MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HAREDKeskkonnahariduslike õppematerjalide koostamine

Kohtla-Järve ja Pärnu lasteaedade koostöös

Koostajad:Helen Vares ja Asta Erik Kohtla-Järve lasteaed Lepatriinu

Merle Korsten ja Malle Trummar Kohtla-Järve lasteaed Kirju-MirjuPiret Salundi Pärnu lasteaed Trall

Elle Vaatsep Kohtla-Järve lasteaed Tuvike

2011

Sisukord

Eessõna …. ……………………………………………………………………………………….. 3

1. Teadmiseks õpetajale ………………………………………………………………………….. 41.1 Pilvede klassid ……………………………………………………………………………….. 41.2 Pilved põhiliigid ………………………………………………………………………………. 6

2. Mõistatused …………………………………………………………………………………… 8

3. Salmid ………………………………………………………………………………………… 9

4. Laul . ……………………………………………………………………………………… 11

5. Käeline tegevus ……………………………………………………………………………… 11

6. Liikumismängud ..…………………………………………………………………………… 13

7. Katsed ……………………………………………………………………………………….. 15

8. Erinevad tegevused (s.h. lõimitud tegevused) ……………………………..………………... 16

9. Plaan nädalaks ………………………………………………………………………………. 20

10. Lisa loetelu ………………………………………………………………………………….. 23

11. Lisamaterjali loetelu ………………………………………………………………………… 23

* Lisa 5 erinevat dokumenti

Eessõna

2

Pilved on lahutamatu osa taevast. Pilvi võib taevas märgata peaaegu iga päev. Täiskasvanu jaoks on see tavaline, ning vaid vahel me märkame, kui ilus võib olla üks pilv taevas. Lapsed märkavad pilvi peaaegu alati. Laste jaoks on pilved alati huvitavad ja inspireerivad. Pilved on nagu salapärased muinasjututegelased, keda võib näha ka päris elus, aga katsuda kahjuks ei saa.

Pilvede teema on lasteaias väga aktuaalne. Kuidas aga lahata seda teemat väikelastega või koolieelikutega? Käesolevast mapist võib leida palju erinevat õppematerjali, mida saab kasutada õpetaja eelkõige töös lasteaialastega. Mapp võib huvi pakkuda ka algklasside õpetajale.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lasteaias erinevaid valdkondi lõimitakse. Lasteaialapsele peab õppimine olema mäng. Tegevus peab olema õpetaja poolt läbi mõeldud ja ette valmistatud nii, et laps ei saakski aru, kus talle anti teadmisi valdkonnast keel ja kõne ning mis päeva ja tegevuse osas teda arendati valdkonnas liikumine või muusika.

Oma töös oleme püüdnud esitada väga erinevat materjali teemal „Pilved“ kõikide valdkondade nö katmiseks. Kõikide tegevuskirjelduste juurde, v.a. laul ja mõistatused, oleme märkinud, mis valdkonda antud tegevuse kirjeldus hõlmab, mis on eesmärk (või eesmärgid), mis vanuses lastele on tegevus suunatud ning vajadusel ka vajalikud vahendid.

Mapp koosneb 11. osast: taustainfo õpetajale, mõistatused, salmid, laul, käeline tegevus, liikumismängud, katseid, erinevate tegevuste kirjeldused (s.h. lõimitud tegevused), kaks nädalaplaani, lisa loetelu ja lisamaterjali loetelu,

Mapi koostasid 6 õpetajat, kes töötavad lasteaedades:

Merle Korsten – lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

Malle Trummar – lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

Asta Erik – lasteaed Lepatriinu, Kohtla-Järve

Helen Vares – lasteaed Lepatriinu, Kohtla-Järve

Piret Salundi – lasteaed Trall, Pärnu

Elle Vaatsep – lasteaed Tuvike, Kohtla-Järve

Loodame, et meie mapist leiab iga õpetaja endale tööks vajalikku materjali ning seeläbi oleks palju huvitavaid kogemusi, avastamisrõõmu ja mängulõbu lastel.

1. Teadmiseks õpetajale

3

Õpetaja peab alati õpilastest rohkem teadma. Kuidas sa õpetad, kui ise ei tea? Mis asjad need pilved siis on, millest need meile räägivad, kuidas need tekivad jne. Pilvedeks nimetatakse Maa atmosfääris hõljuvaid väikeste veepiiskade ja jääkristallide nn. pilveelementide kogumeid. Pilved tekivad niiske õhu jahtumise tõttu.

Vihmapilvede veesisaldus on kuni mõni kuupmeeter grammi kohta, väga võimsad äiksepilved võivad aga endas sisaldada kuni kaheksa grammi vett kuupmeetri kohta. Lumepilvede veesisaldus on aga tunduvalt väiksem.

Pilved paiknevad peamiselt troposfääris. Troposfääriks nimetatakse atmosfääri alumist kihti, kus kujuneb ilm (kuni 11 kilomeetrit). Harvemini võivad pilved paikneda stratosfääris (11- 50 kilomeetrit) ja mesosfääri (50- 80 kilomeetrit) ülaosas.  1.1. Pilvede klassid I KLASSI PILVEDI klassi kuuluvad: - kiudpilved, - kiudkihtpilved - kiudrünkpilved.

Kiudpilved on peene, kiulise ehitusega. Nad esinevad väga mitmesugusel kujul: joonte, kiudude või niidikestena, osa on õhukesed, osa paksemad. Suusakujulised kiudpilved ennustavad järgmisel päeval vihmasadu. Lennukid tekitavad ka kiudpilvi. Lennuki tekitatud kiudpilvi on eriti rohkesti suurte lennuväljade ümbruses nagu Frankfurdis, Pariisis, Amsterdamis, Münchenis jm. Ka Eestist ülesõitvate lennukite pilvi on aeg-ajalt näha. Kahtlemata nõrgendavad nad päikesekiirgust ja mõjustavad kliimat. I klassi pilved koosnevad jääkristallidest ja peamiselt need sademeid ei sisalda.

