Transcript

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 1

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon

HITSA Innovatsioonikeskuse tellimusel koostanud töörühm koosseisus:

Martin Ehala (töörühma juht), Erika Rummel, Kristi Rahn, Marju Ilves, Kadri Sõrmus

Mai-november 2012.

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 2

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

Sisukord

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon ............................................................................................................. 1

Eesti keele e-õppevara kaardistamine ................................................................................................................. 3

E-koolikoti üldistest alustest ................................................................................................................................ 6

Sihtrühmad ja kasutussituatsioon ....................................................................................................................... 7

E-õppevara omadused ......................................................................................................................................... 8

Tegevuskava ....................................................................................................................................................... 11

I etapp (kuud 1-6): Projekteerimine .............................................................................................................. 12

II etapp (kuud 7-12): Sisu näidiste valmistamine........................................................................................... 12

III etapp (kuud 13-18): Mängu kujunduse väljatöötamine ............................................................................ 12

IV etapp (kuud 19-24): Testversiooni väljatöötamine ................................................................................... 12

V etapp (kuud 25-30): Testversiooni katsetamine ........................................................................................ 13

V etapp (kuud 31-36): Beetaversiooni avaldamine ....................................................................................... 13

Eeldatav ressursivajadus ............................................................................................................................... 13

Tugitegevused ............................................................................................................................................... 14

Alusmaterjal .................................................................................................................................................. 14

Koolitus ja tugimaterjalid .............................................................................................................................. 15

Tehnilised küsimused .................................................................................................................................... 15

Kestlikkus ....................................................................................................................................................... 15

Litsentseerimisküsimused ............................................................................................................................. 16

Haakuvad tegevused ja koostööpartnerid .................................................................................................... 16

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 3

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

Eesti keele e-õppevara kaardistamine

Eesti keele e-õppevara (e-koolikoti) arendamise tegevuskava väljatöötamiseks on oluline omada

ülevaadet olemasolevatest e-õppematerjalidest eesti keele õpetamiseks. Selleks kaardistati eesti

keele õppeaine õpieesmärke, õpitulemusi ja õpitegevusi toetavad avalikult kättesaadavad eesti keele

e-materjalid. Kaardistamise fookus seati II kooliastmele, sest valdkonna eelneva analüüsi tulemusel

kahel koosolekul (13.02. 2012 ja 04.05.2012) leiti, et sellel vanuseastmel annaks e-õppevara

arendamine emakeeleõpetuses kõige suuremat kasu. Eelanalüüs näitas samuti, et üksikuid töölehti,

tunnikonspekte ja muid õppematerjale on elektrooniliselt avaldatud liiga palju, et neid kõiki oleks

mõeldav kaardistada. Seetõttu otsustati keskenduda vaid neile materjalidele, mis on oma olemuselt

e-materjalid ja mida saaks kasutada või edasi arendada eesti keele e-õppevara loomisel. Kuigi

kaardistamise fookus oli II kooliastmel, kirjeldati kaardistamisel ka teistele kooliastmetele mõeldud

rakendusi ning üldisi keeletehnoloogilisi ressursse, kui need oma olemuselt sobisid süsteemse eesti

keele e-õppevara arendamiseks. Keskkondadest olid vaatluse all Koolielu (www.koolielu.ee),

Keeleveeb (www.keeleveeb.ee) Keelevara (www.keelevara.ee), Miksike (www.miksike.ee) ning

olulisemad eesti keele kui teise keele e-õppe keskkonnad. Kaardistati ka väljaspool neid keskkondi

olevaid materjale, mis olid leitavad veebipäringute abil.

Koolielus on suurem osa e-õppematerjale pigem ühe või mõne teemaga seotud. Tervikmaterjale on

vähe. Visuaalselt ja sisult head terviklahendust ei leidu, mis sobiks uueks e-õppematerjaliks või selle

osaks. Enamasti on materjalid lihtsa ülesehitusega ja pakuvad numbrilist tagasisidet soorituse kohta.

Üksikute teemade õpetamise-õppimise juures saab neid kasutada, aga täielikult nende toel materjali

omandada ei saa. Väga vähesed materjalid sisaldavad lisaks harjutustele ka teooriat ja võimalust

kehvema soorituse puhul abi saada. Kasinalt on kasutatud kaasaegseid ja uudseid lähenemisi nii sisu

kui ka veebilahenduste poolest. Kõige enam on Hot Potatoesil baseeruvaid harjutustikke. Ideede

leidmiseks võib kõige enam abi saada nendest materjalidest:

● Eesti keel. Harjutamine teeb meistriks. Selles materjalis on käsitletud 2. kooliastme

keeleteemasid, lisaks on ka kuulamisharjutused ja kirjandusega seotud harjutused

(http://eestikeel.sauropol.com). Materjalis puudub teooria, aga on hulk kasvava

raskusastmega harjutusi, millel on ka enesekontrolli võimalus.

● Häälikuõpetus ja kõnearendus, autor Liis Salum. Enesekontrolliga harjutused õpitud teemade

harjutamiseks ja kinnistamiseks (http://salumliis.sauropol.com/).

● Täishäälikud ja sulghäälik p veaohtlike häälikutena, autor Hene Binsol. Terviklikuma

lähenemisega materjal konkreetse teema õppimiseks ja harjutamiseks

(http://www.hiie.tartu.ee/veaohtlikp/index.html).

● Tunne kõnekäände, autor Leili Pukk. Materjal kõnekäändude ja piltlike väljendite

harjutamiseks ja ka kontrollimiseks (http://www.hiie.tartu.ee/konekaanud/). Harjutused on

erineva raskusastmega.

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 4

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

● Tiiger ja tiiger õpetavad eesti keelt 4. klassis, autor Ingrid Maadvere. Selles materjalis on koos

reeglid, neid selgitavad koomiksid ja testid (http://web.zone.ee/oppematerjal58/index.html).

