Download pdf - Ainevaldkond „Keel ja kirjandus” - Mäetaguse PõhikoolAinevaldkond „Keel ja kirjandus” 1.1 Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise

1

Lisa 1

Ainevaldkond „Keel ja kirjandus”

1.1 Keele- ja kirjanduspädevus

Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada

õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid

ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja

kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt

suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada;

arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks.

Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;

2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana;

3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse;

4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja

kujunenud keelekasutustavasid;

5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel;

6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja

kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;

7) väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahva

pärimuskultuuri ja traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust;

8) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab selle kunstilisi väärtusi;

9) loeb eakohast väärtkirjandust, kujundades kirjanduse kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi

ning rikastades mõtte- ja tundemaailma;

10) suudab kujundada ja väljendada isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste

inimeste arvamust;

11) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest, kasutab sõna- ja käsiraamatuid.

2

1.2 Ainevaldkonna õppeained ja nende maht

Ainevaldkonna õppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt õpitakse 1.–9. klassini,

kirjandust 5.–9. klassini. Ainekavades esitatud taotletavate õpitulemuste ja õppesisu

koostamisel on aluseks võetud arvestuslik nädalatundide jagunemine kooliastmete ja ainete

kaupa järgmiselt:

I kooliaste

eesti keel – 19 nädalatundi

II kooliaste


kirjandus – 4 nädalatundi

III kooliaste


kirjandus – 6 nädalatundi

Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees määratakse kindlaks kooli õppekavas

arvestusega, et taotletavad õpitulemused ja õppe-kasvatuseesmärgid on saavutatavad.

1.3 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming

Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja. Keele valdamine kõnes ja kirjas on

inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldus. Eesti

keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes.

Ainevaldkonna õppeainetes omandavad õpilased keele- ja kirjandusteadmisi ning saavad

lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb

õpilasest põhikooli lõpuks teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja.

Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning

kommunikatiivsete oskuste arengut, kuid ka tema identiteedi ja enesetunnetuse kujunemist ning

kultuurilist ja sotsiaalset arengut.

1.– 4. klassis arendatakse eesti keele õppes kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine,

lugemine, kirjutamine) ja õigekeelsust. Osaoskusi ja õigekeelsust arendatakse nii teabe- ja

tarbetekstide kui ka ilukirjandustekstide lugemise, jutustamiseja kirjutamise kaudu.

3

Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis

ning keeleliste osaoskuste arendamine.

Kirjandustundides kujundatakse õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimeid ning kõlbelis-

emotsionaalset arengut loetud kirjandusteoseid mõtestades, kuid vaadeldakse ka

ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust.

Ainevaldkonnasisese lõimingu põhialus on avar tekstikäsitlus, mis hõlmab nii suulisi kui ka

kirjalikke tarbe- ja ilukirjandustekste, samuti pildilisi, graafilisi ning teist liiki tekste.

Ainevaldkonna õppeainete koostoimes omandatakse teiste õppeainete õppimiseks vajalikke

kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ning oskus oma

mõtteid väljendada.

Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse teksti- ja õigekeelsusõpetuse

kaudu. Eesti keelt ja kirjandust õppides omandab õpilane keelelise suhtluse oskused ja

vilumused, õpib oma mõtteid ning tundeid väljendama, kuuldut ja loetut analüüsima ning

kogutud teavet üldistama. Kirjanduslike tekstide lugemine ja käsitlemine tundides avardab

õpilaste kultuuri- ja elukogemust, rikastab sõnavara, soodustab kirjandushuvi ning

lugejavõimete ja isiksuse arengut.

Keeleliste osaoskuste lõimimise tulemusel arenevad õpilaste mõtlemisvõime, suhtlusoskus ja

enesetunnetus. Õpilased on võimelised eetiliselt, olusid ja partnerit arvestades suhtlema,

teadlikumalt õppima ja tegutsema.

1.4 Üldpädevuste kujundamise võimalusi

Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete kaudu kujundatakse õpilastes kõiki riiklikus

õppekavas kirjeldatud üldpädevusi. Seda tehakse erinevate tekstide lugemise, nende üle

arutlemise reflekteerimise ja kirjutamise kaudu ning kasutades mitmesuguseid koostöövorme

(ühisarutelud, projektid jne). Saavutatud üldpädevused kajastuvad tekstiloomes, esitlustes,

arutlustes. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste,

väärtushinnangute ning käitumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kes oma

väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskusega loob sobiva õpikeskkonna ning mõjutab

õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist.

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kirjandusõpetuses kujundatakse kõlbelisi ja esteetilis-

emotsionaalseid väärtusi ning kultuuriväärtuste mõistmist ilukirjandus- ja aimetekstide kaudu.

4

Keeleõpetus rõhutab vaimseid ja kultuuriväärtusi: keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust,

keeleoskust kui inimese identiteedi olulist osa. Keeleõpetuses väärtustatakse funktsionaalset

kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Keele- ja kirjandustundides kasutatava paaris- ja rühmatöö

käigus kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust välja ütlema, kaaslaste ideid

tunnustama ja teistega arvestama, ühiseid seisukohti otsima. Eri laadi ülesannete kaudu

kujundatakse oskust suhelda eetiliselt ja olusid arvestades nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii

vahetult kui ka veebikeskkonnas.

Enesemääratluspädevus. Tekstide üle arutledes kujundatakse õpilastes positiivset minapilti.

Õpiolukordades luuakse võimalused suhestuda käsitletavate teemadega, loovülesannete kaudu

tuuakse esile õpilaste eripärad ja anded, vormitakse maailmavaade.

Õpipädevus. Keele- ja kirjandustundides arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki

tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle

kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.

Suhtluspädevus. Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust,

suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning

sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust.

Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning

tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele.

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Teabetekstide abil arendatakse

oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda

ja mõista tabelite, skeemide, graafikute ning diagrammidena esitatud infot ning seda

analüüsida, sõnalise teabega seostada ja tõlgendada. Vanemates tekstides kasutatud

mõõtühikute teisendamise kaudu edendatakse arvutusoskust. Õpitakse eristama teaduslikku

teavet ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust teabest ning kasutama tehnoloogilisi

abivahendeid tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel.

Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja

kirjandustekstidest kui ka igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamisega, nende

suhtes seisukoha võtmise ja neile lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka

loovtöödes. Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis

5

eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning

täiendamist eri allikatest.

Digipädevus. Digitehnoloogia kasutamisel eesti keele ja kirjanduse tundides toetatakse nii

meedia-, ilukirjandus- kui ka teabetekstide loomist, lugemist ja analüüsi. Arendatakse oskust

luua, lugeda ning mõista graafikuid, diagramme jms.

1.5 Ainevaldkonna õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega

Keele ja kirjanduse valdkonna õppeained toetavad pädevuste saavutamist teistes valdkondades.

Keele- ja kirjandustundides arendavad õpilased kõikides õppeainetes vajalikku suulist ja

kirjalikku väljendus- ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja

tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad

kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja õpitud termineid ning sobivat

stiili; õpivad koostama ja vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad

kasutama eri liiki sõna- ja käsiraamatuid. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja

kasutamise oskusi arendatakse nii keele ja kirjanduse valdkonna kui ka teiste ainete õppes,

töötades sisult erinevate tekstidega, samuti diskussioonide ja väitluste kaudu. Lõimingut toetab

elementaarsete õigekirjanõuete järgimine teiste ainevaldkondade tundides.

Võõrkeeled. Eesti keele õpetuse kaudu arendatakse õpilaste kirjalikku ja suulist

eneseväljendus- ning arutlusoskust, oskust luua tekste ning neist aru saada. Võõrkeelte

õppimisel on abiks eesti keele tundides omandatud keelemõisted. Omandatud võõrsõnad

toetavad võõrkeelte õppimist. Maailmakirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi

võõrkeelte õppimise vastu. Õpitavas võõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja

arutamine süvendab huvi selle keele maa ja kultuuri ning ka kirjanduse originaalkeeles

lugemise vastu.

Matemaatika. Õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele ja kirjanduse

tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse

matemaatilise kirjaoskuse omandamist.

Loodusained. Loodusteaduslike õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab head lugemisoskust

ja tööd tekstiga. Kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste õigekirja

kinnistatakse keele- ja kirjandustundides. Loodusteemalised tekstid õppe- ning ilukirjanduses

aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning

6

teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist ja kujutluspiltide

teket ning võimendavad seeläbi emotsionaalset mõju lugejale.

Sotsiaalained. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist,

ajaloosündmuste mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste

valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnas olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted

kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted.

Sotsiaalainete õppimise käigus omandatud teadmised ajaloost, ühiskonna arengust ja

toimimisest ning inimese staatusest ühiskonnas toetavad kirjandusteoste käsitlemisel

ühiskondlike probleemide ja inimsuhete mõistmist. Keeletundides õpitakse riikide, ühenduste,

organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimede õigekirja norme, mida ajaloo- ja

ühiskonnatundides kinnistatakse konkreetsete näidete varal.

Kunstiained. Kunstiainete õpet toetab lähenemine kirjandusele kui kunstiainele.

Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti

väljendusvahendite eripära mõistmist. Reklaami käsitlemine keeleõppes eeldab ka visuaalsete

ja auditiivsete komponentide eritlemist ja analüüsi. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine

vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning

kunstilistest väljendusvahenditest. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle

tekst ja esitus.

Kehaline kasvatus. Meedia- ja kirjandustekstide valiku kaudu saadakse elukogemusi.

