke omavalitsusi oli vaadeldavate teenuste hulgas kõige vähem, osutati 2015. aastal teenust 14 maakonnas. Teenus puudus Hiiu maakonnas. Võrreldes 2011. aastaga on teenust osutavate omavalitsuste osatähtsus kasvanud 7 maakonnas: Viljandi, Harju, Jõgeva, Valga, Lääne-Viru, Pärnu ja Ida-Viru maakond. Teenust osutavate omavalitsuste osatähtsus vähenes 6 maakonnas: Hiiu, Võru, Lääne, Järva, Põlva ning Saare maakond. Kahe aasta (2015 ja 2011) võrdluses ei muutunud teenust osutavate omavalitsuste osatähtsus Rapla ja Tartu maakonnas.

Lapsehoiuteenust osutavate omavalitsuste osatähtsus maakonna omavalitsuste koguarvust ei ole muutunud Rapla maakonnas, kus teenust osutavaid omavalitsusi oli mõlemal aastal 5 (50% maakonna KOVide arvust). Teenust osutavate omavalitsuste osatähtsus vähenes Hiiu, Põlva, Saare, Pärnu ja Jõgeva maakonnas. Teistes maakondades toimus teenust osutavate omavalitsuste osatähtsuse kasv, neist enim Lääne ning Võru maakonnas (tabel 17 ja 18).

Tabel 17. Sotsiaalteenuseid osutanud kohalike omavalitsuste arv maakonniti,

25

2011. ja 2015. aastalMaakond KOVide

arv maa-konnas

Elu-aseme-teenus

Kodu-teenus

Puudega inimeste hooldus

Isikliku abistaja teenus

Tugi-isiku-

teenus

Pere-konnas hoolda-

mine (lapsed)

Lapse-hoiu-

teenus

2015. aastaHarju (Tallinnata) 22 21 20 21 10 15 14 18Hiiu 4 3 4 4 0 3 0 1Ida-Viru 20 14 17 19 1 9 12 8Jõgeva 13 10 12 13 1 10 4 7Järva 12 9 9 11 2 6 2 5Lääne 10 7 8 10 1 6 1 6Lääne-Viru 15 15 14 15 5 11 5 7Põlva 13 12 12 13 6 8 5 2Pärnu 19 15 13 16 3 5 4 5Rapla 10 10 9 10 2 5 6 5Saare 14 11 10 13 4 6 2 4Tallinn 1 1 1 1 1 1 1 1Tartu 22 14 18 22 3 8 3 17Valga 13 12 10 13 2 5 2 6Viljandi 12 7 7 12 5 9 7 8Võru 13 13 11 13 2 9 3 7Kokku 213 174 175 206 48 116 71 1072011. aastaHarju (Tallinnata) 23 20 21 23 8 8 18 13Hiiu 5 5 5 5 2 1 1 3Ida-Viru 22 14 17 21 1 4 13 4Jõgeva 13 9 12 13 0 8 7 8Järva 12 9 10 12 3 5 6 2Lääne 12 9 8 11 3 4 1 1Lääne-Viru 15 15 14 15 4 7 7 3Põlva 14 13 12 14 7 2 6 7Pärnu 20 16 14 17 3 6 7 8Rapla 10 10 10 10 2 2 8 5Saare 16 12 10 15 5 5 5 7Tallinn 1 1 1 1 1 1 1 1Tartu 22 16 17 22 3 8 7 14Valga 13 12 8 13 1 5 6 3Viljandi 15 9 8 15 3 6 9 5Võru 13 13 10 13 4 7 6 1Kokku 226 183 177 220 50 79 108 85

26

Tabel 18. Sotsiaalteenuseid osutanud kohalike omavalitsuste osatähtsus maakonna omavalitsuste koguarvus, 2011. ja 2015. aastal, protsenti

Maakond Elu-aseme-teenus

Kodu-teenus

Puudega inimeste hooldus

Isikliku abistaja teenus

Tugiisiku-teenus

Perekon-nas hool-damine (lapsed)

Lapse-hoiu-

teenus

2015. aastaHarju (Tallinnata) 95.5 90.9 95.5 45.5 68.2 63.6 81.8Hiiu 75.0 100.0 100.0 0.0 75.0 0.0 25.0Ida-Viru 70.0 85.0 95.0 5.0 45.0 60.0 40.0Jõgeva 76.9 92.3 100.0 7.7 76.9 30.8 53.8Järva 75.0 75.0 91.7 16.7 50.0 16.7 41.7Lääne 70.0 80.0 100.0 10.0 60.0 10.0 60.0Lääne-Viru 100.0 93.3 100.0 33.3 73.3 33.3 46.7Põlva 92.3 92.3 100.0 46.2 61.5 38.5 15.4Pärnu 78.9 68.4 84.2 15.8 26.3 21.1 26.3Rapla 100.0 90.0 100.0 20.0 50.0 60.0 50.0Saare 78.6 71.4 92.9 28.6 42.9 14.3 28.6Tallinn 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0Tartu 63.6 81.8 100.0 13.6 36.4 13.6 77.3Valga 92.3 76.9 100.0 15.4 38.5 15.4 46.2Viljandi 58.3 58.3 100.0 41.7 75.0 58.3 66.7Võru 100.0 84.6 100.0 15.4 69.2 23.1 53.8Kokku 81.7 82.2 96.7 22.5 54.5 33.3 50.22011. aastaHarju (Tallinnata) 87.0 91.3 100.0 34.8 34.8 78.3 56.5Hiiu 100.0 100.0 100.0 40.0 20.0 20.0 60.0Ida-Viru 63.6 77.3 95.5 4.5 18.2 59.1 18.2Jõgeva 69.2 92.3 100.0 0.0 61.5 53.8 61.5Järva 75.0 83.3 100.0 25.0 41.7 50.0 16.7Lääne 75.0 66.7 91.7 25.0 33.3 8.3 8.3Lääne-Viru 100.0 93.3 100.0 26.7 46.7 46.7 20.0Põlva 92.9 85.7 100.0 50.0 14.3 42.9 50.0Pärnu 80.0 70.0 85.0 15.0 30.0 35.0 40.0Rapla 100.0 100.0 100.0 20.0 20.0 80.0 50.0Saare 75.0 62.5 93.8 31.3 31.3 31.3 43.8Tallinn 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0 100.0Tartu 72.7 77.3 100.0 13.6 36.4 31.8 63.6Valga 92.3 61.5 100.0 7.7 38.5 46.2 23.1Viljandi 60.0 53.3 100.0 20.0 40.0 60.0 33.3Võru 100.0 76.9 100.0 30.8 53.8 46.2 7.7Kokku 81.0 78.3 97.3 22.1 35.0 47.8 37.6

27

2.3. Kohaliku omavalitsuse üksused osutatavate teenuste arvu järgi

Vaadeldes kohalikke omavalitsusi neis osutatavate teenuste arvu järgi ajavahemikus 2011–2015, siis kõige rohkem on selliseid omavalitsusi, kus osutati seitsmest teenusest nelja. 2015. aastal osutati 4 sotsiaalteenust 51 KOVis, mis on omavalitsuste koguarvust 23,9%. Kuigi 2011. aastal oli 4 teenust osutanud omavalitsusi 3 võrra rohkem, oli ka sellel aastal sama protsent suurema KOVide arvu tõttu (226).

Võrreldes kohalikes omavalitsustes osutatavate teenuste arvu kogu vaadeldava perioodi jooksul, siis vaatamata erinevatel aastatel toimunud KOVide arvu vähenemisele, kasvas on 2015. aastal võrreldes 2011. aastaga kasvanud 7 teenust osutavate omavalitsuste arv 1,6-kordseks, ulatudes 2015. aastal 16-ni. KOVide koguarvust moodustas see 7,5% 2011. aasta 4,4% asemel. 3 teenusega omavalitsuste arv kasvas 2011. aastaga võrreldes 5 võrra. Kõige rohkem (14 võrra) vähenes kaht teenust osutanud omavalitsuste arv, mistõttu nende osatähtsus KOVide koguarvust vähenes 13,7%-lt 8,0%-le (tabel 19, joonis 10).

Lisas 1 on esitatud andmed osutatud sotsiaalteenuste arvu kohta kohalike omavalitsuste lõikes, aastatel 2011–-2015.

