AINEVALDKOND „EESTI KEEL JA KIRJANDUS“ Alus: Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 1„Põhikooli riiklik õppekava” lisa 1

Ainevaldkonna kirjeldusKeel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja ning tema valdamine kõnes jakirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alusja eeldusi. Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeaineis.Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ningkommunikatiivsete oskuste arengut. Ainevaldkonna õppeainetes omandatakse keele- jakirjandusteadmisi ning erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi.Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundliklugeja, kirjutaja ning suhtleja.Ainevaldkonna õppeained toetavad ka õpilase identiteedi ja enesetunnetuse kujunemistning kultuurilist ja sotsiaalset arengut.1.–4. klassini on eesti keel õppeaine, mille õppimine arendab kõiki keelelisi osaoskusi(kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine, õigekeelsus) nii teabe- ja tarbetekstidekui ka kirjandustekstide lugemise, reflekteerimise ja kirjutamise toel. Alates 5. klassist oneesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis ning keelelisteosaoskuste arendamine. Kirjandusõpetus taotleb küll eeskätt õpilaste kirjandushuvi jalugejavõimete kujunemist ning kõlbelis-emotsionaalset arengut kirjandusteoste lugemiseja mõtestamise toel, kuid kirjandustundides vaadeldakse ka ilukirjanduskeele eripära ningarendatakse õpilaste suulist ja kirjalikku väljendusoskust.Ainevaldkonna õppeainete lõimimise põhialus on avar käsitus tekstidest, hõlmates niisuulisi kui ka kirjalikke, tarbe- ja ilukirjandustekste, samuti pildilise, graafilise ning teistetekstiliikide kombinatsioone. Ainevaldkonna õppeainete koostoimes omandatakse teisteõppeainete õppimiseks vajalikke kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- jakirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ning oskus oma mõtteid väljendada.Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse teksti- ja õigekeelsusõpetusekaudu. Eesti keelt ja kirjandust õppides omandab õpilane keelelise suhtluse oskused javilumused, õpib oma mõtteid ning tundeid väljendama, kuuldut ja loetut analüüsima ningkogutud teavet üldistama. Kirjanduse lugemine ja käsitlemine tundides avardab õpilasekultuuri- ja elukogemusi, rikastab sõnavara, soodustab kirjandushuvi ning lugejavõimeteja isiksuse arengut.Ainevaldkonna õppeained tervikuna toetavad õpilaste keelepädevuse jakommunikatiivsete oskuste kujunemist ning esteetilist, kultuurilist ja sotsiaalset arengut.

Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetesÕpilaste väärtuspädevuse kujundamisel on ainevaldkonnal väga oluline koht, arvestadeskirjanduse kui kunstiaine spetsiifikat. Kirjandusõpetuses on peamine rõhk kõlbeliste jaesteetilis-emotsionaalsete väärtuste ning kultuuriväärtuste kujunemisel loetavateilukirjandusja aimetekstide alusel. Ka keeleõpetus rõhutab vaimseid ja kultuuriväärtusi:keelt kui rahvuskultuuri kandjat, keeleoskust kui inimese identiteedi tähtsat osa.Keeleõpetus väärtustab funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumistteabeallikatesse, sh meediasse.Keele- ja kirjandusõpetus arendavad olulisi õpipädevusi: kuulamis- ja lugemisoskust, eri

liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja sellekriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist jasõnastamist. Ainevaldkonna õppeained toetavad sotsiaalse pädevuse kujunemist, avardades õpilasemaailmapilti ja ettekujutust inimsuhetest ning kujundades suhtluspädevust: suulise jakirjaliku suhtluse oskusi, suhtluspartneri arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut,oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust.Enesemääratluspädevuse ja ettevõtlikkuspädevuse ning vastutustunde kujunemisttoetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka õpilaste igapäevaelust lähtuvateeakohaste probleemide arutamise, seisukohavõtu ja lahenduste otsimisega nii keele- jakirjandustundides kui ka loovtöödes. Enesekohase ja ettevõtlikkuspädevuse kujunemistsoodustab õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsustning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri allikatest.

Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadegaAinevaldkonna õppeained toetavad teiste valdkonnapädevuste saavutamist, sest keele- jakirjandustundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust ningsuhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste,arendavad kirjandustekste lugedes oma sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivadkirjutama eri tüüpi tekste (sh arvamust, referaati, juhendit), kasutades kohaseidkeelevahendeid ja sobivat stiili; õpivad koostama ning vormistama uurimistööd,kasutama allikaid ja viitma neile; harjuvad kasutama eri liiki sõnaraamatuid ningkäsiraamatuid.Võõrkeelte grammatilist süsteemi tundma õppides on toeks emakeeletundides omandatudkeelemõisted, võõrsõnade õppimine soodustab võõrkeelte õppimist. Väliskirjanduseautorite ja teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu, õpitavasvõõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi õpitava keelemaa, selle kultuuri ning kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu.Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele jakirjanduse tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetabkorrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Samas eeldab heade õpitulemuste jakorrektse keelekasutuse saavutamine, et ka matemaatikatundides töötataks tekstigaõppesisu või - ülesande mõistmise nimel ning nõutaks elementaarsete õigekirjanõuetejärgimist kirjalikes töödes.Loodusainete õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab samuti head lugemisoskust jatekstitööd. Õpilane peab õppima õigesti kirjutama kohanimesid ning loodusnähtuste jaloodusobjektide nimetusi. Loodusalased tekstid eesti keele õppekirjanduses ning loetavasilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatudsõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjeldustemõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõju lugejale.Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond mitmel moel. Ilukirjandusteoste lugemine jaanalüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste ja arengu mõistmist ningühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste valides ja käsitledespeetakse silmas ühiskonnaelus olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus jakoolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted.Samaaegu toetavad sotsiaalaineid õppides omandatud teadmised ajaloost, ühiskonna

arengust ja toimimisest ning inimesest kirjandusteostes kajastatud ühiskonnaeluprobleemide ja inimsuhete mõistmist.Keeletundides õpitakse riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute,ajaloosündmuste nimetuste õigekirja norme; ajaloo- ja ühiskonnatundides tuleks neidteadmisi konkreetsete näidete toel kinnistada. Arutlusoskust ning info hankimise,tõlgendamise ja kasutamise oskusi on tarvis ning arendatakse nii ainevaldkonna kui kasotsiaalainete õppes sisult erinevate tekstidega töötades.Kunstiainete õpet toetab eeskätt kirjanduse kui kunstiaine õppimine. Kirjandusteoseanalüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahenditeeripära mõistmist.Reklaami terviklik käsitlemine keeleõppes eeldab ka visuaalsete komponentide eritlemistja analüüsi, mida võiks teha koostöös kunstiõpetajaga. Kirjandusteose käsitluseillustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsestmõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on(rahva)laul, selle tekst ja esitamine, mis eeldab aineõpetajate koostööd.

Läbivad teemadValdkonna õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel onerineval määral silmas peetud kõiki õppekava läbivaid teemasid olenevalt kooliastmest,õppeaine spetsiifikast ja seostest ühe või teise läbiva teemaga. Läbivad teemad„Väärtused ja kõlblus“ ning „Kultuuriline identiteet“ on ainevaldkonna õppeaineteleeriomased teemad, mida käsitletakse läbivalt ilukirjandust ning kultuuriteemalisiteabetekste lugedes ja analüüsides, nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades.Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ eesmärgiseadega on kooskõlaskõik ainevaldkonnas taotletavad pädevused: õpipädevus, funktsionaalne lugemisoskus,suuline ja kirjalik väljendusoskus ning tekstiloome. Arendatakse õpilaste suhtlus- jakoostööoskusi, suutlikkust oma arvamust kujundada ja väljendada ning probleemelahendada. Õpetegevus võimaldab õpilasel märgata oma ainespetsiifilisi kalduvusi ningarendada loomevõimeid.Läbivate teemade „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ ning „Tervis ja ohutus“ käsitlustaotleb õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks,vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Ainevaldkonnaõppeainetes toetatakse neid arengusuundumusi teemakohaste tekstide, sh meediatekstidevaliku ja analüüsi ning neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega suulises ja kirjalikusvormis.Läbiva teema „Teabekeskkond“ käsitlemine ainevaldkonna õppeainetes hõlmab eriallikatest (sh internetist) teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ja kasutamist niikeeleteadmiste ning õppeteemakohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes.

EESTI KEELÕppeaine kirjeldusKeel kui kultuuri kandja ja mõtlemise põhivahend on oluline inimese tunnetuslikusarengus ning tema maailmapildi kujunemises. Keel kui ühiskonna toimimisepõhivahendeid on tähtis inimese sotsialiseerumisel, tema kujunemisel ühiskonna tegusaksliikmeks. Sotsiaalne kirjaoskus tähendab kriitilist ja teadlikku toimimist keele toel nii

isiklikus ja avalikus sfääris kui ka õppimises ja töös. Keel toimib tekstide kujul igasvaldkonnas ning selle olukorratüüpides erinevalt; igaühele neist on omased kindlat liikitekstid oma eri- ja üldsõnavara ning kirjakeele või argigrammatikaga. Seepärast oninimesele ühtviisi vajalikud teadmised ja oskused, mis hõlmavad keelt, selle variante jatekste ning lubavad toime tulla suulise ja kirjaliku suhtlusega, tekstide vastuvõtu ningloomisega. Eesti keelel kui emakeelel ja hariduskeelel on õppekavas eriline koht: eestikeele oskus on nii õppekava omandamise alus kui ka eesmärk.1.–4. klassis on eesti keel integreeritud õppeaine, mis taotleb nii keele- kui kakirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained,kuid jäävad tugevasti lõimituks, arendades eri liiki tekstide kaudu üht- ja sedasama –sihipärase lugemise ja kirjutamise oskust.Õppeaine avar eesmärgiseade tingib õppe- eesmärkide taotlemise mitme õppevaldkonnakaudu: oluline on nii oskus üha moderniseeruvate kanalite kaudu suuliselt ja kirjalikultsuhelda kui ka vahetu individuaalne tekstitöö, mis avaldub tekstide vastuvõtu jaloomisena.Eri valdkondi seob keel, mille korrektseks ja eesmärgipäraseks kasutuseks on nendegalõimitud õigekeelsuse ja keelehoolde valdkond. Kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeeltema peamiste tekstiliikidega tuleb põhikoolis teadlikult omandada.

I kooliastmes on kolm õppevaldkonda: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine),lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ningeakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakseoskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakseõigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikultväljendada.