Plakateid ja esitlusi koostades kujundatakse tervist väärtustavat eluhoiakut. Väitlustes

propageeritakse tervislikku eluviisi ning dramatiseeringutes ja rollimängudes saab läbi mängida

mitmesuguseid elulisi olukordi.

Tehnoloogia. Õppe- ja teabetekstide kaudu kujundatakse oskust hinnata tehnoloogia

rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte, kasutada eetiliselt nüüdisaegseid tehnoloogiaid

oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonna kujundamisel ning järgida tehnilisi vahendeid kasutades

ohutus- ning intellektuaalomandi kaitse nõudeid.

1.6 Läbivate teemade rakendamise võimalusi

Õppekava läbivaid teemasid peetakse silmas valdkonna õppeainetes eesmärkide seadmisel,

õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel, lähtudes kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.

7

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine. Rollimängude, tekstide käsitlemise, arutelude ja

loovtööde kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, mis on olulised tulevases

tööelus. Arendatakse suutlikkust kujundada oma arvamust, väljendada end selgelt ja

asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, lahendada probleeme. Õppetegevus võimaldab

õpilasel kujundada eneseanalüüsiks vajalikku sõnavara, et analüüsida oma huvisid, võimeid, nii

ainealaseid kui ka teisi oskusi ja teadmisi ning õpilast suunatakse kasutama eneseanalüüsi

tulemusi oma tulevase haridustee ja tööelu planeerimisel. Õppetegevus võimaldab

töömaailmaga ka vahetult kokku puutuda (nt õppekäigud ettevõtetesse, ainevaldkonnaga seotud

ametite tutvustus). Kujundatakse oskust koostada õpingute jätkamiseks ja tööle

kandideerimiseks vajalikke dokumente. Meediatekstide analüüsi kaudu juhitakse õpilasi

märkama ühiskonnas toimuvaid protsesse ja arutlema selle üle, kuidas need mõjutavad

haridusteed ning tulevast tööelu.

Keskkond ja jätkusuutlik areng. Tervis ja ohutus. Teemakohaste tekstide varal,

probleemülesannete lahendamise ning suuliste ja kirjalike arutluste kaudu toetatakse õpilaste

kujunemist sotsiaalselt aktiivseteks, keskkonnateadlikeks, vastutustundlikeks ning tervist ja

turvalisust väärtustavateks inimesteks.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Eri liiki tekstide käsitluse kaudu suunatakse õpilasi

märkama ühiskonna probleeme ja neile lahendusi otsima. Projektides osalemine aitab kasvatada

aktiivset ellusuhtumist.

Kultuuriline identiteet. Keele ja kirjanduse kui rahvuskultuuri kandjate toel kujuneb õpilastes

arusaam endast, teadmine oma juurtest, eesti keele erikujudest (nt Mulgi, Võru, Setu, Kihnu

murre). Emakeele ja kirjanduse väärtustamise kaudu õpitakse lugu pidama endast ja oma

rahvast, teiste rahvaste tekstide abil kujundatakse arusaam kultuuride erinevustest, aga ka

tõdemus inimkonna kultuurilisest ühisosast.

Teabekeskkond. Erinevatest allikatest (sh internetist) teabe hankimine, selle kriitiline

hindamine ja kasutamine on nii keele- ja õppeteemakohaste teadmiste laiendamise kui ka

tekstiloome eelduseks.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Õpiülesannete lahendamiseks kasutatakse teadlikult

infoühiskonna võimalusi, õpilasi suunatakse alternatiivseid lahendusi otsima, oma ideid ellu

rakendama.

8

Väärtused ja kõlblus. Ilukirjandust ning kultuuriteemalisi teabetekste lugedes ja analüüsides,

nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades pööratakse tähelepanu õpilaste kujunemisele

kõlbelisteks isiksusteks, kes teavad ja tunnustavad üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi.

Tekstide analüüsi abil kujundatakse julgust astuda välja taunimisväärsete tegude ja hoiakute

vastu.

1.7 Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaines seatud eesmärkidest,

taotletavatest õpitulemustest ja õppesisust ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja

põhiteemadega;

2) taotletakse, et õpilaste õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas ja jaotub õppeaasta

jooksul ühtlaselt, nii et jääb piisavalt aega ka puhkuseks ja huvitegevuseks;

3) võimaldatakse õpilastel õppida üksi ja koos teistega (paaris- ja rühmatööd), et toetada nende

kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritud

õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad sobiva pingutusega õppida;

5) kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning õppematerjale ja -

vahendeid;

6) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sealhulgas aktiivõpet (rollimäng, loovtöö, arutelu,

väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine, omaloomingu esitamine jne);

7) laiendatakse traditsioonilist õpikeskkonda (arvuti/multimeediaklass, muuseum, näitus,

raamatukogu, ettevõtted, loodus jne);

8) rakendatakse õppetegevust toetavaid ja mitmekesistavaid õppevorme (ekskursioonid

kirjanikega seotud paikadesse ning keele ja kirjandusega seotud asutustesse, kohtumised

kirjanike ja tõlkijatega, loomekonkursid, konkurssideks valmistumine, projektõpe jne), pidades

oluliseks sotsiaalse kompetentsuse saavutamist;

9) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Õppesisu käsitlemisel teeb aineõpetaja

valiku arvestusega, et kooliastmeti kirjeldatud õpitulemused, üld- ja valdkondlikud ning

ainepädevused on saavutatavad.

9

1.8. Hindamise alused

Ainekavas on kirjeldatud õpitulemused õppeaines kooliastmete kaupa kahel tasandil: üldised

õpitulemused õpetamise eesmärkidena ja õpitulemused osaoskuste raames. Hinnatakse õpilaste

teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, sealhulgas esituste ning kirjalike tööde alusel, arvestades

teadmiste ja oskuste vastavust ainekavades taotletavatele õpitulemustele; õpilaste

individuaalseid iseärasusi ja mõtlemistasandite arengut. Hindamisel lähtutakse vastavatest

põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hoiakutele (nt huvitatus, tähtsuse mõistmine,

väärtustamine, vajaduste arvestamine, kokkulepitud reeglite järgimine) antakse hinnanguid.

Hindamise kriteeriumid ja viiepallisüsteemist erinev hindamise korraldus täpsustakse kooli

õppekavas. Eesti keele õppimise tulemusi kokku võtva hindamise vormiks võib olla

kompleksne töö.

I kooliastmes hinnatakse õpilase:

1) suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist,

2) lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist,

3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet.

II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase:

1) suulist ja kirjalikku suhtlust,

2) tekstide vastuvõttu,

3) tekstiloomet,

4) tekstide õigekeelsust.

Kirjanduse õppimise tulemusi hinnatakse eesti keele õppest eraldi alates 5. klassist.

II kooliastmes hinnatakse:

1) teoste lugemist ning tutvustamist,

2) jutustamist,

3) tekstide tõlgendamist ja analüüsi, kirjandusliku kujundi mõistmist,

4) teksti esitust ja omaloomingut.

III kooliastmes hinnatakse õpilase:

10

1) iseseisvat lugemist ja eri viisidel jutustamist,

2) teksti tõlgendamist, analüüsi ja mõistmist,

3) teksti esitust ja omaloomingulisi töid.

Kirjalikes kirjandusülesannetes parandab õpetaja ka keelevead, kuid hinnates arvestab

valdavalt töö sisu. Omaloominguliste tööde puhul võib lisahindega tunnustada esteetilist

aspekti.

1.8 Füüsiline õppekeskkond

Kool korraldab keele ja kirjanduse valdkonna ainete õpet:

1) klassis, kus saab mööblit ümber paigutada liikumistegevusteks (nt dramatiseeringud,

õppemängud) ning rühmatööks;

2) kooli raamatukogus ning väljaspool kooli vastavalt kooli õppekavas sätestatule.

Kool võimaldab:

1) klassiruumis kasutada õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni;

2) kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpikeskkondi ning õppematerjale ja -

vahendeid, sealhulgas veebisõnaraamatuid.

11

2 Ainekavad

2.1 Eesti keel

2.1.1 Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) omandab põhiteadmised eesti keelest kui soome-ugri keelest ja eesti keele õigekirjaoskuse,

tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;

2) mõistab keele tähtsust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina, arendab keeleoskust, arvestades

kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid;

3) õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt

hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet, sh ainevaldkonnaga

seotud elukutsete ja edasiõppimisvõimaluste infot;

4) loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult;

5) õpib tundma eri tekstiliike ning märkama nende kasutusvõimalusi ja seoseid isikliku ja

tööeluga;

6) arendab kriitilist mõtlemist, oskust arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide

alusel iseseisvalt järeldusi teha;

7) kasutab oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks sõna- ja käsiraamatuid ning internetiallikaid;

8) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja identiteedi olulise osana ning kujuneb teadlikuks

keelekasutajaks;

9) väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub

lugupidamisega teiste rahvaste keelde ja kultuuri;

10) suhtub tolerantselt eesti keele võõrkeelena kasutamisse ja toetab teise emakeelega kaaslaste

eesti keele omandamist.

2.1.2 Eesti keele õppeaine kirjeldus

Eesti keele oskus on nii õppekavas sätestatu omandamise alus kui ka õppekava eesmärk.

Põhikoolis omandavad õpilased teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad neil toime tulla eakohaste

suuliste ja kirjalike tekstidega.