Kiudrünkpilved meenutavad valgeid varjudeta tupsukesi või paelakesi. Esinevad tavaliselt koos kiud-või kiudkihtpilvedega.

Kiudkihtpilved moodustavad õhukese valge või hallika loori, millest Päike ja Kuu paistavad läbi. Valguskiirte murdumise ning peegeldumise tagajärjel pilve jääkristallidelt tekivad Päikese ja Kuu ümber halonähtused (rõngad, valepäikesed). Kiudkihtpilvi, millede puhul ümber päikeseketta on

4

rõngas, nimetatakse Cirrostratus nebulosus (udusarnane). Rõngad võivad olla 22 ja 46° nurkraadiusega. Mõned neist on punakad, tavaliselt on nad aga valged. Kiudkihtpilvede ilmumine taevalaotusele viitab sellele, et saabumas on tsükloni soe front. Neile pilvedele järgnevad sageli kõrgkihtpilved, mis varjutavad päikese peaaegu täielikult ja siis varsti on kohal ka laussaju pilved.

Omandades kirjeldatud pilved, saate ise pisut ilma ennustada. Kontrollige, kui suur on õnnestumise protsent.

II KLASSI PILVEDII klassi moodustavad: - kõrgrünkpilved - kõrgkihtpilved.

Keskmised pilved on tihedamad kui ülemised pilved. Pilveosadel esineb paiguti varje. Pilved koosnevad kas allajahtunud veepiisakestest või lumetähekeste ja jääkristallide segust. Õhukeste pilvede korral võivad esineda tarad —rõngad ümber Kuu, mille punane värvus asub rõnga välimisel poolel.

Kõrgrünkpilved — koosnevad valgetest “pallidest” või “pankadest”. Üksikud pallid või pangad on rühmitunud kobaratena või rivistunud paralleelsetesse ridadesse, moodustades laineid. Mõnikord esinevad nad läätsekujulisena.

Erilist tähelepanu väärivad saelehti meenutavad tornidega pilved. Need pilved kõnelevad sellest, et atmosfääris on tekkinud eeldused võimsateks tõusuvooludeks. Kui sellised nn tornidega pilved ilmuvad hommikul taevalaotusele, siis võib 6-12 tunni pärast oodata äikest, vahel küll alles järgmisel päeval. Äikest ennustavad ka topjad lambavilla meenutavad kõrgrünkpilved.

Kõrgkihtpilved on kihilise struktuuriga. Väliselt on nad hallid või sinakad. Päike ja Kuu paistavad läbi kõrgkihtpilve nagu läbi mattklaasi. Paksemast kõrgkihtpilvest Päike või Kuu ei paista üldse läbi. Sellised pilved koosnevad tavaliselt kahesugustest elementidest: jääkristallidest (lumetähekestest) ja väiksematest või suurematest veepiiskadest. Neist võib langeda sademeid nõrga lume või vihma kujul. Suvel kõrgkihtpilved tavaliselt sademeid ei anna, sest piisad auruvad soojemates õhukihtides enne maapinnale jõudmist.

III KLASSI PILVEDAlumised pilved on halli või tumehalli värvusega ning võrdlemisi tihedad.III klassi liigitatakse: - kihtrünkpilved, - kihtpilved - kihtsajupilved.

III klassi pilvi nimetatakse ka alumisteks pilvedeks.

5

Kihtrünkpilved on analoogilised kõrgrünkpilvedele, kuid palju paksemad ja tumedamad. Nad koosnevad suurematest paksudest, ilma teravate piirjoonteta tasastest pankadest või pallidest. Sageli esinevad laineliste kihtide, vallide või vagudena. Pilvepangad on sageli üksteise lähedal ja paistavad liidetuna. Üldiselt sellised pilved sademeid ei anna, vaid paksematest kihtrünkpilvedest pilvedest võib tulla nõrka vihma või lund.

Kihtpilved - on kihilise ehitusega. Pilv aga sarnaneb uduga, mis ei ulatu maapinnani. Värvuselt on kihtpilved hallist tumehallini, annavad uduvihma, teralund või nõrka lund.

Kihtsajupilved on talvel tumehallid, suvel aga sinkjad, vesise ilmega. Kihtsajupilvedest langeb tavaliselt ühtlaseid, suhteliselt kestvaid, mõnikord ajuti lakkavaid sademeid: suvel lausvihma, talvel lauslund. Seega on kihtsajupilved seotud laussademetega.

IV KLASSI PILVEDVertikaalsuunas arenevad ehk konvektsioonipilved (äikesepilved).

IV klassi kuuluvad:- rünkpilved - rünksajupilved

Rünkpilvede paksus võib ulatuda mõnekümnest meetrist kuni mõne kilomeetrini. Rünkpilved koosnevad erisuguse suurusega piiskadest. Sellist liiki pilved esinevad keskmistel geograafilistel laiustel ja harilikult on need pilved sademeteta. Rünksajupilvede ehk äiksepilvede paksus on mitu kilomeetrit. Mõnedel juhtudel võib ulatuda nende pilvede tipp ka trooppausini. Äiksepilved koosnevad veepiiskadest, tipus peamiselt jääkristallidest. Rünksajupilved toovad endaga kaasa hoogsademeid, milleks võivad olla hoogvihm, hooglumi, lume- või jääkruubid ja rahe. Soojal aastaajal toovad need pilved enamasti äikest.

