Haridus- ja Teadusministeerium

Tagasiside kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusele

HTM17.01.2018

SisukordSissejuhatus......................................................................................................................................................2

KAASAJASTAMISE VAJADUS JA ÜLDISED KÜSIMUSED...........................................................................................2EDASINE KAASAMINE............................................................................................................................................3TAKS....................................................................................................................................................................51. KÕRGHARIDUSSEADUSTIKU STRUKTUUR......................................................................................72. ÕIGUS KÕRGHARIDUSELE..................................................................................................................10

2.1. Õiguse kõrgharidusele teostamise tingimused.................................................................................10Tugiteenused.................................................................................................................................................................13Õppekulud....................................................................................................................................................................14VÕTA rakendamine sisseastumisel..............................................................................................................................18Üliõpilaste esindusõigus...............................................................................................................................................19Toetused, stipendium, õppelaen...................................................................................................................................19

2.2. Õppekeel...........................................................................................................................................212.3. Õppimine akadeemilise puhkuse ajal...............................................................................................242.4. VÕTAga saadud ainepunktide arvestamine õppekulude hüvitamisel...............................................292.5. Mõisted.............................................................................................................................................30

Praktika.........................................................................................................................................................................31Akadeemiline tund........................................................................................................................................................31Õppeaasta......................................................................................................................................................................31Õppevormid..................................................................................................................................................................31Õppekava nominaalkestus............................................................................................................................................32

3. KÕRGKOOLID.........................................................................................................................................323.1. Kõrgkooli asutamine.........................................................................................................................323.2. Kõrgkooli ühinemine, ümberkorraldamine ja (tegevuse) lõpetamine..............................................333.3. Kõrgkooli juhtimine..........................................................................................................................343.4. Kõrgkooli struktuur..........................................................................................................................373.5. Õppejõud ja teadustöötajad..............................................................................................................37

Akadeemiline töötaja üldmõistena...............................................................................................................................37Ametikohad ja nende ülesanded...................................................................................................................................40Tenuur...........................................................................................................................................................................43Akadeemilise töötaja töölepinguga seonduv................................................................................................................45Vaba semester...............................................................................................................................................................46Pikendatud puhkus........................................................................................................................................................48Emeriteerumine............................................................................................................................................................50

4. KÕRGHARIDUSÕPE...............................................................................................................................524.1. Kõrgharidusõppe eesmärk................................................................................................................524.2. Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe eristamine...........................................................534.3. Kõrghariduse esimese astme õppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku vähemalt viis aastat....554.4. Ühisõppekavad.................................................................................................................................574.5. Kõrghariduse kvaliteedi hindamine..................................................................................................594.6. Teaduse evalveerimise ja kõrghariduse kvaliteedihindamise meetmete kattuvus ning kooskõla.....614.7. Muu õppekorralduslik.......................................................................................................................63

5. MUUDATUSED TEADUSE RAHASTAMISMEETMETES.................................................................645.1. Teaduse tegevustoetus......................................................................................................................665.2. Teaduse uurimistoetused (grandid)..................................................................................................68

1

Sissejuhatus

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusele (edaspidi VTK) saabus tagasiside 32 organisatsioonilt.

Sihtrühm Ettepanekuid teinud organisatsioonidÕppijad Eesti Üliõpilaskondade Liit (edaspidi EÜL)Õppeasutused ning teadus- ja arendusasutused

Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Eesti Maaülikool (EMÜ), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ), Tallinna Ülikool (TLÜ), Tartu Ülikool (TÜ), Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (Mainor), Eesti Teaduste Akadeemia (ETA), Eesti Keele Instituut (EKI), Eesti Kirjandusmuuseum, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI)

Õppeasutuste juhtorganid

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN), TÜ nõukogu ja senat, Rektorite Nõukogu (RN), TÜ nõukogu ja TTÜ kuratooriumi ühisavaldus

Õppe- ja teadusasutuste liikmeskond

TALO, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA)

Tööandjad Eesti Kaubandus- TööstuskodaValdkondlikud kompetentsikeskused

Eesti ENIC/NARIC Keskus, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA), Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Valitsusasutused Sotsiaalministeerium (SoM), Siseministeerium (SiM), Kaitseministeerium (KaM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Justiitsministeerium (JuM)

VTKle tehtud ettepanekute süstematiseerimisel on lähtutud VTK struktuurist.

Kaasajastamise vajadus ja üldised küsimused

Kokkuvõte Valdavalt peeti KHS kaasajastamist vajalikuks. Mitmel korral toodi välja ülereguleerimise

vähendamise vajadust. TALO tõi välja vajaduse sisuliste muudatuste järele, et täiend- ja ümberõppe võimalused oleksid tagatud ning tööturg ja haridussüsteem kooskõlas.

Kaubandus-Tööstuskoda hindas kaasajastamise teemasid pigem tehnilisteks ja väljatoodud probleeme mitte kuigi aktuaalseteks.

SoM juhtis tähelepanu vajadusele nii VTK olukorrakirjeldustes, mõjuanalüüsides kui ka muudatuste edasisel kaalumisel arvesse võtta soolisi erisusi.

1. EMTA: nõus, et Eesti kõrgharidussüsteem ei vaja põhimõttelist muutmist, kuid vaja on vähendada seaduse tasandil ülereguleerimist, viia paremasse kooskõlla kõrghariduse ja teaduse regulatsioonid ning lõpetada kõrgkoolide erinevate välishindamiste omavaheline dubleerimine.

2

2. TÜ: Eesti kõrghariduse ja kõrgkoolide tegevuse alused ja kord on kehtinud ilma põhjalikumate reformideta tänaseks üle kahekümne aasta ning on selge, et Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgselt kehtestatud põhimõtted kõrghariduse korralduses vajavad uuendamist.

3. TALO: hindame VTKd oluliseks ja peame kõrghariduse õigusruumi kaasajastamist möödapääsmatuks, kuna hariduse omandamise ja tööturu vajaduse vastavuses on tekkinud mõningane vastuolu. Kiired muutused sisesel ja globaalsel tööturul esitavad uusi nõudeid kompetentsidele, pidevale täiend- ja ümberõppele. Tulenevalt peab kogu haridussüsteem ja selle korraldus suutma kiiresti reageerida uutele nõudmistele.

4. EMÜ: uue kõrgharidusseadustiku koostamisel on oluline jälgida, et muudatuste tegemine tagaks kõrghariduse ja teaduse tervikkäsitluse, vähendaks ülereguleerimist ning muudatused oleksid kooskõlas akadeemilise vabaduse põhimõtetega.

5. ENIC/NARIC Keskus: toetame VTK-s välja toodud põhipunkte ja üldist kontseptsiooni ning toetab ühtlasi, et erinevalt kehtivatest kõrgharidusega seonduvatest õigusaktidest ei peaks kõrghariduse valdkond tulevikus olema liiga detailselt reguleeritud.

6. Kaubandus- Tööstuskoda: suurem osa VTK-s sisalduvatest probleemidest ja võimalikest lahendustest on pigem tehnilist laadi ning nende järele puudub märkimisväärne praktiline vajadus.

7. RN: Rektorite Nõukogu soovib avaldada toetust kõrgharidust ja teadust puudutava seadusandluse korrastamise ja kaasajastamise protsessile.

8. TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium: peame oluliseks ja toetame VV ja HTMi algatatud tegevust kõrghariduse ja teaduse valdkonna jätkuval korrastamisel ja konsolideerimisel, sh kavandatud kõrgharidusseaduse ettevalmistamisel.

9. SoM: Sotsiaalministeeriumi soovitused eelnõu muutmisel ja täiendamisel on:1) täiendada olukorrakirjeldusi sooliste erinevuste väljatoomisega, kus see on asjakohane. Haridus- ja Teadusministeerium on ise välja andnud väga asjakohase analüüsi (Valk, A. 2016 „Soolised lõhed hariduses“ Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium);2) täiendada mõjuanalüüse lähtudes „Mõjude hindamise metoodikast“ (2012, Justiitsministeerium ja Riigikantselei), lisades mõjuanalüüsi võrdõiguslikkusele, kus see on asjakohane;3) lähtuvalt täiendatud probleemikaardistusest ja läbi viidud mõjuanalüüsidest võrdõiguslikkusele kaaluda uuesti planeeritavaid ja ära jäetavaid muudatusi (nt eeltoodud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise korra osas ning akadeemia juhtorganitesse valimise puhul soolise tasakaalu printsiibiga arvestamine).

HTMi seisukoht kõrgharidusseadustiku kaasajastamise vajaduse kohtaHTM jätkab kõrgharidusseaduse ettevalmistamist arvestusega, et eelnõu valmiks 2018 I pooles. Sihtrühmade väljatoodud eesmärgid – õppijakesksus, ülereguleerimise vähendamine, teaduse ja kõrghariduse regulatsioonide kooskõla ja kvaliteedihindamiste dubleerimise vähendamine on kõik asjakohased ja neid kaasajastamisel ka arvestatakse. Muudatuste mõjude hindamisel võetakse arvesse võrdõiguslikkuse aspekt.

3

Edasine kaasamine

Kokkuvõte Toodi välja nö puhaste teadusasutuste esindaja, Kaitseministeeriumi ja KVÜÕA esindaja

ja KBFI direktori kaasamise vajadus. EMTA, EMÜ ja TALO avaldasid jätkuvat valmisolekut kaasajastamise protsessi

panustada.

10. EMTA: mitmed küsimused, sh akadeemiliste ametikohtade liigid ja nimetused, bakalaureuseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe eristamise vajadus nõuavad kindlasti veel täiendavaid arutelusid. EMTA on valmis neis aktiivselt osalema.

11. EMÜ: toetame Haridus- ja Teadusministeeriumi algatust kõrgharidusseadustiku kaasajastamiseks ja soovib teha koostööd uue kõrgharidusseadustiku koostamiseks.

12. RN: Rektorite Nõukogu ja ülikoolid on jätkuvalt valmis kõrgharidust ja teadust puudutava seadusandluse korrastamisel ja kaasajastamisel osalema, oma seisukohti selgitama ja lahendusi välja pakkuma.

13. KaM: palun kõrgharidusseaduse eelnõu väljatöötamisse kaasata nii Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna kui ka KVÜÕA esindajad.

KVÜÕA erineb teistest kõrgkoolidest, sest KVÜÕA õppurid on paralleelselt nii õppe- kui ka teenistussuhtes. KVÜÕA õppuritel on võrreldes teiste kõrgkoolide üliõpilastega mõneti teised õigused ja kohustused, näiteks puhkuseks võimaldatav aeg ja väljaarvamise tingimused. Samuti on KVÜÕA tegevväelastest õppejõududel võrreldes teiste õppejõududega töökorralduslikud erisused. Arvestada tuleb ka seda, et KVÜÕA on samaaegselt nii rakenduskõrgkool kui Kaitseväe struktuuriüksus. Kõrgharidusseadustiku kaasajastamise VTK näeb muuhulgas ette eriseadustest loobumise ja uue seadusena kõrgharidusseaduse eelnõu koostamise. Kaitseministeerium peab vajalikuks, et loodavas kõrgharidusseaduses jääksid täna rakenduskõrgkooli seaduses KVÜÕA-le ette nähtud erisused alles.

14. KBFI: kavatsus reformida KHS ning lihtsustada mitmeid aspekte on tänuväärne ja vajalik tegevus ning vajab kõigi võimalike puudutatud osapooltega arutamist. Seetõttu teeksime ettepaneku kaasata võimalikesse töörühmadesse ka KBFI juhtkonna esindaja. Pakume välja KBFI-d esindama asutuse direktori Urmas Nageli.

15. EKI, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus: kõrgharidusseadustiku uuendamine on osalt seotud Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega ning teadus- ja arendusasutuste hulgas leidub mitmeid selliseid asutusi, mis ei ole kõrgkoolid. Teeme ministeeriumile ettepaneku kaasata kõrgharidusseadustiku uuendamisse ka selliste asutuste esindaja.

16. Kirjandusmuuseum: palun seaduseelnõu väljatöötamisel ja TAKSi osalisel muutmisel arvestada ka ülikooliväliste teadus- ja arendusasutuste vajadustega.

17. TALO: oleme huvitatud ja nõustume jätkuvalt osalema antud teema järgnevates aruteludes ning eelnõu(de) menetlemise protsessis.

18. JuM: tunnustame VTK autoreid varajase ja laiapõhjalise kaasamise eest VTK koostamise jooksul. Positiivne on VTK-s edasise eelnõu koostamise ja kaasamise ajakava lisamine.

4

Kaasamistegevuste juures võiks edaspidi detailsemalt kajastada erinevaid kaasamis- ja koostöövorme, et muuta protsess veel läbipaistvamaks ja võimaldada huvilistel antud protsessist õppida. VTK-de koostamisel soovitame edaspidi arvestada oluliste mõjude täiendava analüüsimise vajadust, tuua selgemalt välja, milline alternatiividest on eelistatud lahendus, lisada viidatud menetluses olevate materjalide hüperlingid (haridusseaduse eelnõu, teadus- ja arendustegevuse uurimistoetuste kontseptsioon)

HTMi seisukoht edasise kaasamise kohtaEdasises menetluses kaasatakse lisaks senistele partneritele Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja Kaitseministeeriumi esindajad. Aruteludes keskendutakse eeskätt kõrgharidust puudutavatele küsimustele, seetõttu kaasame nö puhaste teadus- ja arendusasutuste esindajad eelnõu kooskõlastamise etapis.

Oleme algatanud arutelu teemal, millised Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste eriregulatsioonid võiksid tuleneda nende valdkondade eriseadustest, mitte kõrgharidusseadusest. Institutsioone puudutavate sätete mahtu on kõrgharidusseaduses plaanis vähendada, seega võib eriregulatsioonidele koha leidmise küsimus kerkida ka seetõttu, et kõrgharidusseaduses SKA või KVÜÕA jaoks olulist regulatsiooni ei pruugi enam olla.

TAKS

Kokkuvõte ETA toetas keskendumist kõrgharidusseadustiku kaasajastamisele ja TAKSis üksnes

nende teemade avamist, mis sellega seoses muutmist vajavad. ETAg, TLÜ, TÜ ning TÜ nõukogu ja senati ning TTÜ kuratooriumi hinnangul tuleks

kogu TAKS üle vaadata ja integreerida see kõrgharidusseadusesse. Samal arvamusel oli ka KBFI, kes samas juhtis tähelepanu eri tüüpi asutuste erisuste säilitamise vajadusele.

19. ETA: kuna tegemist on äärmiselt keeruka ökosüsteemiga, kus erinevate huvigruppide eesmärgid põimuvad riigi vajadustega, toetame kõnesoleva kavatsuse (edaspidi dokumendi) seisukohta fokuseeruda nimelt kõrgharidusseadustiku kaasajastamisele. Peame mõistlikuks, et selle kavatsuse realiseerimise raames muudetakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seadust (TAKS) vaid kõrgharidusseadustiku kaasajastamiseks vajalikus ulatuses.

20. ETAg: ettepanek vaadata üle terve teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, vastasel korral võivad ajakohastamata jäävad regulatsioonid hakata takistama juba toimunud või vajalike muudatuste tegemist reaalses teadus- ja arendustegevuses.

TAKS vajab kõrgharidusseadustiku kehtestamisel väljatöötamiskavatsuse kohaselt muutmist vähemalt osas, mis puudutab akadeemilisi töökohti (punkt 3.5.5.), korralise evalveerimise detailset regulatsiooni (punkt 4.6.5.) ja teaduse rahastamist (5. peatükk). ETAgi hinnangul on teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses lisaks väljatöötamiskavatsuses väljatoodule oluliselt rohkem regulatsioone, mis kas lihtsalt enam praktikas ei kehti (nt § 132 – innovatsioonipoliitika komisjon), mis vajavad ajakohastamist, sh vahepeal muutunud või muudetavate seadustega kooskõlla viimist (nt § 2 – mõisted) või on liiga detailsed ning seetõttu takistuseks praktikas vajaliku paindlikkuse tagamisel (nt § 12.1 lõikes 3 Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu suurus; § 19 lõikes 1 teadus- ja arendusasutuse esitatava aruande sisu detailsus).

5

Ühtlasi, kuna ETAgi hinnangul vajab teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse suures ulatuses muutmist, teeb ETAg ettepaneku kaaluda selle inkorporeerimist planeeritavasse kõrgharidusseadustikku ja töötada kahe eraldiseisva seaduse asemel välja üks kõrghariduse ja teaduse korralduse seadus.

Ühe olulise mõjuna aitaks see tulevikus ära hoida seaduste muutmisest tulenevaid vastuolusid, nagu nt ülikooliseaduses ja kõrgharidusstandardis mõistete muutmisel ei tehtud seda teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses. Lisaks on positiivselt evalveeritud 22 teadus- ja arendusasutustest kuus avalik-õiguslikud ülikoolid, mille regulatsioonid integreeritakse niikuinii kõrgharidusseadustikku ja/või vastavate ülikoolide seadustesse. Samuti on mitme praeguse riigi teadus- ja arendusasutusega käimas läbirääkimised nende liitmiseks ülikooliga ning kaheksa eraõigusliku teadus- ja arendusasutuse juhtimist puudutavaid regulatsioone niikuinii põhjalikult TAKSis ei sätestada, vaid viidatakse asjaomastele õigusaktidele (§ 6 lg 3). Seega jääks eraldiseisvasse teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusesse lisaks ETISe, teadus- ja arendustegevuse riikliku korraldamise, rahastamise ja järelevalve regulatsioonile vaid üksikud regulatiivse iseloomuga sätted, mis puudutaks vähem kui kaheksat riigi teadus- ja arendusasutust. Sellise väiksemahulise eraldi seaduse kehtestamine ja teiste seadustega kooskõlas hoidmine ei ole mõistlik.

21. KBFI: kuna seadusandluse konsolideerimine on vajalik, peaks see tegevus hõlmama kõiki valdkonna seadusi, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse korraldamise seadust (TAKS-i). Ühtlustatud seadustik peaks arvestama sellega, et Eestis tegutseb erinevaid teadusasutusi ning nende mitmekesisus on süsteemile üldisena kasulik. Seadusandluse lihtsustamine ei tohiks tulla eripärade välistamise arvelt.

22. TLÜ: ülikoolis on õpe ning teadus- ja arendustegevus tihedalt integreeritud. Teeme ettepaneku ülikooliseaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse sätted koondada ühte seadusesse.

23. TÜ: reformi tuleb kaasata ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ning luua ühtne teaduse ja kõrghariduse korraldust reguleeriv seadus, et tagada paremad võimalused kõrghariduse ja teaduse senisest sisulisemaks lõimimiseks. Selle küsimuse veelkordne tõstatamine on eriti põhjendatud seetõttu, et uue kõrgharidusseadustiku eelnõu väljatöötamise kavatsusega juba on avatud mitmed teadus- ja arendustegevuse korraldust puudutavad teemad, sh ka need, mida praeguste plaanide järgi ei ole kavas reguleerida kõrgharidusseaduses, nagu näiteks muudatused teaduse rahastamismeetmetes.

24. TÜ nõukogu ja senat: kõrgharidusseadustiku loomisega loobutakse kõrghariduse ja teaduse korralduse lahutatusest seaduse tasemel ning luuakse ühtne kõrghariduse ja teaduse korraldust käsitlev seadus, et kaotada sellega vormilised takistused kõrghariduse ja teaduse lõimitud arendamiselt ning juhtimiselt.

25. TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium: kõrghariduse ja sellega otseselt seotud teadustegevuse korraldus on reguleeritud ühtse seadusega, mis tagab ülikoolidele põhiseadusjärgse autonoomia õppe- ja teadustöö sisemiseks korraldamiseks.

26. RN: seadusandluse ajakohastamisse tuleks kaasata ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus. Minimaalseks eesmärkiks võiks olla kõrgkoolide tegevust puudutavate sätete üle viimine kõrgharidusseadusesse ja asutuste seadustesse.

6

HTMi seisukoht TAKSi kohtaHTM toetab endiselt kõrgharidusseadustiku väljatöötamist sellisel kujul, et TAKSis tehakse sellega kaasnevad vajalikud muudatused, aga TAKS jääb kehtima iseseisva seadusena. Lisaks ülikoolides tehtavale teadus- ja arendustegevusele reguleerib TAKS nn puhaste teadus- ja arendusasutuste tegevust, sh era-teadusasutuste tegevust. Kõrghariduskorraldus ja teaduskorraldus peab omavahel kindlasti kooskõlas olema. Ühises seaduses nende kahe valdkonna reguleerimine toetaks ülikoolides õppe- ja teadustegevuse lõimimist, aga ühise seaduse kõrgharidust käsitleva osa reguleerimisalasse ei kuulu need 16 positiivselt evalveeritud teadusasutust, mis ei ole kõrgkoolid. TAKSis avatakse sellised teemad, mis on seotud kõrgharidusseadusega. Teaduskorralduses põhimõtteliste muudatuste tegemist kõrgharidusseadustiku kaasajastamisel kaalutud ei ole.

TAKSi säilitamist on HTM toetanud kõrgharidusseadustiku kaasajastamise protsessi algusest peale. Kui nüüd siiski otsustada TAKS kõrgharidusseadusesse integreerida, ei saa see kindlasti toimuda mehaanilise liitmise teel. Seega TAKSi iga regulatsioon tuleb sellisel juhul eraldi läbi arutada ja leppida kokku, millisel kujul see kõrgharidusseadusesse lisada. On tõenäoline, et see tegevus on piisavalt ajamahukas ja välistab selle, et 2018. a jooksul kõrgharidusseaduse eelnõu Riigikokku jõuab.

1. KÕRGHARIDUSSEADUSTIKU STRUKTUUR

KokkuvõteToetust leidis VTKs kirjeldatud teemasid hõlmava kõrgharidusseaduse loomise ettepanek. Arvamused lahknesid ülikoole puudutava regulatsiooni osas. TLÜ ja EKA pidasid oluliseks VTK lahendustes juba arvestatud põhimõtet, et olenemata

sellest, milline lahendus valitakse, peaks see olema kõigi avalik- õiguslike ülikoolide jaoks ühetaoline.

Kõikidele avalik- õiguslikele ülikoolidele ühtset ülikooliseadust toetasid TLÜ, EKKA, ENTA ja EÜL.

Igale ülikoolile oma seaduse loomist toetasid TTÜ, TÜ, EMTA, TÜ nõukogu ja senat ning TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium ühispöördumises.

27. RKRN: liikmed toetavad üldist VTK eesmärki luua ühtne kõrgharidusseadustik, millega vähendatakse õppekorralduslikku ülereguleerimist, ühtlustatakse kõrgharidusvaldkonna mõisteid ja üldpõhimõtteid ning vähendatakse seniste regulatsioonide detailsust ja dubleerimist.

28. EKKA: toetame alternatiivi nr 2 eeldusel, et kõrgharidusseadus sisaldab rakenduskõrgkooli ja erakõrgkooli alajaotuse kõrval siiski ka ülikooli definitsiooni. TÜ ja TTÜ seadused on küll tugeva märgilise tähendusega ning suhteliselt hiljuti vastu võetud, kuid võttes arvesse VTK üldist eesmärki vähendada reguleerimist seaduse tasandil, on meie hinnangul põhjendatud töötada välja praegusega võrreldes oluliselt suurema üldistustasemega ülikooliseadus ning jätta mitmed ülikoolide juhtimisega seotud erisused põhikirja tasandile.

29. ENTA: pakutud seadustiku struktuuri variantidest eelistame selgelt 2. alternatiivi, s.t. olukorda, kus seadustik koosneb kõrgharidusseadusest ja avalik-õiguslike ülikoolide seadusest. Arvestades, kui kaua aega ja pingutust nõudis TÜ ja TTÜ seaduste koostamine, leiame, et EKA, EMTA, EMÜ ja TLÜ jaoks uute seaduste loomine oleks ressursside kasutamise seisukohalt ebamõistlik. Ühine avalikõiguslike ülikoolide seadus aitaks vältida

7

olukorda, kus üks ülikool on teistega võrreldes eelisseisus. Lisaks on ühine seadus eelistatud lahendus õppetegevuse korralduse ja kvaliteedi seisukohast. Leiame, et lisaks seadusele võiksid best practices põhimõtte alusel olla ühtlustatud ka ülikoolide õppekorralduse määrused, sest see aitaks ühtlustada üliõpilaste kohtlemist ja neile õppeteenuse osutamist Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides.

30. EÜL: pooldab varianti, kus kõrgharidusasutuste tegutsemispõhimõtted oleksid võimalikult ühtsed ning seaduse tasandil olulisi erinevusi ei eksisteeriks.

31. TÜ: toetab ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse asemel uue kõrgharidusseaduse loomist. Kõrgharidust ja teadustegevust reguleerivate õigusaktide reformimisel on ka väga oluline silmas pidada, et seaduse tasemel regulatsioonide vähendamisega ei kaasneks vastavate normide üleviimist madalama taseme riiklikesse õigusaktidesse ega sellest tulenevat haldusregulatsioonide mahu kasvu. Välja pakututest toetab Tartu Ülikool alternatiivi 1, st lisaks kõrgharidusseadusele luuakse igale avalikule ülikoolile oma seadus, milles sätestatakse just selle ülikooli ülesanne, juhtorganite moodustamise kord ja pädevus, põhikirja kehtestamise kord ning muud ülikooli staatust ja juhtimist puudutavad küsimused.

32. RN: soovime juhtida tähelepanu, et uues seaduses kavandatud regulatsioonide lihtsustamine ei tohi kaasa tuua teiste, madalama taseme õigusaktide arvu ja regulatsioonide ulatuse kasvu.

33. EMTA: praegust olukorda, kus kõigi ülikoolide tegevuse aluseks on ülikooliseadus, kuid kahel ülikoolil on lisaks veel oma seadus, ei saa pidada loogiliseks. Peame otstarbekaks ühtlustada ülikoolide juhtorganite nimetused, kuid nende moodustamise täpsemad alused tuleks sätestada iga ülikooli oma seaduses. Viimane peaks välja tooma ka iga ülikooli põhiülesanded ja erisused võrreldes teiste ülikoolidega.

34. EKA: kõiki avalik-õiguslikke ülikoole tuleb kohelda võrdselt ja legitimeerida ühe printsiibi alusel.

35. TTÜ: lisaks kõrgharidusseadusele on igal Eesti avalik-õiguslikul ülikoolil oma toimimise aluseks olev seadus. Õppekorralduslikke aluseid ei reguleerita seaduse tasandil, nende sätestamine on ülikooli ülesanne ja need on kooskõlas ülikooli eesmärkide ning siseriiklike ja rahvusvaheliste suundumustega.

36. TLÜ: peame oluliseks ja toetame VTK-s toodud põhimõtet, et kõrgharidusseadustiku struktuur oleks võimalikult õigusselge ja kohtleks kõiki avalik-õiguslikke ülikoole ühetaoliselt. VTK punktis 1.5 on esitatud kaks alternatiivi ülikoolide regulatsioonide seaduse tasemel sätestamiseks. Oleme seisukohal, et ülikoolide ühetaolise kohtlemise tagavad mõlemad VTK-s esitatud alternatiivid, kuid meie hinnangul looks selgema õigusruumi ja tagaks võrdsema kohtlemise alternatiiv 2. Me kindlasti ei toeta praegu kehtiva korra jätkumist, mille kohaselt kahel avalik-õiguslikul ülikoolil on oma seadus ja ülejäänud neljale kehtib ülikooliseadus.

37. TÜ nõukogu ja senat: lisaks kõrgharidusseadusele luuakse igale avalik-õiguslikule ülikoolile oma seadus, milles sätestatakse just selle ülikooli ülesanne, juhtorganite moodustamise kord ja pädevus, põhikirja kehtestamise kord ning muud ülikooli staatust ja juhtimist puudutavad küsimused. Eelnõu väljatöötamisel peetakse silmas, et seaduse tasemel

8

regulatsioonide vähendamisega ei kasvaks regulatsioonide maht madalama taseme riiklikes õigusaktides.

38. TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium: avalike ülikoolide juhtimisorganite struktuur, pädevused ja nimetused ning akadeemiliste ametikohtade ja –karjääriraja süsteem on olulistes punktides reguleeritud kõikide ülikoolide jaoks ühtsena. Asjakohased erisused on võimalik avada avalike ülikoolide eriseadustes.

39. RN: igal avalik-õiguslikul ülikoolil peaks olema oma seadus.

40. JuM: VTK-s on märgitud avalik-õiguslike ülikoolide regulatsiooni kohta erinevad alternatiivid, millest üks koondaks kõik avalik-õiguslikud ülikoolid seadustikku (lk-d 11 ja 12) ning teine lubaks teha iga avalik-õigusliku ülikooli jaoks eriseaduse. Märgitud on, et selles küsimuses arutelu jätkub (lk 6). Leiame, et täiendavate seaduste kehtestamine ainult selleks, et „oma seadusega“ tagada võrdne kohtlemine ülikoolide vahel, ei ole parim võimalik lahendus. Kui Haridus- ja Teadusministeerium leiab, et olemasoleva õigusmaastiku raames ei ole võimalik ka seniste regulatsioonidega edasi minna ja peaks valima eelnõu koostamiseks alternatiivi, mille kohaselt liidetakse kõik üheks seadustikuks, tuleb kindlasti säilitada põhimõte, et avalik-õiguslik juriidiline isik asutatakse seadusega. Kui eraldi ülikoolide seadused kaotatakse, siis tuleb asutamise sätted kanda üle uude seadustikku, vaatamata sellele, et need avalik-õiguslikud juriidilised isikud on olemas, st asutamise otsustus (korraldusnorm) ja ülesanne (pädevusnorm) peaksid olema iga avalik-õiguslikust juriidilisest isikust ülikooli kohta eraldi avalik-õiguslik juriidilisi ülikoole puudutavas peatükis või osas. VTK ja hiljem seadustiku koostamisel tuleb arvestada, et Justiitsministeeriumis on väljatöötamisel halduskorralduse seaduse eelnõu ning selle tõttu puudub vajadus avalik-õiguslike juriidiliste isikute põhjaliku eriregulatsiooni järele tulevikus.

HTMi seisukoht kõrgharidusseadustiku struktuuri kohtaJätkame kõrgharidusseaduse eelnõu ettevalmistamist, et jõuda Riigikokku 2018. aasta sügisel. Ajakavas seatud eesmärk on menetlus lõpule viia veel selle Riigikogu koosseisuga.

Valdavalt toetati VTK tagasisides sellist lähenemist, kus võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt on igal avalik-õiguslikul ülikoolil oma seadus. VTKs toetust leidnud teemade jaotus ülikoolide seaduste ja kõrgharidusseaduse vahel on järgmine:

9

Senise tagasiside põhjal on selgunud, et kõik neli ülikooli, kellel veel enda seadust ei ole, on oma seaduste ettevalmistamist alustanud, aga tegevustega üsna alguses. HTMi soov on, et kõikide ülikoolide seadused lähtuksid samast struktuurist ja iga ülikooli liikmeskond saaks ülikoolis toimuvas seaduse arutelus osaleda. Kui need arutelud on võimalik pidada lähikuudel ja ülikoolisiseselt kokku lepitud eelnõu projekt esitatakse HTMile, võib sõltuvalt saavutatud üksmeelest ja esitatud materjalide kvaliteedist olla võimalik, et vastava ülikooli seadus liidetakse kõrgharidusseaduse eelnõu paketti.

Juhul, kui ülikoolisiseste arutelude ja muude ettevalmistustega ülikool piisavalt kiiresti edasi ei liikuda ei jõua, alustab HTM 2018 kevadel ülikoolide seaduste VTK koostamist ja ülikoolide seaduste eelnõude valmimine jääb 2019. aastasse. VTKs kirjeldatakse täpsemalt ja iga ülikooli spetsiifiliselt ka osa kõrgharidusseaduse VTKs käsitletud teemasid, eelkõige ülikoolide juhtimismudelid, asutamine, lõpetamine ja alusdokumendid.

Nagu kõrgharidusseaduse VTKs selgitatud, ei ole kõrgharidusseadusesse kavas ülikoolide institutsiooni puudutavaid sätteid lisada. Seega võib üleminekuperioodil olla vajalik lahendus, kus nende ülikoolide jaoks, kellel oma seadust ei ole, jääb senisest ülikooliseadusest kehtima osa ülikooli institutsiooni puudutavaid sätteid. TÜ ja TTÜ seaduste sisulist avamist (juhtorganid, vastutusvaldkonnad) kavandatud ei ole, küll aga vajavad need seadused ülevaatamist seoses kõrgharidusseaduse ja uuenenud viidetega. Samuti on nendesse seadustesse mõistlik lisada need seni ülikooliseaduses olnud sätted (lõpetamise kord, alusdokumendid jne), mis tuleb TsÜSist tulenevalt iga avalik- õigusliku juriidilise isiku kohta seaduses sätestada.

Seega jäävad senisesse ülikooliseadusesse, aga üksnes üleminekuperioodiks institutsiooni puudutavad sätted kehtima nende ülikoolide jaoks, kellel oma seadust või KHSi paketti liidetud ülikooli seaduse eelnõu ei ole.

Rakenduskõrgkooli seaduse ja erakooliseaduse kõrgkoole puudutavad sätted liiguvad kõrgharidusseadusesse koos õiguse kõrgharidusele realiseerimist puudutavate teemade, kõrghariduse kvaliteedihindamise ja rahastamise regulatsiooniga.