II ja III kooliastmes on neli õppevaldkonda: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt,tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole.Suulise ja kirjaliku suhtluse õpetusega kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirjaja meili teel ning interneti keskkonnas kahe- või mitmepoolselt toimida, tekste kokkuvõtta ja vahendada ning saavutada häid tulemusi rühma- ja paaristöös.Teksti vastuvõtu õpetuse kaudu kujuneb teadlik suhe pikemate suuliste ja kirjaliketekstidega: kujundatakse oskust tekste valida ning leida, eesmärgipäraselt lugeda jakuulata, teadvustades kuulamise ja lugemise strateegiaid, võimet teksti järjest sügavaminimõista ning tekstile reageerida.Tekstiloome õpetusega kujundatakse mitmekülgset ja eesmärgistatud eneseväljenduseoskust, mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma mõtteidvajaliku täpsusega ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning edastada.Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisikeelest; eesti nüüdiskirjakeele teadlikku kasutamist, aga ka arusaamist keele arengust jamuutumisest. Valdkond annab aluse edenemisele teistes, eespool nimetatud õppevaldkondades, annabteadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkusest ning kirjavara mitmekülgsusest.Õppevaldkondade lõimimise tulemusel areneb eakohaselt õpilase mõtlemisvõime,suhtlusoskus, enesetunnetus ja identiteet. Ta on võimeline eetiliselt, olusid ja partneritarvestades suhtlema; kuulamis- ja lugemismaterjali oma eesmärkidel kriitikameelega

valima ning analüüsima; tekstide toel teadlikumalt õppima ja tegutsema.Eesti keel kui õppeaine annab õpilasele võimaluse pidevalt ja mitmekülgselt suhelda,lugeda ja kirjutada, arendada oma loomevõimet ning tekitab huvi nüansirikka ja tõhusasuhtluse, mitut liiki ja laadi tekstide ning keele vastu.

Õppetegevust kavandades ja korraldades:1) peetakse silmas õppekava alusväärtusi, üldpädevusi, õppeaine eesmärke ja õpitulemusining toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;2) jälgitakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaastaulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevuseks;3) võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), ettoetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;4) arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritudõppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad sobiva pingutustasemega õppida;5) kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaidõpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, muuseum, näitus, raamatukogu;7) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: esitamine, rollimäng, loovtöökirjutamine, arutelu, diskussioon, väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine, projektõpe.Ainekava õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. Õpitulemused on kindlaksmääratud kooliastmeti kahel tasemel: üldised õpitulemused ja õppevaldkondadeõpitulemused. Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa jateiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi jaoskusi suuliste vastuste (esituste) ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste jaoskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnalistehinnangute või numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olemamitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millalhinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamisekriteeriumid.

I kooliastmes hinnatakse õpilase:1) suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist;2) lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist;3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet.

II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase:1) suulist ja kirjalikku suhtlust;2) tekstide vastuvõttu;3) tekstiloomet;4) tekstide õigekeelsust.

KIRJANDUSÕppeaine kirjeldusKirjandus on õppeaine, mis peamiselt ilukirjandusele tuginedes arendab õpilaselugejaoskusi, kujundlikku mõtlemist ning verbaalseid loomevõimeid; kujundabväärtkirjanduse ja rahvaluule tõlgendamise ning analüüsi kaudu õpilase esteetilisi ja

eetilisi väärtushoiakuid, rikastab tundemaailma, aitab leida oma identiteeti ning luuaainuomast maailmapilti.Põhikooli kirjandusõpetus keskendub eelkõige ilukirjanduse lugemisele jatõlgendamisele. Eraldi pööratakse tähelepanu teose mõistmist toetavate oskustearendamisele, teose kui terviku mõistmisele ning kujundliku keele tundmaõppimisele.Interpreteerimis- ja sünteesivõime arendamiseks kuuluvad vältimatute osistenakirjandusõpetusse ka tekstide esitamine ning omalooming õpilase loodud eriliigilistetekstide tähenduses.Kirjandusteoste üle arutlemiseks ja nende sügavuti mõistmiseks peab õpilane tundmakirjanduse metakeelt ning kirjanikega seotud kultuuriloolist tausta. Teoste käsitlemiseksvajalikke mõisteid seletatakse õppekirjanduses, õpilase enda seletust eeldatakse vaidnende väheste mõistete puhul, mis on õppesisus eraldi esile toodud. Kirjandusõpetuseteoreetiline külg on seega kahandatud võimaliku miinimumini, sest faktiteadmistesttähtsam on äratada ja hoida alal lugemishuvi ning arendada tõlgendusoskust.Kirjanduse ainesisus peetakse oluliseks pakkuda õpilastele mitmekülgse tekstivalikukaudu erinevaid lugemis- ja analüüsikogemusi ning tagada seega igakülgne lugejaoskusteareng. Seepärast haaratakse lugemisvarasse tähtsamate eetiliste ja esteetiliste küsimustekäsitlemist võimaldavaid teoseid nii uudiskirjandusest kui ka klassikast ning pöörataksetähelepanu folkloorsele materjalile, et väärtustada õpilase päritolu ja kultuurilistkuuluvust. Arvestatakse ka eesti ja väliskirjanduse, vanema ja uuema kirjanduse ning erižanre esindavate proosa-, draama- ja luuleteoste põhjendatud proportsioone. Terviklikultkäsitletavate teoste valikus on rohkesti klassikat, nn tüvitekste, mille hulgast saabkirjandusõppe eesmärke silmas pidades teha meelepärase valiku. Ainesisus esitatudterviklikult käsitletavate teoste loend ei ole kummagi kooliastme puhul suletud egaammendav, igal õpikuautoril ja kirjandusõpetajal on vabadus valida nimetatute asemelevõi neile lisaks teisi teemakohaseid tekste ja teoseid, sh uudiskirjanduse hulgast.Rõhutades ainekava avatust kirjanduse valikule, on kultuuri järjepidevuse huvides siiskivaja tunda tüvitekste. Tervikkäsitluseks mõeldud teoste hulgast valib õpetaja igas klassiskäsitlemiseks vähemalt neli. Õpetaja võib kirjandusteoseid valides arvestada õpilaseeelistusi ning kultuurilis-rahvuslikku eripära.Põhikooli kirjandusõpetuses on põhirõhk ilukirjanduse lugemisel ja tõlgendamisel, kuidfunktsionaalse kirjaoskuse arendamiseks tuleb kirjandustundides tegelda kateabetekstidega, mis on seotud eelkõige kirjanduse ning kirjanike ja teistekultuurilooliselt tähenduslike isikutega. Kultuurilooliste tekstidega tutvudes avatakseisiksust kujundavaid seiku ning osutatakse loomingu juurde jõudmise erinevatele teedele,aidatakse mõista teose kirjandus- ja ajaloolist tagapõhja, väärtustades eesti kultuuri jaoksolulist. Eesmärk ei ole käsitleda kirjanike elu ja tegevust kõigekülgselt, vaid luua aluskirjandusprotsessi mõistmiseks ning tekitada huvi kultuurilooliste tekstide lugemisevastu. Nende toel õpitakse teksti adekvaatselt mõistma, olulist leidma, teavetstruktureerima ja võrdlema, eri liiki tekste looma jms.Õppeprotsessis võimaldatakse õpilastele rohkesti omaloomingulisi, sh kirjandusteostele,teistele tekstidele ja oma elamustele tuginevaid kirjutamiskogemusi, et arendada javäärtustada loovust ja mõtlemisvõimet ning tuua esile kirjutaja isikupära ja annet.Tekstianalüüsis ning tekstiloomes on võrdselt olulised suuline ja kirjalik õppetegevus.Kirjandusõpetus seostub peaaegu kõigi õppeainetega (esmajoones eesti keelega) jakirjanduse lähiümbruse aladega (folkloori, teatri, filmi, kujutava kunstiga) ning toetab

õppe sisu kaudu õppekava läbivate teemade käsitlemist ja võtmepädevuste saavutamist.Läbivate teemade käsitlemise iseloom, sügavus ja raskuspunkt on klassiti erinev ningpaljuski seotud kirjanduse valikuga. Taotlus on, et loetud ilukirjandustekstide põhjalarutledes suhestaks õpilane ennast käsitletavate teemadega.

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) peetakse silmas õppekava alusväärtusi, üldpädevusi, õppeaine eesmärke ja õpitulemusining toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;2) jälgitakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaastaulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevuseks;3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning koos teistega (iseseisvad, paaris- jarühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;4) arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritudõppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemegaõppida;5) kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaidõpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, muuseum, näitus, raamatukogu;7) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: esitamine, rollimäng, loovtöökirjutamine, arutelu, diskussioon, väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine;8) rakendatakse õppetegevust toetavaid ja mitmekesistavaid õppevorme (shraamatukogutunnid, ekskursioonid kirjanikega seotud paikadesse ning keele jakirjandusega seotud asutustesse, kohtumised kirjanikega, loomekonkursid,kirjandusolümpiaadid, projektõpe), pidades oluliseks koosõppimise kaudu sotsiaalsekompetentsuse saavutamist ning infoühiskonna võimaluste paljust.Ainekava õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. Õpitulemused on kindlaksmääratud kooliastmeti kahel tasemel: üldised õpitulemused ja õppevaldkondadeõpitulemused. Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamistreguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suulistevastuste (esituste) ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavustainekava õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbrilistehinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ningvastavuses õpitulemustega. Õpilasi peab teavitama, mida ja millal hinnatakse, mishindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.Kirjalike ülesannete puhul parandab õpetaja ka keelevead, kuid hinnates arvestataksevaldavalt töö sisu. Omaloominguliste tööde puhul võib lisahindega tunnustavalt hinnataideelist ja esteetilist aspekti.

EESTI KEEL.I KOOLIASTE1. KLASSLõimumine● Matemaatika – Oskus lugeda ja aru saada tööjuhisest, matemaatilisest jutukesest.Oskus vastata küsimusele täislausega. Lausete ja matemaatilise jutukese koostamine.Ärakiri ja selle kontrollimine.● Kunst ja käsitöö – Raamatu illustratsioonid. Jutukese illustreerimine. Enda pildikirjeldamine, tegevuse kommenteerimine. Arusaamine suulistest korraldustest jatööjuhistest.● Loodusõpetus ja inimeseõpetus – Orienteerumine ajas. Nädalapäevad, kuud, aastad.Koduloolised tekstid õpikus ja töölehtedel. Mõistatused ja vanasõnad.

