· Web viewÜldjuhul on eristatud allikatel põhinev teoreetiline osa ning autori uurimus. Uurimuses ei ole vaja ära tuua kasutatud meetodite (näiteks korrelatsioon-, regressioonanalüüsi)

Põlva Ühisgümnaasium

UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE, VORMISTAMISE JA

HINDAMISE JUHEND

Põlva 2012

TÖÖVERSIOON 13.11.12

SISUKORD

Sissejuhatus.................................................................................................................................31. TÖÖ KOOSTAMINE..........................................................................................................4

1.1. Töö koostamise eesmärgid...........................................................................................41.2. Uurimistöö olemus.......................................................................................................41.3. Teadusliku uurimistöö liigid........................................................................................41.4. Uurimistööle esitatavad sisulised nõuded....................................................................51.5. Eetilised nõuded uurimistööle......................................................................................61.6. Teema valik..................................................................................................................61.7. Refereerimine ja tsiteerimine.......................................................................................61.8. Uurimistöö etapid.........................................................................................................7

2. UURIMISTÖÖ OSAD......................................................................................................112.1. Tiitelleht.....................................................................................................................112.2. Sisukord......................................................................................................................112.3. Annotatsioon..............................................................................................................112.4. Sissejuhatus................................................................................................................112.5. Töö põhiosa................................................................................................................122.6. Kokkuvõte..................................................................................................................122.7. Kasutatud allikmaterjalid...........................................................................................132.8. Lisad...........................................................................................................................13

3. VORMISTAMINE............................................................................................................143.1. Tiitelleht.....................................................................................................................143.2. Pealkirjad....................................................................................................................153.3. Töö keel......................................................................................................................153.4. Tabelid........................................................................................................................163.5. Joonised......................................................................................................................173.6. Lisad...........................................................................................................................183.7. Viitamine....................................................................................................................18

2


SISSEJUHATUS

Vastavalt Põlva Ühisgümnaasiumi õppekavale koostab iga gümnaasiumi astme õpilane kooli

lõpetamiseks uurimistöö. Uurimistöö koostamine on gümnaasiumi lõpetamise üheks

tingimuseks. Uurimistöö läbiviimise toetamiseks on kooli õppekavas kursus „Uurimistöö

alused”. Uurimistöö kirjutamine võimaldab mõnda probleemi põhjalikumalt uurida. See töö

arendab õpilastes oskust iseseisvalt mõelda ja oma seisukohti argumenteerida, samuti

kirjalikku ja suulist väljendusoskust. Käesoleva juhendi eesmärgiks on anda õpilasele

võimalikult täpne ülevaade uurimistöö koostamise protsessist, uurimistööle esitatavatest

nõuetest ning seega abistada õpilast töö korrektsel vormistamisel. Juhendit sobib kasutada

kõikides ainetundides ja kõikidel õpetajatel uurimuslike tööde kirjutamisel.

Kõik Põlva Ühisgümnaasiumis kirjutatud uurimistööd kuuluvad Põlva Ühisgümnaasiumile.

Juhendi koostamisel on kasutatud Vija, Sõrmus, Artma koostatud juhendit Uurimistöö

kirjutajale ning Uibu ja Luik materjale TÜ õpetajate täienduskoolitusest Uurimistöö

kirjutamine ja juhendamine koolis.

3


1. TÖÖ KOOSTAMINE

1.1. Töö koostamise eesmärgid

Õpilane valib uurimistöö teema kas aineõpetajate poolt soovitatud teemade loendist või pakub

ise välja. Uurimistöö on käesoleva metoodilise juhendi nõuetele vastav õpilase iseseisvalt

kirjutatud uurimusliku suunitlusega töö. Töös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema

üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal, uurimuse probleem,

põhieesmärgid, uurimismetoodika ja -tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused. Uurimistöö

põhieesmärkideks on: erialase teaduskirjanduse ja andmete kogumise ja nendega töötamise

kogemuse omandamine; korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase

terminoloogia) omandamine; töö korrektse vormistusoskuse omandamine.

1.2. Uurimistöö olemus

Uurimistöö on praktilise väljundiga õppetöö vorm, mis annab võimaluse õpilase arengu

suunamiseks gümnaasiumi 10.-11. klassi vältel ning toimub õpilase ja juhendaja aktiivse

suhtlemise teel.

Uurimistöö on eelkõige protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi

süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil.

Uurimistöö on uurimisprotsessi konkreetne tulemus või kirjalik aruanne, mis kajastab õpilase

oskust iseseisvalt mõelda ja sisaldab õpilase oma seisukohti. Uurimistöö pole referaat, vaid on

uurimata või vähe uuritud materjali analüüs ja selle korrektne ning loogiline kirjapanek.

Uurimistöö viiakse läbi ja koostatakse Põlva Ühisgümnaasiumis eeldatavalt 10.-11. klassis.

Uurimistöid võib esitada ka erinevatele õpilasuurimistööde konkurssidele.