12

Põhikoolis pannakse alus õpilaste sotsiaalsele kirjaoskusele, st oskusele kasutada keelt

teadlikult ning kriitiliselt isiklikus, avalikus, õppe- ja tööelus. Õpilastes kujundatakse teadmisi

ja oskusi, mis hõlmavad keelt, selle variante ja eriliigilisi tekste ning lubavad toime tulla suulise

ja kirjaliku suhtlusega, tekstide vastuvõtu ning loomisega.

1.– 4. klassis on eesti keel kirjandusega lõimitud õppeaine, milles taotletakse nii keele- kui ka

kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eraldi, kuid tugevasti

lõimitud õppeained, arendades eri liiki tekstide kaudu sihipärase lugemise, suulise

keelekasutuse ja kirjutamise oskust. Põhikoolis tuleb teadlikult omandada kirjalik keel ja

tänapäeva eesti kirjakeel. Eesti keele õpi-eesmärke taotletakse mitme õppevaldkonna kaudu.

I kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes õppevaldkonnas: suuline

keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab

eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist.

Lugemise õpetamisel kujundatakse oskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise

õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end

eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.

II ja III kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi neljas õppevaldkonnas: suuline

ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole.

Suulise ja kirjaliku suhtluse õpetusega kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirja ja meili

teel ning internetikeskkonnas kahekesi või mitmekesi suhelda, tekste kokku võtta ja vahendada.

Teksti vastuvõtu õpetuses kujundatakse oskust tekste valida ja leida, eesmärgipäraselt lugeda

ja kuulata, teadvustatakse kuulamis- ja lugemisstrateegiaid ning süvendatakse võimet teksti

paremini mõista ning tekstile reageerida.

Tekstiloome õpetusega kujundatakse mitmekülgset ja eesmärgistatud eneseväljendusoskust,

mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma mõtteid vajaliku täpsusega

ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning edastada.

Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisi keelest.

Õpilastes arendatakse oskust tänapäeva eesti kirjakeelt teadlikult kasutada, kujundatakse

arusaamist keele arengust ja muutumisest, omandatakse teadmisi eesti kirjakeele ja murrete

stiilirikkuse ning kirjavara mitmekülgsuse kohta.

13

2.1.3 Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes

3. klassi lõpetaja:

1) mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele, kasutades kõnes ja kirjas sobivaid

lühivastuseid ning terviklauseid;

2) kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;

3) oskab sihipäraselt vaadelda ja nähtut kirjeldada ning märkab erinevusi ja sarnasusi;

4) kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda;

5) jutustab endast ja lähiümbruses toimunust;

6) kuulab mõtestatult eakohast teksti;

7) loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt ja õigesti ning saab sellest aru, mõistab lihtsat plaani,

tabelit, diagrammi ja kaarti;

8) loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust;

9) kirjutab õpitud keelendite piires õigesti;

10) jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava abil;

11) töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel.

2.1.4 Eesti keele õpitulemused ja õppesisu I kooliastmes

Õppeaine: EESTI KEEL

I klass

SUULINE KEELEKASUTUS Õppesisu Õpitulemused

Kuulamine:

Helide, häälikute ja häälikute eristamine

(asukoht ja järjekord sõnas), hääliku pikkuse

eristamine – põhirõhk täishääliku pikkusel.

Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise

juhendi järgi toimimine. Õpetaja ja kaaslase

ettelugemise kuulamine. Kuuldu ja nähtu

oma sõnadega ümberjutustamine.

Kõnelemine:

Õpilane:

eristab häälikuid (asukoht ja järjekord sõnas; täishääliku pikkusi);

toimib õpetaja ja kaaslase suulise juhendi järgi;

kuulab õpetaja ja kaaslase esituses lühikest eakohast teksti, mõistab kuuldud

lause, jutu sisu;

14

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused.

Häälduse harjutamine, hääle tugevuse

kohandamine olukorrale vastavalt.

Samatähendusega sõnade leidmine,

sõnatähenduse selgitamine ja täpsustamine.

Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine,

keeldumine, vabandust palumine, tänamine)

sobiva hääletooni valimine suhtlemisel.

Lihtlauseliste küsimuste moodustamine,

küsimuste esitamine ja neile vastamine. Eri

teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks,

arutamine paaris ja väikeses rühmas.

Jutustamine kuuldu, nähtu, läbielatu, loetu,

pildi, pildiseeria, etteantud teema põhjal;

aheljutustamine.

Esemete, nähtuste, tegelaste jms võrdlemine,

ühe-kahe tunnuse alusel rühmitamine.

Eneseväljendus dramatiseeringus ja

rollimängus. Tuttava luuletuse, dialoogi

peast esitamine.

Arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise

väljendamine, nõustumine ja

mittenõustumine, ühiste seisukohtade

otsimine.

teab, et sõnadel on lähedase või vastandtähendusega sõna ja nimetab neist

mõningaid;

väljendab end suhtlusolukordades arusaadavalt: palub, küsib, tänab,

vabandab;

jutustab suunavate küsimuste toel kuuldust, nähtust, loetust;

koostab õpetaja abiga pildiseeria või küsimuste toel suulise jutu;

esitab luuletust peast.

LUGEMINE Õppesisu Õpitulemused

Trükitähtede (nii suurte kui ka väikeste)

tundma õppimine. Lugemistehnika

arendamine õpetaja juhendite järgi (õige

hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon,

tempo, oma lugemisvea parandamine).

Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete

lugemine. Silpidest sõnade moodustamine.

Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti

paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus.

Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine

klassitahvlilt ja vihikust. Jutustava ja

kirjeldava teksti ning teabeteksti

(õpilaspäeviku, kutse, õnnitluse, saatekava,

tööjuhend, raamatu sisukord) lugemine.

Sõna, lause, teksti sisu mõistmine. Teksti sisu

ennustamine pealkirja, piltide, üksiksõnade

jm alusel. Loole lõpu mõtlemine. Tegelaste

iseloomustamine. Küsimustele vastamine

millele vastus on tekstis otsesõnu kirjas.

Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse

tingmärgid), skeemide, kaartide lugemine

õppekirjanduses, nende tähenduse tabamine.

Õpilane:

tunneb häälik-tähelist vastavust, loeb õpitud teksti ladusalt, lausehaaval üksiku

peatusega;

mõistab häälega või endamisi lugedes loetu sisu;

vastab teksti kohta käivatele küsimustele, mille vastused on palas otsesõnu öeldud;

mõtleb jutule alguse või lõpu;

on lugenud mõnda lasteraamatut, nimetab nende pealkirja ja autoreid, annab loetule

emotsionaalse hinnangu (lõbus, tõsine,

igav…);

15

Teksti sisu aimamine pealkirja, piltide,

üksiksõnade jm alusel.

Luuletuse ilmekas (mõtestatud) lugemine.

Riimuvate sõnade leidmine õpetaja abiga.

Enese ja kaaslase ettelugemise kuulamine ja

tagasiside andmine ühe aspekti kaudu

(õigsus, pausid ja intonatsioon).

Tekstiliikide eristamine: jutt, muinasjutt,

luuletus, mõistatus. Kirjandustekstid:

liisusalm, muinasjutt, mõistatus, luuletus,

piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend,

kõnekäänud.

Teksti ülesehitus: pealkiri, loo algus ja lõpp.

Loetud raamatu autori, kunstniku, tegelaste

nimetamine, loetust jutustamine. Loetule

emotsionaalse hinnangu andmine (lõbus,

tõsine, igav jne). Huvipakkuva raamatu

leidmine kooli või kodukoha raamatukogust

täiskasvanu abiga.

KIRJUTAMINE Õppesisu Õpitulemused

Kirjatehnika:

Kirja eelharjutused. Kirjutamine pliiatsi ja

kriidiga, joonistähtede kirjutamine. Õige

pliiatsihoid ja kirjutamisasend istudes ja

seistes (tahvli juures). Väikeste ja suurte

kirjatähtede õppimine. Tähtede õige

seostamine, õige kirjasuuruse ning ühtlase

kirjarea hoidmine. Tahvlile, vihikusse ja

õpilaspäevikusse kirjutamine. Töö

vormistamine näidise järgi, töö puhtus,

käekirja loetavus. Teksti ärakiri tahvlilt,

õpikust.

Kirjalik tekstiloome:

Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse,

õnnitlus (kujundamine näidise järgi). Jutu

kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri,

kahekõne jms). Jutule lõpu kirjutamine.

Õigekeelsus:

Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed ja tähestik.

Häälikute märkimine kirjas. Sõna ja lause

ladumine ja kirjutamine.

Täis-ja kaashäälikud. Täishäälikuühendiga

tutvumine, täishääliku pikkuse eristamine ja

õigekiri, kaashääliku pikkusega tutvumine.

Sulghäälik (k, p, t) eesti keele sõnade alguses.

I ja j ning h sõna alguses seoses tähtede

õppimisega.

Õpilane:

teab, kuidas joonistähti õigesti kirjutatakse;

kasutab õigeid kirjutamisvõtteid – teab, kuidas väikesi ja suuri kirjatähti

kirjutatakse ning sõnas õigesti

seostatakse, jälgib õiget kirjasuurust ning

hoiab ühtlast kirjarida;

kirjutab tahvlilt õigesti ära;

täidab tahvlinäidise järgi õpetaja abiga õpilaspäevikut, paigutab näidise järgi

tööd vihikulehele, varustab töö

kuupäevaga;

koostab näidise järgi kutse;

eristab häälikut, tähte, täis-ja kaashäälikut, sõna, lauset;

kirjutab omasõnade algusesse k, p, t;

kirjutab õigesti lühemaid (kuni 2-silbilisi sõnu ja lauseid;

teab, et lause lõpeb punktiga;

teab, et lause alguses ja nimedes on suur algustäht;

kirjutab õigesti oma nime.

kirjutab etteütlemise järgi.