10

KõrgharidusseadusKõrgharidussüsteemi osapooled

Kõrgharidustaseme õpped, oodatav tulemusÜliõpilase õigused ja kohustused

Kõrgkoolide põhitunnused. Autonoomia piiridRakenduskõrgkoolid

ErakõrgkoolidKõrghariduse kvaliteedi hindamine

Rahastamine

EKA seadusÕigusvõime

ÜlesanneAlusdokumendid

JuhtorganidÜmberkorraldamine ja lõpetamine

EMTA seadus

ÕigusvõimeÜlesanne

AlusdokumendidJuhtorganid

Ümberkorraldamine ja lõpetamine

EMÜ seadusÕigusvõime

ÜlesanneAlusdokumendid

JuhtorganidÜmberkorraldamine ja lõpetamine

TLÜ seadusÕigusvõime

ÜlesanneAlusdokumendid

JuhtorganidÜmberkorraldamine ja lõpetamine

TTÜ seadusÕigusvõime

ÜlesanneAlusdokumendid

JuhtorganidÜmberkorraldamine ja lõpetamine

TÜ seadusÕigusvõime

ÜlesanneAlusdokumendid

JuhtorganidÜmberkorraldamine ja lõpetamine

2. ÕIGUS KÕRGHARIDUSELE

2.1. Õiguse kõrgharidusele teostamise tingimused

Kokkuvõte Õiguse kõrgharidusele teostamise üldiste tingimuste juures toetati õppijakeskse

regulatsiooni vajadust (ENTA) ja enamat keskendumist töötavate inimeste kõrgharidusõppesse kaasamisele (TÜ).

VTKs on õiguse kõrgharidusele teostamist puudutavateks tingimusteks loetud õppekoormuse õppekeele ja akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osalemise küsimused, sest nendest küsimustest sõltub see, kas üliõpilaselt on õigus nõuda õppekulude hüvitamist või mitte. TÜ nõukogu ja senati hinnangul on tegemist õppekorralduslike küsimustega, millesse riik sekkuma ei peaks.

Tehti ettepanek loobuda põhimõttest, mille kohaselt üldjuhul kõik sisseastumisnõuete täitjad (lävendi ületajad) ka kõrgharidustaseme õppesse vastu võetakse ja vaid põhjendatud juhul on võimalik seada vastuvõtule ülempiir. Ettepaneku kohaselt saaks kehtestada ülempiiri kõigile õppekavadele ilma seda täiendavalt põhjendamata (TÜ).

Toodi välja vajadus moodustada keskselt üliõpilaste kaebustega tegelev akadeemilise kohtu instants (EÜL).

Tehti ettepanek seaduse tasandil reguleerida õigus kasutada õpiandmeid õppekvaliteedi kindlustamiseks ja tugiteenuste osutamiseks (TÜ).

41. ENTA: tervitab eesmärki seada uue kõrgharidusseadustiku keskmesse õppija ja tema õigused ning kohustused.

42. TÜ: vaja on põhjalikult läbi arutada elukestva õppe tähendus ning hinnata, millised muudatused õiguslikus regulatsioonis soodustaksid töötavate inimeste senisest suuremat kaasamist kõrgharidusõppesse.

43. TÜ nõukogu ja senat: lõpetatakse ülikoolide õppekorralduse valikuline reguleerimine üleriigiliste õigusaktidega ning õppekorraldus jäetakse edaspidi tervikuna ülikoolide otsustada, sh jättes ülikoolidele vabaduse otsustada, millistel õppekavadel pakkuda osakoormusega õpet, kas määrata õppekavale üks või mitu õppekeelt ning kas ja kui, siis millistel tingimustel lubada üliõpilastel akadeemilise puhkuse ajal õppida.

44. TÜ: peaks olema võimalik kehtestada vastuvõtu ülempiir kõigil õppekavadel ning täita õppekohad paremusjärjestuse alusel ilma selleks eraldi põhjendusi esitamata, sest vastuvõtutingimuste kujundamine peaks olema ülikoolide endi otsustada. Seaduse tasandil vajab selget reguleerimist see, et ülikoolidel oleks õigus üliõpilaste õpiandmeid kasutada õppekvaliteedi kindlustamiseks ja tugiteenuste osutamiseks.

45. EÜL: kõrgkoolides puudub adekvaatne instants, kuhu üliõpilased saavad pöörduda õppekorralduseeskirja rikkumise ja diskrimineerimisjuhtumite korral. Praegune süsteem, kus üliõpilane pöördub kõigepealt programmijuhi poole ja sealt edasi instituudi direktori ja nt dekaani poole, ei taga piisavalt üliõpilaste õiguste kaitset. Esiteks võidakse hakata üliõpilast ühest instantsist teise jooksutama, kuna tihti puudub ka ülikooli sees arusaam, kes taoliste probleemidega tegeleb. Teiseks üritatakse kõrgkoolides konflikte võimalikult palju vältida, mis on tingitud Eesti väiksusest, kuna on valdkondi, kus õppejõudude hulk on väga piiratud. Teaduskond võib teada, et õppejõuga on probleeme, kuid teda tahetakse alles hoida, kuna

11

kedagi pole asemele leida. Seetõttu jäävad diskrimineerimisjuhtumid ja õppekorralduseeskirja rikkumised tihti õhku rippuma. EÜL leiab, et akadeemilise kohtu loomine kõrgkoolides võimaldab üliõpilastel senisest paremini oma õiguste eest seista, kuna taoline kohus tagab sõltumatu juurdluse. Tartu Ülikoolis küll on olemas teatud ulatuses toimiv vaidluskomisjon, mis tegeleb õppekorralduslike küsimustega, kuid antud komisjon ei tegele diskrimineerimisjuhtumitega. TTÜ-s on akadeemiline kohus loodud, kuid reaalsuses see ei toimi.

46. JuM: VTK-s  on kõrgharidusõppes õppimise õiguse piiramise küsimuse raames märgitud, et kõrgkool peab arvestama kõigi üliõpilastega. Järgnev lause jääb arusaamatuks: „[s]eega saab isik teostada oma õigust kõrgharidusele senikaua, kuni ta ei takista kaasüliõpilaste õppimist.“ (lk 18).

HTMi seisukoht õiguse kõrgharidusele teostamise tingimuste üldiste täienduste kohta Täiendavat analüüsi vajab, kas kehtiv regulatsioon piirab töötavatel inimestel juurdepääsu kõrgharidusõppele. Tasuta õppimine on riigi poolt garanteeritud nõutavas mahus õppekava täitvatele ja eestikeelsetel õppekavadel õppivatele üliõpilastele. Vastuvõtuprotseduuris edukaks osutunud üliõpilasel on õigus valida, kas ta soovib õppida täis- või osakoormusega ning kõrgkoolil ei ole õigust piirata tema juurdepääsu täiskoormusega õppele. Kui üliõpilane soovib õppida täiskoormusega, on kõrgkoolil seadusest tulenev kohustus seda võimalust pakkuda.

Kõrgkoolidele kompenseeriti 2013. aasta reformi rakendamisel tasulise õppe lõpetamise tõttu saamata jäänud tulud ja sellesse arvestati ka paindlikkus, mis võimaldab kõrgkoolil õppekulude hüvitamist mitte nõuda ka sellistel juhtudel, kui seadus seda tegelikult võimaldaks. Nii on kõrgkoolid otsustanud mitmetes küsimustes – võõrkeelsed õppekavad, VÕTAga saadud ainepunktide arvestamine õppe mahu hulka jne, et nad õppekulude hüvitamise nõuet üliõpilasele ei esita. Kehtiv regulatsioon ei kohusta kõrgkooli ka osakoormusega õppivalt üliõpilaselt õppekulude hüvitamist nõudma. Osakoormusega tasuta õppe võimalusi on kõrgkoolil võimalus pakkuda vastavalt sellele, kuidas üliõpilased oma valikuid teevad.

Kui ettepanekute eesmärk on suurendada kõrgkooli võimalusi tasulise osakoormusega õppe avamiseks ehk teha ise otsus, kas õppekaval saab õppida tasuta või tasu eest, oleks tegemist tagasiminekuga kõrgharidusreformi eelsesse süsteemi, kus parimatele on tagatud piirarvu mahus juurdepääs täiskoormusega tasuta õppele ning vähemvõimekad hakkavad õppima osakoormusega ja tasulise õppe eest maksma. Viimane lahendus ei toeta ei kõrghariduse kvaliteeti ega laienda võrreldes senisega töötavate üliõpilaste õppimisvõimalusi. Osakoormusega tasulises õppes õppida võimaldab ka kehtiv regulatsioon.

Õppekavale vastuvõetavate ülempiiri seadmise võimalus on oluline üliõpilase valikuvabaduse toetamiseks. Seadus ei sätesta nõuet, et ülempiiri seadmist peab põhjendama ministeeriumile, samas on vajalik, et ülikool põhjendab oma otsuseid, sh seda, millistesse õppimisvõimalustesse avaliku raha paigutatakse, üliõpilastele ja avalikkusele.

Õpiandmed on õppekavaarenduses vajalikud ja nende kasutamine on isikustamata kujul ka praegu võimalik. Isikustamata kujul ei ole tegemist isikuandmetega isikuandmete kaitse seaduse (IKS) mõistes. Kui isikustamine siiski vajalik on, on andmeid võimalik kasutada üliõpilase nõusolekul. Me ei pea põhjendatuks selles osas IKSi regulatsioonile erisuse tegemist. Samamoodi tugiteenustega – kui isikustatud andmete kasutamine on vajalik, saab

12

õpiandmeid kasutada, kui IKSi järgi andmesubjekti nõusolek küsida. IKSist erisuse tegemiseks kaalukad põhjused puuduvad.

Seadusega eraldi akadeemilise kohtu loomise kohustuse panemine kõrgkoolile ei pruugi tagada, et väljatoodud probleemid erapooletuse tagamisega lahendatud saavad. Kõrgkoolis loodud akadeemilise kohtu liikmed kuuluksid samuti selle kõrgkooli liikmeskonda. Kui kõrgkoolisisene kaebustega tegelemise senine kord ei ole üliõpilaste hinnangul piisav ja adekvaatne, tuleks kõrgkooli juhtorganite kaudu teha ettepanekud olukorra parandamiseks. Seaduses ühesuguse mudeli järgi akadeemilise kohtu loomise kohustuse panemine kõigile kõrgkoolidele ei pruugi tagada paremat tulemust. Väiksemates kõrgkoolides ei pruugi olla ka kaebuste maht selline, et õigustada eraldi instantsi loomist. Üks võimalus oleks luua kõrgkoolide või üliõpilaste initsiatiivil kõrgkoolide-ülene vaidluskomisjon, mille otsused oleksid kõrgkoolidele arvestamiseks soovituslikud.

VTKs on väites „kõrgkool peab arvestama kõigi üliõpilastega“ silmas peetud, et õiguse kõrgharidusele realiseerimine eeldab, et üliõpilane arvestab kaasüliõpilastega ega sea neid ohtu. Seega juhul, kui üliõpilase käitumine takistab kaasüliõpilaste õppimist ehk õiguse kõrgharidusele teostamist või nende turvalisust, on kõrgkoolil õigus selle üliõpilase õigust kõrgharidusele piirata, näiteks keelates tal õppetöös osalemise või arvates ta kõrgkoolist välja. Sellisel juhul on alus isiku õiguse kõrgharidusele piiramiseks selleks, et teised üliõpilased saaksid oma õigust kõrgharidusele teostada.

Tugiteenused

Kokkuvõte Tehti ettepanek selgitada, mida tugiteenusena õiguse kõrgharidusele teostamise kontekstis

silmas peetakse ja hinnata ka kõrgkoolide tegelikku võimekust neid teenuseid pakkuda (EÜL).

Erivajadusega üliõpilasele tuleb tagada nii füüsiline kui ka sotsiaalne keskkond, et õigust kõrgharidusele oleks võimalik teostada (EÜL).

Toodi välja vajadus eraldi tegeleda välisüliõpilaste õpi- ja karjäärinõustamisega (ENTA) ning psühholoogilise nõustamisega ja nõuda nõustajatelt sellist keeleoskust, mis teenust ka tegelikult võimaldab osutada (EÜL).

47. EÜL: mida tugiteenus antud kontekstis tähendab ja mis määral seda üliõpilasel õigus saada on? Milline on koolide tegelik võimekus sellisele nõudmisele vastata? EÜL üldkoosolek on võtnud vastu seisukoha, mis sätestab, et riik ja kõrgkoolid koostöös peavad soodustama sisseastumis- ning õppevõimaluste loomist erivajadustega üliõpilastele. Kõrgkoolid peavad tagama erivajadustega tudengite toetuse kõikidel kõrgharidusastmetel ning kõikides õppeprotsessi osades – auditoorses, praktilises, iseseisvas töös –, tudengi õppetöö hindamisel ning kõrgkooli sisseastumisel ja lõpetamisel arvesse võttes erivajaduse iseloomu. Erivajadustega tudengite toetamiseks peavad tagatud olema nii sobiv füüsiline (infrastruktuur – õppehooned, raamatukogu, üliõpilaselamud; õppevahendid) kui ka sotsiaalne keskkond (nõustamine, tugigrupid ja –isikud, vaba aja veetmise võimalused, aktiivses üliõpilaselus osalemine). Ülikoolid peavad tagama tugiteenused ja nõustamise kõigis õppekeeltes, mis ülikoolis kasutusel on. Praegune ülikooliseadus ja rakenduskõrgkoolide seadus ei puuduta kõrgkoolide füüsilist ligipääsetavust. EÜL leiab, et universaalse disaini põhimõtted peavad olema kajastatud ka uues seaduses.

13

48. ENTA: toetame üliõpilaste õpi- ja karjäärinõustamise õiguse juures välisüliõpilaste olukorra eraldi väljatoomist. Leiame, et kvaliteetne õpi- ja karjäärinõustamine võiks aidata Eestis hariduse saanud välismaistel spetsialistidel Eesti majandusse positiivselt panustada.

49. EÜL: rahvusvaheliste tudengite nõustamisteenus vajab täna oluliselt suuremat tähelepanu. Rahvusvahelised tudengid on sihtgrupp, kelle nõustamine eeldab oluliselt suuremat süvenemist ning pikaaegsemat abi, sest tegemist on teisest kultuuriruumist tuleva isikuga. Lisaks on EÜL-i seisukohal, et kõrgkoolis välistudengite nõustamisega tegeleva tugipersonali inglise keele tase peab olema vähemalt B2. Lisaks õpi- ja karjäärinõustamisele tuleks ka rahvusvahelistele tudengitele tagada psühholoogiline nõustamine. Samuti juhime tähelepanu sellele, et rahvusvahelistel üliõpilastel on tihti tugiteenustele ja nõustamisele ligipääs piiratud, mis on tingitud tugipersonali kehvast inglise keele oskusest. Ülikoolid peavad tagama tugiteenused ja nõustamise kõigis õppekeeltes, mis ülikoolis kasutusel on.

HTMi seisukoht üliõpilaste tugiteenuste kohtaTugiteenustena kõrgharidusseaduse mõistes käsitletakse selliseid teenuseid, mis toetavad üliõpilase õppimist. Sellisteks teenusteks on õpi- ja karjäärinõustamine, samuti erivajadusest tulenevad kohandused õpikeskkonnas. Menetluses olev haridusseaduse eelnõu sätestab kõige olulisemad põhimõtted haridusele juurdepääsul: võimetekohasele haridusele juurdepääsu tagamiseks toetatakse õppijat seaduses sätestatud tingimustel, tehes vajaduse korral muudatusi või kohandusi õppes või õpikeskkonnas või toetades õppijat majanduslikult. Igal isikul on õigus saada oma vajadustest lähtuvat tuge ja nõustamist õppimise ja tööelu kavandamiseks ning võimetekohaselt õppimiseks.

Ülikooliseadus ja rakenduskõrgkooli seadus reguleerivad üliõpilase õiguse õpi- ja karjäärinõustamisele ning see õigus laieneb kõigile kuuluvatele üliõpilastele, sh erivajadusega ning välisüliõpilased. Sama põhimõte on edaspidi kavas ka kõrgharidusseaduses sätestada. Üliõpilastel on SAIS keskkonnas kõrgkooli kandideerides võimalik anda teada soovist saada õppe- ja tugiteenuse alast nõustamist. Kõrgkoolide võimekus nõustada ja toetada erinevaid üliõpilasgruppe näitab aasta aastalt arengut, kuid oleme nõus, et see teema vajab tähelepanu, mh ka seetõttu, et välisüliõpilaste arv on üsna lühikese aja jooksul oluliselt kasvanud. Kaalume välisüliõpilaste toimetuleku teemat esimese võimaliku temaatilise hindamise piloodi teemana.

Uuringu EUROSTUDENT VI veel avaldamata andmed näitavad, et üliõpilased hindavad end kõrgkooliõpingutest väljapoole jäävas elus enam piiratumaks kui kõrgharidusõpingutes. Samas see, kuidas üliõpilane kõrgkoolis hakkama saab ning millised on kõrgkooli võimalused tema toetamisel, sõltub palju ka üliõpilasest endast. Kõrgkoolidel ja HTMil puuduvad täpsed andmed erivajadusega üliõpilaste arvu ning erivajaduse liigi ja raskusastme kohta. Tegemist on äärmiselt tundlike isikuandmetega, mille avaldamine ja küsimine on seotud nii avaldaja kui ka küsija jaoks erinevate riskidega. Seetõttu võib olla olukordi, kus vajalik tugi jääb saamata seetõttu, et üliõpilane ise ei soovi oma erivajadusest kõrgkooli teavitada. EUROSTUDENT VI andmed näitavad, et erivajaduse või pikaajalise terviseprobleemi olemasolu hindab endal olevat 15% üliõpilastest ning kõige enam valmistavad üliõpilastele muret füüsilised kroonilised haigused. Ainult 4% üliõpilastest arvas, et inimesed märkavad erivajadust kohe, kui üliõpilasega kohtuvad. Et kõrgkool saaks pakkuda vajalikku tuge, on vajalik nii üliõpilase enda kui õppeasutuse jagatud vastutus, ühelt poolt olla üliõpilasena valmis teavitama oma erivajadusest tingitud toe vajadusest (eriti kui see ei ole nähtav) ning teisalt õppeasutuse poolt vastutustundlikult ja ainult kvaliteetse õppe ja tugiteenuse tagamise eesmärki silmas pidades kasutada talle usaldatud tundlikke isikuandmeid. Eesmärk on vältida olukorda, kus üliõpilane

14

ei kasuta tugiteenuseid seetõttu, et ta ei ole neist teadlik. Üks viis sellist olukorda vältida oleks selgemalt sätestada kõrgkooli aktiivsem roll üliõpilaste teavitamisel.

Õppekulud

Kokkuvõte Tehti ettepanek võimaldada enamat eraraha kaasamist kõrghariduses ehk tasulise õppe

mahu suurendamist (TLÜ, TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium). Viisina, kuidas seda teha, pakuti välja loobuda täis- ja osakoormuse, õppekeele ja akadeemilise puhkuse regulatsioonidest (TÜ nõukogu ja senati ettepanek p 43).

Vastupidisena toetati ka kindlate piirangute säilimist seaduses tasuta õppe võimalustele ja enamate kontrollimehhanismide rakendamist selle tagamiseks (Mainor).

Tehti ettepanek seniselt õppekava nominaalkestuse ulatuses tasuta õppimise võimaldamiselt liikuda sellisele süsteemile, mis võimaldaks teatud arvu ainepunkte tasuta sooritada. Senise näiteks kolmeaastase õppekava nominaalkestuse asemel oleks tasuta võimaldatud sellisel juhul 180EAP ulatuses ainete sooritamine. Seejuures oleks tasuta ainult iga eksami ja arvestuse esmakordne sooritamine (MKM).

Mitmeid ettepanekuid tehti piirangu kohta, mis puudutab mitmendat korda kõrgharidustasemel õppimist. Mitmendat korda ja ka üle poole õppekava nominaalkestuse ulatuses tasuta õppimise piiramist ühel juhul toetati (EMÜ), teisel juhul oldi sellele vastu ja leiti, et selliste piirangute seadmine peaks olema kõrgkooli otsus (TÜ).

Erinevad olid arvamused samal ajal mitmel õppekaval tasuta õppimise piiramise osas. Piirangust loobumise põhjendusena toodi välja ettevõtlusmaailmale olulised interdistsiplinaarsed õppekavad, mille käigus õpitakse mitmel õppekaval ja seega korraga mitmel õppekaval tasuta õppimist piirama ei peaks (ENTA). Toodi välja ettepanek kaaluda, kas üliõpilane, kes õpingutes hästi edasi jõuab, võiks olla siiski saada mitmel õppekaval korraga tasuta õppida (JuM). Vastupidisena toetati ka selget piirangut, et korraga saab tasuta ainult ühel õppekaval (Tartu Tervishoiu Kõrgkool).

Tehti ettepanek piirata rahvusvaheliste tudengite tasuta õppimise võimalusi Eestis ja siduda nende tasuta õppimine kohustustega asuda tööle Eestis (Mainor).

50. TLÜ: ülikoolide jätkusuutlikkuse tagamiseks peaks seadus võimaldama enama eraraha kaasamist kõrgharidusse. Seda eriti tingimustes, kus riigipoolsest ülikoolide rahastusest tulenevalt ligipääs eestikeelsele kõrgharidusele pigem väheneb.

51. MKM: ettepanek muuta süsteemi selliselt, et fookus ei oleks mitte nominaalajaga lõpetamisel, vaid ainete esimesel korral edukalt sooritamisel. Soodustamaks elukestvat õpet, tuleb süsteemi uuendada ning tagada tasuta kõrgharidus 180 ainepunkti ulatuses bakalaureuse taseme õppes ja 120 ainepunkti ulatuses magistriõppes. Ainete läbimisel on iga aine esimene deklareerimine ja eksam tasuta ning aine/eksami kordamine tasuline.

Arvestades praegust struktuurset tööjõupuudust tööturul ning strateegilist suunda soodustada elukestvat õpet, on MKMil ettepanek muuta tasuta õppimine paindlikumaks, mh soodustada ka riigile prioriteetsematel erialadel (tehniliste erialade, sh inseneeria, IT jt.) lõpetajate arvu kasvu. Lähtudes sellest, peame vajalikuks, et 180 ainepunkti nn kokku kogumine toimuks paindlikumas ajaraamis. Eesmärk on luua õppijale vajalik paindlikkus, kus 3-aastase nominaalajaga õppe asemel peab riigipoolne eesmärk olema rahastada hoopis 180 ainepunkti läbimist, et õppijal oleks võimalik neid läbida koheselt kvaliteetselt ning endale sobiva kiirusega. Elukestva õppe kontekstis aitab paindlik süsteem (riik rahastab 180 ainepunkti läbimist) õppuritel aine paremini omandada ning seda ka praktilise töömaailma kogemusega

15

seostada. Kirjeldatud süsteem märkimisväärselt efektiivsem, kaasaegsem ja sobitub ka tänapäevase tööturu olukorraga, näidates, et ümberõppida soovivatel inimestel on reaalne riigi poolt tagatud võimalus ennast pidevalt täiendada ja edasi arendada endale sobivas tempos, samal ajal töötades. Uus ja paindlikum kõrghariduse rahastamise süsteem, mis põhineb ainepunktide rahastamisel, mitte ajalistel piirangutel, julgustab rohkem kodanikke ennast harima ja majandus võidab tervikuna, kuna õppijatel on võimalik süveneda ja keskenduda ning õpitust on rohkem kasu kõigile, kuna loodav väärtus uute teadmiste näol on suurem kui praegu.

52. EMÜ: rakendada õppekulude hüvitamise nõue neile üliõpilastele, kes asuvad õppima samal kõrgharidusastmel mitmendat korda ja kes on varem samal astmel õppinud korraga üle poole semestri.

53. TÜ: avada tuleb diskussioon õppekulude hüvitamise tingimuste ning sisseastumistingimuste omavahelise koosmõju üle. Eelnõu väljatöötamise kavatsuses on oletatud, et kord juba kõrghariduse omandanud isikud osutuvad sisseastumistingimuste täitmisel edukamateks ja noored ei mahu kõrgharidust omandama. Selle kartuse põhjal on kehtestatud seaduse tasemel suures mahus piiranguid. Ülikoolidel on ühiskonna ees vastutus korraldada vastuvõtt nõnda, et eri sihtrühmad omaks õiglast ligipääsu kõrgharidusele. Praegune ülereguleeritud lahendus töötab vastu riigi soovitud paindliku kõrgharidussüsteemi eesmärgile.

54. ENTA: nii praeguse kui plaanitava seaduse kohaselt ei tagata isikule, kes on samal kõrgharidusastmel õppekava vähemalt poole nominaalkestuse ulatuses õppinud, teist korda samal kõrgharidusastmel õigust õppida õppekulusid hüvitamata. Leiame, et olukorras, kus nii teadus- kui ettevõtlusmaailm muutuvad järjest interdistsiplinaarsemaks, peaks riiklikult soodustama interdistsiplinaarse hariduse omandamist. Seaduse koostamisel peaks seega silmas pidama, et üliõpilastele, kes soovivad samaaegselt omandada põhieriala ja kõrvaleriala (s.t. interdistsiplinaarset haridust), jääks alles võimalus õppida õppekulusid hüvitamata.

55. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: toetatakse täpsustamist, kas üliõpilane saab korraga olla immatrikuleeritud mitmesse kõrgkooli sama taseme õppesse, tasuta õppimise õiguse ulatust ning senisest selgemalt sätestamist et tasuta õppimise õigus on korraga vaid ühel õppekaval.

56. EÜL: praegusel juhul on kõrgkoolil õigus nõuda üliõpilaselt õppekulude osalist hüvitamist neilt, kes õpivad täiskoormusega õppekaval, mille õppekeel on eesti keel ning kes ei ole algavaks semestriks täitnud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu. Kui üliõpilane suudab õppekava nominaalajaga lõpetada vaatamata sellele, et ta ei ole mõnel semestril suutnud ainepunktide mahtu täis teha, tuleks EÜL-i hinnangul taolisele juhul üliõpilasele hüvitada tema poolt tasutud õppekulud. Taoline hüvitamine võib anda täiendava motivatsiooni üliõpilastele, kes on õpingutega mingil määral hätta jäänud, nominaalaja jooksul oma õpingud siiski lõpule viia. Eelarveliselt antud ettepanek kõrgkoole ei mõjuta, kuna taolist õppetulude laekumist ei ole kõrgkoolil võimalik ette planeerida ning tihtipeale hoitakse tudengitelt laekunud tasud eraldi planeeritavatest tuludest.

57. TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium: ülikoolidel on avaramad võimalused kaasata kõrgharidusse ja teadusesse eraraha (sh õpetades rohkem osakoormusega õppekavade alusel) ning otsustada paindlike õppevormide kasutamise üle.

16

58. Mainor: üliõpilaste õiguste osas, sh tasuta õppe saamise õigust, toetame regulatsiooni kindlapiirilisust ning selget seost riigi strateegiliste eesmärkidega. Tervikuna leiame, et seadus vajab kindlasti täiendavat seletuskirja, kus võiks nii mõnelgi juhul selgemalt välja tuua ka nö kontrollimehhanismid (nt tasuta õppe võimaldamine õppijatele, kellel on juba samas valdkonnas samal tasemel tasuta saadud kraad jne).

59. Mainor: pooldame põhimõtet, et rahvusvaheliste tudengite õpe ei toimuks Eesti riigi kulul ja et seda võiks toetada juhul, kui rahvusvaheline tudeng hakkab tööle Eestis (nt. tagantjärgi õppelaenu hüvitusena vmt).

60. Mainor: seaduse tekstis peaks olema ka selgelt eristatav, millisele kõrgkooli liigile punkt kohaldub – näiteks ei saa erakõrgkoolina me kindlasti nõus olla punktiga õppekulude hüvitamise juures, kus on kirjas üldiselt, et üliõpilane, kes õpib eesti keeles ja täiskoormusel on õigus õppida õppekulusid hüvitamata (lk 16 eelviimane lõik). Eeldame, et antud kommentaar kehtib avalik-õiguslikele kõrgkoolidele.

61. JuM: VTK 2. punkt „õigus kõrgharidusele“ sisaldab tasuta õppimist ning õppekulude hüvitamist (lk 17). VTK kohaselt saab üliõpilane uuesti ilma õppekulude hüvitamiseta asuda samale astmele õppima õppekava kolmekordse nominaalkestuse möödumisel. Piirangu eesmärgiks on tagada riigi jaoks eelkõige esimese kõrghariduse omandamine. Mõistame, et piiramatult samal kõrgharidustasemel tasuta õppimine ei pruugi olla riigi huve silmas pidades eesmärgipärane. Kuid kas VTK koostajad on kaalunud, et teatud olukorras, nt kui tegemist on andeka ja teadmishuvilise inimesega, võiks sätestada erandi ja lisada kaalutlusõiguse võimaluse? VTK-s on kirjeldatud olukorda, kus üliõpilane on asunud õppima korraga mitmesse kõrgkooli täiskoormusega õppesse. Ning poole õppekava läbimisel tekib üliõpilasel kohustus otsustada, millisel õppekaval ta soovib jätkata tasuta õppes ning millisel tasulises. Kas hästi õppes edasijõudev ja väheste rahaliste vahenditega õppija saaks erandina ka mitmel õppekaval õppida, kui ta on nominaalaja täitnud? Kas sellise olukorra lahendaks tulemusstipendium vmt rahaline toetus (lk 25, p 2.4.1)?

HTMi seisukoht õppekulude hüvitamise regulatsiooni muutmise kohta HTM on endiselt seisukohal, et kõrgharidusseaduses õppekulude hüvitamise regulatsiooni põhimõttelisi muudatusi on liiga vara plaanida. Praegu töötab Riigikantselei juhtimisel teaduse- ja kõrghariduse pikaajalise rahastamise rakkerühm, mille eesmärk on välja pakkuda lahendusi jätkusuutliku arengu tagamiseks. Nö tasuta kõrghariduse reformist ei ole möödunud piisavalt palju aega, et selgelt välja tuua, millised mõjud on olnud oodatule vastupidised või millises osas on vajalikud muudatused.

Seni on institutsioonide seaduste formaat dikteerinud, et õppekulude hüvitamine on kirjeldatud läbi õppeasutuse õiguse või keelu tasu küsida. Kõrgharidusseaduse eelnõus on eesmärk kirjeldada üliõpilase vaatepunktist tingimused, millal üliõpilasel on riigi garanteeritud tasuta õppimise võimalus, seejärel need tingimused, mille puhul üliõpilase tasuta õppimise võimalus sõltub kõrgkooli valikust ja otsustest ning seejärel juhud, kus üliõpilaselt igal juhul õppekulude hüvitamist nõutakse.

Kui ühel hetkel õppekulude hüvitamise regulatsiooni muutmiseni jõutakse, peame ettepanekut siduda tasuta õppimise õigus nominaalkestuse asemel teatud arvu ainepunktidega põhjalikuma analüüsimise vääriliseks.

17

Peame põhjendatuks, et mitmes kõrgkoolis või õppekaval samaaegselt ilma õppekulusid hüvitamata õppida ei ole võimalik. HTMilt eeldab see infosüsteemides ka vastava rakenduse tegemist, mis kõrgkoolidel sellised kandideerijad tuvastada võimaldab. Üldreeglina on tasuta ühe kõrghariduse omandamine. Mitmel õppekaval korraga õppides võetakse ära võimalus kellelegi teisel oma esmakordse kõrghariduse omandamise võimalust kasutada. Lisaks on tõenäoline, et kui selline üliõpilane jõuab hetke, kus mõlemal õppekaval saab pool nominaalkestusest täis ja tuleks asuda õppekulusid hüvitama, võtab ta vastu otsuse ühel õppekaval õpingud katkestada.

Erandeid kindlasti on, aga üldreeglina on kõrgharidustasemel õppimine nii nõudlik tegevus, et see on tulemuslikult tehtav ainult ühel õppekaval korraga. Õppekavad on üles ehitatud selliselt, et tööd tuleks nädalas teha vähemalt 40 tundi. Interdistsiplinaarsuse toetamiseks on tõhusamaid meetmeid, kui kahe õppekava täies mahus läbimine – valikained, kõrvaleriala, ühisõppekavad või muus vormis koostöö, et oleks võimalik aineid võtta teistelt erialadelt ja teistest õppeasutustest.

HTM ei toeta regulatsiooni, mis kõrgharidustasemel õppimiste arvu üldse ei piira. Seega võimaluste arv, mida avaliku raha eest kõrgharidustasemel õppimiseks pakutakse, jääb endiselt piiratuks. Kui isikul on vajadus asuda uuesti samale astmele õppima varem, kui kolmekordse nominaalkestuse möödumisel eelmisest kõrgharidustasemel õppimisest, on seda võimalik teha õppekulusid hüvitades.

Nominaalajaga lõpetavale üliõpilasele tema õpingute jooksul tasutud õppekulude tagastamist on kaalumist vääriv mõte. Kui kõrgkool selleks valmis on, siis regulatsioon ei takista. Samas ei pea me mõistlikuks panna kõrgkoolile kohustust nii toimida. Õppekulude hüvitamise sees on kõrgkooli võimalikud lisakulud, mis tulenevad sellest, et üliõpilane õigel ajal oma aineid ei sooritanud. Seega makstud raha täies mahus tagastamine ei pruugi olla põhjendatud.

Sageli välisüliõpilastelt õppekulude hüvitamist ei nõuta, isegi kui õpitakse muus keeles, kui eesti keel. Toetame, et selles osas jääks kõrgkoolidele endiselt valik, kas õppekulude hüvitamist nõuda või mitte. Rahvusvahelistumise eesmärk on kõrgkoolidele oluline ja selle toetamiseks on kõrgkoolid ise valinud sobivaid meetmeid. Eestist lahkunud üliõpilase õppekulude sissenõudmine, kui üliõpilane peale lõpetamist Eestisse ei jää, on tõenäoliselt kallim, kui temalt tagasi saadav summa. Ei pea sellist ressursikasutust mõistlikuks.

VÕTA rakendamine sisseastumisel

Kokkuvõte VÕTA rakendamist sisseastumisel ühes arvamuses toetati (ENIC/NARIC Keskus) ja

teises arvamuses ei toetatud (Tartu Kõrgem Kunstikool). Tehti ettepanek VÕTA rakendamine sisseastumisel piiritleda seaduse tasandil, mitte jätta

teatud küsimusi kõrgkoolide otsustada (ENIC/NARIC Keskus). Samuti toodi välja vajadus toetada kõrgkoole VÕTA sisseastumisel muudatuste

rakendamisel (TLÜ).