Läbivad teemadKeskkond ja säästev areng.I klassis pööratakse eesti keele tekstide vahendusel tähelepanu väärtushinnangute jakäitumismallide kujundamisele. Kujundatakse huvi ja austust looduse ning kaasinimestevastu. Tööalane karjäär ja selle kujundamine.I klassis tutvustatakse tekstide vahendusel lähiümbruse töömaailma, elukutseid. Oluliselkohal on viisaka käitumise ja koostööoskuste kujundamine, käitumine teenindusasutusesja transpordis. Õpitakse tundma oma vanemate tööd ja elukutseid.TurvalisusOhuõpetus lugemistekstide ja vestluse kaudu:Liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada õpilaste liiklusoskusi ja –harjumusi kogueluks.Infotehnologia ja meediaõpetusTutvumine lasteajakirjadega.

ÕPPESISUKuulamine ja kõnelemine● õpetaja ja kaaslaste kuulamine ja kuuldule asjakohane reageerimine;● õige ja selge hääldus; eakohase tööjuhendi kuulamine ja toimimine vastavalt sellele;● teksti ilmekas esitamine;● lausete moodustamine, pildi, antud sõna, sõnaühendi või küsimuse abil, lausetetäiendamine; küsimuste esitamine ja nendele vastamine;● teksti jutustamine ja jutustamine sündmuse ning läbielatu põhjal.Lugemine● häälikuanalüüsi ja sünteesioskuse kujunemine;● sõnade ja lausete ladumine;● seotud teksti lugemine, sellest arusaamine (vajadusel õpetaja suunamisel);● esmase oskuse kujundamine teksti mõistmiseks ja jutustamiseks (vajadusel suunavateküsimuste abil);● eakohaste tekstide, piltjuttude, tööjuhendite lugemine;● sõnavara laiendamine ja konkretiseerimine;● eakohaste raamatute lugemine ja tutvustamine.

Kirjutamine● Õige pliiatsihoid ja kirjutamisasend istudes ja seistes (tahvli juures). Tutvumine tahvlilekirjutamisega. Peamiseks kirjutusvahendiks on I klassis pliiats. Esmase kirjutamistehnikasaavutamine (õiged tähekujud, seosed, proportsioonid).● Väikeste ja suurte kirjatähtede tundma õppimine, kirjas märkimine.● Oskus kirjutada vihikusse mõnerealist teksti tahvlilt ja raamatust.● Õpilaspäeviku täitmine õpetaja juhendamisel ja tahvlinäidise järgi.● Oma kirjutamisvea märkamine ja parandamine.● Teksti paigutamine vihikusse, lehele, tahvlile õpetaja näidise järgi.Õigekeelsus● HÄÄLIK JA TÄHT. Häälimine. K, P, T sõna algul. Häälik-tähe vastavus. Häälikutekolm pikkust. Häälikupikkuse muutmine. Häälikuühendid.● LAUSE JA SÕNA. Lause ja sõna. Suur algustäht lause algul ja nimedes.● TEGUSÕNA . -b ja -vad lõpud.● NIMISÕNA. Nimede õigekiri. Üks ja mitu. Mitm. nim. -d.

ÕPITULEMUSED1. klassi lõpuksÕpilane● Loeb õpitut eakohast teksti ladusalt ja veatult.● Kuulab eakohast teksti tähelepanelikult ja toimib saadud sõnumi kohaselt.● Oskab jutustada (õpetaja abiga) pildi ja teksti järgi ning rääkida läbielatust.● Oskab jaotada sõnu häälikuteks.● Tunneb kirjatähti.● Suudab teha ärakirja.

2. KLASSLõimumine● Matemaatika – Oskus lugeda ja aru saada tööjuhisest, tekstülesannete mõistmine jakoostamine. Oskus vastata küsimusele täislausega. Ärakiri ja selle kontrollimine.Matemaatilised lühendid ja nende kirjutamine.● Kunst ja käsitöö – Raamatu illustratsioonid, kunstnikutöö õpikus, juturaamatus.Illustatsioon loetu põhjal. Pildi kirjeldamine, tegelaste iseloomustamine pildil.Õnnitluskaartide kirjutamine. Arusaamine korraldustest ja tööjuhistest.● Loodusõpetus ja inimeseõpetus – Teabetekstide lugemine ja mõistmine. Koduloolisedtekstid õpikus ja töölehtedel. Looduskirjeldused. Loodushäälte kuulamine helilindilt.Käitumine ja suhtlemine õppekäikudel.Läbivad teemadKeskkond ja säästev arengII klassis jätkub väärtushinnangute ja käitumismallide kujundamine eesti keele tekstidevahendusel. Kujundatakse huvi ja austust looduse ning kaasinimeste vastu.Tööalane karjäär ja selle kujundamine. II klassis tutvustatakse tekstide vahendusel kodukoha ettevõtteid ja ameteid. Oluliselkohal on viisaka käitumise ja koostööoskuste kujundamine, käitumine teenindusasutusesja transpordis.

Infotehnoloogia ja meediaõpetusVastavalt võimalustele info otsimine arvuti vahendusel.TurvalisusOhuõpetus lugemistekstide vahendusel ja vestluste kaudu.Liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada õpilaste liiklusoskusi ja –harjumusikogu eluks.

ÕPPESISUKuulamine ja kõnelemine● kuulamisoskuse arendamine ja kuulamistähelepanu harjutamine; tööjuhendi kuulamineja toimimine vastavalt sellele.● jutustamine sündmusest, loetust ja kuuldust (pilt või pildiseeria, küsimuste abil),fantaasiajutu koostamine;● vestlusoskuse arendamine;● hääle tugevuse ja intonatsiooni kohandamine vastavalt situatsioonile;● suhtlemine argiolukorras: kool, tänav, buss, pood, teater, kodu jne.● oma arvamuse avaldamine.Lugemine● teabe-(tööjuhend, õpikutekst, sisukord, teatmeteose tekst) ja tarbetekstide (teade, kutse,õnnitlus, retsept, kiri) lugemine ja mõistmine.● ilukirjanduslike tekstide lugemine, eristamine (muinasjutt, mõistatus, vanasõna,rahvalaul, näidend, luuletus, koomiks) ja mõistmine.● ilukirjanduslike tekstide mõtestatud häälega lugemine, õige pauseerimine, sobivahääletooni ja intonatsiooni kasutamine.● teksti kompositsioon: pealkiri, loo alustus, sisu, lõpetus.● eakohaste lasteraamatute lugemine, valikuline jutustamine, arvestuse pidamine loetukohta.Kirjutamine● Kirjutamise tehnika kordamine ja süvendamine. Kirja kirjutamine ja paigutaminejoonelisel paberil.● Ärakiri.● Lühendite kirjutamine: kg, l, dm, cm, nr, a.,min.Õigekeelsus● HÄÄLIK JA TÄHT. Tähestik. Häälikute kolm pikkust. Häälikupikkuse muutmine.Häälikuühendid. K,P;T sõna algul. h,v ja j õigekiri.● LAUSE JA SÕNA. Väit-, küsi- ja hüüdlause.● SÕNALIIGID. Tutvumine sõnaliikidega.● SILBITAMINE, POOLITAMINE. Silp-sõna. Ühesilbilised sõnad. Kuni 3-silbilistesõnade silbitamine● KOMA. Koma et, aga, kuid, sest ees. Koma loetelus.● SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT. Nimi ja nimetus. Inimeste, loomade, linnade, jõgede,järvede jt. kohanimedes.● LIITSÕNA. Tutvumine sõnade liitmisega.● LÜHENDID. km, kg, dm, t, l, n., mi.,a

ÕPITULEMUSED 2. klassi lõpuks Õpilane● loeb ladusalt, ilmekalt ja õigesti õpitud teksti.● oskab parandada oma lugemisviga lauses, kui vastavale lausele tähelepanu juhitakse.● mõistab loetu sisu ja oskab vastata küsimustele,● oskab tähelepanelikult kuulata jutustavat ja loetavat teksti.● oskab koostada lühemat suulist ja kirjalikku juttu pildiseeria või küsimuste abil, oskabmõelda jutule algust ja lõppu.● jutustab läbielatud sündmustest,● tunneb täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, liitsõna, lauset; oskab häälikuidõigesti kirjas märkida.● oskab kasutada suurt algustähte inimeste, loomade ja kooli nimes, tuntud kohanimedes.● oskab kasutada õpitud kirjavahemärke.● kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja seoseid, kirjutab loetava käekirjaga, oskab tehaärakirja nii tahvlilt kui õpikust.

3. KLASSÕPPESISUKuulamine ja kõnelemine● heli, sõna, lause, pikema teksti tähelepanelik kuulamine ja mõistmine.● õige ja selge hääldus; hääle tugevuse kohandamine olukorrale.● küsimuste esitamine ja neile vastamine.● jutustamine loetu, kuulatu, sündmuse ja läbielatu põhjal; raamatu, filmi jateatrietenduse põhjal; pildi ja pildiseeria, küsimuste ja tugisõnade järgi.● oma arvamuse avaldamine.Lugemine● häälega lugemine: õigsus, sobiv intonatsioon, oma lugemisvea parandamine; ositilugemine; endamisi lugemine.● oma ja võõra käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust.● jutustava, kirjeldava, tarbe-, teabe- ja sõnamängulise teksti lugemine.● loetu mõistmine: sõna, lause, teksti sisu; loetu kava.● tekstide eristamine: muinasjutt, jutustus, luuletus, vanasõna, mõistatus, kiri.● loole alguse ja lõpu mõtlemine, tegelaste iseloomustamine.● huvipakkuva raamatu leidmine kooli või kodukoha raamatukogust.Kirjutamine● sõna ja lause kirjutamine; lause laiendamine ja sidumine tekstiks.● oma kirjatöö kontrollimine.● loovtöö pildi, pildiseeria, küsimuste, tugisõnade või kava toel; sündmusest, isikust jaloomast kirjutamine.Õigekeelsus● HÄÄLIK JA TÄHT. Võõrsõnad. G, b, d sõna algul. Tähestik, tähestikuline järjekord.● Häälikute kolm pikkust. Häälikupikkuse muutmine. Häälikuühendid.● K, p, t S-i ja H kõrval.● LAUSE JA SÕNA. Väit-, küsi- ja hüüdlause. Lihtlause, lihtlause laiendamine.