Veebikeskkond “Keeleveeb” (www.keeleveeb.ee) sisaldab mitmeid keeletehnoloogilisi rakendusi,

mida oleks võimalik õpetamiseks kohandada või harjutuste kontrollimootorina kasutada. Keeleveebi

rakendused on vabavaralised. Üldhariduskooli jaoks sobivad väga hästi järgmised rakendused:

Tesaurus

Sünonüümisõnastik

Morfoanalüsaator

Poolitaja

Lemmatiseerija

Sõnavormide moodustaja

Koolisõnastikud

ning miks mitte ka HTMLspeller.

Nende rakenduste eeliseks on töökindel ning kontrollitud tulemus. Mõne rakenduse puhul oleks vaja

asendada terminoloogia meie üldhariduskoolis kasutatava eestikeelse terminoloogiaga.

● “Keelevara” (www.keelevara.ee) lehelt sobib kooliõpilaste jaoks väga hästi rakendus “Arvud

eesti keeles”.

● EKI lehel (www.eki.ee) oleva “Keelenõuvaka” baasil oleks võimalik luua gümnaasiumiõpilaste

jaoks keeleharjutusi – olemas on vastused ning nende juurde tuleb luua harjutused-

küsimused.

Eesti keel võõrkeelena/teise keelena e-õppevara seas on mahukaid iseõppijale mõeldud materjale.

Mitmed neist on keelekursusena üles ehitatud ning kasutavad lisaks eesti keelele ka mõnda muud

keelt. Enamasti on sihtrühmaks täiskasvanud keeleõppija, seega ei haaku need materjalid

õppekavaga. Materjalid tegelevad peamiselt teksti vastuvõtu oskuste arendamisega, lisaks sisaldavad

nad grammatika- ja sõnavaraülesandeid. Mitme materjali puuduseks on liigne hüperlingitus ja/või

kohmakas ülesehitus (Oneness City, Eesti üldkeele kursus, Testimiskeskkond).

Esile tõstmist väärivad järgmised materjalid:

● Ükskeelne pildiline sõnastik Eesti keel e-õppes. Sõnavara omandamine

(http://els.leveranse.com/), milles kasutajal on võimalik sõnu ja lauseid kuulata, hääldada,

lugeda, kirjutada ning luua olemasolevatest sõnadest individuaalne raskete sõnade sõnastik.

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 5

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

● Lapse keelelist arengut toetavad interaktiivsed ja atraktiivsed mängulised materjalid

(http://www.frepy.eu/games ee-lõpulised lingid).

● Suuremahuline ja mitmekesine eesti keele e-kursus algajatele (0-A2 tasemele) Keeleklikk

(www.keeleklikk.ee), milles on järge pidav ülevaatlik sisukord, lihtne keelekasutus keeruliste

asjade selgitamiseks ja palju ülesandetüüpe, sh ka teksti loomeks.

Miksikeses on valminud töölehtedest koosnevad tasulised e-töövihikud (2.-9. klassini), mis katavad

täies ulatuses vastava klassi ainekava. Interaktiivseid harjutusi on vaid mõne teema lisana.

Interaktiivsete harjutuste tüübid Miksikeses on järgmised:

Valimisjaoskond õiged vastused tuleb hiirega sobivasse kohta lohistada

Täitmisjaoskond – vastus tuleb trükkida nagu lühivastusega testis

Pildijaoskond – tekst tuleb lohistada õige pildi juurde

Luuagolf – klaviatuuri abil tuleb luuaga õige pall kaussi lüüa

Korrapidaja - segamini täherivi tuleb lohistada õigesse järjekorda

Lüngajaht – hiirega tuleb klõpsata põgenevale lüngale, harjutab ka hiire käsitsemist

Sorteerija – tuleb klikkida konteineril ja siis sildil, mida sinna konteinerisse soovid

Märginoppija – tuleb klikkida märginupul, siis sõnal, mille taha seda märki soovitakse

Vastajale antakse õige-vale tagasiside ja ta saab oma tulemusi teistega edetabelis võrrelda,

sisulisi eksimusi ei selgitata.

Õpetajad saavad tellida interaktiivseid kontrolltöid.

Varasemast perioodist on palju tegevõpetajate koostatud i-harjutusi, kuid tasuta kasutajal on

vajalikku raske leida. Süstematiseeritud on töölehed ja tasuline materjal.

Kaardistamise kokkuvõtteks võib öelda, et ühtegi terviklikku ja ulatuslikku rakendust, mille võiks võtta

eesti keele kui emakeele e-õppevara arendamise aluseks, loodud ei ole. Terviklikke ja mahukaid

rakendusi on loodud eesti keele kui teise keele õpetuseks, kuid sihtrühma ja metoodika iseärasuste

tõttu ei saa ka ühtegi nendest baasina kasutada. Hulgaliselt on loodud väiksemahulisi e-rakendusi

mõne üksiku eesti keele teema õpetamiseks, kuid need on teostuselt, teoreetiliselt ja metoodiliselt

väga erinevad. See tähendaks, et nende materjalide integreerimisel uue arendatava e-õppevara

osana tuleks teha ulatuslikke sisulisi, kujunduslikke ja ka metoodilisi muudatusi. Et arendatava eesti

keele e-õppevara peaks olema metoodiliselt, sisuliselt ja kujunduslikult ühtlane, siis on töörühma

arvates otstarbekas hakata eesti keele e-õppevara rajama nö puhtalt lehelt, kasutades kaardistamisel

saadud ideid uue rakenduse kujundamisel. Huvitavamad üksikrakendused võiks arendatavas e-

õppematerjalis kättesaadavaks teha kasulike linkide kategoorias lisamaterjalina.

Mainitute kõrval on vabalt kättesaadavad ka mitmesugused keeletehnoloogilised ressursid, mis ei ole

küll iseenesest õppevara, kuid mida on võimalik kasutada e-õppevara sisemise mootorina, mis

genereeriks ülesandeid või kontrolliks vastuseid. Nende ressursside kasutamist loodavas e-õppevaras

tuleks kindlasti kaaluda.