62. ENIC/NARIC Keskus: tuleks kindlasti põhjalikumalt kaaluda VÕTA rakendamise võimalusi ja kõrgkoolidele juurdepääsu õiguse andmist ilma eelneva haridustaseme kvalifikatsioonita. VTK lk 16 on märgitud, et kõrgharidustaseme õppele juurdepääsu võimalusi laiendatakse, andes võimaluse kõrgkoolidesse kandideerida isikutel, kellel puudub eelnev haridustase. Sellise kontseptsiooni kohaselt antakse justkui juurdepääsu õiguse üle

18

otsustamine kõrgkoolidele, mis on aga vastuolus juurdepääsu õiguse, kui riikliku regulatsiooni, olemusega. Vastuolu tekib ka VTK-s endas, kus lk 14 on märgitud, et kõrgharidusele juurdepääsu tingimused on teema, mida reguleeritakse seaduse tasandil.

Põhimõtteliselt keskus toetab mõtet, et kõrghariduse esimesele astmele juurdepääsu tuleks anda teatud tingimustel ka neile, kes ei ole eelnevalt omandanud keskharidust, kuid sellisel juhul tekib juurdepääsu õiguse andmise täiendus, mis peaks olema riiklikult reguleeritud, mitte kõrgkoolide siseregulatsioon. Kõrgkoolide autonoomia seisneb vastuvõtutingimuste seadmises, kuid juurdepääsu reguleerimine peaks olema riiklikult ja täielikult reguleeritud kvaliteedi tagamise mõttes.

63. TLÜ: soovime, et seadusandja toetaks kõrgkoole süsteemselt uute regulatsioonide rakendamisel. Näiteks VTK punktis 2.1.5 nimetatud kõrghariduse juurdepääsu võimaluste laiendamisel.

64. Tartu Kõrgem Kunstikool: ei poolda võimalust kandideerida kõrgkooli isikutel, kel pole keskhariduse lõpudiplomit, see devalveerib kõrghariduse kvaliteeti ja mainet. Kõrgkooli otsustusõigus jätab küll näilise paindlikkuse, kuid asetab kõrgkoolile liigse koormuse eelneva õpi- ja töökogemuse hindamisel, asetades kõrgkoolile üldhariduse institutsioonidele seatud ülesandeid ning kaugeneb meie hinnangul VÕTA algsest ideest.

HTMi seisukoht VÕTA rakendamise kohta sisseastumiselKõrgharidustaseme õppele juurdepääsu tingimused ei saa olla üksnes kõrgkooli otsustada ja sellist lahendust kavas ei olegi. Haridusseaduse eelnõu juures tehtavate rakenduskõrgkooli seaduse ja ülikooliseaduse muudatustega reguleeritakse kõrgharidustaseme õppele juurdepääsu tingimused seaduse tasandil. Eelnõu kohaselt on esimese astme õppesse õigus konkureerida isikul, kellel on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon või õppeasutuse otsusel isikul, kellel on põhiharidus ja kelle teadmised ja oskused on õppeasutuse kehtestatud tingimustel ja korras hinnatud õppekava vastuvõtutingimustele vastavaks. Magistriõppesse on õigus konkureerida isikul, kellel on bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon või õppeasutuse otsusel isikul, kellel on keskharidus ja kelle teadmised ja oskused on õppeasutuse kehtestatud tingimustel ja korras hinnatud õppekava vastuvõtutingimustele vastavaks. Doktoriõppesse on õigus konkureerida isikul, kellel on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või õppeasutuse otsusel isikul, kellel on bakalaureusekraad ja kelle teadmised ja oskused on õppeasutuse kehtestatud tingimustel ja korras hinnatud õppekava vastuvõtutingimustele vastavaks.

Ka senise regulatsiooni kohaselt on osaliselt juurdepääsu tingimused kõrgkooli sätestada: lisaks seaduses nimetatud hariduskvalifikatsioonile võib kõrgkool sätestada erialaspetsiifilisi sisseastumistingimusi.

Kui VÕTA sisseastumise muudatused vastu võetakse, saab kõrgkool esimestesse rakendamise juhtumitesse kaasata EKKA ja HTMi, et muudatusi esmakordselt rakendavaid kõrgkoole toetada ja saada edaspidiseks ka kindlus, et kvaliteedihindamisel või kvalifikatsiooni tunnustamisel probleeme ei teki.

Üliõpilaste esindusõigus

19

65. EÜL: üliõpilasesinduse tegutsemisvorm peaks vabamalt defineeritud olema. Kuigi on oluline, et toimuksid demokraatlikud valimised üliõpilasesindajate valimiseks, siis üldised tegutsemise põhimõtted võiksid vabamad olla. Lisaks on oluline rõhutada, et üliõpilasesindused peavad esindama kõikide üliõpilaste huve (sh erinevad huvigrupid).

HTMi seisukoht üliõpilaste esindusõiguse reguleerimise kohtaToetame ettepanekut. Mõistlik on üliõpilaste esindusõiguse regulatsiooni detailsust vähendada ja keskenduda eeskätt esindusõiguse olulistele põhimõtetele.

Toetused, stipendium, õppelaen

Kokkuvõte Tehti ettepanek muuta vajaduspõhise õppetoetuse eraldamise tingimusi, siduda üliõpilane

lahti tema perekonnast ja suurendada toetuse summat (EÜL). Peeti vajalikuks doktoranditoetuse suurendamist koalitsioonilepingus kokku lepitud

suuruseni (EÜL). Tehti ettepanek vaadata õppelaenude süsteem tervikuna üle (TTÜ) ja muuta õppelaenu

intressi protsenti (EÜL). Stipendiumitega seonduvalt toodi välja vajadus tagada nende maksmise jätkusuutlikkus

olukorras, kus stipendiume rahastatakse EL vahenditest (TÜ). Tehti ettepanek suurendada kõigi toetusmeetmete summasid ning lihtsustada toetuste ja

stipendiumite taotlemise menetlust (TÜ).

66. EÜL: üliõpilastele mõeldud vajaduspõhise õppetoetuse süsteem on vaja põhjalikult ümber vaadata ning muuta viisil, mis täiustaks olemasolevat kõrgharidussüsteemi ning oleks kättesaadav kõigile toetuse vajajatele. Eestis eksisteerib olukord, kus kõrgharidussüsteem näeb tudengit kui iseseisvat ning iseenda eest hoolt kandvat täisealist inimest, samas kui õppetoetuste süsteem peab tudengit vanematest sõltuvaks osaks perekonnast. Kehtiv toetuste süsteem koos toetuse taotlemiseks kehtestatud sissetulekute piirangutega ei ole end õigustanud.

EÜL leiab, et toetuse taotlemisel ei tohi üliõpilast automaatselt siduda tema perekonnaga, vaid tuleb lähtuda üliõpilase tegelikust leibkonnast ehk isikutest, kellega koos ta igapäevaselt majandab. Kasutusele tuleb võtta mõiste "leibkond" senise mõiste "perekond" asemel. Leibkond on paindlikum mõiste, mis võtab arvesse taotleja tegelikud lähikondsed, kellega koos ta majandab. Juhul kui tegemist on tudengiga, keda vanem (nt vanemate lahutuse korral) või mõlemad vanemad ei toeta, olenemata rahalistest võimalustest seda teha, peab süsteem võimaldama nendel tudengitel tõestada, et vanemad teda ei toeta. Sellisel juhul saaks tudengit võtta kui eraldi leibkonda ja ta kvalifitseeruks vajaduspõhisele õppetoetusele. Toetussüsteemi muutmisel võiks kaaluda liikumist sellisele korraldusele nagu praegu kasutatakse toimetulekutoetuse jagamisel ehk leibkondi peaks moodustama vastavalt elukohale.

Vajaduspõhine toetus peaks katma kõik tudengi õppimiseks vajalikud kulud. Eurostudent V andmetel on elamiskulude katteks vajalik sissetuleku piir 588€. Kui aga üliõpilase sissetuleku hulka arvestada madalaim toetusmäär 75€ ja 358€ sissetulek leibkonna liikme kohta, kuni milleni saab vajaduspõhist toetust taotleda, jääb üliõpilasel jätkuvalt puudu 155€.12 Pidades silmas tõusvaid elamiskulusid ning fakti, et elamiskuludele lisanduvad üliõpilaste puhul ka õppimiseks tehtud kulutused, leiab EÜL, et õppetoetuste süsteemi ümbervaatamine on kriitilise tähtsusega.

20

EÜL leiab, et õppetoetused peavad olema piisavad, täitmaks sotsiaalsete garantiide süsteemi eesmärke – kindlustama kõigile ligipääsu kõrgharidusele ning võimaldama täielikult õpingutele pühenduda. Sotsiaalsete garantiide süsteem peab võimaldama üliõpilastel toime tulla, ilma et nad oleksid sunnitud enda ülalpidamiseks töötama, õppeaega pikendama või õpinguid sootuks katkestama. Õppimisele pühendumist soodustavate sotsiaalsete garantiide olemasolu annab üliõpilastele mõista, et ühiskond väärtustab õppimist. Õppetoetused peavad tagama piisava sissetuleku, et katta üliõpilaste õppimis- ja elamiskulud. Vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem peab katma üliõpilase esmased vajadused, ning toetused peavad olema kättesaadavad kõigile, kes neid vajavad.

67. EÜL: doktoranditoetus tuleb tõsta senisega võrreldes kahekordseks nagu hetkel võimul olev koalitsioon seda algselt lubas. Vaadates praegust doktorantuuri alustajate, lõpetajate ja katkestajate arvu, on kindel, et madalad toetused toovad kaasa ressursside ebaefektiivse kasutamise. Ainsaks mõistlikuks lahenduseks peab EÜL doktoranditoetuse kasvu, mis võimaldab doktorandil keskenduda oma õppe- ja teadustööle. Samuti tagab see õppejõudude ja teadlaskonna järelkasvu, mis arvestades siinsete õppejõudude keskmist vanust, on hetkel selgelt jäänud maha tasemest, mis hoiaks Eesti teadlaste seas vanuselist tasakaalu.

68. EÜL: hetkel kehtiv õppelaenu süsteem (sh intressi protsent) vajab samuti kaasajastamist, kuna muutunud on õppijate vajadused (nt kui õppur õpib inglise keelsel tasulisel õppekaval, ei kata praegu antav õppelaen õppemaksu suurust; samuti on küsitav, kas õppelaen praegusel kujul on mõistlik viis õppurite toetamiseks, läbikaalumist vajab, milline on riigi roll käendamisel ning mismoodi peaks toimuma tagasimaksmine, millistel tingimustel tagasimaksmisest vabastatakse jne).

69. TTÜ: õppelaenu andmise kord vajab üle vaatamist. Põhimõtete kaasajastamiseks kutsutakse kokku töörühm.

70. TÜ: tuleb analüüsida, kas praegune riiklike stipendiumite maksmise süsteem on jätkusuutlik, arvestades, et mitmeid stipendiume rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest. Oluline on vähendada stipendiumide taotlemise ning taotluste menetlemise ja raha väljamaksmisega kaasnevat bürokraatiat ning tagada kõigile üliõpilastele võrdsed võimalused õppimiseks ning selleks vajalike toetusvõimaluste kasutamiseks.

71. TÜ: vaja on analüüsida õppetoetuste, stipendiumide ja õppelaenu taotlemise ja saamise tingimusi ja korda ning otsida võimalusi toetuste summade ning sellega seotud tagatiste suurendamiseks, samal ajal lihtsustades toetuste taotlemise ja maksmise tingimusi ja korda.

HTMi seisukoht toetuste, stipendiumite ja õppelaenu muudatuste kohta Õppetoetuste ja õppelaenude tingimuste analüüsimine käib. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse võimalike muudatuste väljatöötamise kavatsus on kavas valmis saada 2018 kevadel.

Doktoranditoetuse tõstmine on eesmärgina valitsuskoalitsiooni kokkuleppes. Toetuse suurus fikseeritakse riigieelarve seadusega ning alates 2018. aastast on doktoranditoetus 660 eurot. Samas on mitmed kõrgkoolid seadnud juba praegu eesmärgiks, et doktorandile tuleb tagada vähemalt 1000eurone sissetulek ning selleks kaasatakse doktorante teadusprojektide elluviimisse. Doktorantide kaasatus aktiivsesse teadustöösse doktoriõppes õppimise ajal suurendab ka nende lõpetamise tõenäosust.

21

Stipendiume makstakse praegu nii riigieelarvest (õpetajakoolituse stipendium, IT Akadeemia stipendiumid) kui ka EL tõukefondide vahenditest. TAI nutika spetsialiseerumise meetmete mõju vahehindamise raames on kavas analüüsida stipendiumite mõju õpikäitumisele, sh katkestamise vältimisele. Pärast mõjuanalüüsi otsustame, kas ja mis mahus on vaja tagada stipendiumite maksmine riigieelarve vahenditest.

2.2. Õppekeel

Kokkuvõte Eestikeelse kõrghariduse tasuta omandamise võimaluste piisavuseks tehti ettepanek

sätestada, et iga eriala jaoks peab olema kogu riigi peale vähemalt üks eestikeelne õppekava (EÜL).

Eriarvamused olid selles osas, kas ühel õppekaval võib olla mitu õppekeelt või tuleb määrata sarnaselt senisele regulatsioonile igal õppekaval üks õppekeel. Ühe õppekeele määratlemise toetuseks tehti ettepanek lähtuda õppekava õppekeele määratlemisel keeleseaduses sätestatud nõudest, mille kohaselt õppekeel on keel, milles läbitakse 60% õppekavast (EKKA). Mitme õppekeele määratlemise toetuseks toodi välja vajadus kasutada ühe õppekava läbimiseks mitut keelt, pakkuda erineva õppekeelega õppekavadel õppijatele võimalust õppida eraldi õppekeelega gruppide asemel koos ja õppekavade dubleerimist juhul, kui endiselt tuleb sama õppekava registreerida erinevate õppekeelte pärast eraldi õppekavana (TÜ).

Doktoriõppe õppekavadel toetati kahe õppekeele määratlemise võimaluse säilimist (EKKA, ENTA). Tehti ettepanek, et sarnaselt doktoriõppele võiks mitu õppekeelt olla lubatud ka magistriõppe õppekavadel (TÜ, ENTA).

Tehti ettepanek mitte siduda õppekeelt nö tasuta õppimise võimalusega, sest õppekeele puhul on kõrgkooli jaoks tegemist õppekava arendust puudutava sisulise küsimusega. Kui aga õppekeel jääb nö tasuta õppimise võimaluse aluseks, leiti, et on võimalik mitme õppekeele küsimus lahendada selliselt, et üliõpilastel on nö tasuta õppimise võimalus siis, kui vähemalt üks õppekeeltest on eesti keel (TÜ). Tehti ettepanek võimaldada mitme õppekeele lubamisel teha ka erinevaid konkursse olenevalt sellest, milline on konkreetse üliõpilase jaoks peamine keel, milles õpitakse.

Probleemsena toodi välja õppejõudude võõrkeeleoskus ja tehti ettepanek kehtestada sellele nõuded ja võtta kasutusele meetmed õppejõudude võõrkeeleoskuse hindamiseks (EÜL, ENTA).

Pakuti välja, et välisüliõpilastele võiks olla tagatud tasuta õppimise võimalus juhul, kui nende õppeedukus on hea ja nad õpivad teatud tasemel selgeks eesti keele (ENTA).

72. EÜL: ideaalis võiks olla siiski reguleeritud, et eriala oleks võimalik omandada riigis eestikeelsena vähemalt ühel õppekaval. Kõrgkoolide huvi on ilmselgelt suuremas mahus ingliskeelsete õppekavade avamine ja/või olemasolevate ingliskeelseks muutmine. Samas peab olema kaitstud ka eestikeelne kõrgharidus ja üliõpilaste võimalus omandada haridust tasuta.

73. EKKA: toetame keeleseadusest tulenevat lähenemisviisi, mis sätestab, et õppekeel on keel, milles läbitakse õppekavast vähemalt 60%. Seejuures on kindlasti vajalik teha erand doktoriõppekava osas, kus peab olema võimalik määratleda kaks õppekeelt.

74. ENTA: enamik doktoriõppekavasid võiks olla kakskeelsed (inglise ja eesti), et luua tingimused võimalikult akadeemiliselt võimekate doktorantide (st. ka välisüliõpilaste) kaasamiseks Eesti teaduse arendamises. Valdav osa kaasaegsest teaduskirjandusest

22

avaldatakse inglise keeles, samuti kasvab välisüliõpilaste arv pidevalt (nt TTÜ-s on välisüliõpilasi hetkel 13% kõikide õppetasemete peale kokku), inglise keelt kasutatakse konverentsidel, seminarides jne. Samas mööname, et teadlaste kohus on ka eesti teaduskeele (eelkõige terminoloogia) arendamine, kuid leiame, et selle protsessi toimimiseks ei ole vajalik eesti keele eelisstaatus doktoritaseme õppekeelena. Doktoriõppes õppimine peaks hoolimata õppekeelest olema tasuta.

75. EÜL: on vajalik õppejõudude keeletaseme kehtestamine tingimusena, mille alusel lubada kõrgkoolil ingliskeelseid õppekavasid avada. EÜL-i üldkoosoleku poolt vastu võetud seisukoht: “kõrgkooli rahvusvahelisel õppekaval õpetava akadeemilise personali akrediteerimisel tuleb eeldada õppekeele valdamist tasemel C1. Professoriks nimetamise puhul tuleb kehtestada kandidaatidele kohustuslik inglisekeelse avaliku kontaktõppe tunni läbiviimine nõue, näiteks nagu venia legendi."

76. ETNA: soovitame arutlusele võtta küsimuse, kuidas tagada õppejõudude piisav inglise keele oskus ingliskeelsetel õppekavadel (seotud õppejõudude ja teadustöötajate punktiga 3.5 ja õppetöö evalveerimise punktiga 4.5) ning kas seda peaks kuidagi reguleerima või evalveerima. Leiame, et õppejõudude inglise keele oskus on samuti “eeldus selleks, et kõrghariduse kvaliteeti oleks võimalik tagada ja isikul oleks võimalik teostada õigust (kvaliteetsele) kõrgharidusele” (VTK lk 44).

77. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: kõrgkool peab ka senisest rohkem hindama tulevase üliõpilase (keelelist) võimekust õppida antud õppekaval.

78. ENTA: võiks kaaluda ka magistriõppekavade puhul mitme õppekeele (ennekõike eesti ja inglise keele) võimalust. Antud lahendus võimaldaks rohkem õpilasvahetust ja rahvusvahelisi ühisõppekavu. Bakalaureuseõpe (või rakenduskõrghariduse 1. astme õpe) peaks jätkama eestikeelsena.

79. TÜ: ka kõrghariduse I ja II astme õppekavale peaks ülikoolidel olema võimalik määrata mitu õppekeelt. Eri keeltes õpetatavate identsete õppekavade loomine ei ole põhjendatud, kuna (a) õppekava eesmärkide saavutamiseks võib olla vajalik õppimine mitmes keeles, mitte ühes või teises keeles; (b) üliõpilastele parima õpikogemuse andmiseks peaks teatud osa õppetööst toimuma koos, mitte õppekeele järgi eristatud gruppides; (3) riigi õppekavade dubleerimine töötab vastu riigi soovile vähendada õppekavade arvu. On viidatud ka ohule, et nõue määrata õppekavale ainult üks õppekeel toob kaasa õppekavade valdavalt ingliskeelseks muutmise.

Ülikoolide jaoks on õppekava õppekeele küsimus õppekavaarenduse sisuline küsimus, millele piirangute seadmist ei tohiks sõltuvusse seada õppekulude hüvitamise tingimustest. Seejuures tuleb aruteluks avada ka küsimus, kuidas olukorras, kus õppekavadele saab määrata mitu õppekeelt, määrata õppekavu, millel on üliõpilastel õigus tasuta õppida. Üks võimalus on leppida tegevustoetuse eraldamise lepingus kokku õppekavad, millel on võimalik ilma õppekulusid hüvitamata õppida. Samuti on üks võimalikest lahendustest see, et tasuta õppimise õigus laieneb kõigile neile õppekavadele, kus vähemalt üks õppekeeltest on eesti keel. Kaalumist väärib ka võimalus korraldada ühele õppekavale mitu eri konkurssi sõltuvalt sellest, milline on konkreetsete üliõpilaste puhul peamine keel, milles õpitakse.

80. ENTA: soovitame kaaluda seadusemuudatust, mis võimaldaks välismaalt Eestisse õppima tulnud üliõpilastele õppimist õppekulusid hüvitamata juhul, kui nende õppeedukus on väga

23

hea ning nad läbivad õpingute kõrvalt ka eesti keele kursused, saavutades teatava taseme. See aitaks meie arvates tõsta Eestisse õppima tulevate üliõpilaste kvaliteeti ning motiveeriks kõrgelt haritud välismaiseid spetsialiste Eestisse elama asuda.

81. SiM: on võimalik, et kõrgkooli vastutuse regulatsiooni kehtestamine toob kindlatel juhtudel või mõne kõrgkooli puhul kaasa välisüliõpilaste arvu vähenemise, kuid see ei lahenda iseenesest eestikeelse õppe võimaluste vähenemise probleemi ning välisüliõpilaste arvu vähendamine ei tohiks olla eesmärgiks omaette. Selline vastutuse kehtestamine oleks üks meede, et vältida praeguse õpirände regulatsiooni võimalikku kuritarvitamist. Juhul kui on kõrgkoole, kes loobuksid peale sellise regulatsiooni kehtestamist ingliskeelsetest õppekavadest või siis tooks regulatsiooni kehtestamine endaga kaasa välisüliõpilaste arvu vähenemise, ei tähenda see, et eestikeelse õppe võimalused seeläbi suureneksid või õppureid eestikeelsetele õppekavadele oleks rohkem.

Samas võib kehtiva välismaalaste seaduse (VMS) kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keelduda õppimiseks antava elamisloa andmisest, kui kõrgkool ei ole usaldusväärne. See tähendab muuhulgas seda, et juhul kui PPA on leidnud, et kõrgkool ei ole veendunud välisüliõpilase piisavas keeleoskuses, siis võib elamisloa andmisest keelduda. Elamisloa andmise tingimustele peab vastama elamisloa kehtivusaja jooksul, st kui välisüliõpilase õppekeele oskus ei ole piisav, on VMS-s sätestatud võimalus elamisluba kehtetuks tunnistada. Lisaks on õppeasutustele VMS-s sätestatud teavitamiskohustus, mille täitmata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv ning ka õppeasutuse kui kutsuja kohustused.

HTMi seisukoht õppekeele regulatsiooni kohta Õppekeele probleem on mitmetahuline ja lahendused jäävad pigem seaduse regulatsioonidest välja. Kuigi positiivsena on suurenenud ingliskeelse õppe võimalused, on murettekitav, et eestikeelsete õppekavade osakaal kõrgharidustaseme õppes on märkimisväärselt vähenenud. Eesti keele, sh teaduskeele jätkusuutlikkuse tagamine on Eesti kõrgkoolide oluline ülesanne ja oli ka üks nö tasuta kõrghariduse reformi ja sellega kaasnenud suurema riigi finantseeringu selge eesmärk. Uues eesti keele strateegias on seatud eesmärgiks, et kõrgharidustaseme esimese ja teise astme õppekavadel peab kõrgkool vähemalt oma vastutusvaldkondades igas õpperühmas eestikeelse õppe võimaluse looma. Sellele eesmärgile on kavas ka tegevustoetuse lepingus viidata.

Kuigi ingliskeelsed õppekavad toetavad positiivsena nii üliõpilaste kui ka õppejõudude mobiilsust, on nende õppekavade arvu kasv suurendanud riski, et õppejõudude keeleoskus ei ole tegelikult ingliskeelsel õppekaval õpetamiseks piisav. Kuivõrd tegemist on eelkõige õppe kvaliteedi küsimusega, peaks ka selle riski maandamise mehhanismid tulema eelkõige kõrgkooli seest. Kõrgkooli ülesanne on tagada õppe kvaliteet, täita õppejõudude ametikohad ülesannete täitmiseks sobivate isikutega ja neid perioodiliselt atesteerida. Üliõpilastel on võimalik anda tagasisidet, kui õppejõu keeleoskus ei ole piisav.

Üliõpilaste pöördumistest on näha, et ka eestikeelsetel õppekavadel ingliskeelse õppe maht järjest suureneb. Kõrgharidustasemel on vältimatu, et kasutatakse võõrkeelseid artikleid ja materjale ning oodatakse välisõppejõudude osalemist õppetöös ehk üliõpilane peab ka eestikeelsel õppekaval õppides suutma võõrkeelset kirjandust lugeda ja mõista. Samas on keeleseadus seadnud selge nõude, et eesti keeles omandatuks saab lugeda sellist (kõrg)haridust, mille omandamiseks on vähemalt 60% õppetööst toimunud eesti keeles. Esmalt tuleb leida ühtne arusaam, millisel juhul on täidetud nõue, et õppetöö on toimunud vähemalt 60% eesti keeles, kas tunnusteks on kontaktõppe või ainepunktide maht, lõputöö

24

tegemise või kaitsmise keel vms.  Seejärel saab kaaluda, milliseid tingimusi kõrgharidusstandardis õppekeele kohta sätestada. Üks lahendus on ka selline, kus on märgitud peamine õppekeel ja teine õppekeel. Peamine õppekeel on siis ka aluseks hindamisel, kas sellel õppekaval õppijal on õigus õppida õppekulusid hüvitamata või mitte. Lihtsalt mitme õppekeele märkimise võimaldamine ei ole hea lahendus ei keeleseaduse ega tasuta õppimise õiguse piiritlemise kontekstis. Kuivõrd vajadus on piiritleda eelkõige eestikeelsed õppekavad, on veel üks võimalus seada selged nõuded üksnes eestikeelsetele õppekavadele, mis on nii õppekulude hüvitamise kui ka keeleseaduse kontekstis olulised.

Üliõpilaste keeleoskuse kontrollimisel kõrgkoolides on siiani olnud täheldatav ebaühtlus. On kõrgkoole, kes on igati põhjendatult nõudlikud vastuvõtuprotseduuris keeleoskust hinnates, samas on ka kõrgkoole, kes seda teemat kuigi oluliseks ei pea. Kolmandate riikide kodanikke puudutavalt on võimalik senisest selgemalt välismaalase piisava õppekeeleoskuse tõendamise korda reguleerivas määruses sätestada kõrgharidustasemel õppimise alustamiseks vajaliku keeleoskuse nõuded. Toetame, et lisaks sellele lepivad kõrgkoolid ühiselt kokku, millised on põhimõtted kõrgharidustasemele kandideerijate ja seal õppijate keeleoskuse hindamisel.

2.3. Õppimine akadeemilise puhkuse ajal

KokkuvõteEnamus ettepanekute tegijatest toetas mingil kujul akadeemilise puhkuse regulatsiooni muutmist. Ühel juhul toetati ka senise süsteemi säilimist ka VTKs toodud põhjusel, et akadeemilise puhkuse eesmärk ei ole õppevõlgnevuste likvideerimise võimaldamine (Tartu Tervishoiu Kõrgkool). Erinevaid ettepanekuid tehti selles osas, millist laadi õppetegevuses osalemine võiks olla

akadeemilise puhkuse ajal lubatud. Ettepanekutes olid õppevõlgnevuste likvideerimine (EKA, RKRN, Tartu Kõrgem Kunstikool, MKM), õppimine (EKKA), õppekava täitmine (EMÜ, TLÜ, ETA) ehk ainete sooritamine (EÜL).

Samal ajal kui ainete sooritamise lubamist toetati ka regulatsiooni, mille kohaselt õppimise õigus akadeemilise puhkuse ajal säilib, aga õppeainete sooritamine, sh eksamite tegemine ja lõputöö kaitsmine akadeemilise puhkuse ajal lubatud ei ole (EÜL).

Oli toetust igasugustest piirangutest loobumisele akadeemilise puhkuse ajal õppimisel ja õppekava täitmisel ja jätta täielikult üliõpilase otsustada, mis ulatuses ta akadeemilise puhkuse ajal õppida ja õppekava täita soovib (EMÜ, RKRN, EÜL).

Enam toetati akadeemilisel ajal õppekava täitmise õiguse üle otsustamise andmist praegusest seaduse tasandist kõrgkooli otsustamise tasandile (TLÜ, TÜ). Leiti, et õppekava täitmine akadeemilise puhkuse ajal võiks olla tasuline, kui kõrgkool seda vajalikuks peab (EKKA) või kui üliõpilane on akadeemilisele puhkusele siirdumisele eelnevalt õppekulusid hüvitanud (Mainor).

Tehti ka ettepanek edasi uurida akadeemilise puhkuse võtmise ja katkestamise seoseid (ENTA). TÜ on viidanud enda analüüsile, milles jõuti järeldusele, et akadeemilisel puhkusel õppekava täitmise mittelubamine ei paranda üliõpilaste edasijõudmist (VTKs oli viidatud analüüsile, mille järelduse kohaselt akadeemilisele puhkuse võtjad katkestasid õpingud sagedamini).

82. EKA: pooldame jätkuvalt üliõpilase võimalust akadeemilise puhkuse ajal õppevõlgnevusi likvideerida.

83. MKM: toetab ettepanekut võimaldada akadeemilise puhkuse aastal võlgnevuste likvideerimise taas lubamine, et soodustada ka tööl käivatel inimestel kõrgkooli kiiremini

25

lõpetada ja vähendada nende õpingute katkemist. Ülikooliõpingute ajal mittetöötamise soodustamine tänapäeva maailma ning ühiskonna ja ettevõtjate ootustega ning tegelikkusega ei ühti. Samas, vastupidiselt, ülikooli ajal tööleminek suunab ka õpinguid tööandjate ootustele vastavas suunas, ja vähendab kõrgharidusega tööturule siirdujate raskusi esimese töökoha leidmisel.

84. EKKA: õppimine akadeemilise puhkuse ajal peaks olema võimalik, ja seda vähemalt kahel põhjusel. Esiteks on õppimine Eesti elukestva õppe strateegia visioonist lähtuvalt „eluviis“ ning peaks olema võimaldatud, mitte takistatud; õppimise piiramine akadeemilise puhkuse ajal on vastuolus õppijakeskse lähenemisviisiga, mis on strateegia lähtealus. Seejuures peab õppija saama õppeprotsessis ka arengut toetavat tagasisidet, seega on hindamine osa õppeprotsessist ning sellest lahutamatu (st õppimise võimaldamine, kuid õpiväljundite hindamise välistamine on kontseptuaalselt väär). Teiseks – kui üliõpilasel on võimalik akadeemilise puhkuse ajal osakoormusega õppida, suureneb võimalus, et ta ka tõesti naaseb õpingute juurde ning viib need edukalt lõpule.

VTK toob ohuna välja selle, et üliõpilased võivad hakata akadeemilist puhkust oma õpingute pikendamise eesmärgil ära kasutama. Selle vältimiseks teeme ettepaneku, et õppimine (ja eksamite sooritamine) akadeemilise puhkuse ajal on õppijale tasuline (va muidugi seaduses sätestatud erandid), kui kõrgkool seda vajalikuks peab. Selline lähenemine seab õpingutele pühendunud, kuid siiski täiskoormusest osakoormusesse langenud üliõpilased ja akadeemilise puhkuse kasuks otsustanud üliõpilased võrdsesse seisu.

85. EMÜ: anda üliõpilasele võimalus täita akadeemilisel puhkusel viibides õppekava.

86. ENTA: soovitame läbi viia uuringu kõrgkoolide seas, et leida vastused järgmisele küsimustele: (1) Kas akadeemilise puhkuse ajal õpivõlgnevuste likvideerimise võimalus vähendaks õpingute katkestamist? (2) Kui suur osakaal on katkestajate hulgas neil, kes teevad seda haiguste põhjusel? (3) Kui suur osakaal on neid, kes võtavad akadeemilise puhkuse, sest töötavad õpingutega paralleelselt? (4) Kuidas need viimased kaks näitajat muutuvad (1) punkti kontekstis.

87. ETA: nõus, et üldjuhul ning eriti bakalaureuse ja magistri tasemel tähendaks õppekava täitmise võimalus akadeemilisel puhkusel olles ebaõiglust nende üliõpilaste suhtes, kes pidevalt õppetöös osalevad (lk 23). Peame aga mõistlikuks rakendada erinevat lähenemist doktoriõppe puhul. Doktoriõpe on üldjuhul seotud tegeliku teadustööga, mille puhul osa tulemusi ja/või nendeni jõudmise aeg ei ole täpselt prognoositavad. Esineb juhtumeid, kus algselt planeeritud temaatika osutub tupikteeks. Õpingute katkestamine ei ole sellistel juhtudel hea lahendus. Pigem oleks õige motiveerida doktoranti jätkama mõne teise teemaga. Sellisel juhul on akadeemiline puhkus koos õigusega sooritada õppekavas ette nähtud eksameid ja arvestusi üks mõistlikke võimalusi doktoranti selleks kaudselt motiveerida. Tuleb ette ka juhtumeid, mil doktorant soovib oma lahendusi enne kaitsmist praktikas katsetada ning selleks mõneks ajaks erasektorisse siirduda. Ka õppevõlgnevuse mõistet käsitletakse doktoriõppes tihti mõneti erinevalt; sageli doktorandi individuaalse tööplaani tasemel.

Teadlaskarjääri mudeli kontseptsiooni väljatöötamise raames on teaduste akadeemia ette seatud ülesanne formuleerida võimalused ajutiseks väljumiseks teadusmaastikult. Selliseid võimalusi peaks ideaaljuhul eksisteerima kõigil teadlaskarjääri astmetel doktoriõppest alates. Mitmed doktoriõppes läbitavad ained on ette nähtud üldiste ja ülekantavate teadmiste ning oskuste omandamiseks. Suur osa sellistest oskustest realiseeritakse praktikas ajutiste

26

väljumiste ajal, mistõttu on loogiline, et ka vastavate eksamite sooritamise võimalus jäetaks taoliste väljumiste puhuks alles.