· Kirjavahemärkide kasutamine.● SÕNALIIGID. Sõnaliikide tundmine ja määramine. Olevik ja minevik . Jaatav ja eitavkõne● I VÕI J ÕIGEKIRI .● H SÕNA ALGUL.● SILBITAMINE, POOLITAMINE. Ühesilbiliste sõnade õigekiri.● KIRJAVAHEMÄRKIDE KASUTAMINE.● SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT. Väike algustäht õppeainete, kuude, nädalapäevade,ilmakaarte nimetuses.● LIITSÕNA. Liitsõna õigekiri ja poolitamine.● LÜHENDID.Õpitulemused 3. klassi lõpuksÕpilane● loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt, õigesti ja sobiva intonatsiooniga.● mõistab häälega ja endamisi lugedes teksti sisu, oskab vastata teemakohasteleküsimustele.● oskab töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel.● tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna; kirja.● oskab loetust ja läbielatud sündmustest jutustada.● oskab kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta arvamust avaldada.● oskab kuulata eakohast teksti ja toimida saadud sõnumi kohaselt.● oskab küsimuste toel arusaadavalt edasi anda õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu,filmi, teatrietenduse sisu.● oskab koostada suulist ja kirjalikku juttu pildiseeria, tugisõnade ja küsimuste abil.● oskab mõelda jutule algust ja lõppu.● eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, liitsõna,lauset.● oskab kirjutada omasõnade algusse k, p, t, tuntumate võõrsõnade algusse g, b, d.● teab peast tähestikku ja oskab kasutada lihtsamat sõnastikku.● oskab kirjas õigesti märkida käändsõnade ja tegusõnade lõppe.● oskab piiritleda lauset ja panna lauselõpumärke.● oskab asesõnu õigesti kirjutada.● oskab kasutada suurt algustähte lause alguses, inimese- ja loomanimedes ningtuntumateskohanimedes.

KIRJANDUS. I KOOLIASTEIII klassis loetakse ja tunnis käsitletakse kirjanduse eri liike ja žanreid. Hinnangu aluseksvõib olla lugemispäevik või töövihiku ülesanded.Lõimumine● Matemaatika –Oskus lugeda ja aru saada tööjuhisest, tekstülesannete mõistmine jakoostamine. Matemaatilised lühendid ja nende kirjutamine.● Kunst ja käsitöö – Kunstniku töö eesti keele õpikutes, juturaamatus. Illustratsioon loetupõhjal. Pildi kirjeldamine, tegelaste iseloomustamine pildil. Õnnitluskaartide kirjutamine.Arusaamine korraldustest ja tööjuhistest.

● Loodusõpetus ja inimeseõpetus – Teabetekstide lugemine ja mõistmine. Koduloolisedtekstid õpikus ja töölehtedel. Looduskirjelduse koostamine. Loodushäälte kuulaminehelilindilt. Käitumine ja suhtlemine õppekäikudel.

Läbivad teemad● Keskkond ja säästev areng.III klassis jätkub väärtushinnangute ja käitumismallide kujundamine eesti keele tekstidevahendusel. Kujundatakse huvi ja austust looduse ning kaasinimeste vastu. Õpitaksetunnustama inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundatakse tolerantsust jaseaduskuulekust, väärtustakse kodumaaarmastust.● Tööalane karjäär ja selle kujundamine.III klassis tutvustatakse tekstide vahendusel lähiümbruse ettevõtteid ja ameteid. Oluliselkohal on viisaka käitumise ja koostööoskuste kujundamine, käitumine teenindusasutusesja transpordis. Vanemate töö ja elukutsed. Töö ja töötasu. Raha kasutamine.Infotehnoloogia ja meediaõpetusVastavalt võimalustele info otsimine arvuti vahendusel. Oma tööde (lühiuurimused,omalooming) vormistamine ja esitamine.TurvalisusOhuõpetus lugemistekstide vahendusel ja vestluste kaudu. Liikluskasvatuse eesmärgikson kujundada õpilaste liiklusoskusi ja –harjumusi kogu eluks. Õpilane peab oskamatoime tulla jalakäijana, reisijana ja jalgratturina. Liiklusteemad kavandataksetöökavadesse ja kooli õppekavasse lähtuvalt I kooliastme liikluskasvatusenäidistemaatikast.

EESTI KEELII KOOLIASTE

II kooliastmes on neli õppevaldkonda: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt,tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole.

Suulise ja kirjaliku suhtluse õpetusega kujundatakse oskust silmast silma, telefoni,kirja ja meili teel ning interneti keskkonnas kahe- või mitmepoolselt toimida,tekste kokku võtta ja vahendada ning saavutada häid tulemusi rühma- japaaristöös.

Teksti vastuvõtu õpetuse kaudu kujuneb teadlik suhe pikemate suuliste ja kirjaliketekstidega: kujundatakse oskust tekste valida ning leida, eesmärgipäraselt lugedaja kuulata, teadvustades kuulamise ja lugemise strateegiaid, võimet teksti järjestsügavamini mõista ning tekstile reageerida.

Tekstiloome õpetusega kujundatakse mitmekülgset ja eesmärgistatudeneseväljenduse oskust, mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ningsuudab oma mõtteid vajaliku täpsusega ja tekstiliigile omases vormis väljendadaning edastada.

Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ningteadmisi keelest; eesti nüüdiskirjakeele teadlikku kasutamist, aga ka arusaamistkeele arengust ja muutumisest.

Valdkond annab aluse edenemisele teistes, eespool nimetatud õppevaldkondades, annabteadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkusest ning kirjavara mitmekülgsusest.

Õppevaldkondade lõimimise tulemusel areneb eakohaselt õpilase mõtlemisvõime,suhtlusoskus, enesetunnetus ja identiteet. Ta on võimeline eetiliselt, olusid ja partneritarvestades suhtlema; kuulamis- ja lugemismaterjali oma eesmärkidel kriitikameelegavalima ning analüüsima; tekstide toel teadlikumalt õppima ja tegutsema. Eesti keel kui õppeaine annab õpilasele võimaluse pidevalt ja mitmekülgselt suhelda,lugeda ja kirjutada, arendada oma loomevõimet ning tekitab huvi nüansirikka ja tõhusasuhtluse, mitut liiki ja laadi tekstide ning keele vastu.

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

peetakse silmas õppekava alusväärtusi, üldpädevusi, õppeaine eesmärke jaõpitulemusi ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

jälgitakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotubõppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks jahuvitegevuseks;

võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), ettoetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritudõppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad sobiva pingutustasemegaõppida;

kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaidõpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, muuseum, näitus, raamatukogu; kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: esitamine, rollimäng,

loovtöö kirjutamine, arutelu, diskussioon, väitlus, õpimapi ja uurimistöökoostamine, projektõpe.

Füüsiline õpikeskkond

1. Valdav osa õpet toimub klassis, kus saab mööblit sobivalt ümber paigutadaliikumistegevusteks (nt dramatiseeringud, õppemängud), rühmatööks ningümarlauavestlusteks.2. Klassiruumis kasutatakse õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni.3. Tundides kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatelpõhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid, sh internetisõnaraamatuid. 4. Tunde peetakse vajaduse korral arvutiklassis, kooli raamatukogus ning väljaspoolkooli.

Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Eesti keel ja kirjandus toetavad teiste valdkonnapädevuste saavutamist, sest keele- jakirjandustundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust ningsuhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste,arendavad kirjandustekste lugedes oma sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivadkirjutama eri tüüpi tekste (sh arvamust, referaati, juhendit), kasutades kohaseidkeelevahendeid ja sobivat stiili; õpivad koostama ning vormistama uurimistööd,kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõnaraamatuid ningkäsiraamatuid.

Võõrkeeled Võõrkeelte grammatilist süsteemi tundma õppides on toeksemakeeletundides omandatud keelemõisted, võõrsõnade õppimine soodustab võõrkeelteõppimist. Väliskirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimisevastu, õpitavas võõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine süvendabhuvi õpitava keele maa, selle kultuuri ning kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu.

Matemaatika Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustabeesti/vene keele ja kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirjaõppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Samas eeldab headeõpitulemuste ja korrektse keelekasutuse saavutamine, et ka matemaatikatundidestöötataks tekstiga õppesisu või -ülesande mõistmise nimel ning nõutaks elementaarseteõigekirjanõuete järgimist kirjalikes töödes.

Loodusained Loodusainete õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab samuti headlugemisoskust ja tekstitööd. Õpilane peab õppima õigesti kirjutama kohanimesid ningloodusnähtuste ja loodusobjektide nimetusi. Loodusalased tekstid eesti/vene keeleõppekirjanduses ning loetavas ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida javäärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakordakirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõjulugejale.

Sotsiaalained Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond mitmel moel. Ilukirjandusteostelugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste ja arengumõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste valides jakäsitledes peetakse silmas ühiskonnaelus olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhtedkodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond jarahvussuhted. Samaaegu toetavad sotsiaalaineid õppides omandatud teadmised ajaloost,ühiskonna arengust ja toimimisest ning inimesest kirjandusteostes kajastatudühiskonnaelu probleemide ja inimsuhete mõistmist. Keeletundides õpitakse riikide,ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimetuste õigekirjanorme; ajaloo- ja ühiskonnatundides tuleks neid teadmisi konkreetsete näidete toelkinnistada. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi ontarvis ning arendatakse nii ainevaldkonna kui ka sotsiaalainete õppes sisult erinevatetekstidega töötades.

Kunstiained Kunstiainete õpet toetab eeskätt kirjanduse kui kunstiaine õppimine.Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti

väljendusvahendite eripära mõistmist. Reklaami terviklik käsitlemine keeleõppes eeldabka visuaalsete komponentide eritlemist ja analüüsi, mida võiks teha koostööskunstiõpetajaga. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikagasoodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning kunstilistestväljendusvahenditest. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst jaesitamine, mis eeldab aineõpetajate koostööd.

Läbivad teemad

Eesti keele ja kirjanduse õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisukavandamisel on erineval määral silmas peetud kõiki õppekava läbivaid teemasidolenevalt kooliastmest, õppeaine spetsiifikast ja seostest ühe või teise läbiva teemaga.Läbivad teemad „Väärtused ja kõlblus“ ning „Kultuuriline identiteet“ onainevaldkonna õppeainetele eriomased teemad, mida käsitletakse läbivalt ilukirjandustning kultuuriteemalisi teabetekste lugedes ja analüüsides, nende üle arutledes ning nendepõhjal kirjutades.

Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ eesmärgiseadega on kooskõlaskõik ainevaldkonnas taotletavad pädevused: õpipädevus, funktsionaalne lugemisoskus,suuline ja kirjalik väljendusoskus ning tekstiloome. Arendatakse õpilaste suhtlus- jakoostööoskusi, suutlikkust oma arvamust kujundada ja väljendada ning probleemelahendada. Õppetegevus võimaldab õpilasel märgata oma ainespetsiifilisi kalduvusi ningarendada loomevõimeid.