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 6

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

E-koolikoti üldistest alustest

E-õppevara arendamise võimalused paiknevad skaalal, mille ühes otsas on lineaarselt üles ehitatud

kursuselaadne õppevara, millel on täpselt ette kirjutatud teemade ja harjutuste järjekord ja mis on

üles ehitatud mingist kindlast metoodikast lähtuvalt. Skaala teises otsas on andmebaasi tüüpi õppe-

elementide varamu. Sellesse varamusse kuuluvad õppematerjalid on küll samuti liigendatud

raskusastmete ja teemade järgi, nii et põhimõtteliselt on iga klassi iga aine iga teema kohta mingi

hulk õppevara, kuid see õppevara ei ole ühtse metoodika või järgnevusega seotud. Need on lihtsalt

eri tüüpi tekstid, videod, harjutused, testid, simulatsioonid jms materjal, mis sobib kasutamiseks

mingis kindlas klassis mingi kindla teema juures.

Meie hinnangule ei ole üks ega teine äärmus e-koolikoti põhiideoloogiana optimaalne, sest neil on

mõlemal olulisi puudusi. Kui kujundada e-koolikotti iga aine kohta sisuliselt ja metoodiliselt läbi

töötatud kursuselaadne õppevara, siis sunnib see kõiki õpetajaid ja kõiki klasse õppima ühe e-õpiku

järgi. Arvestades, et riiklik õppekava on oma ideoloogialt üsna avar raamistik, mille põhjal iga kool

koostab oma ainekava (selle põhjal koostab iga õpetaja oma töökava ja selle alusel omakorda

koostab ta individuaalsed tunnikavad), siis tähendab kõigile õpilastele ühesuguse e-õppevara

„ettekirjutamine“ piirata koolide õigust kujundada oma õppetegevust RÕKi alusel vastavalt oma

õpilaskonna eripäradele. Samuti piirab see õpetajate õigust kujundada RÕKi ja kooli ainekava põhjal

oma isikupärane töökava. Selline lähenemine tähendaks ühe riiklikult sanktsioneeritud ja doteeritud

lähenemise kehtestamist, mis on vastuolus RÕKi põhimõtetega kooli ja õpetaja vabadusest riiklikku

õppekava ellu rakendada

Oma puudused on ka andmebaasi tüüpi e-koolikotil, kus iga aine iga klassi iga teema sahtlisse lihtsalt

kogutaks mitmesugust õppevara antud teema kohta – tekste, videosid, simulatsioone, harjutusi jne.

Selline andmebaas võimaldab küll õpetajal leida omale õppetööks vajalikku materjali, kuid kui

arvestada materjali hulka, mis selles andmebaasis olema hakkab, siis on karta, et kaduma läheb

süsteemsus. Erinevad metoodilised lähenemised, mis on mõnikord ka vastuolulise terminoloogia või

rõhuasetustega, võiks muuta sellisest andmebaasist vajalike materjalide otsimise keerukaks. Kui see

andmebaas oleks veel vabalt avatud täiendustele, siis võib sinna koguneda ka kaheldava väärtusega

või vigadega materjale. Kaardistamise käigus kogutud e-materjalide põhjal saaks alustada seda tüüpi

andmebaasi moodustamist, kuid meie hinnangul oleks sellise materjalide varamu kasutegur väike,

sest eri materjalid ei moodusta tervikut ning nende tehniline ja sisuline tase on erinevad. Seetõttu ei

pea töörühm heaks lahenduseks olemasolevate materjalide koondamist andmebaasi, mille

materjalidel ei ole omavahel mingit sisulist seost.

Optimaalseks lahenduseks peame kahe äärmuse vahelist võimalust. See tähendab, et tegemist oleks

põhimõtteliselt õppematerjalide andmebaasiga, kus iga materjal oleks kategoriseeritud mingi kindla

aine mingisse konkreetsesse teemasse mingil kindlal vanuseastmel. See liigitus ei peaks olema nii

konkreetne, et RÕKi ainekava iga lause kohta oleks oma kategooria – RÕK on orientiir ja sinna

kirjutatud ainesisu ja eesmärgid pole sama kaaluga, mistõttu pole mõeldav ega vajalikki tagada

õppevaraga kaetust sellisel detailsusastmel. Samas ei peaks see andmebaas olema täiesti vabalt

täiendatav, st ei ole mõistlik, et iga soovija võiks sinna oma õppevara üles laadida. Pigem peaks see

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 7

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

andmebaas kujunema üksikutest projektide tulemusel, mis oleks oma iseloomult sisuliselt ja

metoodiliselt läbitöötatud terviklikud õppematerjalid, mis sisaldaks eri tüüpi materjale (seletav osa,

harjutused, kontrolltööd jms), mis oleks omavahel seotud mingi loogika (raskusastme suurenemine,

temaatiline järgnevus) alusel üheks tervikuks. Sellised terviklikud õppematerjalid võiks olla

minimaalselt mingi konkreetse alateema pikkused (alates 4-5 õppetundi) või maksimaalselt kogu

kooliastet läbivad e-õppevara komplektid. Peaks säilitama võimaluse, et e-koolikotti tuleks sama

aineosa kohta erinevaid õppematerjale, nö paralleelõpikuid. Samas, et neis olevad materjalid on

samal ajal korrastatud ka andmebaasina, siis peaks olema õpetajal võimalus kasutada näiteks ühe

teema õpetamisel üht materjali, kuid mõne teise teema õpetamisel teist, ühesõnaga, õpetajal võiks

olla võimalus eri materjalide peatükke ja harjutusi kombineerides kujundada oma personaalne

õppematerjal. See annaks õpetajale tegutsemisvabaduse ja sarnaneks olukorraga praeguses koolis,

kus klassis on harilikult mitu erinevat komplekti õpikuid ja lisaks põhiõpikule võetakse osa teemasid

mõnest teisest õpikust, kus see on tema arvates paremini koostatud.

Oluline on eristada e-koolikoti keskkonda e-klassi keskkonnast. E-koolikott on erineva metoodika ja

eesmärgiga mitmekesiste õppematerjalide kogu, mida on võimalik kasutada individuaalselt, aga ka

kollektiivselt e-klassiruumis toimuva tegevusega seotult.

E-klassiruum on e-õppe keskkond, nagu näiteks IVA või Moodle. E-koolikott peaks olema lõimitud e-

klassiruumiga, kuid need kaks pole sama. Koolikotis on erinevat tüüpi materjalid, millel ei pea olema

kõiki e-klassi funktsionaalsusi (testimine, tagasiside, hindamine, rühma- ja paaristöö võimalus).

