^ '

Pärno

ehk

Tartus

Pärno

ehk ^

/°

R8W pääle, pärast Jeesuse Kristuse sündimist.

Sel aastal on 3«3 päewa.

>. U. ^. ilulnga.

CllltnZ.

Trükitud Schnakenburgi juures.

HannoHeno yeinypo». — reneAl.. 20. He«a6p« 1877.

0

Märkide seletamine. D noor-kuu. S täis-kuu P. Püha. — hom. hommiku — m. minut — k. kell. — t. tund. — öht õhtu.

esimene weerand, wiimne weerand.

Päewa ja kuu warjutamised. Sel aastal on kaks päewa- ja kaks kuu-warjutamist, kellest aga üts ainus

tuu-warjutamine meie maal näha on. Nähtaw kuu-warjutamine alustab I sel Augustil kel '/,1 hommiku ja löpeb kel 3, 21 minutid hommiku.

Rändaw täht Merkur saab sel aastal 24. Aprilli l kell 5 pärast lõunat päewa eest mööda minema, mis ka Tartus näha on.

Aasta jaud. Kewade alustab 8. Märtsil kell 8 oht. ! Sügise alustab 11 Sept, kell 6 bomm. Suwi alustab 9. Juunil „ 4 „ j Talw alustab 10 Dets. „ 7 „

Sündinud asjade arw. Maailma loomisest arwatakse 5827 aastad. Kristuse sündimisest 1878 „ Tarto linna ehitamisest 848 „ Talina linna ehitamisest 659 „ Raamatu trüki üleswõtmisest 438 „ Pärno linna alustamisest 623 „ Püssi rohu leidmisest 536 Wanast katku aeast 219 Suurest näljast meie maal 183 „ Peterburi linna alustamisest 175 Teisest katku aeast 168 „ Meie maa sai Wene Walitsuse alla 168 „ Tarto suure kooli alustamisest 76 „ M i l uusi rõugid hakati panema 75 „ Eesti Talurahwa priikslaskmist 61 Keisri härra Aleksander I I . sünd 60 „ Liiwi Talurahwa priilslaskmisest 59 „ Keiser Aleksander I I . walitsemas . . . . 24 „ Wiimne suur hinge kirjutus oli 20 „ Wene Talurahwa priilslaskmisest 17 Üle üldine Wäe teenistus hakatusest 5 „

Näärikuu. Jaanuar. 31 päewa.

Nääri p. Kristuse ümber

" 1 Pühap. 2 Gsmasp. 3 Teisip. 4 Kesknäo. 5 Neljap.

**6 Reede. 7 Laup.

Nääri päew Abel. Set Enok Metusala Siimeon 3. Kuninga p. Melkior

lõikamisest. Luuk. 2, 21.

Lume sadu.

Heitlik ilm. Kange külm.

G 1,58' hom.

1. Püh. 8 Pühap. 9 Esmasp.

10 Teisip. 11 Kesknäd. 12 Neljap. 13 Reede 14 Laup.

P. 3. Kun. P. -Grrart Kaspar Paawli päew Higinus Rein Hilarius Robert

Jeesus templis. -- Luul. 2, 41.

Külmad ilmad.

C 5.36< oht. Lume sadu.

2. Püh, p. 3 15 Pühap. 16 Esmasp. 17 Teisip. 18 Kejknäd. 19 Neljap. 20 Reede 21 Laup.

3. Püh p. 3. Km 22 Pühap. 23 Esmasp. 24 Teisip. 25 Keiknäd. 26 Neljap. 27 Reede 28 Laup.

Kun. p. — Pulmad

Feliol Erdmann Tõnisse päew Gwraim Saara Waab. Sebast. Agneta

Kaana linnal

t. P. — Pidali tõbine ja päämehe Vincent Emerentsia Timoteus Paawli ümb. Hans Krisostomus Kaarel

. Joan. 2. 1—11.

Tuiskab.

Heitlik ilm.

O 10,4< hom.

'ülane. Mat. «, 1—13.

Lume sadu.

Selge.

Kange külm.

4. P. P. 3 Kun p. — Jeesus ähwardab tuult ja merd. Mat. 8, 13—27. 29 Pühap. 30 Gsmasp. 31 Teisip.

Samuel Ludowika Polikarpus

J 3,4' oht.

Lume sadu. Isel tõuseb pässe l. 8,42 min, lüh. alla t. 3,37 min.

11 „ ,, „ ., 8,27 ,, „ „ „ 3,59 „

Küünlakuu. Veebruar. 28 päewa.

I Kesknäd. Priqita 2̂ Neljap. Küünla päew 3 Reede > Hanna 4 Laup j Weroonika

Kange külm.

Udune.

5. P. p. p. 3. Kün. p. — Umbrohi niso seas. Mat. 13. 24-30.

5 Pühap. 6 Esmasp. 7 Teisip. 8 Kesknäd. 9 Neljap.

10 Reede 11 Laup.

Aqate Doora Rikart Taalomon Apolonius Paulina Eufrosiina

O 1.4' oht.

Lume sadu.

Paras tulln

Tuuline.

9. P. e. Krist. ülest. P. — Töötegijad wiinamäel. Mat. 20, 1—16.

12 Pühap. 13 Esmasp. 14 Teisip. 15 Käsknäd. 16 Neljap. 17 Reede 18 Laup.

Karolina Beeninaa Walentin Iorael Juula Konstanzia Konkordia

T 4,59' hom.

Lume sadu.

Segane.

8. P. e. Kiist, ülest. P. — Külwajast. Luul. 8, 4—15.

"19 Pühap.

20 Esmasp. 21 Teisip. 22 Kesknäd. 23 Neljap.

*24 Reede. *25 Laup.

Susanna Keisri härra trooni p. Eukarius Ellu Pee t r i päew Iobst Madise päew l »«.. ... , Wiktor s Woi-nadal.

D 5,4' hom.

Selge.

Kange tnuk.

Paastu Pühap. Kristuse kannatamisest. Luul. 18, 31.

**26 Pühap. Nestor. > Trooni pärija sünd. p. Räntsakas.

27 Esmasp. Klaudius 28 Teisip. > Wastla päew l D 5, 48> hom.

I sel Weebruaril tõuseb paile l. 7,41 m., läh. alla l. 4.50 m. Umal „ .. .. .. 7.15 ., .. „ „ 5,14 .. 21 sel ., .. ,. .. 6.47 ,. .. .. .. 5.38 ..

Paasto kuu. Miirts. 31 päewa

1 Kesknäd. ^ Neljap. 3 Neede 4 Laup.

Tuha päew sowisa Kunikunda Adrian

Lumi sädendab.

Heitlik i lm.

1. Pühap. paastus. — Kristust kiusatakse. Mat. 4, 1—11. 5, Pühap. <: Gsmasp. 7 Teisip.

Kesknäd. '.» Neljap.

10 Reede 11 Laup.'

Meeta Gottfried Siimeon Palwe päew Prudentsius Mikeus Konstantin

O 10,54< oht.

< (1 Kwatember.) 5 Kew. h. k. 8 oht.

Sula.

2. Püh. paastus. — Kaanani naene. Mat. 15, 21—28. 12 Pühap. 13 Esmasp. 14 Teisip. 15 Kesknäd. 1«; Neljap. 17 Reede 18 Laup.

Greqor Ernst Mathilde Lugus Gabriel Truuta Patritsius

C 6,37' õhtu.

Pehme tuul.

Päewa paiste.

3. Pühap. Paastus. — Kristus muttib kurja waimu wälja. Luul. 11, 14. 19 Pühap. 20 Esmasp. 21 Teisip. 22 Kesknäd. 23 Neljap. 24 Reede

*25 Laup.

Joosep Rupert Benedikt Rafael Theofiil Kasimir Paastu Maarja

-päew

Näntsakas. G 11,1< õht.

Selge ilm.

4. P. paastus. — Kristus söödab 5000 meest. Joan. 6, 1—15. 26 Pühap. 27 Esmasp. 28 Teisip. 29 Kesknäd. 30 Neljap. 31 Reede

Manuel Gustav Gideon Philipiina Adoonis Toots

Sula.

D 4.42< õhtu. Jääd lagunewad.

Isel Märtsil tduseb paile k. 6,25 m., läh. alla l. 5,56 m. Umal 21 sel

5.57 „ 5.28 ,.

., 6, 9 .. .. 6.42 „

Jürikuu ^VP5!I. 1 Laup. Theodoora

3N päewa.

Räntsakas

5. P paastus. — Jeesust wisatakse kiwidega. 2 Pühap. 3 Esmasp. 4 Teisip. 5 Kesknäd. 6 Neljap. 7 Reede 8 Laup.

Thfdoofia Ferdinand Ambrosius Maksim. Kölestin Aaron Liborius

Joan. 8, 46-59.

O 7,44' hom.

Segased ilmad.

5*9 Pühap. 10 Gsmasp 11 Teisip. 12 Kesknäd,

"13 Neljap. 5*14 Reede

15 Laup.

6. P. paastus. — Kristuse sissesõitmisest. Mat. 21. 1-9. Palmi puude püha Esekiel l Hermann

Jürmann j Kalipää (G. P.)

Suur Neljap. Suur Reedi Laup.

S 10,20' hom.

Künni päew

Lihawete püha. — Kristuse ülestõusmisest. Mark. 16, 1—8. 5*16 Pühap. **17 Esmasp.

"15 Teisip. *1) Kesknäd. *2«) Neljap. *2l Reede *25 Laup.

t . Lihawotte p. 2. Lihawotte p. Keisri härra sünd. p. Valerian Tiimon Jakob ima Siim Kajus

Heitlikud ilmad.