Tabel 19. Kohalike omavalitsuste jagunemine osutatud teenuste arvu järgi (arvestatud 7 teenust), 2011‒2015

AastaOsutatud teenuste arv KOVis Kokku

KOVe0 1 2 3 4 5 6 72011 1 11 31 42 54 45 32 10 2262012 1 14 26 35 64 37 34 15 2262013 1 13 24 48 63 35 26 16 2262014 2 7 23 53 45 42 26 17 2152015 1 8 17 47 51 40 33 16 213

  Protsentides KOVide koguarvust2011 0.4 4.9 13.7 18.6 23.9 19.9 14.2 4.4 1002012 0.4 6.2 11.5 15.5 28.3 16.4 15.0 6.6 1002013 0.4 5.8 10.6 21.2 27.9 15.5 11.5 7.1 1002014 0.9 3.3 10.7 24.7 20.9 19.5 12.1 7.9 1002015 0.5 3.8 8.0 22.1 23.9 18.8 15.5 7.5 100

Joonis 10. Kohaliku omavalitsuse üksuste jagunemine osutatud teenuste arvu järgi, 2011‒2015

28

Samas on kogu vaadeldava perioodi jooksul igal aastal osutatud kõiki 7 teenust viies omavalitsuse üksuses: Pärnu linn, Lääne-Saare vald, Tallinn, Tartu ja Viljandi linn. Ühte teenust osutavaid omavalitsusi oli kogu perioodi jooksul 2 (Alajõe ning Kareda vald) ning osutatavaks teenuseks oli mõlemas vallas puudega inimeste hooldus. Mitte ühtegi 7 teenusest ei osutatud Ruhnu vallas.

Tabelis 20 on esitatud andmed 15 suurima ja 15 väiksema teenuste arvuga KOVi kohta, järjestatuna 2015. aasta andmete alusel.

Tabel 20. Suurima ja väiksema teenuste arvuga kohalikud omavalitsused (järjestuse aluseks on 2015. aasta), 2011‒2015

Kohalik omavalitsusüksusOsutatud teenuste arv

2011 2012 2013 2014 2015Suurima teenuste arvuga KOVid Pärnu linn 7 7 7 7 7Lääne-Saare 7 7 7 7 7Tallinn 7 7 7 7 7Tartu linn 7 7 7 7 7Viljandi linn 7 7 7 7 7Narva linn 7 7 6 7 7Põlva 7 7 7 6 7Suure-Jaani 6 7 7 7 7Viljandi 6 7 7 7 7Kose 6 7 6 7 7Nissi 7 6 6 7 7Rakvere linn 6 6 7 7 7

29

Rapla 6 6 7 7 7Võru linn 6 6 7 7 7Saue 6 5 6 7 7Väiksema teenuste arvuga KOVidRuhnu¹ 0 0 0 0 0Alajõe 1 1 1 1 1Kareda 1 1 1 1 1Torgu 1 2 1 0 1Peipsiääre 1 1 1 1 1Piirissaare 1 1 1 1 1Kullamaa 3 2 1 1 1Koonga 3 1 1 2 1Vändra alev 3 3 3 2 1Valjala 2 1 1 1 2Toila 2 1 2 2 2Aseri 2 2 2 2 2Vormsi 3 2 1 2 2Kihnu 2 2 2 2 2Tahkuranna 2 2 2 2 2

¹ Kuigi Ruhnu vallas ei ole käesolevas ülevaates käsitletuid sotsiaalteenuseid, panustas vald sotsiaalsele kaitsele ühe elaniku kohta aastas 2015. aastal 42 eurot.

Allpoololevas tabelis 21 on loetelu kohalikest omavalitsustest, kus viimase viie aasta jooksul on osutatavate teenuste arv kõigil aastatel püsinud muutumatuna. Nagu tabeli 19 andmetest näha, siis kõige rohkem kogu vaadeldava perioodi jooksul oli 4 teenust osutavaid omavalitsusi (omavalitsuste arv oli 45─64 vahel). Seejuures 5-s KOVis oli 4 teenust olemas kõigil viiel aastal.. Kui 5 teenust osutavaid omavalitsusi, kus teenus oli samuti kõigil viiel aastal, oli vaid 3, siis selliseid omavalitsusi, kus osutatavate teenuste arv oli viie kuni seitsme teenuse vahel, oli 25 (tabel 21).

Tabel 21. Kohalikud omavalitsused, kus osutatavate teenuste arv on püsinud 5 aasta jooksul muutumatuna, 2011–2015Teenuste arv KOVide arv Teenust osutanud kohaliku omavalitsuse üksused1 teenus 4 Alajõe, Kareda, Peipsiääre, Piirissaare 2 teenust 7 Aseri, Kihnu, Tahkuranna, Tõstamaa, Mustjala, Õru, Abja3 teenust 5 Narva-Jõesuu, Orava, Surju, Muhu, Kõpu4 teenust 5 Saare, Koeru, Tähtvere, Antsla, Vastseliina5 teenust 3 Kanepi, Sauga, Luunja6 teenust 4 Jõgeva vald, Audru, Kuressaare, Lasva7 teenust 5 Pärnu, Lääne-Saare, Tallinn, Tartu linn, Viljandi linn     6+ teenust¹ 13 Rakvere linn, Rapla, Võru linn, Kose, Suure-Jaani, Viljandi, Nissi,

Narva, Põlva, Rae, Haapsalu, Harku, Türi

30

5+ teenust² 25

Saue vald, Jõhvi, Lääne-Nigula, Padise, Tarvastu, Märjamaa, Keila linn, Rõuge, Maardu linn, Viimsi, Laekvere, Veriora, Leisi, Torma, Valga linn, Kohila, Sangaste, Saku, Kehtna, Põltsamaa, Mooste, Vändra vald, Alatskivi, Jõgeva linn, Paide linn

¹ 6+ teenust tähendab, et igal aastal oli vähemalt 6 teenust ning vähemalt ühel aastal 7 (teenuste arv kõikus 6-7 vahel). ² 5+ teenust - igal aastal oli vähemalt 5 teenust ning teistel aastatel kas 6 või 7 (teenuste arv kõikus 5-7 vahel).

Sõltuvalt kohaliku omavalitsuse elanike sotsiaalteenuste vajadusest ja omavalitsuste võimekusest neid osutada, muutuvad aastate võrdluses KOVides osutatavate teenuste ja teenusekasutajate arvud. Võrdluses eelmise aastaga on vaadeldaval perioodil teenuste arv kasvanud 40–52 omavalitsuses (18–24% KOVide koguarvust). Teenuste arv vähenes samas võrdluses 33–60 omavalitsuses (15–27% KOVide koguarvust).Vaatamata KOVides toimunud teenuste arvu muutustele aastate lõikes, on küllaltki suurel osal omavalitsustel (56–63% KOVide koguarvust) teenuste arv eelmise aastaga võrreldes jäänud muutumatuks.

Tabel 22. Teenuste arvu muutus eelmise aastaga võrreldes, 2011─2015

 2012.a/2011.a 2013.a/2012.a 2014.a/2013.a¹ 2015.a/2014.a²

KOVide arv

% KOVidest

KOVide arv

% KOVidest

KOVide arv

% KOVidest

KOVide arv

% KOVidest

Teenuste arv ei muutunud 142 62.8 126 55.8 121 56.3 128 60.1

Teenuste arv kasvas - kokku 50 22.1 40 17.7 52 24.2 52 24.4

1 teenuse võrra 43 19.0 35 15.5 45 20.9 42 19.72 teenuse võrra 7 3.1 4 1.8 5 2.3 8 3.83 teenuse võrra 0 0 1 0.4 2 0.9 2 0.9Teenuste arv vähenes - kokku 34 15.0 60 26.5 42 19.5 33 15.5

1 teenuse võrra 30 13.3 54 23.9 35 16.3 29 13.62 teenuse võrra 4 1.8 5 2.2 7 3.3 3 1.43 teenuse võrra 0 0 1 0.4 0 0 1 0.5Kokku 226 100 226 100 215 100 213 100

¹ Võrdluses on 2013. aasta andmed tehtud võrreldavaks 2014. aastaga (ühinenud KOV-de andmed on summeeritud)² Võrdluses on 2014. aasta andmed tehtud võrreldavaks 2015. aastaga (ühinenud KOV-de andmed on summeeritud)

2.4. Sotsiaalteenused teenuse lõikes ja teenuse osutamise sageduse järgi

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade teenuse kasutajatest ja muutustest ajavahemikul 2011–2015 maakonna ja kohaliku omavalitsusüksuse tasandil ning omavalitsuste jagunemisest teenuse osutamise sageduse järgi viie aasta jooksul. Andmed teenust osutanud kohalike omavalitsuste jagunemise kohta teenuse osutamise sageduse järgi maakonniti aastatel 2011–2015 on esitatud Lisas 2.