Sihtrühmad ja kasutussituatsioon Eesti keele e-koolikoti sisu visiooni kujundamisel on lähtutud just sellest viimasest võimalusest, st

visioon esitab ühe konkreetse e-õppevara projekti nägemuse, mis töörühma arvates on esimese

õppevahendina kõige suurema kasuteguriga. See õppevara on planeeritud II kooliastme õpilastele,

kuid seda on võimalik järk järgult kasvatada nii, et see sobiks ka III kooliastmele ja seejärel

gümnaasiumile. Samas ei ürita mainitud e-õppevara ammendada RÕKi eesti keele ainekava, st see ei

ole aine põhiõpik, vaid keskendub teatud pädevuste arendamisele ja teadmiste kinnistamisele, mida

on e-õppevara kaudu on kõige efektiivsem teha. Efektiivsuse all me mõistame seda, et

instrueerimise, harjutamise ja tagasisidestamise süsteemi võiks ette programmeerida, mistõttu

õppevara oleks võimalik põhimõtteliselt kasutada ka õpetaja vahetu osaluseta.

Et arvuti ei suuda nagunii anda tagasisidet õppekava kõigi eesmärkide täitmise kohta, siis ei saa

selline õppevara põhimõtteliselt olla õppekava ammendava iseloomuga, vähemalt eesti keele aines

mitte. Suure osa õppekava eesmärkide saavutamiseks on vajalik õpetaja ja õpilaste vahetu

suhtlemine õppeprotsessis, kus harjutusülesannete sooritus nõuab inimese analüüsi selleks, et anda

adekvaatset tagasisidet. Arvatavasti on ka teistes ainetes selliseid eesmärke, mille täitmist pole

võimalik saavutada programmeeritud e-õppevara abil ilma õpetaja osaluseta, seetõttu pole ilmselt

mõtet üritada e-koolikotti täita õppevaraga nii ammendavalt, et see kataks kogu õppekava. Muidugi

võib luua ka selliseid rakendusi, mis on oma meediumi poolest elektroonilised, kuid toimivad osana

õpetaja ja õpilaste õpitegevusest, st tegemist oleks praeguse õpikuga ainult elektroonilises vormis

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 8

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

Et ära kasutada e-õppevara eeliseid, st programmeeritud harjutuste kontrollimist ja

tagasisidestamist, leidis töörühm, et optimaalne oleks esimese emakeeleõpetuse rakendusena luua

e-koolikotti õigekirja arendamise keskkond, mis on mõeldud peaasjalikult iseseisvaks kasutuseks neile

õpilastele, kes soovivad ületada oma mahajäämust mingis aineosas või ka selleks, et arendada oma

pädevust mõnes aineosas kõrgemale, kui võimalik klassis toimuvas õppes osalemisega. Ühesõnaga,

tegu on individuaalset meisterlikkust kujundava süsteemiga.

II kooliaste sai valitud sihtrühmana seetõttu, et selles kooliastmes suurenevad õpilastevahelised

tasemeerinevused õigekirja omandamises. Individuaalne treeningusüsteem võimaldab nõrgematel

õpilastel individuaalse tööga teistele järele jõuda. Samas on II kooliaste oma kirjakeele oskuse

tasemelt veel sedavõrd madalal tasemel, et see õppevara võib huvi pakkuda ka täiskasvanud

keeleõppijale, kes õpib eesti keelt teise keelena, samuti neile vanemate klasside õpilastele, kes on

tulnud eesti kooli üle vene koolist ja kelle kirjakeeleoskus seetõttu on madalam kui nende

klassikaaslastel või teistel õpilastel, kellel on jäänud lünki teadmistes. Süsteemi saaks edukalt

kasutada ka välismaal asuvad perekonnad, kes soovivad oma laste kirjakeeleoskust hoida tasemel ka

olukorras, kus eesti keele õpe koolis ei ole võimalik.

Alustades e-õppevara arendamist II kooliastmes, on põhimõtteliselt perspektiivikas suurendada

harjutuste raskusastet järjest niimoodi, et see sobiks ka III kooliastme õpilastele ja

gümnaasiumiõpilastele. Põhimõtteliselt peaks kõige raskemate harjutuste sooritaja olema

saavutanud eesti õigekirjaoskuse kõrgtasemel.

Käesolev e-õppevara on esimese suurema süsteemse e-õppevara visioon eesti keele e-koolikoti jaoks.

See ei ürita olla ammendav ega kõikehõlmav, vaid keskendub sellistele õppetegevustele, mille

harjutamine e-õppevara abil on kõige efektiivsem. Kuigi tegu on suuremahulise õppevaraga, mille

koostamine on ilmselt mitme aasta projekt, ei tähenda see, et selle kõrvale ei peaks tekkima teisi

eesti keele e-õppematerjale, mis seavad teistsugused eesmärgid ja põhinevad mõnel teistsugusel

metoodikal. Meie hinnangul on e-koolikoti taseme kõige parem näitaja selle varustatus erinevat tüüpi

õppematerjaliga, kusjuures materjale loodaks eri autorite rühmade poolt eri projektide raames. Ei ole

põhimõtteliselt õige kogu koolikoti sisu ette määratleda või kitsendada mingite lähenemiste,

metoodikate või õppevormidega. E-koolikotti lisatavad õppematerjalid peaks küll läbima

kvaliteedikontrolli (niihästi enne projekti rahastust kui ka valmis õppematerjali põhjal), kuid

põhimõtteliselt peaks eri autoritele jääma vabad käed eri ideede väljapakkumiseks tingimusel, et

kavandatavad õppematerjalid sobivad riikliku õppekava eesmärkide täitmiseks.

E-õppevara omadused Kavandatav esimene suuremahuline eesti keele e-õppevara on oma olemuselt eesti keele õigekirja

harjutuskeskkond, mis pakub enesekontrolli võimalust, automaatset tagasisidet, harjutusaluste

nähtuste seletusi ja õpetusi, testimisvõimalusi ja põnevuse tekitamiseks ka mängukeskkonda. Oma

olemuselt on keskkond modulaarne. Mooduleid on kaht tüüpi: funktsionaalsed moodulid, mis

pakuvad erinevaid õppimistegevusi (harjutus, õppimine, testid, mängud, tagasiside) ja sisulised

moodulid, mis jagavad eesti keele õigekirja aine väiksemateks sisulisteks tervikuteks.

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 9

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

Õppevara võiks olla võimalik kasutada niihästi anonüümselt, ilma oma kontot loomata kui ka

personaliseeritult. Viimane variant pakub palju rikkamaid võimalusi, sest süsteem kogub soorituste

kohta infot, mille alusel tuvastab õppuri nõrkused ja soovitab harjutusi.

Õppevara avaleht peaks võimaldama kontosse sisselogimist, aga samuti põhitegevuste valikut

sisselogimata. Pealeht võiks pakkuda sellised võimalused:

ÕPI HARJUTA MÄNGI TESTI LOGI SISSE UUS KASUTAJA

Sissejuhatus uuele kasutajale võiks juhatada inimese mingisse testimissüsteemi, mis määratleks tema

taseme, et süsteem saaks talle soovitada harjutusi temale vastaval tasemel ja tema jaoks olulistes

valdkondades. Kasutajad, kes juba teavad, mis tasemel töötada, võiksid valida kohe selle tegevuse,

millega nad tahavad tegeleda.

Süsteemi peaks saama siseneda ka mängu kaudu. Süsteem korjaks eksimused ja nende alusel

suunaks õppuri tegevust (pakub teemade järjekorra) ning juhataks vastava õppematerjali juurde. II

kooliastmele, eriti keeleprobleemidega õpilasele, on mäng oluline: tekitab huvi ja aitab ületada

tüdimust, igavust. Lisaks pildile, helile peab mängul olema lugu, mis nagu järjejutt areneb edasi

järgmistes tegevustes ja haakub MÄNGI-mooduliga.

Järgmine valik võiks olla sisuline, st võimalus valida, millise õigekirja valdkonnaga valitud tegevust

teha. See kehtiks eelkõige ÕPI, HARJUTA ja TESTI moodulite kohta. MÄNGI moodul algaks

sisselogimata kasutajale alati kõige madalamast tasemest (kõrgematele tasemetele ei tohiks olla vaba

juurdepääsu madalamaid tasemeid sooritamata – muidu kaob põnevus). Sisseloginud kasutajad saaks

jätkata mängu tasemelt, kuhu nad eelmisel korral jõudsid).

Sisumoodulid võiksid olla järgmised:

HÄÄLIKUORTOGRAAFIA VAHEMÄRGISTUS KOKKUKIRJUTUS

NUMBRIKIRJUTUS LÜHENDAMINE ALGUSTÄHT

NIMEKIRJUTUS SÕNAVARA VORMIMOODUSTUS

VÄLJENDID SÕNASTUS AMETIKIRJAD

Iga sisumooduli all on alateemad. Alateemad on eri tegevuste vahel ühendatud. See tähendab, et kui

õpilane siseneb ÕPI moodulisse, valib sisumooduli, siis avaneb talle sisukord, mis viib ülevalt alla

lineaarselt ja mingi loogika järgi järjestatud õppetekstide (eelistatult audiovisuaalsete ja

animeeritute) juurde, kusjuures iga õppeteksti juurest on otselink HARJUTA moodulisse. Kui õpilane

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 10

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

läheneb materjalile HARJUTA mooduli kaudu, siis on tal võimalik harjutuse juurest pääseda ÕPI

mooduli vastava õppeteksti juurde. Õppetekstid peaks olema koostatud nii, et nende vastuvõtt

haaraks erinevaid meeli (silmale - lugeda, animatsioon või koomiks; kõrvale - kuulata selgitust), sest

inimesed õpivad erinevalt ja noored on harjunud multimeediatekstidega. Iga harjutuse sooritamise

järel annab arvuti õpilasele tagasisidet tulemuste kohta koos viitega õppetükile, mille abiga oma vigu

korrigeerida.

TESTI moodul erineb HARJUTA moodulist selle poolest, et esitab õppijale kogu sisumoodulit

hõlmavaid teadmisi kontrolliva testi mingil kindlal raskusastmel, mida ilmselt peaks olema võimalik

ise valida. Testi tulemused peaks võimaldama tagasisidet õpilase taseme kohta koos soovitusega,

milliste teemadega tal on probleeme ja mida peaks rohkem harjutama. TESTI moodul võimaldab

seega ulatuslikumat tagasisidet ja hinnangut saavutatud tasemele.

MÄNGI moodul koosneb ühest mitme mängutasemega mängust, millel on oma süžee ja kus mängija

saab luua omale virtuaalse teisiku, kes mängus osaleb (võib-olla, et peaks olema võimalik ka surma

saada, st koguda omale lisaelusid ja neid maha mängida, lisaks muidugi sellele, et kogutakse mingeid

punkte vm sümboolset kapitali, mis jääb kasutajale külge ja hakkab teda eristama kui selle keskkonna

autoriteeti). Mäng võiks olla üles ehitatud lineaarselt, nii et iga taseme soorituseks tuleks toime tulla

erinevate takistustega, kusjuures takistusi on igal tasemel igast sisulisest moodulist. Struktuur võiks

välja näha selline

Tase ORTOGR KOMAD KOLAKI LÜHEND jne

3

2 ← ←

1 → → → → ↑

Ka MÄNGI moodulis peaks olema võimalik mängu igal etapil iga harjutuse juures saada vihje

õppetükile, kust võiks saada abi ülesande lahendamiseks.

Mängu loomisel tuleks arvestada RÕKis olulisel kohal olevaid läbivaid teemasid ja lõimingut. Mängu

puhul saaks neid realiseerida loo/süžee kaudu. Jälgida tuleks, et didaktiline sisu ei hakkaks siiski

hävitama mängulisust ja põnevust.

Lisaks ühele läbivale mängule, võiks olla võimalus pranglimise stiilis võistlemiseks mistahes kindlal

alal, olgu siis ortograafia, kirjavahemärgistus või sõnavara. Põhimõtteliselt võiks pika mängu

valdkondade (ülal tulba kujul) ülesanded teistsuguse kujundusega moodustada selliseid valdkondlikke

võistlusmänge.

Varjatud funktsionaalsuse osas oleks kõige olulisem harjutuste ja testide tagasisidesüsteemi

väljatöötamine. Nagu öeldud, peaks see andma kohest juhatust vajalike õppetekstide juurde. Kuid

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 11

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

selle kõrval peaks keskkond koguma ja süstematiseerima registreeritud kasutaja vigu nii, et tal tekiks

mingi omaette logiraamat, näiteks tabeli kujul, kus oleks eri sisumoodulid ja nende all alateemad nii,

et põhimõtteliselt võiks ta näha, milline on tema edukuse protsent ühe või teise alateema juures,

samuti, millised vigu ta on teinud, st kokkuvõttele klikkides ilmuks kõik laused või ortogrammid,

milles ta on eksinud. See süsteem võimaldaks õppijal ise oma tegevusi kujundada, aga see võimaldaks

ka õpetajal või isegi süsteemil talle nõu anda. Vigade loendurit peaks olema võimalik nullida niihästi

tervikuna kui ka mistahes alateema osas eraldi (nii, et nullimise kuupäev salvestuks).

Süsteem peaks olema võimeline korjama ka anonüümseid andmeid kogu kasutajaskonna vigade

kohta, koos kontoga seotud sotsiodemograafilise taustaandmestikuga – vanus, sugu, klass, emakeel.

Selline andmestik võimaldab ulatuslikku uurimistööd kriitilisemate keelendite osas, mille põhjal saab

koostada efektiivsemaid harjutusülesandeid.

Süsteem peaks võimaldama ka kasutajatel anda tagasisidet niihästi õppetekstide asjakohasuse ja

arusaadavuse kohta kui ka harjutuste kohta. Selline tagasiside võimaldaks süsteemi arendajatel saada

olulist tagasisidet selle kohta, kuidas õppevara paremaks muuta.

Tegevuskava Eesti keele e-õppevara arendustegevused saab jagada neljaks suuremaks valdkonnaks:

1) e-õppe strateegia arendamine

2) e-õppevara sisu loomine

3) e-õppevara mängu loomine

4) koostöö ja koolitusalane tegevus

E-õppe strateegia arendamine tähendab valdkonna tippkompetentsi väljakujundamist ning

rahvusvahelisele parimale kogemusele tuginedes eesti keele e-õppevara arenguplaani jooksvat

kujundamist.

E-õppevara sisu loomine tähendab praeguses visioonis kavandatud e-õppekeskkonna moodulite ÕPI,

HARJUTA ja TESTI keelelise sisu loomist alates 4. klassi tasemest järjest kasvava raskusastmega kuni

keskkooli lõpuni välja.

E-õppevara mängu loomine tähendab harjutusmängu kontseptsiooni, süžee, punktiarvestuse

väljatöötamist ja integreerimist õppesisuga.

Koostöö ja koolitusalane tegevus tähendab koostööpartnerite leidmist teadus- ja arendusasutustest,

koolidest ja erafirmade hulgast, samuti koolitusi õpetajatele ning suhtekorraldust laia avalikkusega.

Kõik tegevused algavad ja kulgevad paralleelselt, kuigi tegevuste mahud pole võrdsed, samuti võib

tegevuse maht projekti eri perioodidel kõikuda. Projekti etapid on planeeritud kuuekuulistena, etapi

pealkiri toob esile kõige olulisema tegevuse.

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 12

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

I etapp (kuud 1-6): Projekteerimine

Strateegia arendamine: töötatakse välja kava emakeeleõpetuse e-didaktika arendamise ja koostöö

kohta Eestis (eeskätt ülikoolides). Aktiivne tutvumine välismaiste emakeeleõpetuse e-õppevaraga.

Sisu loomine: töötatakse välja e-õppevara harjutuste tüpoloogia ja leitakse viisid, kuidas eesti keele

keeletehnoloogilisi ressursse rakendada harjutuste vastuste automaatseks kontrolliks ja võimalusel

ka sisu genereerimisel. Luuakse ulatuslik sisu kirjeldav ja liigitav temaatiline kataloog.

Mängu loomine: töötatakse välja mängu kontseptsioon, läbiv süžee, karakterid,

punktiarvestussüsteem ja muud kesksed funktsionaalsused.

Koostöö ja koolitus: korraldatakse sissejuhatav koolitus projektimeeskonnale (eeldatavalt mõne

välismaise spetsialisti poolt), alustatakse teavituskoolituste valmistust õpetajate laiale ringile,

Hakatakse looma emakeeleõpetuses e-õpet kasutavate õpetajate võrgustikku.

II etapp (kuud 7-12): Sisu näidiste valmistamine

Strateegia arendamine: e-õppe arendamiseks vajalike rakendusuuringute kavandamine ja alustamine

Sisu loomine: luuakse sisu näidised sisu kõikides (umbkaudu 12) kategooriates kõigi kolme mooduli –

ÕPI, HARJUTA, TESTI – lõikes.

Mängu loomine: Töötatakse välja ülesannete tüüpide rakendamine mänguelementidena, samuti

üksikute ülesannetetüüpide puhul väikesemahuliste võistlusmängude (nagu Alias jt) tootmiseks.

Koostöö ja koolitus: luuakse rahvusvahelised kontaktid emakeeleõpetuses e-õppe võimalusi

arendavate keskuste ja teadlastega ning eesti keele keeletehnoloogilisi ressursse arendavate

keskustega (EKI, KübI, TÜ, Filosoft jt)

III etapp (kuud 13-18): Mängu kujunduse väljatöötamine

Strateegia arendamine: teadus- ja arendustöö uute innovatsiooniliste emakeeleõppe e-õppevara

ideelahenduste väljatöötamiseks arvutile, tahvelarvutile ja mobiiliplatvormidele.

Sisu loomine: Jätkub sisu loomine kõigis sisu alateemades ja kõigis kolmes moodulis. ÕPI, HARJUTA,

TESTI.

Mängu loomine: töötatakse välja õppevahendi keskkonna ja mängu kujunduslik külg.

Koostöö ja koolitus: testi töörühma koostöövisiidid teiste maade emakeele e-õppevara

arenduskeskustesse.

IV etapp (kuud 19-24): Testversiooni väljatöötamine

Strateegia arendamine: teadus- ja arendustöö valmiva e-õppevara integreerimiseks elektrooniliste

klassipäeviku süsteemidega, samuti elektroonilise testimissüsteemi põhimõtete väljatöötamine.

Sisu loomine: Jätkub sisu loomine kõigis sisu alateemades ja kõigis kolmes moodulis. ÕPI, HARJUTA,

TESTI.

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 13

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

Mängu loomine: töötatakse välja e-õppevara töötav testversioon ja mäng, esialgu poolikult valminud

sisu põhjal.

Koostöö ja koolitus: Valmistatakse ette esimene põhjalikum koolitus arendatava e-õppevara

testversiooni tutvustamiseks.

V etapp (kuud 25-30): Testversiooni katsetamine

Strateegia arendamine: töö tõstatuvate teemadele lahenduste leidmiseks.

Sisu loomine: Jätkub sisu loomine kõigis sisu alateemades ja kõigis kolmes moodulis. ÕPI, HARJUTA,

TESTI.

Mängu loomine: Keskkond koos mänguga avatakse e-õppevara võrgustikku kuuluvatele

emakeeleõpetajatele testimiseks. Töötatakse välja keskkonna õpetaja moodul interaktiivseks tööks

klassiga.

Koostöö ja koolitus: E-emakeeleõpetuse võrgustiku liikmete koolitus tarkvara testversiooni

katsetamiseks.

V etapp (kuud 31-36): Beetaversiooni avaldamine

Strateegia arendamine: töö tõstatuvate teemadele lahenduste leidmiseks.

Sisu loomine: Lõpeb sisu loomine kõigis sisu alateemades ja kõigis kolmes moodulis. ÕPI, HARJUTA,

TESTI. Valminud on täielik harjutuste ja teemadekomplekt II kooliastme kõigi kolme klassi tasemele

vastavalt.

Mängu loomine: Keskkonna beetaversioon avatakse kasutamiseks kõigile soovijaile. Töötatakse välja

keskkonna ja mängude „võrsed“ teistele platvormidele (tahvelarvuti, nutitelefonid)

Koostöö ja koolitus: Ulatuslikud koolitused emakeeleõpetajate laiale ringile keskkonna kasutamiseks

Kokkuvõte: kolm aastat pärast programmi algust on valminud terviklik emakeeleõppe e-rakendus

selles mahus nagu kirjeldatud eelmistes peatükkides.

Eeldatav ressursivajadus

E-materjali väljaarendamine nõuab ühte täiskohaga haridustehnoloogi projekti põhitäitjaks.

Ülejäänud põhitäitjad ja projektijuht töötavad eeldatavasti osaajalise koormusega (näit 1/3 kohta),

sest täiskohaga metoodikuid on raske leida, samuti vajab projekt vaadete paljusust, mida toetab

osakoormusega meeskonna loomine.

Projekteerimise etapil on inimeste kaasatus kõige suurem, eeldatavasti 9-12 inimest, kellest osa on

sisu loojad, osa emakeeleõppe praktikud, osa haridustehnoloogid, osa arvutimängude loomise

spetsialistid, osa loovkirjutajad (kirjanikud või stsenaristid) ja osa kujundajad.

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 14

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

Sisu väljatöötamisel peaks osalema metoodikute ja praktikute koostöötiim, milles oleks umbes 6

metoodikut ja 3-4 emakeeleõppe praktikut.

Tugitegevused

Tugitegevustest on olulisim e-didaktika ja metoodika alase kompetentsi väljakujundamine

emakeeleõpetuse metoodikaga tegelevates keskustes, eeskätt TÜs ja TLÜs. Vaja on analüüsida mujal

maailmas tehtut, luua rahvusvahelisi kontakte, algatada eesti keele eripärast lähtuvaid

uurimisprojekte bakalaureuseõppe, magistri ja doktoriõppe tasemel. Tugitegevused selles valdkonnas

on täpsemalt lahti kirjutatud eelmises, tegevuskava valdkonnas.

Selle kõrval on oluline kujundada välja keeletehnoloogide hulgas arusaam, et keeletehnoloogia võib

leida laialdast rakendust emakeele e-õppevara loomisel, aga samuti e-õppevara loomisel teistes

ainetes. Saavutada, et keeletehnoloogias tekiks töörühm keeletehnoloogia haridusalaseks

rakendamiseks.

Tugitegevused nendes mõlemas valdkonnas peaks toimuma tihedas koostöös

haridustehnoloogidega.

Alusmaterjal

Vaja oleks luua mitmesuguseid andmebaase, korpusi ja keeletehnoloogilisi rakendusi. Olulisimad on

järgmised:

Maksimaalselt lingvistiliselt märgendatud õppekorpus, mida saaks kasutada harjutuste automaatseks

kontrollimiseks ja võib-olla ka ülesannete sisu automaatseks genereerimiseks.

Kasutamiseks sobivad ka EKIs loodud sõnaraamatud, eeskätt eesti keele seletav sõnaraamat, ja ÕS,

aga ka keelenõuvaka materjal. Kõik mainitud võivad vajada õpilasesõbralikumat kasutajaliidest.

Luua tuleks alustekstide korpus, mis sisaldaks eripalgelisi alustekste, mis sobiks ka riigieksami

kirjandites kasutada ja mis oleks klassifitseeritud raskusastme ja muude oluliste parameetrite alusel.

Samuti oleks vaja suuliste alustekstide korpust, mida saaks kasutada suulise teksti mõistmise

arendamise ülesannetes, samuti näitena suulise suhtluse mallide omandamisel ja kinnistamisel.

Väiksema prioriteediga, kuid siiski huvitav ja vajalik oleks luua vigaste keeletekstide andmebaas,

mida saaks kasutada ülesannete harjutustekstide valimiseks.

Nende ressursside arendamiseks on oluline arendada tihedat sidet TÜ korpuseuurijate töörühmaga,

keeletehnoloogidega eri institutsioonidest (TÜ, EKI, KübI) ja sõnaraamatukoostajate ning

keelenõuvaka arendajatega EKIst.

Sellise arendustöö litsentsipoliitika peaks olema selline, et avaliku rahaga loodud rakendused on

kõigile avatud tasuta kasutamiseks ja nende põhjal uute arenduste väljatöötamiseks, mis samuti on

avatud samade litsentsitingimustega. Ressursid peaks olema avatud ka kommertsrakenduste

loomiseks, mis puhul muidugi võiks eeldada kasumi jagamist proportsionaalselt eri loojate poolt

loodud sisu eest.

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 15

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

Koolitus ja tugimaterjalid

Oluline on teha projekti esimesel etapil sissejuhatav koolitus projekti töörühmale Eesti ja

rahvusvaheliste koolitajatega.

Seejärel tuleks korraldada projekti tutvustavaid lühikoolitusi (mingite suuremate koolituste raames)

emakeeleõpetajate laiemale ringile.

Ühtlasi tuleb hakata looma võrgustikku nendest emakeeleõpetajatest, kes kasutavad e-

õppevõimalusi oma töös.

Kui e-õppematerjal hakkab valmima, siis on vaja juba sügavamaid koolitusi kõigepealt emakeele e-

õppe entusiastide võrgustiku liikmetele ja seejärel juba emakeeleõpetajate laiemale ringile.

Täpsem koolituste ajakava on lahti kirjutatud tegevuskava peatükis.

Tehnilised küsimused

Loodav eesti keele e-õppematerjal peaks olema veebis ja hästi kättesaadav ning oma tehniliselt

platvormilt lihtne kasutada, töökindel (keskkond kaob mõne aja pärast või lakkab töötamast) ja

kergesti edasiarendatav. M-õpe, st äppide loomine, mida saaks kasutada nii erinevatel tahvelarvutitel

kui ka nutitelefonides, peaks ka kohe plaanis olema (see muudab materjali õpilastele veelgi kergemini

kättesaadavaks). Kindlasti peaks saama õpilase soorituste ja arengute kohta ka õpetaja kiiret infot (nt

testitulemuste kohta, mida hinnata soovitakse) ja ühendus e-kooliga oleks hea võimalus selleks, st

testitulemusi peaks olema võimalik eksportida teistesse süsteemidesse.

Arvestama peame ka sellega, et uudseid moodsaid tehnikavidinaid pole kaugeltki kõigil

õpilastel/õpetajatel/koolidel, pigem üksikutel, mistõttu arenduse põhiraskus peaks esialgu jääma

veebi/tavaarvuti platvormi jaoks.

LeMillis jm on küllaltki palju Hot Pot teste ehk oleks mõistlik neid lisada või luua õpetajale oma

testide kasutamise võimalus. Sama Moodle´i, WebCT jt testide kohta.

Kestlikkus

Materjalil peab olema võimalus kergesti sisu paremaks muuta. Paindlikkus nii materjali enda kui ka

kasutajate jaoks on väga vajalik. E-õppematerjali eelis ongi see, et ta pole staatiline, vaid võimaldab

kergesti muuta ja paremaks teha. Tehniline platvorm tulebki kohe selline valida, mis seda võimaldaks.

Tagasiside, mis õpetajatelt ja õpilastelt tuleb aitab e-õppematerjali täiustada ja vajadusel muuta.

Keegi peaks sisuloojatest ka hiljem materjali jälgima ja olema valmis seda muutma. Samuti peaks

olema ka üks it-tugiisik. Infot koguma tagasiside ja kasutuse kohta peaks süsteem ise.

Struktuuris on oluline erinevate lisamoodulite lisamise võimalus, tehnilised võimalused – kasutatav

võimalikult paljude erinevate “nutikate vahenditega”. Sisu – uuenev, põnev ka selle jaoks, kes on

kunagi sellega õppinud-mänginud, kuid pole ammu enam proovinud. Võimalikult tänapäevane,

kasutab maksimaalselt olemasolevaid andmebaase ja e-rakendusi.

Keskkonna õpetaja moodul peaks olema selline, et võimaldaks kogukonna võrgustikulist tegevust,

näiteks õpetaja raamaturiiul on koht, kuhu ta saab laadida oma enda koostatud õppematerjali seda

_________________________________________________________________________________________________________________________

Eesti keele e-õppevara arendamise visioon 16

Lisainfo: Karel Zova, [email protected]

sobival viisil katalogiseerides ja riiulit või selle osa teistele õpetajatele avada. Kasutajatel võiks olla

võimalus headele materjalidele plusspunkte anda ja tagasisidet kirjutada. Kestlikkusele aitaks kaasa,

kui keskkonna õpetajatepoolsel lehel tekiks sotsiaalmeedia-laadne suhtlus.

Litsentseerimisküsimused

Litsents tuleks valida selline, et kõigile kasutatav, aga loata muuta ei tohi ja kommertseesmärkidel ei

kasuta. Kui loodav materjal ei ole kommertseesmärkidel loodud, siis peaks selle edaspidine

kasutamine sama põhimõtet järgima. Pigem võiks materjal olla ikka selline, et on selles keskkonnas

kasutatav, mitte ei hakata seda mujale panema, sest tegemist on juba isegi paindliku ja

kasutajasõbraliku lahendusega.

Igal harjutusel on autor ja tema nimi võib olla harjutuse juures ka leitav, kuid ei peaks tingimata

olema rutiinselt kuvatud.

Haakuvad tegevused ja koostööpartnerid

Kindlasti peaks kaasama ülikoolidest TÜ ja TLÜ, samuti EKI ja keeletehnoloogiaga tegelevad asutised

eelmainitud asutustes ja KübIs, samuti selle ala firmad nagu Filosoft. Sobival viisil tuleks koostööd

arendada ka valdkonna ettevõtetega.

Oluline on arendada koostööd riigieksamite arendajatega Innoves.

Sama oluline on hoida sidet ka Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga.


Recommended