> 2,37' õhtu.

Räntsakas.

1. P. p. ülest. P. — Kinnipandud uksest. 23 Pühap. 24 Gsmasp. 25 Teisip. 26 Kesknäd. 27 Neljap. 28 Reede 29 Laup.

Jü r i päew Ulila Markuse päew Etsekias Anastasius Theresia Raimund

Joan. 20, 19-31. Wilu tuul.

Päewa paiste.

D 0.19' hom. Wagane ilm.

2. P. p. ülest. P. — Hää karjane. Joan. 10, 12—16. 30 Pühap. I Grastus Udu.

I sel Aprilil tõuseb Päike k. 4,57 m., läh. alla l. 7. 7 m. Umal „ „ .. „ 4,30 „ ,. „ „ 7,29 „ 21 sel „ „ .. ,. 4, 4 ,. ,. „ „ 7,51 ,.

Lehe-kuu. Mai. 31 päewa

1 Esmasp. 2 Teisip. 3 Kesknäd. 4 Neljap. 5 Reede 6 Laup.

Wolbri päew Sigismund -j- leidmise p. Lorentina Gotthard Dietrich

:«l

r: 2 «2?

«!

Wilu wihm. Selged

G 4,18< õhtu. ilmad.

3. P. p. , 7 Pühap. 8 Esmasp.

^9 Teisip. 10 Kesknäd. 11 Neljap. 12 Neede 13 Laup.

Uest. P. — Ürikese aea pärast Felta Laus Nigula päew Kordian Pankratius Nero Serwatius

Joan. 16, 16-25.

«

'S !3 <5>

l ^

Kaunid ilmad.

C 3,29' hom.

4. P. p. ülest. P. — Kristuse iiraminemi 14 Pühap. 15 Esmasp. 16 Teisip. 17 Kesknäd. 18 Neljap. 19 Reede 20 Laup.

Kristjan Sofie Perekriinus Nikander Eerik Philipp Pilla

sest.

« :<5 t l

3̂ vi «0

Joan. 16, 5—15.

Udune ja

soe.

Kuiwad tuuled G 3,35' hom.

5. P. p. 21 Pühap. 22 Esmasp. 23 Teisip. 24 Kesknäd.

^25 Neljap. 26 Reede 27 Laup.

ülest. P. — Oigest palumisest. Triinu Mi i l i Leontine Ester Taewa minem. p. Eduard Ludolf

Joan. 16, 23-30.

«

--!3 «« >n

Pilwine.

Wihma sadu

Nrbani päen.

D 5,42 hom.

6. P. p. ülest. P. — Rõõmustajast. 28 Pühap. ! Willem 29 Esmasp. Maksimilian 30 Teisip. Wigand 31 Kesknäd. Aliide

Joan. 15, 26. 27. 16, 1-1 Tooming

hakkab

õitsma,

Isel Mail töuseb Paile t. 3,41 m., liih, alla l. 8,13 m. Umal „ .. „ „ 3.24 „ „ „ .. 8,32 m. 21 sel „ „ „ „ 3. 7 „ ., „ „ 8.51 m.

Iaani«kuu. Junni. 30 päewa.

1 Neljap. 2 Rede 3 Laup.

Neli ' "4 Pühap. " 5 Esmasp.

6 Teisip. 7 Kelkuad. 8 Neljap. 9 Reede

10 Laup.

Kolmainu Iui 11 Pühap. 12 Esmasp. 13 Teisip. 14 Kefknäd. 15 Neljap. 16 Reede 17 Laup.

1. P. p. 3. a. 18 Pühap. 19 Esmas. 20 Teisip. 21 Kejknäd. 22 Neljap. 23 Reede

^24 Laup.

Aõtsalt' Emma Liisu

«-vz >̂'

Selged ja sojad ilmad.

O 1,38' bom.

Pühi. — Pühast waimust. Joan. 14, 23-31. 1. Neli püha p. 2. Neli püha p. Ärtus Lukreetsta Medarduö Bertram Flawius

'u

Z

Ä?

"

Müristamine ja wihma sadu.

(2. Kwatember.)

2uw. h. k. 4 õht. <^ 9, 2' õht.

nala Püha. — Jeesus ja Nikodemus. Joan. 3. 1—15. Barnabas Tiina Tobias Tetloff Wiidu Justina Nikauder

« :« -Z Vt

oi

Palawad

ilmad.

J. P. — Rikas mees ja Laatsarus. Luul. 16, 19—31. Homer Kert Florian Rahel Tiit Basilius Jaani päew

«

3 2 ;

"

O 2. 18' õhtu. Wihma sadu

ja

niisked ilmad.

2. P. p. 3. a. J. P. - Suurest sööma aeast. Luul. 14, 16-24. 25 Pühap. , Wiiu ! J 10,7' hommiku 26 Esmasp. 27 Teisip. 28 Kesknäd.

*29 Neljap. 30 Reede

Ieremias 7 magaja päew Iosua Peetri Paawli p. Paawli malest, p.

Müristab.

Hää ilm.

Isel Juunil tõuseb päike k. 2,56 min., läh. alla k. 9.5 m. Umal „ .. „ „ 2,57 „ „ .. „ 9,9 „ 21 sel ,, „ „ „ 3, 5 „ „ „ „ 9,5 „

Heinakuu.

1 Laup. ^Theobold

INUlt. 31 päewa

Palaw ilm.

3. P. P. 3. 2 Pühap. 3 Gsmasp. 4 Teisip. 5 Kesknäd. 6 Neljap. 7 Reede 8 Laup.

4. P. 9 Pühap.

10 Gsmasp. 11 Teisip. 12 Kesknäd. 13 Neljap. 14 Reede 15 Laup.

a. J. P. — Ärakadunud lammas. Heina Maarja päew Kornelius Ulrik Anselm Norbetrus Demetrius Kilian

Luuk. 15, 1-10. O 0,42 õhtu.

Selged ja

palawad ilmad.

j). 3. J . P. — Olge armulised. Luuk. 6, 36-42. Annikas 7 wennaste päew Emmeline Hindrik Mareta päew Bonawent Apostl. lahkum.

> C 2,3' õhw.

- ^ Palawad

päewad.

5. P. p. 3. a. J. P. 16 Pühap. 17 Gsmasp. 18 Teisip. 19 Kesknäd. 20 Neljap 21 Reede

**22 Laup.

Suurest kala-saagist. Hermiina Aleksius Roosina Haraldus Elias Daniel Maria Magd. Keiserin.n. p

Luuk. 5. 1-11. Wihma sadu.

G 11,27' öht.

Wihma sadu.

Selge itm.

6. P. p. 3. a. J. P. — Wariseeride õigusest. Mat. 5, 20—26 23 Pühap. , Adelheit 24 Gsmasp. Kristina ' H 3,6' ohtu. 25 Teisip Jakobi päew 26 Kesknäd. . Anna

**27 Neljap. Martha. Keiserin. sündiw, p 28 Reede 29 Laup.

Pantalon Olewi päew

Müristab.

Jahe tuul.

7. P. p. 3. a. J. P. - 4000 mehe söötmisest. Mart. 8, 1—9 30 Pühap. 31 Gsmasp.

Rosalie Kristfriid Selge ja soe.

I sel Juulil tõuseb päike l. 3,18 m, liih. alla k. 8,55 m. N mal „ » ,. „ 3.36 „ „ „ .. 8.39 „ «"liti „ ,, ,. „ 3,56 „ „ „ „ 8,— ,,

Lõikusekuu. Angnft. 31 päewa.

1 Teisip. 2 Kestnud. :l Neljap. 4 Neede 5 Laup.

8. P. p <! Pühap. 7 Gsmasp. 8 Teisip. 9 Keslnäd.

ld Neljap. 11 Neede 12 Laup.

9. P. p. 3.

13 Pühap. 14 Esmasp.

*15 Teisip. 16 Kestnud. 17 Neljap. 18 Reede 19 Laup.

10. P. p. 3 20 Pühap. 21 Esmasp. 22 Teisip. 23 Kesknäd. 24 Neljap. 25 Reede

^26 Laup.

I I . P. p. 3. 27 Pühap. 28 Gsmasp.

*29 Teisip. -"30 Kesknäd.

31 Neljap.

Peetri wang. ol. Hannibal Auqust Dominikus Oswald

D 2,3< homm.

Wihma sadu.

.

. 3. a. J. P. — Wale prohwet. Mat. 7, 15-23. Kristus, äraselet. p. Tõnu Gottliib Romanus Lauritse päew Olga Klaara

Sojad ja

E 5,55' hom.

kuiwad ilmad.

». J. P. - Ülekohtusest majapidajast. Luuk. 16, 1-9. Made Gusebius Nukk. Maarj . p. Iisak Henning Heleena Seebald

. a. J. P. — Jerusalemma arani m Bernhart Nutt Wilipert Sakarias Pär t l i päew Ludwig Natalie, Keisri härra kroon. p.

a. J. P. — Wanseerist ja tölneris Iephart Augustine Jaani pea mat), p. Aleksander, Keisri h. n. p. Rebekka

Wilu tuul.

G 7,47' homm.

Taewas pilwistad.

isest. Luul. 19, 41.

Wihma sadu. J 10,13' õhtu.

Kenad ilmad.

t. Luul. 18, 9—14.

Selge. G .

Oö külma.

1 Augustil tõuseb päike k. 4,20 m., läh alla k. 7,51 m. Umal „ „ ,,4,42 „ „ „ ,.7,25 „ 21sel „ „ „ 5, 4 6,57 „

Mihklikuu September. 3V päewa

1 Reede 2 Laup.

Ekidius Elisa

Wäga ilm.

