Upload
hoangthien
View
254
Download
1
Embed Size (px)
Citation preview
Jornada Orçamental
Dili, Maiu 2015
1
AJENDA
1. DEBATE NO DEFINE PRIORIDADE NASIONAL BA 2016
2. DEBATE ENVELOPE FISKAL OJE 2016
2
DEFINE PRIORIDADE NASIONAL
APREZENTASAUN 1 DEZENVOLVIMENTU NASIONAL:
ESTRATEJIAS, OBJETIVUS NO RESULTADUS PRINSIPAIS
3
4
FAZE I
•Dezenvolve Rekursus Umanus; •Dezenvolve Infraestrutura; •Hametin Institusoens •MDGs no “New Deal”
FAZE II
•Kontinua Dezenvolve Infraestrutura; •Hametin Rekursus Umanus; •Haburas Kompetividade Ekonomika
FAZE III
•Halakon Ki’ak; •Haforsa Sétor Privadu no “Kooperativa; •Moderniza no Diversifika Ekonomia
PLANU BA 2011-2015 PLANU BA 2016-2020 PLANU BA 2021-2030
PLANU ESTRATEJIKU DEZENVOLVIMENTU NASIONAL 2011-2030 “Visaun: Timor-Leste Sai Nasaun ho Rendimentu Médiu-Altu iha 2030”
(1) Governu nian Objektivu ba Desenvolvimentu
PED
5
Nasaun ho Rendimentu Mediu-Alto, iha saude diak, edukadu no populasaun nebe seguru
Inkluzaun social
•Edukasaun no treinamentu •saude
•Inkluzaun sosial •Ambiente
•Kultura no Heransa
Desenvolvimentu Infrastruktura •Estrada no Ponte
•Be’e no Saneamentu •Eletricidade
•Portu Maritimu •Aeroportu
•Telekomunikasaun
Desenvolvimentu Ekonomiku •Desenvolvimentu Rural
•Agrikultura •Petroleo •Tourismu
•Investimentu Seitor Privadu
Boa Governasaun no Hametin Institusional •Segunsa •Defesa
•Negosiu estrangeiros •Justisa
•Gestaun seitor Publiku no Governasaun Diak
•Saude: Hari klinika saude iha suku sira, Expanda Ospital Nasional hodi fornese kualiadade servisu ida diak iha area specialidade
•Edukasaun no treinamentu: Hadia aksesu no kualidade edukasaun
iha nivel hotu, implementa planu treinamentu tekniku no profissional
•Bem-Estar Social: hadia povu nian moris liu hosi desenvolvimentu sustentavel
•Kultura no heransa: Suporta proliferasaun independensia media,
estabelese kultura institusionais
•Asesu ba servisu basiku: Expanda sistema be’e no aksesu ba sanemanetu basiku
•Energia: Energia renovavel no fornesimentu eletricidade ba area
rural
•Desenvolvimentu Infrastruktura: Desenvolvimentu no expansaun portu tasi nian, Aeroportu, Programa hadia estradas nasionais
•Boa Governasaun: reforma administrasaun publiku, harmoniza no
standariza leis, Implementa e-Government, hadia politika planu strategia no investimentu, justisa, seguransa, defesa, relasaun
internasional no politika desentralizasaun
•Desenvolve Ekonomia: Hala’o reforma fiscal, produtividade agrikutura, agro-negosiu, Sutentabilidade uza rekursu maritima, desenvolve petrolifeiru, desenvolve turismu, hasa’e negosiu no
komersiu, diversifikasaun setor privadu.
Programa VI Governu
(2) Governu nian Objektivu ba Desenvolvimentu
Objektivus
Areas PED Programa VI Governu Akordu Foun PSGs MDGs
Economia
Promove diversifikasaun ekonomia
Promove diversifikasaun ekonomia
Kriasaun kampu servisu Kriasaun kampu servisu
kriasaun kampu servisu Eridika kiak extremu no hamlaha
Desenvolve industria rekursus naturais Desenvolve industria rekursus naturais
Hasae produtividade agrikultura Hasae produtividade agrikultura
Desenvolve Agro-Negosiu
Hasae turismu, negosiu no komersiu
Governu
Aksesu ba sistema justisa efetivu Harmoniza no standariza leis Resolve problema injustica no hasae aksesu povu nian ba justisa
Garante defesa nasional, seguransa no estabilidade
Modernalizasaun no profesionalismu F-FDTL, Reforma no desenvolve agensia seguransa
Estabelese no hoforsa seguransa ba populasaun
Efesiensia, efektivu, tansparante, kontas gestaun publikas
Reforma administrsaun publiku no Fornesimentu servisu ho responsabiilidade
Gere receitas no desenvolve kapasidade ba servisu lolos no responsabilidade
Aumenta integrasaun global no hatur Timor-Leste iha nivel ida a’as
Membro ASEAN , lideransa CPLP, definisaun fronteiras terestres, aero no fronteiras maritima, guia politika externa
Desenvolve parseiru global ba Desenvolvimentu
Promove akordus politiku inklusivu no resolusaun konflitu
(3) Government’s Key Development Goals
Objektivus
Areas PED Programa VI Governu Akordu foun
PSGs MDGs
Sosial
Kualidade servisu saude ba hot-hotu Hari klinika saude iha suku sira, Expanda servisu especialidade Ospital Nasional (ba iha tratamentu ba labarik)
Hamenus mortalidade labarik, hadia saude inan, kombate HIV/SIDA, malaria no moras seluk
Qualidade edukasaun ba hot-hotu Konstrusaun eskola, rehabilitasaun eskola, inovasaun ba kualidade hanorin, avaliasaun akademiku, akreditasaun no treinamentu ba profesores
Atinji edukasaun primaria universal
Suporta povu vulneravel Kontinua fo abonu no liu hosi meius (em espesie/in-kind) transferensia ba ema vulneravel
Eridika kiak extremu no hamlaha
Desenvolvimentu sustentavel ba gerasaun sira hotu
Planu gestaun ba floresta, Zona konversaun natureza; inisiativa Coral Triangle.
Garante sustentabilidade ambiental
Vibrante Indústria Criativa Estabelese bibliateka nasional, museum no centru kultural nomos akademia ba artes kultura kreativa no industria
Infrastruktura
Melhora aksesu ba servisu basiku Habelar sistema be’e no sanitasaun basiku Garante sustentabilidade ambiental
Habelar no halo manutensaun ba Estrada rural
Hasae kapasidade produtivu Programa hadia estrada nasional, ponte, desenvolvimentu portu, expansaun aeroportu internasional, asegura fornesimentu eletricidade nebe permanente no estavel.
Asegura sustentabilidade Investe iha energia renovavel
Garante sustentabilidade ambiental
Hadia telekomunikasaun Liga Timor-Leste ba rede nasional no Internasional liu hosi rai laran no fibra óptica submarina (tasi okos).