16

Suur algustäht lause alguses ja nimedes.

Sõnade lõpu õigekiri – d ja –vad (mitmus)

ning – b (tegusõna 3.pööre) õigekirjaga

tutvumine.

Tutvumine jutustava küsi-ja hüüdlausega.

Lause lõpumärgid: punkt, (küsi-ja hüüumärgi

vaatlemine).

Oma kirjutusvea parandamine õpetaja abiga.

Etteütlemise järgi sõnade ja lausete

kirjutamine (lihtlauseid).

II klass


Kuulamine:

Hääliku pikkuste eristamine, põhirõhk

suluta kaashäälikul.

Õpetaja ja kaaslase suulise mitme

korralduse meelde jätmine ja selle järgi

toimimine.

Etteloetud tekstist oluliste mõistete

leidmine ja lihtsa skeemi koostamine

õpetaja juhendamisel.

Enese ja kaaslase ettelugemise kuulamine ja

tagasiside andmine mitme aspekti kaudu

(õigsus, pausid ja intonatsioon).

Kõnelemine:

Sõnatähenduste selgitamine ja täpsustamine

sõnavara laiendamiseks. Kuuldud jutu

ümberjutustamine; pikema dialoogi

jälgimine, hinnangud tegelastele ja sisule.

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused.

Eneseväljendus dramatiseeringus ja

rollimängus. Kõne eri nüansside (tempo,

hääletugevus, intonatsioon) esiletoomine

dramatiseeringus jm esituses.

Kõnelemisega seotud rollimängud.

Oma arvamuse avaldamine (raamatu, filmi,

teatri jm) kohta ja selle põhjendamine.

Arutlemine paaris ja rühmas: oma

suhtumise väljendamine, nõustumine ja


otsimine.

Sündmuse, isiku, looma, eseme

kirjeldamine tugisõnade, skeemi, tabeli abil.

Mõtete väljendamine terviklausetena.

Küsimuste moodustamine, küsimuste

esitamine ja neile vastamine.

Õpilane:

eristab täis-ja suluta hääliku pikkusi;

kuulab õpetaja ja kaaslase eakohast teksti ning toimib saadud sõnumi kohaselt õpetaja

bil;

koostab kuuldu põhjal lihtsama skeemi ja kaardi õpetaja abil;

kasutab kõnes terviklauseid;

teab ja leiab vastandtähendusega sõnu ning õpetaja abil ka lähedase tähendusega sõnu;

väljendab arusaadavalt oma soove ja kogemusi väikeses ja suures rühmas;

vestleb oma kogemustest ja loetust;

annab õpetaja abil edasi lugemispala, õppeteksti, filmi ja teatrietenduse sisu;

koostab õpetaja abil jutu pildiseeria, pildi või küsimuste toel;

mõtleb jutule alguse või lõpu;

vaatleb ja kirjeldab nähtut, märkab erinevusi ja sarnasusi õpetaja suunavate

küsimuste toel;


LUGEMINE

17

Õppesisu Õpitulemused

Lugemistehnika arendamine õpetaja

juhendi järgi: lugemisvea parandamine,

sobiva intonatsiooni kasutamine.

Lugemistehniliselt raskete sõnade ja

sõnaühendite lugema õppimine.

Kahekõne lugemine, intonatsiooni ja tempo

valik saatelause alusel ja partnereid

arvestades.

Eri liiki lühitekstide (teade, kiri, ajakirja

rubriik, sõnastik) mõttega lugemine. Oma ja

õpetaja käekirjalise teksti lugemine

klassitahvlilt ja vihikust.




tingmärgid, liiklusmärgid jms), skeemide,

kaartide ja tabelite lugemine

õppekirjanduses ning lasteraamatutes.

Teksti sisu aimamine pealkirja, piltide,

üksiksõnade jm alusel.

Tekstist õpitavate keelendite, sünonüümide,

otsese ja ülekantud tähendusega sõnade jms

leidmine. Õpiku sõnastiku kasutamine.

Tekstis küsimuse, palve, käsu ja keelu

äratundmine.

Loetud jutustuse ja muinasjutu kohta kava

koostamine (teksti jaotamine osadeks);

skeemi/kaardi koostamine õpetaja abiga.

Loetu põhjal teemakohastele küsimustele

vastamine (ka siis, kui tekstis otsest vastust

ei ole). Loole alguse ja lõpu mõtlemine.

Tegelaste iseloomustamine.

Luuletuse ilmekas esitamine. Riimuvate

sõnade leidmine õpetaja abiga. Tekstiliikide

eristamine: jutustus, luuletus, näidend,

mõistatus, vanasõna, kõnekäänd.

Kirjandustekstid: rahvaluuleline liisusalm,

muinasjutt, mõistatus, luuletus, piltjutt,

vanasõna, jutustus, näidend, muistend.

Loetud raamatu tutvustamine ja

soovitamine. Vajaliku teose otsimine kooli

või kodukoha raamatukogust autori ja teema

järgi.

Õpilane:

loeb õpitud teksti õigesti, ladusalt, parandab ise oma lugemisvigu, intonatsioon

väljendab loetu sisu;

mõistab häälega või endamisi lugedes loetu sisu;

vastab teemakohastele (ka lihtsamatele tekstis mitte otsese infoga seotud)

küsimustele;

leiab tekstis iseseisvalt vastused konkreetsetele küsimustele ja töötab õpetaja

abiga eakohaste juhiste alusel;

tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse, näidendi, vanasõna ja kõnekäänu;

kasutab õppematerjali (õpiku, interneti, sõnastiku jmt) õpetaja abiga sõnade

leidmiseks algustähe järgi;

on lugenud lasteraamatuid, nimetab tegelasi ja annab edasi loetu sisu mõne huvitava,

enam meeldinud episoodi järgi.


Kirjatehnika:

Suurte ja väikeste kirjatähtede kordamine.

Õpilane:

kasutab kirjutades õigeid väikeste ja suurte kirjatähtede tähekujusid ja seoseid;

18

Kirjutamise tehnika arendamine: ühtlane

kirjarida, õiged tähekujud ja seosed nii

väikestel kui suurtel kirjatähtedel. Näidise

järgi kirjatöö paigutamine vihiku lehele,

kirjapaberile; kuupäeva kirjutamine.

Kasutab kirjutamisel lõiku ja taandrida.

Kirjalik tekstiloome:

Kutse, õnnitluse, mõistekaardi ja teate

koostamine õpetaja abiga. Tekstilähedase

ümberjutustuse kirjutamine küsimuste ja

tugisõnade toel.

Õigekeelsus:

Varasemale lisanduvalt keeleteadmised:

täishäälikuühendi õigekiri, suluta

kaashääliku pikkus ja õigekiri; k, p, t, s-i ja

h kõrval; i ja j silbi alguses, h sõna alguses.

Silbitamine, poolitamise üldpõhimõtted.

Lauseliik ja lõpumärk (punkt, küsi-ja

hüüumärk).

Suur algustäht oma kooli ja kohanimedes.

Sõnade lõpu õigekiri –d (mida teed?), -te

(mida teete?), -sse (kellesse?millesse?), -ga

(kellega?millega?. Ma, sa, ma, me, te, nad

õigekiri.

Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud

keelendite ulatuses (lihtlausetega).

kirjutab tahvlilt või õpikust ära;

täidab iseseisvalt õpilaspäevikut ja kujundab vihikut, paigutab näidise järgi

tööd vihikulehele, kirja joonelisele lehele,

varustab töö kuupäevaga;

koostab õpetaja abiga kutse, õnnitluse ja teate;

kirjutab loovtöö ning ümberjutustuse pildiseeria, tugisõnade ja küsimuste abil;

eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, silpi, sõna, lauset, täishäälikuühendit;

kirjutab õigesti sulghääliku omasõnade algusesse ja omandatud võõrsõnade

algusesse;

märgib kirjas õigesti täishäälikuid;

teab peast võõrtähtedega tähestikku;

alustab lauset suure algustähega ja lõpetab punkti, hüüu- või küsimärgiga;

kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes;

kirjutab õigesti sõnade lõppu –d (mida teed?), -te (mida teete?), -sse

(kellesse?millesse?), -ta (kelleta?milleta?);

kirjutab etteütlemise järgi õpitud keelendite ulatuses sisult tuttavat teksti ja kontrollib

kirjutatud näidise järgi (lihtlausetena).

III klass


Kuulamine:

Hääliku pikkuste eristamine, põhirõhk

sulghääliku pikkusel. Pikema mitme suulise

korralduse meeldejätmine ja selle järgi

toimimine. Kaaslase ja õpetaja juhtnööride

kuulamine, nende järgi toimimine.

Ettelugemise kuulamine. Kaaslase

ettelugemise hindamine mitme aspekti

kaupa (õigsus, pausid, intonatsioon).

Kuuldu ning nähtu kommenteerimine. Fakti

ja fantaasia eristamine. Õpetaja etteloetud

ainetekstist olulise mõistete leidmine ning

lihtsa skeemi koostamine.

Kuuldu (muinasjutt, lühijutt lapse elust,

proosa-, luule ja ainetekst), nähtu (lavastus,

film) sisu ümberjutustamine. Dialoogi

Õpilane:

kuulab mõtestatult eakohast teksti, toimib saadud sõnumi või juhendite järgi;

väljendab end suhtlusolukordades arusaadavalt: palub, küsib, selgitab, keeldub,

vabandab, tänab; vastab küsimustele,

kasutades sobivalt täislauseid ning

lühivastuseid;

vaatleb sihipäraselt, kirjeldab eesmärgipäraselt nähtut, eset, olendit,

olukorda, märkab erinevusi ja sarnasusi;

avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta;

annab küsimuste toel arusaadavalt edasi õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu, filmi ja

19

jälgimine, hinnangud tegelastele ja nende

ütlustele.