12. 3. a. J. P. — Kurdist ja keeletumast. Mark. 7. 13.

3 Pühap. 4 Esmasp. 5 Teisip, 6 Kelkuad. 7 Neljap.

*8 Reede 9 Laup.

Pärta Meus Natanael Magnus Regina Maaria sünd. p. Bruno

Pilwin

la

wihma C 8,17' õht.

13. P.

10 Pühap. 11 Esmasp. 12 Teisip. 13 Kesknäd.

*14 Neljap. 15 Reede 16 Laup.

p. 3. a. J . P. — Samana mees.

Albertine Kerard Tsirus Amatus R is t i ülendam. P. Nikodemus Piina

Luuk. 10, 23.

Selge ja

oo

D 3,57' oht.

külma.

14. P. p. z

17 Pühap. 18 Esmasp. 19 Teisip. 20 Kesknäd. 21 Neljap. 22 Reede 23 Laup.

j . a. J . P. -

Lambertus Tõnts Tints Iaana Mateuse p Morits Hosea

Kümnest pidali tõbisest. Luul. 17, 11.

Külm wihma

D 8,48' hom sadu.

15. P. p. 3. a. J. P. — Rammunast. Matt. 6, 24.

24 Pühap. 25 Esmasp.

*26 Teisip. 27 Kesknäd. 28 Neljap. "29 Reede 30 Laup,

Jaani saamis, p Kleophas Joan. õpet. p. Aadu Wentzeslaus Mihkl i p. Hironimus

Udused

ilmad E) 10,41' hom.

külm.

1 Septembril tõuseb päike k. 5.27 m., liih. alla k. 6,27 m. Umal „ „ ., „ 5,49 „ „ „ „ 5,58 „ 22sel .. .. .. ,. 6,12 .. .. ,. .. 5.28 „

Wiina-kuu. OKtober. 31 päewa.

16. P. p. 3. a. J. P. — Naini linna surnust. Luuk. 7, I I . '1 Pübap. Lõikuse püha Alaline 2 Esmasp. Walrat 3 Teisip. Simson wihma 4 Kesknäd Prants 5 Neljap. Amalie sadu. 6 Reede Siirak 7 Laup. Maali C 8.57< hom.

17. P 8 Pühap. 9 Esmasp. !

10 Teisip 11 Kesknäd. 12 Neljap. 13 Reede 14 Laup.

p. 3. a. J. P. Saamuel Jaak Mai Vurghart Walfriid Angelus Kai

Wee tõbisest. H!uut. 14, i.

Soe ja

Udune

ilm. O 0,45 hom.

1s. P. ^ 15 Pühap. 16 Esmasp. 17 Teisip. 18 Kesknäd. 19 Neljap. 20 Reede 21 Laup.

lv. P. **22 Pühap.

23 Esmasp. 24 Teisip. 25 Kesknäd. 26 Neljap. 27 Reede 28 Laup.

'. 3. a. J. P. — Suuremast tasust. Hedwig Thekla Florentin Luukase päew Laatsius Feliksian Ursel

p. 3. a. J. P. — Alwatud inimese Lut. usu üleswötm. Sewerin Hortensia Krispin Amandus Kapitolin Siimon Juudas

püha

Matt. !i2, 34.

Udune. peab

oo J 11,38' oht.

külma.

t. Matt. u, 1.

Wilu tuul

I"

selge.

29 Pühap. 30 Esmasp. 31 Teisip.

20. P. p. 3. a. J. P. — Pulma riidest. Matt. 2 ,̂ 1. O 4,21< hom. Hels

Absalom Volfgang Külmetab.

Isel Oktobril tõuseb Päike t. 6.34 m., lüh. alla l. b, 1 m. Ilmal „ „ „ ,,6,57 „ „ „ ,,4,33 ,. "Isel », „ „ „ 7,̂ 1 „ „ „ „ 4, 8 ,,

Talwe-kuu. Nowember. 30 päewa.

1 Kestnäd. 2 Neljap. 3 Reede 4 Laup.

21. P. f

5 Pühap. 6 Gsmasp. 7 Teisip. 8 Kesknäd. 9 Neljap.

10 Reede 11 Laup.

Pühade päew Hingede päew Tillemann Otto

Wilu põhja tuul.

P. 3. a. J

Lotta Leonart Enno Aleksander Theodor Mart in Lutter Martin Piiskop

Kuninga mehe pojast. Joan. 4, 47.

C 7,45« oht.

Lume sadu.

Külm.

22. P. ,

12 Pühap. 13 Gsmasp-

*14 Teisip. 15 Kesknäd. 16 Neljap. 17 Reede 18 Laup.

>. 3. a. J. P. — Kawalast sulasest. Joonas Eugen Widrik, Wilip, Tr. pärija s. p. Leopold Ottomar Hugo Esra

Matt. 18, 23.

G 10.57< hom.

Külmad selged

ilmad.

23. P,

19 Pühap. 20 Gsmasp. 21 Teisip. 22 Kesknäd. 23 Neljap. 24 Reede 25 Laup.

p. 3. a. J. P. — Kohtu rahast.

Glisabet Konrad Maria ohw. p. AlfonsuS Clemens Ioosias Kadrina päew

Antt. 22, 15.

D 6,25' oht.

Pilwine.

24. P. p. 8. a. J . P. — Päiiliku tüttar. Matt. 9, 18.

**26 Pühap. 27 Esmasp. 28 Teisip. 29 Kesknäd. 30 Neljap.

Surnute püha Paabo Günther Ewart Andresse päew

O 9,37' oht.

Lume sadu.

I sel Nowembril tõuseb P. l. 7,47 m, lüh. alla l. 3.43 m. Umal „ „ „ „ 6,10 „ „ „ „ >̂,24 „ 21 sel „ .. ., „ 3,29 „ „ ., .. 3,12 „

Iõulu-kuu.

1 Reede 2 Laup.

Dezember. 31 päewa.

Aarend Kärsna

1. Kristuse tulem. p. — Kristuse sisse sõitmisest. Matt. 21, 1—9. 3 Pühap. 4 Esmasp. 5 Teisip.

*6 Kesknäd. 7 Nrljap. 8 Reede 9 Laup.

Kola Barba Sabina Nigula p. Antonie Maarja saam. Iuhkum

p.

2. Krist. tulem. p. — Wiimse päewa 10 Pühap. 11 Esmasp. 12 Teisip. 13 Kesknäd. 14 Neljap. 15 Reede 16 Laup.

Iuudit Woldemar Tiil i Luutsia Nikasius Johanna Albina

tähtede

Lume sadu

C 4,50' hom.

wagane.

st. Luut. 21' 25.

O 11.11' õht.

Parajad

ilmad.

3. Krist. tulem. p. — Ioannes wangis. 17 Pühap. 18 Esmasp. 19 Teisip. 20 Kesknäd. 21 Neljap. 22 Reede 23 Laup.

Hinno Kristohw Lott Abram Tooma päew Veata Toh wr

Mat

D

. 11. 2. Külm.

3,44' õht.

Tuiskab.

Sula.

4. Kr. 24 Pühap.

**25 Esmasp. **26 Teisip. *27 Kesknäd. 28 Neljap. 29 Reede 30 Laup.

tulem. p. — Ioanuesse teenistus. Adam, Eva 1. Jõulu Püha 2. Jõulu Püha Gwang. Joan. Süüta laste päew Noa Dawit

Joan. i , 19.

Selge ja

O 1,35' õht.

külm.

Püha P. Iõulu-p. — Kristuse sündimine. Luuk. 2, 1. 31 Pühap. ISilwester I

Isel Dest. tõuseb päike t. 8,46 min., lah. alla k. 3, 3 min. Umal „ „ „ „ 8,53 „ „ „ „ 3, 7 „ 21 sel „ „ „ „ 8,56 „ „ „ „ 3,19 „

— 16

Kroonu pühad, mis ka maa kirikus tulewad pidada.

Küünla-kuu 19. päewal. Keisri Majestedi Aleksander Aleksan­drowits i trooni päew.

Küünla-kuu 26. päewal. Suure würsti ja Trooni pärija Alek­sander Aleksandro wiisi sündimise päew.

Jüri.kuu 17. päewal. Keiserliku Majestedi, Aleksander Niko­lajewitsi sündimise päew.

Heina-kuu 22. päewal. Keiserina Maria Aleksandrowna nime päew.

Heina.kuu 27. p. Keiserina Maria Aleksandrowna sünd. p. Lõi kuse.kuu 26 p. Keisri Aleksander Nikolajewitsi krooni­

mise päew. Lõikuse-kuu 30 p. Keisri Aleksander Nikolajewitsi nime p. Lõikuse-kuu 30. päewal. Suure würsti Trooni pärija Aleksander

Aleksandrowits: nime päew.

Keisri härra, Ifiwalitseja sugu selts. Aleksander I I . kõige Wene riigi Isewalitseja ja Keiser ja ka

Poola maa Kuningas j . n. e., sündinud 17. Aprillil 1818. Nari Aleksandrowna, Keisri Prõua, sündinud 27. Juulil 1824.

Nende lapsed:' 1. Tsesarewits Suurwürst ja Auujärje pärija Aleksander Alel»

sandrowits, sünd. 26. Weebr. 1845. Tema Prõua Tsesa­rewna Suurwürstina Maria Weodorowna sünd. 14. Now. 1847. Nende lapsed: 1) Nikolai Aleksandrowits, sünd. 6. Mai 1868. 2) Georg Aleksandrowits, sünd. 27. April 1871. 3) Ksenia Aleksandrowna, sünd. 25. Märtsil 1875.