88. EÜL: soovib taastada varem kehtinud akadeemilise puhkuse ajal ainete sooritamise võimaluse. EÜL leiab, et praegune süsteem on üliõpilasi diskrimineeriv ning kõigil üliõpilastel peavad olema võrdsed võimalused akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osalemiseks ning piiratud mahus õppeainete sooritamiseks. Seejuures ei ole oluline, mis põhjusel üliõpilane akadeemilisele puhkusele läheb. Akadeemilise puhkuse ajal peab olema võimalik sooritada õppeaineid vähemalt 50 protsendi ulatuses semestri või õppeaasta õppeainete nominaalmahust. Akadeemilisel puhkusel õpingute eest tasumine sõltub sellest, kas üliõpilane maksab õppemaksu või mitte. Seejuures tuleb vältida täiendavaid lisatasusid.

Palume selgitada, millised on paindlikud võimalused, mis lasevad üliõpilasel keerulisel ajaperioodil toimida nii, et üliõpilane ei pea hakkama õppemaksu maksma? Uue KHS kujundamisel peaks läbivalt fookuses olema ka elukestev õpe. Paratamatult tuleb tingimuste kujundamisel mõelda ka õppekorralduse loomisele, mis sobib ka töötavale pereinimesele, kes soovib õppida. Suure intensiivsusaste ei võta arvesse 30+ sihtgruppi, kuna koormus ja tempo on seatud 18+ aastaste järgi. Kuigi on loodud õppetoetuste ja stipendiumite süsteem, siis ei ole tagatud toetused ja stipendiumid piisavad, et loobuda töötamisest ja keskenduda vaid õpingutele. Läbi madalate toetuste peegeldub ikkagi riigi ootus, et inimene teeks korraga kahte asja. Ent samal ajal ootab, et õpingutele keskendutaks rohkem ilma, et midagi töötasuga samaväärset vastu antakse. Kui ei anta tasu, siis tuleks anda paindlikum aeg õppe läbimiseks tasuta.

Praegune akadeemilise puhkuse süsteem ei võimalda akadeemilisel puhkusel viibides täita õppekava, välja arvatud juhul, kui ta on: 1) keskmise, raske või sügava puudega isik või 2) alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või 3) akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Lisaks võiks antud loetelusse lisada kroonilise haigusega isikud.

Üks sagedasemaid põhjuseid akadeemilise puhkuse taotlemiseks on aga hoopis muud põhjused. Näiteks võetakse akadeemiline puhkus sageli selleks, et vältida majanduslikust olukorrast tulenevat väljalangemist. Kui üliõpilasel puudub võimekus elamiskulude ja/või õppemaksu eest tasumiseks, on töötamise eesmärgil võetud akadeemiline puhkus üks väheseid lahendusi olukorra parandamiseks. Muudel põhjustel akadeemilise puhkuse võtmine aga ei võimalda üliõpilastele õppetöös osaleda. Akadeemilise puhkuse ajal samaaegselt õppeainete sooritamise õigus aitaks aga vähendada motivatsiooni langust ning väljalangemise ohtu.

Pooldame Austria näite rakendamist ka Eestis: “Õppimise õigus akadeemilise puhkuse ajal säilib, aga õppeainete sooritamine, sh eksamite tegemine ja lõputöö kaitsmine akadeemilise puhkuse ajal lubatud ei ole.”

89. RKRN: toetame regulatsiooni, kus võimaldatakse õppevõlgnevuste likvideerimist akadeemilise puhkuse ajal. Kui üliõpilane läheb akadeemilisele puhkusele olukorras, kus tal on tekkinud õppevõlgnevused, on ta puhkuselt naastes täpselt sama kehvas olukorras, kus ta puhkusele minnes oli. Seetõttu leiame, et on mõistlik lubada võlgnevuste likvideerimist akadeemilise puhkuse ajal, ilma et samaaegselt tekiks kohustust uusi õppeaineid läbida.

27

90. Mainor: toetame akadeemilise puhkuse regulatsiooni paindlikumaks muutmist või siinkohal koolile suurema tegevusvabaduse jätmist, sest õppija puhul, kes õpib oma raha eest, ei ole põhjendatud see, et riigi raha ei kasutata otstarbekalt ning seega ei ole võimalik näiteks akadeemilise puhkuse ajal järeleksameid sooritada.

91. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: akadeemiline puhkus pole mõeldud õpingute võlgnemiste likvideerimiseks. Toetatakse praegust akadeemilisel puhkusel olemise korda.

92. Tartu Kõrgem Kunstikool: väljalangevuse vähendamiseks võiks lubada akadeemilise puhkuse ajal likvideerida õppevõlgnevusi, koolile peaks jääma paindlikkus otsustada juhtumipõhiselt. Tihti on akadeemilise puhkuse võtmise põhjused lisaks eraelulistele seotud õppetöös edasi jõudmisega. Võimaluse taastamine õppevõlgnevuste likvideerimiseks akadeemilise puhkuse ajal aitaks tõsta nominaalajaga lõpetajate arvu ja vähendada väljalangevust.

93. TLÜ: üliõpilastele on õpingute ja töö ühildamine jätkuvalt probleeme tekitav ning sellest lähtuvalt toetame üliõpilase õigust täita õppekava akadeemilise puhkuse ajal. Sellekohased täiendavad tingimused võiksid jääda ülikooli määrata.

94. TÜ: seadusest tulenev keeld akadeemilisel puhkusel õppekava täita on ilmne ülereguleerimine, eriti arvestades, et vastavalt praegu kehtivale ülikooliseadusele on akadeemilise puhkuse kasutamise kord üldiselt ülikoolide enda otsustada ning uue kõrgharidusseadustiku koostamisel ei ole kavas seda põhimõtet muuta.

Põhjused, miks üliõpilased akadeemilist puhkust kasutavad (nt majanduslikud põhjused, erialaline enesetäiendamine, osalemine tudengi- ja vabatahtlike organisatsioonide tegevuses), on väga mitmekesised ning mitmetel juhtudel võimaldaksid üliõpilastel puhkuse ajal õppetöös osaleda küll mitte täiskoormusega, aga osakoormusega siiski. Paindlikumate võimaluste pakkumine õpinguteks parandaks üliõpilaste akadeemilist edasijõudmist.

Käesoleval aastal korraldas Tartu Ülikool auditi tudengite väljalangevust vähendavate meetmete rakendamisest sotsiaalteaduste valdkonnas ning ka selle auditi üks järeldustest on, et akadeemilise puhkuse ajal õppekava täitmise võimaluste piiramine ei soodusta üliõpilaste edasijõudmist. Märkimist väärib ka paralleel vanemapuhkusega – nii, nagu vanemapuhkuse ajal on lubatud isegi puhkusehüvitist täiel määral säilitades vähesel määral töötamine, peaks olema lubatud ka akadeemilise puhkuse ajal õppimine eesmärgiga toetada õpingute ning isikliku- ja pereelu sidumist. Keeld akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osaleda põhjustab probleeme ka igapäevaste õppeprotsessi kajastavate toimingute tegemisel.

Ülikoolil peab olema võimalus kanda üliõpilase õpitulemused infosüsteemi siis, kui need laekuvad (välismaal tehtud õppetöö andmed laekuvad tihti olulise hilinemisega), mitte oodata andmete sisestamisega üliõpilase akadeemilise puhkuse lõpuni. Keeld akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osaleda tuleb seadusest välja võtta, jättes selle küsimuse ülikoolide enda otsustada.

HTMi seisukoht akadeemilise puhkuse ajal õppimise kohtaKõrgkoolid on toetanud VTK tagasisides akadeemilise puhkuse ajal võlgnevuste likvideerimist. Praktikas on ainete sooritamist toetatud kuni selleni välja, et akadeemilisel puhkusel sooritatud ained kantakse õppeinfosüsteemi siis, kui akadeemilise puhkuse lõppemisel uuesti aktiivselt õppima asutakse. Viidatud on, et akadeemilisele puhkusele

28

siirdutakse seetõttu, et on tekkinud võlgnevused ja ei soovita õppekulusid hüvitama asuda, samuti sellele, et ajutiselt on soov õppekava täita väiksemas mahus.

Eelkõige vajab vastamist küsimus, miks üliõpilased peavad võtma akadeemilise puhkuse, et aineid sooritada või ajutiselt õppekoormust vähendada. Kuna peaaegu kõik kõrgkoolid akadeemilise puhkusel ajal ainete sooritamist toetavad, tekib küsimus, miks ei tulda üliõpilasele vastu, kui üksikud võlgnevused on tekkinud või ajutine vajadus õppekoormust vähendada ja ei võimaldata neid aineid teha ilma õppekulude hüvitamise nõuet esitamata.

Akadeemilise puhkuse ajaks nominaalkestuse arvestus peatub. Kui ettepanekute tegelik eesmärk on nominaalkestusega seonduv, sh selles osas, kuidas nominaalkestusega lõpetajaid tulemusrahastamisel arvesse võetakse, tuleks arutada, kas on vajadus nominaalkestuse arvestust muuta või võimaldada kõrgkoolil põhjendatud juhtudel üliõpilasele enam vastu tulla. Üliõpilased võtavad akadeemilist puhkust erinevatel põhjustel, aga õppetöös osalemine ei peaks olema üks nendest.

Uuring, millele VTKs on viidatud, kinnitas, et akadeemilise puhkuse järgselt on märksa keerulisem uuesti õppetööga alustada ja katkestamise risk on suurem. Seega peaks olema eesmärk vältida, et edasijõudmatuse tõttu üldse akadeemilisele puhkusele minnakse. Nendel juhtudel, kui üliõpilasel on tõesti ajutiselt raske õppekava piisavas mahus täita, on kõrgkoolil piisavalt võimalusi, nii nõustamise kui ka õppekulude hüvitamise nõudest loobumisega üliõpilast aktiivses kontaktis õppetööga hoida. Akadeemilise puhkuse ajal ainete sooritamise piiramine ei pruugi tõesti edasijõudmist soodustada, küll aga suurendab katkestamise võimalust akadeemilisele puhkusele siirdumine.

EUROSTUDENT VI andmete järgi võtavad suurema tõenäosusega akadeemilist puhkust osakoormusega õppijad ning magistriõppe üliõpilased. Enam levinud akadeemilise puhkuse põhjuseks on üliõpilased märkinud valikutest „muu“ (mis ei tähenda ei majanduslikku raskust, töötamise või tervisega seotud põhjusi). Kuna valikus puudus vastuse variant „õppepuhkus võeti õppimisega seotud põhjusel“ (nt võimalikud õppevõlgnevused, katkestamise oht), võib eeldada, et õppimisega seotud põhjustel puhkajad valisid selle variandi. Motivatsioonipuudus on aga üheks kõige olulisemaks puhkuse võtmise põhjuseks bakalaureuseõppes ja integreeritud õppes. Tööga seotud põhjustel on rohkem akadeemilist puhkust võetud bakalaureuse- ja magistriõppes.

2.4. VÕTAga saadud ainepunktide arvestamine õppekulude hüvitamisel

KokkuvõteValdavalt toetati VÕTAga saadud ainepunktide arvestamist nö tasuta õppimise õiguse säilitamiseks (EKKA, ENTA, EÜL, Tartu Kõrgem Kunstikool, MKM). Ühel juhul toetati ka praeguse VÕTA regulatsiooni säilimist ehk regulatsiooni, mis VÕTA rakendamisel tasuta õppimise võimalust ei garanteeri (Tartu Tervishoiu Kõrgkool).

95. MKM: praeguse seaduse järgi ei arvestata VÕTA-ga saadud ainepunkte õppekulude hüvitamisel ja seda ei plaanita muuta. MKMi ettepanek on, et muutmine tuleb ette võtta, kuna alternatiivsete ainete läbimine nende asemel võib olla keeruline ja seetõttu võib õppekava nominaalajaga läbiv üliõpilane jääda õppekulude hüvitamisest põhjendamatult ilma. Samuti ei toeta VÕTA erisuse praegusel kujul rakendamine praktiliste kogemuste arvestamist, mistõttu tuleb seda muuta.

29

96. EKKA: ei ole asjakohane teha erisusi ainepunktide arvestamisel õppekava täitmisena lähtuvalt nende omandamise viisist või ajast. VÕTA kaudu arvestatud ainepunktid on samaväärsed ülikoolis läbitud ainepunktidega, kuivõrd mõlemad sisaldavad üliõpilase tööd ning kirjeldavad saavutatud õpiväljundeid. Seega tuleb neid arvesse võtta nii täiskoormuse arvestamisel kui õppetoetuste ja stipendiumide määramisel.

Lk 26 punkt 2.4.4 on väide, et kui osa õppekavast arvestatakse täidetuks VÕTA alusel, on üliõpilasel võimalik läbida õppekava lühema aja jooksul. See väide ei pea tegelikkuses paika, sest igal õppekaval on nominaaljaotus ehk õppeainete loogiline järgnevus semestrite kaupa, mille aluseks on eeldusained. Sageli ei ole üliõpilasel võimalik õppida (vastavalt õppekavale) 30 AP mahus aineid lisaks nendele, mis on VÕTA alusel üle kantud, ning tekib oht, et üliõpilane ei täida täiskoormusega õppimise nõuet, kuigi (erinevas vormis) läbitud õpingute mahu põhjal otsustades ta seda isegi ületab.

97. ENTA: selgelt selle poolt, et VÕTA rakendamisel saadud punkte peaks õppekoormuse arvutamisel arvesse võtma ning et üliõpilane, kes täidab täiskoormusel õppimise nõude VÕTA punktide abil peaks saama õppida õppekulusid hüvitamata. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus selle asemel, et üliõpilane saaks pühenduda õppetööle, tuleb tal tasuta õppimise jätkamiseks hoopis juba varasemalt omandatud teadmisi (VÕTA alla kuuluvate kursuste näol) uuesti korrata, mis oleks nii üliõpilase kui ülikoolide ressursside ebamõistlik kasutus.

98. EÜL: varasema õppe- ja töökogemuse arvestamisel ei peaks olema mahulist piirangut, hindamisprotsess peab olema läbipaistev, terviklik ja juhtumipõhine. Õppekoormuse ja seeläbi õppekulude arvestamisel loetakse VÕTA-ga ülekantud ainepunkte üliõpilase õppekoormuse hulka. Praegusel hetkel ei arvestata kõigis kõrgkoolides VÕTA-ga ületoodud ainepunkte kumulatiivselt õppekoormuse arvestamisel semestri ja aasta lõikes. Antud asjaolu ei võimalda VÕTA süsteemil täita oma peamist ülesannet, milleks on varasema õppe- ja töökogemusega arvestamine. EÜL-i arvates tuleb VÕTA-ga ületoodud ainepunkte arvestada kumulatiivselt nii õppetoetuste andmisel kui ka õppekoormuste arvestamisel semestri ja aasta lõikes.

Kuidas on inimene vähem aktiivne, kui ta on varem omandanud teatud teadmised, mida saab VÕTA-ga üle kanda. Miks sel juhul VÕTA nö ei loe? Miks selline erand on tehtud? Kuidas on VÕTA kasutamine mitteaktiivne õpingutele pühendumine? Miks ei ole samaväärne see, kui kasutada VÕTA-t ja puudujäävad punktid õppeainete läbimise teel ära täita? Kuigi kõrgkoolide autonoomia on tervitatav, siis VÕTA süsteemi ühtsus kõrgkoolide vahel on oluline. VÕTA süsteemi ühtsus muudab liikumise kõrgkoolide vahel ka sujuvamaks.

99. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: toetatakse praeguse VÕTA regulatsiooni mitte muutmist.

100. Tartu Kõrgem Kunstikool: pooldame paindlikkust, üliõpilast ei tohiks VÕTA võimaluse kasutamise eest nö karistada.

HTMi seisukoht VÕTAga saadud ainepunktide arvestamise kohta õppekulude hüvitamisel VÕTA rakendamine ei mõjuta täis- või osakoormusega õppimist, sest õppekoormuse määramisel VÕTAga saadud ainepunkte arvestatakse. Regulatsioon mõjutab seda, millises ulatuses on üliõpilasel VÕTAt rakendades riigi tagatud tasuta õppimise võimalus. Senine regulatsioon on võimaldanud kõrgkoolidel ise otsustada, kas juhul, kui osa semestri ainepunktidest on saadud VÕTAga, tuleb üliõpilasel asuda õppekulusid hüvitama või mitte.

30

Enamus kõrgkoole on otsustanud, et üliõpilasele võimaldatakse paindlikkust ja õppekulude hüvitamist ei nõuta.

HTM toetab regulatsiooni, mis seaduse tasandil garanteerib tasuta õppe võimaluse nendele üliõpilastele, kes on terve semestri mahus aktiivselt õppetöös osalenud. Selline regulatsioon jätab kõrgkoolile võimaluse piirdudagi tasuta õppimise võimaldamisel üliõpilastega, kes on kogu semestri õppemahu ulatuses aktiivselt õppetöös osalenud. Ei saa nõus olla sellega, et õpingute lõpetamiseni kiiremini jõudmise soodustamine või kõrgkooli nõudlikkus õpingutele pühendumisel on midagi erakordset või ebaõiglast. Seetõttu tuleb toetada ka kõrgkooli, kes on loonud võimalused, et õppekava on VÕTAt rakendades võimalik nominaalkestusest kiiremas tempos täita ja loeb seetõttu VÕTAga arvestatud ainepunktid küll õppekava täitmise osaks, aga mitte konkreetse semestri aktiivseks soorituseks. HTM ei toeta regulatsiooni muutmist selliselt, et VÕTA kasutamisega mistahes mahus õppekava täitnud üliõpilasele garanteeritakse seaduse tasandil tasuta õppimise võimalus.

VÕTAt puudutav paindlikkus õppekulude hüvitamise nõude esitamisel jääb kõrgkoolidele alles. Praktika näitab, et kõrgkoolid ei ole õppekulude hüvitamist nõudnud juhul, kui vajalikus mahus õppekava täitmine ei ole võimalik kõrgkoolist tulenevatel põhjustel. Samuti on kõrgkoolil võimalus loobuda õppekulude hüvitamise nõudest, kui üliõpilasel on ajutised raskused, mille tõttu tema edasijõudmine ei kulge planeeritult.

2.5. Mõisted

Kokkuvõte Praktika mõiste osas oli nii ettepanek säilitada senine regulatsioon, mis eeldab praktikat

töökeskkonnas (ENTA) kui ka ettepanek loobuda nõudest, et praktika peaks toimuma töökeskkonnas (Tartu Tervishoiu Kõrgkool).

Akadeemilise tunni osas tehti nii ettepanek jääda senise 60minutilise ajaühiku juurde (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) kui ka minna üle 45minutilisele akadeemilisele tunnile (TÜ).

Toetati õppeaasta jagunemist 10 õppekuuks ja 8nädalaseks puhkuseks (Tartu Tervishoiu Kõrgkool).

Õppvormide reguleerimise osas toetati nii reguleerimise jätmist kõrgkooli tasandile (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) kui ka reguleerimist seaduse tasandil (TÜ).

Toetati õppekava nominaalkestuse ja üliõpilase õppeaja selget eristamist seaduses (TÜ).

101. TLÜ: toetame ja peame oluliseks defineeritud ja süsteemset mõistete kasutamist (VTK 2.5), et tagada üliõpilaste võrdne kohtlemine ja selge õigusruum.

Praktika

102. ENTA: see, et praktikakohtade leidmine valmistab kõrgkoolidele raskusi, ei tohiks olla põhjus mõiste ümber defineerimiseks. Vastupidi - toetame igati tööturu osapoolte suuremat kaasamist õppekavade loomise protsessi (vt. punkt 2.1). Õpinguteaegne kontakt võimalike tulevaste tööandjatega aitab ennast tööjõuturul rakendada ja meie kogemuse põhjal suurendab ka üliõpilaste õpingutealast motivatsiooni, näidates, kuidas õpinguid reaalses elus rakendada saab. Küll aga võib mõnel juhul olla võimalik õppetöö seisukohalt relevantse praktika läbimine ülikooli juures (nt oma kõrgkooli teises üksuses või teises kõrgkoolis). EMÜ näitel võiksid sellisteks võimalusteks olla näiteks laboripraktika ülikooli laboris, loomaarsti praktika EMÜ loomakliinikus ja loomakasvatuspraktika EMÜ katsefarmis.

31

Võiks kaaluda võimalust anda õppuritele õigus nõuda kõrgkoolilt (õppekava osana ette nähtud) praktikat töökeskkonnas ehk väljaspool õppeasutust. Sellisel juhul säiliks kõrgkoolidel motivatsioon õppuritele praktikakohtade leidmiseks, samas ei välistaks selline lahendus võimalust, et õppurile, kes soovib praktikat läbida ülikooli sees (väljaspool õppekeskkonda), selline võimalus alles jääks.

103. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: toetatakse ettepanekut loobuda praktika mõiste juures nõudest siduda see töökeskkonnaga ehk väljaspool õppeasutuse loodud õpikeskkonda. Arutelu käigus on ka vastuväiteid (näiteks, kas on vaja määrata, millises mahus õppepraktika peaks olema simuleeritud, millises mahus kliinilises keskkonnas). Leitakse, et kuna see puudutab ainult tervishoiu õppekavasid, siis seaduse tasandil nii detailselt ei oleks nagunii mõistlik reguleerida.

Akadeemiline tund

104. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: toetatakse praegust seisu, kus on küll kasutusel akadeemilise tunni mõiste (45 minutit), kuid dokumentatsioonis peetakse arvestust astronoomilistes tundides (60 minutit).

105. TÜ: ettepanek võtta kõrgharidusseadustikus kasutusele akadeemilise tunni mõiste. Olukord, kus tasemeõppes ning täiskasvanute koolituse seaduse alusel korraldatavas täiendusõppes mõõdetakse õppetööd erinevates ajaühikutes, ei saa jätkuda. Praegune segadus õppetöö ajalisel mõõtmisel on takistuseks elukestva õppe põhimõtete rakendamisel, varasemate õpingute tunnustamisel ja muudes õppe praktilise korraldamise küsimustes.

Õppeaasta

106. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: toetatakse õppeaasta (10 kuud) ja puhkuse (8 nädalat) pikkust, nõustutakse, et on vajalik teatud paindlikkus õppeaasta alguse ja lõpukuupäeva osas (näiteks õppetoetuste kontekstis).

Õppevormid

107. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: toetatakse, et õppevormid ei ole seaduses jäigalt reguleeritud ja õppeasutused lepivad õppevormide kasutamises ja nende sisus ise kokku.

108. TÜ: eri õppevormid (avatud õpe, päevane õpe, kaugõpe, tsükliõpe jms) ja nende tähendus tuleb seaduse tasemel selgelt määratleda. Muu hulgas peab ülikoolil olema võimalik ise otsustada, millistel õppekavadel korraldada täis- või osakoormusega õpet ilma, et seda tuleks haridus- ja teadusministeeriumile eraldi põhjendada või selles halduslepingus kokku leppida.

Õppekava nominaalkestus

109. TÜ: seadustes tuleks vältida õppekava nominaalkestuse mõiste kasutamist üliõpilase nominaalse õppeaja tähenduses ning need mõisted selgelt eristada (nt praegu kehtiva ÜKS § 13.3 lg 8 järgi pikeneb välismaal õppimise korral õppekava nominaalkestus iga semestri võrra, mille jooksul üliõpilane õppis välisriigi õppeasutuses).

32

HTMi seisukoht mõistete kohtaHTM peab töökeskkonnas toimuva praktika võimaluste tagamist oluliseks eeskätt põhjusel, et sellega tekib üliõpilasel juba õpingute ajal töömaailma ja võimalike tööandjatega kontakt. Praktika mõiste muutmise asemel tuleb läbi rääkida, kuidas senisest tõhusamalt praktikakohtade leidmist toetada. Nii õppeaasta kui ka nominaalkestuse ja õppeaja ettepanekutega jätkame nii, nagu VTKs kirjeldatud. Akadeemilise tunni mõiste kasutuselevõttu ja õppevormide uuesti seaduse tasandil reguleerimist HTM mõistlikuks ei pea.

3. KÕRGKOOLID

3.1. Kõrgkooli asutamine

Kokkuvõte Tehti ettepanek lubada välisriigi õppeasutuste filiaalide tegevust Eestis, kui välisriigi

õppeasutuse kvaliteeti on tema põhiasukoha riigi kvaliteeditagamise süsteemi kohaselt hinnatud (ENIC/NARIC Keskus).

Toetati e-õppe ja e-õppeasutuste selgemat reguleerimist (ENTA). Juhiti tähelepanu, et erakõrgkoolide eripäradega tuleb regulatsiooni loomisel enam

arvestada (Mainor).

110. ENIC/NARIC Keskus: kehtiva õigusakti kohaselt on välisriigi õppeasutuste ja nende filiaalide asutamine Eestis lubatud vaid vastavasisuliste riikidevaheliste kokkulepete alusel (VTK-s kirjeldatud lk 32). Välisriigi õppeasutus teeb Eestis õppe alustamiseks läbi samasugused protseduurid, kui siseriiklik õppeasutus. Õppe õiguse saamisega muutub välisriigi õppeasutus või selle filiaal Eesti kõrgharidussüsteemi osaks ja tal on õigus anda Eesti riiklikke diplomeid. Antud süsteem on vaja kriitiliselt ja kaasaja rahvusvahelist kõrgharidusruumi, sh Euroopa kõrgharidusruumi arenguid arvestades üle vaadata. Kõigepealt on enamikes riikides kõrgkoolid oma tegevuses autonoomsed, ning riik (valitsus) ei saa sõlmida kokkulepet ega ole pädev oma riigis tegutseva kõrgkooli või selle filiaali rajamiseks välisriiki.

Kehtiv õigusakt reguleeriks justkui uue õppeasutuse asutamist välisriigi juriidilise või füüsilise isiku poolt, mitte aga kui välisriigis olemasoleva kõrgkooli või selle filiaali rajamist. Kui ühe riigi territooriumile rajatakse välisriigi õppeasutus või selle filiaal, siis peaks ta ka tegutsema välisriigi õppeasutuse või selle filiaalina ning vastava väliriigi õigusaktide järgi ning ka kvaliteet tagatud selle välisriigi kvaliteeditagamise süsteemi kohaselt. Kui välisriigi õppeasutus või selle filiaal rajatakse samade nõuete ja regulatsiooni kohaselt kui Eesti kõrgkool ning lõpetamisel antakse Eesti riiklikud diplomid, siis ei ole tegemist enam välisriigi kõrgkooliga vaid Eesti kõrgkooliga.

111. ENTA: e-lahendusi pakkuvad kõrgkoolid on hea mõte ja selle teenuse pakkumine võiks ka seaduse tasemel olla reguleeritud.

112. Mainor: palume selgemalt mõtestada lause “institutsionaalse autonoomiaga ei ole hõlmatud rakenduskõrgkoolid” (lk 30) ning palume selgitada selle sisu erarakenduskõrgkooli vaatest.

33

HTMi seisukoht kõrgkooli asutamise regulatsioonide kohtaArvestame regulatsioonis sellega, et nii õppe avamise kui ka läbiviimise nõudeid oleks võimalik kohaldada ka e-õppele.

HTM on jätkuvalt seisukohal, et teiste riikide kõrgkoolide filiaalide avamise võimaluste laiendamine ei ole vajalik ega põhjendatud. See avaks võimaluse praktiliselt kontrollimatuks koolitustegevuseks ning kõige suuremaks kaotajaks kujuneksid üliõpilased. Seniste pöördumiste valguses võib hinnata, et kohati ei ole eesmärk mitte eestimaalastele kõrghariduse pakkumine, vaid äriplaan on üles ehitatud kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele. Sellist kõrghariduse transiitmaa staatust Eesti kindlasti ei soovi. Põhiseaduse kohaselt on kogu Eesti territooriumil toimuv hariduse andmine riigi järelevalve all. Kui soovitakse Eestis õppe pakkumist alustada, tuleb taotleda õppe õigust Eesti regulatsioonide järgi oma kvaliteeti tõendades.

3.2. Kõrgkooli ühinemine, ümberkorraldamine ja (tegevuse) lõpetamine

Kokkuvõte Toetati avalik-õigusliku ülikooli kui juriidilise isiku lõpetamise regulatsiooni muutmist

selliselt, et sellise juriidilise isiku saab lõpetada üksnes Riigikogu, mitte näiteks kaudselt HTM tegevustoetuse mitteeraldamise otsuse tegemise kaudu (EKA, ENTA).

Toetati ka paindlikkuse suurenemist kõrgkoolide ühinemist puudutavas regulatsioonis (EÜL).

113. EKA: palume praegune olukord, kus avalik-õigusliku ülikooli kui juriidilise isiku lõpetamine on sisuliselt võimalik haridus- ja teadusministri otsusega ülikoolile tegevustoetust mitte eraldada, viia vastavusse seaduse mõttega, et selle üle otsustab üksnes Riigikogu.

114. ENTA: ülikooli tegevuse lõpetamise punkt vajab sisulist arutelu. Meie arvates on äärmisel murettekitav VTK-s lk 35 leiduv lõik: “Kehtiva seaduse kohaselt ülikool lõpetatakse, kui /.../ pole võimalik ülikooli finantseerida (ÜKS paragrahv 8, lõige 2). Tegevustoetuse eraldamise otsustab HTM. Seega võib ministeerium mittefinantseerimise otsusega sisuliselt lõpetada avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse, kuigi see pädevus peaks olema üksnes Riigikogul.” Eelpool toodud lõik on eriti mõtlemapanev hiljutiste Ungari ja Kesk-Euroopa Ülikooliga seotud sündmuste taustal. Olukord, kus ministeerium (või minister ainuisikuliselt) saab avalik-õiguslikke kõrgkoole sulgeda, ohustab ülikoolide põhiseaduslikku autonoomiat.

115. EÜL: positiivne, et välja on toodud lähenemine kõrgkoolide ühinemisele vastavalt asutuse spetsiifikale.

116. VTK-s on struktuure tutvustades toodud palju näiteid Tartu Ülikooli või Tehnikaülikooli kohta (põhikirja kinnitamine lk 39), kuid ülejäänud kõrgkoolide kohta on näiteid vajaka. VTK p 3.3.5.1 (lk 41) viitab küll ka „väiksemale kõrgkoolile“.

HTMi seisukohtKavandatavates ülikoolide seadustes reguleeritakse mh ka avalik- õigusliku isiku lõpetamise kord, Arvestame nende eelnõude koostamisel kehtiva seaduse puudustega, sh tuleb selgemalt välja tuua avalik- õigusliku ülikooli lõpetamise kord, nagu ka TsÜS sätestab.

34

Ühinemise regulatsiooni lihtsustamisel liigume edasi VTKs kirjeldatud kujul.

3.3. Kõrgkooli juhtimine

Kokkuvõte TÜ nõukogu ja TTÜ kuratooriumi hinnangul on senine nende ülikoolide kohta käivate

seaduste alusel käivitunud juhtimiskorraldus end õigustanud ning see kogemus väärib kõrgharidus- ja teaduspoliitika kujundamisel arvestamist ja arendamist.

Kolm ülikooli avaldasid toetust väliste liikmete kaasamisele ülikooli juhtimisse ja otsuste tegemisse (EKA, TLÜ, TTÜ).

Toetati ka juhtorganite nimetuste ühtlustamist (EKA, TLÜ, TTÜ, TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium p 38).

TLÜ tegi ettepaneku jätta rektori valimise küsimused ülikooli põhikirja reguleerimisalasse.

Eriarvamused olid selles osas, kas see, keda juhtorganisse nimetatud isik esindab, on piisavalt selge või mitte. TLÜ hinnangul vajab see täpsustamist, nagu ka VTKs oli ette pandud, ETA leidis, et see küsimus juba on piisavalt õigusselge ja täpsustamist ei vaja ning samuti ei ole põhjendatud piirang, mille kohaselt ühe ülikooli liikmed teise ülikooli juhtorganitesse kuuluda ei saa.

EÜL tegi ettepaneku sätestada nõue, et üliõpilased tuleb lisaks akadeemilisele juhtorganile kaasata ka väliseid liikmeid kaasava juhtorgani koosseisu.

117. TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium: TÜ ja TTÜ seaduste alustel käivinud juhtimiskorraldus on end seni õigustanud ja võimaldanud ülikoolidel ja nende juhtorganitel tulemuslikult viia läbi vajalikke reforme kooskõlas riigi strateegiliste eesmärkidega. See kogemus väärib arvestamist ja arendamist Eesti kõrgharidus- ja teaduspoliitika kujundamisel.

118. EKA: toetame välise vaate kaasamist avalik-õiguslike ülikoolide juhtimisse. Samas ei tohiks selline juhtimismudel väiksemate ülikoolide puhul muutuda ebaproportsionaalselt kalliks.

119. EKA: avalik-õiguslike ülikoolide juhtorganite ja akadeemilise personali nimetused on ühtsed ja avalikkusele arusaadavad.

120. TLÜ: toetame nii juhtorganite nimetuste ühtlustamist kui ka põhimõtet, et kõikide ülikoolide juhtimismudelites nähakse ette juhtorgan, mille koosseisu kaasatakse ülikoolivälised liikmed.

121. TTÜ: avalik-õiguslike ülikoolide juhtorganite nimetused ühtlustatakse.

122. RN: avalik-õiguslike ülikoolide juhtorganite nimetused tuleks ühtlustada.

123. TLÜ: teeme ettepaneku jätta rektori valimise küsimused ülikooli põhikirja reguleerimisalasse. VTK kohaselt jätkatakse eelnõu ettevalmistamisel arutelusid selle üle, kas rektori valimist seaduses reguleerida ning kui seda teha, siis millisel viisil. Pooldame rektori valimisel laiemat valimiskogu, sh arvestades, et rektori valiksid peamiselt ülikooli liikmed.

124. TLÜ: peame oluliseks, et välisliikmete määramise alused ja staatus oleks selged ning toetame VTK-s nimetatud kavatsust täpsustada neid küsimusi eelnõu väljatöötamisel (sh keda välisliikmed esindavad, et korraga on võimalik olla ühe juhtorgani liige).

