Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste instituut
Eelkoolipedagoogika osakond
BERLIIN, HAMBURG, FRANKFURT
Referaat
Koostaja: Piia Jõeäär
Rühm: EAL 12kõ
Tallinn 2012
Sisukord
3Sissejuhatus
41.Berliin
41.1.Ajalugu
51.2.Berliini linnarajoonid
61.3.Transport
61.3.1.Metroo
61.3.2.Linnaraudtee
72.Hamburg
72.1.Ajalugu
72.2.Transport
72.2.1.Metroo
72.2.2.Lennujaam
72.3.Hamburgi linnarajoonid
93.Frankfurt
93.1.Ajalugu
93.2.Rahvastik
103.3.Majandus
103.4.Arhitektuur ja vaatamisväärsused
103.5.Haldus
103.6.Transport
11Kokkuvõte
12Kasutatud kirjandus
13LISA 1
14LISA 2
15LISA 3
16LISA 4
Sissejuhatus
See on referaat Saksamaa linnadest Berliin, Hamburg ja
Frankfurt.
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn, liidumaa (1.
järgu haldusüksus) ja suurim linn.
Berliin asub Põhja-Saksa tasandikul Spree jõe kallastel 70 km
kaugusel Poola piirist. Ta asub Brandenburgi liidumaa keskel, ent
alates 1920. aastast ei kuulu selle koosseisu.
Hamburg (alamsaksa keel: Hamborg) on linn Saksamaal, elanike
arvult halduspiirides teine linn Berliini järel. See asub
Põhja-Saksamaal Alsteri ja Bille jõe suudmes Elbe ääres.
Hamburg moodustab omaette liidumaa. Linna ametlik nimi on Freie
und Hansestadt Hamburg (Vaba- ja Hansalinn Hamburg).
Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres
(saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn
Saksamaal Hesseni liidumaal.
1. Berliin
Berlin ei ole etümoloogiliselt seotud karuga, mis on Berliini
vapil (vt Joonis 1). Oletatavasti tuleb see slaavi sõnast berl, mis
tähendab sood.
Joonis 1. Berliini vapi karu
http://www.flickr.com/photos/gregthebusker/2353227757/sizes/m/in/photostream/
1.1. Ajalugu
Pärast Suurt rahvasterändamist jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. 6.
sajandil asusid sinna slaavi hõimud havelaanid, kes said nime
Haveli jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja sprevljaanid, kes said
nime Spree jõe järgi.
Brandenburgi alistas 948 Otto I Suur. Aastal 983, mil ta suri,
kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud
ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid paganateks veel poolteiseks
sajandiks, kuni 12. sajandi algul saksid piirkonna uuesti
vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti
osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud
tänapäevani (sorbid).
Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja
Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt 1244 ja 1237. Nende
linnaõigusi on esmamainitud vastavalt 1251 ja 1261, kuid
eeldatavasti olid nad juba varem linnad. 1307. aastal ühinesid
selleks ajaks linnastunud asulad teineteisega. Ehitati ühine
raekoda, milles valitses ühine raad. Linna eelarved olid eraldi.
Samal aastal sai Berliin hansalinnaks.
Tänapäeva Berliini alal paiknevaid Spandaud (1197) ja Köpenicki
(1209) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga
alles 1920.
1415. aastal sai Brandenburgi markkrahviks ja kuurvürstiks
Hohenzollernite suguvõsast pärit Friedrich I, kes valitses seal oma
surmani 1440. Hohenzollernid püsisid Berliinis võimul 1918.
aastani: algul Brandenburgi markkrahvidena, siis aastast 1701
Preisimaa kuningatena ja lõpuks aastast 1871 Saksa keisritena.
1448 mässasid linlased Friedrich II Raudse vastu ega tahtnud
talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma
hulgast poliitilistest ja majanduslikest vabadustest. 1451
kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide
residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus
orienteerus ümber luksuskaupade tootmisele õukonna jaoks.
Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa
Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest) 1871. aastal välja
pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus
stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud
Riigipäevahoone (taastatud 1990ndatel muudetud kujul), Brandenburgi
väravad jt ehitisi.
Natside võimuloleku ajal 1930dnate aastate teisel poolel tehti
arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini ümberehitamiseks
pompöösses stiilis. Berliinist kavandati tollal teha maailma
pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust.
1939. aastal alanud Teise Maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu
ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suuerhitistest valmis Speeri
projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937–39, jäi sõjas
1945.a. varemeisse ja hiljem lammutati).
Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud
Berliinile 1943–45 ning arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel
linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid
suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on
suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud.
Potsdami konverentsi otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve
Saksamaa neljaks (Briti, USA, Prantsuse ja Nõukogude Liidu)
sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks
pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest.
7. oktoobril 1949 kuulutati Ida-Berliin Saksa DV pealinnaks. Aastal
1961 eraldati Ida- ja Lääne-Berliin teineteisest kivimüüriga
(Berliini müür). 9. novembril 1989 avati taas piir Ida- ja
Lääne-Saksamaa vahel. 3. oktoobril 1990 ühinesid kaks Saksa riiki
rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on
natuke mälestuseks alles jäetud.