1.2. Pilvede põhiliigid

Peale klasside jagatakse ka pilved kolme põhiliiki. Esimese liigi moodustavad kiudpilved, mis asuvad kõrgel ja on sulgjad. Teise liigi moodustavad rünkpilved. Need on madalad ja näivad taevas kohevate villatupsudena. Kolmanda liigi pilved- kihtpilved moodustuvad kihtidena. Sageli kujutavad pilved endast kahe pilveliigi kombinatsiooni. Vaata joonist:

6

http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html

Pilvede hulka hinnatakse kümnepallilises õigemini 11 pallilises skaalas--skaala 0 tähendab pilvitut taevast, 10 pallile vastab täispilves taevas.

Koostaja: Helen Vares, lasteaed Lepatriinu, Kohtla-Järve

Allikas: internet www.google.ee

7

2. Mõistatused

Mõistatusi võib õpetaja alati kasutada teema sissejuhatuses ja ka teemat lõpetades. Väiksed lapsed ei suuda mõista väga kujundlikke mõistatusi ja ka mõistatuse lauseehitust. Juba umbes 5-aastased lapsed aga mõistavad, mis on mõistatus ja hea meelega kuulavad ning püüavad ära arvata.

Mõistatusi võib lasta ka lastel endil välja mõelda. Tavaliselt see neile meeldib ning kahtlemata on see ka väga arendav, kui laps peab ise koostama mõistatuse.

Kuna teemaga „Pilved“ võib haakuda ka teisi ilmastikunähtusi (nagu näiteks, vihm, äike, udu, vikerkaar, taevas), siis allpool on toodud ka need mõistatused, mille õigeks vastuseks on mõni „asi,“ mis haakub teemaga pilved.

Tiivuta lendavad üle maa? (pilved) Jaluta kõnnib, tiivuta lendab? (pilv) Kui valge, siis ahter, kui must, siis tiine? (pilv) Põder jookseb üle põllu, jalad maha ei ulatu? (pilved) Hani lendab üle nurme, tiivad tilguvad verd? (pilved, vihm)

Jalge all on, aga kinni võtta ei saa? (udu) Täis on teda mets ja maa, siiski peotäit tast ei saa? (udu)

Noorik ehitab mujal maal, ehted paistavad siia maale? (välk) Kurg lendab üle õue, verd tilkudes ja nooled tulevad ta seljast? (vihm müristamise ajal) Hiiumaal tõmmatakse tikku, meie maal nähakse ära? (välk) Suure kurja teeb ära, aga ei lange mingisuguse trahvi alla? (välk) Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal? (välk) Mees raiub Muhumaal, mürin kostab meie maale? (välk)

Mitmes värvis sang üle ilma? (vikerkaar) Mitu karva viiruline, kena lint ja triibuline? (vikerkaar) Siidilõngast seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal? (vikerkaar) Virvipuu ja värvipuu, üle metsa mõõdupuu? (vikerkaar) Öösel elab, päeval sureb? (kastetilk) Missugused püksid on kardetavamad? (vesipüksid)

Missugune kaar on ringi meie ümber? (taevakaar) Missugune keha ei tunne valu? (taevakeha) Missugust tähte ei saa sõnasse panna? (taevatähte) Kuldsõel, hõbeauke täis? (taevas) Sinine kleit, valgeid herneid täis? (taevas ja tähed)

allikas: 1000 Mõistatust ja 500 vanasõna (koostaja T.Saimre TEA Tallinn 2010)koostaja: Helen Vares, lasteaed Lepatriinu, Kohtla-Järve3. Salmid

8

PILVEKE

Eesmärk: laps oskab lugeda luuletust kaasa ja näidata vastavaid liigutusi oma valikulLaste vanus: 3 - 5 Valdkond: keel ja kõne, mina ja keskkond, liikumine

Taevas hõljub pilveke kohev nagu sulepall. Ainult igav üksi tal sõpru pole – taevas hall.

Tõuseb tuul ja kogub pilvi. Sulepallid naerusilmil – Tiirutavad taeva all.

Koos on lõbus, koos on vahva – Koos on täitsa põnev päev.

koostaja: Merle Korsten lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

ÜKS PISIKE PILVEKE

Eesmärk: laps arendab kuulamisoskustLaste vanus: 6 - 7Valdkond: keel ja kõne (kuulamine ja kõnelemine)

Taevalaole end asetas,paras ports kohevaid pilvi,Üks pisike pilveke vaatas,kas märkab ta laste silmi?

Lapsi ta rõõmsaks teha tahtis,uurima hakkas, mis lastele meeldiks. Uuris ja vaatas, lendas ja kasvasViimaks ta teadis, mida nad tahtsid.

Lõpuks ta valmistas ette saju,lund hakkas sadama nagu raju. Pilveke puistas ja raputas helbeidmaa sai valge ja öögi helkis.

Hommikul pilveksel rauges jõud,Appi tal tulid tuul ja külm.Pakane külmetas, tuuleke puhustalv tuli maale, mis külma uhus.

9

Tegevuse käik :Õpetaja loeb aeglaselt ja ilmekalt luuletuse ette kaks korda. Siis arutatakse luuletus läbi.Kes on luuletuse peategelane?Mida ta teha tahtis?Kuidas ta oma plaani ellu viis?Kes tulid pilvekesele appi?Mida need abilised tegid?Mis aastaaeg tuli?Millal hakkab lund sadama? Miks?

Küsimusi võib tulla väga erinevaid, sest lapsed võivad pakkuda vastusteks väga erinevaid variante.

Koostaja: Helen Vares, lasteaed Lepatriinu, Kohtla-Järve

PILVEKEEesmärk: - laps arendab kuulamisoskust

- laps mõistab, kuidas väiksest pilvest tekib suur(luuletuse võib lavastada, kus lapsed jaguneksid rollideks: pilveke, teised pilved, päike tuul) Laste vanus: 4-7Valdkond: keel ja kõne, mina ja keskkond, (liikumine)

PILVEKENE, PEHME, VALGESINITAEVAS SÕUDISMÄNGUSÕPRU OTSIDESPÄIKSE ETTE JÕUDIS.