35

125. ETA: nõus dokumendis lk 39 (Avalik-õigusliku ülikooli juhtorganite ülesanded) formuleeritud seisukohaga, et avalik-õigusliku ülikooli “juhtimismudelite kaasajastamisel on otsustavaks küsimuseks juhtorganite pädevuse jaotus”, kuid me ei jaga seisukohta, et eelkõige “sellest lähtuvalt [otsustatakse], kes kogudesse kuuluvad.” Selline positsioon on vastuolus põhiseaduse § 38 sõnastatud ülikoolide autonoomia põhimõttega. Nagu on korrektselt märgitud dokumendis lk 41, et juhtorganitega seonduv on osa ülikoolide institutsionaalsest autonoomiast. On loogiline määratleda juhtorganite koosseis nõnda, et i) ükski huvigrupp eraldi võetuna ei saaks teha strateegilisi otsuseid ning et ii) ei tekiks ohtu ülikoolide autonoomiale.

Avalik-õigusliku ülikooli juhtorganite koosseisu ja nõudeid käsitlev tekst lk 40 ütleb: “Praktikas on olnud ebaselge, keda Eesti Teaduste Akadeemia nimetatud /---/ isikud esindavad – kas ennast eksperdina, oma töökoha organisatsiooni või teda valinud või nimetanud sihtrühma huvisid. Seda on kavas eelnõu ettevalmistamisel täpsustada.” Soovi anda mandaat Eesti Teaduste Akadeemiale ülikooli juhtorganite liikmete nimetamiseks väljendas Tartu Ülikooli tollane nõukogu (praegu senat). Tartu Ülikooli seaduse seletuskirjast tuleneb otseselt, et peeti silmas ennekõige neid Eesti Teaduste Akadeemia liikmeid, kes ei tööta Tartu Ülikoolis; seega isikuid, kes esindavad (tipp)teadlaskonna positsiooni. Tsitaat seaduse seletuskirjast: “Teaduste Akadeemia poolt liikme nimetamine ülikooli nõukogu koosseisu on eelnõusse lisatud ülikooli nõukogu ettepanekul. Teaduste Akadeemia peab omapoolse liikme nimetamisel arvestama, et viimane ei kuuluks Tartu Ülikooli töötajate hulka. Eesti Teaduste Akadeemia seadus siinkohal täiendamist ei vaja, sest juba praegu on Teaduste Akadeemia üks seadusest tulenev ülesanne osaleda oma esindajate kaudu teiste teadus- ja arendusasutuste ning sihtasutuste töös kooskõlas nende tegevust reguleerivate õigusaktidega.” Riigikogu aktsepteeris kõnesoleva ettepaneku just sellises sõnastuses.

Eesti Teaduste Akadeemia eeldab, et tema poolt ülikoolide juhtorganitesse nimetatud isikud, üldjuhul akadeemia liikmed või välisliikmed, lähtuvad oma tegevuses Eesti Teaduste Akadeemia seadusest. See sätestab akadeemia ülesanded järgnevalt:[§ 2 (1)]: Akadeemia /---/ arendab ja esindab Eesti teadust. Akadeemia põhiline missioon on teadlaste ühendusena sõltumatult ja kõrge teadusliku professionaalsusega aidata kaasa Eesti teaduse ning riigi sotsiaalse ja majandusliku arengu küsimuste lahendamisele. Seega esindavad akadeemia poolt ülikoolide juhtorganitesse nimetatud isikud Eesti teaduse kui terviku positsiooni ning otsustuskohtades peavad esimese prioriteedina silmas Eesti teaduse ning riigi kui terviku huve.

Praeguste arengute kontekstis maailma kõrgharidusmaastikul saab järjest selgemaks, et ülikoolidel on tugev surve “brändistuda”. Selles mõttes tugevamaks või konkurentsivõimelisemaks muutumine ei tohi sündida akadeemilise kompetentsi või akadeemiliste väärtuste tagaplaanile jäämise arvelt (mis üldjuhul tähendaks pikas perspektiivis teistele konkurentsieelise andmist). Seetõttu on järjest olulisem, et ülikoolide nõukogudesse kuuluksid tippteadlased väljastpoolt konkreetset ülikooli. Kokkuvõttes, selles aspektis on õigusselgus igati olemas ning muudatused vastavates seadusesätetes ei ole otseselt vajalikud.

Tekst lk 40 ütleb seejärel: “Samuti peab olema üheselt selge, et /---/ ühe ülikooli töötajad teise ülikooli juhtorganitesse kuuluda ei saa.” Selline positsioon i) ei ole kooskõlas õiguskantsleri hinnanguga (õiguskantsleri kiri Eesti Teaduste Akadeemiale 9.12.2016 nr 14-1/161478/1605380), ii) muudab põhjalikult seni kehtiva seaduse mõtet ning iii) piirab

36

ebamõistlikult nende isikute ringi, kelle seast Eesti Teaduste Akadeemial on õigus ülikoolide nõukogude liikmeid nimetada. Paljudes arenenud riikides peetakse heaks tavaks kutsuda, valida või nimetada ülikoolide juhtorganeisse just teiste ülikoolide töötajaid. Nii märgitakse kõnesoleva dokumendi lk 41–42, et vastavate seaduste tasemel Austrias “[ülikoolide nõukogude] välised liikmed on kas teistest ülikoolidest, ärivaldkonnast või laiemalt ühiskonna esindajad”, Norras “[ülikoolide nõukogude] välised liikmed võivad olla ärivaldkonnast või teistest akadeemilistest asutustest” ning Rootsis “välisliikmed on vilistlaste, teiste ülikoolide akadeemiliste töötajate, kunsti- või kultuurivaldkonna, äri ja tööstuse esindajad.” Peame õigeks sätestada ilmutatud kujul põhimõte, et iga avalik-õigusliku ülikooli juhtorganisse peaks kuuluma vähemalt üks mingi teise Eesti ülikooli või teadus- ja arendusasutuse akadeemilise pere liige. Selle kaudu läheneks meie seadusandlus arenenud riikide heale praktikale.

Tsiteeritud probleem on aga märksa sügavam ning tõenäoliselt seotud eeldusega, et Eesti ülikoolid on omavahel konkurendid. Selline eeldus võib olla õigustatud ühiskonna ja ülikoolide mingil arenguastmel, ent selle põlistamine seaduse tasemel on äärmiselt küsitav ja vastuolus arenenud maade kõrgharidus- ja teadusmaastiku praktika ja heade tavadega. Seega on lk 40 viidatud lause puhul tegemist pigem emotsionaalse hüüatusega, mis tugineb kontrollimata eeldusele ja piiratud faktiteadmistele ning mis tuleks dokumendist kustutada. Sama isiku kuulumise korraga kahe ülikooli juhtorganitesse välistab juba aktiivsete tippteadlaste ajapuudus.

126. EÜL: üliõpilased peaksid kuuluma lisaks kõrgeimale otsustuskogule ka nõukogudesse, et tagada üliõpilaste kaasatus ülikooli juhtimisel. Hetkeseisuga ei ole üliõpilased esindatud nt TTÜ kuratooriumis ja TÜ nõukogus. Arvestades, et TTÜ-s valib rektori kuratoorium ning TTÜ kuratoorium ja TÜ nõukogu otsustavad ülikooli eelarve üle, leiame, et üliõpilaste väljajätmine taoliste otsuste juurest ei ole aktsepteeritav. EÜL leiab, et üliõpilased peavad olema esindatud kõigis kõrgemates akadeemilistes ja juhtimist puudutavates kogudes vähemalt ⅕ ulatuses.

HTMi seisukoht kõrgkooli juhtimise regulatsiooni kohtaAvalik- õiguslike ülikoolide juhtorganite koosseisu ja ülesannete arutelu jätkub ülikoolide seaduste väljatöötamisel. Üksmeel on selles osas, et kõigi ülikoolide juhtorganitesse oleksid kaasatud välised liikmed ning et juhtorganite nimetused peaksid kõigil ülikoolidel olema ühesugused. Kokkulepet vajavad aga küsimused, kuidas toimub väliste liikmete nimetamine juhtorganitesse, keda need liikmed esindavad, millised on juhtorganite ülesanded, sh põhikirja kinnitamisel ja rektori valimisel ning milline on üliõpilase osalus erinevates otsustuskogudes.

HTMi hinnangul peavad üliõpilased olema esindatud akadeemilistes otsustuskogudes ja on võimalik, et üliõpilaste esindaja nimetatakse ka sellesse juhtorganisse, milles on ülikooliväliseid liikmeid. Samas ei pea mõistlikuks vastava nõude sätestamist seaduses ka näiteks põhjusel, et üliõpilase staatuse lõppemisega lõpeks ka esindusõigus.

Oleme seisukohal, et rektori valimise põhimõtted tuleb sätestada seaduses ja seda küsimust ei saa jätta üksnes ülikooli põhikirja. Juhtorganite nimetused ühtlustame ja VTK aruteludes leidis toetust TÜs kasutusel olev senat (akadeemiline) -nõukogu (väliste liikmetega) kombinatsioon. Oleme valmis kaaluma juhtorganite liikmete arvu diferentseerimist tulenevalt ülikooli suurusest. Juhtorganite ülesannete sätestamisel eelistame varianti, kus põhimõtted on sarnased kõigil ülikoolidel, aga ülesannete detailsus on oluliselt väiksem. Detailsem ülesannete jaotus sätestatakse põhikirjas. Eriti kui igale ülikoolile koostada oma seadus, võib tekkida surve reguleerida olemuslikult põhikirja küsimusi ka seaduses. Näiliselt võib see anda

37

kõrgkooli sees saadud kokkulepetele suurema legitiimsuse, samas näitab praktika, et detailsus toob kaasa sagedasema seaduse muutmise vajaduse. Õigusloome protsess on aga võrreldes näiteks kümne aasta tagusega oluliselt aeganõudvam – seaduse muutmise mõistlik ajakava eeldab vähemalt aastast menetlust. Mõni rakenduslik detail või selle muutmise vajadus võib kuni seaduse muutmiseni ülikooli tööd oluliselt häirida. Seega tuleb eelnõu koostamisel võtta selgelt eesmärgiks üksnes kõige olulisemate küsimuste ja põhimõtete kirjeldamine seaduse tasandil.

3.4. Kõrgkooli struktuur

127. ENTA: nõus mõttega kaotada ülikoolide struktuuri kirjeldus seadusest ning selle asemel sätestada, et struktuuri reguleerib ülikooli põhikiri.

HTMi seisukoht kõrgkooli struktuuri puudutava regulatsiooni kohtaSee muudatus liigub ülikoolide seaduste paketti. Jätkame VTKs pakutud lahendusega, mille kohaselt ülikoolil on õigus määrata oma struktuur.

3.5. Õppejõud ja teadustöötajad

Akadeemiline töötaja üldmõistena

Kokkuvõte Toetati üldmõistena akadeemilise töötaja mõiste kasutuselevõtmist ja senisest

õppejõudude ja teadustöötajate eristamisest loobumist (EMÜ, RKRN, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, TÜ, TÜ nõukogu ja senat. TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium).

Toetati seaduse tasandil akadeemiliste töötajate astmete arvu võrreldes senisega vähendamist (TÜ, MKM).

Erinevaid ettepanekuid tehti seaduses reguleeritud ametkohtade arvu kohta, samuti selle kohta, kuivõrd kirjeldatud peaks olema nende ametikohtade nimetused ja nõuded seaduse tasandil (RKRN, ENTA, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, TÜ, MKM, TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium).

128. EMÜ: lisada kõrgharidusseadustikku akadeemilise töötaja mõiste. Akadeemilise töötaja mõiste kaudu on kõrgharidusseadustikus võimalik paremini sätestada õppejõudude ja teadustöötajate põhiõigusi ja kohustusi, sh atesteerimist, ning reguleerida nn liitametikohal töötamist.

129. RKRN: toetame mõtet, et nii paljude erinevate akadeemiliste töötajate ametikohtade kirjeldamine seaduse tasemel ei ole mõistlik ega vajalik. Kõrgkoolidele peab säilima võimalus asutusesiseselt erinevate ametikohtade kirjeldamiseks. Ametikohtade astmete arvu vähendamine eeldaks ühtset kokkulepet ametikohtade nimetuste osas, kuid ühtsete kokkulepete sõlmimine ja nende järgimine kipub ajas hägustuma.

130. RN: ühtse terminina tuleks kasutada akadeemiliste töötajate mõistet õppejõudude ja teadustöötajate mõistete asemel.

131. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: toetame ettepanekut, et seaduses ei eristata enam eraldi õppejõudude ja teadustöötajate ametikohti – kõiki nimetatakse akadeemilisteks töötajateks. Professor –võimalik vajadusel luua eri astmeid, mis kätkeb endas ohtu, et kooliti on tulemus

38

erinev ja ametikohti on raske omavahel võrrelda. Toetatakse dotsendi nimetuse kadumist – kuuluks edaspidi professori eri astmete alla. Toetatakse assistendi ametinimetuse kadumist. Toetatakse ühtse akadeemilise töötaja mõiste sisse viimist ning ametikoha sees olevate astmete ühtlustamist, et ametikohad oleksid üheselt mõistetavad ning asutuseti omavahel võrreldavad.

132. TÜ: toetab seni ülikooliseaduse ning teadus- ja arendustegevuse seaduse vahel jaotatud õppejõudude ja teadustöötajate töösuhete õigusliku regulatsiooni viimist ühte seadusesse ning loobumist õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtade eristamisest, luues ühtsed akadeemiliste töötajate ametikohad. Oluline on, et ülikoolidele jääks piisavalt paindlikkust nende eesmärgile ja vajadusele kõige paremini vastava karjäärimudeli rakendamiseks.

Ettepanek on akadeemiliste töötajate ametikohtade loomisel ja sisustamisel lähtuda Euroopa teadusruumis kasutusel olevatest tasemetest (R1-R4), nõnda et R1 vastab nooremteaduri, nooremlektori ja õpetaja, R2 lektori ja teaduri, R3 kaasprofessori ning R4 professori ametikohale. Sisuliselt tähendab see õppejõudude ja teadustöötajate karjääri ühildamist akadeemiliste töötajate kõrgematel ametikohtadel, mis võimaldab õppe- ja teadustöö senisest paremat integratsiooni. Ka teadusasutustel on soovitav seniselt tihedamalt integreeruda ülikoolides tehtava õppetööga. Tartu Ülikool on avatud edasisteks aruteludeks akadeemiliste töötajate karjäärimudeli uuendamise üle.

133. TÜ nõukogu ja senat: töötatakse välja ning kehtestatakse õppejõududele ja teadustöötajatele ühtne töösuhteid puudutav regulatsioon, mis jätab ülikoolidele piisavalt paindlikkust nende eesmärgile ja vajadusele kõige paremini vastava karjäärimudeli rakendamiseks.

134. TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium: akadeemiliste ametikohtade nimetused on ühtlustatud ja ülikoolide vahel võrreldavad (vastavalt EK astmestikule (Euraxess) neljal tasemel (R1-R4)), formaalseid ametikohtade kvalifikatsiooninõudeid ei kehtestata seaduse tasemel, vaid lepitakse kokku Rektorite Nõukogu vm koostööplatvormi tasandil.

135. ENTA: nõus mõttega mitte eristada seaduses eraldi õppejõudude ja teadustöötajate ametikohti (praktikas on tegemist tihti ühtede ja samade inimestega, teadustöötajad tegelevad ka juhendamisega, mis on samuti õppetöö jne) ning võtta kasutusele akadeemilise töötaja mõiste. Eriti aitaks seadusemuudatus tuua selgust nendele inimestele, kes praegu töötavad 0,5 kohaga teadurina ja 0,5 kohaga õppejõuna.

136. TÜ: õppejõudude ja teadustöötajate töösuhteid puudutavate riiklike regulatsioonide kehtestamisel on vajalik ette näha rakendussätted kõigi akadeemiliste töötajate töösuhete ümberkujundamiseks. Ei saa nõustuda eelnõu väljatöötamise kavatsuses (lk 51) väljendatud seisukohaga, et seniste professorite, lektorite, teadurite, vanemteadurite ja juhtivteadurite kohta üleminekusätteid vaja ei ole, sest need ametikohad on muutuvate ametikohtade nimetustega lihtsamini ühendatavad. Akadeemiliste ametikohtade süsteem ja nõuded ametikohtadele muutuvad tervikuna ning seetõttu on vajalik ühemõtteliselt sätestada, milline on ühe või teise ametikoha täitja positsioon uues süsteemis ning et ülikoolidel on õigus kehtestada reeglid ühelt süsteemilt teisele üleminekuks.

137. ENTA: põhimõtteliselt nõus, et üheksa või enama ametikoha kirjeldamine seaduse tasandil ei ole kõige elegantsem lahendus, kuid võib mingi tasemeni olla vajalik. Väljapakutud akadeemiliste töötajate ametikohtade nimekirja näeksime pigem järgmisena: 1)

39

professor (mis kõrgkooli sees jaguneks abiprofessoriks, kaasprofessoriks ja täisprofessoriks), 2) teadur (mis kõrgkooli sees jaguneks teaduriks, vanemteaduriks ja juhtivteaduriks), 3) lektor (mis kõrgkooli sees jaguneks omakorda nooremlektoriks, lektoriks ja vanemlektoriks), 4) õpetaja (või assistant), 5) nooremteadur (mis oleks mõeldud doktorantidele), 6) järeldoktor.

Oleme eelnevas nimekirjas välja toonud kindlad ametikohtade alamjaotused, kuna meie arvates võiksid kõrgkoolide karjäärimudelid olla omavahel vähemalt sellisel määral ühtlustatud, et akadeemiliste töötajate liikumine eri ülikoolide vahel ei oleks eri karjäärimudelite tõttu raskendatud. Meile teadaolevalt näiteks TTÜ karjäärimudel ei näe ette alamastmeid teaduri ametikohal, samas aga TÜ plaanib vanemteaduri ja juhtivteaduri ametikohad alles jätta. Ühtede ja samade alamjaotuste olemasolu on muuhulgas vajalik ka selleks, et tagada võrdsed (või vähemalt võrreldavad) palga- ja töötingimused Eesti erinevates ülikoolides. Samuti võib kohustuslike alamjaotuste puudumisel peavalu valmistada emeriteerumise küsimus: kas nt kaasprofessor, teadur või lektor võiks samuti emeriteeruda? Kui ei, siis võib kõrgkoolidel tekkida huvi inimesi täisprofessoriks, vanemteaduriks ja vanemlektoriks mitte edutada, seda enam, et emeriiditasu kehtestab ja maksab kõrgkool.

138. MKM: ametinimetuste nõuete ühtlustamine ülikoolide vahel on tervitatav: Samas kui madalamad ametikohad (assistent) ära kaovad, ja kõrgematelt nõutakse doktorikraadi (eelnõust ei selgu, kas nt nooremlektori kohal on doktorikraadi nõue), võib tekkida oht, et kõrgkoolidel ei ole piisavalt vajaliku kvalifikatsiooniga potentsiaalseid töötajaid.

HTMi seisukoht akadeemilise töötaja üldmõiste kasutuselevõtu kohtaLiigume edasi VTKs pakutud ja tagasisides toetust saanud lahendusega, milles võetakse kasutusele akadeemilise töötaja üldmõiste, loobutakse õppejõudude ja teadustöötajate eristamisest, vähendatakse seaduse tasandil sätestatavate ametikohtade arvu ning sätestatakse seaduse tasandil professori, teaduri, lektori ja õpetaja ametikohad. ENTA pakutud järeldoktori ametikohta käsitletakse detailsemalt alajaotuses „Ametikohad ja nende ülesanded“.

VTKs pakutud lahenduse plussiks on lähedus seni kehtinud süsteemile ehk üleminek ei oleks nii ulatuslik. Isegi kui karjäärimudeli kirjeldamine hõlmab kõiki ametikohti, puudutavad muutused eelkõige neid akadeemilisi töötajaid, kelle nimetust uues loetelus enam ei ole.

Eesmärk on, et lahendus võimaldab asutusel oma spetsiifikale sobiva karjäärimudeli üles ehitada. Seega ühtlustamine on seaduses teatud üldisemate astmete tasandil, täpsemad ametikohad võivad asutuseti erineda. Eeldus on, et kõrgkoolid ning teadus- ja arendusasutused lepivad omavahel kokku ka teatud üldised põhimõtted akadeemiliste töötajate täpsemate nimetuste ja nõuete osas. Sellisel juhul vajab lahendamist ka küsimus, kuidas kaasatakse nõuete täitmisesse need kõrgkoolid ning teadus- ja arendusasutused, mis üldise kvaliteedikokkuleppega liitunud ei ole. Mh ka sel põhjusel kvalifikatsiooninõuete keskselt kehtestamisest täielikult loobumist ei kaaluta. Samas võiks kaaluda, kas kvalifikatsiooninõuetes saaks piirduda hariduskvalifikatsiooni nõuetega. Sellisel juhul tuleb kõrgkoolil ning teadus- ja arendusasutusel täpsemad nõuded ametikohtadele kandideerimisel sätestada asutusesiseselt.

Erinevaid akadeemiliste töötajate ametikohti on R1-R4 tasemetele riigiti erinevalt liigitatud1. HTM ei kaalu täies ulatuses R1-R4 astmestikku üks-ühele seaduses sätestamist, sest tegu on Euroopa soovitusliku ja riikide erinevate süsteemide võrdlemiseks kasutatava astmestikuga,

1 Erinevate riikide praktika akadeemiliste ametikohtade tasemete määramisel; http://www.leru.org/index.php/public/extra/careermapseurope

40

mis võib ajas muutuda. Küll aga peame põhjendatuks, et ametikohtade seosed R1-R4 astmestikuga on kokku lepitud ja fikseeritud.

Kui R1-R4 tasemed aluseks võtta, on üks võimalus luua seosed Euroopa teadusruumis kasutatavate tasemetega järgmiselt2:R1 (first stage researcher): nooremteadur, õpetaja (teaduskraadi nõudeta)R2 (recognised researcher): lektor (teaduskraadita), järeldoktori staatuses olev teadur R3 (established researcher): lektor (teaduskraadiga), teadurR4 (leading researcher): professor.

Alternatiiv on lähtuda Euroopa teadusruumis kasutusel olevatest tasemetest (R1-R4) ka nõnda, et R1 vastab nooremteaduri, nooremlektori ja õpetaja, R2 lektori ja teaduri, R3 kaasprofessori ning R4 professori ametikohale. Igal juhul ei ole mõistlik sellist vastavust anda seaduse tasandil, vaid muu tasandi kokkuleppes, mida on võimalik seadusest paindlikumalt kaasajastada.

Üleminekusätete vajadus sõltub sellest, millise liigituse kasuks seaduses otsustame. Kui jääb VTKs pakutud lahendus, ei ole otseselt vajadus näiteks seni professori või teaduri ametikohal töötava akadeemilise töötaja töösuhteid ümber vaadata ja selleks rakendussätteid ette näha. Oluline on reguleerida üleminek nende ametikohtade jaoks, mille nõuded, ülesanded või ka nimetus muudatustega muutuvad.

Ametikohad ja nende ülesanded

Kokkuvõte Selgitamist vajab küsimus, millised õppe- ja teadustöö ülesanded akadeemilistel töötajatel

on, et põhiülesandena näiteks teadustöö ülesandeid täitva akadeemilise töötaja osalemine õppetöös ei oleks takistatud (ENTA, ETA).

Tehti ettepanek reguleerida lisaks külalisõppejõududele ka külalisteaduri ametikoht (ETNA).

Uurija-professori ametikoha kohta tehti erinevaid ettepanekuid: ettepanek sellisest ametikohast loobuda (TÜ) või vastupidi, senise rahastamisallikaga seotuse asemel lisada nad akadeemiliste ametikohtade loetellu (ETAg).

Tehti ettepanek lisada järeldoktor akadeemiliste töötajate ametikohtade loetellu (ENTA). Tehti ettepanek algatada uuesti arutelu selle üle, kas doktorant on töötaja või üliõpilane

(TÜ).

139. ENTA: tahame tähelepanu juhtida veel ühele olulisele teemale: külalisteadurid. Dokumendis on küll korra mainitud külalisõppejõude, aga Põhja-Ameerika ülikoolides on väga suur roll teadmiste vahetamisel ja ka teadustöös külalisteaduritel (Visiting Scholar, UK-s Visiting Research Fellow). Näiteks TTÜ-s on formaalselt loodud selline ametikoht nagu külalisõppejõud, samas aga külalisteaduri ametikoht puudub. Tartu Ülikoolis seevastu on selline positsioon olemas. Kõrgkoolides, kus külalisteaduri ametikoht puudub, muutub kedagi korraks külla kutsudes (eriti 3. riikidest, nt USA-st) keeruliseks Politsei- ja Piirivalveametile viisa jaoks formaalse seose näitamine. Ühe võimalusena on välja pakutud ajutise teaduri koha (0,1 või 0,001 kohaga) loomine, kuid sellega kaasneks asjatu fiktiivne konkurss ja lepingu sõlmimine. Seda tihti olukorras, kus külalisteadur tuleb Eestisse oma rahaliste vahendite ja grantide eest.2 Research profiles descriptors; https://euraxess.ec.europa.eu/europe/career-development/training-researchers/research-profiles-descriptors

41

Põhjused, miks meie arvates peaks külalisteadur olema seaduse tasemel reguleeritud, mitte kõrgkooli enda normides, on järgmised: esiteks, et anda ühine selge sõnum kõikidele kõrgkoolidele, et külalisteadurid kui sellised on olemas. Teiseks, külalisteaduri protseduurides on tihti olulisel kohal riik (Politsei ja Piirivalveamet). Seadusega reguleeritud külalisteaduri ametikoht aitaks ka PPA töösse selgust ja läbimõeldust tuua. Konkreetne näide: hiljutine olukord, kus riik Euroülikooli õppurite taustauuringuga rahul ei olnud ja otsustas edaspidisest viisade väljastamisest loobuda. Paar aastat tagasi nähti külalisprofessorites ja -teadlastes kedagi, kes tuli Eesti kõrgkooli juurde lühiajaliselt ühte loengukursust või seminari lugema. Täna peame ette nägema ka võimalust, et keegi tahab oma vaba semestri raames Eestisse tulla kõrgtasemelist teadust tegema. Leiame, et Eesti riik peaks seaduse tasemel välisteadlaste sellist initsiatiivi soodustama.

140. TÜ: loobuda tuleks eraldi uurija-professori ametikohtade loomisest ning sätestada seaduses, et Eesti Teaduste Akadeemia poolt valitud ja riigieelarvest rahastatavad uurija-professorid võivad töötada professori või mõnel teisel akadeemilisel ametikohal. Praegu kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel on uurija-professor eraldiseisev teadustöötaja ametikoht nooremteaduri, teaduri, vanemteaduri ja juhtivteaduri ametikohtade kõrval ning see tekitab segadust.

141. ETAg: punktis 3.5.5. on tehtud ettepanek, et teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses nimetatud järeldoktori ja uurija-professori ametikohad jääksid seotuks konkreetsete rahastamismeetmetega ning neid ei hõlmataks akadeemiliste töötajate ametikohtade süsteemi. ETAg teeb ettepaneku seda teemat veel mitte sulgeda ning arutada järgneva seaduseelnõu väljatöötamise käigus ka nende ametikohtade sisu ja paiknemist teadlaskarjääri mudelis. Kuna praegu viiakse RITA raames läbi põhjalikku teadlaskarjääri mudelite rakendusuuringut, mille üheks väljundiks on ka poliitikasoovitused, siis on mõistlik enne lõplike otsuste tegemist selle uuringu tulemused ära oodata.

142. EMÜ: lisada ülikooliseadusesse akadeemiliste töötajatena arstõppejõud ning loomaarstõppejõud.

143. ENTA: küsitav on VTK lk-l 46 toodud teaduri tööülesannete definitsioon, kus on öeldud, et “teaduri tööülesannetest peamise osa moodustavad teadustööga seotud ülesanded, õppeülesanded võib olla, aga need on teadustöö ülesannete täitmist toetava iseloomuga”. Sellise definitsiooni järgi ei tohiks teadur justkui tavalises õppetöös (loengute ja seminaride andmine jms) üldse osaleda. See ei ole aga vastavuses reaalse olukorraga, kus ühed ja samad inimesed tegelevad nii õpetamise kui teadustööga.

144. ETA: väide lk 45 “N-ö puhta teadusasutuse ametikohtade loetelus professori ametikohta ei ole, sest teadusasutusel ei ole kõrgharidustasemel õpetamise õigust ega ülesannet” on tehniliselt õige, ent Eesti kontekstis sisuliselt ebatäpne. Paljud vanem- ja juhtivteadurid ka “puhastes” teadusasutustes juhendavad doktorante ning seega osalevad aktiivselt kõrgharidusõppe kolmandas astmes. Juhtivteaduriks kvalifitseerumiseks on tarvis vähemalt ühe juhendatud doktorandi edukat kaitsmist. Sellise töö eest erineva tasemega teaduritele enamasti ei maksta, mistõttu vastav koormus ei kajastu asjaomases statistikas, ent teisiti ei ole võimalik saavutada “puhaste” teadusasutuste jätkusuutlikkust. Paljudes arenenud riikides on see probleem lahendatud selle kaudu, et tipptasemel spetsialistid töötavad lisaks tegevusele “puhastes” teadusasutustes väikese koormusega ka professoritena ülikoolides. Hollandi (Delfti ülikooli) praktikas loetakse kaheksa doktorandi juhendamist täiskoormusega

42

täisprofessori tööks. Sellise koormuse puhul ei ole enam kohustust pidada loenguid või osaleda administratiivsete ülesannete täitmisel.

145. TÜ: teadlaskarjäär saab alguse doktoriõppest ja seetõttu on asjakohane algatada arutelu, kas doktorant on ülikooli töötaja või üliõpilane ning mis on nooremteaduri ametikoha eesmärk ja nõuded. Kõrgharidusseadustiku eelnõu väljatöötamise kavatsuses kajastatud välisriikide praktika näitab, et valdavalt on doktorant ülikooli töötaja. Doktoriõppe korralduse muutmise variantide analüüsimine on oluline, sest võimalikud muudatused selles küsimuses tooks kaasa vajaduse uute lahenduste järele mitmetes muudes küsimustes (nt õppekavade avamise õigus, välishindamine jpm).

146. ENTA: peame vajalikuks viia seadusandlusesse sisse ka järeldoktor kui tähtajalise lepinguga akadeemilise töötaja ametikoht ja nimetus. Hetkel valitsev olukord, kus kõik järeldoktorid on automaatselt teadurid ja järeldoktorina saab end nimetada üksnes kokkuleppeliselt (mitte ametlikult), pole kooskõlas välisriikide tavaga ja tekitab kohati palju segadust. Näide: granditaotlustes on järeldoktorantuuri läbimine tihti oluliseks hindamiskriteeriumiks ja kui inimese ametlik ametikoha nimetus on “teadur” (nagu see järeldoktorite puhul tihti on), siis võib reaalsuses järeldoktorantuuri läbinud inimene hindamisel teenimatult CV-st puuduva järeldoktorantuuri kogemuse tõttu “karistada” saada. Samuti võib puuduv järeldoktori ametikoht vähendada nende töökohtade atraktiivsust välismaiste kandidaatide seas, kes pole meie süsteemi peensustega kursis. Juhime tähelepanu sellele, et VTK-s toodud välismaistest näidetest seitsmest riigist viies on järeldoktori ametikoht seadusega reguleeritud.

HTMi seisukoht akadeemiliste töötajate konkreetsete ametikohtade ja nende ülesannete kohtaJääme endiselt selle juurde, et nö puhta teadusasutuse akadeemilisel töötajal võib olla õpetamisülesandeid, aga neid ei pea olema ja need ei ole teaduri põhilised tööülesanded. Akadeemilise töötaja tööandja lähtub ametikohtade loomisel sellest, mis on töötaja põhiülesanne ja sellest lähtudes on ka VTKs võimalik seaduse liigitus koostatud. Teaduri ametikohal ei ole kindlasti keeldu õpetamisülesandeid täita, aga nö puhtas teadusasutuses kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust ei ole ja seega ei saa ka eeldada, et selle asutuse töötajad igal juhul õpetamisülesandeid täidavad.

Külalisteaduri positsiooni oleme valmis kaaluma. See eeldab, et sarnaselt külalisõppejõuga on külalisteaduri puhul võimalik avalikust konkursist loobumine ja tähtajaline tööleping. Kui õppejõudude ja teadustöötajate eristamist enam ei ole, vajaks igal juhul selgitamist, kuidas senist külalisõppejõudu üldise akadeemilise töötaja nimetuse kasutamisel eristada. Lahendus ongi, et akadeemiline töötaja kõikide seaduses nimetatud astmete lõikes võib olla külalistöötaja staatuses. Selle staatusega kaasnevad erisused ametikoha täitmisel ja töölepingu tähtajalisuses. Järeldoktori ja uurija-professori ametikohti me endiselt seaduses sätestatava akadeemilise töötaja karjäärimudeli osana ei näe. Tegemist on positsioonidega, mis on olnud seotud konkreetsete rahastamismeetmete ja selle tingimustega ning ei ole olnud eraldi teadlaskarjääri kuuluvad ametikohad. Nagu ka välja toodud, on järeldoktorantuuri läbimine teadlaskarjääri seisukohalt oluline ning vajalik samm. R1-R4 astmete võrdluses on järeldoktor võimalik paigutada R2 astmele.

43

Doktorandi staatuse osas me kõrgharidusseadustiku kaasajastamise protsessi raames uuesti töötaja staatuse arutelu avamist ei toeta. Seega juhul, kui doktorant on tööle võetud nooremteadurina, laienevad talle töötaja regulatsioonid, muul juhul aga üliõpilase regulatsioonid.

Arst-õppejõu ja loomaarst-õppejõu seaduse tasandil akadeemilise karjääri astmetena sissetoomist HTM ei poolda. Tegemist on valdkonnaspetsiifiliste ametinimetustega ning nende lisamine muudaks akadeemilise karjääri astmestiku tarbetult keeruliseks. Need erisused on võimalik näha ette asutuse tasandi regulatsioonides.

Tenuur

Kokkuvõte Toodi välja vajadus seaduses selgitada, millistel tingimustel tenuuri ametikohal töölepingu

lõpetamine võimalik on (TÜ). Kõrgkoolidele peaks jääma õigus määrata, millistel ametikohtadel tenuuri võimalust pakutakse (TÜ).