1.2. Berliini linnarajoonid
Berliin koosnes enne 23 linnarajoonist. 1. jaanuaril 2001
liideti neid, et saada enam-vähem ühesuguse elanike arvuga
linnarajoonid. Nüüd on Berliinis 12 linnarajooni:
Mitte
Friedrichshain-Kreuzberg
Charlottenburg-Wilmersdorf
Lichtenberg
Marzahn-Hellersdorf
Neukölln
Pankow
Reinickendorf
Spandau
Steglitz-Zehlendorf
Tempelhof-Schöneberg
Treptow-Köpenick
1.3. Transport
1.3.1. Metroo
Berliini metroo (U-Bahn Berlin)
1.3.2. Linnaraudtee
Berliini linnaraudtee (S-Bahn)
http://et.wikipedia.org/wiki/Berliin
2. Hamburg
Joonis 2. Hamburgi vaade.
http://www.flickr.com/photos/zanthia/6182976616/sizes/z/in/photostream/
2.1. Ajalugu
4. sajandist eKr on teada esimesed püsivad hooned (v tJoonis
2).
810. aastal lasi Karl Suur ehitada sinna kiriku.
17. sajandil oli Hamburg Saksamaa suurim linn.
1842. aasta mais hävis suur osa linnast tulekahjus.
2.2. Transport
2.2.1. Metroo
Hamburgi metroo (U-Bahn Hamburg) avati 1912.
2.2.2. Lennujaam
Hamburgi Rahvusvaheline lennujaam (HAM) on kasutusel olevatest
lennujaamadest vanim Saksamaal.
Lennujaam avati 1912 Hamburg-Fuhlsbüttelis ja on u 8,5 km
kesklinnast loodes.
2.3. Hamburgi linnarajoonid
Hamburg-Mitte
Altona
Eimsbüttel
Hamburg-Nord
Wandsbek
Bergedorf
Harburg
http://et.wikipedia.org/wiki/Hamburg
3. Frankfurt
Joonis 3. Frankfurti vaade.
http://www.flickr.com/photos/travel_aficionado/2408357454/sizes/n/in/photostream/
3.1. Ajalugu
Linna on esmakordselt mainitud 794. aastal ning asutati Karl
Suure – Frangi riigi valitseja poolt.
Frankfurdi linn asutaja, Karl Suure, kuju linna keskväljaku
Römerbergi ääres
Keskajast alates on Frankfurt olnud Saksamaa vürstiriikide
tähtsamaid linnu. 1816–1866 oli Frankfurt Saksa Liidu
keskuseks.
1848. aastal moodustati pärast 1848. aasta märtsirevolutsiooni
Frankfurtis Pauli kirikus esimene Saksamaa esinduskogu – Frankfurti
Rahvuskogu.
3.2. Rahvastik
2009. aastal elas Frankfurdis 671 927 inimest, kellest 1/3 on
immigrandid.
3.3. Majandus
Frankfurt on Saksamaa transpordikeskus (vt Joonis 3) ning
Mandri-Euroopa suurim finantskeskus. Samuti on see Euroopa
rahandus- ja messikeskus. Linnas asuvad Euroopa Keskpank, Saksa
Föderaalpank ja Frankfurdi börs.
2005. aastal oli Frankfurdi SKP 75 341 €, mis oli kõrgem
Saksamaa keskmisest ja moodustas 336% Euroopa Liidu keskmisest
SKP-st.
3.4. Arhitektuur ja vaatamisväärsused
Frankfurdi kesklinna ilmestavad pilvelõhkujad, millest
Commerzbank Tower on Saksamaa ja kogu Euroopa Liidu kõrgeim
hoone.
Frankfurdi keskväljak on Römerberg, mida ümbritsevad 14. ja 15.
sajandi ehitised. Enamik neist hävis Teise maailmasõja ajal, kuid
ehitati hiljem uuesti üles. Keskväljakul asub linna raekoda
Römer.
Frankfurdi katedraal (Püha Bartolomeu katedraal) on gooti
stiilis toomkirik, mis ehitati 14. ja 15. sajandil
3.5. Haldus
Halduslikult jaguneb linn 46 linnaosaks.
3.6. Transport
Frankfurdi lennujaam on Saksamaa suurim lennujaam. See on
lennuliiklustiheduselt Euroopas kolmandal ja maailmas üheksandal
kohal.
http://et.wikipedia.org/wiki/Frankfurt
Kokkuvõte
See oli lühitutvustus Saksamaa linnadest Berliin, Hamburg,
Frankfurt.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Berliin
http://et.wikipedia.org/wiki/Hamburg
http://et.wikipedia.org/wiki/Frankfurt
LISA 1
skeem
LISA 2
google maps
LISA 3
tabel
2€
1€
0,50€
0,20€
0,10€
0,05€
0,02€
0,01€
Tabel 1. Prantsusmaa euromündid.
LISA 4
VALEM
ò
+
e
x
x
dx
1
2
ln
1
2575 km
450 km
2619 km
Tallinn
Pariis
London
_1398007078.unknown