Kõnelemine:

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Selge

häälduse jälgimine teksti esitades. Kõne eri

nüansside (tempo, hääletugevus,

intonatsioon) esiletoomine

dramatiseeringus jm esitustes.

Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine,

keeldumine, vabandust palumine,

tänamine) kasutamine suhtlemisel. Suuline

selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid,

teietamine ja sinatamine.

Kõnelemine eri olukordades: vestlus

tundmatuga, sh telefonitsi, klassi/kooli

esindamine, võistkonda kutsumine,

koostegevusest loobumine jms.

Sõnavara arendamine: sõnatähenduse

selgitamine ja täpsustamine, sõnavara

laiendamine, lähedase ja

vastandtähendusega sõna leidmine.

Arutlemine paaris ja rühmas: oma

suhtumise väljendamine, nõustumine ja


otsimine.

Mõtete väljendamine terviklausetena ja

sobiva sõnastusega (sõnavalik, mõtte

lõpuleviimine). Küsimuste moodustamine,

esitamine ning neile vastamine.

Jutustamine kuuldu, nähtu, läbielatu, loetu,

pildi, pildiseeria ja etteantud teema põhjal;

aheljutustamine.

Sündmuste, isiku, looma, eseme jm

kirjeldamine tugisõnade, skeemi ning tabeli

abil. Eneseväljendus dramatiseeringus ja

rollimängus erisuguste meeleolude

väljendamiseks. Tuttava luuletuse ja

dialoogi ilmekas esitamine.

Enese kui ka teiste tööde tagasisidestamine

õpetaja juhiste alusel.

teatrietenduse sisu; koostab kuuldu/loetu

põhjal skeemi/mõistekaardi;

jutustab loetust ja läbielatud sündmusest; jutustab pildiseeria, tugisõnade,

märksõnaskeemi ja küsimuste toel; mõtleb

jutule alguse ja lõpu;

leiab väljendamiseks lähedase ja vastandtähendusega sõnu;


LUGEMINE Õppesisu Õpitulemused



Teksti ülesehitus: pealkiri, teksti osad

(lõigud, loo algus, sisu ja lõpp).

Lugemistehnika arendamine õpetaja

juhendite järgi (õige hääldus, ladusus,

pausid, intonatsioon, tempo). Ladus ja

Õpilane:

loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt ja teksti mõistes; mõistab lihtsat plaani, tabelit,

diagrammi, kaarti;

loeb õpitud teksti õigesti ette, selgelt ja sobiva intonatsiooniga;

töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel;

20

automatiseerunud lugemine. Oma ja

kaaslase lugemistehnika tagasisidestamine

õpetaja juhiste alusel. Oma ja õpetaja

käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja

vihikust.

Jutustava ja kirjeldava teksti ning tarbe- ja

teabeteksti (õpilaspäeviku, kutse, õnnitluse,

saatekava, tööjuhendi, raamatu sisukorra,

sõnastiku, teate, eeskirja, retsepti,

õpikuteksti, teatmeteose teksti, ajalehe-ja

ajakirja ning muu meediateksti) lugemine.


tingmärgid, liiklusmärgid jms), skeemide,

kaartide ja tabelite lugemine

õppekirjanduses, lasteraamatutes ning

lastekirjanduses.

Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine.

Tekstis küsimuse, palve, käsu ja keelu

äratundmine. Teksti sisu ennustamine

pealkirja, piltide ja üksiksõnade järgi.

Töö tekstiga:

Tekstist õpitavate keelendite, sünonüümide,

otsese ja ülekantud tähendusega sõnade

leidmine. Sõnastike iseseisev ja interneti

õpetaja abiga kasutamine. Teksti jaotamine

osadeks ning tekstiosade pealkirjastamine.

Loetava kohta kava, skeemi, kaardi

koostamine. Loetu põhjal teemakohastele

küsimustele vastamine. Loole alguse ja lõpu

mõtlemine. Teksti teema ja peamõtte

sõnastamine, tegelaste iseloomustamine.

Jutustava luuletuste ja proosateksti

mõtestatud esitamine. Riimuvate sõnade

leidmine. Kahekõne lugemine,

intonatsiooni ja tempo valik saatelause

alusel ning partnereid arvestades.

Loetud raamatust jutustamine, loetule

emotsionaalse hinnangu andmine ja

raamatust lühikokkuvõtte tegemine.

Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt.

Tekstiliikide eristamine: muinasjutt,

mõistatus, vanasõna, luuletus, jutustus,

näidend, kiri, kõnekäänud. Kirjandus:

folkloorne lastelaul, liisusalm, jutustus,

muinasjutt, muistend, luuletus, kahekõne,

näidend, sõnamänguline tekst, piltjutt,

mõistatus, vanasõna.

vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta täislausetega;

eristab kirjalikus tekstis väidet, küsimust, palvet, käsku, keeldu;

tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna, kirja,

kõnekäänu;

on lugenud läbi eesti ja väliskirjanike teoseid, kõneleb nendest teostest;

teab nimetada lastekirjanikke.


21

Kirjatehnika:

Kirjutamise tehnika süvendamine, oma

loetava käekirja kujundamine, kirjutamise

kiiruse arendamine. Kirjutamisvilumuse

saavutamine (õiged tähekujud ja

proportsioonid, loetav käekiri, ühtlane

kirjarida, kirjatöö nõuetekohane välimus,

töö vormistamine). Teksti ärakiri tahvlilt ja

õpikust. Kirjutatu kontrollimine õpiku ja

sõnastiku järgi. Oma kirjavea parandamine.

Etteütluse kirjutamine. Tahvlile, vihikusse

ja õpilaspäevikusse kirjutamine. Tarbeteksti

kirjutamine näidise järgi: kutse, ümbrik.

Õigekiri:

Tähestiku järjekord. Täis- ja

kaashäälikuühendi õigekiri. Täis- ja suluta

kaashääliku pikkuse kordamine,

sulghääliku pikkuse eristamine ja õigekiri.

K, p, t, s-i ja h kõrval. I ja j õigekiri. H sõna

alguses. Sulghäälik oma- ja võõrsõnade

alguses.

Suur algustäht lause alguses, inimese- ja

loomanimedes, kohanimedes. Väike

algustäht nimetustes.

Silbitamine. Poolitamine. Liitsõna.

Asesõna.

Nimi-, omadus- ja tegusõna. Ainsus ja

mitmus. Sõnavormide moodustamine

küsimuste alusel. Mitmuse nimetava ning –

sse lõpulise sisseütleva, kaasaütleva ja

ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus. Olevik

ja minevik. Pöördelõppude õigekirjutus.

Erandliku õigekirjaga ase- ja küsisõnad

(ma, sa, ta, me, te, nad, kes, kas, kus).

Väit- (jutustav), küsi- ja hüüdlause. Lause

lõpumärgid. Koma kasutamine loetelus: et,

sest, vaid, kuid, aga, siis, kui puhul;

sidesõnad, mis koma ei nõua.

Etteütluse kirjutamine, oma kirjavea

iseseisev leidmine.

Sõnavara: lähedase ja vastandtähendusega

sõna.

Tekstiloome:

Lausete laiendamine ja sidumine tekstis.

Tarbeteksti (ajaleheartikkel, teade, nimekiri

jne) kirjapanek. Ümberjutustuse

kirjutamine tugisõnade, skeemi,

mõistekaardi või kava toel. Loovtöö

kirjutamine (vabajutt, jutt pildi, pildiseeria,

Õpilane:

kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja –seoseid, kirjutab loetava käekirjaga;

kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti ära; paigutab teksti korrektselt paberile, vormistab

vihiku/õpilaspäeviku nõuetekohaselt;

valdab eesti häälikkirja aluseid ja õpitud keelendite õigekirja: eristab häälikut ja tähte,

täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi,

sõna, lauset; märgib kirjas häälikuid õigesti;

eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja

suluta kaashäälikuid; kirjutab õigesti asesõnu;

märgib õpitud sõnades õigesti kaashäälikuühendit; kirjutab õigesti

sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade

algusse; märgib kirjas õigesti käänd- ja

pöördsõnade õpitud lõppe ja tunnuseid;

teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid

loendeid tähestik-järjestuses;

kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning kohanimed;

piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi;

kirjutab etteütluse ja kontrollib kirjutatud näidise järgi;

koostab kutse, õnnitluse, teate, e-kirja; kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a

ümberjutustusi) küsimuste, tugisõnade,

joonistuse, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi

või kava toel.

22

küsimuste, skeemi, mõistekaardi või kava

toel, fantaasialugu). Jutu ülesehitus: algus,

sisu, lõpp.

Sündmusest ja loomast kirjutamine. Kirja

kirjutamine. Omakirjutatud teksti üle

kaaslasega arutamine.

2.1.5 Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes


1) tunneb õpitud tekstiliike ning nende kasutamise võimalusi;

2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet nii suuliselt kui ka kirjalikult;

3) oskab koostada õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;

4) tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe ja esineb suuliselt;

5) suhtleb eesmärgipäraselt ja valib kontekstile vastava suhtluskanali, kuulab eesmärgistatult;

6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;

7) oskab kasutada ÕSi ja interaktiivseid õigekeelsusallikaid.