Tehti ettepanek erinevalt VTKs pakutust anda töötajale siiski õigus eeldada, et teda edutatakse (ETA).

Toetati töökohakindluse tagamiseks stabiilse rahastamisallika loomist (ENTA).

147. TÜ: segadust tekitab tenuuri mõiste sissetoomine eelnõu väljatöötamise kavatsusse (lk 48), kuna selle sisu on avatud vastuoluliselt. Ühelt poolt on öeldud, just kui saaks tenuuri ametikohal töölepingu lõpetamise aluseks olla vaid mingi väga erakordne juhtum (nt väärteo toimepanemine või kriminaalkaristus). Kohe järgmises lauses aga on öeldud, et töölepingu võib üles öelda ka atesteerimise mitterahuldavate tulemuste tõttu. Seaduses võiks sätestada tenuuri mõiste, millest on ühemõtteliselt selge, et tenuuri ametikohtadel on töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel oluliselt piiratud. Selle üle, millistel tingimustel töölepingu ülesütlemine tenuuri ametikohtadel võimalik on, tuleks eelnõu koostamise protsessis ülikoolidega läbi rääkida. Ülikoolidel endal on vabadus otsustada, kas luua tenuuri ametikohti või mitte.

148. ETA: tenuuri käsitlemisel lk 46 jj on välja jäänud üks oluline aspekt, mis iseloomustab küll peamiselt USA kõrgharidussüsteemi, kuid millel on arvukalt peegeldusi teiste maade ülikoolides. Kui nn “saksa sahtlite” süsteemis on teadlasel või õppejõul võimalus hõivata kõrgemaid positsioone teistega konkureerides, siis angloameerika süsteemis tenuurirajale sisenenud teadlasel või õppejõul on ideaaljuhul (teatavate tingimuste täitmisel) õigus nõuda edutamist.

Seetõttu soovitame kustutada lk 47–48 esitatud väite “Seetõttu ei ole ka töötajal õigus eeldada või nõuda, et teda edutatakse”, mis tundub liialt rõhutavat Eesti praegust konteksti ja meie kõrgharidussüsteemi minevikujooni. Mõistame, et sellise paradigmaatilise muutuse jaoks, nagu seda on tenuurisüsteemi sisseseadmine, ei pruugi Eesti kõrgharidusmaastik olla ei piisavalt suur ega küps. Siiski tasuks kaaluda, kas (mõned) Eesti ülikoolid suudaks pakkuda ka (klassikalise angloameerika) tenuuri peamisi elemente. Need on sisuliselt osa ülikoolide globaalses konkurentsis teadlastele ja õppejõududele pakutavast hüvede paketist. Kui me seda ei suuda pakkuda, jääme konkurentsis paljudel juhtudel kaotajaks.

149. ENTA: tervitame ministeeriumipoolset pingutust akadeemiliste töötajate töösuhete stabiilsuse tagamiseks. Nagu VTK-s on välja toodud, on praegune olukord, kus tähtajatute töölepingute stabiilsus on sõltuvuses projektirahastusest ja seega näiline, äärmiselt halb.

44

Kõrgelt haritud spetsialistide ja õppejõudude töösuhted kõrgkoolidega on tagatud ainult käimasoleva projekti lõppemiseni, misjärel on olemas reaalne tõenäosus, et töösuhe tuleb rahastuse puudumisel lõpetada. Projektipõhise rahastuse jätkamine samas mahus oleks pikemas perspektiivis kindlasti viinud Eesti kui välismaiste spetsialistide sihtriigi atraktiivsuse vähenemisele. Plaanitud seaduse- ja rahastusskeemide muudatused on liikumine õiges suunas, aga ainult juhul, kui muudatustega kaasneb ka üldine teadusrahastuse kasv.

Leiame, et tenuuri mõiste ja tähtajatute töölepingute kasutamine on põhjendatud ainult sellisel juhul, kui kõrgkoolidele eraldatav tegevustoetus on piisav, et tagada kõikidele tähtajatute lepingutega (s.t. tenuuri kuuluvatele) akadeemilistele töötajatele reaalne töökohakindlus. Praeguse rahastamistaseme juures ei ole ka pärast muudatuste sisseviimist akadeemilistel töötajatel reaalset töökohakindlust.

HTMi seisukoht tenuuri kohtaTenuuri kui mõistet on võimalik seaduses piiritleda ametikoha täitmise, ametikohal töötamise kohustuste ja töölepingu lõpetamise erisustena võrreldes üldisega korraga.

VTKs on pakutud edutamise võimalust üksnes ühe ametikoha astmete sisesena. Oleme valmis kaaluma teatud tingimustel lahendust, mille kohaselt üldjuhul oleks ametikohtade täitmise viisiks avalik konkurss, põhjendatud juhul võib aga ametikoha täita ka ilma avaliku konkursita, isikut edutades. Täpsemalt on tingimused, mille täitmisel see võiks olla võimalik, kirjeldatud HTMi seisukohas akadeemiliste töötajatega sõlmitavate töölepingute kohta (järgmine alajaotus).

Rahastamise muudatuste peatükis kirjeldatud stabiilne tegevustoetus on see instrument, mille toel tenuuri ametikohti ja sellega kaasnevat „püsivat kohakindlust“ asutustes saab luua. Oleme seisukohal, et kuigi üldjuhul tenuuri ametikoht tähendab seda, et isik on oma võimekust juba tõestanud, võiks asutusel olla võimalik juba tenuuri ametikohale asumisel kokkulepitud juhtudel siiski läbi viia ka tenuuri ametikohal oleva isiku atesteerimine. Seega kõigil teistel akadeemilistel töötajatel on nii tööandjal kui ka töötajal perioodilise atesteerimise kohustus, tenuuri ametikoha täitja osas on tööandjal atesteerimise õigus nendel juhtudel, milles on kokku lepitud ja juhul, kui tööandja seda vajalikuks peab.

Tenuuri ametikoha täitjaga sõlmitud töölepingu lõpetamisel lähtutakse töölepingu seaduses toodud alustest või juhul, kui tööandja on pidanud vajalikuks töötajat atesteerida, siis negatiivsest atesteerimise tulemusest. VTKs on pakutud, et tenuuri ametikohal oleva isikuga töölepingu lõpetamisel võrreldes töölepingu seadusega erisusi ei ole.

Töölepingu seaduses on töölepingu erakorralise ülesütlemisel tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel nimetatud järgmised alused (TLS § 88 lg 1):1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu); 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); 3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; 4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;

45

8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.

Kui tenuuri ametikoha puhul mingeid erisusi sellest kaaluda, võiks kõne alla tulla punktid 2 ja 3. Samas saab tenuuriga kaasneva kohakindluse tagada töötajale eelkõige tööandja. Seega lepingu lõpetamise aluste piiramise argumendiks oleks justkui tenuuri ametikohal töötava akadeemilise töötaja kaitsmine tööandja eest, kes samas talle kohakindluse peaks tagama.

Akadeemilise töötaja töölepinguga seonduv

Kokkuvõte Toetati kõrgkoolide vabaduse suurendamist tähtajaliste töölepingute sõlmimisel ja avaliku

konkursi asemel ametikohta täitmisel edutamisega (TÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium).

Tehti ettepanek võimaldada kõikide kõrgkooli struktuuriüksuste juhtidega sõlmida avaliku konkursi tulemusel tähtajalisi töölepinguid (TLÜ).

Alternatiivina avalikule konkursile erinevate ametikohtade vahel liikumiseks pakuti atesteerimist (Tartu Kõrgem Kunstikool).

150. ENTA: nõus, et akadeemiliste töötajate atesteerimine iga 5 aasta järel on vajalik töötajale tagasiside andmiseks ja perioodiliseks töötulemuste hindamiseks.

151. Tartu Kõrgem Kunstikool: ametikohtadega seotud kavandatud muutused arvestavad pigem ülikoolide kui rakenduskõrgkoolide vajadustega: praeguse kava järgi edutada saab ühe astme piires, ühest astmest teise saab konkureerides, uue ametikoha avamisega. Ettepanek: edutamine ja taandamine peaks atesteerimise kaudu olema paindlikum ka ametikohtade vahel.

152. TÜ: ülikoolidel peaks põhjendatud juhtudel olema võimalik luua tähtajalisi akadeemiliste töötajate ametikohti, samuti täita akadeemilisi ametikohti ülikooli enda äranägemisel avaliku konkursi kõrval ka edutamisega eri ametikohtade vahel.

153. TLÜ: akadeemilise tegevuse optimaalse arengu tagamiseks teeme ettepaneku kehtestada analoogselt asutustega (ÜKS § 19 lg 32) ka teiste ülikooli akadeemiliste struktuuriüksuste (instituudid, kolledžid) juhtide valimine tähtajaliselt avaliku konkursi korras.

154. TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium: ülikoolidele on tagatud autonoomia akadeemiliste töötajate karjääriraja planeerimisel, sh võimalus töötajate liikumiseks akadeemiliste ametikohtade vahel edutamise korras.

155. Tartu Kõrgem Kunstikool: üldjuhul täidetakse õppejõudude ja teadustöötajate ametikohad avaliku konkursiga. Ettepanek: teatud tingimustel oleks kõrgkoolil, teadusasutusel tööandjana võimalik tagada õppejõududele ja teadustöötajatele töösuhe edutamisvõimalusega, ilma täiendava konkursi läbiviimise kohustuseta.

156. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: toetatakse avalikku konkurssi jäämist (kui koht vabaneb seoses sellega, et õppejõud ei läbi atesteerimist või luuakse uus ametikoht), samas on mõistlik, et ühe ametikoha sees edutamise võimalus jäetakse kõrgkooli otsustada (näiteks hea atesteerimisega oleks võimalik saada nooremteadurist vanemteaduriks, kuid mitte lektorist professoriks). Mõnes mõttes on õppejõudude ja teadustöötajate ring väga kinnine, ilma selle nõudeta võib see muutuda veel kinnisemaks.

46

157. JuM: VTK p 3.5.1 (lk 44) puudutab mh õppejõudude ja teadustöötajatega sõlmitavat lepingut - tähtajaline või tähtajatu tööleping. Kas eelnõu lubab õppejõudude või koosseisuväliste õppejõududega ka teisi VÕS-s nimetatud lepinguid sõlmida, nt käsundusleping?

HTMi seisukoht akadeemiliste töötajatega sõlmitavate töölepingute kohtaAtesteerimine on senisel kujul kavas seaduses säilitada. HTM on valmis kaaluma lisaks ühe ametikoha sees ka edutamise võimaluse laiendamist ametikohtade vahel, et kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste karjäärimudeleid saaks võimalikult mõistlikult üles ehitada. Üldjuhul oleks ametikohtade täitmise viisiks avalik konkurss, põhjendatud juhul võib aga ametikoha täita ka ilma avaliku konkursita, isikut edutades.

Nagu ettepanekutes ka välja toodud, võib avalike konkursside kõrval muul viisil ametikohtade täitmist lubades muutuda akadeemiliste ametikohtade täitmine suletumaks. Selleks, et avalikust konkursist loobumise otsus tõesti oleks legitiimne, tuleks kõrgkoolis või teadusasutuses kokku leppida esiteks nõukogu või muu juhtorgani tasandil üldine regulatsioon, mis juhtudel on põhjendatud avalikust konkursist loobumine ja millises korras see käib. Konkreetne otsus konkreetse ametikoha täitmise juures ei tohi kindlasti olla ühe inimese otsus, vaid avalikust konkursist loobumine peab saama kas teaduskonna, teadusnõukogu või instituudi või muu kollegiaalse otsustuskogu heakskiidu. Otsus peab olema ka vaidlustatav, kui isik leiab, et tema õigusi on konkursist loobumisega rikutud. Sellistel tingimustel oleks avaliku konkursi korraldamise kohustusest erisuste tegemine mõeldav.

HTM ei toeta loobumist üldisest põhimõttest, et reeglina sõlmitakse akadeemiliste töötajatena töölepingud tähtajatuna. Töölepingu tähtajalisus või tähtajatus sõltub eelkõige töö sisust ja töölepingu seadus võimaldab näiteks projektitöö tegemiseks ka tähtajalise töölepingu sõlmida. Samuti on võimalik võlaõiguslike lepingute sõlmimine, kui töö sisu seda eeldab. Kõrgkoolide tagasiside põhjal võib hinnata, et üheks suuremaks probleemiks on tähtajaliste töölepingute arvu piirang, mille kohaselt kolmandat korda sõlmitav tähtajaline tööleping muutub tähtajatuks. Erinevate projektidega töötades on pigem tõenäoline, et need ei ole täpselt viieaastased tähtajalised töölepingud, vaid lühema kestusega. Seega võiks lahenduseks olla, et teatud perioodi (näiteks kümne aasta) jooksul võib isikuga sõlmida tähtajalisi töölepinguid, aga nende lepingute arv ei ole piiratud. Pärast kümneaastast tähtajaliste töölepingutega töötamist peab tööandja ja töötaja jaoks olema selge, et tegemist on põhiliikmeskonda kuuluva töötajaga, kellel on tööandjaga alaline töösuhe.

Juhtide tähtajalisi töölepinguid on peetud põhjendatuks, kui perioodiliste konkursside korraldamise eesmärgiks on tagada ametikohtade täitmine kõige paremate kandidaatidega. HTM ei pea põhjendatuks tähtajaliste töölepingute võimaluse laiendamist kõigi struktuuriüksuste juhtidele. Kõrgkool määrab oma struktuuri ja muudab seda vastavalt vajadusele, seetõttu ei saa ilma konkreetseid juhtumeid teadmata hinnata, et kõigi nende juhtide ametikohtade täitmine tähtajaliselt oleks vajalik või põhjendatud.

Vaba semester

Kokkuvõte Valdavalt toetati vaba semestri võtmise õiguse laiendamist kas rakenduskõrgkooli

õppejõududele (EKKA, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tallinna

47

Tervishoiu Kõrgkool, TÜ) või siis kõigile akadeemiliste töötajate ametikohtadele (ETA, ENTA).

Vaba semestri mõiste sisustamisel toodi välja, et tegemist ei ole puhkusega, vaid teistlaadsete tööülesannetega (TLÜ), silmas peetakse eelkõige auditoorsest tööst vaba semestrit (ETA) ja oluline on, et töötajat oleks sel ajal võimalik saata lähetusse (ENTA, TLÜ).

158. EKKA: toetame nii vaba semestri võimaluse laiendamist rakenduskõrgkoolide õppejõududele kui tööandja õigust määratleda vaba semestri eesmärk ja hinnata selle täitmist.

159. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: toetatakse ettepanekut, et vaba semestri õigust saavad kasutada kõik õppejõud, sh rakenduskõrgkooli õppejõud. Vaba semestri õigust pole kavas laiendada teaduritele.

160. Tartu Kõrgem Kunstikool: vaba semestri võimalus peab kindlasti laienema ka rakenduskõrgkoolide õppejõududele.

161. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: ettepanek on kohaldada vaba semestri võimalust kõikidele õppejõududele ja teadustöötajatele kõikides kõrgharidus- ja teadusasutustes.

162. TÜ: ei näe olukorda, kus vaba semestri kasutamise õigus on üksnes ülikooli õppejõududel, rakenduskõrgkooli õppejõudude suhtes diskrimineerivana. Vaba semestri võimaldamise eesmärk on eelkõige anda õppejõududele, kel on suur õpetamiskoormus, võimalus iga viie aasta tagant ühe semestri jooksul pühenduda teadustööle. Rakenduskõrgkoolide õppejõududel ei ole sellisel kujul teadustöö tegemise kohustust, seega puudub ka vajadus õpetamisest vaba aja andmiseks teadustööks. Samas ei ole muidugi Tartu Ülikoolil midagi selle vastu, kui vaba semestri kasutamise võimalust laiendatakse rakenduskõrgkooli õppejõududele. Ülikoolis peaks vaba semestri kasutamise õigus olema kõikidel regulaarselt õppetööd tegevatel akadeemilistel töötajatel ülikooli kehtestatud korras.

163. ETA: lk 45 toob esile ebakoha ülikooliseaduses, kus “vaba semester /---/ on õigus tööülesannetest vabale semestrile.” Arenenud riikide praktikas mõeldakse selle all õigust regulaarsest auditoorsest tööst (ka kontakttundidest) vabale semestrile. Vastav täpsustus uues seaduses lahendaks probleemi ja väldiks juba eos lk 48 esitatud diskussiooni sisenemist.

Lk 48 esitatud seisukoht, et “Vaba semestri õigust ei ole kavas laiendada teaduritele” on tehniliselt õige situatsioonis, kus teadur saab olla vaid akadeemilise hierarhia alumistel astmetel, kus iseseisva töö osakaal on suhteliselt väike. Arenenud riikide praktikas kaasneb vaba semestriga sageli võrdlemisi suur reisitoetus, mis võimaldab realiseerida enesetäiendamise või intensiivse loometöö programmi (nt monograafia kirjutamine kolleegide seas kaugel välismaal). Oleks ebaõiglane ja diskrimineeriv teadustöötajate puhul selline reisitoetuse võimalus juba eos välistada. Akadeemia peab vajalikuks selle aspekti käsitlemist vähemalt diskussiooni tasemel, mille väljundit saaks rakendada vajadusel TAKSi uuendamisel.

164. ENTA: vaba semestri võtmise võimalus peaks olema võimaldatud kõikidele akadeemilistele töötajatele, s.t. nii professoritele, teaduritele, lektoritele kui ka õpetajatele. Põhjendusega “[vaba semestri] õigus on olemuslikult seotud selliste ametikohtadega, mille töötavad isikud osalevad pidevalt aktiivses õppetöös” ei saa me kuidagi nõustuda. Esiteks on (nagu VTK-ski mitmel pool kirjas) piiri tõmbamine õppejõudude ja teadustöötajate vahel tihti

48

meelevaldne, sest reaalsuses kannavad teadustöötajad (nt vanemteadurid suurt osa loengute ja seminaride läbiviimise koormusest, samuti on tudengite juhendamise näol tegemist õppetööga. Teiseks, definitsiooni kohaselt on vaba semester “oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks”. Leiame, et ka teadustöö näol on tegemist loometööga, seega tundub mõistlik anda vaba semestri võimalus ka teadustöötajatele. Kolmandaks ei lähe plaanitav muudatus kokku välisriikide praktikaga, kus nn sabbaticali võimalus on olemas ka isikutele, kes otseselt õppetöös ei osale, ning kus vaba semestri võimalust kasutatakse selleks, et teha teadustööd mõne muu ülikooli juures. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et vaba semestri võimalus aitab soodustada elukestva õppe võimalusi ja akadeemilist mobiilsust vanemate teadlaste seas.

Arvestades teadustöö rahvusvahelisust on oluline, et vaba semestri ajal säiliks akadeemilisel töötajal õigus minna lähetusse.

165. TLÜ: nõustume, et vaba semestri regulatsioon vajab muutmist ja sisustamist selliselt, et oleks tagatud õiguslik selgus vaba semestri paigutusest töölepingu seaduse regulatsioonidesse. Toetame kavatsuses väljendatut, et vaba semestri puhul ei oleks tegemist TLS § 19 situatsiooniga, vaid teatud perioodil teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Muuhulgas on regulatsioonide sisustamisel oluline arvestada, et töötajat oleks õigus saata vabal semestril lähetusse.

HTMi seisukoht vaba semestri regulatsiooni kohtaTagasisidest on näha, et mõiste „vaba semester“ eksitab nii tegevuse sisu kui ka vormi suhtes. Esiteks ei ole see tööülesannetest vaba aeg, vaid ka selleks perioodiks annab tööandja töötajale tööülesanded, mis küll ei sisalda auditoorset tööd, aga teistlaadsete ülesannete täitmist. Kui tegemist on tööga, laienevad töötajale kõik töölepinguga ettenähtud garantiid, sh õigus võtta puhkust ja minna lähetusse. Teiseks ei pruugi perioodiks olla tingimata semester, kui töötaja ja tööandja näiteks lühemas perioodis kas enesetäiendamiseks või muuks loome- või uurimistööks kokku lepivad. Seega tuleks vabale semestrile leida kohasem ja asja sisu enam arvestav nimetus.

HTM toetab endiselt vaba semestri õiguse laiendamist ka rakenduskõrgkooli akadeemilistele töötajatele, aga mitte teadusasutustele akadeemilistele töötajatele. Vaba semestri eesmärk on eelkõige auditoorsest tööst teatud ajast vabastamine, teaduritel auditoorse töö kohustust ei ole.

Pikendatud puhkus

Kokkuvõte 28päevast põhipuhkust akadeemilistele töötajatele ei toetatud ja leiti, et akadeemilistel

töötajatel peaks olema võrreldes teiste töötajatega pikem puhkus. Puhkuse pikkuse osas oli aga erine vaid arvamusi. Pikendatud puhkuse kestusena pakuti

kas kõigile 42 (TÜ) või 56 päeva (ENTA) või sarnaselt senisele teatud ametikohtadeel 42, teatud ametikohtadele 56 päeva (EKA, EÜL) või mõnda muud TLSist pikemat tähtaega (RKRN).

Mõnedes arvamustes leiti, et pikendatud puhkuse küsimus vajaks veel arutelu ja eelistatavat puhkuse pikkust ei märgitud (TTÜ, RKRN).

Oli arvamusi, mis selgelt ei toetanud puhkuse pikendamise võimaluse jätmist kollektiivlepingu küsimuseks (TLÜ, Tartu Tervishoiu Kõrgkool).

49

166. TTÜ: õppejõudude ja teadustöötajate puhkuse temaatika vajab laiapõhjalist arutelu. Eri osapoolte kaasamiseks ja põhimõtetes kokku leppimiseks teeme ettepaneku moodustada töörühm.

167. EKA: pooldame akadeemilise töö eripära tõttu pikendatud puhkuse säilitamist. Olukorras, kus akadeemilisele personalile ei suudeta maksta nende töö eest väärilist palka, tuleks muude soodustuste kärpimisse suhtuda väga ettevaatlikult.

168. TLÜ: ei toeta ettepanekut, mille kohaselt oleks põhipuhkus 28 päeva. Samuti ei toeta me põhimõtet, et pikem põhipuhkus oleks kokkuleppe küsimus ehk ülikoolide otsustada. Peame oluliseks, et kõikides ülikoolides oleks juhtidele ja kõikidele akadeemilistele töötajatele tagatud sarnased riigi tasemel reguleeritud tingimused.

169. TÜ: ei toeta ettepanekut, mille kohaselt tagatakse riiklikult akadeemilistele töötajatele senise 56-päevase ja 42-päevase põhipuhkuse asemel üksnes 28 päeva puhkust ning pannakse ülikoolidele moraalne kohustus võimaldada oma akadeemilistele töötajatele täiendavat puhkust kas ülikoolisiseste kokkulepete või õigusaktidega. Selline korraldus vähendab oluliselt akadeemiliste töötajate kindlustunnet töösuhetes. Kõigile akadeemilistele töötajatele võiks riiklikult ette näha 42-päevane põhipuhkuse.

170. ENTA: oleme selgelt vastu akadeemiliste töötajate põhipuhkuse lühendamise plaanile. Leiame, et VTK-s toodud põhjendus “praktikas ei ole akadeemilisel töötajal tegelikult võimalust 56 päeva puhata, kuna suveperioodil on töötajad hõivatud suvekoolide, artiklite kirjutamise, projekti aruannete, konverentsidega jm” ei saa olla tõsiseltvõetavaks seaduse muutmise põhjuseks. Kui lahendust vajavaks probleemiks on tõesti akadeemiliste töötajate puuduv võime 56 päeva puhata, tuleks pigem muuta praeguseid jäiku puhkusele jäämise reegleid, mis ei sobi kokku akadeemilise elu rütmiga.

Arvestades, et loodavas seadustikus on plaan kasutusele võtta akadeemilise töötaja mõiste (s.t. loobuda õppejõudude ja teadustöötajate eristamisest), siis tuleks loobuda erisustest puhkuste pikkuse osas. Kordame samas veelkord üle, et puhkuse pikkuse lühendamine VTK-s toodud põhjustel ei ole meie arvates põhjendatud.

171. ETA: diskussioon õppejõudude puhkuse pikkuse ja selle võimaliku lühendamise üle lk 49 on vastuoluline. Sisuliselt väidetakse, et puhkust peaks lühendama selle tõttu, et praegu kehtivaid seadusi nagunii rikutakse ja et akadeemilised töötajad praegugi lausa peavad puhkuse ajal tööülesandeid täitma. Need väited peegeldavad kõrgharidus- ja teadussüsteemi kohmakust ja selle kehva organiseerimist, samuti bürokraatia liiga suurt osakaalu selles süsteemis. Akadeemilisel maastikul töötatakse nagunii palju rohkem kui tööseadusandlus lubab ning selle eest ei tohiks kohaldada lisakaristust puhkuse lühendamise näol. Keskmiselt töötavad tenuurikohtadel olevad teadlased ja õppejõud USAs 52 tundi nädalas ning Kanadas farmatseutika õppejõud 50 tundi nädalas. Sama tulemuse andsid analoogilised uuringud Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Tegemist on globaalse tendentsiga. Aastal 2016 ajakirja Nature poolt läbi viidud globaalne küsitlus näitas, et 38% vastanutest töötas rohkem kui 60 tundi nädalas ning 9% isegi rohkem kui 80 tundi nädalas. Järjest enam levib töötamine nädalavahetustel.

Kui loeme endiselt õppejõudusid ja teadlasi loomingulisteks töötajateks (ja mitte lihtsalt veidi kõrgema haridusega klienditeenindajateks), siis peame neile tagama ka piisava aja puhkuseks pärast äärmiselt koormavat akadeemilist aastat (või mistahes muus rütmis tehtud tööd).

50

Seetõttu ei toeta Eesti Teaduste Akadeemia õppejõudude ja teadustöötajate puhkuse lühendamise ettepanekut. Diskussiooni vääriliseks peame vaid ettepanekut ühtlustada ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide juhtide puhkuse kestus töölepingu seaduses teistele töötajatele ettenähtud puhkuse kestusega.

172. EÜL: pooldab pikema põhipuhkuse säilitamist.

173. RKRN: nõustub, et aktiivsel akadeemilisel personalil ei ole erinevate tööülesannete tõttu võimalik puhata 56 päeva, kuid igas organisatsioonis on ka vähemaktiivseid (neid, kes ei osale vastuvõtu protsessis, suvekoolides jne) ja kelle rakendamine suveperioodil võib olla keeruline (mõttetu). Pikendatud puhkuse lühendamist iseenesest võib kaaluda ja alati on organisatsioonil võimalus kehtestada omapoolseid regulatsioone täiendava puhkuse osas (töötajale soodsamaid), kuid 28 päeva peale puhkuse lühendamine tundub ebamõistlik. Üldiselt oleme seisukohal, et puhkuse ametlik lühendamine ei too sisulist kasu, kuid vähendab töötaja motivatsiooni.

174. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: ei toeta puhkuse regulatsiooni muutmist. Eesti on Euroopas kõige vähemate vabade päevadega riik ning hetkel on pikem puhkus õpetajatöö juures peamine motivaator (palk märkimisväärselt ei motiveeri). Variant, et kool oma ressurssidest puhkust pikendab jääb tõenäoliselt võimaluste taha.

175. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: ei pea põhjendatuks ega otstarbekaks õppejõudude puhkuse lühendamist. Kuna praktilise õppe seisukohalt vaadatuna: 1) on puhkus lisamotivatsioon töötada õppejõuna, kuna palgad kõrghariduses ei ole alati konkurentsivõimelised palkadega erialasel tööl; 2) sotsiaalsete garantiide vähendamine riigi poolt väljendab riigi suhtumist õppejõu ametisse, justkui riik ei väärtustaks ja tunnustaks õppejõu ametit; 3) näitena on Soomes õppejõu puhkus rakenduskõrgkoolis 12 nädalat aastas; 4) õppejõud kasutavad oma 56 päevase puhkuse ära, jagades selle 12 kuu peale, mis võimaldab ka talvisel perioodil energiat koguda; 5) kui tööandjad hakkavad kollektiivlepingutega pikendatud puhkust lubama, siis muutub töötajate kohtlemine ebavõrdseks, andes mõnele kõrgkoolile eelise; 6) kui muudatus tehakse eeldusega, et kõrgkoolid ikkagi jätkavad pikendatud puhkuse tagamist, miks seda siis üldse teha? Kõrgkooli ettepanek on mitte õppejõu puhkust lühendada ja vaadata üle õppejõudude puhkuse pikkused teistes EU riikides.

HTMi seisukoht akadeemiliste töötajate pikendatud puhkuste kohtaHTM toetab endiselt, et akadeemiliste töötajate garantiid oleksid võimalikult ühtlustatud.

Kuigi ka senise olukorra säilimiseks oli toetust, töötame edasi ettepanekuga, mille kohaselt 56 päevane põhipuhkus siiski seadusest (täpsemalt VV määrusest) tuleneva kohustusena ära muuta. Jätkame töörühmas arutelu selle üle, mis on pikendatud puhkuse eesmärk, kui pikk puhkus akadeemilistel töötajatel olla võiks, millised on võimalused leppida pikendatud puhkuses kokku asutusesiseselt näiteks kollektiivlepingus ning kui jääda seaduse alusel üldisest pikema põhipuhkuse juurde, siis kui pikk puhkus see võiks olla.

Emeriteerumine

Kokkuvõte

51

Teema kohta arvamuse avaldajad toetasid lahendust, mille kohaselt võib kõrgkool emeriteerunud isikuga aktiivses õppe- või teadustöös osalemiseks sõlmitud töölepingu lõpetada (TÜ, ENTA, ETA). Samas toetati VTKs kirjeldatud põhimõtet, et emeriteerumise põhjusel töölepingu lõpetamine ei peaks olema mitte kõrgkooli kohustus, vaid õigus (TÜ).

Toetati emeriteerumise võimaluse laiendamist kõikidele akadeemilistele töötajatele (ENTA).

Tehti ettepanek kehtestada ajaline vahemik emeriteerumisvõimaluse kasutamiseks töötaja pensioniikka jõudmisel (TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium).

176. TÜ: seadusega ei peaks kehtestama emeriteerunud akadeemilistele töötajatele keeldu edaspidi töölepingu alusel akadeemilisel ametikohal töötada. Vastavate piirangute kehtestamise õigus tuleb anda ülikoolidele.

177. TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium: on kehtestatud emeriteerumise tingimused, sh ajaline vahemik emeriteerumisvõimaluse kasutamiseks töötaja pensioniikka jõudmisel.

178. ENTA: väljapakutud emeriteerumise mudeliga üldjoontes nõus. On oluline, et emeriteerumisel vabastab teadlane koha uutele süsteemi sisenejatele – vastasel korral jätkub ülikoolides äärmiselt aeglane põlvkondade vahetumine. Kuigi emeriitprofessori (-teaduri, -lektori) tasu ei saa seaduse tasemel reguleerida, on oluline, et see tasu oleks piisavalt suur, et sissetuleku vähenemine ei jääks emeriteerumisel peamiseks takistuseks.

Pooldame võimalust anda emeriteerumise võimalus ka teaduritele ja lektoritele. Nagu eelnevalt mainitud, vajab tähelepanu küsimus, kas nt kaasprofessor, teadur või lektor võiks samuti emeriteeruda? Plaanitav seadustik sellist võimalust ette ei näe (VTK lk 50: “teaduri ametikohalt emeriteerumise tingimuseks [saaks] olla vanaduspensioniealisus ja vähemalt kümneaastane töötamine vastavalt asutuse karjäärimudelile teaduri ametikoha kõrgeimal astmel”). Sellises olukorras võib kõrgkoolidel tekkida huvi inimesi täisprofessoriks, vanemteaduriks ja vanemlektoriks mitte edutada, eriti arvestades, et emeriiditasu kehtestab ja maksab kõrgkool.

179. ETA: toetab valikut: kas emeriidi seisus ja tasu või töötamine (osa- või täiskoormusega) akadeemilisel maastikul mõnel muul ametikohal. Selle valiku seadmine eesmärgiks eeldab emeriiditasu hüppelist suurendamist, ent soodustaks väärikat väljumist teadusmaastikult.

HTMi seisukoht emeriteerumise regulatsiooni kohtaEmeriteerunud töötajatele akadeemilisel töökohal töötamise keelamist seaduses kindlasti ei ole plaanitud ja ei plaanita. Samas on tõsine VTK tagasisides mitmel korral viidatud probleem, mille kohaselt väärika väljumisvõimaluse puudumine ei võimalda ka süsteemi siseneda uutel tulijatel.

Kavandame endiselt sellist lahendust, mille kohaselt emeriteerumine oleks tööandja kehtestatud tingimustel võimalik kõigil akadeemilistel töötajatel, mitte üksnes senistel õppejõudude ametikohtade täitjatel. Selleks, et emeriteerujate sihtrühm oleks selgelt tuvastatav, on kavas seaduses tingimusena sätestada sarnaselt senisele vanaduspensioniealisus. Muud tingimused, mille alusel emeriteerumise võimalust pakkuda, võiks aga jääda tööandja otsustada. Emeriiditasu suurus jääb endiselt asutuste otsustada ning seda finantseeritakse tegevustoetusest.

52

Samuti plaanime edasi liikuda selle muudatusega, mille kohaselt juhul, kui isik on otsustanud emeriidi staatuse vastu võtta, tekib tööandjal õigus temaga täistööajaga sõlmitud akadeemilise töötaja tööleping lõpetada.

4. KÕRGHARIDUSÕPE

4.1. Kõrgharidusõppe eesmärk

Kokkuvõte Tehti ettepanek toetada praktilise tegevuse tõhustamist nii bakalaureuseõppes kui ka

rakenduskõrgharidusõppes ning arvestada üliõpilaste rahulolu praktikavõimalustega ka kõrgkooli tulemusnäitajates (Mainor).

Samuti tehti ettepanek tuua kõrgharidusõppe eesmärgina välja üliõpilastes ettevõtlikkuse arendamine (MKM).

Peeti vajalikuks võtta tulemusnäitajates eraldi arvesse rahvusvaheliste üliõpilaste praktikaga rahulolu (Mainor).