„ MUL ON IGAV OLLA SIINAIDATA EHK SAAKSID MIND.POLE SÕPRU , KELLEGASAAKSIN RINGI RÄNNATA.“

VASTAS PÄIKE: „PALU TUULT, TEMA AITAB NAERUSUUL.PUHUB KOKKU PILVEPALLEVALGEID, SINISEID JA HALLE“

TUULEKENE APPI TÕTTAS,PUHUS PILVI NAGU JAKSAS.NÜÜD ON TAEVAS MÄNGUPIDUAGA PEAGI - VIHMASADU.

Koostaja: Asta Erik, lasteaed Lepatriinu, Kohtla-Järve

4. Laul

10

„Pilveke“ autor K.LevinLisa 1 (tekst koos noodiga)

Koostaja: Merle Korsten, lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

5. Käeline tegevus

VÕLUME PILVEKESILäbiviimise koht: rühmaruum või õuesõppealaLaste vanus: 2 - 4Eesmärk: laps oskab kasutada töövahendeidValdkond: kunst, keel ja kõneVahendid: igale lapsele 2 helesiniseks toonitatud aluspaberit, valge või sinine kliistervärv, pintselTöö käik: luuletus: Väike valge pilveke, kõrgel taevas hõljub. Sõuab, sõuab pilveke - varsti suureks sirgub.

Täna maalime pilvekesi aga mitte tavalisi, vaid võlupilvekesi. Õpetaja näitab, kuidas teha. Võtan ühe aluspaberi ja teen sinna peale kliistervärviga pilve moodi kujutise – värvi peab olema palju! Panen teise paberi täpselt sinna peale. Silun kergelt käega üle ja tõstan ühest otsast alustades pealmise paberi teise pealt ära. Võlupilveke on ta sellepärast, et me ei näe – milline ta enne teise paberi eemaldamist välja näeb. Vaata, kellest või millest jutustab sinu valminud pilveke?

Koostaja: Merle Korsten, lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

VATIPILVEDKunst: meisterdamine Laste vanus: 5 - 7Eesmärk: laps arendab peenmotoorikat laps harjutab ettevaatlikult käsitsema nõela laps õpib siduma sõlmeValdkond: kunstVahendid: vatt, nõel, niit, kääridTöö käik: Laps võtab nõela ja proovib niidi läbi nõelapea torgata. Kui ei õnnestu, õpetaja aitab. Kui niit on läbi nõela, võtab laps vatitupsu, torkab sealt läbi nõela koos niidiga, teeb sõlme.Kui kõik lapsed on saanud teha selliseid pilvi, võib valmis pilvedest teha ühistöö.

Koostaja: Piret Salundi, lasteaed Trall, Kohtla-Järve

AKNAVITRAAŽPILVEDEesmärk: laps oskab kasutada töövahendeidLaste vanus: 3 – 7Valdkond: kunst (meisterdamine) Vahendid: valge kalka/ küpsetuspaber, akvarellvärvid, pintslid, erineva suuruse ja kujuga pilvešabloonid.

11

Tegevuse käik: Laps maalib paberile, kasutades selleks erinevat värvi sinist ning valget, pilved, lastes värvidel üksteisega sulanduda. Peale värvi kuivamist joonistab šablooni järgi pilvekuju (d), lõikab välja pilvekujutise (d). Tahvlinätsuga saab väljalõigatud pilved kinnitada aknaklaasikülge, võib lisada erinevaid kujutisi, nt vihmapiisad ja –varjud, vikerkaare, linnud, tuulelohed jne, vastavalt laste vanusele ja nende maalimisoskustele. Tulemuseks on kena aknavitraaž.

Koostaja: Piret Salundi, lasteaed Trall, Pärnu

VÄRVI (ja joonista juurde, kui tahad) Eesmärk: - laps arendab peenmotoorikat

- laps õpib õigesti hoidma käes pliiatsit- laps arendab fantaasiat

Laste vanus: 2 - 7Valdkond: kunst Vahendid: prinditud must-valged pildid; värvipliiatsid Suured pilved mere kohal - Lisa 1

Kurb Pilveke - Lisa 2 Rõõmus Pilveke - Lisa 3

Koostajad: Helen Vares, Lepatriinu; Merle Korsten, Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

6. Liikumismängud

12

PÄIKE JA PILVEDLaste vanus: 3 - 7Eesmärk: laps arendab tähelepanu; laps liigub; laps õpib järgima mängureegleid.Valdkond: liikumine, keel ja kõne (keelekümblusrühmas)Mängu käik: Loosi või liisusalmiga määratakse mängu Päike. Päike seisab paigal ja liigutada ei tohi. Taevas sõuavad pilved. Kõik lapsed on pilved ja jooksevad ringi. Õpetaja hüüde peale: Päike paistab – peavad pilvekesed kiiresti ära jooksma selleks etteantud kohta. Kes ei jõua (jääb viimaseks) – on uus Päike ning peab liikumatult seisma. Mäng kordub.