2. Suurwürst Wladimir Aleksandrowits, sünd 10. April 1847. Tema prõua Maria Pawlowna, sünd. 14. Mail 1854. Nendepoeg:Aleksander Wl adimirowits sünd. 19. Aug. 1875.

3. Suurwürst Aleksander Aleksandrowits sünd. 2. Jaanuar 1850. 4. Suurwürstina Maria Aleksandrowna, Edinburgi härtsogi

Prints Alfredi prõua sünd. 5. Oktobril 1853.

! <

5. Suurwürst Sergei Aleksandrowits sünd. 29. April. 1857. 6. Suurwürst Paul Aleksandrowits sund. 21. Sept. 1860.

Keisri wennad:

1. Suurwürst Konstantin Nikolajewia sünd. 9. Sept. 1827. Tema prõua Aleksandra Ioosepowna sünd. 8. Juulil 1830. Nende lapsed: 1) Nikolai Konstantinoowits sünd 2. Weebr. 1850. 2) Olga Konstantinowna, Kreeka kuninga Georg I prõua.sünd. 22. August. 1851. 3) Weera Konstantinowna Würtembergi hertsogi Gusenia prõua, sünd. 4. Weebr. 1854. 4) Konstantin Konstantinoowits, sünd. 10. Aug. 1858. 5) D i m i t r i Konstantinoowits, sündinud 1. Fuuml 1860. 6) Wjatseslaaw Konstantinoowits, sünd. I.Iuul. 1862.—

2. Suurwürst Nikolai N iko la jewia, sünd. 27. Juulil 1831. Tema prõua Aleksandra Petrowna sünd. 21. Mail 1838. Nende lapsed: 1) Nikolai Nikolajewia, sünd. 6. Now. 1856. 2) Peeter Nikolajewias, sünd. 10. Jaanuaril 1864.

3. Suurwürst M iha i l Nikolajewia, sünd, 13. Okt. 1832. Tema prõua: Olga Weodorowna, sünd. 8. Sept. 1839. Nende lapsed: 1) Nikolai Mihailowas, sünd. 14. April 1859. 2) Anastaasia Mihailowna, sünd. 16. Juulil 1860. 3) Mihael Mihai lowia, sünd. 4 Okt. 1861. 4) Georgi Mihai lowia, sünd. 11. August. 1863. 5) Aleksander Mihailowas, sünd. 1. Apr. 1366. 6) Sergei Mihai lowia, sünd. 26. Sept. 1869.

Keisri öde:

Suurwürstina Printses Olga Nikolajewna, Würtembergi kuninga Kaarel Wridrik Aleksandre prõua, sünd. 30. Aug. 1822.

Leihtenbergi Printsi Maksimiliaani lapsed: 1) Maria Maksimilia­nowna, sünd. 4. Okt. 1841. 2)NikolaiMaksimiliaanowits, sünd. 23. Juulil 1843. 3) Gusenia Maksimiliaanowna, sünd. 20. Märts. 1845. 4) Gusen Maksimiliaanowits, sünd. 27. Jaanuar. 1847. 5) Sergei Maksimiliaanowits, sünd. 8. Dets. 1849. 6) Georg Maksimiliaanowits, sünd. 17. Weebr. 1852.

Suurwürstiina Printses Katariina Mihailowna Meklenburg! Strelitst Hertsogi Georg August Ernst Adolw Kaarel Ludwiki prõua, sünd. 16. Aug. 1827.

2

X

- 18 -

P o s t i kirjadest.

Lihtsed kirjad saawad iga päew posti maeas wasto wõetud ja wõiwad ka wälja kastide sisse pantud saada, kui neil tarwiline post­mark pääl on. Raha kujad ja hinna wäärilised asjad saawad saetud päewil, iga nädalal kaks korda wasto wõetud ja neid saab sel samal päewal wälja antud. Need päewad on muutlikud ja on praego iga Tõisipäew ja Reedi. Liht kirjad maksawad kõiges Wene riigis 8 kopikut ühe loodi päält.

Laada-pidamise päewad.

Iaanuari-kuul: 7. Riias, 3 päewa, — 7. Tartus, suur saksa laat, 3 näo. — 7. Wõrul lina laat, 3. p. — 7. Orgita!, 2. p. — 10. Haapsalus, 2 p. — 17. Koloweres, 2 p. 25. Pernus, lina- ja hobnste laat, 3 p. — 25 Willandis, 3 p. — 25. Wolmris, lina laat, 6 p. — 26. Keblastes, lina laat, 2 p. — 27. Rak­weres, 2 p. — Raplas, 3. reedel pärast Nääri päewa.

Weebruari-kuul: 2. Baltiskis, 2 p. — 2. Walgas, saksa laat, 8. p. — Willandis, saksa laat, 8 p. - 2. Wõrul, l p . -2. Smiltenis, 1 p. — 4. Tartus, lina laat, 2 p. —. 6. Nar­was, 4. p. — 6. Paides, 2 p. — 8. Walgas, lina laat. 2 p. — Audru mõisas, reede enne Wastla p. — Lihulas, esmaspäew enne Wastla p. — 12. Kuresaares, saksa laat. 10 p. — 15. Wil . landis, lina laat, 3 p. — 15 Wõnnus, lina laat, 2 p. — 15. Riias, hooste- ja kauba-laat, 8 p. — 18. Iõhwis, 2 p. — 22. Wõrul, saksa laat, 8 p. — 24. Wana-Kulbenes (Schwane-burg) 1 p. — 25. Wolmris, lina laat, 2 p. — 26. Kiwilo kõrtsi juures, 2 p. — Lemsalis, lina laat, 2. p.

Märtsi-kuul: 10. Wask-Narwas, 3 p. — 15. Kokora mõisas, Kal­laste külas (Krasnagor), 2 p. — 17. Ieerzenis, (Neu-Wohl-fahrt). 1 p. - 30. Rauses (Rausenhof), 1 p. — Walgutas, Neljapäew enne Suurt neljapäewa. — Keila kiriku juures, es­maspäew pärast 3'damat püha paastus, 2 p.

April l i-kuu!: Willandis, nädal pärast Suurt neljapäewa, l p . — Paides, 1-sel neljap. pärast Lihawõtte püha, 3 p. — 10. Wõrul, 2 p. — 19. Alamustenis (Krootuse mõisas), 1 p. — 20. Püha-

- 19 -

järwe m., Nuustakul, Otepää kiriku juures, lojuste- ja linalaat, 2 p. — 20. Oosuli m. (Roseneck), l p . — 20. Nunias, 2 p. — 23. Laudoonis, 1 P. — 23. Wolmre m., Wolmri linna'lähe-dal, l p . — 25. Wana-Sakkenhowi m., 1 P. — Palmi mõisas (Eest im.) Witna kõrtsi juures, kesknädal pärast Lihawõtte püha, 3 p. — Tirsenis, 1 p. — 28. Illingis, (Wastseliina kihelkon­nas), 1 p.

Ma ikuu l : 1. Karilatsis (Kähri mõisas), 2 p. — 1. Kaarstaba, Sesweine kihelk., 1. p. — 1. Strampes, 1 p. — 9. Wõõbsus, Näpina kihelk., l p . — 22. Lüüderis, Lööseri kihelk., 1 p. — 30. Nugeriitis, 1 p. — Loodi m., pääw parast Taewamine-mise püha, 1 p.

Juuni-kuul: 1. Osfelis, Leepkalne kihelk., 1 p. — 10. Mustwee alewis (Tshornas), 3 p. — 11. Wõnnus, 8 p. — 15. Rau,, mes, l p . - 16. Rakweres, 2 p. — 17. Oodes, Kaltsnaue kihelk., 1 p. - 20. Riias, 3 nad. — 20. Wõrul, l p . -20. Palmsi m. (Gestim.), 3 p. — 20. Tallinnas, saksa laat, 2 näo. - 22. Willandis, 1 p. - 24. Kaale m., 1 p. — 24. Nenkas, Uue-Peebalga kihelk., 1 p. - 25. Bärsoonis. 1 p. — 25. Raunas, l p . - 26. Tarwastu m., 1 p. — 27. Wal­gas, l p . — 27. Tallinnas, willa laat, 8 p. — 29. Tartus, 2 p. — 29. Loodi m., 2 p. — 29. Weetola mõisas, Kalts, naue kihelk., l p . — 29. Keilas, l p . - 29. Trikates, l p.

Iuu l i -kun l : 2. Pärnus, karja laat, 2 p. — 2. Karkuse m., 1 p. — 2. Smiltenis, 1 p. - 2. Westenis, l p . — 10. Ogeris, Grgle kihelk., 1 p. — 12. Schlokis, 8 P. - 13. Kropes, 1 p. — 20. Riias, willa laat, 3 p. — Pärnus, saksa laat. 3 näd. — 22. Vrgles, l p . — 25. Lauberis, Madalccna kihelk., 1 p. — 25. Seltinas, Aluksnese kihelk,, 1 p. — 25. Sesweinatz, — 26. Wolmris, 1 p. — 26. Crgemis, l p . 26. Palts -manes, l p . — 29. Kussenes, 1 p.

Augustikuul: 1. Kuresaares, Iamma kihelk., Sere m., hooste- ja weiste laat, 3 p. — 6. Wälkas, Peebalga kihelk., 1 p. -10. Walgas, 1 p. - 10. Westenes, 1 p. — 10. Ketses (Fossenberg) Niitaure kihelk., 1 p. — 10. Kolgowskis, Tirse kihelk., l p . — 10. Loorupes (Kronenberg), Sigulda kihelk., 1 p. — 10. Uues Laihnas, Opekalna lihelk.,' 1 p. - 10. Muu-jenis, Wolmri kihelk., 1 p. — 10. Lemsalis, l p. - 10. Moise-katsi m., l p . — 15. Helmes, 2 p. — 15. Aluksneses, 1 p. — 15. Pudenbrokis (Schujen), l p . — 15. Sesweinas, 1 p.