Eluasemeteenus

31

Eluasemeteenuse kasutajate arv on viimastel aastatel püsinud 10,8 tuhande ja 11,3 tuhande vahel. 2015. aasta jooksul viibis eluasemeteenusel 10 821 inimest. Suurem osa eluasemeteenuse kasutajatest elab linnades. 2015. aasta jooksul viibis eluasemeteenusel Tallinnas 2531 inimest, moodustades 23,4% kõigist aasta jooksul teenusel viibinutest. Narvas kasutas eluasemeteenust 799 inimest (16,6%), Tartus 773 inimest (7,1%) ning Pärnus 571 inimest (5,3%). Kokku moodustas nendes kohalikes omavalitsustes eluasemeteenuse kasutajate arv 52,4% kõigist 2015. aastal eluasemeteenust kasutanutest.

Võrreldes 2011. aastaga vähenes 2015. aastal eluasemeteenust kasutanute arv 474 võrra (vähenemine 4,2%). Enim vähenes eluasemeteenuse kasutajate arv Narvas (254 inimest, 12,4%), Tallinnas (67 inimest, 2,6%), Jõgeva vallas (56 inimest, 50,9%), Lüganuse vallas (43 inimest, 78,2%), Audru vallas (41 inimest, 65,1%) ning Põltsamaa linnas (40 inimest 71,4%).Samade aastate võrdluses kasvas eluasemeteenuse kasutajate arv 80-s kohalikus omavalitsuses. Kõige enam kasvas teenusekasutajate arv Rae vallas (54 inimest, kasv 2,17 korda), Viljandi vallas (41 inimest, 2,1 korda), Pärnu linnas (36 inimest, 6,7%), Saue vallas (28 inimest, 58,3%), Värska vallas (27 inimest, 2,2 korda) ning Misso vallas (26 inimest, 3,4 korda).

Kuigi eluasemeteenust osutavate kohalike omavalitsuste arv on 2015. aastal võrreldes 2011. aastaga vähenenud, on nende osatähtsus kohalike omavalitsuste koguarvus püsinus suhteliselt stabiilsena, püsides 80–83% vahel. Kui 2011. aastal osutati teenust 183-s kohalikus omavalitsuses (81% omavalitsuste koguarvust), siis 2015. aastal ─ 174-s kohalikus omavalitsuses (81,7% omavalitsuste koguarvust). Erinevused teenust osutavate kohalike omavalitsuste arvudes maakonna omavalitsuste koguarvus, on oluliselt suuremad. Kui Lääne-Viru, Rapla, Valga ja Võru maakonnas osutati 2015. aastal eluasemeteenust kõigis kohalikes omavalitsuses, siis Viljandi maakonna 12-st omavalitsusest oli teenus 7-s (58,3% maakonna omavalitsuste koguarvust). Suhteliselt tagasihoidlikult oli teenus esindatud ka Tartu maakonnas, kus teenust osutati 14 omavalitsuses 22-st (63,6%), Ida-Viru maakonnas, kus teenust osutati 14 omavalitsuses 20-st (70%) ja Lääne maakonnas 7 omavalitsuses 10-st (70%).

Teenuse osutamise sageduse järgi osutati eluasemeteenust viie aasta jooksul vähemalt ühel aastal 183 kohalikus omavalitsuses (85,9% KOVide koguarvust), kõigil viiel aastal 164 omavalitsuses (77% KOVide koguarvust). Neljal aastal oli teenust osutavaid omavalitsusi 4 (1,9%), kolmel aastal 6 (2,8%), kahel aastal 7 (3,3%) ning ühel aastal 2 (0,9%). Maakonniti oli Rapla ning Võru maakonnas teenus olemas igal aastal kõigis omavalitsustes. Põlva maakonnas oli vaid üks omavalitsus (7,7%), kus teenust ei osutatud kõigil viiel aastal. Kogu 5-aastase perioodi jooksul ei osutatud teenust ühelgi aastal 30 kohalikus omavalitsuses (14,1 nende koguarvust). Protsentuaalselt oli teenust mitteosutavaid omavalitsusi kõige rohkem Viljandi maakonnas (41,7%, 5 KOVi), Ida-Viru maakonnas (30%, 6 KOVi) ja Järva maakonnas (25%, 3 KOVi).

Koduteenus

Koduteenuse kasutajate arv on püsinud väikeste kõikumistega 6100–6700 vahel. 2015. aastal osutati koduteenust 6673 inimesele. Teenust saanud inimestest 1590 (23,8%) elas Tallinnas ning 387 (5,8%) Tartus. Kokku moodustas Tallinna ja Tartu koduteenuse kasutajate arv teenust kasutanute koguarvust 29,6%. Teenuse kasutajate arvult järgnesid: Pärnu (237 inimest, 3,6%), Kuressaare (168 inimest 2,5%), Haapsalu (161 inimest, 2,4%), Valga (153 inimest, 2,3%) ja Narva linn(150 inimest, 2,2%).

32

Võrreldes 2011. aastaga kasvas 2015. aastal teenusekasutajate arv 557 võrra (9,1%). Teenusekasutajate arv kasvas nende aastate võrdluses 96 kohalikus omavalitsuses, neist 11-s 2011. aastal teenust ei osutatud.Absoluutarvudes kasvasid teenusekasutajate arvud kõige rohkem Tallinnas (171 inimest ehk 12,1%), Haapsalus (74 ehk 85,1%), Kuressaares (61 ehk 57%), Pärnus (39 inimest ehk 19,7%), Pihtla vallas (38 inimese võrra, 4,8 korda), Võru linnas (37 inimest, 72,5%) ja Kehtna vallas (32 inimest, 53,3%).Koduteenuse kasutajate arv vähenes 69 omavalitsuses, neist 37-s oli vähenemine kuni 4 inimese võrra.

Koduteenust osutavate kohalike omavalitsuste arv on vaadeldava perioodi jooksul püsinud 174 ja 181 vahel. Kuigi 2015. aastal vähenes võrreldes 2011. aastaga koduteenust osutavate kohalike omavalitsuste arv 177-lt 175-ni, kasvas nende osatähtsus samal ajal, seoses KOVide ühinemisega, KOV-ide koguarvus 78,3%-lt 82,2%-le. Kui 2011. aastal ei osutatud koduteenust 49-s kohalikus omavalitsuses (21,7% omavalitsuste koguarvust), siis 2015. aastal oli teenust mitteosutavate omavalitsuste arv vähenenud 38-le (17,8% omavalitsuste koguarvust). 2015. aastal osutati koduteenust enam kui 90% KOVides maakonna KOVide koguarvust Lääne-Viru, Jõgeva, Põlva, Harju ja Rapla maakonnas (vastavalt 93,3%; 92,3; 92,3%; 90,9%; 90,0%). Tagasihoidlikumad olid koduteenuse osutamisel Viljandi, Pärnu ja Saare maakond, kus teenust osutavate omavalitsuste osatähtsus maakonna omavalitsuste koguarvus oli 2015. aastal vastavalt 58,3%; 68,4% ja 71,4%.

Teenuse osutamise sageduse järgi osutati teenust vähemalt ühel aastal viiest 181-s kohaliku omavalitsuse üksuses (85% omavalitsuste koguarvust). Neist kõigil viiel aastal osutati teenust 163-s omavalitsuses (76,5% KOVidest). Neljal, kolmel ja ühel aastal teenust osutavaid omavalitsusi oli 4 (1,9%) ning kahel aastal ─ 6 (2,8%). Mitte ühelgi aastal ei osutatud teenust 32 kohalikus omavalitsuses (15% nende koguarvust).Maakonniti osutati koduteenust viie aasta jooksul kõigis omavalitsustes (olenemata sellest, mitme aasta jooksul KOV teenust osutas) Lääne-Viru, Jõgeva ja Rapla maakonnas moodustas. Mitte ühelgi aastal ei osutatud teenust 32 kohalikus omavalitsuses (15% nende koguarvust). Protsentuaalselt oli teenust mitteosutavaid omavalitsusi kõige rohkem Viljandi maakonnas (41,7%, 5 KOVi), Pärnu maakonnas (31,6%, 6 KOVi), Valga maakonnas (23,1%, 3 KOVi) ja Saare maakonnas (21,4%, 3 KOVi).