Koostaja: Elle Vaatsep, lasteaed Tuvike, Kohtla-Järve

PILVEKE PÜÜAB VIHMAPIISKULäbiviimise koht: rühmatuba või rühma mänguväljakLaste vanus: 2-4Eesmärk: laps harjutab täpsusviskeidValdkond: liikumine, matemaatikaVahendid: valge või helesinine vuaalkardin (lina) 1,5x2m, helesinised vilditud pallikesed 1-2 cm või õhkvatiinist pallikesedMängu käik: Õpetaja ja õpetaja-abi hoiavad lina nurkadest kinni ja liigutavad seda üles-alla. Lapsed võtavad kausist pallikese - vihmapiisa ja püüavad visata lina - pilve peale. Lapsed võivad visata pallikesi nii korda-mööda, kui ka korraga. Kui lapsel õnnestub pallike lina peale saada, võtab laps uue pallikese. Kui läheb mööda – tuleb sama palli uuesti visata, enne ei tohi uut pallikest võtta. Mäng kestab kuni kõik vihmapiisad on pilvele visatud. Siis teevad õpetaja ja õpetaja-abi ühe suure tõste ja piisakesed langevad pilve seest maha s. t. vihma sajab. Mäng kordub laste soovil.

Koostaja: Merle Korsten lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

PILVEKESE TANTSLaste vanus: 5 - 7Eesmärk: laps arendab end füüsiliselt (liikumine, puhumine, mõjub hästi hääldusele)Vahendid: Igal lapsel õhkvatiinist väljalõigatud pilveke või valge sulgMängu käik: Laps viskab pilvekese üles ja puhub sellele kogu aeg altpoolt, et see maha ei kukuks. Kui pilveke kukub põrandale – ütleb õpetaja, et pilv laskus maapinnale ja pilvest sai udu. Mäng kordub.II variant: Mängitakse sulekesega. Võidab see, kellel 1 min. jooksul suleke kordagi maha ei kukkunud.

Koostaja: Elle Vaatsep, lasteaed Tuvike, Kohtla-Järve

PILVED JA TUUL Läbiviimise koht: mängu võib läbi viia nii ruumis kui ka õuesLaste vanus: 5-7 Eesmärgid: lapsed harjutavad ringi moodustamist vastavalt etteöeldud arvule.Valdkond: liikumine, matemaatikaVahendid: ruumis mängides võib kasutada peakatteidMängu käik: Mängu algul valitakse liisusalmi abil „tuul“.Lapsed (pilved) liiguvad läbisegi. Õpetaja märguande peale „tõuseb tuul“ , jookseb ümber laste (pilvede) ja hüüab ühe numbri (olenevalt

13

mängijate arvust 1-5) Lapsed ( pilved ) moodustavad ringi (suure pilve), kus on vastav arv lapsi. „Tuul“ käib ringi ja vaatab, kas „pilved“ on õige suurusega.

Koostaja: Asta Erik lasteaed Lepatriinu, Kohtla-Järve

7. Katsed

14

TEEME ISE PILVEKESI Läbiviimise koht: rühmatubaLaste vanus: 3 - 5Eesmärk: - laps vaatleb, uurib ning saab aru, kuidas pilved tekivad kuntslikult; - laps mõistab, kuidas pilved looduses tekivad.NB! Tegevust peab läbi viima väga ettevaatlikult, et laps ei puutuks ise kuuma veekeetjat ning ei kõrvetaks ennast auruga!Valdkond: keel ja kõne, mina ja keskkond, matemaatika, liikumineVahendid: vesi, veekeetjaVaatluse käik: Täna teeme pilvekesi. Kas teil on meeles, mis oli pilvekeste sees? Minul on siin veekeetja ja seal sees on vesi, lasen vee seal keema. Vaata mis nüüd toimub. Veekeetjast tuleb välja aur, kui see tõuseb kõrgemale, siis ongi nagu pilveke. Looduses on sama moodi - pilvekesed tekkivad veepiiskadest, mis kogunevad taevasse. Maapinnal on vesi nähtamatu veeaur aga kõrgemale kerkides ja jahtudes – muutub see nähtavateks veepiiskadeks s.t pilveks. Õhus on alati vett. Millised tunduvad meile pilvekesed vaadates?Valged, kerged, õhulised jne.

Koostaja: Merle Korsten lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

PILV PURGISLäbiviimise koht: rühmatubaLaste vanus: 5 - 7Eesmärk: - laps uurib ja vaatleb, mille läbi mõistab, kuidas vesi aurustub; - laps loob seose kuntslikult tekitatud aurustumise ja looduses nö loomulikult toimiva aurustumise protsessigaVahendid: läbipaistev anum nt purk, purgi katmiseks taldrik või plastmassist kaas, toasoe või soojem vesi. Tegevuse käik: Purgiga vesi asetatakse sooja kohta- aknalauale päikese kätte. Vee pideval soojenemisel hakkab ta aurustuma ja kaane pinnale tekivad veepiisad. Õpetaja selgitab, miks tekkisid purgukaanele veepiisad ning seletab, et looduses on sama moodi – veepiisad aurustuvad, tekib pilv, mis jõudu st aina rohkem veepiisku kogudes muutub vihmapilveks (kui on külm, siis lumi)

Koostaja: õpetaja Piret Salundi, lasteaed Trall, Pärnu

8. Erinevad tegevused (s.h. lõimitud tegevused)

15

PILVEDE VEMBUD, näitlike vahenditega jutuke / lavastusLäbiviimise koht: rühmaruum (suvel õues)Eesmärk: - toetada lapse huvi vaadelda taevast ja seal toimuvat - laps arendab vaatlusoskust, võrdlemisoskust ja loendamistValdkond: keel ja kõne, mina ja keskkond, matemaatika, liikumineLaste vanus: 2 - 4Vahendid: mängukaru Mõmmi, tekk, vatiinist väljalõigatud erineva kujuga pilve (3 inimesekujulist, 1 kutsika-kujuline,1 tavapärasem pilv, 3 elevandikujulist) 1 päike (kartongist kollane) – lõikeleht lisa 5, pehme alus – soovitav helesinine; suvel lastele tekid, mille peal saab pikali olles pilvi vaadelda.