Läbivate teemade „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ ning „Tervis ja ohutus“ käsitlustaotleb õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks,vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Ainevaldkonnaõppeainetes toetatakse neid arengusuundumusi teemakohaste tekstide, sh meediatekstidevaliku ja analüüsi ning neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega suulises ja kirjalikusvormis.

Läbiva teema „Teabekeskkond“ käsitlemine valdkonna õppeainetes hõlmab eriallikatest (sh internetist) teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ja kasutamist niikeeleteadmiste ning õppeteemakohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes.

Õpitulemuste hindamine

Õpitulemused on kindlaks määratud kooliastmeti kahel tasemel: üldised õpitulemused jaõppevaldkondade õpitulemused. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste(esituste) ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavusttaotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute võinumbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ningvastavuses õpitulemustega. Õpilane teab, mida ja millal hinnatakse, milliseidhindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

II kooliastmes hinnatakse õpilase:

1) suulist ja kirjalikku suhtlust;

2) tekstide vastuvõttu;

3) tekstiloomet;

4) tekstide õigekeelsust.

Hindamine tugineb vastavalt Martna Põhikooli õppekava VII jaos § 20 lõikes 2sätestatule

II kooliastme õpitulemused6. klassi lõpetaja:1) suhtleb eesmärgipäraselt ning valib kontekstile vastava suhtluskanali;2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet ning anda hinnangut nii suuliselt kui kakirjalikult;3) tunneb põhilisi tekstiliike ning oskab õpi- ja elutarbelisi tekste eesmärgipäraseltkasutada;4) oskab luua õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;5) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise põhietappe ning oskab neid rakendada;6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;7) oskab kasutada ÕSi ja teisi õigekeelsusallikaid.

Suuline ja kirjalik suhtlus6. klassi lõpetaja:1) valib juhendamise toel suhtluskanali; peab sobivalt telefonivestlusi ning kirja- jameilivahetust;2) leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele,kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;3) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;4) võtab loetut ja kuuldut lühidalt kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis.Teksti vastuvõtt6. klassi lõpetaja:1) tunneb õpitud tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediatekste) ning nende kasutamisevõimalusi;2) loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste;3) võrdleb tekste omavahel, esitab küsimusi ja arvamusi ning teeb lühikokkuvõtteid;4) kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid.Tekstiloome6. klassi lõpetaja:1) leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavetraamatukogust ning internetist;2) tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe;3) tunneb kirjutamise põhietappe;

4) jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstidkorrektselt;5) esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne);6) kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja sõnumeid), oskab leida ningtäita lihtsamaid planke ja vorme;7) avaldab viisakalt ning olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse võiteksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;,8) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekste luues ning seostades.Õigekeelsus ja keelehoole6. klassi lõpetaja:1) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ningjärgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;2) moodustab ning kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaidliitlauseid;,3) kontrollib õigekeelsussõnaraamatust sõna tähendust ja õigekirja;4) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.

4. KLASSÕPPESISU JA –TEGEVUSSuuline ja kirjalik suhtlusKeelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslaste jatäiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ning kirjalikus tekstis.Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldulehinnangu andmine. Suuline arvamusavaldus ja vestlus etteantud teema piires.Küsimustele vastamine, esitlus ja tutvustus.· Arvamuse avaldamine, põhjendamine paaris- või rühmatöö ajal ning kõnejärg. Kaaslasetäiendamine ja parandamine. Kaasõpilaste töödele hinnangu andmine ja tunnustuseavaldamine.· Telefonivestlus: alustamine, lõpetamine

Teksti vastuvõttEesmärgistatud lugemine, tööjuhendi lugemine. Kava, mõttekaart, joonis jmvisualiseerivad vahendid.Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart).Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ning vajaliku teabe leidmine.Tarbetekstide keel: kataloogid, kasutusjuhendid, toodete etiketid. Skeemist, tabelist,kuulutusest, sõiduplaanist ja hinnakirjast andmete kirjapanek ning seoste esiletoomine.Kirjandustekstid: kunstmuinasjutt, tõsielujutt eakaaslastest, ilu- ja aimekirjandusloomadest, seiklusjutt, näidend, rahvaluule, värsslugu, vanasõnad ning kõnekäänud.Kirjandusteksti süžee, sündmuste toimumise koht ja aeg ning tegelased. Tegelastekäitumise motiivide analüüs. Luuletuse mõtestatud lugemine (meeleolu, laad).Kirjandustekstide teemavaldkonnad:o Väärtused ja kõlblus: enesehinnang, ausus enese ja teiste vastu, iseenda ning teistevajadused ja huvid, arusaamine heast ja halvast, õiglus ja ebaõiglus, kiiduväärne jataunitav, erinevus teistest, minu hobid ja huvid, minu tervis ja tulevik, rikkuse ja vaesuseprobleemid, kohustused ja vastutus, üksiolek ja hirmud jms.

o Kodus ja koolis: perekond, kodu turvalisus, vägivald kodus, armastus oma kodu jakoduste vastu, suhted vanemate, kasuvanemate ning vanavanematega, suhted õdede javendade jt lähisugulastega, poiste ja tüdrukute suhted, sallivus teistsuguste inimestesuhtes, abivajaja ja aitaja, nohiklikkus ja tõrjutus, piir oma ja võõra vahel, piir lubatu jalubamatu vahel jms.o Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus: rahvuskultuuri eripära ja olulisus rahvale,matkamine kodukohas ning reisimine kaugetes maades, kultuuride mitmekesisus,erinevate rahvaste uskumused ja tavad, käitumine erinevas kultuuriruumis, külalislahkus,lugupidav suhtumine teistesse kultuuridesse ja inimestesse, kultuuriinimesed kui eestirahvuskultuuri tutvustajad ning hoidjad jms.o Mängiv inimene: ringmängud ja mängulust, sõnamängud, teatri võlumaailm, leidlikprobleemide lahendamine, iluelamused, loominguline koostöö, mängult ja päriselt,põhjendatud ja põhjendamata riskid jms.o Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng: minu osa looduse hoidmisel, austavsuhtumine elus- ja eluta loodusesse, hädasolija aitamine, lemmikloomad ning vastutusnende eest, aastaaegade omanäolisus jms.o Kodanikuühiskond ja rahvussuhted: minu juured, seos mineviku, oleviku ja tulevikuvahel, traditsioonid ja sündmused, mis tagavad järjepidevuse, suhe keelesse, kodupaigakeel, suhted teiste rahvustega jms.o Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon: avastamisrõõm ja õppimiskogemused,tänapäevased teabeotsimis- ja -edastamisvõimalused, internet kui silmaringi avardajaning infoallikas, internet kui ohuallikas, käitumine suhtlusportaalides, film ja foto kuihetke ning ajaloo jäädvustajad jms.

TekstiloomeLoetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt.Lühiettekande esitamine.Protsesskirjutamine: suuline eeltöö, kava ja mõttekaardi koostamine, teksti kirjutamine,viimistlemine. Fakt ja arvamus.Teksti loomine pildi- ja näitmaterjali põhjal.Kiri, ümbriku vormistamine.Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Eseme, olendi jainimese kirjeldamine.Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumustest jutustamine ning kirjutamine.Raamatust kokkuvõtte ning lugemissoovituse kirjutamine; luuletuse kirjutamine.

Õigekeelsus ja keelehooleÜldteemadEesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled. Sugulaskeeled jasugulasrahvad. Kirjakeel, argikeel ja murdekeel.

Häälikuõpetus ja õigekiriTähestik. Täis- ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud.Võõrtähed ja -häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend.Kaashäälikuühendi õigekiri. g, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j-i õigekiri (tegijanimed jaliitsõnad). gi- ja ki-liite õigekiri.

Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri.Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Sulghäälik võõrsõna algul ja sõna lõpus,sulghäälik sõna keskel. f-i ja š õigekiri.Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatust kui ka veebivariandist).SõnavaraõpetusKirjakeelne ja argikeelne sõnavara, uudissõnad, murdesõnad, släng. Sünonüümid.Antonüümid. Mitmetähenduslike, lähedase ja vastandliku tähendusega sõnadekasutamine.Sõnavaliku täpsus erinevates tekstides. Sagedamini esinevate võõrsõnade tähendus.Igapäevaste võõrsõnade asendamine omasõnadega ja vastupidi.Liitsõna ja liitega sõna.Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (niiraamatu kui ka veebivariandist).Vormiõpetus ja õigekiriSõnaliigid.Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Tegusõna pööramine ainsuses ningmitmuses.Tegusõna oleviku- ja minevikuvormi kasutamine tekstis.Käändsõna. Ainsus ja mitmus.Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine.Arvsõnade õigekiri. Kuupäeva kirjutamise võimalusi. Arvsõnade kasutamine tekstis.Sõnaraamatute kasutamine.Lauseõpetus ja õigekiriLause. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi.Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ningkasutamine.Otsekõne ja saatelause. Otsekõne kirjavahemärgid.Muud õigekirjateemadAlgustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri, isiku- ja kohanimed; ametinimetused jaüldnimetused; perioodikaväljaanded; teoste pealkirjad.Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri. Lühendite lugemine.

5. KLASS

ÕPPESISU JA –TEGEVUS

5. klassi lõpetaja Õpitulemused Õppesisu ja -tegevusedSuuline ja kirjalik suhtlus

Valib juhendamise toelsuhtluskanali;

leiab koos partneri võirühmaga vastuseid lihtsamateleprobleemülesannetele,kasutades sobivalt kas suulistvõi kirjalikku keelevormi;

esitab kuuldu ja loetu kohtaküsimusi ning annabhinnanguid;

Suuline ja kirjalik suhtlusKeelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis,avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutegasuheldes, suulises kõnes ja kirjalikus tekstis. Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine.Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnanguandmine. Suuline arvamusavaldus etteantud teema piires,vastulausele reageerimine, seisukohast loobumine.Väite põhjendamine.

Teksti vastuvõtt loeb ja kuulab isiklikust huvist

ning õppimise eesmärkidel niihuvivaldkondade kui ka õpi- jaelutarbelisi tekste;

rakendab tuttavat liiki tekstilugemisel ja kuulamisel eriviise ja võimalusi;

valib juhendamise toel omalugemisvara;

Teksti vastuvõttEesmärgistatud lugemine, lugemist hõlbustavadvõtted. Tööjuhendi lugemine. Kava, mõttekaart, joonis jmvisualiseerivad vahendid. Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel,juhend, tabel, skeem, kaart). Kokkuvõte konkreetsest materjalist (õppetekst,arutlus). Kuuldu konspekteerimine. Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendesorienteerumine ja vajaliku teabe leidmine. Visuaalselt esitatud info (foto, joonis, graafik)põhjal lihtsamate järelduste tegemine, seosteleidmine.