Puudega inimeste hooldus

2015. aasta jooksul oli hooldusel 14 420 puudega inimest, nendest täiskasvanuid 12 827 (89%) ja lapsi 16104.Peaaegu neljandik (23,6% ehk 3403 inimest) hooldusel olevatest inimestest elas Tallinnas ning 18,9% (2726 inimest) Tartu linnas. Kokku oli neis kahes linnas hooldusel 42,5% kõigist hooldamisel olevatest inimestest (hooldatavatest). Väiksemate arvudega järgnesid Viljandi linn (432 inimest ja 3,0%), Narva (342 inimest ja 2,4%), Võru linn (232 inimest ja 1,6%), Tartu vald (208 inimest ja 1,4%) ning Põlva vald (206 inimest ja 1,4%). Kokku moodustas nende 7 omavalitsusüksuse teenusekasutajate osatähtsus enam kui poole (52,4%) teenusel viibinutest, ehk 2015. aasta jooksul hooldati neis omavalitsustes kokku 7549 inimest.

4 Aasta jooksul hooldusel olnud isikute arv kokku on väiksem hooldusel olnud täiskasvanute ja laste arvu kokku, kuna üks ja sama isik võib kajastuda nii laste kui täiskasvanute all (juhul, kui ta sai täiskasvanuks hoolduse ajal).

33

2015. aasta jooksul osutati puudega inimeste hooldust 206 omavalitsuses, sh lastele – 149-s ja täiskasvanutele – 197-s omavalitsuses. 140-s KOVis osutati nii puudega täisealiste isikute kui laste hooldust, 57-s KOVis olid hooldusel ainult puudega täisealised isikud ja 9-s KOVis ─ ainult puudega lapsed. Hooldusel olnud inimeste arv väheneb. Vähenemine toimub täiskasvanute arvel, laste arv kasvab. Kui kokku vähenes 2015. aastal võrreldes 2011. aastaga hooldusel olnud puudega inimeste arv 20,9% ehk 3805 inimese võrra, siis täiskasvanute arv vähenes 4072 inimese võrra ehk 24,1%, laste arv samal ajal kasvas 19,3% ehk 260 inimese võrra.

Arvuliselt vähenes kõige rohkem hooldusel olevate inimeste arv Tartu linnas (418 inimest, vähenemine 13,3%), Pärnus (342 inimest, vähenemine 3,85 korda), Tallinnas (296 inimest, vähenemine 8%), Kiviõlis (163 inimest, vähenemine 1,92 korda), Suure-Jaani vallas (140 inimest; 6 korda), Põlva vallas (127 inimest; 1,6 korda) ja Kuressaare linnas (109 inimest; 10,9 korda). Kokku moodustas nendes 7 omavalitsusüksuses teenusekasutajate arvu vähenemine ligi 42% kogu vähenemisest. Võrreldes 2011. aastaga vähenes 2015. aastal teenusekasutajate arv 166 omavalitsuses, mis on 77,9% omavalitsuste koguarvust.

Võrreldes 2011. aastaga kasvas teenusekasutajate arv 33 omavalitsuses (15,5% omavalitsuste koguarvust). Arvuliselt kõige suurem kasv oli Narva linnas (50 inimest, kasv 17,1%), Koeru vallas (25 inimest, kasv 2,14 korda), Hiiu vallas (23 inimest; kasv 28,4%), Võnnu vallas (17 inimest, kasv 3,13 korda), Halliste vallas (15 inimest, kasv 51,7%), Jõelähtme vallas (13 inimest, kasv 32,5%) ning Saue linnas (12 inimest, kasv 14,3%). Teenusekasutajate arv jäi samaks 14 omavalitsusüksuses.

Teenuse osutamise sageduse järgi hooldati puudega inimesi viie aasta jooksul vähemalt ühel aastal 209 kohalikus omavalitsuses (98,1% KOVidest). Kogu vaadeldava perioodi jooksul osutati puudega inimeste hooldusteenust kõigil viiel aastal 204-s omavalitsuses (95,8% KOVide koguarvust). Neljal aastal teenust osutavaid omavalitsusi oli 2 (Väätsa ja Torgu vald). Kahel aastal oli teenus olemas ühes vallas (Aegviidu vald) ning ainult ühel aastal viiest osutati teenust 2-s omavalitsuses (Paide ja Koonga vald). Mitte ühelgi aastal ei osutatud teenust 4-s kohalikus omavalitsuses (Mäetaguse, Kihnu, Ruhnu vald ja Vändra alev).

Tugisikuteenus

Tugiisikuteenuse kasutajate arv on viimasel viiel aastal olnud 831 ja 1478 vahel. 2015. aastal kasutas tugisikuteenust 1478 inimest. Enim teenuse kasutajaid oli Tallinnas (446 inimest ehk 30,2% teenust kasutanutest kokku) ja Tartu linnas (274 inimest ehk 18,5%). Kokku moodustas nende kahe linna tugiisikuteenuse kasutajate arv veidi alla poole (48,7%) teenusekasutajate koguarvust. Üle 4% teenusekasutajate koguarvust oli veel Narva linnas ─ 69 inimest (4,7%) ja Pärnu linnas ─ 56 inimest (4,1%).

Tugiisikuteenuse kasutajate arv kasvab. Võrreldes 2011.aastaga oli 2015. aastal tugisikuteenuse kasutajaid 647 võrra (77,9%) rohkem kui 2011. aastal. Võrreldes 2011. aastaga kasvas 2015. aastal tugisikuteenuse kasutajate arv kõige rohkem Tallinnas (kasv 399 inimest ehk 9,5 korda), Pärnu linnas (56 inimest, 12,2 korda), Märjamaa vallas (25 inimest, 6 korda), Narva linnas (21 inimest, 1,4 korda), Rae vallas (16 inimest) ning Viljandi linnas (15 inimest, 1,8 korda).

34

Samade aastate võrdluses vähenes 2015. aastal tugisikuteenust kasutanute arv kõige enam Tartu linnas (vähenemine 43 inimest, 13,6%), Põltsamaa vallas (25 inimest, 2,1 korda), Jõgeva vallas (20 inimest, 7,7 korda), Taheva vallas (15 inimest) ning Leisi vallas (9 inimest, 13,8%).

Viimase viie aasta jooksul on teenust osutavate kohalike omavalitsuste arv pidevalt kasvanud. Kui 2011. aastal osutati tugiisikuteenust 79 omavalitsuses (35,0% KOV-de koguarvust), siis 2015. aastal oli teenust osutavaid omavalitsusi juba 116, s.o 54,5% nende koguarvust. Samas ei osutatud sama perioodi jooksul tugiisikuteenust ühelgi aastal 69 kohalikus omavalitsuses, mis on nende koguarvust 32,4%.

Maakondade järgi oli 2015. aastal tugiisikuteenust osutavate omavalitsuste arv protsentuaalselt kõige suurem Jõgeva maakonnas (76,9%, 10 KOVi), Hiiu maakonnas (75%, 3 KOVi) ja Viljandi maakonnas (75%, 9 KOVi). Tugiisikuteenust mitteosutavaid omavalitsusi oli 2015. aastal kõige rohkem Pärnu maakonnas, kus tugiisikuteenust ei osutatud 14 kohalikus omavalitsuses, mis on 73,7% maakonna KOVide koguarvust. Tartu maakonnas ei osutatud tugiisikuteenust 14 KOVis, s.o 63,6% maakonna KOVidest ning Valga maakonnas 8 KOVis (61,5%). Saare maakonnas oli tugiisikuteenust mitteosutavaid kohalikke omavalitsusi 8 (57,1%), Ida-Viru maakonnas 11 (55%), Järva maakonnas 6 (50%) ja Rapla maakonnas 5 (50% maakonna KOVide koguarvust).

Kohalikke omavalitsusi, kus viimase viie aasta (2011–2015) jooksul osutati teenust vähemalt ühel aastal, oli kokku 144 (67,6% KOVide koguarvust). Neist kõigil viiel aastal osutati tugiisikuteenust 46-s omavalitsuses (21,6% KOVide koguarvust). Neljal aastal teenust osutavaid omavalitsusi oli 23 (10,8%), kolmel aastal 17 (8,0%), kahel aastal 26 (12,2%) ning ainult ühel aastal teenust osutavaid omavalitsusi oli 32 (15,0%).

Maakonniti oli kõigil viiel aastal teenust osutavaid omavalitsusi arvuliselt, samuti protsentuaalselt kõige rohkem Võru maakonnas, kus osutati tugiisiku teenust 6 kohalikus omavalitsuses (46,2% maakonna KOVide koguarvust). Järgnesid Jõgeva (38,5%, 5 KOVi) ja Järva maakond (33,3%, 4 KOVi).