180. MKM: väljatöötamise kavatsuses on liiga vähesel määral tähelepanu pööratud ettevõtlusega koostööle ja üliõpilaste ettevõtlikuks muutmisele, kuigi see on TA strateegias ära märgitud. MKM hinnangul tuleb koostööd ettevõtlusega ning üliõpilaste ettevõtlikkuse soosimist rohkem ja konkreetsete näidete varal esile tuua.

181. ENTA: tööturu osapoolte kaasamine õppe kujundamisse on igati tervitatav. Läbi tuleks mõelda, kuidas vältida olukorda, kus tööturu osapooled keskenduvad oma soovides vaid hetkeolukorrale (s.t. milliseid teadmisi ja oskusi tööturg hetkel vajab). Õppekavade ümberkujundamine või uute loomine on aeganõudev protsess, seepärast tuleb õppe kujundamisel vaadata kaugemale tulevikku, et tagada vajalike oskustega tööjõu olemasolu ka aastate pärast.

182. Mainor: toetame praktilise tegevuse tõhustamist kõikides esimese astme kõrgharidus õppe liikides (bakalaureus ja rakenduslik) ning vastavate nõuete (milline hulk tudengitest viibivad praktikal ettevõtetes, kui rahul nad sellega on ja kas see on viinud ka konkreetse töökoha saamiseni) kehtestamist kõrgkoolide tulemusnäitajate kriteeriumides. Eriti oluline on see nõue rahvusvahelise õppe puhul, mis toimub Eesti riigi raha eest. Oluline on mõõta ja tunnustada ning arendada põhimõtet, et järjest rohkem õppureid jätkab tööd Eestis.

HTMi seisukoht kõrgharidusõppe eesmärgi reguleerimise kohtaKõrgharidustaseme õppekavade praktiline väljund on oluline nii bakalaureuseõppes kui ka rakenduskõrgharidusõppes. Selle eesmärgi soovime ka seaduses selgemalt välja tuua. Kõrgharidusstandardi tasandil plaanime lisaks rakenduskõrgharidusõppele ka bakalaureuseõppes minimaalse praktika mahu väljatoomist.

Riigi tasemel loodud ühtses tulemusrahastamise süsteemis saab olla vaid piiratud arv tulemusnäitajaid ning nad peavad olema seotud kõrghariduse strateegiliste eesmärkide saavutamisega. Aja jooksul on võimalik strateegiate muutudes eesmärke täpsustada ning vastavalt sellele täpsustada ka tulemusnäitajaid. Samas näiteks välisüliõpilaste rahulolu praktikavõimalusega oleks vaid üks väike detail suuremast pildist.

53

Peame ettevõtlikkuse arendamise teemat oluliseks ning selleks on HTM käivitanud eraldi programmi, millest toetatakse nii ettevõtlusõppe metoodika väljaarendamist kui ettevõtlusõppe rakendamist erinevatel haridustasemetel. Kõrgharidusstandardis sätestatakse konkreetsemalt erinevate kõrgharidusõppe astmete õpiväljundid.

4.2. Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe eristamine

Kokkuvõte Valdavalt oli toetus VTKs pakutud variandile, mille kohaselt bakalaureuseõpe ja

rakenduskõrgharidusõpe jäävad seaduse tasandil eristatuks, aga kõigile 1. astme õppe lõpetajatele antakse bakalaureusekraad (EKKA, ENIC/NARIC Keskus, RKRN, Mainor, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, TÜ). Lisaks märgiti, et diplomite suurema informatiivsuse huvides peaks olemas olema suunitlust näitava täiendid kraadi nimetuse juures (RN).

Oli toetust ka ettepanekule, mille kohaselt 1. astme õppena säilib bakalaureuseõpe, mida on kõrgkooli tasandil võimalik liigitada akadeemilisema ja rakenduslikuma suunitlusega õppeks (EÜL, TTÜ, Kaubandus-Tööstuskoda, ENTA, TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium).

Kõrgharidusstandardit puudutavalt toetas TÜ ettepanekut, mille kohaselt bakalaureuseõppes oleks sarnaselt rakenduskõrgharidusõppele minimaalse praktika maht määratud.

183. EKKA: toetame esimest varianti, mille kohaselt on Eestis esimese astme kõrgharidusõpe bakalaureuseõpe ning selle lõpus antakse bakalaureusekraad. Õppekava sisu ja maht sõltub õppekava eesmärkidest ja kavandatud õpiväljunditest, mitte sellest, millist tüüpi institutsioon õpet pakub (ülikool või rakenduskõrgkool). Samas näeme rakendusliku suunaga kõrghariduse marginaliseerumise ning osakaalu vähenemise ohtu. Selle riski maandamiseks oleks mõistlik rõhutada rakenduskõrgkoolile esitatavates nõuetes nii õppe- kui teadustöö väljundite rakenduslikku suunitlust, sh praktika suuremat osakaalu. Samas peaks kehtima siiski üldine põhimõte kõikide õppekavade puhul: õppekava sisu, sh teooria ja praktika osakaal, sõltub õppekava eesmärkidest ja kavandatud õpiväljunditest, mitte sellest, millist tüüpi kõrgkool seda õpet pakub.

184. ENIC/NARIC Keskus: on järjepidevalt toetanud ja on endiselt seisukohal, et ka rakenduskõrgharidusõppe lõpetajatele antakse bakalaureusekraad, mis annaks selge sõnumi, et rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe on samal kõrgharidusastmel ning nende lõpetajatel on võrdväärsed õigused nii akadeemiliseks tegevuseks kui tööturul. Ühtlasi aitab rakenduskõrgharidusõppe lõpetajatel bakalaureusekraadi korral mõista haridustaseme ja kvalifikatsiooni olemusest välisriikides. VTK lk 61 märgitakse ebasoovitavate mõjude riskina, et kui rakenduskõrgharidusõppe diplomeid enam ei väljastata, võib tööandjate jaoks tekkida probleem, kuidas eristada rakendusliku suunitlusega õppe kvalifikatsiooni.

Kõigepealt juhiksin tähelepanu sellele, et terve rida bakalaureuseõppe õppekavu on ülikoolides rakendusliku suunitlusega, on need siis tehnikaalad, ITK valdkond, meedia, ettevõtlus vm. Kuid rakenduskõrgharidusõpe jääks rakenduskõrgharidusõppeks ning ei teki ülalnimetatud riski, kui diplomile märgitakse endiselt, et isik on täitnud rakenduskõrgharidusõppe õppekava ning temale on antud bakalaureusekraad.

185. ENTA: pooldame väljapakutud variantidest 1. alternatiivi, samas juhime tähelepanu sellele, et 2. alternatiiv oli VTK tekstis segaselt formuleeritud.

54

186. EÜL: toetab esimese astme õppes rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe liitmist. Taoline liitmine võimaldab Eestis rakenduskõrgharidusõppe lõpetajatel minna magistriõppesse ka välismaal, mis seni on teatud ulatuses olnud takistatud, kuna rakenduskõrgkooli lõpetanud ei saa bakalaureusekraadi. Samas leiab EÜL, et peale liitmist peab säilima senine paindlikkus, kus hetkel on võimalik üliõpilasel peale bakalaureuseastme lõpetamist minna tasuta omandama rakenduskõrgharidust ja vastupidi. Taolise sammu eesmärk on üldjuhul olnud ümber- ja täiendõpe, mille abil on võimalik omandada uusi, vajalikke teadmisi. Ka Eesti elukestva õppe strateegia seab eesmärgiks luua kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused.

187. Kaubandus-Tööstuskoda: toetame lähenemist kaotada õigusaktides rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe eristamine, sest puudub otsene vajadus kahe mõiste eristamiseks seaduse tasandil.

188. RN: rakenduskõrghariduse- ja bakalaureuseõppe eristamine õigusaktides võiks jääda alles, aga kõigile esimese astme õppe lõpetajatele tuleks anda bakalaureusekraad. Lähtuvalt rahvusvahelisest praktikast tuleks välja töötada täiendid, mida tööandjatele selgema signaali andmiseks saaks kraadi nimetusele lisada.

189. RKRN: bakalaureuseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe eristamisest loobumise mõtet RKRN ei toeta. Eristamine on oluline, kuna nii akadeemilisel bakalaureuseõppel kui rakenduslikul õppel on oma koht haridussüsteemis. Olles konsulteerinud tööandjatega ja erialaliitudega, siis rakenduskõrghariduse eristamine seaduse tasandil on meie arvates vajalik ning ainult kõrgkooli tasandil ei pruugi olla piisav. Rakenduskõrgkoolide õppetegevus koostöös ettevõtjatega on märkimisväärne ja puuduvad tõsised argumendid rakenduskõrgharidusõppe eristamise lõpetamiseks seaduse tasandil.

Kogu 1. astme kõrgharidusõppe käsitlemine bakalaureuseõppena (küll koos minimaalse praktika nõudega) võib viia ka senise rakendusliku õppe teoreetilisemaks, mis ei ole majanduse arengu aspektist otstarbekas. Rakenduskõrgkoolid peavad hoidma suunda erialaste teadmiste õpetamisele. Seega toetame alternatiivi, millega jääb nende eristamine õigusaktides senisel kujul alles, kuid kõik lõpetajad saavad bakalaureusekraadi. See tagaks võrdse kohtlemise ning lihtsustaks välismaa ülikooli kandideerimisel kvalifikatsiooni selgitamist. Tervikuna jääb teemakäsitlus VTK-s pisut ebamääraseks, arvestades kõrgkoolide erinevat õiguslikku seisundit, õppekavadele esitatavaid nõudeid ja väljastatavaid lõpudokumente (sh võimalikku bakalaureusekraadi).

190. Mainor: toetame kindlasti bakalaureuseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe eristamise jätkamist seaduse tasandil. Oleme selguse huvides nõus lahendama rakenduskõrghariduses omistatava kvalifikatsiooni probleemi selliselt, et kõik 1. kõrgharidusastme õppe lõpetajad saavad bakalaureusekraadi.

191. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: toetatakse alternatiivi, mille kohaselt rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe eristamine õigusaktides säilib, kuid kõik lõpetajad saavad bakalaureusekraadi.

192. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool: toetatakse alternatiivi, mille kohaselt rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe eristamine õigusaktides säilib, kuid kõik lõpetajad saavad bakalaureusekraadi.

55

193. TTÜ: kaotatakse formaalsed erisused kõrgharidustaseme esimese astme õpete ehk rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppe vahel. Rakenduslikuma ja akadeemilisema suunitlusega bakalaureuseõpet saab eristada vastavalt õppekava profiilile ja lõpetajatele antakse bakalaureusekraad. Sellist lähenemist rakendab TTÜ alates 2017/2018. õppeaastast TTÜ ja Eesti Infotehnoloogia Kolledži ühinemisel loodud infotehnoloogia 1. astme õppekavadel.

194. TÜ nõukogu ja TTÜ kuratoorium: kõrghariduse esimese astme ühtseks nimetuseks on bakalaureuseõpe.

195. TÜ: toetab eelnõu väljatöötamise kavatsuses pakutud alternatiivi 2, st rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe erisuse alles jäämist nii, et kõigile esimese astme lõpetajatele antakse bakalaureusekraad. Oluline on, et bakalaureuseõppe käigus läbitava kohustusliku praktika maht oleks samuti reguleeritud.

HTMi seisukoht bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe eristamise kohtaJätkame VTKs pakutud ja enam toetust saanud lahendusega, mille kohaselt 1. astmel säilib kaks erineva suunitlusega õpet, aga antav kraad on mõlemal bakalaureusekraad.

Ülikoolil säilib õigus läbi viia nii bakalaureuse- kui ka rakenduskõrgharidusõpet, rakenduskõrgkoolil rakenduskõrgharidusõpet ja magistriõpet. Seda, kuidas kõrgharidusstandardis ja diplomil õpete erisusi selgemalt välja tuua, kavatseme veel ühiselt arutama. Eristav tunnus oleks praktika osakaal õppekavas.

4.3. Kõrghariduse esimese astme õppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku vähemalt viis aastat

Kokkuvõte Toetust leidis VTKs pakutud lahendus, mille kohaselt teatud tingimuste täitmisel ja

erandlikel põhjendatud juhtudel oleks magistrikraadini jõudmine võimalik ka lühema kui viie aastaga (EKA, TTÜ, TÜ, ENIC/NARIC Keskus, EÜL, Kaubandus-Tööstuskoda, RKRN, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool).

Ühel juhul ka ei peetud probleemi oluliseks ja oldi viieaastasest nõudest erisuste tegemisele vastu (ENTA).

196. EKA: palume kaaluda õppekestuse 3+2 süsteemi jäikuse muutmist. Tänapäeva elukestva õppe ajastul, kus inimene omandab üha sagedamini mitu magistrikraadi, võiks lähtuda rahvusvahelisest kogemusest, mis pakub ohtralt üheaastaseid magistriprogramme. See hõlbustaks ka välisriikide kõrgkoolidega ühisõppekavade loomist.

197. TTÜ: kõrgharidustaseme esimese ja teise astme õppekavade jaotus (nn 3+2 süsteem) vaadatakse üle, arvestades ühiskonna, tööturu ja üliõpilaste ootuste ja vajadustega.

198. TÜ: loobuda regulatsioonist, mille järgi I ja II astme õpe kokku peab vältama viis aastat. Piisab, kui sätestada, et I astme õppe kestus on 3-4 aastat ning II astme õppe kestus 1-2 aastat.

199. RN: kõrgharidustaseme esimese ja teise astme õppekavade summaarset nominaalkestust ei peaks reguleerima. Piisab sellest, kui esimesel astmel oleks nominaalkestus piiritletud 3-4 aastaga ja teisel astmel 1-2 aastaga.

56

200. ENIC/NARIC Keskus: mitmetes Euroopa riikides on 1-aastase nominaalkestusega magistriõppe õppekavu, millele asutakse 3-aastase nominaalkestusega bakalaureuseõppe baasil. VTK-s on välja toodud, milliseid probleeme toob kaasa jäigalt 5-aastase õppimise nõude seadmine, mis tuleb ehk selle 5-aastase nominaalkestuse mitte kõige selgemast tõlgendusest. Takistusteks on olnud ühisõppekavade loomine välisriigi kõrgkoolidega, kui ka 3-aastase ülikooli bakalaureusekraadiga 1-aastasele magistriõppele asumine rakenduskõrgkoolides. Välisriiki magistriõppesse minejatel on olnud kartusi, et 1-aastase magistriõppe korral võidakse Eestisse naastes kõrgkoolide või tööandjate poolt mitte tunnustada, kuna kokku oleks õpitud alla viie aasta.

Keskus on endiselt seisukohal, et õppekavade ülesehitus oleks kas 3+2 või 4+1 süsteemis, kuid õppuri tegelik õpingute aeg kombineerituna erinevate kõrgkoolide ja kõrgharidussüsteemide vahel saab olla ka neli või neli ja pool aastat. Samuti tuleks luua erisus ühisõppekavade loomise korral. Täiendusena VTK-s kirjeldatud Inglismaa süsteemile (lk 66), siis antud juhul on kirjeldatud õppeid, mis on kutsealase ettevalmistusega ja mille läbimisel antakse Postgraduate Diploma, Graduate Certificate vmt. Kirjeldada oleks võinud magistriõpet, mille nominaalkestus Suurbritannias on valitsevalt 1 aasta. Tegelikult küll 12 kuud ja maht ECTS ainepunktidesse arvestatuna 90 ainepunkti, ehk 1,5 aastat nominaalkujul. Kuna Suurbritannias on bakalaureuseõpe üksikuid erandeid välja arvates 3 aastat, siis esimese ja teise astme õpe kokku on valitsevalt 4,5 aastat.

201. EÜL: muudatus on positiivne eriti nende jaoks, kes ei taha MA saamiseks õppida 2a.

202. Kaubandus- Tööstuskoda: teatud juhtudel võiks olla lubatud kõrghariduse omandamine kiiremini kui viie aastaga. Selline võimalus peaks olema lubatud juhul, kui lühema õppeaja tõttu ei vähene õppe kvaliteet.

203. RKRN: 4+1 õppekavade süsteem on positiivne tendents.

204. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: toetatakse võimalust teatud tingimustel (näiteks töökogemus peale esimese astme lõpetamist) lõpetada magistriõpe lühema ajaga.

205. Tartu Kõrgem Kunstikool: lühema magistriõppekava võimalust pooldame kui rahvusvahelistumist toetavat, samal põhjusel toetame ühisõppekavade avamise lihtsustamist.

206. ENTA: dokumendis välja toodud probleem ei ole piisav, et asuda muutma pigem hästitöötavat ja (peaaegu) terves EL-is kasutusel olevat 3+2 süsteemi.

207. JuM: VTK p 4.3.5 (lk 64) puudutab bakalaureuseõppe ja magistriõppe nominaalkestust ning VTK-s märgitakse, et üldise 3+2 õppekavade süsteemi muutmist ei kaaluta. Aga kui kaaluda erandjuhul nn „3+ „1 kuni 2“ õppekavade lubatavust, on oluline, et lühematel magistriõppe õppekavadel ei oleks järeleandmisi õpiväljundites ja õppe kvaliteedis. Milliste ainete õppekavade puhul võiks kaaluda lühemat õppekava? Ning kas see tähendaks vähem õppeaineid või vähem ainepunkte ühte aine eest?

HTMi seisukoht viie aasta nõude kohta magistrikraadini jõudmiselÜldisena 3+2 süsteemi muutmist ei kavandata. Eesti kõrgharidussüsteem põhineb 3+2 õppekavadel.

57

Liigume edasi selle lahendusega, mille kohaselt erandlikel juhtudel ja ettepanekutes väljatoodud tingimuste täitmisel oleks magistrikraadini jõudmine võimalik ka lühema ajaga kui viis aastat. Eelduseks on, et õpiväljundid on saavutatavad. Mõjuvaks põhjenduseks on näiteks see, et õppekava on suunatud isikutele, kellel on vastavas valdkonnas töökogemus või varasem magistrikraad lähedasel erialal (mõlemad nõuded kajastuvas siis ka vastuvõtutingimustes), erialal on lühema ajaga magistrikraadini jõudmine rahvusvaheliselt aktsepteeritud või on tegemist ühisõppekavaga.

4.4. Ühisõppekavad

Kokkuvõte Leiti, et ühisõppekavade põhieesmärk on ühistegevusest tekkiv sünergia, mitte üliõpilaste

mobiilsus, mida VTKs esmase eesmärgina on nimetatud (EKKA). Tehti ettepanek loobuda nõudest, et erinevad partnerid peavad ühisõppekavasse

panustama vähemalt 20% õppekava ulatuses (EKKA). Kõrgharidusstandardit puudutavalt tehti ettepanek teha lõputöö või –eksami mahu nõuetes

ühisõppekavale erisused võrreldes kõrgharidusstandardis kehtestatud üldise korraga (EKKA).

Kõrgharidusstandardit ja akadeemiliste kraadide nimetuste määrust puudutavalt tehti ettepanek võimaldada ühisõppekavade kraadinimetusi valida vastavalt ühisõppekavas koostöölepingus sõlmitud kokkulepetele (TÜ, ENIC/NARIC Keskus).

208. EKKA: rõhutame, et ühisõppekavade põhieesmärk ei ole meie hinnangul mitte niivõrd üliõpilaste mobiilsuse suurendamine, kuivõrd erinevate osapoolte ühistegevusest tulenev sünergia, millest võidavad mitte ainult üliõpilased, vaid ka õppekava väljatöötamises ja läbiviimises osalevad õppejõud.

209. EKKA: ühisõppekavas 20%lise osaluse nõue kõikidele osapooltele on formaalne ega loo lisaväärtust. Vastavalt EKKA poolt läbi viidud analüüsile ei ole üheski riigis sarnast nõuet ühisõppekavadele kehtestatud. Eesti eristub selle piiranguga kindlalt ülejäänud Euroopast. Toodud säte takistas Sisekaitseakadeemia osalemist FRONTEXi ühisõppekava rakendamisel „European Joint Master’s: Strategic Management and Cooperation in Border Security” täisliikmena, sest antud kaval oli konsortsiumileping on sõlmitud kokku 6 partnerkõrgkooli vahel viiest liikmesriigist ning õppekava maht oli 90 ECTS. Nõue, et oluline osa ühisõppekavast viiakse läbi ühisõppekava koostöölepinguga kokku lepitud ulatuses teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures, välistab näiteks sellised konsortsiumid, kus mõni partner osalebki ainult õppekava väljatöötamisel/arendamisel või pakub virtuaalõppe platvormi. EKKA senine kogemus näitab, et kõrgkoolid saavad õppekoormuse ja kvaliteedi võrdses jaotuse erinevate osapoolte vahel edukalt määratleda ka ühisõppekava koostöölepingus.

EKKA ettepanek: loobuda seaduse tasandil nõudest, et oluline osa ühisõppekavast peab kokku moodustama vähemalt 20 protsenti ühisõppekava mahust ning piirduda tõdemusega, et ühiskaval on kaks või rohkem partnerit. Kõik muud täpsustused jäävad ühisõppekava koostöölepingu tasandile.

210. EKKA: vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse „Kõrgharidusstandard“ (KHS) § 9 lg-le 2 moodustab magistriõppes magistrieksam või magistritöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 ainepunkti. Bakalaureuseõppes ja rakenduskõrgharidusõppes moodustavad KHS § 7 lg 2 ja § 6 lh 2 järgi bakalaureuseeksam või bakalaureusetöö ja lõpueksam või lõputöö

58

õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 ainepunkti. Kõik detailsed ainepunktidega seotud nõuded võivad osutuda ühisõppekavade loomisel piiravaks. Nagu üleval pool toodud, võib erinevate riikide puhul nt lõputöö kohustuslik maht oluliselt varieeruda.

EKKA ettepanek: võimaldada ühisõppekavade puhul erisusi lõputöö või- eksami ainepunktide mahu osas. Selles saaksid erinevad osapooled leppida omavahel kokku nt ühisõppekava koostöölepingus.

211. TÜ: toetab kavatsust vaadata üle ühisõppekavade regulatsioon, sh välisülikoolidega koostöös tehtavate ühisõppekavade puhul nende läbimisel antavaid diplomeid ja akadeemilisi kraade puudutav. Praeguse regulatsiooni tingimustes on ülikoolidel äärmiselt keeruline teha koostöös välisülikoolidega tegelikult toimivaid ühisõppekavu.

Üheks selle probleemiga seonduvaks küsimuseks on ka riikliku regulatsiooni paindumatus antavate akadeemiliste kraadide osas (kõrgharidusstandardis on sätestatud õppekava läbimisel võimalike antavate akadeemiliste kraadide nimetuste lõplik loetelu). Vaja on regulatsiooni, mis lubaks välisülikooliga koostöös pakutava ühisõppekava läbijatele anda ainult ühisdiplom. See eeldab ka seda, et kraadi nimetuse saab ülikool ise määrata. Lisaks on ühisõppekava koostöölepingu sõlmimiseks seadusega sätestatud nõuded ja reeglid liiga ranged.

212. ENIC/NARIC Keskus: toetab põhimõtet, et ühisõppekavade korral, eriti kui tegemist on välispartneriga, tuleb võimaldada kõrgkoolidel anda kraadide nimetuste andmises erisus. Samuti peaks olema võimalik kõrgkoolidel ühisõppekava korral anda välja muu kujundusega diplom, mida tunnustatakse riiklikult samaväärselt riiklike diplomitega ning puuduks vajadus dubleerida lisaks ühisdiplomile riikliku diplomiga.

213. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: toetatakse mõtet ühisõppekavasid seaduse tasemel siiski reguleerida, kuid arvestada sealjuures kõrgkoolide ettepanekuid.

HTMi seisukoht ühisõppekavade regulatsiooni kohtaLiigume edasi lahendusega, mille kohaselt seaduses olevate nõuete detailsus väheneb. Ühisõppekava kvaliteeti hinnatakse Ühisõppekava avamise üldisteks eeldusteks on, et: kõik ühisõppekava partnerid on oma asukohariigi tunnustatud kõrgkoolid; kõigil partneritel on õigus ühisõppekava kõrgharidusastmel ja – grupis õpet läbiv viia.

Erandina on võimalik taotleda õppe avamist ilma vastava õppekava grupi õiguseta, kui ühisõppekavas osaletakse sünergia tekkimiseks oma kompetentside ulatuses. Sellisel juhul saadakse ühisõppekava grupi õigus ka üksnes ühisõppekava ulatuses. Samamoodi on rakenduskõrgkoolil võimalik magistriõppe ühisõppekava taotleda ilma, et eelnevalt oleks taotletud üksinda samalaadse magistriõppe õppekava õigust.

HTMile jääb õigus otsustada, kas täiendav kvaliteedi hindamise ekspertiis ühisõppekava puhul on vajalik.

Oleme valmis kaaluma, kas nõue, mille kohaselt oluline osa õppekavast ehk vähemalt 20% oleks läbiviidud partnerkooli juures, on endiselt asjakohane. Nõue lisati seadusesse ajal, kui kõrgkoolivõrku kuulusid väga ebaühtlase tasemega kõrgkoolid, üleminekuhindamist ei olnud veel tehtud ja uus kvaliteedihindamise süsteem ei olnud rakendunud. Sel ajal võis mõnel õppeasutusel olla probleeme õppe õiguse säilitamisega ja enda piisavate ressursside

59

puudumisel otsiti partnereid välisriikidest, kelle toel oleks õppe õigusele siiski kvalifitseerutud. Pärast üleminekuhindamisi on tase ühtlasem.

Ka juhul, kui ühisõppekava eesmärgiks seada erinevate kõrgkoolide tugevuste kombineerimine, tuleb selgelt sätestada, et ühisõppekava väljatöötamise ja läbiviimise eest võtavad vastutuse kõik partnerid olenemata sellest, millises mahus nad ühisõppekavas osalevad või kui palju üliõpilane reaalselt nende juures õpib. Ühisõppekava väljatöötamise ja läbiviimisega (õpetamisega eelkõige) on seotud kõik partnerid, seega on ühisõppekavas osalevatel õppeasutustel ühist vastutust õpiväljundite saavutamise ees. Konkreetse õppe maht lepitakse kokku ühisõppekava koostöölepingu.

Euroopa kõrgharidusruumis kokkulepitud ühisõppekavade kvaliteedi kindlustamise standardid3 näevad ette, et koostöölepingus tuleks reguleerida vähemalt järgmisi küsimusi: kraadi nimetus, mida õppekava lõpetajatele antakse; juhtimine ja rahastamine (nt õppemaks, kulude tulude jagamine partnerite vahel jne); üliõpilaste vastuvõtu ja valikuprotseduurid; üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsus; õppekorralduslikud küsimused: eksamikorraldus, hindamine, ainepunktide tunnustamine,

kraadide väljastamine.

Nendest nõuetest lähtudes on võimalik koostöölepingu nõudena seaduses kirjeldada põhimõtte, et ühisõppekava läbiviijad sõlmivad koostöölepingu, mis reguleerib õppekorralduslikke, juhtimise ja rahastamisega seotud küsimusi. Euroopa kõrgharidusruumi ühisõppekavade suuniseid tuleb kohaldada ka siis, kui seaduses olev regulatsioon sõna-sõnalt kõiki tingimusi üle ei korda.

Ühiskraadide väljaandmise võimaluse loomist peab täiendavalt kaaluma. Ühisõppekavade kvaliteedi kindlustamise ühtsetes standardites on ühiskraadi väljastamise võimalus pigem mittesiduvalt sõnastatud (kui vajalik, väljastada ühiskraad).

Ühist arutelu vajab küsimus, kui väike võib ikkagi olla konkreetse kooli osa, et ta siiski vääriks õppe läbiviijana äramainimist, kui 20% peetakse piiravaks. Kelle õppuriga on sellisel juhul tegu ning kelle tulemusrahastuse arvestusse selline üliõpilane läheb.

4.5. Kõrghariduse kvaliteedi hindamine

Kokkuvõte Toetati institutsionaalse akrediteerimise säilimist põhilise hindamismeetmena (EMTA,

TTÜ, TÜ, ETA), aga ei toetatud senise seitsmeaastase hindamisperioodi lühendamist (TÜ, ETA).

Tehti ettepanek lisada õppekavagrupi hindamise elemente institutsionaalsesse akrediteerimisse (Tartu Kõrgem Kunstikool).

Õppekavagrupi hindamistest loobumist toetati. Erinevad olid aga arvamused selles osas, kas institutsionaalse akrediteerimise kõrval peaks olema veel temaatiline hindamine (toetas TTÜ) või mitte (toetas TÜ ja RN).

Kuigi muudatus on osa haridusseaduse eelnõust, avaldati arvamust ka õppe õiguste andmise tasandi muutmise kohta – haridusseaduse eelnõu kohaselt annab edaspidi õppe

3 https://www.eqar.eu/topics/joint-programmes.html

60

õigusi HTM senise Vabariigi Valitsuse tasandi asemel. Ettepaneku tegija toetas otsuste tegemise jätmist Vabariigi Valitsuse tasandile (ETA).

214. EMTA: toetame seisukohta, mille kohaselt jääb peamiseks hindamisinstrumendiks kord seitsme aasta jooksul toimuv institutsionaalne akrediteerimine.

215. TTÜ: kõrghariduse ja teaduse välise kvaliteedihindamise süsteemid on paindlikud ega dubleeri teineteist. Pooldatud on institutsionaalne akrediteerimine kui peamine välise kvaliteedihindamise instrument, mida toetavad temaatilised hindamised, esmahindamine ja riiklik järelevalve vastavalt vajadusele. Sisemine kvaliteedikindlustus on ülikooli ülesanne ja vastutus.

216. TÜ: toetab kõrghariduse kvaliteedihindamise süsteemi lihtsustamist selliselt, et see hõlmaks edaspidi perioodiliselt toimuvat kõrgkooli institutsionaalset akrediteerimist ning seni toimunud õppekavagruppide perioodilisest hindamisest loobutakse. Seejuures on aga Tartu Ülikooli kindel veendumus, et ülikoolide institutsionaalse akrediteerimise perioodi ei tohi senisest seitsmest aastast lühemaks muuta. Eriti suuremate ülikoolide puhul on kogu hindamise protseduuri korraldamine tihemini kui korra seitsme aasta jooksul ilmselgelt liiga sage ega jäta ülikoolidele piisavalt aega akrediteerimisel üles kerkinud parendusvaldkondade ja soovitustega enne uue akrediteerimise algust sisuliselt tegeleda.

217. ETA: kuigi “kvaliteedihindamiste korralduses on võimalik dubleerimist ja nii hindamiste korraldajate kui ka hindamistel osalejate koormust vähendada ka ilma seadust muutmata,” teeme ettepaneku seaduse uues sõnastuses formuleerida soovitus nõnda toimimiseks. Juhul, kui võetakse kasutusele nn temaatilised hindamised (lk 74), tuleb kindlasti loobuda mõnest praegu rakendatavast hindamisest.

218. ETA: praeguseks hästi väljakujunenud kvaliteedihindamise süsteemis on loogiline osaliselt dubleerivaid meetmeid konsolideerida. Taolise toimimisviisi administratiivset koormust leevendavat efekti ei tohiks aga tasalülitada nt institutsionaalse akrediteerimise perioodi lühendamisega (lk 75). Eesti kõrgharidus- ja teadussüsteemi usaldusväärsus on võrreldes kvaliteedihindamise süsteemi loomise ajaga oluliselt kasvanud ning on aeg hakata kõrgharidusasutusi järjest rohkem usaldama sarnaselt sellele, kuidas planeeritakse nende vastutusele anda suur osa teadusrahadest punktis 5.1.

219. Tartu Kõrgem Kunstikool: institutsionaalse akrediteerimise ja õppekavagruppide hindamise korralduse üle vaatamist peame vajalikuks. Dubleerimise vähendamine ja lihtsustamine peaks koolide hindamistega seotud koormust vähendama. Mõistlik oleks kaks erinevat hindamist ühendada.

220. RN: kvaliteedihindamisel peaks jätkuma institutsionaalne akrediteerimine ning perioodilisest õppekavagruppide hindamisest tuleks loobuda. Samuti ei tohiks süsteemi lisada iga-aastaseid täiendavaid temaatilisi vm hindamisi.

221. ETA: peame kaheldavaks ideed viia õppe õiguste andmise üle otsustamine vabariigi valitsuse tasandilt haridus- ja teadusministri tasandile (lk 74). See, et kehtiv seadus näeb ette, et kui õppe õigust ei anta, kinnitab selle negatiivse haldusotsuse minister käskkirjaga, on igati normaalne filter küündimatute ettepanekute elimineerimiseks. Seevastu kõrgharidusõppe õiguse andmine puudutab üldjuhul kogu riiki ja vajab ühe astme võrra kõrgemat diskussiooni- ja otsustustaset.

61

HTMi seisukoht kvaliteedihindamise süsteemi muudatuste kohtaLiigume edasi lahendusega, kus: õppe õiguse esmahindamise süsteem jääb samaks; institutsionaalne akrediteerimine keskendub enam kõrgkooli loodud süsteemide

hindamisele ja uuena ka pisteliselt õppekavade juures hindamisele, kuidas loodud süsteemid praktikas toimivad;

õppekavagruppide eraldi hindamist ei toimu kvaliteedihindamise meetmena lisanduvad temaatilised hindamised.

Töörühmas jätkame arutelu selle üle, kas institutsionaalse akrediteerimise perioodi peaks olema lühem kui seitse aastat. HTM on seisukohal, et institutsionaalse akrediteerimise periood ei saa olla mitte mingil juhul seitse aastat, kui vahepealsel ajal kõrgkoolis mitte ühtegi muud hindamist ei toimu. Seega saaks seitsmeaastast institutsionaalse akrediteerimise tsüklit kaaluda üksnes siis, kui selle kõrval on temaatilised hindamised.

Eraldi õppekavagrupi hindamistest loobumise eesmärk on mh kõrgkoolide hindamiskoormust vähendada, seetõttu ei saa temaatilised hindamised olla kõrgkoolide jaoks iga-aastane kohustus. Töörühmas tuleb edasi arutada, millistel juhtudel kõrgkool temaatilise hindamise valimisse satub ja kuidas kõrgkooli koormust kontrolli all hoida.