Tekstiloome jutustab, kirjeldab, arutleb

suuliselt ja kirjalikult,vormistab kirjalikud tekstidkorrektselt;

esineb suuliselt (tervitab, võtabsõna, koostab ning peablühikese ettekande ja kõne);

TekstiloomeÜmberjutustamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik,valikuline. Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine niikirjalikult kui ka suuliselt. Lühiettekande esitamine.Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomuliketunnuste esitamine. Kirjelduse ülesehitus: üldmulje,detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimesekirjeldamine. Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selleväljendamine.Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumustest

jutustamine ning kirjutamine. Jutustuse ülesehitus.Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine. Arutlemine. Probleemide nägemine vaadeldavasnähtuses. Põhjuse ja tagajärje eristamine.

Õigekeelsus ja keelehoole tunneb eesti keele

häälikusüsteemi, järgib eesti õigekirja aluseid ja

õpitud põhireegleid; moodustab ja

kirjavahemärgistab lihtlauseid,sh koondlauseid;

rakendab omandatudkeeleteadmisi tekstiloomes.

Õigekeelsus ja keelehooleÜldteemadEesti keel teiste keelte seas. Teised Eestiskõneldavad keeled. Sugulaskeeled ja sugulasrahvad.Häälikuõpetus ja õigekiriTähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja sulutahäälikud. Helilised ja helitud häälikud. Täis- jakaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).SõnavaraõpetusLiitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõnatähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõnaerinevused. Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõnatähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu-kui ka veebivariandist). VormiõpetusSõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatudsõnad.Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik.Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõnapööramine ainsuses ja mitmuses. Tegusõna oleviku-ja minevikuvormi kasutamine tekstis. Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna,omadussõna, arvsõna, asesõna. Käänamine.Käänded, nende küsimused ja tähendus. Õigekäände valik sõltuvalt lause kontekstist. Ainsus ja mitmus. LauseõpetusLause. Alus ja öeldis. Lause laiendamise lihtsamaidvõimalusi. Korduvate lauseliikmetekirjavahemärgistamine koondlauses. Koondlausekasutamine tekstis. Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- jahüüdlause lõpumärgid ja kasutamine.Muud õigekirja teemad Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku-ja kohanimed.

HindamineHindamine tugineb vastavalt Martna Põhikooli õppekava VII jaos § 20 lõikes 2sätestatule

6. KLASS

ÕPPESISU JA –TEGEVUS

6. klassi lõpetajaÕpitulemused Õppesisu ja -tegevus Suuline ja kirjalik suhtlus

Valib juhendamise toelsuhtluskanali; peab sobivalttelefoni- ja mobiilivestlusi, kirja-ja meilivahetust;

võtab loetut ja kuuldut lühidaltkokku nii suulises kui kakirjalikus vormis.

leiab koos partneri või rühmagavastuseid lihtsamateleprobleemülesannetele, kasutadessobivalt kas suulist või kirjalikkukeelevormi

Suuline ja kirjalik suhtlusArvamuse avaldamine, põhjendamine paaris-või rühmatöö käigus, kõnejärg. Kaaslaseparandamine, täiendamine. Arvamusetagasivõtmine, kaaslasega nõustumine,kaaslase täiendamine, parandamine. Kaasõpilaste töödele hinnangu andmine jatunnustuse avaldamine. Klassivestlus, diskussioon. Telefonivestlus:alustamine, lõpetamine. Suhtlemine virtuaalkeskkonnas: eesmärgid,võimalused, ohud (privaatse ja avaliku alaeristamine). E-kiri

Teksti vastuvõtt tunneb tavalisi tekstiliike ja

nende kasutusvõimalusi; võrdleb tekste omavahel, esitab

küsimusi ja arvamusi ning teeblühikokkuvõtte;

kasutab omandatud keele- jatekstimõisteid tekstidetõlgendamisel ja seostamisel;

Teksti vastuvõttRaadio- ja telesaadete eripära, vormid ningliigid, eesmärgistatud kuulamine/vaatamine.Oma sõnadega kokkuvõtte tegemine.Saatekava. Trükiajakirjandus. Pressifoto. Karikatuur.Pildiallkiri. Teabegraafika. Reklaam: sõnum, pildi ja sõna mõju reklaamis,adressaat, lastele mõeldud reklaam. Tarbetekstide keel: kataloogid,kasutusjuhendid, toodete etiketid. Skeemist, tabelist, kuulutusest, sõiduplaanist,hinnakirjast andmete kirjapanek ja seosteväljatoomine.

Tekstiloome leiab juhendamise toel

tekstiloomeks vajalikkukirjalikku või suusõnalist teavetraamatukogust ja internetist;

tunneb esinemise ettevalmistusepõhietappe;

tunneb kirjutamisprotsessipõhietappe;

kirjutab eesmärgipäraseltloovtöid ja kirju (ka e-kirju jasõnumeid), oskab leida ja täitalihtsamaid planke ja vorme;

avaldab viisakalt ja olukohaseltoma arvamust ja seisukohtasündmuse, nähtuse või tekstikohta nii suulises kui kakirjalikus vormis;

kasutab omandatud keele- jatekstimõisteid tekste luues jaseostades;

TekstiloomeProtsesskirjutamine: suuline eeltöö, kava jamõttekaardi koostamine, teksti kirjutamine,viimistlemine, toimetamine, avaldamine,tagasiside saamine. Kirjandi ülesehitus. Sissejuhatus,teemaarendus, lõpetus. Mustand. Oma vigadeleidmine ja parandamine.Alustekst, selle edasiarenduse lihtsamaidvõtteid. Lisateabe otsimine. Erinevatestallikatest pärit info võrdlemine, oluliseeristamine ebaolulisest, selle väljakirjutamine.Uue info seostamine oma teadmiste jakogemustega, selle rakendamine konkreetsesttööülesandest lähtuvalt. Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nendeusaldusväärsus. Teksti loomine pildi- janäitmaterjali põhjal. Fakt ja arvamus. Kiri, ümbriku vormistamine. Lühiettekanne, esitlus Internetist võiteatmeteostest leitud info põhjal. Privaatses jaavalikus keskkonnas suhtlemise eetika.

Õigekeelsus ja keelehoole tunneb eesti keele

häälikusüsteemi, sõnaliikidetüüpjuhte ja lihtvormidekasutust, järgib eesti õigekirjaaluseid ja õpitud põhireegleid;

moodustab ja kirjavahemärgistablihtlauseid, sh koondlauseid jalihtsamaid liitlauseid;

leiab ja kontrollib „Eestiõigekeelsus-sõnaraamatust“ sõnatähendust ja õigekirja;

tunneb ära õpitud tekstiliigi; rakendab omandatud

keeleteadmisi tekstiloomes,tekste analüüsides ja hinnates.

Õigekeelsus ja keelehooleÜldteemadKirjakeel, argikeel ja murdekeelHäälikuõpetus ja õigekirig, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j õigekiri(tegijanimed ja liitsõnad). gi- ja ki-liiteõigekiri. Sulghäälik võõrsõna algul ja sõnalõpus, sulghäälik sõna keskel. f-i ja š õigekiri. Õppetegevuses vajalikevõõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri.Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (niiraamatust kui veebivariandist). SõnavaraõpetusKirjakeelne ja kõnekeelne sõnavara,uudissõnad, murdesõnad, släng. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (niiraamatu- kui ka veebivariandist). VormiõpetusNimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine.Omadussõna käänamine koos nimisõnaga. lik-ja ne-liiteliste omadussõnade käänamine jaõigekiri. Omadussõnade võrdlusastmed.Võrdlusastmete kasutamine. Omadussõnade

tuletusliited. Omadussõnade kokku- jalahkukirjutamine (ne- ja line-liitelisedomadussõnad). Arvsõnade õigekiri. Rooma numbritekirjutamine. Põhi- ja järgarvsõnade kokku- jalahkukirjutamine. Kuupäeva kirjutamisevõimalusi. Arvsõnade käänamine. Põhi- jajärgarvsõnade kirjutamine sõnade janumbritega, nende lugemine. Arvsõnadekasutamine tekstis. Asesõnade käänamine jakasutamine. Sõnaraamatute kasutamine käändsõnapõhivormide kontrollimiseks.LauseõpetusLiitlause. Lihtlausete sidumine liitlauseks.Sidesõnaga ja sidesõnata liitlause. Kahejärjestikuse osalausega liitlausekirjavahemärgistamine. Otsekõne ja saatelause. Saatelause otsekõneees, keskel ja järel. Otsekõne kirjavahemärgid. Otsekõnekasutamise võimalusi. Üte ja selle kirjavahemärgid. Muud õigekirja teemadAlgustäheõigekiri: ajaloosündmused;ametinimetused ja üldnimetused;perioodikaväljaanded; teoste pealkirjad.Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri,lühendite lugemine.

Hindamine tugineb vastavalt Martna Põhikooli õppekava VII jaos § 20 lõikes 2sätestatule

KIRJANDUS II KOOLIASTMES

Kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane:

loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning omandab püsivalugemisharjumuse kui maailma ja enda mõistmise vahendi;

väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvastekirjanduse ja kultuuriga;

mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendabsuulist ja kirjalikku väljendusoskust;

arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid; laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma;

annab iseseisvaid hinnanguid ning sõnastab ja esitab oma mõtteid; hindab kriitiliselt ja kasutab otstarbekalt erinevaid infoallikaid.

Õppeaine kirjeldus

Kirjandus on õppeaine, mis peamiselt ilukirjandusele tuginedes arendab õpilaselugejaoskusi, kujundlikku mõtlemist ning verbaalseid loomevõimeid; kujundabväärtkirjanduse ja rahvaluule tõlgendamise ning analüüsi kaudu õpilase esteetilisi jaeetilisi väärtushoiakuid, rikastab tundemaailma, aitab leida oma identiteeti ning luuaainuomast maailmapilti.

Kirjandusõpetus keskendub eelkõige ilukirjanduse lugemisele ja tõlgendamisele. Eraldipööratakse tähelepanu teose mõistmist toetavate oskuste arendamisele, teose kui tervikumõistmisele ning kujundliku keele tundmaõppimisele. Interpreteerimis- ja sünteesivõimearendamiseks kuuluvad vältimatute osistena kirjandusõpetusse ka tekstide esitamine ningomalooming õpilase loodud eriliigiliste tekstide tähenduses.