Tegevuse käik: Meie sõbral mängukaru Mõmmil oli toas igav. Ta otsustas õue kõndima minna. Kõigepealt pani ta end riidesse ja võttis kaasa väikese teki. Õues pani ta teki maha ja heitis ise sellele pikali.Õpetaja loeb ja asetab samal ajal pilve kujutised tahvlile.

Pilvi taevas ujub paljuneil on kõigil kindel kuju. (loendada 1-5 )

Kolm meenutab inimest (asetada inimest meenutavad kujutised, loendada 1,2, 3 - palju)Üks neist meenutab kutsikat ( asetab, loendab 1 – vähe)

Viies pilverünk juurde hiilis,vaatas, ehk taevas on mõni tuttav. (lisada 1)

Sellest pilvest igasse kanti -jooksis kolm suurt elevanti. (panna ja loendada 1, 2, 3)

Meie pilved sulasid varsti,Võib-olla kuuendat tegelast kartsid.(lükata pilved üksteisele lähemale)Oi, kui palju neid sai!

Kes see küll olla võiks? Kas tead? (laste arvamused)Kollane päike – soe ja hea (panna tahvlile päike)

Kaua veel pilvekesi taga ajas.Päike paistis ka Mõmmile silma ja talle kippus uni peale tulema.

Mõmmi hüppas püsti ja kutsus lapsi endaga mängima.

Jutukese ära kuulanud, võib õpetaja rääkida, et lapsed on ka nagu mõmmid, kes võivad õues pilvi vaadelda; suvel võib panna peale jutu kuulamist tekid murule ja kutsuda lapsi pilvi vaatama.

Koostaja: Merle Korsten, lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

PILVED, rühmakaunistuse valmistamineEesmärk: laps oskab kasutada joonlauda; niiti ja nõela, sõlme sidudaLaste vanus: 5 - 7Valdkond: kunst, matemaatikaVahendid: joonlaud, niidirull, käärid, nõel, vatt

Töökäik: niidi pikkuse valimine: laps mõõdab joonlauaga õpetaja poolt öeldud pikkusega niidi (nt neli joonlaua pikkust, nooremad lapsed nt laua küljepikkuse), lõikab selle kääridega läbi. Laps ajab kas iseseisvalt

16

või õpetaja abiga niidi nõela taha. Võtab vatitupsu, torkab sealt nõela koos niidiga läbi ja kinnitab selle sõlmega. Seejärel jätab niidil natuke vahet ja kordab tegevust kuni niit on kaetud vatitupsudega. Vatitupsupilvedega saab rühma jõulude ajal kaunistada.

Koostaja: Piret Salundi, lasteaed Trall, Pärnu

AKNAVITRAAŽEesmärk: laps oskab kasutada akvarellvärve, šabloone ja kääreLaste vanus: 3 - 7Valdkond: kunst, matemaatikaVahendid: valge kalka- või küpsetuspaber, akvarellvärvid, pintsel, erineva suuruse ja kujuga pilvešabloonid. Töö käik: Laps maalib paberile pilved, kasutades selleks erinevat värvi sinist ning valget akvarellvärvi, lastes värvidel üksteisega sulanduda. Peale värvi kuivamist joonistab šablooni järgi pilvekuju(d), lõikab välja pilvekujutise(d). Tahvlinätsuga saab väljalõigatud pilved kinnitada aknaklaasi külge, võib lisada erinevaid kujutisi, nt vihmapiisad ja –varjud, vikerkaare, linnud, tuulelohed jne (hulkade moodustamine, suuruste võrdlemine, loendamine), vastavalt laste vanusele ja nende maalimisoskustele. Tulemuseks on kena aknavitraaž.

Koostaja: Piret Salundi, lasteaed Trall,Pärnu

KOOSTA JUTUKEEesmärk:- laps oskab koostada matemaatilist jutukest. - laps loendab 1.-12.Laste vanus: 6-7 Valdkond: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika.Vahendid: päike, tuul, erineva suuruse ja kujuga pilved.Tegevuse käik: Võib kasutada erinevate valdkondade osana. N: Täna paistab päike(laps asetab seinale). Puhub nõrk tuul(asetame). Tuul puhub 2 heledat pilve päikese ette(asetame). Tuul puhub veel valjemalt ja veel 3 heledat pilve tuleb päikese ette(asetame). Mitu pilve varjavad päikest?(5) Võib moodustada tehte 2+3=5

Täna on taevas pilves, asetame igaüks ühe pilve. Mitu pilve on? Tuul hakkas puhuma ja 4 pilve läks laiali(võtame 4 ära). Mitu pilve jäi alles? - Võib veel jätkata.....

Koostaja: õpetaja Malle Trummar, lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

MINU PILVEKEEesmärk: Laps väljendab oma fantaasiaid läbi erinevate meisterduste. Laps oskab jutustada oma ,,pilvest”.Valdkond: Kunst, keel ja kõne, mina ja keskkond.Laste vanus: 7Tegevuse käik: Laual on erinevad meisterdustes kasutatavad materjalid, millest laps saab valmistada oma pilve(d). Pärast tutvustab laps oma pilve ka teistele ja räägib sellest jutukese.Kasvataja võib need jutud ülesse kirjutada ja köita ühiseks raamatuks.