2.1.6. Eesti keele õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

4. klass

4. KLASSI LÕPETAJA ÕPITULEMUSED ÕPPESISU JA –TEGEVUS

Suuline ja kirjalik suhtlus

Kuulab mõtestatult eakohast teksti, toimib saadud sõnumi või juhendite järgi;

annab lühidalt edasi kuuldu sisu;

väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt

esitab kuuldu ja nähtu kohta küsimusi;

väljendab oma arvamust, annab infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;

leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele

kasutab sõnastikke ja teatmeteoseid;

esitab peast luuletuse või rolliteksti;


Hääliku pikkuste eristamine.

Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine.

Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu

andmine. Kuuldud tekstist lühikokkuvõtte

sõnastamine.

Tekstide kriitiline kuulamine (fakti ja fantaasia

eristamine jms). Lavastuse, kuuldud proosa-, luule- ja

ainetekstide sisu ümberjutustamine.

Sõnavara avardamine, töö sõnastikega. Keelekasutus

erinevates suhtlusolukordades

Vestlus etteantud teema piires. Küsimustele

vastamine, esitlus, tutvustus. Oma arvamuse

avaldamine, seisukoha põhjendamine, kaaslaste

arvamuse küsimine. Lisateabe otsimine.

Suulises keelekasutuses kirjakeele põhinormingute

järgimine ning mõtete sobiv sõnastamine (sõnavalik,

parasiitkeelendite vältimine, mõtte lõpuleviimine).

23

Dialoogi ja dramatiseeringu koostamine ja esitamine.

Pantomiim. Rollimäng.

Erinevate strateegiate kasutamine kõneülesannetes (nt

võrdlemine, kirjeldamine). Eritüübiliste küsimuste

moodustamine (nt intervjuu tegemiseks).

Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav

kommenteerimine õpetaja juhiste alusel.

Teksti vastuvõtt

loeb eakohast teksti ladusalt ja mõtestatult; mõistab lihtsat plaani, tabelit,

diagrammi, kaarti;

otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;

vastab teksti põhjal koostatud küsimustele tekstinäidete või oma

sõnadega, koostab teksti kohta küsimusi;

leiab teksti peamõtte;

kirjeldab teksti põhjal sündmuste toimumise kohta ja tegelasi;

leiab tekstist vajalikku infot;

tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna,

kõnekäänu, kirja;

on läbi lugenud vähemalt neli eakohast kirjandusteost

tutvustab loetud kirjandusteose sisu ja tegelasi ning kõneleb loetust;

Teksti vastuvõtt

Lugemiseks valmistumine, keskendunud lugemine.

Lugemistehnika arendamine, häälega ja hääleta

lugemine, pauside, tempo ja intonatsiooni jälgimine;

lugemist hõlbustavad võtted. Oma lugemise jälgimine

ning lugemisoskuse hindamine.

Tööjuhendi lugemine. Tarbe- ja õppetekstide

mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem,

kaart jm). Tekstide võrdlemine etteantud ülesande

piires.

Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine. Kujundlik

keelekasutus (piltlik väljend). Teksti sisu ennustamine

pealkirja, piltide, remarkide, üksiksõnade jm alusel.

Enne lugemist olemasolevate teemakohaste teadmiste

ja kogemuste väljaselgitamine, oma küsimuste

esitamine ning uute teadmiste vastu huvi äratamine

(mida tean, mida tahaksin teada).

Kirjandusteksti süžee, sündmuste toimumise koht, aeg

ja tegelased. Sündmuste järjekord. Arutlemine tekstis

käsitletud teema üle. Tegelaste käitumise motiivide

analüüs. Oma arvamuse sõnastamine ja

põhjendamine. Küsimustele vastamine tekstinäidetega

või oma sõnadega. Töö tekstiga: tundmatute sõnade

tähenduse selgitamine, märkmete tegemine loetu

põhjal, märksõnaskeemi, küsimuste koostamine.

Loetava kohta kava, skeemi/kaardi koostamine.

Rollimäng. Dramatiseering.

Luuletuse sisu eripära määramine (loodus, nali jne);

riimide leidmine ja loomine, riimuvate sõnade toel

värsside loomine. Luuletuse ja proosateksti

mõtestatud esitamine (meeleolu, laad).

Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes

orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.

Huvipakkuva raamatu leidmine, iseseisev lugemine,

vajaliku info leidmine. Loetud raamatu sisu ja

tegelaste tutvustamine klassikaaslastele.

24

Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele. Loetud

raamatust jutustamine, loetule emotsionaalse

hinnangu andmine ja raamatust lühikokkuvõtte

tegemine.

Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt, ka kataloogi

või e-otsingut kasutades.

Tekstiliikide eristamine: jutustus, muinasjutt, luuletus,

näidend, vanasõna, kõnekäänd, kiri

Ilukirjandus: kunstmuinasjutt, tõsielujutt

eakaaslastest, ilu- ja aimekirjandus loomadest,

seiklusjutt, näidend, rahvaluule, värsslugu, vanasõnad

ning kõnekäänud.

Tekstiloome

jutustab ja kirjutab loetust ning läbielatud sündmusest;

jutustab tekstilähedaselt, kokkuvõtlikult kavapunktide järgi, märksõnaskeemi ja

küsimuste toel;

kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit, inimest;

kirjutab nii koolis kui ka igapäevaelus käsitsi ja arvutiga eakohaseid tekste

vastavalt kirjutamise eesmärgile,

funktsioonile ja adressaadile;

kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, pildi,

pildiseeria, märksõnaskeemi või kava

toel;

teeb oma tekstiga tööd;

Tekstiloome

Ümberjutustamine ja ümberjutustuse kirjutamine:

tekstilähedane, kokkuvõtlik, loov, valikuline

kavapunktide järgi, märksõnade ja küsimuste toel.

Aheljutustamine.

Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja sündmuste

lisamisega.

Loetu ja kuuldu põhjal jutustamine, kirjeldamine.

Eseme, olendi, inimese kirjeldamine. Iseloomulike

tunnuste esitamine.

Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii

kirjalikult kui ka suuliselt.

Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele, mida).

Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse

ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja

kehahoid.

Jutustus pildi või pildiseeria põhjal, küsimuste,

skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu,

kirjeldus, seletus, veenmiskiri, tarbetekstid (juhend,

nimekiri, retsept, e-kiri, teade),

ajakirjandustekstid (uudis, intervjuu, pildi allkiri,

kuulutus, reklaam, arvamuslugu).

Protsesskirjutamine: kirjutamiseks valmistumine

(märksõnad, idee- või mõtteskeem, tsentriline kaart,

sündmuste kaart, muusika, pilt, rollimäng jne), teksti

eri versioonide kirjutamine, viimistlemine,

toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.

25

Õigekeelsus ja keelehoole

märgib kirjas õigesti lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja kaashäälikuid;

märgib sõnades õigesti kaashäälikuühendit;

kasutab õiget sulghäälikut omandatud oma- ja võõrsõnades

pöörab tegusõnu olevikus;

moodustab ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku;

poolitab sõnu (õpitud reeglite piires);

kasutab õpitud keelendeid nii kõnes kui kirjas, jälgib oma tekstis õpitud

ortograafiareegleid;

kirjutab suure algustähega isiku ja kohanimed ja väikese algustähega

õppeainete, kuude, nädalapäevade,

ilmakaarte nimetused;

tunneb ära liitsõna;

leiab vead enda ja kaaslaste kirjutistes õpitud keelendite piires; parandab leitud

vead sõnaraamatu, käsiraamatu,

kaaslase ja/või õpetaja abiga.

kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti (40–60 sõna)


Üldteemad

Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad

keeled.

Häälikuõpetus ja õigekiri

Tähestik. Täis- ja kaashäälikud. Suluga ja suluta

häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Võõrtähed ja -

häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend.

Kaashäälikuühendi õigekiri. g, b, d s-i kõrval (nt

jalgsi, kärbsed). h õigekiri.

i ja j õigekiri (tegijanimi). Tutvumine gi- ja ki-liite

õigekirjaga.

Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).

Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus

ja õigekiri.

Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri.

Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed, ametinimetused

ja üldnimetused.

Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt. Etteütlemise

järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (40–60

sõna).

Sõnavaraõpetus

Sünonüümid. Antonüümid.

Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhisõna, liitsõna

tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused.

Vormiõpetus

Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava

ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine

ainsuses ja mitmuses.

Nimisõna. Omadussõna. Asesõna. Nimisõnade

kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsõnade õigekiri.

Rooma numbrite kirjutamine.

Lauseõpetus

Lause. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi.

Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja

hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine. Otsekõne ja

saatelause.

26

5. klass 5. KLASSI LÕPETAJA ÕPITULEMUSED ÕPPESISU JA -TEGEVUSED


Valib juhendamisel suhtluskanali;

leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele,

kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku

keelevormi;

esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;


Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades:

koolis, avalikus kohas, eakaaslastega,

täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ja

kirjalikus tekstis.

Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud

kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine,

kuuldule hinnangu andmine.

Suuline arvamusavaldus etteantud teema

piires, vastulausele reageerimine, seisukohast

loobumine. Väite põhjendamine.

Teksti vastuvõtt

loeb ja kuulab isiklikust huvist ning õppimise eesmärkidel nii huvivaldkondade

kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;

rakendab tuttavat liiki teksti lugemisel ja kuulamisel eri viise ja võimalusi;

valib juhendamisel oma lugemisvara;

Teksti vastuvõtt

Eesmärgistatud lugemine, lugemist

hõlbustavad võtted.

Tööjuhendi lugemine. Kava, mõttekaart,

joonis jm visualiseerivad vahendid.

Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine

(reegel, juhend, tabel, skeem, kaart).

Kokkuvõte konkreetsest materjalist

(õppetekst, arutlus).

Kuuldu konspekteerimine.

Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes

orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.

Visuaalselt esitatud info (foto, joonis,

graafik) põhjal lihtsamate järelduste

tegemine, seoste leidmine.

Tekstiloome

jutustab, kirjeldab, arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid

korrektselt;

esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja

kõne);

Tekstiloome

Ümberjutustamine: tekstilähedane,

kokkuvõtlik, valikuline.

Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu

andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt.

Lühiettekande esitamine.

Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja

iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse

ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang.

Eseme, olendi, inimese kirjeldamine.

Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumustest

jutustamine ning kirjutamine. Jutustuse

27

ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis.

Sidus lausestus.

Otsekõne jutustuses. Minavormis

jutustamine.

Arutlemine. Probleemide nägemine, põhjuse

ja tagajärje eristamine.


tunneb eesti keele häälikusüsteemi,

järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;

moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid;

rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes.


Üldteemad

Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis

kõneldavad keeled.

Sugulaskeeled ja sugulasrahvad.


Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja

suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud.

Täis- ja kaashäälikuühend.

Kaashäälikuühendi õigekiri.

Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).

Sõnavaraõpetus

Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa,

liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega

sõna erinevused.

Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna

tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii

raamatu- kui ka veebivariandist).

Vormiõpetus

Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja

muutumatud sõnad.

Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik,

lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne

kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja

mitmuses. Tegusõna oleviku- ja

minevikuvormi kasutamine tekstis.

Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna,

omadussõna, arvsõna, asesõna. Käänamine.

Käänded, nende küsimused ja tähendus. Õige

käände valik sõltuvalt lause kontekstist.

Ainsus ja mitmus.

Lauseõpetus

Lause. Alus ja öeldis. Lause laiendamise

lihtsamaid võimalusi. Korduvate

lauseliikmete kirjavahemärgistamine

koondlauses. Koondlause kasutamine tekstis.

28

Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-,

väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine.

Muud õigekirja teemad

Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri.

Isiku- ja kohanimed.

6. klass

6. klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus


Valib juhendamisel suhtluskanali; peab sobivalt

telefoni- ja mobiilivestlusi,

kirja- ja meilivahetust;

võtab loetut ja kuuldut lühidalt kokku nii suulises kui ka

kirjalikus vormis.

leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele

probleemülesannetele;


Arvamuse avaldamine, põhjendamine paaris- või

rühmatöö käigus, kõnejärg. Kaaslase parandamine,

täiendamine. Arvamuse tagasivõtmine, kaaslasega

nõustumine, kaaslase täiendamine, parandamine.

Kaasõpilaste töödele hinnangu andmine ja tunnustuse

avaldamine.

Klassivestlus, diskussioon. Telefonivestlus: alustamine,

lõpetamine.

Suhtlemine virtuaalkeskkonnas: eesmärgid, võimalused,

ohud (privaatse ja avaliku ala eristamine). E-kiri.

Teksti vastuvõtt

tunneb tavalisi tekstiliike ja nende kasutusvõimalusi;

võrdleb tekste omavahel, esitab küsimusi ja arvamusi ning teeb

lühikokkuvõtte;

kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekstide

tõlgendamisel ja seostamisel;

Teksti vastuvõtt

Raadio- ja telesaadete eripära, vormid ning liigid,

eesmärgistatud kuulamine/vaatamine. Oma sõnadega

kokkuvõtte tegemine.

Trükiajakirjandus. Pressifoto. Karikatuur. Pildiallkiri.

Teabegraafika.

Reklaam: sõnum, pildi ja sõna mõju reklaamis, adressaat.

Tarbetekstide keel: kataloogid, kasutusjuhendid, toodete

etiketid.

Skeemist, tabelist, kuulutusest, sõiduplaanist,

hinnakirjast andmete kirjapanek ja seoste väljatoomine.

Tekstiloome

leiab juhendamisel tekstiloomeks vajalikku

kirjalikku või suusõnalist

teavet raamatukogust ja

internetist;

Tekstiloome

Protsesskirjutamine: suuline eeltöö, kava ja mõttekaardi

koostamine, teksti kirjutamine, viimistlemine,

toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.

Kirjandi ülesehitus. Sissejuhatus, teemaarendus, lõpetus.

Mustand. Oma vigade leidmine ja parandamine.

29

tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe;

tunneb kirjutamisprotsessi põhietappe;

kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju, oskab leida ja

täita lihtsamaid planke ja

vorme;

avaldab viisakalt ja olukohaselt oma arvamust ja seisukohta

sündmuse, nähtuse või teksti

kohta nii suulises kui ka

kirjalikus vormis;

kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekste luues ja

seostades;

Alustekst, selle edasiarenduse lihtsamaid võtteid.

Lisateabe otsimine. Erinevatest allikatest pärit info

võrdlemine, olulise eristamine ebaolulisest, selle

väljakirjutamine. Uue info seostamine oma teadmiste ja

kogemustega, selle rakendamine konkreetsest

tööülesandest lähtuvalt.

Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende

usaldusväärsus. Teksti loomine pildi- ja näitmaterjali

põhjal. Fakt ja arvamus.

Kiri, ümbriku vormistamine.

Lühiettekanne, esitlus Internetist või teatmeteostest leitud

info põhjal. Privaatses ja avalikus keskkonnas suhtlemise

eetika.


tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide

tüüpjuhte ja lihtvormide

kasutust, järgib eesti õigekirja

aluseid ja õpitud põhireegleid;

moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid,

sh koondlauseid ja lihtsamaid

liitlauseid;

leiab ja kontrollib „Eesti õigekeelsus-sõnaraamatust“

sõna tähendust ja õigekirja;

tunneb ära õpitud tekstiliigi;

rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes,

tekste analüüsides ja hinnates.


Üldteemad

Kirjakeel, argikeel ja murdekeel


g, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimed ja

liitsõnad). gi- ja ki-liite õigekiri. Sulghäälik võõrsõna

algul ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel.

f-i ja š õigekiri. Õppetegevuses vajalike võõrsõnade

tähendus, hääldus ja õigekiri. Silbitamine ja poolitamine

(ka liitsõnades).

Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatust

kui veebivariandist).

Sõnavaraõpetus

Kirjakeelne ja kõnekeelne sõnavara, uudissõnad,

murdesõnad, släng.

Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu-

kui ka veebivariandist).

Vormiõpetus

Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Omadussõna

käänamine koos nimisõnaga. lik- ja ne-liiteliste

omadussõnade käänamine ja õigekiri. Omadussõnade

võrdlusastmed. Võrdlusastmete kasutamine.

Omadussõnade tuletusliited. Omadussõnade kokku- ja

lahkukirjutamine (ne- ja line-liitelised omadussõnad).

Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine. Põhi-

ja järgarvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kuupäeva

kirjutamise võimalusi. Arvsõnade käänamine. Põhi- ja

30

järgarvsõnade kirjutamine sõnade ja numbritega, nende

lugemine. Arvsõnade kasutamine tekstis. Asesõnade

käänamine ja kasutamine.

Sõnaraamatute kasutamine käändsõna põhivormide

kontrollimiseks.

Lauseõpetus

Liitlause. Lihtlausete sidumine liitlauseks. Sidesõnaga ja

sidesõnata liitlause. Kahe järjestikuse osalausega liitlause

kirjavahemärgistamine.

Otsekõne ja saatelause. Saatelause otsekõne ees, keskel ja

järel.

Otsekõne kirjavahemärgid. Otsekõne kasutamise

võimalusi.

Üte ja selle kirjavahemärgid.

Muud õigekirja teemad

Algustäheõigekiri: ajaloosündmused; ametinimetused ja

üldnimetused; perioodikaväljaanded; teoste pealkirjad.

Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri, lühendite

lugemine.

2.1.6 Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes


1) tuleb toime eesti kirjakeelega tavasuhtluses ja avalikult esinedes ning edasi õppides;

2) suhtleb eesmärgipäraselt ja valib sobiva suhtluskanali, väljendub kõnes ja kirjas asjakohaselt

ning selgelt;

3) järgib kirjutades eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;

4) kuulab ja loeb arusaamisega eri liiki tekste, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning avaldab

arvamust, vahendab loetut ja kuuldut suuliselt ning kirjalikult;

5) tunneb tekstiliike ja nende kasutusvõimalusi ning oskab eesmärgipäraselt eri liiki tekstide

koostamiseks ja esitamiseks valmistuda;

6) koostab eri liiki tekste ja vormistab need korrektselt;

7) avaldab arvamust põhjendatult ja keeleliselt korrektselt;

8) mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust;

31

9) hindab meediast ja internetist leitud asjakohast teavet kriitiliselt ning kasutab seda

sihipäraselt;

10) kasutab sõna- ja käsiraamatuid ning leiab õigekeelsusabi internetiallikatest.

2.1.7 Eesti keele õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes

7. klass



Oskab valida suhtluskanalit; peab asjalikku kirja- ja meilivahetust;

esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal

järeldusi ning annab hinnanguid;

võtab loetut ja kuuldut eesmärgipäraselt kokku ja vahendab

nii suulises kui ka kirjalikus vormis;


Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine,

asjakohaste küsimuste esitamine.

Meilivahetus, meili kirjutamine ja keelevahendite

valik.

Aktuaalse meediateksti kommenteerimine

vestlusringis.