Jätkame ka haridusseaduse eelnõu juures protsessiga, mille kohaselt õppe õiguse annab HTM, mitte enam valitsus. Nagu VTKs viidatud, ka praeguse regulatsiooni kohaselt kinnitab HTM õppe õiguse andmise otsused käskkirjaga. Kui õppe õigust ei anta, on see käskkiri menetlust lõpetav otsus, kui õppe õigus antakse, tehakse positiivse käskkirja alusel VVle ettepanek kõrgharidusstandardi lisasse kõrgkool õppekavagrupi ja kraadi juurde lisada. VVl ei ole olnud sisulist otsuse kaalumise võimalust, sest ollakse seotud HTMi esitatud käskkirja ja selle põhimotiividega.

4.6. Teaduse evalveerimise ja kõrghariduse kvaliteedihindamise meetmete kattuvus ning kooskõla

Kokkuvõte Ressursside efektiivsemaks kasutuseks toetas EKKA seda alternatiivi, mille kohaselt

avalik- õiguslik ülikool läbib korralise evalveerimise lävepakuhindamisena ainult ühel korral ja edaspidi osaleb institutsionaalsel akrediteerimisel. Samas tõi EKKA välja vajadust täpsustada, et institutsionaalsel akrediteerimisel teadustöö taset ei hinnata.

ETAg juhtis tähelepanu, et korraline evalveerimine ei ole lävepakuhindamine ja seetõttu toetas senise korralduse jätkumist ja infovahetuse ning koostöö suurendamist kõigi osapoolte koormuse vähendamiseks. Sama lahendust toetas ka TÜ.

ENTA juhtis tähelepanu vajadusele jälgida akadeemiliste töötajate koormust erinevatel hindamistel osaledes.

222. EKKA: ressursside säästliku kasutamise huvides peame mõistlikuks VTK p 4.6.5 all toodud lähenemisviisi, mille kohaselt avalik-õiguslik ülikool peab igas teadusvaldkonnas teaduse evalveerimise läbima ühel korral. Kui esmasel korralisel evalveerimisel on saadud positiivne otsus, avalik-õiguslik ülikool enam teaduse lävepakuhindamisel ehk korralisel evalveerimisel osalema ei pea. Ülikooli tegevust tervikuna, sh teadustegevuse korraldust ja planeerimist (mitte teadustöö taset) hinnatakse institutsionaalsel akrediteerimisel.

62

223. ETAg: väljatöötamiskavatsuse punktis 4.5.4.1. (lk 73) esitatud väide, et teaduse korraline evalveerimine keskendub miinimum-teadusvõimekuse tuvastamisele, ei ole korrektne. See võis olla varasemate evalveerimiste põhjal kohane hinnang, kuid aastast 2017 on korralise evalveerimise sisu ja hindamine ise läbinud põhjaliku muutuse. Evalveerijad hindasid teadusasutuste teadus- ja arendustegevust eristaval hindamisskaalal, evalveerimine keskendus arengule ja parendussoovitustele, sh seoti see teiste kvaliteedihindamistega nagu institutsionaalne akrediteerimine ja õppekavagruppide välishindamine. Palun seda märkust arvestada järgneva seaduseelnõu väljatöötamise käigus.

224. ETAg: pakutud erinevate hindamiste kooskõla saavutamise lahendustest toetab ETAg väljatöötamiskavatsuse punktis 4.6.4. pakutud teist alternatiivi, ehk põhimõtteliselt praeguseks väljatöötatud korralduse säilitamist ning infovahetuse ja koostöö parandamist hindamist korraldavate asutuste vahel.

Pakutud esimese alternatiivi puudus on see, et korralist evalveerimist ei viida kõikides teadus- ja arendusasutustes läbi samaaegselt ning see ei võimalda saada vajalikku ja võrreldavat ülevaadet teadus- ja arendustegevusest. ETAg ei toeta ka kolmandat alternatiivi, mille järgi akrediteerimine ja evalveerimine viiakse läbi samaaegselt, sest korraga oleks tõenäoliselt võimatu saada kokku vajalike teadmiste ja võimekusega ekspertkomisjonid ning sisuliselt ei oleks ülikoolide jaoks tegu väiksema hindamiskoormusega. Kindlasti ei toeta ETAg ka väljatöötamiskavatsuse punktis 4.6.5. teaduse evalveerimise ja kõrghariduse kvaliteedihindamise kooskõla saavutamiseks pakutud regulatiivset lahendust, mille kohaselt evalveerimine muutuks ühekordseks n-ö lävepakuhindamiseks. Nagu käesoleva kirja punktis 1 kirjeldatud, on evalveerimine 2017. aastal ümber kujundatud oluliseks teadus- ja arendustegevuse arengut toetavaks instrumendiks. Sellisel instrumendil ei oleks mõtet, kui seda kasutataks ühekordselt, ainult asutusele tegutsemisõiguse andmiseks. Sellisel kujul ei tagaks evalveerimine ei asutuste arenguks ega teaduspoliitika kujundamiseks vajalikku regulaarset laiapõhjalist infot.

225. EKKA: kirjeldatud alternatiivid jäävad veidi arusaamatuks. Lk 80 alternatiivi nr 2 kirjeldus sisaldab eksitavat informatsiooni - Teadustöö taset hinnatakse korralisel evalveerimisel ja selle tulemused võetakse arvesse järgneval institutsionaalsel akrediteerimisel. Institutsionaalsel akrediteerimisel teadustöö taset ei hinnata. – Lugejal võib jääda mulje, nagu oleks seni hinnatud institutsionaalsel akrediteerimisel teadustöö taset (mis ei vasta tegelikkusele) või et edaspidi on plaanis seda teha (mis samuti ei vasta tegelikkusele).

226. TÜ: punkt 4.6.4. Teaduse evalveerimise ja kõrghariduse kvaliteedihindamise seostamisel toetab Tartu Ülikool eelnõu väljatöötamise kavatsuses välja pakutud alternatiivi 2, st teaduse evalveerimise tulemusi võetakse arvesse järgneval institutsionaalsel akrediteerimisel.

227. ETNA: kõrghariduse kvaliteedi hindamisel peaks silmas pidama, et tihti evalveerimised ei ole lisakoormuseks mitte ainult kõrgkoolide ametnikele, vaid ka akadeemilistele töötajatele, kes peavad komisjonide visiite läbi viima, suures koguses paberitööd tegema jne. Ei ole selge, et väljapakutud hindamissüsteem akadeemiliste töötajate administreerimistöö hulka vähendaks.

HTMi seisukoht evalveerimise ja kõrghariduse kvaliteedimeetmete kooskõla suurendamise kohtaOleme seisukohal, et korraline evalveerimine ei saa ülikoolide jaoks olla üksnes lävepakuhindamine, mis toimub asutuse jaoks ühel korral. Evalveerimine on perioodiliselt

63

(regulaarselt) toimuv kvaliteedi hindamine, mis eelistatult viiakse läbi kõikides teadus- ja arendusasutustes samaaegselt ning mille käigus kaardistatakse teadus- ja arendustegevuse olukord kõigis teadus- ja arendusasutustes. Teadus- ja arendusasutus saab evalveerimise protsessi kaudu tagasisidet asutuses tehtava teadus- ja arendustöö kvaliteedile ning võrrelda oma tulemusi teiste asutuste tulemustega.

2017. a korraline evalveerimine viidi läbi põhimõttel, et asutuste teadus- ja arendustegevust hinnati eristaval hindamisskaalal, evalveerimine keskendus arengule ja parendussoovitustele, sh seoti see teiste kvaliteedihindamistega nagu institutsionaalne akrediteerimine ja õppekavagruppide välishindamine. Selles suunas liigume ka edasi. Teaduse evalveerimise tulemusi saab ja tulebki võtta arvesse järgneval institutsionaalsel akrediteerimisel ning seeläbi on võimalik vähendada ka akadeemiliste töötajate koormust. Kindlasti on vajalik infovahetuse ja koostöö suurendamine kõikide osapoolte vahel. Seda on võimalik teha ka ilma seadust muutmata.

4.7. Muu õppekorralduslik

Kokkuvõte Tehti ettepanek anda rakenduskõrgkoolidele magistriõppes õpetamise õigus mitte ühe

õppekava põhiselt, vaid sarnaselt ülikoolidele õppekavagrupile (Mainor). Seadust mittepuudutavalt tehti ettepanek muuta õppekavade klassifikaatorit ja õppekavade

klassifitseerimise aluseid (TLÜ). Doktorikraadi puudutavalt tehti ettepanek ühtlustada doktorikraadi ja teaduskraadi

mõistete kasutamine ning luua võimalus doktorikraadi erinevatele suunitlustele vastavalt (TÜ).

228. Mainor: teadusarendustegevuse toetamise ja kvaliteedi tõstmise ning magistriõppe arengu põhimõtet toetab ka järjest tõusev töö keerukus ja olukord, kus rakenduskõrgkoolid peavad olema partnerid nii õppe- kui rakendusuuringute osas kõrgtehnoloogilistele, rahvusvahelistele ettevõtetele. Seega toetame, et rakenduskõrgkoolide puhul ei kohalduks eristuv nõue taotleda igale magistriõppe kavale eraldi õpetamisõigust, vaid õpetamisõigus võiks olla õppekavagrupi põhine nagu see on ka ülikoolidel.

229. TLÜ: ühiskonna vajadustest lähtuvalt on juba loodud ning luuakse juurde interdistsiplinaarseid õppekavasid, mis kuuluvad korraga mitmesse tänase klassifikatsiooni kohasesse õppekavagruppi või õppevaldkonda. Seetõttu tuleks üle vaadata õppekavade klassifitseerimise alused ja põhimõtted. Eriti aktuaalne on see küsimus doktoriõppes, kus sooviksime mitmetes maades rakendatud eduka praktika näitel oluliselt suuremat paindlikkust, et võimaldada suuremate interdistsiplinaarsete õpikogukondade tekkimist, mis soodustab innovatiivsete ideede ja lahenduste teket.

230. TÜ: tuleb üle vaadata ja ühtlustada teaduskraadi ja doktorikraadi mõistete kasutamine eri õigusaktides, sh hinnata, millal on eri kraadide omamise nõue põhjendatud. Tuleks hinnata doktorikraadi eri liigituste (nt tööstusdoktorid, ettevõtlusdoktorid, loomedoktorid) sisseviimise vajadust ja mõistlikkust. Ainult filosoofiadoktori kraadiga erineme muust maailmast, kus eristatakse teoreetilise teadusliku suunaga ja praktilise suunaga doktoreid.

HTMi seisukoht täiendavate õppekorralduslike küsimuste reguleerimise kohtaHTM ei toeta rakenduskõrgkoolidele magistriõppe õiguse andmist õppekavagrupipõhiselt. Rakenduskõrgkooli põhiülesanne on rakenduskõrgharidusõppe pakkumine. Magistriõpe on

64

teaduspõhine õpe, rakenduskõrgkooli põhiülesannete hulka ei kuulu teadustegevus. Seega tuleb iga õppekava puhul eraldi hinnata, kas vajalik teadusressurss on rakenduskõrgkoolis olemas. Küll aga on kavas selgelt reguleerida, et magistriastmes ühisõppekava avamisel ei pea rakenduskõrgkoolil olema eelnevalt magistriastme õppekava. Seega rakenduskõrgkoolil on võimalik saada magistriõppe õigus ka ühisõppekavaga. Õppekavade klassifikaatori küsimus on rakenduslik ja seda tuleks käsitleda eraldi.

Doktorikraadi nimetustes vastavalt suunitlusele erisusi ei ole kavas teha. Diplomile on ka edaspidi võimalik märkida spetsialiseerumine.

Doktorikraadi ja teaduskraadi on õigusaktides eristatud, sest tööturul on märkimisväärne hulk inimesi, kellel on magistrikraad, mis on teaduskraad. Ühel hetkel oleks kindlasti mõistlik doktorikraad ja teaduskraad samastada, aga praegusel hetkel võib see olla paljude jaoks eksitav.

5. MUUDATUSED TEADUSE RAHASTAMISMEETMETES

Kokkuvõte VTKs kirjeldatud ettepanekud rahastamismeetmete muutmiseks leidsid üldjoontes toetust

(ETA, TÜ, TÜ nõukogu ja senat). Tehti ettepanek arvestada loomeuurimuse rahastamiseks teaduse rahastamismeetest

(EKA). Tehti ettepanek lisada rahastamismeetmetesse muudatusi, mis motiveeriksid teadusasutusi

ja kõrgkoole enam arvesse võtma ettevõtete huvisid ja vajadusi ning ettevõtete esiletõstetud probleeme (Kaubandus- Tööstuskoda).

Rakenduskõrgkoolid tegid ettepaneku luua rakendusuuringute rahastamise meede, kuivõrd rakenduskõrgkoolidel on teadus- ja arendustegevuse ülesanne (RKRN, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Mainor, Tartu Kõrgem Kunstikool).

231. ETA: teaduse rahastamismeetmete osa peegeldab põhiosas Eesti Teadusagentuuri poolt 2016. a sügisel koostatud dokumendis “Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis” esitatud ettepanekuid. Eesti Teaduste Akadeemia esitas selle kohta oma arvamuse ja soovitused kirjas haridus- ja teadusministrile 25.11.2016 nr 1-11-256. Esitatud ülevaatest nähtub, et kõnesolevat kontseptsiooni on mõnevõrra modifitseeritud. Tervitame suunda rahastamise tsüklilisuse minimeerimisele, mis on praeguse rahastamissüsteemi üks olulisi probleeme.

232. TÜ: toetab uue kõrgharidusseadustiku eelnõu väljatöötamise kavatsuses välja pakutud muudatusi teaduse rahastamismeetmetes. Samas väljendab ülikool jätkuvat muret, et Eesti ei liigu teaduse rahastamisel TAI strateegias „Teadmistepõhine Eesti“ 2014-2020 seatud eesmärgi poole tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht 1%le SKPst.

233. TÜ nõukogu ja senat: teadust rahastatakse tegevustoetusena avalikes huvides tegutsevatele teadusasutustele ning uurimistoetustena, minnes seniselt institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste süsteemilt üle ühtsele uurimistoetuste süsteemile. Teaduse tegevustoetust suurendatakse teaduse rahastamise kasvu arvel.

234. ETA: loomemajanduse järjest suureneva mahu ja vastava sisuloome kvaliteedi kasvu tingimustes peame oluliseks, et teadusrahastuse aluseks olevad kriteeriumid uu(t)es

65

seadus(t)es ja/või TAKSi modifitseeritud versioonis näeksid ette loomeuurimuste hindamise ja arvestamise võimaluse vastavate valdkondade teadustöö orgaanilise komponendina.

235. EKA: peame oluliseks, et teadusrahastuse aluseks olevad kriteeriumid seaduses arvestaksid ka loomeuurimust kui tavateadusest erinevate kriteeriumide alusel mõõdetavat teadusharu. See muu arenenud maailmaga sammupidamiseks hädavajalik täpsustus aitaks kaasa mõiste juurdumisele ka alamaastme dokumentides.

236. Kaubandus- Tööstuskoda: Eesti teaduse ja majanduse vahelise koostöö tihendamiseks oleks vaja muu hulgas muuta teaduse rahastamist. VTK viies osa keskendub muudatustele teaduse rahastamismeetmetes, kuid nende muudatuse eesmärgiks on seostada senisest enam vaid teaduse ja kõrghariduse rahastamist. Muudatuste paketist on välja jäänud aga teaduse ja majanduse vahelise sünergia suurendamine.

Kaubanduskoda teeb ettepaneku kõrghariduse kaasajastamise protsessi raames otsida lahendusi küsimusele, kuidas suurendada kõrgkoolide ja teadusasutuste koostööd ettevõtetega. Leiame, et VTK teaduse rahastamismeetmete peatükk peaks sisaldama muudatusi, mis motiveeriksid kõrgkoole ja teadusasutusi senisest rohkem võtma arvesse ettevõtete huvisid ja vajadusi. See tähendab, et rahastuse saamiseks peaks senisest oluliselt rohkem teadustöid olema seotud ettevõtluse poolt esile tõstetud probleemide lahendamisega.

VTK-st on välja jäänud Eesti ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ning teadusasutuste üks suurim väljakutse – suurendada teadustööde sidet ettevõtete reaalsete probleemidega. Sellele kitsaskohale on viidatud ka Gunnar Okki poolt koostatud Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raportis. Nimetatud raportis on muu hulgas väidetud, et enamikul Eesti ülikoolides tehtavast teadusest ei ole otsest sidet Eesti või teiste maade ettevõtlusega.

237. RKRN: VTK-ga nähakse ette kõrgkoolide jätkuv liigitumine rakenduskõrgkoolideks, ülikooli tüüpi kõrgkoolideks ning klassikalisteks ülikoolideks. Kõikide kõrgkoolide põhiülesannetena säilib õppetegevus ning teadus-arendustegevus, millele lisandub nn kolmanda missiooni ülesanne (VTK p 1.2., lk. 8). Nimetatud valdkondades toimub kõrgkoolide välishindamine. HTM haldusala kõrgkoolide tulemusrahastamine on reguleeritud ülikooliseaduses ning VV määruses “Kõrgharidustaseme õpet läbiviivale õppeasutusele tulemusrahastusest tegevustoetuse osa määramisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastuse arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr”. Nimetatud regulatsioonide ja VTK p 5 valguses ei ole rakenduskõrgkoolidel võimalust osa saada teadustegevuse rahastamisest. Samas nende ülesanne teadus-arendustegevuse (sh rakendusuuringute läbiviimise) osas säilib, mistõttu on ka rakenduskõrgkoolidega arvestamine ja neile teadustegevuse rahastamiseks eelarveliste vahendite taotlemise võimaluste ette nägemine põhjendatud ning oluline.

238. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: rakendusuuringuid peaks ka käsitlema teaduse tegemisena. Teadustöö ei peaks olema määratud asutusega, kus seda tehakse, vaid sellega, mis on tema sisu. Rakendusuuringute kasuks räägib nende nimetuski, mis viitab konkreetse töö kasutamise võimalustele. Ülikoolides tehtavate teadustööde peamine häda on sageli see, et see jääb teoreetiliseks ning ei jõua konkreetsete rakendusteni. Ka rakendusuuringud peaksid saama mingilgi määral riiklikku rahastamist, võimaluse selles küsimuses kaasa rääkida.

66

239. Mainor: tulenevalt VTK p 5 ja kõikidele kõrghariduse 1. astme liikidele seatud regulatsioonides nii õppekavagrupi kui ka selle esmahindamise ning institutsionaalse hindamine valdkonnas, kus on sees teadus-arendustegevuse nõuded, on meie ettepanek reguleerida ka rakenduskõrgkoolidele teadustegevuse rahastamiseks eelarveliste vahendite taotlemise võimalus. See on ka põhjendatud ning oluline aspektist, et 1. astme rakenduskõrgharidus peab tegutsema Bologna süsteemi järgi ning arendama välja ka magistritaseme õppekavad.

240. Tartu Kõrgem Kunstikool: kas ja kuidas on planeeritud rakendusuuringute rahastamine? Leiame, et ka rakendusuuringute rahastamise mudel vajab väljatöötamist. Praegune olukord teaduse rahastamises jätab rakenduskõrgkoolid ebavõrdsesse olukorda.

241. JuM: avamata on jäänud, millisel analüüsil põhineb punktis 5.2.1 (lk 87) viidatud teaduse uurimistoetuste probleemide kirjeldus?

HTMi seisukoht teaduse rahastamismeetmete muudatuste kohtaKuivõrd uurimistoetuste kontseptsioonis esitatud seisukohad said üldist toetust, liigume edasi juba konkreetsemate seadusemuudatuste ettevalmistamisega ja rahastamismeetmete muudatusi enam töörühmas ei aruta.

Nõustume Kaubanduskoja seisukohaga, et rahastamismeetmete peatükk peaks sisaldama muudatusi, mis motiveeriksid kõrgkoole ja teadusasutusi senisest rohkem võtma arvesse ettevõtete huvisid ja vajadusi. Baasfinantseerimine arvestab alates 2018. a raha jagamisel ettevõtetega sõlmitud tulusid kahekordselt, kuid see ei ole seaduse tasandil reguleerida, vaid jääb määrusesse (praegu baasfinantseerimise, tulevikus tegevustoetust reguleerivasse määrusesse). Veel suuremas mahus erasektori panuse arvestamine muutuks juba ebaproportsionaalseks teadustegevuste teiste eesmärkide suhtes. HTM seisukoht on, et tuleb anda aega praegu tehtud muudatuste mõju avaldumiseks.

EKA rõhutab vajadust arvestada loometegevust teadusrahastamises. Frascati liigitus arvestab teaduse rahastamisel ka loometeadust. HTM leiab, et sellest väljapoole jääv loometegevuse osa on kultuurivaldkonna vastutusalas. HTM, Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital alustanud sisulist debatti selle üle, kuidas loometegevuse rahastamist korraldada.

Täiendavat teaduse tegevustoetust rakenduskõrgkoolidele kavandatud ei ole. Rakenduskõrgkoolide tegevustoetuses on teatud mahus sees õppe jaoks vajalike rakendusuuringute teostamise raha. Eraldi rahastamisinstrumenti pole selleks kunagi olnud. Rakendusuuringute meetmed on avatud ning ka rakenduskõrgkoolid võivad taotlusvoorudes osaleda. Lisaks on vastavalt TAKS-ile ka teistel ministeeriumidel ülesanne oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendusetegevuse (sh rakendusuuringute) ja selle finantseerimise korraldamine.

Ettepanekud teaduse rahastamise korraldamiseks on kättesaadavad siin: https://www.hm.ee/sites/default/files/ettepanekud_teaduse_rahastamise_korraldamiseks.pdf

5.1. Teaduse tegevustoetus

Kokkuvõte Toetati tegevustoetuse kui stabiilse rahastamismeetme osakaalu suurenemist teaduse

kogurahastuses (KBFI, EÜL).

67

Tehti ettepanek laiendada tegevustoetuse saamise võimalust ka rakenduskõrgkoolidele (Tartu Tervishoiu Kõrgkool).

Leiti, et tegevustoetuse mitteeraldamine kõigile eraõiguslikele teadusasutustele ei ole võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas (Kaubandus-Tööstuskoda, ETA).

242. KBFI: liikumine lihtsustatud finantseerimise printsiipide poole toimub õiges suunas. Seejuures tuleks kindlasti tagada, et finantseerimise põhialused oleks ühetaolised kõigi asutuste jaoks, kuid samas arvestaks erinevat tüüpi asutuste eripärasid, tugevusi ning neile ühiskonna teenimiseks määratud tegevusi. Tuleks kaaluda, kas on põhjendatud luua erinevaid tegevustoetuse mudeleid kõrgharidusõppe läbiviimiseks ning teadustegevuse läbiviimiseks (kõrgharidusõppe tegevustoetuse proportsioonid riigieelarves on 80% ulatuses õppe läbiviimise jätkusuutlikkust tagav baasrahastus ning 20% ulatuses tulemusrahastus). Silmas tuleb pidada, et kui seadusega luuakse asutustele võimalus viia sisse karjäärimudel, siis peab rahastusmudel selle sisseviimist toetama. Karjäärimudelit ei ole võimalik rahastada ajutiste vahendite arvelt. Lühidalt tuleks seadustiku lahenduste väljatöötamisel silmas pidada, et need võimaldaksid erinevatel asutustel oma funktsioone ja rolle edukalt täita.

243. ENTA: probleemi kirjelduses (5.1.1) seisab, et “teadus- ja õppetöö ülikoolides on teine teisega tihedalt seotud ning antavaid toetusi on omavahel keeruline ja ebamõistlik lahus hoida.” Samas on välja toodud, et praegu eraldi eksisteerivaid kõrghariduse tegevustoetuse ja teaduse tegevustoetuse süsteemi plaanis muuta ei ole. Kas see pole ebamõistlik, eriti arvestades, et uues seadustikus on tänu uuele akadeemilise töötaja mõistele teadus- ja õppetöö veelgi tihedamalt omavahel seotud?

244. EÜL: pooldame tegevustoetuse osakaalu suurenemist, mis võimaldab teadusasutustele suuremat stabiilsust ja paindlikkust. Positiivne on, et kõrghariduse ja teaduse tegevustoetus eraldatakse koos. EÜL pooldab kõrghariduse ja teaduse tegevustoetuse eraldamist koos, mis võimaldab administreerimise poolt oluliselt lihtsustada.

245. Tartu Tervishoiu Kõrgkool: baasfinantseeringute saamise õigust (lk 84) tuleks laiendada ka rakenduskõrgkoolidele või luua eraldi meede, et ka rakenduskõrgkoolid saaksid taotleda teadusuuringuteks raha.

246. Kaubandus-Tööstuskoda: peame vajalikuks märkida, et eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele baastoetust juriidilise staatuse tõttu mitte eraldada on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega – sarnases olukorras olevaid isikuid tuleb kohelda võrdselt. Toetuse eraldamisel tuleks aluseks võtta riiklikud vajadused ja kompetentsid, mitte asjaolu, kas tegemist on eraõigusliku või avalik-õigusliku teadusasutusega. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku, et kui eraõigusliku teadusasutuse teadustöö on riiklikult vajalik ja täidab avalikes huvides olulisi funktsioone, siis eraõiguslikul teadusasutusel on õigus taotleda nii sihttoetust kui baastoetust. Baastoetuse määramisel ei näha ette eraõigusliku teadusasutuse infrastruktuurikulude katmist.

247. ETA: dokumendi lk 85 märgitakse, et „eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele tegevustoetuse baastoetuse eraldamist ei kavandata.“ Selline vahetegemine vaid asutuse juriidilise staatuse tõttu on vastuolus õigusloome võrdsuse põhimõttega, et sarnases olukorras olevaid isikuid tuleb kohelda võrdselt. Antud juhul on olulised riiklikud vajadused ja kompetents. Juriidilise staatuse alusel piiranguid seada ei ole kooskõlas võrdsuse printsiibiga. Teeme ettepaneku sätestada, et juhul, kui eraõigusliku teadusasutuse teadustöö on riiklikult

68

vajalik ja täidab avalikes huvides olulisi funktsioone, siis eraõiguslikul teadusasutusel on õigus taotleda nii sihttoetust kui ka tegevustoetuse baastoetust.

248. ENTA: VTK-s on välja toodud tegevustoetuse määramise kriteeriumina teadlaste järelkasvu tagamine (lk 86). Teadlaste järelkasvu tagamise indikaatoriks on välja pakutud kaitstud doktorikraadid, aga see on vaid üks ja väike samm teadlaste järelkasvu tagamiseks. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia pakub välja, et selle kriteeriumi all võiks lisaks kaitstud doktorikraadidele arvesse minna kõrgkoolis/teadusasutuses või selle osas (osakonnas, instituudis vms) töötavate noorteadlaste arv või (tähtajatu lepinguga) teadustöötajate keskmine vanus. Need oleksid teadlaste järelkasvu tagamise mõõtmiseks olemuselt paremad indikaatorid.

HTMi seisukoht teaduse tegevustoetuse kohtaKõrghariduse tegevustoetuse ja teaduse tegevustoetuse jaotusprintsiipide erisus tuleneb nendega toetatavate tegevuste erisusest. Raha saava asutuse kohustused lepitakse täpsemalt kokku rahastamise kokkuleppes.

Bürokraatiat vähendab ja rahastamise tervikpildist arusaamist parandab raha eraldamine avalik- õiguslikele ülikoolidele ühe lepinguga, mida on plaanis teha juba 2018. a. Asutustel on erinevad ülesanded, asutus, mis ei paku kõrgharidust, ei ole ka õigustatud saama kõrghariduse tegevustoetust.

Nõustume, et karjäärimudelit ei saa üles ehitada ajutiste rahaliste vahendite najal. HTM on teinud ja teeb ka edaspidi pingutusi baasfinantseerimise (tegevustoetuse) suurendamiseks, see on karjäärimudeli sisse seadmiseks üks vältimatuid tingimusi.

Eraõiguslike teadus-ja arendusasutuste ning teaduse tegevustoetuse küsimus vajab edasist arutelu. Kuna asutuste profiilid on erinevad, nende ülesanded on erinevad, ei ole õigustatud ühetaoline finantseerimine riigieelarvest. Toetame ETA ettepanekut, mille kohaselt juhul, kui eraõigusliku teadusasutuse teadustöö on riiklikult vajalik ja täidab avalikes huvides olulisi funktsioone, on eraõiguslikul teadusasutusel õigus taotleda nii sihttoetust kui ka tegevustoetuse baastoetust.

ENTA ettepanek järelkasvu kriteeriumit laiendada ning vaadata ka töötavate noorteadlaste arvu väärib kaalumist.

5.2. Teaduse uurimistoetused (grandid)

Kokkuvõte Tehti ettepanek eraldada uurimistoetus konkreetsele teadlasele, suurendada

grandisummasid ning töötada välja teadusasutuste hea tava grantide asutusesisesel jaotamisel (ENTA).

Peeti oluliseks grantide seotust lisaks ettevõtete vajadustele ka ühiskonna vajadustega laiemalt (EÜL).

249. ENTA: tunnustame ning kiidame soovi lihtsustada uurimistoetuste taotlemise ja kasutamise tingimusi ning aruandlust (lk 87, 91). Oleme nõus ERC grantide mudelite põhimõtete ülevõtmisega uurimistoetuste süsteemis (Starting Grant, Consolidator Grant, Advanced Grant). Siinjuures tahame tähelepanu juhtida ka sellele, et ERC grantide puhul on bürokraatia viidud miinimumini.

69

VTK-s on kirjas, et “Uurimistoetuste kasutamine on piiratud nõutud töölepingulise suhte kaudu vähemalt ühe Eesti teadusasutusega, kuivõrd toetuse eesmärgiks on mh toetada Eesti teadustegevust” (lk 88). Hiljutised värvikad näited Eesti Kirjandusmuuseumist, kus ERC grandi saanud teadlane sunniti asutusest lahkuma, on aga kätte näidanud praeguse ja planeeritava süsteemi olulise kitsaskoha. Alternatiivina näeme, et uurimistoetusi antakse teadlastele otse (ilma kohustuseta töö läbi viia asutuses, kus inimene parajasti töötab), eeldusel, et teadustöö viiakse läbi Eestis. Veidi rohkem konkurentsi parimate teadlaste saamiseks Eesti teadusasutuste vahel parimate teadlaste saamiseks aitaks parandada teadlaste töötingimusi ning looks eeldused siia välismaiste tippteadlaste meelitamiseks. Dokumendi samas lõigus (lk 88) toodud mõttega “et tänapäevane konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus on oma olemuselt rahvusvaheline ning et rahvusvaheline mobiilsus on teadlaskarjääri lahutamatu osa, on grandid suunatud kõigile võimekatele teadlastele, sõltumata nende päritoluriigist” oleme igati nõus.

Meie arvutuste kohaselt on grandirahade suuruse ja granditäitjatele seotud ootuste vahel selged käärid. Ühelt poolt eeldatakse, et “grandi suurus on arvestatud sellisena, et see katab üldjuhul uurimisprojekti täitmise täies ulatuses”, teisalt eeldatakse, et samade ressursside abil on uue süsteemi rakendumisel võimalik tööle võtta rohkem inimesi kui enne (nt uue rühmagrandi kontseptsiooni puhul tuleb nüüd luua 2- kuni 5-liikmeline grupp, samas kui enne tuli samade vahenditega luua 2- kuni 3-liikmeline grupp). Samuti oleme arvamusel, et loodava stardigrandi suurus on liiga väike uue teadlasrühma asutamiseks: pakutavate vahendite abil on võimalik ära katta teaduri (s.t. granditaotleja) palgakulud umbes järeldoktori palgatasemel, allesjäänud vahenditest aga doktorantide ning järeldoktorite palkamiseks ei jätku, seda enam, et grupi suurenedes kasvavad hüppeliselt ka lähetuste, laboritöö jms seotud kulutused.

Leiame, et ministeerium võiks algatada arutelud eri osapoolte vahel (kus üheks osapooleks võiks olla ka Eesti Noorte Teaduste Akadeemia), mille tulemusel võiks valmida best practices printsiibi põhjal juhendid ülikoolisiseste tegevustoetuste hindamissüsteemi jaoks. See aitaks erisusi ülikoolide vahel vähendada.

250. EÜL: pooldame lahendusi, mis aitavad muuta teadlaskarjääri atraktiivsemaks. Eriti tervitatav on, et grandid on suunatud kõigile võimekatele teadlastele ja uurimisrühmadele, sõltumata nende päritoluriigist. Samuti on EÜLi jaoks oluline, et uurimissuundade kujundamisel arvestatakse mitte ainult ettevõtluse, vaid ka ühiskonna vajadustega.

HTMi seisukoht teaduse uurimistoetuste kohtaENTA ettepanekut eraldada uurimistoetus konkreetsele teadlasele väärib arutelu, ent märksa suuremaks probleemiks olnud see, et uurimistoetuste taotlejad elavad ja töötavad välismaal ega kavatsegi tulla uurimistööd läbi viima Eestisse. Tööleping asutusega on see garantii, mis tagab teadlase viibimise Eestis. Kui kriteeriumiks on vaid uurimistöö läbiviimine Eestis, on ka raske taotlust hinnata nt selles aspektis, kas on olemas teadustööks vajalik infra/ aparatuur ning asutuse tugi teadusprojekti läbiviimiseks ning administreerimiseks.

Grandirahade summad on VTK-s (õigemini uurimistoetuste uues kontseptsioonis) esitatud indikatiivsetena. Need ei ole fikseeritud ning saavad olema ikkagi sõltuvuses rahalistest võimalustest. See on arvestuslik alus ja miinimum, millega võiks uurimisrühm hakkama saada. Uurimistoetuste summa suuruse kujundab Eesti Teadusagentuur lähtuvalt eelarvelistest võimalustest.

70

Toetame ettepanekut teha ülikoolide ja ENTAga koostööd parimate praktikate põhjal juhendite loomiseks, et erisusi ülikoolide vahel vähendada.

71