17

Koostaja: õpetaja Malle Trummar, lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

VAATLUSKALENDER

Eesmärk: laps loob seoseid erinevate pilveliikide ja ilma vahel Laste vanus: 5 - 7Valdkond: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunstVahendid: papp/ kartong, rasvakriidid- valged, mustad ja erinevat sinist värvi.Töö käik: pilvi vaadeldakse kas:

1. nädala jooksul iga päev samal kellaajal 2. ühe kuu jooksul- nädala kindlal päeval ja kellaajal 3. igal neljal aastaajal nädala jooksul iga päev samal kellaajal

(märkab looduses toimuvaid muutusi):Lapsed joonistavad rasvakriitidega vaadeldud pilved eelnevalt lahterdatud papile/ kartongile, seda tehakse vastavalt ilmaoludele kas toas või õues. Suuremad lapsed saavad pilvede alla/ juurde kirjutada pilvede erinevaid nimetusi. Vaatluste lõppedes tehakse kokkuvõte- millised pilved olid ilusa päiksepaistelise ilmaga; millised pilved olid vihma/ lumega; kas mõnel päeval ei olnud üldse pilvi jne (arenevad vaatlusoskused, analüüsi- ja järelduste tegemise oskused).

Koostaja: õpetaja Piret Salundi, lasteaed Trall, Pärnu

MIDA TEEVAD PILVED? Vaatlus

Läbiviimise koht: lasteaia õuealaEesmärk: laps oskab vaadelda taevast ja seal toimuvat, oskab loendada ja võrrelda, jutustada fantaasia järgiLaste vanus: 3 - 7Valdkond: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatikaVahendid: igale lapsele väike alus, millele saab pikali heita.

Tegevuse käik: Õpetaja palub lapsel alusele pikali heita ja taevasse vaadata. Annab ülesande vaadata, mida ta näeb ja lühidalt jutustada või fantaseerida.II variant: Väiksemate lastega võib õpetaja ise rääkida ja juhtida tähelepanu taevas toimuvale.

Allikas: õpetaja Merle Korsten, lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

PILVED Eesmärk: - Laps oskab leida paari vastavalt ülesandele. - Laps eristab värvitoone.Valdkond: Matemaatika.Laste vanus: 3 - 6 Vahendid: Kartongist/ värvilisest paberist erineva kuju ja värvitooniga pilved.Tegevuse käik: 3. aastased. Lapsed leiavad ühesugused pilved- paari.

18

4. aastased. Lapsed leiavad paare. Kujundid on keerukamad, suureneb nende arv.Vastavalt laste oskustele(vanusele) saab muuta tegevust keerukamaks- kujundid keerukamad, erinevad

värvused, jne.

Koostaja: õpetaja Malle Trummar, lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

,,1, 2, 3....PILVEKEST”Eesmärk: - laps oskab loendada 1-6-ni.(12-ni.) ja moodustada vastavalt ülesandele hulkasid. - laps tunneb numbrimärke ja oskab neid seostada hulgaga.Valdkond: Matemaatika.Vanus: 3 - 7 Vahendid: Kaardid pilvedega ja numbritega.Tegevuse käik: Vastavalt laste vanusele ja oskustele saab muuta tegevusi keerukamaks. N: Leia kaart, kus on 2 pilve. Näita sõrmedega, mitu on. Leia kaart, kus on 2 heledat pilve ja 3 tumedat pilve. Mitu pilve on kokku? (moodustada matem. tehe 2+3=5) Laps leiab iga kaardi juurde õige numbri(võib ka vastupidi).

Koostaja: õpetaja Malle Trummar, lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

PISIKE PILVEKEEesmärk: Laps eristab sõnades P- häälikut, oskab õigesti kaasa lugeda.Valdkond: Keel ja kõne.Laste vanus: 5 - 6 Tegevuse käik: Kuula ja korda!PISIKE PILVEKE PIILUS PÄIKEST. PILVEPAPA PALUS PÄIKEST:,,PAI PÄIKE, PALUN PAITA PISIKEST PILVEKEST!” PÄIKE PAITAS PISIKESE PILVEPOISI PEAKEST. PILVE POISS JA PILVE PIIGA PIKUTASID PILVEPIIRIL.

Koostaja: õpetaja Malle Trummar, lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

Multifilm ”Pilvepiisake” Eesmärk: - kinnistada teemat pilvedValdkond: keel ja kõne, mina ja keskkondLaste vanus: 5-7Tegevuse käik: Laps vaatab multifilmi pilvepiisakese seiklustest. Peale multifilmi vaatamist, toimuks rühmas arutelu, kuidas pilvepiisake elab, mida ta teeb, võrdleks multikategelast looduses leiduvate piisakestega.

Koostaja: Helen Vares, lasteaed Lepatriinu, Kohtla-Järve

9. Plaan nädalaks

TAEVAS SÕUAB PILVEKE Laste vanus: 3-4 (võib kasutada ka vanemate lastega)

19

ESMASPÄEV: MINA JA KESKKOND (õues) Lapsed saavad igaüks väikese tekikese ja suunduvad muruplatsi juurde, panevad teki murule ja heidavad ise selili sellele. Õpetaja juhendamisel vaadeldakse taevas pilvi, nende värvust ,kuju, liikumist ja mida nad võiksid meenutada. LIIKUMINE: l/m „Päike ja pilved“ E: Laps on tähelepanelik ja reageerib kiiresti õpetaja poolt öeldud sõnadele, teab mängureegleid

TEISIPÄEV: KEEL JA KÕNE lavastus „Pilvede vembud“E: toetada lapse huvi vaadelda taevast ja seal toimuvat KUNST – VOOLIMINE “ Pilveke“ plastiliinE: laps teeb vaba vormiga erinevaid pilve kujutisi ja koos kujundatakse ühis-töö „Pilved taevas“

KOLMAPÄEV: MINA JA KESKKOND Vaadeldakse taevas olevaid pilvi ja võrreldakse eelmisel päeval tehtud ühistööga – lõimumine MATEMAATIKAGA pilvede võrdlus: suurus, kuju, kõrgus, värvus.