Teksti vastuvõtt

seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;

võrdleb tekste omavahel, selgitab arusaamatuks jäänut, esitab

küsimusi, vahendab ja võtab kokku,

kommenteerib, esitab vastuväiteid;

kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid teksti tõlgendamisel ja

tekstide seostamisel;

Teksti vastuvõtt

Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto,

joonis, skeem jm). Pilttekstide ja teabegraafika

lugemine ja tõlgendamine.

Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval.

Meediatekstide tunnused. Põhilised meediakanalid.

Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutuslik meedia.

Fakti ja arvamuse eristamine.

Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, arvamuslugu,

intervjuu, reportaaž, kuulutus.

Uudisloo ülesehitus ja pealkiri.

Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri.

Tekstiloome

põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ja

seisukohta sündmuse, nähtuse või

teksti kohta nii suulises kui ka

kirjalikus vormis;

kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka

seostades;

oskab ette valmistada, kirjutada ja suuliselt esitada eri tüüpi tekste

Tekstiloome

Kirja kirjutamine ja vormistamine, keelevahendite

valik.

Teabe edastamine, seostamine konkreetse teema

või isikliku kogemusega.

Uudisloo kirjutamine: materjali kogumine,

infoallikad, vastutus avaldatu eest.

Uudisloo pealkirjastamine.

Intervjuu tegemine: valmistumine, küsitlemine,

kirjutamine, toimetamine ja vormistamine.

Kirjalike tööde vormistamise põhimõtted. Teksti

arvutitöötlus.

32

(jutustav, kirjeldav, arutlev);

vormistab tekstid korrektselt;

Arvamusloo suuline ja kirjalik kommenteerimine:

isikliku seisukoha kujundamine käsitletava

probleemi kohta, selle põhjendamine.


eristab kirjakeelt argikeelest;

teab eesti keele murdeid;

järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;

oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja

käsiraamatutest;

teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme;

rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja

hinnates;

teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;

kasutab tekstide koostamisel tavakohast ülesehitust ja vormistust.


Üldteemad

Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded.

Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine.


Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi

põhireegli rakendamine liitega sõnades,

kaashäälikuühendi õigekirja erandid. Veaohtliku

häälikuõigekirjaga sõnad.

Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike võõrsõnade

õigekiri.

Silbitamine, pikk ja lühike silp.

Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja

seosed.

ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist)

õigekirja ja õige häälduse kontrollimine.

Sõnavaraõpetus

Sõna ja tähendus, sõnastuse rikastamine,

sünonüümide tähendusvarjundid. Homonüümid ja

veaohtlikud paronüümid.

Vormiõpetus ja õigekiri

Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus,

arv- ja asesõnad) ja muutumatud sõnad (määr-,

kaas-, side- ja hüüdsõnad).

Tegusõna pöördelised vormid: pööre, arv, aeg,

kõneviis, tegumood. Tegusõna käändelised vormid.

Tegusõna astmevaheldus. Õige pöördevormi

leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna

eeskujul. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna.

Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine.

Käändsõnad. Käänetevahelised seosed.

Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna

astmevaheldus. Õige käändevormi leidmine ÕS-

ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul.

Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud sõnad.

Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine.

Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud,

kuupäevad, aastad, kellaajad.

33

Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade

eristamine.

8. klass



käsitleb koos partneri või rühmaga sihipäraselt eakohaseid teemasid ning

lahendab probleemülesandeid, kasutades

sobivalt kas suulist või kirjalikku

keelevormi;

oskab algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada nii suhtlust kui ka teemasid;

väljendab oma seisukohti ja sõnastab

vajadusel oma eriarvamuse; teeb

ettepanekuid, esitab omapoolseid

põhjendusi, annab vajadusel lisateavet;


Suhtlusolukord, suhtlusolukorra

komponendid, suhtluspartnerid.

Suhtlusolukorra ja -partneriga arvestamine.

Suulise suhtlemise tavad eesti keeles:

pöördumine, tervitamine.

Suhtlemine rühmas, sõna saamine,

kõnejärje hoidmine. Rühmatöö käigus

arvamuse avaldamine ja põhjendamine.

Diskussioon. Kompromissi leidmine,

kaaslase öeldu/ tehtu täiendamine ja

parandamine. Kaaslase tööle põhjendatud

hinnangu andmine.

Suulise arutelu tulemuste kirjalik

talletamine.

Väitlus, väitluse reeglid.

Teksti vastuvõtt

orienteerub tekstimaailmas: tunneb olulisi tekstiliike (peamisi tarbe-, teabe-,

meedia- ja reklaamižanreid), nende

põhijooni ja kasutusvõimalusi;

eristab tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamtekstide stiile üksteisest,

argisuhtluse ja ilukirjanduse stiilist;

teab peamisi mõjutusvahendeid;

Teksti vastuvõtt

Peamised tekstiliigid (tarbe-, teabe-,

meedia- ja reklaamižanrid), nende

eesmärgid.

Teksti vastuvõtmise viisid. Eri liiki tekstide

lugemine ja võrdlemine.

Kõne kuulamine. Konspekteerimine. Kõne

põhjal küsimuste esitamine.

Tekstist olulisema teabe ja probleemide

leidmine, tekstist kokkuvõtte tegemine.

Reklaamtekst, reklaamtekstide eesmärk ja

tunnused. Reklaami keel. Kriitiline

lugemine. Avalik ja varjatud mõjutamine.

Peamised keelelised mõjutamisvõtted,

demagoogia.

Meediaeetika kesksed põhimõtted.

Sõnavabaduse põhimõte ja selle piirangud.

Teabetekstide eesmärk, teabeteksti

tunnused ja ülesehitus.

34

Tekstiloome

leiab tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ja

internetist; valib kriitiliselt oma

teabeallikaid ja osutab nendele sobivas

vormis;

tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise protsesse ja kohandab neid

oma eesmärkidele;

oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit;

oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna, koostab ja peab lühikest ettekannet

ja kõnet);

Tekstiloome

Teabe edastamine, seostamine konkreetse

teema või isikliku kogemusega.

Erinevat liiki alustekstide põhjal

kirjutamine. Refereerimine. Teabeallikatele

ja alustekstidele viitamise võimalused.

Viidete vormistamine.

Kõneks valmistumine, kõne koostamine ja

esitamine. Kõne näitlikustamine. Ettekande

koostamine ja esitamine.

Kirjandi kirjutamine: mõtete kogumine,

kava koostamine, mustandi kirjutamine.

Kirjandi teema ja peamõte, kirjandi

ülesehitus. Teksti liigendamine.

Jutustava, kirjeldava või arutleva kirjandi

kirjutamine.


teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust;

teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni;

järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;

oskab õigekirjajuhiseid leida sõna- ja käsiraamatutest ning veebiallikatest;

rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja

hinnates;

teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;

kasutab tekstide koostamisel tavakohast ülesehitust ja vormistust.


Üldteemad

Eesti kirjakeele kujunemine 19. sajandil.

Algustäheõigekiri

Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid;

kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja

organisatsioonid; riigid ja osariigid;

perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid

ja sarjad; ajaloosündmused; üritused;

kaubad.

Lauseõpetus ja õigekiri

Lause. Lause suhtluseesmärgid.

Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja

öeldistäide. Täiend. Korduvate eri- ja

samaliigiliste lauseliikmete ja täiendite

kirjavahemärgistamine, koondlause.

Lisandi ja ütte kirjavahemärgistamine ja

kasutamine lauses.

Liht- ja liitlause. Lihtlause õigekiri.

Rindlause. Rindlause osalausete

ühendamise võimalused, rindlause

kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja

kõrvallause. Põimlause õigekiri.

Segaliitlause. Lauselühend. Lauselühendi

35

õigekiri. Lauselühendi asendamine

kõrvallausega. Liht- ja liitlause sõnajärg.

Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Otsekõnega

lause muutmine kaudkõneks.

9. klass

9. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu ja -tegevus


Esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb järeldusi ning annab hinnanguid;

suudab asjalikult sekkuda avalikku diskussiooni meediakanalites, üritustel ja

mujal;


Keeleviisakus ja -väärikus.

Aktuaalse meediateksti kommenteerimine

vestlusringis. Loetu kirjalik ja suuline

vahendamine. Suhtlemine ajakirjanikuga.

Teksti vastuvõtt

loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja arusaamisega nii oma huvivaldkondade

kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;

valib teadlikult oma lugemisvara;

suudab teha järeldusi kasutatud keelevahenditest, märkab kujundlikkust;

Teksti vastuvõtt

Veebist teabe otsimine, teabeallikate ja info

kriitiline hindamine.

Teabe talletamine ja süstematiseerimine.

Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega

(foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja

teabegraafika lugemine ja tõlgendamine.

Tekstiloome

oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit; asjalikke kommentaare ja

arvamusavaldusi;

oskab kirjutada elulookirjeldust, avaldusi, seletuskirju ja taotlusi;

vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt, sobiva pikkuse ja täpsusega;

Tekstiloome

Arutlusteema leidmine ja sõnastamine

isikliku kogemuse või alustekstide põhjal.

Arutluse põhiskeem: väide, põhjendus,

järeldus.

Teksti pealkirjastamine. Tekstilõik,

tekstilõigu ülesehitus. Lõikude järjestamise

põhimõtted ja võimalused.

Teksti sidusus. Jutustava, kirjeldava ja

arutleva tekstiosa sidumine tervikuks.

Teksti keeleline toimetamine: sõnastus- ja

lausestusvigade parandamine.

Keeleteadmiste rakendamine töös

tekstidega. Keelekujundite kasutamine

tekstiloomel: konteksti sobivad ja

sobimatud kujundid.

Tarbetekstide koostamine ja vormistamine:

elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus.