Download pdf - Aplaus sügis 2014

m u u s i k a a j a k i r iAplAus

Vaata sügise kava lk 47!

nr 11 sügis 2014hind 2.50€

Fagotivirtuoos Martin Kuuskmann

Helilooja Peeter Vähi

Legendaarne Zubin Mehta

Eesti klaverilugu

5 kontserdisoovitust

Õhtud Kadriorus

70 aastatmehemoodi laulu

3sügis 2014 APLAUS www.concert.ee

sisukord

SiSukordMees, kes päästab fagoti needusest 8Kus on Peeter Vähi kodu? 12Eesti klaveri lugu on täis üllatusi 19RAM 70 – muhe olevik ja tegus tulevik 22Produtsendil elu keeb 26Õhtud Kardiorus: hariduse ja meelelahutuse sulam 30Koolikontserdid sütitavad õpilasi 35Hooaja tippsündmused 40Legendaarne Mehta: ma olen alati õnnelik, kui ma juhatan 44Eesti Kontserdi sügishooaeg 2014 47Seltskond 54Ristsõna 56Pekingi ooper 58

Esikaanel Martin KuuskmannFoto Karl J. Kaul

PJOTR TŠAIKOVSKI OOPER24.03 RAHVUSOOPERIS ESTONIA

NING VANEMUISE VÄIKESES MAJAS

Jevgeni Onegin

145. HOOAEG

TAUNO AINTSI OOPER 13.11 SOOME RAHVUSOOPERIS,

27.11 JA 23.03 RAHVUSOOPERIS ESTONIANING VANEMUISE VÄIKESES MAJAS

RehepappEDUARD TUBINA OOPER

VANEMUISE VÄIKESES MAJASAINULT 2 ETENDUST! 6. JA 27.02

Reigi õpetaja

HENRY PURCELLI SEMIOOPER 12.11 SOOME RAHVUSOOPERIS,

26.11 RAHVUSOOPERIS ESTONIA NING TARTUS, SADAMATEATRIS

Haldjakuninganna

35

19

44

40

58

35

22

12


juhtkiri

Sügise, täpsemalt septembri tulek meenutab mulle uue aasta saabumist. Kalendris jääb aastanumber küll vahe-tumata ja vahuveinipudeleid ei avata, kuid inimestesse näib pugevat sarnane uue alguse tunne nagu 1. jaanuari eel. Ka neil, kel koolitee ammu seljataga. Suviselt kerged

meeleolud asenduvad tegusate mõtete ja plaanidega. Meie puhkusest lõõgastunud vaim ootab kannatamatult stardipauku, et asuda teele uute saavutuste, väärtuslike kogemuste ja nauditavate elamuste poole.

Tõelisele kultuurigurmaanile kõlab see stardipauk just septembri alguses. Siis, kui teatri- ja kontserdimajad taas uksed avavad ning põhjaliku ettevalmistuse läbinud uued hooajakavad avalikkuse ette lahti rullitakse.

Eesti Kontsert alustab uhkusega juba 73. korda septembrist maini kestvat kontserdihooaega, mille tuntud kõrget kvaliteeti vürtsitavad seekord siinmail enneolematu või harva nähtava suurusega muusika-lised projektid ja kollektiivid.

Hooaja avab kümnendi klassikasündmuse vääriline kontsert, mis toob Estonia kontserdisaali lavale Iisraeli filharmoonikud koos legen-daarse maestro Zubin Mehtaga. Kevadel jõuab Noblessneri valukojas esimest korda publiku ette maailma kultuurisündmuste tippu paigu-tuv mastaapse produktsiooniga muusikaline lavastus – Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni ühisloominguna sündiv “Aadama passioon”. Nende kahe suursündmuse vahele mahub aga sadu teisi põnevaid kontserte üle Eesti.

Kogenumad muusikasõbrad teavad, et kiigates hooaja algul õigel ajal meie kassadesse, võib soetada pääsmeid neile suurepärastele kontsertidele erakordselt soodsalt. Kui see tilluke nõuanne nüüd veidi hiljaks jäi, siis katki pole midagi – uus aasta toob uued pakkumised ja heale Aplausi lugejale anname neist aegsasti märku ka oma ajakirja veergudel.

Esitangi siinkohal üleskutse kõigile muusikasõpradele. Kui soovid Aplausi oma postkasti, igakuist elektroonilist uudiskirja heade pakkumiste ja kontserdisoovi-tustega oma e-posti aadressile või lihtsalt jaga-da väärt ettepanekuid parema ajakirja või miks mitte ka kontserdikava koostamiseks edaspidi – kirjuta sellest meile! Aadress [email protected] on ootel. Kõigi vahel, kes meile hooaja jooksul kirjutavad, loosime aprillis välja kutse kahe-le maikuus Noblessneri valukojas toimuvale “Aadama passiooni” esiettekandele.

Olgu seekordne ajakirjanumber nauditav sissejuhatus Eesti Kontserdi uuele hooajale. Valikud ootavad tegemist, et väärtuslikud sündmused ei jääks külastamata! Tähelepanu, valmis olla, start! Hooaeg algab nüüd!

Helen LeetsarEesti Kontserdi turundus- ja

müügiosakonna juht

Eesti Kontserdi ajakiriwww.concert.ee/ajakiri-aplausNr 11 sügis 2014

Väljaandja Eesti Kontsert Helen Leetsar [email protected]

Teostus Menu Toimetaja Katrin StreimannKujundaja Kutt NiinepuuTrükikoda Kroonpress

AplAus

ESTONIA KONTSERDISAAL

Estonia pst 4, 10148 Tallinn telefon 614 7771

e-post [email protected]

VANEMUISE KONTSERDIMAJAVanemuise 6, 51003 Tartu

telefon 737 7533 e-post [email protected]

PÄRNU KONTSERDIMAJAAida 4, 80011 Pärnu


JÕHVI KONTSERDIMAJAPargi 40, 41537 Jõhvi


PETERBURI JAANI KIRIKDekabristide 54a, Peterburi

telefon +781 2710 8446e-post [email protected]

Tähelepanu! Valmis olla! Start!

7SügiS 2014 APLAUS www.concert.ee

uudised

Uus dirigent Kaspars PutniņšEesti Filharmoonia Kammerkoori kunstilise juhi ja peadirigendina alustab alates hooajast 2014/2015 Kaspars putniņš (1966).Aastast 1992 on Kaspars Putniņš olnud Läti raadio koori dirigent. Aastal 1994 asutas ta koori solistide baasil ansambli Läti Raadio Kammerlauljad. Aastail 2005–2008 oli ta Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent. Külalisdirigendina on Kaspars Putniņš juhatanud selliseid Euroopa nimekaid koore nagu BBC Singers, RIAS-i kammerkoor, Berliini Rundfunkchor, NDR-i koor, Hollandi raadio koor, Col-legium Vocale Gent, Flaami raadio koor jt.

Kaspars Putniņši repertuaar hõlmab koorimuusikat nii renessansiajastust, romantismist kui ka tänapäevast, kuid tema suurim kirg on nüüdismuusika: väljapaistvate uudisteoste tutvustamine publi-kule, mis samas võimaldab esinejatel avastada oma võimeid ning arendada vokaalseid oskusi uutele tasanditele.

Kaspars Putniņš on algatanud mitu teatriprojekti koori osalusel. Ta annab sageli loenguid ja meist-riklasse nii kodu- kui ka välismaistel seminaridel. Talle on omistatud Läti muusika grand prix (1998) ning Läti ministrite nõukogu auhind saavutuste eest kultuuri ja teaduse vallas (2000).

Eestist osalevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, käsikellade ansambel Arsis, tšellokvartett C-JAM ja soolopianist Rein Rannap. Kokku antakse 21 kontserti Shanghai, Pekingi, Hongkongi, Guangzhou, Jinani, Tianjini ja Xuzhou kesksetes kontserdisaalides. Leedust osaleb kaks kollektiivi ning Lätist üks kollektiiv.

Siinsete muusikute suurejooneline esitlus maailma ühel tähtsamal muusikaturul (hõlmatud on neli Hiina suurimat linna) sai alguse eelmise aasta juulis, kui Eesti Kontserdi kutsel tegi visiidi Eestisse Hiina kontserdikorraldajate esindus. Kõik esinejad valiti tookordsetelt showcase’idelt, mis jätsid Hiina kolleegidele väga hea mulje Eesti interpreetide tasemest.

Festivali korraldavad Shanghai City Theatre, China Association of Performing Arts, Eesti Kontsert, Leedu Rahvusfilharmoonia ja Latvias Koncerti, toetavad Hiina ja Eesti kultuuriministeerium.

Järgmisel aastal on kavas mitme Hiina juhtiva muusikakollektiivi esinemised Balti riikides. Eestist on 2015. aastal Hiina kutsutud RAM ja Estonian Dream Big Band.

Estonia kontserdi-saal sai uue klaveriViimane uhiuus kontsertklaver telliti Estonia kontserdisaali umbes 17 aas-tat tagasi. Vajadus uue instrumendi järele muutus aasta-aastalt üha teravamaks ja nii mõnegi maineka pianisti Eestisse toomine on jäänud just sobiva klaveri puudumise taha.

Tegemist on D-mudeli kontsert- pilliga, suurimaga Steinway klaverite seas, mis on standardiks pea kõigis maailma juhtivates kontserdisaa-lides.

Riigihanke tulemusel võitjaks osu-tunud IS Musicu poolt esindatavas Steinway & Sons Hamburgi tehases käisid sobivat instrumenti välja valimas Eesti tipp-pianistid Peep Lassmann ja Ivari Ilja. Mõlemad hin-davad valikut äärmiselt õnnestunuks ja usuvad, et kümnete ootel pillide hulgast suudeti välja valida “just see õige”.

Klaveri suurepäraseid omadusi saab nautida juba oktoobris algaval rahvusvahelisel pianistide festivalil “Klaver”.

Pilli ostu rahastas kultuuriminis-teerium.

25. oktoobrist 22. novembrini toimub Hiina suurlinnades esimene Balti muusika festival Hiinas.

C-JAM.

Kaspars Putniņš

Festival HiinasMERIRIIDEKAPIS

8 APLAUS SügiS 2014

kaanelugu


kaanelugu

Mees, kes päästab

fagoti needusest

Lava armastab Martin Kuusk-manni. Kui ta oma fagoti ja kõikevõitva naeratusega publiku ette astub, siis on ta niisama vastupandamatu nagu Michael

Bublé või Robbie Williams ameerika koduperenaiste ees. Suur vahe seisneb lihtsalt selles, et Martinil tuleb oma muu-sikaga võrgutada tõsist klassikapublikut ning panna nad uskuma, et virtuoosne tehnika ja andekas helilooming võivad tõsta fagoti kõrgemale tavalise orkestripilli staatusest.

Armumise ABCAlguses mängis Martin hoopis klarnetit. Kuna ta oli aga kasvult pikk ja fagott nõuab mängijalt küllalt suurt füüsilist võimekust, soovitas legendaarne tuuba- professor Riho Mägi noormehel fagotti

proovida. “Mis mulle kohe meeldis, oli amplituud,” kirjeldab Martin armumise esimesi tundemärke. “Fagott on keeruline pill, võtab välja neli oktaavi – piltlikult öeldes pool klaverit – ja ma saan ennast sellel muusikaliselt hästi väljendada. Igas oktaavis on dünaamiline skaala ühetaoli-ne, mida näiteks ei saa öelda flöödi kohta. Nojah, nii valjult nagu trompetiga ma muidugi mängida ei saa, aga piisavalt kõvasti, kui vaja. Ja väga vaikset häält suu-dab fagott ka teha! Pealegi on ta paljudest pillidest emotsionaalsem.”

Üks peamisi etteheiteid, mida vaene fagott peab taluma, on see, et teda ei ole kuulda. Martini kaitsekõne on siinkohal rajatud tõdemusele, et sageli on just fago-tile mõeldud teosed üle orkestreeritud. Ja tõesti – fagott ei ole vasest pill, millega saab teisi üle mängida. Tema algkodu

asub hoopis Bosnia mägedes, kus kasva-vad vahtrapuud, millest on tehtud näi-teks Baierimaalt pärit Moosmanni fagott, Martini lavapartner. Ühel kenal päeval

kavatseb mees matkata oma armsaima pilli sünnikoju ning sealsed metsikud vahtrametsad oma silmaga üle vaadata. Praegu aga on Martini elus niigi palju lendamist (fagott kenasti pea kohal riiulis, mitte äraantava pagasi hulgas), nõnda

kolmel juhul neljast ei tea inimesed, mis imeelukas see fagott niisugune on. Saksofon, trompet – jah, aga fagott… Seda pilli tuntakse vähe, mis on ühtlasi nii tema pluss kui ka miinus. Fagotimängija Martin kuuskmann (42) ei pea rabelema sellises tihedas konkurentsis nagu pianistid või viiuldajad, samas tuleb tal päevast päeva tõestada, et ka fagott võib olla soolopill, millega õnnestub tuhandepealine kontserdipublik toolide külge naelutada.

tekst: MARGIT KIluMETs fotod: pETER AdAMIK, ChRIs hAynER

Fagoti kõla sarnaneb

inimhäälega.

Martin toonitab, et tal pole halb, kui ta läheb mängides näost punaseks. Nii on loomulik.

1110 sügis 2014 APLAUSAPLAUS sügis 2014 www.concert.ee www.concert.ee

kaanelugu

et ühtegi lisareisi ei taha muusik oma eluplaanidesse kirjutada.

“Ma kindlasti ei lenda nii palju kui võimalik,” iseloomustab Martin oma elu-korraldust, “vaid nii palju kui tarvis. Aga kindel on, et igas kuus ma kusagile lendan, sest kui tahad töötada solistina, siis ei saa püsivalt mängida ühegi orkestri koosseisus, vaid peab oma teenistuse kok-ku panema kontserdireisidest.”

Vana-Pärnu maantee – Manhattan – BlainePraegu on Kuuskmannide koduks Blaine’i linnake USA läänerannikul Washingtoni osariigis. Kui kaarti vaadata, siis oleks nagu tegemist Vancouveri eeslinnaga, kuid Blaine asub siiski Ameerikas. Üks peamisi mõjutajaid uue kodulinna valikul oli suurte lennujaamade ja Vancouveri lähedus, sest Martini abikaasa Tiiu on seal sündinud ja tema suguvõsa elab samuti Kanadas.

Kontrastid Martini elus on muidu-gi suured, sest pikka aega elas ta New Yorgis Manhattanil, kus ühes majaplokis oli rohkem elanikke kui praegu kogu Blaine’is kokku. Ent väikeste lastega on Manhattanil keeruline ja nii tuli koos pereloomisega võtta ette elumuutus.

Kumb Martin siis õigupoolest on, kas eestlane või ameeriklane? 19 aastat Eestit versus 24 aastat Ameerikat. Üle poole elust mujal, kuid siiski suviti siin puhkamas ja sageli ka kodumaal kontserdireisidel. Ta ise ütleb, et on ikka eestlane, kes haaras 1990. aastate alguses elu pakutud võimalusest kinni ja lendas Tallinna Muusikakeskkooli viimases klassis koos nelja teise eesti noor-mehega Californiasse, et õppida seal muu-sikat ja tutvustada Eestit.

“Aeg oli selline, et meilt tõesti küsiti, mida me sööme, kas eestlased üldse oska-vad telefoni kasutada ja kas meil Eestis liiguvad jääkarud,” naerab Martin. “Mitte midagi ei teadnud ameeriklased meie kodumaast. Aga see pere, kelle juures ma peatusin ja kellele ma siiani olen tohutult tänu võlgu, julgustas mind kohalikku üli-kooli katsetele minema. Äkki olingi nagu kogemata San Jose State Universitysse sisse saanud, lisaks veel täisstipendiumiga, nii et lendasin küll vahepeal koju, aga viie kuu pärast olin Ameerikas tagasi ja siis juba kui täievoliline üliõpilane. Perestroika tuules läks see kõik nii libe-dalt, et ma ei pidanud isegi keeletesti tegema.”

Martin on lõpetanud Manhattan School of Musicu, omandanud Yale’i Ülikooli muusikakoolis magistrikraadi ja

saanud sealt solistidiplomi. Ameerikas elatud aastate jooksul on ta ennast solisti-na nii võimsalt üles töötanud, et kuulub vaieldamatult maailma parimate fagoti-mängijate hulka. Teda ootavad kuulsad festivalid ja kontserdisaalid, kuid ometi veetis Martin sel suvel nädalaid Eestis, et esineda Tartus “Klaaspärlimängul” ja osaleda Pärnus Järvide suveakadeemias. Ja sügisel tuleb ta Eesti Kontserdi kut-sel taas tagasi, et anda koos Tallinna Kammerorkes t r i ning dirigent Risto Joostiga kontserte Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

“Muidugi läheb südame alt soojaks, kui mind Eestisse kutsutakse,” tun-nistab Martin siira meeleliigutusega. “Mul on siin omaksed, sõbrad, lapsepõlvekodu… Muide, esi-mesed kuus eluaastat elasin ma Tallinnas aadressil Vana-Pärnu maantee 3 ja 1986. aastal kolis samasse majja helilooja Ülo Krigul koos vanematega. Kui Tõnu Kõrvits käis minu juures mudelautodega mängimas, siis Ülo juures käis ta juba õlut

joomas! Me oleme kõik kolmekesi väga head sõbrad, aga jagada niimoodi aeda ja lapsepõlvemaja, nüüd loomingut – see on ikka väga eriline tunne!”

11 x KuuskmannNii Ülo Krigul kui ka Tõnu Kõrvits on Martinile ja tema fagotile muusikat kirjutanud. Ühtekokku on Martin nime-katelt heliloojatelt tellinud ja ka saanud 11 soolokontserti. Neid kirjutades on heliloojad silmas pidanud just Martinit ja tema loojanatuuri ning teadnud, et niisama riiulile see muusika tolmuma ei jää: Martin esitab neid kontserte koos erinevate orkestritega ja võimalusel ka plaadistab.

Kuidas aga saada kokkuleppele orkest-riga, et kalli raha eest kutsutaks mängima just Martin Kuuskmann, kui üldjuhul on orkestris olemas oma fagotimängija, kelle sõrmed sõna otseses mõttes sügelevad? “See ongi pidev võitlus,” naerab Martin. “Minu konkurendid on nii viiuli- kui ka klarnetimängijad, aga ennekõike büro-kraatlikud ja vanamoodsad orkestrid, kes

peavad oma kohuseks lasta esimesel fago-timängijal soleerida. Nad tunnevad oma pilli läbi ja lõhki, aga vahel on see takistus, et raamidest välja murda ja teha midagi uut. See jälle meeldib mulle! Nii et väiklus ja liigne kinnihoidmine traditsioonidest on need, millega mul tuleb piike murda.”

Martini trumbid on tema elegants, lavasarm ja tehniline võimekus. Talle kir-jutatud kontserdid on enamasti marato-nilaadsed teosed, mis interpreedist kõik mahlad välja pigistavad. Loomulikult sõl-tub palju ka dirigendist ja tema hoiaku-test: väga hea orkester võib halva dirigendi korral muutuda täiesti keskpäraseks ja vastupidi.

Oma äriasju korraldab Martin ise ja selles vallas lööb välja tema ameerikalik geen. Ta on veendunud, et muusik peab oskama oma rahaasju ise ajada. Martinil on küll agent Viinis, kes talle n-ö esine-misi ette ajab, kuid sisuliselt on ta siiski iseenda mänedžer. Ta peab isegi loenguid teemal, kuidas olla muusik ja ärimees ühes isikus. Kõva koolituse self-made-man’iks kujunemise teel andsid Martinile New Yorgi aastad, sest seal lihtsalt ei saanud ennast lõdvaks lasta: pidi teadma oma väärtust ja seisma enda eest mitte ainuüksi mängu, vaid ka sõnadega.

“New Yorgis tuleb olla proff igas olu-korras, muidu neelatakse sind alla,” kirjel-dab Martin. “1997. aastal ma abiellusin ja järgmised viis-kuus aastat tegin karjääri, töötasin ennast tippu New Yorgi muu-sikaelus. Olid tõesti head ajad, palju sai selle linna tipporkestreid läbi mängitud ja see toitis ikka kõvasti eneseusku.”

2002. aastal sündis Martinil ja Tiiul poeg Villu ehk William, kolm aastat hil-jem Liisi ehk Anneliis ja veel kahe aasta pärast Oskar.

Keskea rõõmudPraegu on Martini elutempo sätitud nii, et pere ei peaks karjääri pärast kannatama, ja vastupidi. Kuuskmannide kodumaja asub 300 meetri kaugusel Vaiksest ookea-nist ning kodu on kujundanud disainerist abikaasa Tiiu. Kuna lapsed kasvavad kii-resti ja ruumi läheb järjest rohkem tarvis, saab maja nagu lego pidevalt pikendatud. Viimati kolis Martini stuudiosse tütar Liisi ning isal ei jää nüüd muud üle kui harjutada elutoas.

“Meil on aaker maad, nii et küll ma uue stuudiokuubiku kusagile püsti panen,” naerab muusik, kelle fagotimän-gija sõrmed oskavad ka haamrit hoida.

“Olen ikka eesti mees, kes teeb peedist pesumasina ja saab majasiseste ja -väliste töödega hakkama.”

Just Blaine’is elades on Martin hakanud õpetamisest rõõmu tundma. Enamasti tähendab õppejõuamet, et tun-niplaanid on paigas ja kui tuleb sobiv pakkumine, saab õpetaja ka esinemiskutse vastu võtta. Martini elu käib põhimõtte-liselt teistpidi: ta on solist, kes võimalusel õpetab. Ja koolid sätivad oma tunniplaani tema järgi. Ärivaistuga inimesena saab Martin väga hästi aru, et nimega õpetaja toob koolile kuulsust, mis on omakorda reklaam ja kajastub uute õpilaste arvus.

Solistina aga kavatseb ta mööda ilma tiirutada veel hea mitu aastat. Enam pole tema nimi agentuuridele ega dirigentidele võõras, kontaktid sünnitavad kontakte ja hea suhtlejana püsib Martin Kuuskmann inimestel meeles.

“Vaeva tuleb muidugi kogu aeg näha ja horisonti avardada,” tunnistab mees, kelle kalender on paigas juba kaks-kolm aastat ette. “Sellised nimed nagu Lang Lang või Yo-Yo Ma tiksuvad kogu aeg muusika-sõprade mõtetes, võib-olla nemad ei pea enam oma tuntuse pärast muretsema, aga päris lõdvaks lasta ka ei saa. Suur õnn, kui sa tead täpselt, mida sa tahad teha, ja siis selle nimel ülespoole rühid.”

Järgmisel paaril aastal on Martinil kavas rohkem plaadistada, et fagott oma sulni kõlaga jõuaks suurema kuulajas-konnani. Eelarvamused ongi ju selleks, et neid murda, ja fagoti tämber on kõrvale meelepärane, registrilt väga inimhääle sar-nane. Muide, mida rohkem on lahti fago-timängija enda hääl, seda tundlikumalt ta pilli käsitseb. Ja siinkohal jõuab Martini edu lõngakera ots tagasi Eestisse, sest oma hääle laulis ta lahti RAM-i poistekooris.

Muidugi läheb südame alt soojaks, kui

mind Eestisse kutsutakse.

Martin oma perega Blaine´is: abikaasa Tiiu, Villu (12), Liisi (9) ja Oskar (6).

Martini kreedo kõlab: "Ole nendega, kellega sulle meeldib. Maailm on täis ilusaid inimesi!"

Talle kirjutatud kontserdid on enamasti

maratonilaadsed teosed, mis interpreedist kõik

mahlad välja pigistavad.

helilooja


helilooja

12 APLAUS SügiS 2014 www.concert.ee

Composer in residence on Eesti Kontserdi ja eesti keele jaoks nii uus mõiste, et sellele polegi head filo-loogilist vastet. naljaga pooleks võib öelda, et Eesti Kontsert kodustab su selleks ajaks...Resideeruv helilooja või kodustatud heli-looja ei kõla tõesti kuigi kenasti, aga asja mõte seisneb selles, et üks muusikalooja rakendab oma loomingulise jõu hooaja jooksul ühe organisatsiooni teenistusse. Eesti Kontsert katsetab seda maailmas levinud loomingulist suhet heliloojaga vist küll esimest korda ja mõistagi teeb au, et Eesti Kontsert pöördus säärase ettepanekuga just minu poole.

sinu koduks on ansambli Vitamiin aegadest peale olnud maailm kogu oma kirevuses. Ega see Eesti Kontserdi pakkumine tähenda ometi füüsilist paigalolekut?

Ta kirjutab aeg-ajalt sulepeaga, sest tahab traditsiooni elus hoida. Samas suudab kiiresti leida internetist kõik vajaliku ja komponeerib arvutit kasutades. Ta armastab ühtviisi nii Aafrikat kui ka Antarktikat, nii ida kui ka läänt.Maailmakodanik Peeter Vähi (59) on küll kogu aeg kusagile teel, ent tema päris kodu asub kadriorus ja tema muusikaliseks koduks saab sel hooajal Eesti kontsert.

Peeter Vähi kodu?

tekst: MARGIT KIluMETs fotod: KAupO KIKKAs, TIIT pRuulI, EVERI VÄhI, TIInA JOKInEn

... mitmed heliteosed on valminud või

vähemalt inspiratsiooni

saanud Maarjamaast kaugel eemal

olles.

Ei-ei, sellega ma arvatavasti hakkama ei saaks. Kuigi raiumine stiilis, et “ma ei saa elada ilma reisideta” või “ma ei saa elada ilma muusikata” pole 90 protsendi ulatu-ses tõsi. Isegi “ma ei saa elada ilma sinuta” on lihtsalt kunstiline liialdus! Ütleme nii, et ilma reisideta oleks elu vaesem. Ja eri põhjustel olen elu jooksul tõesti väga palju rännanud: kümne Vitamiini-aasta jooksul olin keskmiselt seitse kuud aastast reisil. Ka hiljem on mitmed heliteosed valminud või vähemalt inspiratsiooni saanud Maarjamaast kaugel eemal olles: India veerikastel jõgedel, Sise-Aasia kõr-betes, Antarktikas. Kindlasti jäävad ka Eesti Kontserdi residentuuri aega mit-mete eksootiliste piirkondade külastused, mis omakorda inspireerivad looma uut muusikat.

sa oled sõitnud Arktikast Antarkti-kani, läbinud siiditee ja suure osa

Aafrikast. Mil määral on sinu reisid seotud muusikaga?Reisist kui inspiratsiooniallikast pole mõtet pikalt rääkida – see on niigi selge. Mul on arvuti alati kaasas, nii et kasutan

kus on

Peeter Vähi viie pintslitõmbega:

• armastab jalgrattaga sõita,• pildistab siiani filmilindile ja paneb

fotodest kokku näitusi,• kuulub Budismi Instituudi nõukogusse,• sõidab kevadel ekspeditsioonile

Paapua Uus-Guineasse,• on plaadifirma Estonian Record

Productions kunstiline juht.

1514 sügis 2014 APLAUSAPLAUS sügis 2014 www.concert.ee www.concert.ee

heliloojahelilooja

vabamaid hetki muusika kirjutamiseks. Mingil määral saan rännates teha ka pro-dutsenditööd, sest näiteks Aafrika-reisil kohatud uhked hõimud kutsusime tänu otsekontaktile suhteliselt lihtsalt oma fes-tivalile esinema. Kureerin kaht festivali ja nii “Oriendil” kui ka “Klaaspärlimängul” on publik saanud kuulata reisidelt kaasa toodud muusikalist sõjasaaki.

Ka sinu kui Eesti Kontserdi juures resideeruva helilooja kõige suure-joonelisem töö on juuripidi Aafrika mullas.Jah, ja eellugu viib ajas veel kaugemale tagasi, kui Nokia kontserdimajas kan-ti ette mu Lõunamandri reisi ainetel kirjutatud “Antarctic Concerto” ehk Kitarrikontsert nr 2. Saalis istus tol õhtul ka kirglikust reisimehest metseen Tiit Pruuli, kes astus pärast kontserdi lõppu ligi ja tunnistas, et oleks tahtnud seda esmaettekannet toetada, kui oleks mu loominguliste plaanidega varem kursis olnud. Sealsamas leppisime kokku uue, seekord Aafrika-teemalise teose asjus ja nüüd on see siis sündimas: vokaalsüm-fooniline suurvorm “Müstilisel Kaydara-maal”. Kui plaanid kinnitust leiavad, jõuab see kuulajateni Eesti Kontserdi ja

dega algavad muusikalised fraasid. Teksti arusaadavus ja mõte peavad säilima, isegi kui ükski saalisolija ei valda seda keelt, milles lauldakse.

Milline on kõige laulvam, helisevam keel?No kindlasti mitte tiibeti keel. Ega vist ka mitte läti. Võib-olla eesti, inglise või sanskriti keel.

Kas on veel kollektiive peale MdR-i orkestri, kelle abil püüad Eesti kont-serdielu uuel hooajal rikastada?Eksisteerib üks saksofonikvartett, keda peetakse maailma parimate hulka kuulu-vaks – Raschèr Saxophone Quartet. Nad pöördusid mu poole ja tellisid kontserdi saksofonikvartetile ja kammerorkestrile. Üldse on see heliloojale väga meeldiv, kui muusikat tellib esitaja, sest siis on kindel, et teos hakkab elama ja seda mängitakse palju. Festivali või kontsertorganisatsioo-ni tellitud muusikal ei pruugi nii hästi minna. “Violet Winds” tuleb esiettekan-dele 5. veebruaril 2015 MustonenFestil. Kasutasin selles partituuris mitmeid uuenduslikke tehnilisi võtteid, muuhul-gas näiteks puhumise sahinat, mis jätab päris tuule mulje ja seostub teose peal-

kirjaga. Mu helikeel ei ole üldiselt väga modernistlik, pigem mahun ikka tavalis-tesse raamidesse, nii et haamriga saksofoni pihta koputamist ei tasu oodata.

Ütlesid, et tellimust täita on hea, kui tellija teab, mida heliloojalt ooda-ta. no et ei pea hakkama haamriga koputama, kui ei taha. Aga mis saab siis, kui ootus ja tegelikkus teinetei-sest erinevad?

Kui muusikud heliloojat tunnevad ja usal-davad, siis reeglina nii ei juhtu. Muidugi on igaühel paremaid ja halvemaid päevi, nii et mõnikord kirjutad professionaalsest osku-sest, aga jumalikku sädet su muusikasse ei teki. Minu praktikas on ühel korral teos seisma jäänud, enamasti neid ikka mängi-

takse ja tavaliselt ka suure rõõmuga. Kuigi seda, et teose mängimisest keeldutakse, on juhtunud ka geniaalsete heliloojate puhul. Näiteks Sibeliuse viiulikontserdi – ühe kõigi aegade säravaima – tunnistas üks viiuldaja algul esitamiskõlbmatuks!

Olen praegu niisuguses loomingulises eas, kus ei tunne enam vajadust näida ilusam, parem või andekam, kui tegeli-kult olen. See hirm on tänaseks – või oli

isegi eilseks – möödas. Mind ei loksuta üldse, mida keegi mu loomingust arvab. Ja see pole mingi ülbe enesekindlus, vaid usk iseendasse ja arusaam sellest, millega ja miks tegelen. Mu seesmised veendu-mused annavad kindlust loomingulistele veendumustele.

mu armastatud koostööpartneri Leipzigi Raadio ehk MDR-i Sümfooniaorkestri ühisprojektina. Osalevad ka RAM ning Ellerhein, dirigeerib Kristjan Järvi, keda ma jäägitult usaldan ja kes on ennegi mu muusikat nii kontsertidel juhatanud kui ka plaadistanud. Sellest oratooriumist saab mu Eesti Kontserdile pühendatud hooaja olulisim teos.

Kuidas niisugused pooleldi tellitud tööd reisi üldist meeleolu mõjuta-vad?Kui lähed mitmeks kuuks ära, siis nii ju päris ei saa, et mingeid kokkuleppeid ega kohustusi kaasa ei võta. Ma suudan küll mobiiltelefoni novembris välja ja aprillis tagasi sisse lülitada, aga teatud lubadused kuklas ikka kummitavad. Nii oli läbi Aafrika sõites ka: salvestasin suguharude juures nende traditsioonilist muusikat, ostsin pille kokku, muljeid oli metsikult, aga kõik see kokku moodustas paraja abrakadabra. Reis hakkas lõppema ja mul ei olnud ikka midagi konkreetset. Isegi ideed mitte.

Siis jõudsime Malisse. Eelmisel aas-tal käis seal parajasti sõda ja meil tekkis nädalane sunnitud peatus. Kuna Eesti Vabariigil on Malis aukonsul, helistasin

ajatäiteks proua Eva Diallole, kes on nüüdseks pool sajandit Aafrikas elanud. Saime kokku, olime mõlemad kohtu-mise üle rõõmsad ja proua Diallo jutus-tas, et tõlgib parajasti eesti keelde “Mali Kalevipoega”, mille on kirjutanud “Mali Kreutzwald”. Lugu kolmest sõbrast, kes lähevad rännakule Kaydara allmaailma. Kuulasin, kuulasin ja sain aru, et see oligi teema, mida olin viis kuud asjatult otsi-nud. Ring sai täis. Nüüd tuleb veel keele ja tõlkega kõvasti tööd teha, sest tahan, et koor ja solistid laulaksid fulani keeles, mille vahele saaks põimida jutustaja eesti-keelsed tekstid.

sinu kui helilooja suhted maailma keeltega on üldse märkimisväärsed. Milline see kirju rida on?Olen kirjutanud tiibeti- ja sanskritikeelse-tele tekstidele, kasutanud jaapani haikusid ja vanaläti keelt. Üks mu armsamaid teo-seid “Maarja Magdaleena evangeelium” on loodud koptikeelsele tekstile. Kõige ehedam on kasutada ikka algkeelt, sest iga tõlge, ükskõik kui hea, kahandab originaali mõnevõrra ja võtab maha ehe-dust. Muidugi tuleb heliloojana püüda neile keeltele lähedale saada, sest ei saa ju komponeerida nõnda, et ei tea, mis sõna-

Maasaide kuningas Solomon on korraks usaldanud oma valitsejasaua Peetrikätte. Keenia, 2004.

Koos kaunitaridega hameri hõimust. Ida-Aafrika, 2008

Puhumas Tiibeti pasunaid. Ühes Drikung Kagyu koolkonna budistli-kus kloostris, 1997.

Paadiga Gangese jõel. India, 2002.

üks mu armsamaid teoseid “Maarja Magdaleena

evangeelium” on loodud koptikeelsele tekstile.


helilooja

Eesti Kontsert ja Peeter Vähi kutsuvad nelja hüüdega:

• oktoobrist 2014 kuni aprillini 2015 kontserdisari “Müstilised kõlad”,

• novembris 2014 programm “Helilooja Eestimaale”: Vähi kammermuusika,

• veebruaris 2015 “Violet Winds” esiettekanne Estonia kontserdisaalis,

• oktoobris 2015 “Müstilisel Kaydara-maal” esiettekanne.

Ometi pole see kogu aeg nii olnud. neljakümnendate eluaastate algu-ses heitlesid sa oma sisemise mina-ga nagu paljud selles vanuses mehed enne ja pärast?Jah, see on see tagasivaatamise saatuslik hetk ja mis siis kellelegi silma jääb. Et kas on või pole jõutud nii kaugele, kui pidanuks. Mõne jaoks on see keskeakriis, teise jaoks väljapääsmatus loomingulisest labürindist või hoopis midagi kolman-dat. Kirjutasin oboele ja kammerorkest-rile teose nimega “Nelikümmend kaks” ja pühendasin selle Elvis Presley, Joe Dassini

ja Vladimir Võssotski mälestusele; nad kõik lahkusid siitilmast 42-aastaselt. Kui mõnda mu teost saab pidada autobio-graafiliseks, siis “Nelikümmend kaks” on seda tõepoolest. Väga kirglik isiklik suhe annab muusikale mingi hoomamatu jõu, sest aastate jooksul on just sellest teo-sest ja tema erinevatest arranžeeringutest saanud tõeline hitt, mida on sadu kordi mängitud.

sinu teostel on sageli hingestatud ja väga emotsionaalsed pealkirjad: “palveveski”, “Taevase järve laul”, “To

Väga kirglik isiklik suhe

annab muusikale

mingi hoomamatu

jõu.

his holiness” (“Tema pühadusele”). Kasutad pealkirjades sageli ka värve ja nii on sündinud valged või hõbeda-sed kontserdid. Kuidas pealkirjas-taksid või millise värviga iseloomus-taksid oma praegust eluetappi?Mõnikord on pealkiri või vähemalt idee olemas juba enne, kui muusikat kirjuta-ma hakkan. Minu jaoks pole see raske, kuigi näiteks Mozartil ja paljudel teistel klassikutel polnud üldse kombeks oma instrumentaalteoseid pealkirjastada. Ja värvidega on nii, et ma küll ei näe helis-tikke värviliselt nagu Skrjabin või Rimski-Korsakov, aga visuaalne pilt ühe või teise teose kohta on täiesti olemas.

Millise värviga iseloomustaksin oma praegust eluetappi? Pole sellele isegi mõel-nud. Kindlasti jäävad kõrvale roosa, must, hall ja kuldne. Kõige täpsem määratlus oleks vast kirju.

Sari Niemineni inglimaalid

Sari Niemineni inglimaalid

27. august – 8. oktoober HARULDUSTE KOGU NÄITUSESAAL

Tõnu Arrak ja sõbrad40 nuga

1.–22. oktooberFUAJEEGALERII

Tiia Külvi maalinäitus Väikesed ja suured reisid

28. oktoober – 18. november FUAJEEGALERII

Mare Mikoffi skulptuurinäitus Kestast välja

14. november – 5. detsember PEANÄITUSESAAL Kunsti ja raamatuid

Paul Reetsi kogust Sõnasild

15. oktoober – 5. november PEANÄITUSESAAL

Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juubelinäitus

Oma viis

3.–24. november 6. KORRUSE NÄITUSESAAL

Geograafia ja geoinfosüsteemide (GIS) teabepäev KAART seinal

4.–27. september6. KORRUSE NÄITUSESAAL JA GALERII

Evi Tihemetsa isikunäitus Tagasivaated

Epp Viirese isikunäitus

7.–28. oktoober 6. KORRUSE NÄITUSESAAL

Eesti looduslikud pühapaigad soome-ugri kunstnike pilgu läbi

28. november – 19. detsember6. KORRUSE NÄITUSESAAL

Heiki Ernitsa lasteraamatuillustratsioonid

Pilte leiutades

15.–17. detsemberFUAJEEGALERII, PEANÄITUSESAAL

EESTI TARBEKUNSTI JÕULUMÜÜK

näitusekalender sügis-talv 2014

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU

Hoiame mõtteid, et jagada teiega Näituste osakond +372 630 7148, [email protected]

www.nlib.ee/naitused

E–R 10–20 L 12–19 Harulduste ja arhiivkogu saal

E–R 10–18 L 12–17

3. november – 3. detsember 6. KORRUSE GALERII

Swiss Positions: jätkusuutlik lähenemine ehitusele

33 vaatenurgast

Kuj

undu

ses

kasu

tatu

d tö

ö: M

arje

Üks

ine

„Ini

men

e ra

amat

uga

III”

Fot

o: T

eet M

alsr

oos


heliloomingu, pedagoogitöö, laulmi-se ja muusikateaduse kõrval olete juba pikemat aega ja küllalt hääle-kalt tegelnud Eesti klaveriga. Kuidas see teema teid kätte sai?Kui ma 1993. aastal Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumisse tööle läksin, siis algas mu elus väga põnev aeg, mil sukeldusin, pea ees, eesti muusikaluk-ku. Mitme sellest ajast leitud teemaga, nagu Raimond Valgre ja Ludvig Juhti elu ja looming, tegelen tänaseni. Sellest ajast jälitab mind ka Eesti klaveri teema. 2000. aastal tekkis mõte koondada kuida-

gi Eesti klaveri lugu rahvale esitlemise ees-märgil. Pöördusin Eesti Kontserdi tolle-aegse direktori Aivar Mäe poole. Ta imes-tas siiralt klaverirohkuse üle ja nõustus, et nendest tuleks teha näitus. Esimesel näi-tusel oli väljas 25 Eesti klaverit. Tegelikult oli sel ajal teada 44 ning tänaseks juba 79

külaline

tekst: ElIsABETh hÕBEsAlu fotod: AlO pÕldMÄE ERAKOGu

Eesti klaveri lugu Tema telefon heliseb sageli. Tihtipeale järgnevad telefonivestlustele visiidid kõige kaugemasse Eestimaa otsa, et tuvastada olukorda, päritolu, vanust jms. Ent tegu pole arsti, vaid mehega, kes uurib Eesti klaveri lugu. Tema nimi on Alo Põldmäe.

Eesti klaverimarki. Nii sai alguse minu Eesti klaveriloo uurimine ja teema tun-dub mulle täiesti ammendamatu.

Kas klaverimarkide koguarv võib veel oluliselt paisuda?Kui uskuda numbrimaagiat, võib sada ära tulla küll. Viimase 14 aastaga on välja tulnud 35 klaverit. Mul mõned kahtlus-alused margid juba on, kuid neid ei saa täie mõõduga võtta. Ent arv kipub juba üle 80 piiri. See pole mingi lotomäng. Tuleb jälgida, mida räägitakse, tähele panna vihjeid... Nii intensiivselt, kui ise tegeled, nii intensiivne tuleb ka tagasiside.

Teie Eesti klaveri teemalised artik-lid, korraldatud näitused ning kont-serdid on andnud kodumaise kultuu-riloo pildile uut värvi ja sügavust. Mis on nende ettevõtmiste juures kõige enam innustanud?Asjal on kaks külge. Kõigepealt isiklik vaimustus uute maastike avastamisest. Isegi väike infokild võib tuua avastu-se. Võrdleksin seda arheoloogi tööga. Kujutlen arheoloogi kivikalmel või lin-namäel kaevamas ja värinat südames, kui labidas puudutab mingit eset. Innustust annab avastuse ootus. Ka klaveri lugu on läbikaevamata kultuurikiht, kus võib igal sammul avastusi oodata, leida mõne kuulsa inimese klaveri või uue margi. Näiteks käisin eile Heino Elleri

Tuleb jälgida, mida

räägitakse, tähele panna

vihjeid...

on täis üllatusi

õe Elsa Kristelsteini kunagises suvilas, kus nägin huvitavat kontsert-tiibklaverit firmalt Becker. Sain sellest kodust teada produtsent Toomas Zuppingu vihje peale. Artiklite ilmumise, raadiosaadete ja näi-tuste järel on inimesed ise minuga oma klaveri asjus ühendust võtnud.

Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi asuta-ja Alo Põldmäe peab Eesti klaveriloo tee-mat ammendamatuks.

RAKVERE TEATER— SAMA VANAKUI MINU ISA

20 APLAUS sügis 2014 www.concert.ee 21SügiS 2014 APLAUS www.concert.ee

külalinekülaline

Väga innustav on seegi, kui näed, millist avastamisrõõmu ja teadmishimu äratab inimestes mõne klaverinäituse külastamine. Minu osa on serveerida oma äratundmisrõõmu. Inimeste huvi ja nen-de tagasiside innustab mind omakorda jätkama.

Milline on olnud seni kõige rabavam avastus?Olen sellele palju mõelnud ega saa üle ega ümber Ernst Hiisist (1939. aastani Ernst Ihse). Minu jaoks oli avastuste avastus, et Hiis ehitas Eesti Vabariigi ajal korduvalt ka Beckeri-nimelisi pianiinosid. Miks oli vaja nii tuntud ja tunnustatud meistril valmistada pille, mis kandsid teise firma nime? Ta märkis oma Beckeri klaverite malmraamile ka oma nime “Ihse”. Teema on müstiline ja salapärane. Becker oli üldse üks suurimaid Venemaal tegutsenud firmasid ja oma Peterburi-aastatel tegi Hiis selle vabrikuga koostööd. Põhjendusi otsides võib ju oletada, et vabriku sul-gemise järel volitasid Beckeri omanikud Hiisi kasutama nende tootemarki, et hoi-da oma nime maailmaareenil. Ent esialgu on see vaid oletus.

Teine tore üllatus oli firma Reppo klaveri juures. Pidasin seda Soome pil-liks, kuni minuga võttis ühendust meis-ter Mihkel Reppo sugulane Tiia Valdre ja teatas: “Vabandage-vabandage! See on minu vanavanaisa pill!” Seega on tegu eesti meistriga.

Kas Eesti klaveri lugu sarnaneb ümberkaudsete maade omaga või on see millegi poolest eriline?19. sajandil oli Euroopas üldine klaveri-muusika buum. Muusika loomine tekitas suure nõudluse klaverite järele ja tingis otseselt nende tootmise. Olukord on eri maades väga sarnane. Olen öelnud seda

varem ja ütlen ka praegu, et Peterburi on Eesti klaveriehituse häll. Sealsetes vabri-kutes oli tööl kümneid Eesti mehi, kes said väljaõppe tsaariajal. Hiljem, Eesti ajal panid need mehed käima meie kodu-maise klaveriehituse. Peterburi meistrite nimekirjas leidub ka palju läti nimesid ehk sel linnal on ka Läti klaveri loos oluline koht. Mul on Lätis kolleeg Elmars Zemovič, endine Läti Teatri-, Muusika- ja Kinomuuseumi töötaja, kellega üksvahe lõbusalt võistlesime, kumb leiab rohkem klavereid. Arv oli ligilähedane, kuid Läti veidi ees. Seal küündis erinevate klaveri-markide arv kuni 90. Ühesõnaga, Lätis

oli olukord meiega väga sarnane. Leedus ja Poolas oli klaveriehitus väheke tagasi-hoidlikum, sest tegu on katoliiklike maa-dega, kus salongimuusika asemel viljeldi rohkem teistsugust muusikat. Sealt edasi Tšehhis ja Saksamaal ning põhja pool Norras, Rootsis ja Taanis oli klaveriehitus jälle väga elav.

Mis muuseumisse puutub, siis ma ei tea, et kuskil mujal oleks samasugust, mis kajastaks rahvuslikku klaveriehitust.

Keda peate Eesti klaveriehituse võt-meisikuteks?Võtmeisikuid on olnud mitmeid. Kronoloogiliselt oleks esimene Johann Friedrich Gräbner, siis Heinrich Falck. Robert Rathke oli siinmail esimene, kes läks üle klaverite tööstuslikule tootmisele.

Kui saaksite nimetada neli nime, siis kes need oleksid ja miks just nemad?Kui nimetada neli etappiloovat meistrit,

siis neist esimene oleks Rathke. Järgmine suur tegija, kes konkureerib teisele kohale, on Jaan Rässa. Tema ei tootnud küll nii palju, kuid saavutas eriliselt kõrge kvali-teedi. Seda näitavad ka rohked medalid, millest vägevamad on saadud 1907. aastal ülemaailmselt näitusmessilt Brüsselis ja analoogne 1908. aastal messilt Madridis.

Kolmandaks nimetaksin Ernst Hiisi. Omanimeline toodang, oma klientuur, juhtivad töökohad kuulsates Peterburi vabrikutes, Estonia klaverite väljatööta-mine...

Kolm esimest nime eristuvad täies-ti selgelt. Neljandaga on keerukam, kuid tooksin sellena välja Saaremaa kla-verimeistri Mihkel Salongi. Need neli kerkivad eredamalt esile. Nende pillid peavad paremini vastu ja on kvaliteedi poolest tasemel. Võib-olla tegin ma sel-lest nelikust väljajätmisega liiga tandemile Sprenk-Läte?

Kas Eesti klaveril on ka oma hiilge-aeg? Kuhu see paigutub ja millest johtub?Kahtlemata jääb Eesti rahvusliku klave-riehituse hiilgeaeg esimese Eesti Vabariigi aega, seda nii kvaliteedilt kui ka mit-mekesisuselt. Tööstusi ja töökodasid oli väga palju, kokku on Eesti Vabariigi ajal toodetud klaverimarke 24. Nende hulgas esineb ka enne Eesti Vabariigi aega tege-vust alustanud meistreid, nagu Oss või Hermann. Märgata võib teatud spetsiifi-kat: mõni tööstus lõpetas tegevuse ja teine jätkas. Näiteks meister Orntlichi tehas lõpetas 1938. aastal, sest meister suri. Tema lesk müüs töökoja sisustuse edasi Aleksander Bürgerile, kes jätkas Orntlichi tööd väikeste muudatustega Bürgeri kla-veri nime all. Kõige üllatavam on mulle, et koduturu kõrval arenes ka klaverite eks-port. Hiilgeaeg kujunes nii vilkaks tänu Peterburist kodumaale opteerunud 50–60 meistrile. See on näide, kuidas naaberriigi poliitiline olukord dikteeris meie riigi klaveriehituse järsu suurenemise.

Teisest küljest on Eesti klaveri hiil-geaeg ka praegu. Maailmas võib kla-veriehituses näha mõõnaperioodi. Niigi vähene tootmine on valdavalt kolinud ümber Aasiasse. Ajal, kui teised toot-mised meie regioonis on kadunud, on Ernst Hiisi juhtimisel alustanud Estonia Klaverivabrik endiselt tegev.

Kui suure osa moodustavad meie kodudes Eestis toodetud pillid?Minu hinnangul umbes kolmandiku. Siia hulka arvan ma ka pianiino Riga, sest

selle konstrueeris Ernst Hiis. Koolidesse muretsetakse üha sagedamini Aasia pille, kuid kodudes on endiselt palju eestimai-seid klavereid. Teise kolmandiku moodus-tavad nõukogudeaegsed pianiinod ning kolmanda muude maade toodang, eriti Lätis ja Venemaal valmistatud pillid, nen-de seas palju Beckeri klavereid.

Olete Eesti Rahvusliku Klaveri-muuseumi asutaja ja juhatuse esi-mees. Kuidas muuseumil läheb?Muuseum on asutatud 2005. aastal, nii et tuleval aastal tähistame kümnendat aastapäeva. Oleme suutnud luua oma infobaasi ja muretsenud üle 40 klaveri. Kõik klaverid on soetatud tänu annetuste-le, sest eelarve meil puudub. Püsiasukohta ega -ekspositsiooni veel ei ole. Tegutseme Helme mõisa juures, kus meil on kasutus-leping. Tähtaja möödudes tuleb Helme vallavalitsusega arutada, kuidas edasi. Igal juhul on Helme vallavalitsusel ja klave-rimuuseumil soov avada Helmes klaveri-muuseum ja selle nimel me ka tegutseme.

Suur edasiminek on, et meil on nüüd filiaal Luunjas. See on pühenda-tud Ernst Hiisile, Luunjast pärit klaveri- meistrile, Estonia klaverimargi looja-le. Ekspositsioon sisaldab Hiisi valmista-tud pianiinosid ja tiibklavereid. Kõrvuti Estoniaga võib näha pianiinot ja tiibkla-verit Astron, pianiinosid Riga, Becker jt instrumente. Väljapanekut täiendab foto-näitus Ernst Hiisi elust.

Millised on muuseumi lähimad ette-võtmised?Lähimad ettevõtmised on seotud Eesti pianiinode festivaliga, kus on väljapanek kümmekonnast Eesti pianiinost. Festival toimub Tallinnas koostöös keskusega KamaHouse, kus on septembrist alates iga kuu mitu üritust aasta lõpuni.

Järgmise aasta alguses on kavas avada Tartu laulupeomuuseumis näitus Eesti harmooniumitest. See pill on olnud koos klaveriga koduse musitseerimise instru-ment alates 19. sajandi keskpaigast ja paljud Eesti klaverimeistrid valmistasid ka harmooniume.

Tuleva aasta aprillist maini on Vanemuise kontserdimajas kavas näitus viimase viie aasta avastustest Eesti klaveri vallas.

Tartu Saksa Kultuuri Instituudis jät-kub kontserdisari “Hingega klaverid”, kus esitletakse Eesti ja Saksa klavereid. Telg on see, mis seob omavahel mõnda Eesti ja Saksa klaverit.

Lisaks küpseb mu peas näitus Peterburi

ja Eesti klaverite suhetest. Samuti näitus “Klaveri paabel” rohketest välismaistest pillidest, mida Eestisse on imporditud.

Mis muret valmistab?Kõige suurem mure on klaverite transport ja selle kallis hind. Valitsev on siiski avas-tamisrõõm. Ja üllatav on inimeste hea-tahtlik suhtumine ning siiras huvi Eesti klaveri saatuse vastu. Siinkohal kasutan juhust ja ütlen kõigile klaveriomanikele ja klaverite kohta teavet vahendanud ini-mestele: “Suur tänu!”

Mis muuseumisse puutub, siis ma ei tea, et kuskil mujal

oleks samasugust, mis kajastaks rahvuslikku klaveriehitust.

koolidesse muretsetakse

üha sagedamini Aasia pille, kuid

kodudes on endiselt palju eestimaiseid

klavereid.

Klaverifestivalil “Tartu Vaim ja klaver” Tasku keskuses 2012. Kabinet-tiibklaver Estonia.

Viimaste aastate suurleid Pärnust.

Pianiino Becker kannab valmistaja nime malmraamil.

www.concert.ee22 APLAUS SügiS 2014

juubilar


juubilar

70 aasta jooksul on Eesti rahvusmeeskoor (rAM) jõudnud mehemoodi laulda, plaadistada, kaubavagunis mööda Venemaad ja Euroopat tuuritada, korduvalt üle Atlandi lennata ning esineda isegi Carnegie Hallis – maailma ühes ihaldatumas kontserdisaalis.

tekst: hElE-MARIA TAIMlA fotod: IndREK uMBERG, sABInE BuRGER

RAM 70 – muhe olevik ja tegus tulevik

Aastal 1944 Gustav Ernesaksa asutatud koori värvikas mine-vik ahvatleb nostalgitsema, ent praeguste kooriliikmete silmis on olevik veelgi kire-

vam ja parim alles ees.RAM on oma 49 lauljakohaga suurim

kontsertmeeskoor maailmas. See tähen-dab, et palgalisi meeskoore on teisigi, näiteks suured armeekoorid Prantsusmaal ja Venemaal või rahvamuusikat viljelev meeskoor Ukrainas, ent klassikalise kont-serttegevusega meestest on Eesti selts-kond arvukaim. RAM-i peadirigent Mikk Üleoja leiab, et kuigi maailmas on endi-selt kammerkooribuum, ei korva suure

koori kõlakarakterit ühegi kammerkoo-riga. Lisaks on olukordi, kui “mass mak-sab”: suurvormide ettekannetel, kus koor on orkestri taga ja hää-lerühmadel palju jagu-nemisi, võiks meeskoor olla suuremgi.

Mikk Üleoja on RAM-i peadirigent nel- jandat hooaega. Laul-jate silmis on Üleoja hea eeskuju oma töö-kuse ja organiseeritu-sega. Üleoja juhtimisel tehakse proove ka väiksemates rühmades, mis on treeninud lauljates valvsust ja vas-

tutustunnet ning kiirendanud töötempot. Üleoja kõrval töötavad RAM-i juures direktor Indrek Umberg, toimetaja Anu

Huntsaar, noodikogu haldaja Ene Soots ja administraator Rene Keldo.

rAM on oma 49 lauljakohaga suurim

kontsertmeeskoor maailmas.

Rahvusmeeskoori kontsert Jerevanis.

RAM Berliini Filharmoonia kuulsas suures saalis.

www.concert.ee 25SügiS 2014 APLAUS24 APLAUS SügiS 2014 www.concert.ee

juubilarjuubilar

RAM-i tõestisündinud anekdoodid

Ees ootas kontsert Berliinis. Viimases proovis täpsustati veel sõidu üksikasju ja lennujaama kogu-nemise kellaaega. Enne kojuminekut hõikas keegi valjult: “Homme siis D-terminalis!” Mitte kõik ei võtnud seda hõiget nalja pähe: üks mees ootaski järgmisel hommikul D-terminalis Berliini laeva.

RAM-il oli Pärnu-Jaagupi kirikus kontsert. Enne kontserti helistas üks laulja administraatorile ja küsis: “Kus siin Pärnus see Jaagupi kirik on?”

1980. aastate alguses pildistati RAM-i Tallinna lennujaamas, lennuki TU-134 taustal ja rahvarõi-vastes. Kui sessioon läbi, sõitis enamik linna tagasi, ainult RAM-i noortekvartett jäi üht eelseisvat esinemist läbi arutama. Tormas siis nende juurde vene keelt kõnelev ja kätega vehkiv kodanik, andes mõista, et ta just neid otsibki. Parasjagu tegi Belarusfilm järjekordset šedöövrit ja olüm-piaks valmis saanud lennujaam pidi kujutama Los Angelese lennujaama. Lauljatel tekkis muidugi küsimus, keda nad peaksid kehastama. No kuidas keda, ei saanud venelane aru, et ollakse nii mõistmatud. Eks ikka kauboisid! Nii saidki neljast RAM-i lauljast kauboid: jalas tuttidega põlvikud, põlvpüksid, valge puhvkäistega rahvarõivapluus, mille peal kirju vest, ja peas muidugi “kauboide-le kohaselt” rahvarõivakaabu.

Tänavu juunis esines RAM Valkas Cimze 200. sünniaastapäevale pühendatud laulupeol. Selle raames pidid mehed kohalikul kalmistul ootama tähtsaid lilleasetajaid. Päev oli palav ja pikapeale hakkas meestel igav. Ühtäkki märkasid nad ühe kiviposti otsa asetatud nokkmütsi, mis otsekui ootas annetusi. Lauljatele tundus, et tegu on kolleeg Nishimura peakattega, nii et igaüks sokutas sinna mõne mündi ja muudki. Hetk hiljem lähenes Nishimura, hoopis teine müts peas. Tseremoo-nia lõppedes nägid mehed, kuidas kohalik auväärses eas fotograaf nõutult oma nokkmütsi juures ringi vaatab... Kiiremini kui eales varem täitsid mehed bussi ja asusid koduteele.

igal hooajal annab rAM paarkümmend kontserti eri

maakondades, väljaspool suuremaid linnu.

Mehed esinemas.

Indrek Umberg teadis RAM-i ja mitut selle lauljat juba lapsepõlves ning astus ise meeskoori ridadesse 1996. aastal. Ühel hetkel sai temast ka koori administraator ja nüüd on Umberg teist viieaastast ame-tiaega direktor. Ta leiab, et professionaalse koori juures on olulisim edendada kuns-tilist kvaliteeti, mida RAM-i dirigendid on ka tublisti teinud. Võrreldes prae-gust RAM-i aastakümnetetagusega leiab Umberg, et muutunud on ka koori men-taliteet: kuvand meeskoorist kui lõbusast ajaveetmise kohast on kaugel seljataga, mehed teadvustavad end professionaalsete muusikutena.

Mikk Üleoja näeb arenguruumi veel töötempos ja vokaaltehnikas, ent kiidab koori inimlikku atmosfääri. “Kui oleks valida, kas täiuslikum, aga julmem, siis valiks inimliku ja veidi kehvema – inim-likkus on nii palju väärt,” tunnustab Üleoja laulumeeste soovi üksteist toetada ning lisab, et see polegi kutseliste kollek-tiivide hulgas nii tavaline.

RAM ja publikRahvusmeeskoori üks missioon on väisata pidevalt Eesti väiksemaid paiku. Sellest lähtuvalt annab RAM igal hooajal paar-kümmend kontserti eri maakondades, väljaspool suuremaid linnu. “RAM-i jaoks ei ole ebaolulisi kontserdikohti,” rõhutab Indrek Umberg koori põhimõtet. Publiku tagasiside on meestele olnud ses osas väga innustav, tihti kehtib põhimõte: mida väiksem koht, seda suurem vaimustus.

Kodumaiste kontsertide kõrval on rahvusmeeskoori üks suuremaid ja tähtsa-maid väljundeid eksport ehk esinemised välismaal. Plaane, kutseid ja ideid on lähiaastateks väga palju ning professio-naalse kontsertmeeskoori menu näib piiri taga aina kasvavat. Optimistliku plaani järgi on RAM-i sihtkohad 2015. aas-tal Iisrael, Prantsusmaa, Kanada, Norra, Saksamaa ja Hiina – kui palju sellest teoks saab, määravad finantsid. Umbergi hin-nangul on riigi toetus kultuuriekspordile tuntav, ent kahjuks sellest alati ei piisa.

Suure meeskoori liigutamine lihtsalt ongi väga kallis ning ressurssi seda sisse osta pole ka läänes lõputult.

Lisaks kontserttegevusele Eestis ja välis- maal tegeleb rahvusmeeskoor pidevalt sal-vestamisega: igal aastal üllitatakse vähe-malt üks heliplaat. Viimati ilmus Galina Grigorjeva autoriplaat “In paradisum”, mille valmimist peetakse oluliseks vers-tapostiks. Rahvusmeeskoori laulja Ott Indermitte leiab, et Grigorjeva plaadi lindistamine oli “väga tõsine, süvenemist ja aega nõudev ülesanne, mis on koori kindlasti edasi arendanud”. Lähitulevikus on rahvusmeeskooril plaanis lindistada nüüdisaegse itaalia helilooja Giovanni Bonato loomingut, Vox Clamantisega jäädvustatakse helilindile norra helilooja Henrik Ødegaardi teoseid.

RAM-i kauaaegne dirigent Ants Soots tõdes koori eelmise suure juubeli aegu, et rahva silmis laulab meeskoor ikka kõvasti,

maskuliinselt, isamaaliselt. Mikk Üleoja kinnitab, et eestlastes on see stereotüüp veel sees, ent õigupoolest on meeskoo-ri kõlapalett samas ka pehme ja ümar. “Loomulikult on meeskoori võimalik for-te’s mürisema panna, aga meeskoori piano on nagu sume suveöö, kui väljas on 22 kraadi sooja,” kiidab Üleoja.

Selle “sumeda suveöö” kuulamiseks saab igaüks valida RAM-i kontsertidest meelepärasema juba algaval juubelihoo-ajal. Novembriks on peadirigendi valikul

komplekteeritud esinduslik kava, mis näi-tab koori hetkeseisu ning kantakse ette juubelikontsertidel Viljandis, Tartus ja Tallinnas. Veebruaris esitab endine pea-dirigent Ants Soots meestega Tallinnas ja Elvas hilisromantilise kava, rõhuasetusega Richard Straussil. Tuleval kevadel laulab rahvusmeeskoor Olav Ehala muusikat Kadri Voorandi seadeis, orkestriga kan-takse ette Erkki-Sven Tüüri “Questions”. Tulekul on ka iga-aastased jõulukontserdid ning hulk kontserte Eesti eri paigus.

igal aastal üllitatakse

vähemalt üks heliplaat.

Juurte juures Jaroslavis. Selles saalis töötasid Gustav Ernesaks ja Georg Ots, jooksis ringi väike Eri Klas jpt. Õpituba Veljo Tormisega Torinos Põhja-Itaalias.

2726 SügiS 2014 APLAUSAPLAUS SügiS 2014 www.concert.ee www.concert.ee

kulisside tagakulisside taga

Produtsendil elu keebrubriigis "kulisside taga" tutvustame Eesti kontserdi neid töötajaid, kes ei satu kunagi lavale publiku silme ette, kuid kelle panus on väga oluline.

tekst: MAdIs KOlK fotod: sVEn TupITs

Eesti Kontserdi (EK) peakon-toris Estonia kontserdisaali 4. korrusel töötab viis produtsen-ti: Svea Ideon-Marks, Madis Kolk, Tuuli Metsoja, Neeme

Punder, Toivo Tuberik. Siit saab alguse põhiosa EK kontsertidest, toimugu need EK kontserdimajades, mujal Eestis või hoopis välismaal. Õigupoolest on EK-s veel terve rida produtsenditöö tegijaid.

Lausa omaette valdkond on EK kontserdiaastas väga olulised 350 kooli-kontserti, mida korraldab Ülle Lehtmäe

Tartus. Rahvusmeeskoor ja selle direktor Indrek Umberg, samuti Hortus Musicus ning Andres Mustonen produtseerivad enamiku oma kontsertidest ise. Direktor Jüri Leiten ja arendusjuht Kertu Orro on Saaremaa ooperipäevade sisulised pro-dutsendid.

Produtsenditööd teevad ka Ljudmilla Giljova Jõhvis ning rea projektide puhul kõigi nelja maja direktorid: Kulvo Tamra Tartus, Marika Pärk Pärnus, Piia Tamm Jõhvis, Zoja Tumanova-Rodman Peterburis.

EK korraldab aastas üle tuhande sündmuse rohkem kui sajas paigas, kui kõik suured ja väikesed kokku lugeda. Küll oleks hea, kui igal neist oleks alg-ideest kuni toimumiseni ainuisikuline hoolekandja.

* * *

Kui taasiseseisvumisel reformiti riik-lik filharmoonia Eesti Kontserdiks, siis võttis veel aastaid, enne kui kujunes välja praegune produtsentide süsteem. Nõukogulikus tsivilisatsioonis kõlas

“prodjuser” padukapitalistlikult, umbes nagu “spekulant”. Midagi kunstlikku on EK produtsendi ametinimes minu mee-lest isegi praegu. Klassikaline produtsent on tõepoolest ettevõtja, EK produtsendid on palgatöölised.

Kas EK produtsendil on midagi ühist müütilise sigarit mäluva ärihaiga või sarmi-kate aferistidega filmist “The Producers”? Ühist on palju. Kunstisündmuste korral-damises pääseb varem või hiljem maks-vusele praktiline loogika: tulemusele on parem, kui mis tahes projektil (sündmusel või ühtekuuluval sündmustereal – sari, festival jne) on üks ja sama koordinaator. Tema ülesanne on kavandada, jälgida ja vastutada nii loomingulise, korraldusliku kui ka rahalise külje eest. Selleks on koor-dinaatoril teatud ettevalmistus ja kogemus.

Neeme Punder1) Töötan siin juba filharmoonia ajast, vist

aastast 1978. Alguses ansamblis Mobile, siis 27 aastat Hortus Musicuses. Produtsendiametit pean umbes kümme aastat. Olen õpetanud flööti ja vanamuusikat Eesti Muusika- ja Teatriaka-deemias (EMTA), Tallinna Muusikakeskkoolis

ja mujal, olnud Võru Muusikakooli direktor, tegev muusikainstitutsioonide juhatustes. Olen umbes 20. aastat Viljandi vanamuusika festivali kunstiline juht.

Viimasel ajal tunnen tõmmet taas rohkem flööti mängida ja esineda. Käin endiselt vana-muusikakursusi juhendamas. Pean lugu Eesti talukultuurist, mulle meeldib nokitseda oma maa-kohas Lõuna-Eestis, kus saab nautida kaunist vaadet, suitsusauna ja vaikust.

2) Kindlasti suured orkestrid, nagu Berliini Filharmoonikud, Londoni Sümfooniaorkester, Toulouse’i orkester. Vaimustavad on olnud paljud “Klaveri” kontserdid, näiteks Brasiilia pianist Nelson Freire. Täiesti erakordne oli Heiner Goebbelsi “Eraritjaritjaka”. Alahinnata ei saa ka “Klassikatähtede” telekonkurssi. Meeldejäävat ja südantsoojendavat on aastate jooksul kogune-nud kuhjaga.

3) Arvan, et kümne aasta pärast on EK endiselt Eesti tähtsaim muusikakorraldaja, kelle tegevus on jõudsalt laienenud üle riigipiiri, kelle olulisus on kasvanud ka Eestis, sest meist peavad siis lugu noored inimesed. Me ei meelita noori tingimata Estonia kontserdisaali, kuid me teeme nendega koostööd seal, kus nemad end hästi tunnevad. Me saame neile pakkuda nii oma oskusi korraldustöös kui ka sisemisi ressursse. Me kuulame ära nende unistused ja teeme need koos teoks.

Tuuli Metsoja1) Olen siin ametis ülikooli lõpetamisest peale

(1994). Toimetajana, koolikontsertide korraldaja-na, 2004. aastast produtsendina.

Tegutsen ka õpitud erialal: olen koorijuht koduvalla Kiili väikese koori ees. Kooriproovid kord nädalas on puhas rõõm! Sel aastal võtsime innukalt osa laulupeost ja mul on väga hea meel, et saime hakkama ka üsna meie võimete piire kompiva esimese päeva repertuaariga.

Igal võimalusel püüan olla looduses, eriti tore on see koos laste ja koeraga. Kui kevadtalvel tulevad haigusvimm ja väsimus, siis on parim ravi lumelaud ja Alpid.

2) Lastekontsertide taastumine ja nüüdseks igapäevane olemasolu EK kontserdivalikus. See ei ole kerge valdkond. Märksa stressivabam on korraldada üks kvaliteetne kvartetikontsert. Igati uhke sündmus oli Andres Dvinjaninovi poolt Tau-no Aintsi muusikale instseneeritud ja lavastatud “Limpa”.

Iga kord pärast MustonenFesti jõuab alles paari nädala jooksul kohale, et taas oli usku-matult hea festival omanäoliste esinejate ja haruldaste kavadega.

“Kuldse klassika” kontserdisari, mis käivitus viis aastat tagasi, pakub kaunist muusikat palju rohkem, kui hoomata jõuame.

3) EK on vastu pidanud juba terve igaviku –

just alustasime oma 73. hooaega – ja ega ta kuhugi kao. Usun, et kõigis oma praegustes valdkondades tegutseb EK edasi järjest paremini. Loodan kogu südamest, et suudame teha tiheda-mat koostööd partneritega Euroopast ja mujalt maailmast, olla partner suurtele rahvusvahelis-tele projektidele. Samuti peab meil jätkuma tähe-lepanu oma publikule. Olen sügavalt veendunud: muusika muudab maailma paremaks.

Svea Ideon-Marks1) Tulin Eesti Kontserti 2007. aastal. Varem

koordineerisin välissuhtlust ja korraldasin kontserte EMTA-s. Mõnda aega olen olnud kla-veriõpetaja Tallinna Muusikakoolis. Alates seits-mendast eluaastast olen olnud ikka muusikaga käsikäes. Minu kõige tähtsam hobi on hetkel mu väike perekond. Naudin lugemist ja teatrit.

2) Siiani on meeles lasteprojekt “Siil Felix teeb bändi” Mari Amori muusika ja Leelo Tungla tekstidega (2009). Idee sai alguse, kui mu kätte juhtus üks Leelo Tungla lugu siil Felixist. Mõttega haakusid lavastaja Maria Usk ning näitlejad. Ühest juhuslikust uitmõttest koorusid tasapisi välja reaalsed sammud, siis juba proovid, mis lõpuks kulmineerusid õnnestunud lavastusega. Head meelt valmistasid lastemuusikalid, Raimo Kangro “Saabastega kass” ja René Eespere “Metsluiged”. Eredad mälestused on José Cura

soolokontserdist Saaremaa ooperipäevadel (2011).

3) Kõige tähtsam on kasvatada noort publikut. Kontserdikülastused peaksid tulevikus olema kooliprogrammi lahutamatu osa. Rahvusva-helises koostöös näen EK-d aktiivse ja tugeva partnerina. Usun, et EK-l on potentsiaali olla hinnatumaid ja tuntumaid kontserdikorraldajaid nii Põhja- ja Baltimaades kui ka laiemalt.

Toivo Tuberik1) Töötan EK-s produtsendina 2011. aastast.

Filharmoonia ja EK-ga olen aga seotud olnud juba aastast 1980, olin toimetaja ja kontserdiosa-konna juhataja.

Sarja “Muusika Eestimaale” produtsendina muuks muusikatööks või hobiks aega ei jätku, küll aga põgenen esimesel võimalusel loodusesse. Erilist huvi pakuvad entomoloogia, mükoloogia ja astronoomia ning lõpmatud seosed loodusnäh-tuste vahel.

2) Et vastutan aastas 180 kontserdi eest, mille kavad on koostanud teised produtsendid, ei tahaks kedagi-midagi esile tõsta. Suurimad kordaminekud on siis, kui kontserdil on saalitäis rahvast, kes aplodeerib püsti seistes. Neid hetki ei saa unustada.

3) Maailm ja sealhulgas Eesti muutub ning ennustada on võimatu. Soovin, et kümne aasta

1) kui kaua töötate Ek-s, millistes ametites olete olnud varem? Millega veel tegelete?2) Millised on olnud suurimad õnnestumised?3) Millisena näete Ek-d kümne aasta pärast?

Kolm küsimust produtsendile

pärast on EK endiselt muusika ning muusikute vahendamisel ja eriti eesti muusika propageeri-misel vabariigis lipulaev.

Madis Kolk1) Tulin EK-sse, kui filharmooniast sai EK, vist

1989. Tollal üheks kolmest eksperdist Peeter Vähi ja Vardo Rumesseni kõrvale. Hiljem olin peaeks-pert, teatud aja ka kunstiline juht. Mõne aasta olin eemal, kuigi NYYD festivaliga jätkasin.

Varem olin kontsertpianist, õpetasin kon-servatooriumis ja olin tosin aastat ajakirjanik, sealhulgas TMK ja Ekspressi alguse juures.

2) NYYD festivalide 20 aasta jooksul oli erilist palju, sealhulgas Philip Glassi ja Steve Reichi ülesastumised siinsetel lavadel. “Klaveri” ja “Con Brio” algusajad. Uudisteoste tellimuste arv läheneb kahesajale. Külalisorkestrid. Eesti interpreetide antoloogilised ettevõtmised: Lauri Väinmaa Beethoveni kõigi sonaatide sari, Mes-siaeni-tsüklid Peep Lassmannilt. Ekspordisuunal: vahetusprojekt “Upbeat” – üle 50 noorte Eesti interpreetide kontserdi Balti- ja Põhjamaades; NYYD Ensemble Berliini Filharmoonias.

3) Loodan, et EK toimib järjest nutikamalt põlvkondade ja kultuuride kohtumispaigana, kus väärt ideed saavad teoks. Milliseid võimalusi ja riske toovad uued tehnoloogiad, ei suuda praegu unes ka ette näha.

Ek korraldab aastas üle

tuhande sündmuse

rohkem kui sajas paigas.

Muusikaosakond ümber Eesti Kontserdi uue Steinway: Toivo Tuberik, Signe Kiis, Tuuli Metsoja, Madis Kolk, Neeme Punder, Svea Ideon-Marks, Tiiu Valper.


kulisside taga

EK kontorist Estonia kontserdisaalis viiakse muusikasündmusi paljudesse paikadesse Eestis ja kaugemal.

* * *

Pea igal EK produtsendil on tegevuskavas projekte seinast seina, rahvusvahelistest tippsolistidest ja külalissümfooniaorkest-rist kuni kammerkontserdini väikelinnas.

Neeme Punder, Eesti parimaid flöödi-kunstnikke, on produtsentidest võib-olla kõige enam pühendunud leidudele kõik-võimalike ajastute ja stiilide instrumen-taalmuusika ja instrumentalistide hulgast. Ta on festivali “Klaver” ja EK viimaste aastate suursaavutuse, “Klassikatähtede” produtsent.

Tuuli Metsoja on nagu Neemegi pro-dutsent-“omnivoor”, ometi tekib tal meie hulgast kõige rohkem mitmesuguseid vokaalprojekte, soololaulust koorini. Tuuli on kaaluka ja keeruka MustonenFesti pro-dutsent, aga koostab ka näiteks EK suuri-ma auditooriumiga sarja “Kuldne klassika”.

Toivo Tuberik on mõne aastaga mit-mekordistanud EK maakonnakontsertide arvu ning levikuala. Energilise ja leidliku suhtlejana kohalike kultuurikorraldajate-ga on ta leidnud EK pakutavale suurt ja kasvavat huvi.

Svea Ideon-Marksil on laual mitu suurprojekti, samuti arendab ta EK eks-porditegevust.

Madis Kolk on pärast vahepealset eemalolekut nüüd paar aastat EK-s tagasi peaprodutsendina. Oluline töösuund on EK programmi loominguline tervik ja pikemad arengud, mitme mahuka eripro-jekti seas on Pärdi-Wilsoni projekt ja festival Hiinas.

Produtsentidelt jõuavad kõikvõima-likud asjaajamis- ning koostamistööd suurepäraste kogenud toimetajate Tiiu Valperi ja Signe Kiisi kätte. Neile jätkub ka produtsenditegevust: Tiiu on olnud orelifestivali, Signe Suure-Jaani festivali koordinaator. EK muusikaosakonda kuu-luvad veel infotoimetaja Jana Moosar ja tekstidega töötav muusikateadlane Evelin Kõrvits.

* * *

Produtsendi igapäev on paras infodžun-gel. Korraga ja läbisegi kahe-kolme aasta sündmustiku kavandid ja asjaajamine EK teiste osakondadega: reklaam ja turundus, finants, mitmesugune logistika, lepingud. Läbirääkimised ja arutlused kümnete ja kümnete esinejatega, partneritega Eestis ja piiri taga: kaaskorraldajad, institut-sioonid, sponsorid. Rohkelt kord igavaid, kord tuliseid koosolekuid. Palju paberi-

tööd. Õhtuti “oma” kontserdid ja muud sündmused, mis on vajalikud silmaringi avardamiseks, suheteks.

Kujutluses on vaja luua pilte väga eri-nevatest ja eriaegsetest töödest ja plaani-dest. Suur mosaiik või seeneniidistik. Iga niidi küljes tiksuvad erinevad tähtajad. Nagu too György Ligeti kuulus avangard-ne heliteos sajale eri tempoga pendeldava-le metronoomile.

* * *

Kuivõrd loominguline on EK produtsen-di töö? Väga loominguline. Kuigi võib-ol-la see nii ei paista. Etteantud sihte ja suunatähiseid on palju, samuti kooskõ-lastamist ja kinnitajaid. Lõpuks astuvad kuulaja ette esinejad, mitte korraldaja.

Selge raamistuse annavad EK mis-sioon ja üldeesmärgid. Hoida käigus kultuurriigi väärilist kontserdielu Eesti suurtes ja väikestes keskustes, lastekont-sertidest suursündmusteni; pakkuda tööd ja arenguvõimalusi Eesti interpreetidele; rajada mõlemasuunalisi sildu rahvusva-helisele muusikaareenile. Seda kõike või-malikult parima hinna ja kvaliteedi suh-tega siinses tihedas kultuurikonkurentsis. Otsida oma rada klassikalise muusika-traditsiooni murrangulistes muutustes ja võitluses auditooriumi pärast, mis praegu pulbitseb kogu maailmas.

Järjest enam sõltuvad EK produtsendid ideeandjatest ja kaasamõtlejatest. Oleme neid pidevalt juurde kutsunud, ja usun, et ruumi on veel. Andres Mustonen on MustonenFesti, Lauri Väinmaa “Klaveri”, Andres Uibo orelifestivali ja Suure-Jaani festivali kunstiline juht. Interpreetide Liit koostab ühist sarja “Eliitkontserdid”. Eelmisel hooajal oli Kalle Randalu “Pianisti portree” kuraator. Algaval hoo-ajal kureerib Peeter Vähi “Müstilisi kõla-sid”, Tiia Teder sarja “Siin rostrum!”, Martti Raide sarja “Ilus möldrineiu”.

Imelikul kombel mõjuvad sõltuvu-sed, raamid ja reeglid enamasti mitte kammitsevalt, vaid pigem aitavad kom-pida oluliste kultuuriringkondade huve ja meeleolusid, plaanide eluõigust ja õnnes-tumise väljavaateid. Pole vähe ristuvaid huvisid, juhtub ka pingeid ja konflikte, kuid ennekõike tähendab produtsenditöö pidevat kokkupuudet paljude andekate ja põnevate isiksustega, võimalust teenida muusikaelu ja rohkeid muusikalisi elamu-si. EK-s elu keeb.

kujutluses on vaja luua pilte väga erinevatest ja eriaegsetest

töödest ja plaanidest.

VIIMSI KINO – filmielamus uuel tasemel

■ 4 saali 415 istekohaga

■ Sony 4K tipptehnoloogia

■ Rohkem värve ja 4 korda teravam pilt

■ Stereoskoopilise efektiga Sony 3D-tehnoloogia

■ Kerged ja mugavad personaalsed 3D-prillid

■ Suurimas DNB saalis Baltikumis ainulaadne Auro 11.1 helisüsteem

■ 5D elamuskino filmiseansid – eri suundades liikuvad istmed, vibratsioon, veepritsmed

■ TASUTA PARKIMINE 350 autole

■ Lapsepiletiga 2 tundi tasuta sissepääs Viimsi SPA 1000m2 lastekeskusesse E-R 10:00-17:00

KINOKLASSIKA KOLMAPÄEVAD – igal kolmapäeval kinolinal

kinoklassika kullafondi kuuluv või sinna pürgiv linateos

Randvere tee 11, Viimsi www.viimsikino.ee

www.poff.ee

PÖFF filmikava 14-30.novembril

ka uues Viimsi Kinos


uus sariuus sari

Igal kontserdil tutvustab kunstiteadla-ne üht maali või skulptuuri, seejärel kõlab ajastule ja temaatikale vastav muusika. Kunsti(ajalugu) ja muusi-kat sünteesivad õhtud toimuvad kord

kuus pühapäeviti Kadrioru lossis.Muuseumide ja kontserdiorganisat-

sioonide tööd kavandatakse pikalt ette, mistõttu alustati selle sarja ettevalmista-mist rohkem kui aasta tagasi. Kadrioru kunstimuuseumis on ettevõtmist init-

sieerinud direktriss Aleksandra Murre, kes valis sarja jaoks välja tutvustatavad taiesed ning pani kirja teoste teemad ja võimalikud seosed muusikamaailma-ga. Eesti Kontserdi poolelt võttis tea-tepulga üle produtsent Neeme Punder, kes asus otsima muusikuid ja koostama kavu.

Väljavalitud maalid on käinud vii-masel kümnendil näitustel, kuid ei kuu-lu muuseumi püsiekspositsiooni ning

Kunstide süntees ja koostööKujutava kunsti, kunstiteaduse ja muusi-ka sünteesis näeb Murre toetavat süner-giat, mis harib vastastikku kunsti- ja muu-sikahuvilisi. Muuseumikülastajad saavad muusikaelamuse ning muusikapublik saab tutvuda kunstimuuseumi väljapane-kuga, seda enam, et sarja kontserdipilet (tavahind 15 eurot, sooduspilet 11 eurot) kehtib samal päeval ka muuseumipääsme-na. Murre leiab, et kuigi Kadrioru lossi peosaal oma kunstilises külluses pakub visuaalset naudingut ka ilma lisateosteta, võiks see erinevate üritustega “kultuuri teenida” ka muuseumivälisel ajal.

Eesti Kunstimuuseumi (mille üks filiaal on Kadrioru kunstimuuseum) pea-direktori Sirje Helme sõnul on Kadrioru lossi saal Eesti ilusaim ning eeldab oma suursugususes ka väärikaid sündmusi. Kauni interjööri kõrval on tegu ühe tun-nustatuma kammermuusikasaaliga, mille akustikat on muusikakriitikud hinnanud kõrgelt. Saali haldajate soov kunstimuu-seumis on, et tegu poleks pelga kontser-dipaigaga, vaid kunstiteos annaks muusi-kaelamusele lisaväärtuse.

Aleksandra Murre hinnangul suun-duvad muuseumid töös publikuga eri kunstiliikide ühendamise poole. “Me ei räägi ainult kunstist, vaid kunstist ja aja-loost, kunstist ja muusikast – kõik need on omavahel seotud. Kunst ja söögikul-tuur samuti,” tõdeb ta. Kadrioru lossi

Õhtud Kadriorus: hariduse ja meelelahutuse sulam

tekst: hElE-MARIA TAIMlA fotod: EKM, sTAnIslAV sTEpAŠKO, MARInA MussORInA

koostöös Eesti kunstimuuseumiga korraldab Eesti kontsert sarja “Helisevad šedöövrid kadriorus”, mis tutvustab kunstitaieseid ja teemakohast kammermuusikat.

seisavad ruumipuuduse tõttu hoidlas. Aleksandra Murre, kes töötas enne direk-toriametit maalikogu hoidjana, on fondi seisuga suurepäraselt kursis ja soovib seal-seid taieseid tuulutada ning rahvale näida-ta. Esitletavad teosed jäävad laia ajavahe-mikku: vanim on 17. sajandist, uuemad 20. sajandi esimesest poolest. Taieseid tutvustavad kunstiteadlased Aleksandra Murre, Tiina-Mall Kreem, Greta Koppel, Kerttu Männiste ja Anu Allikvee.

õhtuste tundide elavdamine on suund, mis tähtsustab muuseumi koostööd Eesti Kontserdiga. Kontsertide kõrval toimu-vad Kadrioru lossis juba kolmandat aas-tat ka näitustel põhinevad elamusõhtud, mis sisaldavad spetsiaalset näituse jaoks loodud väikest teatrietendust, kuraato-ri ekskursiooni ning maitseelamusi los-si köögist. Inimesed, kes käivad teatris, restoranis ja näitustel, saavad kõik need elamused Kadriorus ühe õhtu jooksul temaatilise tervikuna ning kammerli-kus õhkkonnas (kuni 35 osalejat). Need “hariduse-meelelahutuse sulamid”, nagu Murre üritusi nimetab, on leidnud väga sooja emotsionaalse vastuvõtu.

Vastab sarja “Helisevad šedöövrid Kadriorus” muusika- produtsent Neeme Punder. Kuidas kulges teie jaoks selle sarja korraldamine?Üritame tulla igal uuel hooajal välja värs-kete ideedega. Eesti Kontserdi üks märk-sõnu on “koostöö” ning Kadrioru kunsti-muuseum on väga loogiline ja ideoloogi-liselt sobiv partner. Klassikaline muusika on heas mõttes elitaarne, nii nagu näiteks maalikunst, millest osasaamine eeldab ettevalmistust ja süvenemist. Seejärel ava-nev maailm pakub aga elamuse, mis ei puuduta ainult emotsioone, vaid kuulaja

tundeelu tervikuna. Alustasime läbirääki-misi juba peaaegu aasta tagasi ning ühist keelt leida polnud raske. Muuseumile sobis väga hästi idee, et valitud taiesed nende hindamatust kollektsioonist pole lihtsalt elutud esemed muuseumiseinal, vaid pakuvad koos kunstiteadusliku selgituse, ajastutruu muusika ja vastava interjööriga tervikliku elamuse just sellest ajahetkest, mil teos sündis. Seega oli meie vaatenurk kogu projektile vastastikuselt ühtne ning seejärel juba korralduslike detailide läbirääkimine väga hõlbus ja sujuv.

“Stseen peolauas” (Louvel, 1873). “Vürstinna Olimpiada Barjatinskaja portree” (Winterhalter, 1863).

Neeme Punder.


uus sari

Kuivõrd haakusid muusikud sarja kontseptsiooniga ja sellest lähtuvalt repertuaari piirangutega?Üldiselt lennult, aga eks selgitamist ikka oli. Raskus vast oli pigem, et mõnel juhul oli teatud maalidele muuseumi üsna väikesesse ja päris kõlavasse saali sobilik-ke teoseid ja koosseise keeruline leida. Näiteks võib tuua Peeter I portree, mis nõuab väga representatiivset muusikalist sõnumit, ja kui aus olla, siis ülistuslaulud tsaarile pole just repertuaar, mida nüüdis-ajal kasutatakse – teatud noodimaterjal lihtsalt puudub. Või teine näide: saali akustilised tingimused ja instrument pole kõige sobivamad, kui pidada silmas Liszti klaverimuusikat. Eeskätt baroki ja klassit-sismi muusika sobib aga hiilgavalt, reper-tuaari on palju ja akustilised tingimused ideaalsed. See kõik on läbirääkimiste üsna tavaline kulg, mis möödus vastastikuse mõistmise õhkkonnas.

Mida annab teie hinnangul kõnealu-ne eri kunste sünteesiv programm publikule?Olen seda fenomeni kasutanud väga palju aastaid nii oma Eesti Kontserdi projektides kui ka Viljandi vanamuusika festivali kavasid kokku pannes. Toon ühe näiliselt üsna kauge näite. Meil on praegu teadmine, et igasugused rafinaadid on tervisele kahjulikud, kui neid mõistlikult ei kasutata, eriti sool ja suhkur. Neid on ju nimetatud lausa valgeks surmaks. Kui aga kasutada suhkrut moosi keetmisel, siis pole sel enam mingit laastavat toimet tervisele ning väike kogus toidu juurde ei tee halba. Eriti varasematel aegadel on nauditud muusikat kaunis interjööris, kus seintel on maalid, inimesed on ilusasti riides, vaheaegadel arutatakse ülevatel tee-madel jne. Või on muusika olnud juma-lateenistuse üks osa või hoopis meeldiv kaaslane igapäevatoimingutel kodudes. Varasematel aegadel ju helikandjaid ja muid elektroonilisi vidinaid polnud, kõik mängiti ja lauldi ise. Sihin sinna, et inimene võtab muusikat palju paremini vastu koos teiste kunstiliikidega ja nagu me näeme, on praegune kunst ja muusi-ka pöördunud selle igitõe juurde tagasi, otsides väljundit ootamatutes kontserdi-paikades või luues installatsioone lausa oma kodus. Et eri kunstiliigid toimivad koos, on kõige loomulikum asi üldse, sest pakub publikule harmoonilise terviku-tunde. Võib-olla eri kunstiliigid eraldi on otsekui rafinaadid ja mõnel juhul lausa kahjulikud tervisele? Siin on mõtlemise koht.

14. septembermaal: “Stseen peolauas” (Louvel, 1873)muusika: Hortus Musicus, kavas pidulik ja tsere-moniaalne barokkmuusika

12. oktooberskulptuur: “Marie Antoinette’i büst” (Houdon, 1782)muusika: Meelis Orgse (viiul), Reet Sukk (flööt), Tõnu Jõesaar (viola da gamba), Lembit Orgse (klavessiin), kavas Rameau

23. novembermaal: “Vürstinna Olimpiada Barjatinskaja port-ree” (Winterhalter, 1863)muusika: Kadri Kipper (sopran), Tarmo Eespere (klaver), kavas Johann Strauss ja nüüdisaegne operetimuusika

21. detsembermaal: “Eeva loomine“ (Madalmaade tundmatu meister, 17. saj)muusika: Neeme Punder (flööt), Harry Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello), Ivo Sillamaa (haamerklaver), kavas Haydni ja Mozarti sümfooniad

11. jaanuarmaal: Peeter I portree (tundmatu kunstnik, 18. saj algus)muusika: Orthodox Singers, kavas vene ülistus-muusika

15. veebruarmaal: “Lauljatar Anna Petrova portree” (Tropinin, 1824)muusika: Ksenja Kutšukova (sopran), Andrei Bogatš (tenor), Helin Kapten (klaver), kavas vene romansid Glinka, Dargomõžski ja Mussorgski loomingust

15. märtsmaal: “Joobnud sileen” (tundmatu kunstnik van Dycki järgi, 18./19. saj)muusika: ans FA Schola, kavas Vana-Kreeka ja antiikmütoloogia teemaline muusika

12. aprillmaalid: “Pime” (Cawén, 1921) ja “Punane tants” (Kunnas, 1927)muusika: Mikk Murdvee (viiul) ja Sten Lassmann (klaver), kavas Jean Sibeliuse ja tema kaasaegsete looming

10. maimaal: “Tüdruk nukuga” (Petrov-Vodkin, 1937)muusika: Insomnia-kvartett koosseisus Mari Targo ja Valeria Rjumina (viiul), Mairit Mitt (vioola), Theodor Sink (tšello), kavas Sergei Prokofjevi ja tema kaasaegsete looming

KontSErdid PühAPäEViti KELL 17 KAdriorU LoSSiS:

“Marie Antoinette’i büst” (Houdon, 1782).

Orthodox Singers.


koolikontserdid

Koolikontserdid sütitavad õpilasiEesti kontsert produtseeris koolides möödunud õppeaastal 390 kontserti. Alanud õppeaastal on koolikontsertide valikus 33 kava, neist 21 uut. Hooaega iseloomustavad uued noored esinejad ja klassikaline muusika.

tekst: hElE-MARIA TAIMlA fotod: EEsTI KOnTsERT

"O len veendunud, et see oli ainulaadne kogemus ja tulevikus ei pruugi ma midagi sellist enam kohata.

Mul on hea meel, et meie koolis sellised põnevad esitused aset leiavad, sest see

rikastab meie koolielu ja muudab päeva lõbusamaks,” kirjutab üks neiu, kui muu-sikaõpetaja palub kirja panna muljeid toimunud koolikontserdist. Teine toob välja, et etteaste avardas oluliselt tema silmaringi ning et kõik, kes “südamest kuulasid”, said vapustava elamuse. Üks

Koolides esinenud trio: Taavi Langi, Tiit Kikas, Jaagup Kreem.

Keskmine kütusekulu 4,0 - 5,8 l/100 km, CO2-emissioon 103 - 135 g/km.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 www.mercedes-benz.ee Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11

Uus Mercedes-Benz C-klass.Täiuslikkus ei vaja alternatiivi.

Stiilne bränd. Sobiv mudeliklass. Perfektne tulemus. Uus C-klass hoiab turvalist vahet jälitavate konkurentidega, et saaksite nautida uut premium-klassi ahvatlust. Täiuslik sõidumugavus on harmoonias kaasaegse tehnoloogia ja disainiga.Palume Teid proovinaudingule.

Väikseim õhutakistustegur oma klassis (Cd=0,24) • Esimene täis-õhkvedrustusega premium-auto oma klassis • Esmaklassiline ohutus- ja juhiabisüsteemide komplekssüsteem Intelligent Drive • Kõige innovaatilisemad multimeedia-lahendused oma klassis • Eriti keskkonnasäästlikud mootorid (CO2-emissioon alates 103 g/km) • Ülim ökonoomsus (keskmine kütusekulu alates 4,0 l/100 km)

36 APLAUS sügis 2014 www.concert.ee

rubriikkoolikontserdid

noormees kirjeldab sama üritust kui meel-divat elamust, mis aitas väljuda rutiinsest koolipäevast ja jääb kauaks meelde.

Professionaalsete muusikute kooli-kontserdid on aastate jooksul jõudnud kõikidesse maakondadesse, mitu kooli tellib Eesti Kontserdilt aastas lausa 4–6 erinevat kava. Kavade kokkupanekul on silmas peetud muusikaõpetuse õppekava: iga kontsert tutvustab lastele mõnda stii-li, žanri, pilli või muusikateost. Etteaste kestab 45 minutit, mille jooksul esine-jad musitseerivad ja suhtlevad publikuga. Eesti Kontserdi koolikontsertide produt-sent on juba 13. hooaega Ülle Lehtmäe, kelle hinnangul annavad kontserdid las-tele eelkõige väga hea emotsiooni üheks päevaks, kuuks või kogu eluks.

Positiivsetest emotsioonidest laetud tänukirjad jõuavad Ülle Lehtmäeni tõesti pidevalt. Muusikaõpetajate ja huvijuhtide

Professionaalsete muusikute koolikontserdid on aastate

jooksul jõudnud kõikidesse maakondadesse.

Maria Listra.

Andreas Lend.

Andre Maaker ja Ain Agan.

Eva Talsi. Villu Talsi.

38 APLAUS kEVAd/SuVi 2014 www.concert.ee

koolikontserdidkoolikontserdid

Kooli-kontsertide muljeid jagab Kose gümnaasiumi muusikaõpetaja Anne Kruuse:

“Koolikontsertidel on tohutu tähtsus, kuna peredega kontsertidel käimine ei ole enam nii populaarne kui paarkümmend aastat tagasi. Minu arvates on väga suur vastutus valdadel, koolidirektoritel ja muusikaõpetajatel kasvatamaks uut haritud publikut, kes oskab kontserdil käituda, muusikat kuulata ja suudab selle kohta hiljem ka arvamust avaldada. Kui seda tänapäeval koolides ei tehta, siis kes seda teeb?

Muidugi annavad kontserdid terveks koolipäevaks ka positiivseid emotsioone, elamusi, arvamuste avaldamisi jne. Esinejad üllatavad alati vapustava pillimänguoskusega: sellest saavad tuge õpilased, kes parajasti õpivad lastemuusikakoolides, ja needki, kes on salamisi tahtnud mõnd pilli õppida. Igihaljas küsimus pillimängijatele: “Kui kaua te olete seda pilli õp-pinud?” Kuuldes vastust, kõlab saalis pikk paus.

Kose koolis on pikk kontserdiarvustuste kirjutamise traditsioon. Algul oli päris raske õpi-lastele selgeks teha, miks on see vajalik, ent nüüd kirjutavad kõik oma arvamu sest meeleldi. Juba aastaid arutan koos õpilastega, milliseid kontserte Eesti Kontserdi bukletist tellida. On tore kuulata õpilaste arvamusi selle kohta, milliseid esinejaid soovitakse veel kord kuulata, keda kutsuda esimest korda. On suur vahe arutlustel algklassi-, põhikooli- või gümnaasiumi-õpilastega.

Eelmisel õppeaastal oli meil koolis 12 kontserti. Olen saatnud esinejatele ka tagasisidet meie õpilaste kontserdimuljetest ning see on olnud väga meeliülendav ja liigutav kõikidele osapooltele. Siin ei ole kahtlustki – koolikontserdid on väga vajalikud. Seda kinnitavad ka õpilaste retsensioonid, mis lõpevad peaaegu alati sõnadega “tänan kooli, kes võimaldab selliseid esinejaid meie kooli kutsuda” või “kindlasti ootan esinejaid tagasi”.”

kirjades domineerivad epiteedid “suurepä-rane” ja “nauditav” ning tõdemus, et lap-sed olid kogetust vaimustuses. Õpilastelt kogutud tagasiside näitab, et lapsed hin-davad esinejate puhul enim nende avatust ja head suhtlemisoskust, sealhulgas laia sõnavara ning võimet suhelda korraga terve saalitäiega. Meeldib seegi, kui kuul-sad muusikud suhtuvad lastesse nagu võrdsetesse ja lasevad kaasa musitseerida. Kontserti kiidetakse, kui see on kaasa-haarav (noorte sõnastuses komplimendid “raske mitte jälgida” ja “raske tuimalt kuu-lata”) ning humoorikas. Lapsed hindavad väga kõrgelt ka silmaringi avardamist, mida eelistatakse isegi huvitavusele: ollak-

se rahul ka siis, kui mõni lugu oli veidi igav, ent õpetas midagi uut mõne võõra kultuuri kohta.

Ülle Lehtmäe sõnul on hea koolikont-serdi korraldamine kammerkontserdist raskemgi: “Kava peab olema vaheldusri-kas, lapsi kaasav – kaasahaarav, humoori-kas, mänguline, õpetlik.”

Eelmise hooaja menukid olid Silver Sepa fantaasiapillide töötuba ja noor-

“kava peab olema vaheldusrikas, lapsi kaasav – kaasahaarav,

humoorikas, mänguline, õpetlik.”

meestest koosneva vaskpuhkpilliansamb-li Brassical muusikaline pantomiim. Viimast saab tellida ka tänavu. Lehtmäe hinnangul on Brassicali etteastes “täidetud ideaalselt kõik koolikontserdi nõuded, alati on pärast kontserti publikul üli-hea tuju, näod naerul, ja õpetajad helis-tavad-kirjutavad, et tänada”. Brassicalis näeb Lehtmäe potentsiaali isegi eks-pordiks. “Olen aastaid käinud Soomes

Põhjamaade koolikontsertide festivalil ja olen kursis, milliseid koolikontserte tehakse Norras, Taanis, Soomes, Rootsis ja Islandil. Võin öelda, et meie kavad on väga head, väga mitmekülgsed, ja näiteks Brassicali poisid võiksid kindlasti esineda oma kavaga maailma eri kooli-des,” tõdeb ta.

Et professionaalsed muusikud oma kaasahaaravate kavadega jõuaksid kooli-desse, on võtmeisikud muusikaõpetajad või huvijuhid. Neil tuleb valida kavast sobiv kontsert, tellida see vähemalt kahe-kuulise etteteatamisajaga, panna üles kuu-lutused, leida raha (üks kontsert mak-sab 130–220 eurot, toetust võib taotleda Kultuurkapitalilt), valmistada ette lapsed ja võtta esinejad vastu. See on suur, ent tänuväärne töö.

Tabasalu ühisgümnaasiumi ja Rannamõisa lasteaia muusikaõpetaja Elin Ots tunnistab, et alustab meelsasti õppe-aastat just kontsertide planeerimise ja nende õppekavva integreerimisega. Elin Otsa sõnul on koostöö Ülle Lehtmäega

inspireeriv ning hoolika arutelu tulemusel valitud kavad menukad nii koolis kui ka lasteaias. Koolikontserte peab Ots väga oluliseks ning rõhutab, et kuulamisoskus on igasuguse õpiprotsessi alus. Veel enam – Ots leiab, et väärtuslikud kuulamisko-gemused ja elamused aitavad kaasa tasa-kaalustatud inimese arengule.

Ülle Lehtmäe silmis tutvustavad koo-likontserdid lastele muusikuid, “keda nad varem ei teadnud ja kelle kontser-tidele nad edaspidi ehk lähevad juba koos pere ja sõpradega”. Alanud hooaja kava võimaldab tutvuda selliste muusi-kutega nagu Jaagup Kreem, kes tutvustab Juhan Viidingu laule, Eeva ja Villu Talsi (ansambel Curly Strings), kes räägivad oma muusikuteest, Johan Randvere ja Andreas Lend, kes tutvustavad Hispaania ja Argentiina muusikat, Maria Listra, kes laulab prantsuse klassikalist muusikat, Laura Remmel (endine Põldvere), kes improviseerib hääle ja elektroonikaga, Ain Agan ja Andre Maaker, kes tutvustavad kümmet eri laadi kitarri, jpt.

Laura Remmel.

Johan Randvere.


kontserdisoovituskontserdisoovitus

Eesti Filharmoonia kammerkoori esimene ühine kontsert oma vastse peadirigendi kaspars Putninšiga.

Brahms“Saksa reekviem”

Mul on suur au ja rõõm meie tulevase koostöö üle Eesti Filharmoonia Kam-merkooriga (EFK). Iga dirigendi unistus on olla seotud meie aja ühe välja-paistvama kammerkooriga. Suhtun erakordse austusega sellesse, mida EFK on aegade jooksul korda saatnud ja mida ta teeb praegu. Imetlen dirigente, kes on selle koori loonud ja temaga aegade jooksul tööd teinud.EFK on universaalselt võimekas kollektiiv, kelle repertuaar ulatub renessan-siajastu polüfooniast nüüdisaegsete, kõige keerukama helikeelega teosteni. Kõige selle juures on nad säilitanud alati isikupärase ja unikaalse “oma koo-ri kõla”. Minu lähemad eesmärgid on arendada koori võimekust erinevate stiilide interpreteerimisel ja eelkõige teha koostööd Eesti heliloojatega. Pidev koostöö heliloojatega ei ole oluline mitte ainult uute kooriteoste sünniks. Heliloojate kujutluste kaudu saab koor võimaluse uurida oma võimete piire ja süvendada teadlikkust oma identiteedist.

Kaspars Putninš

Ettekandele tuleb koori ja kahe klaveri harva esitatav, nn Londoni versioon Johannes Brahmsi “Saksa reekviemist“. Brahms kirjutas selle 1869. aastal oma kirjastaja palvel peamiselt selleks, et aidata kaasa teose levikule tollases Euroopas.

Pianistid Riias sündinud Diana Ketler ja Ukrainast pärit Konstantin Lifschitz. Solistid Läti sopran Elina Šimkus ja bariton Olari Viikholm.

Aeg ja koht:n 25. september 19.00 Vanemuise kontserdimajaR 26. september 19.00 pärnu kontserdimajal 27. september 19.00 Estonia kontserdisaal

Sellel harukordsel kontserdil kohtuvad ülipopulaarse telekonkursi “Klassikatähed” kaks järjestikust võitjat – kaksikud Katariina Maria Kits ja Marcel Johannes Kits. Kohtuvad sõna otseses mõttes, sest alates sügisest õpivad nad eri koolides Saksamaal ja Šveitsis.

Kaks minutit on Kata vanem kui tema nüüdseks-juba-kuulus-vend Marcel Johannes Kits. Aga need minutid andsid lapsepõlves tüdrukule kõva edu-maa. “Me ikka kaklesime kogu aeg,” tunnistab neiu siiralt. “Kiusasin teda stiilis “ma olen sust vanem ja oskan paremini joosta!”. Nüüd oleme lahu-tamatud, nii et ma tean üsna täpselt, mida vend teeb ja kus liigub. Isegi armukade olen mõnikord selle aja peale, mida Marcel teistele kulutab.” Seda viimast ütleb Katariina naljaga pooleks, nagu sedagi, et oma revanši lapsepõlve eest sai kaksikvend eelmisel aastal “Klassikatähtede” konkurssi võites kätte.

Telekonkursi “Klassikatähed 2014” võitja auhinnakontserdidkatariina Maria kits (viiul)Marcel Johannes kits (tšello)Sten Heinoja (klaver)

Juba Bachi süidi järel algasid braavohüü-ded, pärast 3. Brandenburgi kontserti kar-jus publik endal hääle ära – nii pulseerivat, julget ja sädelevat Brandenburgi kontserti oleme alati oodanud, ja nüüd see saabus!

Toccata: Alte Musik aktuell, 2006

2003. aastal asutatud barokkorkestri nimi tähendab vabalt kasvavat aasa ning seos-tub ansambli haruldaselt mitmekülgse, leiduderohke repertuaariga baroki- ja klas-sitsismiajastust. Mängitakse autentsetel instrumentidel, uuritakse ja kasutatakse autentseid esituspraktikaid. Orkester esi-

Marcel oli tõepoolest enne esimene, kui Kata esimeseks sai. Aga selles leppisid õde ja vend kohe kokku, et omavahel nad konkureerima ei hakka, sest neile ei meeldi koos võistelda.

Katariinal algas nagu mingi teine elu, kui käivitus tema “Klassikatähtede” konkurss. Kolm kuud toimus kõik hoopis uute reeglite järgi ja noored olid oma tavaelust justkui ära lõigatud. “See võistlus oli niisugune elukool, et ma ei vahetaks seda ühegi senise kogemuse vastu,” kinnitab Katariina tuliselt.

“Osalemine andis nii palju julgust juurde. Kui ma lõppkontserdil ERSO ees seisin, siis nautisin seda algusest lõpuni, üldse ei kartnud. Enne konkurssi oli küll kõhklejaid, et mida selliste kolmeminutiliste lugude mängimine ikka näitab või arendab, aga mina olen veendunud, et see aitab mul suuri kontserte hoopis edu-kamalt mängida.”

“Klassikatähed 2014” võit andis talle võimaluse valida viie kontserdi ja plaa-distamise vahel. Katariinat vaimustab teadmine, et publik saalis on käeulatuses ja hingab tema muusikaga samas rütmis, seega otsustas ta kontsertide kasuks.

Margit Kilumets, “Katariina, see esimene”, Aplaus nr 10

Aeg ja koht:R 14. november 19.00 Jõhvi kontserdimajaT 18. november 19.00 Estonia kontserdisaalK 19. november 19.00 pärnu kontserdimajaK 26. november 19.00 Vanemuise kontserdimaja

Venemaa parim barokkorkester esimest korda Eestis! PrATuM iNTEgruM (Moskva)

kontserdisari “Violino!”

neb ilma dirigendita või kutsutud mõtte-kaaslaste juhatusel. Aegade jooksul on nad esinenud koos Trevor Pinnocki, Sigiswald ja Wieland Kuijkeni, Paul Esswoodi, Phi-lippe Jaroussky jt vanamuusikastaaridega. Ka orkestri liikmete hulgas on silmapaist-vaid soliste, nagu särav viiuldaja ja kontra-tenor Dmitri Sinkovski, hiljutine Magde-burgi Telemanni konkursi võitja.

Seekordse kontserdi kava on pühen-datud Johann Sebastian Bachi poja Carl Philipp Emanuel Bachi 300 aasta juubeli-le. Muusika, mida mängiti Friedrich Suu-re õukonnas.

Solistid Olga Ivušeikova (põikflööt) ja Pavel Serbin (tšello).Aeg ja koht:E 24. november 19.00 Estonia kontserdisaal


kontserdisoovitus


kontserdisoovitus

Wolfram Lattke (tenor), Martin Lattke (tenor),Frank ozimek (bariton), daniel knauft (bass), Holger krause (bass)

Leipzigi muusikaline visiitkaart!Vokaalansambel AMARCORD

Amarcordi viis vokalisti esin-davad kõrgetasemelist vokaal-kultuuri Saksamaalt. Tihtilugu võrreldakse viisikut inglaste tuntud vokaalkvartetiga The

Hilliard Ensemble või maailmakuulsa vokaalsekstetiga The King’s Singers. Kord melanhoolselt, kord rõõmsalt või piduli-kult loovad viis kunagist kuulsa Leipzigi Toomkooli poistekoori liiget oma reper-tuaariga silla keskaegse muusikatraditsioo-ni ja moodsate kompositsioonide vahel. Madrigalid vahelduvad modernsete a cap-pella arranžeeringutega, sekka kõlavad tun-tud poplaulud üllatavas kuues. Amarcord võlub eelkõige oma väljendusrikkuse ning puhta ja täpse lauluga, aga ka sümpaatse lavalolekuga. Tuntud Leipzigi Gewand-hausi orkestri ja Püha Tooma poistekoori kõrval on 1992. aastal asutatud ansambel Leipzigi kui muusikalinna kõige olulise-maid esindajaid. Arvukad kontsertturneed ja muusikafestivalid on lauljaid viinud esin-dussaalidesse ja festivalidele nii Euroopasse, Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse, Lähis- Itta kui ka Kagu-Aasiasse.

Ansambel on paljude rahvusvaheliste konkursside laureaat, mh Tolosa (His-paania), Tampere (Soome), Pohlheim (Saksamaa), Linz (Austria), ning nende salvestused on pärjatud auhindadega, nagu ECHO Klassik, Supersonic Award, CARA Contemporary A Cappella Recor-ding Award jpt. Lisaks aktiivsele kontsert-tegevusele korraldab Amarcord Leipzigis vokaalmuusikafestivali A Capella, mida on väisanud muuhulgas Swingle Singers ja Huelgas Ensemble.www.amarcord.de

Aeg ja koht:n 11. detsember 19.00 pärnu kontserdimajaR 12. detsember 19.00 Vanemuise kontserdimajal 13. detsember 19.00 Estonia kontserdisaalp 14. detsember 17.00 Jõhvi kontserdimaja

“Klaveri” tänavused suurimad tähed on lõppkont-serdil ERSO solistina esinev Paul Lewis Inglis-maalt ja sooloõhtuga üles astuv prantsuse pianist Jean-Efflam Bavouzet. Paljude plaadiauhindadega pärjatud solistid on erineva suunitlusega: Lewis

on üks maailma juhtivaid Beethoveni ja Schuberti, Bavouzet aga prantsuse muusika tõlgitsejaid. USA-st tuleb esinema särav duo Anderson/Roe, kelle klassikalise ja kergema repertuaari töötlused kahele klaverile on neile nime teinud kogu maailmas. Prantsuse virtuoos ja ülipeen Schuberti tõlgitseja Bertrand Chamayou män-gib Schubertit ja Liszti, eesti pianist Age Juurikas aga laiaulatusli-ku kava hispaania ja vene muusikast.

Sõna ja muusika põimivad kokku Lauri Väinmaa ning näitle-ja Jüri Aarma, esitades valiku Chopini, Liszti ja Schumanni muu-sikast ning kirjadest. 300 aasta möödumist Carl Philipp Ema-nuel Bachi sünnist tähistatakse kontserdiga heliloojate Bachide loomingust, mida klavessiinil, klavikordil ja haamerklaveril esitab Lembit Orgse. Rahvusvahelist kõrgtaset demonstreerivad noo-red solistid Benjamin Grosvenor Suurbritanniast, Joseph Moog Saksamaalt ja Deniss Ždanov Ukrainast. Festivali avab ERSO ees leedu noor tipp-pianist Lukaš Geniušas.

Noorima põlvkonna esindajad Eesti Muusika- ja Teatriaka-deemiast, Tallinna Muusikakeskkoolist, Georg Otsa nimelisest Tallinna Muusikakoolist ja Heino Elleri nimelisest Tartu Muusi-kakoolist pühendavad kontserdi Ferenc Liszti loomingule.

Peterburi legendaarse pedagoogi Aleksandr Sandleri noored õpilased, kes on ka Narva Chopini-nimelise konkursi võitjad, tutvustavad end mitmekülgse kavaga. Traditsioonilisel džässmuu-sikaõhtul astub üles džässivirtuoos Daniel Kramer Moskvast. Fes-tivali osa on ka näitus klahvpillide ajaloost.

Lauri Väinmaa, festivali kunstiline juht

Aeg ja koht:R 24. oktoober 19.00 Estonia kontserdisaall 25. oktoober 15.00 ja 19.00 Estonia kontserdisaalp 26. oktoober 15.00 ja 19.00 Estonia kontserdisaalE 27. oktoober 19.00 Estonia kontserdisaalT 28. oktoober 16.00 ja 19.00 Estonia kontserdisaalK 29. oktoober 16.00 ja 19.00 Estonia kontserdisaaln 30. oktoober 16.00 ja 19.00 Estonia kontserdisaalR 31. oktoober 19.00 Estonia kontserdisaall 1. november 19.00 Estonia kontserdisaalp 2. november 16.00 Vanemuise kontserdimaja

Pianistide festivalrahvusvaheline pianistide festival “klaver” tutvustab klaverikunsti kogu selle rikkuses juba üheksandat korda.

EMt topeltpluss klientidele piletid 30% soodsamalt. Pakkumine kehtib, kuni soodus-hinnaga pileteid jätkub.Vaata lisa emt.ee/pakkumised/topeltpluss

Paul Lewis.


hooaja tipphooaja tipp

Eesti kontsert avab 20. septembril hooaja maailmakuulsa dirigendi Zubin Mehta ja iisraeli Filharmoonilise orkestriga. Nii maestrole kui ka orkestrile on see esmakohtumine Eesti publikuga.

Legendaarne

Mehta:

tekst: RIInA luIK, kultuuriajakirjanik fotod: EEsTI KOnTsERT

Arveametnikust Mehli Mehta, hilisem Bombay amatööror-kestri asutaja, peadirigent ja kontsertviiuldaja, lootis kogu südamest, et tema vanemast

pojast Zubinist saab ükskord tubli arst. Ent poega ei köitnud arsti- ega arve-ametnikutöö. Zubin Mehta ütleb oma memuaarides “Minu elu partituur”, kui-das saanukski ta valida midagi muud, kui ta ELAS muusikas, see ümbritses teda

kogu aeg! Seda enam, et isa taganes ise oma sõnadest, andes Bombays eramuu-sikatunde, mängides ühe trio koosseisus linna Inglise klubides ja asutades lõpuks koguni oma orkestri. Kuigi muusikas autodidakt, tutvustas ta pojale juba alg-kooli ajal üksipulgi orkestripille ja õpetas noodikirja selgeks. Esimeste pillide seas, mida Mehta lähemalt tundma õppis, olid klaver ja kontrabass.

Asjaolude sunnil ja südame kutsel

seisis 15-aastane Zubin ühel päeval diri-gendi õpipoisina isa orkestri ees, et aidata tal valmistuda Yehudi Menuhini kont-serdiks. Proovis kandis isa ette Menuhini viiulisoolo ja Zubin juhatas. See tunne oli ülev, seda tahtnuks kogeda veel ja veel! Sestap pole ime, et noore Mehta meditsiiniõpingud Bombay ülikoolis jäid perekonna meelehärmiks lühikeseks ning noormees kippus kaugele Euroopasse – eesmärgiga astuda Viini muusikaakadee-

miasse Hans Swarowsky kuulsasse diri-geerimisklassi.

Indiaga jättis hüvasti kogu Mehtade pere, leides uue kodu Inglismaal Manchesteris. Hiljem on Mehta mee-nutanud, et sõitis nii tihti kui võimalik Viini ja Manchesteri vahet, sest igatses nii perekonna kui ka India toidu järele. Viis aastat hiljem siirdus pere Ameerikasse. Los Angelesest kujunes üks olulisemaid linnu Mehta elus: “LA on mulle väga kallis linn: siin on mu Ameerika-kodu, siin elasid pikki aastaid mu vanemad ja siin on mind kui muusikut aastakümneid soojalt vastu võetud. Olin vaid 26, kui minust sai Los Angelese Filharmoonikute kunstiline juht.”

Särav anneMehta suurt annet, dünaamilist-leegitse-vat dirigeerimisstiili ja vastupandamatut lavasarmi pandi tähele kohe, kui ta 1958. aastal pärast muusikakõrgkooli lõpetamist Viinis oma debüüdi tegi. Samal aastal riputati talle Liverpoolis rahvusvahelisel dirigentide konkursil kaela võiduloorberid ning noore muusiku ees oli maailm val-la… Uut säravat talenti tervitasid avasüli Berliini, Viini, Los Angelese, New Yorgi, Tel Avivi, Müncheni ja paljude teiste maa-ilmakuulsate kontserdimajade orkestrid ja lavad. 24-aastaselt seisis Mehta juba peadi-rigendina Montréali sümfooniaorkestri ees, kaks aastat hiljem vallutas sama ametiposti Los Angeleses. Vaist polnud petnud: ta oli teinud ainuõigesti, et ei lasknud kellelgi oma muusikakirge külma laubakompres-siga jahutada. Just suures muusikas oli tema õige koht, selleks oligi ta siia ilma sündinud! “Dirigeerimine on minu enese-väljendusviis, minu suhtlemisvorm orkestri ja publikuga. Ma ei suuda seda lõpetada,” on Mehta öelnud mõne aasta eest.

Iisraeli Filharmoonilise Orkestri (IPO) ees seisis Mehta esimest korda 1968. aastal, mõni aeg hiljem sai temast kunstiline juht ja peadirigent ning 1981. aastal omista-ti eluaegse peadirigendi austav nimetus. IPO-t on Mehta nimetanud oma esime-seks armastuseks. “Orkester “lapsendas” mu, kui olin veel dirigendina väga noor, mõned mängijad olid minust poole vane-mad, kuid nad kohanesid minu järgi.”

Muretseb paljude pärastIisrael oskab maestro panust hinnata, kui-gi Mehta jäägitut pühendumist ja lojaal-sust praegusele kodumaale ja orkestrile on alati saatnud otsekohene ning karm kriitika sealsete poliitikute aadressil. Kuna

Mehta on isiklikult panustanud kahe riigi leppimatu kogukonna vaheliste suhete parandamisse nii arvukate heategevus-projektide kui ka -kontsertidega ning olnud aastakümneid sallivuse ja leppimise eestkõneleja Iisraelis, on talle lubatud väljaütlemised, mida kellegi teise puhul ilmselt ei tolereeritaks.

Korduvalt on Mehtat ja IPO kont-serte muusikametropolides saatnud pro-testijate piketid ning kolm aastat taga-si katkestasid saali pääsenud protestijad Londonis kontserdi. Mehta aga ei muret-se enda, vaid oma muusikute pärast, kes peavad mängima hoolimata sellest, et nende pojad ja tütred võivad olla samal ajal sõjas… Mehta tõdeb, et teeb oma elu

Dirigent Zubin Mehta (78)

Iisraeli Filharmooniline Orkester (IPO)

Sündinud 29. aprillil 1936 Bombays (Mumbais)Perekond: abielus endise näitlejanna ja telesaatejuhi Nancy Kovackiga, neli lastHaridus: sai esimese muusikahariduse Bombay Sümfooniaorkestri asutanud viiuldajast isa Mehli Mehta käe all, 1958. aastal lõpetas Viini muusikaakadeemias Hans Swarowsky dirigeeri-misklassiKarjäär:• Alustas dirigendikarjääri 1958. aastal Viinis, samal aastal võitis Liverpoolis rahvusvahelise

dirigentide konkursi ja temast sai Liverpooli Kuningliku Sümfooniaorkestri abidirigent.• Juhatanud paljusid maailma kõige hinnatumaid orkestreid, olnud või on siiani Montréali SO,

Los Angelese Filharmoonikute, Baieri Riigiooperi ja New Yorgi Filharmoonikute, Valencia ooperimaja peadirigent ja/või muusikaline direktor. 1985. aastast Firenze Maggio Musicale festivali peadirigent.

• 1968. aastal sai Mehtast IPO muusikaline nõustaja, 1977. aastal nimetati positsioon ümber kunstiliseks juhiks (kasutatakse ka nimetust muusikaline direktor). 1981 nimetati IPO eluaeg-seks peadirigendiks. Ta on olnud selle orkestriga seotud 46 aastat.

• Aastatel 1990, 1995, 1998, 2007 juhatas ta kuulsaid Viini uusaastakontserte, talle on usalda-tud see au ka 1. jaanuaril 2015.

• Ta on välja andnud autobiograafilise raamatu “Minu elu partituur” (2009).

Allikas Zubin Mehta ametlik veebilehekülg

Iisraeli juhtiva sümfooniaorkestri asutas 1936. aastal Palestiina orkestri nime all Poola päritolu viiuldaja Bronisław Huberman. Huberman aimas ette Euroopas toimuvaid pöördumatuid muutusi ning kutsus rahvuskaaslastest muusikuid emigreeruma koos endaga Palestiinasse (Iisraeli riik kuulutati välja 1948). See oli aeg, mil paljud Euroopa orkestrid juba vallandasid juudi rahvusest muusikuid ning just neist tekkis orkestri algtuumik. Orkester tegi debüüdi Tel Avivis 26. detsembril 1936 Arturo Toscanini käe all. Ka II maailmasõja ajal oli orkester aktiivne, andes liitlasvägede sõduritele 140 kontserti. Pärast 1938. aastal Saksamaal toimunud Kristallööd keelati orkestril esitada Wagneri helitöid helilooja antisemiitlike seisukohtade ja tema loomingu seotuse tõttu Natsi-Saksamaa ideoloogiaga. Iisraeli riigi loomise järel 14. mail 1948 nimetati orkester Iisraeli Filharmooniliseks Orkestriks. 1958. aastal anti IPO-le esimese kollektiivina Iisraelis Israel Prize muusikakategoorias. Orkester on käinud turneedel mitmel pool maailmas ja andnud kontserte paljude nimekate dirigentidega, nagu Zubin Mehta, Daniel Barenboim, Leonard Bernstein, Kurt Masur, Georg Solti, Lorin Maazel jpt.

Allikas IPO kodulehekülg

Iisraeli poliitikute otsuseid kritiseerides keeruliseks, kuid möönab, et ta ei ole kunagi mõistnud neid loovinimesi, kes on otsustanud end taandada oma riigist ja selles toimuvast.

Saalis olgu kunst ja poliitika siiski lahus. Mehta ei kasuta muusikat relvana: “Kuid muusika mõjujõudu ei tohi kunagi alahinnata. Kas teie suudaksite kujutada maailma ette ilma muusikata? Ei, sest see pole võimalik – maailm ei saa eksisteeri-da muusikata! Inimene vajab muusikat, muusika peab meie elus olema!”

Ma olen alati õnnelik, kui ma

juhatan

Artik

lis o

n ka

suta

tud

Post

imeh

e lo

al lõ

ike R

. Lui

ge in

terv

juus

t Zub

in M

ehta

ga. I

nter

vjuu

ilmus

13. s

epte

mbr

il Pos

timeh

e vä

ljaan

des A

K.

SEPtEMBErr 19.09.19.00 Mooste folgikoda“Muusika Eestimaale” avakontsertTallinna KammerorkesterKlassikatähed Marcel Johannes Kits (tšello) ja Pipilota Neostus (flööt)Dirigent Risto Joost

19.00 Pärnu kontserdimajaPärnu kontserdimaja hooaja avakontsertERSO, Peeter Laul (klaver, Venemaa), dirigent Feliks Korobov (Venemaa)

19.00 Vanemuise kontserdimajaHooaja avakontsertVanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu noortekoorAile Asszonyi (sopran), Jânis Apeinis (bariton), dirigent Paul MägiCharles Gounod “Püha Cecilia missa”L 20.09.16.00 Väravatorn“5775 aastat maailma loomisest”Hortus Musicus

19.00 Jõhvi kontserdimajaHooaja avakontsertVanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu noortekoorAile Asszonyi (sopran), Jânis Apeinis (bariton), dirigent Paul MägiCharles Gounod “Püha Cecilia missa”

20.00 Estonia kontserdisaal

Iisraeli FilharmoonikudDirigent Zubin MehtaTšaikovski sümfoonia nr 6R. Straussi sümfooniline poeem “Kangelase elu”E 22.09.19.00 Viljandi pärimusmuusika ait“Lips on Fire”. Virtuooside brasstrio mängib Jimi HendrixitJournal Intime (Prantsusmaa)t 23.09.

19.00 Vanemuise kontserdimaja“Lips on Fire”. Virtuooside brasstrio mängib Jimi HendrixitJournal Intime (Prantsusmaa)

19.00 Estonia kontserdisaal“Eliitkontserdid”Klaveriduo Kai Ratassepp – Mati MikalaiMendelssohn, Brahms, ProkofjevK 24.09.18.00 Abja kultuurimaja“Muusika Eestimaale”Lauri Väinmaa (klaver), Jüri Aarma (lugeja)Chopin, Schumann, Liszt. Palad ja kirjad18.00 Vastseliina muusikakool“Muusika Eestimaale”Age Juurikas (klaver)Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev20.00 Von Krahli baar

“Lips on Fire”. Virtuooside brasstrio mängib Jimi HendrixitJournal Intime (Prantsusmaa)n 25.09.19.00 Elva raekoda“Muusika Eestimaale”Age Juurikas (klaver)Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev

19.00 Jõhvi kontserdimaja“Lips on Fire”. Virtuooside brasstrio mängib Jimi HendrixitJournal Intime (Prantsusmaa)

19.00 Vanemuise kontserdimaja“Oratorio”Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Kaspars PutninšJohannes Brahms “Saksa reekviem” (versioon kahe klaveriga)r 26.09.19.00 Puurmani loss“Muusika Eestimaale”Age Juurikas (klaver)Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev19.00 Kuressaare kultuurikeskus“Lips on Fire”. Virtuooside brasstrio mängib Jimi HendrixitJournal Intime (Prantsusmaa)

19.00 Pärnu kontserdimaja“Oratorio”

Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Kaspars PutninšJohannes Brahms “Saksa reekviem” (versioon kahe klaveriga)L 27.09.16.00 Väravatorn“Suvi südames”Hortus Musicus

19.00 Estonia kontserdisaal“Oratorio”Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Kaspars PutninšJohannes Brahms “Saksa reekviem” (versioon kahe klaveriga)P 28.09.12.00 Lasva rahvamaja“Muusika Eestimaale”Janne Ševtšenko (sopran), René Soom (bariton), Tarmo Eespere (klaver) Operetiklassika: Kálmán, Lehár, Loewe16.00 rõuge rahvamaja“Muusika Eestimaale”Janne Ševtšenko (sopran), René Soom (bariton), Tarmo Eespere (klaver) Operetiklassika: Kálmán, Lehár, Loewet 30.09.18.00 Käina muusikakool“Muusika Eestimaale”Age Juurikas (klaver)Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev

www.concert.ee

SügIS 2014Kava

september | oktoober | november | detsember

Estonia kontserdisaal Vanemuise kontserdimaja Jõhvi kontserdimaja Pärnu kontserdimaja

SügiS 2014 APLAUS 47

hooaja avakontsert pärnusEESti riiKLiK SüMfooniAorKEStErPeeter Laul (klaver, Venemaa)dirigent Feliks korobov (Venemaa)Avakontserdil soleerib ERSO ees Peeter Laul, Peterburis sündinud Eesti juurtega pianist. Tõeliselt laia rahvusvahelise haardega interpreet, kes on andnud soolokontserte Peterburi Filharmoonia saalis, Peterburi Maria teatri kontserdisaalis, Louvre’i auditooriumis, Théâtre du Châtelet’s Pariisis, Opera Lyonis, New Yorgi Lincolni keskuses, Amsterdami Concertgebouws ja loomulikult Peterburi Jaani kirikus.Dirigeerib Saaremaa ooperipäevade publiku lemmik Feliks Korobov, kes on aegade jooksul olnud Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva Akadeemilise Muusikateatri ning Novaja Opera peadirigent.Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

R 19. september 19.00 pärnu kontserdimaja

hooaja avakontsert TallinnasiiSrAELi fiLhArMooniKUddirigent Zubin MehtaTšaikovski sümfoonia nr 6 h-moll op. 74 “Pateetiline”Straussi sümfooniline poeem “Kangelase elu” op. 40Eesti Kontserdi uue hooaja avab suursündmus, millel kaalu kaugelt üle aastapiiride. Esimest korda jõuavad Eesti kuulaja ette Zubin Mehta, meie ajastu suurimaid dirigente, ja kuulsad Iisraeli Filharmoonikud, kelle esinemised on kõige nimekamate festivalide ja kontserdisaalide kõrghetked.Kontserti toetab Crain-Maling Foundation International Touring Fund

l 20. september 20.00 Estonia kontserdisaal

hooaja avakontserdid Tartus ja JõhvisVanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert; Jõhvi kontserdimaja avakontsertVanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoorTartu noortekoorAile Asszonyi (sopran, RO Estonia)Jânis Apeinis (bariton, Läti Rahvusooper)Dirigent Paul MägiCésar Francki sümfoonia d-mollCharles Gounod “Püha Cecilia missa”Koostöös teatriga Vanemuine

R 19. september 19.00 Vanemuise kontserdimajal 20. september 19.00 Jõhvi kontserdimaja

Vanemuise sümfooniaorkester.

Vaata festivali kava:concert.ee/festivalid

Paul Lewis (Inglismaa), Age JuurikasJean-Effl am Bavouzet (Prantsusmaa)

klaveriduo Anderson/Roe (USA) Bertrand Chamayou (Prantsusmaa)

Benjamin Grosvenor (Inglismaa) Joseph Moog (Saksamaa)Deniss Ždanov (Ukraina)

Lukaš Geniušas (Leedu) jpt

Estonia kontserdisaalis

Klaverikultuur kogu oma mitmekülgsuses – virtuoosid-supertähed, suurmeistrid, üllatajad

Rahvusvaheline pianistide festival

2014

KLAVERKunstiline juht Lauri Väinmaa

kava Oktoober www.concert.ee

49SügiS 2014 APLAUS www.concert.ee48 APLAUS SügiS 2014 www.concert.ee

kava www.concert.ee

oKtooBErK 01.10.

15.00 Vanemuise kontserdimajaRahvusvaheline muusikapäevTelekonkursi “Klassikatähed” 2013. ja 2014. aasta osalejate kammerkontserdid

17.00 Jõhvi kontserdimajaRahvusvaheline muusikapäevTelekonkursi “Klassikatähed” 2013. ja 2014. aasta osalejate kammerkontserdid18.00 Paide Püha risti kirikPaide linna sünnipäevaaktusEesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja18.00 Kuusalu kunstide kool“Muusika Eestimaale”Lauri Väinmaa (klaver),Chopin, Schumann, Liszt

19.00 Pärnu kontserdimajaRahvusvaheline muusikapäevTelekonkursi “Klassikatähed” 2013. ja 2014. aasta osalejate kammerkontserdidn 02.10.19.00 Lihula kultuurimaja“Muusika Eestimaale”Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleojar 03.10.19.00 Antsla kultuuri- ja spordikeskus“Muusika Eestimaale”Ansambel Bombillaz

19.00 Jõhvi kontserdimaja“Kuldne klassika”Tallinna Kammerorkester,Martin Kuuskmann (fagott), dirigent Risto JoostL 04.10.16.00 VäravatornSuur Muusikaakadeemia

Vivaldi sonaadid IIIAndres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa (klavessiin), Taavo Remmel (kontrabass)18.00 Kärdla kultuurikeskus“Muusika Eestimaale”“Isa tuli koju”. Lauri Saatpalu ansambel

19.00 Estonia kontserdisaal“Kuldne klassika”Tallinna Kammerorkester,Martin Kuuskmann (fagott) 19.00 Peterburi Jaani kirikQuasar Saxophone Quartet (Kanada)“Bachist Zappani”P 05.10.

17.00 Vanemuise kontserdimaja“Kuldne klassika”Tallinna Kammerorkester,Martin Kuuskmann (fagott), dirigent Risto JoostE 06.10.

9.30; 11.15 Jõhvi kontserdimajaLastepäev “Teeme ise muusikat”18.00 otepää gümnaasium“Muusika Eestimaale”“Isa tuli koju”. Lauri Saatpalu ansambel19.00 Avinurme kultuurikeskusQuasar Saxophone Quartet (Kanada)“Bachist Zappani”t 07.10.10.15; 11.45 Pärnu kontserdimajaLastepäev “Teeme ise muusikat”18.00 Keila muusikakool“Muusika Eestimaale”Age Juurikas (klaver)Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev19.00 Eesti raadio 1. stuudio“Siin rostrum!”Quasar Saxophone Quartet (Kanada)

K 08.10.18.00 Sillamäe muusikakool“Muusika Eestimaale”Age Juurikas (klaver)Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirjev18.00 räpina muusikakool“Fedora ja Mr X-i lugu” Margit Saulep, René Soom, Ülla Millistfer, Peeter Kaljumäe

19.00 Vanemuise kontserdimajaQuasar Saxophone Quartet (Kanada)“Bachist Zappani”n 09.10.18.00 Põlva muusikakoolQuasar Saxophone Quartet (Kanada)“Bachist Zappani”r 10.10.19.00 Kilingi-nõmme klubiQuasar Saxophone Quartet (Kanada)“Bachist Zappani”

19.00 Vanemuise kontserdimaja“Kuldsed keeled”Hiina simblite (yangqin) ansambelKunstiline juht Shi YueL 11.10.

19.00 Pärnu kontserdimajaQuasar Saxophone Quartet (Kanada)“Bachist Zappani”

19.00 Estonia kontserdisaal“Kuldsed keeled”Hiina simblite (yangqin) ansambelKunstiline juht Shi YueP 12.10.16.00 Kuressaare kultuurikeskusQuasar Saxophone Quartet (Kanada)“Bachist Zappani”

17.00 Jõhvi kontserdimaja“Kuldsed keeled”Hiina simblite (yangqin) ansambel

Kunstiline juht Shi Yue17.00 Kadrioru loss“Helisevad šedöövrid Kadriorus”Reet Sukk (flööt), Tõnu Jõesaar (viola da gamba), Lembit Orgse (klavessiin)E 13.10.

9.30; 11.15; 13.15 Estonia kontserdisaalLastepäev “Teeme ise muusikat”t 14.10.

9.30; 11.15; 13.15 Vanemuise kontserdimajaLastepäev “Teeme ise muusikat”

19.00 Estonia kontserdisaal“Ilus möldrineiu”. AvakontsertSchuberti galaPirjo Püvi (sopran, teater Vanemuine), Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), René Soom (bariton, RO Estonia), Priit Volmer (bass, RO Estonia), Martti Raide (klaver)K 15.10.18.00 Kärdla muusikakool“Muusika Eestimaale”Lauri Väinmaa (klaver), Jüri Aarma (lugeja)Chopin, Schumann, Liszt. Palad ja kirjad

19.00 Pärnu kontserdimajaFestival “Klaver”Age Juurikas (klaver)Bach, Rahmaninov, Mompoun 16.10.

19.00 Estonia kontserdisaal“Eliitkontserdid”Mari Poll (viiul), Mihkel Poll (klaver)Mozart, Franck, Prokofjev, Enescur 17.10.18.00 tartu Peetri kirikEesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja

MArtin KUUSKMAnnKontserdisari “Kuldne klassika”Tallinna kammerorkesterMartin kuuskmann (fagott)dirigent risto JoostGrammy nominatsiooniga eestlasest fagotivirtuoosi Martin Kuuskmanni veenvad ja karismaatilised esitused kõikjal maailmas on toonud talle juhtiva fagotimängija reputatsiooni.New York Times: “Kuuskmanni mäng on hämmastav, rabav...”Carl Philipp Emanuel Bachi sümfoonia Es-duur Johann Nepomuk Hummeli fagotikontsert F-duur Wolfgang Amadeus Mozarti fagotikontsert B-duur Franz Joseph Haydni sümfoonia nr 59 A-duur “Tulesümfoonia”Koostöös Tallinna Filharmooniaga

R 3. oktoober 19.00 Jõhvi kontserdimajal 4. oktoober 19.00 Estonia kontserdisaalp 5. oktoober 17.00 Vanemuise kontserdimaja

QUASAr SAxoPhonE QUArtEt (Kanada)Marie-Chantal Leclair (kunstiline juht, sopransaksofon)Mathieu Leclair (altsaksofon)André Leroux (tenorsaksofon)Jean-Marc Bouchard (baritonsaksofon)Kahe täiesti erineva kava ja kaheksa kontserdiga on pärast 2005. aasta menukaid kontserte Eesti kuulaja ees tagasi Quasar Saxophone Quartet. Montréali ansambel on kuulus oma energia, julguse ning erakordse tehnilise sära poolest. Kvartett on toonud esmaettekandele üle saja uudisteose ja leidnud poolehoidu nii esinemistel sümfooniaorkestri solistina kui ka arvukatel koolikontsertidel. Kanada muusikaelu tähtsamaid auhindu Opus Prize on võidetud neljal korral, sealhulgas Performer of the Year aastal 2012.Kui seitsmel kontserdil esitatakse värvikat kronoloogilist kava “Bachist Zappani”, siis Tallinna kontsert on osa tuliuuest kontserdisarjast “Siin rostrum!”, mis tähistab eesti heliloojate erakordseid saavutusi nende tähtsaimal mõõduvõtmisel, rahvusvahelisel heliloojate rostrumil (Helena Tulve oli parim 2004, parimad alla 30-aastaste arvestuses on olnud Mari Vihmand 1996, Jüri Reinvere 2000, Ülo Krigul 2007).Tavaliselt Pariisis toimuv konkurss jõuab Tallinna 2015. aasta mais Klassikaraadio eestvõtmisel. Sarja kunstiline nõustaja on Tiia Teder.Eesti Raadio 1. stuudios tulevad ettekandele:Wolf Edwards (Kanada) “Predator Drone MQ-1” (Euroopa esiettekanne)Ülo Kriguli uus teos, 2014 (esiettekanne)Louis Andriessen (Holland) “Facing Death” (1990)Pierre Alexandre Tremblay (Kanada/UK) “Les pâleurs de la lune” (Euroopa esiettekanne)Alexander Schubert (Saksamaa) “Hello” (Euroopa esiettekanne)

SchUBErti gALA Kontserdisari “Ilus möldrineiu” Pirjo Püvi (sopran, teater Vane-muine), Helen Lokuta (metso-sopran, ro Estonia), rené Soom (bariton, ro Estonia), Priit Volmer (bass, ro Estonia), Martti raide (klaver)16. oktoobril 2014 möödub 200 aastat Schuberti laulu “Gretchen am Spinnrade” (“Gretchen voki ääres”) valmimisest. Seda kuupäeva peetakse kunstlaulu sünnidaatumiks. Ehkki sõna “kunstlaul” kõlab eesti keeles veidi pingutatult, pole siiani paremat definitsiooni, mis iseloomustaks vokaalset kunstiteost, kus võrdse tähelepanu all on nii muusika kui ka tekst. Kunstlaul oli algusaegadel intiimne ja kammerlik, seda esitati ja kuulati kodustes muusikasalongides, kus eriti hästi jõudsid kuulajani nii laulja isiklik panus kui ka muusika tekstiline tähendus ja allhoovused.Kontserdisari “Kunstlaulu kaks sajandit” teeb kummarduse Schuberti laululoomingule ja esitleb sellest tüvest hargnenud “laulupuu” vilju kogu järgnenud arenguloo mitmekesisuses.Sarja kunstiline nõustaja Martti Raide

T 14. oktoober 19.00 Estonia kontserdisaal

l 4. oktoober 19.00 peterburi Jaani kirikE 6. oktoober 19.00 Avinurme kultuurikeskust 7. oktoober 19.00 EESti rAAdio 1. StUUdio K 8. oktoober 19.00 Vanemuise kontserdimajan 9. oktoober 18.00 põlva muusikakoolR 10. oktoober 19.00 Kilingi-nõmme klubil 11. oktoober 19.00 pärnu kontserdimajap 12. oktoober 16.00 Kuressaare kultuurikeskus

Oktoober

Gabrieli, Aints, Kreek, Uibo, Tobias, Sink19.00 Kostivere kultuurimõis“Muusika Eestimaale” Saksofonikvartett SaxEst19.00 Puurmani loss“Muusika Eestimaale”“2 tenorit”Lembit Saarsalu (saksofon), Raivo Tafenau (saksofon)

19.00 Vanemuise kontserdimaja“Eliitkontserdid”Mari Poll (viiul), Mihkel Poll (klaver)Mozart, Franck, Prokofjev, EnescuL 18.10.16.00 Väravatorn“Rikaste linnade rikas kultuur”Hortus MusicusP 19.10.

17.00 Pärnu kontserdimaja“Rikaste linnade rikas kultuur”Hortus Musicus19.00 Leipzig gewandhausSibelius “Kullervo”RAM, MDR-i sümfooniaorkesterDirigent Kristjan Järvi19.00 niguliste“Müstilised kõlad”. AvakontsertJohn Taveneri muusikaSissejuhatus Peeter Vähiltt 21.10.17.00 Põltsamaa muusikakool“Muusika Eestimaale”Lauri Väinmaa (klaver), Jüri Aarma (lugeja)Chopin, Schumann, Liszt. Palad ja kirjad

19.00 Vanemuise kontserdimajaVokaalansambel Jazz Island (Leedu)K 22.10.19.00 Karksi valla kultuurikeskus“Muusika Eestimaale”

Tšellokvartett C-JAM19.00 Antsla kultuuri- ja spordikeskus“Muusika Eestimaale”Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja

19.00 Estonia kontserdisaalVokaalansambel Jazz Island (Leedu)n 23.10.

19.00 Pärnu kontserdimajaVokaalansambel Jazz Island (Leedu)19.00 Järva-Jaani kultuurimaja“Muusika Eestimaale”Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleojar 24.10.19.00 Keila muusikakool“Muusika Eestimaale”Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja19.00 Vastseliina rahvamaja“Muusika Eestimaale”Vokaalansambel Miinus Seitse19.00 Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind“Muusika Eestimaale”“2 tenorit”Lembit Saarsalu (saksofon), Raivo Tafenau (saksofon)

19.00 Estonia kontserdisaalLukas Geniušas (klaver, Leedu)ERSO, dirigent Andris Poga (Läti)Tšaikovski klaverikontsert nr 2Rahmaninovi sümfoonilised tantsudL 25.10.14.00 Kärdla kultuurikeskus“Muusika Eestimaale”Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja

15.00 Estonia kontserdisaal

Lauri Väinmaa (klaver), Jüri Aarma (lugeja)Chopin, Schumann, Liszt. Palad ja kirjad19.00 Peterburi Jaani kirikVokaalansambel Jazz Island (Leedu)

19.00 Estonia kontserdisaalBenjamin Grosvenor (klaver, Suurbritannia)Rameau, Bach-Busoni, Franck, Chopin, Granados

rahvusvaheline pianistide festival “KLAVEr 2014” 24. oktoober – 2. novemberFestivali kunstiline juht Lauri Väinmaa

P 26.10. 15.00 Estonia kontserdisaal

Eesti noorte pianistide galaLiszti op. 1 ja hilisemaid teoseid

19.00 Estonia kontserdisaalBertrand Chamayou (klaver, Prantsusmaa)SchubertE 27.10.

19.00 Estonia kontserdisaalDaniel Kramer (klaver, Venemaa)Džäss ja improvisatsioont 28.10.

16.00 Estonia kontserdisaalDenis Ždanov (klaver, Ukraina)Bach, Schubert, Prokofjev, Stravinski, de Falla

19.00 Estonia kontserdisaalAge Juurikas (klaver)Bach, Bach/Siloti, Rahmaninov, Mompou, BalakirjevK 29.10.

16.00 Estonia kontserdisaalAleksandr Sandleri klass Peterburist

Aleksandr Bolotin, Ilja Domnins, Rustam ZejnalovJ. S. Bach, Skrjabin, Mozart, Chopin, Brahms

19.00 Estonia kontserdisaalJean-Efflam Bavouzet (klaver, Prantsusmaa)Haydn, Beethoven, Ravel, Bartókn 30.10.

16.00 Estonia kontserdisaalLembit Orgse (klavessiin, klavikord, haamerklaver)Carl Philipp Emanuel Bach 300

19.10 Estonia kontserdisaalJoseph Moog (klaver, Saksamaa)Beethoven, Liszt, Rahmaninov, Fauré, Rubinsteinr 31.10.

19.00 Estonia kontserdisaalKlaveriduo Greg Anderson & Elizabeth Joy Roe (USA)Brahms, Stravinski, Villa-Lobos/Anderson & Roe, Piazzolla/Anderson & Roe

19.00 Pärnu kontserdimaja“Oratorio”Hingedepäeva kontsertKammerkoor Collegium MusicaleDirigent Endrik ÜksväravPalestrina, Tüür

Martin Kuuskmann. Quasar Saxophone Quartet.

K 19.11. 19.00 Pärnu kontserdimaja

Telekonkursi “Klassikatähed 2014” võitja auhinnakontserdidKatariina Maria Kits (viiul)Marcel Johannes Kits (tšello)Sten Heinoja (klaver)n 20.11.19.00 Puurmani loss“Muusika Eestimaale”“Baroki puudutus”Maria Listra (sopran), keelpillikvartett Prezioso

19.00 Vanemuise kontserdimaja“Müstilised kõlad”Hang-duo (Saksamaa)r 21.11.19.00 tapa kultuurikoda“Muusika Eestimaale”“Surma laulud ja tantsud”Pavlo Balakin (bass, RO Estonia)Sten Lassmann (klaver)

19.00 Jõhvi kontserdimaja“Müstilised kõlad”Hang-duo (Saksamaa)19.00 haanja rahvamaja“Muusika Eestimaale”“Eesti kuningriik”Jaanus Nõgisto, Tõnu TimmL 22.11.16.00 Väravatorn“Avameelselt armastusest”Hortus Musicus19.00 Mustpeade maja“Müstilised kõlad”Hang-duo (Saksamaa)P 23.11.17.00 Kadrioru loss“Helisevad šedöövrid Kadriorus”

Kadri Kipper (sopran, RO Estonia)Tarmo Eespere (klaver)

17.00 Jõhvi kontserdimajaJoel Remmel Trio feat.Casey Moir (laul) ja Johan Moir (trompet) Rootsist

17.00 Pärnu kontserdimaja“Müstilised kõlad”Hang-duo (Saksamaa)E 24.11.

19.00 Estonia kontserdisaal“Violino!”Barokkorkester Pratum Integrum (Moskva)t 25.11.

19.00 Estonia kontserdisaal“Eliitkontserdid”Kadri-Ann Sumera (klaver)Beethoven, Korngold, BrahmsK 26.11.

19.00 Jõhvi kontserdimaja“Eliitkontserdid”Kadri-Ann Sumera (klaver)Beethoven, Korngold, Brahms

19.00 Vanemuise kontserdimajaTelekonkursi “Klassikatähed 2014” võitja auhinnakontserdidKatariina Maria Kits (viiul)Marcel Johannes Kits (tšello)Sten Heinoja (klaver)L 29.11.16.00 Väravatorn“Naer läbi pisarate”Hortus Musicus

19.00 Estonia kontserdisaal“Kuldne klassika”Pärnu Linnaorkester, RAM, Helen Lokuta (metsosopran)Dirigent Andres Mustonen

Brahms “Aldirapsoodia”, Schubert “Vaimude laul vete kohal”, Beethoveni sümfoonia nr 1P 30.11.16.00 Kilingi-nõmme klubi“Muusika Eestimaale”“Baroki puudutus”Maria Listra (sopran), keelpillikvartett Prezioso

17.00 Pärnu kontserdimaja“Kuldne klassika”Pärnu Linnaorkester, RAM, Helen Lokuta (metsosopran)Dirigent Andres MustonenBrahms “Aldirapsoodia”, Schubert “Vaimude laul vete kohal”, Beethoveni sümfoonia nr 117.00 Karksi valla kultuurikeskus“Muusika Eestimaale”Käsikellade ansambel Campanelli Dirigent Inna Lai

dEtSEMBErt 02.12.19.00 Eesti raadio 1. stuudio“Siin rostrum!”YXUS EnsembleK 03.12.19.00 tartu ülikooli aula“Ilus möldrineiu”Helen Lepalaan (metsosopran)Martti Raide (klaver)Schubert, R. Strauss, BerliozL 06.12.16.00 Väravatorn“Renessansi suured meistrid” Hortus MusicusP 07.12.13.00 Karula kirik

“Muusika Eestimaale”Käsikellade ansambel Campanelli Dirigent Inna Lai17.00 Vastseliina rahvamaja“Muusika Eestimaale”Käsikellade ansambel Campanelli Dirigent Inna LaiE 08.12.

13.00 Estonia kontserdisaalLastekontsert “Kaksteist kuud”Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli õpilased ja vilistlasedt 09.12.

12.00 Vanemuise kontserdimajaLastekontsert “Kaksteist kuud”Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli õpilased ja vilistlased

19.00 Estonia kontserdisaal“Ilus möldrineiu”Helen Lepalaan (metsosopran)Martti Raide (klaver)Schubert, R. Strauss, BerliozK 10.12.

12.00 Jõhvi kontserdimajaLastekontsert “Kaksteist kuud”Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli õpilased ja vilistlased

15.00 Estonia kontserdisaal“Lõunamuusika”Eesti Rahvusmeeskoor 70, dirigent Mikk Üleoja

17.00 Jõhvi kontserdimajaViljandi pärimusmuusika ait soovitab:kontsertkohtumine –Liisi Koikson, kitarril Marek Taltsn 11.12.

12.00 Pärnu kontserdimajaLastekontsert “Kaksteist kuud”

kava www.concert.eekava www.concert.ee


noVEMBErL 01.11.

19.00 Estonia kontserdisaalFestivali “Klaver” lõppkontsertERSO, Paul Lewis (klaver, Suurbritannia)Dirigent Olari EltsBrahmsi klaverikontsert nr 1 d-mollBrahmsi/Holloway sümfoonia f-moll19.00 tartu Jaani kirik“Oratorio”Hingedepäeva kontsertKammerkoor Collegium MusicaleDirigent Endrik ÜksväravPalestrina, TüürP 02.11.

16.00 Vanemuise kontserdimajaFestivali “Klaver” lõppkontsertERSO, Paul Lewis (klaver, Suurbritannia)Dirigent Olari EltsBrahmsi klaverikontsert nr 1 d-mollBrahmsi/Holloway sümfoonia f-moll

17.00 Jõhvi kontserdimaja“Oratorio”Hingedepäeva kontsertKammerkoor Collegium MusicaleDirigent Endrik ÜksväravPalestrina, Tüürt 04.11.19.00 tapa kultuurikeskus“Muusika Eestimaale”Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisiKitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi)K 05.11.

15.00 Estonia kontserdisaal“Lõunamuusika”Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisiKitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi)

17.00 Jõhvi kontserdimajaDuo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu19.00 tallinna raekodaFestivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisiSmaro Gregoriadou (kitarr, Kreeka)n 06.11.

13.00 ja 18.00 Pärnu kontserdimajaRahvusooper Estonia“Prints ja kerjus”19.00 Saka mõisFestivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisiSmaro Gregoriadou (kitarr, Kreeka)19.00 Avinurme kultuurikeskus“Muusika Eestimaale”Maria Listra (sopran), keelpillikvartett Prezioso“Baroki puudutus”

19.00 Vanemuise kontserdimajaFestivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisiKitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi)

19.00 Estonia kontserdisaalHeimar Ilves 100Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkesterDirigent Toomas VavilovHeimar Ilvese sümfoonia nr 2 (II Largo)r 07.11.19.00 Metodisti kirikVI Eesti noorte koorijuhtide konkursi lõppkontsertEesti RahvusmeeskoorEesti Filharmoonia Kammerkoor

19.00 Pärnu kontserdimajaFestivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisiKitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi)L 08.11.16.00 Kilingi-nõmme klubi“Muusika Eestimaale”

“Armastuse graatsiad” Ansambel Rondellus16.00 Kostivere kultuurimõis“Muusika Eestimaale”Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisiKitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi)19.00 niguliste kirik“Oratorio” Hingedepäeva kontsertKammerkoor Collegium MusicaleDirigent Endrik ÜksväravPalestrina, TüürP 09.11.18.00 Paide kultuurikeskusIsadepäeva kontsert Johann Straussi muusikagaKadri Kipper (sopran, RO Estonia) Tarmo Eespere (klaver) E 10.11.18.00 Valga muusikakool“Muusika Eestimaale”Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisiKitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi)t 11.11.18.00 Võru muusikakool“Muusika Eestimaale”Festivali “Fiesta de la Guitarra” peakülalisiKitarriduo Gothenburg Combo (Rootsi)n 13.11.18.00 Sillamäe muusikakool“Muusika Eestimaale”Pavlo Balakin (bass, RO Estonia)Sten Lassmann (klaver)

19.00 Estonia kontserdisaal“Violino!”Tallinna KammerorkesterSolist ja dirigent Dmitri Sitkovetski (viiul, Venemaa/Suurbritannia)r 14.11.

18.00 Kõrgessaare vaba aja keskus“Muusika Eestimaale”“Maa hääl”Triinu Taul, Peeter Rebane jt.19.00 Märjamaa rahvamaja“Muusika Eestimaale”Maria Listra (sopran), keelpillikvartett Prezioso

19.00 Vanemuise kontserdimaja“Violino!”Tallinna KammerorkesterSolist ja dirigent Dmitri Sitkovetski (viiul, Venemaa/Suurbritannia)

19.00 Estonia talveaedPatrick Scheyder (klaver, Prantsusmaa), Mati Mikalai (klaver)Näitlejad Marie-Christine Barrault, Monique Scheyder, François Marthouret19.00 Viljandi pärimusmuusika aitEesti Rahvusmeeskoori juubelikontsert

19.00 Jõhvi kontserdimajaTelekonkursi “Klassikatähed 2014” võitja auhinnakontserdidKatariina Maria Kits (viiul)Marcel Johannes Kits (tšello)Sten Heinoja (klaver)L 15.11.19.00 tartu ülikooli aulaEesti Rahvusmeeskoori juubelikontsertP 16.11.

17.00 Estonia kontserdisaalEesti Rahvusmeeskoori juubelikontsertt 18.11.

19.00 Estonia kontserdisaalTelekonkursi “Klassikatähed 2014” võitja auhinnakontserdidKatariina Maria Kits (viiul)Marcel Johannes Kits (tšello)Sten Heinoja (klaver)

EESti rAhVUSMEESKoori juubelikontserdidEesti rahvusmeeskoordirigent Mikk üleojaServeerime ainult parimat. Menüüs on viimaste aastate muusikalised lemmikud: Schubert, Grigorjeva, Ešenvalds, MacMillan, Bonato, Tulev jt.

R 14. november 19.00 Viljandi pärimusmuusika aitl 15. november 19.00 Tartu Ülikooli aulap 16. november 17.00 Estonia kontserdisaal

hAng-dUo (Saksamaa)Kontserdisari “Müstilised kõlad”Vladiswar Nadishana & david kuckhermannHang on suure tõenäosusega üks väheseid, kui mitte ainus XXI sajandil loodud akustiline instrument, mille konstrueerisid 2000. aastal Felix Rohner ja Sabina Schärer Bernis Šveitsis. Nimetus hang tuleneb Berni saksa sõnast “käsi”. Hangi nimetatakse hang-trummiks, kuid pilli konstrueerijad peavad seda eksitavaks. Pilli moodustavad kaks teokarbilaadselt vastastikku asetatud sügavat kaussi, mis on valmistatud nikeldatud teraslehest ja mille ääred on kokku joodetud nii, et sisemusse jääb suur õõnsus. Pill meenutab ufot. Füüsikaliselt toimib pill nagu Helmholtzi resonaator, mis põhineb õhu resoneerimisel õõnsuses tekkival fenomenaalsel helil. Hangi leiutajad jätkavad pidevat tööd pilli kuju ja kõla täiustamisel.Vladiswar Nadishana ja David Kuckhermanni Hang-duo kombineerib imepäraseid hange ja Lõuna-Siberi etnilisi instrumente. Duo muusika on mõjutatud Lõuna-Siberi iidsest khužebari kultuurist.Sissejuhatus kontserdisarja kunstiliselt juhilt Peeter Vähilt

n 20. november 19.00 Vanemuise kontserdimajaR 21. november 19.00 Jõhvi kontserdimajal 22. november 19.00 Mustpeade majap 23. november 17.00 pärnu kontserdimaja

dMitri SitKoVEtSKiKontserdisari “Violino!”Tallinna kammerorkesterSolist ja dirigent dmitri Sitkovetski (viiul, Venemaa/Suurbritannia)Mitmel korral varem Eestis esinenud Dmitri Sitkovetski tegevust on raske defineerida: ta on teinud fantastilise viiuldajakarjääri, ta on dirigent, arranžeerija, kammer muusik ja festivalide direktor. Sitkovetski viiuldajahaare avaldab muljet, tema mängu on nautinud Salzburgi, Luzerni, Edinburghi, Verbier’, Istanbuli, Newporti jt festivalide publik, partneriteks sellised orkestrid nagu Berliini, New Yorgi ja Los Angelese filharmoonikud, Leipzigi Gewandhausorchester, Concertgebouw Amsterdam jt.Dmitri Sitkovetski sündis Bakuus muusikute peres, tema ema on maailmakuulus pianist Bella Davidovitš. Ta õppis Moskva Konservatooriumis, emigreerus 1977. aastal ning asus õppima Juilliard’i New Yorgis. 1987. aastast resideerib ta Londonis. Dmitri Sitkovetski mängib A. Stradivariuse valmistatud viiulil.E. Dohnányi/D. Sitkovetski serenaad keelpillidele C-duurF. Schuberti rondo viiulile ja keelpillidele A-duurB. Bartóki rumeenia rahvatantsud viiulile ja keelpillideleS. Rahmaninovi vokaliis keelpillidele e-moll (orkestriseade D. Sitkovetski)B. Britteni variatsioonid Frank Bridge’i teemaleKoostöös Tallinna Filharmooniaga

n 13. november 19.00 Estonia kontserdisaalR 14. november 19.00 Vanemuise kontserdimaja

EMt topeltpluss klientidele piletid 30% soodsamalt.Pakkumine kehtib, kuni soodushinnaga pileteid jätkub! Vaata lisa emt.ee/pakkumised/topeltpluss

November Detsember

Dmitri Sitkovetski.

Eesti Rahvusmeeskoor.

Hang-duo.

www.concert.ee52 APLAUS SügiS 2014

kava www.concert.ee

roSSini “VäiKE PidULiK MiSSA”Jõulukontsert Kontserdisari “Oratorio”Eesti Filharmoonia kammerkoorTallinna kammerorkesterdirigent Tõnu kaljusteGioachino Rossini kirjutas “Väikse piduliku missa” elu lõpul, 1863. aastal krahvinna de Pillet-Will’i kodukabelisse salonglikuks ettekandmiseks 12 lauljale, klaverile ja harmooniumile. Kuna teos sai hea vastuvõtu osaliseks ja helilooja aimas, et seda tahetakse tulevikus esitada ka orkestriga, lõpetas ta vahetult enne surma igaks juhuks ka teose orkestratsiooni. Rossini suhtus teosesse ilmse huumoriga ja nimetas seda oma “vanaduspattude lunastuseks”. Teose helikeelt kuulates saab hõlpsalt aru, mida juba üle 30 aasta varem ooperite loomise lõpetanud helilooja nende “vanaduspattude” all silmas pidas. Kanoonilisele missatekstile kirjutatud teose säravad soolonumbrid on loodud parimas bel canto ooperi vaimus, milles liituvad meloodia ilu ja rütmi rühikus. Polüfoonilistes koorilõikudes on kuulda Rossini salaarmastuse Johann Sebastian Bachi muusikast inspireeritud kõrgbarokilaadset stiili.

l 20. detsember 19.00 Estonia kontserdisaalE 22. detsember 19.00 Vanemuise kontserdimaja

Detsember

Tõnu Kaljuste.

Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli õpilased ja vilistlased

19.00 Pärnu kontserdimajaVokaalansambel Amarcord (Saksamaa)11.00 Paide kultuurikeskusLastekontsert “Kaksteist kuud”Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kooli õpilased ja vilistlased

19.00 Vanemuise kontserdimajaVokaalansambel Amarcord (Saksamaa)L 13.12.

19.00 Estonia kontserdisaalVokaalansambel Amarcord (Saksamaa)P 14.12.16.00 Jõgeva kultuurikeskus“Muusika Eestimaale”“Jõulurahu kontsert”Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja

17.00 Jõhvi kontserdimajaVokaalansambel Amarcord (Saksamaa)E 15.12.

19.00 Vanemuise kontserdimaja“Eliitkontserdid”Riivo Kallasmaa (oboe), Triin Ruubel (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello)Bach, Mozart, Britten, Blisst 16.12.

19.00 Estonia kontserdisaal“Eliitkontserdid”Riivo Kallasmaa (oboe), Triin Ruubel (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Andreas Lend (tšello)Bach, Mozart, Britten, BlissK 17.12.

19.00 Pärnu kontserdimaja“Jõuluootus”Pärnu Kunstide Maja õpilasedn 18.12.19.00 Loo kultuurikeskus“Muusika Eestimaale”“2 tenorit”Lembit Saarsalu (saksofon), Raivo Tafenau (saksofon)L 20.12.13.00 Lasva rahvamaja“Muusika Eestimaale”Käsikellade ansambel Campanelli Dirigent Inna Lai16.00 rõuge rahvamaja

“Muusika Eestimaale”Käsikellade ansambel Campanelli Dirigent Inna Lai16.00 Väravatorn“Laulge Issandale uus laul” / “Cantate Domino canticum novum”Hortus Musicus

19.00 Estonia kontserdisaal“Oratorio”JõulukontsertRossini “Väike pidulik missa”Eesti Filharmoonia KammerkoorTallinna KammerorkesterDirigent Tõnu KaljusteP 21.12.16.00 tartu Jaani kirik“Laulge Issandale uus laul” / “Cantate Domino canticum novum”Hortus MusicusE 22.12.

19.00 Vanemuise kontserdimaja“Oratorio”JõulukontsertRossini “Väike pidulik missa”Eesti Filharmoonia KammerkoorTallinna KammerorkesterDirigent Tõnu KaljusteP 21.12.14.00 Viljandi pärimusmuusika aitEllerheina jõulukontsertDirigent Ingrid Kõrvits16.00 Märjamaa rahvamajaEesti Rahvusmeeskoori jõulukontsertDirigent Kaspar Mänd17.00 Kadrioru loss“Sümfooniad kvartetiseades”Neeme Punder (flööt), Harry Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello), Ivo Sillamaa (haamerklaver)Haydni sümfoonia nr 94Mozarti sümfoonia nr 4018.00 Paide Püha risti kirikEllerheina jõulukontsertDirigent Ingrid KõrvitsE 22.12.19.00 tamsalu kultuurimajaEesti Rahvusmeeskoori jõulukontsertDirigent Kaspar Mändt 23.12.18.00 tallinna Jaani kirikEesti Rahvusmeeskoori jõulukontsert

Dirigent Kaspar Mändn 25.12.

14.00 Pärnu kontserdimaja“Alexela pühademuusika”Pärnu LinnaorkesterSolist Gerli Padarr 26.12.15.00 nigulisteTallinna Poistekoori jõulukontsertDirigendid Lydia Rahula, Tomi Rahula

19.00 Jõhvi kontserdimaja“Alexela pühademuusika”Pärnu LinnaorkesterSolist Gerli PadarL 27.12.16.00 Väravatorn“Kutse tantsule”Hortus Musicus

19.00 Vanemuise kontserdimaja“Alexela pühademuusika”Pärnu LinnaorkesterSolist Gerli Padar19.00 tallinna raekoda“Violino!”Tallinna Keelpillikvartett 30Britten, BartókP 28.12.

17.00 Estonia kontserdisaal“Alexela pühademuusika”Pärnu LinnaorkesterSolist Gerli Padar18.00 Kadrioru loss“Oo, julm daam!”Hortus MusicusE 29.12.19.00 Viljandi pärimusmuusika aitKlaaspärlimäng SinfoniettaDaniel ja Aleksander Gurfinkel (klarnet, Iisrael)Dirigent Andres MustonenMendelssohn, Prokofjev, Ponchielli, Bock19.00 Põlva kultuurikeskusTallinna KammerorkesterKammerkoor Voces MusicalesDirigent Risto JoostGeorg Friedrich Händelt 30.12.

19.00 Jõhvi kontserdimajaHennessy aastalõpukontsertTallinna KammerorkesterKammerkoor Voces Musicales

Dirigent Risto JoostGeorg Friedrich Händel

19.00 Pärnu kontserdimajaEesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsertBarnabás Kelemen (viiul, Ungari)Eesti Riiklik SümfooniaorkesterDirigent Olari EltsK 31.12.

12.00 Vanemuise kontserdimajaKlaaspärlimäng SinfoniettaDaniel ja Aleksander Gurfinkel (klarnet, Iisrael)Dirigent Andres MustonenMendelssohn, Prokofjev, Ponchielli, Bock

EMT Topeltpluss klientidele piletid 30% soodsamalt. Pakkumine kehtib, kuni soodushinnaga pileteid jätkub.Vaata lisa emt.ee/pakkumised/topeltpluss

14.00 Estonia kontserdisaal (aastalõpukontsert)Tallinna KammerorkesterKammerkoor Voces MusicalesDirigent Risto JoostGeorg Friedrich Händel15.00 ja 17.00 tallinna raekoda“Aastalõpp raekojas”Sigrid Kuulmann (viiul), Marko Martin (klaver), Aare Tammesalu (tšello)Beethoven, Mendelssohn-Bartholdy

17.00 Estonia kontserdisaalKlaaspärlimäng SinfoniettaDaniel ja Aleksander Gurfinkel (klarnet, Iisrael)Dirigent Andres MustonenMendelssohn, Prokofjev, Ponchielli, Bock

EMT Topeltpluss klientidele piletid 30% soodsamalt. Pakkumine kehtib, kuni soodushinnaga pileteid jätkub.Vaata lisa emt.ee/pakkumised/topeltpluss

19.00 Väravatorn“Aastalõpu ilutulestik”Hortus Musicus

Kukk ja Konn kutsub

Nüüd on teil võimalus veeta oma vabat õhtut pariislikult

elegantselt. Kõigest jalutuskäigu kaugusel vanalinnast asub uus deli-pood Kukk ja Konn.Ootame teid

Toompuiestee 29, kus on lai valik otse

Prantsusmaalt toodud parimaid veine, juuste ja muid hõrgutisi.

Kui soovite tunda tõelist Pariisi hõngu ja proovida maitseid, mis toovad silme ette Eiffeli torni, siis tasub külastada meie prantsuse deli-poodi.

OLEME AVATUDE-L 9-19Tallinn, Toompuiestee 29

www.kukkjakonn.comhttps://www.facebook.com/konnjakukk


seltskondFo

Tod

: gu

NN

Ar L

AAk

Saaremaa ooperipäevad kogusid tänavu üle 12 500 külastaja.Ooperipäevad ei koosne enam ammu ainult õhtustest etendustest, vaid on kogu päeva täitev sündmuste rida. Keskpäeval toimuvad Ooperikohviku avalikud raadiosaated Arensburgi õuel. Erakordselt populaarseks osutusid jätkupeod kesköösalongis Opera Royal. Järgmise aasta peaesineja on ooperi sünnimaalt Itaaliast, Teatro di Milano. Teadaolevalt on see Itaalia ooperiteatri esmakordne külaskäik Eestisse. Huvi on suur ja juba tänavuste ooperipäevade ajal müüdi ära neljandik järgmise aasta piletitest!Uuesti tulevad pääsmed müügile veebruaris 2015, mil toimuvad Saaremaa ooperipäevade pressikonverentsid Kuressaares ja Milanos.

Ain Anger ja Georg Otsa preemia.

Draamat on ooperi-lavale alati jagunud.

Jüri Leiten tutvus-tab peaministrile ooperifestivalide suundumusi.

Gala publik.

Gala.

Leping saab allkirjad. 2015 on Saaremaal Teatro di Milano.

56 APLAUS sügis 2014 www.concert.ee

ristsõnaEelmise ristsõna lahendajate seast soosis loosiõnn ingrid Seina. Palju õnne!ristsõna vastuseid ootame aadressile Aplaus, Eesti kontsert, Estonia pst 4, 10148 Tallinn või [email protected]. ootame õigeid vastuseid 31. novembrini. kõigi õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti kontserdi 20-eurose kinkekaardi.

58 www.concert.ee

lõppsõna

Ooperirändur Tiit PruuliPekingi ooper

APLAUS SügiS 2014

Reisimine kuulub klassikalise hariduse juurde juba keskajast pea-le. Kohaliku klassikalise muusi-ka kuulamine võiks kuuluda ka iga praegusaja reisi kavasse.

Et mõista maad ja rahvast, tuleb teada ka seda, mida ta laulab ja mis pille ta mängib. Jaapanis pole mõtet käia ilma taikot taipamata, Indoneesias tuleks ära kannatada valjuhäälne gamelanikontsert ja Polüneesias hullata meelaste hulatant-sude-laulude saatel.

Hiinas on eurooplase jaoks palju ime-asju. On suur Hiina müür ja nüüdisaeg-sed kolossaalsed infrastruktuuriehitised. Hiina traditsioonilist meditsiini, maali-kunsti ja ooperit on nimetatud Hiina kul-tuuri kolmeks alustalaks. Hiina ooperit peetakse mõningais käsitlusis kreeka teatri ja sanskriti draama kõrval üheks vanimaks teatrivormiks. Pekingi ooper on üks hiina ooperi vorme ja selle üle, kui kaugele praeguse Pekingi ooperi ajalugu tagasi kannatab kerida, võiks muidugi lõputult vaielda. Kindel on aastanumber 1790, kui

keisri juubelile Pekingisse saabusid Anhui ja teiste lõunaprovintside teatritrupid, kes jäid Pekingisse tegutsema ja mõjutasid otseselt teatritraditsiooni.

Kindel on seegi, et neli praegugi kasu-tuses olevat tüüpilist näitlejakategooriat olid olemas hiljemalt XII sajandil. Naisrolle nimetatakse dan, meesrolle sheng, koomili-si tegelasi kloune chou ja erinevate grimmi-dega karaktereid jing ehk võõbanägu.

Üks nüüdisaegse hiina ooperi eri-pärasid on, et enne etendust on pealt-vaatajail võimalik näha, kuidas näitlejad end grimeerivad. Grimmi abil luuakse selgelt äratuntavad tüpaažid. Kogenud vaataja taipab ilmeksimatult, kes on kan-gelane, kes kelm või salakaval reetur. Punane nägu väljendab julgust ja ausust. Purpurpunane viitab õilsale ja õiglasele karakterile. Must nägu kuulub järsule ja tahumatule tegelasele, rohelise näo-ga on jonnakad ja ägedad tegelaskujud. Värvivariante on rohkesti, kriitvalge nina ja selle ümbrus viitavad näiteks klouni salalikule ja õelale loomusele, roosa värv tähendab rõõmu. Neile traditsioonidele pandi alus juba Songi (960–1279) ja Yuani (1206–1368) dünastia ajal. Värvide kvaliteet ja joonistamisoskused paranesid märgatavalt Mingi dünastia (1368–1644) ajal ning kujunesid üsna sarnaseks täna-päeval Pekingi ooperis pakutavaga.

Eelkirjeldatu peaks juba mär-ku andma, et see, kes astub mõnda Pekingi ooperimajja sisse ootustega näha ja kuulda Viini kuninglikust ooperist või

Estoniast tuttavaid pilte ja viise, on ilmsel-

gelt uksega eksinud. Kes pole hiina ooperis käinud, see ei aimagi, mida kõike sõna “ooper” endas kätkeda võib. Meie ees hak-kavad taoistliku mõtlikkuse ja aeglusega lahti rulluma iidsed lood, mille sisuks on moraalsed valikud, ajaloolised kangelasli-kud võistlused või religioosne ülevus. Kõik see antakse edasi ilukõnede, ootamatute harmooniate, kostüümidraamade, miimi-ka, tummise grimmi, plastilise akrobaatika ja traditsioonilise tantsu kaudu. Igal žestil või näoilmel on oma tähendus.

Pekingi ooper on viimase saja aasta jooksul tegutsenud nii poliitilistes tõm-betuultes (kultuurirevolutsiooni ajal olid lubatud vaid revolutsioonilised ooperid) kui ka esteetiliste tõekspidamiste muu-tustes. Lohepikki ja tuntud süžeedega etendusi ei taha hiinlased enam vaadata. Üha enam tuleb repertuaari uusi teemasid ja ka vormilisi eksperimente.

Kes tahab Pekingi ooperiga tutvust teha, võiks alustada mõnest lühemast, välismaalastele mõeldud etendusest, näi-teks Liyuani teatris või Lao She teemajas.

Oleme juba jõudnud harjuda, et Londoni või New Yorgi silmapaistvalt kõrgetasemelistel teatrietendustel võib kandikuga ringi liikuvalt müügitädilt osta tavalist putkajäätist, keegi ei eelda erilist pidurõivast ja üleriided võib tor-gata istme alla rulli. Hiinas pakutakse mõnikord ooperis teed, kuid turistidele mõeldud paikades on sageli suur avatud baar lausa keset saali. Eks see näitab ühelt poolt hiinlaste müügimehelikkust, teisalt aga ehk ka nende endi hirmu, et kohalik kunst võib olla välismaalase sel-gele peale liiga raske.