(1) REZULTADU SOSIAL: ODM (MDG)
8
Objektivu 1: Eridika kiak no hamlaha
Proporsaun populasaun hela iha linha pobresa nasional nian okos/kraik 41% / 14%
Prevelensia labarik ho todan menus iha tinan 5 ba kraik 37.7% / 31%
Objektivu 2: Alkansa edukasaun primaria universal
Taxa liquida matrikula iha edukasaun primaria 91.9% / 100%
Taxa alfabetizasaun hosi juventude 85.1% / 100%
Objektivu 3: Promove balansiu generu no hoforsa feto
Rasio labaraik feto kompara ho mane iha edukasaun primaria 0.93 / 1
Rasio labarik feto kompara ho mane iha iskola preseakundariu 1.01 / 1
Rasio hosi labarik feto kompara ho mane iha iskola sekundariu 1.01/1
Proporsaun Feto tur iha parlamentu nasional 38.5%/35%
Objektivu 4: redus mortalidade labarik
Taxa mate tinan lima ba kraik 64/96
Taxa mortalidade infantil 44/53
Proporsaun tinan 1 hetan imunizasaun kontra sarampo 69.4 / 100
Status:
- La posivel hodi alkansa targetu
- Posivel hodi alkansa targetu
- Alkansa
- La iha informasaun
(2) REZULTADU SOSIAL: MDGs
9
Objektivu 5: hadia saude inan
Rasio mortalidade inan (materna) 557/252
Proporsaun labarik moris hetan atendementuz hosi pesoal saude qualifikadu 61.8/60
Taxa prevelensia kontraceptivu 28.3%/40%
Objektivu 6: Kombate HIV/Aids, Malaria no moras seluk
Proporsaun populasan ho tinan 15-24 nebe iha kuinhesimentu kompreensivu lolos konaba HIV/AIDS 37.4%/80%
Insidente asosiadu ho malaria 5.3/45
Proporsaun labarik tinan 5 ba kraik toba iha muskuteru insektisida nia laran 44.9/100
Proporsaun labarik tinan 5 ba kraik trata ho medikamentus apropriadu kontra malaria
Insidente asosiadu ho TB 489/138
Prevelensia asosiadu ho TB 758/353
Proporsaun kazu TB detektados (sob DOTS) 87%/70%
Proporsaun kazu TB detektados kurados (sob DOTS) 89%/85%
Objektivu 7: Garante sustentabilidade ambiental
Proporsaun rai kobre hosi floresta 50%/55%
Proporsaun populasaun uza be’e potavel nebe melhoradu ona 69%/78%
Proporsaun populasaun uza instalasaun sanitaria melhoradu 39%/60%
Status:
- La posivel hodi alkansa targetu
- Posivel hodi alkansa targetu
- Alkansa
- La iha informasaun
(3) REZULTADU: PED
10
Setor Estrategiku Ekonomia
Taxa media kresimentu anual PIB hosi agrikultura 4.5%/5%
Populasaun kiak iha linha pobreza nasional nia okos hatun ba 14% 41%/14%
Redusaun deficit alimentar 5% Importansaun aihan sa’e
Prevalensia labarik todan menus hosi 5 to’o 31% 37.7%/31%
Fornese asistensia ba 13 firme industria sira nebe uza produtu local hanesan materia prima Already Provided
Iha stok nasional hamutuk 50,000 toneladas 15,000/50,000
Uza extraksaun hodi hadia governasaun, kapital humanu, infrastruktura iha rai laran, prosesamentu no
distribuisaun infrastruktura, explorasaun no desenvolvimentu bloku foun no desenvolvimentu seitor
mineiro (Mining)
Is being developed gradually
104000 populasuan emprega iha seitor privado 71,000/104,000
45% forsa trabalho simu remunerasaun (wage employment) 23.4%/45%
11400 servisu foun kria iha seitor Agrikultura Target for 2014 not achieved
Taxa kresimentu mediu PIB 8% 7.95%/8%
5% aumenta iha numeru firme laos hosi seitor konstrusaun 4582 new firms 2013
Foti osan kada tinan hosi fundo petroleu bot liu 20% hosi ESI 2007-2013 cumulative 41% above ESI
Status:
- La posivel hodi alkansa targetu
- Posivel hodi alkansa targetu
- Alkansa
- La iha informasaun
Haktuir ba relatoriu Ministeriu sira iha fulan Julho 2014 Atualizasaun
matrix PED
(4) REZULTADU PED
11
Seitor strategiku Governu nian
Garante politika reforma no desenvolve autores seguransa interna to be completed by 2015
Estabelecimentu politika defesa nasional no kontrolu demokratiku ba F-FDTL (Democratic control
over F-FDTL) established in PDF11-17
Transforma F-FDTL ho forsa profesional no konvensional established in PDF11-17
Reforsa no alarga politika diplomasia ba defesa hodi garante estabilidade liu hosi kooperasaun civil-
militar. established in PDF11-17
Desenvolve politica regular ba infrastruktura no equipamentu existente. Established in PDF11-17
Kria sistema kontrolu nebe efektivu iha parte operasional iha servisu militar Established in PDF11-17
Lori sistema justica besik ba povu 4 District courts, 4 Public Defense Offices, 7
Prosecutors Offices
Instituisaun autonomas no efisiensia ho rekursu humanus ida mais profesional 65 magistrates and public defense layers
Garante rekrutamentu PNTL no F-FDTL foun, simu treinamentu basiku ho padraun prinsipiu ba
direitus humanus PDHJ delivering training on human rights
Implementa rekomendasaun tomak PDHJ nian ba orgaun estadu tomak 25% of PDHJ recommendations are
implemented
Sai membru ba ASEAN There is progress
Komunikasaun adequada entre KAK ho instituisaun relevantes tomak “Not been performing adequately”
(Commissioners and Deputies)
Kriasaun unidades meveis CAN iha distiritu Pending instruction from the Office of PM
Status:
- La posivel hodi alkansa targetu
- Posivel hodi alkansa targetu
- Alkansa
- La iha informasaun
Haktuir ba relatoriu Ministeriusira nian iha fulan Julho 2014 PED
Atualizasaun matrix
(5) REZULTADU PED
12
Status:
- La posivel hodi alkansa targetu
- Posivel hodi alkansa targetu
- Alkansa
- La iha informasaun
Haktuir ba relatoriu Ministeriusira nian iha fulan Julho 2014 PED
Atualizasaun matrix
Seitor Estratejiku Sosial
Atinji 25% ba matrikula iha edukasaun pre-eskolar 15% /25%
Taxa tranzisaun(taxa promosaun g1-g2husi edukasaun primeiru to segundu anu primaria 70% 60% / 70%
Taxa auzensia profesores pre-eskolar tun 5%
Taxa likuidu matrikula ba edukasaun primaria primeiru no segundu ano sae ba 93% no primeiru ano sae
ba 38%. 92% / 93% ; 34% / 38%
Taxa tranzisaun husi segundu ano EB to terseiru ano no taxa tranzisaun husi terseiru ano ba ensinu
sekundariu sae 10%
75%/? ; 72%/? (laiha baselines, labele
determina progresu)
Taxa auzensia ba profesores ensinu baziku tun 5% 13.4%/? (laiha baseline, labele determina
progresu)
Taxa matrikula brutu 84% no taxa matrikula likuidu 36% 60% of 84% ; 25% of 36%
Taxa tranzisaun husi ensinu sekundariu ba ensinu superior sae 5%.
Taxa auzensia ba profesores iha ensinu sekundariu tun 5%. 24.9% (la iha baseline, labele determina
progresu)
Taxa alfabetizasaun entre populasaun adultu maka 80%. 60% of 80%
Atu hasae staff profesional rasio populasaun ba minimu 23 por 10000 tuir padraun WHO ba
nasaun sira iha dezenvolvimentu nia laran
9/10,000 of 23/10,000 (laiha baseline,
labele determina progresu)
Seitor kultural hamrik mesak, kria riku soin no kontribui ba dezenvolvimentu ekonomiku no sosial
ba nasaun
Falta de independensia finanseiru no
administrativu, rekursus finanseirus no
rekursus umanus, halo ezistensia seitor
kultural nebe’e forte defisil
Hamenus involvimentu jovens iha aktus violensia to para iha 2017 15% tun (dadus kona ba baseline la
espesifikadu)
(6) REZULTADU PED
13
Status:
- La posivel hodi alkansa targetu
- Posivel hodi alkansa targetu
- Alkansa
- La iha informasaun
Haktuir ba relatoriu Ministeriusira nian iha fulan Julho 2014 PED
Atualizasaun matrix
Seitor Infraestructura
Energia 294 MW nebe’e atu produs fornese ba nesesidade energia TL 277 of 294
konstrusaun, renovasaun, halo luan Aeroportus importantes Lao gradualmente
Dezenvolve portu maritima Iha faze akizisaun
Rehabilitasaun estrada 560 km no 866 km hadia hodi sai estrada tuir padraun internasional 0 /560 ; 14/866
Konsumedores eletrisidade hetan asesu ahi lakan 24 oras
Rehabilita no halo manutensaun ba estrada rural 585 km (prioridade) 225 of 585
Uma kain iha area rural 75% hetan asesu ba funsionamentu of sistema fornesimentu be mos 64% /75%
Uma kain urbanu 70% hetan asesu ba tubu nebe’e diak liu (pipe) sistema fornesimentu be mos 93% /70%
Uma kain 40% iha area rural hetan asesu ba caza de banho nebe’e diak liu 27% (JMP, 2013)
Sidades iha distritu 60% hetan asesu ba sistema sanitasaun nebe’e diak liu 68%
Kobertura ba servisu telefone iha taxa nebe’e asesivel
Dezenvolve koneksaun iha rede governu ba agensia governu nian hotu Lao hela
Dezenvolve transprtasaun terestreDevelop (Terminais, Traffic Lights, parada kareta, sinais tranzitu)
Taibesi, Manleuana
and Tasitolu
Terminals iha hela
prosesu
tenderizasaun
(7) REZULTADU EKONOMIKU: Kualidade Kresimentu Ekonomiku
14
Kresimentu investimentu seitor privado (16.5%)
Kresimentu Konsumu uma kain nebe forte (7.3%)
Balansu komersia seitor naun petrolifeiru tun (-33.5%)
467.6 507.3 512.2 561.5 612.6 613.1 706.4 758.3
-300%
-250%
-200%
-150%
-100%
-50%
0%
50%
100%
150%
200%
-$1,500
-$1,000
-$500
$0
$500
$1,000
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Desempenho Komponente xave PIB(E) 2006 - 2013
Konsumu Uma kain ($m) Balansiu negosiu naun petroliferu ($m) Kresimentu Formasaun Bruta Kapital (%)
14 33
48 55 61 74 64 74
187 181 181 196 191
153
189 190
21 40
97
145 155
237 228 209
98 111 117
155 175
197 222
246
0
50
100
150
200
250
300
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Valor Akresentadu hosi sektores 2006-2013 ($m, presu 2010 )
Kresimentu formasaun bruta kapital (GFCF) Agricultura manufaktura konstruksaun Administrasaun publiku
(8) REZULTADU EKONOMIKU: Inflasaun iha Timor-Leste
15
Iha Marsu 2015 inflasaun YoY maka 0.7%, ida ne’e tun maka’as kompara ho digitu rua tinan hirak liu ba no alinha ho targetu inflasaun iha PED entre 4% - 6%
Inflasaun nebe ki’ik atribuidu hosi apresiasaun dolar, presu sasan internasionais nebe tun no produsaun agrikultura nebe a’as iha 2014
0.037 0.037
0.052
0.08
0.121 0.124 0.124
0.155
0.109 0.11 0.11 0.109 0.112
0.127
0.106
0.04
0.018
-0.006 0.005 0.003 0.007
0.041 0.045
0.067
0.103
0.17 0.159 0.158
0.187
0.117
0.13 0.122 0.124
0.135
0.156
0.135
0.051
0.018
-0.012
0.005 0.008 0.009
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
Mar
-10
Jun
-10
Sep
-10
Dec
-10
Mar
-11
Jun
-11
Sep
-11
Dec
-11
Mar
-12
Jun
-12
Sep
-12
Dec
-12
Mar
-13
Jun
-13
Sep
-13
Dec
-13
Mar
-14
Jun
-14
Sep
-14
Dec
-14
Mar
-15
Indexu presu konsumedores IPK/CPI YoY Inflasaun 2010 - 2015
Dili Distritos Taxa Inflasaun Hahan no Bebidas naun alkoholik
(9) REZULTADU EKONOMIKU: Empregu iha Timor-Leste
(‘000)
Populasaun 1,178.3
Idade servisu populasaun 696.2
Forsa Trabalho 213.2
Empregado/Ativu 189.8
Desempregadu/Inativu 23.4
La inklui iha Forsa Trabalho 483.0
Produtor aihan subsistensia* 178.9
(%)
Participasaun forsa trabalho 30.6
Empregu/Rasio Populasaun 27.3
Taxa desempregu 11.0
Populasaun ho Idade servisu (15 – 64 Anos) iha 59.1% hosi total populasaun
30.6% hosi populasaun ho idade servisu hola parte iha forsa trabalho
27.3% hosi Populasaun ho idade servisu emprega ona iha forsa trabalho
11.0% hosi forsa trabalho nebe desempregu
Padraun internasional foun, la konsidera produtor hahan subsistensia hanesan empregadu ho nune’e la konta hanesan forsa trabalho.
*12,300 subsistence foodstuff producers are also in the labor force
(10) REZULTADU EKONOMIKU: Empregu iha Timor-Leste
17
6%
38%
44%
12%
Nivel Edukasaun de Forsa Trabalho
None Primaria Sekundariu Terciariu
41%
68%
45%
24%
7% 13%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
Agrikultura (ex)
Agrikultura (inc)
Servisus (ex)
Servisus (inc)
industria (inc)
Industria (ex)
Empregu iha seitor Economiku ida luan/bot
10000 16600 16800 17600
12800
18300 21100 19100 6300
4300 6500 5800 14000
12500 13900
13600
0
10,000
20,000
30,000
40,000
50,000
60,000
70,000
2010 2011 2012 2013
Empregu iha Espressa/Negosiu kada seitor
Industria seluk Finanseira no Segurus Akomodasaun no servisu alimentasaun Retalho e Grosso Konstrusaun Manufaktura
DEFINE PRIORIDADE NASIONAL
APREZENTASAUN 2 REFORMA FISKAL
18
(1) Reforma Fiskal
Kresimentu seitor
Ekonomiku
Hasa’e PIB
Osan aumenta barak ba taxa
Receitas Domestika
sa’e
Espasu fiskal aumenta
Despesas efetivu Reforma fiscal sei reduz dependensia ba
mina, kontribui ba sustentabilidade fiskal no dudu kresimentu
ekonomiku.
(2) Reforma Fiskal
• Reforma Fiskal sei kobre areas tolu importante: – Reforma tributaria: Hodi hasae receitas
domestikas (Targetu 15% hosi total PIB ba tinan 5 oin mai).
– Reve ba despesas: Hodi hadia fornesimentu servisu Ministeriu no desempenhu orsamental.
– Reforma ekonomiku: Desenvolve no diversifika ekonomia atu kria empregu no aumenta reseitas. (MECAE).
(3) Reforma Fiskal
Komisaun Reforma Fiskal
Rekursu Humanu
Politika tributaria
Legislasaun
Peskisa Cadastral
Politika Ekonomia
Infrastruktura
Informasaun Teknologia
Reforma fiskal sei hasoru
dezafius nebe mai hosi setor no nivel oi-oin
DEBATE ENVELOPE FISKAL BA OJE
2016
22
DEBATE ENVELOPE FISKAL BA OJE 2016
APREZENTASAUN 3 JESTAUN FUNDU PETROLIFERU, RESEITAS NO
DESPEZAS
23
Rik
uso
in M
inar
ai
Osan Fundu Minarai
Reseitas Minarai Futuru
Orsamentu Estadu
Emprestimu
Res
eita
D
om
esti
ka Reseitas Fiskal
Reseitas Naun Fiskal
Agencias Retensaun
ESI
Despezas Governu
Kompromisus Rekorente Kapital
Panorama Orsamentu
(1) FUNDU PETROLIFERU
25
8%
85%
3%
• Reseitas petrolíferas suporta aprosimadamente 85% husi despezas Governu aloka ba OJE tinan 2015.
• Reseitas petroliferas komesa tun ona; ba futuru retornu investimentu no nivel levantamentu sei fo impaktu ba balansu FP
$1,660
$2,117
$3,240 $3,559
$3,042
$1,817
$266 $31
$221 $221 $401
$865
$502 $304
$(512) $(811)
$(1,055)
$(1,495)
$(730) $(732)
$(215)
$(2,000)
$(1,000)
$-
$1,000
$2,000
$3,000
$4,000
2009 2010 2011 2012 2013 2014 Mar-15
Toko
n U
SD
Reseitas Retornu Investimentu, Likidu Levantamentu
26
Retornu Investimentu Likidu FP Kontribuisaun tuir Alokasaun ativu
Retornu investimentu iha 2014: 3.3% ($501.6m). Titulus 2.1%, Ekuidade 5.2%.
Diversifikasaun mak xavi atu jere riskus.. Alokasaun 60% iha Titulus, 40% iha Ekuidade.. Iha tempu titulus performa ladun diak, sei taka husi performa asoens ne’ebe diak..
0.3%
4.1%
7.4% 7.1%
0.5% 3.5% 3.1% 1.9%
-1.3%
2.1%
6.6%
-4.0%
16.2%
27.1%
5.2%
-10.0%
-5.0%
0.0%
5.0%
10.0%
15.0%
20.0%
25.0%
30.0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Developed market bonds Developed market equities
(2) FUNDU PETROLIFERU Dezempenhu Investimentu Fundu Petrolifero
Levantamentu
$133
$396 $408 $502 $734 $665
$787 $632 638
$167
$104
$309
$321
$830
($57)
$100
689
($200)
$0
$200
$400
$600
$800
$1,000
$1,200
$1,400
$1,600
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Orc 2015
RSE Excesso RSE
Miliaun $
2005-2014
Reseitas
Reseitas Petroliferu,
$20,224
Retornu Investimentu
Likidu, $2,914
RSE 4,415
Essesu RSE 1,831
Nominal (miliaun USD) 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Orc 2015 Total Total Levantamentu Aprovadu 300 687 589 811 1,055 1,495 787 903 1,328 7,954
RSE 133 396 408 502 734 665 787 632 639 4,896
Excesso RSE 167 291 104 309 321 830 271 689 2,981
Total Levantamentu Atual 300 396 512 811 1,055 1,495 730 732 215 6,246
RSE 133 396 408 502 734 665 730 632 215 4,415
Excesso RSE 167 0 104 309 321 830 100 1,831
(3) FUNDU PETROLIFERU Rendimentu Sustentavel Estimativa (RSE)
1705.0
1374.3
1212.2
1073.6
800.3
657.6
148.7 56.0
1817.0
648.8
779.6 828.6
579.7 458.4
115.7 55.6
0.0
200.0
400.0
600.0
800.0
1000.0
1200.0
1400.0
1600.0
1800.0
2000.0
2014Act 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Projesaun Futuru Rendimentu Petroliu estimativa
Rendimentu Petroliu, Orsamentu 2015 Rendimentu Petroliu- reve presu mina
Impaktu ba <25% reseitas espetativa husi tasi okos sei tun 35%, husi $5.3bn ba $3.5bn
Miliaun $
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Presu mina uza iha OJE 2015 107.9 89.6 87 86.8 88.4 90.7 93.5 96.6
Revizaun presu mina - AEI Abril 2015 97.5 56.3 71.6 76.3 76.1 77.4 78.7 80.9
Mudansa -10% -37% -18% -12% -14% -15% -16% -16%
Nota: hare deit ba iha mudansa folin mina. La inklui mudansa iha produsaun no kustus.
(4) FUNDU PETROLIFERU Impaktu husi folin mina tun ba reseitas petroliferas iha
futuru
Jeralmente Reseitas Domestikas (% husi PIB) konstante iha tinan hirak liu ba.
5.4%
6.9% 7.6% 7.9%
3.5% 1.4%
1.5%
2.4% 1.5%
1.5%
1.5%
1.5%
0.0%
2.0%
4.0%
6.0%
8.0%
10.0%
12.0%
2010 2011 2012 2013
% h
usi
PIB
Autonomous agency Revenues/GDP
Non-tax revenues/GDP
Tax revenues/GDP
(1) Reseitas Domestika % husi PIB
Revenue Retention Agencies
Non Tax Revenue
Tax Revenue
77%
10%
13%
10%
28%
9%
12%
33%
6%
2%
0.1% Other tax revenues:
Service tax:
Corporate Taxes:
Withholding Tax:
Individual Income Tax:
Import Duties:
Excise Tax:
Sales Tax: Breakdown of Tax
Revenues
Detailha husi Reseita Taxa 2014 Detailha husi Reseita Domestika 2014
(2) Reseitas Domestika: Kompozisaun husi Reseitas Domestikas
(3) Reseitas Domestikas: Kontribuisaun husi Ministeriu sira
78%
9%
4%
4% 2% 1% 2%
Finance
Public Works
Transport and Communications Commerce, Industry and the Environment Justice
Defence and Security
All Other
(1) Despezas: Apropriasaun Orsamentu (Miliaun $)
117 112 140 131 161 142 177 162
294 254
384 342 442
384 480 464 29
27
43 42
50 40
52 56
688
561
1,040
464
757
311
455 394
177
143
200
218
239
197
336
292
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
Budget 2011
Actual 2011
Budget 2012
Actual 2012
Budget 2013
Actual 2013
Budget 2014
Actual 2014
De
spez
as (
Mila
un
$)
Salary & Wages Goods & Services Minor Capital
Capital & Development Transfers
(2) Despezas: Despezas Rekorente no Kapital (Miliaun $)
33
588 509
723 691 841
723
993 918
718
588
1,083
506
806
352
507
450
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
Budget 2011
Actual 2011
Budget 2012
Actual 2012
Budget 2013
Actual 2013
Budget 2014
Actual 2014
De
spez
as (
Mila
un
$)
Recurrent Capital
(3) Despezas: Despezas bazeia ba Fundu
34
599.306 474
882.033274
376
560.789063
205 337.5006 324
681.711539
606
843.868352
789
1000.694141
831
1091.449643 1,002
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
Budget 2011
Actual 2011
Budget 2012
Actual 2012
Budget 2013
Actual 2013
Budget 2014
Actual 2014
De
spez
as (
Mili
aun
$)
Loan HCDF IF CFTL
(4) Despezas: Taxa Ezekusaun to’o 12 – Maiu - 2015
35
02/03 03/04 04/05 05/06 06/07 2007T 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Orsamentu 76 80 87 142 329 116 788 681 838 1,306 1,806 1,648 1,500 1,500
Ezekusaun Real 60 59 65 89 160 64 484 604 760 1,097 1,198 1,080 1,368 284
% Atinji Ona 79% 74% 75% 62% 49% 55% 61% 89% 91% 84% 66% 66% 91% 19%
% Seidauk-atinji 21% 26% 25% 38% 51% 45% 39% 11% 9% 16% 34% 34% 9% 81%
79%
74%
75%
62%
49%
55%
61%
89% 91%
84%
66% 66%
91%
19%
21%
26% 25%
38%
51%
45%
39%
11% 9%
16%
34% 34%
9%
81%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
-
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
2,000
$ Millions
(5) Despezas: Ezekusaun Orsamentu husi Ministeriu 2014
($m)
36
Orsamentu 2014 ($m)
Atual 2014 ($m)
Taxa Ezekusaun
Prezidensia Republika 9.5 8.1 85.3% Parlamentu Nasional 15.4 12.6 82.2% Primeiru-Ministru 102.8 93.7 91.1%
Ministeriu Estadu ba Prezidensia Konsellu Ministrus 27.2 27.0 99.2%
Sekretariu Estadu Konsellu Ministrus 3.9 2.3 56.8% Sekretariu Estadu ba Asuntus Parlamentar 0.24 0.19 78.3% Sekretariu Estadu ba Komunikasaun Sosial 2.0 1.8 87.8% Sekretariu Estadu ba Fortalesimentu Institusional 1.9 1.7 83.5% Sekretariu Estadu ba Promosaun Igualdade 2.6 2.3 88.4% Sekretariu Estadu ba Juventude no Desportu 8.5 8.2 96.3% Sekretariu Estadu ba Politika Formasaun Profesional no Empregu
15.3 13.2 86.2%
Ministeriu Negosius Estranjeiru no Kooperasaun 37.0 33.3 88.1% Ministeriu Defeza no Seguransa 69.5 67.2 94.8%
Ministeriu Finansas 17.5 15.2 87.2% Apropriasaun ba Todu Governu 92.9 84.4 93.1% Ministeriu Justisa 21.3 19.8 92.7% Ministeriu Saude 66.2 58.5 88.3%
37
Orsamentu 2014 ($m)
Atual 2014 ($m)
Taxa Ezekusaun
Ministeriu Edukasaun 116.5 111.4 95.6%
Ministeriu Administrasaun Estadu 37.5 35.8 95.5%
Ministeriu Komersiu, Industria no Ambiente 21.3 20.0 93.4%
Ministeriu Solidariedade Sosial 147.1 128.5 87.4%
Ministeriu Obras Publikas 151.5 137.8 91.0%
Ministeriu Agrikultura no Peskas 27.9 26.3 94.2%
Ministeriu Turismu 7.4 5.8 79.2%
Ministeriu Petroleu no Rekursus Minarais 11.9 11.7 98.0%
Tribunais 8.1 4.8 59.6% Prokuradoria Jeral Republika 3.7 3.2 86.6% Ombudsman ba Direitus Humanus 1.5 1.4 90.0% Radio Televizaun Timor-Leste 3.7 3.4 91.1% Komisaun Nasional Eleisaun 9.0 8.9 99.4% Komisaun Anti-Korupsaun 1.8 1.4 75.9% Komisaun Funsaun Publika 3.8 3.4 89.0% Universidade Nasional Timor-Lorosa’e 14.9 12.4 83.5%
(6) Despezas: Ezekusaun Orsamentu husi Ministeriu 2014 ($m)
4.2% 7.7% 6.4%
7.9%
9.8%
14.8% 14.4%
20.4%
0.0%
5.0%
10.0%
15.0%
20.0%
25.0%
30.0%
2011 2012 2013 2014
% h
usi
Re
seit
a Su
ste
nta
vel
(DR
+ESI
)
Expenditure on Health Expenditure on Education
Despezas ba Saude no Edukasaun relativamente aumenta no atinji kuaze 30% husi reseitas sustentavel iha 2014.
(7) Despezas: Saude no Edukasaun hanesan % husi Reseita
Sustentavel (ESI+DR)
DEBATE ENVELOPE FISKAL BA OJE 2016
APREZENTASAUN 4
PROSESU PREPARASAUN ORSAMENTU JERAL ESTADU
39
Siklus Preparasaun OJE
40
Abril - Junhu
Fase Preparasaun
• Rekolha dadus hodi elabora Pakote Fsikal
• Seminario Jornadas Orsamentais - Vizaun SDP no informasaun hodi disidi Prioridades Nasional no Pakote Fiskal Agregado
• Prepara no distribusi sirkular OGE
• Fasilita Orgaun Estadu sira iha prosesu elabora Submisaun
• Analiza submisaun no produz Pasta Verde ba membro CRO
Julhu – Setembro
Fase Konsiderasaun
• Sesaun Reuniaun CRO – diskusaun entre membro CRO no Instituisaun Estadu sira
• Insert dadus orsamentu iha sistema PBs – resultadu konsiderasaun reuniaun CRO
• CoM diskuti no aprova esbousu Lei Orsamentu
• Ajusta no finaliza Lei OGE no dokumentus suportadu (Livru 1-6), inklui tradusaun, kuatili kontrol no emprimi
Outubro – Desembro
Fase Aprovasaun
• 15 Outubro - Governu apresenta Lei OGE no livro orsamentu hotu ba PN;
• Apresiasaun iha Komisaun C kona-ba OJE
• Debate – Plenaria (Generalidade +Espesialidade +Komisaun Eventual) hodi hetan aprovasaun OGE
• Ajustamentu Lei OGE entre Komisaun C – PN no Tekniku husi parte Governu
• Prezidente da Republika Promulga OGE
ENVELOPE FISKAL VS ORSAMENTU ($ Miliaun)
41
1211
1310 1300 1300
1806
1647
1500 1570
500
700
900
1,100
1,300
1,500
1,700
1,900
2012 2013 2014 2015
Mili
aun
$
Fiscal Envelope Budget
Envelope Fiskal Vs Submisaun
(Salariu ho Vensimentu + Bens ho Servisus)
42
96,7
56
89,6
77
51,0
43
25,1
15
23,1
09
22,9
72
22,3
96
19,5
18
17,1
36
14,4
67
13,3
43
12,6
88
11,9
41
11,6
08
11,0
48
10,3
49
9,78
8
7,26
3
5,98
6
5,75
5
4,27
0
3,70
2
3,09
1
3,02
8
2,59
1
2,58
1
2,46
6
2,42
5
1,86
7
1,77
1
1,39
9
1,36
6
1,17
4
1,17
3
1,05
1
1,02
9
989
925
850
750
681
182
0
20,000
40,000
60,000
80,000
100,000
120,000
ME
MO
P
MS
MN
EC
DT
G
PN
TL
FD
CH
MA
P
F-F
DT
L
MJ
MA
E
MO
F
MS
S
MC
IA
PN
PM
UN
TL
SE
S
PR
MT
C
ME
PC
M
SE
PF
OP
E
Trib
unia
s
MT
CF
P
GM
DS
SE
D
PG
R
RT
TL
SE
AP
RI
MP
RM
SE
JD
CN
E
SE
CO
MS
V-P
M
SE
PI
CA
C
PD
HJ
SE
FI
IDN
SE
CM
SE
AP
Trend Envelope Fiskal 2015 SV+BS
96,
756
89,
676
57,
050
51,
141
32,
455
30,
000
22,
972
19,
517
17,
125
14,
659
14,
466
12,
777
12,
688
11,
941
11,
608
10,
349
9,7
87
9,1
78
5,9
85
5,7
55
4,2
69
3,7
02
3,0
91
3,0
27
2,5
91
2,5
80
2,4
25
2,4
18
1,8
67
1,7
71
1,3
99
1,3
66
1,1
74
1,1
73
1,0
51
1,0
29
989
925
849
750
680
181
-
20,000
40,000
60,000
80,000
100,000
120,000
ME
MO
P
DT
G
MS
MN
EC
FD
CH
PN
TL
MA
P
F-F
DT
L
MA
E
MJ
PN
MO
F
MS
S
MC
IA
PM
UN
TL
SE
S
PR
MT
C
ME
PC
M
SE
PF
OP
E
Trib
unia
s
MT
CF
P
GM
DS
PG
R
SE
D
RT
TL
SE
AP
RI
MP
RM
SE
JD
CN
E
SE
CO
MS
V-P
M
SE
PI
CA
C
PD
HJ
SE
FI
IDN
SE
CM
SE
AP
Trend Submisaun 2015 SV+BS
Kumprimentu Envelope Fiskal
43
Data Submisau
n Tama
Kumpri
Envelope
Fiskal
La-Kumpri
Envelope
Fiskal
Devolve Sub. Seidauk
Tama
16-17 Julhu 2014 17 12 5 5 17
18 Julhu 2014 10 7 3 3 7
1. Submisaun sira Devolve sei submete fila fali DGFE-DNO depois halo ajustamentu tuir orientasaun
sirkular (Envelope Fiskal refere ba Kategoria SV no BS)
2. Submisaun sira husi Insttuisaun Estadu sira inklui ona orsamentu adisional husi kategoria sira seluk (TP,
KM, KD) tuir orientasaun Sirkular
3. Ministeriu 1 mak la-kumpri envelope fiskal (SV & BS) too apresenta ba Komite Revizaun Orsamentu
Resultadu Komite Revizaun
Orsamentu
44
Pakote Fiskal vs Submisaun Total CROT Konsiderasaun
Final CROP
Re-Submisaun
Final Pakote Fiskal Submisaun
Grant Total 1,300,000 2,006,689 1,828,756 1,659,976 1,662,277
Orsamentu - CFTL 890,604 1,550,740 1,372,807 1,088,881 1,091,182
Rekorrente 770,604 1,149,488 1,002,436 970,722 972,086
Salariu Vensimentu 176,752 193,123 187,550 183,896 184,051
Bens Servisus 322,170 568,451 478,603 447,262 472,723
Transferensias Publikas 271,682 387,913 336,283 339,564 315,312
Kapital 120,000 401,252 370,371 118,159 119,096
Kapital Menor 15,000 156,936 126,373 39,379 40,019
Kapital Desenvolvimentu 105,000 244,316 243,998 78,779 79,077
Fundo Espesial 409,396 455,949 455,949 571,095 571,095
FI 387,000 387,000 387,000 541,095 541,095
FDCH 22,396 68,949 68,949 30,000 30,000
Aumentu iha Salariu Vensimentu konsidera husi vagas foun no kontinuansaun husi Instituisaun Estadu sira, inklui mos 30% ba
Profesional Saude (Parteiras), Adiido ba PNTL , Alowance ba embaxadas no Konsuladu sira.
Aumentu iha Bens Servisus mkonsidera makaas husi kombustivel & manutensaun ba Central Elektirika Hera no Betano inklui estasaun Comoro,
Atauro no Oecusse, merenda husi 0.15 ba 0.25 centavos no sst.
Aumentu iha Transferensias Publika akontese iha MSS ba despesas veteranus inklui retroativu, Idoso, subsidio ba klinika, merenda ba eskola
privado, mao de obras, PNDS, Sociedade Civil, Rehabilitasaun Eskola & Klinika no kustus operasional ba ZEESM no sst.
Kapital Minor fo prioridades ba equipamentus espesializadas
Total Kapital Desenvolvimentu bot liu apresenta husi FI liu-liu ba programa Eletrisidade, programa desenvolvimentu Oecusse, Airoporto , PDID no
sst.
Konsiderasaun Final CdM
45
Aumentu iha Salariu Vensimentu konsidera husi vagas foun no kontinuansaun husi Instituisaun Estadu sira, inklui mos 30% ba Profesional
Saude (Parteiras), Adiido ba PNTL , Alowance ba embaxadas no Konsuladu sira.
Aumentu iha Bens Servisus mkonsidera makaas husi kombustivel & manutensaun ba Central Elektirika Hera no Betano inklui estasaun Comoro, Atauro
no Oecusse, merenda husi 0.15 ba 0.25 centavos no sst.
Aumentu iha Transferensias Publika akontese iha MSS ba despesas veteranus inklui retroativu, Idoso, subsidio ba klinika, merenda ba eskola privado,
mao de obras, PNDS, Sociedade Civil, Rehabilitasaun Eskola & Klinika no kustus operasional ba ZEESM no sst.
Kapital Minor fo prioridades ba equipamentus espesializadas
Total Kapital Desenvolvimentu bot liu apresenta husi FI liu-liu ba programa Eletrisidade, programa desenvolvimentu Oecusse, Airoporto , PDID no sst.
SV BS TP KM KD Total das
Despezas
Total Despezas Incluindo Empréstimo 184,051 504,672 340,255 36,713 504,309 1,570,000
Total Despezas Orçamento Jeral Estado 184,051 504,672 340,255 36,713 434,309 1,500,000
Excluindo Serviços e fundos Autónomos,
Fundos Especiais
182,351 467,014 340,255 24,668 70,314 1,084,603
Incluindo Serviços e Fundos Autónomos 184,051 472,572 340,255 36,713 70,314 1,103,905
Total Serviços e Fundos Autónomos 1,700 5,558 - 12,045 - 19,302
Total Fundos Especiais - 32,100 - - 363,995 396,095
Fundos Especiais - Nova Apropriação - 30,000 - - 363,995 393,995
Fundos Especiais - Saldo Transitado
2014
- 2,100 - - - 2,100
Total Empréstimo - - - - 70,000 70,000
Empréstimo - Nova Apropriação - - - - 58,900 58,900
Empréstimo - Saldo Transitado 2014 - - - - 11,100 11,100
Aprovasaun Final PN
46
Reduz Salario Vensimentu husi Tokon $184,051 ba Tokon $179,002 - akontese husi mudansa salariu nebee relativa ho delegasaun
kompetensia ba ARAEOA & ZEESM hodi koloka fali iha kategoria Transferensias Publikas
Aumentu iha Bens Servisus akontese husi ajustamentu orsamentu proprio husi kategoria sira seluk, atraves proposta Komisaun Eventual no deputadu sira
kona-ba programas no aktividades balun nebee presiza konsidera iha OGE 2015.
Transferensias Publika nee hetan aumentu bot tamba akontese agrupamentu orsamentu ba ARAEOA & ZEESM husi kategoria hotu-hotu.
Hamenus iha Kapital Minor akontese husi redusaun orsamentu sosa RO FERY hodi koloka ba FI
Total Kapital Desenvolvimentu reduz akontese husi FI – programa desenvolvimentu Regiaun Oecusse hodi koloka ba Transferensias Publikas.
SV BS TP CM CD Total Despesas
Total Despezas Incluindo Empréstimo 179,002 516,256 406,800 26,415 441,526 1,570,000
Total Despezas Orçamento Jeral Estado 179,002 516,256 406,800 26,415 371,526 1,500,000 Excluindo Serviços e fundos Autónomos,
Fundos Especiais
177,345 470,189 406,800 26,370 74,225 1,154,929
Incluindo Serviços e Fundos Autónomos 179,002 475,172 406,800 26,415 74,225 1,161,615 Total Serviços e Fundos Autónomos 1,658 4,984 - 45 - 6,686 Total Fundos Especiais - 41,084 - - 297,301 338,385
Fundos Especiais - Nova Apropriação - 38,984 - - 297,301 336,285
Fundos Especiais - Saldo Transitado 2014 - 2,100 - - - 2,100
Total Empréstimo - - - - 70,000 70,000 Empréstimo - Nova Apropriação - - - - 58,900 58,900 Empréstimo - Saldo Transitado 2014 - - - - 11,100 11,100
Lista Investimentu
Promesas/Programa Governu (1)
47
Instituisaun
Estadu
Programas Investimentu/Promesas Tipo
Investimentu
SV BS TP KM KD Total
PR Apoio Komunidade iha areas remota Invest. Social 1,201 1,201
GPM Apoio Organizasaun Naun Govermental Invest. Social 14,474
14,474
GPM Reforma Funcionalismo Publiku Invest. Social 300
300
GPM Provisão do Conselho de Veteranos Invest. Social 250
250
GPM Komissaun ba Presidencia CPLP Invest. Social 400
400
GPM Pagamento Retensaun 10% Projecto Instalacao CCTV
ba Central Electrica Hera no Betano
Invest. Social 613 613
GPM Governo Electronico ITC (e-government) Invest. Social 350
350
MEPCM Celebrasaun 500 Anos Oe-Cusse Invest. Fisiku 1,500 1,500
MEPCM ARAEOA ZEEMS Invest. Fisiku 112,933 112,933
MECAE Sentru Bambu $525,000 no $987,438 ba apoio setor
privado nasional iha area turismo no agrikultura, Treat
Invest $??
Invest. Social 1,513
1,513
MEPCM Komisaun Avaliasaun Seitor Justisa no Reforma
Uniformizasaun Leis
Invest. Social 400
400
MECAS Programa HIV/AIDS Invest. Social 700
700
SECS Apoio programa Media no kapasitasaun Jornalista Invest. Social 500
500
Lista Investimentu
Promesas/Programa Governu (2)
48
Instituisaun
Estadu
Programas Investimentu/Promesas Tipo
Investimentu
SV BS TP KM KD Total
SEPI Programa Apoio ba Grupo Feto Invest. Social 200 200
SEFI Apoio UNDP ba programa kapasitasaun politika
Desentralizasaun
Invest. Social 500
500
SEJD Apoio Aktividades Desportivas no Artes Invest. Social 6,500 6,500
SEPFOPE Auto Emprego no Mobile Training Invest. Social 841 841
SEPFOPE Emprego Rual (PER) no Konstrusaun Uma Lima kada
Aldeia (bolu atensaun ba Formasaun iha Oecusse)
Invest. Fisiku 9,152 9,152
SEPFOPE Ateru Estrada no halo uma ba Kbit laek Invest. Fisiku 600 600
ME Subsidio ba Instituisoens Universidades no Saleziano Invest. Social 2,810 2,810
ME Subsidio Merenda Eskolar ba Eskola Privado Invest. Social 2,709 2,709
ME Konsensons Eskola Privado Invest. Social 716 716
ME Konsensons ba Grupo Professores Siensia Teknologia husi
13 Distritus
Invest. Social 65
65
ME Merenda Escolar ba eskola publiku Invest. Social 15,678 15,678
ME Kooperasaun Eskola Teknika Vokasional Invest. Social 500 500
ME Emprime Materiais no Fornesimentu operasionais
Escola
Invest. Social 5,410
5,410
ME Konsensoens Eskolares Invest. Social 3,000 3,000
MAE Subsidio ba Konselho Sukus, administrasaun Sukus no
kustus operasional Lixus kapital Dili
Invest. Social 7,282
7,282
MAE Elisaun Lideransa Komunitaria Invest. Social 1,500 1,500
MAE Selebrasaun loron bot no 500 anos Invest. Social 987 987
MAE Kareta Espesial (Supa rai rahun, tula foer no kontentor lixo
movel)
Invest. Social 150 150
Lista Investimentu
Promesas/Programa Governu (3)
49
Instituisaun
Estadu
Programas Investimentu/Promesas Tipo
Investimentu
SV BS TP KM KD Total
MAP Apoio Grupo Florestas Invest. Fisiku 750 750
MAP Produz susuben Karau Invest. Social 347 347
MAP CDU Invest. Social 150 150
MAP Sosa Aimoruk no hahan ba animal (Aimoruk $118,000, hahan ba
fahi rasa $121,500, hahan ba bibi $14,850
Invest. Social 254 254
MAP Apoio Grupu Agrikula Invest. Social 790 790
MAP Fini + SIPI/CDCA (Fini $2,478,000 no SIPI/CDCA $2,600,000) Invest. Fisiku 4,213 4,213
MAP Makina Konjelador, Makina Tasi no ekipamentus peskas Invest. Social 300 300
MNEC Agencia Coperasaun Internacional Timor Leste (Desmobilizasaun
Guine Bissau)
Invest. Social 4,500
4,500
MNEC Programa Socializasaun Tasi Timor ba Komunidade Australiana Invest. Social 750
750
MNEC Programa Intercambio Veteranus Timor Leste no Australia Invest. Social 150 150
DTG Kontribusaun Financeira Internacional Invest. Social 4,000 4,000
DTG Apoio Karakter Social Invest. Social 200 200
DTG Apoio Fundasaun g7+ Invest. Social 2,500 2,500
DTG Provisão de Fundos para a Casa de Saber Invest. Social 150 150
DTG Provisão para o Centro de Dialogo, Reconciliação e Paz Invest. Social 500 500
DTG Capitalizasaun banco central Timor-Leste Invest. Fisiku 10,000 10,000
DTG Konferensia Internasional Estatiska Invest. Social 150 150
DTG Provisão para Operações de Estabilidade Invest. Social 2,000 2,000
DTG Presidencia da CPLP Invest. Social 3,500 3,500
DTG Conselho Especial para a Delimitacao Fronteiras Maritimas
(CEDFM)
Invest. Social 500 500
DTG Programa Census 2015 Invest. Social 4,000 4,000
DTG Reforma Fiscal e Macro-económica Invest. Social 3,200 3,200
DTG Kontrapartida Invest. Fisiku 5,500 5,500
MJ Kompensasaun Rai Invest. Fisiku 450 450
MJ Programa Ita nia Rai - Levantamento Cadastrais Invest. Social 14,500 14,500
MJ Pasporte Geometriku no Bileite Identidade (Microchip) Invest. Social 1,000 1,000
MJ Kareta Espesial ba Prisaun Invest. Social 165 165
Lista Investimentu
Promesas/Programa Governu (4)
50
Instituisaun
Estadu
Programas Investimentu/Promesas Tipo
Investimentu
SV BS TP KM KD Total
MS Subsidio ba Klinikas no Sentru Tratamentu seluk Invest. Social 427 427
MS Estabelemento Sentru Cardiologia iha HNGV (servisu
espesializasaun Timor Leste ho kolaborasaun Hospital Malasia
no Singapura)
Invest. Social 1,000
1,000
MS Fortalesimentu Servisu Laboratoriunm Saude, Sistema
Referal Aero no Rede Ambulansia
Invest. Social 300
300
MS Apoio tratamentu Saude ba Rai Liur Invest. Social 3,000 3,000
MS Apoio aktividades Saude Publiku no SISKA Invest. Social 4,250 4,250
MS Aimoruk Invest. Social 12,230 12,230
MS Hahan ba pasientes Invest. Social 3,084 3,084
MS Equipamentos Medikus inklui equipamentu laboratorium,
X Ray, Kama no Kulsaun
Invest. Social 2,596 2,596
MS Kareta Espesial (Truck especial hodi distribui aimoruk) Invest. Social 30 30
MSS Veteranos, Idosos & Invalidos, Bolsa da Mae, Desastre
Naturais, Martiris nia oan no pensaun velhice
Invest. Social 175,417
175,417
MSS Cruz Vermelha Invest. Social 500 500
MSS Apoio Institusional ba Difisiente, Orfonatos no Uma Mahon Invest. Social 2,703 2,703
MSS Animasaun Social no Kontribuisaun ba Veterano Invest. Social 1,800 1,800
MCIA Apoio grupos Coperativas, Comerciais, Industriais no grupos
protesaun Ambiental
Invest. Fisiku 4,800 4,800
MCIA Fo'os importasaun $6,965,000 (MCIA $2,051,000, ME-
Merenda Escolar $ 3,780 no MSS - Vitima Desastre no
vulneraveis $1,134,000) no Produtu Lokal $1,500,000
Invest. Social 4,982
4,982
MCIA Aktividades Feira 500 Anos Oecusse Invest. Social 1,000 1,000
MCIA Konstrusaun Lafaek Luhan Invest. Fisiku 150 150
MCIA Equipamentus Laboratorium Invest. Social 150 150
MT Expo Milaun Primeira vez baTimor-Leste Invest. Fisiku 1,000 1,000
MT Expo Milaun Primeira vez baTimor-Leste Invest. Fisiku 500 500
MT Eventos Nacional no Internacional Invest. Social 1,000 1,000
Lista Investimentu
Promesas/Programa Governu (5)
51
Instituisaun
Estadu
Programas Investimentu/Promesas Tipo
Investimentu
SV BS TP KM KD Total
MOPTC Apoio Solar Painel ba Komunidade nebee seidauk
asesu elektrisidade
Invest. Fisiku 1,330 1,330
MOPTC Equipamentu Be-Mos (pipa be no asesoris) Invest. Social 1,000 1,000
MOPTC Kareta Espesial (Forklip, Bucket no Transformador) Invest. Social 400 400
MOPTC Equipamentus Prepago no Instalasaun ba EDTL Invest. Social 2,000 2,000
MOPTC Combustivel ba Berlin Nakroma Invest. Fisiku 1,260 1,260
MOPTC Kareta Especial (Monitorizasaun Frekuensia, Car-Crane
no kareta FOD)
Invest. Social 575 575
MOPTC Kombustivel & manutensaun gerador tokon
$114,310,000 no rihun $1,309,000 ba manutensaun
be mos)
Invest. Fisiku 113,619 113,619
MD Mini Hicom Invest. Social 350 350
MI Carros Bombeirros (Auto Tanque Medio, auto comando,
pronto socorro Ligeira, salvamentu ba GOI no Auto
Escada de 22 Metros ba GOI)
Invest. Social 350 350
MI-PNTL Ambulancia Invest. Social 48 48
MPIE Rehabilitasaun Escola no Posto Saude iha
Terretorio tomak
Invest. Fisiku 17,000 17,000
MPIE Programa Nasional Desenvolvimentu Sukus (PNDS) Invest. Fisiku 10,000 10,000
MPIE Programa Desenvolvimentu Integradu Distrital
(PDID)
Invest. Fisiku - 32,844 32,844
CNE Programa Eleisaun Chefe Sukus Invest. Social 1,553 1,553
UNTL Programa formasaun ba docentes sira Invest. Social 250 250
UNTL Formasaun Professores Invest. Social 700 700
FDCH FDCH Invest. Social 41,084 41,084
- 253,842 407,772 9,077 32,844 703,534
Pontu Xavi
52
• Proposta Envelope Fiskal ho Orsamentu la
hanesan (2012-2015)
• OJE sempre boot liu proposta Envelope Fiskal,
tamba:
– LM/IE balun la kumpri pakote fiskal nebe define
– Planeamentu seidauk iha alinhamento lolos ho
orsamentu
– LM/IE balun la kumpri desizaun KRO
– Sempre iha proposta adisional (LM/IE, PN)
• Submisaun la tuir tempu
DEBATE ENVELOPE FISKAL BA OJE 2016
APREZENTASAUN 5 KONTINUA HADIA KUALIDADE ORSAMENTU
53
(1) Kualidade Orsamentu Posibilidade halo poupansa husi despeza Kombustivel
54
– Poupansas impaktu husi presu mina ne’ebe tun resentemente. Ne’e inklui kombustivel ba EDTL no Governu nia gerador sira hotu.
(2) Kualidade Orsamentu Posibilidade halo poupansa husi despeza Kombustivel
55
Kombustivel ba Jeradores EDTL
• Estimativu kustu importasaun mina ba geradores EDTL bazeia ba kontratu fornesimentu mina ba EDTL.
• Estimasaun presu kada litru ba “wholesale” gazoel iha Timor-Leste uza US EIA nia previzaun no sira nia rasio istoriku ho presu Timor nian.
Kombustivel ba Jeradores Seluk
• Previzaun kombustivel ba Jeradores seluk bazeiu ba mediu entre despezas ba kombustivel ba jeradores EDTL no geradores seluk
2012 act 2013 act 2014 act 2015 proj 2016 proj
Presu merkadu kumbustivel
iha EUA ($/litru) 0.696 0.678 0.632 0.429 0.515
Presu merkadu kombustivel
iha TL ($/litru) 0.961 0.964 1.051 0.783 0.812
(3) Kualidade Orsamentu Posibilidade poupansa hosi Despezas iha programas: Viajen Lokal no Estrangeiro, formasaun no workshop, professional servise, etc
56
• Poupansas ida ne’e sei halo nivel despesas ba programa hirak ne’e husi LM/IE hanesan ho sira nian nivel despesas iha 2011
Numeru
Programa Deskrisaun Poupansa ($m)
2
Poupansas ida ne’e halo nivel despesas ba
programas: : Viajen Lokal no Estrangeiro,
formasaun no workshop, professional servise,
etc husi LM/IE
172.8
(4) Kualidade Orsamentu Posibilidade poupansa hosi Despezas iha programas: Viajen Lokal no Estrangeiro, formasaun no workshop, professional servise, etc
57
Item Orsamentu
2015 ($m)
Orsamentu 2016 ($m)
Poupansas ($m)
Metodologia
Mobiliarius no Asesorius 5.1 0.4 4.7 Redus ba valor real kada funsionariu 2011
Viagem Lokal 8.1 5.1 3.0 Redus ba valor real kada funsionariu 2011 la inklui CNE no MAE
Ekipamentu Eskritoriu 0.3 0.1 0.2 Redus ba valor real kada funsionariu 2011
Estasionariu no material eskritoriu 6.6 3.9 2.8 Redus ba valor real kada funsionariu 2011
Despezas operasionais 67.9 33.9 34.0 Redus ba valor real 2011
Materia Operasional & Fornesimentu 46.3 36.9 9.3 Redus ba valor real 2011
Servisu diversus seluk 59.4 25.9 33.5 Redus ba valor real 2011
Viagem Estrangeirus 10.4 5.7 4.7 Redus ba valor real 2011 la inklui MAE
Servisu Profesional 104.2 33.1 71.1 Redus ba valor real 2011
Imoveis para alugar 3.8 0.1 3.7 Redus ba valor real 2011
Treinamentu & Seminariu 53.6 48.9 4.7 Redus ba valor real 2011
Ekipamentu Be mos 1.1 0.0 1.1 Redus ba valor real kada funsionariu 2011
Total 366.8 194.0 172.8
(5) Kualidade Orsamentu Posibilidade poupansa despezas husi programa hadia Jestaun Viatura Estadu
58
Politika Orsamentu
2015 ($m)
Orsamentu
2016 ($m)
Poupansas
($m) Logika identifikasaun poupansas
Sosa kareta no
kombustivel ba
operasaun
19.5 10.3 9.2
Governu gasta osan barak ba hola kareta no
kombustivel ba kareta sira ne’e. Introdus gestaun
nebe diak inklui car pooling, etc.
Aluga kareta 2.8 0 2.8 Limita gastus ba aluga kareta
Arendamentu
propriedade 3.8 2.8 1.0
Hadia gestaun ba arendamentu propriedade (aluga
uma ba funsionariu, aluga fatin ba enkontru no
seminariu, selu eletricidade, etc)
Total 26.1 13.1 13
(6) Kualidade Orsamentu Posibilidade poupansa despezas husi programa Transferensia Publika ba
Sociedade Sivil no Tratamentu Saude Iha Rai Liur
59
Politika Orsamentu
2015 ($m)
Orsamentu
2016 ($m)
Poupansas
($m) Logika identifika poupansas
Transferensias ba
sosiedade sivil 41.1 28.8 12.3
Transferensias ba sociedade sivil presiza
hamenus
Tratamentu
saude ba rai liur 3.0 0 3.0 Despesas ba politika ida ne’e presiza reve
Total 44.1 28.8 15.3
DEBATE ENVELOPE FISKAL BA OJE 2016
APREZENTASAUN 6 ANALIZE SUSTENTABILIDADE FISKAL
60
(1) Sustentabilidade Fiskal: Reseita Domestika ki’ik maibe Despeza bo’ot
61
1105.3
1247
1081.4
1367.8
1570
105.3 142.2 151.1
184.3 170.4
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
2011 Actual
2012 Actual
2013 Actual
2014 Actual
2015 Budget
Total Expenditure
Domestic Revenue
638.5
170.4
0
1102.1
0
200
400
600
800
1,000
1,200
2015 Budget Sustainable Financing
2015 Budget Recurrent Expenditure
$ Million
ESI
Domestic Revenue
Recurrent Expenditure
(2) Sustentabilidade Fiskal: Exesu Levantamentu/Foti liu RSE
62
1105.3
1247
1081
1367.845673
1570
839 808
881
822 809
500
700
900
1,100
1,300
1,500
1,700
2011Actual 2012Actual 2013Actual 2014Actual 2015 Budget
Expenditure Sustainable Revenue = ESI + Domestic Revenue + Loans
Ida ne’e sustentavel
ka lae?
(3) Sustentabilidade Fiskal: Enkuadramentu Sustentabilidade Fiskal
63
Impaktu positivu
ba sustentabilidade
fiskal
Impaktu negativu ba
sustentabilidade fiskal
(4) Sustentabilidade Fiskal: Enkuadramentu Sustentabilidade Fiskal
64
$0
$200
$400
$600
$800
$1,000
$1,200
$1,400
$1,600
$1,800
2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030
Mili
aun
$
ESI Loans Domestic Revenue Total Expenditure Total Sustainable Revenue
This gap shows excess withdrawals
65
(5) Sustentabilidade Fiskal: PROGRAMA/KOMPRIMISIU NEBE DIFISIL ATU REDUS
2015
PROGRAMA USD (tokon)
Salariu & Vensimento $184
MSS -Programa Asistensia Sosial (Veteranos, Idosos, BdaM, etc) $175.4
Operasaun no Manutensaun ba Central Eletrika $113.6
Merenda Eskolar $18,4
Aimoruk & Hahahan ba Pasientes 15.3
Subsidiu ba Konsello Suco $7.2
Subsidiu ba Partidu Politiku $6
Eis Titulares $5.9
Kombustivel ba Ro’o Berlin Nakroman $1.2
Total $527
PDID $32.8
PNDS $10
FI $248 (estimasaun ba 2016 iha Aumentu)
FDCH $41
ARAEOA + ZEESM $133.4
(6) Sustentabilidade Fiskal: PROPOSTA ENVELOPE FISKAL
66
Miliaun USD (Eksklui Emprestimu) Envelope Rekorente Kapital Total
Envelope ba 2016 $873 $427 1,300
Envelope ba 2017 $850 $350 $1,200
Total ba tinan rua $1,723 $777 $2,500