2«

20 —

15. Smiltenia 1 p. — 24. Gergles, l p . - 24. Ruhjas l p . — 24. Siguldas, l p . — 24. Kose ja Roosi m., l p . — 27. Uue mõisas (Willcmdim.), 2 p. - 28. Wõrul, l p . — 28. Killingi m, l p . — 29. Korwe m., Opekalna kihelkonnas, l p . - 29. Tirses, l p . — 30. Kaantsus. 1 p.

Septembrikuul: 1. Torgo m., Jaama kihelk., l p . — 1. Kure­saares, 3 p. — 1. Oosolis. Leepkalne kihelk., l p. — 2. Abjas, 2 p. — 2. Tammistes. 1 p. — 4. Räpinas. 2 p. — 5. Ruh­jas, I p. - 5. Leelab (Gssenhof), Madaleena kihelk., 2 P — 5. Laasdergis (Fianden), Aluksnese kihelk., 1 p. — 5. Si.ndis, 2 p. — 6. Takerperas, 1 p. — 6. Westenes, 1 p. — 6. Nor­mannis (Treppenhof) Gaugene kihelk., 1 p. — 8. Koose, Skuie kihelk., 1. p., — 8. Laudõonis, 1 p. — 8. Loorupes, Sigulda kihelk., 1 p. — 8. Kulbis, 1 p. — 8. Stokmannis, Kooknese kihelk., 1 p. — 8. Rõuge kiriku juures, 1 p. — 8. Põlwa kiriku juures, 1 p. — 8. Tartus, 3 p. — 8. Gaugenes, 1 P. — 8 Burtnekis, 1 p. — 8. Adselis, 1 p. - 9. Kaswas, 1 p. — 10. Pattulas, l p . — 10. Leetas, Daujawa kihelk., 1 p. — 10. Drustus, Serbene kihelk.. 1 p. — 10. Oldre m., 2 p. — 10. Wana.Salatsis, 2 p. — 10. Sürgaweres, 2 p. - 10. Muhu-Suure mõisas, 4 p. — 12. Uues Laitsnas, Aluksnese kihelk., 1 p. — 12. Wiitses, Trikati kihelk., 2 p. - 13. Wana-Antsmõisas, 2 p. — 13. Pööraweres, l p . — 13. Seltinas, Aluksnese kihelk, 1 P. — 14. Haapsalus. 2 p. - Uudes mõi­sas. (Lõuna-Harjumaal) hakab kolmandal teisipäewal Mihkli-kuul. — 15. Kuresaares, 2 p — 15 Põltsamal, 2 p. — 15. Koorte ja Salatsi mõisas, 1 V. — l5. Aarifemes. Umurge kihelk., 1 p. — 17. Kirepi mõisas, 2 p. — 17. Suntsis, 1 p. — 17. Nõtkenis, 1 p. — 18. Audrus. 1 p. — 20. Wändras, 2 p. - 20. Narwas, 3 p. — 20. Schlokis, 1 p. - 21. Skul-teses (Adjamünde), l p . - - Baanuses, Smilteni kihelk., 1 p. — 21. Paunes, Madise kihelk., l p . — 21. Kolgowskis. Tirse kihelk., 1P. — 21. Wälkas (Hohenbergen), Wana - Peebalga kihelk.. 1 p. — 21. Iaunas, 2. p. — 21 Wiilites (Neuball), Madise kihelk., 1 p. — 21. Praules, Lasdooni kihelk.. 1 p. — 21. Sännas, 1 p. — 21. Wolmris, l p . — 21. Baltistis, 2 p. — 22. Palmsi m., Wiina kõrtsi juures, 3 p. — Pärnus, esmaspäew enne Mihkli päewa, 2 p. — 23. Stalbas, Straupe kihelk., 1 p. - 24. Lasdoonis. 1 p. — 24. Ramkes, Uue-Pee-balga kihelk., l p . - 24. Willandis, 2 p. — 24. Wõrul, 2 p. — 24. Lihulas, l p . — 25. Purtnekis, 2 p. — 26. Tikelis,

- 21 -

2 p. — 26. Tallinnas, 3 p. — 26. Kuresaares, 3 p. — — 27. Oogeris, Ergle kihelk.. I p. — 29. Alswikis, Aluls-nese kihelk., l p . — 29. Keelses <Fossenberg) Niitauri kihelk., l p . — 29. Kooknesses, l p . — 29. Ungerpiilis (Pürkeln), Aloja kihelk., 1. p. - 29. Wäike-Straupes, 1 p. — 29. Ses-weinas, 1 p. — 29. Wihrokas, Maalpilsi kihelk., 1 p. - 29. Gaides, Rubeni lPapeudorf) kihelk., l p . - 29. Walgas. 1 p. — 29. Tartus. 3 p. - 29. Nawanurmes. Wastseliina kihelk., 2 p. — 29. Keblastes, 3 P. — 29. Rakweres, l p . — 29. Mihkli- ja Keila kiriku juures, 3 p. — Iõelahkmes. nädal pärast Mihkli päewa. — Raplas, esimesel reedel pärast Mihkli päewa.

Oktoobrikuul: 1. Kuresaares, 3 p. — l . Wanas Kaltsenaua, l p . — 1. Käärmas ja Hainastes (Saaremaal) 3 p. — 1. Nii» tauris, l p . — 1. Trikates, 1 p. — 2. Nenses, Purtneki kihelk., 1 p. — 2. Wastsemõisa, 2 p. — 3. Raunas, 1 p. — 2. S i -noolis, Tirse kihelk., 1. p. — 4. Iumurdas, Gergle kihelk., 1 p. — 4. Rauses, Paltsmcmi kihelk. 1 p. — 4. Wirkenis, Ruhja kihelk.. 2 p. — 4. Koloweres, 2 p. — 4. Pühajärwes, Nuus­taku laat, 2 p. — 4. Iõhwis, 3 p. — 5. Awinurme m. Lohu­suu külas. 2 p, — 5. Wõõbsus. 1 p. — 6. Weetolis, Kalts-naue kihelk,, 1 p. — 6. Pirschus (Modohn), Sesweina kihelk., 1 p. — 6. Drustus, Serbeni kihelk., 3 p. — 6. Lustnikus. 1 p. — 6. Tarwastus, 2 p. — 7. Wõrul. lina laat, 3 p. — 9. Lemsalis, 2 P. — 9. Opes, Opekalna kihelk., l p . — 9. Ogermen l̂es (Altenwoga). Madaleena kihelk., 2 p. — 9. Staales, 2 p. — 10. Kõomoisas, 1 p. — 10. Moisekatsi^ 2 p. — 10. Kassinurmes. 1 p. — I I . Laatres, 2 p. -11. Krootuses, 1. — 13. MaaSlenis (Marzen) Värfooni kihelk., l p . — 14. Lubeja m., Lööseri kihelk., 1 p. — 15. Lusti» weres, 2 p. — 15. Onku mõisa kõrtsi juures, 2 p. — 15. Weskimõisas. 2 p. — 16. Wõnnus, 2 p. — 18. Lüüderis, Sesweina kihelk.. 1 p. — 18. Sindis, Tori kibelk., 1 p. — 18. Monistis. 3 p. — 19. Kullina m.. 2 p. - 20. Kaijes, Skuie kihelk.. 1 p, - 20. Loobus. Wastseliina kihelk., 1 p. -20. Wändras, 2 p. — 20. Praules, Lasdooni kihelk., l p . — 21. Aumeistre m., 1 P. — 22. Nissi m., 1 p. — 24. Leijus, Guldene kihelk.. l p . — 25. Meere m., Paltsmani kihelk., 1 p. — 28. Kaarstabas, Sesweina kihelk.. l p . - 28. Bormannis (Treppenhof), Gaugene kihelk., 1 p. — 28. Wolmris, 3 p. — 28. Iõgewa mõisas (Laisholm). 2 p. — 29. Leeduraas, Turaide kihelk.. 1 p. — 30. Oodes (Odensee), Kaltsnau kihelk.. 1 p.

- 22 —

Gewelis (Niohlfahrt) 3-damal esmaspäewal pärast M M i päewa. — Keisenis, Eeweli kihelk., selsamal päewal.

Nowembri.kuul: 1. Tartus, 2 p. - 1. Kusse, Sesweina kihelk., 1 p. — 4. Ploomes, Smilteni kihelk., 1 p. — 10. Mustwe külas, 3 p. — 10. Wõrul, 2 p. — 10. Raupes, 1 P. -10. Ruhjas, 2 p. - 10. Paides, 2 p. - 11. Weesene mõisas, Westene kihelk., 1 P. — 15. Wigalas, liua laat, 2 p. — 15. Woltweti mõisas, 1 p. — 50. Walgas, lina laat, 2 p. — 25. Willandis, lina laat, 3 p. — 25. Wolmris, lina laat, 3 p. — 28. Tõrma kihelk., Kasepää külas, 3 p. - 30. Numeis-tres, 1 p.

Deetsembri.kuul: 1. Wask>Narwas, 3 p. — 1. Alatskiwi m., Lahe kõrtsi juures, 1 p. — 5. Pööraweres, lina laat, 1 p. — 6. Wõõbsus, 1 p. — 10. Wõnnus, lina laat. 2 p. — 10. Rias, jõulu laat kuni 10. Jaanuarini. — 12. Merjamaal l p . — 16. Paides, lina laat, 2 p. - 17. Pärnus, 2 p. - 27. Wal­gas, saksa laat, 10 pääwa.

Uue aasta l a u l .

Wiis i l : Kui meil on püsti häda käes.

Üks aasta jälle möödas nüüd. Oh Jumal, anna andeks süüd. Ja hoia kurja surma eest, Meid kisu wälja häda seest! —

2. Sel wanal aastal waluga On palju läinud hingawa Ja annud wiimist kord meil kät. Sääl mitmel silmad täis jäid wet!

3. Nüüd waesed lapsed silma wees On mitmed Wene-riigi sees; Neil isad soas kukkunud Ja moega alla langenud!

4. Pruut walab halest silma wet: Peig' andis wiimist kord tal kät

- 23 -^

Ja lahkus suure waluga, Läks waenlastega wõitlema.

5. Oh Jumal! kes weel meie a'al Weel elawad siin Wene-maal Need sinu pääle waatawad, Sult tröösti, abi ootawad.

6. Oh Jumal päästa häda seest Ja hoia soa tule eest, Ning kaitse armust meie maad, Meil' saada jälle rahu a'ad!

7. Su riigi piirid laienda Ja risti rahwast õnnista, Et nemad ilma hirmuta Sind wõtaksiwad teenida.

8. Ka meie Keisrit armuga Ja tema sugu õnnista; Et elaks rahus igamees Siin tema suure riigi seeS.

9. Keik Wene sõawcige sa Ka pea üles armuga, Et kõnniksiwad wõidu teel; Si>s oleks rõõmus meie meel.

10. Las' selle uue aastaga ssa meie põllud sigida, Ja anna wihma õigel a'al Oh helde Jumal! meie maal.

11. Oh kuule surma woodi päält Ka sureliku palwe häält; Kui hing saab ihust lahkuma Wii oma riiki armuga!

12. Koik meie patud unusta, Ja ära palwet põlga sa, Sest üksigi siin ilma sees E i ole õige sinu ees.

— 24 -

Raamatu lugemisest.

Raamatud on ühe rahwa waimu warandus. Nõuda kui üks mees kiidelda wõib: M u l on nõnda palju sadasid ehk tuhandid rublasid, uõuda wõib üks rahwas kiideloa mul on nii ja nii palju häid raamatuid.

Ja kui suur wahe on raha ja raamatute, ihu waranduse ja waimu waranduse wahel! Suurem hulk inimesi peawad kül ilma järele mõtlemata raha ülemaks kui raamatuid. Salata meie seda ka ei taha, et raha igapäewases elus wäga tarwiline ja tulus asi on, aga ometi ei tule teda mikskiks arwata waimu waranduse, see on hea raamatute wastu. Naha on niisama mullaline nagu inimese ihugi surnud muld on ja selleks jääb ilma maimuta. Aga kui meie swaatame inimeste suurema hulga pääle, kuidas see rahwas sel korral ehk ka iga! aeal on, siis peame kül imeks panema, peame ehmatama: kui palju tuimust, kui palju toorust nende seas leida on! Kuni südame sisse kuiw ja surnnd. Kõigidest meie seda kül ütelda ei wõi aga uuremast osast julgeste ja ei mitte üksi harimata, waid ka haritud nimeste juurest.

Weel hilja ütles meile üts koolitatud mees: „M inn l ei ole bimu mitte midagi lugeda ja mis ma sest õige saan? I l m a selleta saab niisamuti ehk weel palju paremiue läbi." Oh täädus, täädus, mõtlesime meie, kui suur sa oled ja kui pisukeseks sind peetakse! Ühele oled sa — nago üks kuulus mees ütleb — kõrge taewalik Jumal tõisele üks tugew lehm, kes wõid anuab. —

Nõnda siis on lugu wäga waene ühe rahwa ehk üksiku iui» mesega, kellel himn tääduse järele ära on surnud ja mitte midagi isi enesest mõtelda ei mõista ega püüagi. Niisugune inimene saeb ennast kõige alama, põlastawa loomade l i iki ! Aga kust see siis tuleb, et ini­mesed nii tuimad, hooletumad ja logoni ilma mõtlemata ja lugemise liimuta on? Arwatakse kül. ja see on osast tõsi: koolitamisest, waimu-harimisest. Aga meie oleme isi inimesi näinud, kes harimata, kooli» tamata, aga kellel siiski tuline himu tääduse, raamatu lugemise järele on ja oleme ka neid näinud, kes koolitud oliwad aga siiski üsna tui­mad ja hooletumad oliwad selles asjas.

Tuleb siis kül tõepoolest arwata, et inimeste waimu anded neid wahesi tegiwad. Ühele on Looja poolt suuremad, tõisele wähemad waimu auded jagatud ja need kaswatawad ja kahandawad ka tääduse ja raamatute lugemise himu. Pääle selle on meie Eesti rahwa juures

— 25 —

praego lugu nõuda, et paremaid raamatuid sugugi ei loeta ega neist ka aru ei saada, waid üksi tühje kõlkit umber segatakse, kelle sees teri ega tuuma ei ole ja mis hästi lihtsed, hästi magedad on. Tahame siis Kalendri lugejale lühidelt futawaks teha neid raamatuid ja raa­matu kirjutajaid, mis praegusel Eesti kirja põllul tööd teewad. M u i ­dugi mõista, ei wõi meie siin toigidest, waid üksi tähtsamatest töödest rääkida. Waatame siis järele

1. Laulusid. 2. Jutu raamatuid. 3. Kooli raamatuid. 4. Wiisi raamatuid. 5. Näite mängid.

1. Lau l i ku tes t ja üle üldse kõigist Eesti keeli raamatudest on kõige kallim ja parem Kalewipoeg, wälja antud kuulsast Eesti kir­janikust Dr. Kreutzwaldist. Kalewipoeg ei ole mitte, nagu suurem hulk töisi raamatuid wõeraist keelest ümber pantud, waid tema on meie eeswanematest enestest luuletud ja wälja kasunud. Tema sees on siis ka laadused ja mälestused kõige wanemast aeast, Eesti rahwa elust ja olust. Kes temast tahab pikemalt seletust saada, wõib seda leida ühest raamatust: „ Seletus K a l ewip öeast/ Kalewipoea järg» misteks laulikuteks astuwad Dr. Kreutzwaldi Wiru laulik ja Rahu­nurme lilled, Reinwaldi I . ja I I . isi äranis I I I . Wiljandi laulik, Koidula Emajõe ööpik, I)r. Weske Laulud wiisidega, Hurt i Vana kannel, Piirikiwi esimesed luuletused, Liebusse Laulja linnuke. C. R Linnutaja laulud, Kõrwe Lille kimbuke j . n. e. Kõige alwemad laulu raamatud on J . W. Jannseni Eesti laulik, Köksi Armastuse lilleke, Abi igawuses, Armastuse salmid j . «. e.

Eesti laulik. Et nimetatud raamat kaunis paks ja tähtjat nime kannab, siis ütleme tema kohta laituse tõenduseks paar sõna­kest ja waatame ühte tema kõige paremat laulu järele, mis C. R. Jakobson oma kooli lugemise raamatus I. jagu lehekülg 101 ülesse wõtnud.

„Jumal olgu tänatud.' Selle lauluga tahab luuletaja Juma­lat tänada, aga missuguste sõnadega ta seda teeb? Jumal olgu tänatud Jumal olgu' tänatud! loeb ta kolm korda järestiku ette. Esimeses salmis tänab selle eest: .Leiba on ta meile annud," töises salmis taub sinua pääle: .Lapsed, pere leiba saawad" ja kolmandas salmis kiilub selle sama mõte jälle sinna wahele „Tööd ja waewa õnnistanud,"

/

- 26 -

nõnda et nwietest muud järele ei jää, kui paljas lapse mõistus. Koore poolest ei ole kõnetki. Terwe laulu sees ei ole enam kui kaks ri imi. Ule üldse on terwe laul paljas tühi kest, mis awalikult tunnistab kui wilets tema sünnitaja laulu and on. Weel wiletsamad, kui Eesti laulik, on need ees nimetatud laulu kirjad, nago Armastuse lilleke, Abi igawuses j . u. e.

2 . J u t u raamatud. Kõige paremad neist on Eesti rahwa Ennemuistsed juttud, Maa ja mere pildid, Iuudit, Peruamaa wiimne Inka, Martiniiku ja Korsika. Kolm wiimist on kõik Jannseni nime all wälja tulnud, aga on ometi Koidula kirjutud. Nende järele on weel hääd: Wi l l i , Öberou, Tulewane armuke, Kodu kool, I . ja I I . j . n. e. Wäga alwad on: Jutustused Wene maalt, Walged Warb­lased, Kodumaalt Nr. 1. 2. 3. 4. j . n. e. Oleks wäga soowitaw, et ilusaid jutu raamatuid weel rohkeste saaks wälja tulema.

3. K o o l i raamatud . Neist on kõigeparemad C. R. Jakob­soni Kooli lugemise raamatud I, I I , ja I I I . jagu, Kallasse Mõistlik rehkendaja, Nigoli Wene keele õppimise raamat, Piirikiwi Saksakeele õpetaja. Jakobsoni Geograafia. M is pääle nende on weel kirjutud, nago Külwimees, Laulud ja Loud j . n. e. ei ole mitte palju wäärt.