NELJAPÄEV: KEEL JA KÕNE luuletuse õpetamine „Pilveke“ E: laps oskab lugeda luuletust kaasa ja näidata sobivaid liigutusi. KUNST – MAALIMINE „Võlume pilvekesi“ (kliistrivärv) E: laps oskab kasutada töövahendeid, arvestab õpetaja nõuandeid, saavutab töö tulemuse (ei tea ette, milline pilveke tuleb)

REEDE: LIIKUMINE: l/m „Pilveke püüab vihmapiiskasid“ E. laps harjutab täpsusvikeid

Lisaks võib lavastada või jutustada raamatust „NÄHKA LOODUSLOOD“ jutukesi Pilve-Pillu seiklustest.

Allikas õpetaja Merle Korsten, lasteaed Kirju- Mirju, Kohtla-Järve

NÄDALAKAVA: teema PILVED

RÜHM: keelekümblusrühmVANUS: 6-7a. lapsed.

ESMASPÄEV:MINA JA KESKKONDVaatlus ,,Pilved”.Eesmärk: Laps oskab vaadelda pilvi,leida sarnasusi ja erinevusi. Laps oskab pilvi kirjeldada- värvus, suurus, kuju, jne. Laps tutvub pilveliikidega- rünk-ja kiudpilved.Lapsed leiavad endale mugava koha, kus nad saavad pikali olla ja pilvi vaadelda. Õpetaja suunab lapsi ja küsib erinevaid küsimusi, mis panevad lapsi tähelepanelikult pilvi jälgima. Laps leiab mõne pilve, mis talle eriti meeldib ja proovib seda teistele kirjeldada.

20

Mäng: ,,Tuul ja pilved”Õpetaja on tuul ja lapsed on pilved. Lastel tuleb liikuda vastavalt õpetaja ütlustele.N: Tuulevaikus- pilved ei liigu. Nõrk tuul- pilved vaikselt hõljuvad. Äike- pilved on üheskoos ja imiteerivad kätega välgulööke.jne.

VOOLIMINE,,Unepilv”Eesmärk: Laps oskab rullida savi(isekivistuv) ja kasutada šabloone.Laps rullib ühtlase tüki savi ja lõikab sellest šablooni abil välja oma pilve. Pulga abil teha väike auguke nööri jaoks. Pilved võib pärast magamistuppa ülesse riputada.

TEISIPÄEV:KEEL JA KÕNEEesmärk: Laps oskab rääkida oma pildi/eseme kohta.Eelmisel õhtul on lastele antud kodune ülesanne- joonistada kodus pilt või meisterdada koos vanematega midagi teema kohast.

LUGEMINE- KIRJUTAMINETäht ja häälik- P.Eesmärk: Laps oskab määrata hääliku asukohta sõnas. Laps leiab sõnades P-tähe(teeb ringi ümber). Laps täidab iseseisvalt töölehte.

KOLMAPÄEV:MINA JA KESKKONDTeatmeteoste vaatamine.Eesmärk: laps teab, milleks on teatmeteosed ja osaleb koos õpetajaga uurimuses.Rühma on toodud erinevaid teemakohaseid raamatuid, mida õpetaja siis lastele tutvustab. Hiljem on lastel võimalus iseseisvalt raamatuid uurida.

JOONISTAMINE,, …......taevas”Eesmärk: Laps oskab kujutada talle enim meeldivat taevast, kasutab õigeid värvitoone.

NELJAPÄEV:KEEL JA KÕNEÜhise jutukese koostamine ,,Pilve Pille ja tema sõbrad”.Eesmärk: Laps arendab oma suulist väljendusoskust. Laps oskab moodustada korrektseid lauseid.Õpetajal on joonistatud suur pilv. Ta tutvustab pilve lastele ja palub kõigil algul ühiselt mõelda, mida pilveke ülevalt alla vaadates võiks näha. Seejärel hakkab pilv taevas liuglema. Kui ta peatub mõne lapse kohal, siis see laps räägib sellest, mida pilve Pille näeb. Oleks hea kui näiteks õpetajaabi märgiks

21

laste ütlused ülesse. Lapsed joonistavad oma pildi ja õpetaja kirjutab teksti juurde- ühiselt valmistatud raamat.

MATEMAATIKAEesmärk: Laps loendab.........ja oskab moodustada hulki vastavalt ülesandele. Laps täidab iseseisvalt töölehe(N: iga laps saab ühe numbri. Laps kirjutab selle paberile ja joonistab juurde õige arvu pilte.)Mäng: Õpetajal on erinevaid matemaatilisi lauamänge, mida gruppides mängida saab.

REEDE:Kokkuvõtte nädalast, kordamine.Ajurünnak: seinal on suur paber. Kordamööda kirjutatakse tähthaaval keskele PILV. Seejärel hakkab õpetaja koos lastega seda täiendama.Ristsõna: Laps saab ristsõna, kus tal tuleb leida õiged lahendused.

Tegevusi saab kohandada vastavalt ilmale ja materjalide leidmise võimalustele.

Koostaja: õpetaja Malle Trummar, lasteaed Kirju-Mirju, Kohtla-Järve

10. Lisad

Värvimiseks:

22

Lisa 1Lisa 2Lisa 3

Noodid laulule - lisa 4 Lõikeleht - lisa 5

Fotod loodusest

11. Lisamaterjali loetelu

Nähka looduslood Tallinn, Pärnu 2008MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED Keskkonnainvesteeringute Keskus - Nähka ja Pilve- Pillu (I. Pajula lk 26- 28) - Pilve- Pillu kadunud killuke (Ü. Põld lk. 96) - Nähka ja udu (V. Eelmäe, K. Truus lk 107-108) - Pudeli Mully uurib pilvi (I. Pihl lk 113- 114) - Nähka Pilve- Pillul külas (S. Vahtramäe lk 177)

Internetis leiab Nähka lood: hot.ee/nahkalood/sisukord.htm

23