Ainult ühel aastal viiest osutati teenust Ida-Viru maakonna 6 omavalitsuses (30,0% maakonna KOVidest), Hiiu maakonna ühes (25% maakonna KOVidest), Lääne maakonna 3 ja Lääne-Viru maakonna 3 omavalitsuses (mõlemas 20% nende maakondade KOVidest).Mitte ühelgi aastal ei osutatud teenust 69 kohalikus omavalitsuses (32,4% nende koguarvust). Protsentuaalselt oli teenust mitteosutavaid omavalitsusi kõige rohkem Pärnu maakonnas (57,9 %, teenust mitteosutavaid omavalitsusi oli 11). Saare maakonnas ei osutatud tugiisikuteenust 7 KOVis, s.o 50% maakonna KOVidest ning Tartu maakonnas 10 KOVis ehk 45,5% maakonna KOVidest.

Isikliku abistaja teenus

Isikliku abistaja teenuse kasutajate arv on püsinud väikeste kõikumistega 340–390 vahel. 2015. aastal osutati isikliku abistaja teenust 344 inimesele. Teenust saanud inimestest 152 (44,2%) elas Tallinnas, 40 (11,6%), Tartus 13 (3,8%) Pärnus ja 12 (3,5%) Rakvere linnas. Kokku elas nendes 4 omavalitsuses 217 teenuse kasutajat, mis on 63,1% isikliku abistaja teenuse

35

kasutajatest. Saku ja Türi vallas ning Paide ja Kuressaare linnas oli kõigis 9 (2,6%) isikliku abistaja teenuse kasutajat.Võrreldes 2011. aastaga on kasutajate arv 2015. aastal vähenenud 43 inimese võrra, s.o 11,1%.KOVide arvestuses vähenes teenusekasutajate arv 30 KOVis kokku 90 inimese võrra. Kõige enam vähenes teenusekasutajate arv Tallinnas (25 inimest, 14,1%), Sõmerpalu vallas (9 inimest) ja Kuresaare linnas (7 inimest, 43,7%). Teenusekasutajate arv kasvas 18 KOVis kokku 47 inimese võrra, neist 14 KOVis 5 aastat tagasi teenust ei osutatud.

Nii nagu teenusekasutajate arvud on suhteliselt tagasihoidlikud, on ka isikliku abistaja teenust osutavate kohalike omavalitsuste arvud tagasihoidlikud. 2015. aastal osutati teenust 48 kohalikus omavalitsuses, mis on võrreldes 2011. aastaga 2 võrra vähem (teenust osutati siis 50 KOVis), kuid teenust osutavate omavalitsuste osatähtsus KOVide koguarvust veidi kasvas (22,1%-lt 22,5%-le). 2015. aastal ei osutatud isikliku abistaja teenust Hiiu maakonnas. Kuigi Põlva maakonnas teenust osutavate omavalituste arv ühe võrra vähenes, jäi maakond 46,2%-ga teenust osutavate KOVide osatähtsuse järgi maakonna KOVide koguarvus, esikohale. Teisel ja kolmandal kohal olid Harju ning Viljandi maakond, kus teenust osutatavate omavalitsuste protsent maakonna omavalitsuste koguarvust olid vastavalt 45,5% ja 41,7% ning teenust osutavaid omavalitsusi oli maakonnas vastavalt 10 ja 5.

Kohalikke omavalitsusi, kus viimase viie aasta (2011–2015) jooksul osutati isikliku abistaja teenust vähemalt ühel aastal, oli kokku 71 (33,3% KOVide koguarvust). Kõigil viiel aastal osutati teenust 31 kohalikus omavalitsuses, mis on KOVide koguarvust 14,6%. Neljal aastal teenust osutavaid omavalitsusi oli 4 (1,9% maakonna KOVidest). Nii kolmel, kahel kui ühel aastal teenust osutati 12 omavalituses (5,6% KOVide koguarvust).

Kõigil viiel aastal oli suurim teenust osutavate KOVide arv ja osatähtsus maakonna KOVide koguarvus Harju maakonnas (7 KOVi ja 31,8%). Teenust osutavate KOVide osatähtsuse järgi maakonna KOVide koguarvus oli teisel kohal Põlva maakond 30,8%-ga, kus teenus oli olemas kõigil viiel aastal 4 omavalitsuses. Viljandi ja Lääne-Viru maakonnas osutati teenust mõlemas 3 omavalitsuses, mis on vastavalt üks neljandik ja üks viiendik vastava maakonna omavalitsuste koguarvust.

Viie aasta jooksul ei osutatud isikliku abistaja teenust ühelgi aastal 142 kohalikus omavalitsuses (66,7% KOVide koguarvust). Viie aasta jooksul mitte ühegi aastal teenust osutavaid omavalitsusi oli kõige rohkem Ida-Viru maakonnas (19 KOVi, 95% maakonna KOVide koguarvust), Tartu maakonnas (19 KOVi, 86,4%), Jõgeva maakonnas (11 KOVi 84,6%) ja Pärnu maakonnas (15 KOVi, 78,9%).

Perekonnas hooldamine5

5 Perekonnas hooldamiseks sõlmitakse hooldamisele võtja ja kohaliku omavalitsuse vahel kirjalik leping, milles sätestatakse osapoolte vahel tekkivad õigused ja kohustused. Perekonnas hooldamisel olevatest inimestest enamus (99%) on lapsed. Täiskasvanuid on olnud viimastel aastatel 4–8 vahel.

36

Perekonnas hooldamisel olevate laste arv aastatel 2011–2015 on olnud 272 ja 462 vahel. 2015. aastal viibis perekonnas hooldamisel 272 last, kellest enam kui üks viiendik (22,4% ehk 61 last) elas Tallinnas. Narvas oli perekonnas hooldamisel 26 last (9,6% hooldamisel olevatest lastest), Pärnu linnas 17 (6,3%) ja Tartu linnas15 last (5,5%). Nii Kohtla-Järve linnas kui Saue vallas oli hooldamisel 8 last (2,9% hooldamisel olevatest lastest).Kokku oli neis 6 omavalitsuses teenusel 135 last, mis on teenusel viibinud lastest 49,6%.

Perekonnas hooldamisel olevate laste arv on järjepidevalt vähenenud. Võrreldes 2011. aastaga vähenes 2015. aastal perekonnas hooldamisel olevate laste arv 41,1% ehk 190 lapse võrra.Enim on seda mõjutanud Tallinn ja Kohtla-Järve linn, kus teenusel viibinud laste arv vähenes mõlemas 38 ja 10 võrra (vastavalt 38,4 ja 55,6% võrreldes 2011. aastaga). Tartu linnas oli 2015. aastal teenusel 9 last (37,5%) vähem kui 2011. aastal. Kokku moodustas teenusekasutajate arvu vähenemine neis kolmes omavalitsusüksuses 30% (57 last) kogu perekonnas hooldamisel olevate laste arvu vähenemisest. Nii oli 2015. aasta lõpus perekonnas hooldamisel olevate laste arv Tallinnas 61,6%, Kohtla-Järvel 44,4% ja Tartu linnas 62,5% 2011. aasta tasemest. Teiste omavalitsusüksuste puhul on muutused väiksemad. Samas toimus 25 kohalikus omavalitsuses teenusel viibivate laste arvu kasv. Kokku kasvas neis omavalitsustes laste arv 48 võrra, ehk 2,6 korda (30-lt 78-le).

Teenusel viibinud laste arvu vähenemisega kaasnes ka teenust osutavate kohalike omavalitsuste arvu vähenemine. Kui 2011. aastal osutati perekonnas hooldamise teenust 108 kohalikus omavalitsuses (47,8% KOVide kogusarvust), siis 2015. aastal oli teenus vaid 71 omavalitsuses (33,3% KOVidest).

Kohalikke omavalitsusi, kus viimase viie aasta (2011–2015) jooksul osutati teenust vähemalt ühel aastal, oli kokku 123 (57,7% KOVide koguarvust). Nendest 53-s (24,9%) osutati teenust kõigil viiel aastal. Neljal aastal teenust osutavaid omavalitsusi oli 13 (6,1%), kolmel aastal 18 (8,5%), kahel aastal 23 (10,8%) ja ühel aastal 16 (7,5%). Maakonniti oli kõigil viiel aastal teenust osutavaid omavalitsusi protsentuaalselt kõige rohkemViljandi maakonnas – 58,3%, s.o 7 12 KOVi -st. Ida-Viru maakonnas oli perekonnas hooldamine korraldatud pooltes (10 KOVi) maakonna omavalitsustes. Rapla maakonnas oli kõigil aastatel teenust osutavaid omavalitsusi 40% (4 KOVi) ning Harju maakonnas ─ 36,4% (8 KOVi).

Mitte ühelgi aastal ei osutatud perekonnas hooldamise teenust 90 omavalitsuses, mis on nende koguarvust 42,3%. Maakondade järgi oli teenust mitteosutavaid omavalitsusi maakonna omavalitsuste koguarvust protsentuaalselt kõige rohkem Saare maakonnas (78,6%), kus teenust ei osutatud 11-s omavalitsuses 14-st. Hiiu maakonnas oli see protsent 75 ning teenust ei osutatud 3-s omavalitsuses. Järgnesid Lääne maakond 70%-ga, kus teenust mitteosutavaid omavalitsusi oli 7, Tartu maakond 59,1% ja 13 KOViga 22-st ning Võru maakond 53,8% ning 7 teenust mitteosutava KOViga.

Lapsehoiuteenus6

6 Andmeallikaks lapsehoiuteenuse kasutajate kohta on statistiline aruanne: Lapsehoiuteenuse rahastamine ja riiklike vahendite ülejääk ning lapsehoiuga seotud rahalised toetused (tabel 2. Lapsehoiuteenuse rahastamine ja rahastust saanud laste arv (aruandeaasta jooksul).

37

Riiklikult rahastatava raske ja sügava puudega laste ja kohalike omavalitsuste rahastamisega keskmise puudega või puudeta laste lapsehoiuteenuse kasutajate arv on aastatel 2011–2015 olnud 1405–2693 vahel. Riikliku rahastamisega raske ja sügava puudega laste osatähtsus moodustas nendest 27-61%. Võrreldes 2011. aastaga on riiklikult rahastatava raske ja sügava puudega laste ning KOVi poolt rahastatava keskmise puudega või puudeta laste arv kokku on veidi kasvanud (20 lapse võrra ehk 1,4%). Seejuures lapsehoiuteenust saanud raske ja sügava puudega laste arv kasvas 47,4%.

Teenust osutavate kohalike omavalitsuste arv on samade aastate võrdluses kasvanud ligi veerandi võrra (25,9%). 2011. aastal osutati teenust 85 kohalikus omavalitsuses (37,6% nende koguarvust), 2015. aastaks oli teenust osutavate omavalitsuste arv kasvanud 107-le (50,2% KOVide koguarvust).

Kohalikke omavalitsusi, kus viimase viie aasta jooksul osutati lapsehoiuteenust vähemalt ühel aastal, oli kokku 150 (70,4% KOVidest). 150-st omavalitsusest oli teenus kõigil aastatel olemas47-s (22,1% KOVide koguarvust). Neli aastat oli teenus 25 omavalitsuses (11,7% KOVide koguarvust) ning kolmel aastal 15-s (7% KOVidest). Kahel aastal osutas teenust 31 kohalikku omavalitsust (14,6%) ja 32 ühel aastal (15,0%).Maakonniti oli kõigil viiel aastal teenust osutavaid omavalitsusi arvuliselt ja protsentuaalselt kõige rohkem Tartu maakonnas, kus teenust osutati 10 omavalitsuses (45,5% maakonna omavalitsuste koguarvust). Järgnesid Jõgeva (38,5%; 5 KOVi), Harju maakond (36,4%; 8 KOVi) ning Viljandi maakond (33,3%; 4 KOVi). Neljal aastal viiest oli teenust osutavaid omavalitsusi protsentuaalselt kõige rohkem Harju maakonnas – 27,3% (6 KOVis). Neljal aastal teenust osutavate omavalitsuste suurima osatähtsusega maakonna omavalitsuste koguarvus järgnesid Hiiu ja Rapla maakond (vastavalt 25,0% ja 20,0%).Kuna lapsehoiuteenuse rahastamisel on kasvanud järjepidevalt nende omavalitsuste arv, kes rahastavad keskmise puudega ja puudeta laste lapsehoiuteenust, siis on sagedustabelis just suur osakaal ühel ja kahel aastal teenust osutavatel omavalitsustel. Kui tervikuna oli ühel aastal teenust rahastanud KOVide osatähtsus 15,0%, siis 8 omavalitsuses oli see protsent kõrgem. Nii oli Lääne-Viru maakonnas ühel aastal teenust osutanud kohalike omavalitsuste protsent 40 (teenust osutavaid KOVe oli 6). Järgnesid Järva maakond (25%; 3 KOVi), Valga ja Võru maakond (23,1%; 3 KOvi), Lääne ja Saare maakond (20%; 2 KOVi) ning Põlva maakond (15,4%; 2 KOVi).

Esitatud aruannetest nähtub, et 63 (29,6%) KOVi ei ole lapsehoiuteenust osutanud ühelgi aastal viiest. Maakonniti on teenust mitteosutavaid omavalitsusi nende koguarvust kõige rohkem Ida-Viru maakonnas, kus teenust ei osutatud 9 omavalitsust (45% maakonna KOVide koguarvust), Pärnu maakonnas (8 KOVi; 42,1%) ja Järva maakonnas (5 KOVi; 41,7%). Teenust mitteosutavatest omavalitsustest järgnesid Lääne maakond (4 KOVi; 40%) ning Põlva, Valga ja Võru maakonnad, kus teenust ei osutatud 5-s KOVis 13-st (38,5% vastava maakonna KOVidest).

LISAD

Lisa 1. Sotsiaalteenuste arv kohalikes omavalitsustes, 2011−2015(arvestuses on lähtutud 7 käesolevas ülevaates kirjeldatud teenusest)

Maakond KOV 2011 2012 2013 2014 2015Harju Aegviidu 3 3 2 3 4

38

Harju Anija 4 5 4 6 4Harju Harku 7 7 7 6 6Harju Jõelähtme 6 7 4 5 5Harju Keila linn 5 6 5 6 6Harju Keila 4 6 6 7 6Harju Kernu 4 6 4 3 5Harju Kiili 2 1 4 4 4Harju Kose 6 7 6 7 7Harju Kuusalu 5 5 4 4 7Harju Loksa linn 3 3 4 4 3Harju Maardu linn 5 6 6 6 6Harju Nissi 7 6 6 7 7Harju Padise 5 5 5 6 6Harju Paldiski linn 5 5 4 5 5Harju Raasiku 4 6 5 6 5Harju Rae 6 6 7 6 6Harju Saku 5 5 6 6 5Harju Saue linn 6 6 4 5 6Harju Saue 6 5 6 7 7Harju Vasalemma 4 4 4 3 3Harju Viimsi 5 6 6 6 6Hiiu Emmaste 4 3 3 4 4Hiiu Hiiu 7 7 5 5 4Hiiu Käina 4 4 4 5 4Hiiu Pühalepa 4 4 4 3 3Ida-Viru Alajõe 1 1 1 1 1Ida-Viru Aseri 2 2 2 2 2Ida-Viru Avinurme 5 4 4 4 5Ida-Viru Iisaku 4 4 4 4 5Ida-Viru Illuka 4 4 4 4 3Ida-Viru Jõhvi 5 5 5 5 6Ida-Viru Kiviõli linn 5 4 5 5 5Ida-Viru Kohtla 5 4 4 4 4Ida-Viru Kohtla-Järve linn 4 4 4 5 5Ida-Viru Kohtla-Nõmme 3 4 3 3 3Ida-Viru Lohusuu 2 2 2 2 3Ida-Viru Lüganuse 4 4 4 5 6Ida-Viru Mäetaguse 3 4 3 5 5Ida-Viru Narva linn 7 7 6 7 7Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 3 3 3 3 3Ida-Viru Sillamäe linn 4 4 3 4 4Ida-Viru Sonda 2 3 3 3 3Ida-Viru Toila 2 1 2 2 2

39

Ida-Viru Tudulinna 2 3 3 3 3Ida-Viru Vaivara 4 4 5 6 5Jõgeva Jõgeva linn 6 6 5 6 5Jõgeva Jõgeva 6 6 6 6 6Jõgeva Kasepää 4 3 3 3 2Jõgeva Mustvee linn 3 3 2 2 2Jõgeva Pajusi 4 4 3 4 4Jõgeva Pala 2 2 3 3 3Jõgeva Palamuse 4 5 6 5 5Jõgeva Puurmani 3 5 5 5 5Jõgeva Põltsamaa linn 6 6 4 6 6Jõgeva Põltsamaa 6 6 5 5 5Jõgeva Saare 4 4 4 4 4Jõgeva Tabivere 3 3 3 4 4Jõgeva Torma 6 6 5 5 6Järva Albu 4 4 4 5 4Järva Ambla 3 4 5 3 3Järva Imavere 5 4 4 3 3Järva Järva-Jaani 3 4 4 3 4Järva Kareda 1 1 1 1 1Järva Koeru 4 4 4 4 4Järva Koigi 3 3 4 4 4Järva Paide linn 6 7 7 7 5Järva Paide 3 2 3 3 3Järva Roosna-Alliku 3 5 4 4 4Järva Türi 7 7 7 6 6Järva Väätsa 5 6 5 3 3Lääne Haapsalu linn 6 6 7 6 6Lääne Hanila 3 3 3 4 5Lääne Kullamaa 3 2 1 1 1Lääne Lihula 5 4 4 4 4Lääne Lääne-Nigula 5 5 5 5 6Lääne Martna 2 3 3 3 3Lääne Noarootsi 2 2 2 2 4Lääne Nõva 2 2 3 2 3Lääne Ridala 3 3 4 4 5Lääne Vormsi 3 2 1 2 2Lääne-Viru Haljala 5 5 4 5 6Lääne-Viru Kadrina 4 4 4 3 6Lääne-Viru Kunda linn 4 4 4 4 6Lääne-Viru Laekvere 5 6 6 6 6Lääne-Viru Rakke 3 4 4 3 3Lääne-Viru Rakvere linn 6 6 7 7 7

40

Lääne-Viru Rakvere 4 3 3 3 3Lääne-Viru Rägavere 3 4 4 3 4Lääne-Viru Sõmeru 5 4 4 4 5Lääne-Viru Tamsalu 4 3 3 4 3Lääne-Viru Tapa 5 5 6 4 5Lääne-Viru Vihula 4 5 4 4 4Lääne-Viru Vinni 5 5 4 4 5Lääne-Viru Viru-Nigula 3 3 3 4 4Lääne-Viru Väike-Maarja 5 4 4 4 5Põlva Ahja 3 3 2 2 2Põlva Kanepi 5 5 5 5 5Põlva Kõlleste 1 1 2 5 4Põlva Laheda 3 3 5 5 4Põlva Mikitamäe 3 3 3 3 5Põlva Mooste 6 6 5 5 5Põlva Orava 3 3 3 3 3Põlva Põlva 7 7 7 6 7Põlva Räpina 6 6 5 5 4Põlva Valgjärve 5 4 4 4 4Põlva Vastse-Kuuste 4 4 4 3 3Põlva Veriora 5 6 6 6 6Põlva Värska 4 4 4 5 6Pärnu Are 2 2 3 3 2Pärnu Audru 6 6 6 6 6Pärnu Halinga 4 4 4 4 5Pärnu Häädemeeste 4 4 3 3 3Pärnu Kihnu 2 2 2 2 2Pärnu Koonga 3 1 1 2 1Pärnu Paikuse 4 5 5 5 4Pärnu Pärnu linn 7 7 7 7 7Pärnu Saarde 2 2 2 3 2Pärnu Sauga 5 5 5 5 5Pärnu Sindi linn 2 2 2 3 3Pärnu Surju 3 3 3 3 3Pärnu Tahkuranna 2 2 2 2 2Pärnu Tootsi 2 2 3 3 2Pärnu Tori 4 4 2 2 3Pärnu Tõstamaa 2 2 2 2 2Pärnu Varbla 5 4 3 3 3Pärnu Vändra alev 3 3 3 2 1Pärnu Vändra 6 6 5 5 5Rapla Juuru 6 5 4 4 4Rapla Järvakandi 3 3 3 4 4

41

Rapla Kaiu 3 4 4 4 3Rapla Kehtna 5 5 7 6 5Rapla Kohila 6 6 6 5 6Rapla Käru 4 4 3 5 4Rapla Märjamaa 5 5 6 6 6Rapla Raikküla 5 4 3 4 5Rapla Rapla 6 6 7 7 7Rapla Vigala 4 4 3 3 3Saare Kihelkonna 2 2 3 3 3Saare Kuressaare linn 6 6 6 6 6Saare Laimjala 4 2 2 2 4Saare Leisi 6 5 6 7 6Saare Lääne-Saare 7 7 7 7 7Saare Muhu 3 3 3 3 3Saare Mustjala 2 2 2 2 2Saare Orissaare 5 4 4 5 4Saare Pihtla 4 4 3 3 3Saare Pöide 5 4 5 5 6Saare Ruhnu 0 0 0 0 0Saare Salme 5 5 4 3 3Saare Torgu 1 2 1 0 1Saare Valjala 2 1 1 1 2Tallinn Tallinn 7 7 7 7 7Tartu Alatskivi 6 6 5 5 5Tartu Elva linn 6 5 5 5 4Tartu Haaslava 4 4 3 3 4Tartu Kallaste linn 2 2 2 4 3Tartu Kambja 4 4 4 2 4Tartu Konguta 2 2 2 2 3Tartu Laeva 2 3 3 3 3Tartu Luunja 5 5 5 5 5Tartu Meeksi 2 3 3 2 3Tartu Mäksa 4 4 4 5 5Tartu Nõo 5 4 5 5 5Tartu Peipsiääre 1 1 1 1 1Tartu Piirissaare 1 1 1 1 1Tartu Puhja 4 4 4 3 5Tartu Rannu 4 4 4 3 3Tartu Rõngu 4 2 3 3 4Tartu Tartu linn 7 7 7 7 7Tartu Tartu 6 5 4 4 5Tartu Tähtvere 4 4 4 4 4Tartu Vara 5 6 5 6 3

42

Tartu Võnnu 5 3 3 3 3Tartu Ülenurme 4 5 5 5 5Valga Helme 4 4 4 5 3Valga Hummuli 3 4 4 4 4Valga Karula 4 4 4 3 4Valga Otepää 4 6 6 5 6Valga Palupera 1 2 3 4 4Valga Puka 2 3 3 3 2Valga Põdrala 3 3 2 2 3Valga Sangaste 5 5 6 5 5Valga Taheva 4 5 4 3 3Valga Tõlliste 5 5 5 3 4Valga Tõrva linn 5 5 5 4 4Valga Valga linn 6 6 5 6 6Valga Õru 2 2 2 2 2Viljandi Abja 2 2 2 2 2Viljandi Halliste 3 3 2 3 4Viljandi Karksi 1 1 3 4 4Viljandi Kolga-Jaani 1 1 1 4 4Viljandi Kõo 4 5 5 3 4Viljandi Kõpu 3 3 3 3 3Viljandi Mõisaküla linn 3 3 4 3 3Viljandi Suure-Jaani 6 7 7 7 7Viljandi Tarvastu 5 5 5 6 6Viljandi Viljandi linn 7 7 7 7 7Viljandi Viljandi 6 7 7 7 7Viljandi Võhma linn 3 3 4 4 4Võru Antsla 4 4 4 4 4Võru Haanja 5 5 5 4 4Võru Lasva 6 6 6 6 6Võru Meremäe 4 4 3 3 5Võru Misso 3 4 4 3 3Võru Mõniste 3 4 4 2 3Võru Rõuge 5 6 6 5 6Võru Sõmerpalu 5 5 5 4 4Võru Urvaste 3 4 4 3 4Võru Varstu 2 4 3 3 3Võru Vastseliina 4 4 4 4 4Võru Võru linn 6 6 7 7 7Võru Võru 4 4 4 5 5

43

Lisa 2. Maakonna kohalike omavalitsuste jagunemine teenuse osutamise sageduse järgi teenuste lõikes, 2011−2015

 

Kohalikud omavalitsused vastavalt teenuse osutamise aastate arvule

Osatähtsus maakonna omavalitsuste koguarvust, %

viiel neljal

kol-mel

kahel ühel

mitte ühelg

iviiel neljal kol-

mel kahel ühelmitte ühelg

iEluasemeteenus

Harju (Tallinnata) 19 1 1 1 0 0 86.4 4.5 4.5 4.5 0 0Hiiu 3 0 0 1 0 0 75.0 0 0 25.0 0 0Ida-Viru 14 0 0 0 0 6 70.0 0 0 0 0 30.0Jõgeva 9 0 1 0 0 3 69.2 0 7.7 0 0 23.1Järva 9 0 0 0 0 3 75.0 0 0 0 0 25.0Lääne 6 0 1 1 0 2 60.0 0 10.0 10.0 0 20.0Lääne-Viru 14 0 0 1 0 0 93.3 0 0 6.7 0 0Põlva 12 0 0 0 0 1 92.3 0 0 0 0 7.7Pärnu 15 0 0 1 0 3 78.9 0 0 5.3 0 15.8

Rapla 10 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Saare 9 0 2 0 1 2 64.3 0 14.3 0 7.1 14.3

Tallinn 1 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Tartu 13 1 1 1 1 5 59.1 4.5 4.5 4.5 4.5 22.7Valga 11 2 0 0 0 0 84.6 15.4 0 0 0 0Viljandi 6 0 0 1 0 5 50.0 0 0 8.3 0 41.7

Võru 13 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Kokku 164 4 6 7 2 30 77.0 1.9 2.8 3.3 0.9 14.1Koduteenus

Harju (Tallinnata) 19 0 2 0 0 1 86.4 0 9.1 0 0 4.5

Hiiu 4 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Ida-Viru 16 0 1 0 0 3 80.0 0 5.0 0 0 15.0Jõgeva 12 0 0 0 0 1 92.3 0 0 0 0 7.7Järva 9 0 0 1 0 2 75.0 0 0 8.3 0 16.7Lääne 6 1 0 1 1 1 60.0 10.0 0 10.0 10.0 10.0Lääne-Viru 14 0 0 0 1 0 93.3 0 0 0 6.7 0Põlva 11 0 0 1 0 1 84.6 0 0 7.7 0 7.7Pärnu 13 0 0 0 0 6 68.4 0 0 0 0 31.6Rapla 9 1 0 0 0 0 90.0 10.0 0 0 0 0Saare 8 0 0 1 2 3 57.1 0 0 7.1 14.3 21.4

Tallinn 1 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Tartu 17 0 0 1 0 4 77.3 0 0 4.5 0 18.2Valga 8 1 0 1 0 3 61.5 7.7 0 7.7 0 23.1Viljandi 6 0 1 0 0 5 50.0 0 8.3 0 0 41.7

44

Võru 10 1 0 0 0 2 76.9 7.7 0 0 0 15.4Kokku 163 4 4 6 4 32 76.5 1.9 1.9 2.8 1.9 15.0

Puudega inimeste hooldamineHarju (Tallinnata) 21 0 0 1 0 0 95.5 0 0 4.5 0 0

Hiiu 4 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Ida-Viru 19 0 0 0 0 1 95.0 0 0 0 0 5.0

Jõgeva 13 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Järva 10 1 0 0 1 0 83.3 8.3 0 0 8.3 0

Lääne 10 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Lääne-Viru 15 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Põlva 13 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Pärnu 16 0 0 0 1 2 84.2 0 0 0 5.3 10.5

Rapla 10 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Saare 12 1 0 0 0 1 85.7 7.1 0 0 0 7.1

Tallinn 1 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Tartu 22 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Valga 13 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Viljandi 12 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Võru 13 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Kokku 204 2 0 1 2 4 95.8 0.9 0.0 0.5 0.9 1.9Isikliku abistaja teenus

Harju (Tallinnata) 7 1 2 1 2 9 31.8 4.5 9.1 4.5 9.1 40.9Hiiu 0 0 1 1 0 2 0 0 25.0 25.0 0 50.0Ida-Viru 0 1 0 0 0 19 0 5.0 0 0 0 95.0Jõgeva 0 0 0 0 2 11 0 0 0 0 15.4 84.6Järva 2 0 1 1 1 7 16.7 0 8.3 8.3 8.3 58.3Lääne 1 0 1 0 1 7 10.0 0 10.0 0 10.0 70.0Lääne-Viru 3 0 2 1 0 9 20.0 0 13.3 6.7 0 60.0Põlva 4 0 0 2 2 5 30.8 0 0 15.4 15.4 38.5Pärnu 2 0 0 1 1 15 10.5 0 0 5.3 5.3 78.9Rapla 1 0 1 0 1 7 10.0 0 10.0 0 10.0 70.0Saare 2 1 1 1 0 9 14.3 7.1 7.1 7.1 0 64.3

Tallinn 1 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Tartu 2 0 0 1 0 19 9.1 0 0 4.5 0 86.4Valga 1 1 0 1 1 9 7.7 7.7 0 7.7 7.7 69.2Viljandi 3 0 1 1 1 6 25.0 0 8.3 8.3 8.3 50.0

45

Võru 2 0 2 1 0 8 15.4 0 15.4 7.7 0 61.5Kokku 31 4 12 12 12 142 14.6 1.9 5.6 5.6 5.6 66.7

TugiisikuteenusHarju (Tallinnata) 5 3 1 4 4 5 22.7 13.6 4.5 18.2 18.2 22.7Hiiu 1 0 1 0 1 1 25.0 0 25.0 0 25.0 25.0Ida-Viru 2 0 2 2 6 8 10.0 0 10.0 10.0 30.0 40.0Jõgeva 5 3 1 0 2 2 38.5 23.1 7.7 0 15.4 15.4Järva 4 1 3 1 2 1 33.3 8.3 25.0 8.3 16.7 8.3Lääne 2 0 1 2 2 3 20.0 0 10.0 20.0 20.0 30.0Lääne-Viru 2 3 1 4 3 2 13.3 20.0 6.7 26.7 20.0 13.3Põlva 0 4 1 2 1 5 0.0 30.8 7.7 15.4 7.7 38.5Pärnu 5 0 0 1 2 11 26.3 0 0 5.3 10.5 57.9Rapla 2 0 2 1 1 4 20.0 0 20.0 10.0 10.0 40.0Saare 4 0 0 1 2 7 28.6 0 0 7.1 14.3 50.0

Tallinn 1 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Tartu 2 4 1 3 2 10 9.1 18.2 4.5 13.6 9.1 45.5Valga 2 3 1 1 1 5 15.4 23.1 7.7 7.7 7.7 38.5Viljandi 3 2 1 2 1 3 25.0 16.7 8.3 16.7 8.3 25.0Võru 6 0 1 2 2 2 46.2 0 7.7 15.4 15.4 15.4Kokku 46 23 17 26 32 69 21.6 10.8 8.0 12.2 15.0 32.4

Perekonnas hooldamineHarju (Tallinnata) 8 3 6 2 2 1 36.4 13.6 27.3 9.1 9.1 4.5Hiiu 0 0 0 1 0 3 0 0 0.0 25.0 0 75.0Ida-Viru 10 2 0 1 1 6 50.0 10.0 0.0 5.0 5.0 30.0Jõgeva 3 0 1 5 0 4 23.1 0.0 7.7 38.5 0 30.8Järva 2 1 2 0 2 5 16.7 8.3 16.7 0 16.7 41.7Lääne 0 1 0 0 2 7 0 10.0 0 0 20.0 70.0Lääne-Viru 3 1 1 1 3 6 20.0 6.7 6.7 6.7 20.0 40.0Põlva 4 0 0 2 1 6 30.8 0 0 15.4 7.7 46.2Pärnu 3 0 1 2 2 11 15.8 0 5.3 10.5 10.5 57.9Rapla 4 2 1 2 0 1 40.0 20.0 10.0 20.0 0 10.0Saare 2 1 0 0 0 11 14.3 7.1 0 0 0 78.6

Tallinn 1 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Tartu 2 2 1 2 2 13 9.1 9.1 4.5 9.1 9.1 59.1Valga 1 0 3 2 1 6 7.7 0 23.1 15.4 7.7 46.2Viljandi 7 0 0 2 0 3 58.3 0 0 16.7 0 25.0Võru 3 0 2 1 0 7 23.1 0 15.4 7.7 0 53.8Kokku 53 13 18 23 16 90 24.9 6.1 8.5 10.8 7.5 42.3

LapsehoiuteenusHarju (Tallinnata) 8 6 4 2 0 2 36.4 27.3 18.2 9.1 0 9.1Hiiu 1 1 1 0 0 1 25.0 25.0 25.0 0 0 25.0Ida-Viru 3 1 0 4 3 9 15.0 5.0 0 20.0 15.0 45.0

46

Jõgeva 5 2 1 2 0 3 38.5 15.4 7.7 15.4 0 23.1Järva 2 0 1 1 3 5 16.7 0 8.3 8.3 25.0 41.7Lääne 1 1 0 2 2 4 10.0 10.0 0.0 20.0 20.0 40.0Lääne-Viru 2 1 0 2 6 4 13.3 6.7 0.0 13.3 40.0 26.7Põlva 2 1 1 2 2 5 15.4 7.7 7.7 15.4 15.4 38.5Pärnu 3 2 1 3 2 8 15.8 10.5 5.3 15.8 10.5 42.1Rapla 1 2 1 2 2 2 10.0 20.0 10.0 20.0 20.0 20.0Saare 2 1 1 3 3 4 14.3 7.1 7.1 21.4 21.4 28.6

Tallinn 1 0 0 0 0 0 100.0 0 0 0 0 0

Tartu 10 2 1 4 2 3 45.5 9.1 4.5 18.2 9.1 13.6Valga 1 2 1 1 3 5 7.7 15.4 7.7 7.7 23.1 38.5Viljandi 4 2 0 2 1 3 33.3 16.7 0 16.7 8.3 25.0Võru 1 1 2 1 3 5 7.7 7.7 15.4 7.7 23.1 38.5Kokku 47 25 15 31 32 63 22.1 11.7 7.0 14.6 15.0 29.6

47