Mei l on aru saamata mikspärast neid kasulike ja häid raama­tuid palju kuskil koolides ei pruugita, kui üksnes Wiljandi maal. Suurema hulga meie koolides on alles Testament ja Laulu-raamat lugemise raamatuks, mis meie aeaga kül sugugi enam ühte ei sünni ja koolide edenemist täitsa kinni peab. Loodame siiski et ka selle poolest asjad paremaks saawad minema, sest aead ei ole enam kaugel, kus iga isa, kui ta oma poea kooli wiib, ka pärima saab, et temale sääl loomuliku õpetust antakse.

4. W i i s i - r aama tud . Neist ei ole suuremat ütelda. Meie kõige kuulsam Eesti muusikus A. Kunileid on ära surnud, ja tema asemele ei ole fija maale enam toist sarnalist tõusnud. Kaks tüki meil praego weel on: Piirikiwi ja Hermann, aga need alustawad alles oma tööd. Loota on siiski, et nad meie põlwe paremateks kom­ponistideks jääwad.

5. Nä i te mängid. Ka neid ei ole meil palju. Kõigepare­mad neist on Tule-torn, Arthur ja Anna, Saare maa Onupoeg, ja Säärane mult. Wäga soowida oleks, et näite mängisi Eesti keeles enam elule tõuseks, sest kõrgemale ei ülenda inimese meelt mõtet ja waimu harimist üle üldse muu, kui naite mängid. Kes neid aga wõõra

— , 7 —

keeldeft ümber panewad, need otsigu körgemid mõted ja enam imet oma tüki sisse, kui fee sija maale on sündinud. On tüki põhjus lihtne, mage ja ilma imeta, siis ei täida n'ad ka eesmärgiks pantud kohusid. —

Oleme nüüd oma Kalendri lugejaid Eesti raamatute ja nende kirjutajatega tutawaks teinud, siis soowime ka südamest, et meie rahwa seas raamatute lugemise himu wäga ja õige rutu tõuseks, kaswaks ja kosuks. Kaugele maha on jäänud see aeg, kuuas Eesti rahwale muud tarwis ei arwatud olema, kui tööd ja witsu. E i ole ka meil enam kasuliku raamatutest — nagu mõned kirja kohitsejad arwawad — puu» dus. Puudus üksi on meil häist aealehtedest ehk Zeitungidest. Kas­waks aga lugejate hulk, siis kaswaks ka aealehteft. Aealehtesi, kelle eesmärk mitte ei ole esi enese hoidmised, püüdmised ja töiste inimeste mõistmata mõnitused, waid waba meeleline waimu harimine. Rutake siis jah edasi mu armsad Eesti wennad ja õed, siis saate kaugemale ja teie wõite uskuda ja saate siis tundma, et Kalendri tegija mitte ei ole waletanud.

J J T

W i l r m a l i s t e p i i g a d .

Kord surnud üks põhja «taewa wiirmaliste kuningas oma kahe mahajääja tütarde leinamise ja nutu pisarate keskel ära. Et tema aga heldeste ja armuga oma õhuriiki oli walitsenud, kaebanuwad ka tema alamad, wiirmaliste waimud, teda walusa laenamisega kaua järele.

Pärast hää kuninga surma tulnud mitmed tõised selle ri igi wastu sõdima. Nimetud wiirmaliste ri igi l ei olnud pärast oma kuninga surma enam õiget juhatajat, sellepärast saanud siis ka üks wõõras würst pea Walitsuse enese lätte.

Wõõra kuninga tahtmist mööda ei saanud aga kumbagist sõsarast tema mõrsjat; sellepärast lahutanud wõõras wali südamega wiirmaliste würst neid armastajaid hingesi, kes iialgi ei oleks lahkunud, kaugele ühest koost ära. Sügawa südame waluga Pidanud siis sõsarad lah­kuma ja kanget waliduse käsku kuulma.

Arwaste, kui wõõras kuningas kodust kaugel, töiste waldade wastu wõidelda, tulla wiirmaliste piigad tähtede paistel, enda õhu-kodadesse kokku, — naad olla aga ütlemata ilusad: silmad ni i taewa

- 28 -

sinised ja sügawad, põskede puna nii hele sa selge, et õhk kaugel nende ümber kullalikult hiilgada. Kui naad sääl siis wõõra waljusest, enda hääst isast ja nende alamate wiirmaliste waimude endisest wabast, paremast õnne-aeast kõnelda, sulada südamed neil riunus. Armuga tõine tõise kaela ümber langedes uutta naad siis nii hcirdaste, nii wägewaste, et nende hale nutu kahin läbi taewa laia rnumide, kuni alla ilma inimeste kõrwu kosta.

Nüüd juba, uuel ilusamal aeal, lehwida wahest naeratused nende kahwatanud uuledel ja paremad lootused mängida nende murest närt-» sinud hingede ümber. — Üksinda need, kelle rinda tuline isamaa ar­mastus täidab, wõiwad wiirmaliste piigade nutu kahinate wahelt hella rõõmu hääli kuulutada.

J. K.

I i m a t r a tõkkele.

Iimatra, oh su kohinad Kül kestwad kaugele Ja udupilwed, ilusad, Säält tõuswad ülesse.

Iimatra. minu armastus, Käib siit su kaldale Ja waatab arglik igatsus, Kang' põhja ilmasse, —

Ma kuulen armsalt, armsalt sääl, Su kanges kahinas Ma kuulen, kuida wahwa hääl Su woodist tõusemas.

Ei aead enam köita saa Su waba mulinaid; Ei ükski wägi waigista Su hääli, ilusaid.

Iimatra. kunas kostab ka Säält siia sinu laul? — Ma tahan wastu höiskada Sul hellal armu suul!

J. N.

- 29 —

J u t u j ä t k u d .

Imelik lugu.

.Kuule Johann', mis rumal tegu see on,' ütles rittmeister oma poisile, „sa tood mulle ju ühe paari saapaid, mis sugugi kokku fee" sünni? Tõisel on hoopis pik säär ja tõisel lühikene"

„Mina olengi seda juba imeks pannud ja ei saa aru, mis asi see o n / ütleb selle pääle pois; „aga keige arusaamatam imelugu on fee, et saapa kapi pääl just üks niisamasugune paar seisab, kui see."

H ä ä k o s t u s .

Mõisahärra: Ja, armas Anna! Praegu on meil wäga pahad päewad. Hullud wabaduse armastajad ja päris orjuse wihkajad on juba poole elaja seisust ära kaotanud.

Anna: Jumal andku Teile tarkust ja mõistust, siis on meil teda weel küllalt.

K o i k p r o o w i t u d .

Üks päälik saatis oma teenri õhtu eel ühte kastikest tuletikkufi tooma. Pois oli kaua kaotsis ja öö oli selle aea sees katte jõudnud. Wiimaks tuli ta trepi mööda ülesse ja andis tikud oma härra katte, kes pahane oli ja teda kaua äraoleku pärast tõreles.

Weel poissi sõideldes katsus ta ühe tikuga tuld tõmmata; ei põlenud. Ka töisega, mis niisama ei põlenud. Sõimates wõtab ta kolmanda — ka see ei wõta tuld.

.Nar r ! " hüiab ta wihaga, .mis tuletikud need on, mis sa ostnud oled?"

.Andke andeks, armuline härra," ütles pois, .naad on kõik hääd. M a olen naad praego wäljas müüri kulles proowinud. Koik põlewad wäga hästi.

— 30 —

T a l u - H a n s : Kuulge redaktor! Nõnda, kui ma kuulnud olen, olla Teie ennast raha eest ära müünud?

Redak to r : Mine ikka wa'a narr-, ega ma ommeti mõni lehma mullikas ei ole, et isiennast raha eest müüma hakkan. — Kahetsen kül weide, et selle summakese nende poolt tasku pistsin, sest nagu sa isegi tääb: raha on wiimane raibe; nõnda weab ta ka minu suu ja sule wägisi tõisele poole w i l tu ! ! —

W a l e saadab r a h u l i s t ö ö m a i a .

Teekäia jäi kõrtsi öömaiale, aga kõrts oli joobnud käratsejaid küla« rahwast täis, et ta silma kinni ei saanud. Korraga tuli. tal hea nõu meele, ta läks kõrtsmiko juure ja ütles leilide kuuldes: ,Iratage mind Home õige wara ülesse, ma olen 150 rubla tulles ärakautanud ja tahan weel 5 wersta tagasi sõita, ega ööse pimedas keegi mo rahakoti ülesse ei wõtta.* — N i i pea kui Marahwas seda kuul­sid, hakkasid üks teise järele kõrtsist kaduma ja otsisid ning kaapisid pimedas tee peäl. Nenda sai teekäia neid kõrtsist wälja ja wõis nüüd rahuliste magada.

W i l j a p e a d .

Üks küla peremees läks oma weikse poea Mardiga wälja põldusid waatma, kas wil i mõnest kohast juba leigata saaks.

„ Isa kust see tuleb, et mõned wilja pead nenda kõweras ja nagu häbelikult maa poole rippuwad, ja teised jälle õige uhkeste püsti seiswad! — Need on wist kül need keige paremad mis püsti on, ja teised mis alla poole hoidwad, on jälle palju sandimad ja tühjemad."

Isa wõttis paar pead, ja ütles: .waata, see pea siin, mis ennast nenda alandlikult alla poole hoidis, on täis keige paremaid teri; need aga, mis nenda toredast üle teiste püsti seiswad, on päris kerged ja tühjad. Nenda on ka lugu inimestega:

Üks uhke arust tühi pea See aiab ennast püsti; See, kellel mõistus, tarkus hea, On madal, teeb keik hästi.

- 31 -

R ö ö w e l .

Uks rööwel seifis laetud püssiga metsas, ja wahtis ühe reisia wilja kaupmehe peäle. See kaupmees tu l i , ja tal oli üks raske rahawöö keha ümber. Ku i see rööwel teda nägi tõmmas ta oma püssi winna, ning laskis ennast, et ta kindlaste sihtida wõiks, ühe põlwe peäle maha.

Aga ta oli kogemata ühe mao peäle, mis kuiwand okste all warjul o l i , juhtunud ennast laskma. See wihane madu aeas ennast üles — hammustas teda, ja püssi pauk läks kõrwa. Selle püssi laskmise ja häda karjumise peäle ruttas see kaupmees selle rööwli juure. Seal nägi ta kohkumiseks, kuidas see õnnetu inimene maa peäl maas, ja madu ta kaela ümber ennast mässinud oli — ning teda kihwtise salwamisega surmas.

„ A H " , ohkas fee sureja, kui ta seda kaupmeest nägi : , .Mis mul sünnib on õige, ja mul mõõoetakse selle samma mõõdoga katte, kellega mina sulle tahtsin mõõta, kui ma fo peäle sihtisin.

Waat sagest kurja töö peäl Saab kelm ta õiget palka teal!

Mäng: Kas kingsepp kodus?

S i i n istuwad keik rõngaskombel pengide pääl. Üks seisab teiste keskele püsti, kepp käes ja lähab kepi najal ühe ja teise käest õiete ruttu küsima: „kas kingsepp kodus?" Senikaua peawad mõned selja taga eneste istmed ära wahetama, üteldes: .kodus jah." Kelle käest küsitakse: .Kas kingsepp kodus?' see peab, kui ta mitte ühe teisega istmed ei saa wahetada, ütlema: „G i ole/ siis küsib ta jälle teise' käest.

Keskel oleja püüab, kui mõned istmeid wahetawad, asemele istuda, enne kui nendest teine ehk kummagi istuda saab. On ta kuhugi mõne teise asemele istunud, siis küsib jälle see, kes seisma jäi, nendasamuti kui esimene.

Panti ei saa selle mängu juures mitte wõetud.

- 32 —

K indaga mäng .

Kindaga wisata, olgu kelle pääle tahes ja ütelda: nimeta mulle õhu, wõi wee looma, ehk seda mis maa pääl elab; muidugi tääda, et ühte neist peab nõudma; selle pääle kostab fee ühe looma wõi asja nimega, mis nimetatud looduses elab, nii kui: nõutakse õhust, kostab: „wares," küsib weest, nimetab .wähka"; nõutakse maast, ütleb .koera"; kes wiiwib ehk wiltu ütleb, annab pandi.

S o l d a t i lahkumine.

Ju sõa pasun waljust' hüüab Ja sunnib mind sust lahkuma. Kät wiimne kord weel sulle annan, Ja wiimast musu armuga.

Kui langen ma ka wõõral rajal, Ei saa mind enam näha sa, Oh, kallis neiu, ära liiga Siis minu pärast kurwasta.

Ma isamaa eest astun sõtta, Ja ta eest tahan rõõmuga Ma waenu wäljal elu jätta Ja wõõras mullas hingada.

Ni iZl l - I IMgtuKogl,

Schnakenburg i trüki- ja kiwitrüki-kojas Tartus on wälja tulnud ja on saada:

H Laakmanni ja W. Inst'i Eesti raamatu poodides Tartus; E. ) . Karow'» ja Th. Soppe Salla raamatu poodides , Kluge & strömi. Waffermunni ja Nasthali juures, Tallinas; M o l u & Co, Pernus; Z. Heidelberg, Paides; J . Wolsiani, Pihkwas; M Nndolss, Walgas; Th. Lange, Kuresaares; M Pödder, Narwas; E. J . Karow', ja J . Krentzdal)l'i luures, Willandis; J . Winteri ja M . Lncki juures, Rakweres; H. Winter, PatKülas; K. KiKajon, Hapsalus.

Abelliino, suur bandiit ebk eluwötja. Hind l6 lop. Adwokat tohtri ametis. Lustmäng neljas waatuses. H. 2b k. Alfonso j« Rosa eht armastus ja liittemaksmine. H. 16 l. Ameerika metsades. Hind 18 lop. Ärakadunud poeg. Wiis jutlust saksakeelest ümbertöltitud.

Hind 25 l p . NoSko Kunstükid. Hind 15 lop. Eestirahwa dbtone jutlustaja Hind 12 lop. Eesti, Liiwi ja Kuura maa ajalugu. Muistsest ajast meie

ajani. Hind 60 lop. Essimene noor juttomees. Hind 25 lop. I l us Mageloone. Wäga armas ja hale jutt noore ja

wanale jutustanud. Hind 10 lop. Josep Haideni ellokäik. Üts illus jut. Hind 20 lop. Jutustused Wenemaalt. Hind 20 kop. Kaks sbjanmngi. Hind 20 lop. Kalewi poeg. Üts ennemuistene Eesti jut. Kaheslümnes

laulus. Kolmas trül. Hind 1 rubla 20 lop. Käsuline kögi- ja majapiddamise ramat. Hind köidetud

l rubla 20 kop. Kleine estn. Handgrammatik. Preis 50 Kop. Kodulool, esimene raamat. Hind 25 lop. Kodulool. Tõine raamat. Hind 25 lop. Kooli-taart, Liiwi-, Eesti- ja Kuura-maa. Saksa-, eesti- ja

lätileeli. Hind 20 top. Kooli seinakaart. Liiwi-, Eesti- ja Kuura-maa. Salla-, eesli­

in läti-teeli. Lakeeritud ja rulli pandud. Hind 5 rubla 50 lop. Linase riide pääl mapi sees. Hind 4 rub. 50 l.

Koolvteädus. Hind 30 lop. Kuues Eesti juttotooja. Ennemuistesed juttud. Hind 16 lop. .Kulla wõimus. Hind 20 lop. Lagle Leno laul. Hind 3 lop.

lehekuu õied. Hind > 6 lop. Liina. Ühe Eesti tütarlapse elulugu, temast enesest jutustatud.

Hind 30 lop. Lille põõsas ehl elu ja armastus. Hind 10 lop. Looduse õpetus. Koolmeistritele ja toolidele, l. Elajate riit

(Piltidega). Hind 80 lop. Loomise saladused, hind 8 lop.

Mesilastest ning nende pidamisest. Hind 30 lop. Metsa roosid. L i l le pöosa ehl elu ja armastuse tõine jagu.

Hind 6 lop. Mõistlik majapidaja ja laste kaswataja. Hind 50 lop. Naisterahwa kolm eluiga. Õtsa Anne maenitsuse kiri ja

Tolle Tiu nutulaul. Hind 10 lop. Nalja Sõber. Hind 18 lop. Neegri kuningas Kambuda. Hind 12 lop. Neljas Eesti juttotooja. Hind 18 lop. Neljas Eesti laululooja. Hind 16 lop. Nell Wene Robinsoni. Tõeste sündinud lugu mööda läinud

aasta sajast. Lind 5 lop. pberon, ehl see wägew waimutuningas. Hind 20 lop. Ditsi Döplk ehl Nal jatad lau lud, noorde poiste za neiu­

dele. Hind 8 lop. Dvvetus kuida sa wõid rikkaks jääda. Hind 12 lop. Pi ibl i salmid kateNsmusse selleiusseks. Hind 12 lop. Piirikiwi. Esimesed luuletused Hind 12 lop. Saksa keele õpetajaGesti kooli lastele. 1. tooli aasta. H.50l. Saksakeele õppinust juhhatamine. Töine trül. Hind 25 l. Varane M u l k ehl sada walla tangusoola. Hind 40 l Sioni weetilgad ehk süddame toldus. Tõine jagu. l

wene ja töine pool. Hind 40 lop. Sõa snnnum ja terretamine ehl 10 kaunist laulo söa

ajal. Hmd 7 lop. Sõja sõnumid. Kirja pannud M.I.Eisen. Mitmes andes. ^ 10 t. Tuletorn. Üts lurblil näitemäng lahes waatuses. H. 50 l. Türklaste hirmsad teud Bulgaria maal Türgi Serbia soja

ajal aastal 1879. Hind 16 Kop. Udt asja on tarwis. Uus jutluse raamat. Hind toitmata

I rubla 60 lop., köidetud 2 rubla. Uks ramat Wannast rahwast. Hind 5 lop. Unenägude seletaja. Koil öösiste nägemiste, wiirastnste

ia unenäude proowitud seletused. Hind 15 lop. Uus saksakeele öppunise-ranmt marahwale. I. jagu. Tönn»

trül. Hind 30 lop. Uus teekäia ramat lus sees on ilmalikud niiggemissed aga

waimolikud tähhendamised. 3. jaggo. Hind 20 lop. Wabaduse wöitlused. Historialil jutustus Hispaniamaa

lahelsamast a^ Hind 24 lop. Wanne ja õnnistus. Kurblil näitemäng, lahes waatuses. H. 30 l . Weike jutto ramat, lus sees on nelli kentsakat jutto. h. l0t. Weike külwimeeb. Hind 40 lop. Weike makele sannaramat. hmd 90 lop. Wene Saksa-Eesti keeli köneajud, nende keelte rul>

kättesaamiseks. Hind 60 lop. Willandi Jutupuhuja. Neli imeliku tõeste sündinud lugu.B

Hind 12 lop. Willandi laulik. Töine parandatud trül. Hind 25 lop. Wiljandi Laulik. 3. ramat. Hind 18. lop. Wi l l i . Jutustus Ameerika maalt. Hind 24 lop.