Lühikokkuvõte konverentsil esitletust.

Kogukonnapõhine lähenemine: multisüsteemne

teraapia.Norra näitel.

LühitutvustusAiriin Demir, MSckliiniline lastepsühholoogKonverents ”Mobiilne noorsootöö”Tallinn 2011

Miks on kogukonnapõhine läheneminetähtis käitumisprobleemide puhul? Uuemad mudelid käitumisraskuste mõistmiseks

käsitlevad käitumisprobleemi kui ”multipõhjuslikku” fenomeni.

Pole ühtegi kindlat põhjust, mitmete faktorite omavahelise koostoimimise produkt.

Käitumisraskuste kujunemist mõjutavad riski- ja kaitsefaktorid indiviidi-, pere-,

eakaaslaste-, kooli- ja lähikeskkonna tasandil.

Miks just MST?

Milline raviprogramm aitab tõsiste käitumisraskustega noori? (S. Hengeller)

- Läbimõeldud teooriaga ning tõenduspõhistel programmidel ja meetoditel põhinevad programmid.

- Perekonnale – ja võrgustikule suunatud programmid.- Väga struktureeritud sekkumised: selgelt defineeritud fookusega

intensiivsed programmid.

MST-S ON ÜHENDATUD KÕIK EELNIMETATUDKOMPONENDID.

PROGRAMMI ÜLESEHITUS

Esimene nädal Kestvus 3-5- kuud

Kontakt ja olude hindamine 6, 12 ja 18 kuud Peale programmi lõppu

Lastekaitse spetsialist

AruteludMaakonna

MST-meeskonnaga

Lõpetamine

KontaktKaardistamine

Iganädalased (ravi)plaanidIgapäevane/iganädalane kontakt Iganädalane tulemuste hindamine

Sekkumiste vähendamineLõppraport ja soovitused

SEKKUMISEd

Vastuvõtt MST-programmi

Kes on klient?

MST PÕHIIDEE Et käitumist muuta tuleb töötada

süsteemidega, kuhu noor on kaasatud. Ja seal muutusi kujundada. Noore käitumist muudetakse eelkõige läbi

sotsiaalse keskkonna muutmise. Bronfenbrenneri sotsiaalne ökoloogia.

Probleemi kaardistamine MST’s

SEKKUMISED

1. Genogramm.2. Suunamise põhjused.

3. Võtmeisikud ja soovitud tulemused.4. Võrgustiku tugevad ja nõrgad küljed.

5. Ûldised eesmärgid.6. Multisüsteemne probleemi analüüs

Võtmeisikute kaasamine koostöösse

Probleemne käitumine MST

AnalüütilineProtsess

Soovitud ravitulemused võrgustiku poolt defineerituna

Ûldised eesmärgid

Multisüsteemne käitumisanalüüs

Uus mõõtmine/hindamine

Vali prioriteedid

Alaeesmärgid

Sekkumiste väljatöötamine

Edusammude ja tagasilöökide hindamine

soovitud eesmärkidest lähtuvalt

Mõõtmine/hindamine

Sekkumiste läbiviimine

Elluviimine

SEKKUMISED

Sekkumised perekonnas Sekkumised koolis Sekkumised eakaaslaste hulgas Individuaalsed sekkumised

Kasutatud kirjandus

Airiin Demir, MSc kliiniline lastepsühholoog IV kliiniline psühholoog IV

airiino@hotmail.com tlf 56 45 33 47

Tänan tähelepanu eest!