NB! Töö ei tohi olla maha kirjutatud ega otsetõlge võõrkeelsetest materjalidest, vaid

autoripoolne teemakäsitlus toetudes autoriteetide materjalidele.

1.3. Teadusliku uurimistöö liigid

Uurimistööd jagunevad kahte liiki:

Uurimus (case study), mille käigus probleemile vastuse leidmiseks viiakse läbi andmete

kogumine ja nende analüüs, ning arutletakse, mis tulemustest järeldub

(nähtustevaheliste seoste uurimine, probleemi põhjuste analüüsimine jm)

4


Ülevaade (review) annab ülevaate ja üldistab teiste autorite uurimistulemusi, määrab

probleemi läbiuurituse seisu ja edasiste uurimisprioriteetide suuna. Uurimise käigus ei

esitata hüpoteesi, sest ei ole võimalik midagi tõestada.

1.4. Uurimistööle esitatavad sisulised nõuded

Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: uudsus ja

aktuaalsus, objektiivsus, tõestatavus, tulemuste kontrollitavus, täpsus, süsteemsus, selgus,

kriitilisus, selektiivsus.

Uudsus ja aktuaalsus. Teadustöö tähtsamaiks peetav kriteerium tähendab, et iga töö peab

sisaldama midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud.

Objektiivsus. Autor peab käsitletavasse teemasse suhtuma võimalikult erapooletult, tegema

järeldusi vastavalt kogutud andmestikule ja mitte laskma end mõjutada üldlevinud

arusaamadest, kui need pole kooskõlas saadud tulemustega.

Tõestatavus. Kõik esitatud väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele.

Subjektiivseid arvamusi ei saa esitada teaduslike väidetena.

Kontrollitavus. Arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada kujul, mis võimaldab töö lugejal

saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii

täpselt, et neid võiks vajaduse korral leida algallikatest.

Täpsus. Nõutav on nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne täpsus. Kvalitatiivse täpsuse all

mõistetakse eeskätt terminoloogilist täpsust. Iga kasutatava termini sisu tuleb korrektselt ja

täpselt määratleda. Kvalitatiivne täpsus tähendab ka arutluste loogilist, selget ja

ühetähenduslikku esitust. Kvantitatiivne täpsus tähendab andmete ja arvutuste täpsust.

Süsteemsus. Teaduslikuks saab pidada ainult niisugust käsitlust, milles eri väited ja

argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks e süsteemiks.

Selgus. Töö tuleb üles ehitada ja kirja panna nii, et sisu oleks üheselt arusaadav. Kõik

vajalikud mõisted on vaja defineerida ja kasutada neid alati samas tähenduses. Hoiduda uute

terminite väljamõtlemisest seal, kus need on juba olemas. Selgus tähendab ka ülesehituse

otstarbekust (nii lihtsalt kui võimalk), arutluse loogilisust ja ratsionaalsust, sõnastuse täpsust

ja selgust.

Kriitilisus. Olemasolevaid seisukohi tuleb vaadelda kriitiliselt, sest nende hulgas võib olla

meelevaldseid järeldusi, tõestamata ja puudulikult tõestatud väiteid, oletusi, mida pakutakse

5


tõe pähe jne. Ka enda seisukohtade suhtes peab olema kriitiline. (“Mulle tundub”, “ma arvan”

ei ole teaduslikud argumendid).

Selektiivsus. Selektiivsus tähendab nõuet valida valdkonnaga seotud erinevate probleemide,

andmete, meetodite seast niisugused, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni või mis

kõige paremini aitavad kaasa selle tulemuseni jõudmisele.

1.5. Eetilised nõuded uurimistööle

Teaduslikus uurimistöös tuleb järgida uurimuse vastavust eetikanõuetele.

Mõned olulisemad reeglid:

teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamisel viidatakse alati allikale.

Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist,

siis kaitsmise tulemus tühistatakse;

mõne teise uuringu raames kogutud andmete kasutamisel /analüüsimisel oma töös peab

olema luba andmete valdajalt /kaasautori(te)lt ka juhul, kui töö autor ise osales uurimis-

grupis või andmete kogumisel;

kuna uuringu mõju on temas osalevatele isikutele paratamatu, siis tuleb tagada, et see ei

põhjustaks osalejatele füüsilist, vaimset, kõlbelist ega materiaalset kahju;

uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus selles mitte osaleda

või katkestada osalemine suvalisel etapil;

uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud;

uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm.

materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek.

1.6. Teema valik

Õpilasel on kirjaliku uurimuse teema valikul soovitav meeles pidada:

teema aktuaalsust ja originaalsust;

teema konkreetsust ja piiritletust;

võimalust erialakirjanduse hankimiseks ja andmete kogumiseks;

oma huve ja võimeid.

1.7. Refereerimine ja tsiteerimine

Kõik töös esitatavad mõtted, seisukohad, andmed, mis pärinevad kasutatud allikatest, tuleb

siduda viitega nende päritolule. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata. Viitamise põhireegel:

viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne.

6


Teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed esitatakse uurimistöös tsitaatidena või

refereeringutena.

• Tsitaat peab täpselt vastama originaalile ja esitatakse jutumärkides. Tsitaadi algusest,

keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Viide märgitakse

kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke;

• Refereering annab edasi teise autori töös esitatud väiteid ja seisukohti vabas vormis,

oma sõnadega. Refereeringus jutumärke ei kasutata, kindlasti peab aga olema viidatud

autorile või allikale. Kui refereering on üks lause, siis paikneb viide enne lauset

lõpetavat punkti. Mitmelauselise refereeringu korral on viide pärast viimase lause

punkti.

Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud

allikmaterjalide loetelus olevad kirjed olema viidetes märgitud.

Põlva Ühisgümnaasiumis valminud uurimistöödes kasutatakse tekstisisest viitamist.

1.8. Uurimistöö etapid

Uurimistööd planeerides tasub mõelda, et see peab pakkuma midagi huvitavat ja uut ka

lugejale.

1) teema ja juhendaja valik

Teema valikul tuleb silmas pidada:

teema aktuaalsust ja originaalsust;

teema konkreetsust ja piiritletust (uurimistöö peab vastuse andma teemas sõnastatud

põhiprobleemile);

võimalusi erialakirjanduse hankimiseks ja andmete kogumiseks;

töö koostaja huve ja võimeid.

Juhendaja on Põlva Ühisgümnaasiumi õpetaja või kooli poolt aktsepteeritav mõne teise eriala

esindaja. Õpilasel ja juhendajal on õigus kasutada konsultantide abi väljastpoolt kooli.

Juhendaja:

aitab püstitada töö eesmärki ja kavandada töö ülesehitust;

aitab koostada uurimistöö kalenderplaani;

annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks;

konsulteerib õpilast uurimistöö käigus;

7


kontrollib töö valmimist osade kaupa;

hindab õpilase tööprotsessi;

annab kirjaliku hinnangu õpilase tööle;

vastutab töö lubamise eest kaitsmisele.

Õpilane:

otsib teemakohase kirjanduse ja allikad;

kogub ja analüüsib uurimismaterjali sisuliselt;

annab perioodiliselt juhendajale aru töö käigust;

vastutab töös esinenud andmete õigsuse eest;

vormistab töö nõuetekohaselt;

esitab uurimistöö aine Uurimistöö alused õpetajale;

kaitseb tööd kaitsmiskomisjoni ees.

2) projekti koostamine

Juhendaja ja õpilase koostöös valmib uurimistöö koostamise projekt, milles kajastub

uurimistöö planeeritav ajakava. Projektis esitatakse ka esialgsed olulisemad allikad.

Uurimistöö projekti vorm asub juhendi lisas (lisa 1). Õpilane on vastutav, kui ta ei täida

kalenderplaani, ning õpetaja on vastutav, kui ta ei konsulteeri õpilast.

3) allikmaterjalide valik ja läbitöötamine

Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse leidmine, läbitöötamine ja analüüsimine on õpilase

iseseisvaks ülesandeks, kusjuures juhendaja suunab materjali esialgset valikut. Vastava

oskuse arendamine on kõigi uurimistööde üks peamisi eesmärke. Töötades kirjandusega, on

soovitav silmas pidada järgmist:

Esialgsel tutvumisel kirjandusega tuleb pöörata tähelepanu antud temaatikaga

seonduvatele märksõnadele ja mõistetele. Siinjuures saab selgeks, millistele allikatele

tuleb edaspidi töö koostamisel rohkem tähelepanu pöörata.

Uurimiseks valitav kirjandus peab olema võimalikult mitmekesine, haarates erinevaid

autoreid ning erineva teadusliku tasemega kirjutisi. Töö aluseks ei sobi võtta ainult ühe

autori kirjutisi.

Otstarbekas on jälgida ka raamatute lõpus leiduvat märksõnade ning kirjanduse loetelu,

et hõlbustada teabe saamist otsitava probleemi kohta.

Silmas tuleb pidada ka seda, et kasutatav materjal oleks uusim kättesaadavatest.

Ajakirjandusmaterjalid peavad olema autoriteetsed (gümnaasiumi õpilane peab vältima

8


nn kollast ajakirjandust, mis ei ole faktitruu ega hinnanguvaba. Kui õpilase uurimus nõuab

just nimelt eelpoolnimetatud ajakirjanduse käsitlemist, siis on see loomulikult lubatud).

Kirjanduse põhjalikumal läbitöötamisel ja analüüsimisel on soovitav teha lühikokkuvõtteid,

mis sisaldavad uuritava probleemi kohta huvitavaid mõtteavaldusi, tsitaate, definitsioone,

probleemiarendusi vms. Kindlasti tuleb neile lisada autori nimi, teose pealkiri ning kõik teised

bibliograafilises kirjes nõutavad andmed. See lihtsustab hiljem kirjanduse loetelu koostamist

ja viitamist. Allikmaterjalide läbitöötamisel on otstarbekas koondada kasutatud allikad eraldi

faili.

4) teooriaosa mustandi ja praktilise osa eskiisi esitamine

Pärast allikatega tutvumist valmib teooriaosa mustand ning koostöös juhendajaga valmib

praktilise osa eskiis. Niinimetatud mustand peab valmima 10. klassi lõpuks.

5) vaatlus-, katse-, küsitlusandmete kogumine

Andmete kogumisel lähtutakse uurimistöö eesmärkidest. Küsimustike koostamisel on

soovitav kasutada elektroonilisi võimalusi.

6) teksti kirjutamine ja töö teise mustandi esitamine

Autor lähtub uurimistöö kavast ja vormistamiseks esitatud nõuetest.

7) teksti viimistlemine ja töö lõplik vormistamine

Töö lõppu on lisatud võõrkeelne uurimistöö resümee. Resümee koostamist õpetatakse eesti ja

võõrkeele tundides. Resümeed võib hinnata eesti ja inglise keele aines.

8) töö esitamine retsenseerimiseks

Kaitsmisele lubatakse ainult tähtajaks esitatud, korralikult vormistatud ja kahe retsensendi

poolt retsenseeritud tööd.

Tööd retsenseerivad kaks inimest: üks Põlva Ühisgümnaasiumi õpilane ja üks õpetaja.

Retsensendid määrab uurimistööde koordinaator. Õpilase retsenseerimist hinnatakse kursuses

„Uurimistöö alused”.

Õpilase retsensioon peab välja tooma järgmist:

töö vastavust püstitatud eesmärgile;

probleemi lahendamise põhjalikkust ja teaduslikkust;

uurija enda panuse osatähtsust;

eesmärgi lahendamise otstarbekust;

9


vormistamise vastavust nõuetele;

töö peamisi väärtusi ja puudusi.

Retsensioon koostatakse vastavalt kindlale vormile, mis on käesoleva juhendi lisas LISA…

9) töö kaitsmine

Uurimistöö kaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni ja grupi kaasõpilaste ees (komisjoni koosseis

ja õpilasgrupid määratakse kooli juhtkonna poolt). Uurimistöö kaitsmine seisneb õpilase

lühiettekandes ja küsimustele vastamises. Kaitsekõne peab olema arusaadav ja tooma välja

peamise. Selles arvestatakse retsensendi märkusi ja vastatakse kuulajate küsimustele. Tähtis

on esinemisoskus (soovitavalt peast) kui ka kompetentsus küsimustele vastamisel. Soovitav

on kasutada näitlikku abimaterjali (stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed materjalid

jm). Ettekande pikkus on kuni 7 min. Retsensentide küsimustele vastatakse ettekande lõpus.

10


2. UURIMISTÖÖ OSAD

Uurimistöö osad on:

• tiitelleht;

• sisukord;

• annotatsioon võõrkeeles;

• sissejuhatus;

• põhiosa;

• kokkuvõte;

• kasutatud allikmaterjalid;

• lisad.

Uurimistöö pikkus tiitellehest lisadeni on üldjuhul 15-25 lehekülge.

2.1. Tiitelleht

Tiitelleht on töö esimene lehekülg, millel märgitakse õppeasutuse nimetus, autori ees- ja

perekonnanimi, klass, töö pealkiri, töö liik, juhendaja kutse ning ees-ja perekonnanimi ja töö

valmimiskoht ja aastaarv.

2.2. Sisukord

Tiitellehe järel asub sisukord, mis sisaldab uurimistöö osade, sh peatükkide ja alajaotuste ning

lisade pealkirju ja vastavate lehekülgede numbreid. Sisukorda ei kuulu tiitelleht ja sisukord (vt

lisa …). Sisukord koostatakse automaatselt pealkirjade laadide alusel.

2.3. Annotatsioon

Annotatsioon on lühikokkuvõte tööst, mis esitatakse eesti keeles ja võõrkeeles kandes

vastavat nimetust “Annotatsioon”, “Summary” või “Zusammenfassung”. Annotatsioon peab

andma üldistatud, kuid ammendava ülevaate tööst, nii et see oleks arusaadav lugejale.

Annotatsioon sisaldab teksti, kus on ära toodud töö eesmärk, uurimisobjekt, kasutatud

metoodika, andmed töö tulemuste kohta, lühijäreldused tulemuste rakendamise kohta, andmed

töö mahu, illustratsioonide arvu, jooniste, lisade jm kohta. Annotatsiooni maht on 0.5 - 1

lehekülge.

2.4. Sissejuhatus

Sissejuhatus on soovitavalt lühike, sellel on järgmised peamised ülesanded:

1) Teema valiku põhjendamine (probleemi aktuaalsus).

11


2) Töö eesmärgi selgitamine (mida soovitakse tõestada või ümber lükata, millisele

probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mis on selles

valdkonnas tehtud, milliseid uurimisülesandeid täidetakse).

3) Uurimistöö hüpoteesi sõnastamine.

4) Töö ülesehituse selgitamine. Nimetatakse peatükkide ja alapeatükkide arv ja nimed,

selgitatakse lühidalt peatükkide/alapeatükkide peamõtet (sisu).

5) Kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus. Sissejuhatuses võib autor

tähelepanu juhtida nendele asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini

mõista. Selleks võivad olla andmete hankimisega kaasnenud probleemid, samuti

isikute ja institutsioonide nimetamine, kellelt saadi abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas

pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud probleemi lahendamisega, seda ei

kuhjata üle arvudega.

6) Mõne peamise kirjandusallika mainimine (soovituslik).

2.5. Töö põhiosa

Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele. Põhiosa (sisu)

koosneb peatükkidest, mis sisaldavad:

• probleemi seletavat kirjeldust,

• probleemi analüüsi;

• tulemuste esitamist.

Üldjuhul on eristatud allikatel põhinev teoreetiline osa ning autori uurimus. Uurimuses ei ole

vaja ära tuua kasutatud meetodite (näiteks korrelatsioon-, regressioonanalüüsi) kirjeldusi, küll

aga esitada tulemuste korrektne tõlgendus. Spetsiifiliste uurimistööde puhul võib töö

ülesehitus olla erinev. On väga oluline, et ei piirdutaks probleemi lahkamisel vaid ühe autori

seisukohtade refereerimisega, lauskriitikaga või ülistamisega, vaid leiaks argumendile ka

(teiste autorite) vastuargumente ning analüüsiks, kas näiliselt positiivne protsess ei peida

endas ka negatiivseid külgi (näiteks negatiivseid tulemusi teistes valdkondades või pikemas

perspektiivis) jne.

2.6. Kokkuvõte

Töö kokkuvõtvas osas peab selguma, kuidas eesmärk (eesmärgid) on täidetud ning milliseid

lahendusvõimalusi püstitatud probleemidele pakuti.

Kokkuvõtte peamisteks ülesanneteks on:

1) esitada lühidalt töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud,

12


soovitused jne;

2) välja tuua töös tehtud järelduste ja soovituste kasutamise võimalused ja töö

edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid.

Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida

töö varasemates osades pole käsitletud. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele. Selle maht

peaks moodustama 10- 15 protsenti põhiteksti mahust. Kokkuvõtte sisuks võib olla järelduste

ja soovituste loetelu.

Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes

ülevaate töö probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata.

2.7. Kasutatud allikmaterjalid

Uurimise läbiviimisel tuleb kasutada erinevaid lisamaterjale ja allikaid. Materjale on

mitmesuguseid: ajalooürikud, kirjad, fotod, raamatud, ajakirjandus, filmid, katsetest saadud

mõõtmistulemused, vaatlusandmed, ankeetküsitluste vastused, suulised mälestused,

intervjuud jne. Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema

väärtuse uurimus omandab. Kasutatud allikate loetelus peavad olema nimetatud kõik allikad,

millele töös on viidatud., ja igale kirjele allikmaterjalide loetelus peab töös leiduma viide.

2.8. Lisad

Lisad on töö põhiosaga seostuvad ja seda täiendavad materjalid. Töö lisasse paigutatakse

sellised materjalid, mis ei ole töö tekstiga otseselt seotud, kuid ülevaate saamisel ja sisu

mõistmisel siiski olulised, näiteks küsimustikud, mahukad tabelid, joonised, skeemid, kaardid,

fotod, andmete õigsuse kontrollimist võimaldavad algmaterjalid jt. Kõikidele nendele

materjalidele tuleb kindlasti viidata.

13


3. VORMISTAMINE

Uurimistöö vormistatakse arvutil, jälgitakse üldiselt tunnustatud teadustöö vormistamise

nõudeid. Töö trükitakse paberile formaadis A4 (210x297 mm) lehe ühele poolele. Kogu töös

kasutatakse kirjatüüpi Times New Roman, kirja suurus 12 ning reavahe on 1,5. Tekstilõikude

vahe pärast lõiku on 6 p.

Lehe servadest jäetakse veerised: 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt ning 3 cm lehe vasakust

servast.

Tekst joondatakse mõlema serva järgi (rööpjoondus, rööpselt). Kui reas tekivad suured

tühikud, kasutatakse poolitamist.

Töö ühtki osa ei alustata ega lõpetata joonise, tabeli või loeteluga.

Kõik leheküljed, v.a. tiitelleht, nummerdatakse; vaikimisi arvestatakse tiitelleht esimeseks

leheküljeks. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele leheküljenumbrit

ei kirjutata.

Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid osasid (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, allikate loetelu,

lisad jne) alustatakse uuelt leheküljelt. Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks

rida järgnevat teksti, tuleb alustada uuelt leheküljelt.

Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (LISA 1, LISA

2 jne) ja pealkirjastatakse. Lisade osas lehekülgede numeratsioon jätkub.

3.1. Tiitelleht

Tiitellehel on tekst suurusega 12 pt va töö pealkiri. Kui joondamist ei ole märgitud, siis

kasutatakse keskjoondust. Tiitellehel on kindel vorm (vt lisa 3):

1) õppeasutuse nimetus asub ülal esimesel real;

2) autori ees- ja perenimi paikneb lehekülje ülemise kolmandiku lõpus ning selle all

järgmisel real klass või kursus;

3) töö pealkiri paigutatakse vertikaalsuunas umbes lehe keskele ning vormistatakse

suurtähtedega sõnu poolitamata ja lühendamata (kirja suurus 16-20 pt);

4) töö liik märgitakse kohe pealkirja alla järgmisele reale (referaat, uurimistöö, võistlus-

töö, olümpiaaditöö vms);

5) töö juhendaja kutse (lühendina – õp; prof; vanemõp jne) ja nimi (eesnime esitäht ja

perekonnanimi) kirjutatakse ülejärgmisele reale pärast töö liiki paremale joondatult;

14


6) töö valmimise koht ja aasta kirjutatakse lehekülje viimasele reale ning koma nende

vahel ei kasutata.

Tiitellehel

algab iga rida suure tähega, kuid ükski rida ei lõpe punktiga;

sõnu ei poolitata ning lühendeid ei kasutata;

peab jälgima proportsiooni, st tekst tuleb paigutada nii, et lehe üldmulje jääks ilus.

3.2. Pealkirjad

Pealkirjade vormistamisel kasutatakse pealkirja laade.

Pealkirjad vormistatakse:

PEATÜKI PEALKIRI (Pealkiri 1 – Heading 1), 12 pt, rasvane, kõik suured tähed,

lõiguvahe enne 0 pt pärast 6 pt, joondatud vasakule;

Alapeatüki pealkiri (Pealkiri 2 – Heading 2), 12 pt, rasvane, esimene suurtäht,

lõiguvahe enne 6pt pärast 6pt; joondatud vasakule;

Alapunkti pealkiri (Pealkiri 3 – Heading 3), 12 pt, rasvane, esimene suurtäht,

joondatud vasakule.

Peatükid ja alajaotised nummerdatakse araabia numbritega. Numbrite vahel ja lõpus on punkt

(3.2.2.).

Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse

laadiga Pealkiri1, alapeatükkide pealkirjad laadiga Pealkiri2, alapunktide pealkirjad laadiga

Pealkiri3.

Pealkirjade järele punkte ei panda. Sõnu pealkirjades ei poolitata. Pealkirjades lühendeid ei

kasutata.

3.3. Töö keel

Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kõneviis ja -vorm, milles töö kirjutatakse,

peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Vormi „mina" ja „meie" (näiteks „meie uurisime", „ma

analüü- sisin") asemel tuleb kasutada umbisikulist vormi (näiteks „töös käsitletakse,

analüüsitakse, uuritakse, hinnatakse" või „käsitleti, analüüsiti" või „on käsitletud, analüüsitud"

jne).

Probleemide käsitlemine, põhjendused ja järeldused peavad olema loogiliselt ja arusaadavalt

sõnastatud. Vältima peab paljusõnalisust ja tarbetuid kordusi. Tõlkimisel tuleb taotleda

mõtestatud lauset, mitte sõnasõnalist tõlget.

15


Erialaseid mõisteid ja termineid võib tähistada lühenditega. Nende esmakordsel kasutamisel

lisatakse sulgudesse edaspidi kasutatav lühend. Näiteks: riigi majandusarengut näitab sise-

majanduse kogutoodang (SKT). Üldtunnustatud ja -levinud lühendeid võib kasutada ilma

selgituseta. Näiteks lause: Eesti Vabariik on ÜRO liige. Kõiki kasutusele võetud lühendeid

tuleb kasutada järjekindlalt. Kehtivate õigekeelsusreeglite kohaselt eestikeelsete lühendite

lõppu punkti ei panda, välja arvatud lühendid, mis langevad kokku mõne eestikeelse sõnaga

(s.a. - sel aastal).

Võõrkeelsete lühendite puhul lähtutakse selles keeles kujunenud tavadest.

Ühekohalised arvud kirjutatakse sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Käändelõppe

arvudele ei lisata. Aastaarvud märgitakse ainult arvudega. Miljonite ja miljardite puhul

kasutatakse arvude ja sõnade kombinatsiooni.

Töö korrektne vormistus eeldab veatut kirjakeelt tekstis, lubamatud on ka trükivead

(Õigekeelsuskontroll).

3.4. Tabelid

Tabeleid kasutatakse arvandmete kompaktseks esitamiseks. Suuremad ja paljude

algandmetega tabelid tuleb paigutada uurimistöö lisasse.

Iga tabeli kohale vasakusse serva kirjutatakse kaldkirjas üldnimetus „Tabel“, millele järgneb

tabeli number. Tabelid nummerdatakse töös läbivalt kasutades araabia numbreid. Tabeli

numbri järele kirjutatakse püstkirjas tabeli pealkiri, mis on sisu lahtimõtestav ja võimalikult

lakooniline. Pealkirja sõnastamisel alustatakse tabeli sisust, millele järgneb objekti (ettevõte,

kool, riik, vanus) nimetus ja siis ajavahemik. Tabeli pealkirja ja tabeli vahel on lõiguvahe.

Tabel paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle viidatakse. Viide tabelile

esitatakse sulgudes (vt tabel 1). Tabel tuleb esitada kirjasuurusega 11 punkti ja tekst paigutada

keskele. Ühesuguse mõõtühikuga arvandmed tuleks veergudesse paigutada nii, et arvude

samad kümnendkohad oleksid üksteise all kohakuti. Kõigil tabeli veergudel peab olema

nimetus, ka esiveerul. Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis peab tabeli all olema

viide allikale.

16


Näide:

Tabel 1. Sündide registreerimisandmed Põlva maakonnas aastatel 2006-2012 esimese kolme

kuuga

Aasta Jaanuar Veebruar Märts Kokku2006 22 30 22 802007 18 18 13 492008 21 24 29 742009 18 19 24 632010 19 19 24 622011 17 20 19 562012 27 21 21 69(Statistikaameti kodulehekülg)

3.5. Joonised

Kõiki töös esinevaid graafilisi kujundeid (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised), aga

ka geograafilisi kaarte, fotosid jm nimetatakse joonisteks. Joonise number paikneb joonise

all ning joonised nummerdatakse läbivalt (tabelitel on oma ja joonistel oma numeratsioon).

Igal joonisel peab olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Joonise allkirja

järel esitatakse sulgudes andmed küsitletute arvu kohta, kui need on olemas. Joonistele

viidatakse tekstis. Joonise allkirjale järgneb viide päritolule. Joonisele kantavad tähised, arvud

ja sõnaline tekst trükitakse suurusega 10 pt.

Näide:

Mehed Naised0

200400600800

100012001400160018002000

Keskmine brutotöötasu (arvestatud eurodesse)

Loodus- ja tehnikateaduste tippspetsialistid

Info- ja kommunikat-sioonitehnoloogia spetsialistid

Loodus- ja inseneriteaduste keskastme spetsialistid

Info- ja kommunikat-sioonitehnoloogia tehnilised töötajad

Joonis 1. Täistööajaga töötajate brutokuutöötasu erialade kaupa 2010. a oktoobris (n=990)

(Statistikaameti kodulehekülg)

17


Joonis 1. Metsmaasikas. (Loodusmehe pildipank)

3.6. Lisad

Lisad (vajaduse korral) sisaldavad materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja

läinud, kuid mis töö sisuga ei ole otseselt seotud (küsitluslehed, plaanid, kaardid, mõõtmis-,

uurimis- jm protokollid, illustreeriv materjal nagu dokumendi või fotokoopiad, CD või DVD

plaadid jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa,

nummerdatakse iseseisvalt vasakusse ülanurka (LISA 1) ja pealkirjastatakse, lisade pealkirjad

märgitakse ka sisukorda.

Lisades esitatud joonised, tabelid, fotod jne allkirjastatakse, millest selgub materjalide päritolu

(Autori erakogu; autori andmete alusel koostatud tabel; J. Tamme eraarhiivist; Scanpix jne).

Lisas olevaid jooniseid, tabeleid, fotosid jne ei nummerdata.

Kui uurimistöö juurde on lisatud CD või DVD plaate, tuleb plaadile kirjutada järgmised

andmed: uurimistöö pealkiri ja autor, aasta ning mis andmed plaadil on. Kõik uurimistööde

juurde kuuluvad plaadid säilitatakse kooli raamatukogus.

3.7. Viitamine

Kõik töös esitatavad mõtted, seisukohad, andmed, mis pärinevad kasutatud allikatest, tuleb

siduda viitega nende päritolule. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata. Viitamise põhireegel:

viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne.

18


Teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed esitatakse uurimistöös tsitaatidena või

refereeringutena.

• Tsitaat peab täpselt vastama originaalile ja esitatakse jutumärkides. Tsitaadi algusest,

keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Viide märgitakse

kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke.

• Refereering annab edasi teise autori töös esitatud väiteid ja seisukohti vabas vormis,

oma sõnadega. Refereeringus jutumärke ei kasutata, kindlasti peab aga olema viidatud

autorile või allikale. Kui refereering on üks lause, siis paikneb viide enne lauset

lõpetavat punkti. Mitmelauselise refereeringu korral on viide pärast viimase lause

punkti.

Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse

loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud.

Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali

paiknemise lehekülg.

Autori perekonnanimi tühik aastaarv koolon tühik leheküljenumber

(Pleijel 1993: 23)

Näide: „Kõik algas rütmist, mis on sõnades ja lausetes väljendatud.“ (Langemets 1998: 75)

Kui autori nimi on uurimuse kirjutaja lauses märgitud, siis viites ei korrata autori nime,

piisab aastaarvust ja leheküljenumbrist autori nime järel.

Näide: Langemetsa (1998: 75) luulemõtiskluses ilmneb autori sügav kiindumus luulesse.

Kui kasutatakse ühe autori poolt samal aastal välja antud erinevaid teoseid, siis lisatakse

väljaandmise aasta järele vastavalt a, b jne.

Näide: (Meos 2002a: 134); (Meos 2002b: 124)

Kui ühes lauses viidatakse sama autori mitmele allikale, siis märgitakse autori nime üks

kord ja esitatakse allikad ajalises järjekorras, alates vanimast. Aastarvud eraldatakse üksteisest

komaga.

Näide: Sotsiaalne interaktsioon on määrava tähtsusega individuaalse mina (self) loomisel

(Biddle, 1986, 1998).

19


Kui viidataval allikal on kaks autorit, siis tuleb panna viitesse mõlema autori nimed ja nende

vahele komad.

Näide: Gümnaasiumi lõpukirjandeid uurides hinnati eesti koolide õpilaste kirjaliku

keelekasutuse oskus keskmiseks (Ehala, Raik 2003: 12).

Rohkem kui kahe autoriga allika puhul tuleb panna viitesse esimesena märgitud autori nimi

ja lisada lühend jt. Lühendi lõppu punkti ei panna.

Näide: Ravimina kasutatakse nõmm-liivatee lehti ja õisi, õigemini varte ülemisi osi koos

lehtede ja õitega (Tammeorg jt 1984: 111).

Sõnaraamatutele ja teatmeteostele viidates kasutatakse suurtähtlühendeid – ÕS=

Õigekeelsussõnaraamat, EE-8 = Eesti Entsüklopeedia 8. köide, EKSS = Eesti kirjakeele

seletussõnaraamat jne. Kui tekstiviitena kasutatakse suurtähtlühendit, siis peab seesama

lühend paiknema kirjanduse loetelus viitekirje ees (vt ka kirjanduse loetelu vormistamist).

Näide: Eesti keele tegusõnal saama on 12 erinevat tähendust ning ta esineb paljude

ühendverbide osana ning metafooride ja kõnekäändude koosseisus (EKSS: 257-265).

Kui viidatakse autorita publikatsioonile, tuuakse viites pealkirja esimesed sõnad ja kolm

punkti ning ilmumisaasta. Nõue kehtib ka Interneti materjalide kohta.

Näide 1: Eesti koolides on teadmiste ja oskuste tase hea, kuid hoiakute osas valitseb

segadus (Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses - ... 2012).

Näide 2: Hindamismudelite loomine on raske, kuid kasutamine kerge (Creating Rubrics

2006).

Ilma pealkirja ja autorita Interneti materjalile viitamisel märgitakse viitesse kodulehe

nimetus.

Näide: Eesti Draamateatri juht on Rein Oja (Eesti Draamateatri kodulehekülg).

Kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast

esimest viidet kasutada lühendit ibid., sõna „sealsamas” või sõnaühendit „viidatud teos” koos

lehekülgede äranäitamisega, nt (ibid.: 22), (sealsamas: 22) või

(viidatud teos: 22).

20


LISA 1. Uurimistöö projekt:Nimi _____________________________________________________Klass _________________

Uurimistöö tööpealkiri ___________________________________________________________

______________________________________________________________________________

Juhendaja _____________________________________________________________________

Uurimistöö eesmärk ja aktuaalsus

Uurimistöö valmimise etapid, ajakava ja tähtsaimad kirjanduse allikadTegevus Tähtaeg Tegelik

kuupäevJuhendaja

allkiriTeema ja juhendaja valimine ning kohtumine juhendajaga

… märts 2012

Uurimistöö projekti (eesmärk, ajakava, allikad) esitamine õppejuhile

… aprill 2012

Kirjandusega tutvumine, tööks vajaliku materjali kogumine ja läbitöötamineTeooriaosa mustandi ja praktilise osa eskiisi esitamine juhendajale elektroonselt

…. mai 2012

Eksperimentide (küsitluste jms) läbiviimineTulemuste vormistamine ja analüüsimine, jooniste täiendamine, töö teise mustandi esitamine juhendajaleTeksti viimistlemineValmis töö esitamine retsenseerimiseks … märts 2013Kaitsmiseks valmistumine, esitluse tegemineTööde kaitsmine alates … aprillist 2013

graafiku aluselAllikad:

Õpilane ______________________Juhendaja _______________Kuupäev_________________

21

allkiri allkiri


LISA 2. Tiitellehe näidis

Põlva Ühisgümnaasium

Mari Maasikas

10.a klass

ÕHUSAASTE PÕLVAS

Uurimistöö

Juhendaja: õp Paul Tamm

Põlva 2012

22

Documents

· Web viewÜldjuhul on eristatud allikatel põhinev teoreetiline osa ning autori uurimus. Uurimuses ei ole vaja ära tuua kasutatud meetodite (näiteks korrelatsioon-, regressioonanalüüsi)