Kirjandusteoste üle arutlemiseks ja nende sügavuti mõistmiseks peab õpilane tundmakirjanduse metakeelt ning kirjanikega seotud kultuuriloolist tausta. Teoste käsitlemiseksvajalikke mõisteid seletatakse õppekirjanduses, õpilase enda seletust eeldatakse vaidnende väheste mõistete puhul, mis on õppesisus eraldi esile toodud. Kirjandusõpetuseteoreetiline külg on minimaalne, sest faktiteadmistest tähtsam on äratada ja hoida alallugemishuvi ning arendada tõlgendusoskust.

Kirjanduse ainesisus peetakse oluliseks pakkuda õpilastele mitmekülgse tekstivalikukaudu erinevaid lugemis- ja analüüsikogemusi ning tagada seega igakülgne lugejaoskusteareng. Seepärast haaratakse lugemisvarasse tähtsamate eetiliste ja esteetiliste küsimustekäsitlemist võimaldavaid teoseid nii uudiskirjandusest kui ka klassikast ning pöörataksetähelepanu folkloorsele materjalile, et väärtustada õpilase päritolu ja kultuurilistkuuluvust. Arvestatakse ka eesti ja väliskirjanduse, vanema ja uuema kirjanduse ning erižanre esindavate proosa-, draama- ja luuleteoste põhjendatud proportsioone.

Igas klassis käsitletakse vähemalt nelja kirjandusteost. Õpetaja valib kirjandusteoseidarvestades õpilase eelistusi ning kultuurilis-rahvuslikku eripära.

Põhirõhk on ilukirjanduse lugemisel. Funktsionaalse kirjaoskuse arendamisekstegeldakse kirjandustundides ka teabetekstidega, mis on seotud eelkõige kirjanduse ningkirjanike ja teiste kultuurilooliselt tähenduslike isikutega. Kultuurilooliste tekstidegatutvudes avatakse isiksust kujundavaid seiku ning osutatakse loomingu juurde jõudmiseerinevatele teedele, aidatakse mõista teose kirjandus- ja ajaloolist tagapõhja, väärtustadeseesti kultuuri jaoks olulist. Eesmärk ei ole käsitleda kirjanike elu ja tegevustkõigekülgselt, vaid luua alus kirjandusprotsessi mõistmiseks ning tekitada huvikultuurilooliste tekstide lugemise vastu. Nende toel õpitakse teksti adekvaatselt mõistma,olulist leidma, teavet struktureerima ja võrdlema, eri liiki tekste looma jms.

Õppeprotsessis võimaldatakse õpilastele rohkesti omaloomingulisi, sh kirjandusteostele,teistele tekstidele ja oma elamustele tuginevaid kirjutamiskogemusi, et arendada ja

väärtustada loovust ja mõtlemisvõimet ning tuua esile kirjutaja isikupära ja annet.Tekstianalüüsis ning tekstiloomes on võrdselt olulised suuline ja kirjalik õppetegevus.

2. Lõiming

Kirjandusõpetus seostub peaaegu kõigi õppeainetega (esmajoones eesti keelega) jakirjanduse lähiümbruse aladega (folkloori, kujutava kunsti, teatri ja filmiga).Kirjandusõpetus toetab õppe sisu kaudu õppekava läbivate teemade käsitlemist javõtmepädevuste saavutamist. Läbivate teemade käsitlemise iseloom, sügavus jaraskuspunkt on klassiti erinev ning paljuski seotud kirjanduse valikuga. Taotlus on, etloetud ilukirjandustekstide põhjal arutledes suhestaks õpilane ennast käsitletavateteemadega.

3. Õppetegevuse sisu

Kirjandusõppes arvestatakse

1) õppekava alusväärtusi, üldpädevusi, õppeaine eesmärke ja õpitulemusi ning toetatakselõimingut teiste õppeainetega ning läbivate teemadega;

2) jälgitakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaastaulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevuseks;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning koos teistega (iseseisvad, paaris- jarühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritudõppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemegaõppida;

5) kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaidõpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, muuseum, näitus, raamatukogu;

7) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: esitamine, rollimäng, loovtöökirjutamine, arutelu, diskussioon, väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine;

8) rakendatakse õppetegevust toetavaid ja mitmekesistavaid õppevorme (shraamatukogutunnid, ekskursioonid kirjanikega seotud paikadesse ning keele jakirjandusega seotud asutustesse, kohtumised kirjanikega, loomekonkursid,kirjandusolümpiaadid, projektõpe), pidades oluliseks koosõppimise kaudu sotsiaalsekompetentsuse saavutamist ning infoühiskonna võimaluste paljust.

4. Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamistreguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suulistevastuste (esituste) ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavustainekava õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbrilistehinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ningvastavuses õpitulemustega. Õpilasi peab teavitama, mida ja millal hinnatakse, mishindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

Kirjalike ülesannete puhul parandab õpetaja ka keelevead, kuid hinnates arvestataksevaldavalt töö sisu. Omaloominguliste tööde puhul võib lisahindega tunnustavalt hinnataideelist ja esteetilist aspekti.

Hindamine tugineb vastavalt Martna Põhikooli õppekava VII jaos § 20 lõikes 2sätestatule

Õppesisu

Kirjandustekstide valik

Loetavad ja tundides käsitletavad kirjanduse eri liike ja žanre esindavad tekstid valitakseeesti ja väliskirjanike loomingust, arvestades II kooliastmele kohaseid teemavaldkondi.Teemavaldkonnad on kindlaks määratud, arvestades õppekava alusväärtusi, õppe- jakasvatuseesmärke, kirjanduse kui kunstiliigi eripära ja sellega seonduvaid üldpädevusi(sotsiaalset, väärtus- ja enesemääratluspädevust) ning läbivaid teemasid. Tundideskäsitletavad ja terviklikult loetavad kirjandusteosed valitakse arvestusega, et esindatudoleksid kõik järgmised teemavaldkonnad.

Väärtused ja kõlblus: enesehinnang, ausus enese ja teiste vastu, iseenda ning teistevajadused ja huvid, arusaamine heast ja halvast, õiglus ja ebaõiglus, kiiduväärne jataunitav, erinevus teistest, minu hobid ja huvid, minu tervis ja tulevik, rikkuse ja vaesuseprobleemid, kohustused ja vastutus, üksiolek ja hirmud jms.

Kodus ja koolis: perekond, kodu turvalisus, vägivald kodus, armastus oma kodu jakoduste vastu, suhted vanemate, kasuvanemate ja vanavanematega, suhted õdede javendade jt lähisugulastega, poiste ja tüdrukute suhted, sallivus teistsuguste inimestesuhtes, abivajaja ning aitaja, nohiklikkus ja tõrjutus, piir oma ja võõra vahel, piir lubatu jalubamatu vahel jms.

Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus: rahvuskultuuri eripära ja olulisus rahvale,matkamine kodukohas ning reisimine kaugetes maades, kultuuride mitmekesisus,erinevate rahvaste uskumused ja tavad, käitumine erinevas kultuuriruumis, külalislahkus,lugupidav suhtumine teistesse kultuuridesse ja inimestesse, kultuuriinimesed kui eestirahvuskultuuri tutvustajad ja hoidjad jms.

Mängiv inimene: ringmängud ja mängulust, sõnamängud, teatri võlumaailm, leidlikprobleemide lahendamine, iluelamused, loominguline koostöö, mängult ja päriselt,põhjendatud ja põhjendamata riskid jms.

Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng: minu osa looduse hoidmisel, austavsuhtumine elus- ja eluta loodusesse, hädasolija aitamine, lemmikloomad ning vastutusnende eest, aastaaegade omanäolisus jms.

Kodanikuühiskond ja rahvussuhted: minu juured, seos mineviku, oleviku ningtuleviku vahel, traditsioonid ja sündmused, mis tagavad järjepidevuse, suhe keelesse,kodupaiga keel, suhted teiste rahvustega jms.

Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon: avastamisrõõm ja õppimiskogemused,tänapäevased teabeotsimis- ja teabeedastamisvõimalused, internet kui silmaringi avardajaning infoallikas, internet kui ohuallikas, käitumine suhtlusportaalides, film ja foto kuihetke ning ajaloo jäädvustajad jms.

Terviklikult käsitletavad teosed

Harri Jõgisalu „Veskiratta Madis“ või „Vennikese ja tema sõprade lood“, AndrusKivirähk „Sirli, Siim ja saladused“, Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar“, Jaan Kross„Mardileib“, Oskar Luts „Kapsapea“, Jaan Rannap „Viimane valgesulg“, Eno Raud„Kalevipoeg“ või „Roostevaba mõõk“; Erich Kästner „Veel üks Lotte“, James Krüss„Timm Thaler ehk Müüdud naer“, Astrid Lindgren „Vennad Lõvisüdamed“ või„Röövlitütar Ronja“, Alan Marshall „Ma suudan hüpata üle lompide“, Ferenc Molnar„Pal-tänava poisid“, Christine Nöstlinger „Vahetuslaps“, Joanne Kathleen Rowling„Harry Potter ja tarkade kivi“, John Ronald Reuel Tolkien „Kääbik“, Mark Twain „TomSawyeri seiklused“; vähemalt üks uudisproosa teos omal valikul; üks vabalt valitudluulekogu.

Õpilane loeb igal õppeaastal läbi vähemalt neli eakohast erinevasse žanrisse kuuluvatväärtkirjandusteost (raamatut).

Rahvaluuletekstid

Põhjalikumalt käsitletavad autorid

Sissevaateid Friedrich Robert Faehlmanni, Harri Jõgisalu, Andrus Kiviräha, FriedrichReinhold Kreutzwaldi, Astrid Lindgreni ja Leelo Tungla ning mõne paikkondlikult tähtsakirjaniku elu-, tegevus- ja loomingulukku.

Mõisted : Epiteet, kõnekäänd, muinasjutt, muistend, vanasõna, võrdlus.

2. Õppetegevus

1. Lugemine Lugemise eesmärgistamine. Lugemiseks valmistumine, keskendunud

lugemine. Lugemistehnika arendamine, häälega ja hääleta lugemine, pauside, tempo jaintonatsiooni jälgimine. Eesmärgistatud ülelugemine. Oma lugemise jälgimine ninglugemisoskuse hindamine. Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.

2. Jutustamine Tekstilähedane sündmustest jutustamine kavapunktide järgi.Tekstilähedane jutustamine märksõnade toel. Aheljutustamine. Loo ümberjutustamineuute tegelaste ja sündmuste lisamisega. Iseendaga või kellegi teisega toimunudsündmusest või mälestuspildist jutustamine. Jutustamine piltteksti (foto, illustratsiooni,karikatuuri, koomiksi) põhjal.

3. Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose mõistmist toetavad tegevused Küsimuste koostamine: mälu- ehk faktiküsimused,fantaasiaküsimused. Küsimustele vastamine tsitaadiga (tekstilõigu või fraasiga), tekstijärgi oma sõnadega ning peast. Teksti kavastamine: kavapunktid küsi- ja väitlausetenaning märksõnadena.

Lõikude kesksete mõtete otsimine ja peamõtte sõnastamine. Teksti teema ja peamõttesõnastamine. Arutlemine mõne teoses käsitletud teema üle. Oma arvamuse sõnastamineja põhjendamine. Illustratiivsete näidete (nt tsitaatide, iseloomulike detailide) otsiminetekstist. Detailide kirjeldamine. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse jatekstinäidete varal. Loetu põhjal järelduste tegemine. Oma mõtete, tundmuste ninglugemismuljete sõnastamine. Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust võiteistest teabeallikatest ning oma sõnavara rikastamine.

Teose/loo kui terviku mõistmine

Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine. Teose sündmustiku ning tegelastesuhestamine (nt võrdlemine) enda ja ümbritsevaga. Pea- ja kõrvaltegelaste leidmine,tegelase muutumise, tegelastevaheliste suhete jälgimine, tegelaste iseloomustamine ningkäitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused jalahendamisteed. Loomamuinasjutu ja imemuinasjutu tüüptegelased.

Sündmuste toimumise aja ning koha kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord.Sündmuste põhjuse-tagajärje seosed. Minajutustaja kui loo edastaja.

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine Epiteedi ja võrdluse äratundminening kasutamine. Valmi mõistukõnest arusaamine. Lihtsamate sümbolite seletamine.Tegelaskõne varjatud tähenduse mõistmine. Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduseseletamine, selle võrdlev ning eristav seostamine tänapäeva elunähtustega. Koomiliseleidmine tekstist. Riimide leidmine ja loomine. Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine.Algriimi leidmine rahvalauludest. Algriimi kasutamine oma tekstis. Luuletekstitõlgendamine. Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine Rahvalaulu olemus.Loomamuinasjutu sisutunnused (lugu, tegelased, hea võitlus kurjaga jne). Imemuinasjutu

sisutunnused. Tekke- ja seletusmuistendi tunnused. Hiiu- ja vägilasmuistendi tunnused.Vanasõna ja kõnekäänu olemus. Seiklusjutu ja ajaloolise jutustuse tunnused. Teose teemaja idee. Probleemi olemus. Pea- ja kõrvaltegelane, tüüptegelane. Tegelastevahelisekonflikti olemus. Luuletuse vorm: salm. Valmi tunnused. Koomiline ja mittekoomiline.Päevik kui ilukirjandusliku teose vorm. Animafilmi olemus.

4. Esitamine

Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida). Esitamiseks kohase sõnavara, tempo,hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ning kehahoid. Luuletekstiesitamine peast. Lühikese proosateksti esitamine (dialoogi või monoloogina). Rollimäng,rolliteksti esitamine. Link 64. Esitamine

5. Omalooming

Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduseülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha, loodusening tunnete kirjeldamine. Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine.

Jutustamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus.Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine.

Teemamapp tänapäeva kultuurinähtuste või kultuurilooliste isikute kohta. Teemamapivorm (mapp, karp, CD vms), sisu ja vorm.

Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid:

loomamuinasjutu, imemuinasjutu, tekke- või seletusmuistendi, hiiu- võivägilasmuistendi, seiklus- või fantaasiajutu, mälestusloo;

vanasõna(de) või kõnekäändude põhjal jutukese, ette antud riimide põhjal võiiseseisvalt luuletuse, luuletuse põhjal samasisulise jutu; algustähekordusteganaljaloo;

looduskirjelduse, loomtegelase või kirjandusliku tegelase kirjelduse; teose võikujuteldava tegelase päevikulehekülje, sündmustiku või tegelasega seotudkuulutuse, loo sündmustiku edasiarenduse, loole uue või jätkuva lõpu,tegelastevahelise dialoogi, kirja mõnele teose tegelasele või tegelasrühmale võimuud sellist.

5. klassKohustuslik kirjandus:

Harri Jõgisalu „Veskiratta Madis“ või „Vennikese ja tema sõprade lood“ Andrus Kivirähk „Sirli, Siim ja saladused“, Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar“ Jaan Kross „Mardileib“ Oskar Luts „Kapsapea“, Jaan Rannap „Viimane valgesulg“

Eno Raud „Kalevipoeg“ või „Roostevaba mõõk“ Erich Kästner „Veel üks Lotte“ Astrid Lindgren „Vennad Lõvisüdamed“ või „Röövlitütar Ronja“

5.klassi lõpetajaõpitulemused

Õppesisu ja -tegevused Mõisted

Lugemine On läbi lugenud

vähemalt neli eakohastja erižanrilistväärtkirjanduse hulkakuuluvat tervikteost(raamatut);

loeb eakohasterižanrilistkirjanduslikku tekstiladusalt ja mõtestatult,väärtustab lugemist;

tutvustab loetudkirjandusteose autorit,sisu ja tegelasi,kõneleb omalugemismuljetest,-elamustest ja –kogemustest;

Lugemine

Lugemise eesmärgistamine. Lugemiseksvalmistumine, keskendunud lugemine. Lugemistehnika arendamine, häälega jahääleta lugemine, pauside, tempo jaintonatsiooni jälgimine.

Huvipakkuva kirjandusteose leidmine jaiseseisev lugemine. Lugemisrõõm.Loetud raamatu autori, sisu ja tegelastetutvustamine klassikaaslastele. Soovitatud tervikteoste kodulugemine,ühisaruteluks vajalike ülesannetetäitmine.

Jutustamine jutustab teksti-

lähedaselt kava-punktide järgi võimärksõnade toel;

jutustab mõttelt sidusaja terviklikuülesehitusega loo,tuginedeskirjanduslikuletekstile,tõsielusündmusele võioma fantaasiale;

jutustab pilttekstipõhjal ja selgitab sellesisu;

JutustamineTekstilähedane sündmustest jutustaminekavapunktide järgi. Tekstilähedanejutustamine märksõnade toel.Aheljutustamine. Iseendaga või kellegiteisega toimunud sündmusest võimälestuspildist jutustamine. Jutustamine piltteksti (foto, koomiks)põhjal. Fantaasialoo jutustamine.

Teksti tõlgendamine,analüüs ja mõistmineTeose/loo kui tervikumõistmist toetavad tegevused

koostab teksti kohtaeriliigilisi küsimusi;

vastab teksti põhjalkoostatud küsimusteleoma sõnadega võitekstinäitega;

koostab teksti kohtasisukava, kasutadesväiteid või märksõnu;

leiab lõigu kesksedmõtted;

järjestab teksti põhjalsündmused, määrabnende toimumise aja jakoha;

kirjeldab loetudtekstile tuginedestegelaste välimust,iseloomu ja käitumist,analüüsib nendeomavahelisi suhteid,hindab nendekäitumist, võrdlebiseennast mõnetegelasega;

arutleb kirjanduslikutervikteksti võikatkendi põhjal tekstiteema, põhisündmuste,tegelaste, nendeprobleemide javäärtushoiakute üle,avaldab ja põhjendaboma arvamust, validessobivaid näiteid niitekstist kui ka omaelust;

otsib teavet tundmatutesõnade kohta, teebendale selgeks nendetähenduse;

Teksti tõlgendamine, analüüs jamõistmineTeose mõistmist toetavad tegevusedKüsimuste koostamine: fakti- jafantaasiaküsimused. Küsimustele vastamine tekstinäitega võioma sõnadega. Teksti kavastamine: kavapunktid väideteja märksõnadena.Lõikude kesksete mõtete otsimine. Tekstiteema sõnastamine. Arutlemine mõneteoses käsitletud teema üle. Omaarvamuse sõnastamine ja põhjendamine.Illustratiivsete näidete (nt iseloomulikedetailide) otsimine tekstist. Esitatudväidete tõestamine oma elukogemuse jatekstinäidete varal. Oma mõtete, tundmuste, lugemismuljetesõnastamine.Tundmatute sõnade tähenduse otsiminesõnaraamatust või teistest teabeallikatest,oma sõnavara rikastamine.Teose/loo kui terviku mõistmineSündmuste toimumise aja ja kohakindlaksmääramine. Sündmustejärjekord.Tegelaste probleemi leidmine jasõnastamine. Teose sündmustiku jategelaste suhestamine (nt võrdlemine)enda ja ümbritsevaga. Pea- jakõrvaltegelaste leidmine, tegelasemuutumise, tegelastevaheliste suhetejälgimine, tegelaste iseloomustamine,käitumise põhjendamine.Tegelasrühmad. Tegelastevahelinekonflikt, selle põhjused jalahendamisteed. Loomamuinasjutu tüüptegelased.

detail, konflikt,kõrvaltegelane,peategelane,probleem,sündmustik, teema, tegelane, tegevusaeg,tegevuskoht,teos

Kujundliku mõtlemise jakeelekasutuse mõistmine tunneb ära ja kasutab

enda loodud tekstidesepiteete, võrdlusi jaalgriimi;

mõtestab luuletusetähenduse iseendaelamustele jakogemusteletuginedes;

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutusemõistmineEpiteedi ja võrdluse äratundmine jakasutamine. Valmi mõistukõnestarusaamine. Koomilise leidmine tekstist. Riimide leidmine ja loomine. Luuletuserütmi ja kõla tunnetamine. Algriimileidmine rahvalauludest. Algriimikasutamine oma tekstis. Luuletekstitõlgendamine.

algriim, epiteet, koomika, riim, võrdlus

Teose mõistmiseks vajalikumetakeele tundmine

seletab oma sõnadegaepiteedi, võrdluse,muistendi jamuinasjutu olemust;

Teose mõistmiseks vajaliku metakeeletundmineRahvalaulu olemus. Loomamuinasjutusisutunnused (lugu, tegelased, heavõitlus kurjaga jne). Tekke- jaseletusmuistendi tunnused. Seiklusjututunnused. Teose teema. Probleemi olemus. Pea- jakõrvaltegelane. Tegelastevahelisekonflikti olemus. Luuletuse vorm: sal